TALLINNA KULLERKUPU

LASTEAIA

Sisehindamise

aruanne

Tallinn 2017

2

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Lühikirjeldus ja eripära 3

2.1 arengukava eesmärgid 2014 – 2016a 4

3. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus 6

4. Õppeasutuse tegevusnäitajad ja tulemused 7 7

5. Sisehindamise aruande analüüsiv osa 9

5.1 Eestvedamine ja juhtimine 9

5.1.1 Eestvedamine ja sisehindamine 9

5.1.2 Strateegiline juhtimine 10

5.2 Personalijuhtimine 12

5.2.1 Personali vajaduse hindamine ja värbamine 13

5.2.2 Personali kaasamine, motiveerimine, toetamine ja arendamine 14

5.2.3 Personali tunnustamine ja hindamine 16

5.3 Koostöö huvigruppidega 17

5.3.1 Koostöö kavandamine ja kaasamine 17

5.3.2 Huvigruppide koostöö hindamine 20

5.4 Ressursside juhtimine 22

5.4.1 Eelarveliste ressursside juhtimine ja material-tehnilise baasi arendamine

22

5.4.2 Inforessursside juhtimine 23

5.4.3 Säästlik majandamine ja kokkuhoid 24

5.5 Õppe– ja kasvatusprotsess 25

5.5.1 Lapse areng 25

5.5.2 Õppekava 26

5.5.3 Õppekorraldus, - meetodid ja huvitegevus 27

5.5.4 Väärtused ja eetika 29

5.5.5 Lapse rahulolu 29

6. Kokkuvõte 32

LISA 1 – Sisehindamise planeering kuude lõikes 33

KOOSKÕLASTUS 35

3

1.Sissejuhatus

Tallinna Kullerkupu Lasteaia sisehindamise aruanne annab ülevaate meie lasteaia

sisehindamisest ja lasteaia arengust 2014-2016a, samuti edaspidistest peamistest

arengusuundadest. Sisehindamise aruanne on koostatud töögruppides 2017a talveperioodil.

2. Lühikirjeldus ja eripära

Aadress: Tallinna Kullerkupu Lasteaed

Kullerkupu 10

10613 Tallinn

Meiliaadress: kullerkupula@hot.ee; direktor@kullerkupu.edu.ee

Koduleht: http://www.tallinn.ee/est/kullerkupu/

Telefon: 660 8023

Õppekeel: eesti keel

Lasteaia pidaja aadress: Tallinna Haridusamet

Estonia pst. 5a

Tallinn 10143

Koduleht: https://www.tallinn.ee/est/haridus/

Tallinna Kullerkupu Lasteaed on munitsipaallasteaed, mis asub Kristiine linnaosas

Kullerkupu tänav 10. Tööd alustati 17. jaanuaril 1963, esialgu 90. lasteaiana. Majas töötas 4

rühma vanuseastmete kaupa.

1985a. septembrist kuni 1994a. maini viibis majas J. Westholmi Gümnaasiumi Ia klass.

1986a. septembris alustas tööd esimene liitrühm.

2006a. septembrist avati taas 4 rühma vanuseastmete kaupa.

Tallinna Kullerkupu Lasteaia nimetus kinnitati 1990. aastal meie asukoha tänava järgi.

Hetkel töötab lasteaias 4 rühma:

1. 3-4 aastased lapsed

2. 4-5 aastased lapsed

3. 5-6 aastased lapsed

4. 6-7 aastased lapsed.

4

Rühmade nimed on Sipsikud, Muumid, Pokud ja Krõllid. Kõikide rühmade nimekirjas on

kuni 24 last. Igal rühmal on kaks õpetaja ametikohta, kes töötavad vahetustega ja üks õpetaja

abi ametikoht. Lisaks toetavad laste arengut majas töötavad muusika- ja liikumisõpetaja,

kokku üks ametikoht.

Lasteaed on avatud tööpäevadel kell 7.15–19.15.

Tallinna Kullerkupu Lasteaia missioon: Kullerkupu lasteaeda on oodatud iga laps, et koos

kasvada ja areneda teadmistehimuliseks inimeseks.

Tuleviku visioon: Väärtustame lapse isiksust, kujundame lapses soovi uurida, teada saada ja

tahet iseseisvaks õppimiseks koolis.

Teeme kõik, et laps saaks täiskasvanuna öelda:

„Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias” (Robert Fulghum).

Lasteaia põhiväärtused:

Põhiväärtus on meie mõtlemine ja arusaamine asjadest:

Hoolimine – me hoolime kõigest ja kõikjal.

Tolerantsus – peab olema piisavalt sarnane, et üksteist mõista ja piisavalt erinev, et üksteist

rikastada.

Positiivne ellusuhtumine – igas päevas on killuke päikest, rõõmus laps on terve.

Tänulikkus – mitte õnnelikud inimesed ei ole tänulikud, vaid tänulikud inimesed on

õnnelikud.

2.1 Arengukava eesmärgid 2014-2016a

Lasteasutuse eestvedamine ja juhtimine:

1.Koostatud sisehindamisaruanne ja analüüsitud aruande tulemused ning võimalusel

ettepanekud rakendatud.

2.Koostatud ja esitatud erinevaid projekte täiendamaks lasteaia ressursse.

5

Personalijuhtimine:

1. Personalil läbitud koolitused HEV lastega igapäevaseks tegelemiseks ja arengu

toetamiseks.

2. Toimib suuremahuliste koolituste finantseerimine asutuse poolt tunnustamise

motivaatorina.

3. Personali tervis on hoitud mitmekesiste tervist toetavate tegevustega.

4. Toimib uue töötaja adapteerumine lasteaeda.

5. Õpetaja abide pedagoogiline kompetents on täienenud läbi sisekoolituste.

Õppe- ja kasvatustegevus:

1. HEV laste arendamise süsteem on korraldatud ning toimib koostöö Tallinna

Õppenõustamiskeskusega.

2. HEV laste areng on toetatud ning individuaalsusega arvestatud.

3. Õppekava on täiendatud uute ainekavadega- väärtuskasvatus ja õuesõpe.

4. Õuesõpe rakendatud õppetegevuse igapäevase osana.

5. Uuendatud laste arengu hindamise tabelid.

Koostöö huvigruppidega:

1. Lasteaia maine on tõusnud läbi positiivsete meediakajastuste.

2. Koostööside on loodud Tallinna Tervishoiukõrgkooliga.

3. Toimib huvigruppide rahulolu välja selgitamine läbi digitaalse vormi.

4. Huviringide valik on välja pakutud arvestades lastevanemate soove.

Majandustegevus ja ressursside juhtimine:

1. Toimib lasteaiasisese IT alase info süsteemne jagamine ja õigeaegne edastamine

asjaosalistele.

2. Lasteaiasisese õppe-kasvatustegevust puudutava digitaliseeritud dokumentatsiooni

süstematiseeritud toimimine.

3. Rakendunud on digitaalse raamatukogu laenutussüsteem.

4. Kogu lasteaia õppekirjandus on süstematiseeritud ja digitaliseeritud.

5. Täiendatud on õuesõppe klassi vajaliku inventariga.

6

3. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus

Kullerkupu lasteaia sisehindamise kord on mõeldud lasteaia töö paremaks juhtimiseks ja

korraldamiseks. Lasteaias on sisehindamine fikseeritud hindamissüsteemi dokumendina.

Korralikult juurutatud hindamissüsteem täidab mitut eesmärki:

1) kindlustab selle, et lasteaia töötajad mõistavad oma rolli, sihte, eesmärke, mille järgi neid

hinnatakse;

2) saadakse regulaarne ülevaade eesmärkide saavutamisest ja nähakse, kui õigel teel ollakse

(Dublin 2003; Lepsinger & Lucia 2004:234).

Koolieelse lasteasutuse sisehindamisprotsess koosneb kahest hindamistegevusest:

enesehindamine ja -kontroll;

sisekontroll.

Asutuse hindamist teostatakse kogu õppeaasta jooksul. Kokkuvõtted teeb lasteaed õppeaasta

lõpus ja sellekohane ettekanne esitatakse pedagoogilises nõukogus ning hoolekogule. Asutuse

hindamisse kaasatakse erinevad huvigrupid - pidaja, juhtkond, personal, kliendid, meedia.

Küsitluste tulemuste kokkuvõtted on esitatud tabelite ja sõnalise kokkuvõtete kujul ning on

aastati võrreldavad. Küsitlustest saadavatest ettepanekutest ja soovitustest tehakse kokkuvõte,

mida juhtkond, personal ja hoolekogu koos analüüsivad ning võimaluse korral rakendavad.

7

4. Õppeasutuse tegevusnäitajad ja tulemused

Tallinna Kullerkupu Lasteaias on keskmiselt 96 last.

Ülevaade laste arvust aastate lõikes:

Laste arv lasteaias 2014 2015 2016

Laste üldarv õppeaasta algul 96 96 94

Kooli läinud lapsed 21 22 24

Laste üldarv õppeaastaasta lõpul 96 96 94

Personalist töötab lasteaias 8 rühmaõpetajat, 2 õpetaja abi koormusega 1,0 ning 4 õpetaja-abi

koormusega 0,5, liikumis- ja muusikaõpetaja, õppealajuhataja ja direktor.

Sügisest 2016 töötab lasteaias ka 0,5 koormusega puhastusteenindaja.

Õpetajate varustatus arvutite ja internetivõrguga on 100%.

Lasteaias on kokku 8 internetiühendusega lauaarvutit ja 1 sülearvuti ning iga arvutiga on

ühendatud ka printer. Õpetajad saavad kasutada koopiamasinat nii A4 kui ka A3 formaati ja

värviprinterit ning skännerit. Laste kasutuses arvuteid ei ole.

Lasteaia metoodilises kabinetis on õppetegevuste mitmekesistamiseks olemas suur valik

erinevat kirjandust ning õppe- ja mänguvahendid.

Lasteaia eelarve moodustumise aluseks on laste arv lasteaias. Eelarvesse kuulub veel lapse

kohatasu 2014a. 37,63€/kuu, 2015a. 41,34€/kuu, 2016a. 52,46€/kuu ja lapse toidupäeva

maksumus.

Toidupäeva maksumuse lapsevanema osa oli 2014-2015a. 3-5aastastel lastel 1,83 €/päev; 5-6

aastastel lastel 1,95 €/päev; 6-7aastastel lastel 2,05 €/päev. Lasteaed maksab lisaks toidu

transpordi kulu 2014–2015 a. 170€/kuu. Toitlustajaks Mervir.

Toidupäeva maksumus 2016a lapsed vanuses 3-7 aastat – 2,20€/päev. Transport 60€/kuu.

Toitlustajaks Baltic Restaurants Estonia AS.

Oleme osalenud erinevates haridusprojektides, konkurssidel ning algatanud uusi ettevõtmisi.

Alljärgnevalt loetelu:

2014a –2 rühma liitunud projektiga, „Kiusamisest vaba lasteaed“ ning kasutavad vastavat

metoodikat;

2015a – edukas osalemine, „Parim Personaliprojekt haridusasutuses 2015“;

2015a – liitusime Euroopa Noored Vabatahtlik Teenistus projektiga, alates sügis 2015

lasteaias vabatahtlik;

2015a - valmis õuesõppekogumik „ Õhinal õues“;

8

2015a – tunnustus „Tallinna aasta õpetaja 2015“ - Sirje Tamm;

2016a – tunnustus Tallinna Haridusameti poolt, „Uuenev haridusasutus, Me õpime kõikjal“,

auhinnaraha 1000.-;

2016a – HA tänukiri, „Kauaaegse ja eduka juhtimisalase tegevuse eest“ – direktor;

2016a – HA edukas osalemine, „Parim Personaliprojekt haridusasutuses 2016“;

2016a – tänukiri, lasteprojekt „Kuldne lusikas“ (üritus Kristiine lasteaia eestvedamisel)

2016a – tänukiri, lasteprojekt „Kuldvillak“ (üritus Kristiine lasteaia eestvedamisel)

2016a – I koht teadusringi „ Kolm põrsakest“ üle-Eestilisel joonistuskonkursil

„ Mina leiutaja“, võitja Miina Järviste (juhendajad Sirje Tamm ja Kersti Saks)

2016a – õpetaja Silja Partsi ja õppealajuhataja Karin Pero esinemine õpetajate konverentsil

„Kuidas muuta lapse lasteaiapäev põnevaks?“ ettekandega „ Õuesõpe- ideest oma raamatuni“

2016a – liitumine „Tervist Edendavate Lasteaedade“ võrgustikuga

9

5. Sisehindamise aruande analüüsiv osa

Sisehindamise aruande analüüsiv osa annab ülevaate Tallinna Kullerkupu Lasteaia

sisehindamistulemustest aastatel 2014–2016a. ja peamistest edaspidistest arengutegevustest.

5.1. Eestvedamine ja juhtimine

Eestvedamise ja juhtimise arengusuunaks on Kullerkupu lasteaia organisatsiooni kui kogu

terviku sihipärane ja tulemuslik juhtimine. Lasteaia missiooni, visiooni ning arengusuundade

kaardistamine ja määratlemine.

5.1.1 Eestvedamine ja sisehindamine

Tallinna Kullerkupu Lasteaias on olulisel kohal lapsevanema, personali ja juhtkonna avatud

suhe. Eestvedamise protsessis on vajalik kogu personali osalemine organisatsiooni

planeerimisel, toimimisel, analüüsimisel ja parendustegevuses.

Lasteaial on välja töötatud sisehindamissüsteem ja personali tunnustamise kriteeriumid.

Sisehindamise tulemusel selguvad lasteaia parendusvaldkonnad ja arengusuunad.

Sisehindamine toimub lasteaias terve aasta jooksul, ajakava on toodud välja LISA 1.

Eesmärk -koostatud sisehindamisaruanne ja analüüsitud aruande tulemused ning

võimalusel ettepanekud rakendatud;

-koostatud ja esitatud erinevaid projekte täiendamaks lasteaia ressursse.

Tegevused -esitatud on 2006–2008a, 2008–2010a 2011–2013a sisehindamis-

aruanne;

-kord aastas läbi viidud tagasiside küsitlusi erinevatele huvigruppidele:

lapsevanemate rahulolu-uuring, laste rahulolu uuring, lasteaia kvaliteedi

uuring, personali vaimne ja füüsiline turvalisus, tuleohutus, riskianalüüs,

tööohutus, esmaabi.

-lisaks arengukavale kajastuvad missioon, visioon ja põhiväärtused

lasteaia kodulehel ning huvigruppidele lasteaia fuajee seintel;

-kaasav juhtimistegevus, personal osaleb lasteaia põhitegevusi

10

mõjutavate otsuste tegemisel läbi osaluse- pedagoogiline nõukogu,

infotunnid, arenguvestlused, üritused jm.

-lasteaias töötavad erinevad arendusgrupid: õppekava, sisehindamine,

arengukava, tegevuskava, õppe-kasvatustegevus, lapse areng;

-ajutiste töörühmade tegevuse koordineerimine;

-toimuvad korralised koosolekud erinevate huvigruppidega: personal,

hoolekogu, lapsevanemad;

-kiireks info liikumiseks rakendatud erinevad edastusviisid: e-mailid,

elasteaed, infostend, koduleht, infotunnid, vestlused, koosolekud;

-aktiivne koostöö Tallinna linna finantsteenistusega eelarvelistes

küsimustes;

-toimub ressursside laekumise jälgimine;

-aastaeelarve koostamine juhtkonnaga;

-aasta lõpul eelarveaasta kokkuvõte ja analüüs;

-projektitöö: KIK-investeeringute taotlemine, Euroopa Vabatahtliku

Teenistuse projekt, osalemine Tallinna Haridusameti poolt korraldataval

konkursil „ Parim personaliprojekt“ konkursil ja konkursil „ Uuenev

haridusasutus“.

Hindamine ja

ülevaatus

-hindamine toimub tulemuste analüüsi teel;

-suuline arutelu, koosolekud, töögrupikoosolekud, küsitlused;

-hindajateks on vastavalt huvigrupile juhtkond, personal, lapsevanemad,

lapsed, hoolekogu.

Parendustegevus -eelmise sisehindamise tagasiside aruandega tutvumine, tegevuste

analüüsimine ja parenduste rakendamine;

-uue sisehindamisaruande koostamine (periood 2017 - 2019).

-erinevate projektide koostamine ja esitamine laiendamaks laste

silmaringi ning täiendamaks lasteaia ressursse.

5.1.2 Strateegiline juhtimine

Kullerkupu lasteaia arengusuuna aluseks on võetud arengukava, mis on koostatud 2014-

2016a.

Lasteaia tegevuskava toetub Tallinna hariduslikele eesmärkidele ja arengukavale.

11

Arengukava aluseks on lasteaia sisehindamise aruanne, lasteaia missioon, visioon ja

põhiväärtused. Neist lähtuvalt koostatakse ka lasteaia tegevuskava.

Lasteaia tegevuskava on oluline lasteasutuse töö planeerimisel. Tegevuskava on koostatud

õppeaasta kaupa, rühmadel on rühma tegevuskavad ning lasteasutusel on üldine, kõiki

valdkondasid hõlmav tegevuskava.

Lasteasutust külastab päevas keskmiselt sügis-kevadperioodil 66–77 last ja talvel, kui on

haigused, 53–62 last. Rohkem käib kohal 4–6 aastasi lapsi. Nooremad on vastuvõtlikumad

haigustele, vanematel lastel võtavad suure osa ajast eelkool ja huviringid. Rühmade

komplekteerimise aluseks on lasteaia (ajaline) järjekord Tallinna Haridusameti andmebaasis.

Eesmärk -lasteaia missiooni ja visiooni loomine;

-arengukava toimimine;

-lasteasutuse tegevuskava koostamine;

-rühmade komplekteerimine.

Tegevused -arengukavas ja õppekavas on määratletud lasteaia missioon ja visioon;

-uuendatud lasteaia põhiväärtused

-koostatud ja kinnitatud arengukava aastateks 2017–2019;

-koostatud on tegevuskava valdkondade kaupa;

-rühmad on komplekteeritud vanusepõhiselt.

Hindamine ja

ülevaatus

-arengukava analüüs õppeaasta kokkuvõttes;

-tegevuskava analüüs õppeaasta kokkuvõttes;

-hindajateks on personal, lapsevanemad ja hoolekogu.

Parendustegevus -tegevuskava ja arengukava rakendumine ja analüüs;

-rühmade komplekteerimine vastavalt järjekorras olevatest lastest.

Eestvedamise ja juhtimise valdkonna tulemused:

Lasteaia kvaliteediküsitluse analüüsist (TABEL 1) tuleb välja, et tõusvat trendi on näha

lasteaia töötajate kaasa rääkimises lasteaia arengusse ja igapäevaellu.

Inimesed teavad oma rolli lasteaia arengukava elluviimises ja nende planeeritud muudatused

viiakse ellu.

Juhtkond kaasab üha rohkem lapsevanemaid lasteaia tegevusse ning on hinnatud tõusvas

trendis, et lasteaed on üha paremini juhitud.

12

TABEL 1 2014 2015 2016

1. Lasteaia töötajatel on võimalus kaasa rääkida

oluliste otsuste tegemisel

4,5 4,5 4,7

2. Tean oma rolli lasteaia arengukava elluviimisel 4,75 4,76 4,77

3. Planeeritud muudatused viiakse ellu 5,0 4,9 5,0

4. Juhtkond kasutab lasteaiale eraldatud ressursse

efektiivselt

4,7 4,7 4,8

5. Juhtkond kaasab lapsevanemaid lasteaia

tegevusse

4,72 4,74 4,75

6. Meie lasteaed on hästi juhitud 4,66 4,72 4,8

5 – väga hea, 4 – hea, 3 – tagasihoidlik, 2 – nõrk, 1 – väga nõrk

Lasteaia tugevusteks on kvaliteedi küsimustikus TABEL 2. Välja toodud kõik vastused, mille

keskmine on üle 4,75. Kõige kõrgemalt on hinnatud töö tegemiseks vajaliku informatsiooni

õigeaegset liikumist.

TABEL 2 2016

1. Töö tegemiseks vajalik informatsioon jõuab minuni õigeaegselt 4,9

2. Planeeritud muudatused viiakse ellu 4,8

3. Meie lasteaed on hästi juhitud 4,8

4. Tunnen, et meie lasteaias hinnatakse minu tööd 4,8

5. Mul on olemas kaasaegsed vahendid, et teha oma tööd hästi 4,8

6. Tööaja korraldus annab võimaluse oma aega planeerida 4,8

7. Meie lasteaias töötamine võimaldab mul kasutada oma teadmisi,

oskusi ja võimeid

4,8

8. Õpetajate ja õpetaja abide suhted lastega on valdavalt head 4,8

9. Õpetajate käitumine on lastele eeskujuks 4,8

10. Meie lasteaias ollakse sallivad kõigi suhtes 4,8

11. Pedagoogilise nõukogu otsuseid täidetakse 4,8

12. Meie lasteaial on hea maine, siia tahetakse lapsi tuua 4,8

13. Lasteaial on omad traditsioonid 4,8

14. Olen meie lasteaiaga üldiselt rahul 4,8

15. Meie lasteaia töötajate suhted juhtkonnaga on head 4,75

5.2 Personalijuhtimine

Personalijuhtimise arengusuund on personali sihipärane tulemuslik motiveerimine ja

toetamine, mille lõppeesmärk on inimese võimekuse maksimaalne arendamine ning

rakendamine asutuse töösse.

13

5.2.1 Personali vajaduse hindamine ja värbamine

Personali värbamiseks kuulutatakse asutuse poolt välja avalik konkurss, mida kajastatakse

ajalehes (Õpetajate Leht, Linnaleht) ja internetis (CV Keskus, Töötukassa ja Tallinna

Haridusameti kodulehel). Nõudmistele vastav kandidaat kutsustakse vestlusele. Vestluses

osalevad direktor, õppealajuhataja ja rühmaõpetaja (kui töötaja asub tööle rühma). Samuti

oleme omalt poolt pakkunud õpetajakandidaadile võimalust proovida tööd lastega rühmas

ning oma sobivust rühma meeskonda.

Lasteasutuses töötab 2014a 19 töötajat ning alates 2016 sügisest 20 töötajat. Ametikohad on

alljärgnevad.

Ametikoht Kehtiv alates 01.01.2014 Kehtiv kuni 31.12.2016

Direktor (juhataja)

Õppealajuhataja (metoodik)

Õpetaja

Muusikaõpetaja

Liikumisõpetaja

Õpetaja abi

Puhastusteenindaja

1

0,6

8

0,4

0,4

4

0

1

1

8

0,5

0,5

4

0,5

KOKKU 14,4 ametikohta 15,5 ametikohta

Hetkel 2016 on kõik ametikohad täidetud.

Ametikohad 2014 2015 2016

Ametikohtade arv aasta algul 14,4 15 15

Lahkunud töötajate arv 2 2 2

Juurdetulnud töötajate arv 0 2 2,5

Ametikohtade arv aasta lõpul 14,4 15 15,5

Personali on kokku 20 inimest, neist vanuses: 22-29 - 1 inimene,

30-39 - 3 inimest,

40-49 - 8 inimest

50-60 - 8 inimest.

Kõrgharidusega on 6 õpetajat, pedagoogilise keskeriharidusega 3 õpetajat, 1 õpetaja omandab

õpetajaharidust. Tehnilisi töötajaid on 7. Neist 3 on pensioniealised.

14

Eesmärk -uuendatud on personalipoliitika uue töötaja adapteerimiseks lasteaeda

Tegevused -tööle kandideerides on kandideerijal võimalus teha proovitööpäev hindamaks

enda sobivust rühma meeskonda;

-personal osaleb aktiivselt värbamisprotsessis;

-toimib mentorlus.

Hindamine ja

ülevaatus

-arenguvestlused töötajatega selgitamaks välja personali arengusuundi ja

vajadusi;

-iga-aastaselt vaadatakse üle ja hinnatakse personali ametikohtade vajadus;

-hindajaks on personal, juhtkond, hoolekogu.

Parendustegevus -personali vajaduste hindamine/kaardistamine ja olukorrale vastavate

parendustegevuste sisse viimine.

5.2.2 Personali kaasamine, motiveerimine, toetamine ja arendamine

Lasteaial on välja töötatud koolitusplaan. Aasta algul teeb lasteaed kokkuvõtted

täiendkoolituse osas viimase viie aasta jooksul ja pannakse paika täiendkoolituste vajadused,

vaadatakse üle arenguvestluse tulemused ja suunatakse töötajaid koolitusele.

Koolitustel on osalenud 2014-2016a jooksul 100% töötajatest. Koolitused on olnud erineva

suunitlusega, arvestatud on töötaja soove ning vajadusi.

Samuti on lähtutud lasteaia eesmärkidest. Koolitusel käinud töötaja tutvustab

koolitusmaterjale teistele töötajatele, teeb ettekande infotunnis, viib läbi sisekoolitusi. Ühtlasi

annab juhtkonnale tagasisidet koolituse tõhususest ning vajalikkusest läbi koolituse

hinnangulehe.

Lasteaiasiseselt on organiseeritud mitmeid ühiskoolitusi: esmaabikoolitus, tuleohutus

koolitus+õppus, Lugude jutustamine lasteaias, Mina ja keskkond-erinevad kohad,

Väärtuspõhine lasteaed, Vaikuseminutite baaskoolitus, Projektõpe lasteaias. Nimetatud

koolitused on läbinud 90% töötajatest.

Ülevaade personali osalemisest täiendkoolitustel:

OSALEJAD KOOLITUSTUNNID

2014

KOOLITUSTUNNID

2015

KOOLITUSTUNNID

2016

JUHTKOND 173 320 145

PEDAGOOGID 531 1185 1094

15

TEHNILINE

PERSONAL

56 76 90

KOKKU 760 1581 1329

Kord aastas toimuvad arenguvestlused personaliga. Eesmärgiks on saada ülevaade töötaja

rahuolust ning ka probleemidest, milles töötajal oleks vaja abi ning tuge.

Töötaja tutvub eelnevalt küsimustikuga. Samuti on töötaja täitnud eneseanalüüsi.

Lisaks külastab õppealajuhataja aasta jooksul õppe-kasvatustegevusi nii sisekontrolli raames

kui ka avatud tegevusi, mida õpetajad kolleegidele ja lapsevanematele läbi viivad.

Edukalt on rakendunud õuesõpe (alates 2012).

Eesmärk -toimib suuremahuliste koolituste finantseerimine asutuse poolt

tunnustamise motivaatorina.

-õpetaja abide pedagoogiline kompetents on täienenud läbi sisekoolituste.

-personalil läbitud koolitused HEV lastega igapäevaseks tegelemiseks ja

arengu toetamiseks;

-personali tervis on hoitud mitmekesiste tervist toetavate tegevustega.

Tegevused -suuremahuliste koolituste läbiviimine on korraldatud inimeste

tunnustamisena, lasteaiasisesed koolitused ja koolitused vabas õhus;

-toimuvad arenguvestlused personaliga selgitamaks välja nende

arengusuundi ja –vajadusi;

-õpetaja-abid võtavad aktiivselt osa majasisestest koolitustest;

-pedagoogid täidavad eelnevalt eneseanalüüsi (kinnitatud ped. nõuk prt

nr 3 18.01.2012), mile põhjal vestlus toimub ning millest lähtuvalt

kujunevad välja parendusvaldkonnad;

-iga-aastaselt on koostatud personali koolitusplaan, toimub selle täitmise

jälgimine, analüüsimine ja parendustegevus;

-personalil on läbitud erinevad HEV lastega igapäevaseks tegelemiseks

vajalikud koolitused, diabeedi koolitus, aktiivsus-tähelepanu häiretega laste

rakendamine lasteaia ellu, autistist laps lasteaias; aidsihaige laps lasteaias;

-südamenädala raames tervise päeva läbiviimine, koolitus koos liikumisega

vabas õhus, 2014 – Karepa, 2015 – Sigulda, 2016 – Vormsi;

Hindamine ja

ülevaatus

-arenguvestlusel selgitatakse välja arenguvajadused;

-toimub analüüsiv enesehinnang arenguvestluse käigus.

16

Parendustegevus -personal on motiveeritud ja suunanud oma tegevust ka asutusest

väljapoole, osalemine haridusalastes koostöö- ja arendusprojektides ning

konkurssidel;

-personali füüsilise ja vaimse tervise toetamine läbi erinevate tegevuste;

-läbi õpetajate kaasamise õpetaja-abi rolli suurendamine rühma töö

planeerimises, ühistegevustes ja arendustegevustega seotud

otsustusprotsessides.

5.2.3 Personali tunnustamine ja hindamine

Lasteaia personali tunnustamiseks ja hindamiseks on välja töötatud tunnustus- ja

motiveerimissüsteem (ped. nõuk. prt nr 1, 05.09.2012).

Üheks motivaatoriks personalile on lasteaia poolt korraldatavad ühisüritused: kogu personali

tunnustatakse õpetajate päeval mõne huvitava üritusega. Lasteaia sünnipäeva tähistakse

kollektiivselt ühise õhtusöögiga. Juuni alguses toimub koolitus ja õppeaasta lõpetamine

looduses. Kevadised koolitused on väga palju kaasa aidanud ühtse kollektiivi kujunemisele.

Töötajate sünnipäevi tähistatakse tihti väljaspool lasteaeda ning kollektiivselt. Eelpool

nimetatud motiveerimine on täitnud oma eesmärgi. Lasteaias töötab rahulolev personal. Sama

selgus ka töötajate seas läbi viidud küsitlusest- personal on rahul oma tunnustamisega

TABEL 3.

Eesmärk -meeskonnatööd toetava ja meeldiva õhkkonna loomine;

-töötajate tunnustamine ja motiveerimine;

-personali hindamine ja tagasiside süsteemi toimimine;

-personali teadvustamine sisehindamisest kui lasteaia tegevuse

loomulikust osast.

Tegevused -toimib horisontaalne vestlemine kõigi osapoolte vahel;

-välja töötatud ja rakendunud on personali tunnustamis- ja

motiveerimissüsteem;

-ühistunde loomine läbi personaliürituste (õpetajate päeva tähistamine,

jõuluõhtusöök, lasteaia sünnipäev, õppeaasta lõpetamine matkaga,

sportlikud väljasõidud, sünnipäevade tähistamine);

-turvalise töökeskkonna tagamine;

17

-tööohutuse tagamiseks on välja töötatud tööohutusjuhend,

tuleohutusjuhend, riskianalüüs ja instrueerimiskaardid;

- välja on töötatud lasteaia kriisiplaan;

-toimub regulaarne pedagoogide osalemine esmaabi koolitustel ja

personali kriisiõppused ja tuleohutusalased õppused.

Hindamine ja

ülevaatus

-sisehindamise analüüsi tulemusel selgitakse parendustegevused;

-riskianalüüs;

-hindajaks on personal, juhtkond, lapsevanemad, lapsed.

Parendustegevus -personali eneseanalüüsi oskuste parendamine.

Personalijuhtimise valdkonna tulemused:

2014 2015 2016

TABEL 3

1

.

Meie lasteaias jagatakse tunnustust hästi tehtud

töö eest

4,9 4,9 5,0

2 Tunnen, et meie lasteaias hinnatakse minu tööd 4,66 4,75 4,8

3 Mulle antakse minu töö kohta tagasisidet 4,75 4,63 4,76

4 Tunnen, et lapsevanemad hindavad õpetajate tööd 4,81 4,9 4,95

Lasteaias jagatakse piisavalt tunnustust hästi tehtud töö eest, lasteaias hinnatakse inimeste

poolt sooritatud tööd. Töö kohta antakse piisavalt tagasisidet ning lapsevanemad hindavad

oma õpetajate tööd.

5.3 Koostöö huvigruppidega

Huvigruppide koostöö arengusuunaks on lasteasutuse tugisüsteemide ja erinevate

koostöövormide lahenduste leidmine ning PR süsteemi toimimine.

5.3.1 Koostöö kavandamine ja kaasamine

Koostöö kavandamine on fikseeritud lasteaia arengukavas ja tegevuskavas.

Hoolekogu koosolekute koostamise ajakava ja päevakorrapunktid on fikseeritud ja hoolekogu

poolt heaks kiidetud.

Lasteaia tegevusse on kaasatud mitmeid erinevaid huvigruppe: lapsevanemad, teised

lasteaiad, linnaosavalitsus, hoolekogu, ümbruskonna koolid.

18

Lapsevanemaid kaasatakse rühmas õppe-kasvatustegevuse planeerimisse, tähtpäevadega

seotud üritustesse, samuti nende läbiviimisele. Traditsioonilisemad nendest on isadepäev,

jõulud ja emadepäev. Lisaks on poplaarseteks uuemateks traditsioonideks saanud spordipäev

peredega (kevadel), advendikohvik ning suvine perepiknik.

Uued vanemad saavad lasteaiaga ja rühamruumidega, lasteaiaga tutvuda lahtiste uste päeval,

mil on võimalik külastada ka rühmas toimuvat õppe-kasvatustegevust.

Lapsevanemad saavad kaasa rääkida õppekava koostamisel, arengukava koostamisel. Oma

arvamust avaldada ja ettepanekuid teha on võimalik lasteaia koosolekutel, rahulolu

küsitlustes, e-lasteaias ja lastevanemate infofoorumis.

Sõprussuhted on Tallinna Lepatriinu Lasteaia, Kannikese lasteaia, Kristiine lasteaia ja Lille

lasteaiaga. Õpetajad vahetavad kogemusi ning on võimalus külastada üksteise avatud

tegevusi. Koostöös Kristiine linnaosa lasteaedadega on osaletud koolieelikute ja nende

vanematega heategevusüritusel ” Märka ja aita”, mille läbi on toetatud puudust kannatavaid

peresid.

Koostöö toimub koolidega. Koolieelikud külastavad kevaditi koole. Koostöö toimib Tallinna

Pelgulinna Gümnaasiumi ja Lilleküla Gümnaasiumiga. Pelgulinna Gümnaasiumiga koostöös

korraldatakse loenguid, kooli minevatele lapsevanematele.

Kristiine Linnaosa Valitsus on toetanud laste üritusi transpordiga. Kristiine Linnaosa valitsuse

poolt korraldatud üritused, kus osalevad meie koolieelikud on: sügisene spordipäev, talvetrall,

maisimman.

Hea koostöö on lasteaia hoolekoguga. Hoolekogu koosolekud toimuvad neli korda aastas.

Hoolekogu on huvitatud lasteaia arengust, annab soovitusi ning nõuandeid. Samuti räägib

kaasa laste õpikeskkonna parendamisel, kaasab rühma lapsevanemaid laste ürituste

mitmekesistamiseks ja läbiviimiseks.

Hoolekogu abistab remondihangete kogumisega ja analüüsimisega. Hoolekogu kaasabil

toimuvad heategevusüritused- advendikohvik ja üritus ”Suvine perepiknik”.

Eesmärk -lasteaia maine on tõusnud läbi positiivsete meediakajastuste;

-koostööside on loodud Tallinna Tervishoiukõrgkooliga;

-huviringide valik on välja pakutud arvestades lastevanemate soove.

Tegevused -lasteaed on oma mitmeid tegemisi kajastanud läbi meedia: „ Õpetajate

Lehe“ artikkel 11. nov 2015 digiväljaandes, kus kajastati õuesõppe

kogumiku „Õhinal õues“ õppealajuhataja Karin Pero poolt, 10. juunil

19

ilmus „ Õpetajate lehes“ artikkel “Esimene sõna mis ma eesti keeles ära

õppisin oli „tere“, lisaks Haridusameti aastaraamatus 2014/2015 artikkel

„ Kullerkupu lasteaed avastas ja uuris looduse muutumist“ (Karin Pero)

ning 2015/2016 artikkel „ Kullerkupu Lasteaial valmis

õuesõppekogumik „ Õhinal õues“ (Karin Pero);

-huvigrupid ja töö huvigruppidega on määratletud arengukavas,

õppekavas, lasteaia tegevuskavas, rühmade tegevuskavas;

-tihe koostöö asutuse pidajaga;

-toimuvad korrapärased töökoosolekud - lapsevanemad, hoolekogu,

linnaosavalitsus, haridusamet;

-toimiv ja täiendatud koduleht;

-lahtiste uste päeval avatud tegevused uutele peredele;

-kevadine rühmakoosolek uutele lapsevanematele;

-koolitused ja kasvatusalased loengud lapsevanematele läbi „Sina ja

Mina Pereakadeemia“ ;

-koostöö teiste lasteaedadega (Lille, Lepatriinu, Kristiine, Kannikese);

-koostöö koolidega (Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Pelgulinna

Gümnaasium);

-koostöö Tervishoiu Kõrgkooliga praktikabaasiks olemisel;

-koostöö „ Kalevi“ spordiseltsiga osaledes 2016 aastal üle-Eestilisel

võimlemispeol „ Hingelind“;

-koostöö Audentese spordikooliga osaledes koolieelikute üle-Eestilisel

spordipäeval;

-lasteaias on toimivad huvialaringid: tantsuring, inglise keel, poiste

üldfüüsiline trenn, laste jooga, tantsuline iluvõimlemine, teadusring,

kunsti- ja loovusring, muusikaring, judo, robootika.

Hindamine ja

ülevaatus

-tagasiside analüüs, koostöökoosolekud;

-õppeasutuse hindajaks on juhtkond, hoolekogu, pedagoogid, pidaja.

Parendustegevus -lasteaia maine tõstmine läbi meedia;

-lasteaed on praktikabaasiks Tallinna Tervishoiukõrgkoolile;

-lasteaia kodulehe uuendamine ja päevakajastamine, e-lasteaia laialdane

kasutamine lastevanemate seas;

-rahvusvahelistes projektides osalemine;

20

-tervistavate ürituste läbiviimine erinevatele huvigruppidele.

5.3.2 Huvigruppide koostöö hindamine

Koostöö hindamine on lasteaias süstemaatiline hoolekogu, personali, lapsevanemate, laste ja

pidaja vahel.

Eesmärk -toimib huvigruppide rahulolu välja selgitamine läbi digitaalse vormi;

-uuringute läbiviimise süstemaatilisus;

-erinevate osapoolte vahel koostööplaanide tõhustamine.

Tegevused -toimub rahulolu uuringute läbiviimine;

-uuringud viiakse läbi elektrooniliselt.

Hindamine ja

ülevaatus

-analüüsid, küsitlused, koosolek;

-hindajaks on lapsevanemad, hoolekogu, personal, pidaja, pedagoogiline

nõukogu;

-tulemused fikseeritakse ja arutletakse töökoosolekutel.

Parendustegevus -tagasiside tulemuste analüüs, rakendamine ja parendustegevuste

läbiviimine;

-koostöö tihendamine piirkonna erinevate lasteaedadega.

Koostöö huvigruppidega valdkonna tulemused:

Lasteaial on kuueliikmeline hoolekogu, mida juhivad esimees ja aseesimees.

Hoolekogu koosolekud toimuvad regulaarselt 1 kord kvartalis.

Lasteaial on oma kodulehekülg, kus kajastub menüü, üritused, pildid ja muu lasteaeda

puudutav oluline info.

Kliendirahulolust TABEL 4 tuleb välja, et uuringus osaleb keskmiselt 60 – 65%

lapsevanematest.

Lapsevanemad peavad oluliseks, et lastel oleks head suhted omavahel rühmas, mida ka

allolevast küsitlusest võib järeldada, läheb lastel üha paremini. Lasteaias on aktiivne

hoolekogu ning lapse rühmaõpetajad on oma erialal pädevad inimesed kes armastavad oma

tööd. Viimastel aastatel on lapsevanemad olnud aktiivsemad rühma tegemistesse sekkumisel.

Samuti on näha, et lapsevanemad on üha rohkem rahul rühmaruumidega, sest igal aastal on

21

panustatud rühmaruumide renoveerimisele. Samuti on märgatud, et õppe-kasvatustegevuseks

vajalikud vahendid on olemas ja täienevad. Lasteaia territoorium on suht turvaline,

eemaldatud vanad mänguväljakud ja ronimisredelid. Toitlustamine on tasemel ning

lapsevanemad on oma lasteaiaga üldiselt rahul.

TABEL 4

2014

Osales

57 vanemat

2015

Osales

54 vanemat

2016

Osales

52 vanemat

Rühmas on laste vahel head suhted 4,40 4,55 4,57

Minu lasteaias on aktiivne hoolekogu 4,22 4,43 4,55

Minu lapse rühmaõpetajad on oma erialal

pädevad 4,70 4,63 4,75

Lapsevanemad osalevad rühma tegevustes 3,90 3,88 4,07

Olen rahul rühma ruumidega 3,66 3,62 3,89

Lasteaial on olemas kaasaegsed õppe- ja

kasvatustegevuseks vajalikud vahendid 4,09 4,05 4,26

Lasteaia territoorium on lastele turvaline 4,0 4,39 4,45

Olen rahul toitlustamisega lasteaias 4,24 4,33 4,30

Olen oma lapse lasteaiaga üldiselt rahul 4,69 4,67 4,58

5 – suurepärane, 4 – hea, 3 – tagasihoidlik, 2 – nõrk, 1 – väga nõrk

Vanematele meeldib lasteaed sest:

meeldib õhkkond, toredad õpetajad, väike hubane lasteaed, asub rahulikus piirkonnas, kodu

lähedal, palju rohelust, eemal mürast, põhjalik õppetöö, õpetajate suur pühendumus, toredad

õppekäigud, lapsed teevad toredaid kunstitöid, lastele organiseeritakse ka üritusi väljaspool

lasteaeda, hästi motiveeritud õpetajad, sõbralik ühtne pere, usaldusväärne kollektiiv,

arenguvestlused lasteaias, vähese liiklusega piirkond, õpetajad teevad lasteaiast meeldiva

koha, õppekava järjekindel täitmine, tervislik söök, väga hea tagasiside õpetajalt, õpetaja on

nous lahkesti selgitusi andma, positiivne õhkkond, õpetajal on aega lapsevanemaga suhelda,

töötav lastevanemate koostöö, õpetajad jälgivad lapse arengut, traditsioonilised üritused, soe

õhkkond.

22

Üksikud lapsevanemad on maininud et ei meeldi lasteaias:

rühmas liiga palju lapsi, hüperaktiivsed lapsed, laste omavaheline suhtlemine, ruumipuudus

lastel, väikesed garderoobikapid, vahel sopane hoov, kommid lasteaias lastel kaasas,

magamis- ja mängutuba on ühes.

Üksikud ettepanekud lapsevanemate poolt:

rohkem personali rühma, köhaseid ja nohuseid lapsi mitte vastu võtta, oma köök tagasi,

lasteaia talguid korraldada ka edaspidi, rühmades on lastel vali lärm.

Kord aastas viime läbi ka laste rahuloluküsitlust 4-7aastaste laste seas, mille tulemused on

lähemalt tuvtmiseks punkt 5.5.5 all.

5.4 Ressursside juhtimine

Ressursside juhtimise arengusuunaks on eesmärgistatud ning pikemas perspektiivis

ettenägelik säästlik planeerimine. Lasteaia ülesandeks on tagada lapsele vajalik õpi– ja

kasvukeskkond, mis ei ohustaks lapse tervist.

5.4.1 Eelarveliste ressursside juhtimine ja materiaal-tehnilise baasi arendamine

Tallinna Kullerkupu Lasteaed on munitsipaallasteaed. Lasteaia toimimiseks pannakse igal

aastal paika lasteaia eelarve. Eelarvesse saab lasteaed raha linnalt, lastevanematelt ja

sponsoritelt.

Linnalt tuleva rahaga kaetakse õpetajate palgad, lastevanemate osalustasu eest kaetakse

lasteaia halduskulud.

Materiaal–tehnilise baasi arendamise aluseks on lasteaia arengukava. Eraldi on lapse

toidupäeva maksumus, mille alusel lapsi toitlustatakse.

Eesmärk -täiendatud on õuesõppe klassi vajaliku inventariga;

-korrastatud lasteaia ümbrus ja loodud esteetiline ning turvaline õppe- ja

mängukeskkond;

-investeeringute kavandamine;

23

-arendusprojektide koostamine hankimaks ressursse.

Tegevused -toimub pidev õppeasutuse töökeskkonna seisukorra analüüsimine ja

parendamine;

-toimub inventari ohutuse jälgimine, koostatud riskianalüüs;

-koostöös lapsevanematega toimub pidev õueala parendamine ning

täiendamine;

-osaliselt on uuendatud rühma mööbel;

-uuendatud on laste toidunõud, voodipesu, padjad;

-teostatud on köögi rekonstrueerimine metoodiliseks kabinetiks-personali

puhkeruumiks;

-hangitud õuesõppe klassi lauad ja pingid;

- värskendatud on õueala atraktsioonid;

-soetatud kahe rühma laste garderoobikapid;

-teostatud metoodilise kabineti sisustamine mööbliga.

Hindamine ja

ülevaatus

-analüüsid, ettekanded, arvete ja dokumentide analüüs

-hindajaks on pidaja, juhtkond, raamatupidamine.

Parendustegevus -õppe- ja metoodilise kirjanduse täiendamine vastavalt vajadusele ning

õpetajate ettepanekutele;

-koostöös lapsevanemate ja hoolekoguga õuesõppeklassi riiulite ja

puupakkude hankimine.

5.4.2 Inforessursside juhtimine

Infosüsteem on vajalik, et klientidel ja personalil oleks võimalik õigeaegselt informatsiooni

töödelda.

Eesmärk - Toimib lasteaiasisese IT alase info süsteemne jagamine ja õigeaegne

edastamine asjaosalistele;

-kogu lasteaia õppekirjandus on süstematiseeritud ja digitaliseeritud;

-lasteaiasisese õppe-kasvatustegevust puudutava digitaliseeritud

dokumentatsiooni süstematiseeritud toimimine;

-rakendunud on digitaalse raamatukogu andmebaas.

24

Tegevused -kättesaadavaks on tehtud IT-vahendid (arvuti, printer, koopiamasin,

interneti ühendus, skänner, värviline printer);

-personalil kasutuses on e-maili aadressid info kiiremaks liikumiseks;

-e-lasteaia kasutamine (laste kohalkäimine, perioodi- ja nädalaplaanid,

kalender)

Hindamine ja

ülevaatus

-EHIS, KIS, haridusameti andmekogu, kodulehekülg;

-hindajaks on personal, pidaja, kliendid.

Parendustegevus -metoodilise kirjanduse digitaalse andmebaasi täiustamine;

-digitaalsete õppevahenditega õppeprotsessi mitmekesistamine.

5.4.3 Säästlik majandamine ja kokkuhoid

Säästlik majandamine algab eelkõige meist enesest, oma hoiakute kujundamisest ja

suhtumisest. Oma osa on ka eelarvel. Erialast täiendkoolitust võimaldatakse eelkõige neile,

kellel seda on vaja oma erialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Eesmärk -kaasaegne ja sõbralik, ohutu õpikeskkond minimaalsete vahenditega

Tegevused -säästlikkus, õpikeskkonna ühiskasutus, metoodikakabinet

Hindamine ja

ülevaatus

-eelarve pidev hindamine ja analüüsimine

-hindajaks on juhtkond, personal, pidaja

Parendustegevus -metoodilise kirjanduse ja õppevahendite täiustamine

Ressursside juhtimise valdkonna tulemused

Korrastatud lasteaia ümbrus ja loodud esteetiline ning turvaline õppe- ja mängukeskkond.

Regulaarselt toimub eelarve ülevaatamine. Võimalikud säästliku käitumise kohad

analüüsitakse läbi ning suunatakse arengukavas planeeritud tegevustesse.

Lapsevanemad ja hoolekogu kaasatud lasteaia eelarveliste vahendite täiendamisse.

Toimib säästlik digitaliseeritud õpikeskkonna ühiskasutus. Loodud on digitaalne

raamatukogu.

Lasteaia eelarvest on uuendatud rühma raamaturiiuleid ja loodud lugemisnurgad lastele,

uuendatud kahe rühma garderoobikapid. Teostatud Krõlli rühma, Sipsiku rühma ja Muumi

rühma sanitaarremont. Paigaldatud uus ripplagi Krõllide rühma ja vahetatud välja II korruse

25

rühma- ja koridoriuksed. Haridusameti investeeringutest on paigaldatud tuletõkkeuksed ja

tuletõkkesektsioonid ning paigaldatud tagavara väljapääsud II korruse rühmaruumidest.

Tänud ventilatsioonisüsteemi täiustamisele, on rühmaruumid õhurikkamad. Lasteaia köök on

saanud uue väljundi, milleks on metoodiline kabinet ja raamatukogu. Lastevanemate abiga on

soetatud laste rollimängu atraktsioon „Laev“. Soetatud on lasteaiale projektor koos

sülearvutiga, majasiseste koolituste korraldamiseks ning meediakasvatuse arendamise tarbeks.

Lähtuvalt õppeaasta prioriteetidest on soetatud õppevahendeid, mänguasju, õuemänguasju

ning õppekirjandust.

5.5. Õppe – ja kasvatusprotsess

Õppe–kasvatusprotsessi arengusuunaks on järjepidev ning süstemaatiline arendustöö, mille

tulemusel lapsel arenevad elus toimetuleku oskused - iseseisvus, eneseusaldus,

koostöövõimekus, kohusetundlikkus, probleemide lahendamise oskus ja loovus. Õppe-

kasvatustöö lõppeesmärgiks lasteaias on kooliküpsuse saavutamine.

5.5.1 Lapse areng

Lapse arengu jälgimise ja analüüsi põhimõte on iga lapse individuaalse arengu kaardistamine

ja selle toetamine. Arengutabel on õpetajale abiks lapsega individuaalse tegevuse planeerimisel.

Rühmaõpetaja jälgib lapse üldoskusi: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed

oskused ja enesekohased oskused.

Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit, märkmed tehakse arengukaardi

hindamislehele. Kasutatakse ka kaudseid meetodeid - intervjuud, laste tööd, lapse mängu

jälgimine.

Igale lapsele on rühmaõpetajate poolt koostatud arengumapp, mis kajastab lapse kasvamist ja

arengut lasteaias käidud aja jooksul.

Lapse areng ja edaspidised arengusuunad määratletakse vähemalt kord aastas toimuval

arenguvestlusel lapsevanemaga.

Lapse esmakordsel lasteaeda tulekul on kasutusel nn tutvumisküsitlus, kus lapsevanem saab

anda põhjalikuma ülevaate lapse eripäradest ning pere traditsioonidest ning tavadest. Läbi

selle on õpetajatel koheselt võimalik lähtuda lapse individuaalsusest.

Lasteaia lõpetanud lapsed saavad kooli kaasa koolivalmiduskaardi.

26

Eesmärk -loodud lapse arengu jälgimise, hindamise ja toetamise süsteem, mis on

seotud õppekavaga;

-HEV laste arendamise süsteem on korraldatud ning toimib koostöö

Tallinna Õppenõustamiskeskusega;

-HEV laste areng on toetatud ning individuaalsusega arvestatud.

Tegevused -toimub lapse arengu kaardistamine 1 kord aastas lapse arengukaardile;

-lasteaeda tulles antakse lapsevanemale tutvumisankeet, mis annab

parema ülevaate lasteaia uusikust;

-õppetegevuste planeerimisel ja igapäeva toimingutes arvestatakse laste

individuaalseid vajadusi: vasakukäelised lapsed, allergiliste laste

toitlustamine, logopeediliste laste märkamine, töö andekate lastega,

muukeelsete laste integratsioon keskkonda;

-HEV laste märkamine ja individuaalsete töövormide rakendamine;

-HEV teemalised koolitused ja pedagoogide nõustamine;

-koostöö logopeediga lapse kõne ja arengu hindamisel;

-välja on töötatud lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise kord

(ped. nõuk. prt nr 3 03.04.2013);

-igapäevased infovahetused lapsevanematega.

Hindamine ja

ülevaatus

-suuline hinnang, arenguvestlused, küsitlusankeedid;

-hindajaks on õpetajad, vanemad, lapsed.

Parendustegevus -HEV laste arengu toetamine on süsteemne;

-õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel erinevate IKT

vahendite kasutamine.

5.5.2 Õppekava

Õppe- ja kasvatustöö aluseks on lasteaia õppekava.

Õpetajad analüüsivad vähemalt üks kord õppeaastas õppekava soovitud tulemusi valdkonniti

ja vanuste kaupa ning annavad hinnangu planeeritu tõhususele.

27

Õppekava muutmisel või täiendamisel lähtutakse õpetajate analüüsidest, sisehindamise

tulemustest ja riiklikest muudatustest ning planeeritakse vajadusel muudatused. Õppekava

muudatused kooskõlastatakse pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga.

Õppekava alusel koostavad rühmaõpetajad oma rühma tegevuskava ning muusika- ja

liikumisõpetaja oma tegevuskava.

Õpetajad arvestavad koostamisel rühma laste vanust, eripära, nende arengutaset,

lapsevanemate soove ja rühma traditsioone.

Eesmärk -õppekava on täiendatud uute ainekavadega- väärtuskasvatus ja õuesõpe;

-õuesõpe rakendatud õppetegevuse igapäevase osana;

-lapse tervisliku eluviisi toetamine.

Tegevused -lasteaial on kinnitatud õppekava, tegevuskava, rühma tegevuskava;

-õppeaasta lõpul toimub õppekava ja tegevuskava täitmise analüüs ning

parenduste väljatoomine;

-toimub pidev õppeasutuse töökeskkonna seisukorra analüüsimine ja

parendamine;

-õppekava lisana on valminud õuesõppe osa;

-turvalise õpi- ja kasvukeskkonna tagamine ja selle arendamine;

-säästlik, tervislik tarbimine nii personali kui laste poolt.

Hindamine ja

ülevaatus

-toimivad töögrupid õppekava analüüsiks;

-hindajaks on õpetajad, lapsevanemad, hoolekogu.

Parendustegevus - MÕK (muutunud õpikäsitlus) rakendamine lasteaias.

5.5.3 Õppekorraldus ja –meetodid

Lasteaias toimub õppe-kasvatustegevus eesti keeles.

Õppeaasta lasteaias kestab 01. septembrist–31. augustini.

01. sepembrist kuni 14. septembrini on lapsel kohanemisperiood ja keskkonnaga harjumine.

Aktiivne õppetöö lasteaias algab 15. septembril ja lõpeb 31. mail. Õppetegevused on

planeeritud integreeritud ja mänguliste tegevustena.

Suvekuudel 01. juunist kuni 01. septembrini toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade

sisu kinnistamine, rõhutatakse mängulist tegevust õues ning tegevuse planeerijaks on laps.

28

Rühma tegevuskava koostamisel arvestatakse riiklikku õppekava, lasteaia õppekava ja

lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja ülesandeid, rühma vanuselist ja soolist

koosseisu, laste arengutaset, lasteasutuse materiaalseid võimalusi, lapsevanemate soove.

Rühmal on kindel päevakava.

Muusika- ja liikumistegevused on ajaliselt määratud.

Rühmas toimuvaid õppetegevusi võib õpetaja alustada vastavalt oma rühma tegevusele, kuid

valdavalt tehakse seda hommikupoolikuti. Õpetajal on õigus varieerida oma tegevuste liike

sõltuvalt eesmärkidest, teemast, laste huvist, saadaolevast materjalist ja võimalustest.

Tegevustes õhutatakse last märkama, uurima, kogema ümbritsevat maailma, seda mängu,

vaatluste, seoste loomise, võrdlemiste, katsete kaudu. Õppetegevuste rikastamiseks viiakse

neid läbi erinevaid meetodeid kasutades-Hea Algus, avastusõpe, vaikuseminutid, projektõpe,

„ Lähme arvumaale“ jne. Lasteaed on liitunud projektiga „ Kiusamisest vaba lasteaed“.

Eesmärk -õppekava on täiendatud uute ainekavadega- väärtuskasvatus ja õuesõpe;

-õuesõpe rakendatud õppetegevuse igapäevase osana;

-uuendatud laste arengu hindamise tabelid.

Tegevused -eesmärgistamine toimub lapsest lähtuvalt;

-tegevused toimuvad lasteaias integreeritult;

-rühmade tegevuskavade ja lasteaia ürituste plaani kinnitamise sügisesel

pedagoogilises nõukogus;

-õppetegevuste läbiviimisel kasutatakse erinevaid meetodeid;

-lasteaed on liitunud projektiga „ Kiusamisest vaba lasteaed“;

-tervist edendav eluviis ja selle propageerimine.

Hindamine ja

ülevaatus

-suuline arutelu, vestlused, küsitlusankeedid;

-hindajaks on õpetajad, vanemad, lapsed.

Parendustegevus -laste koolivalmiduse hindamise hindamiskriteeriumite täpsustamine,

koolivalmiduse lahti mõtestamine.

-lähtuvalt tervise tegevuskavast lastele tervisliku eluviisi propageerimine

nii läbi projekttegevuste kui igapäeva osana.

29

5.5.4. Väärtused ja eetika

Lasteaial on välja töötatud oma põhiväärtused, mis on õppe-kasvatusprotsessi planeerimise

üheks aluseks. Need väärtused on ka lasteaia igapäeva elu üheks aluseks eelkõige läbi

täiskasvanute eeskuju lastele.

2016 aastal seoses uue arengukava koostamisega uuendasime ka lasteaia põhiväärtused.

Eesmärk -väärtuste, hinnangute ja hoiakute kujundamine;

-rühmareeglite kokku leppimine lastega.

Tegevused -välja on töötatud ning kodulehel tutvumiseks väljas meie lasteaia

põhiväärtused;

-lasteaia personal ning lapsevanemad on väärtuste kandjad läbi

igapäevaste tegevuste;

-lastega koostöös on tehtud igal rühma omad rühmareeglid;

-välja töötatud lasteaia uued põhiväärtused.

Hindamine ja

ülevaatus

-tagasiside küsitlused, arenguvestlused

-õppe-kasvatustöö aruanded;

-hindajaks on juhtkond, personal, kliendid, lapsed

Parendustegevus -sisekorrareeglite süstemaatilisem järgimine nii kliendi kui ka

personalipoolselt;

-põhiväärtuste tutvustamine ja viimine laste igapäevaellu;

-väärtuskasvatuse viimine lasteaia õppekavasse.

5.5.5 Lapse rahulolu

Laste rahulolu lasteaiaga TABEL 5 mis on selgitatud vestlustes ja lühiintervjuudes, seda 4-7a

laste hulgas. Tulemused on olnud positiivsed ning peame vajalikuks ka edaspidi küsitlust läbi

viia teada saamaks seda, mis lastele meeldib.

TABEL 5

2014

Osales

58 last

2015

Osales

72 last

2016

Osales

62 last

1 MULLE MEELDIB LASTEAIAS -48

- 7

- 3

-53

-10

-0

-51

-8

-3

30

2 MA MÄNGIN LASTEAIAS TEISTE

LASTEGA

-42

-16

-0

-56

-7

-0

-54

-8

-0

3 LASTEAIAS ON TOREDAD

MÄNGUASJAD

-44

-12

-2

-54

-9

-0

-57

-5

-0

4 MULLE MAITSEB LASTEAIA

SÖÖK

-46

-11

-1

-49

-12

-2

-48

-11

-3

5 MULLE MEELDIB MINU RÜHM -50

-4

-4

-60

-3

-0

-55

-7

-0

meeldib, ei oska öelda, ei meeldi

Tabelist selgub:

-lastele meeldib lasteaias käia; lapsed mängivad meelsasti teiste lastega; lasteaias on toredad

mänguasjad; lastele meeldib lasteaia toit; lastele meeldib oma rühm.

Laste kommentaarid lasteaia kohta aastatel 2014–2016.

Sellepärast ei meeldi Pokude rühm, et on väga vähe ruumi. Lasteaias on igivanad mänguasjad.

Siin saab sõpradega mängida. Ei meeldi hommikusöök ja et liiga kaua peab magama.

Sellepärast ei meeldi, et pahad poisid on kõrvalrühmas. Mulle ei meeldi kalasöök. Kodus on

igav, sellepärast mulle siin meeldib. Mul on siis kurb, kui ma lasteaeda ei saa tulla. Siis ei ole

meil lõbus kui me omavahel tülis oleme.

Kogu aeg peab ühtede ja samade mänguasjadega mängima. Mulle ei meeldi pudrud. Mulle ei

meeldi koristada. Kui hernesupis oleksid poolikud herned, siis ma sööksin seda.

Muusikategevus on nii pikk. Poisid mängivad pahasid mänge, nad tulistavad. Mulle ei meeldi

lasteaias, sest seal peab kogu aeg magama. Mulle meeldib lasteaias, sest siin on palju sõpru.

Mind väsitab autos istumine ja lasteaeda sõitmine, selle pärast ei meeldi mulle lasteaed. Mulle

ei meeldi jutud, sest mulle meeldivad ägedad filmid, enne kui magama jään. Mulle ei meeldi

võimelda, sest seal peab võimlemisriided selga panema.

31

Üks pool rühmast on igav, teine pool pole (nukunurk on igav!), siin on toredad legod,

lasteaias on toredad sõbrad, rühma õpetajad meeldivad küll, aga nad teevad liiga palju

õppetegevusi, laulmises on mõned laulud liiga rasked, mulle meeldib lasteaia söök väga,

tahaks üleval olla lõuna ajal, ainult kommi sööks, makarone võiks rohkem olla, kõik meeldib

peale magamise, õpetajad ei meeldi kui nad kurjustavad, siin on palju sõpru, mul on lahedad

ja head õpetajad, peedisupp hapukoorega meeldib, ei meeldi valge kalasupp, ma söön harva-

peamiselt leiba, ma ei taha hommikul lasteaeda tulla sest et ema ei tule mulle õhtul järgi,

mulle meeldib teistega koos joonistada.

Järeldused:

-Laste huvi küsitluse vastu on üldiselt positiivne.

-Antud hinnanguid, tehtud kommentaare ja ettepanekuid saab arvesse võtta lasteaia töö

parendamisel.

-Küsimustik annab ettekujutuse sellest, mis lastele lasteaias meeldib, mis vähem meeldib.

-Küsitluse tulemused olid igati positiivsed ning näitavad seda, et selline küsitlus laste seas on

vajalik saamaks neilt tagasisidet lasteaiale ja seal tehtavale.

32

6. Kokkuvõte

Sisehindamise aruanne annab ülevaate Tallinna Kullerkupu Lasteaia tööprotsessist kui

tervikust. Sisehindamise mõju asutuse juhtimisele on tunda just tulemuste kirjeldamise osas.

Töötajate omavahelised suhted on head, koostööoskus on tulemusi loov. Tööjõu voolavus

lasteaias on väike. Kollektiiv on motiveeritud ja avatud kõigele uuele.

33

LISA 1 Hindamine planeering

D - Direktor

HA- Haridusamet HK- Hoolekogu

ÕN- Õppenõukogu Õ- õpetajad

LV- Lapsevanemad TP- Tehniline personal

L- Lapsed

kuu tegevus grupid

D HA HK ÕN Õ TP LV L

juu

li

Eelarve koostamine x x x Tegevuskava parendused x x x x Finantside ülevaade, hindamine x

aug

ust

Tegevuskava kavandi koostamine x x x x ÕK parendused x x x Õ-k eesmärgid, prioriteedid x x x x x Rühma tegevuskavad x x x Õppeaasta eesmärgid x x x Finantside ülevaade, hindamine x x

sep

tem

ber

Õk- eemärkide arutelu, kinnitamine x x x x x Toidusoodustuste määramine I poolaasta x x x x x Tegevuskava arutelu, kooskõlastamine x Nädalakavad (reede) x x Päeviku kontroll x x Lastev. ootused õppeaastale (koosolek) x x Sisekontroll (visuaalne) x Finantside ülevaade, hindamine x x

ok

too

ber

Küsimustike parendustöö x x x Sisekontroll (visuaalne) x Nädalakavad (reede) x x Päeviku kontroll x x Finantside ülevaade, hindamine x

no

vem

ber

Sisekontroll x x x Nädalakavad (reede) x x Päeviku kontroll x x Finantside ülevaade, hindamine x x Lapse arengukaart, lapse individuaalne kaart x x x

d

etse

mb

er

Nädalakavad (reede) x x Päeviku kontroll x x Sisekontroll (visuaalne) x x x Finantside ülevaade, hindamine

x x

34

jaan

uar

J HA HK ÕN Õ TP LV L Eelarve jaotus, broneerimine X

I poolaasta eelarve kokkuvõte kohalik ja omatulu x x x

juhi rahulolu x x x

Sisekontroll (visuaalne) x x x x

Nädalakavad (reede) x x

Päeviku kontroll x x

Finantside ülevaade, hindamine x x

Juhi rahulolu kokkuvõte x x x x x

Õpetaja hindamine, tunni vaatlus x x x

vee

bru

ar

Töökeskkonna hindamine (üle aasta) x x x x

Juhi hindamine HA välishindaja (üle aasta) x x

Sisekontroll (visuaalne) x x x

Nädalakavad (reede) x x

Päeviku kontroll x x

Finantside kontroll x

Õppekava parendustöö x x x

Arenguvestlused personaliga x x x

Arenguvestluse kokkuvõte x x x x

mär

ts

Sisekontroll x x x

Nädalakavad (reede) x x

Päeviku kontroll x x

Finantside ülevaade, hindamine x

Personali eneseanalüüs x x x x

Juhi tegevuse hindamine x x x

Juhi tegevuse kokkuvõte x x x

apri

ll

Lapse rahulolu x x x

Sisekontroll (visuaalne) x x x

Nädalakavad (reede) x x

Päeviku kontroll x x

Finantside ülevaade, hindamine x

Lapse arengukaart x x

Lapse rahulolu kokkuvõte x x x x

mai

Lastevanemate hinnang rühma tööle (koosolek) x x

Lastev. hinnang, rahulolu ja ootused rühmale x x x Lapsev. Hinnangu ja rahulolu kokkuvõte x x x x x Arenguvestlused lastevanematega x x x

Sisekontroll (visuaalne) x x x

Nädalakavad (reede) x x

Päeviku kontroll x x

Finantside ülevaade, hindamine x

Rühma õppe- ja kasvatustöö kokkuvõte x x x x

Lasteaia tegevuskava analüüs x x x x

Õppekava parendustöö x x x

Parendusettepanekud tegevuskavasse x x x x x

Personali hindamisleht x x x x

juu

ni

Nädalakavad (reede) x x

Sisekontroll (visuaalne) x x x

Päeviku kontroll x x

Finantside ülevaade, hindamine x x

35

KOOSKÕLASTUS

Õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu) koosoleku protokoll nr.3; 15.02.2017a.

Päevakorrapunkt nr. 1

Hoolekogu kooskõlastus, protokoll nr.44; 25.04.2017a.

Päevakorrapunkt nr. 1

Pidaja kooskõlastus 08.06.2017a.

Klaire Jaanus 05.05.2017 käskkiri nr 1.-5/8

Direktori nimi, allkiri