tallinn-narva maantee rÕmeda-haljala teelÕik...projekti elluviimine 17 projekti...

TALLINN-NARVA MAANTEE

RÕMEDA-HALJALA TEELÕIKEELPROJEKT JA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

3

Rahvusvahelisse TEN-T maanteevõrku kuuluv E20 Tallinn-Narva maantee

on piiriülest tähtsust omav põhimaantee, mis kulgeb läbi Narva

Eesti idapiirini ja on ühendusteeks Peterburi ning Venemaaga.

Lääne suunal kulgeb E20 läbi Rootsi, Taani ja Inglismaa Iirimaale.

3

4

PROJEKTI TAUSTANDMED

TEELÕIGU ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS 6 PLANEERINGUD, ARENGUKAVAD JA MAAKASUTUS 6

LIIKLUS 7

LIIKLUSOHUTUS 7

KESKKOND JA MILJÖÖVÄÄRTUSED 7

PROJEKTI EESMÄRK

EELPROJEKTI EESMÄRGID 8 EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD 8

PROJEKTEERIMISE KÄIGUS LÄBIVIIDAVAD

UURINGUD 8

TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID

PROJEKTIALA TOPO-GEODEETILISED MÕÕDISTUSED 9 GEOLOOGILISED UURINGUD 9

LIIKLUSUURINGUD 9

LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS 10

TEE SEISUNDI ÜLEVAATUS 10

PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS 10

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

MAANTEE RISTPROFIIL 11 LIIKLUSSÜSTEEM 12

RISTMIKUD JA RISTED 12

KERGLIIKLUS 12

SILLAD 12

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS 13 METOODIKA 13

AVALIKKUSE KAASAMINE 13

MÕJUD 13

OLULISEMAD LEEVENDUSMEETMED 14

JÄRELDUSED 14

HEAKSKIIT 14

EELPROJEKT

TEEDEVÕRK, RISTMIKUD JA RISTED 15 TEE RISTPROFIIL 15

KESKKONNAMÕJU LEEVENDUSMEETMED 15

MAASTIKUARHITEKTUUR 16

MÜRATÕKKERAJATISED 16

HALJASTUS 16

KOKKUVÕTE

EELPROJEKTI TULEMUSED 17 PROJEKTI ELLUVIIMINE 17

PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TASUVUS 17

4

5

10.01.2008 sõlmiti Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland OY

konsortsiumi (Konsultant), Viru Teedevalitsuse (Tellija) ja

Maanteeameti (Maksja) vahel konsultatsioonileping E20 Tallinn-

Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõigu (km 78,4-90,5) eelprojekti

(Ühtekuuluvusfondi projekt CCI 2002 EE 16 P PA 009) koostamiseks.

Eelprojekti kogumaksumusega 7 miljonit krooni kaasrahastas

80,45% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Projekt valmis koostöös Ida Regionaalse Maanteeameti

(endine Viru Teedevalitsus) ning projektalal paikneva Haljala vallavalitsuse

esindajatega. Eelprojekti koostamise ja keskkonnamõju hindamise käigus on

huvilistel olnud võimalus projektiga tutvuda ja teha omapoolseid ettepanekuid.

Projekti avalikustamiseks ja avalikkuse kaasamiseks on avatud

projekti infoportaal Internetis http://romeda-haljala.ramboll.ee

6 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

Tallinn-Narva maantee kogupikkusega 212,3 km kulgeb Tallinnast Venemaa piirini, Narva. Maantee läbib Eesti Vabariigi territooriumi lää-nest itta, olles osaks üle-euroopalisest transpordi-võrgust TEN-T. Antud projekt hõlmab km 78,4–90,5 ja kogu teelõik jääb Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.

Projekteeritavat lõiku võib käsitleda kolme erineva teelõiguna, erisused on nii tee profiilis kui liikluse struktuuris. Oleva tee iseloomulikeks näitajateks on plaaniline sirge, kuid lubatust väiksema raadiusega vertikaalkõverad, mis piiravad pikinähtavust.

Suhteliselt kitsa ja kohati kõrge maantee-tammi korral ei ole piisavalt varu avariiolu-kordade ohutumaks lahendamiseks.

Aaspere-Põdruse lõigus on teepeenar kitsas ja puuduliku kandevõimega järgmistel teelõikudel:

1) Rõmeda-Aaspere lõik km 78,4–80,7 oleva 2+2 ristlõikega (rajatud 1974–1980);

2) Aaspere-Haljala lõik km 80,7-88,9 1+1 ristlõikega mõõdukas muldes;

3) Haljala-Põdruse lõik km 88,9-90,5 1+1 ristlõikega kõrges muldes.

Maantee ristub alljärgnevate riigimaanteedega:

• T17174 Liiguste-Põdruse (km 78,734);

• T17154 Kihlavere-Aaspere (km 83,174);

• T17165 Vanamõisa tee ning T17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide (km 85,126);

• T23 Rakvere-Haljala ja T17177 Haljala-Käsmu (km 88,926).

Tee tehniline seisund on üldiselt hea, kuigi eraldatud sõidusuundadega lõigul parempoolse sõidusuuna katend vajaks lähiajal remonti* (km 78,4–80,7 IRI kuni 2,9 mm/m; piki-roopad kuni 19 mm ja km 80,6–80,7 ebapiisav kandevõime).

Samuti on probleemne Haljala liiklussõlme lähiala km 88,3–89,6 (pikiroopad kuni 24 mm, IRI kuni 2,7 mm/m ja ebapiisav kandevõime). Teelõigul puuduvad sillad, kuid on 6 põhimaantee alla jäävat truupi, millest kahe seisund on nii halb, et isegi truubi asukoht on raskustega tuvastatav pinnasega täitumise tõttu.

* 2008. a seisuga

TEELÕIGU ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS


Teelõik paikneb Haljala vallas, mille üldpindala on 183 km2 ja vallas on kokku 2954 elanikku (01.01.2007). Valla territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks – Aaspere, Haljala ja Essu, administratiivselt on tegemist 20 küla ja Haljala alevikuga. Teelõik läbib Liiguste, Kärmu, Aaspere, Sauste, Lihulõpe, Vanamõisa, Kisuvere, Haljala ja Põdruse küla.

PLANEERINGUD, ARENGUKAVAD JA MAAKASUTUS

Äri- ja tootmis-maa-alad kavandatakse suh-teliselt maantee lähedale, kuid juurdepääsudega kogujateedelt. Aaspere ja Haljala liiklussõlmede lähialale on võima-lik teenindusette-võtete rajamine (tanklad, toitlustus)

Tee kulgeb põllumassiivide vahel, lõigates üksikuid rohekoridore. Piirkonnas toimivad edukalt mitmed suurtalud.

Haljala aleviku asustus ulatub praktiliselt tee maa-alani, Aaspere küla paikneb mõlemal pool põhimaanteed. Valla arengukavas (2007–2017) leitakse, et teede valdkonna suurim probleem on kergliiklusteede puudumine.

Koostöö tulemusel Haljala valla ja planeerijaga (AS Pöyry Entec) on teetrass ja teeäärne maakasutus kajastatud Haljala valla üldplaneeringu projektis. Kuigi piirnevate põllumajandusmaade viljakus ületab keskmisi näitajaid, on üldplaneeringuga teeäärsesse piirkonda Aaspere-Haljala vahelisele lõigule kavandatud ka hoonestusvõimalust (äri- ja tööstusmaad).

Kohalikud elanikud kasutavad liikumiseks nii Tallinn-Narva maanteed kui ka mitmeid kõrvalmaanteid. Peamiseks tõmbekeskuseks on Rakvere. Kohalikule elanikkonnale on olulisim Haljala, kus paiknevad lastead, kool, kirik, kauplus, raamatukogu jm.

Haljala valla üldplaneeringus kavandatakse Tallinn-Narva maantee äärde võimalikke teenindusalasid Aasperes ja Haljalas.

Lähim asula/linn, kus elanikud igapäevaselt käivad

7Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine

LIIKLUS

Oleva tee aasta keskmiseks arvutuslikuks liiklussageduseks (AKÖL 2008) leiti E20 Haljala ristmiku läänelõikes 6171 autot/ööp, idalõikes 4763 a/ööp, T23 ehk lõunalõikes 5901 a/ööp ja T17177 ehk põhjalõikes 3178 a/ööp. Tee arvutuslikuks teenindustasemeks Aaspere-Haljala lõigul kujunes D (arvutuslik kiirus 83,2 km/h ja ooteaeg 71% valdavalt tulenevalt puuduliku nähtavusega aladest, millest vaid ühel on rakendatud ka möödasõidupiirangut). Kogu projekteeritava E20 lõigu ulatuses liiklussagedus praktiliselt ei muutu.

Projekteeritava teega ristuvatest teedest on vaid Haljala ristmikul intensiivne liiklus, ülejäänud ristumistel riigi- ja kohalike teedega on liiklussagedused alla 150 a/ööp. Valdavaks transiitliikluse suunaks on Tallinn-Narva ja Tallinn-Rakvere, kohalik liiklus on põhiliselt ristuv Haljala-Rakvere suunal ja kohaliku vallakeskuse (Haljala) ning väiksemate asumite vahel.

Haljala ristmik on liikluskorraldusega lahutatud kaheks T-kujuliseks ristmikuks (läänepoolne T1-T17177 ja idapoolne T1-T23). Arvutuslikult on 30-ndal tipptunnil idapoolse ristmiku vasakpöördel (T23-T1) seisunditasemeks F.

Haljala ristmiku liikluse koosseis on ära toodud järgnevas tabelis. Raskeliikluse osakaal on väga suur Kunda-Rakvere suunal (Haljala ja Põdruse ristmikel teostatud numbrimärgiloenduse põhjal), mis läbib Haljala ristmiku, ning mõõdukas Tallinn-Narva ja Tallinn-Rakvere suundades, madal liiklussõlme põhjasuunal (Haljala, Käsmu).

KESKKOND JA MILJÖÖVÄÄRTUSED

Rõmeda–Haljala maanteelõik läbib enamjaolt hajaasustusega lagedaid põllumaid, mis on liigendatud metsasaludega. Suuremad asumid on Aaspere ja Haljala. Lagedal maastikul on maantee sageli ääristatud lehtpuualleede või kuusehekkidega, mis vaadet veidi piiravad. Projektalasse jääb looduskaitse alla kuuluv Aaspere allee, mis on ühtlasi muinsuskaitsealuse Aaspere mõisakompleksi juhatav maastikumärk ja seetõttu olulise kompositsioonilise tähtsuse-ga. Projekti mõjupiirkonda jääb ka kaitsealu-ne Aaspere park. Põliselt asustatud piirkonnas on rohkesti kultusekive, kuid lähim muinsus-kaitse alla kuuluv kultuskivi (reg. nr 10217) jääb olemasolevast maanteest ligikaudu 30 m kaugusele ning praeguste eelprojekti lahendus-te realiseerumisel seda ei kahjustata.

Piirkonna põhjaveeressurss on reostustundlik. Projektalas paiknevad looduslikud veekogud – Mustoja ja Haljala oja, mis on arvatud reostustundlike veekogude hulka. Avatud põllumaade vahel võimaldavad loomade liikumist veekogude (Haljala oja, Mustoja ja Sauste peakraavi) kallastel paiknevad rohekoridorid.

Viljakate muldade tõttu on enamik maid põllu-majanduslikus kasutuses ning metsa ja pool-looduslikke niidukooslusi esineb vähe. Maanteest lõunas paiknev Kärmu puisniit (km 80,3–80,4) on EELISe andmetel määratud Natura 2000 eelvalikualaks.


LIIKLUSOHUTUS

Oleval teel on liiklusohutuse seisukohalt mit-meid puudusi. Valdavalt on probleemiks piki-nähtavust piiravad lubatust väiksema raa-diusega vertikaalkõverad. Nähtavus piirab möödasõiduvõimalusi. Sageli hindavad juhid nähtavust ka valesti, kuna plaaniliselt sirgel teel ei ole näha kumerate ja nõgusate lõikude ulatus. Kitsas teemulle ei võimalda ootamatult vastu tuleva sõiduki eest varjuda tee servale. Aaspere-Põdruse lõigus on kitsas teepeenar kohati puuduliku kandevõimega.

Liiklusohutust mõjutab ka asumite paiknemine kahel pool maanteed. Suuremad asumid on Aaspere küla keskus ja Haljala alevik. Haljala asum paikneb maanteest sadakond meetrit põhjasuunas, kuid Aaspere küla paikneb mõle-mal pool teed ja elamud asetsevad vahetult trassi ääres. Liiklustihedus on viimase 20 aasta jooksul kas-vanud jõudsalt ja liiklusõnnetusi toimub palju. Teelõigul hukkus aastatel 1996–2007 liiklus-õnnetustes 11 inimest ja sai viga 44 inimest.

Ortofotol on teekatendilt näha valdavad liiklusvood Haljala ristmikul

Aaspere mõis

Ohtlik situatsioon Aasperes kohaliku tee ristumisel maanteega

0

1

2

3

4

5

6

7

8

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000Välja- ja vastassuunda sõitRistmikuavariid ja tagant otsasõidudKergli iklejate, loomade ja parklaõnnetusedAKÖL (km 75)

Suund %W - Tallinn, Viitna 15,9 S - Rakvere 12,0 E - Põdruse, Narva 29,2 N - Haljala, Käsmu 8,4 Raskeliikluse osakaal 2008.


PROJEKTI EESMÄRK

EELPROJEKTI EESMÄRGID

EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD

Projekteerimise nõuetega sätestatud E20 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõigu eelprojekti eesmärgid olid:

• trassi täpsustamine teekoridoris;

• ristmike ja ristete optimaalsete asukohtade ning tehniliselt ja majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine;

• kohaliku teedevõrgu korrastamine;

• trassi ja ristmike teemaa määramine;

• keskkonnamõju hindamine;

• tehnilise projekti koostamiseks lähtetingimuste väljatöötamine.

Vastavalt Teeseadus §19 lõige 3 on eelprojekti peamine eesmärk tee asukoha määramine. Eelprojekti koostamise käigus küsib teeomanik ka puudutatud isikute arvamusi ja ettepanekuid.

Projekteerimise nõuetega on ette antud olulisemad lähtetingimused projekti koostamiseks:

• Projekteeritav maantee – põhimaantee;

• Projektkiirus 120km/h;

• Maantee klass – I klass;

• Maantee ristprofiili alternatiivid:

I klass, 4 rada

II klass, 2 rada

3-rajaline möödasõiduvõimalusega ristprofiil;

• Ristmike lahendus – eritasandiline;

• Projekteerimise lähtetase – hea.

Teelõigu projekteerimiseks ja alternatiivide võrdluseks vajalike lähteandmete saamiseks tuli läbi viia mitmeid uuringuid:

• maantee ja rajatiste seisukorra hindamine;

• liiklusohutuse analüüs;

• liiklusuuringud;

• geodeetilised mõõdistused;

• geoloogilised uuringud.

PROJEKTEERIMISE KÄIGUS LÄBIVIIDAVAD UURINGUD

Tallinn-Narva maantee on I klassi maanteena väljaehitatud Viitnani. Rõmeda-Aaspere vahelises lõigus jõutakse käesoleva projek-tiga Haljalani peale Viitna ümber-sõidu valmimist

Aaspere-Haljala lõik praegu



PROJEKTIALA TOPO-GEODEETILISED MÕÕDISTUSED

Ala topogeodeetilised mõõdistused on aluseks tee projekteerimisele ning maastikumudeli koostamisele. Töö viidi läbi kahes faasis – üldise maastikumudeli ja trassivaliku tarbeks laserskaneerimise meetodil helikopterilt, valitud teetrassi alalt (sealhulgas liiklussõlmede lähiala ja kõrvalteede osas) maastikul mõõdistamise teel.

Projekteeritava tee ala aluspõhja omaduste väljaselgitamiseks viidi läbi geoloogilised uuringud, et täpsustada olemasolevaid teekonstruktsioone ning aluspinnaste ja kivimite omadusi. Uuringust tulenevad alused muldkeha ja katendi projekteerimiseks ning sillasammaste konstruktiivseteks lahendusteks.

Maapinna reljeef, teedevõrgu paiknemine ja geoloogiliste uuringute tulemused võimaldavad lahendada liiklussõlmede ala viies põhitee süvendisse ja kuna tegemist on sobivate materjalidega, siis ka saavutada olulist säästu kasutatavates ehitusmaterjalides.

Oleval teetrassil avastati, et mitmete katendikihtide all paikneb tihenenud kasvumulla kiht, tõenäoliselt on tegemist varasemate teelaiendustega, kus kasvumuld on jäänud eemaldamata. Et aga nimetatud pinnas on juba aastakümneid muldkeha all paiknenud ning vajumid on moodustunud, siis puudub otsene vajadus seda kihti eemaldama hakata, pigem tuleb püüda katendit tugevdada, et

GEOLOOGILISED UURINGUD

vähendada võimalikke külmakerkeriske. Samas on oleva tee konstruktsioonis külmumistsoonis külmakartlikud tolmsed materjalid, mistõttu tuleb kaaluda materjalivahetust muldkehas või kõrgema muldkeha rajamist nii Aaspere-Haljala lõigul kui Rõmeda-Aaspere vasaku niidi osas.

Aluspinnasena esineb saviliivmoreen savikal lubjakivil ja merglil, mida on võimalik kasutada mulde materjalina madalamatel aladel, mistõttu tuleb kaaluda süvendite kasutamist tee projekteerimisel. Pinnasevee tase on reeglina 1,5–2,7 m maapinnast, välja arvatud Haljala orus, kus veetase jääb 0,5 m piiresse.

Uuringud viidi läbi kolmes etapis: esimeses faasis arhiivimaterjalide põhjal, teises detailsemalt tõenäoliste sildade piirkonnas kuni 5,5 m puuraukudega ning kolmandas malelaua skeemiga paigutus puuraukudega (142 tk, 1–3 m, kohati kuni 6,5 m). Uuringuid täiendati Haljala sõlme osas peale liiklussõlme uue asukoha fikseerimist.

LIIKLUSUURINGUD

Liiklusuuringu raames tuvastati tegelikud liiklussagedused ja liikluse struktuur automaatloenduse (nädalane loendus 4 ristlõikes) ja käsiloenduse (8 tundi kolmel ristmikul) teel. Haljala liiklussõlme uuriti põhjalikumalt, kasutades selleks videoloendust. Ilmnesid vastuolud Haljala-Käsmu tee loendusandmetes, mis on tõenäoliselt seotud varasemate vaatlusaegade valiku ja taandamisprotsessiga, tegelik liiklus on aastakeskmises mõnevõrra madalam fikseeritud tasemest. Samas on tegemist Võsu-Käsmu puhkepiirkonnaga, kus liiklus sõltub väga tugevalt klimaatilistest tingimustest.

Liiklusprognoos

Püsiloendusandmete ja loendustulemuste baasil, tuginedes liikluse baasprognoosile aastani 2040, koostati liiklusprognoos, eeldades Haljala piirkonna eelisarengut eeskätt kvaliteetse elupiirkonnana, samuti on eeldatud maakonnakeskuste ja pealinna vahelise liikluse keskmisest suuremat kasvu.

Kuigi Kunda-Kesk-Eesti suuna liiklus kasutab ka edaspidi Haljala sõlme, ei ole eeldada suurt liiklussageduse tõusu sellel suunal, pigem võib tõenäolisem olla transiitliikluse tõus Tallinn-Narva liinil. Raskeliikluse osakaal on Haljala-Põdruse lõigul sedavõrd suur, et katendi projekteerimiseks on selles osas kõige suurem koormus.

Kui prognoosi alusel selgus vajadus 2+2 ristlõikega tee rajamiseks Aasperest Haljala liiklussõlmeni, siis Haljala ristmiku Rakvere-Aaspere suuna ooteajad ei vasta juba praegu normidele (teenindustase F).

Maastikumudel

Topoplaan



LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS

Olemasolev tee ei vasta rahvusvahelise põhi-maantee nõuetele, sest teel on pikinähtavust piiravad lubatust väiksema raadiusega verti-kaalkõverad. Teelõigul on nähtavusprobleemide tõttu möödasõidupiirangud, kuid piirangualad on liialt lühikesed ning see on põhjustanud mitmeid raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi ja lugematuid ohuolukordi. Üsna kitsal ja kohati kõrgel maanteetammil ei ole piisavalt ruumi avariiolukordade puhul ning kergliiklejatele puuduvad ohutud lahendused. Nii Aaspere kui Haljala ristmikel ja lähialas on ristuvale kergliiklusele väga ohtlikud tingimused.

Aaspere ja Haljala vahelisel alal paiknevad riigimaanteede ja kohalike teede ristumiskohad ei vasta nõuetele, on võimalus peatee ületa-miseks suurel kiirusel. Haljala orus kulgeb tee kõrgel muldel, kuid tee vahetus läheduses on vana betoontruubi jäägid, mis raskendavad võimaliku liiklusõnnetuse tagajärgi.

Liiklusõnnetuste statistika näitab õnnetuste kuhjumist ristmike piirkonda ja nende lähialale.Teelõigul hukkus aastatel 1996–2007 liiklus-õnnetustes 11 ja sai viga 44 inimest.

Vastavalt LÕ koondumiskohtade metoodikale loetakse nii Aaspere kui Haljala ristmikke suure ohtlikkuse tasemega liiklusõnnetuste koondumiskohtadeks (SOTK). Eriti ohtlikeks teelõikudeks (EOL) on mõlema ristmiku lähialad.

Tee sõiduosa tehnoseisund on hea, kuid teepeenrad on väga kitsad ja väga nõrga kandevõimega. Esimesel kilomeetril Aasperest Haljala suunas on probleeme vete ärajuh-timisega. Teede talihooldust komplitseerib madal mulle avatud maastikul.

Tee seisundi ülevaatus viidi läbi Teeregistri andmete analüüsi ja välivaatluse teel. Registri andmetel on 88,8% tee katendist heas seisus, 0,94% osas seisundinäitajad ületavad kriitilise piiri (100 meetri osas roopad 1 niidi ühesuunalises osas ning tee kandevõime lühikesel lõigul Aaspere ristmiku piirkonnas).

Arvestades kasvavat liikluskoormust on tõe-näoline esimese niidi ühesuunalise osa kiire lagunemine, mida saab mõnevõrra pidurdada pindamisega. Sõltuvalt uue tee rajamisajast tuleb kavandada oleva tee taastusremont. Kandevõime probleeme on nii Rõmeda-Aaspere lõigul kui Haljala-Põdruse lõigul.

Teelõigul puuduvad sillad, kuid olevast kuuest truubist kahe väiksema seisund on sedavõrd halb, et truubid on tuvastatavad vaid mõõtevahenditega.

TEE SEISUNDI ÜLEVAATUS

Alternatiivsete lahenduste hindamiseks ja võrdlemiseks ning projekti teostatavuse hinda-miseks teostati tulemuslikkuse analüüs, mis avalikustati eraldi aruandena 2008. a augustis.

Analüüsi põhjal tehti keskkonnalistest ja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ettepanek rakendada Aaspere-Põdruse vahelisel tee- lõigul eraldusribata eralduspiirdega 4-rajalise tee lahendust.

Maanteeamet otsustas tehnilistest kaalutlustest lähtuvalt rakendada kitsa eraldusribaga lahendust,

PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS

mis võimaldab tõhusamalt korraldada ehitusaegset liiklust ning on hooldatav.

Alternatiivide ja kaalutluste kohta loe järgnevas peatükis.

Analüüsis käsitleti ka teelõigu rekonstrueerimist etapiviisilisena ning Konsultant soovitas rajada esmalt Haljala liiklussõlme ning seejärel Aaspere sõlme koos kergliiklusteedega. Järgnevad Aaspere-Haljala lõigu laiendamine ning viimasena Rõmeda-Aaspere oleva 2+2 katendi rekonstrueerimine.

Liiklusõnnetuste statistika 1996–2007

Tüüpiline vertikaalkõverate tõttu piiratud nähtavusega ohtlik ala Aaspere ja Haljala vahel

Suuremad truubid on heas seisus, vajades vaid puhastamist



MAANTEE RISTPROFIIL

Rõmeda-Haljala teelõigul on oleval teel kuni Aaspereni välja ehitatud I klassi maantee parem sõidusuund ning vasaku sõidusuunana toimib varem ehitatud tee. Aaspere ja Haljala vahel on III klassi nõuetele vastav kaherajaline tee. Lähtetingimuste kohaselt tuli projekteerimise käigus kaaluda erinevate ristprofiilide kasutamist.

Aaspere-Haljala lõiku iseloomustavad kahel pool teed paiknevad tuisutõkkehekid ja puude alleed. Need annavad teelõigule huvitava ja erilise esteetilise väärtuse võrreldes teiste Tallinn-Narva maantee lõikudega. Kui jätkata varasemalt kavandatud I klassi maantee ühepoolse laiendusega, siis tuleks ühelt poolt teed likvideerida hekid ja puude allee (alternatiiv 1-1). Keskkonnamõju hindamisel peeti teelõigu omapära säilimist väga oluliseks ning seetõttu kaaluti lisaks ka kahepoolse laiendusega kitsa eraldusribaga alternatiivi (1-2) ning põhjamaades levinud eraldusribata, aga eralduspiirdega alternatiivi (1-3).

Vastavalt projekteerimise nõuetele võrreldi eelmainitud alternatiive kolmerajalise alternatiiviga (2) ja II klassi maanteega (3).

Aaspere lähedal jagavad ühist liiklusruumi nii jalakäijad kui autod. Tänases liiklusruumis on eelkõige ohustatud nõrgemad!

Lisaks esteetilisele ja keskkonnakaalutlusele on ristprofiili puhul väga oluline selle tehniline teostatavus ning maksumus.

Tehniliselt oleks kõige lihtsam ehitada oleva tee kõrvale, mis plaaniliselt on ka sirge, uus tee. Sellisel juhul tagatakse tee ehituslikult parim võimalik kvaliteet ning ehitusaegne liikluskorraldus on oluliselt lihtsam. Küll aga kaasneks ühepoolse laiendamisega vajadus laiendada tee maa-ala ning kaasneks mitmeid keskkonnaprobleeme. Lisaks puude allee ettejäämisele saaksid mõjutatud mitmed tee kaitsevööndisse jäävad majapidamised.

Kuivõrd tegemist on oleva tee laiendamisega, on ristprofiili puhul oluline ka pikiprofiil. Oleva tee pikiprofiilis on mitmeid piiratud pikinähtavusega lõike. Oleva tee laiendamisel on üldjuhul otstarbekas teha laiendus oleva teega samas tasapinnas, uue sõidusuuna ehitamisel võib selle teha ka sõltumatult olevast teest. Sildade ületamisel või nende alt läbiminekul on siiski vajalik, et mõlemad sõidusuunad on samas tasapinnas.

Tulemuslikkuse analüüsis võrreldud põhimaantee skemaatilised tüüpristlõiked



LIIKLUSSÜSTEEM

Olevat Rõmeda-Haljala maanteelõiku iseloo-mustab segaliiklus, kus läbiv ja kohalik liiklus, samuti mootorsõidukid ja kergliiklejad kasutavad sama liiklusruumi. Piirnevatele maaüksustele on hulganisti mahasõite, millega kaasnevad ootamatud olukorrad ja ohud.

Ohutu tee kavandamisel on esmane erineva funktsiooni, kiiruse ja massiga liiklusvoogude eristamine ja lahutamine. Igale liiklejale on vajalik temale sobiv tee.

Kui liiklusvoogude eristamine ei ole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb liikluskeskkonnas rakendada liiklusrežiimi muutusi: vähendada lubatavaid kiirusi, kitsendada sõiduradu, jne. Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise põhimaantee lõiguga, ei ole liikluskeskkonnas piirangute tekitamine läbivale liiklusele aktsepteeritav.

Kohaliku liikluse eraldamiseks on seega vajalik luua alternatiivne kohalike teede võrgustik, mille kaudu kohalikud inimesed saavad juurdepääsu avalikule teedevõrgule. Piirkonnas on küllaltki tihe kõrvalmaanteede ja kohalike teede võrgus-tik, mida selleks saab kasutada. Vajalik on teedevõrku täiendada selliselt, et paralleelselt põhimaanteega tekib katkematu ühendus külade ja alevike vahel.

RISTMIKUD JA RISTED

Juurdepääs põhimaanteele on võimalik eritasan-diliste ristmike kaudu. Eritasandilised ristmikud tagavad parima võimaliku liiklusohutuse, kuna suurel kiirusel liikuvate sõidukite vahel puuduvad ristuvad konfliktid – põhimaanteelt ära keerata saab vaid parempoolsel hargnemisel ja peale sõita parempoolsel liitumisel.

Kuna eritasandilised ristmikud on küllalt kallid rajada ning hooldada, tuleb neid kavandada mõõduka vahemaaga. Hajaasustuses on opti-

Ohutu liiklus-süsteem eeldab hierarhilist teedevõrku

KERGLIIKLUS

Jalakäijad ja jalgratturid saavad valdavalt kasu-tada kohalikke teid ning vähese liiklusega kõrval-maanteid. Kus kergliikluse trajektoorid ei ühti muude teedega, kavandatakse kergliiklusteed.

Kergliiklejatele tuleb luua ka rohkem võimalusi maantee ohutuks ületamiseks, kui sõidukitele, sest jalakäijat on võimatu sundida tegema pikki ringkäike ja takistada sattumast maanteele. Seetõttu on vajalik asustatud kohtadesse rajada kergliiklussillad ja tunnelid (projektis 5 tk).

SILLAD

Ristmikele ja ristetele on kavandatud sillad. Nii sõidu- kui kergliiklustee sildade kavanda-misel on sõidusuundade vahelisele eraldusribale paigutatud postidega lahendusele eelistatud alternatiivi, kus need puuduvad. Selline sild võimaldab avaramat vaadet ning lihtsat liiklus-korralduse muutmist, kui see peaks tulevikus osutuma vajalikuks. Aasperes jääb kergliiklustee silla kõrvale väärtuslik lehiseallee, millest lähtuvalt on sillale pealesõidud lahendatud tugiseinte vahele rajatava muldega.

Kergliiklustee tunnelid on tavapärase suletud karbi kujulise tunneli asemel lahendatud posti-dele toetuvate plaatsildadena, et võimaldada visuaalne avarus, tagada kergliiklusteel loomulik valgustus ja maksimaalne ohutus.

Sildade materjalina on kasutatud monoliit-betooni, mis tagab väiksemad hoolduskulud ning võimaldab madalamat kandekonstrukt-siooni kõrgust, häirides seega vähem looduslikku keskkonda.

maalne ristmike vahekaugus 5 km ja rohkem.

Ristmikevahelisel alal võib tekkida vajadus maantee ületamiseks põldudele või metsamaa-dele ligipääsuks.

Sellistel puhkudel kavandatakse risted – sillad või tunnelid, mida ületades saab teisele poole teed, kuid ei ole võimalik siirduda teisele teele. Risteid võib sõltuvalt vajadusest teha piiramatult.

Sauste kerg-liikluse tunneli visioon

Haljala ristmiku-silla visioon



KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS

Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Maan-teeameti peadirektori 18. veebruari 2008. a käskkirjaga nr 43, mis lähtub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea-duse §6 lg 1 p13 ja §11 lg 3 ja 8 ning Euroopa Nõukogu 27. juuni 1985. a direktiivis 85/337/EMÜ, Euroopa Nõukogu 3. märtsi 1997.a direktiivis 97/11/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. mai 2003. a direktiivis 2003/35/EÜ esitatud nõuetest.

Mõjude hindamisel lähtuti 15. aprilli 2008. a Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks-kiidetud keskkonnamõju hindamise program-mist. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse alusel järgides kehtivaid õigus-akte ning erinevaid teemakohaseid planeeringuid.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli välja selgitada kavandatud tegevuse keskkonnamõju, analüüsida eelprojekti alternatiivseid lahendusi ning pakkuda välja negatiivseid mõjusid vältivaid või leevendavaid meetmeid.

Keskkonnamõju hindamise oluliseks osaks on avalikkuse kaasamine, mille raames avalikustati keskkonnamõju hindamise programm veebruaris 2008, millele järgnes 13. märtsil avalik arutelu Haljala vallavalitsuses. Avalik arutelu protokolliti ning tehtud märkusi arvestati KMH aruande koostamisel.

Avalikkuse efektiivsemaks kaasamiseks, kohalike elanike ruumilisest käitumisest parema ülevaate saamiseks ning arvamuste ja seisukohtade selgitamiseks viidi projekti piirkonnas mais 2008 läbi ankeetküsitlus. Ruumilise käitumise uurimise ülesandeks oli välja selgitada, millised on inimeste peamised liikumissuunad, mis ajal, põhjustel ning kui tihti nad teid kasutavad. Küsitluse piirkonnaks oli Haljala vald ning keskenduti Rõmeda-Haljala teelõigu ääres paiknevate külade elanikele, et oleks võimalik sisulisemalt hinnata teeprojekti mõjusid ning prognoosida võimalikke muutusi.

Küsitluse tulemustest selgus, et 58% küsitletutest kasutab liiklusvahendina sõiduautot ning 33% ei ole rahul ühistranspordiga. 70% vastanutest nimetas lähimaks asulaks või linnaks, kus nad tavaliselt kõige rohkem käivad, Rakveret.

Ühtlasi selgitas küsitlus, et igapäevaseid toidu-kaupu eelistavad elanikud osta pigem kodukoha

Keskkonnamõju hindamise käigus määratleti eeldatavad mõjud loodus-, sotsiaalmajanduslikule ning kultuurilisele keskkonnale ning kirjeldati ja analüüsiti neid vastavalt suurusele, suunale (positiivne või negatiivne), olulisusele ning kestvusele. Eraldi vaadeldi ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid ning väljapakutud alternatiivseid lahendusi võrreldi 0-alternatiivi ehk oleva olukorra püsimajäämisega.

Tulenevalt eelprojekti iseloomust ja mõjualast vaadeldi looduskeskkonna osas mõjusid pinna- ja põhjaveele, pinnasele, loodusvaradele, taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja väärtuslikele maastikele, välisõhu kvaliteedile ja kliimale, jäätmetekkele ning mürast ja vibratsioonist põhjustatud mõjusid.

Sotsiaalmajandusliku keskkonna seisukohast vaadeldi võimalikke mõjusid piirkonna arengule ja identiteedile, inimese tervisele ja heaolule, muinsuskaitse- ja arhitektuuriobjektidele, maakasutusele ning maa ja kinnisvara hinna muutustele. Mõjude alusel määratleti kriteeriumid, mille põhjal ekspertgrupp teostas alternatiivide võrdluse, mille tulemusena valiti välja eelistatud alternatiiv.

AVALIKKUSE KAASAMINE

METOODIKA

MÕJUD

vuse realiseerimisega kaasnevad mõjud loo-duskeskkonnale valdavalt negatiivsed, sotsiaal-majanduslikud mõjud seevastu positiivsed (v.a oleva olukorra jätkumine). Ainult loodus-keskkonna kriteeriume silmas pidades on selge, et mida suurem on tee ehitamisel otsene mõjuala, seda negatiivsemad on looduskesk-konnale avalduvad mõjud.

Kõige olulisemateks keskkonnaaspektideks on Rõmeda-Haljala piirkonna põhja- ning pinnavesi (kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga), mõju inimese heaolule ja tervisele ning mõjud piirkonna arengule ja identiteedile.

Eelprojekti lahenduste realiseerumisega mõjutatakse looduskaitse all olevat Aaspere lehisealleed (ca 10 m kaugusel olemasolevast teest) läbi puude mahavõtmise.

Loomastiku suhtes on kavandatud tegevuste puhul tegemist olemasoleva teetrassi laienda-misega, mis tähendab, et laiendatakse olemas-olevat loomastiku liikumisele mõjuvat barjääri. Rõmeda-Haljala teelõik km 78–91 on ühtlaselt sirge ning kurvideta. Looduslikust küljest on tegu võrdlemisi lageda alaga, mis enamjaolt on põllumaa. Tee piirneb vaid kohati metsaga. Seega on teelõigu nähtavus hea ning loomade teele sattumise tõenäosus on kokkuvõttes väike.

lähedalt ning sageli ka lähimast piirkonna keskusest, Rakvere linnast.

Ühe peamise probleemina teelõigul tõid küsit-lusele vastanud välja halva nähtavuse ning kitsa tee tõttu ohtliku möödasõidu, mille parandamiseks peeti vajalikuks neljarajalise maantee rajamist. Veel rõhutasid elanikud Haljala ristmiku suurt liiklustihedust ning ohtlik-kust tipptundidel. Lisaks toodi välja ülekäigukoh-tade puudumine (peamiselt Aaspere juures), mis muudab suure liiklustiheduse juures ka jalgsi liikumise ohtlikuks.

Keskkonnamõju hindamise aruandega oli võimalik tutvuda kahenädalase perioodi jooksul septembris 2008, millele järgnes järjekordne avalik arutelu Haljala vallavalitsuses.

Kinnikasvanud kraavid põhjustavad tee-maa liigniiskust ja vajavad puhastamist

Ortoplaanil

looduskaitsealune Aaspere lehiseallee

Eelprojekti rakendamisega kaasnevad peami-sed mõjud looduskeskkonnale avalduvad valdavalt ehitusperioodil ning on seega lühi-ajalised. Sotsiaalmajanduslikud mõjud on vastupidiselt pigem pikas perspektiivis avaldu-vad ehk kestvama iseloomuga. Tulenevalt eelprojekti olemusest on kavandatava tege-



Ekspertide arvates on tänase olukorra ehk oleva tee jätkumisel kaherealise kitsa teena suurimad mõjud inimese tervisele ja heaolule.

Piirkonnas elavate inimeste küsitlus näitas, et inimeste rahulolu projekteeritava teelõigu suhtes on juba täna negatiivne ning kohalikud elanikud pooldavad tee neljarealiseks ehitamist, tuues põhjendusena välja mugavama ning ohutuma liikluse.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena ilmnes, et tulevikku (alates ehitusperioodi algusest) silmas pidades omavad alternatiiv 1–2 ja 1–3 kõige positiivsemat väljundit, kus ekspertide poolt eelistatuim arengusuund on Rõmeda-Haljala lõigule rajada ilma eraldusribata ja põrkepiirdega eraldatud neljarealine maantee (alternatiiv 1–3).

JÄRELDUSED

Prognoositud liiklustihedus suurendab heitgaa-side ja müra emissioone. Tulenevalt asustuse lähedusest teele rajatakse müraekraanid Aasperes, Liivaaugu kinnistu juures ning planeeritava eritasandilise Haljala ristmiku juures. Müraekraanide kasutamisel on võimalik müratasemete vähenemise efekt 6–12 dB võrra.

Kaitsmata põhjaveega aladel takistatakse külgkraavi vee põhjavette imbumine. Selleks kaetakse külgkraavi põhi savimattide või vettpidava geotekstiiliga.

Kohtadesse, kus maantee ületab vooluvee-kogusid ehk antud juhul maantee ristumisel Haljala oja, Mustoja oja ja Sauste peakraaviga, tehakse sildade ja truupide rajamisel avaused mõnevõrra laiemad, et kevadise suurvee ajal säiliksid loomade liikumist võimaldavad kuivad kallasrajad. Eraldi rajatakse väikeloomade läbipääsud ning kasutatakse loomade liikumist suunavat tarastamist.

Müraekraanid rajatakse Aasperes km 80,4–81,1 ning km 81,5–81,6, Liivaaugu kinnistu juures km 81,6–81,8 ning planeeritava eritasandilise Haljala ristmiku juures (km 88–89). Rajatavad müraekraanid piiravad ka valgusreostuse levikut.

Visuaalset valgusreostust aitavad vähendada teeäärsed hekid ja kõrghaljastus. Juhul kui maan-tee rekonstrueerimise käigus osutub vajalikuks

OLULISEMAD LEEVENDUSMEETMED

Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks 12.11.2008.

Projekti poolt ja vastu küsitluse põhjal

HEAKSKIIT

Teemaastikule on omased kasealleed ja kuusehekid

Müraolukord Aasperes

aastal 2040, ilma leevendus-meetmeteta või mürabarjääri rajamisel

hekkide mahavõtmine, siis kompenseeritakse see uue hekiga sobivasse kaugusse teest.

Ehitusperioodil tuleb säilitatavate puude tüvesid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ümber tüve seotud püstiste prussidega, prusside ja tüve vahele panna pehmendus.


EELPROJEKT EELPROJEKTI LÕPPLAHENDUSE KOOSTAMISEL LÄHTUTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜSI JA PROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TULEMUSTEST

Eelprojektiga on kavandatud 12,5 km pikkuse Rõmeda-Haljala maanteelõigu rekonstrueeri-mine 4-rajaliseks maanteeks koos eritasandiliste ristmike ja ristetega.

Lähtuvalt maakasutusest on kavandatud ristmikud Aasperre ja Haljalasse.

Aasperes on tegemist peamiselt maakasutust teenindava ristmikuga, mis võimaldab piir-konna inimestel sõita Tallinn-Narva maan-teele. Ristmiku asukoht on nihutatud oleva samatasandilise ristmiku kohalt Narva suunas paiknevatele põldudele seoses ruumipuu-dusega ning kaitsealuse Aaspere mõisa allee-ga. Seoses ristmiku nihutusega tuleb ehitada ka uued kohalikud ühendusteed. Ristmik on projekteeritud tilgakujulisena, mis on sisu-liselt väljavenitatud ringristmik. Sellise rist-miku eeliseks on kompaktsus, vasakpöörete puudumine ning ainult ühe kitsa silla vajadus. Ristmiku rampidele on ette nähtud bussipea-tused, milleni viivad kergliiklusteed. Jalakäijatele ja jalgratturitele on projekteeritud eraldi kergliiklussild Aaspere mõisa allee pikendusele. Sillalt avanevad vaated maanteele ja alleele.

TEEDEVÕRK, RISTMIKUD JA RISTED

Rõmeda-Aaspere vahelisel lõigul, kus asub vara-semalt väljaehitatud I klassi maantee parem sõidusuund, on eelprojektiga kavandatud vasema sõidusuuna korrigeerimine nõuetele vastavaks nii rist- kui pikiprofiilis. Eraldusriba laius selles lõigus on 13,5m.

Aaspere-Haljala vahelise lõigule on projektee-ritud kitsa eraldusribaga I klassi maantee oleva maantee koridoris ja maa-alal. Üleminek laialt eraldusribalt kitsale on lahendatud Aaspere liiklussõlme piirkonnas selliselt, et võimalikult vähe mõjutada kohalikke elanikke ja kaitsealust lehise alleed. Eraldusribal kasutatakse kummagi sõidusuuna jaoks eraldi piiret ning eraldusriba haljastatakse pimestamise tõkestamiseks ja esteetilise keskkonna loomiseks.

Peale Haljala liiklussõlme viiakse 4-rajaline tee kokku kaherajaliseks teeks.

TEE RISTPROFIIL KESKKONNAMÕJU LEEVENDUSMEETMED

Haljala liiklussõlmes jaguneb liiklus läbivaks ja kohalikuks võrdselt. Üldjuhul tuleks sellises olu-korras kavandada eraldi liiklussõlmed maanteede ristumisele ja maakasutusele. Paraku tuleks selli-sel juhul üks sõlmedest viia Haljalast kaugemale, et tagada sõlmede vahel piisavat kaugust.

Haljala liiklussõlm on kavandatud olemasolevast ristmikust 200m Tallinna suunas, kuna olev ristmik on väga väikese lõikumisnurgaga ja selle järgimine teeks liiklussõlme kalliks. Lisaks paiknevad ristmiku läheduses elamud. Sõlme lahenduseks on silmusrampidega romb, kus eelistatud on Tallinn-Rakvere ja Rakvere-Tallinn suunaline liiklus. Liiklussõlme puhul on arvestatud võimalusega, et perspektiivselt rajatakse T23 Rakvere-Haljala maantee uuele trassile ning olemasolev tee jääb maakasutust teenindama. Liiklussõlm on võimalik ehitada ka ilma perspektiivse ühenduseta, toimides edukalt tänu ringristmikele. Liiklussõlme põhjapoolsele ringristmikule on jäetud võimalus Haljala läänepoolse möödasõidutee ühendamiseks, mida Haljala vald kavandab perspektiivsena. See annab ühtlasi võimaluse ühendada liiklussõlme ka teenindusalasid.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise järeldus-tele ja ettepanekutele on projektis kavandatud mitmeid leevendusmeetmeid teelt lähtuva liiklu-se mõju leevendamiseks. Haljala oja, Mustoja oja ning Sauste peakraavi truubid on kavandatud suurema läbimõõduga ja kallasradadega, võimaldamaks väikeloomadel tee alt läbipääsu. Kuna teelõik paikneb põldude vahel, kus metsloomi liigub vähe, siis ei ole ettenähtud teelõigule ulukitara paigaldamist.

Lisaks tee kasutusaegsele keskkonnamõjule on pööratud tähelepanu ka ehitusaegsetele mõjudele, mis on lühiajalised, kuid intensiiv-semad. Ehitusperioodil on paratamatu müra, vibratsiooni ja tolmu teke ning kandumine piirnevatele aladele. Ehitusajal on negatiivset mõju võimalik leevendada peamiselt tööde ajalise planeerimisega, kuid ka tehnoloogia valikuga. Mürarikkamat tööd tuleb teha vaid päevasel ajal, elamute läheduses tuleb võimalusel vältida vibrorullide kasutamist.

Ehitusperioodiks koostatakse vastavalt ehitus-plaanile ka keskkonnakava, milles nähakse ette detailsemad meetmed mõju leevendamiseks ja keskkonnaseireks.


Maastiku kujundamisel on enam tähelepanu pööratud eritasandilistele liiklussõlmedele ning kergliiklusteede ümbruse kujundamisele, mujal on säilitatud vaated olevale maastikule. Teemaastiku kujundamisel on kasutatud piirkonnale iseloomulikku maastikukujunduselementi – alleed. Hoidutakse avatud maastiku sulgemisest ja kontrastselt maastikust eristuvast maastikuarhitektuurist.

Eritasandiliste ristete ja liiklussõlmede sildu sulandatakse maastikku vabakujuliste puudegruppide ja põõsastusega. Ehitatavate rajatiste (sillad, müratõkkeseinad) laiu siledaid vertikaalpindu mahendatakse vertikaalhaljastusega.

Autotulede pimestamisvastase meetmena on sõidusuundade vahelisele eraldusribale ette nähtud istutada lehtpõõsastest hekk. Hekipõõsad istutatakse kahe reana.

Enamik olemasolevaid puid ja hekke säilitatakse. Looduskaitsealuse Aaspere lehiseallee säilitamiseks ehitatakse seal kergliiklustee sild spetsiaalsele tugimüürile. Jalakäijate sillaga risti asetsev müratõke tehakse samadest tugimüürielementidest. Tee ääres kasvavad vanad kuusehekid jäävad alles, kuid koos tee rekonstrueerimisega istutatakse uued noored

MAASTIKUARHITEKTUUR MÜRATÕKKERAJATISED

Haljastuses eelistatakse kodumaiseid liike ning rahulikku kujunduslahendust, sest nii sulandub teeümbruse haljastus paremini Eestimaa loodusse ning võimaldab reisijatel segamatult ümbritsevat maastikku vaadelda. Nõlvadele võib haljastuse rajada võõrliikidest, kuid ka sel juhul välditakse liiga silmatorkavaid, punaste või kollaste lehtedega sorte.

Agressiivselt leviva kurdlehise roosi (Rosa rugosa) põhiliigi asemel tuleb haljastuses kasutada tema väheviljuvaid sorte. Haljastamisel kasutatakse peamiselt rajatava tee alt kooritud mulda.

Haljastamiseks tuleb kasutada libedustõrje soola taluvaid taimi. Taimevalikut, istutusviisi ja hooldusvajadust täpsustatakse edasise projek-teerimise käigus koostatavas teeümbruse haljastusprojektis.

HALJASTUS

hekid teest kaugemale, kus kasvutingimused on paremad. Vanad hekid hoitakse alles niikaua, kuni uued on piisavalt kasvanud.

Teemaastiku aktsendiks on ristete ja liiklussõlmede põhimaanteed ületavad sillad, mille tehislikkust mahendab sillakoonustele rajatav kõrghaljastus ja põõsastus. Nõlvadele mõlemal pool silda istutatakse 3–5 puud ning puude alla eriliigiliste gruppidena maapinda katvaid põõsaid.

Maanteealuste läbipääsude juures, kus kergliiklustee viib süvendisse, on nõlvade ülaosa kindlustamiseks ette nähtud madalate põõsaste lausistutus. Põõsastik peaks kinni pidama ka talvel süvendisse tuiskavat lund. Ülejäänud nõlvale külvatakse hüdrokülvi meetodil aasamuru.

Kergliiklusteede äärde rajatakse uued alleed, sarnaselt piirkonnale omaste traditsiooniliste alleedega. Bussipeatuste taha istutatakse 3–5 kõrgemat puud

Üle 3 m läbimõõduga liiklussaared haljastatakse. Ringristmiku liiklussaare keskele istutatakse 3–5 puud ning puude alla madalad (h=0,3–0,6 m) põõsad, 3–5 eri taksonit. Liiklussaare äärest (sõidutee äärekivist) 1 m laiune vöönd jäetakse lagedaks ja kaetakse multšiga.

Projektiga on panustatud meeldiva liikluskeskkonna loomisele läbi rohke haljastuse

EELPROJEKT

Ringristmiku liiklussaare haljastus

Müratõkkerajatised on 1–2 m kõrgused müra-tõkkevallid ja valli harjale püstitatud kahe-meetrised või kõrgemad müratõkkeseinad. Müravalli nõlva kalle tehakse 1:2 või laugem. Müravallidele mõlemale poole müratõkkeseina istutatakse põõsaste lausistutus, põhimõttel kõrgemad põõsad müravalli harja piirkonda ja madalamad allapoole. Liigid istutatakse suurte, vähemalt 10 m laiuste rühmadena.

Projektis on välja pakutud puidust pealispinnaga müratõkkesein, mille edasise projekteerimise käigus võib vajadusel asendada ka metallist seinaga. Puitseina värvilahenduseks on peitsi-tud puidu värv, piirde sõrestikku ja poste rõhutatakse teise värvitooniga. Perforeeritud teraspaneelidest müratõkke puhul lähtutakse levinumatest talumaja värvidest – tumekollane või pastelne roheline, rootsi punane.


KOKKUVÕTE

Eelprojekti raames on valminud projektlahendus Rõmeda-Haljala teelõigule, mille alusel saab kavandada järgnevad tegevused ja etapid teelõigu rekonstrueerimiseks.

Eelprojekti käigus on koostatud järgmised aruanded:

• Progressiaruanded eelprojekti kulgemise kohta kahekuise intervalliga;

• Tulemuslikkuse analüüs;

• Keskkonnamõju hindamise lõpparuanne;

• Eelprojekti tehniline dokumentatsioon – seletuskiri koos lisadega ja joonistega;

• Projekteerimise tingimused Haljala liiklussõlme tehnilise projekti koostamiseks;

• Rahastustaotlus Ühtekuuluvusfondile Haljala liiklussõlme ehituse rahastamiseks;

• Projekti turvustav voldik, virtuaalmudel ning Internetiportaal aadressil http://romeda-haljala.ramboll.ee;

• Käesolev koondaruanne.

EELPROJEKTI TULEMUSED PROJEKTI ELLUVIIMINE

Projekti elluviimine toimub etapiviisiliselt ja vastavalt teehoiueelarve võimalustele. Iga etapi elluviimiseks koostatakse tee-ehitusprojekt, millega lahendatakse detailselt tee ja rajatiste konstruktsioonid ning ehitustehnoloogia. Tee-ehitusprojekti alusel korraldatakse ehitushange.

Võimalik on rakendada ka projekteerimis-ehitustöövõttu, mille puhul tee-ehitusprojekt koostatakse ehitusettevõtja kaasatud konsultandi poolt. Projekteerimis-ehitustöövõtt võimaldab säästa aega hangete korralduselt ning kavandada säästlikumaid ja innovaatilisemaid lahendusi.

I etapp | Haljala liiklussõlm

Haljala liiklussõlmega lahendatakse teelõigu problemaatilisim ristmik eritasandilisena ning luuakse kergliiklejatele võimalused ohutuks liiklemiseks üle Tallinn-Narva maantee. Koos liiklussõlmega rajatakse ka Haljala kergliiklussild ning rekonstrueeritakse maanteed ca 2 km pikkusel lõigul.

II etapp | Aaspere liiklussõlm ja kergliiklusteed

Aasperes on probleemiks kergliiklejate ülepääs maanteest, samuti kergliiklejate liikumine piki maanteed. Aaspere liiklussõlme ja kergliiklussilla rajamisega luuakse ohutud teeületusvõimalused Aaspere inimestele. Koos sõlmega rajatakse ka kerg-liiklusteed, mis viivad sillale ja bussipeatustesse.

III etapp | Rõmeda-Aaspere ja Aaspere-Haljala teelõikude rekonstrueerimine

Liiklussõlmede vahelised teelõigud rekonstruee-ritakse viimases etapis, kuivõrd teel läbilaskvuse probleeme ei ole ja suhteliselt hiljuti remonditud teekatte seisund on hea või rahuldav.

PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TASUVUS

Tervikuna on projekt ühiskonnale positiivse tulemiga. Projekti tulude ja kulude suhe on 1,2 ning sisemine tasuvusmäär 6,7%.

Lõiguti vaadates on kõige tulusam Haljala liiklussõlme rajamine, mis parandab tunduvalt teelõigu läbilaskvust ja suurendab ohutust.

Töö ÜhikI etappHaljala liiklussõlm

II etappAaspere

liiklussõlm

III etappRõmeda-Aaspere ja Aaspere-Haljala teelõigu rekonstrueerimine

RH teelõigu ehitus + teekatte taastamine

km 1,3 1,2 9,6

kogujateede ehitus km 1,3 0,3 9,2

kergliiklusteede ehitus km 1,4 2,3 0,4

ristuvate teede ehitus km 0,75 1,0 0,5

rampide ehitus km 1,6 1,0 -

Põhitee pinnasetööd

süvend m381 550 70 580 185 900

täide m39 364 14 485 314 900

katendikonstruktsioon m230 176 32 080 202 540

Liiklussõlmede ja ristuvate- ning paralleelteede pinnasetööd

süvend m34 594 5 841 5 500

täide m376 800 73376 195 000

katendikonstruktsioon m232 650 14 825 60 126

Rajatised

sild/tunnel tk/m2 1x104 2x317 -

ristmikusild tk/m2 1x1558 1x840 -

ristesild tk/m2 1x690 -

kergliiklussild tk/m2 1x625 1x752 -

Muud

liiklusmärgid tk 200

ohutuspiire km 19,2

tee märgistus m2 7 000

müratõkkeseinad km 0,35 0,9 0,25

Haljala eritasandiline liiklussõlm

Rõmeda-Haljala teelõigu ehitusmaksumuse jaotus


KÄRMU

Mustoja oja

Kärmu-Aaspere kergliik

lustee

TALLINN

Rõmeda-Aaspere-Sauste kohalik tee

p himaanteeõ

kohalik tee

kergliiklustee

müratõkkesein

sild

truup

suletud mahasõit

katastriüksuse piir


AASPERE LIIKLUSSÕLM Sauste peakraav

Kärmu puisniit

Lehiseallee

AASPERE

Aaspere kergliiklusteesild

Rõmeda-Aaspere-

Sauste kohalik te

e


Sauste kergliiklustee tunnel

SAUSTE

AUKÜLA

Sauste-Haljala kohalik tee


VANAMÕISA RISTE

VANAMÕISA


Lihulõpe kergliiklustee tunnel

LIHULÕPE

HALJALA


HALJALA LIIKLUSSÕLM

Haljala kergliiklustee sild

Kirsikergliiklusteetunnel

KISUVERE

IDAVERE

Haljala oja

Kisuvere allikad

NARVA

RAKVERE

PERSPEKTIIVNE RAKVERE MAANTEE

Täname: Haljala Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Viru Maaparandusbüroo, Eesti Gaas AS, Elion Ettevõtted AS, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, Eleks Telefon OÜ, Aaspere Külakoda, kohalikud elanikud.

KONSULTANTRamboll Eesti ASLaki 34, 12915 Tallinntel +372 664 [email protected]

611 9300

TELLIJAMaanteeametPärnu mnt 463a10916 Tallinntel [email protected] www.mnt.ee

TÄNAME KOOSTÖÖ EESTHaljala valdRakvere mnt 3, 45301 Haljala Lääne-Virumaatel +372 327 [email protected] www.haljala.ee

TÄNAME KOOSTÖÖ EESTHaljala valdRakvere mnt 3, 45301 Haljala Lääne-Virumaatel +372 327 [email protected] www.haljala.ee

611 9300

TELLIJAMaanteeametPärnu mnt 463a10916 Tallinntel [email protected] www.mnt.ee

KONSULTANTRamboll Eesti ASLaki 34, 12915 Tallinntel +372 664 [email protected]

325 8723

Ida Regionaalne MaanteeametVallikraavi 244306 Rakveretel [email protected] www.mnt.ee

325 8723

Ida Regionaalne MaanteeametVallikraavi 244306 Rakveretel [email protected] www.mnt.ee

tallinn-narva maantee rÕmeda-haljala teelÕik...projekti elluviimine 17 projekti...

Documents