suplemento infantil "añaskitu nº 90"

8
Jisq’un chunka Wawakuna ñawinankupaq Suplemento InfanƟl del Conosur Ñawpaqman Nº 157 Nº 90 Wisapaq mikhuna kananpaqqa: PACHAMANTA UMANCHAKUNA Campopiqa wawamantapacha tata, mamawan jallp’ata llank’aq riyku. Kunanpis richkayku, jallp’ata wakichiq. Dibujo: Rolando Montaño Cruz, 6º curso, U.E.: Challacava; V a phuyupi qhawarirqani” (2013) “Sumaq para wata kananpaq, phuyuqa tawqa tawqalla kanan tiyan. Chayta sapa wata agostopi 1, 2, 3 p’unchaykuna qhawarinapuni”. e 2015 Octubr

Upload: centro-de-comunicacion-y-desarrollo-andino

Post on 20-Feb-2016

77 views

Category:

Documents


8 download

DESCRIPTION

1995 watamantapacha "Añaskitu" p'anqa ruwakun, periódico "Conosur Ñawpaqman" nisqapta uña wawan jina. "Añaskituqa" wawakuna ñawinanpaq, wawakunap ruwayninkuta, yachayninkuta, kawsayninkuta qhichwa qallupi qillqarimun, "Añaskitu" ñawpaqtaqa Suplemento Educativo nisqalla karqa, grupos de educación Raqaypampapi llank'arinankupaq.

TRANSCRIPT

Page 1: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

Jisq’un chunka

Wawakuna ñawinankupaq

Suplemento Infan l del Conosur Ñawpaqman Nº 157Nº 90

Wisapaq mikhuna kananpaqqa:

PACHAMANTA UMANCHAKUNA

Campopiqa wawamantapacha tata,mamawan jallp’ata llank’aq riyku.

Kunanpis richkayku, jallp’ata wakichiq.

Dibujo: Rolando Montaño Cruz, 6º curso, U.E.: Challacava; V a phuyupi qhawarirqani” (2013)

“Sumaq para wata kananpaq,phuyuqa tawqa tawqalla kanan

tiyan. Chayta sapa wataagostopi 1, 2, 3 p’unchaykuna

qhawarinapuni”.

e 2015Octubr

Puk l l a r i kun a a a a a

Kay p’anqa lluqsinanpaq yanapariwanchis:8

QQHHIICCHHWWAATTAA YYAACCHHAARRIIKKUUNNAAPPAAQQ

Kaypiqa imilla wallunk’arichkan. P aq ayaqñawpaqinpi iskay runa qunqurchakikuchkanku.

Kaypiqa qhatupi kachkanku, kan puquykuna, tata,mama, wawakuna, llanthuchas urapi ranqhachkanku.

CChhaanniinncchhaannaappaaqqAjinata killa

pukayarparqa, chaypijallp’a, killawan

ukllama tukurqanku.Kayqa sapa iskay

chunka phichqayuqwatamanta rikhurimun.

Imas imas kanman... imapuni kanman?

Saqipusun chayqa ch’akipun; ranqhanapaqqa pesanchis;

vino wakichinapaq sarunchis; ukyaspa uma muyuchinchis.

Imas imas kanman... imapuni kanman?

Ancha pataman wiñan, laqhisninpis jatuchachaq,

puñunapaq p’alta p’altalla, Puquyninri q’illulla warqhukamunman.

Qué será, qué será... qué puede ser?

De bronce el tronco, las hojas de esmeralda,

el fruto de oro, las flores de plata.

Muyupi kay chhika siq’isqakarichkan: ruwaykuna, uywakuna,

puquykuna, mikhuykuna.

kachkallantaq. Ñawisparaqhanawan chaninchariy.

Caballo

Iskay

Uk Kimsa

IMASMARIKUNAP kyupaynintachuraychis.

............... ...................................

IImmaassmmaarriikkuunnaa

Page 2: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

Añaskituman apachimunku

AÑAS

KITU

# 9

0 •

Oct

ubre

201

5 •

CEND

A • A

v. Ta

deo

Haen

ke 2

231

• Te

lf.: 4

2434

12 •

Fax

:4 2

8150

2 •

Casil

la: 3

226

• w

ww

: cen

da.o

rg •

Coc

haba

mba

- Bo

livia

-.(Jr

)

;“Mamaywan feriaman jamuyku, apamuyku papa puquchisqaykuta,nuqapis juch’uymantapacha tukuy laya papata riqsiniña”.2

Hola amigos de la Revista Añaskitu, minombre es Lic. Félix Sequeiros Quispe, soyProfesor de la Unidad E

Llapallapani, Provincia Sebas agador deldepartamento de Oruro.

He recibido la revista Añaskitu y me encanta el

niñas y niños que leen esta hermosa revista.

WAWAPURARIQSINARIKUNA LAQHIPIQA mana

wawakunallachu riqsinakunanku kanman,tata, mama, awichu, yachachiqkuna,kamachiqkuna. Tukuy riqsinarikuna

kanman. Chaypaq kay.

achaqakuchkani U.E. BetaRaqaypanpa, Mizque, añaskitupaq janpi qhurakunamanta

siq’ini, T’iyan T’iyan qhuraqa maki, chaki q’allusqastamayllanapaq, thañichin, ch’akichin ima”

Wawapura riqsinarikuna

U.E “Beta Raqaypanpa”, Mizque. 3º A, primaria:“Añaskitupaq janpi qhurakunamanta qillqariyku, siq’iyku

ima. Tukuy ñawiriychis. Panpa qhurasqa may sumaq”. PACHI PROFESOR Grover Ampuero.

Ruwan: Ariel Calero Córdova

7

COLORES DE LA WIPHALA- ROJO: representa al Planeta Tierra, es laexpresión del hombre en el desarrollointelectual, es la filoso a cósmica en elpensamiento y conocimiento de los sabios.Todo el mundo material visible.

- NARANJA: representa la sociedad y la cultura;también expresa la conservación y procreaciónde la especie humana, considerada como lamás preciada riqueza patrimonial. Es la saludy la medicina, la formación y la educación, laprác ca cultural de la juventud dinámica.

- AMARILLO: representa la energía y la fuerza,la reciprocidad y complementariedad. Es laexpresión de los principios morales delhombre. Es la dualidad hombre – mujer, sonlas leyes y normas, la prác ca colec vista desolidaridad humana.

- BLANCO: representa al empo y la dialéc ca;la historia cíclica. Es el desarrollo de la cienciay la tecnología, el arte, el trabajo intelectual ymanual que genera la reciprocidad y armoníadentro de la estructura comunitaria.

- VERDE: representa la economía y laproducción. Simboliza a las riquezas naturales,la flora y la fauna, los recursos hidrológicos yminerales, a la erra y al territorio.

- AZUL: representa al espacio, la energíacósmica, al infinito, al espíritu que anima todo.

- VIOLETA: representa a la polí ca y laideología social y comunitaria, el Estado, comouna instancia superior. La estructura de poder;las organizaciones sociales, económicas yculturales, y la administración del pueblo y laNación.

YACHARINA

Llinp’ikuna ima niyta munan

1122 ddee ooccttuubbrree:: ""DDííaa ddeell RReessppeettoo aa llaaDDiivveerrssiiddaadd CCuullttuurraall AAmmeerriiccaannaa......""

Yachakuqkunaw ariyta kay jina llank’aykunata.Kaytaqa ruwarisqanku yachakuqkuna

Quinto Grado “Ins alla” Alta Gracia, Córdoba-

ArRiqsirichiwanchis María

Eugenia Fernandez.Wiphala runtu apanapi,

botella tapaspi ima. www: quintomf.blogspot.com

Yachachiqkunapaq

Kay wiphalaqa botella tapasmanta. “Tukuy laya runa kanchis, uk runa jinalla kawsakuna”.

Anchaytapis parlarisunman yachakuqkunawanqa.

Fuente: • Katari.org • Wikipedia.org • Pueblosoriginarios.com • Wiphala.org • Ministerio de Defensa de Bolivia

Page 3: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

Proyectos socioproductivos en marchaFeria de Salud y educación sociopr a, Poopó-Oruro

“Nos lavamos las manos para vivirsaludables”

En la feria de salud en Poopó-Oruro, estudiantes dela Unidad E a “Ismael Montes” explicaron

sobre la importancia del aseo de las manos. Jhamil Rodríguez contó al Añaskitu: “Antes los

abuelos para lavar aban agua decarbón, agua de quinua y agua de chuño; ahora lasper amos jabón común, jabón líquido y

a que nuestras manos estén máslimpias”.

PROYECTO SOCIOPRODUCTIVOAprendemos a reciclar el material en desuso

Nosotros somos estudiantes del 5to “A” de la unidadE a Simón Bolívar que se encuentra en Totoral-Oruro.

Como parte de nuestro proyecto socio pr , queconsis eciclaje de materiales en desuso, junto a

nuestro profesor, hemos consbotellas desechables, joyeritos hechos de envases de lata

con tela y encaje. También hemos hecho máscaras conpapel de periódico y engrudo.

Este proyecto lo hemos hecho para que podamos valorarmás nuestro medio ambiente y cuidarlo mucho.

“Aconsejamos lavarse las manos antes y después decomer, tres veces al día”

Keila Pozo, Sheyla Gabriel, Ana Ancalle, Adriana Choque, Jade Torrez, PaolaBalcázar, Jhoseline Alejandro. Profesor: Jhimmy Alcónz Hidalgo.

El “AÑASKITU” agradece al profesor Jhimmy Alcónz Hidalgo por compartir el trabajo de su curso.

RECICLAJEHemos construido floreros, porta objetos, adornos.

YACHARINA

WIPHALAQ RIKHURIYNINWiphalaqa nación Andinapta (aymara, qhichwa) rikuchikuynin, mana chhuquchu,

tawa kantusnin uk riklla, qanchis llinp’iyuq. Kay rimayqa rikhurin Wiphay(atipaymanta) laphaqi (wayrawan phukllan), aymará qallumanta. Yacharinapaq

Tawantinsuyu jap’iypi karqanku: Ecuador, Perú, Bolivia, Chile, Argentinallinp’isninqa mana uk riqchu, sapa suyupta chawpinpiqa uk llinp’i. Antisuyu q’umir

chawpinpi, Chinchasuyu puka chawpinpi, Kuntinsuyu q’illu chawpinpi,Qullansuyu yuraq chawpinpi, aswan jatun suyutaq (mapa qhawarina) 1987watapi investigadores Instituto Nacional de Arqueología boliviana (INAR)

nisqamanta, mask’aspa cultura andinaq wiphalanta qanchis columnas, qanchisfilas, tukuyninpi 49 cuadrosniyuq. Wiphala cultura Andinaq kawsaynin, niyta

munan Pachakama (qallariynin), Pachamama (jallp’a) Wiphalaqa Tiwantinsuyuq kaynin.

AÑAS

KITU

# 9

0 •

Oct

ubre

201

5 •

CEND

A •A

v. Ta

deo

Haen

ke 2

231

• Te

lf.: 4

2434

12 •

Fax

:4 2

8150

2 •

Casil

la: 3

226

• w

ww

: cen

da.o

rg •

Coc

haba

mba

- Bo

livia

-.(Jr

)

Wiphalas tawQullasuyu WIPHALAMANTA

6

ANTISUYU q’urmir chawpinpi

CHINCHASUYU puka chawpinpi

KUNTISUYU q’illu chawpinpi

QULLASUYU yuraq chawpinpi

MAPA TAWANTINSUYU

Kay tawa wiphalasqa umaytamuyurpachiwan. Nuqanchis QULLASUYU kanchis , aswan

jatun suyu kasqanchis. Kunanqa pueblos indígenas originarioscampesinosqas wiphalataqa chinkasqamantaña, uqharikapunchis.

Kunanqa símbolo patrio Bolivia suyumanta.

UK RUNA JINALLA PACHAWAN, RUNAWANKAWSASQANKUTA WIPHALAQA RIKUCHINQullasuyuq wiphalanpiqa yuraq chawpinqa, chayqaqanchis Markas, Suyus niyta munan, uk ayllu jina

kawsakusqanku, jallp’asninku pata, chawpi, ukhu q’uñijallp’a kapuyninku, chanta qhari, warmi, chacha, warmi

kawsakuyninku, mana t’aqa t’aqasqachukawsayninkuqa, pachamamawan, jallp’awan, runawan

uklla kasqankuta wiphalaqa riqsichin. wiphalaqa tawa kantusniyuq, sapa kantun tawa

ñañakuna Ayar karqanku paykunata rikuchin, sapa Ayaruk suyumanta kamachik karqa.

3

Page 4: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

4

Kayta apachimunku U.E. Beta Raqaypampa, Mizque 5ºcurso. Pachi ninchis yachachiqninkuta Aleyda Colque

Torrico, wawakunawan llank’arisqanmanta.

Tatakunawan, mamakunawan, awichitukunawanPACHAMANTA PARLARIKURQAYKU

Nuqapis tiempoqhawamurqani, as waliqllakay wata kanqa, nichkani.

Ruwan: AlejandrinaInturias

DURAZNO SACH‛A

Ruwan: Juan Carlos Rojas Rodriguez

PAPA YURA YACHAN

“Yachachiqniykuwan agostowaymanta

llank’arirqayku. Ima señastawaturina tarpuyta

qallarinapaq, chayta wasipitapuykacharirqayku.

Tatasniyku yachayninkutawillariwayku, chaytaAñaskitu p’aqanpaqapachimuyku, waq

wawakunapisyachanankupaq”. nin Cecilia

Meneces

“Añaskitupaq ruwarichkani,nuqaqa durazno sach’a t’ikapi

señata qumun, chaytayachaqarini, siq’ichkani”

Phuyu

PACHI yachachiq Aleyda Colque Torrico.Añaskitu p’anqapaq apachimusqaykimanta.

Ruwan: Celia Meneces Flores.

Wawakuna yachana yan imapunitaqjaqay Siria llaqtapi kachkan, runa ñak’ariypirikhurin, bombardeoswan wañurachkanku,

waqcha mana tatayuq, mana mamayuqrikhurichkanku. May chhika runaña wañun.Ajinapiqa wawakunaq derechosnin Siriapi

sarusqa kachkan. Wawaspata imaderechos phirikuchkan: Derecho a la Vida,a tener territorio, salud, educación, a tener

familia, waqkunapiwan.

Medio Oriente ninchis Jesucristo llaqtanchayta. Chayniqpi kachkan Afganistan,Siria, Irak, Turquía, norte de Africanisqamanta ima naciones kachkanku.Chaypi guerra unaysituña kachkan,gobiernosninku dictadores, lisos kanku.Chanta kan maychhika petróleo chaytauk machhka runalla capataykun, qhapaqnacionespaq yanapanwan. Chaykunaguerrata jatarichinku chay nacionespi‘terroristas, jinallataq religiones purasinchi qunakupi kasankichis’ nispallaq’alata runata kantumanta jasut’isanku.Bombardeoswan wasisninku,chaqrasninku, llank’ana wasis q’alaphirisqa rikhurin chay guerra jawa.

Ajina jatun llakiypi rikhurispa,maychhika runa wawasninkuaysarisqa ch’usarapusanku Europallaqtakunaman. Prensainternacionalqa ‘emigrantes’ kankunispalla parlanku, mana ninkuchu imajawa aqna llakiypi runarikhurisqantaqa. Europa llaqtakunapi runaqa -q’alataSirios junt’aykamusawanchik- nispaphiñarikusanku. paykunaqgobiernosnillankutaq guerrataqauqharisanku jaqay medio orientechiqapiqa. Kay llakiy kawsayta

rikusqa ninrisninkumanta chhallmananku yan chayguerrata sayachinankupaq. Chanta yanapamuchunkuchay naciones jasut’isqasta wa qmanta kawsayninkuqhallallananpaq. (lahaine.org/eT4s)

“WAWAKUNA TATA, MAMAWAN AYQICHKANKU”GUERRA Siriapi, Medio Oriente

Imaptin runa wawasnintinripurachkanku

Wawakuna sinchi mancharisqani mayman ayqiyta

ankuchu, manaña allinkawsay kanchu Siriapiqa.

Siria en el mundo. Yachachiqwan globoterraqueo qhawariychis, chaypi Medio Orientellaqtakunata tarispa, aswanta kay guerramanta

yachaqariychis, parlarikuychiq.

Somos niños de Siria. Mirad lo que nos está pasando, estamossufriendo masacres, matanzas, desahucios y el miedo nos

domina. Los sueños de nuestra infancia permanecen en nuestrointerior y todavía no han crecido.

Injusto, dinos: ¿Qué hemos hecho para que nos asesines?RECITACIÓN

Puedes matarnos, puedes hacernos sufrir, puedes dejarnoshuérfanos y puedes asesinarnos, pero no podrás cambiar lo que

hay en nuestros corazones.

Protegednos de los bombardeos, proteged nuestra infancia.Han derrumbado nuestras casas, y han quemado nuestro

colegio. Mundo, ¿Qué está pasando? ¡Vuestro silencio nos estámatando!. Tenemos derechos a vivir con seguridad, libertad ydignidad... En Al Hula han asesinado a los niños, y la sangre seestá derramando a chorros. Mundo, ¿Dónde estás?, ¿Por qué

ace ver cómo el ejército asesina alos niños pequeños? Mundo basta ya de tanto silencio, nos

estamos muriendo. ¡Que Dios nos dé paciencia!

CANCIÓN: “Niños de Siria”Wawakuna takispa riqsichiyta munanku ñak’ariyninkuta

5

Page 5: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

4

Kayta apachimunku U.E. Beta Raqaypampa, Mizque 5ºcurso. Pachi ninchis yachachiqninkuta Aleyda Colque

Torrico, wawakunawan llank’arisqanmanta.

Tatakunawan, mamakunawan, awichitukunawanPACHAMANTA PARLARIKURQAYKU

Nuqapis tiempoqhawamurqani, as waliqllakay wata kanqa, nichkani.

Ruwan: AlejandrinaInturias

DURAZNO SACH‛A

Ruwan: Juan Carlos Rojas Rodriguez

PAPA YURA YACHAN

“Yachachiqniykuwan agostowaymanta

llank’arirqayku. Ima señastawaturina tarpuyta

qallarinapaq, chayta wasipitapuykacharirqayku.

Tatasniyku yachayninkutawillariwayku, chaytaAñaskitu p’aqanpaqapachimuyku, waq

wawakunapisyachanankupaq”. nin Cecilia

Meneces

“Añaskitupaq ruwarichkani,nuqaqa durazno sach’a t’ikapi

señata qumun, chaytayachaqarini, siq’ichkani”

Phuyu

PACHI yachachiq Aleyda Colque Torrico.Añaskitu p’anqapaq apachimusqaykimanta.

Ruwan: Celia Meneces Flores.

Wawakuna yachana yan imapunitaqjaqay Siria llaqtapi kachkan, runa ñak’ariypirikhurin, bombardeoswan wañurachkanku,

waqcha mana tatayuq, mana mamayuqrikhurichkanku. May chhika runaña wañun.Ajinapiqa wawakunaq derechosnin Siriapi

sarusqa kachkan. Wawaspata imaderechos phirikuchkan: Derecho a la Vida,a tener territorio, salud, educación, a tener

familia, waqkunapiwan.

Medio Oriente ninchis Jesucristo llaqtanchayta. Chayniqpi kachkan Afganistan,Siria, Irak, Turquía, norte de Africanisqamanta ima naciones kachkanku.Chaypi guerra unaysituña kachkan,gobiernosninku dictadores, lisos kanku.Chanta kan maychhika petróleo chaytauk machhka runalla capataykun, qhapaqnacionespaq yanapanwan. Chaykunaguerrata jatarichinku chay nacionespi‘terroristas, jinallataq religiones purasinchi qunakupi kasankichis’ nispallaq’alata runata kantumanta jasut’isanku.Bombardeoswan wasisninku,chaqrasninku, llank’ana wasis q’alaphirisqa rikhurin chay guerra jawa.

Ajina jatun llakiypi rikhurispa,maychhika runa wawasninkuaysarisqa ch’usarapusanku Europallaqtakunaman. Prensainternacionalqa ‘emigrantes’ kankunispalla parlanku, mana ninkuchu imajawa aqna llakiypi runarikhurisqantaqa. Europa llaqtakunapi runaqa -q’alataSirios junt’aykamusawanchik- nispaphiñarikusanku. paykunaqgobiernosnillankutaq guerrataqauqharisanku jaqay medio orientechiqapiqa. Kay llakiy kawsayta

rikusqa ninrisninkumanta chhallmananku yan chayguerrata sayachinankupaq. Chanta yanapamuchunkuchay naciones jasut’isqasta wa qmanta kawsayninkuqhallallananpaq. (lahaine.org/eT4s)

“WAWAKUNA TATA, MAMAWAN AYQICHKANKU”GUERRA Siriapi, Medio Oriente

Imaptin runa wawasnintinripurachkanku

Wawakuna sinchi mancharisqani mayman ayqiyta

ankuchu, manaña allinkawsay kanchu Siriapiqa.

Siria en el mundo. Yachachiqwan globoterraqueo qhawariychis, chaypi Medio Orientellaqtakunata tarispa, aswanta kay guerramanta

yachaqariychis, parlarikuychiq.

Somos niños de Siria. Mirad lo que nos está pasando, estamossufriendo masacres, matanzas, desahucios y el miedo nos

domina. Los sueños de nuestra infancia permanecen en nuestrointerior y todavía no han crecido.

Injusto, dinos: ¿Qué hemos hecho para que nos asesines?RECITACIÓN

Puedes matarnos, puedes hacernos sufrir, puedes dejarnoshuérfanos y puedes asesinarnos, pero no podrás cambiar lo que

hay en nuestros corazones.

Protegednos de los bombardeos, proteged nuestra infancia.Han derrumbado nuestras casas, y han quemado nuestro

colegio. Mundo, ¿Qué está pasando? ¡Vuestro silencio nos estámatando!. Tenemos derechos a vivir con seguridad, libertad ydignidad... En Al Hula han asesinado a los niños, y la sangre seestá derramando a chorros. Mundo, ¿Dónde estás?, ¿Por qué

ace ver cómo el ejército asesina alos niños pequeños? Mundo basta ya de tanto silencio, nos

estamos muriendo. ¡Que Dios nos dé paciencia!

CANCIÓN: “Niños de Siria”Wawakuna takispa riqsichiyta munanku ñak’ariyninkuta

5

Page 6: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

Proyectos socioproductivos en marchaFeria de Salud y educación sociopr a, Poopó-Oruro

“Nos lavamos las manos para vivirsaludables”

En la feria de salud en Poopó-Oruro, estudiantes dela Unidad E a “Ismael Montes” explicaron

sobre la importancia del aseo de las manos. Jhamil Rodríguez contó al Añaskitu: “Antes los

abuelos para lavar aban agua decarbón, agua de quinua y agua de chuño; ahora lasper amos jabón común, jabón líquido y

a que nuestras manos estén máslimpias”.

PROYECTO SOCIOPRODUCTIVOAprendemos a reciclar el material en desuso

Nosotros somos estudiantes del 5to “A” de la unidadE a Simón Bolívar que se encuentra en Totoral-Oruro.

Como parte de nuestro proyecto socio pr , queconsis eciclaje de materiales en desuso, junto a

nuestro profesor, hemos consbotellas desechables, joyeritos hechos de envases de lata

con tela y encaje. También hemos hecho máscaras conpapel de periódico y engrudo.

Este proyecto lo hemos hecho para que podamos valorarmás nuestro medio ambiente y cuidarlo mucho.

“Aconsejamos lavarse las manos antes y después decomer, tres veces al día”

Keila Pozo, Sheyla Gabriel, Ana Ancalle, Adriana Choque, Jade Torrez, PaolaBalcázar, Jhoseline Alejandro. Profesor: Jhimmy Alcónz Hidalgo.

El “AÑASKITU” agradece al profesor Jhimmy Alcónz Hidalgo por compartir el trabajo de su curso.

RECICLAJEHemos construido floreros, porta objetos, adornos.

YACHARINA

WIPHALAQ RIKHURIYNINWiphalaqa nación Andinapta (aymara, qhichwa) rikuchikuynin, mana chhuquchu,

tawa kantusnin uk riklla, qanchis llinp’iyuq. Kay rimayqa rikhurin Wiphay(atipaymanta) laphaqi (wayrawan phukllan), aymará qallumanta. Yacharinapaq

Tawantinsuyu jap’iypi karqanku: Ecuador, Perú, Bolivia, Chile, Argentinallinp’isninqa mana uk riqchu, sapa suyupta chawpinpiqa uk llinp’i. Antisuyu q’umir

chawpinpi, Chinchasuyu puka chawpinpi, Kuntinsuyu q’illu chawpinpi,Qullansuyu yuraq chawpinpi, aswan jatun suyutaq (mapa qhawarina) 1987watapi investigadores Instituto Nacional de Arqueología boliviana (INAR)

nisqamanta, mask’aspa cultura andinaq wiphalanta qanchis columnas, qanchisfilas, tukuyninpi 49 cuadrosniyuq. Wiphala cultura Andinaq kawsaynin, niyta

munan Pachakama (qallariynin), Pachamama (jallp’a) Wiphalaqa Tiwantinsuyuq kaynin.

AÑAS

KITU

# 9

0 •

Oct

ubre

201

5 •

CEND

A •A

v. Ta

deo

Haen

ke 2

231

• Te

lf.: 4

2434

12 •

Fax

:4 2

8150

2 •

Casil

la: 3

226

• w

ww

: cen

da.o

rg •

Coc

haba

mba

- Bo

livia

-.(Jr

)

Wiphalas tawQullasuyu WIPHALAMANTA

6

ANTISUYU q’urmir chawpinpi

CHINCHASUYU puka chawpinpi

KUNTISUYU q’illu chawpinpi

QULLASUYU yuraq chawpinpi

MAPA TAWANTINSUYU

Kay tawa wiphalasqa umaytamuyurpachiwan. Nuqanchis QULLASUYU kanchis , aswan

jatun suyu kasqanchis. Kunanqa pueblos indígenas originarioscampesinosqas wiphalataqa chinkasqamantaña, uqharikapunchis.

Kunanqa símbolo patrio Bolivia suyumanta.

UK RUNA JINALLA PACHAWAN, RUNAWANKAWSASQANKUTA WIPHALAQA RIKUCHINQullasuyuq wiphalanpiqa yuraq chawpinqa, chayqaqanchis Markas, Suyus niyta munan, uk ayllu jina

kawsakusqanku, jallp’asninku pata, chawpi, ukhu q’uñijallp’a kapuyninku, chanta qhari, warmi, chacha, warmi

kawsakuyninku, mana t’aqa t’aqasqachukawsayninkuqa, pachamamawan, jallp’awan, runawan

uklla kasqankuta wiphalaqa riqsichin. wiphalaqa tawa kantusniyuq, sapa kantun tawa

ñañakuna Ayar karqanku paykunata rikuchin, sapa Ayaruk suyumanta kamachik karqa.

3

Page 7: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

Añaskituman apachimunku

AÑAS

KITU

# 9

0 •

Oct

ubre

201

5 •

CEND

A • A

v. Ta

deo

Haen

ke 2

231

• Te

lf.: 4

2434

12 •

Fax

:4 2

8150

2 •

Casil

la: 3

226

• w

ww

: cen

da.o

rg •

Coc

haba

mba

- Bo

livia

-.(Jr

)

;“Mamaywan feriaman jamuyku, apamuyku papa puquchisqaykuta,nuqapis juch’uymantapacha tukuy laya papata riqsiniña”.2

Hola amigos de la Revista Añaskitu, minombre es Lic. Félix Sequeiros Quispe, soyProfesor de la Unidad E

Llapallapani, Provincia Sebas agador deldepartamento de Oruro.

He recibido la revista Añaskitu y me encanta el

niñas y niños que leen esta hermosa revista.

WAWAPURARIQSINARIKUNA LAQHIPIQA mana

wawakunallachu riqsinakunanku kanman,tata, mama, awichu, yachachiqkuna,kamachiqkuna. Tukuy riqsinarikuna

kanman. Chaypaq kay.

achaqakuchkani U.E. BetaRaqaypanpa, Mizque, añaskitupaq janpi qhurakunamanta

siq’ini, T’iyan T’iyan qhuraqa maki, chaki q’allusqastamayllanapaq, thañichin, ch’akichin ima”

Wawapura riqsinarikuna

U.E “Beta Raqaypanpa”, Mizque. 3º A, primaria:“Añaskitupaq janpi qhurakunamanta qillqariyku, siq’iyku

ima. Tukuy ñawiriychis. Panpa qhurasqa may sumaq”. PACHI PROFESOR Grover Ampuero.

Ruwan: Ariel Calero Córdova

7

COLORES DE LA WIPHALA- ROJO: representa al Planeta Tierra, es laexpresión del hombre en el desarrollointelectual, es la filoso a cósmica en elpensamiento y conocimiento de los sabios.Todo el mundo material visible.

- NARANJA: representa la sociedad y la cultura;también expresa la conservación y procreaciónde la especie humana, considerada como lamás preciada riqueza patrimonial. Es la saludy la medicina, la formación y la educación, laprác ca cultural de la juventud dinámica.

- AMARILLO: representa la energía y la fuerza,la reciprocidad y complementariedad. Es laexpresión de los principios morales delhombre. Es la dualidad hombre – mujer, sonlas leyes y normas, la prác ca colec vista desolidaridad humana.

- BLANCO: representa al empo y la dialéc ca;la historia cíclica. Es el desarrollo de la cienciay la tecnología, el arte, el trabajo intelectual ymanual que genera la reciprocidad y armoníadentro de la estructura comunitaria.

- VERDE: representa la economía y laproducción. Simboliza a las riquezas naturales,la flora y la fauna, los recursos hidrológicos yminerales, a la erra y al territorio.

- AZUL: representa al espacio, la energíacósmica, al infinito, al espíritu que anima todo.

- VIOLETA: representa a la polí ca y laideología social y comunitaria, el Estado, comouna instancia superior. La estructura de poder;las organizaciones sociales, económicas yculturales, y la administración del pueblo y laNación.

YACHARINA

Llinp’ikuna ima niyta munan

1122 ddee ooccttuubbrree:: ""DDííaa ddeell RReessppeettoo aa llaaDDiivveerrssiiddaadd CCuullttuurraall AAmmeerriiccaannaa......""

Yachakuqkunaw ariyta kay jina llank’aykunata.Kaytaqa ruwarisqanku yachakuqkuna

Quinto Grado “Ins alla” Alta Gracia, Córdoba-

ArRiqsirichiwanchis María

Eugenia Fernandez.Wiphala runtu apanapi,

botella tapaspi ima. www: quintomf.blogspot.com

Yachachiqkunapaq

Kay wiphalaqa botella tapasmanta. “Tukuy laya runa kanchis, uk runa jinalla kawsakuna”.

Anchaytapis parlarisunman yachakuqkunawanqa.

Fuente: • Katari.org • Wikipedia.org • Pueblosoriginarios.com • Wiphala.org • Ministerio de Defensa de Bolivia

Page 8: Suplemento Infantil "Añaskitu Nº 90"

Jisq’un chunka

Wawakuna ñawinankupaq

Suplemento Infan l del Conosur Ñawpaqman Nº 157Nº 90

Wisapaq mikhuna kananpaqqa:

PACHAMANTA UMANCHAKUNA

Campopiqa wawamantapacha tata,mamawan jallp’ata llank’aq riyku.

Kunanpis richkayku, jallp’ata wakichiq.

Dibujo: Rolando Montaño Cruz, 6º curso, U.E.: Challacava; V a phuyupi qhawarirqani” (2013)

“Sumaq para wata kananpaq,phuyuqa tawqa tawqalla kanan

tiyan. Chayta sapa wataagostopi 1, 2, 3 p’unchaykuna

qhawarinapuni”.

e 2015Octubr

Puk l l a r i kun a a a a a

Kay p’anqa lluqsinanpaq yanapariwanchis:8

QQHHIICCHHWWAATTAA YYAACCHHAARRIIKKUUNNAAPPAAQQ

Kaypiqa imilla wallunk’arichkan. P aq ayaqñawpaqinpi iskay runa qunqurchakikuchkanku.

Kaypiqa qhatupi kachkanku, kan puquykuna, tata,mama, wawakuna, llanthuchas urapi ranqhachkanku.

CChhaanniinncchhaannaappaaqqAjinata killa

pukayarparqa, chaypijallp’a, killawan

ukllama tukurqanku.Kayqa sapa iskay

chunka phichqayuqwatamanta rikhurimun.

Imas imas kanman... imapuni kanman?

Saqipusun chayqa ch’akipun; ranqhanapaqqa pesanchis;

vino wakichinapaq sarunchis; ukyaspa uma muyuchinchis.

Imas imas kanman... imapuni kanman?

Ancha pataman wiñan, laqhisninpis jatuchachaq,

puñunapaq p’alta p’altalla, Puquyninri q’illulla warqhukamunman.

Qué será, qué será... qué puede ser?

De bronce el tronco, las hojas de esmeralda,

el fruto de oro, las flores de plata.

Muyupi kay chhika siq’isqakarichkan: ruwaykuna, uywakuna,

puquykuna, mikhuykuna.

kachkallantaq. Ñawisparaqhanawan chaninchariy.

Caballo

Iskay

Uk Kimsa

IMASMARIKUNAP kyupaynintachuraychis.

............... ...................................

IImmaassmmaarriikkuunnaa