suplemento infantil "añaskitu nº 90"
DESCRIPTION
1995 watamantapacha "Añaskitu" p'anqa ruwakun, periódico "Conosur Ñawpaqman" nisqapta uña wawan jina. "Añaskituqa" wawakuna ñawinanpaq, wawakunap ruwayninkuta, yachayninkuta, kawsayninkuta qhichwa qallupi qillqarimun, "Añaskitu" ñawpaqtaqa Suplemento Educativo nisqalla karqa, grupos de educación Raqaypampapi llank'arinankupaq.TRANSCRIPT
Jisq’un chunka
Wawakuna ñawinankupaq
Suplemento Infan l del Conosur Ñawpaqman Nº 157Nº 90
Wisapaq mikhuna kananpaqqa:
PACHAMANTA UMANCHAKUNA
Campopiqa wawamantapacha tata,mamawan jallp’ata llank’aq riyku.
Kunanpis richkayku, jallp’ata wakichiq.
Dibujo: Rolando Montaño Cruz, 6º curso, U.E.: Challacava; V a phuyupi qhawarirqani” (2013)
“Sumaq para wata kananpaq,phuyuqa tawqa tawqalla kanan
tiyan. Chayta sapa wataagostopi 1, 2, 3 p’unchaykuna
qhawarinapuni”.
e 2015Octubr
Puk l l a r i kun a a a a a
Kay p’anqa lluqsinanpaq yanapariwanchis:8
QQHHIICCHHWWAATTAA YYAACCHHAARRIIKKUUNNAAPPAAQQ
Kaypiqa imilla wallunk’arichkan. P aq ayaqñawpaqinpi iskay runa qunqurchakikuchkanku.
Kaypiqa qhatupi kachkanku, kan puquykuna, tata,mama, wawakuna, llanthuchas urapi ranqhachkanku.
CChhaanniinncchhaannaappaaqqAjinata killa
pukayarparqa, chaypijallp’a, killawan
ukllama tukurqanku.Kayqa sapa iskay
chunka phichqayuqwatamanta rikhurimun.
Imas imas kanman... imapuni kanman?
Saqipusun chayqa ch’akipun; ranqhanapaqqa pesanchis;
vino wakichinapaq sarunchis; ukyaspa uma muyuchinchis.
Imas imas kanman... imapuni kanman?
Ancha pataman wiñan, laqhisninpis jatuchachaq,
puñunapaq p’alta p’altalla, Puquyninri q’illulla warqhukamunman.
Qué será, qué será... qué puede ser?
De bronce el tronco, las hojas de esmeralda,
el fruto de oro, las flores de plata.
Muyupi kay chhika siq’isqakarichkan: ruwaykuna, uywakuna,
puquykuna, mikhuykuna.
kachkallantaq. Ñawisparaqhanawan chaninchariy.
Caballo
Iskay
Uk Kimsa
IMASMARIKUNAP kyupaynintachuraychis.
............... ...................................
IImmaassmmaarriikkuunnaa
Añaskituman apachimunku
AÑAS
KITU
# 9
0 •
Oct
ubre
201
5 •
CEND
A • A
v. Ta
deo
Haen
ke 2
231
• Te
lf.: 4
2434
12 •
Fax
:4 2
8150
2 •
Casil
la: 3
226
• w
ww
: cen
da.o
rg •
Coc
haba
mba
- Bo
livia
-.(Jr
)
;“Mamaywan feriaman jamuyku, apamuyku papa puquchisqaykuta,nuqapis juch’uymantapacha tukuy laya papata riqsiniña”.2
Hola amigos de la Revista Añaskitu, minombre es Lic. Félix Sequeiros Quispe, soyProfesor de la Unidad E
Llapallapani, Provincia Sebas agador deldepartamento de Oruro.
He recibido la revista Añaskitu y me encanta el
niñas y niños que leen esta hermosa revista.
WAWAPURARIQSINARIKUNA LAQHIPIQA mana
wawakunallachu riqsinakunanku kanman,tata, mama, awichu, yachachiqkuna,kamachiqkuna. Tukuy riqsinarikuna
kanman. Chaypaq kay.
achaqakuchkani U.E. BetaRaqaypanpa, Mizque, añaskitupaq janpi qhurakunamanta
siq’ini, T’iyan T’iyan qhuraqa maki, chaki q’allusqastamayllanapaq, thañichin, ch’akichin ima”
Wawapura riqsinarikuna
U.E “Beta Raqaypanpa”, Mizque. 3º A, primaria:“Añaskitupaq janpi qhurakunamanta qillqariyku, siq’iyku
ima. Tukuy ñawiriychis. Panpa qhurasqa may sumaq”. PACHI PROFESOR Grover Ampuero.
Ruwan: Ariel Calero Córdova
7
COLORES DE LA WIPHALA- ROJO: representa al Planeta Tierra, es laexpresión del hombre en el desarrollointelectual, es la filoso a cósmica en elpensamiento y conocimiento de los sabios.Todo el mundo material visible.
- NARANJA: representa la sociedad y la cultura;también expresa la conservación y procreaciónde la especie humana, considerada como lamás preciada riqueza patrimonial. Es la saludy la medicina, la formación y la educación, laprác ca cultural de la juventud dinámica.
- AMARILLO: representa la energía y la fuerza,la reciprocidad y complementariedad. Es laexpresión de los principios morales delhombre. Es la dualidad hombre – mujer, sonlas leyes y normas, la prác ca colec vista desolidaridad humana.
- BLANCO: representa al empo y la dialéc ca;la historia cíclica. Es el desarrollo de la cienciay la tecnología, el arte, el trabajo intelectual ymanual que genera la reciprocidad y armoníadentro de la estructura comunitaria.
- VERDE: representa la economía y laproducción. Simboliza a las riquezas naturales,la flora y la fauna, los recursos hidrológicos yminerales, a la erra y al territorio.
- AZUL: representa al espacio, la energíacósmica, al infinito, al espíritu que anima todo.
- VIOLETA: representa a la polí ca y laideología social y comunitaria, el Estado, comouna instancia superior. La estructura de poder;las organizaciones sociales, económicas yculturales, y la administración del pueblo y laNación.
YACHARINA
Llinp’ikuna ima niyta munan
1122 ddee ooccttuubbrree:: ""DDííaa ddeell RReessppeettoo aa llaaDDiivveerrssiiddaadd CCuullttuurraall AAmmeerriiccaannaa......""
Yachakuqkunaw ariyta kay jina llank’aykunata.Kaytaqa ruwarisqanku yachakuqkuna
Quinto Grado “Ins alla” Alta Gracia, Córdoba-
ArRiqsirichiwanchis María
Eugenia Fernandez.Wiphala runtu apanapi,
botella tapaspi ima. www: quintomf.blogspot.com
Yachachiqkunapaq
Kay wiphalaqa botella tapasmanta. “Tukuy laya runa kanchis, uk runa jinalla kawsakuna”.
Anchaytapis parlarisunman yachakuqkunawanqa.
Fuente: • Katari.org • Wikipedia.org • Pueblosoriginarios.com • Wiphala.org • Ministerio de Defensa de Bolivia
Proyectos socioproductivos en marchaFeria de Salud y educación sociopr a, Poopó-Oruro
“Nos lavamos las manos para vivirsaludables”
En la feria de salud en Poopó-Oruro, estudiantes dela Unidad E a “Ismael Montes” explicaron
sobre la importancia del aseo de las manos. Jhamil Rodríguez contó al Añaskitu: “Antes los
abuelos para lavar aban agua decarbón, agua de quinua y agua de chuño; ahora lasper amos jabón común, jabón líquido y
a que nuestras manos estén máslimpias”.
PROYECTO SOCIOPRODUCTIVOAprendemos a reciclar el material en desuso
Nosotros somos estudiantes del 5to “A” de la unidadE a Simón Bolívar que se encuentra en Totoral-Oruro.
Como parte de nuestro proyecto socio pr , queconsis eciclaje de materiales en desuso, junto a
nuestro profesor, hemos consbotellas desechables, joyeritos hechos de envases de lata
con tela y encaje. También hemos hecho máscaras conpapel de periódico y engrudo.
Este proyecto lo hemos hecho para que podamos valorarmás nuestro medio ambiente y cuidarlo mucho.
“Aconsejamos lavarse las manos antes y después decomer, tres veces al día”
Keila Pozo, Sheyla Gabriel, Ana Ancalle, Adriana Choque, Jade Torrez, PaolaBalcázar, Jhoseline Alejandro. Profesor: Jhimmy Alcónz Hidalgo.
El “AÑASKITU” agradece al profesor Jhimmy Alcónz Hidalgo por compartir el trabajo de su curso.
RECICLAJEHemos construido floreros, porta objetos, adornos.
YACHARINA
WIPHALAQ RIKHURIYNINWiphalaqa nación Andinapta (aymara, qhichwa) rikuchikuynin, mana chhuquchu,
tawa kantusnin uk riklla, qanchis llinp’iyuq. Kay rimayqa rikhurin Wiphay(atipaymanta) laphaqi (wayrawan phukllan), aymará qallumanta. Yacharinapaq
Tawantinsuyu jap’iypi karqanku: Ecuador, Perú, Bolivia, Chile, Argentinallinp’isninqa mana uk riqchu, sapa suyupta chawpinpiqa uk llinp’i. Antisuyu q’umir
chawpinpi, Chinchasuyu puka chawpinpi, Kuntinsuyu q’illu chawpinpi,Qullansuyu yuraq chawpinpi, aswan jatun suyutaq (mapa qhawarina) 1987watapi investigadores Instituto Nacional de Arqueología boliviana (INAR)
nisqamanta, mask’aspa cultura andinaq wiphalanta qanchis columnas, qanchisfilas, tukuyninpi 49 cuadrosniyuq. Wiphala cultura Andinaq kawsaynin, niyta
munan Pachakama (qallariynin), Pachamama (jallp’a) Wiphalaqa Tiwantinsuyuq kaynin.
AÑAS
KITU
# 9
0 •
Oct
ubre
201
5 •
CEND
A •A
v. Ta
deo
Haen
ke 2
231
• Te
lf.: 4
2434
12 •
Fax
:4 2
8150
2 •
Casil
la: 3
226
• w
ww
: cen
da.o
rg •
Coc
haba
mba
- Bo
livia
-.(Jr
)
Wiphalas tawQullasuyu WIPHALAMANTA
6
ANTISUYU q’urmir chawpinpi
CHINCHASUYU puka chawpinpi
KUNTISUYU q’illu chawpinpi
QULLASUYU yuraq chawpinpi
MAPA TAWANTINSUYU
Kay tawa wiphalasqa umaytamuyurpachiwan. Nuqanchis QULLASUYU kanchis , aswan
jatun suyu kasqanchis. Kunanqa pueblos indígenas originarioscampesinosqas wiphalataqa chinkasqamantaña, uqharikapunchis.
Kunanqa símbolo patrio Bolivia suyumanta.
UK RUNA JINALLA PACHAWAN, RUNAWANKAWSASQANKUTA WIPHALAQA RIKUCHINQullasuyuq wiphalanpiqa yuraq chawpinqa, chayqaqanchis Markas, Suyus niyta munan, uk ayllu jina
kawsakusqanku, jallp’asninku pata, chawpi, ukhu q’uñijallp’a kapuyninku, chanta qhari, warmi, chacha, warmi
kawsakuyninku, mana t’aqa t’aqasqachukawsayninkuqa, pachamamawan, jallp’awan, runawan
uklla kasqankuta wiphalaqa riqsichin. wiphalaqa tawa kantusniyuq, sapa kantun tawa
ñañakuna Ayar karqanku paykunata rikuchin, sapa Ayaruk suyumanta kamachik karqa.
3
4
Kayta apachimunku U.E. Beta Raqaypampa, Mizque 5ºcurso. Pachi ninchis yachachiqninkuta Aleyda Colque
Torrico, wawakunawan llank’arisqanmanta.
Tatakunawan, mamakunawan, awichitukunawanPACHAMANTA PARLARIKURQAYKU
Nuqapis tiempoqhawamurqani, as waliqllakay wata kanqa, nichkani.
Ruwan: AlejandrinaInturias
DURAZNO SACH‛A
Ruwan: Juan Carlos Rojas Rodriguez
PAPA YURA YACHAN
“Yachachiqniykuwan agostowaymanta
llank’arirqayku. Ima señastawaturina tarpuyta
qallarinapaq, chayta wasipitapuykacharirqayku.
Tatasniyku yachayninkutawillariwayku, chaytaAñaskitu p’aqanpaqapachimuyku, waq
wawakunapisyachanankupaq”. nin Cecilia
Meneces
“Añaskitupaq ruwarichkani,nuqaqa durazno sach’a t’ikapi
señata qumun, chaytayachaqarini, siq’ichkani”
Phuyu
PACHI yachachiq Aleyda Colque Torrico.Añaskitu p’anqapaq apachimusqaykimanta.
Ruwan: Celia Meneces Flores.
Wawakuna yachana yan imapunitaqjaqay Siria llaqtapi kachkan, runa ñak’ariypirikhurin, bombardeoswan wañurachkanku,
waqcha mana tatayuq, mana mamayuqrikhurichkanku. May chhika runaña wañun.Ajinapiqa wawakunaq derechosnin Siriapi
sarusqa kachkan. Wawaspata imaderechos phirikuchkan: Derecho a la Vida,a tener territorio, salud, educación, a tener
familia, waqkunapiwan.
Medio Oriente ninchis Jesucristo llaqtanchayta. Chayniqpi kachkan Afganistan,Siria, Irak, Turquía, norte de Africanisqamanta ima naciones kachkanku.Chaypi guerra unaysituña kachkan,gobiernosninku dictadores, lisos kanku.Chanta kan maychhika petróleo chaytauk machhka runalla capataykun, qhapaqnacionespaq yanapanwan. Chaykunaguerrata jatarichinku chay nacionespi‘terroristas, jinallataq religiones purasinchi qunakupi kasankichis’ nispallaq’alata runata kantumanta jasut’isanku.Bombardeoswan wasisninku,chaqrasninku, llank’ana wasis q’alaphirisqa rikhurin chay guerra jawa.
Ajina jatun llakiypi rikhurispa,maychhika runa wawasninkuaysarisqa ch’usarapusanku Europallaqtakunaman. Prensainternacionalqa ‘emigrantes’ kankunispalla parlanku, mana ninkuchu imajawa aqna llakiypi runarikhurisqantaqa. Europa llaqtakunapi runaqa -q’alataSirios junt’aykamusawanchik- nispaphiñarikusanku. paykunaqgobiernosnillankutaq guerrataqauqharisanku jaqay medio orientechiqapiqa. Kay llakiy kawsayta
rikusqa ninrisninkumanta chhallmananku yan chayguerrata sayachinankupaq. Chanta yanapamuchunkuchay naciones jasut’isqasta wa qmanta kawsayninkuqhallallananpaq. (lahaine.org/eT4s)
“WAWAKUNA TATA, MAMAWAN AYQICHKANKU”GUERRA Siriapi, Medio Oriente
Imaptin runa wawasnintinripurachkanku
Wawakuna sinchi mancharisqani mayman ayqiyta
ankuchu, manaña allinkawsay kanchu Siriapiqa.
Siria en el mundo. Yachachiqwan globoterraqueo qhawariychis, chaypi Medio Orientellaqtakunata tarispa, aswanta kay guerramanta
yachaqariychis, parlarikuychiq.
Somos niños de Siria. Mirad lo que nos está pasando, estamossufriendo masacres, matanzas, desahucios y el miedo nos
domina. Los sueños de nuestra infancia permanecen en nuestrointerior y todavía no han crecido.
Injusto, dinos: ¿Qué hemos hecho para que nos asesines?RECITACIÓN
Puedes matarnos, puedes hacernos sufrir, puedes dejarnoshuérfanos y puedes asesinarnos, pero no podrás cambiar lo que
hay en nuestros corazones.
Protegednos de los bombardeos, proteged nuestra infancia.Han derrumbado nuestras casas, y han quemado nuestro
colegio. Mundo, ¿Qué está pasando? ¡Vuestro silencio nos estámatando!. Tenemos derechos a vivir con seguridad, libertad ydignidad... En Al Hula han asesinado a los niños, y la sangre seestá derramando a chorros. Mundo, ¿Dónde estás?, ¿Por qué
ace ver cómo el ejército asesina alos niños pequeños? Mundo basta ya de tanto silencio, nos
estamos muriendo. ¡Que Dios nos dé paciencia!
CANCIÓN: “Niños de Siria”Wawakuna takispa riqsichiyta munanku ñak’ariyninkuta
5
4
Kayta apachimunku U.E. Beta Raqaypampa, Mizque 5ºcurso. Pachi ninchis yachachiqninkuta Aleyda Colque
Torrico, wawakunawan llank’arisqanmanta.
Tatakunawan, mamakunawan, awichitukunawanPACHAMANTA PARLARIKURQAYKU
Nuqapis tiempoqhawamurqani, as waliqllakay wata kanqa, nichkani.
Ruwan: AlejandrinaInturias
DURAZNO SACH‛A
Ruwan: Juan Carlos Rojas Rodriguez
PAPA YURA YACHAN
“Yachachiqniykuwan agostowaymanta
llank’arirqayku. Ima señastawaturina tarpuyta
qallarinapaq, chayta wasipitapuykacharirqayku.
Tatasniyku yachayninkutawillariwayku, chaytaAñaskitu p’aqanpaqapachimuyku, waq
wawakunapisyachanankupaq”. nin Cecilia
Meneces
“Añaskitupaq ruwarichkani,nuqaqa durazno sach’a t’ikapi
señata qumun, chaytayachaqarini, siq’ichkani”
Phuyu
PACHI yachachiq Aleyda Colque Torrico.Añaskitu p’anqapaq apachimusqaykimanta.
Ruwan: Celia Meneces Flores.
Wawakuna yachana yan imapunitaqjaqay Siria llaqtapi kachkan, runa ñak’ariypirikhurin, bombardeoswan wañurachkanku,
waqcha mana tatayuq, mana mamayuqrikhurichkanku. May chhika runaña wañun.Ajinapiqa wawakunaq derechosnin Siriapi
sarusqa kachkan. Wawaspata imaderechos phirikuchkan: Derecho a la Vida,a tener territorio, salud, educación, a tener
familia, waqkunapiwan.
Medio Oriente ninchis Jesucristo llaqtanchayta. Chayniqpi kachkan Afganistan,Siria, Irak, Turquía, norte de Africanisqamanta ima naciones kachkanku.Chaypi guerra unaysituña kachkan,gobiernosninku dictadores, lisos kanku.Chanta kan maychhika petróleo chaytauk machhka runalla capataykun, qhapaqnacionespaq yanapanwan. Chaykunaguerrata jatarichinku chay nacionespi‘terroristas, jinallataq religiones purasinchi qunakupi kasankichis’ nispallaq’alata runata kantumanta jasut’isanku.Bombardeoswan wasisninku,chaqrasninku, llank’ana wasis q’alaphirisqa rikhurin chay guerra jawa.
Ajina jatun llakiypi rikhurispa,maychhika runa wawasninkuaysarisqa ch’usarapusanku Europallaqtakunaman. Prensainternacionalqa ‘emigrantes’ kankunispalla parlanku, mana ninkuchu imajawa aqna llakiypi runarikhurisqantaqa. Europa llaqtakunapi runaqa -q’alataSirios junt’aykamusawanchik- nispaphiñarikusanku. paykunaqgobiernosnillankutaq guerrataqauqharisanku jaqay medio orientechiqapiqa. Kay llakiy kawsayta
rikusqa ninrisninkumanta chhallmananku yan chayguerrata sayachinankupaq. Chanta yanapamuchunkuchay naciones jasut’isqasta wa qmanta kawsayninkuqhallallananpaq. (lahaine.org/eT4s)
“WAWAKUNA TATA, MAMAWAN AYQICHKANKU”GUERRA Siriapi, Medio Oriente
Imaptin runa wawasnintinripurachkanku
Wawakuna sinchi mancharisqani mayman ayqiyta
ankuchu, manaña allinkawsay kanchu Siriapiqa.
Siria en el mundo. Yachachiqwan globoterraqueo qhawariychis, chaypi Medio Orientellaqtakunata tarispa, aswanta kay guerramanta
yachaqariychis, parlarikuychiq.
Somos niños de Siria. Mirad lo que nos está pasando, estamossufriendo masacres, matanzas, desahucios y el miedo nos
domina. Los sueños de nuestra infancia permanecen en nuestrointerior y todavía no han crecido.
Injusto, dinos: ¿Qué hemos hecho para que nos asesines?RECITACIÓN
Puedes matarnos, puedes hacernos sufrir, puedes dejarnoshuérfanos y puedes asesinarnos, pero no podrás cambiar lo que
hay en nuestros corazones.
Protegednos de los bombardeos, proteged nuestra infancia.Han derrumbado nuestras casas, y han quemado nuestro
colegio. Mundo, ¿Qué está pasando? ¡Vuestro silencio nos estámatando!. Tenemos derechos a vivir con seguridad, libertad ydignidad... En Al Hula han asesinado a los niños, y la sangre seestá derramando a chorros. Mundo, ¿Dónde estás?, ¿Por qué
ace ver cómo el ejército asesina alos niños pequeños? Mundo basta ya de tanto silencio, nos
estamos muriendo. ¡Que Dios nos dé paciencia!
CANCIÓN: “Niños de Siria”Wawakuna takispa riqsichiyta munanku ñak’ariyninkuta
5
Proyectos socioproductivos en marchaFeria de Salud y educación sociopr a, Poopó-Oruro
“Nos lavamos las manos para vivirsaludables”
En la feria de salud en Poopó-Oruro, estudiantes dela Unidad E a “Ismael Montes” explicaron
sobre la importancia del aseo de las manos. Jhamil Rodríguez contó al Añaskitu: “Antes los
abuelos para lavar aban agua decarbón, agua de quinua y agua de chuño; ahora lasper amos jabón común, jabón líquido y
a que nuestras manos estén máslimpias”.
PROYECTO SOCIOPRODUCTIVOAprendemos a reciclar el material en desuso
Nosotros somos estudiantes del 5to “A” de la unidadE a Simón Bolívar que se encuentra en Totoral-Oruro.
Como parte de nuestro proyecto socio pr , queconsis eciclaje de materiales en desuso, junto a
nuestro profesor, hemos consbotellas desechables, joyeritos hechos de envases de lata
con tela y encaje. También hemos hecho máscaras conpapel de periódico y engrudo.
Este proyecto lo hemos hecho para que podamos valorarmás nuestro medio ambiente y cuidarlo mucho.
“Aconsejamos lavarse las manos antes y después decomer, tres veces al día”
Keila Pozo, Sheyla Gabriel, Ana Ancalle, Adriana Choque, Jade Torrez, PaolaBalcázar, Jhoseline Alejandro. Profesor: Jhimmy Alcónz Hidalgo.
El “AÑASKITU” agradece al profesor Jhimmy Alcónz Hidalgo por compartir el trabajo de su curso.
RECICLAJEHemos construido floreros, porta objetos, adornos.
YACHARINA
WIPHALAQ RIKHURIYNINWiphalaqa nación Andinapta (aymara, qhichwa) rikuchikuynin, mana chhuquchu,
tawa kantusnin uk riklla, qanchis llinp’iyuq. Kay rimayqa rikhurin Wiphay(atipaymanta) laphaqi (wayrawan phukllan), aymará qallumanta. Yacharinapaq
Tawantinsuyu jap’iypi karqanku: Ecuador, Perú, Bolivia, Chile, Argentinallinp’isninqa mana uk riqchu, sapa suyupta chawpinpiqa uk llinp’i. Antisuyu q’umir
chawpinpi, Chinchasuyu puka chawpinpi, Kuntinsuyu q’illu chawpinpi,Qullansuyu yuraq chawpinpi, aswan jatun suyutaq (mapa qhawarina) 1987watapi investigadores Instituto Nacional de Arqueología boliviana (INAR)
nisqamanta, mask’aspa cultura andinaq wiphalanta qanchis columnas, qanchisfilas, tukuyninpi 49 cuadrosniyuq. Wiphala cultura Andinaq kawsaynin, niyta
munan Pachakama (qallariynin), Pachamama (jallp’a) Wiphalaqa Tiwantinsuyuq kaynin.
AÑAS
KITU
# 9
0 •
Oct
ubre
201
5 •
CEND
A •A
v. Ta
deo
Haen
ke 2
231
• Te
lf.: 4
2434
12 •
Fax
:4 2
8150
2 •
Casil
la: 3
226
• w
ww
: cen
da.o
rg •
Coc
haba
mba
- Bo
livia
-.(Jr
)
Wiphalas tawQullasuyu WIPHALAMANTA
6
ANTISUYU q’urmir chawpinpi
CHINCHASUYU puka chawpinpi
KUNTISUYU q’illu chawpinpi
QULLASUYU yuraq chawpinpi
MAPA TAWANTINSUYU
Kay tawa wiphalasqa umaytamuyurpachiwan. Nuqanchis QULLASUYU kanchis , aswan
jatun suyu kasqanchis. Kunanqa pueblos indígenas originarioscampesinosqas wiphalataqa chinkasqamantaña, uqharikapunchis.
Kunanqa símbolo patrio Bolivia suyumanta.
UK RUNA JINALLA PACHAWAN, RUNAWANKAWSASQANKUTA WIPHALAQA RIKUCHINQullasuyuq wiphalanpiqa yuraq chawpinqa, chayqaqanchis Markas, Suyus niyta munan, uk ayllu jina
kawsakusqanku, jallp’asninku pata, chawpi, ukhu q’uñijallp’a kapuyninku, chanta qhari, warmi, chacha, warmi
kawsakuyninku, mana t’aqa t’aqasqachukawsayninkuqa, pachamamawan, jallp’awan, runawan
uklla kasqankuta wiphalaqa riqsichin. wiphalaqa tawa kantusniyuq, sapa kantun tawa
ñañakuna Ayar karqanku paykunata rikuchin, sapa Ayaruk suyumanta kamachik karqa.
3
Añaskituman apachimunku
AÑAS
KITU
# 9
0 •
Oct
ubre
201
5 •
CEND
A • A
v. Ta
deo
Haen
ke 2
231
• Te
lf.: 4
2434
12 •
Fax
:4 2
8150
2 •
Casil
la: 3
226
• w
ww
: cen
da.o
rg •
Coc
haba
mba
- Bo
livia
-.(Jr
)
;“Mamaywan feriaman jamuyku, apamuyku papa puquchisqaykuta,nuqapis juch’uymantapacha tukuy laya papata riqsiniña”.2
Hola amigos de la Revista Añaskitu, minombre es Lic. Félix Sequeiros Quispe, soyProfesor de la Unidad E
Llapallapani, Provincia Sebas agador deldepartamento de Oruro.
He recibido la revista Añaskitu y me encanta el
niñas y niños que leen esta hermosa revista.
WAWAPURARIQSINARIKUNA LAQHIPIQA mana
wawakunallachu riqsinakunanku kanman,tata, mama, awichu, yachachiqkuna,kamachiqkuna. Tukuy riqsinarikuna
kanman. Chaypaq kay.
achaqakuchkani U.E. BetaRaqaypanpa, Mizque, añaskitupaq janpi qhurakunamanta
siq’ini, T’iyan T’iyan qhuraqa maki, chaki q’allusqastamayllanapaq, thañichin, ch’akichin ima”
Wawapura riqsinarikuna
U.E “Beta Raqaypanpa”, Mizque. 3º A, primaria:“Añaskitupaq janpi qhurakunamanta qillqariyku, siq’iyku
ima. Tukuy ñawiriychis. Panpa qhurasqa may sumaq”. PACHI PROFESOR Grover Ampuero.
Ruwan: Ariel Calero Córdova
7
COLORES DE LA WIPHALA- ROJO: representa al Planeta Tierra, es laexpresión del hombre en el desarrollointelectual, es la filoso a cósmica en elpensamiento y conocimiento de los sabios.Todo el mundo material visible.
- NARANJA: representa la sociedad y la cultura;también expresa la conservación y procreaciónde la especie humana, considerada como lamás preciada riqueza patrimonial. Es la saludy la medicina, la formación y la educación, laprác ca cultural de la juventud dinámica.
- AMARILLO: representa la energía y la fuerza,la reciprocidad y complementariedad. Es laexpresión de los principios morales delhombre. Es la dualidad hombre – mujer, sonlas leyes y normas, la prác ca colec vista desolidaridad humana.
- BLANCO: representa al empo y la dialéc ca;la historia cíclica. Es el desarrollo de la cienciay la tecnología, el arte, el trabajo intelectual ymanual que genera la reciprocidad y armoníadentro de la estructura comunitaria.
- VERDE: representa la economía y laproducción. Simboliza a las riquezas naturales,la flora y la fauna, los recursos hidrológicos yminerales, a la erra y al territorio.
- AZUL: representa al espacio, la energíacósmica, al infinito, al espíritu que anima todo.
- VIOLETA: representa a la polí ca y laideología social y comunitaria, el Estado, comouna instancia superior. La estructura de poder;las organizaciones sociales, económicas yculturales, y la administración del pueblo y laNación.
YACHARINA
Llinp’ikuna ima niyta munan
1122 ddee ooccttuubbrree:: ""DDííaa ddeell RReessppeettoo aa llaaDDiivveerrssiiddaadd CCuullttuurraall AAmmeerriiccaannaa......""
Yachakuqkunaw ariyta kay jina llank’aykunata.Kaytaqa ruwarisqanku yachakuqkuna
Quinto Grado “Ins alla” Alta Gracia, Córdoba-
ArRiqsirichiwanchis María
Eugenia Fernandez.Wiphala runtu apanapi,
botella tapaspi ima. www: quintomf.blogspot.com
Yachachiqkunapaq
Kay wiphalaqa botella tapasmanta. “Tukuy laya runa kanchis, uk runa jinalla kawsakuna”.
Anchaytapis parlarisunman yachakuqkunawanqa.
Fuente: • Katari.org • Wikipedia.org • Pueblosoriginarios.com • Wiphala.org • Ministerio de Defensa de Bolivia
Jisq’un chunka
Wawakuna ñawinankupaq
Suplemento Infan l del Conosur Ñawpaqman Nº 157Nº 90
Wisapaq mikhuna kananpaqqa:
PACHAMANTA UMANCHAKUNA
Campopiqa wawamantapacha tata,mamawan jallp’ata llank’aq riyku.
Kunanpis richkayku, jallp’ata wakichiq.
Dibujo: Rolando Montaño Cruz, 6º curso, U.E.: Challacava; V a phuyupi qhawarirqani” (2013)
“Sumaq para wata kananpaq,phuyuqa tawqa tawqalla kanan
tiyan. Chayta sapa wataagostopi 1, 2, 3 p’unchaykuna
qhawarinapuni”.
e 2015Octubr
Puk l l a r i kun a a a a a
Kay p’anqa lluqsinanpaq yanapariwanchis:8
QQHHIICCHHWWAATTAA YYAACCHHAARRIIKKUUNNAAPPAAQQ
Kaypiqa imilla wallunk’arichkan. P aq ayaqñawpaqinpi iskay runa qunqurchakikuchkanku.
Kaypiqa qhatupi kachkanku, kan puquykuna, tata,mama, wawakuna, llanthuchas urapi ranqhachkanku.
CChhaanniinncchhaannaappaaqqAjinata killa
pukayarparqa, chaypijallp’a, killawan
ukllama tukurqanku.Kayqa sapa iskay
chunka phichqayuqwatamanta rikhurimun.
Imas imas kanman... imapuni kanman?
Saqipusun chayqa ch’akipun; ranqhanapaqqa pesanchis;
vino wakichinapaq sarunchis; ukyaspa uma muyuchinchis.
Imas imas kanman... imapuni kanman?
Ancha pataman wiñan, laqhisninpis jatuchachaq,
puñunapaq p’alta p’altalla, Puquyninri q’illulla warqhukamunman.
Qué será, qué será... qué puede ser?
De bronce el tronco, las hojas de esmeralda,
el fruto de oro, las flores de plata.
Muyupi kay chhika siq’isqakarichkan: ruwaykuna, uywakuna,
puquykuna, mikhuykuna.
kachkallantaq. Ñawisparaqhanawan chaninchariy.
Caballo
Iskay
Uk Kimsa
IMASMARIKUNAP kyupaynintachuraychis.
............... ...................................
IImmaassmmaarriikkuunnaa