Kutsehariduse õppekavade

arendamisest Eestis 1991-

2011

Sirje Rekkor

Sirje Rekkor

Käsitletavad teemad

� Ülevaade formaalhariduse raames toimuva esmase kutsealase koolituse õppekavaarendusest Eestis aastatel 1990-2010

� Kutsealase koolituse õppekavaarenduse peamised tulemused perioodil 1990-2010

� Probleemid ja väljakutsed kutsalase koolituse õppekavaarenduses perioodiks kuni 2013

� Üldiste arengutega paralleelselt tuuakse näiteidturismi ning majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsealase koolituse õppekavaarendusest käsitluse all oleval perioodil

Sirje Rekkor

Kus me olime aastaks 1990?� 1989. aastal oli Eestis kokku 80 kutseõppeasutust- 43 kutsekeskkooli ja 37 keskeriõppeasutust

� Kutsealase koolituse õppekavu oli Eestis rohkem kui 220 erialale

� Õppekavad olid koostatud valdkonniti, väga kitsalt määratletud erialadele

� N:Tursimi- ja majutusvaldkonna õppekavu ei rakendatud. Ühiskondliku toitlustamise valdkonnas olid õppekavad nii põhi- kui ka keskkooli baasil

Sirje Rekkor

Õppekavaarenduse 4 perioodi� 1991-1994 – periood alates Eesti taasiseseisvumisest kuni Phare Kutsehariduse Reformi programmi käivitamiseni

� 1995-1999- periood, mil kestis Phare programm (lõppes 1998.a.) ja selle Haridusministeeriumi poolt käivitatud jätkuprojekt (kestis kuni 2000.a.)

� 2000-2005 – periood, mil toimus valdkondade riiklike õppekavade projektide koostamine ning kutsestandarditele vastavate moodulõppekavade arendamine kutseõppeasutustes

� 2006 – 2010 – periood, mil töötati välja kutseõppe õppekavade sisusid ning koostati ja rakendati riiklikke õppekavu

Sirje Rekkor

Õppekavaarenduse peamised tulemused perioodil 1991-1994.a� Õppekavad identifitseeriti vastavalt ISCED (International Standard Classification of Education)klassifikaatoritele

� Käivitus kaasaegsete õppekavade arendamise protsess

� Moodustati haridusministeeriumi allasutus (Riigi Kooliamet), mille ülesannetesse kuulus õppekavaarendus

� Käivitusid täiendkoolitusprojektid kutseõpetajatele ja õppekava arendajatele (koostöös Soome, Taani, Saksamaa, Iirimaaga)

� 1993/1994. õppeaastal oli Eestis kokku 83 kutseõppeasutust

Sirje Rekkor

N: Turismivaldkonna õppekavaarendus perioodil 1991-1994.a. � 1992.a. moodustati esimene üleriigiline

valdkonnaspetsiifiline õppekavatöörühm Eestis- turismi- ja hotellimajanduse töörühm. Eesmärk selgitada tööelu vajadusi

� 1993.a. alustas tööd toitlustuse erialade töörühm. Eesmärk kutsealase õppe sisu arendus ja õppekirjanduse väljatöötamine

� 1994.a. alustas tööd turismivaldkonna töörühm, mis määratles oma prioriteediks riikliku õppekava projekti väljatöötamise.

� Rakendatud õppekavavaldkondade hulgas olid toitlustuse ja turismi valdkonnad

� Turismivaldkonna (sh toitlustus) õppekavu rakendati 20 kutseõppeasutuses, majutamise ja turismierialade õppekavu 9 koolis

Sirje Rekkor

Õppekavaarenduse peamised tulemused perioodil 1995-1999.a. � Phare programmi raames koostati kutseõppeasutustes 13

eriala moodulõppekava ja 130 mooduli kirjeldused (sh majutuse, toitlustuse ja turismi erialadele)

� Toimus õppekava arendajate täiendkoolitus Phareprogrammi pilootkoolides

� Toimus pidev koostöö Iiri, Taani ja Soome õppekavaarendajatega ja täiendkoolitused koostöös Soome, Taani ja Saksamaaga

� Alustati kutsealade valdkondade riiklike moodulõppekavade projektide ettevalmistamist

� Umbes pooltes kutseõppeasutustes töötati välja õpetatavate erialade moodulõppekavad

� 30% koolide õppekavadest vastas kutsestandarditele� Õppekavades suurendati kutsealase koolituse mahtu,

vähendati kohustuslikku õppeaega, korrastati koolitus haridusastmeti

� 1999/2000 õppeaastal oli Eestis kokku 85 kutseõppeasutust, õppekavaregistrisse oli kantud 432 erineva nimetusega õppekava

Sirje Rekkor

N: Turismivaldkonna õppekavaarendus perioodil 1995-1999.a.� Eesti ja Soome haridusministeeriumite ühisprojekt

(1995-1997) – turismi, majutuse ja toitlustuse õpetajate täienduskoolitus. Koolitusest kasvas välja rida õpetajaid, kellest said õppekavaarenduse initsiaatorid ja elluviijad nii õppeasutuste kui riigi tasandil.

� 1998.a. valmis esimene riikliku õppekava (RÕK) projekt, mis oli koostatud kutseala valdkonnale. See oli turismivaldkonna RÕK projekt. Õppekava töötati välja 1994.a. tööd alustanud turismivaldkonna töörühma poolt. Õppekava kandis nimetust Reisiteenindus ja sisaldas kolme õppesuunda: reisisekretär, reisikonsultant ja reisiettevõtte juht.

� Turismivaldkonna (sh toitlustus) õppekavu rakendati 21 kutseõppeasutuses, majutamise ja turismierialade õppekavu 12 kutseõppeasutuses.

Sirje Rekkor

Õppekavaarenduse peamised tulemused perioodil 2000-2005� Perioodi algul (2000-2002) valmis 14 kutsealade

valdkondade riiklike moodulõppekavade projekti� Perioodi algul rakendati kõikides kutseõppeasutustes

moodulõppekavad, mis valdavalt vastasid kutsestandarditele

� REKK poolt koostati õppekava arendustegevust käsitlev dokumendipakett

� REKK poolt koostati riikliku õppekava struktuuri mudel ja mooduli koostamise kontseptuaalse alused

� Töötati välja õppekavarühmad (kokku 33)� 2005.a. käivitati 15 õppekavarühma nõukogud ja

moodulite koostamise töörühmad 160 riikliku õppekava sisude fikseerimiseks perioodil 2005-2008.a.

� 2004/2005. õppeaastal oli Eestis 67 kutseõppeasutust, 2005.a. oli fikseeritud 160 õppekava nimetust.

Sirje Rekkor

N: Turismivaldkonna õppekavaarendus perioodil 2000-2005.a.� 2000.a. valmis majutamise ja toitlustamise valdkonna RÕK

projekt � Majutamise ja toitlustamise RÕK projekt sai heakskiidu

Teeninduse kutsenõukogus, kuid mitte Haridus- ja Teadusministeeriumis

� Majutamise ja toitlustamine valdkonna RÕK projektiga tegeleti töörühmades edasi perioodil 2000-2002

� Perioodil juunist 2003.a. kuni 2005.a. alguseni õppekavaarenduse dokumenteeritud tegevus riiklikul tasandil puudub

� 2005.a. käivitati majutamise ja toitlustamise ning reisimise, turismi ja vabaajaveetmise õppekavarühma nõukogud

� 2005.a. lõpuks jõuti esimeste riiklike õppekavade sisumoodulite kinnitamiseni õppekavarühmade nõukogudes

� Turismivaldkonna (sh toitlustus) õppekavu rakendati 19 kutseõppeasutuses, majutamise ja turismierialade õppekavu 10 kutseõppeasutuses

Sirje Rekkor

Õppekavaarenduse peamised tulemused perioodil 2005-2009.a.� 2005-2008 projekt “Kutseõppeasutuste õppekavade arendus”

� 2008-2013 projekt “Kutsehariduse sisuline arendamine”

� Tulemused:� Erialade õppesisude väljatöötamine� Õppekavarühma riiklikku õppekava kinnitatud:

� 2007 – 5� 2008 – 14� 2009 - 25

� Õpetajate ja sotsiaalsete partnerite koolitused õppekavade rakendamiseks

� Õppematerjalide koostamine

Sirje Rekkor

N: Turismivaldkonna õppekavaarendus perioodil 2005-2009.a.

� Turismierialade RÕK 2008� Koolide õppekavad vastavusse viidud, rakendatud 2008/2009

� Majutamise ja toitlustamise erialade RÕK 2009

� Koolide õppekavad vastavusse viidud, rakendatakse alates 2009/2010

� Õppematerjalide (sh e-õppe materjalide) väljatöötamine õppekavade rakendamiseks

Sirje Rekkor

Õppekavaarendus peamised tulemused perioodil 2010-2011.a.

� Riiklikele õppekavadele vastavate õppekavade rakendamine kutseõppeasutustes

� Riiklike õppekavade uuendamine alanud 2011.a.

� Õppekavade rakendamise juhendmaterjalide, õppe ja metoodiliste materjalide väljatöötamine

� Õppekavakoolitused rakendajatele ja arendajatele

Sirje Rekkor

Õppekavaarenduse probleemid ja väljakutsed perioodiks kuni 2013

� Paindliku õppekavasüsteemi loomine� Väärtussüsteem õppekavaarenduses� Kontseptuaalsed alused ja õppekavaarendus� Liialt tugev kalle traditsionalistliku e taastootva õppekava suunas, liialt vähene rekontseptualistliku e ümberkujundamisele suunatud õppekava suunas

� Vastuolu õppekavade standardiseerimise ja kutsehariduse arengukavas 2009-2013 toodud eesmärkide vahel

Tänan!