tallinna lennujaam aastaaruanne 2017 · tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt. 2016....

Tallinna Lennujaam

Aastaaruanne 2017

2016

Algas aastakümnete suurim lennujaamaremont. Lennurada sai juba tol suvel alanud uuen-dustööde käigus uhiuue katte, rada pikendati 3 480 meetrini ning parendati ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade taristut.

Tallinna lennujaam sai ACI Europe Best Airport Awards auhindade jagamisel alla 5 miljoni reisijaga lennujaamade hulgas teise ja kolmanda koha koos Cork’i lennujaamaga.

2015

2014Tallinna lennujaama projekt “Koos parimaks” pälvis Eesti Kvaliteediühingu tunnustuse Aasta Kvaliteedi Tegu.

Tallinna Lennujaam saab vas-tutustundliku ettevõtluse kva-liteedimärgise hõbetaseme.

2013

2012

2 000 000REISIJAT

2017Valmis uus VIP-kompleks ja julgestuskontrolliala. Esimene tramm Tallinna lennujaamas. Avasime uue ühistranspordi-terminali.

Tallinna Lennujaam pärjati vastutustundliku ettevõtja kuldmärgisega!

Toimub esimene pööring. 5 pööringuga teenindatakse 7 100 reisijat.

2011

2010Uuendatakse Tallinna Lennu-jaama visuaalset identiteeti.

2008Rekonstrueeritakse Tallin-na lennujaama lennuliiklusala ning reisiterminal. 2005

AS Pärnu Lennujaam, AS Tar-tu Lennujaam, AS Kuressaare Lennujaam ja AS Kärdla Len-nujaam ühendatakse AS-ga Tallinna Lennujaam.

1 000 000REISIJAT

2004Liitutakse Euroopa Liidu Ava-tud Taeva lepinguga, mis lu-bab lennutegevust oluliselt laiendada.

2009Tallinna Lennujaam sai Lennart Meri nime.

Äriklassi lounge saavutas Prio-rity Pass tunnustuse “Euroopa parim lounge”.

Top Geari tempe ennetati 40 aastaga! Ülemistel pandi moo-torrattad ja lennukid joonele juba 1939. aastal.

1999Tallinna lennujaamas valmivad kaubaterminal ja lennujaa-ma päästeteenistuse kaasaeg-ne hoone. Renoveerimistööde käigus sai Tallinna Lennujaam endale nii uue väliskuue kui ka sisu.

1991Aerofloti Eesti filiaalist moo-dustati RAS Estonian Air

1997Asutatakse äriühingud: AS Tallinna Lennujaam, AS Tartu Lennujaam, AS Kuressaare Lennujaam, AS Kärdla Lennujaam ja AS Pärnu Lennujaam.

Lennurada rekonstrueeritakse täielikult, lennuraja pikkuseks saab 3 070 meetrit.

1995

1992Riiklik aktsiaselts Estonian Air jagunes AS Estonian Airiks ja Eesti Lennujaamadeks

1989Tallinna Lennujaamas algavad ulatuslikud renoverimistööd

Pärast 50 aastast pausi maan-dus lennurajal esimene rahvus-vaheline regulaarlend.

Lennujaam sai olümpiaks uue reisiterminali.

1980

1963Avati Tallinn-Simferoopoli otse-liin.

Lennujaam võttis kasutusele uue reisiterminali.

1955

1945Tallinna lennujaam on täies mahus Aerofloti kasutada. Kõik lennud toimuvad Nõukogude Liidu piires.

1938Asutati Eesti Lennuliinide akt-siaselts AGO.

1937Euroopa pikim lennuliin ühen-das Tallinna Palestiinaga.

Poola lennukompanii LOT avas Tallinn-Riia-Varssavi liini.

1932

1929Algasid ettevalmistused Üle-miste aerodroomi rajamiseks.

1921Robert Holst, Jakob Tillo, Otto Strandman, Madis Jaakson ja Martin Luther asutasid esime-se Eesti lennukompanii Ees-ti Õhusõidu Aktsiaselts Aero-naut.

1912Esimene mootorlend Eestis.

SISUKORd4

Juhatuse esimehe pöördumine .................................................................................................. 7Ülevaade ettevõttest .................................................................................................................. 112017. aasta sündmused ..............................................................................................................15Ettevõtte strateegia ja omaniku eesmärgid ...........................................................................19Ettevõtte juhtimine .....................................................................................................................29Ettevõtte tegevus .........................................................................................................................53Ettevõtte töötajad .......................................................................................................................95Ülevaade keskkonnast ............................................................................................................ 106Pilk tulevikku ............................................................................................................................. 120Aruandest ................................................................................................................................... 1282017. konsolideeritud majandusaasta aruanne ................................................................. 136 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed ........................................................... 137 Konsolideeritudfinantsseisundiaruanne ..................................................................... 138 Konsolideeritud koondkasumiaruanne ......................................................................... 139 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ......................................................................... 140 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ..........................................................141 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...............................................142 Lisa 1. Üldine informatsioon ...................................................................................... 142

Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest .............. 142

Lisa3. Finantsriskidejuhtimine ................................................................................. 161

Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud ............................................................. 165

Lisa 5 Materiaalne põhivara ...................................................................................... 167

Lisa 6 Immateriaalne põhivara .................................................................................. 169

Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................... 170

Lisa 8. Kasutusrent ....................................................................................................... 171

Lisa 9. Varud .................................................................................................................. 172

Lisa10.Nõudedjaettemaksed ................................................................................... 172

Lisa 11. Finantsinstrumendid ....................................................................................... 174

SISUKORD

SISUKORd5

Lisa 12. Raha ja raha ekvivalendid .............................................................................. 176

Lisa 13. Võlakohustused ................................................................................................ 176

Lisa14.Laenutagatisjapanditudvara ...................................................................... 179

Lisa15.Sihtfinantseerimine ......................................................................................... 179

Lisa 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad .................................................................... 181

Lisa 17. Maksuvõlad ....................................................................................................... 182

Lisa 18. Viitvõlad töötajatele ........................................................................................ 182

Lisa 19. Omakapital ........................................................................................................ 182

Lisa 20. Müügitulu .......................................................................................................... 183

Lisa 21. Muud äritulud ................................................................................................... 185

Lisa 22. Kaubad, materjal ja teenused ........................................................................ 185

Lisa 23. Mitmesugused tegevuskulud ........................................................................ 186

Lisa 24. Tööjõukulud ...................................................................................................... 186

Lisa 25. Finantstulud ja –kulud .................................................................................... 187

Lisa 26. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused ....................................... 187

Lisa 27. Tehingud seotud osapooltega ....................................................................... 188

Lisa28.Finantsinformatsioonemaettevõttekohta ................................................ 189

Konsolideerimatafinantsseisundiaruanne ............................................................... 189

Konsolideerimata koondkasumiaruanne ................................................................... 190

Konsolideerimata rahavoogude aruanne .................................................................. 191

Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne ................................................... 192

ASTallinnaLennujaam(emaettevõte)korrigeeritudomakapitaliaruanne ......... 192

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .................................................................... 193Kasumijaotamiseettepanek ....................................................................................................196Majandusaasta aruande allkirjad .............................................................................................197AS Tallinna Lennujaama müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le ....................................... 198

Usaldame üksteist

JUHATUSE ESIMEHE PööRdUMINE7

Hea lugeja!Tallinna Lennujaama jaoks oli 2017. aasta väga erakorraline nii suuremahuliste ehituste-gevuste,rekordiliseltkõrgereisijatearvukuikaEestiEuroopaLiiduNõukogueesistumi-setõttu.Hoolimatakeerukastaastastolemesuutnudhoidakõrgelkvaliteedi,ohutuseja turvalisuse taset,vältida tõsiseidvahejuhtumeidning tagadaklientide japartneriterahulolu.EestiEuroopaLiiduNõukogueesistumineoliniiEestiVabariigikuikalennujaamakont-serni jaoks suur ja oluline väljakutse, mis mõjutas suurel määral lennujaama igapäeva-tööd.Tänavõibkindlaltväita,eteesistumisekülalisedjakõiklennujaamapartneridjäidosutatudteenustekvaliteedigaigatirahule.Ettevalmistusedeesistumiseksalgasidlen-nujaamaspeaaastapäevadenneavaüritust.VIPkülalisteruumidesteenindatieesistu-mise ajal ligi 1000 suurematdelegatsiooni.Meil onheameel, etEesti „õhuvärav“ jäikülalistelemeeldeigatikülalislahke,soojajasõbralikuna.2017. aastal investeerisime 34 miljonit eurot, millest suurimaks investeeringuks oli Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt. 2016. aasta kevadel alanud suure-mahulisedehitustöödjõudsid2017.aastanovembrikuuksedukaltjatähtaegseltlõpule.Ehitustöidteostatilennuliikluseleavatudlennujaamasningtänuriskidehindamiselejaleevendavatemeetmete rakendamisele teostati tööd ilma ühegi olulise lennuohutust

Foto

: Ker

li So

si

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE


mõjutava vahejuhtumita. Kokku teenindasime selle aja jooksul 73 278 lennuoperatsioo-ni,kaheaastajooksulmuudetilennurajakonfiguratsioonikuuelkorral,öötöidteostatikokku12kuul neljal kuni viiel ööl nädalas. Lennuliiklusala arendamine jätkub aastani2020.Suurematest projektidest 2017. aastal väärivad äramärkimist reisiterminali laiendusekäigus rajatud kaasaegse tehnoloogiaga lennueelse julgestuskontrolli ala, kaasajastatud VIP-külaliste kompleksninguusõhusõidukite värvimisangaar,misonAS-leMagneticMROkasutusrenditingimustelrenditud.2017.aastadetsembrisalgasuueparkimisma-jaehitus.Olulineonkasee,etnüüdsaabTallinnalennujaamasõitatrammigajauuestühistranspordikeskusest on lennujaama külalistel võimalik mugavalt reisiterminali jõuda eskalaatoritega varustatud ühendusgalerii kaudu.TallinnaLennujaamastrateegialähtepunktiksonmeiemissioonühendadaEestimaail-magajameieambitsioononollaatraktiivseimlennujaamPõhja-Euroopasniilennuette-võtjatele, reisijatele kui ka äripartneritele. Tallinna lennujaama reisijate arvu kasv 2017. aastalületasmeiekõigiootusi,kasvades19%jaulatudes2,65miljonireisijani.KokkuläbisTallinna lennujaama 427 tuhat reisijat rohkem kui aasta varem. Võrdluseks – 2017. aastal kasvas reisijate arv sama palju, kui varasema 10 aasta jooksul kokku. Tegemist oli suu-repärase tulemusega, millesse panustasid eranditult kõik Tallinna Lennujaama kontserni töötajad.Lennujaamakontsernikvaliteetnejaefektiivnetegutseminevääribtunnustust,sest reisijate arvu kasvust tuleneva koormuse teenindamiseks suurenes kontserni kesk-mine töötajate arv vaid 3,4%. Kvaliteedi hoidmine, ohutu, vastutustundlik ja samas üha efektiivsemtegutsemineannabtunnistustmeietöötajatepühendumisestjaprofessio-naalsusest.LennufirmadestolidsuurimadkasvajadTallinna lennujaamasNordica/LOTPolishAirwaysjaairBaltic.SuvehooajaloliTallinnastvõimaliklennata34sihtkohta.Ka regionaalsetes lennujaamades on reisijate arv kasvanud 60 878 reisijani, mis on võr-reldes 2016. aastaga 14,1% võrra suurem tulemus.Kuigimeieinvesteeringutejainfrastruktuuriarendustegevustemahtonjubatänavägasuur, on oluline alustada juba sel aastal ka järgmise arenguperioodi ettevalmistust.Majanduskasvuperioodilonolulineselgitadaväljakõigevajalikumadarendusprojektidja kindlustada neile ressurss, et saaksime igapäevatöö kõrvalt hakkama ka uute operee-rimise kvaliteedi tõusu ning äriarendust tagavate väljakutsetega. 2018. aastal on reisija-numbriteprognoosialuseloodatataaskordrekordarvureisijaid.Meieväljakutseksseal-juuresonsaadahakkamavägakiirekasvugajamittelihtsaltsaadahakkama,vaidtehasedakõrgeimatohutusetaset jateenindusekvaliteetisilmaspidades.Järgmiselaastalalustame Tallinna lennujaama reisiterminali laienduse planeerimist eesmärgiga suuren-dadareisiterminaliläbilaskevõimet2,6miljoniltreisijaltkuni6miljonireisijaniaastas.Lennujaamal tulebedasise kasvuga toimetulekuks rohkemkeskendudaefektiivsele janutikaletoimetamisele,maksmatalõivuohutusetagamiselevõireisijatelejalennuette-võtjatele suurepärase teenusekvaliteedi pakkumisele. Kaardistame Tallinna lennujaama reisijate rahulolu nüüd ka ACI ASQ teeninduskvaliteedi parameetrite alusel. Esimeste küsitlustulemustegavõimeigatirahulolla,paigutusime2017.aastaneljandaskvartalisreisijate üldise rahulolu mõõdiku järgi Euroopa 109 võrreldava lennujaama arvestuses 3. kohale.


Rahvusvahelise reisiportaali Sleeping in Airports korraldatud küsitluse järgi peavad rei-sijad Tallinna lennujaama Euroopas kolmandaks mõnusaimaks lennujaamaks, kogu maa-ilma arvestuses paigutusime üheksandale kohale.2017. aasta lõpus kuulutas maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmeli-sust pakkuv programm Priority Pass välja aasta parimad lennujaamade ootesaalid. 2017. aastaEuroopaparimaksvalitiTallinna lennujaamaäriklassi lounge.Seeonmeile suurtunnustus ja hindame seda reisijate tagasisidet väga kõrgelt.ÄsjatunnustatiTallinnaLennujaamaCVOnline’iküsimustikutulemustepõhjalEestiat-raktiivseimatööandjatiitliga.Lisakspälvisimemitmeidkõrgeidkohtikatudengiteseasläbiviidudunistustetööandjaküsitluses.Nendetunnustustepälvimiselonsuurosajustiga kolleegi panuses oma töösse ning suurepärase õhkkonna loomisesse.Meolemeedukadtäna jatahameollaveelparemadtulevikus.Ettevõttetulevikueduvalemkoosnebmeiestrateegiasneljastosast:

● reisijatejasihtkohtadearvusuurendamineningneileohutujaefektiivse24/7toimi-va lennuväljateenuse pakkumine;

● maailma koduseima lennujaama kuvandi hoidmine ja arendamine; ● olemasoleva äripartnerluse arendamine ning äriteenuste mahu kasv; ● ühtse visiooniga, sihikindel ja leidlik meeskond.2017.aastatulemuslikkusannabTallinnaLennujaamakontsernilekindlusejalisabam-bitsiooni,etvaadatalähiaastatearenguvõimalusteleigatipositiivseltningületadajubalähitulevikuskindlaltkakolmemiljonireisijanumber.

Mõnusat lugemist soovidesPiretMürk-DuboutJuhatuseesimees

Innovaatilised tuuled

ÜLEVAAdE ETTEVÕTTEST11

AS Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja arendaja

AS-i Tallinna Lennujaam tegevuse eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi ühendusi, mis aitavad kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning sedakaudu konkurentsivõimekasvule.Tahamesaadaatraktiivseimaks lennujaamaksEuroopasningmeie fookusonkliendikeskne toimimine. Regionaalsetes lennujaamades soovime tagada toimivad regio-naalsedlennuühendusedningfookusekssellessegmendisonefektiivnekäitamine.Meie tegevusalad on lennuväljataristute käitamine ning rahvusvaheliste ja siseriiklike liini-jaüldlennunduseõhusõidukite,reisijatejakaubamaapealneteenindamine.EttevõtekäitabjaarendabTallinna,Kuressaare,Kärdla,Pärnu,TartulennujaamasidningKihnujaRuhnu lennuvälju.ASTallinnaLennujaamjatütarettevõteASTallinnAirportGHmoodustavadkontserniTallinnaLennujaam.AS-iTallinnaLennujaamaktsiateomanikonEestiVabariik,ettevõteonMajandus-jaKommunikatsiooniministeeriumihaldusalas,peakontorasubTallinnas.Kontsernis Tallinna Lennujaam oli majandusaasta lõpu seisuga 632 töötajat (2016: 607).TallinnalennujaamontihedaimalennuliiklusegarahvusvahelineõhuväravEestis.

Foto

: Tõn

u Tu

nnel

ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST


Müügitulu 2017 - 40,3 mln eurot2016 - 36,9 mln eurot

Muutus:9%

Puhaskasum 2017 - 6,5 mln eurot2016 - 6,2 mln eurot

Muutus:5%

Äritulu 2017 - 49,9 mln eurot2016 - 46,8 mln eurot

Muutus:7%

Reisijaid regionaalsetes lennujaamades

2017 - 60 8782016 - 53 360

Muutus:14%

Reisijaid Tallinna lennujaamas

2017 - 2 648 3612016 - 2 221 615

Muutus:19%

Investeeringute maht 2017 - 32,8 mln eurot2016 - 25,6 mln eurot

Muutus:28%

Bilansimaht 2017 - 181,4 mln eurot2016 - 155,5 mln eurot

Muutus:17%

ETTEVÕTTE 2017. AASTA OLULISEMAD TEGEVUSNÄITAJAD VÕRRELDES AASTAGA 2016


Aastal 2017 toimus Tallinna lennujaamas 45 325 lennuoperatsiooni (2016: 40 938) ning teenindati2648361(2016:2221615)reisijat.Kaupaveeti11345tonni(2016:13940).Regionaalsetes lennujaamades toimus kokku 10 451 (2016: 9 576) lennuoperatsiooni ningteenindati60878(2016:53360)reisijat.

Tallinna lennujaama taristu olulisemad näitajad

● Haldusterritooriumipindala372ha ● 3 480 m pikk ja 45 m lai ida-lääne suunaline maandumisrada ● M perroon 34 seisuplatsi (C-klass) ● Y3 perroon 2 seisuplatsi ● Y5 perroon ● K perroon 2 seisuplatsi (C-klass) ● Reisiterminal32000m²,läbilaskevõimekuni2,5mlnreisijataastas ● 4kaubaterminaliüldpinnaga11600m² ● Päästevõimekuse kategooria CAT VIII, sh veepääste võimekus ● 4 angaari õhusõidukite teenindamiseks kogupindalaga 22 200 m² ja 4 kerg-angaari

kogupindalaga 4 000 m² ● Hoonetearv32 ● Hooneteüldpind91600m²

Regionaalsed lennujaamad ● Regionaalsete lennujaamade kogupindala 630 ha ● Regionaalsete lennujaamade hoonete arv 51 ● Hooneteüldpind22503m²

Kontserni põhilised äritegevused on:

● lennuvälja teenuse, sh aeronavigatsiooni teenuse osutamine ● reisijateenuse osutamine ● müük ja arendus

Koos on tore

2017. AASTA SÜNdMUSEd15

Märts

AlgasidSuurbritannialennukompanii BritishAirways

otselennud Tallinn London

Juuni

Avasime Tallinna lennujaama reisi-

terminalis uue VIP kompleksi

Juuni

Avasime Tallinna lennujaama reisiterminalis uues asukohas

reisijate julgestuskontrolli ala, kus on kasutusel viis uue tehnoloogiaga automaatset

julgestuskontrolli liini

Foto

: Mar

iann

Liim

al

2017. AASTA SÜNDMUSED


August

CVOnline’iandme-teloliEestikõigeihaldusväärsem

tööandja Tallinna Lennujaam

September

AS-i Tallinna Lennujaam ning KMGInseneriehituseAS-ijaLätiettevõtteASLNKIndust-

ries esindajad allkirjastasid ehituslepingu 2019. aastaks

1 100 sõidukile mõeldud par-kimismaja rajamiseks

September

20.09 Tallinna lennujaama

81. sünnipäev

September

Instarijapersonalijuhti-mise ühingu PARE kõrg- ja kutsekoolide õpilaste

tööootuste uuringu tulemuste kohaselt oli

Tallinna Lennujaam kõrg-koolide õpilaste hulgas 6. kohal ning kutsekoolide

õpilaste seas 3. kohal

Oktoober

Rahvusvahelise reisiportaali Sleeping in Airports korral-datud küsitluse järgi peavad reisijad Tallinna Lennujaama Euroopas kolmandaks mõnu-saimaks lennujaamaks, kogu maailma arvestuses paigutus Tallinna Lennujaam üheksan-

dale kohale

November

EasyJetalustaslendamist Tallinnast BerliiniSchönefeldi

lennujaama


November

Avasime õhusõidukite värvimisangaari, mis on AS-leMagneticMROkasutusrenditingimus-

tel renditud

Detsember

Avasime uue ühis-transpordi terminali

Detsember

EestiSchengenialaga liitumise 10.

aastapäev

Detsember

Priority Pass kliendid hääletasid parimaks lennujaamade salon-

giks Euroopas Tallinna lennujaama äriklassi

ootesaali

Detsember

Tallinnalennujaampaigutub2017.aasta neljandas kvartalis ASQ

(AirportServiceQuality)küsitlusetulemuste kohaselt reisijate üldise

rahulolu mõõdiku järgi Euroopa 109 lennujaama arvestuses 3. kohale

Iga lend loeb

ETTEVÕTTE STRATEEGIA JA OMANIKU EESMÄRGId19

Foto

: Kau

po K

alda

Et iga külaline tunneks ennast oodatuna ja iga eestimaalane uhkena!

Tallinna Lennujaama olulisemaid eesmärke on olla usaldusväärne, avatud ja hooliv et-tevõte ning pakkuda rahvusvahelisi lennuühendusi, mis aitavad kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule. Püüdleme selle poole, et sihtkohtade arv ning sagedus lennuühen-dustes suureneksid. Niisama tähtsal kohal on meie jaoks ka reisijate ja teenuste ohutus ning turvalisus.Tallinnalennujaameisaasaadamaailmasuurimaks,küllagamaailmahubaseimakslen-nujaamaks.Meileonolulineollausaldusväärnepartnermeieklientideleningpakkudaneile avatud, paindlikku ja uuendusmeelset ärikeskkonda. Tahame reisijale võimaldada mugavat,turvalistjapositiivseltüllatavatkliendikogemust.Soovimeollamaailmakodu-seim lennujaam ning seda eelkõige hoolivuse ning avatuse kaudu – reisijate, töötajate ja partnerite suhtes!EestiVabariikkinnitas2016.aastasügiselainuaktsionärinaAS-iTallinnaLennujaamoma-nikuootusedäriühingutegevusele.Ettevõtemääratletivaldavaltavalikeeesmärkidegaäriühinguna. Riigi seatud eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingute nõukogud ja juhatused. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest vastutavad äriühingute nõukogud.

ETTEVÕTTE STRATEEGIA JA OMANIKU EESMÄRGID


Ettevõttele on omanik seadnud järgmised eesmärgid

● Lennuliikluse hoidmine ja suurendamine. ● Tallinna lennujaamast saavad erinevad sihtgrupid reisida Euroopa olulisematesse sihtpunktidessemõistlikusagedusejaajakuluga.

● Ettevõttetegevusonäriliseltkasumlikjaefektiivne. ● Ettevõtteäritegevustoobkasuniiomanikule,kuisise-javälisklientideleningühis-konnaletervikuna.Ettevõtepanustabriigimajanduskeskkonnaarengusse.

● Jätkusuutlikjavastutustundliktoimimine(ohutusjakeskkonnasõbralikkus). ● Ettevõteloobturvalisejajätkusuutlikutegevuskeskkonna.Tagablennuväljadekäita-miseningõhusõidukite,reisijatejakaubateenindamisetasemevastavuserahvusva-helistejariiklikeregulatsioonideganingvastastikkukokkulepitudtingimustega.

● Ettevõtejuhibomategevusemõjusidloodus-ningmajanduskeskkonnalejasidusrüh-madele.Rakendabmeetmeidnegatiivsetemõjudevähendamiseks.

● Regionaalsete lennujaamade käitamine ja arendamine Eesti erinevate piirkonda-demajanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuseulatuses.Lennujaamade tegevusmõjutab paljusid sidusgruppe, alustades töötajatest ja ko-gukonna liikmetest, lennufirmadest ning äripartneritest, lõpetades reisija, maksu-maksja,omaniku jaühiskonnahuvidega.Seetõttu lähtume iga-aastaseideesmärkeüle vaadates nii omaniku kui ka teiste sidusgruppide ootustest. Avatud dialoogi kau-dusidusgruppidegajaerinevatehuvidearvestamisegaettevõttetegevusstrateegias,saame luua ning hoida usaldust meie tegevuse suhtes.


Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhisuunad

● Sidusgruppideootuseidarvestavettevõttejuhtimine,jätkusuutlikuäritegevusepõ-himõttedonintegreeritudettevõttejuhtimisprotsessi.

● Fokusseeritud tähelepanu pööramine ohutule ja turvalisele teenusele. ● Ühiskonnasvastutustundlikuettevõtluseteemalkaasarääkimine,jätkusuutlikuette-võtluseviljelemine,rakendadessellepõhimõtteidjärjekindlaltomatöösningsuuren-dades samas ühiskonna teadlikkust sellel teemal.

● Vastutustundliku töökorralduse jaohutute töötingimuste loomine, töötajatemoti-veerimine, dialoogi pidamine tööandja ning töötaja vahel.

● Keskkonda hoidev fookus teenuste osutamisel ja disainimisel. ● Vastutustundlikkuse alane aruandlus ehk andmete avalikustamine sotsiaalse, majan-duslikujakeskkonnaalasemõjukohta,vastavaltglobaalsearuandlusealgatuse(GRI)juhistele.

● Oleme usaldusväärne partner äripartneritele, töötajatele, omanikule ja ühiskonnale. ● Avalikkuse ja meediaga vahetu suhtlemine, ainult täpsete ja tõeste andmete edasta-

mine ning oma tegevusest plaanipäraselt informeerimine.


MISSIOON: ÜHENDAME EESTI MAAILMAGA

Tallinna Lennujaama visioon:

Atraktiivseim lennu-jaam Euroopas

Regionaalsete lennujaamade visioon:

Toimivad regionaalsed lennuühendused

LENNUETTEVÕTJATELE

REISIJATELE

ÄRIPARTNERITELE (SHCARGO-JALOGISTIKA-FIRMADELE,MRO-DELE)

LENNUETTEVÕTJATELE

REISIJATELE

ÄRIPARTNERITELE

AS-i Tallinna Lennujaam strateegia

Ettevõttepikaajalisedeesmärgidonsuunatudsihtpunktidejaühenduvusearendamisele,ohutule ja kvaliteetsele lennuvälja- ja reisijateenusele ning jätkusuutlikule toimimisele.


Eesmärk Tulemus 2017

Reisijate rahulolu hoidmine 2016 tasemel

ASQ üldine rahulolu

SleepingInAirportsrating(top10) 3. koht Euroopas

Reisijate ooteajad teenuse kohta max 15minutit

Saabuvapagasiooteaeg14,5minutit;infotele-foniooteaeg0,63minutit;taksodeooteaeg5–7minutit;julgestuskontrolliooteaeg5,2minutit(kõik näitajad on aasta keskmised)

VIP/Loungekasumikasv10%(3aastakeskmisena)

Kasv 25,9% (+127,8 tuh eurot)

REISIJAD


Kontserni omakapitali tootlus on vähemalt 7,4 %

8,5% (2016: 8,8%)

Müügitulu lahkuva reisija kohta suu-rem kui 31,3 eurot

29,71 eurot (2016: 32,44 eurot). Tulu reisija koh-ta vähenes, kuna lisandunud reisija ostuharjumus lennujaamaserinebsenisestkeskmisestostjakäitumisest

Müügitulu töötaja kohta suurem kui 66,5 tuh eurot

69,6 tuh eurot (2016: 65,9 tuh eurot)

Investeeringute tootlus suurem kui 5%

5,9% (2016: 6,6%)

Puhaskasum töötaja kohta suurem kui 9,8 tuh eurot

11,2 tuh eurot (2016: 11 tuh eurot)

Puhaskasum lahkuva reisija kohta suurem kui 4,6 eurot

4,77 eurot (2016: 5,41 eurot)

KONTSERNI KASUMLIKKUS

Kontserni Tallinna Lennujaam seatud eesmärkide täitmine

Kontserni Tallinna Lennujaam tulemuslikkuse mõõdikud



Eestiatraktiivseimatetööandjatetop30, tudengite top 10

Üldarvestuses 6. koht (2016: 9. koht); kutseõp-purid 3. koht; tehnikatudengid 6. koht; majan-dustudengid 7. koht; töötavad inimesed 1. koht (Instar)

VabatahtlikvoolavusAS-isTallinnaLennujaam 2016. aasta tasemel (ei ületa 6%)

Voolavusvähenenud,koguvoolavus8%;vaba-tahtlik voolavus 4%

Tööajakasutuseefektiivsus:üle-jaalatunnid+/-10%

AS Tallinna Lennujaam 95,97%

TÖÖTAJADJAORGANISATSIOON


Reisijate arvu kasv suurem kui 5% 19,2%

Aastaringsete otselendude sihtkohta-dearvsuureneb

+2 (25 sihtkohta)

LennujaamastjaGH-stpõhjustatudlendude hilinemise arv kokku max 3%

2,3%

Keskkonnaindeksi hoidmine tasemel “keskmine”

Tase„keskmine“

Lennujaamas maapealsete tõsiste vahejuhtumite arv max 75 juhtumit 10 000 lennu kohta

48,7 juhtumit 10 000 lennu kohta

GHtõsistevahejuhtumitearvmax0,06 juhtumit 1000 lennuoperatsioo-ni kohta

0,024 vahejuhtumit 1000 lennuoperatsiooni kohta

Lennujaama põhiprotsesside vastavus ISO 9001, 14001 standarditele

EttevõttelonkehtivadISO9001ja14001serti-fikaadid

Kehtivadlennuväljasertifikaadid Vastavaltmääruse(EÜ)nr216/2008sätetelening selle rakenduseeskirjadele väljastatud Tal-linnalennuväljalesertifikaatEE-00419.12.2017

GHpõhiprotsessidevastavusISAGOstandardile 80%

88,4%

LENNUETTEVÕTJAD



Ärikliendi rahulolu teenustega on keskmisest kõrgem

Äriklassi lounge saavutas Priority Pass tunnus-tuse“Euroopaparimlounge”.VIPteenistusttunnustatiELieesistumiseedukaläbiviimiseeest

Reklaamitulude kasv suurem kui 5% -7,1% (-45 tuh eurot) uute partnerite kaasamine osutus planeeritust ajamahukamaks)

Kontssessioonitulude kasv suurem kui 5%

Kontsessiooni tulude kasv +11,3% (+279 tuh eurot)

Max 10% vakantset pinda (kogu ren-ditava pinna mahust)

4,3%

Parkimistulude kasv 1% 14,1% (239 tuh eurot)

Logistikaärimahujatulususekasv TLLkaubamaht-18,8%,tuludevähenemine-9,0% (-163 tuh eurot)

Seminariruumide tulude kasv 11 tuh eurolt kasv 13,3 tuh euroni

PARTNERID


ÄRIPROTSESSID

Lennuväljateenuse osutamine

Reisijateenuse osutamine

Müük ja arendus

Protsessijuhtimine

2016.aastalõpusalustasimeTallinnaLennujaamasprotsessijuhtimiseganing2017.aas-taaugustismoodustasimekvaliteedi-japrotsessijuhtimiseosakonna,millepõhiülesanneonviiaettevõttesseteadmineprotsessipõhisestjuhtimisestningliitaprotsessijuhtiminejubahästitoimivasseintegreeritudjuhtimissüsteemilisakskvaliteedi-,keskkonna-,töö-keskkonna-jaohutusjuhtimisele.Protsessijuhtimise vajadus tuli strateegilisest eesmärgist käitada lennujaamasid kvali-teetseltjavastutustundlikult,suurendadaprotsessideefektiivsustningsoovistjuhtidaettevõtte tegevusi terviklikesväärtusahelates.Kui jagamevaldkonnad javastutusaladprotsessidekaupa,loobseemeilevõimaluseigatprotsessikäsitledakuieralditeenust,millelonarenguplaanningkvaliteedijatõhususemõõdikud.Pikemasperspektiivishoo-litseme selleeest, et juhtimineon läbipaistev ja kvaliteetneningmajandustulemusedhead.Protsessidiseenesestonlennujaamasjubapikkaaegatoiminud,kuid2017.aastamuuda-tustega on soov jõuda järgmisele tasemele. Peamine põhjus on lennujaama strateegiline ambitsioon–samamoodiedasitegutsedesonvägaraskestrateegilisieesmärke(reisijaterahulolukasv,läbilaskevõimekasvjne)saavutada–seetõttutulebarendadaseda,kuidasme seni tegutsesime ja juhtisime. Senise funktsioonipõhise juhtimise kõrval soovimeedaspidi töökorraldust juhtidaüksusi läbivalt, sestenamikesprotsessideson tegutse-jaderinevatestüksustestjaosakondadest.2017.aastalpanimepaikaprotsessijuhtimiseesimese taseme eesmärgi – luua terviklik vaade protsesside erinevatest tasemetest ja omavahelistest seostest.Esimesesammunakoostasimeprotsessikaardi.Protsessikaartjaotubkaheks:äriprotses-sid ja tugiprotsessid. Äriprotsesse on kolm: lennuväljateenus, reisijateenus ning müük ja arendus.


TUGIPROTSESSID

Strateegiline juhtimine

Personali-juhtimine

Finants-juhtimine

Hoonetejarajatistehaldus

ja hooldus

IT infrastruk-tuuri arendus

ja haldus

Riski- juhtimine

Ettevõtte juhtimineon reguleeritud strateegilise juhtimise, finantsjuhtimise, riskijuhti-misejapersonalijuhtimiseprotsessidega.TaristuhaldusegaonseotudITinfrastruktuuriarendusejahalduseninghoonetejarajatistehaldusejahoolduseprotsessid.

Esimesekirjeldatudprotsessinavalmibreisijateenuseprotsess.Sellegatahametagadaturvalise ja sujuva teenuse ehk pakkuda suurepärast ja ennetavat teenindust kogu reisi-jateekonnajooksul.Ootame,etprotsessijuhtimineannabselguse,kesmilleeestvastu-tab,misonühevõiteiseprotsessieesmärgidjakuidasmeilnendeeesmärkidetäitmisevalgusesläheb.Tahamehakataprotsessideabilanalüüsimatervikutoimimist–kõiküksusedlähtuvadlõppeesmärgist ning selle kaudu aitavad protsessid kaasa kliendile ja partnerile väärtuse loomisel. Samuti teeme süsteemset ja järjepidevat tööd protsesside tulemuslikumaksmuutmisel.Soovime järgmistel aastatel välja jõuda selleni, et protsessid aitavad funktsionaalsete üksuste töö kaudu jõuda kliendi ootustest ja vajadustest suurepärase kliendikogemuse ning lennujaama tulemuslikkuseni. Soovime, et töökorraldus on seostatud ja põhjen-datud,seetähendab,etüksustejameeskondadevahelontihekoostöö,misväljendubvõimekusesnäidataoptimaalsettoimetamist.Seeaitabmeil juhtidaklienditeenindusekvaliteetijasaavutadasellisetaseme,etsaaksimekindlaltöelda:olememaailmakodu-seimlennujaam,kusigalendloeb.

Oled oodatud

ETTEVÕTTE JUHTIMINE29

Foto:AronUrb

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

AS Tallinna Lennujaam rakendab riigile kuuluva äriühinguna juhtimisel HeaÜhingujuhtimiseTava.Sellekohasedpõhimõtted,midaettevõtejärgib,onavalikustatudettevõttekodulehel.AS-i Tallinna LennujaamaktsiateomanikonEestiVabariik. EttevõteonMajandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Kontserni kuuluvad emaettevõte ASTallinnaLennujaamjatütarettevõteASTallinnAirportGH.

ETTEVÕTTE JUHTIMINE


ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

ASTallinnAirportGH

Auditikomitee

Kuressaare Lennujaam

Tartu Lennujaam

Pärnu Lennujaam

Kärdla Lennujaam

Ruhnu Lennuväli

Kihnu Lennuväli

Administratiivvaldkond

Finantsvaldkond

Infotehnoloogia valdkond

Käitusvaldkond

Kommertsvaldkond

Taristu arendamise ja haldamise valdkond

AS Tallinna Lennujaam nõukogu

AS Tallinna Lennujaam juhatus

Tallinna Lennujaam


Üldkoosolek

AS-iTallinnaLennujaamkorraliselüldkoosolekul12.aprillil2017kinnitati2016.majan-dusaastaauditeeritudaruanne,kasumijaotamiseettepanekjasõltumatuvandeaudiitoriaruanne.Ainuaktsionäriotsusega17.08.2017muudetiASTallinnaLennujaampõhikirjaselliselt,et äriühingu nõukogu koosseisu suurus on kuni 5 liiget ja äriühingu nõukogu liikmete vo-litustepikkusekskuni3aastat.SamaotsusegakutsutinõukogusttagasiMargusPuust,Kai-RiinMerijaHindrekAllvee.AS-iTallinnaLennujaamnõukoguliikmeteksvalitiMärtenVaikmaa(valitinõukoguesi-meheks 31.08.2017), Piret Aava ja Kadri Land volituste pikkusega 3 aastat.RahandusministriettepanekulkutsutinõukogusttagasiHendrikAgurningvolitustepe-rioodi ühtlustamiseks ka IndrekGailan ja Toivo Jürgenson.Nõukogu liikmeteks valitiIndrekGailanjaToivoJürgensonvolitustepikkusega3aastat.

Nõukogu

Nõukogus on põhikirja alusel viis liiget. Liikmed määratakse kolmeks aastaks. Nende tasumäärabüldkoosolek.Nõukoguvalvabjuhatusetegevusejärelejaosalebolulisteotsustetegemisel.Nõukogutegutsebiseseisvaltkontsernijaaktsionäriparimateshuvides.Nõukogumäärabkindlakskontsernistrateegia,üldisetegevuskava,riskijuhtimisepõhimõttedjaaastaeelarve.Perioodil 01.01.2017 - 17.08.2017 kuulusid nõukokku Margus Puust (esimees), Kai-Riin Meri,HendrikAgur,IndrekGailan,ToivoJürgensonjaHindrekAllvee.Perioodil 17.08.2017 - 31.12.2017 kuulusid nõukokku Märten Vaikmaa (esimees), Indrek Gailan,ToivoJürgenson,PiretAavajaKadriLand.Nõukogu käis 2017. aastal koos kümnel korral (2016: 11) ja regulaarseid ülevaateid et-tevõttemajandustulemustestandis juhatusnõukogule igaskvartalis.Nõukogu liikme-te tööjõukulud kokku (töötasu koos sotsiaalmaksudega) olid 2017. aastal 43 tuh eurot (2016: 37 tuh eurot).

Auditikomitee

2017.aastalolidauditikomiteeliikmedToivoJürgenson(esimees),IndrekGailanjaKai-RiinMeri.Aastateisespooleskutsusnõukoguauditikomiteest tagasiKai-RiinMeri janimetas asemele Piret Aava.Auditikomiteekäiskoosviielkorral.Vaadatiüle jakiidetiheakskontserni2016.aastamajandusaastaaruanne,samutiviidiennastkurssi2017.aastaaruandevaheaudititule-mustega.EraldikäsitletilennujaamategevusiEuroopaisikuandmetekaitseüldmääruserakendamisel.


AS-i Tallinna Lennujaam juhatus

Juhatusesindabjajuhibettevõtteigapäevatöödkooskõlasseadusejapõhikirjanõuete-ga.Juhatusonkohustatudtegutsemamajanduslikultkõigeotstarbekamalviisil,lähtumaomaotsustesettevõttejaaktsionäriparimatesthuvidestningkohustubtagamaettevõt-tejätkusuutlikuarenguseatudeesmärkidejastrateegiajärgi.Juhatustagabriskijuhtimi-sejasisekontrollitoimimiseettevõttes.2017.aastaljuhatusekoosseisusmuudatusieiolnud.JuhatuseesimeesoliPiretMürk-Duboutning juhatuse liikmedAnneliTurkin jaEinariBambus.2017.aastal toimus60(2016: 49) juhatuse koosolekut, juhatuse liikmete tasud (teenistuslepingu tasu, tulemus-tasu ja sotsiaalmaksud) kokku olid 412 tuh eurot (2016: 342 tuh eurot). 2017. aasta tasud sisaldavad 2016. aasta tulemuste eest makstud tulemustasu 1-3 kuu ulatuses lähtuvalt töötatud ajast (2016: tulemustasu 1-3 kuu ulatuses).

AS-i Tallinn Airport GH juhatus ja nõukogu

TütarettevõtteAS-iTallinnAirportGHjuhatusenimetabametisseningjuhatuseliikmetetegevusetasumäärabtütarettevõttenõukogu.Nõukoguvolitusedjavastutustulenevadäriühingupõhikirjast,selleliikmedvalibAS-iTallinnaLennujaamjuhatus.2017. aastal nõukogu liikmete nimekiri ei muutunud. 2017. aastal toimus 8 nõukogu koosolekut.Juhatusekoosseisustoimus2017.aastalmuutus:06.12.2017kutsutinõukogupooltta-gasijuhatuseliigeJarnoMänd.Nõukogukoosolekul14.12.2017valitiuuekskolmeaastaseksperioodiksjuhatuseesi-meheks Tiit Kepp.JuhatuseesimeesoliTiitKeppjajuhatuseliigeJarnoMänd(kuni06.12.2017),nõuko-gu liikmedolidEinariBambus (esimees),Anneli Turkin,MartinMännik jaTõnuAder.Tütarettevõtte nõukogus osalemise eest AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liikmeteletasu ei maksta.Juhatuse liikmete tasud (teenistuslepingu tasu, tulemustasu ja sotsiaalmaksud) 2017.aastal olid kokku 188 tuh eurot (2016: 158 tuh eurot) ja tasu saavate nõukogu liikme-te oma 9 tuh eurot (2016: 9 tuh eurot). 2017. aasta juhatuse liikmete tasud sisaldavad 2016. aasta tulemuste eest makstud tulemustasu 3 kuu ulatuses lähtuvalt töötatud ajast (2016: tulemustasu 1-3 kuu ulatuses).Esitatud andmed kajastavad juhatuse liikmetele väljamakstud tasusid ning ei ole võrrel-davad raamatupidamise aastaaruande lisas 27 esitatud tekkepõhiste kuludega, kus on kajastatud ka juhatuse puhkuse ning preemiaeraldis.


Järelevalve

Riskijuhtimissüsteemtoetabettevõtteohutus-jaärieesmärkidesaavutamist.Ühtseteris-kijuhtimisepõhimõteteabilanalüüsitakse,hinnataksejajuhitaksekoguettevõtte,shre-gionaalsetelennujaamadelennuohutuse,tegevus-,äri-,töökeskkonna-ningfinantsriske.Siseauditifunktsioonlähtubsiseaudititegevustkorraldavatestrahvusvahelisteststan-darditestningettevõttesisestestprotseduuridest.Põhiprotsessidesiseaudititoimimiseeest vastutab siseaudiitor, kellel on aruandekohustus auditikomitee ja nõukogu ees.Siseauditipearõhkoli2017.aastal investeeringute jahangetegaseonduvate teemadeauditeerimisel. JätkuvaltosaletiEuroopaLennujaamadenõukogusiseauditi töörühmakoosolekutel (AirportsCouncil InternationalEurope InternalAuditExpertGroup).Kasealsete arutelude fookus oli peamiselt Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse raken-damisegakaasnevateriskidejaprobleemideennetamisel.Juhtimissüsteemi siseauditid on ettevõtte sisesed auditid, mille käigus AS-i TallinnaLennujaam kvaliteediaudiitorid auditeerivad AS-i Tallinna Lennujaam allüksuseid ning Tallinnalennuväljaterritooriumilasuvaidettevõtteid.Juhtimissüsteemikuuluvadkvali-teedi, keskkonna, riskide, lennuohutuse ja tööohutusega seotud tegevused. Neid audi-teidkorraldavadjaviivadläbivastavatevaldkondadespetsialistid,kesonaruandekohus-lasedjuhatuseees.Juhtimissüsteemisiseauditidtoimuvadkinnitatudaastaplaanijärgi.2017.aastaltoimuskokku32auditit(2016:18)AS-iTallinnaLennujaamallüksustesningTallinnalennuväljalopereerivatesettevõtetes.Perioodiliselttoimivadjuhtimissüsteemiülevaatuskoosolekud,millekäigusjuhatushindabjuhtimissüsteemitoimimistjasellemõ-jusust, toimunud sise- ja välisauditite tulemusi, regionaalsete lennuväljadeülevaateid,klientidetagasisidet,ressurssidepiisavust.Lisaks ettevõttesisestele audititele teostavad lennundusettevõtjad, Lennuametning teised järelevalve organisatsioonid järjepidevalt inspekteerimisi, kvaliteedi- ja riskijuhtimisauditeid.

Aruandlus

Juhatuskoostabkontsernimajandusaastafinantsaruande,järgidesrahvusvaheliselttun-nustatudfinantsaruandlusepõhimõtteid.Aruannetkontrollivadaudiitorjanõukogu.2017. aastal esitas juhatus nõukogule ülevaateid ettevõttemajandustulemustest igaskvartalis.Ettevõttekodulehelonavaldatudjuhatusejanõukogukoosseisningandmedaudiitorikohta.Ettevõttemajandusaastaaruanneavalikustataksehiljemalt1.maiks.


Eetika

TallinnaLennujaamlähtubomategevuseskolmestpõhiväärtusest–ollaavatud,hoolivja usaldusväärne.Nendeleväärtustelepeamekindlaksjäämakõikidestegevustes,midatööalaseltettevõ-tame.Kõiklennujaamatöötajadpeavadtegutsemaeetiliselt,vastutustundlikultjasea-dusi järgides ning kaitsma äriühingu head nime ja mainet.Korruptsioonivältimiseks jaeetilisekäitumisenormidekokkuleppimiseksolemeette-võttesväljatöötanudsisemiseregulatsioonikorruptsiooniohuennetamiseksningkeh-testanudheaärieetikapõhimõtted.Hea ärieetika katab järgnevaid teemasid - kontserni vara kaitsmine ja nõuetekoha-ne kasutamine; huvide konfliktid; altkäemaks ja korruptsioon; võõrustamine ja kingi-tused; aus konkurents ja jätkusuutlik äritegevus; turvaline töökeskkond ning vastuolu eetikapõhimõtetega.Alates 2015. aastast on töötajatel organisatsiooni sisevõrgus võimalus anonüümselt tea-vitadavõimalikesteetika,korruptsioonijmsjuhtumitest.Laekunudteatededastatakseautomaatseltsiseaudiitorileningneidmenetletaksejuhatusemoodustatudeetikakomis-jonis.Lennujaamaeetikajakorruptsioonijuhtumiteuurimiseksloodudkomisjonile2017.aastal taotlusi menetluse algatamiseks ei laekunud.

Liikmelisus

ASTallinnaLennujaamkuulubjärgnevatesseorganisatsioonidesse: ● AirportsCouncilInternational(ACI)Europeerinevadkomiteed ● InternationalCivilAviationOrganizationICAO ● MTÜVastutustundlikuEttevõtluseFoorum ● SA Saaremaa Turism ● MTÜSaaremaaEttevõtjateLiit ● EestiTööandjateKeskliit ● EestiMaksumaksjateLiit ● EestiKaubandus-Tööstuskoda ● EestiTurismifirmadeLiit ● EestiKeskkonnajuhtimiseAssotsiatsioon


Komiteed ja nende koosseisud

Keskendumaks valdkondadele ja teemadele, mis vajavad enam nii meie endi kui ka koostööpartnerite tähelepanu, oleme moodustanud nii Tallinna lennujaamas, kui ka re-gionaalsetes lennujaamades komiteesid, mis võimaldavad konkreetse sihtgrupiga otse suhelda.

Tallinna lennujaama ohutuskomitee

Tallinna lennuvälja ohutuskomitee koosolekud, kus osalevad kõikide Tallinna lennu-väljaltegutsevateettevõteteesindajad,toimuvadkordkvartalis.2017.aastaltoimus4koosolekut (2016: 4), mille teemadeks olid ohutuskultuuri propageerimine, ohutusta-seme tõstmine ning kogemuste vahetamine lennuväljal tegutsevate ettevõtete vahel.Jagasimeohutusalaseidkogemusi ja infotplaneeritavatestmuudatustest taristusningprotseduurides. Samuti analüüsisime toimunud vahejuhtumeid ja parendustegevusinendeedasiseksvältimiseks.

Tallinna lennujaama kasutajate komitee

Lennujaama kasutajate komitee liikmed on kõikide Tallinna lennujaama territooriumil te-gutsevateettevõteteesindajad.Koosolekuteljagameolulisiuudiseid,infotlennujaamategevuse ja protseduuride kohta. Regulaarsetel kogunemistel anname ülevaate ka meie lennundus- ja majandusnäitajatest, lennuohutusest ja –julgestusest ning kogukonna et-tevõtmistest.Kõikosalejadsaavadsoovikorralesitadaomaettepanekuid.2017.aastaltoimus 1 koosolek, mille põhiteemad olid Tallinna lennujaama 2017. aastal käsilolevad tegevusedjaarendusedningkainfotulevasteprojektidekohta.

Tallinna lennujaama terminali kasutajate komitee

Heatavaon,etpaarkordaaastasjagameTallinnalennujaamareisiterminalikasutajatekomitee koosolekutel laiemat infot nii lennujaamas üldiselt kui ka terminalis toimuvast. Koosolekutel osalevad kõik reisiterminali rentnikud ja koostööpartnerid. 2017. aastal toimus terminali kasutajate komitee koosolek kahel korral (2016: 2). Tegime kokkuvõt-teidmöödunudaastast,jagasimeinfot2017.aastaväljakutsetestjaprojektidest,tutvus-tasime arenguid lennuliikluses ja reisijate prognoose, informeerisime ehitustegevustest lennujaamas(uusjulgestus,VIPruumid,perroonirekonstrueerimised)ningettevalmis-tustest seoses ELi eesistumisega.


Töökeskkonna nõukogu

AS-isTallinnaLennujaamjaAS-isTallinnAirportGHonmoodustatudtöökeskkonnanõu-kogud, kus on võrdne arv nii tööandja kui töötajate esindajaid. Töökeskkonnanõukogude eesmärkonanalüüsidaettevõttetöötingimusiningjälgida,etkõiktöötervishoiujatöö-ohutuse nõuded oleksid täidetud.Regulaarsetel kohtumistel analüüsime toimunud tööõnnetusi, riskianalüüsi tulemusi ja selletegevuskavatäitmistningtöökeskkonna-alaseidprobleeme.AS-is Tallinna Lennujaam on 12 töökeskkonnavolinikku, neist Tallinna lennujaamas 8 ja 1 igas regionaalses lennujaamas. Töökeskkonnavolinikud esindavad kõiki allüksuseid ning neid on valinud töötajad.AS-isTallinnAirportGHon6töökeskkonnavolinikku,kellest4onvalinudtöötajadning2 määranud tööandja.

Regionaalsete lennujaamade ohutuseja kvaliteedigrupid

Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaamades kogunevad vähemalt üks kord kvar-talis ohutuseja kvaliteedigrupid, mille koosolekutel käsitletakse jooksvaid lennuvälja käitamise,lennuohutusejakvaliteedialaseidteemasid,klientideltlaekunudtagasisidet,lennujaamastoimunudaudititekäigusavastatudpuudusi.Koosolekutelekaasataksekalennuväljaterritooriumiteltegutsevaidettevõtteid.Ohutuse- ja kvaliteedigruppide ohutusega seotud eesmärgid on:

● teostadaesmastkontrolliohutusjuhtimissüsteemitoimivuseüle; ● teadvustadaohutuskultuurijaohutusjuhtimissüsteemiolulisustjatoimimist; ● saadakõigiltosapooltelttagasisidetohutusjuhtimissüsteemiparendustegevusteks; ● ohutuse edendamine ja kogemuste levitamine kõigile lennuvälja töötajatele ja

koostööpartneritele.


Riskijuhtimine

Riskijuhtimineonedukaettevõtte juhtimisprotsessi lahutamatuosa,milleeesmärkontoetadaohutusjuhtimisejaärieesmärkidesaavutamist,luuametoodikariskidehindami-seksningaidatakaasavõimalikemaandamismeetmeteleidmisel.Riskijuhtimiseolulineosa on koostöö erinevate valdkondade ja juhatuse vahel, varasematest kogemustest õp-pimineningvõimenähaolukordiette.Riskijuhtimise ühe põhitegevuse juurde kuulub iga-aastane riskikaardi uuendamine.Seosesettevõttestrateegiauuendamisegaalustasime2017.aasta lõpuska riskikaardiuuendamist.Riskikaardieesmärkonväljatuuavaldkonnitikõigeolulisemadriskidningkirjeldada ära ka võimalikud maandamismeetmed.2017.aastafookusolierinevatevaldkondadekaasaminejuhtumitejaintsidentideopera-tiivsesseregistreerimisse.Selleksolemeloonudjuhtumitejatöövooguderegistreerimiseandmekogu,mis tagab järjest parema info liikumise valdkondadevahel, info säilimisejastatistilistearuannetetegemise.Lisaksonplaneeritudhulgaliseltarendusi,etmuutaandmekoguveelkasutajasõbralikumaksningluualaiendatudtegevusvõimalusi(ntaudi-titemooduliarendamine).2017.aastalalustasimeriskijuhtimiseprotseduuriuuendamiseganing2018.aastaees-märkonluuariskijuhtimisekäsiraamat,misühtsedokumendinakoondakskõikidevald-kondade riskide hindamist üldisest kuni detailideni, riskide tõenäosuse ja mõjude hinda-mist ning maandamismeetmete kirjeldamist.Suuremat tähelepanu sai kriisiolukordadeks valmisoleku tagamine. Alalise töögrupina moodustatudkriisigruppkogunebregulaarseltningselletegevustreguleeribkriisijuhti-mise käsiraamat. 2018. aasta eesmärgid on kinnitada õppuste plaan ning tagada järjest efektiivsemõppustekorraldaminejaläbiviimine.


Äririskid

Lennundusturg oma olemuselt on otseselt seotud majanduskeskkonnaga. Edu tagabtulemuslikmüügitegevus,pidevliiniarenduskooslennuettevõteteootustejavajadustetundmisega ning partnerlussuhete juhtimine. Seda tõestas ka rekordiline arv reisijaid– 2,65 miljonit, mis oli 19% enam kui 2016. aastal. Koduseima lennujaama kuvandist lähtuvaltpanustamejätkuvaltpositiivsereisijakogemuseloomisele.Majanduskeskkonnast sõltuvad ka Tallinna lennujaama territooriumil tegutsevad partne-rid.Rentnikevähesusvõilahkuminevõibendagakaasatuuatuludeajutisevähenemise.Arendustegevustest tulenevad äririskid olid peamiselt seotud mahukate ja ajakavas pü-simistvajavateinvesteerimisprojektidega,mis2017.aastalläksidedukaltningtagasilöö-ke ei olnud.Äririskide maandamiseks oleme koostanud ettevõtte strateegia alusel tegevusplaani,meilonprioriteetidestlähtuvinvesteerimisstrateegianingäriplaanideriskemaandamelisatagatiste,kindlustusevõilepinguteabil.

Tegevusriskid

Ettevõttepeamineprioriteetonlennuväljateenusejätkupidevosutamine,milleosaonlennuohutusriskide maandamine ja turvalisuse tagamine. Turvalise lennujaama maine eel-dabpidevattööd,sestreisijatemahusuurenemisevalgusesonkoormusetõusniilennun-dusjulgestusekuikalennuohutusetagamisegaseotudtöötajatel.Lennundusettevõttenatulebmeiltagadavastavussertifikaatidenõuetele,kriitilistesüsteemidetoimepidevus-häireteta töö, lennuliiklusalal toimuvate vahejuhtumite minimeerimine ning aktsepteeri-tavalennuohutustasemehoidmine.Meilontoimivohutusjuhtimissüsteem,millekaudusaavad teavitada nii töötajad kui ka kogukonna liikmeid vahejuhtumitest, arendame jät-kuvaltennetavatohutuskultuurininguuendameigalaastalkaettevõtteohutuspoliitikat.KunaEestioli2017.aastateisespoolesEuroopaLiidueesistujamaa,olikalennujaamajaoks turvalisuse tagamine üks prioriteetsemaid tegevusi.Tegevusriskide maandamiseks oleme loonud erinevaid protseduure, siinkohal võiks välja tuua range ohutuspoliitika järgimine, kriitiliste süsteemide taasteplaanide taga-mine (koos testimisega) ning pidev valmisolek toimepidevushäirete ennetamiseks jalikvideerimiseks.


Valmisolek kriisiolukordadeks

Tagamaks kõigi AS-i Tallinna Lennujaam käideldavate lennuväljade ohutu- ja nõueteko-hanekäitamine,olemekirjeldanudettevõttetegevusederinevatekriisi-jahädaolukorda-dekorralkriisijuhtimisekäsiraamatus.Et olla erinevate kriisijuhtumite korral valmis toetama sündmuse lahendamist, hädaolu-kordade või nende tagajärgede likvideerimist AS-i Tallinna Lennujaam lennujaamades ningettevõttetavapärasetoimimisetaastamist,olememoodustanudalalisetöögrupinakriisigrupi,misonAS-iTallinnaLennujaamerinevatevaldkondadejuhtidestjaspetsialis-tidestkoosnevmeeskond.Kriisigrupitegevustreguleeribkriisijuhtimisekäsiraamatningkriisikommunikatsiooni plaan.Õnnetuse puhul Tallinna lennuväljal reageerib esmalt Tallinna lennujaama päästetee-nistus, kelle ülesanne on kiiresti ja operatiivselt reageerida tulekahju, lennuõnnetuseohu või lennuõnnetuse korral, likvideerida kütuse- ja õlireostuseid ning turvata õhu-sõidukitetankimisi.PäästeteenistuseolemasolujavalmidustagabTallinnalennuväljaleaastaringselt VIII päästekategooria. Tallinna lennuväljal oli VIII päästekategooria tagatud kogu 2017. aasta ulatuses ja tõsisemaid päästesündmusi ei toimunud. Koostöös erine-vate ametkondadega toimus päästeõppus „Mürk 2017“, mille raames harjutati koos-töödjategevusikeemiarünnakukorralTallinnalennujaamareisiterminalile.Terviseametieestvedamiseltoimusepideemiatõrjealanelauaõppus,kuskatsetatikõigiosapooltegaTallinna lennujaama epideemiatõrje eeskirja toimimist.Ka regionaalsetel lennujaamadel on valmisolek reageerida ning tegutseda erinevates kriisi- ja hädaolukordades. 2017. aastal toimusid sealgi erinevad õppused. Kuressaare lennujaamas toimunud õppuse käigus kontrolliti Kuressaare lennujaama päästemees-konna,Päästeameti,KiirabiningPolitsei-jaPiirivalveametivalmisolekuthäireteeninduseosutamiseljaotsimis-ningpäästetöödejuhtimistlennuõnnetuselahendamiselninghar-jutatiomavahelistkoostööd.TartulennujaamastoimunudõppuseeesmärkoliharjutadajakontrollidaTartulennujaamapäästeteenistusejateisteametkondadejaettevõtetegavalmisolekut ja tegutsemisvõimekust reageerimaks lennuõnnetuse korral. Pärnu lennu-jaamastoimunudõppusesisuoliagategutsemineeritiohtlikunakkushaigusekorral.

Ebaseaduslik sekkumine lennutegevusse

Reisijate turvalisuse tagamisse panustavad kõik lennujaamad üle maailma. Tallinna len-nujaamostab julgestusteenustsissepartnerettevõtteltG4SEestiAS.Teemenendegatihedatkoostööd,teostamepidevatkontrollinendetegevuseüleninghaldamejahool-damejulgestusotstarbeliseksläbivaatusekskasutatavaidseadmeid.


Keskkonnariskid

Suurimat keskkonnamõju avaldavad lennukite ja lennuraja jäätõrje ning kütuste ja õlide käitlemine.Kütuse- jaõlireostustevältimiseksning tõrjeksolemevälja töötanudvas-tavad protseduurid ja lennujaama päästeteenistus on varustatud vajalike ressurssidega keskkonnareostuse likvideerimiseks ning keskkonnaohu ärahoidmiseks. Pääste- ja hool-deteenistustetöötajadläbivadvastavaidkoolitusiningomavadpraktilisikogemusi.Keskkonnareostusevältimiseksjälgimepidevaltniipinnase,veekuikaõhukeskkonna-seisundit ja kontrollime lisaks sisemistele protsessidele ka meie territooriumil tegutseva-te partnerite nõuetekohast ja keskkonnasäästlikku tegutsemist. Keskkonnaressursside tarbimise vähendamiseks ja keskkonnakava eesmärkide täitmise jälgimiseks olemeloonudjuhtrühma,kesanalüüsibettevõtteenergiatarvetningpakubväljakuluefektiiv-seidmeetmeidjategevusienergiatarbevähendamiseksjakeskkonnaalasteeesmärkidetäitmiseks.Keskkonnariskide maandamiseks oleme kasutusele võtnud vastavad kvaliteedistandar-did ning need on maandatud kõigi seadusest tulenevate nõuete täitmise ja järelevalve teel.Keskkonnariskidegaarvestamekauuteinvesteeringutetegemisel.Ettevõttekesk-konnaprotsessijuhtonkaasatudhangeteettevalmistamisse,ettagadakeskkonnaaspek-tidegaparimalvõimalikulviisilarvestamine.

Personaliriskid

Arvestadestööturulvalitsevattöötajatenappustjakasvufaasisolevateettevõtetevär-bamissoovi,onettevõtteleühaolulisemametikohtademehitatusevõimekus teenustetagamiseks.Kogukontserniriskiteguriks,misraskendabvärbamist,onööpäevaringne(24/7)teenus-tetagamisevajadus,mistähendabtöötajatejaoksvahetustegatööd,sealjuureskaöiselajal. Öövahetustes töötamist on enim välja toodud ka töölt lahkumise ja tööpakkumi-sestloobumisepõhjusena,sedaeelkõigeväiksematöökogemusejanoorematetöötajatehulgas.Inimteguriga seotud riskide maandamiseks jälgime tööaja kasutust ja peame oluliseks puhkamisvõimalusi, nii oleme kõigile töötajatele paremaks taastumiseks ja töö ning isik-liku elu tasakaalustamiseks võimaldanud 7 päeva lisapuhkust kalendriaastas. Lisaks on üks maandamismeede ka ohtude teadvustamine ja ohutute töövõtete omandamine. Selleks toimusid 2017. aastal sisekoolitused käitamise ja ohutusega seotud personalile.


Infoturve ja andmekaitse

Andmed ja infosüsteemid on olulise tähtsusega Tallinna Lennujaama toimepidevuse ta-gamiseks.Tänapäevasetehnoloogiakasutaminetekitabparatamatulterinevaidinfotur-beriskeningalatitulebveenduda,etinfosüsteemijatarkvarakasutamisegaeitekitatatäiendavaidriskeningvaikimisiarvestatakseinfoturbejaandmekaitsenõuetega.Kõigesuurema infoturberiski, inimteguri, vähendamiseks korraldasime 2017. aastal Tallinnalennujaamas ja regionaalsetes lennujaamades seitse infoturbealast koolitust, et tõstatöötajateüldistinfoturbeteadlikkust,teadvustadaerinevaidinfoturbeohtejaandasoo-vitusieeldatavareageerimiseosas.Lisaksviisimekogukontsernisläbiõngitsuskirjatestikoolitustel omandatud teadmiste kontrollimiseks ja reageerimise jälgimiseks.Et saada parem ülevaade kogutavatest ja töödeldavatest andmetest ning isikuandmete kaitse nõuete täitmisest, kaardistasime 2017. aastal lennujaama andmekogud. Selle tule-musena selgus, et isikuandmete töötlemise protseduurid vajavad ajakohastamist seoses uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega. Koostasime Tallinna Lennujaama pri-vaatsuspoliitika,miskirjeldabisikuandmete,shreisijaandmetetöötlemisepõhimõtteidjadeklareeribandmekaitsenõuetejärgimist.2018.aastalonplaanisjuurutadamitmeiduusiandmekaitsejainfoturbeprotseduureningtäiendadaolemasolevaidinfosüsteeme,ettagadaisikuandmetekaitseüldmäärusenõuetetäitmine.Samutiarendame2018.aas-taledasi infoturbe juhtimisesüsteemi,mistagab järjepidevaltkõigiosapoolteaktiivseosaluseinfoturberiskideohjamiseljavähendamisel.Protsesside,teenustejainfosüstee-midearendamiselarvestameasjakohasteinfoturbejaandmekaitsenõuetega,etvältidavõimaliketurvaintsidentidetoimumist.

Ostuprotsesside riskide juhtimine

KunaTallinnaLennujaamalpuudubklassikalisesmõttestarneahel,korraldamehankeid,mille kord ja protseduurireeglid on kehtestatud hangete korraldamise korraga. Nende läbiviimiselpeabhankijajärgimariigihangetekorraldamiseheadtava,kasutamarahali-sivahendeidotstarbekalt,mõistlikultjasäästlikultningsaavutamariigihankeeesmärgimõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel pa-rimavõimalikuhinnajakvaliteedisuhte.Riigihankekorraldamiselontagatudläbipaist-vus ja kontrollitavus. 2017. aastal toimus 135 hankemenetlust (2016: 157), sealhulgas riigihangete registri vahendusel 32 hankemenetlust (2016: 23), millest üle rahvusvahe-lise piirmäära hankemenetlusi oli 2 (2016: 3), lihthanke menetlusi 22 (2016: 20), kolm väljakuulutamisetaläbirääkimistegahankemenetlustningkaksavatudhankemenetlust.Üldarvustkolmelkorral lõpetatihankemenetlus lepinguta.Elektroonilisesriigihangeteregistrikeskkonnasläbiviidudhangetestolie-menetlusi28(2016:22).


Arendusprojektide riskid

2016. aastal alustasime ja 2017. aastal lõpetasime tähtaegselt suuremahulise arendus-projekti,millekaasrahastajaoliEuroopaLiit.Olimepõhjalikultanalüüsinudprojektigaseotud riske, millest suurimad olid seotud ajakava, kvaliteetse lõpptulemuse saavutami-sejaeelarvespüsimisega.Riskitaseolikõrge,kunarajaülekattejarajatuledesüsteemigaseotud töid teostatiöösel jahommikul taastatisamalalal lennuliiklus.Siinkohal tulebtõdeda, et kogu pingelise ehitusprotsessi jooksul ei toimunud ühtegi lennuohutusalast intsidenti,misoleksmõjutanud lennuvälja käitamist võimainetning lennuettevõtteidoliaegsastiteavitatudehitusprotsessikäigust.Kõiksüsteemidsaidkasutuselevõetudõigeaegselt ja ükski risk ei realiseerunud.Peamiste riskimaandamismeetmetena olime projektile teostanud ekspertiisi, olimenõudlikud ehitusjärelevalve osas ja nõudsime ehitajalt laiemat ning kõrgemat vastutus-kindlustuse määra. Igapäevaste riskimaandusmeetmetena toimis pidev infovahetus töö-de teostajaganii tööde teostamisegraafikuspüsimise,ohutustaseme jälgimisekui kateostatud tööde kvaliteedi osas.Pidasimekriitiliseksvõimalikkeehitajajateisteosapoolteeksimusilennuväljalkehtesta-tud protseduuride ja ohutusalaste nõuete vastu, mis oleksid võinud kaasa tuua ohutust mõjutavaidolukordi,seetõttuoliohutusalasteriskidevältimineprojektimeeskonnajaoksesmatähtis.Peamisedmaandamismeetmedolid:

● pidev mitmepoolne infovahetus; ● kohustusliklennuohutusejalennundusjulgestusealastekoolitusteläbimine; ● töövõtja võtmeisikute vastavus nõuetele; ● ohutu ning katkematu lennutegevus; ● osapoolte pidev järelevalve ehitustööde ajal; ● kõrgem vastutuskindlustuse määr.2018.aastasuurimadarendusprojektidonparkimismajaehitamine(tähtaegdetsembris2018), reisiterminali funktsionaalsuse arendamine, reisiterminali ja perrooniala teostata-vusuuringu (Feasibility Study)koostaminekuniläbilaskevõimeni6miljonitreisijat,lennu-liiklusalaläbilaskevõimesuurendaminejakeskkonnamõjudevähendamineninglennu-väljapikaajalisearengukava(kuniaastani2040)uuendamiseettevalmistamine.


tuh EUR 2017 2016 Muutus %

KONTSERNI TÄHTSAMAD MÜÜGI- JA FINANTSNÄITAJAD

Äritulud kokku 49 934 46 763 7Müügitulu 40 250 36 897 9

● sh lennundustulu 14 660 13 167 11 ● shmittelennundustulu 25 589 23 730 8

Muud äritulud 9 684 9 866 -2 ● shvaradesihtfinantseerimine 3 789 4 352 -13 ● shjulgestusejapäästesihtfinantseerimine 4 135 3 653 13 ● shregionaalsetelennujaamadesihtfinantseerimine 1 615 1 615 0 ● sh muud äritulud 145 246 -41

Ärikasum enne kulumit* 13 921 13 743 1Puhaskasum 6 464 6 158 5Rahavood põhitegevusest 15 102 11 343 33Investeeringud 32 813 25 634 28

Varad aasta lõpus 181 412 155 453 17Varadaastalõpussihtfin.kohustuseta* 120 753 99 058 22Omakapital aasta lõpus 78 257 71 793 9Võlakohustused aasta lõpus 32 259 16 857 91

Omakapital/varadaastalõpus* 65% 72% Võlakohustused/ärikasumennekulumit* 2,32 1,23

Ärikulud kokku 43 262 40 486 7 ● shkaubad,materjalid,teenused 12 614 11 237 12 ● sh mitmesugused tegevuskulud 1 283 1 340 -4 ● sh tööjõukulud 17 747 16 015 11 ● sh muud ärikulud 579 77 649 ● sh põhivara kulum 11 038 11 818 -7

*eisisaldapõhivaradesihtfinantseeringut

2017. aasta majandustulemused


20 40

14,7

13,2

13,2

9,3

8,7

8,6

11,8

11,3

8,8

4,5

3,7

3,3

2017

2016

2015

LennundustuludRuumide üür ja kontsessioonid

Reisijate ja lennukite teenindamineMuud mittelennundustulud

40,3

36,9

33,8

Kontserni müügikäive 2015-2017, mln eurot

Tulu

Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu aastal 2017 oli 40,3 mln eurot, olles eelnevast aastast9%võrrasuurem(2016:36,9mlneurot).Käibest36%moodustasidlennundus-tuludja64%mittelennundustulud(2016.aastal:36%ja64%).

Lennundustulud kokku olid 2017. aastal 14,7 mln eurot (2016: 13,2 mln eurot) ehk 1,5 mln euro (11%) võrra enam, kui 2016. aastal. Tallinna lennujaama reisijate arv oli 19,2% võrra suurem kui 2016. aastal (2017: 2 648 361 ja 2016: 2 221 615) ning len-nuoperatsioonide arv 10,7% võrra suurem, kui 2016. aastal (2017: 45 325 ja 2016: 40 938). Reisilendude lennuoperatsioonide arv kasvas 4 626 lennu võrra ehk 14,4%. Lennuoperatsioonidvähenesidkaubalendudeosas8,2%.Keskmine reisijatasuväljuvareisija kohta oli 8,7% madalam kui 2016. aastal (2017: 5,54 eurot, 2016: 6,07 eurot). Reisijate ja lennuoperatsioonide kasv ei kajastunud samas proportsioonis tuludes, kuna rakendame uutele ja kasvavatele liinidele liinitoetusprogrammi meetmeid. 2016. aasta algusesthakkaskehtimauusliinitoetusprogramm5-aastaseksperioodiks.2017.aastalkvalifitseerusidmahupõhiseletoetuseleLOT/NordicajaAirBaltic.Regionaalsete lennujaamade osas oli 2017. aastal reisijate arv 14,1% võrra parem kui 2016.aastal(2017:60878ja2016:53360).SellepositiivsekasvutagaolidKuressaareja Kärdla lennujaam, kus esimeses kasvas reisijate arv 45% (2017: 19 231 ja 2016: 13 289) ja teises 22% (2017: 9 170 ja 2016: 7 547). Suure kasvu põhjuseks oli 2016. aasta varasuveltoimunudregulaarseteliinilendudekatkeminejavedajavahetus,mistõttuku-junesreisijatearvukasvrekordiliseksvõrdlusesvarasemaaastamadalabaastasemega.Lennundustulud regionaalsetes lennujaamades kasvasid 0,04 mln euro võrra (+11,2%) võrreldes 2016. aastaga (2017: 0,404 mln eurot ja 2016: 0,363 mln eurot).


Mittelennundustuludolid2017.aastal25,6mlneurot(2016:23,7mlneurot)ehk8%võr-ramöödunudaastastsuuremad.AS-iTallinnAirportGHmittelennundustuludkasvasid6% võrra (2017: 12,5 mln eurot ja 2016: 11,7 mln eurot) ning AS-i Tallinna Lennujaam mittelennundustuludkasvasid11%võrra.Tallinnalennujaamaühekstuludekasvupõh-juseks oli VIP- ja äriklienditeeninduse tulude suurenemine 0,5 mln euro võrra seoses EestiEL-ieesistumiseperioodiga.Muudesttuludestkasvasidtoitlustusejavaluutavahe-tusekontsessioonitulud20%,autodeparkimiseteenusetulud14%jakaubandusekont-sessioonitulud 7% võrreldes eelmise aastaga.TallinnAirportGHpuhul oli jäätõrjetuludeosas kahanemine0,4mln võrra ehk13%.Vastavad tulud olid 2,4 mln eurot (2016: 2,8 mln eurot). See tululiik on otseselt sõltuv ilmastikutingimustestjaseegaaastatelõikesvarieeruv.Muumüügikäive,väljaarvatudjäätõrjetulud, kasvas 12% (2017: 10,0 mln eurot ja 2016: 9,0 mln eurot). Tulude kasvu peamisteks põhjusteks oli suurenenud lennuoperatsioonide arv.Muud äritulud olid 2017. aastal 9,7 mln eurot (2016: 9,9 mln eurot) ehk 2% võrra möö-dunudaastastväiksemad.Riigiltsaadavsihtfinantseeringlennundusjulgestusejapääste-kuludekatmiseksjäisamaletasemele(2017ja2016:4,1mlneurot).2016.aastaleraldatisellest 3,6 mln eurot tegevuskulude katmiseks ning 0,5 mln eurot investeeringuteks. Investeeringutekssaadudosaeikajastuerinevalt tegevuskuludesihtfinantseerimisesttuluna tingimuste täitmisel, vaid sihtfinantseeritud põhivara amortisatsiooniperioodijooksul.Riigiltsaadavsihtfinantseeringregionaalsetelennujaamadetegevuskuludeksjäikasamaletasemele(2017ja2016:1,6mlneurot).Varadesihtfinantseerimisetuludolid2017. aastal 0,6 mln euro võrra väiksemad (2017: 3,8 mln eurot ja 2016: 4,4 mln eurot), sest sihtfinantseerimisega soetatudpõhivara väärtus amortiseerus ja koos sellega kasihtfinantseering.Kontserni tulud kokku olid 49,9 mln eurot (2016: 46,8 mln eurot). Kontserni tulude ar-vestamisel on maha lahutatud kontserni sisesed tehingud summas 2,2 mln eurot. Kasv 3,2 mln eurot ehk 6,8% võrreldes eelneva aastaga. Tuludest 81% moodustas müügikäive ja 19% muud äritulud (2016: 79% ja 21%).


MüügikäiveVarade sihtfinantseering

Tegevuskulude sihtfinantseeringMuud tulud

35,9Tallinna

lennujaam

29,2

4,1

2,5

0,1

12,5Tallinn

Airport GH

12,50,1

3,7Regionaalsed lennujaamad

0,8

1,30,04

1,6

2017

33,1Tallinna

lennujaam

26,3

3,7

3

0,1

11,8Tallinn

Airport GH

11,70,01

3,7Regionaalsed lennujaamad

0,7

1,40,0021,6

2016

Tulude jagunemine 2016-2017, mln eurot


20 40

17,6

16,0

14,5

11,0

11,8

10,8

12,6

11,2

11,1

2

1,4

1,9

2017

2016

2015

TööjõukuludPõhivara kulum

Kaubad, materjalid, teenusedMuud kulud

43,3

40,5

38,2

Kontserni kulud 2015-2017, mln eurot

Kulu

Kontserni kulud kokku olid 43,3 mln eurot (2016: 40,5 mln eurot). Kasv 2,8 mln eurot ehk 6,9%. Tööjõukulude kasv oli 1,6 mln eurot ehk 9,8% (2017: 17,6 mln eurot ja 2016: 16,0 mln eurot). Põhivara kulum oli 2017. aastal 11,0 mln eurot (2016: 11,8 mln eurot), vähenemine0,8mlneurotehk6,6%.Kuludegrupikaubad,materjalidjateenusedkuludkasvasid võrreldes 2016. aastaga 1,4 mln euro võrra (2017: 12,6 mln eurot ja 2016: 11,2 mln eurot). Sealhulgas sisseostetud lennundusjulgestuse teenuse kulud olid 3,4 mln eu-rot (2016: 3,1 mln eurot), kasv 0,3 mln eurot ehk 10,5%. Muud ärikulud kokku olid 0,6 mlneurot(2016:0,1mlneurot).Siinallkajastati0,5mlneuroväärtusesNordicanõuetTallinnAirportGHvastuseoseskahekindlustusjuhtumiga.Kindlustusegaseotudkohus-tuskajastati2017.aastaskuitekkisnõue.Tulukajastatakseaastas,kuskindlustusnõudehüvitab.Hüvitatavlõplikkahjusummaselgitatakseväljamenetlusetulemusena.

2017. aastal olid Tallinna lennujaamas erivajadustega seotud reisijate teenindamise ku-lud 0,35 mln eurot (2016: 0,28 mln eurot). Kulud suurenesid 0,07 mln euro võrra, seal-hulgas tööjõukulud 0,03 mln euro võrra ning eritransporditeenuse sisseostu kulu 0,04 mln euro võrra.


3 6

3 6

4,67

4,24

1,44

1,45

4,14

4,14

1,98

1,56

2017

2016

Julgestuse kuludPäästekulud

Riigi sihtfinantseeringTallinna lennujaam katab

2017

2016

6,12

5,7

6,12

5,7

Tallinna lennujaama julgestuse ja päästekulud 2016-2017, mln eurot

Tallinna lennujaama julgestuse ja päästekulude katmine 2016-2017, mln eurot

Riigisihtfinantseeringjulgestusejapäästekuludekatmiseksoli2017.aastal4,1mlneurotsarnaselt 2016. aastaga. Samas AS-i Tallinna Lennujaam jaoks kasvasid kulud 0,4 mln euro võrra, ehk 7,3%. 2017. aastal olid need kulud kokku 6,1 mln eurot (2016: 5,7 mln eurot).Seega,kui2016.aastalkattisASTallinnaLennujaamjulgestusejapäästekulusid1,6mlneuroulatuses,siis2017.aastaljuba2,0mlneuroulatuses.


Müügikäive Tegevus-kulude

sihtfinant-seerimine

Varade sihtfinant-seerimine

Muud tulud Tulud kokku Kulud kokku Kahjum (TLL katab)

4

2

0

20172016

0,77 0,66 0,04 0,003

-0,5 -0,46

1,65 1,63 1,25 1,38

3,71 3,67 4,21 4,13

Regionaalsed lennujaamad kokku 2016-2017, mln eurot

Regionaalsete lennujaamade tulud kokku olid 2017. aastal 3,7 mln eurot (2016: 3,67 mln eurot), kasv võrreldes eelneva aastaga 0,04 mln eurot ehk 1,1%. Müügikäive kasvas 0,1mln eurot ehk 17,1%ning varade sihtfinantseerimine vähenes 0,1mln eurot ehk9,6%.Riigipooltkaetitegevuskulusidsihtfinantseeringuna1,6mlneuroulatuses,naguka 2016. aastal. Regionaalsete lennujaamade kulud kokku olid 4,2 mln eurot (2016: 4,1 mln eurot), kasv 1,9%. Kahjum kokku oli 0,5 mln eurot (2016: 0,5 mln eurot).

Tulem

Ärikasumennepõhivarakulumitjafinantstulemit(EBITDA)oli13,9mlneurot,olles0,2mln euro võrra eelnevast aastast enam. Ärikasum (EBIT) oli 2017. aastal 6,7 mln eurot (2016: 6,3 mln eurot). Seega suurenemine 0,4 mln eurot ehk 6,3%. Põhjuseks, et äritulud kasvasid ärikuludega võrreldes 0,4 mln euro võrra enam: äritulud kasvasid 3,2 mln eurot ja ärikulud kasvasid 2,8 mln eurot võrreldes 2016. aastaga.Finantskulud olid 2017. aastal 0,2 mln eurot (2016: 0,1 mln eurot). Sealhulgas laenude javõlakirjadeintressikuludolid0,26mlneurotningkasumtuletisinstrumentideümber-hindluselt oli 0,06 mln eurot.Kontserni kasum aastal 2017 oli 6,5 mln eurot, olles eelnevast aastast 0,3 mln euro ehk 5,0% võrra suurem (2016: 6,15 mln eurot). Tulud kokku oli 2017. aastal 3,2 mln euro võr-rasuuremad,kuludkokkuoli2,8mlneurovõrrasuuremad,misannabpositiivsetulemi0,4 mln eurot. Finantskulud olid 0,1 mln euro võrra suuremad.


Kontsern Tallinn Airport GH Regionaalsed lennujaamad Tallinna lennujaam

6

3

0

20172016

6,46 6,16

-0,5 -0,46

1,630,97 1,76

6,06 4,82

Kontserni kasum 2016-2017, mln eurot

Bilanss

Bilansimaht kokku 2017. aasta lõpuks oli 181,4 mln eurot (2016: 155,5 mln eurot). Seega onbilansimahtkasvanud26,0mlneurotehk16,7%.Varadepoolepealonkasvanudma-teriaalne põhivara 20,1 mln euro võrra, raha ja ekvivalendid on suurenenud 5,4 mln euro võrra ning nõuded on vähenenud 1,1 mln euro võrra. Passiva poole peal on kohustused suurenenud 19,5 mln eurot ehk 23,3% ning omakapital suurenenud 6,46 mln eurot ehk 9,0%. Omakapital on suurenenud 2017. aasta puhaskasumi võrra. Omakapitali ja kohus-tuste osakaal passivas on muutunud nii, et kohustuste osakaal on kasvanud 57% peale (2016: 54%) ja omakapitali osa vähenenud 43% peale (2016: 46%).

Rahavood

Kontserni rahajääk 2017. aasta alguse seisuga oli 8,7 mln eurot. Rahavoog põhitegevu-sest 2017. aastal oli 15,1 mln eurot (2016: 11,8 mln eurot), rahavoog investeerimisest -33,6mlneurot(2016:-20,4mlneurot)ningrahavoogfinantseerimisest24,0mlneurot(2016: 2,1 mln eurot). Kontserni rahajääk 2017. aasta lõpu seisuga oli 14,1 mln eurot. Seega rahajäägi suurenemine 5,4 mln eurot ehk 62% võrra.Kontsern tasus laene kokku 4,55 mln eurot. 2017. aasta lõpu seisuga oli laenujääk 32,2 mln eurot, sealhulgas Pohjola laen 4,7 mln eurot, võlakirjad 7,5 mln eurot, Põhjamaade Investeerimispanga (NIB-i) laen 10,0 mln eurot ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) laen 10,0 mln eurot. NIB-i laen (Tallinna lennujaama reisiterminali ja lennuliiklusala rekonst-rueerimise jaoks aastatel 2007-2008), mille jääk oli 2016. aasta lõpus 3,6 mln eurot, sai 2017. aastal tagasi makstud.2016.aastadetsembris sõlmiskontsernkaks laenulepingut:EIB-lt laenatakse30mlneurot ja NIB-lt laenatakse 24 mln eurot. Laenudega rahastatakse Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendus- ja uuendustöid ning parkimismaja ehitust. 2017. aastal saadi lae-nukummaltkipangalt10,0mlneurot.2018.aastalonkontsernplaneerinudlaenuvõttaEIB-lt10,0mlneurotjaNIB-ilt14,0mlneurot.2019.aastalonplaanisEIB-ltlaenuvõtta10,0 mln eurot.


Investeeringud

Kontsern investeeris 32,8 mln eurot, sellest Tallinna lennujaam 31,4 mln eurot, regio-naalsedlennujaamad0,2mlneurotjaASTallinnAirportGH1,2mlneurot.Tallinna lennujaama kõige olulisem projekt oli 2016. aastal alanud lennuliiklusala laien-damineidajalõunasuunal,kuhuinvesteeriti2017.aastal15,3mlneurot(2016:16,6mlneurot).Ühtekuuluvusfondipoolnesihtfinantseeringprojektile2017.aastaloli8,5mlneurot (2016: 6,7 mln eurot). Teised suuremad investeeringud olid:

● valmis Tallinna lennujaama reisiterminali lõuna-ala laiendus maksumusega 4,8 mln eurot; 2016. aastal oli investeering 0,6 mln eurot, kokku projekt 5,4 mln eurot

● maadesoetus3,0mlneuroeest,etehitadauusikaubaterminale ● Tallinna lennujaamas valmis õhusõidukite värvimisangaar, mille ehitamine maksis 2,4 mlneurot;angaarantikasutusrenditingimustelkasutadaAS-leMagneticMRO

● seoses Tallinna lennujaama parkimismaja ehituse ettevalmistusega (ehitamine toi-mub2018. aastal), valmis reisiterminali lõunapoolseotsa juures ringristmik, kuludkokkuseosesselleprojektigaolid1,7mlneurot

● Tallinna lennujaama reisiterminali uuele julgestuskontrolli alale osteti 5 uut kont-roll-liini maksumusega 1,1 mln eurot

● TallinnAirportGHostisjäätõrjemasinamaksumusega0,8mlneurot

Kasvame koos

ETTEVÕTTE TEGEVUS53

Lennuliiklus

Lennuliiklus aastal 2017

2017.aastatiseloomustasniiEestikuikaEuroopatasandilpositiivnemajanduskonjunk-tuur,mistõilennunduseskaasaerakordsekasvutrendi.Tarbijatekindlustunnejasisse-tulekudonkasvanudningjätkuvaltsoodsadpiletihinnadonmuutnudlendamisekätte-saadavaks ka segmendile, kelle võimalused reisimiseks olid varem piiratumad. Soodne makrokeskkond toetas nõudlust kogu aasta vältel, mille tulemusel saavutas Tallinna len-nujaam taas kõikide aegade parima tulemuse. Reisijate koguarv kerkis 2 648 361 reisi-jani, kasvades võrreldes aastatagusega 19,2%. Euroopas tervikuna kasvas reisijate arv keskmiselt 8,5% (ACI Europe).

ETTEVÕTTE TEGEVUS

Foto

: Nel

e Tu

llus


2017 2016 2015 2014 2013

REISIJAD

Reisijaid kokku 2 648 361 2 221 615 2 166 820 2 017 371 1 958 801 ● Sh siselendudel 25 255 18 079 20 271 17 441 19 274 ● Sh välislendudel 2 345 240 2 203 536 2 146 549 1 999 930 1 939 527 ● Shümberistujaid 43 945 25 678 55 960 47 034 72 270 ● Sh pööringutel 0 0 9 369 14 161 14 687

Reisijate arv Tallinna lennujaamas 2013-2017

Tallinna lennujaam

Reisijad

Reisijate arvu kasv Tallinna lennujaamas püsis esimesel poolaastal keskmiselt 16% juu-res,kerkidesaastateisespoolesEestiELieesistumisetoel19,2protsendini.Kokkulä-bisTallinnalennujaama427tuhatreisijatrohkemkuiaastavarem.KõigeenammõjutasreisijatearvuNordica2016.aastanovembrisalanudstrateegilinekoostööLOTPolishAirlines’iga,milletulemuselkasvasNordicareisijatearv68%,370tuhandeltreisijalt620tuhandele.SeegalisandusainuüksiNordicalendudeleenamkuiveerandmiljonitreisijat,millegaettevõtekasvatasomaturuosa23protsendile,kindlustadesturuliidripositsioo-ni.NordicagakonkureerideskasvasAirBalticureisijatearv22%,tagadesvedajale15protsendilise turuosa. Lennufirmade turuosadonTallinna lennujaamas jaotunudüsnaühtlaselt,viielsuuruseltjärgmisellennufirmalonenam-vähemsarnasedturupositsioo-nid.Seetähendab lennujaama jaoksparematriskide jaotustningpakubparematkait-setettenägematutesündmusteeest.Regulaarlendeteenindaskokku16lennufirmat,shodavlennufirmad,misteenindasidkokku14%reisijatest.EestiELieesistumisemõjuko-halikule lennundusturule oli hinnanguliselt 48 tuhat reisijat.

Aastaga lisandus regulaarlendudele 17% istekohti ja 18% vastavaid reisijaid,mis näi-tabnõudlusejapakkumiseheadtasakaalu.Regulaarlendudekeskminetäituvusoli69%(2016: 68%).Peamised sihtkohtadmöödunudaastalolidendiselt suurimadsõlmjaamad–Helsingi,Frankfurt ja Riia. Aastaringselt oli Tallinnast võimalik lennata 25 sihtkohta, sealhulgas ka KärdlassejaKuressaarde.Kooshooajalistesuveliinidegaolitipphetkelvalikus36siht-kohta.Uute sihtkohtadena lisandusidPeterburi,Göteborg jaHamburg, Euroopa suu-rimast lennujaamastHeathrowstLondonisalustasTallinnasse lendamistSuurbritannialennundushiiglaneBritishAirways.Tšarterlendude reisijate arv kasvas aastaga 31%, mida soodustas stabiliseeru-nud julgeolekuolukord Türgi ja Egiptuse puhkusepiirkondades. Lisaks neile riikidele


2017 2016 2015 2014 2013

LENNUOPERATSIOONID

Kokku 45 325 40 938 41 513 37 791 37 856 ● Sh reisilendudel 36 856 32 230 32 058 28 936 28 662 ● Shkaubalendudel 1 662 1 810 1 803 1 817 1 868 ● Shmitteärilistellendudel 6 807 6 898 7 652 7 038 7 326

Lennuoperatsioonid 2013-2017

Nordica Air Baltic Finnair Lufthansa Ryanair Smartlynx Airlines Estonia

Scandinavian Airlines

Aeroflot Turkish Airlines

easyJet

20

10

0

20172016

23 17 15 1510 11 9 11 9 12

9 7 7 84 5 3 3 3 3

Lennufirmadeturuosad2016-2017

toimusidtšarterlennudpeamiseltKreeka,BulgaariajaHispaaniapuhkusesihtkohtades-se. Tellimusreiside turu suurim vedaja oli SmartLynx Estonia, mis kasvatas aastaga reisi-jate mahtu 50% ja teenindas 80% tšarterreisijatest. Lennujaama üldisest reisijate arvust moodustasid tšarterreisijad 11%.Tallinna lennujaam ootab reisijate arvu kasvu jätkumist ka 2018. aastal, sest lisan-dub täiendavaid ühendusi olemasolevatesse sihtkohtadesse Londonisse, Kiievisse jaKopenhaagenisse ning uute sihtkohtadena lisanduvad Malta, Paphos Küprosel, Ohrid Makedoonias ning Constanta Rumeenias.Regulaarlendude reisijad moodustasid kõigist reisijaist 89%. Regulaarliinide esikolmik on olnudsamaviimaselviielaastal.Aastaringseltopereeriti25liini,shuuedliinidGöteborgijaPeterburi.Kooshooajalistesihtkohtadegaolilennuplaanis36liini,2016.aastalope-reeritivastavalt23ja34liini.Erinevatelkuudelteostasregulaarlendekokku16erinevatlennufirmat.

Lennuoperatsioonid

Kokku toimus Tallinna lennujaamas 2017. aastal 45 325 lennuoperatsiooni, mis on eelmi-se aastaga võrreldes 4 387 lennuoperatsiooni rohkem.


HELSINGI

TALLINNKÄRDLA

PETERBURI

MOSKVA

RIIA

VILNIUS

KURESSAARE

STOCKHOLM

TRONDHEIM

OSLO

GÖTEBORG

KOPENHAAGEN

VIINMÜNCHEN

MILANO

NICE

RIJEKA

SPLIT

ODESSA

ISTANBUL

ATEENA

GIRONABARCELONA

DUBLIN

LONDON

AMSTERDAM

BRÜSSEL

PARIIS

DÜSSELDORFFRANKFURT

HAMBURG

BREMENBERLIIN VARSSAVI

OHRID

KIIEV

THESSALONIKI

Helsingi Frankfurt Riia Stockholm London Oslo Moskva Varssavi Amsterdam München

12

6

0

20172016

11 12 11 129 10

8 7 6 5 5 8 5 55 2

5 4 4 3

Liinivõrgustikukaart.Suvi2017

Sihtkohtade turuosad Tallinna lennujaamas 2016-2017


2017 2016 2015 2014 2013

KAUP

Kokku 11 345 13 940 16 156 19 860 20 941

● Sh post 2 096 1 886 1 762 1 782 1 620 ● Sh lennukaup 9 249 12 054 14 394 18 078 19 321

Kaup ja post 2013-2017 Tallinna lennujaamas (tonni)

Kaup

Põhiosa(68%)teenindatudkaubakogustemahustmoodustasidkullerpostiveod(2016:49%). Mitteregulaarsetel kaubalendudel veetud kaubakogused on vähenenud alates2014.aastalõpustningneedmoodustasideelmiselaastalvaid18%kõikidestkaubave-dudest (2016: 40%).

Regionaalsed lennujaamad

AS-i Tallinna Lennujaam ülesanne on tagada Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennu-jaamade ning Kihnu ja Ruhnu lennuväljade ohutu käitamine, mis võimaldaks seal jätkata avaliku liiniveo ja vajadusel teiste lendude teenindamist. Käitame regionaalseid lennu-jaamuEestierinevatepiirkondademajanduskeskkonnaarengutoetamiseksriigiltsaadudsihtotstarbelise toetuseulatusesning täiendavaltkakontserniomavahendeidkasuta-des. 2017. aastal oli regionaalsetel lennuväljadel lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenus tagatud nii regulaarlendudele, kui ka erakorralise meditsiini-, keskkonnaseire-, õppe-, riigikaitse-, ning muudele lendudele.

Lennuliiklus

Lennuoperatsioonidearvregionaalseteslennujaamadessõltubeelkõigeregionaalpoliiti-kast ning riigipoolsest regulaarlendude tellimusest. Nii Kuressaare kui ka Kärdla lennu-jaama reisijate arvu mõjutas 2016. aasta varasuvel toimunud regulaarsete liinilendude katkeminejavedajavahetus,mistõttukujunesreisijatearvukasvrekordiliseksvõrdlusesvarasemaaastamadalabaastasemega.Uue reisijate arvu rekordini jõudis Tartu lennujaam, mis on ainus piirkondlik jaam, kuhu lendabrahvusvahelineregulaarliin.ReisijatearvvähenesKihnu-Pärnu lennuühenduselõpetamisetõttunendeslennujaamades.


2017 2016 2015 2014 2013

REISIJAD

Tartu 30 292 29 594 21 117 14 493 13 717Kuressaare 19 231 13 289 14 458 13 665 13 163Kärdla 9 170 7 547 8 029 7 750 10 222Pärnu 856 1 196 2 067 2 752 3 538Kihnu 0 319 1 188 1 968 2 434Ruhnu 1 329 1 415 1 239 1 299 1 214

Reisijate arv regionaalsetes lennujaamades 2013-2017

2017 2016 2015 2014 2013

LENNUOPERATSIOONID

Tartu 5 074 4 727 5 052 5 173 5 159Kuressaare 2 222 1 883 2 148 2 342 2 073Kärdla 1 528 1 233 1 460 1 305 1 340Pärnu 1 066 1 017 1 326 914 1 465Kihnu 74 198 400 538 754Ruhnu 487 518 470 490 540

Lennuoperatsioonide arv regionaalsetes lennujaamades 2013-2017

Lennuoperatsioonide arv piirkondlikes lennujaamades sõltub paljuski regionaalpoliiti-kast. Võrreldes teiste jaamadega tõstavad Tartu lennujaama operatsioonide arvu märga-tavaltEestiLennuakadeemiaõppelennud.


Tartu lennujaam

Tartu lennuväljal toimus 2017. aastal 5 074 (2016: 4 727) lennuoperatsiooni ning tee-nindatikokku30292(2016:29594)reisijat,misonuusTartulennujaamareisijatearvurekord.Rekonstrueerisime lennukikütuse tankla, mis sai nõuetele vastava perimeetriaia ning varikatuse. Tänu sellele vähenes võimaliku keskkonnareostuse võimalus ning paranes tankla kasutusmugavus. Paigaldasime päästeteenistuse depoosse hüdrandi, misjärel tekkis võimalus täita lennujaama päästeautot ning hooldada päästevarustust depoos. Lisaks sellele tekkis lennujaama terminalihoone lõunapoolsele küljele lisa veevõtukoht, mistõstabüleüldisttuleohutusetaset.Värskeilmesaipealeremontiterminaliavatudala ootesaal.Lennuvälja seadmetest uuendasime lennuraja haardetegurimõõtmise juhtimissüstee-mi. Uuendamise järel paranes oluliselt selle kasutusmugavus ning mõõtmistäpsus, näi-teksonvõimalikkuvadamõõtmistrajektoor,kustontäpseltvõimalikväljavõttalibedadlõigud, libeduse summaarneprotsentkogu rajapikkusest jne. Lisaksonautomaatseltdigitaalselt dokumenteeritud kõik haardeteguriga tehtud hooldusprotseduurid ning mõõtmisprotokollid.Kooserinevateriiklikeametkondadegaviisimeläbilennupäästeõppuse,milleeesmärkoliharjutada ja kontrollida Tartu lennujaama päästeteenistuse tegutsemisvõimekust ja val-misolekutreageeridapäästesündmusele.Samutikontrollidalennuõnnetuselahendamistväljaspoollennuväljaterritooriumitkoostöösteisteametkondadejaettevõtetega.Põnevaks sündmuseks oli ka maailma ühe suurema transpordilennuki Boeing C-17 GlobemasterIIIteenindamineTartulennuväljal.

BoeingC-17GlobemasterIII


KoostöösEestiKaitsetööstuseLiidujaKaitseministeeriumiganingTankentLink-gatoi-musainulaadsemessi„ElectronicWarfareandMilitaryCyberLive”läbiviiminemaailmas.Sarnast live demo pole varem selles valdkonnas korraldatud.Tartu lennujaamas toimus 2017. aastal reisijaküsitlus ajavahemikel 4.–28. mai ja 30. juu-nist31.augustini.Koguti527vastustningküsitlusesosaleskeskmiselt16%küsitluseperioodillennujaamaläbinudreisijatest.Küsitlusetulemuselselgus,etreisijatehulgasolimeestejanaistesuhepraktiliseltvõrdne,keskminereisijavanusoli25–34aastat(27,5%kõigist küsitletutest) ning 62% reisijatest olid nooremad kui 45 aastat. Külastuse põhju-sena toodi kõige rohkem välja töö või äri 37%; puhkus 34% ja sugulaste ning sõprade külastus 23%.

Kärdla lennujaam

2017. aastal toimus Kärdla lennuväljal 1 528 (2016: 1 233) lennuoperatsiooni ja teeninda-ti9170(2016:7547)lennureisijat.Valdavaosa–8566reisijatehk93,4%lennureisijatekoguarvust – moodustasid regulaarliini teenindava vedaja kliendid. Lennuoperatsioonide ja reisijate arvu kasv võrreldes eelmise aastaga on seotud liinilende teostava vedaja Transaviabaltikastabiilsetegutsemisega.Ärajäi30lendu,millest29olipõhjustatudil-mastikuoludestjavaidükslendjäiäratehnilistelpõhjustel.Hilinemisioli19,millest17olipõhjustatudilmastikutingimustest,1lendhilinestehnilistelpõhjustelja1lendhilineseelmisest sihtkohast väljumisel.DetsembristeenindasneljalpäevalTallinna-Kärdlaliini40-kohalineATR42,millesobi-vustTransaviabaltikakatsetas,teostamaksregulaarlendeKärdlasse.Vahejuhtumeidoli8–maapealseid5ninglindude/loomadega3.Suurematest projektidest lõppes perimeetriaia rekonstrueerimine,mille tulemusel onlennuväljal tagatud suurem lennuohutus.2017. aasta alguses saime lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks kinnisasja omanikelt nõusoleku metsa raadata.Moderniseeriti lennuväljal hõõrdeteguri mõõtmiseks kasutatav skidomeeter, millelepaigaldatiuustarkvara,misvõimaldabjuhtmevabaühendusekauduedastadaandmeidelektrooniliselt.2018.aastakskavandatudtegevustestonesmatähtislennurajakatmineuueasfaltkat-tega,millekäigusuuendataksekarajamarkeeringut.Samutionplaanistuledesüsteemikorrastamine, mille käigus tuuakse lähenemistuled raja 32 läveni (freesitakse asfaldi sis-se)jateisaldataksePAPItuled.SellegaluuakseeeldusedGNSSlähenemisprotseduurideteostamiseks.Antudinvesteeringuksonriikeraldanudsihtotstarbeliseeraldisesummas1 miljon eurot.


Pärnu lennujaam

Pärnu lennuväljal toimus 2017. aastal 1 066 (2016: 1 017) lennuoperatsiooni ning teenin-datikokku856(2016:1196)reisijat,kellest725olidRuhnuregulaarlendudel.ReisijatearvuvähenemineolitingitudKihnuregulaarlendudelõpetamisest.Regulaarlennud Ruhnu-Kuressaare liinil toimusid 01. oktoobrist kuni 30. aprillini.Lennuväljasttingitudlendudehilinemisieiolnud,küllagapõhjustasneidmuutlikilm.Suvekuudel kasutasid lennuvälja peamiselt eralendurid ja kasutatavate õhusõidukite maandumismass jäi üldjuhul alla 2700 kg.Teostasimejooksvatlennuraja,ruleerimisteejaperroonivuukideremonti.Suvel toimus Eesti Langevarjuklubi korraldatav rahvusvaheline langevarjulaagerParasummer, mis uudisena korraldas ka ühe huvilistele avatud päeva, kus oli võimalik lähemalt tutvust teha langevarjuspordi ja õhusõidukitega. Ilm soosis langevarjulaagrit ja nädalajooksulsooritati263õhkutõusuja2898langevarjuhüpet.Igal suvel on toimunud ka rahvusvaheline autode ja mootorrataste kiirendusvõistlus Speedest Legends, mille korraldaja on olnud MTÜ Mootorispordi Arendamise Keskus. 2017. aastal toimus lisaks veel kaks väiksemat kiirendusvõistlust. Kiirendus- ja driftiüri-tusiolekstoimunudveelgi,kuidkahjukstakistasneidlennurajahalbkvaliteet.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldas 20 miljonit eurot Pärnu len-nuvälja rekonstrueerimiseks aastatel 2018-2020. Projekti ettevalmistustöödega onalustatud ning planeeritud on põhjalikult uuendada lennurada mõõtmetes 2000 × 30 meetrit,rajadauusruleerimisteeninglaiendadaperrooni.Samutionplaanisuuendadaside- ja elektrivarustust, laiendada reisiterminali ja rajada uus hooldeteenistuse hoone. Rekonstrueerimise eesmärk on võimaldada jälle maanduda 70-kohalistel lennukitel, et teenindadakohalikuturismisektoriklientidetellimuslendudega.AugustisuuendasLennuametPärnulennuväljasertifikaatiningväljastasuuesertifikaadikehtivusegakuni31.08.2020.Mittelennundustulude kasvatamine õnnestus ainult ürituste korraldamise osas.Rendipindadeklientuurvähenes.Klientidehulgasuurendamineonkeerulinelennuväljakaugusetõttulinnast.MõjuavaldabkaparemakvaliteedigarendipindadehulkPärnus,puudulikbussiühendus,osadepindadepaikneminepiiratudligipääsugaterritooriumil.


Kihnu lennuväli

2017. aastal toimus Kihnu lennuväljal 74 (2016: 198) lennuoperatsiooni ning ühtegi rei-sijat ei teenindatud (2016: 319).Langevarjusportlased jõudsid ka Kihnu saarele, kus veedeti neli hüppepäeva 30 õh-kutõusu ja ligikaudu 250 langevarjuhüppega. Regulaarlendusid Kihnus ei toimunud. Teenindatiesmaabilendusidjakülalisiväikelennukitel.TerviseametrajabKihnusaarelehelikopterimaandumisplatsiesmaabilendudeteeninda-miseks,midahakkabhaldamaKihnuvald.Etvõimaldadaplatsirajamisekslennuohutuseja kommunikatsioonide seisukohast parim paik, oli vaja sealne lennurada 15–33 püsivalt sulgeda.

Kuressaare lennujaam

2017. aastal toimus Kuressaare lennuväljal 2 222 (2016: 1 883) lennuoperatsiooni ja tee-nindati19231(2016:13289)reisijat,reisijatearvukasvvõrreldes2016.aastaga44,7%.Regulaarlende oli 1 455, tšarterlende 56 ning muid lende 711.TšartelendudegaVisbyst ja Soomest toodi reisijaidKuressaarde spaadesse puhkama.SaarteMängudele Visbysse lendasid saarlased Nordica tšarterlennuga Kuressaarest.OoperipäevadelesaabusidSaksateatriorkestrandidjanäitlejadkorragakaheAirBalticutšarterlennuga. Juulis külastasid Kuressaare lennujaama 15 unikaalset väikelennukitŠveitsist. Samal ajal külastasid neli Rootsi uunikumlennukit Kuressaare lennujaama tan-kimiseeesmärgil.AugustistoimusidKuressaarelennuväljalkahepäevajooksulAmeerikaründelennukite A-10 õppused koos tankurlennukiga C130.ErakordneolivanahärraWilliamM.Charney,kestaastasomavanalennukiUus-MeremaaljalendassellegaümbermaailmareisikäigustagasikojuUSA-sse,peatudeskapaarpäevaSaaremaal.Suve jooksul külastas meid mitu korda ka Soome lennuveteranide ühingule kuuluv uuni-kumlennuk DC-3.Investeeringutestolisuurimhooldeteenistusehooneteviimineõhk-vesiküttele.

Ruhnu lennuväli

2017.aastaltoimusRuhnulennuväljal487(2016:518)lennuoperatsiooniningteenindati1329(2016:1415)reisijat.2017.aastalremonditiRuhnulennujaamahoone.


500 000 100 000 150 000

201 432

185 273

180 689

193 322

277 257

321 001

324 323

332 749

286 478

291 726

291 950

298 695

755 629

805 580

794 833

797 547

TartuPärnu

KuressaareKärdla

2017

2016

2015

2014

Elektrienergiatarbimineregionaalseteslennujaamades2014-2017kW/h

Keskkonnanäitajad regionaalsetes lennujaamades

Meiekeskkonnapoliitikapõhimõtetega jakeskkonnakavaeesmärkidegaarvestavadkaregionaalsed lennujaamad, sest keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 on juurutatudkoguettevõttes.Loodusressurssidetarbimineregionaalseteslennujaamadesonjäänudsuurestisamaksvõrreldes2016.aastaga.Kõikumisedonpeamiselttingitudreisijatearvustninglennu-jaamadetööajast.ElektrienergiatarbimineKuressaarelennujaamas2017.aastalvõrrel-des2016.aastagaonvähenenud,sestmindiüleuuelemaaküttesüsteemile.Tartu lennujaamaveekasutusevähenemineviimastelaastatelontingitudasjaolust,etkuni 2015. aasta suveni varustas Tartu lennujaam olemasolevast puurkaevust ka lähedal asuvat elamupiirkonda. Alates 2015. aasta suvest läksid nii Tartu lennujaam kui ka ela-mupiirkondüleühisveevärgilejaelamupiirkonderaldatilennujaamast.2017.aastavee-kasutuskajastabvaidTartulennujaamatarbimist.Keskkonnareostusi regionaalsetes lennujaamades 2017. aastal ei tuvastatud.


1 000 2 000

710 223 273 617

TartuPärnu

KuressaareKärdla

725 225 202 508

910 273 198 627

1632 231 205 536

2017

2016

2015

2014

Veetarbimineregionaalseteslennujaamades2014-2017m3

Lennuväljade käitamine

Sertifikaadid

AS-ilTallinnaLennujaamonkehtivkontsernipõhineaeronavigatsiooniteenuseosutajasertifikaatningkehtivadrahvusvahelistestandarditeISO9001:2015jaISO14001:2015sertifikaadid.Juhtimissüsteemhõlmabkõikimeietegevusijalennuväljasidningsertifitseerimisulatuson:

● lennuväljade käitamine; ● aeronavigatsiooniteenuse osutamine; ● õhusõidukite ja reisijate maapealne teenindamine; ● lennuohutus- ja lennundusjulgestusalased tegevused.Vastavalt2014.aastalkehtimahakanudEuroopaKomisjonimäärusele(EÜ)nr216/2008jasellerakendusaktidele,millealuselhakatilennujaamusertifitseerimaEASA(EuropeanAviationSafetyAgency)nõuetejärgi,alustasime2015.aastalTartu,Kärdla,KuressaarejaTallinnalennuväljadesiseriiklikesertifikaatidekonverteerimistEASAmäärusekohas-tekssertifikaatideks.


2017 2016

LENNUJAAM

Tallinn 473 394Tartu 73 65Pärnu 14 8Kihnu 0 0Kuressaare 9 12Ruhnu 0 0Kärdla 8 8

Registreeritud teavituste arv AS-is Tallinna Lennujaam 2016-2017

Esimese lennuväljana väljastas Lennuamet uue sertifikaadi Tartu lennuväljale 23. ok-toobril2015,Kärdlalennuväljale18.detsembril2015jaKuressaarelennuväljale12.ok-toobril2016.Tallinnalennuväljaolemasolevatsertifikaatipikendatikuni2017.aastadetsembrilõpu-ni seoses 2016. aasta kevadel alanud suuremahulise Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojektiga,misjõudisedukaltjatähtaegseltlõpule1.novembriks2017.Tallinnalennuväljasertifitseeriminekooseelnevavastavushindamisegatoimus2017.aastano-vembrisninguussertifikaatväljastatiTallinnalennuväljale19.detsembril2017.

Lennuohutus

AS-i Tallinna Lennujaam kõigi tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisel on esma-tähtis ohutuse tagamine. Lennuohutuse peamised eesmärgid ongi ohutuse tagaminekõigil tegevusaladel kõigil AS-i Tallinna Lennujaam lennuväljadel, regulaarne ja katke-matulennutegevusningklientideteenindamineigalajal ja igailmaga, järgidesrahvus-vahelisiohutusnõudeidjastandardeid.Seetõttuonmeiekogukonnaskõikitöötajaidjakogukonna liikmeidkaasav,avatud ja läbipaistevohutuskultuur jahästitoimivohutus-juhtimissüsteem,mistagabohutusalaseinfooperatiivseliikumiseningmilleeesmärkonennetadaningvältidaõnnetusi,kaitstainimesi,varajakeskkonda.


LENNUJAAM ATS CNS MET

Tallinn Ei osutata 3 4Tartu 0 0 3Pärnu 1 Ei osutata 1Kuressaare 3 0 0Kärdla 0 0 0

Aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud juhtumid AS-is Tallinna Lennujaam 2017

Ohutusjuhtimissüsteemigatoetataksekõigisttöösettetulnudlennuohutustmõjutava-test juhtumitest teavitamist, et toimunut saaks uurida ja tagada, et see ei korduks.2017.aastallõppenudTallinnalennuväljalennuliiklusalaarendusprojektigaeikaasnenudühtegitõsistintsidentivõisündmust.Ehitusprojektivältelsuudetitagadaohutulennu-välja teenuse osutamine.2017.aastalregistreeritikõigillennuväljadelkokku577teavitust.Tallinna lennujaamas toimuvad kord kvartalis ohutuskomitee koosolekud, kus osalevad kõikidelennuväljaltegutsevateettevõteteesindajad.Ohutuskultuuripropageerimineonjätkuvalt lennuohutuse igapäevaneülesanne.Jätkameohutusteadlikkusetõstmistuu-diskirjadeabil,midaonplaanisväljaandavähemaltkordkvartalis.Regionaalsetes lennujaamades kogunevad vähemalt kord kvartalis ohutuseja kva-liteedigrupid, kus osalevad nii lennujaama töötajad, kui ka lennuväljal tegutsevad partnerettevõtted.2017. aastal laiendati Tallinna lennuväljal kasutusel olevat LED-tabloode süsteemi.Tabloodvõetikasutusele2016.aastaleesmärgigaparandada lennuväljakasutamiseksvajaliku informatsiooni kättesaadavust. Tabloodel kuvatakse informatsiooni piiratudnähtavuse, kellaaja, temperatuuri ja muude Tallinna lennuvälja kohta avaldatud meteo-roloogilistehoiatustekohta.Süsteemikasu ilmneskiirestiningsellealuseloli laienda-miseotsustkerge teha.Uued tabloodpaigaldatakse lennuliiklusalaarendusprojektigalisandunudK-perroonile ja alajaama 3 fassaadile, üks tabloodest paigaldatakse 2017.aasta lõpus rajatud värvimisangaari fassaadile.

CNS, MET ja AFIS teenused

ASTallinnaLennujaamonsertifitseeritudaeronavigatsiooniteenuseosutaja.Pakutavadteenused on CNS-side ja navigatsiooniteenindus, MET-meteoroloogiline teenus ja AFIS-lennuinfo teenus.Pakutavateenuseliiksõltublennujaamast:AFIS: Kärdla, Kuressaare, Pärnu CNS: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kärdla, Kuressaare MET: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kärdla, Kuressaare


2017 2016

LENNUJAAM

Tallinn 95 59Tartu 3 3Pärnu 1 1Kihnu 0 0Kuressaare 5 0Ruhnu 0 0Kärdla 3 2

Lindude ja loomadega seotud vahejuhtumid AS-is Tallinna Lennujaam 2016-2017

Lindude ja loomadega seotud vahejuhtumid

Linnud ja loomad võivad põhjustada õhusõidukitele suuri kahjustusi. 2017. aastal re-gistreerisime kõigil lennuväljadel kokku 107 lindude ja loomadega seotud vahejuhtumit, neist Tallinna lennuväljal kokku 95 (2016: 59) lindude ja loomadega seotud juhtumit, mis on 18,8 juhtumit 10 000 lennuoperatsiooni kohta (2016: 14,4). Tallinna lennuväljal aset leidnud juhtumitest 65 olid tõendatud kokkupõrked, 29 võimalikud kokkupõrked ning 1 muukategooriaallakuuluvsündmus.JuhtumitekõrgearvTallinnalennuväljaloliotse-seltseotudlennuliiklusalaarendusprojektigajasellegakaasnenudmõjudega.Ehitusesttulenevad mustamulla alad suurendasid lennuvälja territooriumil lendavate lindude ar-vukust oluliselt. Lisaks soodustas lindude arvukust vihmane suve- ja sügisperiood.2017. aastal oli lindude ja loomade peletamiseks lennuväljadel kasutusel gaasikahurid, au-dio-visuaalsed ning pürotehnilised vahendid. Lisameetmena on Tallinna lennuväljal kaa-satud ornitoloogilise seisukorra hindamiseks ja jälgimiseks professionaalne ornitoloog.2017.aastalkoostatiTallinnalennuväljalähiümbruselindudeolulisematepesitsusjako-gunemiskohtadeandmebaas,misaitabanalüüsida lindudemõju lennuliiklusele japla-neerida meetmeid ohutu lennuliikluse tagamiseks.


Lennundusjulgestus Tallinna lennujaamas

Aasta 2017 oli lennundusjulgestuse jaoks innovatsiooni aasta. Aastat planeerides esi-tasimeendaleväljakutse,etlisaksjulgestuskontrollipunktigauudeasukohtakolimiseletulebmeilteenindadarohkemreisijaidkuiaastal2016.Väljakutseoliintrigeerivningsel-le lahendamine sai võimalikuks ainult uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Uurides teiste lennujaamadepraktikat,olimärgatasuundumustautomaatsetejulgestuskontrolliliinidekasutuselevõtuks, mis lisaks tööprotsesside lihtsustumisele tõid kaasa ka reisija iseteenin-duslikurollisuurenemiseningpikemasperspektiiviseeldusetööjõukuludekokkuhoiuks.HanketulemusenaosutusmeiepartneriksrahvusvahelineettevõteVanderlande,kelletoodeScannojeton kasutuselmitmesEuroopa lennujaamas.Peale5-kuulist tootmis-ja paigaldusaega, oli uus kontrollpunkt koos uue tehnoloogiaga valmis ning reisijatele kasutamisekshoopisteiselinnovaatiliseljakvalitatiivseltasemel.Julgestuskontrollitööspetsiifikamuutussellestpäevastpeale.Liinidmuutusidvarasema6–7meetriasemel20meetripikkusteks.Reisijad saavadettevalmistusekskasutadakahtekohtakorraganingkastidearveioleühereisijakohtapiiratud,sealjuuresühereisijaettevalmistuseisegateistereisijateettevalmistamist.Kastideliikumineliinidelontäielikultautomatisee-ritud– liikumine liinidel reisijateesemetega, tühjadekastideautomaatnetuvastamineninguuestiliinideettereisijatekasutussesaatmine.Kõiktoimubilmajulgestustöötajatefüüsilise sekkumiseta.Samutimuutustöötajatetööspetsiifika.Varasemaltläbivalgustusseadmetejuuresistu-nudoperaatoridkoondatieraldiruuminingnendetööeioleenamseotudkonkreetseliiniga.Sellinemeetodannabvõimalusekatööjõukokkuhoiuks,sestnäiteks5liinitööksei ole vaja enam 5 operaatorit, vaid sama töö teevad ära maksimaalselt 4 operaatorit.


Uute liinidegaeraldatika järelkontrolli vajavpagasülejäänudpagasist,misannaben-nastteadlikultettevalmistanudreisijalevõimaluseliikudakiireminikontrollpunktistläbi,võrreldesreisijaga,kellekäsipagassisaldabkeelatudeset(üldjuhulüle100mlsuurusesanumasvedelikku)ningkesseetõttusuunataksetäiendavassekontrolli.Tallinnalennu-jaamaskasutuselolevadliinidonesimesedBaltimaades.Lisaks reisiterminali laiendamise projektile, nõudis täiendavat ressurssi ka samal ajaltoimunud lennuraja rekonstrueerimine, mille öö tööde teostamise ajal oli lennujaamas erandolukord, mis omakorda nõudis igal ööl kuni 10 täiendavat julgestustöötajat ning seda 4 kuud järjest.KoguEestijaoksoliväljakutsekskavarasemakstoodudEuroopaNõukogueesistumine,millekäigusliikusläbiTallinnalennujaamasaduVIPreisijaid,kelleturvalisusetagamiseksning teenindamiseks oli moodustatud vastava väljaõppega eraldi üksus.Lennundusjulgestuse alase teadlikkuse tõstmiseks toimus 2017. aastal 116 koolitust (2016: 128), kus osales 1 414 (2016: 1 092) lennundusega seotud töötajat.Lennundusjulgestuse valdkonna üks peamisi eesmärke on avastada reisijatel kaasas ole-vastpagasistkeelatudesemeid/aineid.2017.aastajooksulavastatiTallinnalennujaamajulgestusotstarbeliseläbivaatusekäiguskokku13843keelatudesemete/ainetenimekir-jas märgitud eset (2016: 14 483 eset).Peamised investeeringud 2017. aastal olid täisautomaatsed julgestuskontrolli liinid ning reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatuseksmõeldud läbivalgustusseadmete ostaegunud tehnoloogia väljavahetamiseks.


Mittelennundus

Õhusõidukite ja reisijate maapealne teenindamine – AS Tallinn Airport GH

Meie aitamegi lihtsalt lennata!

ASTallinnAirportGHalustasomamajandustegevust01.01.2006.aastalreisijatejaõhu-sõidukitemaapealseteenindamisekorraldajanaTallinnalennujaamas.Ettevõtteasutajaja aktsiate omanik on AS Tallinna Lennujaam. Peamised tegevusalad on lennujaama ka-sutavate juriidiliste ja füüsiliste isikute lennundusalane maapealne teenindamine, trans-pordivahendite ja eritehnika rentimine, kassateenus, vahendustegevus ning reisija- jakaubaveodokumentidevormistaminejamüük.Meiekuvandonollakvaliteetseteenin-dusega,paindlik,innovaatiline,sõbralikjahoolivteenindusorganisatsioon.AS-isTallinnAirportGHonjuurutatudintegreeritudjuhtimissüsteem,misvastabrah-vusvahelistele juhtimissüsteemi standarditele ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015.Tegevusriskide minimeerimiseks ning lennuohutuse ja tööohutuse tagamiseks järgitakse AS-isTallinnAirportGHohutusjuhtimisesüsteemipõhimõtteid.Pädevapersonaliole-masolu, ametikohtade operatiivnemehitamine, töötajatemotiveerimine ning arenda-mineonmeiepersonalistrateegiapõhialused,millegatoetameettevõtteäristrateegiajaärikontseptsiooni realiseerumist.


AS-I TALLINN AIRPORT GH STRUKTUUR

Kliendisuhete juht

Müügi- ja turundusosakond

Lennuoperatsioonide teenindamise osakond

Personaliteeninduse osakond

Saabuvatereisijate teenindamise osakond

Reisijate registreerimise osakond

Tehnikaosakond

ASTallinnAirportGH juhatus

KoolitusosakondKvaliteedijuhtimiseosakond

TARTU Maapealse teenindamise valdkond


Meie teenused

Reisijatele suunatud teenused on reisijate lennule registreerimine, lõplike lennuand-mete edastamine vedajale, pardale saatmise teenused, pakikandmisteenused, pagasi transportimise ebaregulaarsuste lahendamine ja kadunud pagasi otsingud, reisijate jaõhusõidukite meeskondade transporditeenused, teenuste vahendamine (näiteks parda-toitlustuse tellimused) jne.Tehnoloogilinearengonviinudolukorda,kus reisija registreerub lennuleenamastiar-vutisvõinutiseadmes,mistõttualates2017.aastamärtsist lõpetasimeTallinna lennu-jaamas iseteeninduskioskite kasutamise. Seoses iseteeninduskioskite aegunud infoteh-noloogilisevõimekusegakasutasneidvaid0,25%reisijatest (2016:2,59%).Selletõttusuurenes 2017. aastal reisijate registreerimislaudade kasutus varasemaga võrreldes üle 12% (2017: 57,47% ja 2016: 45,43% reisijate koguarvust). Tegemist on viimase viie aas-ta kõrgeima teenindusmahuga.Veebipõhist lennule registreerimise võimalust kasutas2017. aastal 42,28% reisijatest (2016: 51,98%). Langust põhjustas suurem tellimuslen-dudejasuvistesihtkohtadearv,milleleeiolevõimalikveebipõhistregistreerimistteha.

Perrooniteenused on õhusõidukite positsioneerimine, pukseerimine ja saateteenus, nende varustamine maapealse vooluallikaga ja joogi- ning tehnilise veega, õhusõidukite tualetiteenused,salongisoojendus,pagasi,kaubajapostilaadimine,lastikontroll,õhu-sõidukite jäätõrje.Jäätõrjestsaadudtulu2017.aastaloli2,42mlneurot(2016:2,78mlneurot).2017.aastajäätõrje tulu vähenes võrreldes 2016. aastaga 13%.Teenindusmahukasvust javägamuutlikust talvest tulenevalt investeeriti2017.aastaltaas enamjaolt õhusõidukite teenindamiseks vajalikku eritehnikasse.


2017.aastaloliettevõtteeesmärktagadateenindusepunktuaalsuskõikideleteenindata-vatelelennufirmadeleminimaalselt97%.Läbi2017.aastaolikeskmine97,7%.

Vahendatavad teenused on õhusõidukite tankimine, meeskondade ning reisijate maa-pealne transport ja majutus, registreerimissüsteemi AMADEUS Altea vahendamine Euroopas, rahvusvaheliste koolitusteenuste müük ja õhusõidukite salongi koristamine.Kõigisomategevustesjärgimejärgmisipõhimõtteid:

● majandustegevustoimubainultausakonkurentsipõhimõtetel; ● stabiilneturunduspoliitika; ● kompetentne klienditeenindus; ● pakutavate teenuste hea hinna ja kvaliteedi suhe; ● kuluteadliktegutsemineeesmärgigatoodeteomahinnaalandamineläbiefektiivsete

tööprotsesside ja infotehnoloogiliste lahenduste.

Kvaliteedieesmärgid

AS-isTallinnAirportGHstrateegilinekvaliteedieesmärk2017–2021–kasvadaPõhja-Euroopa kvaliteetseima teenindusegamaapealset teenindust tagavaks ettevõtteks jaollalennufirmadeteenindusjaamadekvaliteedihinnangusesimeseviieseas!ASTallinnAirportGHkontrollibomategevusejateenusevastavustläbiregulaarsevas-tavusseire(sise-javälisauditid).Vastavusseireulatusjamahtonettevõttejuhatusepooltkinnitatudningeesmärkonandapiisavasulatusestagasisidetettevõttepõhiprotsessidevastavusest ettevõttele kehtivatele nõuetele ja regulatsioonidele. Lisaks arvestataksevastavusseireplaneerimiselettevõtteriskijuhtimisetulemusijahinnanguid.Ettevõtet auditeerivadmeiekliendid, lennundust reguleerivadametkonnad ja sertifit-seerimisegategelevadasutusedkeskmiselt12kordaaastas.Kõikideaudititeeesmärkonprotsesside jätkuv parendamine.Ettevõtteriskijuhtimineonosaettevõttejuhtimissüsteemistningkõikettevõttepõhiprot-sessipuudutavadtegevusedonallutatudriskijuhtimiselejariskikeskselelähenemisele.Ettevõttepõhiprotsessi turvalisusega (ohutus, julgestus) seotudeesmärgidon jagatudriskijuhtimisepõhimõtetest tulenevalterinevatessekategooriatesse,etandaparem jaselgemülevaadepõhiprotsessileseatudeesmärkidesaavutamisesihttasemetest.


TÄHTSAMAD MÜÜGI- JA FINANTSNÄITAJAD

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

2017 - 1 426 tuh eurot2016 - 2 224 tuh eurot

Muutus:-36%

Puhaskasum 2017 - 969 tuh eurot

2016 - 1 764 tuh eurot

Muutus:-45%

Äritulu kokku 2017 - 12 546 tuh eurot2016 - 11 753 tuh eurot

Muutus:7%

Investeeringute maht 2017 - 1 138 tuh eurot2016 - 375 tuh eurot

Muutus:203%

Bilansimaht 2017 - 11 331 tuh eurot2016 - 9 734 tuh eurot

Muutus:16%


23.veebruarilkülastasTallinnalennujaamaLOTBoeing787-800Dreamliner.TallinnAirportGHoliomavarustusegakohalninglisaksnõutudteenustelesaimeproovidaerinevatevahenditesobivustjaprotseduureuuelennukitüübiga.

TallinnAirportGHolitoeksFinnairilenendestreikideajal.Kõiknen-delendudeleregistreeritudreisijadleidsidomalesobivalahendusejatoimetatiümberistumistegateistesvahepunktideskohale.

13.–14.aprillilkäisAirChinaTallinnaskülassaadikutegaAirbusA330pardal.GenfistpäritAirChinaesindusolivägarahulTallinnaLennu-jaamajaGHtööga.

TallinnAirportGHTartuosakondtegutseskahesuurematellimuslen-nuga(LOTPolishAirlines’iEmbraerjaEnterAiriB737).Tegemistolimilitaarõppuselesaabunudtellimuslendudega,misvedasidsõdureidja tehnikat, kes osalesid väljaõppel Võrus.

ELeesistumiseraamesosutasTallinnAirportGHteenusterinevate-lediplomaatilisilendeteenindavateleoperaatoritele.28.–29.juunilkülastasidTallinnalennujaamaFrenchAirForcelennud,missaabusidüheskoosprantsusepeaministriga.JuulisteenindatiEuroopaKomis-jonipresidendiJ.C.JunckerijaUSA48.asepresidendiM.Pence’ilende.EttevalmistusedUSAasepresidendisaabumisekstoimusidmitunädalat ja koostöö lennujaama, kaitsepolitsei ja USA saatkonnaga oli vägatihe.Kõikideeelnimetatudkõrgetepoliitikutelendudeteenin-damisega jäid nende lendude esindajad väga rahule ja kogu Tallinn AirportGHtööolikõrgetasemeliseltteostatud.

2017. aastal suurenes ka plaaniväliste lendude maht. Brussels Airlines opereeris mitu tellimuslendu Tallinna lennujaama, aga kaks ka Tartu lennujaama. Austrian Airlines tegi kaks tellimuslendu Tallinnast juulis jaaugustis.14.juulistkuni1.septembrinitoimusidTallinnalennujaa-masigalreedelRoyalAirForcemilitaarlennudA330-ga.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2017. AASTAL


Ettevalmistus ja saabumine lennujaama

Registreerimine lennule ja pagasi

äraandmine

Ajaveetmine ja teenuste tarbimine

avatud alal

Ajaveetmine ja teenuste tarbimine

suletud alal

Julgestuskontroll

Väravateenindusja lennukisse suundumine

Reisijakogemus

Meiesuurimsoovon,etmeiereisijadtunneksidendreisiterminalisviibidesmeeldivalt,etreisijateekondoleksvõimalikulthubanejakõikvajalikkäe-jalajuures.Samutionolu-line erinevate kaupluste ning söögikohtade olemasolu ning pakutavate teenuste lai valik.

Reisija teenindusprotsess Tallinna lennujaamas

Juba2016.aastalõpustalustasimereisijateekonnakaardistustjakoostöösErnst&YoungBalticAS-ga kaardistasime väljuva reisija teenindusprotsessi. Selle tulemusena saimekirja,milliseidetappepeabreisijaTallinnalennujaamasaabumiseljalennukileminemiselläbimaningmilliseidtegevusipeabreisijajalennujaamtegemasellelteekonnal(Customer Journey).Samutikaardistasime,kesonkokkupuutepunktidesneedpartnerid,kesreisija-le teenust osutavad.2018. aastal läheme veelgi põhjalikumaks reisija teekonna kaardistusega ning toome väl-ja selged kokkulepped ja ootused nii meie sisemistele kui ka välistele partneritele. Meie eesmärk on pakkuda reisijale suurepärast teeninduskogemust ja sujuvat, ohutut ning sõbralikku elamust. Lisaks onplaan välja töötada erinevate reisijaprofiilide vajadusedkogu reisijateekonna jooksul.

Reisija teekond reisiterminalis

2017. aasta lõpu seisuga oli Tallinna lennujaama reisiterminalis kokku 10 kauplust (2016: 12)ja9erinevatsöögikohta(2016:9).Korraldatikonkurssduty free kauplusele operaa-torileidmiseks.Jätkuvaltotsimekauusioperaatoreidjakaubagruppe,miseikonkuree-riks olemasolevatega, vaid tooksid juurde lisandväärtust reisijaile ja lisatulu operaatori-tele ja lennujaamale. Võrreldes 2016. aastaga langes reisija ostukorv 0,66 sendi võrra lahkuvareisijakohta.Langustmõjutasidreisijatehinnatundlikkus,e-kaubandusejätkuvpealetungningümberkorraldusedkauplusteoperaatoriteseas.2017.aastaostukorvikskaubandusesjäi7,64eurot(2016:8,17).Toitlustusestõusisostukorv0,06sentiväljuvareisija kohta, olles 2017. aastal keskmiselt 3,10 eurot (2016: 3,04).


KoostöösTartuÜlikoolineuroturunduselaborigatestisimeerilisepilgujäl-gijaga Tallinna lennujaama reisiterminali kasutusmugavust – uurisime, kui-daskakserinevatausta jareisijakogemusega inimest„reisijatena“Tallinnalennujaamas käituvad ning kui lihtne on seal orienteeruda ja leida erinevaid lisateenuseid/võimalusi.„Katsereisijate“väljatöötudlennujaamagaseonduvadmärksõnad

● Eriline ● Eristuv ● Toreda õhkkonnaga ● Kodune mulje ● Lihtne

● Väike ● Kõikonlähestikku ● Kõikasjadhästileitavad ● Täis üllatusi (jõusaal, raamatuko-

gu, magamisvõimalus)

Reisiterminali kaubanduspinnad

● Märtsis lõppes duty free kaupluse operaatori konkurss, kuhu laekus 4 pakkumust. ● Aprillis sõlmisime lepingu uue duty free kaupluse operaatori Baltona Duty Free

Estonia OÜ-ga. Uue operaatoriga kauplused valmivad 2018. aasta aprillis, kus uue kontseptsiooninaonkauplusesisekujundussetoodudpaljuEestilooduseleomaseidelemente.Kasutataksepaljukasepuitujaselleimitatsioone,kaubavalikusselisatakseEestis toodetud tooteid nii põhikategooriatesse (alkohol, karastusjoogid,maiustu-sed,kosmeetika)kuikarõivastejaaksessuaarideosas.

● JuulislõpetastegevuseVigalaApteekOÜ.Apteegiteenuseosutamisejätkaminejäiootamaendise julgestuskontrolli alaümberehitust.Avatudala lõunapoolsesotsasavatikolmeterrassigakohvikKohverKöök.

● Septembrislõpetastegevuserõivaste-jaaksessuaaridekauplusRiidekapp.Põhjuseks,etvastavtootekategooria lisati2018.aastaaprillisavatavaduty free põhikaupluse toodetesortimenti.

● Oktoobris avas avatud alal avas R-Kiosk oma esimese uue kontseptsioonigakohvik-kioski.

● Väravas nr 6 valmisMyFitnessi jõusaal.KauplusHääEestiAsi kolis kolmandasseväravasse.

● NovmbrisavasukseduueoperaatorigaSüdameapteegilennujaamaapteek. ● DetsembrisavasimeendiseljulgestuskontrollialalR-KioskijaApolloühisekiosk-kaup-luse.Detsembriviimaselpäevallõpetaslennujaamastegevusemeiesenineduty free operaatorInflightServicesEstoniaEestiOÜ.


Äriklassi lounge

Tallinna lennujaama äriklassi loungeí külastas 2017. aastal 55 954 reisijat, mis moodus-tas 4,2% kõikidest väljuvatest reisijatest. Võrreldes 2016. aastaga on äriklassi loungeí külastajate arv kasvanud 19%.Ilma lisatasu maksmata saavad loungeíkülastadaNordicaLOTPolishAirlinesi,Aerofloti,Finnairi, Lufthansa, airBalticu ja Turkish Airlinesi äriklassi reisijad. SoodustingimustelteenindamekaPriorityPass,Dragonpass,DinersClub,LoungeKeyningLoungeClubkaartideomanikke.Aastal 2017 moodustasid külastajatest kõige suurema osa Priority Pass kliendid ja len-nufirmadestFinnair,NordicaLOTPolishAirlinesijaLufthansareisijad.Tallinna lennujaama äriklassi lounge spakumeklientidelekarastusjookejaalkohoolseidjooke, suupisteid, kondiitritooteid, lõuna ajal ka sooja suppi. 2017. aasta sügisest lisandus kavärskesalatilaud,kusreisijasaabisekomplekteeridaendalemeelepärasesalatitald-riku.Klientidepäraltonvärskedeesti-jaingliskeelsedajakirjad.2017. aasta lõpus kuulutas maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmeli-sust pakkuv programm Priority Pass välja aasta parimad lennujaamade ootesaalid. 2017. aastaEuroopaparimaks valitiTallinna lennujaama äriklassi lounge. See on meile suur tunnustus ja hindame seda reisijate tagasisidet väga kõrgelt.


VIP-teenus ja EL-i Nõukogu eesistumine

2017.aastalläbisTallinnalennujaamaVIP-kompleksuuenduse,millekäiguslisandusse-nisele kahele VIP-toale veel kaks avarat ruumi, mida kasutasime eesistumise külaliste teenindamiseks. Peale eesistumise lõppu saame neid ruume vastavalt soovile ja vajadu-sele kasutada ka koosolekute ja konverentside korraldamiseks.2017. aasta teine pool tõi kaasa EL-i Nõukogu eesistumise, mis omakorda mõjutas ka oluliseltlennujaamatööd.Ettevalmistusedeesistumiseksalgasidlennujaamaspeaaastaenneavaüritust.SelletarbekssuurendasimeVIP-teenindajatearvu30-ni,võtsimeeesis-tumiseperioodikskasutuseleuuedvormirõivad,töötasimeväljauuedteenustepaketidning kaunistasime lennujaama EU2017 visuaalidega.VIP-ruumides teenindati eesistumise ajal 922 delegatsiooni, kokku 3 850 reisijat.Lennujaamatöisemadkuudseoseseesistumisegaolidjuuli,septemberjaoktoobrialgus.Detsembri lõpu seisugaoli tavaterminali läbinudhinnanguliselt45000EL-iNõukogueesistumise reisijat, kes kasvatasid nendel kuudel reisijate arvu võrreldes tavapärasega u23%.EesistumiseVIP-delegatsioonidegaeralendeteenindatikokku157ningregulaar-lende 708.Kõigetihedampäevreisiterminalisoli27.september,kuireisiterminaliläbis10241rei-sijat, mis on kõigi aegade rekord. Ilmselt suur osa neist oli seotud Tallinnas 28. ja 29. septembriltoimunuddigitaalteemalisetippkohtumisegaSUMMIT,milleraameskülasta-sidEestitpeakõikideEuroopaLiiduriikideliidrid.TeisteseaskaSaksamaaliidukantslerAngelaMerkel,BritipeaministerTheresaMayningPrantsusmaapresidentEmmanuelMacron.Seeüritusolimeiejaokskõigepingelisemkogueesistumisevältel,kunasellisesmahus lennukeid ja reisijaid polnud kunagi varem teenindatud.Kokku toimus eesistumise perioodil 11 ministrite tasemel üritust ning 10 kõrgetaseme-listkonverentsi.Kõikideleneileüritustelesaabutikõrgetasemelistedelegatsioonidega,nii era- kui ka regulaarlendudega.2017. aastal osutati VIP-teenuseid 831 korral, piiritletud ala teenust osutati 86 jaExpress-teenust182korral.Kokku läbisVIP-ruume10640reisijat,kellest4000olideesistumise külalised. Võrreldes 2016. aastaga kasvas VIP-reisijate arv 229 %, enam kui 6 000 reisija võrra.Lisakseesistumisekülalisteleteenindatiniipüsikliente,kuikaUkraina,SoomejaSaksapresidenti,USAasepresidenti,Hiinaasepeaministritjamitmeidpea-ningvälisministreid.


Austatud koostööpartnerid!

Mul on suur rõõm teid õnnitleda ja tänada tõsise tööeest,misseptembrilõpusTallinnastoimunudDigitalSummititoimumisekstehtudsai.EuroopaLiidu esimene digitaalteemade tippkohtumine jasellele eelnenud õhtusöök läksid tänu tuhande-teinimestepanuseleigatikorda.Sedasaamemeöelda ise ning tunnustavaid hinnanguid oleme rohkestikuulnudomakülalisteltniinädalavahetu-selkuilõppevalnädalal.EestiELeesistumisesuu-rimüritusmöödus töises,agapositiivsesmeele-olus ning meie külalised tundsid end siin tänu teile hästijaturvaliselt.

Ma usun, et see, mis nende päevade jooksul Tallinnas selgeks sai, läbi arutati ja kokku lepiti,kujundabEuroopaLiiduja500miljonieurooplasetulevikku. Panime digitaalse lumepalli veerema. Kõigis tulevastes otsustes on niisiis edaspidi tunda meie panus ja käejälg. Tänan veelkord, et andsite omavajalikupanuseEestiEuroopaLiiduNõukogueesistumise ühe olulisema sündmuse õnnestumis-se.SellisedhetkedteevadEestitsuuremaks.

Palunandkemusiirad tänusõnadkindlastiedasikõigile oma meeskonnaliikmetele!

JõuduEestile!

Peaminister Jüri Ratase tänusõnad


Sidusrühmad

AS-i Tallinna Lennujaam olulisemateks sidusrühmadeks peame reisijaid, kliente, lennu-jaamaterritooriumiltegutsevaidpartnereidjaettevõtteid,omatöötajaidningkohalikkeomavalitsusi, kelle üksused räägivad infrastruktuuri arendamise juures kaasa kooskõ-lastustejalubadeväljastamiseprotsessikaudu.Lisakssellelekõikilähemaljakaugemalelavaid inimesi, keda oma tegevusega võime mõjutada.Selleks, et andaaruettevõtteolulisimate tulemusnäitajatekohta,olemekaardistanudlennujaama tegevuse peamised mõjukohad. Mõjukohtade määratlemine ja nende ula-tusepiiritleminetoimusläbiintervjuudeerinevatesihtrühmadeesindajatega,ettevõttetöötajate ja juhtkonnaga ning andme- ja meedia-analüüsi.Olulisimad majanduslikud mõjukohad on lennuvälja teenuste ohutus ja turvalisus, te-gevusevastavusseadustele jaregulatsioonideleningühiskonnaootustele,aus ja läbi-paistev juhtimineningkliendi rahulolu teenustega.Peamisedkeskkonnaalasedootu-sedon lennujaama tegevuseenergiasäästlikkus ja rohelisemõtteviisipropageerimine.Ühiskonna ootuste osas on olulisimad infrastruktuuri arendamine, hea lennuühenduse hoidmine ja kasumlik toimimine ning aus konkurents.

Lähtuvalt sidusrühmade ootustest kinnitasime 2017. aastaks väärtuslubadused

Iga lend loeb! Kvaliteetse, ohutu ja paindliku liiniteenindusega tagame lendude õigeaegsuse.Maailma koduseim lennujaam! Võimaldamemugava, turvalise ja positiivselt üllatavakliendikogemuse.Usaldusväärne partnerlus! Pakume vajadustekohast infrastruktuuri ning kvaliteetseid teenuseid,ollespaindlikudjatagadespartnerikasvuambitsiooni.Igaüks loeb! Selgete vastutuste, väärtustatud kompetentside ja kõrgete nõudmistega enestevastuloomemeieklientideleigapäevpositiivseidemotsioone.


Turvalisus ja ohutus

Olu

lisus

sidu

srüh

mad

ele

>

Keskmine

Olulisus Tallinna Lennujaamale >

Kõrge Kriitiline

Kesk

min

eKõ

rge

Kriiti

line

Infrastruktuuri arendamine Territooriumi laiendamine

Seadustele ja regulatsioonidele vastavus

Kliendi rahulolu

Kasumlik toimimineLennuühenduvus

Majanduslik panus

Aus ja läbipaistevjuhtimine

Aus konkurents

Ligipääsetavus

Konkurentsi-võimelisedteenustasud

Innovatsioon

Jäätmekäitlus

Lennujaamaenergiasäästlikus

Korruptsioonivastane käitumine

Rohelise mõtteviisi kommunikeerimine

Hankekorraldus

Ressursisäästlikus

Tarnijate valik keskkonnamõju alusel

Müra

Veekasutus

ÕhukvaliteetKasvuhoonegaasid

Sadevesi

Sidusrühmadekaasamine

Kogukonnagasuhtlemine

Kaebuste esitamisesüsteem

Kollektiivläbirääkimised

Investeeriminekogukonda

Bioloogiline mitmekesisus

Lennujaamasidusrühmadeanalüüs2017(Allikas:HenrikKutberg)

MAATRIKS


Reisijad

Enam kui kümne aasta jooksul oleme Tallinna lennujaamas korraldanud regulaarseid kliendirahulolu uuringuid. 2017. aasta kolmandas kvartalis liitus Tallinna Lennujaam ACI (AirportsCouncilInternational)korraldatudASQ(AirportServiceQuality)reisijaküsitlu-sega.Hästitoimibkoguettevõtteskaklienditagasisidesüsteem.Selviisilsaavadkliendidotseseltpanustadaettevõttetegevusekujundamisse.

Erivajadustega reisijate teenindamine

Tallinna lennujaamas läbis 2017. aastal spetsiaalse erivajadustega reisijate teenindajakoolituse 17 töötajat ning 1 töötaja sai erivajadustega reisijate teenindajate koolitaja pädevuse.Öiselajal20:00-08:00onTallinnalennujaamareisiterminalisalatikohapeal2teeninda-jatjapäevaselajal08:00–20:003–7teenindajat.Lisaksonalatikohalterminalijuhiabi,kellelonsamutierivajadustegareisijateteenindajapädevus.2017. aasta lõpus valmis erivajadustega reisijate teenindamise koolitusprogramm e-õp-pes. Programm on mõeldud töötajate teadlikkuse tõstmiseks ning oskuste täiendami-seks.E-õppekoolitusepeavadläbimakõiklennujaamatöötajad.2017. aastal oli Tallinna lennujaamas kokku 5195 (2016: 3 894) erivajadustega reisijate abivajajatellimust,võrreldes2016.aastagaonseearvkasvanud33,4%.Rohkem,kui24tundiolietteteatatudainult5%tellimustest,ülejäänudtellimusedeiolnudkasüldseetteteada või teatamise aeg oli mõni tund.Ratastoole on kokku 13, neist 1 elektriline, 2 kandetooli, 9 tava ratastooli ja 1 XXL ratas-tool. Lisaks 1 Ambulift sõiduk.2017. aasta lõpus hankisime Tallinna lennujaamale kaasaegse Ambulift sõiduki, mis an-nabvõimaluseteenindadakõikilennukitüüpe,miskülastavadTallinnalennujaama.Uussõidukparandaboluliselterivajadustegareisijatelepakutavateenusekvaliteeti.Sõiduksaabub2018.aastaveebruarilõpuks.Erivajadustega reisijate tagasiside 2017. aastal oli positiivne, ühtegi kaebust teenusekohta ei laekunud ning intsidente ei esinenud.

Tagasiside

Maailmakoduseimaslennujaamasonklientidetagasisideauseesja2017.aastalpööra-sime selle kaasamisele lennujaama igapäevatöös rohkem tähelepanu kui kunagi varem.Kliendidavaldavadomaarvamustpõhiliseltmeiekodulehevõie-postikaudu,kümnen-dikuklientideseasonagaveeljätkuvaltpopulaarnevanakoolivalgepaberjasininepas-tapliiats. Kokku registreerisime 2017. aastal eri kanalites 128 pöördumist.


Ma tahan tänada kogu teie meeskonda, kes ala-tes eilsest on tegelenud minu kadunud pagasiga, millemasaintänakätteniikiirelt.OlenTeilesüda-mest väga Tänulik, Te tegite super tööd, ma olin tõesti igasuguusu ja lootusekaotanud, etüldseveel näen oma pagasit. TEIE MEESKOND ON LIHTSALT SUPER, SAITE MINUJAOKS IMEGAHAKKAMA!Suured,suuredTänud!Teoletetões-tiõigelametiljateeteomatöödsüdamega!Kliendi tagasiside

Möödunudaastaloliklientideseaskõigekuumemteemavastvalminudjulgestuskontroll,misuueasukohajavärskemavälimusegatõstisautomaatseltkõrgemalekareisijateoo-tused. Lisaks tõi rekordiline reisijate arvu kasv lennujaama ka suure hulga reisijaid, kellel puudusvarasemlendamisekogemusvõikeslendavadvägaharva.Julgestuskontrolloliseetõttupeakolmandikuregistreeritudtagasisidesisuks.Samutitekitavad reisijates jätkuvalt segadustpidevaltmuutuvad lennufirmade lennu-leregistreerimisejalennulelubatudpagasinõuded,mismoodustavadneljandikukogukliendi tagasisidest. Inimestelemeeldib kaasa rääkida lennujaama töö efektiivsemaksmuutmisel ning klienditeeninduse arendamisel. Kärmed ollakse ka märkama puudulikku infot lennujaama kodulehel.Uuelaastallõpetame2017.aastalõpusalustatudklientidetagasisidemenetlemiseprot-sessi kaardistuse ja ühtlustame tagasisidele vastamise standardid. Ühtlasi plaanime iga nädalaalgusesülevaadataeelmiselnädalalsaadudtagasiside,mistoobklientidearva-museolulistejuhtimisotsustetegemiselvarasemastsuuremafookusealla.Esitatudon5 (2016:7) kaebustmüra kohta.Teisi kaebusi keskkonna, töötingimuste,diskrimineerimise jm inimõiguste,vabakonkurentsi reeglite,ühiskondlikumõju,klien-diprivaatsuse või seadusekuulekuse kohta pole olnud. Infrastruktuuri arendamise juures räägivadkohalikudomavalitsuseüksusedkaasaläbikooskõlastustejalubadeväljastami-se protsessi.


Reisijaküsitlus Tallinna lennujaamas

Liitusime2017.aastakolmandaskvartalisACI(AirportsCouncilInternational)korralda-tudASQ(AirportServiceQuality)reisijaküsitlusega.Küsitluseeesmärkonlahtimõtes-tada reisijate rahulolu olulisimad alustalad ning ühtlasi analüüsida, kui edukas on Tallinna lennujaam nende vajaduste rahuldamises möödunud perioodide lõikes võrreldes iseen-dajateisteEuroopalennujaamadega.Sedaküsitlustviivadidentselkujulläbirohkemkui300 ASQ reisijaküsitluse programmiga liitunud lennujaama üle kogu maailma, nendest 109sõlmjaamaEuroopast.ASQreisijaküsitlustkasutavadkakõikmeielähinaabrid:Riia,Vilniuse,HelsingijaStockholmilennujaamad.Kahe kvartali küsitlustulemused annavad põhjust rahuloluks. Kolmandas kvartalis pai-gutus Tallinna lennujaam reisijate üldise rahulolu mõõdiku järgi 109 Euroopa lennujaama arvestuses auväärsele 2. kohale, jäädes alla vaid Sotši lennujaamale Venemaal! Neljanda kvartali tulemustes oleme pingereas küll ühe koha võrra langenud, kuid sellegipoolest enda tulemust 5 palli skaalal 0.05 punkti võrra 4.45→4.50 parandanud.Meie lähi-matestkonkurentidestsaavutasparimatulemuseRiialennujaam,kesonpingereas21.kohal(4.18punkti).Lisaks suurepärasele üldise rahulolu hinnangule, jõudsime neljanda kvartali lõpuks EuroopaTOP3-eniimõneskiteisesalamvaldkonnas.„Uutetulijatena“jõudsidEuroopaTOP 3-e nii meie check-ini,julgestuskontrollikuikapassikontrolliteenused,samutihin-davad reisijad kõrgelt lennujaama toitlustusasutusi. A-parkla sulgemine parkimismaja ehitustööde alguses langetas aga neljandas kvartalis reisijate hinnangut Tallinna lennu-jaama parkimisteenuse kvaliteedi osas.2018. aastal saabkimeie suurimaks katsumuseks parkimisteenusega rahuolu edasiselanguse vältimine. Keskendumepõhjalikult läbimõeldud ümberkorraldustele ja suure-mateprobleemideennetamisele.Samutiseisameheaselleeest,etsuveperioodiljärsultkasvav ja taaskord rekordeid purustav reisijate arv ei tooks endaga kaasa rahulolematu-se kasvu. Aasta esimeses pooles on duty free poe ehitustöödega suurema fookuse all ka reisijate rahuolu ostuvõimaluste osas.ASQ reisijaküsitlust viiakse Tallinna lennujaamas läbi igal kuul. Kvartalis vastab kü-simustikele 350 inimest, mis annab lennujaamale aastaks 1400 inimese arvamuse.Põhjalikumaid järeldusi ongi ASQ uuringust võimalik teha pärast esimese küsitlusaasta möödumist.Esialgsedtulemusedvõimaldavadmeilaga jubasiiskiavaldadasuurttun-nustust kogu lennujaama kogukonnale suurepärase igapäevatöö eest!


REISIJA PROFIIL TALLINNA LENNUJAAMAS*

48%Eestlased

52%Välismaalased

Kõige tüüpilisem reisija: Mees vanuses 26–34, kelle lennu eesmärgiks on ärireis;

Suuruselt järgmine sihtgrupp aga naine

vanuses 26–34, kelle lennu eesmärgiks on

puhkusereis.

Vanusegrupid 26–34 aastat 28%; 35–44 aastat 26% (66% reisijatest

on nooremad kui 45 aastat)

Tallinna lennujaama läbivatest lennu-reisijatest 48% on Eesti rahvusest,

mehi on 51% ja naisi 49%

Reisi eesmärk äri 47%, puhkus 41%

*TallinnalennujaamareisijaprofiilialuseksonperioodiljuulistdetsembriniläbiviidudASQreisijaküsitlusetulemused.Küsitluselevastas700inimest.


Lennujaama kogukond

Lennujaam panustab ka lennujaama kogukonna ühise identiteedi edendamisesse.Traditsiooniliselt toimus2017.aastalkogukonnaettevõteteesindustiimidemõõduvõt-mine„Koosparimaks“.Selleaastafookusesolikoostööedendaminejauuenduslikkuse(digitaliseerimise)teadvustamineühistepraktilisteülesannetelahendamiseabil.MeiekogukondühendabTallinnalennujaamaterritooriumiltegutsevaligi80ettevõttepea2000töötajat,kesmõistavad,et igatöötajapanustablõpptulemussejavastutablennujaama üldise hea kuvandi loomise eest. Väärtustame oma kogukonda ja selle liik-meid, korraldame pidevat suhtlemist ja infovahetust erinevate koostöökogude (kasuta-jate komiteede) raames.2017.aastajääbkindlastimeeldekaELNõukogueesistumiseteenindamisegalennujaa-mas, mille osas saime mitmeid tunnustusi. Eesistumise teenindamine andis meile ka hea võimaluse töötajate ja ka lennujaama kogukonna liikmete töö rikastamiseks. Aasta algu-sesalgatasimekampaaniajapakkusimevabatahtlikkusealuselvõimalustteenindamiselkaasa lüüa, omandades nii uusi oskusi, kui pannes ennast proovile teistsuguses rollis. Seevõimalusleidispositiivsetvastukajajamitmedtöötajadpanustasidkülalistesujuvateenindusetagamiseks.Seeolikasulikkaefektiivsejakuluteadlikuteenuseosutamisel.Kuidlisaksreisijatejalennufirmadeteenindamiseleühendablennujaamakogukondaar-mastusjahuvilennundusevastuningvõimaluskaasaaidatamaailmahubaseimalennu-jaama loomisele!


Koostöö ülikoolidega

Kunalennujaamategevusonäärmiseltspetsiifiline,peameolulisekspersonalijärelkas-vugategelemist.KoostöösEestiLennuakadeemiagaolemelennunduserialadetudengi-telepakkunudsuvisetööpraktikavõimalust,niiolika2017.aastalTallinnAirportGH-s4-kuuliseltööpraktikal10tudengit.LisaksEesti Lennuakadeemiale olemepakkunudpraktika võimalusi erinevate koolideõppuritele.AS Tallinna Lennujaam on iga-aastaselt osalenud üldhariduskoolide noortele suunatud Töövarjuprojektis.Tööpraktikaonkasulikmõlemaleosapoolele:üheltpooltnoortelereaalsetöökeskkonnatundmaõppimiseks,etsaadakinnitustvalituderialasobivusele,teisaltjärelkasvutaga-miseks. Samal põhjusel pakume õppuritele võimalust lennujaama ekskursioonidel osa-lemiseks.2017.aastalviisimeläbi105sellistõppekäiku,midajuhtislennujaamasmeiepensioniealinestaažikaslennundusekspert.JärelkasvutoetamiseksannameEestiLennuakadeemiatudengiteleigaaastaseltvälja2lennujaamastipendiumilennuväljakäitamisejasideerialadele.


Arendustegevus

Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt

LennuliiklusalaarendusprojektieesmärkontõstaTallinnalennujaamalennuohutuseta-setningtõhustadalennujaamakeskkonnasäästlikkujaefektiivsetkäitamist.Lennuliiklusalaarendusprojektimaksumuseston70miljoniteurottunnistanudabikõlbu-likuksEuroopaLiiduÜhtekuuluvusfond.70miljonisteurostpanustabÜhtekuuluvusfond35 miljonit eurot, ülejäänud investeeringuid rahastatakse omavahendite ja laenude abil, muuhulgas Euroopa Investeerimispangalt ja Põhjamaade Investeerimispangalt.Lennuliiklusala arendusprojekti kaasrahastamiseksÜhtekuuluvusfondi vahenditest onEuroopaKomisjonväljastanudriigiabiloa.2016. aasta kevadel alanud suuremahulised ehitustööd Tallinna lennujaama lennuliiklus-alaljõudsidedukaltjatähtaegseltlõpule1.novembriks2017.34miljoniteurotmaksnudehitustöödeIetapikäigusrekonstrueeritiolemasolevalen-nuraja20aastavanunekattekonstruktsioon,pikendati lennuradaningparandatiningarendatiruleerimisteedejaõhusõidukiteperroonialadesüsteemi.

Lenn

uraj

a su

und

26 n

avig

atsio

onitu

lede

süs-

teemninglumekogumisalad(foto:skycam)


Alates 2016. aasta novembrist on Tallinna lennujaama lennurada Baltimaade pikim – 3480 m ning alates 2017. aasta novembrist on Tallinna lennujaamas kasutusel kaasaeg-ne ja keskkonnasäästlik lennuvälja tuledesüsteem. Uus LED-tehnoloogial põhinev len-nuväljatuledesüsteemtagabpilootideleparemanähtavusehalbadeilmastikutingimustekorralningsedakaudusuurendablenduderegulaarsust.Keskkonnaseisundi parendamiseks rajati lennuvälja idasuunale täiendav õhusõidukitejäätõrjeala,ehitativäljakeskkonnanõuetelevastavadlumesulamisplatsid,rajatilumesu-lamisveteärajuhtimis-jamonitooringusüsteemidningehitatinõuetekohanemootoritetestimisealaningtule-jajäätõrjeharjutusväljak.EhitustöidteostaspeatöövõtjanaLemminkäinenEestiAS.JärelevalvejainseneriteenustpakkusTaalriVarahaldusAS.LennuväljatuledesüsteemijajuhtimissüsteemitarnijaksonItaaliaettevõteOCEM.Alates ehitustöövõtulepingu sõlmimisest 09.03.2016 kuni tööde lõpetamiseni 01.11.2017 teenindas Tallinna lennujaam 73 278 lennuoperatsiooni. Ehitustööde teos-tamine ei avaldanud mõju plaaniliste lendude teenindamisele. 2016. aasta kevadest kuni 2017. aasta sügiseni tõid ehitustööd endaga kaasa piiranguid öisele lennutegevuse-le ajavahemikul kella 00.30–06.00, kuid plaanilist lennuliiklust ning lennuohutust need piirangud ei mõjutanud. Ehitustegevuse tõttu muudeti kahe aasta jooksul lennuraja konfiguratsiooni kuuel kor-ral. Lennuraja pikkuse muutmine tähendas igal etapivahetusel ühe öö jooksul ajavahemi-kuskella00.30–06.00vanadelennurajakattemarkeeringutekustutamist,navigatsioo-nituledesüsteemijatuledejuhtimissüsteemiümberhäälestamistjakatsetamistninguuerajakattemarkeeringutemahavärvimist.

Vaad

e tö

ömaa

le, m

ai 2

017


Kõiklennurajakonfiguratsioonimuudatusedtoimusidtänupõhjalikuleeelplaneerimiseleilmatõrgetetaningviivitustetajalennuväliavatiõigeaegseltkasutajatelelennuliikluseks.Vajalikudettevalmistusedjaettenähtudtöödteostativägaprofessionaalselt,efektiivseltja õigeaegselt. Ehitustööd teostati lennuliiklusele avatud lennujaamas ning tänu riskide hindamisele ja leevendavate meetmete tarvidusele võtmisele teostati tööd ilma ühegi olulise len-nuohutust mõjutava vahejuhtumita. Ehitustöödega seotud lennuraja konfiguratsiooni muutmiste ja lennuraja kasutatavuse osas pälvisime lennuettevõtjate tunnustuse.Kahe aasta jooksul aitasid kõik projektimeeskonna liikmed projekti püsimisele aja-kavas, eelarves ja tööde kvaliteedist kinnipidamisel. Korraldati üle 300 koosoleku ja nõupidamise. Samuti osalesid lennujaama töötajad öötööde korraldamisel ja inspek-teerimisel kohapeal. Kõik lennujaamale olulised vahetähtajad täideti kõrvalekalleteta.Lennuliiklusalaarendaminejätkubaastatel2019–2020,millennuväljalehakatakseehita-ma täiendavaid õhusõidukite seisuplatse ja lõunapoolset ruleerimisteed ning jätkatakse keskkonnamõjusidleevendavatetugirajatisteväljaehitamist(IIehitusetapp).

Tallinna lennujaama reisiterminali laienduse projekt

2017. aastal lõppesid reisiterminali lõunaotsa laienduse ehitustööd. Tööde käigus laien-dasime ja kaasajastasime VIP-kompleksi ning rajasime uues asukohas kaasaegse tehno-loogiaga julgestuskontrolli ala. Rajasime ka täiendavad lao- ja töötajate ruumid. Kokku ehitasime juurde ja rekonstrueerisime olemasoleva hoone mahus 4000 m2 pinda.Mittelennundustulude suurendamise ning parema reisijakogemuse eesmärgil suuren-dame duty freekauplusepinda.Etapiviisilisteehitustöödegaalustasimeoktoobris2017ning tööde valmimine on kavandatud 2018. aasta aprillikuusse.


Tallinna lennujaama trammiprojekt ja Ühistranspordikeskus

2016. aastal algasid Tallinna Linnatranspordi AS-i koordineeritud trammiliini ning ühistranspordi peatuse ehitustööd. Trammiliin anti käiku1. septembril 2017, trammi-terminali jagaleriiehitustöödvalmisiddetsembriks2017.Samaksajakstoodi trammi-terminali ka linna- ja kaugliini busside peatus ning uus hoone sai ametlikuks nimeksÜhistranspordikeskus.UustrammiliinaitabsuurendadaTallinnalennujaamareisijatemugavustningparandabliiklustingimusi. Lisamugavust lisab Ühistranspordikeskusele liikuvate eskalaatoritegavarustatud ühendusgalerii reisiterminaliga.

Tallinna lennujaama parkimismaja

Et parandada oluliselt ligipääsu lennujaamale ning tõsta reisijale pakutava teenuse kvali-teeti,sõlmisASTallinnaLennujaam6.septembril2017uueparkimismajaehituslepingu.Ehitustegevusalgas2017.aastadetsembris.EhitajaonInseneriehituseASningASLNKIndustries. Ehitustööde valmimise hinnanguline tähtaeg on 2018. aasta lõpus.


Õhusõidukite värvimisangaar Tallinna lennujaamas

2015.aastalõpusAS-iMagneticMROõhusõidukitevärvimisangaariehitamiseksühis-tekavatsusteprotokollisõlmimisegaalanudprojektjõudisedukaltlõpule1.novembril2017,kuiangaarpidulikultavati.Värvimisangaaronantudkasutusrendi lepingutingi-mustel pikaajaliselt kasutamiseks õhusõidukite hooldusfirmale AS-leMagneticMRO.Uusangaar loobvõimalusedMagneticMROteenustenomenklatuurisuurendamiseksningvõimaldabsuurendadaAS-iMagneticMROjaTallinnalennujaamakonkurentsivõi-met.Seosesmahtudekasvamisegasuureneblennuoperatsioonidearvningkinnisvaraa-rendusvõimaldabteenidalennujaamaletäiendavattulu.Angaaronvõimelineteeninda-makuniBoeing737MAX9jaAirbus321neosuurusesõhusõidukeid.Hoonesuletudnetopind 2 536 m2, sh angaar 1 628 m2. Angaari projekteeris ja ehitas Astlanda Ehitus OÜ.

Soojus on õhus

ETTEVÕTTE TööTAJAd95

Foto:SvenZacek

Rahvusvaheliselt tunnustatud, jätkusuutlik ja uuendusmeelne organisatsioon, konku-rentsivõime tööjõuturul, tulemuslikkust väärtustav juhtimine ja professionaalsedningpühendunudtöötajadonmeiepersonalistrateegiapõhialused,millegatoetameettevõt-te äristrateegia ja ärikontseptsiooni ellu viimist.Töölennujaamaspakubpõnevustjaerinevaidvõimalusineile,kesloovadsisujatähen-dust,näevadsuurtpilti ja innustuvadtulemustest.Meietänase„näo“tagaonkõikidetöötajate ühelt poolt isiklik ja unikaalne ning teiselt poolt ühine panus.Meileonvägatähtis,ettöötajadtunneksiduhkustomatöökohajategemisteüle.Samution oluline nii mehitatust kui järelkasvu silmas pidades, et tööandja kuvand oleks tunnus-tatudkaväljaspoolettevõtet.

ETTEVÕTTE TÖÖTAJAD


UuringufirmaInstar2017.aastaltehtuduuringualuseloliTallinnaLennujaamatraktiivsematetööandjateüldarvestuses6.kohal (2016:9.kohal),kutse-haridust omandavate õppurite vaates 3. kohal, tehnikatudengite hulgas 6. kohaljamajandustudengitehinnangul7.kohal.InstarijaCV-Online’ikoos-tööna töötavate inimeste hulgas korraldatud uuringu tulemusel oli Tallinna LennujaamEestiatraktiivseimettevõte.

2017.aastat iseloomustabhüppelinereisijatearvukasv,misseadisväljakutsereisijatesujuvateenindamisetagamisekskatöötajatelejasedaefektiivseltningkvaliteetselt.19%-se reisijate arvu kasvu juures kasvas töötajate keskmine arv AS-is Tallinna Lennujaam2,7%jaTallinnAirportGH-s4,4%.Täistööajaletaandatudtöötajatekeskmi-sed arvud 2017. aastal olid vastavalt AS-is Tallinna Lennujaam 340 (2016: 331) ja AS-is TallinnAirportGH239(2016:229).EttevõtetegutsebainultEestis,järgidesEestitööjõulekehtivaidseadusi.Kõikregionaal-sete lennujaamade töötajad on pärit samast maakonnast.Personalipoliitikasonolulinesoolise,vanuselise,haridusliku javaadetemitmekesisusetoetamisepõhimõtete järgmine.Väärtustamevastastikku lugupidavaid suhteid tööta-jatega.2017.aastaleialgatatudühtegitöövaidlust,samutieiolnudtöötajatepoolseidkaebusitöösuhete,shvõrdsekohtlemiseosas.Naistejameesteosakaaluerinevusette-võttestulenebniitöödeiseloomustkuikapeegeldabüldisemaltsoolisikutse-eelistusiEestielanikehulgas.Meiltöötabnaisijamehikõikidelpositsioonidel.Tasustamise põhimõtetes järgime ettevõttes välist konkurentsivõimet, ametigruppidejaotust ja võrdse kohtlemise printsiipe olenemata töötaja soost või muudest tunnustest.Toetametöötajatekaasatusttöökorralduslikeettepanekutetegemisse.Onloodudvõi-malusedkaanonüümseltomaettepanekuteesitamisekstagasisidekastideja intranetiteavituse kaudu.Arvestadestööturulvalitsevattöötajatenappustjakasvufaasisolevateettevõtetetöö-tajatevärbamissoovi,onettevõtteleühaolulisemametikohtademehitatusevõimekusteenuste osutamise tagamiseks.Värbamiskonkursseoli2017.aastal31(2016:23),neistAS-isTallinnaLennujaam17jaAS-isTallinnAirportGH14.Konkurssidetulemusedolidpositiivsed,samasiseloomuliktrendonkandidaatidearvuvähenemine,samutisee,etvaldavosakandideerijatesttöö-tabkandideerimiseajalmõnesteisesettevõttes.KuiAS-iTallinnAirportGHvärbasimeeelkõigeoskustöötajaidjateenindajaid,siisAS-isTallinnaLennujaamolidvärbamiskonkursideelkõigespetsialistidejajuhtideametikoh-tade täitmiseks.


Kevad-suvisel hooajal oleme värvanud lisaks tähtajalist tööjõudu, seda ka 2017. aastal. Sagelionlennujaamnoorteleesimenetöökohtjavastutustundlikuettevõttenatoetamenoori esimese töökogemuse saamisel.Ettevõttestöötavadkogenudjaprofessionaalsedtöötajad,misonolulineusaldusväärsejakvaliteetseteenusetagamiseks.KeskminestaažAS-isTallinnaLennujaamoli11,7aas-tatjaAS-isTallinnAirportGH7,6aastat.TöötajatevabatahtlikvoolavusAS-isTallinnaLennujaamoli4%,koguvoolavus8%.AS-isTallinnAirportGHolivabatahtlikvoolavus20%jakoguvoolavus27%.Sealnesuuremliikuvusonmuuhulgasseotudteenindusejaoskustöödeametikohtadesuuremaosakaa-luga,samutisellega,etpakumetudengitelepaindlikketöövõimalusi.

Minupoegvalitisinna(lennujaama)tööleassistendiksjanäginkõrvaltkuidastanautistöölkäimist.Sedaeijuhtutihti,ettööandajanoorteuutetöötajateganiiotsejavahetultsuhtleb,toetabjamotiveerib.Emana tean, et see on noortele väga oluline, et need esimesed tööko-gemused oleksid võimalikult meeldivad, et nad julgeksid ka edaspidi ajutisisuvetöidteha.Sain kodus palju meeldivat infot Lennujaama kohta, kui väga meeldiva tööandjakohtajaseeteebsuurtrõõmu,etonolemaspühendunudjahoolivaid tööandjaid ja minu pojal oli võimalus sel suvel seda kogeda.Lapsevanema tagasiside poja suvisest töökogemusest reisiterminalis


2017 2016

KONTSERNIS KOKKU TÖÖTAJAID 2017. AASTA LÕPU SEISUGA 632 607Naisi 233 219

● sh juhatuses naisi 2 2Mehi 399 388

● sh juhatuses mehi 2 3Keskminestaaž 10,6 aastat 8,9 aastatAS-isTallinnaLennujaama/üliikmeid 1 2AS-isTallinnAirportGHa/üliikmeid 7 10Haiguspäevi,shhoolduspäevadjarasedus-sünnituspuhkus 7 789 4 392Lapsehoolduspuhkuselt naasnud (100% naised) 15 8Tähtajatu lepinguga töötajad 611 558

● sh mehi 393 374 ● sh naisi 218 184

Tähtajalise lepinguga töötajaid 21 23 ● sh mehi 8 13 ● sh naisi 13 10

102Naised

AS Tallinna Lennujaam

257Mehed

131Naised

Tallinn Airport GH

142Mehed


Tallinn Airport GH


Tallinn Airport GH

7%0–1

aastat

50%üle 10 aasta

23%5–10 aastat

36%Kõrg-

haridus

29%Kesk-

haridus

29%Kutseharidus

20%1–5

aastat

7% Põhi-

haridus

21%0–1 aastat

36%5–10 aastat

30%1–5

aastat

13%üle 10 aasta

20%Kõrg-

haridus

52%Kesk-

haridus16%

Kutse-haridus

12% Põhi-

haridus

SOOLINE JAOTUS TÖÖSTAAŽ HARIDUSTASEMED


Töökorraldus ja töösuhted

AS-isTallinnaLennujaamjaAS-isTallinnAirportGHtöötabenamiktöötajaidtööajaka-vaalusel,Tallinnalennujaamasteenindamekliente24/7,regionaalseteslennujaamadesvastavaltlennuplaanisttulenevatelelahtiolekuaegadele.

Et hüvitada tööajakava alusel töötamist, sh puhkepäevadel ja öisel ajal, pakume töötajatele:

● 7 kalendripäeva täistasulist lisapuhkust; ● graafikuvälisetööeraldiarvestamistjatasustamist; ● instruktori pädevusega töötajatele lisanduvat tasustamist kolleegi juhendamise eest; ● paindlikkusttöögraafikutekoostamiselniitöökoormusekuitööaegadeosasõppimi-

se võimaldamiseks; ● lapsehoolduspuhkuselt naasnutele ja üliõpilastele soovi korral osakoormuse

rakendamist.Tulumaksuvabastuseavaldustesujuvamaksesitamiseksjaomatuludejälgimiseksvalmis2017. aasta lõpus Töötaja portaali arendus.

Töötajatele pakutavad toetused ja hüvitised:

● Tasuta parkimine töökoha vahetus läheduses valvega parklas ● Lapse sünnitoetus ● Lähedase kaotamise toetus töötajale või toetus töötaja lähedastele ● Töötaja kindlustamine raske, sh surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul ● Tervisekontrolli võimaldamine seadusega sätestatust suuremas mahus ● Teise ja kolmanda haiguspäeva hüvitamine tööandja poolt ● Prillidemaksumuseosalinehüvitamineolenemataarvutigatöötamiseajast ● Sporditoetus SportID kaudu ● Ühised sündmuste tähistamised ja traditsioonide hoidmine ● Puhkeruumide sisustamine ja varustamine ● Vormiriided, tööriided, jalatsite hüvitamine kindlas mahus ● Hüvitame kaitseväe reservväelaste õppekogunemistel osalemisel palgavahe, ettoetadatöötajateperesid,kuiükspereliigekodanikukohusttäidab.Sellegaannameomapoolse panuse töötajate perede väärtustamisesse


Tervisekäitumise edendamine

Meile on oluline edendada töötajate hulgas tervisekäitumist ja tunnustada sportlikke eluviise.Töötajate tervise hoidmiseks ja selle tähtsuse teadvustamiseks rakendasime 2017. aas-tastka2.ja3.haiguspäeva70%haigushüvitisemaksmisetöötajatele.Selletulemusenakasvas kuni 3-päevaste haigusperioodide arv AS-is Tallinna Lennujaam 45 kalendripäe-vani(2016:18)jaAS-isTallinnAirportGH-svastavalt261kalendripäevani(2016:167).TallinnaLennujaamaSpordiklubi,kuhukuuluvadkogukontsernitöötajad,tegutsebaas-taringselt aktiivselt ja tulemuslikult.Osaletakse Eesti Firmaspordiliidu korraldatavatelvõistlustel.2017. aastal osalesime Firmaspordi Liidu korraldatavatel sarjadel (talispartakiaad, kevad-spartakiaad, suvespartakiaad, sügisspartakiaad, kuldpall), Kõrvemaa Neliküritusel, Tartu Maratoni korraldatavas sarjas Kuubik ning Estonian Cup rattamaratoni sarjas. Kokkuosaletiligi60.erinevalvõistlusel.Eesti Sportlikuma Ettevõtte arvestuses saavutas Tallinna Lennujaama Spordiklubi IIIkoha.Lisaks spordiklubi tegevusele toetame kontserni töötajate sportimist sporditoetustehaldamisekeskkonnaSportIDkaudu,milleaktiivseidkasutajaidon jubaüle400.Seeannabigaletöötajalevõimalusepaindlikultvalidaniispordiklubi,sportimiseaegakuikategevuse liiki.

Töötajate tunnustamine ja motiveerimine

Meiepersonalipoliitikasonoluliselkohaljuhtiminepositiivsekogemusejaeeskujukau-du. Tähelepanu all on tunnustamise ja märkamise kultuuri edendamine. Nii avaldame kõikklientidetunnustusedsiseveebis,aastakokkuvõtetetegemiseltunnustametradit-siooniliselt enim silmapaistnud projekte ja kolleege.Tunnustamise kategooriad lähtuvad ettevõtte strateegilistest fookustest ja ettevõtteväärtustest. Tunnustamise eesmärgid on:

● töötajatejanendetööpanuseväärtustamineettevõttetulemuslikkusesaavutamisel; ● strateegilistefookustejaväärtusteteadvustamineläbitunnustamise; ● uuenduslikeprojektideesiletõstmine.


AASTA TEGU

Katrin Sinilill

KLIENDI LEMMIK

Katrin Sinilill

AASTA KOLLEEG

Katrin Sinilill

SÜDAMEGA TEGIJA

Katrin Sinilill

NUTIKAS UUENDAJA

Katrin Sinilill

AASTATEGUÕnnestunud lahendus, projekt või algatus, mis on oluliselt mõjutanud üksuse, valdkonna või kogu lennujaama arengut; kasvatanud lennujaa-mapositiivset tuntust ja ettevõttemainet; suurendanud lennujaamaklientide,töötajatevõi lennujaamakogukonnarahuloluningkatule-muslikult ellu viidud.Aasta tegudeks tunnistati EL-i eesistumise teenindamise projekt jalennuliiklusala rekonstrueerimise projekt.

KLIENDI LEMMIKKolleeg, kelle tegutsemise tulemusel on kliendid saanud suurepärase kliendikogemuse osaliseks.Kliendilemmiku väljaselgitamisel lähtusime meile klientide saadetudtunnustustest. Enim positiivset tagasisidet kogusid erivajadustegareisijate teenindajad lennujaamast ja kadunud pagasiga tegelev üksus GH-st.

AASTAKOLLEEGKolleeg,kesonalatikoostöövalmis, teistegaarvestavning toetav jakelle suhtumist on kolleegid korduvalt esile tõstnud.

SÜDAMEGATEGIJAKolleeg,kesontöökasjaalatiusaldusväärne,omavaldkonnaprofes-sionaaljakessuudabsäilitadapositiivsusekakeerulistesningpingelis-tes olukordades innustades sellega ka teisi.

NUTIKASUUENDAJA(INNOVATSIOONIAUHIND)Kolleeg,kesonsilmapaistnuduutetehnilistevõimuudeinnovaatilistelahendustevõipraktikateväljamõtlemisejarealiseerimisega.

2017. aastal tunnustasime kontserni töötajaid järgmistes kategooriates

ASTallinnAirportGHvalibtraditsiooniliseltigalaastal„GHKuldvara“,misonellukutsu-tudtublidejakoostöödhindavatekolleegidetunnustamiseks.


20Sotsiaalne

70Kogemuslik

10Formaalne

70:20:10õpiraamistik

2017

Iga lend loeb!

Maailma koduseim lennujaam

Igaüks loeb!

Õppetegevuse fookused 2017

Töötajate pädevuste vastavuse tagamine ja töötajate kompetentside arendamine

Töötajate toetamisel õppetegevuses ja nende arengus on esmatähtis nende pä-devuste vastavuse tagamine ning seda paindlike õppimisvõimaluste ja efektiivseressursikasutusega.

“For the things we have to learn before we can do them, we learn by doing them.”Aristoteles

Õppetegevustevalikullähtumerahvusvahelisest70:20:10õpimudelist,mishõlmabkol-metüüpiõppimist:kogemuslikku,sotsiaalsetjaformaalset,sestsuurosaõppesttoimubtöökohal. Kui pingutust nõudvad ja väljakutseid pakkuvad töösituatsioonid on kõige


paremad„õpetajad“,siiskakogemuste jagamisel ja tagasisidelonsamaväärseltolulineosa nagu struktureeritud kursustel klassiruumis. Pädevust tõendavate dokumentidehalduskoormuse vähendamiseks ja parema andmeanalüüsi võimaldamiseks ning õppe-materjalidekasutamisevõimalustelaiendamisekserinevatesseadmetes(arvuti,mobiil),arendasimeõpihaldussüsteemiEdutizeruusilahendusi.2017.aastaõppetegevusefookustemääratlemisellähtusimeettevõttestrateegiast.Õppetegevuse, juhendamisejatäiendkoolitusekohtaomistatiTallinnajaregionaalsetelennujaamadetöötajateleaasta jooksulkokku1743tunnistust jasertifikaati,mis teebkeskmiselt 5 tõendatud pädevust töötaja kohta. Koolitustel osalejate valikul me ei tee ettevõttes soolisi ega vanuselisi eelistusi. Kõikidele töötajatele on loodud võimalusedõppimiseks ja oma pädevuse kasvatamiseks.38spetsialistijajuhti(30Tallinnalennujaamas,8regionaalseteslennujaamades)onlisakspõhitöölesisekoolitajavõitöösisehindajarollis.Õppejapraktikajuhendamisekvaliteedihoidmiseksjaparendamiseksläbisidkõik2017.aastaltäiendkoolituse.KoostöösAS-gaProeksperttoimusid„talendivarjutamise“töötoadjakogemustevahe-tamineProeksperdisjaTallinnalennujaamas.Lennujaamastosales12spetsialistijajuhti.

Rahvusvaheliste nõuete täitmiseks korraldati 2017. aastal 116 julgestus-ning 62 ohutus- ja liikluskoolitust, millel osalejaid kokku 2049, nendest len-nujaama töötajaid 189.

2017. aasta koolituskulude osakaal tööjõukuludest moodustas 1,7% (2016: 1,5%).

Olulisemad õppe- ja arendusprojektid:

● juhtkonnaarenguseminaridesariettevõttestrateegiliseplaneerimisejaühtsetejuh-timispõhimõteteedendamiseks;

● e-õppe võimaluste ja mahu suurendamiseks töötasime välja meie lennujaamade spetsiifilise erivajadustega reisijate teenindamise üldise teadlikkuse e-kursuse jauuendasime lennuohutuse alase videokoolituse;

● lennuväljakäitajasertifikaadiuuendamiseprotsessistõimekoostöösLennuametigaEestisseerialasedrahvusvahelisedkoolitused:• EASAAerodromeCertificationRequirementsforOperatorsandAuthorities;• Safety Assesments and Management of Change at Aerodromes.


● Kuna lennuväljapäästjate tööd iseloomustab ilmekalt ütlus „Valmistu kõigehulle-maks,loodaparimat“,siisonõppusedigapäevasetöölahutamatuosa.Käitamisejaohutusega seotud personali täiendõppe raames läbisid päästeteenistuse töötajadjärgmised erialased treeningud:• enesepäästevõtted(18osalejat);• suitsusukeldumine (37 osalejat);• vettekukkunudõhusõidukistveealtpäästmiseehkHUETTrainingu(16osalejat).

Toimusid ka tõstepatjadega raskuste tõstmise ja väikelaeva FASTER 635 esma-sed kasutajakoolitused arvestusega, et igas töövahetuses oleks olemas vastava pädevusega töötajad

● jätkuvalt on fookuses lennuvälja käitamise ja ohutusega ning aeronavigatsioonitee-nuse osutamisega seotud personali tasemekontrolli ja sisehindamiste süsteemi aren-damine,ettagadatöötajatepädevustevastavusjatõendaminelennuväljasertifikaa-dinõuetele.Seeonpidevprotsess,misjätkubkajärgnevatelaastatel

● Täiskasvanud õppija kuu jooksul oli meie tähelepanu suunatud töötaja füüsilisele ja vaimsele tervisele, toimusid unehügieeni ja funktsionaalse toitumise infotunnid japraktilineshindovenitusteõpetus.Samutiaitasimetöötajatel teadvustadaomavastutusesuurenemisttuludejakuludejuhtimisel,selgitusitulumaksuseadusemuu-tumisest jagasid välised eksperdid. Täiskasvanud õppija kuul osales 152 töötajat.

AS-is Tallinna Lennujaam osales koolitustel kokku 256 meest (2016: 240) ja 94 naist (2016: 308).

Tööohutus

Vaatamata suuremahulistele ehitustöödele nii Tallinna lennujaama reisiterminalis kui ka lennuliiklusalal möödus 2017. aasta lennujaama töötajate jaoks ilma suuremate tööohu-tusalaste vahejuhtumiteta.Kergeid tööõnnetusi registreeritikokku4,neist3Tallinna lennujaamas (2016:2) ja1Tartulennujaamas(2016:0).AS-isTallinnAirportGHregistreeriti11kergettööõnnetust(2016: 8). Tegemist oli kergete tööõnnetustega, kukkumised, nihestused.Uuel perioodil keskendume tööohutusriskide kaardistamisele ja meetmete kava uuenda-misele,samutitöötajateterviseedendamiseleerinevateüritustejakoolitusteabil.

Sügisel avatudAlati

ÜLEVAAdE KESKKONNAST106

Foto

: Ann

eli A

rusa

ar

Keskkonnajuhtimine

AS-i Tallinna Lennujaam eesmärk on tagada kontserni kuuluvate lennujaamade säästlik ja vastutustundlik käitamine ja kvaliteetse teenuse pakkumine, säästes seejuures loo-duskeskkonda ning vähendades õhuemissioone. Säästevjavastutustundliksuhtuminemeidümbritsevassekeskkondaonväärtus,midahindavad kõik Tallinna Lennujaama töötajad. Lennundus on valdkond, mis paratamatult mõjutaboluliselmääralkeskkonnaseisunditjakeskkonnaohutust.Seetõttupeamepin-gutama,et leevendadaomaettevõttenegatiivsetmõju jakoormustkeskkonnaleningolla oma tegevustes võimalikult säästlikud.Keskkonnajuhtimissüsteemonosaorganisatsioonijuhtimissüsteemist.Seekujutaben-dast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamistningseeläbikonkurentsivõimeparandamist.AS-iTallinnaLennujaamkesk-konnajuhtimissüsteemonsertifitseeritudvastavaltISO14001:2015nõuetelejaomabvastavatsertifikaati.

ÜLEVAADE KESKKONNAST


Keskkonnajuhtimisepõhimõtted jasuunadolememääranudettevõttekeskkonnapolii-tikaga,misontugevaltseotudmeieettevõttesisemisekontrollsüsteemiga.2017.aastaluuendasimeettevõttekeskkonnapoliitikat.Vastavalt ISO14001:2015keskkonnajuhti-missüsteemisertifikaadinõuetele,olemekirjeldanudkeskkonnaalasedprotseduuridjate-gevusedningdokumenteerinudametikohtadevastutused.Keskkonnajuhtimissüsteemiraames vaadatakse perioodiliselt üle potentsiaalsed ohukohad. Keskkonnaalaseid mit-tevastavusi ei ole olnud, trahve või sanktsioone ei ole 2017. aastal kohaldatud. Pistelist kontrolliteostamekeskkonnajuhtimissüsteemiraameskaAS-iTallinnaLennujaampart-nerettevõtete seas, kellele laienevad kõikmeil kehtivad nõudmised. Seni on koostööhästisujunudjaolulisirikkumisieiolemärgatud.Lendudejuurestoetamekeskkonna-sõbralikkemaandumisi,etlaskumineolekslauge,kulutadesvähemkütustjatekitadesvähem müra.Peamised lennuvälja käitamisega seotud tegevused, millel on võimalik negatiivnekeskkonnamõju:

● õhusõidukite ja katendite jäätõrje teostamine; ● maatranspordi liikumine lennuväljal; ● õlide ja kütuste käitlemine; ● reisijate ja õhusõidukite teenindamine; ● lennuvälja territooriumil teostatav hooldus ja arendustegevus; ● lennuliiklusesttingitudmüra.Peamisedkeskkonnamõjudavalduvadressursikasutuses,shenergia-javeetarbes,õhu-emissioonides, müratasemes, sadevete kvaliteedis ja jäätmetekkes.


Keskkonnaalased arendused

2017. aastal moodustasime ja kinnitasime Tallinna lennujaamas keskkonnaalase juht-rühma, kelle ülesanne on regulaarselt jälgida keskkonnaressursside tarbimist ja kesk-konnakavasseatudeesmärkidetäitmist.Juhtrühmaülesanneonkatehaettepanekuidettevõttekuluefektiivsetemeetmeterakendamiseksningettevõttekeskkonnapoliitikaelluviimiseks.Jätkasimekeskkonnamõõdikuterakendamisegaettevõttes,milleeesmärkonaidatalen-nujaamatöötajateljajuhtidelpareminiarusaada,millisedontähtsamadkeskkonnapa-rameetrid ning kuidas ja mil määral need tegevused mõjutavad keskkonda. See oma-korda võimaldab tähelepanu suunata probleemkohtadele ning teha argumenteeritudinvesteerimisotsuseid kaasates keskkonnasäästlikku põhimõtet. Keskkonnamõõdik hõl-mabendaslennujaamajaokstähtsaidkeskkonnaparameetreidnagupinnase-jasadeveekvaliteet, joogivee kvaliteet ja välisõhu kvaliteet. 2017. aastal olime keskkonna indeksis „keskmisel“tasemel.Järgnevatelaastatelonväljakutsesäilitadasedatasetningliikudatasemele„hea“.

Keskkonnateadlikkus

2017.aastaltellisimeOÜ-ltEestiKeskkonnauuringuteKeskusriskianalüüsipüsivateor-gaanilisteainetekohta(perfluoroühendid–PFOS),etväljaselgitadaTallinnalennujaamavõimalik mõju ning leevendusmeetmed keskkonnale. Püsivad orgaanilised saasteained onühendid,misomamürgisuse,püsivusejabioakumuleeruvusetõttuohustavadinimes-tetervistningkahjustavadelusorganismejaökosüsteeme.Perfluoroühendeidkasuta-takselaialdaselttööstuslikesjatarbijarakendustes.HindamisekäigusvaatasimeüleTallinnalennuväljalkasutatavateainetedokumentatsioo-niningvõtsimeanalüüsepinnasest,sadeveestjapõhjaveest.Perfluoroühenditesisaldu-segaaineidkasutativarasemalttuletõrjevahtudesningõhusõidukitejäätõrjevahendites.Uuringutulemuselvõimeväita,etolemevõtnudtarvituseleabinõud,etvältidaPFOS-isi-saldusegaainetesattumistpinnasessejasadevette.Samaslennujaamastpõhjapoolejää-valt tööstuspiirkonna sadeveest võis leida PFOS-i jälgi. Saadud riskianalüüsi edastasime teadmiseksningteadlikkusetõstmiseksKeskkonnaametile,TallinnaKeskkonnaametileja AS-le Tallinna Vesi.


100 200

210

233

147

192

215

2017

2016

2015

2014

2013

Maatranspordi kütuste kasutus Tallinna lennujaamas 2013–2017 tonnides

Transpordi keskkonnamõju

Lennujaamas on kõige suuremaks ja olulisemaks keskkonnamõjuks lennuliiklus, kuid ka maatransportkujutabendastsuurtosakaalusaasteallikatepuhul,misavaldavadmõjuniiinimesele kui ka looduskeskkonnale. Ohtlikuim saastekomponent on heitgaasid, mis on kütusepõlemisejääksaadusningmiskahjustabökosüsteemejaelusolendeid.Tallinna lennujaamas langes kütuste kasutamine 2016. aastaga võrreldes 233 tonnilt 210 tonnile.Maatranspordi põhiliseks kütuseks on diisel,mida kasutab hooldustehnika jaõhusõidukite maapealne käitustehnika. Vähesel määral on kasutusel maagaas, millega sõidavadosadreisijateveobussidningbensiin,midakasutabväiketehnika.Diiselkütustetarbimiselangusolitingitudlumevaesesttalvest.Gaasitarbimistsuurendasid2017.aas-tal toimunudperrooni rekonstrueerimistööd,mille tõttuolid lennukidpargitud termi-nalistkaugemaleningolisuuremnõudlusreisijateveobussidejärele.Bensiinitarbiminetõusisvõrreldeseelnevaaastagasamutirekonstrueerimistöödeperioodil,kuiehitustöö-detarbekskasutatioluliseltrohkemsaatmisteenustsõidukitega,mistarbivadbensiini.Kütustest eelistame diiselmootoriga sõidukeid bensiinimootoriga sõidukitele.Kütusetarbe vähendamiseks oleme asendanud reisijateveo diiselbussid maagaasibus-sidega ning maapealses teeninduses kasutatavad diiselsõidukid elektriautodega. Uue maatranspordisoetamiseljälgimesõidukitehnilisitingimusi(madalCO2 ja kütusekulu), ettagadakeskkonnasäästliktarbimine.2017.aastalehitativäljatrammiühenduslennujaamajakesklinnavahel,misonvägamu-gavaksliiklemiseksniitöötajatelekuikasuurestireisijatele.


10 155

Elektrienergia omakuluReisiterminali omakulu

10,54

10,79

10,54

10,81

10,65

5,67

4,96

5,02

4,55

5,08

2017

2016

2015

2014

2013

10 20

ElektrienergiaReisiterminal

17,09

16,97

16,80

17,18

16,65

6,77

5,94

6,01

6,15

5,97

2017

2016

2015

2014

2013

Elektrienergiaomakasutus(GWh)TallinnalennujaamasTallinnalennujaamaelektrienergiatarbiminekokku(GWh)jareisiterminalitarbiminekokku(GWh)

Lennuliikluse mõju Ülemiste järvele

ASTallinnaVesikontrollib regulaarseltÜlemiste järveveekvaliteetining sealtvõetudveeproovidnäitavad,etlennukikütusepõlemiseleralduvateproduktidetasejääbsadukordiallapoolelubatudpiirmäära.Tallinna lennujaama jaoks on veepääste valmisoleku tagamine väga oluline. Et olla valmis olukorraks,kuipeaksasetleidmalennuõnnetusÜlemistejärvel,teemetihedatkoostöödÜlemisteveepuhastusjaamaga.Tallinnalennujaamapäästeteenistuskorraldabregulaar-selt õppusi Ülemiste järvel ning on täiendanud enda päästevarustust vastavalt vajaduse-le päästeks Ülemiste järvel.

Elektrienergia tarbimine

Suurimad elektrienergia tarbijad Tallinna lennujaamas on eelkõige reisiterminal janavigatsioonituledesüsteem.2017. aastal tõusis elektritarbimine Tallinna lennujaamas 16,97GWh-lt 17,1GWh-le.Elektrienergia omakasutus langesmeil aga kogu territooriumi ulatuses 10,79GWh-lt10,54GWh-le,kuidreisiterminalistõusis4,96GWh-lt5,67GWh-le.


4 8

6,45

7,64

7,75

8,52

8,50

2017

2016

2015

2014

2013

ElektrienergiatarbiminereisijakohtaTallinnalennujaamasKWh

Reisiterminali energiatarbimise tõus oli tingitud reisiterminali juurdeehitusest,millegaseoses tõusis valgustust vajavate ruutmeetrite arv ning tehnika arv reisiterminalis.Lennuraja navigatsioonituledesüsteemi rekonstrueerimise käigus oli osa süsteemist väl-jalülitatudningseemõjutassuurestielektrienergiaüldisttarbimist2017.aastal.MeiesihtonelektrienergiatarbimistTallinna lennujaamareisiterminalis igalaastalvä-hendadaningvõimaluselsuurendadataastuvenergiatarbimist.Sihiteadlikueesmärgis-tamisegaenergiatarbevallaspanemealusesüstemaatilisele ja teadlikuleenergiatarbejuhtimisele.Elektritarbevähendamiseksoleme2017.aastalteinudjärgmisedinvesteeringud:

● jätkuvalt läheme reisiterminalis üle LED-valgustusele; ● kõik uued reisiterminali paigaldatud valgussüsteemid on LED-valgustusega ning lii-kumisanduritega,millegavähendataksemittevajalikkupõlemist;

● hooldeteenistusesonsuuremosavalgustusejuhtimistviidudüleliikumisanduritelejaaegreleedele,millegaonvähendatudmittevajalikkuelektrienergiakasutust;

● lennuliikluse laienduse käigus väljaehitatud uued alad (jäätõrjeala ja K-perroon) on LED- valgustusega.

Elektrienergia tarbimine reisija kohta on reisijaarvu suurenemisega seoses langenud7,64-ltKWh-lt6,45-leKWh-le.


2013 2014 2015 2016 2017

20 000

10 000

23 8

56

VeevõrgustTallinna omatarve m3

14 4

29

23 8

53

13 8

36

27 2

37

14 9

44

27 7

53

14 4

54

29 8

56

16 0

97

VeetarbimineTallinnalennujaamasm³

Vee tarbimine

2017. aastal tarbitiAS-i TallinnaVesi vettTallinna lennujaamas29856m³ (2016: 27753m³).Omatarbekohtaonnähasamasugustsuundumust.Veetarbimineonkasvanudsuurestireisijatearvutõusuganingsuviseehitustöödekäigusteedejaplatsidepesuga.Samutitoimusid2017.aastalküttetorudeläbipesud,milletõttuolitarbimineomakasu-tuseosassuurenenud.Lennuoperatsioonidearvukasvugakasutatirohkemvettõhusõi-dukite jäätõrje teostamiseks.Veetarbevähendamiseksolemeettenäinudjärgmisedmeetmed:

● kõikuuedreisiterminalipaigaldatudWC-süsteemidonkahesüsteemsedningsegistidjapissuaaridonautomaat/puutevabad;

● uues, 2017. aastal valminud reisiterminali osas, paigaldasime jahutussüsteemidele soojustagastusejavabajahutuse;

● reisiterminalilõunaosassepaigaldasimepäikesekaitsekiledja-ribidakendele,ethoi-da ära liigne päikese soojuskiirgamine siseruumidesse;

● suunamelennufirmasidjäätõrjeteenusetellimiseleelnevaleõhusõidukiteharjamise-le,milletulemuselkulubjärgnevalpritsimiselvähemjäätõrjevedelikku.


150 300

305

387

145

224

227

2017

2016

2015

2014

2013

Õhusõidukite jäätõrje kasutamine Tallinna lennujaamas tonnides

300 600

615

436

345

376

275

2017

2016

2015

2014

2013

Asfaltpindade jäätõrje kasutamine Tallinna lennujaamas tonnides

Jäätõrjevahendite kasutamine ja heitveed

Jäätõrjetteemeasfaltpindadel,ettagadaõhusõidukiteohutuõhkutõusmine,maandumi-ne ja maapealne liiklemine ning õhusõidukitele, tagamaks nende ohutu lendamine.Jäätõrjevahendid,mida kasutame, on võimalikult keskkonnasõbralikud (omavad kesk-konnasõbralikkusesertifikaati)ninglooduskeskkonnaslagunevad.Vastavaidsertifikaa-tejakeskkonnatingimustelevastavusinõuameettevõtetelthangeteläbiviimisekäigus.2017. aastal oli jäätõrje kasutamine õhusõidukite jäätõrjes langenud seoses uue tehnika kasutuselevõtuga,milleefektiivsussegudevalmistamiselonsuuremningvõimaldabse-gada suurema kontsentratsioonide vahemikega.Jäätõrjeasfaltpindadeleontõusnudmärgatavaltvõrreldes2016.aastaga.Tõusolimär-gatavaastalõpukuudelningolitingitudilmastikuoludest,kusohutusetagamiseksoldisunnitudnullilähedasejavihmaseilmagateostamajäätõrjettihedamalt.


20 40

43

14

27

19

20

2017

2016

2015

2014

2013

Kemikaalilekete arv Tallinna lennujaamas 2013-2017

Sadevesi

Sadevetejuhtimiselonkõigeolulisem,etseeeijõuaksÜlemistejärve.Järvelonjoogi-veevõtmise tõttueristaatus,milleleon seadusega loodud sanitaarkaitseala. Sadevesitaaskasutamisseeilähe.Alates2017.aastanovembristonAS-ilTallinnaLennujaamveeerikasutusluba,millealuselpeamevõtmasadeveestanalüüseningesitamaaruandeidsaastetasu arvutamiseks.Kontrollikeskkonnagaseotudaspektideosasteostamevastavaltvajadusele.Analüüsideteostamisetellimevastavatakrediteerimistomavaltlaborilt.Alates2018.aastastseosesuueveeerikasutusloagatihenebproovidevõtminekunineljalekorraleaastas.Regionaalsetes lennujaamades otseselt sadevee kontrolli ei toimu, sest seal teostatakse jäätõrjetminimaalseltningükskisealnelennujaamasuublaeikuululooduskaitsealla.

Kemikaalilekked

Võrreldes 2016. aastaga toimus Tallinna lennujaamas 29 võrra rohkem kemikaalilekkeid, tõustes 14-lt 43-le. Kemikaalilekete arv on tõusnud tänu nende täpsemale registreeri-misele,mistähendabetigaväikseimagireostussisestatakseühtsessejuhtumitejatöö-vooguderegistreerimiseandmebaasi.Samutitõusiskemikaalileketearv2017.aastallen-nuraja ja perroonide rekonstrueerimistööde ajal, mil lennujaama territooriumil opereeris oluliselt rohkem transpordimasinaid, mis põhjustasid lekkeid.Regionaalsetes lennujaamades kemikaalilekkeid 2017. aastal ei toimunud.


Õhuheitmed

Õhusaaste

Välisõhu kvaliteedi mõjutajad Tallinna lennujaamas on lennuliiklus, katlamajad ning au-totransport lennujaama alal. Lennujaama lähiümbruses mõjutavad välisõhu kvaliteetipõhjapoole jääv Lasnamäe tööstuspiirkond ning autotransport Tallinna-Tartu maanteel jaSuur-Sõjamäetänaval.Otseseltmeõhusaasteteimõõda,sestlennujaamaümbruseson nii tööstusalasid kui ka suure liikluskoormusega maanteid, mis mõjutavad välisõhu kvaliteetitunduvaltrohkemkuiõhusõidukiteliiklus.Uurimistöös „Tallinna lennujaamast väljuvate-maanduvate lennukite õhusaaste haju-misarvutusedÜlemiste järvesuunal“toodudhajumisarvutustetulemusednäitavad,etlennukitesttulenevõhusaasteavaldabmõjuainultlennujaamalähedusesolevatelaladel.Arvutuste tulemustest selgus, et isegi lennutsükli alguses (st kui lennuk on maapinna lähedal), ei ületa saadud kontsentratsioonid kehtestatud norme.Varasematel aastatel tehtud mõõtmiste põhjal oli kõige suurem NOx kontsentratsioon just lennujaamalähiümbruses,ulatudesmaksimaalselt0,056μg/m³.Samasonseeüle700korraväiksemkuivälisõhusaastatuseseadusepiirnormidlubavad.Arvutustekoha-selt on ka CO tase kontrolli all.2014. aastal koostatud keskkonnamõjude hinnangus tõdesime, et Tallinna lennujaamal eioleolulistnegatiivsetmõjulähiümbruseõhukvaliteedile,eritiarvestades,etlennukiteheitmed väljutatakse suurema kõrguse ja rõhu all. Samas hinnangus oli ka meie maagaa-sil töötavate katlamajade mõju (mida me arvutame ka igal aastal), peetud väheoluliseks.

Kasvuhoonegaasid

OlemealustanudCO₂emissioonidepeamistetekkekohtadekaardistamiseganingnen-demahtudehindamisega.Kaardistusele järgnebmeetmeteloomineCO₂emissioonidevähendamiseks.2018.aastalteemeeeltööd,etühinedataasAirportCarbonAccreditation(LennujaamadeSüsinikualaneAkrediteering)programmiesimesetasemega,misaitabmeilmuudeand-mete seas kaardistada süsinikuheitmeid ja lennujaama energiatarvet, et kindlaks teha meie süsinikujälg.


2013 2014 2015 2016 2017

TALLINNA LENNUJAAMA JÄÄTMETE KOGUSED LIIGITI (T)

Segaolme jäätmed 225,77 206,33 204,486 205 312,14Biolagunevad jäätmed 8,05 6,141 7,481 6,9 8,51Taaskasutatavad jäätmed 147,22 153,865 149,979 132 49,07Ehitusjäätmed 290,22 52,08 195,52 80 382 430,99Ohtlikud jäätmed 5,86 9,877 11,41 7,97 49,04

Jäätmed

2017. aastal tekkis Tallinna lennujaamas kokku 382 850 tonni jäätmeid, millest 99,89% moodustasidehitusjäätmed.Ehitusjäätmetesuurkasvvõrreldes2016.aastagaolitingi-tudsuurtestehitustöödestterminalilõunatiivasninglennuliiklusalaarendusprojektistjateistestehitusobjektidest.Ohtlikke jäätmeid oli 2017. aastal 49 tonni, millest 40 tonni moodustasid jääkreostuse likvideerimisekäiguseraldatudmuda,misomaolemuselt liigitatiohtlike jäätmeteka-tegooriasse.Kuijättakõrvalejääkreostusesttingitudohtlikudjäätmed,siismuudeoht-like jäätmete kogus tõusis võrreldes 2016. aastaga 7,97-lt tonnilt 9,04-le tonnile. See tõusolisuurestitingitudsellest,etreisiterminalismindiluminofoorlampideltüleLED-valgustiteleningvanad lambidantiüle jäätmekäitlusettevõttele.Kuna2017.aastalolirohkemkemikaalireostusi,siistekkiskarohkemkasutatudabsorbentmaterjali,misantisamutiülejäätmekäitlusettevõttelekuiohtlikjääde.Segaolmejäätmete kogus võrreldes 2016. aastaga on tõusnud 205 tonnilt 312 tonnile. Seetõusolipeamiselttingitudreisijatearvutõusust.Meie jäätmekäitluse eesmärk on vähendada jätkuvalt segaolmejäätmete hulka ning suurendada taaskasutatavate jäätmete hulka. Teeme tihedat koostööd EestiPakendiringlusega, et tagada maksimaalne taaskasutatavate jäätmete ringlusesse võtmine.


db 2013 2014 2015 2016 2017

60

30 56,4 55,4 59,3 54,754,4 60,2 58,2 54,0

Keskmine müratase (Taisto)Keskmine müratase (Veepuh)

Elamupiirkonna lubatud mürataseTartu maantee keskmine müratase

61,6 54,3

LennumürakeskminemürataseTallinnalennujaamaVeepuhastusjaamajaTaistomõõtejaamadesningelamupiirkonnalubatudpiirväärtusjavõrdluseksTartu maantee pidev müratase 2013-2017

Müra

TallinnalennujaamasubTallinnakesklinnastneljakilomeetrikaugusel,mistõttuonmüraoluline teema. Mürareostuse jälgimiseks on pidevalt töös kaks statsionaarset müra-monitooringujaama, millega mürataset pidevalt jälgitakse ja salvestatakse. Koostöös Lennuametiga käsitletakse müraalaseid kaebusi ja töötatakse välja meetmeid müravähendamiseks. Lisaks on üksmobiilnemüramõõtejaam,millegamonitooritaksemü-rareostust lennujaamale lähedastes asumites.MürataseTallinna lennujaamaümbrusessõltubnii lennuoperatsioonidearvust,kuikakasutatavatest lennukitüüpidest. 2017. aasta keskmine ööpäevaringne müratase tõusis lennurajastläänes54,0-lt54,3-ledetsibellile(võrdluseks:Tartumaanteelttulenevpide-va liiklusmüra tase lennujaama juures on ca65–70db).Lennurajastidassejäävaspunktistõusiskeskminemüratase58,2-lt61,6-ledetsibellile,misolitingitudlennurajapikenemi-sest ida suunas ning müraallika liikumisega müramonitooringujaamale lähemale.Keskkonnamõjudehinnangualuselvõiböisemüratasemeületamistesinedavähesteleeluhoonetele Ülemiste järve läänekaldal kesklinna territooriumil. Mürarikaste militaar- võikaubalennukitemaandumiselningõhkutõusmiselvõibmürataseoluliseltkõrgemaksosutuda, kuid need toimuvad niivõrd harva, et hinnangu teostajate arvamusel ei mängi üldises müraolukorras olulist rolli.2017.aastajooksulesitativiismürakaebust(2016:7kaebust).


Bioloogiline mitmekesisus

Lähimad kaitsealad, mida silmas pidada, on seotud Pirita jõega – Pirita looduskaitseala, PiritajõehoiualajaPiritajõeorumaastikukaitseala.Piisavakaugusetõttulennujaamast(vähemalt 3,4 km) ei avaldu neile otseseid olulisi mõjusid. Olulised mõjud võivad aval-dudavaidveekeskkonnamõjutamisekaudu.Tagadessuublasse juhitavaveenõuetelevastavuse, arvestades Soodevahe peakraavi isepuhastusvõimega ning vete suure lah-jenduskoefitsiendigaPiritajõkkejõudmisel,suudameärahoidakahjubioloogiliselemit-mekesisusele.OlulistemõjudeavalduminePirita jõekvaliteedile jaseeläbikaitsealadekaitse-eesmärkidele ei ole tõenäoline. Pinnasest võetud laboriproovide tulemused eiületanudseadusegalubatudtaset.

Me hoolime

PILK TULEVIKKU120

Foto

: Arn

e A

der

PILK TULEVIKKU

Tegevuskeskkond

2018.aastalnaudimejätkuvaltmajanduskasvuniiEestiskuikoguEuroopas.2017.aas-talkasvasEestimajandushinnanguliselt4,9%ning2018.aastaootuson3,3%(allikas:Euroopa Komisjon). Olles majanduskasvu perioodis, arvestame võimalusega, et lähiaas-tatel oleme sisenemas languse perioodi.Ettevõttejärgmisteaastatestrateegiaonkoostatudneljasihtgrupiosas:lennuettevõtja,reisija,äripartnerningtöötaja.Fookusesonohutus,rahulolu,kasv,efektiivsusjakasumi-le suunatus.

PILK TULEVIKKU121

STRATEEGIA JA TULEMUSLIKKUSE JUHTIMISE STRUKTUUR

Väärtused


Tallinn Airport GH

Segmendid: ● Lennuettevõtjad ● Reisijad ● Partnerid ● Töötajad

Strateegia

Missioon Visioon Ees-märgid

Tege-vused

Strateegilised fookused Mõõdikud


Regionaalsed lennujaamad

Kategooriad: ● Klientide

rahulolu ● Käitlemise efektiivsus,ohutus ja kvaliteet

● Kasv ja uuendus-likkusläbistrateegiliste fookuste

● Kasumlik toimimine japositiivnerahavoog

PILK TULEVIKKU122

tuh EUR2018

eelarve

2017

Muutus %

LENNART MERI TALLINNA LENNUJAAM

Reisijate arv 2 836 275 2 648 361 7Lennuoperatsioonide arv 52 057 45 325 15Kaubamaht(tonni) 11 345 11 345 0

REGIONAALSED LENNUJAAMAD KOKKU

Reisijate arv 60 054 60 878 -1Lennuoperatsioonide arv 9 764 10 451 -7

KONTSERN

Äritulud kokku 51 203 49 934 3Müügitulu 41 297 40 250 3

● sh lennundustulu 15 181 14 660 4 ● shmittelennundustulu 26 116 25 589 2

Muud äritulud 9 906 9 684 2 ● shvaradesihtfinantseerimine 4 124 3 789 9 ● shjulgestusejapäästesihtfinantseerimine 4 135 4 135 0 ● shregionaalsetelennujaamadesihtfinantseerimine 1 615 1 615 0 ● sh muud äritulud 32 145 -78

Ärikasum enne kulumit* 13 457 13 921 -3Puhaskasum 5 010 6 464 -22Rahavood põhitegevusest 13 595 15 102 -10Investeeringud 36 761 32 813 12

Müügitulu lahkuva reisija kohta, eurot 29,12 29,92 -3Puhaskasum lahkuva reisija kohta, eurot 3,53 4,80 -26Müügitulu töötaja kohta, eurot** 70 593 69 569 1Puhaskasum töötaja kohta, eurot** 8 564 11 173 -23

Bilansimaht 210 722 181 412 16Varadaastalõpussihtfin.kohustuseta* 143 132 120 753 19Omakapital aasta lõpus 83 077 78 257 6

Kontserni tähtsamate majandus- ja finantsnäitajate prognoos

PILK TULEVIKKU123

tuh EUR2018

eelarve

2017

Muutus %

Võlakohustused aasta lõpus 47 750 32 259 48

Omakapital/varadaastalõpus* 58% 65%Võlakohustused/ärikasumennekulumit* 3,5 2,3

Ärikulud kokku 45 785 43 262 6 ● shkaubad,materjalid,teenused 12 752 12 614 1 ● sh mitmesugused tegevuskulud 1 765 1 283 38 ● sh tööjõukulud 19 053 17 747 7 ● sh muud ärikulud 52 579 -91 ● sh põhivara kulum 12 163 11 038 10Ärikasumennepõhivarakulumitjafinantstulemit(EBITDA)

13 457 13 921 -3

Ärikasum (EBIT) 5 418 6 672 -19Puhaskasum 5 010 6 464 -22

Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale 585 579 1*eisisaldapõhivaradesihtfinantseeringut. ** arvutatud keskmise töötajate arvuga, mis on taandatud täistööajale (vt. lk. 186)

Ettevõtte strateegia 2018–2021

Reisijate arvu kasvuks 2018. aastal planeerime +7%. Selle prognoosi puhul lähtume jät-kuvast positiivsest majandus-konjunktuurist. Pakkumise poolt toetab soodne kütusehindjalennukitesaadavus,nõudlusepooltmajanduskasv,tarbijatekindlustunnejasis-setulekute kasv.ReisijatearvukiirekasvtoobkaasavajadusealustadaTallinnalennujaamareisiterminalilaienduse planeerimisega. Tänane reisiterminal on ehitatud 2,6 mln reisijale ning termi-naliläbilaskvõimetekitabsuurimaidpingeideelkõigetipptundidel.Eeltöiduuringutenäolalustame 2018. aastal.Lennuliiklusonmajanduseolulinemõjutaja,tuuesotsestlisatuluturismisektorile,ette-võtjatele ning luues lisaväärtust kogu riigi majandusele laiemalt. Kuna lennuaja pikkus EuroopapeamistestkeskustestEestisseonüle2tunniningmeiekoduturgonsuhteliselt

PILK TULEVIKKU124

väike,eiolelennufirmadvägahuvitatudTallinnasuunaluuteliinideavamisest.Uuelennu-liini sisse töötamiseks kuluv aeg on 1–2 aastat ning arvestades uue sihtkoha tutvustami-seks vajamineva investeeringu mahte ning algusaastate võimalikku käitamiskahjumit, on lennufirmadehuviTallinnasuunalpigemtagasihoidlik.Seetõttuonlennuliiklusearenda-miseksjaselleabilriigikonkurentsivõimesuurendamiseksolulineinvesteeridaliiniaren-dusmeetmetesse,etjulgustadalennufirmasidomategevustEestisuunallaiendama.Võrreldes 2017. aastaga prognoosime kontserni müügitulu suurenemist 2018. aastal 40,3 mln eurolt 41,3 mln euroni ehk 3%. Lennundustulude kasvuks on arvestatud 3,6% tulenevalt reisijate arvu prognoositud kasvust 7,1% (2018: 2 836 275, 2017: 2 648 361). Kontsernimittelennundustuludeosasonprognoositud tuludekasvuks2%.Põhjuseksasjaolu,et2017.aastalolidTallinnAirportGHjäätõrjetuludkokku2,4mlneurot,aga2018. aastaks on planeeritud 2,1 mln eurot ehk 0,3 mln euro võrra vähem. Tegelikud tuludsõltuvadilmastikutingimustest.MuuTallinnAirportGHmüügikäive,arvestamatajäätõrjetulusid, on planeeritud kasvuga 5,6%.AS Tallinna lennujaama mittelennundustulude kasvuks on planeeritud 1,6%.Kontsessioonitulud kasvavad seoses reisijate arvu kasvuga7,4%.Hooneteüürituludekasvuks on planeeritud 10,8% tulenevalt sellest, et 2017. aasta sügisel valmis õhusõi-dukite värvimisangaar ning 2018. aasta on esimene aasta sellelt tulusid teenida. Autode parkimise tulud on planeeritud kahanemisega 5,2% võrra, kuna seoses parkimismaja ehitamisegareisiterminalietteonsuletudAparkla.A2parklatonlaiendatudjarajatudtäiendavaidparkimiskohti,kuidtuludjäävadalla2017.aastataset.VIPklienditeeninduseosasonettenähatuludevähenemist0,4mlneuroulatuses,kuna2017.aastateiselpoo-laastaloliEestiELNõukogueesistujariikningseosessellegaolidVIPklienditeenindusetulud erakorraliselt suured.Kontserni muude äritulude eelarve on 2017. aasta tegelikest tuludest 1,6% suurem, kuna varade sihtfinantseerimise tulude eelarve on suurem. 2017. aasta lõpus valmisÜhtekuuluvusfondi kaasrahastamisega ehitatud lennuliiklusala rekonstrueerimise pro-jekt.Riigipoolnesihtfinantseeringjulgestusejapäästekuludekatmiseksjääbsamaleta-semele–4,1mlneurot–nagu2017.aastalningsamaonkasihtfinantseeringugaregio-naalsetele lennujaamadele – see on 1,6 mln eurot. Kontserni äritulud kokku kasvavad 2,5%.Kulud kasvavad 42,8 mln eurolt 45,8 mln euroni ehk 7%. Tööjõukulude kasvuks on pla-neeritud 8%. Kontserni kasumiks on planeeritud 5,0 mln eurot. Perioodil 2018–2024 planeerib kontsern kokku investeerida 139,0mln eurot, sellest2018. aastal 33,6 mln eurot. Kõige olulisem investeering sellel perioodil on Tallinna len-nujaama lennuliiklusala arendusprojekti 2. etapp,mille eeldatavmaksumus kokku on37,9 mln eurot, sellest 2018. aastal 8,3 mln eurot. 2017. aasta lõpus algas reisterminali etteparkimismajaehitus(investeering13,7mlneurot)jaseevalmib2018.aastalõpuks.2018. aastal on kavas uuendada lennujaama pikaajalist arengukava ning sealhulgas ot-sustada,kuidaslaiendadareisiterminali,miskiirereisijatearvukasvugaontipptundideljubakitsaksjäämas.Järgnevatelaastatelonreisiterminalilaienduseprojekteerimiseksjaehituseks planeeritud 17,0 mln eurot.

PILK TULEVIKKU125

TALLINNA LENNUJAAMA KONTSERNI STRATEEGILISED MÕÕDIKUD 2018

Lennuettevõtjad

Reisi

jad

● 0 lennuõnnetust ja 0 tõsist len-nuintsidenti

● Lennujaama maapealsete vahe-juhtumite arv max 7,5 juhtumit 1000 lennuoperatsiooni kohta

● Julgestusalased tõsised vahe-juhtumid max 3 tk aastas

● GH tõsiste vahejuhtumite arvmax 0,04 juhtumit 1000 lennu-operatsiooni kohta

● GHohutusalasedvahejuhtumid<2,8 1000 lennuoperatsiooni kohta

● GH julgestusalased vahejuhtu-mid max 0,5 1000 lennuoperat-siooni kohta

● Lennuliiklusala läbilaskevõime16 LOP tunnis

● CAT II on nõuetele vastavalt implementeeritud

● Aastaringsete otselendude siht-kohtade arv min 25

● Lennundustulu 15,2 mln € ● GHkäibekasv10,6mln€-ni(il-

ma jäätõrjeta) ● Keskkonnaindeksi tase keskmi-

ne – 2 (1–3 p skaalal)

● Reisijate arv aastas – 2,85 mln reisijat

● Reisija rahulolu (ASQ) – 4,45 (5-punktiskaalal)

● Kaubanduse ja toitlustuse tulu4,13 mln €, sh kontsessioonid 3,47 mln €

● Parkimisteenuste ja takso tulud 2,03 mln €

● Isteteeninduslike check-in te-hingute osakaal 55%

● Reisijateenuste läbilaskevõime:-julgestus – 170 in/h liini kohta(850 kokku 5 liinil)

● GH kvaliteedialaste juhtumitearv 3,7 tk 1000 lennu kohta

Mõõdikud

Regionaalsete lennujaamade olulisemad investeeringud on Kärdla lennuvälja lennuraja rekonstrueerimine 2018. aastal ja Pärnu lennujaama täielik renoveerimine 2018.–2019. aastal.

PILK TULEVIKKU126

Tööt

ajad

ja

orga

nisa

tsio

on

● VabatahtlikvoolavusLennujaam<9%jaGH<15%

● Tõendamata/uuendamatapäde-vusimittevastavusteseileita

● Tööaja kasutuse efektiivsus:üle-jaalatunnid,+/-8%ehk92–108 %

● Rasked tööõnnetused – 0 ● Eestiatraktiivseimatetööandja-

te TOP 10 ● Tööandja tuntuse TOP 5

Kasumlikkus

● Kontserni omakapitali tootlus on vä-hemalt 6,0 %

● Investeeringute tootlus 3,8% ● GHpuhaskasumimarginaal>9% ● Regionaalide jääktulu < -482 353 €

● Müügitulu lahkuva reisija kohta 28,52 €

● Müügitulu töötaja kohta 70 000 € ● Puhaskasum lahkuva reisija kohta

3,46 € ● Puhaskasum töötaja kohta 8500 €

Part

nerid

● Kinnisvara üüriteenuste jääktulu 1,942 mln €

● Max 7% vakantset pinda kogu üüritavast pinna mahust

Tänu Sinule

ARUANdEST128

Foto

: Tõn

u Ru

nnel

Käesolevaastaaruannekajastabterve2017.aastategevust,midakoostatakseigalaastalja on jätkuks 2016. aasta aastaaruandele.

ARUANDEST

Aruande koostamise põhimõtted

Käesolev majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse, HeaÜhingujuhtimiseTavajaraamatupidamiseintegreeritudaastaaruanne.Jätkusuutlikkuseja sotsiaalse vastutuse aruande osa koostamine tuginebGlobal Reporting Initiative-i(GRI) jätkusuutlikkuse aruandluse juhendileG4.Aruande koostati koostöös ettevõttejuhtkonnajavaldkondadespetsialistidega.Juhend sätestab, et sõltuvalt aruande detailsusest on valida variantide „core“ ja„comprehensive“ vahel. Arvestades globaalses mõõtmes ettevõtte väiksust ja tegut-semisulatust, potentsiaalsete riskide avaldumist ettevõtte tegevuses jaEestiõigus- ja

ARUANdEST129

Indikaator lkEttevõttesisenevõi- väline mõju

ÜLDOSA

STRATEEGIAJAANALÜÜSG4-1 Juhatusepöördumine 7 MõlemadETTEVÕTTE PROFIILG4-3 Ettevõttenimi 11 SiseneG4-4 Peamisedkaubamärgid,tootedja/võiteenused 11, 13, 64, 72 SiseneG4-5 Ettevõttepeakontoriasukoht 11 SiseneG4-6 Riigid,kusettevõtetegutseb 11, 70, 96 SiseneG4-7 Omanikusuhete iseloom ja õiguslik vorm 11, 70 SiseneG4-8 Teenindatavad turud 11, 13, 53, 70 Väline

tegutsemisnormidekonteksti,onneistkahest sobilikumtase „core“,mishõlmaband-meidettevõtteprofiili,juhtimisviisijakõigeolulisematetulemusnäitajatekohta.Mõjukohade määratlemine ja nende ulatuse piiritlemine toimus intervjuude kaudu et-tevõttetöötajatejajuhtkonnaga,kirjandus-,andme-jameediaanalüüsi,külastusvaatlu-sejaeksperthinnanguteabil.Kõigeolulisematetulemusnäitajatekirjeldamisejahinda-misealuseksonvõetudettevõttetöötajatejajuhtkonnaseisukohad,dokumenteeritudandmedjaGRIjuhendiaspektid,misonkajastatudteemadessegrupeerituna.Olulisusemääramiselonkasutatudintervjuusidettevõttetöötajatejajuhtkonnaganingettevõttevälist eksperthinnangut sidusrühmade vaatenurgast. Sidusrühmadeks peame oma klien-te,lennujaamaterritooriumiltoimetavaidpartnereidjaettevõtteid,omatöötajaid,koha-likkeomavalitsusiningümberkaudseidelanikke.Täpsemaltonsidusrühmadkirjeldatudvastavaspeatükis.Olulisusehindamiselmängibrollikaühiskonnaseadusandlusjasea-duskuulekus,misheatoimimisepuhulvähendabteemaolulisustettevõttelejavastupidi.Aruandekoostamiseksvaliti igaaspekti juureskõikidest kategooriatest vähemaltüksindikaator,etkattakoguvõimalikumõjuulatus.Erandiksvaidüksikudindikaatorid,millekohtapraeguveelandmedpuuduvadvõimisonettevõttehinnangulasjassepuutuma-tud, seadmata ohtu aruande põhjalikkust ja juhendile vastavust.

GRI indeks

StandardseteavaldatavateandmeteasukohadaruandesehkGRIIndeks:

ARUANdEST130


G4-9 Ettevõttesuurus 11, 13, 71 SiseneG4-10 Tööjõu struktuur 95 SiseneG4-12 Hankekorraldus 41 VälineG4-13 Aruandlusperioodil toimunud olulised muutused suu-

ruses, struktuuris ja omanikeringis15, 29 Sisene

G4-14 Ettevaatusabinõuderakendamine 19, 33, 37 MõlemadG4-15 Osaleminevälisalgatustesjainitsiatiivides 21, 34 VälineG4-16 Liikmelisus 34 VälineARUANDEULATUSJAPIIRIDG4-17 Ettevõttestruktuur 30 SiseneG4-18 Aruande sisu määratlemise protsess ja aruande piirid 129 MõlemadG4-19 Peamised mõjukohad 19 MõlemadG4-20 Sisemised mõjukohad 26 SiseneG4-21 Välised mõjukohad 20 VälineG4-22 Varasematesaruannetesesitatudteabemuutmise

mõju ja muutmise põhjuste selgitamine63 Sisene

G4-23 Aruandes tehtud olulised muudatused ulatuses, piirides ja mõõtmismeetodites, võrreldes eelmiste aruandlusperioodidega

129 Sisene

SIDUSRÜHMADEKAASAMINEG4-24 Sidusrühmad 21, 81, 83, 87 MõlemadG4-25 Sidusrühmade tuvastamine 81, 82 MõlemadG4-26 Sidusrühmade kaasamise viisid 20, 35, 76,

81, 87Mõlemad

G4-27 Põhiteemadja-probleemid,missidusrühmadekaasa-misel esile kerkisid

81 Mõlemad

ARUANDE PROFIILG4-28 Aruandlusperiood 128 SiseneG4-29 Eelmise aruande kuupäev 128 SiseneG4-30 Aruandlustsükkel 128 SiseneG4-31 Kontaktandmed aruannet ja selle sisu puudutavate

küsimuste jaoks129 Sisene

G4-32 GRIsisuregister 129,–134 SiseneG4-33 Aruande auditeerimine 128 VälineJUHTIMINEG4-34 Organisatsioonijuhtimisstruktuur 30 Sisene

ARUANdEST131


EETIKAG4-56 Strateegia,väärtusedjaeetika 19, 22, 81,

123Sisene

MAJANDUSTULEMUSTE NÄITAJAD

MAJANDUSTULEMUSG4-EC1 Otsene loodud ja jagatud majanduslik väärtus 43, 74 SiseneKOHALOLEKTURULG4-EC7 Kohalikutööjõuvärbamine 96 SiseneG4-EC8 Üldsusele pakutavate taristuinvesteeringute või - tee-

nuste areng ja mõju51 Väline

G4-AO1 Reisijate arv 54, 57 MõlemadG4-AO2 Lennuoperatsioonid 55, 58 MõlemadG4-AO3 Kaubamaht 57 MõlemadKAUDNEMAJANDUSMÕJUG4-EC8 Investeeringud infrastruktuuri 89-93 SiseneG4-EC7 Olulisemates tegevuspiirkondades kohaliku tööjõu

palkamine ning kohaliku kogukonna esindajate osa-kaal kõrgemas juhtkonnas

96 Sisene

HANKEPRAKTIKAG4-EC9 Oluline kaudne majandusmõju 81 Mõlemad

KESKKOND

MATERJALIDG4-EN2 Taaskasutatud sisendmaterjalide protsent 116 SiseneENERGIAG4-EN3 Ettevõtteenergiatarve 63, 110 SiseneG4-EN4 Kaudne energiatarve 110 VälineG4-EN5 Energiasääst 106, 111 SiseneG4-EN6 Energiatõhusus 110 SiseneVESIG4-EN8 Üldine veekasutus 64,, 112 SiseneG4-EN9 Veeallikas,midaveekasutamineoluliseltkahjustab 114 VälineG4-EN10 Taas- ja korduvkasutatud vee osakaal ja üldmaht 114 Sisene

ARUANdEST132


G4-AO4 Sadevete kvaliteet 114 MõlemadBIOLOOGILINEMITMEKESISUSG4-EN11 Kaitsealadel ja nendega külgnevates piirkondades

omatava, renditava ja hallatava maa asukoht ja suurus118 Väline

G4-EN12 Mõjubioloogiliselemitmekesisuselekaitsealadeljanendega külgnevates piirkondades

118 Väline

EMISSIOONIDG4-AO5 Õhu kvaliteet 115 VälineHEITMEDJAJÄÄTMEDG4-EN21 Üldine heitvee kogus 113G4-EN22 Jäätmetekogumass 116 MõlemadG4-EN23 Oluliste lekete koguarv 114 MõlemadG4-EN24 Ohtlike jäätmete transport 116 MõlemadG4-EN25 Heitvetemõjubioloogiliselemitmekesisusele 118 MõlemadG4-EN26 Keskkonnamõju vähendamise algatused 40, 118 VälineG4-AO6 Kasutatud jäätõrjevahendid 113 SiseneVASTAVUSG4-EN28 Keskkonnanõuetelemittevastavuseeestmääratud

oluliste trahvide rahaline väärtus107 Mõlemad

TRANSPORTG4-EN29 Toodete ning muude organisatsiooni tegevuseks

vajalike kaupade ja materjalide ning töötajate trans-portimiseolulinekeskkonnamõju

109 Sisene

MÜRAG4-AO7 Müratõttulennujaamaümbruskonnastelukohta

vahetanud inimeste arv117 Väline

TARNIJATEKESKKONNAALANEHINDAMINEG4-EN32 Uute tarnijate hindamine kasutades keskkonnaalaseid

kriteeriume41 Väline

G4-EN33 Tarneahela keskkonnamõjude hindamine 107 VälineKESKKONNAALASTE KAEBUSTE MENETLEMINEG4-EN34 Keskkonnamõjudeteemalisedkaebused 84, 117 Väline

SOTSIAALVALDKOND

TÖÖHÕIVEG4-LA1 Tööjõu voolavus 96 Sisene

ARUANdEST133


G4-LA2 Uute töötajate koguarv ja määr ning tööjõu voolavus vanuserühma, sugupoolte ja piirkondade kaupa

96–98 Sisene

TÖÖTERVISHOIDJATÖÖOHUTUSG4-LA6 Töötajate esindatus töötervishoiu- ja ohutusprogram-

me jälgivates ja nõustavates komiteedes36 Sisene

G4-LA7 Vigastuste, kutsehaiguste, töölt ärajäämiste ja puudu-miste määrad

98, 104 Sisene

KOOLITUSJAHARIDUSG4-LA10 Koolitustundide arv 103 SiseneG4-LA11 Oskuste suunamise ja elukestva õppe programmid,

mis toetavad töötajate jätkuvat tööhõivet88, 95 Sisene

G4-LA12 Arenguvestlused ja karjäärinõustamised 96, 100, 102 SiseneMITMEKESISUSJAVÕRDSEDVÕIMALUSEDG4-LA13 Juhtorganitekoosseisningtöötajatejaotustöötajaka-

tegooriate kaupa31–32 Sisene

TARNIJATETÖÖJÕUJUHTIMISVIISIMÕJUDEHINDAMINEG4-LA15 Tööle naasmise ja töökoha säilimise määrad pärast

vanemapuhkust sugupoolte kaupa.98, Väline

KAEBUSTE MENETLEMINEG4-LA16 Tööjõujuhtimisegaseotudkaebustemenetlemine 84, Sisene

INIMÕIGUSED

MITTEDISKRIMINEERIMINEG4-HR4 Diskrimineerimisjuhtude koguarv ja võetud parandus-

meetmed84, Sisene

HEASTAMINEG4-HR11 Inimõigusterikkumisegaseotudkaebustearv 84 SiseneKORRUPTSIOONG4-SO2 Äriüksuste osakaal ja üldarv, kus on analüüsitud kor-

ruptsiooniga seotud riske34 Sisene

G4-SO3 Organisatsioonikorruptsioonivastasepoliitikajaprot-seduuridekoolituseläbinudtöötajateosakaal

34 Sisene

G4-SO4 Korruptsioonijuhtumite osas kasutusele võetud meet-med

34 Sisene

KORRUPTSIOONIVASTANE KÄITUMINEG4-SO7 Konkurentsivastase käitumise osas kasutusele võetud

meetmed34 Mõlemad

ARUANdEST134


NÕUETELE VASTAVUSG4-SO8 Nõuetelejaõigusaktidelemittevastavuseeestmäära-

tudolulistetrahviderahalineväärtusningmitteraha-liste sanktsioonide koguarv

84, 96 Mõlemad

KOHALIKUDKOGUKONNADG4-SO9 Kohalikule kogukonnale olulist võimalust pakkuvad

võireaalsetnegatiivsetmõjuavaldavadtegevused107 Väline

TARNIJATETEGEVUSEHINDAMINELÄHTUVALTMÕJUSTÜHISKONNALEG4-SO10 Tarneahelasttingitudmõjudühiskonnale 41 VälineKAEBUSTE MENETLEMINEG4-SO11 Kaebused,misonseotudmõjugaühiskonnale 84 Väline

TOOTEVASTUTUS

KLIENTIDETERVISJAOHUTUSG4-PR2 Toodete ja teenuste tervise- ja ohutusmõjud 23, 65 MõlemadG4-AO9 Kokkupõrked lindudega 67 MõlemadTOODETEJATEENUSTEMÄRGISTAMINEG4-PR5 Kliendi rahulolu uuringu tulemused 83, 85 SiseneKLIENDIANDMETE KAITSEG4-PR8 Kliendiandmete kaitset ja kliendiandmete kadumist

puudutavatekinnitustleidnudkaebustekoguarv84 Sisene

NÕUETELE VASTAVUSG4-PR9 Toodete ja teenuste pakkumist reguleerivatele

õigusaktidelemittevastavuseeestmääratudolulistetrahvide rahaline väärtus

84 Mõlemad

Linnupesa sarnane—

Euroopas kolmas,

maailmas üheksas

2017. KONSOLIdEERITUd MAJANdUSAASTA ARUANNE136

Foto

: Mar

iann

Liim

al

2017. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

Ärinimi: AS Tallinna LennujaamÄriregistri kood: 10349560Juriidiline aadress: Lennujaamatee12,11101Tallinn,EestiVabariikTelefon: +372 6 058 701Faks: +372 6 058 333E-post: [email protected]: www.tallinn-airport.ee Audiitor: ASPricewaterhouseCoopersMajandusaasta algus: 01.01.2017Majandusaasta lõpp: 31.12.2017


Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed

Kontsern tegutsebEestiVabariigis, käitabL.MeriTallinna,Kärdla,Kuressaare,Tartu,Pärnu lennujaamu ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju.Kontserni põhitegevusvaldkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2017. aastal andis kontsern tööd keskmi-selt 634-le (2016: 604-le) töötajale.AS-iTallinnaLennujaamaaktsiateomanikonEestiVabariikningettevõtekuulubEestiVabariigiMajandus-jaKommunikatsiooniministeeriumihaldusalasse.

Juriidiline aadress: Lennujaamatee12,11101Tallinn,EestiVabariikTelefon: +372 6 058 701Faks: +372 6 058 333E-post: [email protected]: www.tallinn-airport.ee Audiitor: ASPricewaterhouseCoopers


Lisad lehekülgedel 138 kuni 192 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes Lisa nr 31.12.2017 31.12.2016

VARAD

Põhivara ● Materiaalne põhivara Lisa 5 140 348 120 225 ● Immateriaalne põhivara Lisa 6 100 133 ● Kinnisvarainvesteeringud Lisa 7 19 060 17 511

Põhivara kokku 159 508 137 869Käibevara

● Varud Lisa 9 230 260 ● Nõudedjaettemaksed Lisa 10 7 537 8 613 ● Raha Lisa 12 14 137 8 713

Käibevara kokku 21 904 17 586VARAD KOKKU 181 412 155 455

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Omakapital Lisa 19 ● Aktsiakapital 25 095 25 095 ● Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510 ● Jaotamatakasum 50 652 44 188

Omakapital kokku 78 257 71 793

KohustusedPikaajalised kohustused

● Võlakohustused Lisa 13 23 750 12 250 ● Sihtfinantseerimine Lisa 15 60 660 56 394 ● Muud võlad 41 41

Pikaajalised kohustused kokku 84 450 68 685Lühiajalised kohustused

● Võlakohustused Lisa 13 8 509 4 607 ● Võladjaettemaksed Lisa 16 9 696 10 312 ● Eraldis Lisa 27 500 0 ● Tuletisinstrumendid 0 58 ● Lühiajalised kohustused kokku 18 705 14 977

Kohustused kokku 103 155 83 662KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 181 412 155 455




tuhandetes eurodes Lisa nr 31.12.2017 31.12.2016VARAD

Põhivara● Materiaalne põhivara Lisa 5 140 348 120 225● Immateriaalne põhivara Lisa 6 100 133● Kinnisvarainvesteeringud Lisa 7 19 060 17 511Põhivara kokku 159 508 137 869Käibevara● Varud Lisa 9 230 260● Nõudedjaettemaksed Lisa 10 7 537 8 613● Raha Lisa 12 14 137 8 713Käibevara kokku 21 904 17 586VARAD KOKKU 181 412 155 455KOHUSTUSED JA OMAKAPITALOmakapital Lisa 19● Aktsiakapital 25 095 25 095● Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510● Jaotamatakasum 50 652 44 188Omakapital kokku 78 257 71 793KohustusedPikaajalised kohustused ● Võlakohustused Lisa 13 23 750 12 250● Sihtfinantseerimine Lisa 15 60 660 56 394● Muud võlad

41 41Pikaajalised kohustused kokku 84 450 68 685Lühiajalised kohustused● Võlakohustused Lisa 13 8 509 4 607● Võladjaettemaksed Lisa 16 9 696 10 312● Eraldis Lisa 27 500 0● Tuletisinstrumendid 0 58● Lühiajalised kohustused kokku 18 705 14 977Kohustused kokku 103 155 83 662KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 181 412 155 455



Konsolideeritud koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes Lisa nr 2017 2016

Müügitulu Lisa 20 40 250 36 897Muud äritulud Lisa 21 9 684 9 866Kaubad,materjaljateenused Lisa 22 -12 614 -11 237Mitmesugused tegevuskulud Lisa 23 -1 283 -1 340Tööjõukulud Lisa 24 -17 747 -16 015Põhivara kulum ja väärtuse langus Lisa 5, 6, 7 -11 038 -11 816Muud ärikulud -580 -77ÄRIKASUM 6 672 6 279Finantstulud ja -kulud Lisa 25 -207 -121Aruandeaasta kasum 6 464 6 158ARUANDEAASTA KOONDKASUM 6 464 6 158









Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes Lisa nr 2017 2016

PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD

Laekumisedklientidelt 48 541 40 307Tarnijatele ja töötajatele tasutud -38 912 -33 929Saadud intressitulu Lisa 25 1 2Makstud intressid -310 -337Saadudtegevuskuludesihtfinantseerimineriigieelarvest Lisa 15 5 750 5 268Saadudmuutegevuskuludesihtfinantseerimine Lisa 15 32 32PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU 15 102 11 343

RAHAVOOD INVESTEERIMISEST

Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel Lisa 5,6,7 -33 761 -20 547

Laekunud materiaalse põhivara müügist Lisa 5 162 181Antud laen 0 -2RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -33 599 -20 368

RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST

Saadud laenu tagasimaksed Lisa 13 -4 556 -4 556Saadud laenud Lisa 13 20 000 0Saadudpõhivarasihtfinantseerimineriigieelarvest Lisa 15 0 482Saadudpõhivarasihtfinantseerimine Lisa 10,

158 476 6 668

RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 23 920 2 594

RAHAVOOD KOKKU 5 424 -6 431Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 8 713 15 145Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 14 137 8 713RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS Lisa 12 5 424 -6 431









Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes AktsiakapitalKohustuslik

reservkapital Jaotamata kasum Kokku

SALDO SEISUGA 31.12.2015 25 095 2 436 38 104 65 635Kasumijaotus reservkapitali 0 73 -73 02016. aasta koondkasum 0 0 6 158 6 158SALDO SEISUGA 31.12.2016 25 095 2 510 44 188 71 7932017. aasta koondkasum 0 0 6 464 6 464SALDO SEISUGA 31.12.2017 25 095 2 510 50 652 78 257Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud Lisas 19.









Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

1. Üldine informatsioon

EmaettevõteASTallinnaLennujaamonEestiVabariigis30.12.1997registreeritud100%riigile kuuluv äriühing.Kontserni AS Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõl-mabAS-iTallinnaLennujaam(emaettevõte)jatema100%-listtütarettevõtetAS-iTallinnaAirportGH,mistegelebõhusõidukitejareisijatemaapealseteenindamiseganingkelleaktsiadonregistreeritudEestis.Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 29. märtsil 2018.

2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud arvestus-jaaruandluspõhimõtteidonkasutatudjärjepidevaltkõikidelaruandeperioodi-del, v.a juhtudel, kui info on avaldatud eraldi.

A. Arvestuse alused

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud koos-kõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja RahvusvahelisteFinantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.Konsolideeritudraamatupidamiseaastaaruandesesitatudfinantsnäitajadtuginevadpõ-hiliseltajalooliselesoetusmaksumusele,väljaarvatudõiglasesväärtusesmuutustegaläbikoondkasumiaruandekajastatavadfinantsvaradja-kohustused(shtuletisinstrumendid).Konsolideeritudfinantsaruannetekoostamiselonkasutatudteatudraamatupidamishin-nanguid,samutionkasutatudmitmetearvestus- jaaruandluspõhimõteterakendamise









osas juhatuse otsuseid. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on ava-likustatud need valdkonnad, kus raamatupidamishinnangutel on oluline mõju kontserni aastaaruandes kajastatud informatsioonile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruanneonkoostatudtuhandeteseurodes,kuieiolekirjutatudteisiti.

B. Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamineJärgmiseduuedvõimuudetudstandardidjatõlgendusedmuutusidkontsernilekohus-tuslikuks alates 1. jaanuarist 2017:“Avalikustamiseprojekt”– IAS7muudatused. Vastavalt standardi nõuetele on aasta-aruandes avalikustatud informatsioon võlakohustuste alg- ja lõppsaldo vahel toimunud liikumiste kohta.Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima1.jaanuaril2017algavalaruandesaastal,puudusolulinemõjukontsernile.Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2018 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt:- IFRS 9 „Finantsinstrumendid” – klassifitseerimine ja mõõtmine. Standard muutubkontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2018. Uue standardi peamised reeglid on järgmised:

● Finantsvaradtulebklassifitseeridaühtekolmestmõõtmiskategooriast–varad,midakajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, varad, mida kajastatakse õiglases väärtusesmuutustega läbimuukoondkasumiaruande, ja varad,midakajastatakseõiglasesväärtusesmuutustegaläbikasumiaruande.

● EnamusIAS39nõudeidfinantskohustusteklassifitseerimiseksjamõõtmisekskantimuutmata kujul üle IFRS9-sse. Peamiseksmuudatusekson see, et finantskohus-tustepuhul,misonmääratudkajastamiseksõiglasesväärtusesläbikasumiaruande,peabettevõteendakrediidiriskimuutusesttulenevadõiglaseväärtusemuutusedka-jastama muus koondkasumiaruandes.

● IFRS9kehtestabuuemudeliväärtuselangusekahjumitekajastamiseks–oodatavakrediidikahjumimudeli.Seeon„kolmetasandiline“lähenemine,millealuseksonfi-nantsvaradekrediidikvaliteedimuutuminepärastesialgsetarvelevõtmist.Praktikastähendavaduuedreeglidseda,etettevõteteltulebfinantsvarade,milleosaseioleväärtuse languse tunnuseid, arvelevõtmisel kajastada koheselt kahjum, mis on võrd-ne 12-kuulise oodatava krediidikahjumiga (nõuded ostjatele puhul kogu nende eluea









jooksul oodatava krediidikahjumiga). Kui on toimunud oluline krediidiriski suurene-mine,tulebväärtuselangustmõõta,kasutadeskoguelueajooksuloodatavatkredii-dikahjumit,mitte12kuujooksuloodatavatkrediidikahjumit.Mudelsisaldablihtsus-tusi rendi- ja ostjatele nõuete osas.

Standardi rakendamineei avaldaolulistmõjukontsernifinantsinstrumentideklassifit-seerimisele ning väärtuse mõõtmisele.IFRS 15 „Müügitulu lepingutelt klientidega“,muudatus standardi IFRS 15 jõustamiseosas –rakendub1.jaanuaril2018võihiljemalgavatelearuandeperioodidele.Uuestan-dardi põhiprintsiibi kohaselt kajastataksemüügitulu siis, kui kaup või teenus antaksekliendileüle,ningmüügitulukajastataksetehinguhinnas.Koosmüüdudkaubadjateenu-sed,misoneristatavad,tulebkajastadaeraldininglepinguhinnastantavadhinnaalandu-sedtulebreeglinaallokeeridaeraldielementidele.Kuisaadavtasuvõibteatudpõhjustelmuutuda, kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui sellega ei kaasne olulist tühis-tamise/tagasimaksmiseriski.Klientidega lepingutesaamisetagamisekstehtudkulutu-sedtulebkapitaliseeridajaamortiseeridaselleperioodijooksul,millepingtekitabtulu-sid.Standardimuudatuseleioleläbiviidudanalüüsitulemusenakontsernileolulistmõju.IFRS16„Rendilepingud“.Standardmuutubkontsernilekohustuslikuksalates1.jaanua-rist 2019. Uus standard sätestab rendilepingute arvelevõtmise, mõõtmise, esituse jaavalikustamisepõhimõtted.Kõikiderendilepingutetulemusenasaabrendilevõtjaõigusekasutada vara alates rendilepingu algusest ning – juhul kui rendimakseid tehakse üle pe-rioodi–kafinantseeringu.SellesttulenevaltelimineeribIFRS16rendilepinguteklassifit-seerimisekasutus-jakapitalirentideksnagusedategiIAS17ningselleasemelkehtestabühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad:

● arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega;

● kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.

IFRS16põhimõttedrendileandjate jaoks jäävadsisuliseltsamaks IAS17põhimõtete-ga,ehketrendileandjajagabjätkuvaltomarendilepingudkasutus-jakapitalirentideksningkajastabneidrendiliikeerinevalt.Standardavaldabmõjukasutusrendilepingutesttulenevatekulude,varadejakohustustekajastamiselefinantsaruannetes,kuidläbiviidudanalüüsi tulemusena ei ole mõju kontsernile oluline.Muudeluutelvõimuudetudstandarditelvõitõlgendustel,misveeleikehti,eioleeelda-tavastiolulistmõjukontsernile.









C. Konsolideeritud aruannete koostamine

KonsolideerimisepõhimõttedKonsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab emaettevõtte AS-i TallinnaLennujaamningselletütarettevõtteAS-iTallinnAirportGHfinantsnäitajaidkonsolidee-ritunarida-realt.Ema-jatütarettevõttevahelistetehingutetulemusenatekkinudnõu-ded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Vajaduselontütarettevõttearvestuspõhimõtteidmuudetud,etviianeedkooskõllakont-serni arvestuspõhimõtetega.TütarettevõteTütarettevõteonkontsernipooltkontrollitavettevõte.Kontrolleksisteerib,kuiemaette-võteomabmõjuvõimumääratainvesteeringuobjektifinants-jategevuspõhimõtteid,mil-legakaasnebreeglinaenamkuipoolhääleõigustesttütarettevõttes.Kontrolliolemasoluhindamisel võetakse arvesse hetkel kasutatavate või konverteeritavate potentsiaalsete hääleõigusteolemasolujavõimalikkumõju.Tütarettevõtekonsolideeritakseraamatupi-damise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.EmaettevõttekonsolideerimataaruandedKonsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud konsolideeriva üksuse(emaettevõtte)eraldiseisvadkonsolideerimatapõhiaruanded.Emaettevõttepõ-hiaruannetekoostamiselonjärgitudsamuarvestuspõhimõtteid,midaonrakendatudkakonsolideeritudraamatupidamiseaastaaruandekoostamisel,v.a.tütarettevõtetekajas-tamistkäsitlevadarvestuspõhimõtted,misonemaettevõtteeraldiseisvatespõhiaruan-netesmuudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamisearuanded”nõueteleninginvesteeringudtütarettevõteteaktsiatesseonkajastatudsoe-tusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest (vt Lisa 28).

D. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused

Arvestus- ja esitusvaluutaKontsernikuuluvateettevõtetearvestusvaluutadeksonnendeettevõteteäritegevusepõhilisemajanduskeskkonnavaluuta.Ema- ja tütarettevõttearvestusvaluutaoneuro.Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.TehingudvälisvaluutasningvälisvaluutasfikseeritudvaradjakohustusedVälisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumisepäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga vastava valuuta ametlikud noteerin-gud. Raha ülekandmise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse koondkasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja









kohustusedonümberhinnatudbilansipäevalkehtinudEuroopaKeskpangaametlikuno-teeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentideümberhindamisesttulenevadkasumidjakahjumidonkajastatudkoondka-sumiaruandesfinantstulude-jakuludena;muudvaluutakurssidemuutustesttulenevadkasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena.

E. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks.Lühiajalisteksloetaksevarad,miseeldatavastirealiseeritaksejärgmiselmajandusaastalvõi kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kohustusi liigitatakse lühiajalisteks kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevastvõikontsernilpoletingimustetaõigustkohustusetasumistedasi lükatarohkemkui12kuudpärastbilansikuupäeva.Laenukohustusi,milletagasimaksetähtaegon12kuujooksulbilansipäevast,kuidmisrefinantseeritaksepikaajalisekspärastbilansipäeva,kuidenneaastaaruandekinnitamist,kajastatakselühiajalistena.Samutikajastatakselühiajalistenalaenukohustusi,midalae-nuandjaloliõigusbilansipäevaltagasikutsudalaenulepingussätestatudtingimusterik-kumisetõttu.Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.

F. Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osu-tamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida eeldatavasti kasutatakseüle aasta.Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses,mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra.SoetusmaksumusMateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.

● Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseseltseotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.

● Omavalmistatudpõhivarasoetusmaksumuskoosnebasukohaettevalmistamiseku-ludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenus-teleninghüvitistesttööjõule.









Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda fi-nantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse.Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud lae-nukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkel, mil vara on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud.KulumMateriaalsepõhivaraobjektiigaosa,millelonoluliselterinevkasulikeluigajasoetus-maksumusonolulinevõrreldesselleobjektikogumaksumusega,amortiseeritakseeraldi.Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnanguli-sekasulikuelueajooksul.Erandiksonmaa,midaeiamortiseerita.Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatak-se üle vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvelevõtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnangu-linekasulikeluigaerineboluliselteelnevaltkehtestatust,kajastatakseseeraamatupida-misliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemuse-namuutubjärgmistelperioodidelvaralearvestatavkulum.Põhivara kasuliku eluea hindaminePõhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasu-tamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga.Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:

● Ehitised,rajatised:• Perroonid, lennurajad 50 aastat• Hooned 5–50aastat• Muudrajatised(kanalisatsioonidjamuudtrassid) 10–25aastat• Väikerajatised(angaarid) 2–7aastat

● Masinad ja seadmed: • Mitmesugused süsteemid 3 – 20 aastat• Rajahooldusmasinad ja seadmed 6 – 10 aastat• Muu seadmed 2 – 15 aastat









● Muu inventar, tööriistad, sisseseaded: • Terminalimööbeljasisustus 2–10aastat• Arvutidjavõrguseadmed 3–5aastat• Muu vara 3 – 10 aastat

ParendusedMateriaalsepõhivaraobjektiletehtudhilisemadkulutusedlisataksevarasoetusmaksu-musele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saabtulevikusvaraobjektistmajanduslikkukasujavaraobjektisoetusmaksumustsaabusaldusväärseltmõõta.Kuimateriaalsepõhivaraobjektilvahetatakseväljamõnikom-ponent, lisatakseuuekomponendi soetusmaksumusobjektisoetusmaksumuseleningasendatudkomponentvõiproportsionaalneosaasendatudpõhivarastkantaksefinants-seisundi aruandestmaha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastataksekoondkasumiaruandes kuludena.Kajastamise lõpetamineMateriaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemalda-misel või kui kontsern ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle pe-rioodi,millalkajastaminelõpetati,koondkasumiaruandesreal”muudäritulud”või”muudärikulud”.Varade väärtuse langusVarad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksembilansilisestjääkväärtusest–vtlõiku„mittefinantsvaradeväärtuselangus“.

G. Immateriaalne põhivara

Immateriaalnepõhivaravõetaksearvelesoetusmaksumuses,miskoosnebostuhinnastja otseselt soetamisega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse imma-teriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Immateriaalse põhivara all kajastatakse soetatud tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga. Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määra-mata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara.TarkvaraArvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekki-mise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse









immateriaalsevarana,kuiontäidetudjärgmisedtingimused: ● tarkvarakasutuskõlblikuksmuutmineontehniliseltvõimalik; ● juhatuskavatsebtarkvaravalmissaadajasedakasutada; ● tarkvara on võimalik kasutada; ● onvõimaliknäidata,kuidastarkvaraloobtõenäolisttulevastmajanduslikkukasu; ● tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised,

rahalised ja muud vahendid; ● tarkvaraarendustegevusegaseotudkulutusisaabusaldusväärseltmõõta.

Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendami-segaotseseltseotudkulutusi.Arenduskulud,miseivastaeeltoodudtingimustele,ka-jastatakse kuludena. Tarkvaraga seotud kulutusi, mis on algselt kajastatud kuludena, eikajastatahilisemalperioodil immateriaalsevarana.Tarkvarakuludamortiseeritaksekuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3 - 5 aastat.

H. Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringunakajastataksekinnisvaraobjekti,midakontsernhoiabrendi-tulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ning mida ei kasutata kontserni enda majandustegevuses.Kontsernkasutabsoetusmaksumusemeetodit,mistähendab,etkinnisvarainvesteerin-gutekajastamiselrakendataksesamuarvestuspõhimõtteid,midakasutataksemateriaal-se põhivara arvestuses.Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:

● Angaarid: • Hooned 15–50aastat• Muudrajatised(kanalisatsioonidjamuudtrassid) 3–20aastat

● Bürookompleks: • Kontorihoone 30 aastat• Kõrvalhooned 15 – 20 aastat• Rajatised 5aastat









Kuionmärkesellest,etvaraobjektieluigavõilõppväärtusonoluliseltmuutunud,tehak-semuudatusedvaraamortiseerimisesedasiulatuvalt.Kinnisvarainvesteeringutekaetavaväärtusemääramisellähtutakselõigus(I)Mittefinantsvaradeväärtuselanguskirjeldatudpõhimõtetest.

I. Mittefinantsvarade väärtuse langus

Kontserni juhtkondhindab igal bilansipäeval soetusmaksumusemeetodil kajastatava-te materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Hindamisel arvestatakse järgmisiasjaolusid: Välised tunnused võimalikust varade väärtuse langusest:

● sarnaste varade turuväärtus on langenud; ● üldinemajanduskeskkondjaturusituatsioononhalvenenud,mistõttuontõenäoline,etvaradestgenereeritavtuluväheneb;

● turuintressimääradontõusnud,mistõttuvaradetulususvõibjäädaallaintressimäärale; ● varadebilansilinemaksumusonsuuremettevõtteturukapitalisatsioonist.

Sisesed tunnused võimlikust varade väärtuse langusest: ● varade füüsiline seisund on järsult halvenenud; ● varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust; ● mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad; ● teatava raha teeniva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.

Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse sedabilansilisemaksumusega.Väärtuse langusest tekkinudkahjumkajastataksesummas,millevõrravarabilansilinemaksumusületabsellekaetavaväärtuse.Varakaetavväärtusonvaraõiglaneväärtus,millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt selle-le, kumbonkõrgem.Varaväärtuse langusehindamiseeesmärgilhinnataksekaetavatväärtust,kasüksikuvaraobjektivõiväikseimavõimalikuvaradegrupikohta,millejaokson võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.Kordallahinnatudvaradepuhulhinnatakseigaljärgmiselbilansikuupäeval,kasvõibollatõenäoline,etvarakaetavväärtusonvahepealtõusnud.Kuiväärtusetestitulemusenaselgub,etvaravõivaradegrupi kaetavväärtusontõusnudülebilansilisejääkmaksu-muse,tühistataksevarasemallahindlusjasuurendataksevarabilansilistjääkmaksumust









kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta koondkasumiaru-andes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.

J. Finantsvarad

KlassifitseerimineFinantsvarade klassifitseerimise aluseks on finantsvarade soetamise eesmärk.Finantsvarakategooriamäärabjuhatusfinantsvaraesmaselkajastamisel.Kontsernilekuuluvadfinantsvaradonklassifitseeritudjärgmistessekategooriatesse:

● Õiglasesväärtusesmuutustegaläbikoondkasumiaruandekajastatavadfinantsvarad. Õiglasesväärtusesmuutustegaläbikoondkasumiaruandekajastatavadfinantsvaradonkauplemiseeesmärgilhoitavadfinantsvarad,misonsoetatudedasimüügikslähi-tulevikus.Õiglasesväärtusesmuutustegaläbikoondkasumiaruandekajastataksekatuletisinstrumente,v.a.juhul,kuineedonmääratletudjaefektiivsedriskimaandami-sinstrumendid. Finantsseisundi aruandes kajastatakse kõiki sellesse kategooriasse kuuluvaidvarasidkäibevaradenav.a.tuletisinstrumendid,millejärelejäänudrealisee-rumise periood on pikem kui 12 kuud;

● Laenudjanõuded.Laenudjanõudedonfikseeritudvõikindlaksmääratavatemakse-tegatuletisinstrumentideksmitteolevadfinantsvarad,miseiolenoteeritudaktiivselturul.Laenusidjanõudeidkajastataksekäibevaradena,väljaarvatudjuhul,kuilaenuvõi nõude tähtaeg on aruandeperioodi lõpu seisuga üle 12 kuu. Sellisel juhul kajas-tatakse neid põhivaradena. Laenude ja nõuete kategoorias on kajastatud järgmised finantsvarad:„Rahajarahaekvivalendid”,„Nõudedostjatevastujamuudnõuded”.

Kajastamine ja mõõtmineTavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste jamüüke kajastatakse võinende kajastamine lõpetatakse, kasutades väärtuspäevapõhist arvestust. Finantsvarad, mida ei kajastata õiglases väärtusesmuutustega läbi koondkasumiaruande, võetaksealgselt arvele õiglases väärtuses, millele liidetakse tehingukulud. Finantsvarad, mida ka-jastatakse õiglases väärtusesmuutustega läbi koondkasumiaruande, võetakse algseltarvele õiglases väärtuses ja omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse koondka-sumiaruandeskuludena.Kontsern lõpetabfinantsvarakajastamise,kui lepingujärgsedõigusedfinantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevadvõionüleantud jaüleonläinudkaolulineosafinantsvaraomandigaseotudriskidestjahüvedest.Õiglasesväärtu-sesmuutustegaläbikoondkasumiaruandekajastatavaidfinantsvarasidningmüügiootel









finantsvarasidkajastataksepealeesmastarvelevõtmistõiglasesväärtuses.Laenusidjanõudeid kajastatakse peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, ka-sutades sisemise intressimäära meetodit.Kasumeid ja kahjumeid õiglases väärtusesmuutustega läbi koondkasumiaruande ka-jastatavate finantsvarade ümberhindlusest, kajastatakse koondkasumiaruande real„Finantstulud või -kulud” nende tekkimise perioodil. Intressitulu müügiootel finants-varadelt,laenudeltningnõueteltkajastataksekoondkasumiaruandefinantstuludereal.Kontsern ei ole saanud aruandeperioodil ega võrreldaval perioodil intressitulu ega di-videnditulu õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavateltfinantsvaradelt.

K. Finantsvarade väärtuse langus

Korrigeeritudsoetusmaksumuseskajastatavadfinantsvarad. Iga aruandeperioodi lõpu seisugahinnatakse,kasesinebfinantsvaravõifinantsvaradegrupivõimalikuväärtuselangusele viitavaid objektiivseid tõendeid. Finantsvara või finantsvarade rühma väär-tus on langenud ja kahjumid väärtuse langusest tekivad siis ja ainult siis, kui väärtuse langusekohtaesinebobjektiivseidtõendeid,misontekkinudühevõimitmesündmuse(kahjumit põhjustav sündmus) tagajärjel pärast vara esmast kajastamist ja see kahjumit põhjustavsündmus(võisündmused)mõjutab(mõjutavad)finantsvaravõifinantsvaraderühmahinnangulisitulevasirahavoogusid,midasaabusaldusväärseltprognoosida.Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele, võivad olla võlgniku või võlgni-kegrupiolulisedfinantsraskused,kohustustemittetäitminevõimaksejõuetusintressivõipõhimaksete osas, pankrotistumise tõenäosus või finantsiline ümberorganiseerimine,ningkättesaadavatestandmetestjäreldatavtulevasterahavoogudeolulinevähenemine,nagumuutusedvõlgnevustesvõimajandusliketingimustemuutused,misonseostata-vad kohustuste rikkumisega.Laenudejanõuetekategooriapuhulonväärtuselangusekahjumiksvahevaradebilansi-lise maksumuse ning hinnanguliste tulevaste rahavoogude (v.a. tulevased krediidikahju-mid,miseioleveeltekkinud)nüüdisväärtusevahel,midaondiskonteeritudfinantsvaraalgse sisemise intressimääraga. Finantsvara bilansilist maksumust vähendatakse ningarvestatud kahjum kajastatakse koondkasumiaruandes. Kui laenul on muutuv intressi-määr, kasutatakse väärtuse languse arvestamisel diskontomäärana lepinguga määratud sisemist intressimäära.Praktilistelkaalutlustelvõibkontsernkasutadaväärtuselangusemääramiselkaõiglastväärtust, mis on arvutatud turul jälgitavate hindade alusel. Kui järgneval perioodil väär-tuselangusesummavähenebjavähenemineonseostatavsündmusega,misleidisasetpealeväärtuselangusekajastamist(näiteksvõlgnikukrediidireitinguparanemine),kajas-tatakse väärtuse languse tühistamine koondkasumiaruandes.









L. Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentekajastataksenendeesmaselarvelevõtmiselõiglasesväärtusestule-tisinstrumendilepingusõlmimisekuupäeval.Pealeesmastkajastamisthinnatakseneidigalbilansipäevalümbernendeõiglaseleväärtusele.Väärtusemuutusesttekkinudkasu-mivõikahjumikajastamisemeetodsõltubsellest,kastuletisinstrumentonmääratletudriskimaandamisinstrumendinajakuion,siismaandatavaobjektiolemusest.Kontsernkasutabtuletisinstrumentidestintressimääraswap-i,katmaksintressimääragaseotud riske. Selliseid tuletisinstrumente kajastatakse algselt temaõiglases väärtuseslepingusõlmimisekuupäevaljahiljemhinnatakseümbervastavaltinstrumendiõiglaseväärtusemuutusele.Kui õiglane väärtusonpositiivne, kajastatakse tuletisinstrumentvarana,kuiaganegatiivne,siiskohustusena.Tuletisinstrumendiõiglaseväärtusemuutusesttekkivadkasumidjakahjumidkajastatak-se aruandeperioodi koondkasumiaruandes aruandeaasta puhaskasumi koosseisus, v.a. sellised tuletisinstrumendid,mis kvalifitseeruvad riskimaandamise eesmärgil soetatudinstrumentidekajastamiseerireegli(hedgeaccounting)alla.Viimatinimetatuidkontsernilaruandeperioodil ja ka võrdlusperioodil ei olnud. Intressimäära swap-i õiglase väärtuse määramiselkasutatakse6-kuuEuriborihinnangutelpõhinevatetulevasterahavoogudemeetodit.

M. Varud

Varudvõetaksealgseltarvelenendesoetusmaksumuses,miskoosnebostukulutustest,tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende ole-masolevasse asukohta ja seisundisse.Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muidmittetagastatavaidmaksejavarudesoetamisegaotseseltseotudtranspordikulu-tusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.VarudekulukskandmiselkasutatakseFIFO(first-in,first-out)meetodit.FIFOmeetodirakendamiselkajastataksevarudelõppjääkifinantsseisundiaruandesviimasenasaabu-nud ja veelmüümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse fi-nantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevu-ses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on va-jalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.









N. Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase äritegevuse käigus müü-dud kaupade või osutatud teenuste eest.Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit ning arvestades maha allahindluse.Nõueteallahindlustkajastatakse,kuiesinebobjektiivseidtõendeidsellekohta,etkõiknõuetesummadeilaekuvastavaltnõueteesialgsetelelepingutingimustele.Asjaoludeks,misviitavadvõimalikulenõueteväärtuselangusele,onvõlgnikupankrotvõiolulisedfi-nantsraskused ningmaksetähtaegadestmittekinnipidamine (makse hilinemine üle 90päeva maksetähtajast). Nõudeid hinnatakse individuaalselt.Nõuetebilansilistväärtustvähendatakseebatõenäoliseltlaekuvatenõuetesummavõrraning kahjum allahindlusest kajastatakse koondkasumiaruandes mitmesuguste tegevus-kuludena.Kuinõueloetakselootusetuks,kantaksenõuejatemaallahindlusfinantssei-sundiaruandestvälja.Varemallahinnatudebatõenäolistenõuetelaekumiselvähenda-taksekoondkasumiaruanderida„Mitmesugusedtegevuskulud”.Nõuded, mille laekumine on ette nähtud kuni ühe aasta jooksul, loetakse lühiajalis-teks nõueteks. Ülejäänud nõuded ostjate vastu kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Pikaajalised nõuded ostjate vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva nõude nüüdisväär-tuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatak-se nõude laekumistähtajani jäänud perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

O. Raha ja raha ekvivalendid

Rahajaselleekvivalentidenakajastatakserahavoogudearuandeskassasolevatsulara-ha, arvelduskontode jääke ja kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite.

P. Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse oma-kapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otse-seltkaasnevatevältimatutelisakuludena.Äriseadustikunõuetekohaseltpeabemaettevõtemoodustamapuhaskasumistkohus-tusliku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastasekohustuslikueraldisesuuruson1/20aruandeaastapuhaskasumistkuni reservkapitalimäära täitumiseni.









Reservkapitali võibüldkoosolekuotsuselkasutadakahjumikatmiseks, kui sedaeiolevõimalikkattaaktsiaseltsivabastomakapitalist, samutiaktsiakapitali suurendamiseks.Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

Q. Võlad hankijatele

Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankija-teleostetudkaupadevõiteenusteeest.Hankijatevõlgadejaotustlühi-japikaajalisteksvt lõik (E). Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise int-ressimäära meetodit.

R. Võlakohustused

Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse koondkasumiaruandes ku-lunavõlakohustusekehtivuseperioodijooksul,kasutadessisemiseintressimääramee-todit. Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasutuse kuludenasellesulatuses,milleosasontõenäoline,etkontsernlaenuväljavõtab.Sellisedteenustasudkajastataksefinantsseisundiaruandestulevasteperioodidekuludenajaka-jastatakselaenukasutusekuluna,kuilaenuväljavõtmineasetleiab.Võlakohustustejao-tust lühi- ja pikaajalisteks vt lõik (E).

S. Laenukasutuse kulutused

Üldotstarbelisedjakindlaotstarbegalaenukasutusekulutused,misonotseseltseotudtingimustelevastavatevaradesoetamisevõiehitamisega,milleksonvara,milleotstar-bekohasessekasutus-võimüügivalmidusseviiminevõtaboluliselmääralaega,lisataksevaraobjektidesoetusmaksumussekunihetkeni,milvaradonvalmisnendeettenähtudkasutuseks või müügiks.Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena nen-de tekkimise perioodil.

T. Finantskohustused

Kõik finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil(võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad), võetakse algselt arvele nende soetusmaksu-muses,missisaldabkakõikisoetamisegaotseseltkaasnevaidkulutusi.









Lühiajalistefinantskohustustekorrigeeritudsoetusmaksumusonüldjuhulvõrdnenen-denominaalväärtusega,mistõttulühiajalisifinantskohustusikajastataksefinantsseisun-diaruandesmaksmiselekuuluvassummas.Pikaajalistefinantskohustustekorrigeeritudsoetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väär-tuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

U. Maksustamine

DividenditulumaksEestisTulumaksuseadusekohaselteimaksustataEestismitteettevõtetekasumit,vaidvälja-makstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulu-maksuseaduses.Jaotatudkasumimaksumääron20/80väljamakstavaltnetosummalt.Teatudtingimustelonvõimaliksaaduddividendejaotadaedasiilmatäiendavatulumak-sukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastataksekohustusena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millalneedtegelikultväljamakstakse.Tulumaksutasumisekohustustekibdividendideväljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.Kunatulumaksuobjektiksonettevõttekasumiasemelväljamakstavaddividendid,siiseieksisteerierinevusivaradejakohustustemaksuarvestuslikejabilansilistejääkväärtustevahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus.Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust kontserni vabaomakapitalisuhtes,miskaasneksvabaomakapitaliväljamaksmiseldividendidena.Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena välja-maksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.Sotsiaalmaksu maksed sisaldavad ka makseid riiklikusse pensionifondi. Kontsernil ei ole juriidilistegafaktilistkohustustmakstalisakssotsiaalmaksulemuidpensioni-võisarna-seid makseid.Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86.Sedasoodsamatmaksumäärasaabkasutadadividendimaksele,misulatubkunikolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80maksumääraga.Kolmeeelnevamajandusaastakeskmisedividendimaksearvesta-misel on aasta 2018 esimene arvesse võetav aasta.MuudmaksuliigidEestis

● Sotsiaalmaks – 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt ● Töötuskindlustusmakse – 0,8 % töötajatele tehtud väljamaksetelt









● Erisoodustustetulumaks–20/80töötajateleväljamakstuderisoodustustelt ● Maamaks – 0,6%–2,5% maa maksustamishinnast aastas ● Raskeveokimaks–3,5–232,6eurot/kvartalisveoautokohta ● Ettevõtjatulumaksettevõtlusegamitteseotudkuludelt–20/80ettevõtlusegamitte-

seotuks loetavatelt kuludelt ● Elektrienergiaaktsiis–4,47eurot/MWhelektrienergiakohta ● Keskkonnatasud (saastetasud) – Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heide-taksevälisõhku,veekogusse,põhjavettevõipinnasessevõikõrvaldataksejäätmeidning maksumäärad kehtestatakse keskkonnatasude seaduses.

V. Hüvitised töötajatele

Töötajatelühiajalisedhüvitisedhõlmavadpalkajasotsiaalmakse,töölepinguajutisepea-tumisegaseotudhüvitisi(puhkusetasudvõimuudseesugusedtasud),kuieeldatakse,ettöölepinguajutinepeatumineleiabaset12kuujooksulpärastselleperioodilõppu,miltöötajatöödtegi,ningmuidhüvitisi,mistulebväljamaksta12kuujooksulpärastselleperioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid,millevastutasuksonpõhjusteeldadahüvitisemaksmist,moodustabkontsernprognoositavahüvitisesummaulatusesdiskonteerimatakohustuse(viitvõla),millestar-vataksemahakõikjubatasutudsummad.

W. Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest tulenev seaduslikvõifaktilinekohustus,misnõuabressurssidestloobumistjakohustusesuurustsaabusaldusväärseltmõõta.Eraldisikajastataksekohustusetäitmiseksvajalikekulutus-tenüüdisväärtuses,kasutadesintressimäära,miskajastabturuhinnanguidrahaajaväär-tusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseeru-mistähtaja lähenemisega kajastatakse koondkasumiaruandes intressikuluna. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertidehinnangutest.Eraldisieimoodustatatulevikusasetleidvatetegevuskahjumitekatteks.Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajali-ke ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kohustuste klassi kui üht ter-vikut.Kuigiigaüksikuobjektipuhulvõibressurssidevähenemisetõenäosusollaväike,võibkohustusteklassiosastervikunaressurssideteatavvähenemineosutudatõenäo-liseks. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).









Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle het-ke parimast hinnangust. Eraldiste moodustamisega seotud kulu kajastatakse koondka-sumiaruandes ärikuludes.Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.Muud võimalikud või olemasolevad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hin-nata,kuidmisteatudtingimustelvõivadtulevikusmuutudakohustusteks,onavalikusta-tudraamatupidamiseaastaaruandelisadestingimuslikekohustustena.

X. Tulude arvestus

Tuluna kajastatakse tavapärase äritegevuse käigus kaupade müügi ja teenuste osutami-seeestsaadudvõisaadavatasuõiglastväärtust.Tuluarvestatakseilmakäibemaksutaning vähendatuna allahindluste võrra peale kontsernisiseste tehingute elimineerimist. Tulu kajastatakse ainult siis, kui tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta, on tõe-näoline, et kontsern saab tehingust tulenevatmajanduslikku kasu, olulised omandigaseotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale ning on täidetud alltoodud täienda-vad kriteeriumid. Tulu suurust loetakse usaldusväärselt mõõdetavaks ainult siis, kui kõik tehinguga seotud asjaolud on selged.Kontserni põhitegevusteks on lennutranspordi ja reisijate teenindamine, nende teenus-te eest saadavad tulud nagu reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasudkajastatakselennundustuludena.Lisakssaadaksetuluvabadepindaderen-timisest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja vahendamisest, autodeparki-misest ning reisijate- ja lennukite maapealse teenindamisega seotud teenustest. Neid tulusidkajastataksemittelennundustuludena.MüügituluLennundus jamittelennundusteenuste osutamisest saadud tulu kajastatakse teenuseosutamisekuulninglähtudestuludejakuludevastavuseprintsiibist.Tuluviivisteltkajas-tatakse nende laekumise momendil ning laekunud summa ulatuses.IntressituluIntressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on või-malik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse, kasutades vara sisemisest intressimäära.









Y. Sihtfinantseerimine

Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisavkindlus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotudtingimustelening sihtfinant-seerimineleiabaset.VaradesihtfinantseerimineVarade sihtfinantseerimist kajastataksebrutomeetodil. Sihtfinantseerimiseabil soeta-tud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varadesoetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundiaruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest.Soetatudvaraamortiseeritaksekulussejasihtfinantseerimisekohustustulussesoetatudvara kasuliku eluea jooksul.TegevuskuludesihtfinantseerimineKuludekompenseerimiseksettenähtudsihtfinantseerimisetulukajastataksevastava-tekuludekajastamiseperioodil.Sihtfinantseerimisenaeikajastatavalitsusepoolsetabi,mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks tasuta konsultatsioonid). Infoselliseabikohtaavaldatakseaastaaruandelisades.Sihtfinantseerimisegaseotudtuludkajastataksekonsolideeritudkoondkasumiaruandesreal”muudäritulud”.

Z. Rendid

Rendi all mõistetakse kokkulepet, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule mak-se või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse.Kapitalirendinaklassifitseeritakse rent,millepuhulkõikolulisedvaraomandiõigusegaseotud riskid ja hüved on läinud üle rentnikule. Muud rendid kajastatakse kasutusrendina.KontserniettevõtjakuirentnikKasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruan-des kuluna.KontserniettevõtjakuirendileandjaKasutusrenditingimustel väljarenditudvara kajastataksefinantsseisundi aruandes ta-vakorras, analoogselt muule kontserni finantsseisundi aruandes kajastatavale varale.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.Kontsern rendibäriühinguteleäripindu.Kontsessioonilepinguid,millegaantaksekont-sessionäärileõigustegutsedaTallinnalennujaamaterritooriumil,loetaksetingimuslikeksrendilepinguteks. Kontsessioonitasusid on kahte tüüpi:









● baassummakorrigeeritudiga-aastaseltreisijatearvukasvuga; ● määratud osa müügituludest, mis on kontsessionäär saanud tegutsedes Tallinna len-

nujaama territooriumil.

AA. Dividendid

Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees.

AB. Rahavoogude aruanne

Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja finant-seerimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest, investeeri-mistegevusestjafinantseerimistegevusestkajastatudotsemeetodil.

AC. Bilansipäevajärgsed sündmused

Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid jubabilansipäeval, kajastatakse lõppenud aasta konsolideeritud majandusseisundi- jakoondkasumiaruandes.Mittekorrigeerivadsündmused–need,milleleioleseostbilansipäevaleksisteerinudas-jaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades.

AD. tehingud seotud osapooltega

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapool-teksAS-iTallinnaLennujaamnõukogujajuhatuseliikmedningteisedisikudjaettevõtjad,kessaavadkontrollidavõioluliseltmõjutadakontsernifinants-jaäriotsuseid.KunaAS-iTallinnaLennujaamaktsiadkuuluvad100%EestiVabariigile,loetaksekontserniseotudosapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi.









3. Finantsriskide juhtimine

A. Finantsriskid

Kontsernitegevusegakaasnevadmitmedfinantsriskid:tururisk(mishõlmabvaluutariski,rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviid-susrisk.Kontserniüldineriskijuhtimiseprogrammkeskendubfinantsturuprognoosima-tuselejaüritabminimeeridavõimalikkeebasoodsaidmõjusidkontsernifinantstegevuse-le.Kontsernkasutabteatudriskipositsioonidemaandamisekstuletisinstrumente,kuigiseisuga31.12.2017kehtivadtuletisinstrumentidelepingudpuudusid.Finantsriskidejuhtimiseeesmärkonfinantsriskidemaandaminejafinantstulemustevo-latiilsusevähendamine.Kontsernifinantsriskejuhitaksevastavaltjuhatusepooltheakskiidetud põhimõtetele kontserni tasandil.

B. Tururiskid

Valuutariskonrisk,etfinantsinstrumentideõiglaneväärtusvõirahavoodkõiguvadtule-vikusvahetuskursimuutustetõttu.Varasidjakohustusi,misonnomineeritudeurodes,loetaksevaluutariskisuhtesneutraalseteksvaradeksjakohustusteks.Valuutariskivälti-miseks toimuvad arveldused valdavas enamuses eurodes. 2017. ja 2016. aastal on need nõudedjakohustused,misonavatudvaluutariskile,ebaolulised.Intressimäära riskonrisk,etfinantsinstrumentideõiglaneväärtusvõirahavoodkõigu-vadtulevikusturuintressimääramuutustetõttu.Rahavoogudeintressimäärarisktekibkontserniujuvaintressimääragavõlakohustustestningseisnebohus,etfinantskuludsuurenevad,kuiintressimääradtõusevad.Kontserni laenukohustused on ujuva intressimääraga, sõltuvad Euribori kõikumistest.Aastal 2017 võrreldes aastaga 2016 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 13).

C. Krediidirisk

Krediidiriskseisnebkontsernivõimalikuskahjus,misonpõhjustatudfinantsinstrumenditeise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangade-posiitidel,nõudedostjatevastujamuudnõuded.Bilansipäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise tõenäosus väike, alla hinnatud. Finantsseisundi aruandes kajastatud nõuetest ostjate vastu on maha arva-tud nõuete allahindlused.









Juhtkondonseisukohal,etpuudubolulinekahjumirisk,misületaksjubakajastatudalla-hindluse summat.Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmiseid meetmeid:

● uutelesõlmitavatelerendilepingutelerakendatakseettemaksuühekuuulatuses; ● lennufirmadele, kellel puudub AS-ga Tallinna Lennujaam lennundusleping (sinnakuuluvad tšarterreise korraldavad lennundusettevõtted) rakendatakse ettemaksuprognoositava ühe lennu kulude ulatuses;

● lennunduslepingutesõlmimiseluuteEuroopaLiiduslennundusturulvähetuntudfir-madeganõutakselennufirmaltpangagarantiid.

Klientidetähtajakstasumatavõlgadegategelevadigapäevaseltraamatupidamise-jatu-runduse osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasuta-taksekordusarvete,meeldetuletustejahoiatustesaatmist.Võlamittelaekumisellõpeta-takselepingusettenähtudtingimustelteenusepakkumine.Onkehtestatudtingimused,mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üleinkassofirmale.Kontserniriskijuhtimisepõhimõtetekohaseltonkontsernilühiajaliseltvaburahalisiva-hendeidlubatudpaigutadakrediidiasutusteüleöö-jatähtajalistessedeposiitidesseningintressi- ja rahaturufondidesse.Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistestprintsiipidest:

● likviidsuse tagamine; ● kapitali säilimine.

Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud Lisas 11.

D. Likviidsusrisk

Likviidsusriskonrisk,etkontserneisuudaomafinantskohustusitäitarahavoopuudujäägitõttu.Likviidsusriskimaandatakseerinevatefinantsinstrumentidega,näitekslaenudega.Majandusaastalõpuseisugaolikontsernilvaburahalisivahendeid14137tuhateurot(31.12.2016: 8 713 tuhat eurot) (Lisa 12).Likviidsusriskimaandamiseks kasutab kontsern erinevaidfinantseerimise allikaid,mil-leks on pangalaenud, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev monitooring. Bilansipäevaseisugaületaskontsernikäibevaralühiajalisikohustusi3200tuhandeeurovõrra (31.12.2016: 2 610 tuhat eurot).









Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste jao-tuskohustusterealiseerumistähtaegadelõikes.Kõiktabelisesitatudsummadonlepin-gute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood.Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi

tuhandetes eurodes < 1

kuu

1 –

3 ku

ud

3 ku

ud –

1

aast

a

1 –

5 aa

stat

> 5

aast

a

Disk

onte

e-

rimat

a ra

ha-

vood

kok

ku

Bila

nsili

ne

väär

tus

seisuga 31.12.2017Võlakohustused (Lisa 13)1 100 191 8 350 4 489 19 954 33 084 32 259Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 16)

4 107 1 884 0 0 41 6 032 6 032

KOKKU 4 207 2 075 8 350 4 489 19 995 39 116 38 291

seisuga 31.12.2016Võlakohustused (Lisa 13)2 92 1 961 2 600 11 591 752 16 996 16 857Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 16)

4 679 2 162 0 0 41 6 882 6 882

Tuletisinstrumendid 0 0 58 0 0 58 58KOKKU 4 771 4 123 2 658 11 591 793 23 936 23 798

E. Kapitaliriski juhtimine

AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi kaudu.Kontsern on viimastel aastatel kasutanud võõrkapitali põhivarasse tehtavate investee-ringutefinantseerimiseks.Ettevõtteomakapitaloliseisuga31.12.2017naguka31.12.2016kooskõlasäriseadusti-ku nõuetega.

1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2017. aasta lõpus kasutatud intressimäära - algdok lk 23

2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2016. aasta lõpus kasutatud intressimäära - algdok lk 23









AS-iTallinnaLennujaamomakapitalkoosnebaktsiakapitalistsummas25095tuhateu-rot (31.12.2016: 25 095 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist 2 510 tuhat eu-rot (31.12.2016: 2 510 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist summas 50 652 tuhat eurot (31.12.2016: 44 188 tuhat eurot). Kohustuslik reservkapital on 10% aktsiakapitalist. 2017. aasta jooksul AS-i Tallinna Lenujaam võlakohustused ning raha ja raha ekviva-lendidsuurenesidningsedaeelkõigelaenukohustustekasvutõttu;aastal2016võlako-hustusedningrahajarahaekvivalendidvähenesidseosessuurteinvesteeringutetõttu.Võlakohustuste suhe kogukapitali kasvas võrreldes 2016. aastaga 9% võrra (2016 vs 2015: vähenes 9% võrra). Arvestades AS-i Tallinna Lennujaam käivet, omakapitali ja võ-lakohustusi,onoptimaalnesuhe40%.Võlakohustustesuhekasvabkontserniprognoosikohaselt2018.aastalseosesinvesteeringuteningsellekskaasatavafinantseeringutõttu(vt ka Lisa 13).

tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016

VÕLAKOHUSTUSTE SUHE OMAKAPITALI NING NETOVÕLA SUHE KOGUKAPI-TALI

Võlakohustused (Lisa 13) 32 259 16 857Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 12) 14 137 8 713Netovõlg (võlakohustused-raha ja raha ekvivalendid) 18 122 8 144Omakapital 78 257 71 793Kogukapital (netovõlg + omakapital) 96 379 79 937Võlakohustuste suhe kogukapitali 33% 21%Netovõla suhe kogukapitali 19% 10%

F. Õiglase väärtuse hinnangud

Kontsernihinnanguleierinefinantsseisundiaruandeskorrigeeritudsoetusmaksumuseskajastatavatefinantsvaradejakohustusteõiglasedväärtusedoluliseltkontsernikonso-lideeritudfinantsseisundiaruandes,seisuga31.12.2017ja31.12.2016,kajastatavatestjääkväärtustest. Kuna valdav osa kontserni pikaajalistest laenukohustustest on ujuva intressimääraga,mismuutubvastavaltmuutustelerahaturuintressimäärades,siisnendeõiglaneväärtuseierineoluliseltbilansilisestväärtusest.Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on mahaarvatudallahindlused,võrdubhinnanguliseltnendeõiglaseväärtusega.









Kontsern on pikaajalised laenukohustused liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3.ningõiglasesväärtuseskajastatavadtuletisinstrumendidtasemele2.Aktiivselturulmittekaubeldavatefinantsinstrumentideõiglaneväärtus(näiteksavalikudtuletisinstru-mendid)määrataksehindamismeetodeidkasutades.Hindamismeetodidmaksimeerivadjälgitava turu andmete kasutamist, seal kus see on kättesaadav, ja toetuvad nii vähekui võimaliküksuse spetsiifilistelehinnangutele.Kui kõikolulised instrumendiõiglaseväärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3.Finantsvaradejakohustusteväärtusehindamisekskasutatavadspetsiifilisedhindamis-meetodid hõlmavad:

● noteeritudturuhindvõikauplejapakkumishindsarnasteleinstrumentidele; ● intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse eeldatavate tuleviku rahavoo-

gude, mis põhinevad jälgitavatel intressimäärade kõveratel, nüüdisväärtusena.

4. Olulised raamatupidamishinnangud

Konsolideeritud aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnan-guid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatu-se toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõjukäesolevasraamatupidamiseaastaaruandeskajastatudfinantsinformatsioonile.Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamineMateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea määramisel lähtutak-se juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varadehinnangulineeluiga(vtLisa5„Jääkväärtuseganullkasutusesolevatepõhivaradesoetusmaksumus”).Seisuga31.detsember2017olikontsernimateriaalsepõhivarajääkmaksumus140348tuhateurot(31.12.2016:120225tuhateurot),aruandeperioodiamortisatsioonikuluoli9393tuhateurot(2016:9273tuhateurot)(vtLisa5).Põhivaradeamortisatsioonimääramuutmine ühe aasta võrra mõjutaks kasumit 919 tuhande euro võrra (2016: 758 tuhan-de euro võrra).









Seisuga31.detsember2017olikontsernilkinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses19059tuhateurot(31.12.2016:17511tuhateurot),aruandeperioodiamortisatsiooni-kulu oli 1 126 tuhat eurot (2016: 1 122 tuhat eurot) (vt Lisa 7). Kinnivarinvesteeringute amortisatsioonimääramuutmineüheaastavõrramõjutakskasumit121tuhandeeurovõrra (2016: 85 tuhande euro võrra).EbatõenäoliseltlaekuvatenõuetehindamineNõuetehindamisellähtubjuhatusparimasttalleteadaolevastinformatsioonistarvesta-des ajaloolist kogemust. Nõuded hinnatakse alla siis, kui mõistlikul alusel on põhjust eel-dada,etkontserneisaatagasikõikinõueteesialgsetetingimustekohaseltsaadaolevaidsummasid. Nõude väärtuse langusele viitavateks asjaoludeks loetakse võlgniku olulisi finantsraskusi,võlgnikupankrotivõifinantsiliseümberkorraldusetõenäosustjamaksetemaksmata jätmist või maksmisega viivitamistEbatõenäoliseltlaekuvatenõuetesummatkorrigeeritakseigabilansipäevaseisuga,ka-sutadesvarasemalekogemuseletuginevaidandmeidsellekohta,kuipaljuebatõenäoli-seltlaekuvakshinnatudnõuetesthilisemalperioodillaekubningkuipaljunõuetest,millemaksetähtajastpolnudbilansipäevaseisugamöödunudüle90päeva,jääbhilisemalpe-rioodillaekumata.Seisuga31.detsember2017olikontsernilebatõenäoliseltlaekuvaidnõudeid summas 585 tuhat eurot (31.12.2016: 1 035 tuhat eurot) (Lisa 10).Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse hindamineIAS36fikseeribindikatsioonidvaraväärtuselangusemääramiseks.Regionaalsetelennujaamadetegevusonsõltuvusesriiklikustpoliitikast.Regionaalpoliitikaonlennujaamadeosasseisukohal,etriigitoetusAS-leTallinnaLennujaampeabkatmaärainfrastruktuuriigapäevasekskasutamiseksvajalikudkulud.Riikloobvõimaluseõhusõidu-kitemaandumiseksninglisakstoetabkohalikkelennuliine,ettagadalennuühendussaartejamandrivahel.Varaväärtusttulebhinnataregionaalpoliitikaaspektist.Varahinnatakseläbiregiooniletekkivakasuningeeldatakseetettevõtteärilinekasuonebaoluline.Kontserni juhatus hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis ning leidis, et 2017. aasta jooksul indikatsioone, mis viitaksid sellele, et varad on kaotanud olulise osa raha genereerimise võimest ei esinenud ning seega vara kaetavat väärtust ei hinnatud (samadel põhjustel ei hinnatud vara kaetavat väärtust ka 2016. aastal).









5 Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes Lõpe

tam

a ehitisedja

ettemaksed

Maa

Ehitisedja

rajatised

Mas

inad

ja

sead

med

Muu

in

vent

ar

Kokk

u

Saldo seisuga 31.12.2015Soetusmaksumus 1 136 5 670 125 217 71 190 3 403 206 616Akumuleeritud kulum 0 0 -52 834 -46 087 -2 425 -101 346JÄÄKMAKSUMUS 31.12.2015 1 136 5 670 72 383 25 103 978 105 269

2016. aastal toimunud muutusedOstud ja parendused 21 725 2 659 1 1 123 125 25 634Ümberklassifitseerimised -3 307 4 2 032 1 183 89 0Amortisatsioonikulu 0 0 -3 906 -5 054 -313 -9 273Müüdud varad jääkväärtuses 0 -45 0 -1 0 -46Mahakantud varad jääkväär-tuses

0 0 -938 -255 -167 -1 360


2017. aastal toimunud muutusedOstud ja parendused 22 575 3 004 0 4 499 57 30 135Ümberklassifitseerimised -40 727 0 29 882 10 845 0 0Ümberklassifitseerimisedkulu-desse

-133 0 0 0 0 -133

Ümberklassifitseerimisedpõhi-varagruppide vahel

0 0 3 030 -2 938 -92 0

Amortisatsioonikulu 0 0 -4 332 -4 864 -197 -9 393Müüdud varad jääkväärtuses 0 0 0 -8 0 -8Mahakantud varad jääkväär-tuses

0 0 -398 -67 -12 -477










2016. aastal alustati lennuliiklusala arendusega, mille maksumus on 70miljonit eurot.Ühtekuuluvusfondpanustab35miljoniteurot(vtLisa15),ülejäänudinvesteeringuidra-hastatakseomavahenditejalaenudeabil(vtLisa13).SeosesTallinnalennurajapikendamisejareisiterminaliümberehituseganingsamutitava-päraseäriprotsessikäiguskantimahakontsernivarasidjääkmaksumuses477tuhateurot(2016:1360tuhateurot).Kõikmahakandmisedkajastatikoondkasumiaruandespõhivarakulumi ja väärtuse languse real.Mahakantud varadega seotud sihtfinantseeringuid kanti 2017. aastal tulusse summas8 tuhat eurot (2016: 513 tuhat eurot) (Lisa 15). 2017. aastal müüdi masinaid ja seadmeid jääkväärtusega 8 tuhat eurot (2016: müüdi maad ja masinaid jääkväärtusega 46 tuhat eurot). Kasum varade müügist, mis on kajastatud koondkasumiaruandes muude tulude all, on kokku 74 tuhat eurot (2016: 135 tuhat eurot) (Lisa 21).Seisuga31.12.2017ja31.12.2016eiolekontsernilkapitalirenditingimustelsoetatudvara.Rendile antud põhivarad kuuluvad kõik kinnisvarainvesteeringute gruppi ja põhivaragrup-pi „Ehitised ja rajatised“ningneidkasutatakseosaliseltomaäritegevusesningosaliseltrenditulu saamise eesmärgil (Lisa 8).


JÄÄKVÄÄRTUSEGA NULL KASUTUSES OLEVATE MATERIAALSETE PÕHIVARADE SOETUSMAKSUMUS

Tallinna Lennujaam 22 132 19 189Pärnu Lennujaam 2 110 2 822Tartu Lennujaam 2 623 2 058Kuressaare Lennujaam 3 178 1 917Kärdla Lennujaam 1 759 1 048TallinnAirportGH 1 791 724JÄÄKVÄÄRTUSEGA NULL KASUTUSES OLEVAD PÕHIVARAD KOKKU

33 593 27 757









tuhandetes eurodes 2017 2016

KASUTUSRENDILE ANTUD EHITISED JA RAJATISED

Soetusmaksumus seisuga 31.12. 28 756 35 615Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. -9 345 -11 342Sharvestusperioodiamortisatsioonikulu -1 201 -1 455KASUTUSRENDILE ANTUD EHITISTE JA RAJATISTE JÄÄKVÄÄRTUS SEISUGA 31.12.

19 411 24 273

6 Immateriaalne põhivara


TARKVARA

Soetusmaksumus seisuga 01.01. 597 614Akumuleeritud kulum seisuga 01.01. -464 -470KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUS SEISUGA 01.01.

133 143

Immateriaalse põhivara muutused perioodilOstud ja parendused 3 53Amortisatsioonikulu -41 -62Ettemaksedimmateriaalsepõhivaraeest 5 0Kokku immateriaalne põhivara muutused perioodil -31 -11

Soetusmaksumus seisuga 31.12. 541 597Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. -446 -464Kokku immateriaalne põhivara bilansiline jääkväärtus seisuga 31.12. 95 133

Ettemaksedimmateriaalsepõhivaraeest 5 0KOKKU IMMATERIAALSE PÕHIVARA MUUTUSED PERIOODIL 100 133









7. Kinnisvarainvesteeringud

Suurem osa kinnisvarainvesteeringute rendilepinguid on lühikese ülesütlemise tähtajaga lennukite hooldusangaarid, mis on renditud 15-ks kuni 30-ks aastaks. Kõik lepingupõhi-sed kohustused seoses kinnisvarainvesteeringute arendusega, remondiga ja hooldusega lasuvad kontsernil kui rendileandjal. Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu oli 1 921 tuhat eurot (2016: 1 938 tuhat eurot) (Lisa 8) ja otsesed tegevuskulud 434 tuhat eurot (2016: 384 tuhat eurot) (Lisa 22).Lennukitehooldusangaarideõiglaneväärtusei erine juhtkonnahinnanguloluliseltbi-lansilisestmaksumusest.Samutieierinejuhtkonnahinnangulkinnisvarainvesteeringunasoetatudbüroohoone,angaarininggaraažiõiglaneväärtussellebilansilisestmaksumu-sest,kunavaradonsoetatudavalikulpakkumiselturutingimustelningvahepealselpe-rioodil ei ole juhtkonna hinnangul toimunud olulisi muudatusi. Kontsern on liigitanud kinnisvarainvesteeringud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3.


Soetusmaksumus seisuga 01.01. 21 949 21 954Akumuleeritud kulum seisuga 01.01. -4 438 -3 321KOKKU KINNISVARAINVESTEERINGU JÄÄKMAKSUMUS SEISUGA 01.01.

17 511 18 633

Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodilOstud ja parendused 2 675 0Mahakantud varad jääkmaksumuses 0 -5Amortisatsioonikulu -1 126 -1 122Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil 1 549 -1 127

Soetusmaksumus seisuga 31.12. 24 624 21 949Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. -5 564 -4 438KOKKU KINNISVARAINVESTEERINGU JÄÄKMAKSUMUS SEISUGA 31.12.

19 060 17 511









8. Kasutusrent

Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (Lisa 5, 7, 20).Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessioonikokkuleppe puhulannabTallinnaLennujaamlepingukehtivuseajakskliendileõiguseosutadatee-nustomaterritooriumil.Tingimuslikrendimaksesõltublennujaamaterritooriumilosuta-tudteenustekäibestningaastajooksullennujaamaläbinudreisijatearvust.

Renditulu

Renditulu12kuujooksulmittekatkestatavatestrendilepingutest3 seisuga 31.12.2017 on 4 010 tuhat eurot (2016: 2 947 tuhat eurot). Andmed kasutusrenditulude kohta sisalda-vad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.

Rendikulu

2017. aastal olid sõiduautode rendikulud 66 tuhat eurot (2016: 41 tuhat eurot). Tulevaste peroodiderendikuludmittekatkestatavatestrendilepingutestkokkuon57tuhateurot(2016: 105 tuhat eurot).Kõikide mootorsõidukite kasutusrendilepingute alusvaluutaks on euro. Lepingud ei sea piiranguidkontsernidividendi-egafinantseerimispoliitikale.Rendilevõetudvaraeioleedasi antud allrendile.


Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 3 362 3 083Kinnisvarainvesteeringute üür (Lisa 7) 1 921 1 938Reisiterminalide üür (Lisa 5) 759 776Kaubaterminaliruumideüür(Lisa5) 645 703Kontsessioonid muudest tegevustest 620 502Infrastruktuuritasud 522 356

Muu üür 322 290KOKKU RENDITULU (LISA 20) 8 151 7 648






41 41Pikaajalised kohustused kokku 84 450 68 685Lühiajalised kohustused● Võlakohustused Lisa 13 8 509 4 607● Võladjaettemaksed Lisa 16 9 696 10 312● Eraldis Lisa 27 500 0● Tuletisinstrumendid 0 58● Lühiajalised kohustused kokku 18 705 14 977Kohustused kokku 103 155 83 662KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 181 412 155 4553Siineinäidatatingimuslikkurenti(kontsessiooni),kunarendimääreiolefikseeritudvaidsõltubkliendikäibest,reisijatearvustningtarbijahinnaindeksist.



9. Varud

Aruandeperioodijooksuleioletehtudvarudeallahindlusi,samutieioletehtudallahind-lusi ka aastal 2016.


Lennukite jäätõrje materjalid 151 168Rajahooldus- ja päästematerjalid 32 33Kütus 30 43Muud varud 17 16VARUD KOKKU 230 260

10. Nõuded ja ettemaksed

10.1 Nõuded ostjate vastu


Ostjatelt laekumata arved 4 921 4 990Ebatõenäoliseltlaekuvadarved -585 -1 035NÕUDED OSTJATE VASTU KOKKU 4 336 3 956Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt Lisa 27).


Nõuesihtfinantseerimiseeest(Lisa15) 2 383 2 804Muud nõuded 0 6MUUD NÕUDED KOKKU 2 383 2 810

10.2 Muud nõuded









10.3 Ettemaksed

Nõuetejaettemakseteõiglasedväärtusedeierineoluliseltnendebilansilisestmaksu-musest.Nõuete laekumine jaettemakseteeestsaadavateteenuste jakaupade laeku-mineeioletagatistegakaetud.Kõikkontserninõudedjaettemaksedoneurodes,vtkaLisa 3 ja Lisa 11.


Maksudeettemaksed 672 1 535Ettemaksed 143 309Viitlaekumised 3 3ETTEMAKSED KOKKU 818 1 848NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 7 537 8 613


Ebatõenäoliseltlaekuvadnõudedperioodialguses -1 035 -971Aruandeperioodilebatõenäoliseltlaekuvatekshinnatudnõuded(Lisa 23)

-16 -109

Lootusetuks hinnatud nõuded 463 4Aruandeperioodillaekunudebatõenäolisekshinnatudnõuded 3 42EBATÕENÄOLISELT LAEKUVAD NÕUDED PERIOODI LÕPUL -585 -1 035

10.4 Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes









11. Finantsinstrumendid

A. Finantsinstrumendid kategooriate järgi


FINANTSVARADE KIRJED FINANTSSEISUNDI ARUANDES

Nõudedostjatevastu,saamatapõhivarasihtfinantseeringjamuudnõuded (Lisa 10.1 ja 10.2)

6 719 6 765

Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 12) 14 137 8 713KOKKU FINANTSVARADE KIRJED FINANTSSEISUNDI ARUANDES

20 856 15 478

tuhandetes eurodes

Finantskohustused õigla-ses väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande

Muud finants-

kohustused Kokku

FINANTSKOHUSTUSTE KIRJED FINANTSSEISUNDI ARUANDES

Seisuga 31.12.2017Võlakohustused (Lisa 13) 0 32 259 32 259Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 16) 0 6 032 6 532KOKKU FINANTSKOHUSTUSTE KIRJED FINANTSSEISUNDI ARUANDES

0 38 291 38 791

Seisuga 31.12.2016Võlakohustused (Lisa 13) 0 16 857 16 857Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 16) 0 6 882 6 882Tuletisinstrumendid 58 0 58KOKKU FINANTSKOHUSTUSTE KIRJED FINANTSSEISUNDI ARUANDES

58 23 740 23 798









B. Finantsinstrumendid krediidikvaliteedi järgi

Muude nõuete hindamineKontsern on vastavalt sihtfinantseerimise lepinguleÜhtekuuluvusfondiga (ISPA) soe-tanud põhivarasid. Kontserni juhtkonna hinnangul on teostatud investeeringud koos-kõlastoetuslepinguabikõlbulikkusetingimustega,mistõttuonarvestatudtekkepõhisenõude kajastamine põhjendatud. Kontsern usub tulenevalt olemasolevast lepingustning varasemast koostööst ISPA-ga, et nõude laekuvuse osas puuduvad indikatsioonid allahindluseks.Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetäht-ajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Nõuded hinnatakse alla lähtudes igast nõudest individuaalsetelt.


OSTJATELT LAEKUMATA ARVETE ANALÜÜS

Ostjateltlaekumataarved,millemaksetähtaegpoleveelsaabunud 3 501 3 084sh uued kliendid (arveldatud alla 12 kuu) 70 36sh olemasolevad kliendid (arveldatud üle 12 kuu) 3 431 3 048Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud 834 872sh uued kliendid (arveldatud alla 12 kuu) 13 49sh olemasolevad kliendid (arveldatud üle 12 kuu) 821 823KOKKU OSTJATELT LAEKUMATA ARVED (EI SISALDA EBATÕE-NÄOLISELT LAEKUVATEKS HINNATUD NÕUDEID)

4 335 3 956


OLEMASOLEVATE KLIENTIDE ARVED, MILLE MAKSE-TÄHTAEG ON ÜLETATUD, AGA POLE ALLAHINNATUD

834 872

sh maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 601 752sh maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 223 113sh maksetähtajast möödunud üle 61 päeva 10 7OSTJATELT LAEKUMATA ARVED, MIS ON ALLAHINNATUD 585 1 034










ARVELDUSKONTODE JA DEPOSIITIDE JAOTUS ERINEVATE KREDIIDIREITINGUTEGA PANKADE VAHEL

Pankades,misomavadMoody skrediidireitingutAa3 13 993 8 581Pankades,misomavadMoody skrediidireitingutA2 24 27KREDIIDIRISKILE AVATUD SUMMA ARVELDUSKONTODEST JA DEPOSIITIDEST KOKKU (LISA 12)

14 017 8 608

12. Raha ja raha ekvivalendid


Kassad 120 106Arvelduskontod 13 973 8 592Üleöödeposiit 44 16RAHA JA RAHA EKVIVALENDID KOKKU 14 137 8 713

13. Võlakohustused

Kõik võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad on nomineeritud eurodes (vt ka Lisa 3 ja Lisa 11).

Juhtkonnahinnanguleierinelaenudeõiglaneväärtusbilansipäevaloluliseltnendebilansilisestväärtusest.

Majandusaastal saadi Euroopa Investeerimispangalt (European Investment Bank) 10 mln eurot jaPõhjamaadeInvesteerimispangalt(NordicInvestmentBank)10mlneurot.2017.aastalvõetudlaenudegarahastatakseTallinnalennujaamalaiendus-jauuendustöid.NordicInvestmentBanklaenu tagasimaksed algavad 2019. aastal ja European Investment Bank tagasimaksed 2022. aas-tal. Antud laenude saldo 31.12.2017 seisuga on vastavlt 10 mln eurot ja 10 mln eurot.










Pikaajalised võlakohustusedPikaajalised pangalaenud 23 750 4 750Emiteeritud võlakirjad 0 7 500KOKKU PIKAAJALISED VÕLAKOHUSTUSED 23 750 12 250

Lühiajalised võlakohustusedPikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 000 4 556Pikaajaliste pangalaenude intressikohustus 9 52Võlakirjade lühiajaline osa nominaalväärtuses 7 500 0LÜHIAJALISEDVÕLAKOHUSTUSEDKOKKU 8 509 4 607KOKKU VÕLAKOHUSTUSED 32 259 16 857

Lepingu sõlmimine

Tagasimak-setähtaeg Tagatis

Laenu- summa

Intressi-määr

PIKAAJALISTE PANGALAENUDE PÕHIOSA, VÕLAKIRJAD (NOMINAALVÄÄRTU-SES) JA TINGIMUSED

NordicInvestmentBank 31.01.2007 15.09.2017 Vt Lisa 14 32 000 000 6kEuribor+0,12%

Pohjola pank 28.11.2011 30.09.2022 Vt Lisa 14 10 000 000 3kEuribor+1,0%

Pohjola pank võlakirjad 28.03.2013 2.04.2018 Puudub 7 500 000 3kEuribor+1,1%

NordicInvestmentBank 16.12.2016 1.12.2029 Puudub 24 000 000 6kEuribor+0,74%

European Investment Bank

7.12.2016 1.03.2030 Puudub 30 000 000 6kEuribor+0,6%









tuhandetes eurodes NIB Pohjola Pohjola

võlakirjad EIB Kokku

Seisuga 31.12.2017Laenu jääk perioodi alguses 3 556 5 750 7 500 0 16 806Tasutud laenud perioodil -3 556 -1 000 0 0 -4 556Võetud laenud perioodil 10 000 0 0 10 000 20 000Laenu jääk perioodi lõpus 10 000 4 750 7 500 10 000 32 250Laenude intressi kohustus 0 0 15 0 15

Seisuga 31.12.2016Laenu jääk perioodi alguses 7 111 6 750 7 500 0 21 361Tasutud laenud perioodil -3 556 -1 000 0 0 -4 556Laenu jääk perioodi lõpus 3 556 5 750 7 500 0 16 806Laenude intressi kohustus 37 0 15 0 52


NETOVÕLAKOHUSTUSED

Raha ja raha ekvivalendid 14 137 8 713Lühiajalised kohustused -8 500 -4 556Pikaajalised võlakohustused -23 750 -12 250Netovõlg -18 113 -8 093

Raha ja raha ekvivalendid 14 137 8 713Fikseeritud intressiga kohustused -32 250 -16 806Netovõlg -18 113 -8 093

tuhandetes eurodesRaha ja raha ekvivalendid

Võlakohustused <1a

Võlakohustused >1a Kokku

Netovõlg 31.12.2016 8 713 -4 556 -12 250 -8 093Rahavoog 5 424 -3 944 -11 500 -10 020Netovõlg 31.12.2017 14 137 -8 500 -23 750 - 18 113









14. Laenu tagatis ja panditud vara

NordicInvestmentBank,EuropeanInvestmentBankjaPohjolapangalaenutagatiseksvarasidpanditudeiole, laenulepingnäebette,etAS-iTallinnaLennujaameitohi ilmapanga eelneva kirjaliku nõusolekuta:

● võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel kolmanda isiku kasutus-seandaomavara,kuiseeväljubigapäevasemajandustegevuseraamest;

● pantidaomavaravõikoormatasedamistahesmuupiiratudasjaõigusega.

15. Sihtfinantseerimine

15.1 Sihtfinantseerimise nõue


Saamatapõhivarasihtfinantseerimine(Lisa10.2) 2 383 2 804


Riigieelarvestmääratudsihtotstarbelinetoetus 5 750 5 268 ● sh julgestus- ja päästekulude toetus 4 135 3 653 ● sh regionaalsete lennujaamade toetus4 1 615 1 615Muukodumainetegevuskuludesihtfinantseerimine 32 82Tegevuskuludesihtfinantseeriminekajastatudtuluna(Lisa21) 5 782 5 350

15.2 Tegevuskulude sihtfinantseerimine

4Toetusonettenähtudregionaalsetelennujaamade:Kärdla-,Kuressaare-,Tartu-,PärnulennujaamadejaRuhnuningKihnulennuväljadekäigushoidmi-seks.










Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi alguse seisuga 56 395 50 771

Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodilSihtfinantseerimisegasoetatudvaradeja–kohustustesoetus 8 054 9 976shriigieelarvestmääratudsihtotstarbelinetoetus 0 482shkodumainesihtfinantseerimine 0 23sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) 8 054 9 471Sihtfinantseerimisegasoetatudkohustustearvestaminetulusse -3 781 -3 839shkodumainesihtfinantseerimine -343 -282sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) -2 191 -2 182sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) -1 247 -1 375Sihtfinantseerimisegasoetatudvaraja-kohustusemahakandmine -8 -513shkodumainesihtfinantseerimine 0 -5sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) 0 -484sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) -8 -24Pikaajalised varade sihtfinantseerimised kajastatud tuluna arves-tusperioodis kokku (Lisa 22)

-3 789 -4 352

PIKAAJALISED VARADE SIHTFINANTSEERIMISED PERIOODI LÕPU SEISUGA

60 660 56 395

shkodumainesihtfinantseerimine 2 011 2 354sh Ühtekuuluvusfond (ISPA) 50 397 44 534sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 8 252 9 507

15.3 Varade sihtfinantseerimine

2017.ja2016.aastapõhivaradesihtfinantseerimineseondublennuliiklusalaarenduspro-jektiga(vtLisa5),misontunnistatudabikõlbulikuksEuroopaLiiduÜhtekuuluvusfondipoolt.Ühtekuuluvusfondpanustabprojektimaksumusest50%ehk35miljoniteurot.Lennuliiklusala arendusprojekti sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditestonEuroopaKomisjonipooltväljastatudriigiabiluba.









16. Võlad tarnijatele ja muud võlad

16.1 Võlad tarnijatele ja muud võlad


Võlad kaupade ja teenuste eest 2 146 1 741Võlad põhivara eest 3 836 5 091Muud võlad 10 10VÕLAD TARNIJATELE KOKKU 5 992 6 842

16.2 Viitvõlad töötajatele, maksuvõlad ja ettemaksed


Viitvõlad töötajatele (Lisa 18) 1 891 2 195Maksuvõlad (Lisa 17) 1 697 1 180Ettemaksed 116 95MUUD VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 3 704 3 470VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD KOKKU 9 696 10 312









17. Maksuvõlad

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevaid kohustusi vt Lisa 26.


Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 1 010 709Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 559 380Töötuskindlustusmakse 68 47Pensionikindlustus 53 39Aktsiis 6 6Ettevõttetulumaks 1 0MAKSUVÕLAD KOKKU (LISA 16) 1 697 1 180

18. Viitvõlad töötajatele


Preemiareservi kohustus 613 1 078Arvestatud, kuid väljamaksmata palk 761 710Puhkusetasu kohustus 515 406Muud võlad töötajatele 2 1VIITVÕLAD TÖÖTAJATELE KOKKU (LISA 16) 1 891 2 195

19. Omakapital

KõikAS-i Tallinna Lennujaamaktsiad kuuluvadEestiVabariigile.Nende valitsejaks jaaktsionäriõiguse teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esin-dabaktsionärideüldkoosolekulmajandus-jataristuminister.









eurodes 31.12.2017 31.12.2016

Aktsiakapital 25 095 400 25 095 400Aktsiate arv 2 509 540 tk 2 509 540 tkAktsiate nimiväärtus 10 eurot 10 eurot

Kontserniemaettevõtteaktsiakapitalseisuga31.12.2017koosnes2509540lihtaktsiast(31.12.2016: 2 509 540) lihtaktsiast nimiväärtusega 10 eurot. Kontsernijaotamatakasumseisuga31.detsember2017oli50652tuhateurot(31.det-sember2016:44188tuhateurot).Dividendideväljamaksmiselomanikelekaasnebtu-lumaksukulu20/80 netodividendinaväljamakstavalt summalt. Seegaonbilansipäevaseisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maks-ta40522tuhateurot(31.detsembril2016:35350tuhateurot)ningdividendidevälja-maksmisegakaasneksdividendidetulumakssummas10130tuhateurot(31.detsemb-ril 2016: 8 838 tuhat eurot).

20. Müügitulu


LENNUNDUSTULU

Reisijatasud 7 619 6 997Maandumistasud 6 623 5 756Parkimistasud 393 392Navigatsioonitasud 20 18Starditasud 5 3LENNUNDUSTULU KOKKU 14 660 13 167










MITTELENNUNDUSTULU

Reisijate ja lennukite teenindamine 11 843 12 029

Renditulud (Lisa 8) Kontsessioonid 3 982 3 707Ruumide ja angaaride üür 3 647 3 585Infrastruktuuritasud 522 356Renditulud kokku 8 151 7 648

Muud müüdud teenusedAutode parkimisteenus 1 938 1 699Üürnikele osutatud teenused 1 115 1 078Reklaamiteenus 590 646Lennundusega seotud teenused 1 728 450Muud osutatud ja vahendatud teenused 225 179Muud müüdud teenused kokku 5 596 4 052

Mittelennundustulu kokku 25 590 23 730MÜÜGITULU KOKKU 40 250 36 897










Tegevuskuludesihtfinantseerimine(Lisa15) 5 782 5 350Tuludessearvestatudvaradesihtfinantseerimine(Lisa15) 3 789 4 352Kasum masinate, seadmete ja maa müügist (Lisa 5) 74 135Muud tulud 39 29MUUD ÄRITULUD KOKKU 9 684 9 866

21. Muud äritulud


Julgestus,ohutusjapääste* 4 156 3 693Kommunaalkulud 2 483 2 352Lennuradade hooldus 1 211 1 220Sõidukite majandamise kulud 1 225 1 152Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud 1 259 991Hoonetejarajatistehooldus 1 405 971Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 875 857KAUBAD, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU 12 614 11 237*sisaldabainultsisseostetudjulgestusteenust,muudjulgestus-japäästekuludonteistelkuluridadel.2017.aastalolidkõikjulgestus-japäästekuludkokku 6,1 mln (2016. aastal 4,9 mln eurot).

22. Kaubad, materjal ja teenused










Administreerimiskulud 359 427Turundus ja avalikud suhted 349 361Koolituskulud 306 271Eri- ja vormiriietused 160 140Töölähetused 96 73Kuluebatõenäoliseltlaekuvatestnõuetest(lisa10) 13 69TEGEVUSKULUD KOKKU 1 283 1 340

23. Mitmesugused tegevuskulud


Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 13 035 11 642keskmine töötasu kuus eurodes 1 876 1 734Tööjõukuludelt arvestatud maksud 4 557 4 104Tööjõukuluklassifitseerituderisoodustusena 155 171Muud koosseisuvälised töötasud 0 61Hüvitisedjatoetused 0 37TÖÖJÕUKULUD KOKKU 17 747 16 015

24. Tööjõukulud

TÖÖTAJATE ARV

Töötajate arv perioodi algul 607 590Töötajate arv perioodi lõpul 632 607Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 579 560










Tuletisinstrumendiõiglaseväärtusemuutus(Lisa16) 58 173Intressituluddeposiitidelt 1 2Intressikuluderivatiividegakaetudlaenudelt -58 -179Intressikulu ujuva intressimääraga laenudelt -87 -52Intressikulu võlakirjadelt -44 -66Muudfinantskulud -77 0FINANTSTULUD JA -KULUD KOKKU -207 -121

25. Finantstulud ja –kulud

26. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustusedMaksuhaldureiolealgatanudega läbiviinudkontserniettevõtetemaksurevisjoniegaüksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes.Maksuhalduril on õigus kontrollidakontserni ettevõtetemaksuarvestust kuni 5 aasta jooksulmaksudeklaratsiooni esita-mise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv.Juhtkonnahinnanguleiesineasjaolusid,milletulemusenavõiksmaksuhaldurmää-rata kontsernile olulise täiendava maksusumma.Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustusedSeisuga 31.12.2017 oli kontsernil põhivara ehitamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 17 mln eurot (2016: 43 mln eurot) (vt Lisa 5, Lisa 13, Lisa 15).SihtfinantseerimisesttulenevadsiduvadkohustusedEuroopaLiiduÜhtekuuluvusfondilonõigussihtfinantseerimiselepingurikkumiselõigusvahendidtagasiküsida.31.12.2017seisugaolisaadudsellistsihtfinantseeringut18mlneurot.










Nõuded 76 279Nõuete vähendamine seoses liinitoetusprogrammiga -372 0Kohustused 504 42Müüdud teenused 532 1 569Liinitoetusprogrammi soodustus -532 -49Ostetud teenused 126 240

27. Tehingud seotud osapooltega

Kontserni juhatus avalikustab tehingud EestiVabariigi kontrolli või valitsevamõju allolevatelennundusegaseotudettevõtetejaasutustega.Nõukogu ja juhatuse töötasu koos sotsiaalmaksuga oli 2017. aastal 668 tuhat eurot (2016: 551 tuhat eurot). AS Tallinna Lennujaam on andnud juhatuse liikmete käsutusse ametiautod,teenistuslepingeinäeettelahkumishüvitistemaksmist.Seoses kindlustusjuhtumiga on kohustuste hulgas kajastatud eraldis 500 tuhat eurot (2016: 0).Tehingud seotud osapooltega on teostatud turuhindades ning nõuetes seotud osa-pooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil. Liinitoetusprogrammi meetmena on 2017. aastal tasutud Nordic Aviation Group AS-le 532 tuhat eurot(2016: 49 tuhat eurot).










VARAD

Põhivara ● Pikaajalisedfinantsinvesteeringud 1 028 1 028 ● Materiaalne põhivara 137 542 118 085

● Immateriaalne põhivara 101 133 ● Kinnisvarainvesteeringud 19 060 17 511

Põhivara kokku 157 731 136 757Käibevara

● Varud 78 88 ● Nõudedjaettemaksed 5 360 7 052 ● Raha 8 211 3 002

Käibevara kokku 13 649 10 142VARAD KOKKU 171 380 146 899

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Omakapital ● Aktsiakapital 25 095 25 095 ● Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510 ● Jaotamatakasum 42 540 36 976

Omakapital kokku 70 145 64 581KohustusedPikaajalised kohustused

● Võlakohustused 23 750 12 250 ● Sihtfinantseerimine 60 660 56 395

Kokku pikaajalised kohustused 84 410 68 645Lühiajalised kohustused

● Võlakohustused 8 509 4 607 ● Võladjaettemaksed 8 317 9 008 ● Tuletisinstrumendid 0 58

Kokku lühiajalised kohustused 16 826 13 673Kohustused kokku 101 236 82 318KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 171 381 146 899

28. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta

Konsolideerimata finantsseisundi aruanne










Müügitulu 29 981 26 922Muud äritulud 9 670 9 849Kaubad,toore,materjaljateenused -10 865 -9 518Mitmesugused tegevuskulud -1 037 -1 086Tööjõukulud -11 308 -10 223Põhivara kulum ja väärtuse langus -10 594 -11 393Muud ärikulud -75 -73ÄRIKASUM 5 772 4 479Finantstulud ja - kulud -207 -121Aruandeaasta puhaskasum 5 564 4 358MAJANDUSAASTA KOONDKASUM 5 564 4 358

Konsolideerimata koondkasumiaruanne









Konsolideerimata rahavoogude aruanne


PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD

Laekumisedklientidelt 38 564 30 692Tarnijatele ja töötajatele tasutud -30 202 -26 084Saadud intressitulu 1 2Makstud intressid -310 -337Saadudsihtfinantseerimineriigieelarvest 5 750 5 268Saadudmuutegevuskuludesihtfinantseerimine 32 32PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU 13 835 9 573

RAHAVOOD INVESTEERIMISEST

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -32 623 -20 329Laekunud materiaalse põhivara müügist 77 179RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -32 546 -20 150

RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST

Saadud laenu tagasimaksed -4 556 -4 556Saadud laenud 20 000 0Saadudpõhivarasihtfinantseerimineriigieelarvest 0 482Laekunudpõhivarasihtfinantseerimine 8 476 6 668RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 23 920 2 594

RAHAVOOD KOKKU 5 209 -7 983Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 3 002 10 985Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 8 211 3 002RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 5 209 -7 983









AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) korrigeeritud omakapitali aruanne


Emaettevõttekonsolideerimataomakapital 70 145 64 581Tütarettevõtebilansilineväärtusemaettevõttekonsolideerimatafinantsseisundiaruandes(miinus)

-1 028 -1 028

Tütarettevõtteväärtusarvestatunakapitaliosalusemeetodil(pluss) 9 140 8 240KOKKU 78 257 71 793

Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes AktsiakapitalKohustuslik

reservkapitalJaotamata

kasum Kokku

SALDO SEISUGA 31.12.2015 25 096 2 436 32 692 60 224Mitterahalinesissemakseaktsiakapitali 0 73 -73 02016. aasta koondkasum 0 0 4 358 4 358SALDO SEISUGA 31.12.2016 25 095 2 510 36 976 64 5812017. aasta koondkasum 0 0 5 564 5 564SALDO SEISUGA 31.12.2017 25 095 2 510 42 540 70 145








Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Tallinna Lennujaam aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtte (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Meie poolt auditeeritud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2017; konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete

kokkuvõtet ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub aastaaruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.


2 (3)

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi

väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;


3 (3)

hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 29. märts 2018


Kasumi jaotamise ettepanek

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2016 44 188 tuhat eurot

2017. aasta puhaskasum 6 464 tuhat eurot

Kokkujaotuskõlbulikkasumseisuga31.12.2017 50652tuhateurot

Juhatusteebettepaneku2017.aastapuhaskasumsummas6464tuhateurotjättajaotamataningkanda jaotamata kasumisse.

Jaotamatakasumijääkpealekasumijaotamist 50652tuhateurot

PiretMürk-Dubout juhatuseesimees 29.03.2018

EinariBambus juhatuseliige 29.03.2018

Anneli Turkin juhatuse liige 29.03.2018


Juhatusonkoostanud2017.aastategevusaruandejaraamatupidamiseaastaaruande.Juhatuskinnitabmajandusaastaaruandesesitatudandmeteõigsust.

Juhatus:

PiretMürk-Dubout juhatuseesimees 29.03.2018

EinariBambus juhatuseliige 29.03.2018

Anneli Turkin juhatuse liige 29.03.2018

Majandusaasta aruande allkirjad

Nõukoguonjuhatusepooltkoostatudmajandusaastaaruande,miskoosnebtegevusaruandestja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasu-mijaotamiseettepanek,läbivaadanudjaheakskiitnud.Nõukogukinnitabmajandusaastaaruan-des esitatud andmete õigsust.

Nõukogu:

Märten Vaikmaa nõukogu esimees 03.04. 2018

Kadri Land nõukogu liige 03.04. 2018

ToivoJürgenson nõukoguliige 03.04.2018

Piret Aava nõukogu liige 03.04. 2018

IndrekGailan nõukoguliige 03.04.2018


AS Tallinna Lennujaama müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le


EMTAK kood35131 Elektrienergia jaotus 665 64152231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 27 704 24 16552239 Muudõhutransportiteenindavadtegevused 11 843 12 02985599 Muud mujal liigitamata koolitus 38 62

www: www.tallinn-airport.ee

e-post: [email protected]

Telefon: +372 605 8700

Faks: +372 605 8701facebook.com/tll.aero

twitter.com/tllairport

http://www.tallinn-airport.ee

mailto:administration%40tll.aero?subject=Aastaraamat

http://facebook.com/tll.aero

http://twitter.com/tllairport

tallinna lennujaam aastaaruanne 2017 · tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt. 2016....

Documents