tabelite liitmine · 2020. 12. 16. · • sasapp, mis asub cpm masinas • sasappva, mis asub...

Tabelite liitmine

(sh valitsemisala

koondtabeli koostamine)

ja STAR tabelites olevate

dimensiooni liikmetele

nimetuste lisamine

SAS EG tarkvara

versioon 8.3 abil 11.12.2020

Autorid Tabelite liitmine (sh valitsemisala koondtabeli koostamine) ja STAR tabelites olevate dimensiooni liikmetele nimetuste lisamine SAS EG tarkvara abil seotud koolitusmaterjalide autorid on Terje Tiitsu, Marko Linde ja Anneli Terep (Rahandusministeerium).

Versioon Koolitusmaterjalide koostamisel on kasutatud SAS Enterprise Guide tarkvara versioon 8.3 ning materjalid on esitatud 11.12.2020 seisuga.

Versioon seisuga 16.12.2020

2

Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 4

1.1 Koolituste eesmärk ...................................................................................................... 4

1.2 Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad ................................................................................ 4

1.3 Koolituste kava .............................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2 Andmetöötlustarvara SAS EG tutvustus ning andmete asukohad ...................................... 6

2.1 Andmetöötlustarkvarasse sisenemine ja väljumine ..................................................... 6

2.1.1 Terminali keskkonda sisenemine ja väljumine .................................................... 6

2.1.2 Andmetöötlustarkvarasse sisenemine, kasutaja seadistamine ning väljumine .. 13

2.2 Tarkvara tutvustus ja andmete asukohad................................................................... 20

2.2.1 Töölaua tutvustus ............................................................................................... 20

2.2.2 Andmed ja nende asukoht .................................................................................. 23

2.2.2.1 SASApp server ........................................................................................... 24

2.2.2.2 SASAppVA server ...................................................................................... 25

2.2.3 Vahesamm/tegevus ............................................................................................ 25

2.2.3.1 Import Data ................................................................................................. 26

2.2.3.2 Query Builder ehk päring ........................................................................... 32

2.2.3.3 Append Table vahesamm ........................................................................... 36

2.2.3.4 Upload to LASR ............................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2.2.3.5 Export File ...................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2.2.4 Väljundtabel ....................................................................................................... 40

2.3 Piirangud SAS EG kasutamisel ................................................................................. 41

3 Valitsemisala koondtabeli koostamine SAS EG tarkvara abil ......................................... 45

3.1 Andmete ettevalmistus .............................................................................................. 46

3.1.1 Tabelite valik...................................................................................................... 46

3.1.2 Päringu tegemine................................................................................................ 49

3.1.3 Muutujate valik (Select Data) ............................................................................ 50

3.1.4 Uue muutuja loomine (Computed Columns) ..................................................... 51

3.1.5 Samade dimensiooniliikmetega ridade summeerimine ...................................... 56

3.2 Tabelite liitmine APPEND TABLE .......................................................................... 60

3.3 Koondtabeli järeltöötlus ning arvutuslike muutujate loomine .................................. 63

4 Dimensiooni liikmete koodidele nimetuste lisamine ........................................................ 68

4.1 Join: erinevad liitumise/ühendamise tüübid .............................................................. 68


3

4.1.1 (INNER) JOIN ................................................................................................... 68

4.1.2 LEFT JOIN ........................................................................................................ 68

4.1.3 RIGHT JOIN ...................................................................................................... 69

4.1.4 FULL OUTER JOIN .......................................................................................... 69

4.2 Dimensiooni liikmetele nimetuste lisamine .............................................................. 69

4.2.1 Tulemusvaldkond ............................................................................................... 69

5 SAS EG andmete saatmine aruandluskeskkonda SAS VA .............................................. 80

Lisa 1 Valik funktsioone ja valemeid ........................................................................................ 0


4

1 Sissejuhatus

1.1 Koolituste eesmärk

Koolituste eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada töövahendite kasutamist. Käesolev materjal on mõeldud kulumudeli koostajatele ja haldajatele.

1.2 Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad

Ülevaade tegevuspõhise riigieelarvega seotud peamistest töövahenditest

Tegevuspõhise riigieelarve koostamisega on seotud 3 peamist tarkvara, mida kasutatakse kulumudelite koostamisel, haldamisel, arvutuste tegemisel ning aruannete loomisel (Tõrge! Ei leia viiteallikat.):

1. Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG) (versioon 8.3), mille peamine eesmärk on koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete ühendamiseks eri

andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise toiminguteks.

2. Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM) (versioon 8.4), mille peamine eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude väljundite maksumuse

üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks.

3. Analüüsi ja aruandluse tarkvara1 SAS Visual Analytics (VA) (versioon 7.5), mille peamine eesmärk on koostada ning kujundada sobivad aruanded, millega toetada analüütilisi tegevusi ja otsustamist.

Joonis 1 KAIS tarkvara rakendused

1 Nimetatakse ka kui visualiseerimistarkvara


5

Sihtgrupp

Käesolev koolitusmaterjalide dokument on suunatud peamiselt alustavatele kasutajatele, mis

tutvustab töövahendi võimalusi ning kasutusfunktsionaalsusi. Peamine fookus on kulumudelite

koostamisel ning haldamisel loodavate faktitabelitele täiendavate andmete lisamisel väljaspool SAS

CPM tarkvara. Ühtlasi selgitatakse koolitusmaterjalide kaudu riiklikult kehtestatud eelarve- ja

kuluarvestuse metoodikat2..

2 Rahandusministeerium, Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine [https://www.rahandusministeerium.ee/et/kulumudeli-koostamise-juhend-tegevuspohise-eelarve-korral]

https://www.rahandusministeerium.ee/et/kulumudeli-koostamise-juhend-tegevuspohise-eelarve-korral


6

2 Andmetöötlustarvara SAS EG version 8.4 tutvustus ning andmete asukohad.

2.1 Andmetöötlustarkvarasse sisenemine ja väljumine

2.1.1 Terminali keskkonda sisenemine ja väljumine

Terminali keskkonda sisenemine

Terminali keskkonda sisenemiseks ava sobilik veebibrauser ning sisesta aadress:

https://kais-terminal.fin.ee

Joonis 2 Terminali keskkonda sisenemine (1)

Soovituslik on salvestada terminali aadress veebibrauseri lemmikutesse.

Terminali kaudu siseneb kasutaja RMIT-i poolt ette valmistatud windowsi keskkonda. Tarkvara ei ole paigaldatud modelleerija enda arvutisse, vaid RMIT terminali.

https://kais-terminal.fin.ee/


7

Seejärel sisesta oma kasutajatunnus kujul „teadus\eesnimi.perenimi“ ja parool ning vajuta Sisene.


Sisenedes avaneb järgnev aken (vt Joonis 4).

Keskkonda sisse logituna on võimalik näha, mitme päeva pärast aegub parool.

Parooli uuendamine toimub läbi „Muuda“ nupu!



8

Järgnevalt kliki üks kord „Terminal“ ikoonile. PS! Erinevatel veebibrauseritel võib ikoon paikneda

Joonis 4 võrreldes erinevas kohas või näha välja teistmoodi.


Käesolev samm ei pruugi kohalduda kõikidele kasutajatele:

• kui vasaku hiirenupuga Terminali ikoonile vajutades ei ilmu uut akent (vt Joonis 8 ), vaid ekraani vasakusse nurka ilmub hüpikaken (vt Joonis 6 ), siis kliki vasakusse veebilehitseja alumisse nurka tekkinud lingile.


• kui veebilehitseja EDGE kasutamisel tekib alla äärde Joonis 6.1 kohane vaade, siis tuleks vajutada “Ava” nupule

Joonis 7 Terminali keskkonda sisenemine (5.1)


9

Avanenud aknas vajuta Connect nupule (vt Joonis 7).


Järgnevas aknas toimub ühenduse loomine terminali keskkonnaga, mis asub RMIT-i serveril. Kujundlikult väljendades tähendab see seda, et kasutaja liigub enda arvutist teise asutuse hallatavasse arvutisse. See võib võtta veidi aega. Kuna sisse logitavale kasutajale valitakse vähem koormatud terminal, siis võib töölaua ja nende ikoonide vaade erineda.


Loodud ühenduse puhul avaneb keskkond, mis meenutab justkui uut arvutit, kuhu on installeeritud kuluanalüüsiga seotud tarkvarad CPM, EG ja VA (VA tarkvara soovitame siiski kasutada veebi brauseris mitte terminali keskkonnas kuna siis töötab tarkvara kiiremini).

Pane tähele, et VA on veebipõhine platvorm, kuhu saab siseneda oma arvutist avades sobiva veebibrauseri, ega nõua terminali keskkonda sisenemist


10


Terminali keskkonnast väljumine

Terminali keskkonnast väljumiseks kliki vasakul all olevale arvuti operatsioonisüsteemi Windows ikoonile.

Joonis 11 Terminali keskkonnast väljumine (1)


11

Seejärel kliki (vt Joonis 10) kasutaja ikoonile.


Vali Sign Out (vt Joonis 22).



12

Avaneb järgnev vaade. Aken sulgub iseseisvalt.


Lõplikuks väljalogimiseks kliki „Väljumine (eesnimi perenimi)“ lingile.



13

2.1.2 Andmetöötlustarkvarasse sisenemine, kasutaja seadistamine ning väljumine

Andmetöötlustarkvarasse sisenemine

Enterprise Guide avamiseks vajuta Joonis 10 viidatud SAS EG ikoonile. Kui terminalis esineb mitu erinevat EG (näiteks lisaks EG ikoonile EG x64 ikoon) ikooni, siis kasutaja mõttes pole vahet millisega tehakse tööd.

Joonis 16 Andmetöötlus tarkvarasse sisenemine (1)

Teise varjandina on EG tarkvara leitav järgmise teekonnana:


14

Joonis 17 Kliki window´si akna märgil

Joonis 18 SAS tarkvara otsimine


15

Joonis 19 SAS EG tarkvara valimine

Tarkvara avanedes võib olla vajadus sisestada uuesti paroolid. Palun kasuta sellisel juhul kasutajatunnust eesnimi.perekonnanimi (ära lisa kasutajatunnuse ette „teadus/“) ja parooline kasutaja enda poolt määratud parooli

Kasutaja seadistamine

SAS EG programmi esmakordsel sisenemisel tuleb kasutaja seadistada, et oleks ühendus serveriga.

Kui oled avanud SAS Enterprise Guide, siis akna ülemises parempoolses nurgas on serveriühenduste link – see võib olla sõnastatud „My Server“ aga võib, olla ka midagi muud (sõltub oma seadistusest)


16

Joonis 20 SAS EG programmi seadistamine (1)

Sellel klõpsates avaneb „Connections“ aken, kus on näha kõik seadistatud ühenduse võimalused. Aktiivne ühendus on tähistatud rohekas-sinise märgiga


Kui Sul on vaikimisi sätted, siis on vajalik valida „My Server“ ja klõpsata nupul „Modify“

Avanenud aknas peavad olema järgmised sätted:

Oluline, et EI OLEKS märgitud „Use Integrated Windows Autentication“

Ja mõistlik oleks salvestada oma kasutajatunnused „Save login in profile“

Kasutajatunnus sisestage kujul eesnimi.perenimi ja parooli lahtrisse tuleb sisestada KAIS keskkonna parool.

Kui KAIS keskkonna parooli muudate, tuleb seda ka siin muuta!!!

Mõistlik oleks ka märkida „Connect on exit“, siis luuakse andmete salvestamisel kohe ka ühendus KAIS keskkonna andmebaasiga.


17


Juhul kui vajutada Save ilma linnukest lisamata jääb aknasse Connections selline pilt:


➢ Vajuta Set Active

➢ Close


18

Kui serveriga ühendust pole (ei ole kirjutatud “My Server”), siis kliki hiirega sellel ligil ja lisa oma paroolid serveriga ühenduse saamiseks.

Pärast serveriga ühenduse toiminguid peab olema all paremas nurgas “My Server” (vt Joonis 11), mis tähendab, et ühendus serveriga on loodud. Serveri ühendus annab ligipääsu SAS CPMis genereeritud STAR tabelitele ning ka teistele üldkasutuses ning enda kaustades olevatele andmetabelitele.

Joonis 24 SAS EG tarkvara seadistamine (5)

Kui oled vahetanud parooli KAIS terminali sisenemiseks, tuleb SAS EG-s kasutaja seadistustes (sammus Modify Profile) samuti parool vahetada, et serveriga ühendus tekiks.

Kasutaja töölehe teavituste seadistamine

Kui kasutaja vaates silma häirivad teavitused, mida kasutaja ei soovi koguaeg näha on võimalik

need teavitused kasutajal ise peita. Tee selleks järgmised tegevused:

• Vali rippmenüüst Tools - Options

Joonis 25 Kasutaja töölehe teavituste seadistamine (1)

• Vali rippmenüüst Task -SAS Studio Integration ja võta linnuke eest ära Display SAS Studio

tasks from your version of SAS Studio. SAS Studio on eraldiseisev tarkvara mida riigi

kuluanalüüsi tarkvara KAIS koosseisus ei ole.


19


• Kui linnuke on ära võetud siis vajuta OK


Järgmisel korral sisenedes EG-sse teadet enam töölaual ei ole.

Andmetöötlustarkvarast väljumine

SAS EG tarkvarast väljumiseks vali File ja seejärel Exit:


20

Joonis 28 SAS EG tarkvarast väljumine

2.2 Tarkvara tutvustus ja andmete asukohad

2.2.1 Töölaua tutvustus

Eduka kasutaja seadistamise korral avaneb SAS EG esileht koos tervitusaknaga, kus on võimalik valida avamiseks juba mõni olemasolev project (Open a project) või uus (New) projekt, programm, uued andmed või Getting Started Tutorial juhend.


21

Joonis 29 SAS EG esileht

Uue projekti loomiseks vali File – New – Project

SAS EG vaikimisi seadistuse korral avaneb nelja liigendusega aken.

Joonis 30 Tarkvara töölaua tutvustus (1)


22

• Project aknas kuvab programm projekti kõik kasutatavad tabelid ning vahesammud. Tabelid, mida projektis kasutatakse võib tinglikult jagada kaheks: algtabelid, kust andmed esimest korda võetakse ning väljundtabelid, mis tekivad mingite vahesammude (tegevuste) tagajärjel. Neid nn tegevusi (nt mingeid arvutusi, filtreerimisi, liitmisi jne.) tehakse erinevates vahesammudes (nt Import Data, Query Builder, Append Table jne). Väljundtabel võib mingi järgmise tegevuse tarbeks ise olla ka sisendtabel.

• Process Flow on nn tööpiirkond ehk aken, kus tabelite ja vahesammude omavahelised seosed ja järjekord luuakse. Samuti avanevad sinna aknasse vahesammud, et luua arvutusvalemeid, filtreid või seadistada imporditingimusi jne.

• Servers aknas huvitab tavakasutajat just leht Servers, olgugi, et selles aknas sisu muutab vastavalt ikoonile, mis on aktiveeritud.

Joonis 31 Serverite valimine (1)

Servers lehelt avaneb valik kahele serverile SASApp ja SASAppVA, mille alt avanevad omakorda erinevad kataloogid (Libraries) ning nendesse salvestatud andmetabelid.

Joonis 32 Serverite valimine (2)

• Task Status kuvab informatsiooni kui projektis on käivitatatud (Run) mingi vahesamm(ud), millist vahesammu just hetkel tehakse, ning millised veel sellele järgnevad.


23

Joonis 33 SAS EG töölaua tutvustus andmetega (2)

2.2.2 Andmed ja nende asukoht

SAS EG Servers aknas on asutuste ja valitsemisalade andmed nähtavad kahel nn serveril:

• SASApp, mis asub CPM masinas

• SASAppVA, mis asub kaisva1 masinas

• Ühiskasutatav kaust AAB on Oracle andmebaasi kaust ja ligipääsetav mõlemilt serverilt. See on loodud Rahandusministeeriumi poolt vähendamaks modelleerijate töömahtu ning andmete dubleerimist. Sisaldab andmeid, mis on keskkselt kõigile KAIS kasutajatele kättesaadavad. Sisaldab strateegilise juhtimise infosüsteemi sisestatud andmed kui ka keskselt hallatavate arvestusobjektide nimetuste (eelarve liik, konto, tegevusala jne) tabeleid, kus on toodud koodi vastavused nimetustega, mõõdikud, eesmärgid jne. Kasutada olevad andmed täienevad vastavalt vajadusele. Vajaduse ilmnemisel tuleb saata põhjendatud soov aadressile [email protected] .

mailto:[email protected]


24

Joonis 34 SASAppVA serverilt nähtavad ühiskataloogid AAA ja AAB.

2.2.2.1 SASApp server

SasApp serveril on andmed, mida kasutatakse kulumudeli sisendina või mudeli eksportfailid. Need võivad olla nii andmed, mis vajavad veel eeltöötlemist CPMi importimiseks või olla paigaldustabeli ettevalmistatud lehed vms. Asutuse kataloogide nimed on asutuse tunnuse koodid, mille esimene täht näitab valitsemisala ja kahekohaline kood näitab asutust (nt “M10” on Kultuuriministeerium jne).

Koolitusmaterjalide kaustad on kõigile modelleerijatele ligipääsetavad:

• AAA, AAADATA, AAAEXP, AAAIMP on koolitusmaterjalide kataloogid

Asutuse/valitsemisala kataloogid:

• Asutuse kataloog (ilma laiendita, nt R10) on SASAppVA mälu (LASR) kataloog, millele on lugemisõigus ka SASApp poolelt. SASApp servril olevate andmete kirjutamine sinna aga ei õnnestu (ka läbi tegevuse Upload to LASR).

• DATA kataloogidesse (nt R10DATA) tõmmatakse igal hommikul raamatupidamise andmed SAP BOst läbi ARUANDELIVE_BO Library. Hetkel värskendatakse seal andmeid kolmes tabelis, milleks on FINANTSKENDED (andmed RP004-st), LAHETUSED (andmed ) ja PALGAKIRJED (andmed HR025-st)

• EXP kataloogid (nt R10EXP) on mõeldud vajadusel SAS CPM programmist eksportimiseks, et eksport ja import tabelid oleks võimalik säilitada ja ei läheks omavahel segamini


25

• IMP kataloogid (nt R10IMP) – SASApp, SAS CPM programmi importimiseks

• WORK – SASApp, SASAppVA, projekti käigus kasutatavad ajutised tabelid

2.2.2.2 SASAppVA server

Koolitusmaterjalide kaustad on kõigile modelleerijatele ligipääsetavad:

• AAA on koolitusmaterjalide kaust ning AAA_BK AAA kataloogides olevate tabelite varukoopia kaust

Asutuse/valitsemisala kataloogid:

• Asutuse/valitsemisala kataloog (ilma laiendita, nt R10 ja R) on SASAppVA mälu (LASR) kataloog, kuhu jõuavad SAS CPM kuubi genereerimise käskluse tagajärjel tekkivad faktitabelid ehk STAR tabelid. Mällu on võimalik laadida andmeid ka läbi SAS EG projekti, kasutades selleks tegevust Upload to LASR või otse aruandluskeskkonnast SAS VA.

• Valitsemisala kataloogid laiendiga 000 (nt R000) on ainukesed kataloogid, mille nägemisõigus on laiendatud RAM kasutajatele (kõik teised kataloogid on piiratud kasutajaõigustega, mille asutus või valitsemisala on ise määranud). Need kataloogid on mõeldud ühiseks kasutamiseks, kus valitsemisala saab andmeid RAMile esitada.

• RIIK000 on kataloog, mis on mõeldud ainult RAMi kasutajatele.

• Kui asutuse tunnuse taga on alakriips+BK, siis selles kataloogis on näha varukoopiaks olevad tabelid (nt R10_BK) on näha kõik SASAppVA mälus olevad tabelid, millest tehakse varukoopia

Selleks, et SAS VA serveritele laetud andmetabelitest saaks teha veatult varukoopiaid tuleb järgida SAS EG tarkvara kasutamisele seatud piiranguid3.

Kui kaustas on andmetabelid mille nimetuse lõpus ei ole nimetust STAR, siis on tegemist serverile laetud muu andmetabeliga või on SAS CPMis genereeritud andmetabelit töödeldud SAS EG abil millele on antud uus nimi (nt asutuste STAR tabelit on täiendatud dimensiooni liikmete nimetustega).

2.2.3 Vahesamm/tegevus

Andmete töötlemisel SAS EG projekti abil liigutatakse andmeid ühelt tabelilt teisele läbi vahesammude, milles määratakse andmetega tehtavad tegevused, nt andmete import, mingid arvutused, filtreerimised, andmete liitmised jne. Käesolevas juhendis tutvustame kõige levinumaid tegevusi, milleks on:

• Import Data – kasutatakse juhul, kui andmetabel ei ole SASi andmetabel vaid nt exceli failis

• Query Builder – on päring, mille käigus tehakse erinevaid arvutusi(valemid), filtreerimisi, sorteerimisi, andmete liitmisi (nt täiendatakse koode nimedega) ning tehakse valik muutujate osas, mida väljundtabelis soovitakse näha

• Append Table – andmete liitmine

• Upload to LASR – on tegevus, millega väljundtabel laetakse üles SAS VA server mällu, et see oleks kasutatav SAS VA programmis andmeallikana (Data Source)

• Export File – andmete eksportimiseks mitte serveril olevatesse Librarytesse nt excelisse

3 SAS EG piirangud [https://www.rahandusministeerium.ee/et/node/59323]


26

2.2.3.1 Andmete importimine püsivasse või ajutisse andmetabelisse - Import Data

Andmete impordi tegevust kasutatakse mitte-SAS-i andmete (nt excel andmetabel) teisendamiseks SAS-i andmefailiks, mis on vajalik erinevate tegevuste jaoks SAS EG projektis.

Kliki EG menüüribal asuva File alt avanevas rippmenüüs Import Data.

Joonis 35 Exceli faili import

Juhul kui tahta kasutada sisendtabelina juba serveril olevat tabelit, otsi see vastavast kataloogist üles ja lohista tööpiirkonda või kliki 2x valitud tabelil. Tabeleid saad projekti tööpiirkonda igal ajal juurde tuua või neid sealt kustutada

Otsi üles kataloog ning fail mille soovid projekti lisada. Selleks vali avanenud aknas Open lahtris Look in: paremal väikesest noolekesest avanevast rippmenüüst sobiv faili asukoht. Kui õige asukoht on valitud, avaneb selles olevate failide nimekiri. Vali endale sobiv fail kirjutades faili nimi File name lahtrisse või klikkides nimekirjas sobival failinimel, mille järel programm kirjutab nime ise sinna lahtrisse. Vaikimisi on faili tüübiks Importable Data Files. Vajadusel muuda ka faili tüüpi Files of type lahtris.

Otsi üles see kaust kust soovid andmeid kasutada ning vajuta Vali Open .


27

Joonis 36 Exceli faili otsimine

Projekti käivitamisel Import Data sammu olemasolul läheb SAS EG programm selles seadistatud kaustafailist andmeid küsima (selle hetke andmed). Seadistus võimaldab liidetavat faili liita ka asutuse ühiskettalt (ligipääs ka asutuse teistel töötajatel) ning seeläbi selles tabelis olevaid andmeid uuendada kellelgi kolmandal isikul, kes ei ole modelleerija.

Kui EG projekti liidetud faili nime või asukohta hiljem muuta, on muudatus vaja kajastada ka faili kasutatavates EG projektides.

Avaneb aken Specify Data, milles on oluline määrata edasine serveri kasutus (vaikimisi tuleb SASApp). Kui soovid andmeid aruandluskeskkonna jaoks töödelda, siis on vajalik vahetada server SASAppVA-ks. Selleks vajuta SAS server lahtri kõrval olevat Browse nuppu .


28

Joonis 37 Import Data projekti ikoon ja serveri kasutuse vahetamine(1)

• Kliki Save in lahtri WORK kataloogist paremal olevat noolekest, millest avaneb rippmenüü

• Kliki Servers

• Kliki SASAppVA

• Vali tekkinud nimekirjast WORK kataloog (reeglina kõige viimane) ja Open. Kui soovid tabeli nime projekti ajutises kataloogis WORK muuta, siis kirjuta avanenud Save File aknas File name lahtris olemasoleva asemele endale sobiv või jäta vaikimisi tekkinud nimi

• Vajuta nuppu Save

Joonis 38 Serveri kasutuse vahetamine (2)


29

Sammus Specify Data Output SAS data set väljadel peab nüüd olema valitud SAS server (nt SASAppVA), Library (nt. WORK) ja sobiv tabeli nimi (Data set nt DimMember ). Vajuta Next.

Vajuta nuppu Next

Joonis 39 Serveri kasutuse vahetamine (3)

Avaneb aken Select Data Source. Kontrolli, et valid failist õige lehe (nt kui on mitu Sheeti Exceli failis)

Kui andmetabelis on esimesel real veeru pealkirjad, kliki linnuke sisse First row of range contains field names.

Joonis 40 Andmeallika täpsustused (lehe valik, esimese rea kasutuse määramine jne.)


30

Kui projekti liidetud lehe nime failis hiljem muuta, on vaja projekt parandada, et

see andmeid kasutada saaks

Kui klikkida linnuke sisse kastikesse Use a specific range of cells within the worksheet, on võimalik määrata andmete impordiks konkreetne lehe piirkond.

Joonis 41 Andmeallika täpsustused (lahtrite piirkonna määramine)

Kui kasutasid tabeli piirkonna määramist, siis projekt ei loe määratud piirkonnast väljaspool olevaid veergusid. Ridu loeb vastavalt Expand row range as needed ees oleva kastikese valikule.

Vajuta Next.

Avaneb aken Define Field Attributes (vt Joonis 39), milles valitakse muutujad, mille andmeid soovitakse lõplikus väljundtabelis näha või on vajalikud arvutuste või filtreerimise jne. tarbeks.

EG Projekti lisatavate veergude/muutujate valimiseks tuleb vasaku hiirenupu vajutusega lisada rea ees olevasse Inc veeru lahtrisse linnuke. Samuti tuleb selles sammus üle vaadata iga muutuja andmetüüp (number või tekst) ning formaat - vajadusel paranda!

Kui valik ja parandused tehtud, vajuta nuppu Finish.


31

Kui tabelisse lisatakse uusi veergusid/muutujaid või muudetakse nende nimesid, on vaja projekti parandada Import Data sammus ning kõikides järgnevates sammudes, kui uue või muudetud muutuja andmeid projektis kasutatakse.

Kui on soov kunagi projekt makroks kirjutada, et see perioodiliselt käivituks, ei tohi juba impordil kasutada veerupäises tühikut, täpitähti jne, mis on käsiraamatus tehnilised piirangud.

Joonis 42 Muutujate valik

Kolmandas sammus Next vajutamisel, tuleks 4-das sammus klikkida Finish nupule


32

Joonis 43 Aken täpsustavad valikud (Advanced Options)

Tulemuseks on WORK kataloogis asuv väljundtabel, mida saad hakata projektis kasutama.

2.2.3.2 Query Builder ehk päring andmetabelist

Projekti lisatud/imporditud uuest algtabelist saab teha omakorda uue päringu. Kui tabel või tabelid on tööpiirkonnas, kliki hiire parema klahviga vajalikul tabelil ja vali “Query Builder”.


33

Joonis 44 Päringu tegemine

Avaneb aken Query Builder, kus näed vasakul olevas piirkonnas kasutatavaid tabeleid (nt (t1.M10_2020_M10_STAR) ning nendes olevaid muutujaid (nt. cost), mis on antud näite puhul SAS CPM-s genereeritud STAR tabel.

Joonis 45 Kasutatavad tabelid ja nende muutujad.

TÖÖPIIRKOND


34

Kõigepealt anna Query name lahtris päringule (vahesammule) nimi ning seejärel vajuta Output name lahtri kõrval olevale nupule Change, et anda ka loodavale väljundtabelile sama nimi (see ei ole kohustus, aga võimaldab kergemini erinevate vahesammude ja väljundtabelite hulgas edaspidi orienteeruda).

Joonis 46 Päringu nimetamine ning väljundtabeli nime ning asukohta muutmine

Ekraanile tekib järgmine aken Save File:


35

Joonis 47 Väljundtabeli nime ja salvestamiskoha määramine

Save in lahter näitab, millisesse kausta tabel salvestatakse. Projekti vahetabelid salvestatakse WORK kausta, mis on ajutine ja projekti sulgemisel tabelid kustutatakse. Väljundtabeli nimi kirjutatakse lahtrisse File name. Vajuta Save nuppu. Nüüd saad alustada tabelist üle toodavate andmete töötlemisega.

Andmete töötlemiseks ja järgmises tabelis kajastamiseks on vaja teha valik, milliseid muutujaid väljundtabelis soovitakse näha ehk lohistada muutujad (veerupäised – Column Name) tööpiirkonda lehele Select Data. Neid muutujaid, mida algtabelitest tööpiirkonda ei lohistata, järgmises väljundtabelis enam ei kajastu (sh lõplikus väljundtabelis). Juhul, kui hiljem tekib vajadus siiski mõni vaheetapis (Query Builder) välja jäetud muutuja juurde tuua, siis tuleb see alates sellest päringust, kus esimest korda muutuja maha jäeti kuni viimase tabelini, kuhu muutuja on vaja juurde tuua, igas vahesammus/päringus tööpiirkonda tuua.

Joonis 48 Muutujate valimine väljundtabelisse (Select Data).


36

Selleks, et SAS VA serveritele laetud andmetabelitest saaks teha veatult varukoopiaid tuleb järgida SAS EG tarkvara kasutamisele seatud piiranguid.

Päringu selles sammus kirjutatakse ka valemid, kasutades uue muutuja loomiseks käsklust Computed Columns

Joonis 49 Computed Columns (Arvutusliku andmevälja loomine)

Uue muutuja loomisel lisab programm selle koheselt Select Data lehele, kuid selle võib sealt ka kustutada. Kustutamise puhul tööpiirkonnast jääb kirjutatud valem alles vasakul olevasse aknasse, kus kuvatakse kasutusel olevad andmetabelid ning muutujad, ning seda võib igal hetkel uuesti tööpiirkonda tuua.

Samuti on selles sammus võimalik andmeid filtreerida. Filtrid luuakse muutujate andmetele lehel Filter Data (vt joonis 47 punasega märgistaud leht) ja andmete sorteerimine tehakse lehel Sort Data (vt joonis 47 kollasega märgistatud leht)

Joonis 50 Filtrite loomise leht (Filter Data) ja andmete sorteerimise leht (Sort Data)

2.2.3.3 Append Table - tabelite ühendamine

Append Table andmete liitmise vahesammu kasutades tagastatakse sisendtabelitest kõik kirjed väljundtabeli vastavatesse veergudesse. Täpsemaks informatsiooniks vaata peatükk 4.2.


37

Joonis 51 Ühendtabeli koostamine

Jooniselt on näha, et mõlema sisendtabeli kõik read ja veerud on olemas väljundtabelis. Aga juhul, kui on kattuvaid veerupäiseid ehk muutujaid (nt D) kuvab väljundtabel väärtusi ühe muutujana. Seetõttu ongi vajalik samasisuliste muutujate nimed eelnevalt ühtlustada.

Selleks, et tabeleid omavahel liita vali tabelil millele soovid teist tabelit juurde liita ja tee järgmised sammud:

• Kliki hiire vasaku nuppu ja vali Browse tasks.

Joonis 52 Tabelite liitmine (Append Table) (1)

• Vali rippmenüüst andmeväli Data



38

• Järgnevalt vali tabelite liitmise funktsioon Append Table


• Vajuta nuppu Add Table


• Otsi nimekirjast üles tabel mida soovid olemasolevale tabelile juurde liita, kiliki sellel tabelil

ja vajuta nuppu Open


39


• Nüüd on soovitud liidetavad tabelid valitud ning vauta nuppu Run


• Pärast projekti läbi jooksutamist tekib uus andmetabel Append_Table, mida saab vajadusel edasi töödelda.



40

2.2.4 Väljundtabel

Pärast vahesamme Import Data, Query Builder, ning Append Table on tulemuseks kas SASApp või SASAppVA serveril olev kas ajutine (WORK kataloogis) või lõplik väljundtabel (asutuse kaustadesse salvestatud).

Väljundtabeli vaikimisi seadistuses on salvestamise asukohaks selle serveri WORK kataloog, kuhu andmed esimeses sammus imporditi või milliselt serverilt andmeid kasutatakse.

Kõikides siin loetletud vahesammudes saab määrata, kuhu ja mis nimega väljundtabel salvestatakse.

Query Builder ning Append Table annavad päringu väljundina infot kõigil neljal allpool oleval lehel. Väljundtabeli teatete avamine töölehel

Joonis 59 Väljundtabeli teatete avamine töölehel

1) Code – kirjeldab SAS koodina vahesammuna tehtavad arvestused. See SAS kood luuakse automaatselt EG tarkvara „kõhus“. Võimalik on ka ise SAS koodi kirjutada, aga see on tavakasutajale liiga keeruline ning seetõttu seda teemat käesolevas juhendis ei käsitleta.

Joonis 60 Projekti vaheetapis loodud tabeli andmeväljade kirjeldamine SAS koodis.

2) Log – Informatiivne leht, mis kirjeldab tegevuste logi ja annab tagasisidet kas on tehtud loodud tabelites vigu


41

Joonis 61 Projekti vaheetapis loodud tabeli andmeväljade kirjeldamise tegevuste logi SAS koodis

3) Output Data – Päringu sammu väljundtabel, milles on kajastatud sisendtabelist valitud andmeväljad ja arvutuslikul teel juurde loodud andmeväljad.

Joonis 62 Väljundandmetabel

2.3 Piirangud SAS EG kasutamisel

• muutuja (EG projektis veeru päised „Column Name“), alamtabeli (WORK.NIMETUSED - nimetused on alamtabel) ja meetodite (kasutatakse EG programmis) nimed võivad olla kuni 32 tähemärki


42

Joonis 63 EG projektis muutujad ehk veeru päised

• tabelite nimetuse esimene tähemärk peab olema ladina tähestikust täht (A,B,…,Z,a,b,…,z) või alakriips.

Näiteks: TABEL._AndmeKogu või TABEL.andmeKogu jne. Tabelite nimetuses võib kasutada numbrit,

aga see ei tohi olla esimene tähemärk!!!

o õige kasutus - TABEL.Andmekogu2021,

o vale kasutus – TABEL.2021Andmekogu.

Joonis 64 Tabelite nimetamised.

• keelatud on kasutada SAS poolt reserveeritud automaatseid nimetusi nagu _NUMERIC_, _ERROR_, _CHARRACTER_, _NULL_, _ALL_ja kõiki selliseid mis algavad ja lõppevad „_“ nt „_xxx_“ jne. (inglise keelsed) 4

• palume mitte kasutada CPMi poolt genereeritavate tabelite lõppu lisatavat tähekombinatsiooni STAR

4 Names in the SAS Language (https://documentation.sas.com/?docsetId=lrcon&docsetTarget=p18cdcs4v5wd2dn1q0x296d3qek6.htm&docsetVersion=9.4&locale=en]


43

• tühikuid ei tohi nimedes kasutada

• mistahes sümboleid ja muid kirjavahemärke peale alakriipsu sõnade vahel "_" ei tohi kasutada


44

3 SAS EG projekti salvestamine

SAS EG projekti fail salvesta enda arvutisse või asutuse ühiskettale. Ära hoiusta projekti KAIS terminalis!

Projekti esmakordsel salvestamisel vali File ning Save +projekti nimi+As ning määra asukoht, kuhu soovid faili salvestada. Edaspidi on lihtsam kasutada nupureal olevat ikooni.

Joonis 65 EG projekti salvestamine (1)

Erinevad kõvakettad, millele saad vastavalt kehtestatud kasutajaõigustele salvestada, on nähtavad kui Save in lahtrisse valid My Computer ja Browse.


Vali asukoht ja vali open ning anna failile nimi lõpetuseks vajuta Save nuppu.



45

4 Erinevate STAR tabelite liitmine SAS EG tarkvara abil

Erinevate STAR tabelite liitmisel tekkiva koondtabeli (sh valitsemisala koondtabeli) moodustamise eelduseks on, et iga asutus peab koostama riikliku kehtivat metoodikat ja KAIS tarkvara kasutusele seatud piiranguid arvesse võttes eelarve- ja kulumudeli vastava perioodi kohta (nt 2020-2023, 2021-2024 jne). Pärast eelarve- ja kulumudeli koostamist ja faktitabeli (STAR tabeli) genereerimist oma asutuse kausta on võimalik alustada STAR tabelite liitmiseks vajalikke tegevusi. Valitsemisala mudlei koostamiseks annab asutus oma valitsemisala modelleerijale teada oma asutuse STAR tabeli nimetuse.

Dimensiooni liikmed (nii Reference kui Name) on asutuse mudelis kodeeritult mitte nimetustena selleks, et oleks võimalik tegeleda kiire andmetöötlusega. Dimensiooniliimete koodidele antakse nimetused pärast STAR tabeli genereerimist CPMis kasutadades EG tarkvara.

Pärast STAR tabelite genereerimist on tabelid leitavad SASAppVA serverilt iga asutuse kaustast. Loe serverite erisuse kohta peatükist Andmed ja nende asukoht

Kui klikid SASAppVA serveri kausta ees oleval >märgil siis avanevad serveritel asuvad kaustad ja nende alamkaustad nt Libraries ja Home. Koolitusel kasutame kausta Libraries kaustas olevaid alamkaustasid.

Joonis 68 SAS EG serverid ning nendes olevad kaustad

Kui klikid lahti Libraries kausta avanevad kõikide kasutajate tarbeks loodud asutuste kaustad. Iga kasutaja saab näha ühiskasutatavate ( AAA ja AAB) ning talle määratud õigustega kaustade sisu.

Iga ministerium näeb ainult oma valitsemisala asutuste kaustades olevaid andmeid.

Iga asutus näeb ainult oma asutuse kaustas olevaid andmeid.

Asutuse kataloogide nimed on asutuse tunnuse koodid, mille esimene täht näitab valitsemisala ja kahekohaline kood näitab asutust (nt “M10” on Kultuuriministeerium jne).

Otsi üles oma asutuse kataloogid:


46

Joonis 69 Asutuste kataloogid.

Kui klikid oma asutuse kataloogi ees oleval >märgil siis näed SAS CPMis genereeritud STAR tabeleid ja teisi serverile salvestatud andmetabeleid.

Joonis 70 Asutuse kataloogis olevad tabelid.

4.1 Andmete ettevalmistus

Koolituse raames kasutame SAS CPMis genereeritud STAR tabeleid, et need liita koondtabeliks. Materjalide läbitöötamisel õpitakse aru saama Append Table sammu nüanssidest. Samasugust liitmist on võimalik teha ka nt valitsemisala asutuste erinevate STAR tabelite või muude tabelitega.

4.1.1 Tabelite valik

Otsi SASAppVA serverilt üles asutus(t)e kausta(de)s olev(ad) õige(d) STAR tabel(id) ja lohista see(need) tööpiirkonnale.

Joonis 71 STAR tabeli tööpiirkonnale viimine. on näidisena valitud ühe valitsemisala all olevate

asutuste STAR tabelid, mida soovitakse valitsemisala koondtabeliks kokku liita. Samamoodi saab

liita ka asutuse kaustas olevaid erinevaid tabeleid nt RES 2020-2023 ja RES 2021 – 2024 jne (näiteks

eelarve ja täitmise trendi jälgimiseks asutuse tasandil aastate lõikes, sest erinevate aastate eelarve

täitmine on erinevates STAR tabelites). Enne tabelite liitma hakkamist peab tundma liidetavates

tabelites olevaid andmeid. Näiteks on näitena toodud erinevates RES tabelites aastad 2021 kuni 2023

topelt sees kuna eelarve koostatakse iga järgneva aasta kohta rulluvalt. Sellisel juhul tuleb vanemas

RES tabelis tuleviku perioodide 2021 kuni 2023 väärtused elimineerida (lisada filter, et neid aastaid

lõppväljundtabelisse sisse ei toodaks).


47

Joonis 71 STAR tabeli tööpiirkonnale viimine.


48

SIIT ALGAB VANA JUHEND!


49

4.1.2 Päringu tegemine

Kuna asutuste eelarve- ja kulumudelid ei pruugi olla valitsemisalas ühesuguste dimensioonide tasemete nimetustega, on vaja valitsemisala koondtabeli koostamiseks kõikide dimensioonide nimetused (sh erinevad leveled ehk tasandid) ühtlustada. Selleks on vaja teha vahesamm(ud) ehk päring(ud) (Query Builder) enne asutuste STAR tabelite kokku liitmist. Päringu tegemiseks klikka hiire parema klahviga asutuse STAR tabeli peal ning vali avanevast rippmenüüst Query Builder.

Joonis 72 Vahetabeli loomine

Avaneb aken kus tööpiirkonda tuleb algtabelist tuua edasi väljundtabelisse ainult need andmed, mida vajad valitsemisala mudelis edasiseks analüüsimiseks aruandluskeskkonnas SAS VA.

Kõigepealt anna päringule (vahesammule) nimi ning seejärel vajuta “Change” nuppu, et anda ka loodavale väljundtabelile sama nimi (see ei ole kohustus, aga võimaldab kergemini erinevate vahesammude ja väljundtabelite hulgas edaspidi orienteeruda).

Joonis 73 Päringule ning väljundtabelle nimetuse andmine

Ekraanile tekib järgmine vaade:


50

Joonis 74 Väljundtabeli salvestamine

Save in lahter näitab, millisesse kataloogi tabel salvestatakse. Projekti vahetabelid salvestatakse WORK kataloogi, mis on ajutine ja projekti sulgemisel vahetabelid kustutatakse. Väljundtabeli nimi kirjutatakse lahtrisse File name. Vajuta Save nuppu. Nüüd saad alustada STAR tabelist üle toodavate andmete töötlemisega.

4.1.3 Muutujate valik (Select Data)

Andmete töötlemiseks ja järgmises tabelis kajastamiseks on vaja muutujad (veerupäised – Column Name) lohistada tööpiirkonda (Select Data) ehk teha valik, milliseid muutujaid valitsemisala lõpptabelis STAR tabelitest soovitakse näha. Neid muutujaid, mida algtabelitest tööpiirkonda ei lohistata, järgmises väljundtabelis enam ei kajastu (sh lõplikus väljundtabelis). Juhul, kui hiljem tekib vajadus siiski mõni vaheetapis välja jäetud muutuja juurde tuua, siis tuleb see alates sellest päringust kus esimest korda muutuja maha jäeti kuni viimase tabelini, kuhu muutuja oli vaja juurde tuua, igas vahesammus/päringus tööpiirkonda lohistada.

Valitsemisala koondtabeli koostamisel võetakse arvesse kajastatavate andmete detailsuse kohta valitsemisalas kehtivaid reegleid. Järgima peab vähemalt riigieelarve planeerimise ja selle täitmise jälgimiseks ning riigiülese seire teostamiseks andmete vajadusi, mis on kajastatud allolevas nimekirjas:

1) Moodul 1, välised teenused

2) Moodul 2, asutuse sisesed ressursid

3) Moodul 5, ressursi moodul

4) Moodul 7, tugiteenused

5) Moodul 9, põhiteenused

6) Moodul 10, kliendid

Valime asutuste STAR tabelitest vajalikud muutujad tööpiirkonnale.


51

Joonis 75 STAR tabelitest vajalike muutujate valimine

Selleks, et valitsemisala koondtabelis kiiresti aru saada, millise asutuse mudelist andmed sisse tulevad, nt vigade tuvastamiseks, lisame siin etapis uue arvestusliku andmevälja „Tabeli_omanik_asutus“ (valem „M20“, kus M tähistab valitsemisala ja 20 tähistab asutuse tunnust).

4.1.4 STAR tabelite andmevälja pikkuse muutmine

Selleks, et hoida kokku mälumahu ressurssi, mis hoiab kokku ka fanantsressurssi on vaja STAR tabelitea olevate andmetele ette määrata andmeväljad. CPM annab automaatselt standartselt kõikide andmeväljde pikkuseks 268 tähemärki mis tekitab ebamõistlikku andmemahtu.

Kui me kasutame SAS VA arunnetes otse STAR tabelitest võetavaid andmeid, siis see töö tehakse automaatselt igal öösel keskkselt kautajate eest ära.

Programm paki andmed

4.1.5 Uue muutuja loomine (Computed Columns)

Uue muutuja lisamiseks väljundtabelisse vajuta nuppu „Computed Columns“. Loome muutuja Tabeli_omanik_asutus, mille igale reale anname väärtuse nt M10.

Joonis 76 Uue muutuja loomine (1)

Klikkame hiirega nupul “New”, et alustada valemi kirjutamist.


52


Valime käskluse “Advanced expression” ning valjutame all servas “Next” nuppu.



53


Avaneb aken kuhu saab hakata valemit kirjutama.

Joonis 80 Muutuja valemi kirjutamine (1)


54

Kirjuta aknasse Enter an expressionvalem, milleks on tekst “M10“.

Tekstilise valemi kirjutamisel, peab tekst olema alati jutumärkide sees.

Valem on: jutumärgid algavad, asuuse tunnus ja jutumärgid lõppevad. Selleks võid valemi nimetatud lahtrisse

kirjutada või vajutada nuppu ja kirje asemele kirjutada asutuse tunnus.

Joonis 81 Muutuja valemi kirjutamine (2)

Valemi andmeväljale tekib kirjapilt „M10“

Joonis 82Muutuja valemi kirjutamine (3)

Pärast valemi kirjutamist kontrollime, kas kirjutasime SAS EG programmi jaoks arusaadava valemi vajutades nuppu “Validate”. Pärast seda avaneb aken, kus on kirjeldatud valem SAS koodis. Teade akna üleval servas “The expression syntax is valid” tähendab et valem on korrektselt kirjutatud.


55

Joonis 83 Muutuja valemi kontrollimine

Kui tuleb teade “The expression syntax is invalid” siis tähendab see seda, et valemi kirjutamise läks midagi valesti. Enim levinud vead on sulgude ära jätmine või nende liigne kasutamine. Samamoodi tekib viga, kui valemisse kirjutatava tabeli numbris (nt t1.) muutuja nimes (nt. S2ASUTUS_asutus) või selle väärtuses (nt. “None” ilma jutumärkideta) Viga tuleb enne järgmist sammu alati parandada.

Kui valem on õige, vajutad “Close” nuppu ja jätkad muutuja (arvestusobjekti) loomist vajutades “Next” nuppu.

Avaneb aken, kus tuleb anda loodavale muutujale nimetus ja vajutada “Next” nuppu.

Joonis 84 Muutujale nimetuse andmine

Avaneb aken milles tuuakse ära loodava muutuja valem ning vorming. Lõpetamiseks vajuta “Finish” nuppu.


56

Joonis 85 Muutuja andmete koond

Nüüd on esimene valem loodud.

4.1.6 Samade dimensiooniliikmetega ridade summeerimine

On oluline, et ühesuguste dimensiooniliikmetega summad kajastuksid ühel real, mistõttu summeerime ühesugused kanderead „Cost“ andmeväljal. See võimaldab kokku hoida ka andmemahtu ja tabelite ridade hulka.

Selleks on võimalik luua uus muutuja (Computed Columns) nimega cost, mille valemiks on summeerimine (sum(t1.cost)). Teise variandina võib olemasoleva muutuja cost Summary veerus olevas lahtris klikkida hiire vasaku klahviga ning seejärel klikkida samasse lahtrisse tekkinud noolekesel, millest avaneb rippmenüül. Rippmenüüst valida SUM. Selline tegevus muudab aga ära muutuja nime, lisades, selle ette SUM_of, millele järgneb muutuja nimi.

Joonis 86 Sarnaste ridade summeerimine (1)

Soovi korral võib selle nime muuta klikates vasaku hiire klahvi kasutades Column Name veerus oleval muutujal. Sellisel kujul on muutuja nimi muudetav otse Select Data aknas.


57

Joonis 87 Muutuja nime muutmine Select Data aknas

Teine variant on klikkida muutujal 2 korda, millest avaneb muutuja omaduste aken (Properties for SUM_of_cost). Avanenud aknas Column Name lahtris on muutuja nimi, mis vajadusel muuta.

Joonis 88 Muutuja nime muutmine muutuja omaduste aknas (Properties for…)

Samuti on siin võimalik muuta muutuja formaati (Format lahtri kõrval nupp Change avab uue akna Formats).

Joonis 89 Muutuja formaadi muutmine (Formats)


58

Joonis 90 Sarnaste ridade summeerimine (2)

4.1.7 Dimensioonide ja nende tasemete nimetuste ühtlustamine

Nagu eelpool kirjeldatud, siis Append Table andmete liitmise sammu kasutades tagastatakse sisendtabelitest kõik kirjed väljundtabeli vastavatesse muutujatesse/veergudesse. Kui samasisulised veerud on aga erineva nimega, siis programm tõlgendab neid kui erinevaid muutujaid, olgugi et vahe võib olla ainult ühes tähemärgis. Nimetuste ühtlustamise eesmärk on seega sama dimensiooni ja sama taseme dimensioonide liikmed viia ühe muutuja alla kokku.

Nimetusi saab ühtlustada, kas nimetades need lihtsalt ümber (eelpool õpetus SUM_of_Cost ümbernimetamise kohta) või luues uued muutujad, kasutades selleks Computed Columns. Valemi sisuks on siis nt t1.S2ASUTUS_asutus_level1 ehk STAR tabelis olemasoleva nimetusega muutuja ning muutuja nimeks vali selline nimi, mida soovid koondtabelis näha nt S2ASUTUS_asutus.

Computed Columnsi valiku eelis tekib olukorras, kui on vaja vahetada alustabeleid (nt soovitakse uue perioodi faktitabelid liita sama projekti koopiat kasutades), siis nn valemi kaudu tehtud uued muutujad jäävad alles koos loodud nimedega. Vajadus võib küll olla nende valemite sisu parandada, nt juhul, kui mudelites on muudetud levelite nimetusi või eelnevalt liidetud tabeli asemele vahetatakse mõne teise asutuse faktitabel, milles ongi teistsugused levelite nimetused. Muutujad, mille nimi on lihtsalt muudetud kaovad tööpiirkonnast ning need tuleb sinna uuesti tuua ning uuesti ümber nimetada.

Et aruanded oleks nt uue perioodi koondtabeli pealt kasutatavad (kopeerides SAS VA aruanne eelmise perioodi aruandest ning vahetades selle Data Source uue koondtabeli vastu), peavad muutujate nimetused (EG-s muutuja on VA-s category või measure olenevalt kas muutuja on tekstiline või numbriline) nendes olema samad. Kui need ei ole tehtud valemiga, tuleb eelmise projekti või teiste tabelite eeltöötluse sammust kontrollida, mismoodi neid muutujaid nimetada oli vaja, sest tabeli vahetamisel muutujaid tööpiirkonda ei jää.

Andmete ettevalmistuse samasisulise vahesammu teeme kõigi valitsemisala koondtabelisse liidetatavete asutuste STAR tabelitega.


59

Joonis 91 Asutuste STARide ühtlustamise sammud

Kui kõikide liidetavate asutuste STAR tabelite nimetused on ühtlustatud, siis liidame tekkinud vahetabelid kokku üheks koondtabeliks kasutades selleks käsklust Append Table.


60

4.2 Tabelite liitmine APPEND TABLE

Tabelite liitmise alustamiseks tuleb valida või avada nimekirjas olev esimene andmetabel. Seejärel tuleb valida Data rippmenüüst käsklus “Append Table”.

Joonis 92 Ühendtabeli koostamine (1)

Avaneb aken Append Table, kus vasakul aknas Tables valides avaneb paremal aknas Tables, kus kuvatakse ja on võimalik lisada ühendatavad tabelid. Kui Append Table vasakul olevas aknas valida Results vahetub paremal olev sisu ning avanenud Results aknas saab anda väljundtabelile nime ning määrata andmetabelile salvestamise asukoht. EG projekti vahetabelid salvestatakse alati WORK kataloogi.

Joonis 93 Väljundtabeli salvestamine töökataloogi.

Kui tead, et muudetava väljundtabeli nimi on ainulaadne, võid selle kirjutada kohe Location to save output data lahtris “WORK.” järele. Kui ei ole kindel, kliki sama lahtri kõrval oleval nupul Browse. Sealt avaneb taas kogu WORK kataloogis selles projektis kasutatud tabelite nimekiri. Kontrolli, et uus nimi ei kattuks mõne teise tabeli nimega, et mitte üle kirjutada mõnes teises sammus kasutatud tabelit. Kirjuta soovitud väljundtabeli nimi File name lahtrisse ja vajuta Save nuppu.

Väljundtabeli nime võid anda nii pärast kui enne liidetavate tabelite valikut, aga võid jätta ka

programmi poolt vaikimisi pakutud WORK.Append Table (nr) nimi ja salvestuskoht.


61

Append Table vasakul aknas valides Tables, paremas Tables aknas kuvatakse ja on võimalik lisada ühendatavaid tabeleid. Tabelite juurde lisamiseks on vaja klikkida nupul“Add Table”

Joonis 94 Ühendatavate tabelite lisamine (1)

Vali avanevast nimekirjast hiirega klikkides Name veerus kindlasti need tabelid, milles ühtlustasid veerupäiste nimed ehk muutujad. Mitme tabeli samaaegseks valimiseks hoia klaviatuuril all Ctrl klahvi. Kui näed, et valitud tabelid on sinist värvi, vajuta Open.

Joonis 95 Ühendatavate tabelite lisamine (2)

Avanevas Tables to append nimekirjas näed kõiki tabeleid, mis selles sammus liidetakse. Kui valisid ekslikult mõne vale tabeli, siis saad selle kustutada, klikates hiirega tabeli nimel (muutub siniseks) ja vajutades Delete Table nuppu.


62

Joonis 96 Valitud ühendatava tabeli kustutamine

Pärast tabelite valikus veendumist käivita liitmise protsess vajutades “Run” nuppu.

Joonis 97 tabelite ühendamise projekti käivitamine


63

4.3 Koondtabeli järeltöötlus

Koondtabeli järeltöötluse sammus lisame uued arvutuslikud muutujad (Computed Columns), et aruandluskeskkonnas oleks mugavam aruandeid teha. Selleks liidame kokku vähemalt Moodul 1 ja Moodul 2 need dimensioonide muutujad, mille kohta tuleb esitada infot Riigieelarve kogumise ja haldamise infosüsteemi (REIS).

Nendeks dimensioonideks on:

• Asutus

• Cofog

• EAP

• Grant

• Konto

• Liik

• Objekt (OBJ)

• REIS_selgitus (TP kood)

• Projekt (WBS)

• Ressurss (RESS)

Avame EG protsessis kõige viimasena loodud andmetabeli (koondtabel) ning lisame juurde uued kohustuslikud dimensioonide väärtused. Vaata uute muutujate loomise juhist joonis 31 kuni 35.

Kirjuta valemi andmeväljale valem:CASE

WHEN kui Moodul 2 andmeväljas on väärtus “None”

THEN siis kirjuta veergu Moodul 1 väärtus,

ELSE vastasel juhul kirjuta Moodul 2 andmeväljas olev väärtus

END

Valime algandmete tabelist need väärtused mille kohta soovime valemit kirjutada. Praeguses näites soovime kirjutada valemit Mooduli 1 ja Mooduli 2 asutuse dimensiooni veeru kokku koondamiseks ühte muutujasse.

Joonis 98 Moodul11 ja Moodul2 dimensiooni ASUTUS ühendamine

Järgnevalt kontrolli valemit (vt joonis 38) ja anna muutujale nimi “ASUTUS” (vt joonis 39)

Samamoodi liidame ka kõik ülejäänud dimensioonide Moodul 1 ja Moodul 2 väärtused.


64

Joonis 99 Uued loodavad muutujad ja nende valemid

Kui kõik vajalikud arvutuslikud muutujad on loodud ning teised muutujad, mis otse järgmisesse tabelisse edasi viiakse on tööpiirkonda tõstetud, käivita EG projekt vajutades nupule “Run”. Ära unusta päringu sammule ja väljundtabelile nimetust anda.

Joonis 100 EG projekti käivitamine

Konto dimensiooni valikul tuleb kasutada kõige madalamat dimensiooni taset. Tulevikus on SAS CPM mudelis konto dimensioonil ainult üks tase, et STAR tabelite mahtu hoida võimalikult väiksena. Aruandluses analüüsimiseks vajalikud konto teised detailsused (nt neljakohaline konto) lisatakse SAS EGs arvutusliku muutujana väljundtabelisse juurde.

Lisame aruandluskeskkonda SAS VA saadetavasse tabelisse juurde arvutusliku andmevälja “KONTO_reisi” dimensiooni, mis vastab eelarve klassifikaatori määruses kinnitatud detailsusele.

Selleks kirjutame valemi (kui kasutatavate konto muutujate leveli nimetus erineb näites toodust, siis kasutatavas valemis on vaja parandada leveli nimetus ehk antud juhul kuuekohaline asendada vastavalt teisendabelis olevale):

Case when substr( substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline= "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,5) in ("60100" "30300" "30310" "30400" "32370" "32371" "32372" "32375" "32380" "32383" "32384" "32387" "32388" "32389") then substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, 1, findc(case


65

when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,6) when substr( substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline= "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,4) in ("3020" "3030" "3042") then substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, 1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,5) when substr( substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline= "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,3) in ("320" ) then substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, 1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,6) when substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1), 1, 4) in ("1032" "1532" "1537" "3000" "3001" "3020" "3025" "3026" "3040" "3042" "3043" "3230" "3231" "3232" "3233" "3220" "3830" "3882" "3226" "3221" "3825" "3823") then substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1,findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,4) when substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1,findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,3) in ("101" "101" "150" "151" "208" "258" "303" "305" "358" "359" "381" "382" "388" "600" "652" "655" "658" "452" "450" ) then substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None"


66

then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, 1, findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1), 1, 3) else substr(substr(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end,1,findc(case when t1.S2KONTO_kuuekohaline = "None" then t1.S1KONTO_kuuekohaline else t1.S2KONTO_kuuekohaline end, "(")-1),1,2) end

Juhul, kui asutus kasutab ühte eelarveüksuse koodi (Fund Center), ei ole vaja seda sisestada kulumudelisse ning võib luua EG-s arvutusliku muutujana. Valemis võib kasutada asutuse tunnusena eelmises vahesammus arvutuslikul teel loodud muutujat ASUTUS lisades sellele ette „E“ tähe. See on eelarveüksuse tunnus majandustarkvaras SAP ERP.

Joonis 101 muutuja “Eelarve üksus” loomine

Viimases vahesammus enne koondtabeli üles laadimist aruandluskeskkonna andmeallikaks (Data Source-ks) anname tabelile nimetuse, millega tabel on leitav VA-s. Selleks tuleb alati jälgida tabelite nimetustele antavaid reegleid ning tehnilisi piiranguid.

• Valitsemisala koondtabeli laadimisel peab nimetus algama valitsemisala tunnusega.

• Asutuse tabelite nimetused peavad algama asutuse tunnusega.


67

Juhul, kui tabelit on plaanis veel täiendada nt dimensiooniliikmetele antavate nimedega, ei ole veel käes viimane vahesamm enne tabeli üles laadimist, vaid tegemist on vahetabeliga ja sobivad kõik nimed, mis järgivad tehnilisi piiranguid ja on ainulaadsed.


68

5 Dimensiooni liikmete koodidele nimetuste lisamine

Koolituse raames kasutame SAS CPMis genereeritud STAR tabeleid, et nendes koodidena kajastatud dimensiooniliikmetele lisada nimetused. Samasisulist nimetuste lisamist võib teha ka valitsemisala koondtabelile jne.

SAS EG tarkvaraga on võimalik tabelitele sh. STAR tabelitele juurde lisada andmeid nii SASAppVA serverile loodud kõigile kasutamiseks loodud tabelitest (kaust AAB), aga ka kasutaja enda teistelt andmekandjatelt nt EXCELi tabelitest (vaja esimese sammuna andmed tuua SAS keskkonda, vt Import Data).

5.1 Join: erinevad liitumise/ühendamise tüübid

Join käsklus on samuti andmete liitmine, kuid see on tingimuslik. Join käskluse puhul luuakse andmete võrdlemiseks tingimuslik seos mingi(te) muutujate vahel ning tingimustele vastamisel, andmeid täiendatakse. Join ühendamise tüüpe on 4:

Joonis 102 Erinevad tabelite ühendamise tüübid

(INNER) JOIN: Tagastab kirjed, millel on mõlemas tabelis vastavad väärtused

LEFT (OUTER) JOIN: Tagastab kõik kirjed vasakult tabelilt ja sobivad kirjed paremalt tabelilt

RIGHT (OUTER) JOIN: Tagastab kõik kirjed paremalt tabelilt ja vastavad kirjed vasakult tabelilt

FULL (OUTER) JOIN: Tagastab mõlemast tabelist kõik kirjed

5.1.1 (INNER) JOIN

Liitumisklausel INNER JOIN valib mõlemast tabelist kõik read, kui veergude vahel on vaste. Kui tabelis 1 on kirjeid, millel pole vastet tabelis 2, siis neid ridu järgmisesse tabelisse edasi ei viida!

Joonis 103 Mõlemast tabelist andmete valimine

5.1.2 LEFT JOIN

Liitumisklausel LEFT JOIN tagastab kõik kirjed vasakult tabelilt (Tabel 1) ja lisab sobivad kirjed paremalt tabelist (Tabel 2). Paremast tabelist ei liideta andmeveerge, kui tabelis 1 pole kattuvaid väärtusi, aga vasakust tabelist liiguvad kõik andmed edasi olenemata, et kattuvusi parema tabeli väärtustega pole.

Joonis 104 Parempoolsest tabelist kirjete lisamine


69

5.1.3 RIGHT JOIN

Liitumisklausel RIGHT JOIN tagastab kõik kirjed paremalt tabelilt (Tabel 2) ja lisab sobivad kirjed vasakult tabelist (Tabel 1). Vasakust tabelist ei liideta andmeveerge, kui tabelis 2 ei ole kattuvaid väärtusi, aga paremast tabelist liiguvad kõik andmed edasi olenemata, et kattuvusi vasaku tabeli väärtustega ei ole.

Joonis 105 Vasakpoolsest tabelist kirjete lisamine

5.1.4 FULL OUTER JOIN

Liitumisklausel FULL OUTER JOIN tagastab kõik kirjed, kui vasakus (Tabel 1) või paremas (Tabel 2) tabeli kirjetes, olenemata sellest, kas vasteid tabelites leidub. FULL OUTER JOIN võib potentsiaalselt tagastada väga suured tulemuskomplektid!

Joonis 106 Kõikide valitud tabelitest kirjete lisamine

5.2 Dimensiooni liikmetele nimetuste lisamine

Juhendmaterjalis on kajastatud ainult tulemusvaldkonna nimetuse lisamiseks kirjeldatud tegevused. Programmi, meetme, teenuse, eelarve liigi, konto, objekti koodi jne nimetuse lisamiseks tuleb teha samasuguseid tegevusi kasutades erinevaid SASAppVA serveril AAB kaustas olevaid andmetabeleid või lisades andmete vastavustabelid excelist. Dimensiooniliikmete lisamiseks kasutatakse käsklust Join, mis on kasyutatav sammus paring eh Query Builder.

5.2.1 Tulemusvaldkond

Avatud vahesammus (Query Builder) on näha vasakul olevas piirkonnas kõik selles sammus kasutatavad tabelid ning nendes sisalduvad muutujad. Tööpiirkonda on viidud kõik need muutujad, mis algtabelist peaksid edasi liikuma väljundtabelisse. Nimetuste lisamiseks teisest tabelist tuleb esimesena lisada lisatav tabel sammus kasutatavate tabelite hulka. Selleks on olemas 2 teed. Võib lisada kõigepealt lisatava tabeli kasutades Add Table nuppu, ning seejärel minna tabelite liitmise tingimusi kontrollima/looma aknas Tables and Joins. Tables and Joins aknasse jõuab vahesammus klikates nupule Join Table. Aga võib vajutada ka kohe Join Table nuppu ning seejärel sealtkaudu valida liidetav tabel. Juhendis kirjeldatakse viimati kirjeldatut.

Seega tulemusvaldkonna koodile nimetuse lisamiseks kliki hiirega “Join Table” nupul.

Joonis 107 Lisatavate tabelite valimine (1)


70

Avaneb Tables and Joins aken, kus kuvatakse kõik liidetavad tabelid ja luuakse liitmise tingimused. Kui eelnevalt lisatabelit ei lisanud (Add Table), on vaja selles sammus vajutada hiirega “Add Table” nuppu.

Joonis 108 Lisatavate tabelite valimine (2)

Kui lisatav(ad) tabelid on juba samas EG projektis olnud kasutusel, siis leiad vaikimisi kuvatavast WORK kataloogist need tabelid. Ühiskasutatavate andmetabelite puhul on teada, et need asuvad AAB kaustas mõlemil serveril. Nagu eelpool kirjas oli, siis VA aruannete jaoks peame kasutama andmeid SASAppVA serveril. Tulemusvaldkonna näite puhul vali andme tabelite leidmiseks Look in: lahtris Servers (paremal servas noolel klikkides avaneb rippmenüü)

Joonis 109 Serveri leidmine

Vali SASAppVA server.


71

Joonis 110 Serveri valimine


72

Vali kaust “Libraries”.

Joonis 111 Lisatavate andmete kataloogi valimine

Otsi kaust nimega “AAB”, mis on loodud kasutamiseks kõikide asutuste kõigile modelleerijatele.

Joonis 112 Ühiskastatava kausta AAB valimine

Vali tulemusvaldkonna andmetabel (SJIS_TUV), milles on toodud SJIS sisestatud tulemusvaldkonna põhiandmetes olev nimetus (muutuja TUVNIMI).


73

Joonis 113 Tulemusvaldkonna dimenasiooni nimetuste vastavustabel

Vajuta hiirega nupul “Open”.


74

Joonis 114 Tulemusvaldkonna dimenasiooni nimetuste vastavustabeli avamine

Vajuta OK.

Joonis 115 Hoiatusteade

Kuna algtabeli ja lisatava tabeli tulemusvaldkonna koodi nimetused (muutujate nimed) ei kattu, siis tuleb andmete sidumine teha käsitsi. Vajuta OK.

Joonis 116 Hoiatusteade manuaalse seose loomise vajaduse kohta muutujate vahele Tables and Joins tööpiirkonda on nüüd on lisandunud tulemusvaldkonna andmetabel kus on toodud nii koodid kui ka nimetused, mis on kajastatud SJIS infosüsteemis. Tabelite muutujate vahel pole loodud seost.


75

Joonis 117Tables and Joins aken

Et algtabelis (t1) olevale tulemusvaldkonna koodile lisada õige nimetus liidetavast tabelist (t2), peab programm üles leidma kõigepealt sama koodi tabelist t2. Et tabelist (t2) tuua andmeid tabelile (t1) lisaks, ongi vaja programmile ette anda tingimus ehk reegel, et millise muutuja väärtustele algtabelis vastet otsitakse ning millisest muutujast (veerust) seda otsitakse. Antud näite puhul on vaja otsida tabelist t1 (STAR tabelist) tulemusvaldkonna atribuut (9-s moodul). Selleleklikkida (muutub siniseks) ning lohista hiire vasakut nuppu all hoides see tabel t2 (SJIS_TUV) muutujale TUVKOOD. Selliselt luuaksegi seos kahe tabeli TUV koodi vahele, mille nimi esimeses tabelis on S9TUV_tulemusvaldkond ning teises tabelis TUVkood. Edasi on vaja määrata liitmise tüüp.

Joonis 69 kohaselt t1 ja t2 olemite (tabelite) omavahelise relatsiooni tekitamiseks ja vastavusvõtmete leidmiseks peavad nende soovitud ühenduse juures olema veeru sisu väärtused võrdsed. Näiteks et algtabelis (t1) olevale tulemusvaldkonna koodile lisada õige nimetus ühendatavast tabelist (t2), peab programm leidma kõigepealt sama koodi tabelist t2. Vastava reegli lisamiseks lohistatakse otsitava surrogaatvõtme (veerupäis/atribuut) kuvatav väljund liidetava olemi atribuudile. Antud näite puhul on vaja otsida tabelist t1 (STAR tabelist) tulemusvaldkonna atribuut (9-s moodul). Oodatud tulemuse saavutamiseks tuleb olemi t1 atribuut SJIS_TUV (klikk muutab siniseks) lohistada hiire vasakut nuppu all hoides olem t2 atribuudile TUVKOOD. Selliselt luuaksegi seos kahe tabeli TUV koodi vahele, mille nimi esimeses tabelis on S9TUV_tulemusvaldkond ning teises tabelis TUVkood.

Joonis 118 Ühendatavatest tabelitest sarnaste muutujate leidmine

Avaneb aken Join Properties, kus vali liitmise tüübiks “Left Join” ja tingimustes Left table and Column ja Right table and column vahel peab olema võrdusmärk “=”, sest me soovime loodavasse tabelisse tuua ainult nimetusi juhul, kui kood mõlema tabeli veerus kattub. Vajuta OK.


76

Joonis 119 Ühendatavatest tabelitest sarnaste muutujate sidumine (1)

Nüüd on kahe tabeli andmed omavahel tulemusvaldkonna koodi kaudu seotud selliselt, et kui algtabelis on kood, mis on ka liidetavas tabelis, siis on võimalik (ei tule automaatselt, saab Query Builderis ise tööpiirkonda tõsta, mida on vaja) muutujate väärtuseid liidetavast tabelist väljundtabelisse kaasa võtta. Juhul kui algtabelis olevat koodi liidetavas tabelis ei ole, siis liidetava tabeli andmeid väljundtabelisse ei ole võimalik viia. Juhul kui algtabelis ei ole koodi, mis aga on olemas liidetavas tabelis, siis väljundtabelisse liidetava tabeli muutujate väärtusi ei tule, sest liitmistingimus Left Join ütleb, et väljuntabelisse on võimalik kaasa võtta ainult algtabeli andmed + loodud seose (tulemusvaldkonna kood) kaudu leitavad andmed.

Tabelite lisamise (Add Table) järjekord ja paiknemine Tables and Joins aknas ei oma tähtsust. Algtabeli ja liidetava tabeli saad määrata kumbalt tabelilt alustad nn seose loomist muutujate vahele (kokku lohistamist). Ühes sammus võib liita mitu tabelit ning mitme tabeli puhul võib olla nii mitu alustabelit kui mitu liidetavat tabelit, aga ka mõni tabel, mis on nii alustabel kui ka liidetav tabel (seosed nt erinevate muutujate kaudu), aga kontrollida on lihtsam, kui teha liitmisi ühekaupa.

Tables and Joins aknas on piirkond Join Order, kus kuvatakse kõik loodud seosed tekstilisel kujul. Kontrolli, et tingimus vastab sellele, mis soovisid luua ning kui kõik on sobiv, siis sulge aken vajutades “Close” nuppu.


77

Joonis 120 Ühendatavatest tabelitest sarnaste muutujate sidumine (3)


78

Vahesammus toome juurde tabelite ja muutujate piirkonnast tabelist t2 (t2.SJIS_TUV) tööpiirkonda tulemusvaldkonna nimetuse (muutuja TUVNIMI).

Joonis 121 Tulemusvaldkonna nimetuse vahetabelisse lisamine (1)

Lohista lisatud vahetabelist tulemusvaldkonna nimetuste veerg vahetabelisse

Joonis 122 Tulemusvaldkonna nimetuse vahetabelisse lisamine (2)

Anname vahesammule ja väljundtabelile sobiva nimetuse ja käivita EG projekti vahesamm vajutades “Run” nuppu.


79

Joonis 123 Tulemusvaldkonna nimetuse vahetabelisse lisamise tabelile nimetuse andmine

Projekti tekib uus andmetabel, mis sisaldab kahest tabelist valitud muutujate väärtuseid. Soovi korral võib selle väljundtabeli laadida üles VA aruandluses kasutatavaks andmeallikaks (Data Source). Projekti Process Flow aknasse tekib joontega ühendatud tabelite ja vahesammu joonis, kust on tuvastatav, milliseid tabeleid on omavahel liidetud ning millises sammus.

Joonis 124Liidetavad tabelid, liitmise samm ning väljundtabel Process flow aknas

Võib luua vahetabeli, et hiljem saaks vajadusel andmeid veel töödelda ilma, et peaks üleslaadimissammu uuesti tegema või vahesammu vahele tegema. Täiendav töötlemise vajadus võib tekkida sellest, et VA-s võimalikult vähe algandmeid töödelda või seal valemeid kasutada.

Loome viimase väljundtabeli, mille laeme ka üles SAS VA andmeallikana (Data Source) kasutatavaks. Klikka protsessi viimasel andmetabelil ja kliki hiire vasakut nuppu tabelil ning vali “Query Builder”.

Anna päringus sammule ning väljundtabelile nimi mida soovid aruandluskeskonna poolel andmetabeli nimetusena näha. Kasuta alati tabeli nimetuse alguses asutuse koodi nt M10_2020_NIMETUSTEGA. Sellisel juhul leiad oma asutuse andmetabeli kiiresti VA poolel üles. Käivita protsess vajutades “run” nuppu.

Joonis 125 Väljundtabeli nimetuse lisamine


80

6 SAS EG andmete saatmine aruandluskeskkonda SAS VA

Väljunditabeli salvestame SASAppVA serverile oma asutuse kausta ning laeme üles SASAppVA LASR Library mällu. Selleks klikka hiirega viimasel andmetablil vajuta hiire paremat klahvi ja vali “Upload to LASR”

Joonis 126 EG projekti väljundtabeli laadimine SASAppVA serveri mällu

Avaneb aken Upload to LASR, kus on vaja valida õige Library ning Location.

Joonis 127 Aken Upload to LASR)

Vali lahtrisse Library kindlasti oma asutuse/valitsemisala kaust.


81

Joonis 128 Libray lahtri täitmine

Pärast Library valiku tegemist vajuta Location lahtri kõrval olevale nupule Browse, mille tulemusel avaneb

Aken Select Metadata folder. Vali Location lahtrisse CPMdata kaustast oma asutuse/valitsemisala kaust.

Joonis 129Asutuse kausta valik Upload to LASR lahtrisse Location(1)

Otsi üles oma asutuse kaust


82


Vali kindlasti salvestuskohaks “tables” kaust oma asutuse all ning kinnita valik vajutades OK nuppu..


83


Kontrolli üle, et andmete salvestuskohad said õiged, kus on sinu enda asutuse andmed. Ära salvesta teise asutuse kausta, sest siis näeb teine asutus sinu asutuse andmeid. Vajuta “Run” nuppu.

Joonis 132 Andmete salvestuskoha kontroll


84

Ilmub teade, et andmed on laetud aruandluskeskkonda, andes teada andmete laadimise kuupäeva, asukoha koos nimetusega.

Joonis 133 Andmete VAsse laadimise teade

Joonis 134 EG projekti väljundtabel saatmiseks VAsse

Aruandluskeskkonnas on nüüd andmetabel M10_2020_NIMETUSTEGA nähtav.

Joonis 135 SAS VAs nähtav andmetabel

6.1.1.1 Export File – andmetabeli viimine excel faili formaati

Kui on soov eksportida SAS tabel mõnda teise formaati (nt excelisse), siis selleks tuleb väljundtabeli peal valida parema hiire klahviga tabelil klikkides Export+tabeli nimi või Export+tabeli nimi as a Step in Project (vt Joonis


85

95.1). Viimane valik salvestab projekti tehtud sammu ning projekti igakordsel käivitamisel kirjutatakse üle (vanad andmed lähevad kaduma) samasse asukohta samanimeline tabel.

Avaneb aken Save (vt joonis 95.6). Save in lahtris tuleb valida sobiv asukoht eksporditavale failile ning anda tabelile nimi (File name) ning määrata faili tüüp (Files of Type, nt xlsx)

Joonis 136.1 Tabeli eksport

Avaneb aken Select the file to export, milles File to Export aknas kuvatakse selle projekti tabelid. Vali tabel, mida soovid eksportida ningi vajuta nuppu Next.

Joonis 137.2 Andmete eksport (1)

Vali avanenud aknas Select a file type for the output file andmefaili tüüp, millisesse soovid andmeid eksportida ja vali Next.


86


Avanenud aknas Modify additional options for the output file, kas soovid kasutada muutuja nimetusi veerupäistena klikkides linnuke kasti Use labels for column names ees. Vajuta Next.


Avanenud aknas Specify the location and name for the output file vali failile asukoht, kuhu soovid seda salvestada klikkides esimese valikuna kas Local Computer või SAS Servers ning emba-kumba valimise järel paremal olevat Browse nuppu.


87


Avaneb aken Export, kus Save in lahtris tuleb valida kaust, kuhu soovid tabeli salvestada


Joonis 142.7 Andmete ekspordi ikoon ning exceli formaadis väljundtabel

Kui ekspordi tegevuses on vaja midagi muuta, siis kliki parema hiire klahviga ekspordi ikoonil ja vali avanenud rippmenüüst Modify Export File


88

Joonis 143.8 Ekspordiseadistuste muutmine


0

Lisa 1 Valik funktsioone ja valemeid

Allpool on välja toodud valik funktsioone ja valemeid, mida saab kasutada SAS EG programmis, näiteks, et SAP BOst tõmmatud aruannete andmetest moodustada paigaldustabeli tarbeks EnteredCostElement leht jne.

1 Uue andmeveeru/muutuja tegemine ja väljale teksti lisamine, nt stsenaarium TEGELIK või None

Tegevus Kasutatud valem Lisainfo

Uue muutuja, mida eelnevalt ei ole andmetabelis, loomine, näiteks ’Scenario_Scenario2’ , millele anname väärtuse TEGELIK

’’TEGELIK’’

Kirjuta ülakomade vahele, millist nimetust soovid muutuja väärtusena näha, nt SAPist tuleb täitmine, siis anname veerule Scenario sisuks TEGELIK

2 Funktsioon put ja input abil on võimalik muuta muutuja formaati, nt number tekstiks (aastaarv)

PUT(source, format.)


Tekstilises formaadis väärtuse muutmine numbriliseks andmeveerus, nt KANDE_AASTA

INPUT(KANDE_AASTA,4.) 4- näitab andmevälja maksimaalset laiust ehk tähemärkide arvu, mida kuvatakse (tähemärkide vahel olev punkt ja miinusmärk võtavad samuti ühe tähemärgi kogu laiusest, samuti peale koma olevad tähemärgid).

Juhul, kui panna suurem number kui on väljas tähemärke, kajastatakse väärtus väljas sisalduva tähemärkide arvu pikkuses, kui aga väiksem, lõigatakse lõpp ära.


1

Numbrilises formaadis väärtuse muutmine tekstiliseks andmeveerus KANDE_AASTA

PUT(KANDE_AASTA, z4.) z- täidab selle taga oleva numbri järgi puuduvad tähemärgid nullidega juhul kui väärtus on väiksem kui z taga olev arv.

Juhul kui väärtus omab vähem tähemärke, kui number z taga, lisab programm ette „0“ (nt…z5-puhul 02019),

kui vähem, tekib viga (nt pannes aastale 3, saab tulemuse 2E3).

Valemis oleva punkti taga olev arv tähistab, mitu kohta peale koma kuvatakse. Juhul, kui punkti taga ei ole numbrit, komale järgnevaid numbreid arvus ei kuvata.

PUT(KANDE_AASTA, $10.) $ lisab väärtuse järele tühikud, et täita 10 kohta.

case

when t1.Kuni_periood is Null

then put(year(today()),z4.) || "_" ||

put(month(today()),z2.)

else t1.Kuni_periood

end

Kuni_periood

3 Tingimusvalemi loomine – case + funktsioon in


2


Tingimusvalemi case tulemusel tagastatakse väärtus vastavalt kirjas olevatele tingimustele, nt kui t2.ScenarioId_scenario2 väärtus on Eelarve_plaan, pane väljale t2.S_summa väärtus, muul juhul summa 0.

CASE

WHEN t2.ScenarioId_scenario2 in("Eelarve_plaan")

THEN t2.S_summa

ELSE 0

END

CASE WHEN (condition) THEN (value) ELSE (value) END

T1.COST not in (.)

4 Funktsioon || (concatenate), nt poolaasta, kvartali, kuu valemid


Juhul, kui on soov kasutada poolaasta andmeid, grupeeritakse kvartali andmed, on vaja teha aasta numbrist tekstiks ning lisada kvartali tähised, nt _I_KV vastavalt kulumudeli juhendile.

case

when t1.KANDE_PERIOOD in (1 2 3 4 5 6)

then put(t1.KANDE_AASTA, z4.) || "_I_PA"

else put(t1.KANDE_AASTA, z4.) || "_II_PA"

end

|| on funktsioon, mis võimaldab erinevaid andmevälju kokku liita või lisada teksti (nt CPMi jaoks vajalikku poolaasta tähist

_ I_PA)

Juhul, kui on soov kasutada kvartaalseid andmeid, grupeeritakse kvartali andmed, on vaja teha aasta numbrist tekstiks ning lisada kvartali tähised, nt _I_KV vastavalt kulumudeli juhendile.

Case

when t1.KANDE_PERIOOD in (1 2 3)

then put(t1.KANDE_AASTA, z4.) || "_I_KV"


then put(t1.KANDE_AASTA, z4.) || "_II_KV"


then put(t1.KANDE_AASTA, z4.) || "_III_KV"

else put(t1.KANDE_AASTA, z4.) || "_IV_KV"

end


3

Juhul, kui on soov kasutada kuiseid andmeid, lisatakse kande aasta (4 kohta) ja kuu (2 kohta) vahele alakriips.

PUT(t1.kande_ aasta, Z4.) || "_" ||

PUT (t1.kande_ periood, Z2.)

Kuna liidetakse aasta+alakriips+kuu, on vaja kasutada mõlema liitmise koha peal ||funktsiooni. Liidetav tekst kirjutatakse ülakomade vahele ’’_ ’’. || - tähis märgistab konkadenatsiooni ehk tekstilise andmetüübiga elementide üksteise külge liitsmist. "" – kahe jutumärgi vaheline andmestik muudetakse tekstiks

5 Funktsioonid sum ja –sum, nt EnteredCostElement ridade liitmine samasuguste tunnuste alusel


Summeeritakse üksikud kanded samasuguste tunnustega, et vähendada mudelisse viidavate ridade arvu ja vältida ridade üle kirjutamist

SUM(Sum_of_TEHINGUTE_SUMMA)

Nt RP004 andmete toomisel

Summeeritakse üksikud kanded ja vahetatakse summa märk

-SUM(Sum_of_TEHINGUTE_SUMMA) Nt HR025 andmete toomisel

6 Funktsioon trim ja strip (tühikute elimineerimine), nt Asutus


Eemaldame tühikud pärast arvestusobjekti, et tühikute tõttu ei tekiks olukord, kus programm loeb arvestusobjektid erinevaks, nt X10 ja X10_

TRIM(t1.ASUTUS)

Tühikute eemaldamiseks eest ja tagant tuleb kasutada funktsiooni STRIP

STRIP(t1.ASUTUS)


4

7 Funktsioon compress (tühikute/tähemärkide elimineerimine), nt mõõdiku tekstilise sihteesmärgi kuvamiseks numbrina


Eemaldame tühikud enne ja pärast arvestusobjekti ning ka vahelt, kui neid seal esineb, nt võib olla vajalik kui tekstiveerust on vaja teha numbriveerg ja number on sellisel kujul: 50 000.

COMPRESS(t1.SUMMA)

Funktsiooniga saab eemaldada ka muid ebasobivaid tähemärke, nt tekstilise väärtuse 50% numbriks tegemiseks on vaja eelnevalt eemaldada % tähis.

Case

when t1.MOODIKU_TUUP_KOOD = "N"

then compress(t1.MOODIK_SIHT,"%",'s')

else t1.MOODIK_SIHT

end

Selle valemiga eemaldatakse nii tühikud kui % ühe korraga.

Case

when t1.MOODIKU_TUUP_KOOD = "N"

then compress(compress(t1.MOODIK_SIHT,"%",'s'))

else t1.MOODIK_SIHT

end


5

8 Funktsioon = - kui väärtus on võrdne

Valem: CASE WHEN (condition) THEN (value) ELSE (value) END


Veerus, kus andmeväljad on osaliselt täidetud, on CPM programmi sisestamiseks vaja tühjad väljad asendada sõnaga „None“, nt koostame SAP-st andmete toomiseks ressursi veeru

CASE

WHEN t1.KULUKOHA_KOOD= ""

THEN "None "

ELSE t1.KULUKOHA_KOOD

END

Pane väärtuseks tekst nt „None“, kui väärtus puudub või vastab mõnele tingimusele, nt väärtus on 000

Kui väljal ei ole väärtust või selle väärtus on 000, täidetakse väärtusega None, nt organisatsiooni (kuluüksuse) veerg

CASE

WHEN t1.KULUYKSUS=""

THEN None

WHEN t1.KULUYKSUS="000"

THEN None ELSE t1. KULUYKSUS

END

Case funktsiooni võib mitu korda kasutada ühes arvutuses, oluline aga võib olla nende omavaheline järjekord (siin mitte)

Valem on üles ehitatud läbi jaatuse ehk kui KULUYKSUSe väärtus on tühi (’’’’), siis pane None. Kui see tingimus ei ole täidetus, on uueks tingimuseks, et kui väärtus on 000, siis pane None. Kui aga pole täidetud 2 eelmist tingimust, pane see väärus, mille leiad KULUYKSUS veerust.

9 Funktsioon Not like ja % - kui väärtus ei alga O-tähega, nt REIS veerg, mille sisu on TP kood


Väli täidetakse TEHINGUPARTNERI_KOOD veerus sisalduva väärtusega kui see algab O-tähega ning muul juhul väärtusega None.

CASE

WHEN t1.TEHINGUPARTNERI_KOOD not like "O%"

THEN ’None’

ELSE t1.TEHINGUPARTNERI_KOOD

END

Valem on üles ehitatud läbi eituse ehk kui TEHINGUPARTNERI_KOOOD ei alga O-tähega, siis täida väli väärtusega None, muul juhul pane TEHINGUPARTNERI_KOOD.


6

10 Funktsioon is missing – saab kasutada puuduvate väärtuste täitmiseks


Väli täidetakse väärtusega None kui väärtus on puudu, muul juhul väljal oleva väärtusega.

Case

when t1.Cofog_kood is missing

then "None"

else t1.Cofog_kood

end

Valem on üles ehitatud läbi jaatuse. Nt kui Cofog_kood on puudu, siis täida väli väärtusega None, muul juhul pane Cofog_kood.

11 Funktsioon is not missing – kui ei puudu, nt RESS kui kulukoht on olemas, ka

tabelite liitmine · 2020. 12. 16. · • sasapp, mis asub cpm masinas • sasappva, mis asub...

Documents