tartu tervishoiu kÕrgkooli ajakiri · 2017. 11. 24. · november 2017 / nr. 17 tartu tervishoiu...

40
NOVEMBER 2017 / nr. 17 TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI AJAKIRI Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üle riskid Sinu käed päästavad elu Eneseabistamise ABC - verejooksud

Upload: others

Post on 18-Feb-2021

0 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • NOVEMBER 2017 / nr. 17

    TARTU TERVISHOIUKÕRGKOOLI AJAKIRI

    Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üle riskid

    Sinu käed päästavad elu

    Eneseabistamise ABC - verejooksud

    Telli endale veebiajakiri: www.nooruse.ee/tervist!

    http://www.nooruse.ee/tervist!

  • TOIMETUSELT

    Tervist! on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri. Asukoht veebis: www.nooruse.ee/tervist! Veebiajakiri Tervist!: ISSN 2346-5816. Trükiväljaanne: ISSN 2504-8082 Postiaadress: Nooruse 5, Tartu 50411

    Vastutav väljaandja: Mari-Liis Timmotalo [email protected], 737 0260Toimetus: Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova, Birgit Änilane, Ingrid Rasina, Kristiina Ots, Ragne Õitspuu, Kadri-Elise Lasn, Liisi Oja, Martina Peda, Stella Tiit, Kätriin Kruusaauk, Joosep Talts, Annabel Uibo, Leo Vissak, Hedo MägiKujundus: Artur Kuus, Kaisa ReimandMakett ja küljendus: Artur KuusKolleegium: Merle Varik, Ermo Kruuse, Richard Jalakas, Merlis Karja-Kännaste, Anne Vahtramäe, Janika Pael, Ele Hansen, Kalmer Marimaa, Eva Roos Nerut, Grete JeltsovJärgmine veebiajakiri ilmub 14. veebruaril 2018.

    Juba ongi aasta möödas minu eelmisest kirjatükist siin ajakirjas. Mäletate, siis kui tähistasi-me meie kooli väärikat juubelit ja aastaid juubilaril oli 205? Nüüd siis 206.

    Ma arvan, et enamiku lugejate peas keerleb mõte, et kuidas see aeg ometi nii kiires-ti lendab. See on vähemasti nii meie isiklike sünni-päevadega, et alles jõudsid uue numbriga harjuda kui juba soovitakse õnne järgmise aasta lisandumi-se puhul. Siinkohal on huvitav see, et mida suurem number saabub, seda vähem tahetakse sellest rääki-da. Teate, mis on kõige enam levinud reaktsioon mi-nu väga tihti öeldud lausele, et sünnipäevad on tore-dad? See on siiras ohkamine. Põhjenduseks siis see, et aastate lisandumine pigem natuke kurvastab või ei soovita sellist tähelepanu ja kõige enam – mis nüüd mina. Mulle on sünnipäevad alati meeldinud, ma võiksin ehk isegi öelda, et olen sünnipäevade fänn. Minu arvates on oluline see päev aastas, mil uus elu on saanud alguse. See on justkui tänupäev selle eest, et oleme olemas. Ma usun, et kui päriselt ei oleks ühtki inimest, kes sulle õnne sooviks, kätt suruks või kallistaks või siis üleüldse teaks ja hooliks, et täna on sinu sündimise päev, siis tõenäoliselt oleks tegemist kõige nukrama päevaga maailmas.

    Niisamuti on meie kooliga, me tähistame iga sünnipäeva, sest meie kool on meile oluline ja meie kool on meie inimesed.

    Selle aasta sünnipäevanädal on muidugi eriline ka selle poolest, et oleme algatamas uusi tra-ditsioone ja sündmusi, mis annaks sellele nädalale rohkem sisu. Nimelt tahame me tänada oma aktusel lisaks tööjuubilaridele ja tublidele õppuritele ka häid koostööpartnereid praktikajuhendajaid. Rakendus-liku hariduse kasu ja võlu ei ole mitte ainult õppe-töös, mis toimub haridusasutuse territooriumil ja keskkonnas, vaid kogemuste ning teadmiste hanki-

    mine päris ehtsas töökeskkonnas. Siinkohal on aga väga oluline juhendamise tahe ja kvaliteet. Lisaks toimub 23. novembril esimest korda meie koolis ettevõtlike kolleegide eestvedamisel rahvus-vaheline üliõpilaskonverents. Me ootame külalisi 16 riigist. Konverentsi eesmärgiks on ühendada erine-vate tervishoiu valdkonna erialade üliõpilased, õp-pejõud, teadlased ja spetsialistid, et tõhustada koos-tööd, jagada teadmisi ja aidata kaasa elukestvale õppele. Samuti on sihtrühmaks gümnasistid, kes saavad osaleda juba konverentsile eelnevates erine-vates töötubades.

    See on ennekõike võimalus meie õppu-ritele avardada oma teadmiste- ning koge-mustemaailma, sest iga uus väljakutse õppimise teel lisab julgust ja kom-petentsi. Selleks aga, et uutest algatustest kasvaksid tra-ditsioonid, vajame me aega ja loomulikult häid osalejaid ning tegusaid korralda-jaid. Indu ja teo-tahet kõikidele ning pikka iga meie koolile!

    Ulla Preeden, rektor

  • SISUKORDnovember 2017 / nr. 17

    Kõrgkool laiendab koostööd praktikabaasidega ................4

    Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üle riskid ....................5

    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 206. aastapäev ............................... 7

    Talvine vastuvõtt Tartu Tervis-hoiu Kõrgkoolis ......................9

    Lühiuudised ..........................10

    D-vitamiin kui oluline ainevahetuse osa, mitte süütu toidulisand ............................ 11

    Sinu käed päästavad elu ..... 13

    Nõustamise vajadus peale väga rasket haigusseisundit ........ 15

    Eneseabistamise ABC - verejooksud .......................... 17

    Heategevuslik jõululaat Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis .........20

    Head teha on hea ..................21

    Miks on vahepeal hea ära käia… .....................................23

    Rahvusvahelisel turniiril sai uusi teadmisi läbi põneva mängu ...................................26

    ACUCARE lõpetab ..................28

    Kannatanust elupäästjaks - Joosep Talts ...........................29

    Ikkagi inimene ......................32

    Tudeng vs õppejõud ............. 33

    Üliõpilasesindus sai uue esimehe, uued liikmed ja uue ruumi .............................34

    Retrospektiiv ....................... 35

    Futuspektiiv .......................... 37

    Suur gluteeni ja parabeenidevaba ökoloogiline mahetest................................38Koolituskalender .................40

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 4ÕPPEPROREKTORI PÖÖRDUMINE

    Kersti Viitkar, õppeprorektor

    Õppepraktika on tervishoiu valdkonna õpingute la-hutamatu osa, mille maht võib sõltuvalt õppekavast moodustada kuni 43% õppetööst. 2017. aasta novemb-ri seisuga on kõrgkoolil praktikaleping rohkem kui 300 asutusega, igal aastal lisandub mitukümmend uut praktikabaasi. Valdavalt toimub õppepraktika küll Eesti haiglates, aga järjest rohkem on ka teisi asutusi, kes meie praktikante ootavad.

    Sellest sügisest oleme planeerinud mitmeid muudatusi kõrgkoolipoolses praktikajuhenda-mises eesmärgiga toetada enam koostööd üli-õpilase juhendamisel, praktikaväljundite saa-vutamisel ja ühiselt panustada nii õppe kvaliteeti kui kutseala arendamisse. Meie õppejõude võib senisest enam näha haiglas kohapeal üliõpi-lasi juhendamas ja praktikajuhendajaid koolitamas. Lisaks traditsioonilistele ta-suta praktikajuhendamise koolitustele pakume haiglatele täiendavaid loen-guid. Näiteks tuntakse suurt huvi mul-tikultuursuse, NANDA ja ergonoomi-ka loengute vastu, mida meie õppejõud

    läbi viima hakkavad. Õe ja ämmaemanda õppekava-del plaanime korraldada praktikaseminare praktika- baasis kohapeal, kus nii üliõpilased kui kooli- ja prak-tikabaasipoolne juhendaja saavad üheskoos läbi aru-tada praktika väljundid ja hindamise ning arendada seeläbi teoreetilise ja praktilise õppe sidusust.

    Suurema osa Eesti suuremate tervishoiuasutuste-ga oleme sõlminud kvaliteedileppe, milles on lisaks

    koostööle õppepraktika läbiviimisel lepitud kokku ka muud ühistegevused tervishoiu-töötajate eluskestva õppe võimaldamisel ning ühiste teadus- ja arendustegevuste läbiviimisel. Näiteks Ida-Tallinna Kesk-haiglaga alustati koostööd diabeediga

    patsiendi toimetuleku toetamist arenda-va uurimisprojektiga. Projekti eesmärgiks

    on koondada materjalid patsiendi info-vajaduse hindamiseks ja kaardista-miseks, samuti on haigla eksperdid kaasatud rakendusuuringu „Õppi-mine õppepraktikal“ läbiviimisse. Praktikabaaside esindajad on osa-lenud aktiivselt ka rahvusvahelises koostöös. Näiteks valmis SOULBUS projekti raames koostöös Kliiniku-

    miga e-kursus praktikajuhendajate multikultuur-se teadlikkuse tõstmiseks. Üheskoos Ida-Tallinna Keskhaiglaga arendatakse tervishoiutöötajate e-ter-vise alast pädevust interdistsiplinaarses ja multikul-tuurses meeskonnas.

    Arvestades õppekavade arengusuundi on kõrg-kooli üheks eesmärgiks luua praktikajuhendajate võrgustik ka pere- ja koduõdede seas. Sellel kevadel taotlesime praktikasüsteemi arendamiseks rahastust Euroopa Struktuurivahenditest ning projekti „Prak-tikasüsteemi arendamine Tartu Tervishoiu Kõrg-koolis“ raames töötatakse muuhulgas välja prak-tikajuhendamise baaskoolituse programm pere- ja koduõdedele ning koostatakse interaktiivne prak-tikajuhend.

    Koostöö praktikabaasidega ja praktikajuhendaja-te panus on kõrgkooli jaoks hindamatu väärtusega ja oleme alustanud traditsiooni kutsuda kõrgkooli sün-nipäevale meie praktikabaaside esindajad, et pidada maha üks vahva tänuüritus. Selle aasta tänuüritust veab rahvusvaheline koolitaja Harald Lepisk, kes viib läbi inspiratsiooniseminari „7 õnnelikku harjumust – kuidas luua endas entusiasmi ja tegutsemisrõõmu?“. Ja loomulikult kuulub kõrgkooli sünnipäevapeo juur-de ühine torditegu ja –söömine.

    Kõrgkool laiendab koostööd praktikabaasidega

  • Ülle Parm, õppejõudKarmen Kõlamets, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vilistlane Haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele, nimetatakse nakkushaigusteks. Inimeste evolutsioo-ni arvestades peetakse neid suhteliselt uueks surma põhjustajaks, kuna esimesed nakkushaigused hakka-sid levima umbes 10 000 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid kodustama loomi (Harper jt 2010). Sellest ajast saadik on nakkushaigused hävitanud suure hul-ga inimelusid. Õnneks on käesoleval ajal tänu vaktsi-neerimisele võimalik suurt osa neist ennetada. Maa-ilmast on likvideeritud rõuged ja likvideerimisel on poliomüeliit (Andre jt 2008, Schlipköter 2010, Po-liomyelitis 2015). Rõuged kuulusid veel eelmisel sa-jandil eriti ohtlike nakkushaiguste hulka, nt 1920. aastal esines Eestis 436 haigusjuhtu.

    Kahjuks sureb maailmas käesoleval ajal vakt-siin-välditavatesse haigustesse aastas siiski ca 2,4 miljonit last (Schlipköter 2010). Igas riigis on vas-tavalt vajadusele välja töötatud vaktsinatsioonika-lendrid, kus on ära toodud kontingent, keda, kuna ja millise haiguse vastu vaktsineeritakse. Selle koos-tamisel arvestatakse Maailma Terviseorganisatsioo-ni (MTO) soovitusi, aga ka epidemioloogilist olukor-da igas konkreetses riigis (WHO recommendations... 2015). Kalendrile vastavat immuniseerimist nimeta-takse plaaniliseks. Epideemiate oht katkeb, kui ena-mus populatsioonist on vaktsineeritud – seda nimeta-takse karjaimmuunsuseks. Erinevate nakkushaiguste korral on vastav vajalik vaktsineeritute protsent popu-

    latsioonist, mis on vajalik karjaimmuunsuse tekkeks, erinev; kuid tavaliselt on see >95% (Seither jt 2014).

    Vaktsiinvälditavad haigused Eestis

    Eestis vaktsineeritakse kalendaarse plaani järgi 11 (hepatiit-B, tuberkuloos, rotaviirusinfektsioon, dif-teeria, teeanus, läkaküha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae infektsiooni B tüüp, mumps, leetrid, pine-tised); alates 2018 aastast 12 (lisandub papiloomivii-ruse vastane vaktsiin tütarlastle) nakkushaiguse vas-tu (Immuniseerimiskava 2014; Immuniseerimiskava 2017). Siia kuulub kümme (2018 -11) nendest, mida soovitab MTO (2013). Võrreldes soovitatavaga vakt-sineeritakse meil lisaks mumpsi vastu, kuid Eestis ei kuulu kalendaarsesse plaani pneumokokk-nakkuse vastane vaktsiin. Andmed vaktsiinvälditavate hai-guste kohta Eestis on esitatud tabelis.

    Seoses elanikkonna efektiivse vaktsineerimisega on paljude oht-like nakkus-haiguste esine-mine arenenud maades tundu-valt vähenenud (Sch l ipköter 2010) ja seetõt-tu on inimesed kaotanud ohu-tunde. Ei tea-ta, millised on

    vaktsiinivälditavate haiguste sümptomid ja kui suur on surevus. Samas ei ole need haigused täiesti lik-videeritud ja inimeste reisimine, eriti nn eksootilis-tesse maadesse, on sagenenud. Teisalt on teadmatus ja sageli ka meedia vahendusel edastatav võimenda-nud hirme vaktsineerimiste kõrvaltoimete kohta ja see on tinginud olukorra, kus elanike (laste) vaktsi-neerimistase pidevalt langeb (www.Terviseamet.ee). Usutakse pimesi mitteusaldusväärseid infoallikaid ja ei vaevuta uurima isiku tausta, kes millestki kir-jutas; ega kontrollita fakte teistest allikatest, mis tih-ti on niisama kergesti kättesaadavad.

    On selge, et vaktsiinil, nagu igal ravimil, võib esi-neda mõningaid kõrvaltoimeid (Institute of … 2011, Australian … 2013). Siiski toodetakse tänu tänapäe-va tehnoloogia kiirele arengule järjest kvaliteetse-maid ja ohutumaid vaktsiine ja iga vaktsiini juures arvestatakse selle efektiivsuse ja ohutusega. Inimes-te vaktsineerimistest keeldumist võib mõneti mõista,

    Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üle riskid

    Teetanus - allikas: The Crudem Foundation. http://crudem.org/tetanus-diph-theria-vaccine-hopital-sa-

    cre-coeur-employees/ (23.04.2017)

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 5

    http://www.Terviseamet.eehttp://crudem.org/tetanus-diphtheria-vaccine-hopital-sacre-coeur-employees/http://crudem.org/tetanus-diphtheria-vaccine-hopital-sacre-coeur-employees/http://crudem.org/tetanus-diphtheria-vaccine-hopital-sacre-coeur-employees/http://crudem.org/tetanus-diphtheria-vaccine-hopital-sacre-coeur-employees/http://crudem.org/tetanus-diphtheria-vaccine-hopital-sacre-coeur-employees/

  • kuna enamus plaaniliselt vaktsiinivälditavatest hai-gustest esinevad tõepoolest üksikjuhtudena (diftee-ria, leetrid, punetised, mumps, teetanus) ja viimane poliomüeliidi juht Eestis esines 1961. aastal. Samas on näiteks rotaviirus-nakkuse vastase vaktsiinimise lisamise tinginud just kõrge haigestumise tase. Tu-leb siiski tõdeda, et vaktsineerimisest saadav kasu on palju suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk (Kut-sar 2013). Statistika näitab, et vaktsineerimine pääs-tab iga aastaga aina rohkem elusid, tagab inimestele parema elukvaliteedi ja hoiab silmnähtavalt kokku ravikulusid (Andre jt 2008).

    Eelnevat arvestades valmib detsembri alguseks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis koostöös spetsialistide-ga Terviseametist, TÜ Kliinikumi sünnitusosakon-nast, Perearst Anu Vasar OÜ-st ja TÜ Arstiteadus-konna mikrobioloogia osakonnast õppefilm, mille eesmärgiks oli anda ülevaade Eestis plaaniliselt vakt-siin-välditavate haiguste olemusest; ohtlikkusest; le-viku viisidest; esinemisest meil ja mujal maailmas ning kasutatava vaktsiini tõhususest kui ka kõrval-toimetest; tutvustada iga kalendaarses plaanis oleva vaktsiini manustamist; sellega kaasnevaid vajalikke muid tegevusi (kliendi tervisekontroll, vastunäidus-tuste selgitamine, täidetav dokumentatsioon) ning vajalikke soovitusi võimalusel tekkivate kõrvaltoi-mete korral. Lisaks valmib tervisekaitse spetsialis-ti õppekava diplomandil Elisa Kenderil lõputöö, mis käsitleb lapsevanemate sutumist vaktsineerimisse. Ankeedile on oodatud vastama lapsevanemad, kelle noorim laps on sündinud aastatel 2012 – 2017. Kuu-lumise korral siia sihtgruppi saab ankeedile vastata aadressil www.vaktsineerimiskysitlus.ee. 

    KirjandusAndre, FE; Booy, R; Bock, HL; Clemens, J; Datta, SK; John, TJ; Lee,

    BW; Lolekha, S; Peltola, H; Ruff, TA; Santosham, M; Schmitt, HJ. Vaccination greatly reduces disease, disability, death and inequity worldwide. Bulletin of the World Health Organiza-

    tion. Volume 86: 2008; 81-160. DOI: 10.2471/BLT.07.040089.Australian Technical Advisory Group on Immunisation. Informa-

    tion Sheet – Comparison of the Effects of Diseases and the Side Effects of NIP Vaccines. The Australian Immunisation Hand-book. 10th ed. Canberra: Australian Government Department of Health and Ageing; 2013.

    Institute of Medicine of the National Academies. (2011) Adverse Effects of Vaccines Evidence and Causality. Washington, DC.

    BCG Vaccine. (2011). Centers for Disease Control and Preven-tion.

    Harper, K.; Armelagos, G. The Changing Disease-Scape in the Third Epidemiological Transition. Int J Environ Res Public Health. 2010 Feb; 7(2): 675–697. doi:  10.3390/ijerph7020675

    Immuniseerimiskava. Elektrooniline Riigi Teataja. Vastu võetud 08.01.2014.

    Immuniseerimiskava. Vastu võetud 02.03.2017 nr 9. Määrus keh-testatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel.

    Immunization. Vaccines and Biologicals. WHO. http://www.who.int/immunization/diseases/hpv/en/

    Kutsar. K. Vaktsiinid ja vaktsineerimine. Vaktsineerija käsiraa-mat. Tallinn, 2013.

    Poliomyelitis. (2015) WHO. http://www.who.int/mediacentre/fact-sheets/fs114/en/

    Schlipköter, U; Flahault, A. Communicable Diseases: Achieve-

    ments and Challenges for Public Health. Public Health Reviews. 2010;32:90-119.

    Seither, R., Masalovich, S., Knighton, C.L., Mellerson, J., Singleton, J.A., Greby, S.M. (2014). Vaccination Coverage Among Child-ren in Kindergarten – United States, 2013-2014 School Year. Centers for Disease Control and Prevention.

    WHO recommendations for routine immunization-summary tables. (2015). http://www.who.int/immunization/policy/im-munization_tables/en/

    www.Terviseamet.ee

    Tabel. Andmed plaaniliselt vaktsiinvälditavate haiguste kohta

    Poliomüeliit - allikas: NigeriaGalleria. What is Poliomyelitis? http://www.nigeriagalleria.com/Community-Health/Poliomyelitis.html (01.05.2017)

    Haigus Kõrgeim haigestumine Arv siisVaktsineeri-mise algus

    Haigus-juhte 2016

    Keeldujate % 2016

    Difteeria 1945 4 398 1949 0 3,3Teetanus 1939 10 1951 0 3,3Läkaköha 1958 6196 1057 74 3,9Poliomüeliit 1958 986 1958 0 3,3Leetrid 1965 22 850 1967 2 3,8Mumps 1968 13 186 1981 4 3,8Pinetised 1993 3 446 1993 0 3,8Tuberkuloos 1948 6 948 1948 166 2,6Hepatiit-B 1972 270 2003 8 3,9Haemophilus influenzae B septitseemia 2004 5 2005 0 3Rotaviirusinfektsioon 2011 2 287 2014 396 5,5

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 6

    http://www.vaktsineerimiskysitlus.eehttp://www.who.int/entity/bulletin/en/http://www.who.int/entity/bulletin/en/http://www.who.int/entity/bulletin/volumes/86/en/http://www.who.int/entity/bulletin/volumes/86/2/en/http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/?term=Harper%20K%5Bauth%5Dhttp://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/?term=Armelagos%20G%5Bauth%5Dhttp://dx.doi.org/10.3390%2Fijerph7020675https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=107032017018&id=104122015003!pr10lg3http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs114/en/http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs114/en/http://www.publichealthreviews.eu/http://www.who.int/immunization/policy/immunization_tables/en/http://www.who.int/immunization/policy/immunization_tables/en/http://www.Terviseamet.eehttp://www.nigeriagalleria.com/Community-Health/Poliomyelitis.htmlhttp://www.nigeriagalleria.com/Community-Health/Poliomyelitis.html

  • Mari-Liis Timmotalo, kommunikatsioonijuht

    1811. aastal asutas prof Chr. Fr. Deutsch Tartu Üli-kooli sünnitusabikliiniku juurde ämmaemandate kooli – tänase Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eelkäija. Eelmisel aastal tähistas kõrgkool seega oma 205. sün-nipäeva, sel aastal on vanust kokku juba 206 aastat. Sünnipäev tähendab ikka vahvaid tegevusi, rõõmsat

    meelt ja palju torti, sest koos kasvava numbriga tu-leb juurde ka tarkust ja täienevad teadmised. Ja see on ju ometigi tähistamist väärt!

    2005. aastal olid sünnipäevatraditsioonid hoopis teistsugused kui praegu (pildid 1 ja 2). Pildil võib nä-ha, et rektor Anneli Kannus valmistub lahti lõikama torti, mis on palju väiksem kui meie praegused sün-nipäevatordid ning mis on valmistatud tordimeist-

    rite, mitte kõrgkoolipere poolt. Traditsiooniks oli ka tõrvikutega rongkäik.

    Just sellise armsa ja ambitsioonika mõttega tä-histati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 194. sünnipäe-va (pilt 3).

    2006. aastal oli kõrgkooli juubeliaasta – vanust kokku 195 (pildid 4 ja 5). Sünnipäeva puhul korral-datud konverentsil esines ansambel Noorkuu ning

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 7

    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 206. aastapäev

    1.1.

    3.

    2.2. 4.

  • õhtu möödus veelgi pidulikumas meeleolus juubila-ri auks korraldatud peol.

    Ühise sünnipäevatordi valmistamise traditsioon sai alguse kõrgkooli 200. aastapäeval (pildid 6 ja 7). Seega tehakse sel saastal sünnipäevatorti seitsmen-dat aastat järjest. Selle aja jooksul on tortide valmis-tamiseks kulunud umbes 700 biskviidist tordipõhja, pea 99 000 g kohupiimapastat ja lugematul hulgal

    kaunistamiseks kulunud kummikomme, šokolaadi, martsipani, puuvilju jne.

    Sünnipäevatordi valmistamine on aastate jooksul kujunenud üha meeleolukamaks ettevõtmiseks (pilt 8). Näiteks võib sel ajal näha torti tegemas ka kostü-meeritud meeskondi, kes on alati enda rolli täie tõsi-dusega sisse elanud, tehes niigi vahva sündmuse veel-gi naeratusterohkemaks.

    2016. aastal tähistas Tartu Tervishoiu Kõrg-kool järjekordset juubelit. 205. sünnipäeva puhul tehti rohkem kui 205 head tegu ning sünnipäe-vanädala tipphetkeks oli kindlasti uhke juubelipi-du (pildid 9 ja 10). Juubeliaastal oli veel oluline ka selle poolest, et kõrgkooli varasem rektor Anneli Kannus ulatas teatepulga üle praegusele rektori-le Ulla Preedenile.

    9.

    5.

    7.

    6.

    8.

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 8

    10.

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 9

    Ele Hansen, õppekorralduse osakonna juhataja

    Detsembris algab vastuvõtt rakenduskõrghariduse õe põhiõppe õppekavale, õppetöö toimub tsükliõp-pena (nominaalne õppeaeg kolm ja pool aastat), õp-pekohti 78.

    Samuti võetakse detsembris vastu kutseõppe õp-pekavale 18 hooldustöötajat, õppekohaga Võrus (no-minaalne õppeaeg kaks aastat) ja 16 õpilast massööri õppele, õppekohaga Tartus. Massööri õpe on õppi-jale tasuline.

    1. Dokumentide vastuvõtt 04.12.2017–08.01.2018.2. Vastuvõtukatse ajakava ja info katsele registree-

    rimise, sisu ning korralduse kohta kõrgkooli ko-dulehel (www.nooruse.ee) 06.11.2017.

    3. Vastuvõtukatse 11.–12.01.2018.4. Vastuvõtukatse tulemused sisestatud ja vastu-

    võetavate isikute nimekirjad infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) 16.01.2018.

    5. Õppekohal õppimise kinnitamine hiljemalt 18.01.2018.

    6. Vastuvõetute nimekirjad infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) 22.01.2018.

    Vastuvõtutingimused

    Kõikidele õppekavadele kandideerimise eelduseks on eesti keele oskus vähemalt B2- tasemel.

    Rakenduskõrghariduse õppekavad

    1. Rakenduskõrghariduse õppekavadele (v.a õe eri-alakoolitus) kandideeri-jatel arvestatakse:

    1.1. vastuvõtukat-se (osakaal 40% punktisummast);

    1.2 füüsika, keemia ja matemaatika kesk-kooli/gümnaasiu-mi lõputunnistu-se keskmine hinne (osakaal 40% punk-tisummast);

    1.3 bioloogia keskkoo-li/gümnaasiumi lõ-putunnistuse keskmi-ne hinne (osakaal 20% punktisummast).

    Kutseõppe õppekavad

    Kutseõppe õppekavadele, sh töökoha-põhisesse õppesse kandideerijatel arves-tatakse keskkooli/gümnaasiumi lõputun-nistuse hinnete keskmist.

    Talvine vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

    http://www.nooruse.eehttp://www.sais.ee/http://www.sais.ee

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 10

    LühiuudisedKliinilise õenduse lektor parandab Ghanas kutseõppe kvaliteetiTartu Tervishoiu Kõrgkooli kliinilise õenduse lek-tor Marit Kiljako viibib 20.oktoobrist - 6. detsemb-rini projekti „Vabatahtlikud Aafrikasse ja Aa-siasse - Eesti ekspertide panus arengukoostöös“ raames Aafrikas, Põhja-Ghanas Nabdami piirkonnas.    Projekt saab teoks MTÜ Mondo organiseerimisel ja Eesti Välisministeeriumi toel.Projekti  üks eesmärkidest on parandada  tervis-hoiualase kutseõppe kvaliteeti Ghanas.  Vabatahtli-kud õppejõud püüavad toetada Nabdami piirkonnas asuvate õdede või ämmaemandate koolide õppeka-va kohandamist vastavalt ümberkaudsetes haiglates tuvastatud kitsaskohtadele varasemate vabatahtli-ke poolt. Õppejõu tegemisi saab jälgida vabatahtlike päevikust: mondo.org.ee/paevikud/

    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koduleht on uuenenudAlates 22. novembrist võib veebiaadressi www.nooruse.ee külastades näha uues kuues Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehte. Lisaks uudsele di-sainile on uuenenud ka kodulehe menüü. Kodulehel läbi viidud muudatuste eesmärk on info kättesaada-vuse ning leidmise lihtsustamine.

    206. sünnipäev möödus liikudesTartu Tervishoiu Kõrgkool tähistab sel nädalal 206. aastapäeva ja selle ilusa numbri puhul kuulutasime Facebookis välja väljakutse, kutsudes inimesi üles olema aktiivne vähemalt 206 minutit nädalas. Väl-jakutse osutus üllatavalt populaarseks - pea 900 ini-mest liikusid kokku 1,5 aasta jagu, 53 566 km jagu ja põletasid rohkem kui 5 miljonit kilokalorit. Kõi-kide tublide osalejate vahel loositi sünnipäevanäda-lal välja vahvaid kingitusi, et liikumine ja sportimi-ne edaspidi veelgi rõõmsamaks teha.

    http://mondo.org.ee/projektid/vabatahtlikud-aafrikasse-ja-aasiasse-eesti-ekspertide-panus-arengukoostoos/http://mondo.org.ee/projektid/vabatahtlikud-aafrikasse-ja-aasiasse-eesti-ekspertide-panus-arengukoostoos/http://mondo.org.ee/paevikud/http://www.nooruse.ee

  • Eerik Jõgi, õppejõud

    Vitamiinid on suhtelised väikesed orgaanilised ühen-did, mida organism ise ei suuda sünteesida, seetõttu omastatakse vajalik kogus tarbitud toidust. Vitamii-ne on väga erinevaid – lugejale tuntuim on kindlas-ti C-vitamiin ehk askorbiinhape.

    D-vitamiin, meie loo peategelane, kuulub rasv-lahustuvate vitamiinide hulka, mis tähendab, et ta ei ole vees lahustuv, küll on aga lahustuv rasvades (õlides) ning rasvlahustatuna säilib organismis ka teatud D-vitamiini varu. Mitmes mõttes on D-vi-tamiin erandlik, kuna päikesekiirguse mõjul suu-dab inimese organism ka ise naharakkudes D-vi-tamiini sünteesida. Täpsemalt tekib naharakkudes UV kiirguse mõjul D-vitamiini eellasühend kole-kaltsiferool, samal kujul saame seda ka loomsest toidust. Taimsest toidust saame pisut erineva kee-milise struktuuriga ergokaltsiferooli. D-vitamiini aktiivne vorm (1,25- või 25-hüdroksüvitamiin D3) sünteesitakse eellasühendite baasil lõpuks maksas ja neerudes. D-vitamiini põhiroll inimese organis-mis on seotud kaltsiumi sidumise ja omastamise protsessidega. Lisaks osaleb D-vitamiin paljudes muudes olulistes ainevahetuse protsessides nagu

    näiteks immuunsüsteemi toetamine, rakkude pal-junemine, jne (3).

    Milline on normaalne D-vitamiini tase? Eestis (TÜ Kliinikumi Ühendlaboris) peetakse normaal-seks D-vitamiini tasemeks 75 nmol/l. Eesti inimesi käsitlevad uuringud (2;4) illustreerivad ilmekalt, et normaalsele tasemele jõuab meie inimeste D-vita-miini tase vaid päikselistel kuudel (mai-september). Madalal tasemel, 50-75 nmol/l (hüpovitaminoos), oli enamikul Eestis uuritud katsealuste D-vitamiini tase.

    Kui organismis tekib D-vitamiini puudus (tase alla 50 nmol/l), siis on häiritud eelkõige kaltsiumi aineva-hetus (seos luudehõrenemisega, luumurdude sageduse tõus, jne) (3;4). Riskitegurina võib D-vitamiini puu-dus mõjutada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, diabeeti jne. See muidugi ei tähenda, et D-vitamiini puudusel nimetatud hädad inimest väl-timatult tabaksid, vaid tegemist on riskiga ehk tõe-näosus vastavate probleemide tekkeks võib (aga ei pruugi) suureneda.

    D-vitamiini preparaatidega liialdamine võib tuua tõsiseid terviseprobleeme

    Huvitaval kombel on tähelepanuta jäänud Austraa-lia teadlaste uuring, kes oma töös näitasid vastupi-

    dist – kõrged D-vitamiini doosid vanuritele hoopis suurendasid luumurdude riski (5).

    Et lugejal ei jääks muljet D-vitamiini kõikvõim-susest, tuleb meenutada, et vaatamata D-vitamiini olulisusele organismi ainevahetuses (kehtib ka teis-te vitamiinide kohta), on tegemist vaid ühe väikese komponendiga ainevahetuse protsessides. D-vitamiin on osa ainevahetuse võrgustikust, lisaks otsesele mõ-jule kaltsiumi ainevahetusele osaleb D-vitamiin ka üle 200 erineva geeni regulatsioonis (1).

    Lisaks mõjutab D-vitamiini omastamist mitmed erinevad geenid. Neil geenidel on omakorda erinevad variandid (geenide polümorfismid ja mutatsioonid), see tähendab, et igal inimesel on omakorda pärili-kud eeldused kuidas konkreetselt just tema aineva-hetus D-vitamiiniga sünteesi või omastamisega hak-kama saab (1).

    Kui D-vitamiini preparaatidega liialdada, mille tagajärjel vere D-vitamiini tase tõuseb liiga kõrgeks, võib see kaasa tuua tõsised terviseprobleeme nagu näiteks kaltsiumi kuhjumine pehmetesse kudedes-se, luude mineralisatsiooni, probleemid neerudega ning muud erinevad tervisehäired (3;5).

    Omaette mured on D-vitamiini preparaatidega. Enam-vähem võib kindel olla apteekides müüda-vatele preparaatidele, kuid väljaspool seda süsteemi

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 11

    D-vitamiin kui oluline ainevahetuse osa, mitte süütu toidulisand

  • müüdavate D-vitamiinide puhul ei pruugi pakend ja tema sisu alati 100% vastavuses olla. Sarnased prob-leemid on enamusel toidulisandite alla kuuluvatel preparaatidel.

    Kokkuvõtteks – kõigest eelnevast lähtudes oleks pigem mõistlik välja selgitada meditsiinilabori abil enda D-vitamiini tase ning saadud väärtusest läh-tudes otsustada koos perearstiga, kas on vaja-dust kasutada D-vitamiini preparaate või mitte. Tarbida D-vitamiini preparaate lähtudes liht-salt erinevate tootjate reklaamidest on kor-raga nii rumal kui ka vastutustundetu oma keha suhtes.

    Kasutatud kirjandus:

    1. Bahrami A., Sadeghnia H.R., Tabataba-eizadeh S.A., Bahrami-Taghanaki H., Behboodi N., Esmaeili H., A Ferns G., Mobarhan M.G., Avan A. Genetic and epigenetic factors influencing vitamin D status. J Cell Physiol. 2017 Oct 14

    2. Kull M. Jr, Kallikorm R., Tamm A., Lem-ber M. Seasonal variance of 25-(OH) vitamin D in the general population of Estonia, a Northern European country. BMC Public Health. 2009 Jan 19;9:22.

    3. Lips P. Vitamin D physiology. Prog Biophys Mol Biol. 2006 Sep;92(1):4-8.

    4. Roos K., Tagoma A., Kirss A., Uibo R., Hal-ler-Kikkatalo, K., Vereseerumi D-vitamiini sisaldus raseduse teisel kolmandikul mõju-tab rasedustulemust ja ema tervist Eesti Arst 2017;96(2):81-91

    5. Sanders K.M., Stuart A.L., Williamson E.J., Simp-son J.A., Kotowicz M.A., Young D, Nicholson G.C. Annual high-dose oral vitamin D and falls and frac-tures in older women: a randomized controlled trial. JAMA. 2010 May 12;303(18):1815-22.

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 12

  • Fotod: Mari-Liis Timmotalo

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 1313

    Pille Tammpere, õppejõud

    16. oktoobril toimus koostöös Tartu Tervishoiu Kõrg-kooli, SA Tartu Kiirabi ja Eesti Punase Risti liikmetega aktsioon „Sinu käed päästavad elu“, mille raames õpe-tati Tartu linna eri paikades elustamisvõtteid.

    16. oktoober on 2012. aastast alates olnud üle Euroopa südame taaskäivitamise päev, mille raa-mes juhitakse tähelepanu südame äkksurmale ja tegutsemisele selle puhul. Esmakordne koolitusakt-sioon toimus Tartus 16. oktoobril 2013. aastal Tartu Kiirabi eestvedamisel, pärast seda on teavituspäe-

    va korraldatud igal aastal. Südame taaskäivitamise päeva eestvedajaks on olnud Andras Laugamets. Alg-selt olid kaasatud vaid Tartu Kiirabi ja Eesti Punane Rist, järgnevate aastate jooksul on lisandunud haig-lad, teised kiirabiettevõtted ja tervishoiukõrgkoolid. Esmaselt Tartu piirides toimunud aktsioon on laie-nenud üle-eestiliseks ja suurenenud on vabatahtlike esmaabi õpetavate isikute arv.

    Igal aastal on aktsioonil tunnuslause. Eelmisel aas-tal oli see suunatud lastele (Kids Save Lives) ja selle päeva raames külastati paljusid väikeseid koole, li-saks toimusid aktsioonid ühiskondlikes asutustest. 2017. aastal oli tunnuslauseks „Ühiskond päästab

    elusid“ (Society saving lives) ja meeskonnad käisid paljudes riigiasutustes, lisaks mitmetes ühiskondli-kes asutustes.

    Alati leidub inimesi, kes küsivad, miks seda akt-siooni vaja on? Aitab sellest, kui kutsuda kiirabi. Euroopas sureb igal aastal haiglaeelsesse äkksurma umbes 350 000-700 000 inimest. Igal päeval sureb Euroopas kuni 1000 inimest kellegi juuresolekul sü-dame äkksurma. Kiirabide statistika näitab, et kõigist kiirabi poolt tehtud taaselustamiskatsetest raken-datakse ainult 30% juhtudel elustamisvõtteid enne kiirabi saabumist. Elustatud kodanikest pääseb haig-last koju 5-10%. Kui alustada elustamisega äkksurma

    Sinu käed päästavad elu

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 14AKTUAALNE

    tekkimisel enne kiirabi saabumist, võime seda arvu kahe- või kolmekordistada. Kui lisaks elustamise-le rakendada vajadusel koheselt (3-5 minuti jooksul) defibrilleerimist, võib ellujäänute osakaal olla isegi 50-70%. Seega on väga oluline, et tegevusi raken-datakse viivitamatult ning just kõrvalseisjate poolt alustatud ja korrektselt teostatud elustamine on olu-lise tähtsusega enne kiirabi saabumist.

    Vanus ei ole südameseiskuse tekkimise eelduseks, kardiaalne äkksurm võib tabada mehi, naisi ja lap-si igas vanuses ega ole piiratud vaid eakatega. Sageli tekib südameseiskus inimestel, kes teavad, et neil puu-dub südamehaigus.

    Taaselustamise võtted on õpitavad iga inimese poolt ja nende rakendamisega saab päästa elu. Liht-sate elustamisoskuste omandamisel on oluline saada vahetu, praktiline kogemus mannekeenil harjutades – see annab parema tulemuse, kui tegevust on vaja

    teostada reaalses olukorras.16. oktoober on üks päev, kus me propageerime

    tegevusi, mida peaks tegema südame äkksurma kor-ral. Kui on soov saada enam teadmisi ja oskuseid, siis tasub osaleda esmaabikursustel ja aktiivselt kaa-sa teha seal teostatavad harjutused. Esmaabikursused ei ole vaid neile, kes soovivad saada juhilubasid või on kohustatud olema esmaabi osutaja tööülesannete tõttu. Kõik kodanikud võiksid osata alustada taas-elustamist ja anda õigesti abi, kui on näiteks tegemist suure verejooksuga, kahtlus südameinfarkti või in-suldi tekkimisele. Juba omandatud oskuseid tuleks värskendada vähemalt paari aasta järel, seda saab te-ha näiteks igal aastal 16. oktoobril.

    Järgmise aasta 16. oktoobril oleme taas õpetamas. Loodan, et siis on veel rohkem vabatahtlikke, palju rohkem mannekeene, ning et inimesed on valmis os-kuseid omandama või värskendama.

    MIDA TEHA, KUI KEEGI KAOTAB SINU NÄHES TEADVUSE?1. pane abivajaja pikali2. hüüa võimalusel kedagi appi3. kontrolli kas abivajaja hingab normaalselt4. kui ei hinga sinu arvates normaalselt, siis helista 112

    5. ära raiska aega pulsi kontrollimisele6. aseta käed abivajaja rindkere keskele7. vajuta tugevasti (5-6 cm) ja kiiresti (100 korda/min) rindkerele

    TEE ILMA PAUSIDETA VAJUTUSI RINDKERELE:• kuni kiirabi on kohal• elustatav on hakanud normaalselt hingama • elustatav tuleb teadvusele

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 15

    Joosep Talts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku eriala õpilane

    Järgnev lugu on kirjutatud minu kui patsiendi vaa-tevinklist ja tugineb ainult minu kogemustele, seega ei ole selles loos õiget ega valet käitumist.

    Miks on vajalik nõustamine peale rasket haigus-seisundit (aju- või seljatrauma, insult, infarkt või mõ-ni muu haigusseisund)? Kui meie lähedast, sõpra või meid ennast on tabanud mingisugune haigus, siis te-gelikult me oleme suhteliselt abitus olukorras - nii patsient kui ka tema lähedased.

    Perekond on suures teadmatuses, mida peaks te-gema? Võtame näiteks perekonna, kes on oma elus haiglat (taastusravihaiglat) näinud ainult väliselt ja seda ka veel kaugelt. Selline inimene ei saagi teada, kuidas peaks olema või käituma sellises olukorras, kus nt. tütar või poeg on sunnitud tegelema taastus-raviga. Inimeste varasemad kogemused ja teadmised on täiesti individuaalsed, seega on ka probleemile lä-henemised erinevad.

    Lisaks perekonnale on väga suures teadmatuses ka patsient. Talle oleks vajalik piltlikult lahti seletada te-ma vigastused ja probleemid (muidugi, kui patsient

    seda ise soovib). Seejuures tuleb teda ikka julgusta-da edasi treenima, andma näpunäiteid ja harjutusi. Leian, et siinkohal võiks (loe: peaks) peale traumat olla kohustuslik nõustamine nii patsiendile kui ka te-ma vanematele, sest kõige abitumas olukorras on sel-listel hetkedel lähedased. Perekond ja sõbrad.

    Nõustamine peaks andma näpunäiteid, kuidas ja kui palju peaksid teised trauma üleelanut toetama, kuidas peaksid käituma perekonnaliikmed ja sõb-rad. Sealjuures on vajalik suunata perekonda, kelle käest on õigem teatud asju uurida ja küsida. Näiteks pärast mõnda eelpool nimetatud haigusseisundi tek-kimist võiks pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ja

    uurida sealt erinevaid võimalusi hüvitiste ja soodus-tuste saamiseks. Lisaks pakub sotsiaalkindlustus- amet teisigi võimalusi pere toetamiseks.

    Minu vanematel puudus vajadus nõustamise tee-nuse kasutamiseks. Samas ei ole keegi seda neile ja mulle pakkunud ja minu teada sellist teenust ei pakutagi. Ja kui ei pakuta, siis inimesed ei oska ka küsida, aga tihti aitaks nõustamine traumajärgsetel inimestel ja nende peredel palju paremini toime tul-la, samuti oleks parem ja kvaliteetsem ka taastumine.

    Nõustamine peaks algama võimalikult kiiresti, see peaks olema kättesaadav taastusravihaiglas või alga-ma juba üldhaiglates. Taastusravihaiglas on olemas psühholoogi teenuse kasutamise võimalus, aga seal tegeletakse teistsuguste probleemidega. Seal ei anta konkreetseid näpunäiteid, mis aitaksid olukorraga toime tulla. Vaja oleks asjale läheneda teise nurga alt. Vaja on patsienti julgustada ja motiveerida, rääkida ja näidata, et sa ei ole ainulaadne juhtum.

    Näide enda elust. Taastusravihaiglas olles sattus minuga samale korrusele autoavarii üle elanud mi-nuvanune neiu, kellel oli usk ja lootus kadunud. Pea-le paaripäevast vestlemist, tema julgustamist ja tema probleemide olemusest rääkimist kinnitas ta ise, et

    AKTUAALNE 15

    Tihti aitaks nõustamine traumajärgsetel inimestel

    ja nende peredel palju paremini toime tulla

    Nõustamise vajadus peale väga rasket haigusseisundit

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 16

    usk ja lootus on temasse tagasi tulnud.Kindlasti on patsiendil väga palju küsimusi ja

    hirmusid, aga nendele tuleb vastata, ei ole mõ-tet neile öelda asju „läbi lillede“. Samamoodi tuleb endast lahti öelda hirmud, sest väga paljud asjad on „kahe kõrva“ vahel kinni.

    Sellisel juhul ei ole abiks n-ö „niisa-ma jutu rääkimine“ psühholoogi juures, vaja on rääkida inimesega, kes on tao-lise olukorra läbi elanud. Küsimused kõnedefekti kohta, küsimused värina* kohta, kuidas kõige selle koormaga hakkama saada jpt. Neid küsimusi on kindlasti rohkem, kui siin loet-leda jõuaks.

    Tegelikult peaks nõustamine kestma pidevalt ja järjekindlalt ka traumajärgselt. Nõustamine ei tohiks olla ühekordne vestlemine. Peale nõustamist saab inimene po-sitiivse laengu, hiljem langevad ar-gielu mured ja rõõmud talle peale nagu paduvihm peale äikest. Ini-mesel tulevad esimesed tagasilöö-gid, motivatsioon langeb ja taastu-misel ei ole mingit edasiminekut.

    Taastusravihaiglas on olemas ko-gemusnõustaja, aga minul puudus va-jadus temaga vestelda. Kogemusnõus-taja on küll läbi elanud mõne eelpool nimetatud trauma, aga tal ei pruugi ol-la otsest seost nõustatava kogemustega, mistõttu puudub tal ka selge ettekujutus patsiendi vajadustest.

    Näiteks ei oleks erilist kasu sellest, kui in-suldi läbi elanud inimene läheks rääkima ja soovitusi andma seljaajukahjustusega inimesele, kuna tal puudub igasugune ettekujutus seljaajukah-justuse inimese mõttemaailmast ja probleemidest. 

    *Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väike-seamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 17

    Roman Paluste, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava III kursus, Tallinna Kiirabi

    Tere, kallis lugeja!Jätkame eneseabistamise teemadega. Eelmises

    numbris rääkisin koduapteegi vajalikust miinimu-mist, mis annab Sulle vahendeid eneseabistamiseks. Selles numbris räägime aga lihtsamatest eneseabis-tamise tehnikatest. Paljude traumadega saaksime ise kodus hakkama, ilma et peaks tormama EMO-sse või kiirabi kutsuma.

    Traumade puhul, on see ära löödud varvas või kööginoaga sõrme lõikamisest, räägime me notsit-septiivsest valust, mis tekib kahjustusega kaasnevast notsiretseptorite ärritusest.

    Meil kõikidel on meeles pildid olukordadest, kus inimene haarab kätega kõvasti kinni ära löödud ko-hast; valu võib keerata kägarasse või sundida lausa looteasendisse tõmbuma. Ma ei tahaks laskuda kõiki-desse selle tegevusega kaasnevatesse füsioloogilistesse ja psühholoogilistesse tagamaadesse, kuid toon välja minu arvates olulise momendi, mis järgnevates soo-vitustes kajastub: traumeeritud piirkonda surutakse kätega või keha vastu! Sellele liigutusele me ei mõtle, see tuleb automaatselt, iseenesest.

    On palju valu ja valu vähendamist kirjeldavaid

    teooriaid ja tehnikaid, kuid minu arva-tes üks märkimisväärsemaid on 1965. aastal kahe professori poolt (psüh-holoog Ronald Melzack ja neuroloog Patrick Wall) välja pakutud „The Gate Control Theory of Pain“. Väga lihtsus-tades on see teooria sellest, et KNS-i liikuv info traumast, mida aju interpri-teerib kui valu, „lahjendatakse“ muude signaalidega. Selleks muuks infoks võib olla baroretseptroritelt liikuv info sur-vest ja termoretseptoritest liikuv info külmast. Neid kahte – survet ja külma – näeme me kasutusel allpool kirjeldatud võtetes.

    Niisiis, lõime ära jäseme, lõikasime sa-latit valmistades sõrme, väänasime jala või saime kakluses kolki – neid ühendavad vähe-malt kaks tunnust:

    1. kudede (nahk, veresoonte seinad) kahjus-tusega ärrituvad notsitseptorid (ehk valuret-septorid), mille tagajärjena tunneme me VALU;

    2. veresoonte terviklikkuse kahjustusega kaas-neb vere väljumine veresoonekanalist, tekib – VEREJOOKS, lahtise haava puhul näeme verit-sust, kudede alla jooksev veri tekitab hematoomi.

    Eneseabistamise ABC - verejooksud

    Paar haavale minevat tutikut voldi pooleks ja veelkord pooleks - nii avaldavad nad sidumisel suuremat survet haava kohale.

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 18

    Lahendus? R.I.C.E!NB! Järgnevad võtted ei lahenda olukorda täies

    mahus arteriaalse verejooksu puhul (ing.: catastrophic haemorrhage), kuid põhiprintsiibid on samad igal verejooksul!

    R – REST (puhkus)Katkesta akiivne füüsiline tegevus (välja arvatud see, mis on vaja eneseabistamiseks)!

    Füüsilise aktiivsuse langusega langeb keha organite vajadus hapniku järele → vajadus südamel pumbata hapnikurikast verd väheneb ja tema löögisagedus langeb → surve veresoone siseseinale langeb ja vere-vool aeglustub → terviklikkuse kaotanud veresoonest voolab vähem verd välja.

    Tulemus: veritsus väheneb, nahaalune hematoom ei kujune nii ulatuslikuks (ja pisema haava puhul ei pruugi üldse tekkida).

    I – ICE (jää)

    Külmuta haavatud kohta! Selleks sobib külmakott (mis on Sul ettenägelikult koju ostetud ja külmi-kus jahtumas). Selle puudumisel leidub külmikust nii mõndagi kasulikku– parimad on klaaspurgid, -pudelid! Nendel on sirgejooneline äär (sirgetes koh-tades haava külmutamiseks) ja kumer põhi (ideaalne äralöödud põlvede, küünarnukkide ja pea jaoks). Külm ahendab veresooni mistõttu verejooks väheneb. Piirkonna jahutamine vähendab ka valutunnet („Gate Control Theory“).

    Paar lisasoovitust:• NB! Väldi kudede ülekülmetamist! Külmuta

    piirkonda vaid nii palju, et see oleks jahe – selleks kontrolli perioodiliselt piirkonna jahtumist oma vaba käega (lahtise haava puhul puuduta haavaga piirnevat nahka – ära puuduta haava ennast, väl-timaks haava lisasaastumist!).

    • Ära suru lahtist jääd vastu haavatud kohta – jää

    on selle jaoks liiga külm. Keha ja jää vahele peaks midagi jääma, näiteks õhukene käterätik.

    • Kui kasutada on vaid jääd, siis purusta see väikesteks tükkideks! Selline jäämass võtab paremini keha kuju, eriti kui on tegu lohu või kumerusega (näiteks hüppeliigese ülevenitusel).

    C – COMPRESSION (surve)Avalda traumeeritud kohale survet! Katkised veresooned ei veriste enam surve tagajärjel → lahtise haava pu-hul kaob veritsus olulisel määral; nahaaluse kahjustuse puhul ei te-ki suurt hematoomi. Surve vähen-dab ka valutunnet („Gate Control Theory“).• Vahetult peale traumat suru

    haav oma sõrmedega kinni. Käed on teadagi mustad, seega võimaluse korral suru lahtisele haavale midagi puhtamat – salv-rätikud, puhas rätik vms. Kui ve-ritsemine on tõsine, siis ära vaeva ennast hügieeni küsimustega, sest sel hetkel on olulisem verejooksu peatamine – suru haavale kasvõi määrdunud käega!

    • Kui kõrval on võimalus haava lo-putada (kraanivesi sobib hästi!) ja Sa kannatad valu, siis loputa haav esime-sel võimalusel. NB! Ära jää pikalt pese-ma, muidu kaob survestamise efekt.

    • Ühenda külm ja kompressioon: edukalt võib jahutada piirkonda ja samaaegselt aval-dada talle survet. Selleks sobivad jällegi hästi külmikust klaaspurgid või -pudelid.

    • Haava sidumisel loo kompressioon sidemega: proovi luua lokaliseeritud survet (teise sidemerul-

    Kasuta purgi põhja ära löödud otsmiku või põlve jaoks.

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 19

    li või tampoonidega). Kui neid pole, siis esmaabi-na sobiks ka lihtsalt tihedam side. Pea meeles, et sellisel korral on verevool takistatud kogu sidu-miskoha perimeetril – üsna kiirelt tekib kudede isheemia. Kasuta seda vaid esmaseks verejooksu peatamiseks, et anda endale aega mõelda, mida sideme alla panna, lokaliseeritud surve loomi-seks. Esmane märk tõsiselt häiritud verevarustu-sest jäsemes on selle värvi muutus ja jahtumine allpool sidet (alati vaatle ja katsu nii haavatud kui ka tervet jäset – siis on olemas võrdlusmoment!).

    E – ELEVATION (kõrgus)

    Tõsta haavatud piirkond kõrgemale! Kuivõrd kõr-gemale? Vähemalt enda südamest kõrgemale. Mida kõrgemale, seda parem on tulemus! Seletus on väga lihtne – „vesi ei voola ülesmäge!“ Ka südamel on ras-kem verd pumbata üles kui alla. Vere kogus tõstetud jäsemes langeb ning veritsemine väheneb.• Tõsta haavatud piirkond üles nii pea kui võima-

    lik!• Sõrmede/käe kahjustuse puhul tõsta haavatud jä-

    se üles ja liigu nii esmaabikapi või kraanikausini (ja kui koduapteek asub köögis, siis on nii haava loputus, kui ka järgnev haava sidumine ühes ko-has!).

    • Kui haavatud on jalg, siis ära häbene visata pikali ja tõsta haavatud jäse üles. Paigalda jala alla tool või toeta see seina vastu, et ei peaks seda kõhuli-haste abil hoidma. Teise inimese jalahaava töö-deldes jälgi, et kannatanu oleks selili. Põlvita tema juurde ühele põlvele, haavatud jalg aseta üle enda jala – nii on haavatud jäse südamejoonest üleval ja ka mugavalt abistaja ees.

    KOKKUVÕTELõikasime noaga kätt → surusime haava kinni ja tõstsime käe üles (nii on natukene aega mõelda, mida

    edasi teha) → toimetame vaba käega: veekraani, -pudeli avamine ja haava loputamine; sidemerulli avamine ja ettevalmistamine; külmakoti/purgi külmikust võtmine ja traumeeritud kohale peale surumine → olukorra hinnang: kas ve-rejooks on peatunud? Jah – tore. Ei – mis jäi tegemata? Kas on vajadus kõrvaliseks abiks (pöördumine EMO-sse või kiirabi kutsumine)? NB! Kui pead olukorda tõsiseks, siis ära kõhkle – helista 112 ja kutsu abi! Kiirabi saab kordades tühisemaid väljakutseid.

    Mida lugeda „tõsisemaks olu-korraks“?• verejooks ei peatu või/ja oled

    antikoagulantravil („vereve-deldajate“ kasutamine)

    • haav vajab õmblemist• pole tehtud teetanuse vakt-

    siini (või Sinu arvates on sellest vaktsineerimisest möödunud üle viie aasta) – on aktuaalne, kui haav on sügav või suur, nt oled saanud hammustada või haava tekitas määrdunud tööriist.Haavatud inimesele peaks pak-

    kuma istet (kuid mitte sundima), sest paljudele on vere nägemine või arusaam, et nende keha sai haavata, suureks stressoriks ja tulemusena võib kannatanu minestada, tekitades kukku-des endale lisakahjustusi.

    Kontrolli (kui Sa pole veel seda tei-nud) oma koduapteegi sisu ja räägi R.I.C.E. tehnikast ka oma pereliikmetele. Ole valmis abistama ennast ja teisi.

    Selleks korraks kõik. Soovin kõikidele lähenevaid

    ohutuid jõulupühi ja aastavahetust!

    Jahutamine ilma jääta: midagi käepärast iga kodu külmikust.

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 AKTUAALNE 20

    Hedo Mägi, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bioanalüütiku õppekava III kursus

    Iga-aastane heategevuslik jõululaat toimub sel aastal eelnevatest kordadest veidi varem. Toimumise ajaks on sel aastal 27.11 kell 10.00-13.00. Soovi-tan selle kuupäeva kohe suurelt ja punaselt endal kalendris ära märkida!

    Osalema on oodatud kõik, nii müüma kui ka ostlema. Müüjatele on kohamaks 2 eurot, mis annetatakse kõik heategevuseks.

    Samuti ootame, et iga müüja annetaks vähemalt 20% oma tulust heatege-vuseks. Kogutud summa annetatakse raskelt haigete laste teraapia jaoks.

    Kes ostjana tuleb, sellele on garanteeritud valik väga paljudest maits-vatest küpsetistest, lahedast käsitööst ja paljust muust. Tasub kindlasti tulla ja pilk peale visata!

    Laat toimub Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimesel korrusel, nagu ikka. Mängib lõbus jõulumuusika ning hea meeleolu on garanteeritud!

    Heategevuslik jõululaat Tartu

    Tervishoiu Kõrgkoolis

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 ARVAMUS 21

    Anne Vahtramäe, lektor

    Head teha on hea. Sellega saab olla kasulik. Selle abil saab keegi paremini hakkama. See teeb rõõmu. Teeb rõõmu nii aidatavale kui ka aitajale. Eriti viimasele. See annab võimaluse end hea ja vajalikuna tunda. See loob enesetunde, et olen rikas ja mul on, mida jaga-da: raha, aega, asju, oskust, annet või hoopiski tähe-lepanu. Või siis usk, et kui mul endal abi vaja, saan praegu tehtu abina tagasi. Seepärast tuleb head teha.

    Olen endalt vahel küsinud, kas see endas tekkiv hea tunne on põhjus, miks ma mõnda asja altruist-likult teen, midagi jagan või millestki hoopis loo-bun. Kas see on hea põhjus? Eetiline põhjus? Õige põhjus? Egas’ abivajajal pole suurt vahet, kes ja miks konkreetselt appi tuleb. Enesetunde tõstmiseks või ligimesearmastusest. Loobudes või liigsest lahti saa-da tahtes. Kord aastas või kogu aeg. Aga aitaja jaoks on suur vahe.

    Pean sügavalt lugu inimestest, kes pidevalt või ise-gi igapäevaselt hea tegemisse panustavad. Kes igakui-selt oma sissetulekust mingit projekti toetavad. Või vabatahtlikult mingile mittetasustavale tööle käed külge löövad. Või eaka naabrinaise puud riita laovad ja kartulid keldrisse tassivad, muru niidavad ja vahel niisama külas käivad, et juttu ajada. Või …

    Jõulude aegu tekkiv heategemisbuum on tore asi. Heategevuskampaaniad on toredad asjad. Erakorra-listel juhtumitel appi ruttamine on vahva. Aga veel toredam on see, kui keegi leiab, et tal on inimesena vastutus olla inimlik abivajajate suhtes ja ka muul ajal midagi nende heaks ära teha. 29. jaanuaril näiteks.

    Või 3. juunil. või 17. novemb-ril. Või täna. Ja homme. Kogu aeg. Hoopis enamat nõuab en-dalt see, kui otsin võimalust head teha ka siis, kui keegi seda ei märka ja telekaame-raid või plaksutajaid kõrval pole. Siis, kui endal polegi üle või liiga palju. Siis, kui heategemiseks tuleb endal ehk millestki päriselt loo-buda, kasvõi turvatundest ja privaatsusest. Ja seejärel ei maksa endast ka lõpma-ta palju arvama hakata. Ini-meseks olemine just seda tä-hendabki, et märkan ja aitan.

    Head aitamisterohket jõu-luaega! Ja aitamisaastat! Ja aitamiselu!

    Head aitamist!

    Inimeseks olemine just seda

    tähendabki, et märkan ja aitan.

    Head teha on hea

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 ARVAMUS 22

    Alustame headest mõtetest ja loomulikult

    naeratustest!

    Tegelikult saame me head teha aastaringi ja seda täiesti ilma rahata.

    Hedo Mägi, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava III kursus

    Jõuluaeg on varsti jälle käes ja sellega käib ikka kaasas ka erinevate heategvus-kampaaniate intensiivistumine ning tele- ja raadioreklaamid, milles kutsutak-se inimesi üles abivajajatele annetama. Heategevus on äärmiselt tänuväärne asi ning on tohutu rõõm näha, kuidas abivajajad saavad vajalikku abi ning inime-sed on valmis sellesse panustama.

    Olles aga tudeng, ei ole mulle absoluutselt võõras tunne, et tahaks nii-nii vä-ga annetada, kuid kuu lõpus on ka 10 eurot tihtipeale päris suur summa ning tähendab ühe tudengi jaoks pea terve nädala söögiraha. Seda eriti jõulukuul, kui käimas ka totaalne kingiralli. Tuttav tunne, eksole.

    Aidata ju ometi tahaks ning mina olen enda jaoks leidnud suurepärase alternatiivi raha annetamise asemel. Nimelt ei panusta ma heategevusse mitte raha vaid oma aega ja iseennast. Tihtipeale on selline asi hoopis väärtuslikum nii meile endile kui ka abivajajatele.

    Lastekodud, loomade varjupaigad, toidupank - asutused, kellel tihtipeale ei olegi niivõrd puudus rahalistest vahenditest kui inimestest, kes hoolivad ja on valmis oma aega neile annetama. Arvan siiralt, et lastekodus lastega män-gimas käimine on kõigile osapooltele hoopis tähenduslikum kui lihtsalt raha annetamine. Siiras laste rõõm, kui keegi nendega mängida ja jutustada tahab, teeb südame väga soojaks, ausalt.

    Samamoodi on loomadega varjupaigas. Usun, et kellelegi ei ole võõras see soe tunne, mille tekitab ühe kutsu siiras rõõm, kui temaga taas mängima lähed.

    Tegelikult saame me head teha aastaringi ja seda täiesti ilma rahata. Kellele-gi tänaval naeratamine, sõbrale komplimendi tegemine, ema eest kodus koris-tamine, oma rõõmsa tujuga teiste tuju heaks tegemine, mõne tüütu kohustuse enda peale võtmine – need on asjad, mis on päriselt elus olulised ja tihtipeale palju olulisemadki kui 25 eurot.

    Tahan julgustada kõiki head tegema ja mitte heituma sellest, kui ei ole pa-rasjagu raha annetada. Uskuge, aeg, kohalolu ja rõõmus meel on tegelikult tih-tipeale palju olulisemad.

    Soovin kõigile rõõmsat jõuluaega!

    Ulla Preeden, rektor

    Heategu on alati isiklik, seega ka otsus, kas panustada oma ae ga või raha, on ainult meie endi teha. Hinnata seda, kas üks on mingil viisil parem kui teine, tundub esmapilgul ebaõiglane, aga siiski mitte võimatu. Materiaalset hea- tegu võiks nimetada justkui kiireks heateoks ja selleks on erinevaid võimalusi. Alates püsiannetustest meie panga-kontodelt kuni tänaval toetuse küsijateni. Viimase puhul küll enamasti vaatad oma rahakotti ja avastad, et sula- raha jälle kaasas ei ole. Raha annetamine tundub veidi sel-line tehtud-unustatud tegutsemise viis, kuid mitte alati, sest taoline moodus heades tegudes osalemiseks on ena-masti suuremat rahvahulka kaasav. Niisamuti on teine-kord kiirus määrava tähtsusega.

    Aja annetamisega on veidi teisiti, sest oma aega väär-tustame me enamasti kõrgelt. Olles teinud otsuse, et osa-leme ning teeme head läbi isikliku aja pühendamise, on tõenäoliselt see side heateoga palju suurem ja kestvam. Vahel pole siiski ilma rahaliste vahenditeta võimalik saa-vutada seda, mida teo korda saatmiseks vaja ja teinekord ei piisa ka kogu maailma rahast selleks, et hea tegu saaks tehtud. Kõige olulisem seetõttu ongi meie emotsioon. See, mida tunneb andja ja loomulikult see, mida tunneb saaja. Heategu - olgu selleks siis raha, aeg või mõlemad - võiks igale osapoolele jätta jälje, et ühiselt on midagi korda saa-detud ja et andmise rõõmust oleks tõesti rõõmu. Vene kir-janik Lev Tolstoi on selle minu arvates hästi kirja pannud: „Mõtle hästi, siis mõtted kasvavad headeks tegudeks.“ See-ga, alustame headest mõtetest ja loomulikult naeratustest!

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 VÄLISPILK 23

    Grete Jeltsov, teenuste ja koostöö koordinaator

    Reisimine on vahva – mujal tundub ikka justkui hu-vitavam ja parem. Kahtlemata pakubki uute paikade külastamine põnevust ning lisaks ka arusaama, et kodus on palju, mille eest tänulik olla.

    Z-põlvkond erineb oma arusaamadelt ja eesmärki-delt eelmistest palju. Seisame täna vastamisi olukor-raga, kus noored ei kipu sugugi nii innukalt välisriiki õppima kui näiteks kümme aastat tagasi. Olen endiselt arvamusel, et üliõpilaselu lahutamatu osa võiks siiski olla vähemalt mõne kuu vältel välisriigis õppimine. Olin kindlalt sellel arvamusel juba oma õpingute ajal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ning otsustasin teisel kursusel õppides oma kliinilised praktikad Portugalis, Lissabonis Erasmus programmi (nüüd Erasmus+) raames sooritada. See oli üks silmiavavamaid ko-gemusi minu elus nii eriala kui üldiste eluseaduste poolest. See riik, inimesed ning partnerkool jätsid mulle kustumatud mälestused ning sisse põlema soovi ühel päeval tagasi minna. Kes oleks arvanud, et see võimalus tuleb juba mõne aasta pärast ja sel korral hoopis kõrgkooli töötajana.

    Kõrgkooli töötajate õpirände eesmärgid on erine-vad – kes läheb end erialaselt täiendama, kes partner-kooli mõnd ainet lugema või lihtsalt õpikeskkonnaga tutvuma. Kuna minu töö seisneb suuresti erinevate

    kogukonnateenuste koordineerimises ning tuden-gitele erialase kompetentsi arendamiseks võimaluste pakkumises, siis otsin aktiivselt võimalusi enesetäien-damiseks selles valdkonnas. Kompetentsikeskus on kõrgkoolis hetkel arengujärgus, ning sellepärast on hea käia ja uurida, mil moel asjad meie partnerite juures toimivad. Taotlesin stipendiumit ja võtsin endale eesmärgiks järgmise õppeaasta jooksul see enesearenguks maksimaalselt ära kasutada.

    Portugali kõrgharidus on kahtlemata heal tasemel, sest õppejõudude nõudmised tudengitele on kõrged. Seda sain tunda omal nahal, kui kaitsesin komis-joni ees oma praktikat neli aastat tagasi. Praktilise õppetöö osakaal on seal suuremgi kui näiteks meil, moodustades 100% IV kursuse õpingutest. Kuigi Lõuna-Euroopa tervishoiusüsteem ning meditsiini-õpingud pole võrreldavad Põhja-Euroopa tasemega, on meie partnerkool Lissabonis (Escola Superior de Tecnologia da Saúde de Lisboa/ School of Health Technology Lisbon) viimase osas Portugali mõistes suurepärane. Selle tõttu otsustasin minna tagasi juba endale tuttavasse kõrgkooli, et tutvuda sealse teenuste koordinaatori tööülesannete ning tudengite poolt pakutavate kogukonnateenustega. Oktoobri alguses pakkisin kohvri ning asusin ootusärevalt Portugali poole teele.

    Portugallased on tuntud oma külalislahkuse ja hea

    huumorisoone poolest, mis võib keskmiselt jaheda eestlase ära hirmutada, kuid minu jaoks just sobivalt pingeid maandab. Pean tunnistama, et tudengina mõned aastad tagasi samasse kooli minnes oli tun-ne hoopis teistsugune kui sel korral. (Taas)tutvusin kõrgkooli juhtkonna, kommunikatsiooniosakonna töötajate ning õppepraktika ruumidega koolimajas. Mul oli hea meel näha, et kõrgkool ja tegelikult kogu linn on vahepealsete aastate jooksul märgatavalt arenenud ja selle nimel nähakse kõvasti vaeva. Kooli praktikaklassid ja õppevahendid jäävad meie oma-dele küll alla – puuduvad korralikud laboriruumid ja peenem atribuutika, klassid on pisikesed ja arvutid

    Miks on vahepeal hea ära käia…

    Just õppepraktikal saadud kogemused on aga need, mis tulevase

    spetsialisti arengule hoogu ja edaspidiseks

    tööks hea ettevalmistuse annavad.

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 VÄLISPILK 24

    iganenud. Tihtipeale arvatakse, et külastamist väärt on vaid kohad, kus tingimused on etemad kui meil endal. Arvan aga, et ka kehvemate tingimuste nägemi-ne rikastab ja õpetab olema tänulik. See aitab justkui reaalsusesse tagasi tulla ja väärtustada võimalusi, mida kodune õppe- ja töökeskkond pakub. Hea oli kuulata, millise uhkusega kohalikud ise oma õppe- klasse ja –võimalusi tutvustasid, kinnitades korduvalt, et neid käiakse kaugemaltki imetlemas. Kahtlemata nii see ka on. Noogutasin kaasa ja kutsusin kolleege viisakalt külla, et ühel päeval neile Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ruume ja simulatsioonikeskust näidata.

    Mul õnnestus koolis ringkäiku tehes näha ka mit-me aine praktikume, mida oli isegi portugali keelt pehmelt öeldes mitte eriti hästi vallates põnev kõrvalt jälgida. Optometristi õppekava oli üks nendest, mille tudengid osalevad ka kogukonnateenuste pakkumi-ses koos bioanalüütikute, füsioterapeutide, õdede ja tervisekaitse spetsialistidega. Pakutavaid teenuseid, nagu meilgi, viiakse läbi nii lühiajaliste projektide kui õppepraktika raames. Tõdesin, et tegevuste laie-nemist piiravad peamiselt kaks asjaolu – bürokraatia ja vabatahtlike tudengite ning õppejõudude vähesus. Eelkõige viimasega puutun ka ise igapäevaselt kokku ja mõistsin seega nende muret hästi. Just õppeprak-tikal saadud kogemused on aga need, mis tulevase spetsialisti arengule hoogu ja edaspidiseks tööks hea ettevalmistuse annavad. Mida rohkem otsivad tudengid ise võimalusi praktiliste oskuste arendami-seks ning saavad kogemusi patsiendisuhtluses, seda

    lihtsam on ennast tõestada ka tööturul. Meie partnerkool Lissabonis on kogukonna-

    teenuste pakkumiseks loonud mitmeid koostöö-

    leppeid partneritega ning leidnud võimaluse luua kõrgkooli ruumidesse paralleelselt õppeklassidega ka patsiendi- või kliendikeskuse, millel on oma sissepääs,

    Kehvemate tingimuste nägemine rikastab ja õpetab olema tänulik.

    Ruumilise nägemise kontrollimine Foto: Grete Jeltsov

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 VÄLISPILK 25

    registratuur ja broneerimissüsteem ning vastutavad töötajad. Nii näeme ka meie tulevikus oma kom-petentsikeskust. Teenuseid on kõrgkoolis võimalik pakkuda tunduvalt soodsamalt kui turul või suisa tasuta, mis äratab mõistetavalt huvi sihtgruppides. Aktiivseimate õppekavadena kogukonnateenuste pakkujana tõusid esile füsioteraapia, optometristi ning tervisekaitse spetsialisti eriala. Pakutavad teenusedki sarnanevad meie omadele – peamiselt enesehügieeni vajaduse ja õigete võtete õpetamine lastele ja noortele, elanike tervisenäitajate mõõtmine, tervisevõimlemi-

    ne, sisekeskkonna ohutegurite ja rühi hindamine jms. Kogukonnateenuste kaugem eesmärk on siduda neid võimalikult palju ainete praktikumidega, mida tuden-gid õppetöö käigus niikuinii läbima peavad. Omast kogemusest võin öelda, et kes kord vabatahtlikuna mõnel tervisepäeval või muul üritusel kooli esindab, saab sellest niivõrd positiivse kogemuse, et edaspidi pakub ennast juba ise appi.

    Kui teiste õppekavade esindajatega oli mul või-malus lihtsalt kohtuda ning arutleda juba toimuvate teenuste ja ideede üle süsteemi parandamiseks, siis optometristi õppekava III kursuse tudengitega ava-nes mul võimalus osaleda lausa teenuse pakkumisel. Tegemist on ühe üleriikliku projektiga, mille raames pakub grupp tudengeid oma õppepraktika raames koos õppejõu ning paari kõrgkooli vilistlasega vä-hekindlustatud peredest algkooli lastele täielikku esmast nägemiskontrolli. Kui ilmnevad nägemis- probleemid, mis vajavad täiendavaid uuringuid või ra-vi, siis suunatakse lapsed edasi vastavate spetsialistide poole. Tegemist on väga tänuväärse projektiga, mida rahastatakse eraisiku poolt loodud stipendiumist. Võidab nii kõrgkool, kuna tudengid saavad hulgaliselt

    väärtuslikke kogemusi lastega töötamisel, kui riigi tervishoiusüsteem, mis säästab tänu sellele hulga raha. Veetsin tudengitega ühes algkoolis kolm tundi ja selle aja jooksul ilmnes umbes kahel kolmandikul lastest täiendava nägemiskontrolli vajadus. See teenus oleks neile vabatahtlike tudengite poolt ellu viimata projekti tõttu rahaliselt kättesaamatuks jäänud, seetõttu jäi see eriti eredalt meelde. Võidavad mõlemad osapooled.

    Tõdesin õpirändel taaskord, et ära käia ja tagasi tulla on vajalik. Pidagem meeles, et alati pole vaja minna vaatama, kui palju paremad tingimused on mujal. Pigem on vaja ära käia tõdemaks fakti, et üld-joontes on probleemid igal pool sarnased. Vajalik on soov pidevalt areneda ja teha paremini ning tuletada meelde, et kodus on asju, mille eest tänulik olla palju rohkem, kui igapäevaselt väärtustame. Isiklikult sain korraliku motivatsioonilaksu oma töösse sisulisemalt ja rohkem panustada, püüda ettetulevaid probleeme mängleva kerglusega ületada, ning käia ikka vahete-vahel ära, et tagasi tulles kõike uue ja värske pilguga vaadata. Seda soovitan ka tudengitele – haarake või-malusest osaleda välisvahetuse programmides ja te võidate sellest rohkem, kui oodata oskate.

    Portugali kõrgharidus on kahtlemata heal tasemel,

    sest õppejõudude nõudmised tudengitele on

    kõrged.

    Füsioterapeutide praktikaruum patsiendi hindamiseksBioanalüütikute labor

    Fotod: Grete Jeltsov

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 MEIL JA MUJAL 26

    Sandra Zimmermann ja Laura Grigorjan, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi õppekava III kursus

    Kõrgkooli III kursuse füsioteraapia tudengid Sandra ja Laura osalesid Prantsusmaal rahvusvahelisel tur-niiril “European Petrha Cup”, kus testiti esmakordselt õppemängu Petrha ning pandi proovile enda tead-mised geriaatrilisest füsioteraapiast. Tudengid räägi-vad lähemalt, mida turniir endast kujutas ning mil-lise kogemuse võrra nad rikkamaks said.

    Turniir oli üles ehitatud füsioteraapia üliõpilas-tele mõeldud mängule, mille põhimõtteks oli kliini-lise juhtumi lahendamine. Protsess algas järgmiselt: kõigepealt saime mõned faktid patsiendi enesetun-de ja eluolu kohta, siis saime küsida patsiendilt mõ-ned lisaküsimused intervjuu kaudu ning kõige lõpuks leidsime füsioterapeutilised probleemid ning panime kirja eesmärgid.

    Nüüd kõigest lähemalt.  Ühe mängu jooksul on sul võimalus kasutada 100% märkmete tegemiseks, ehk kui leidsid, et antud info on vajalik, siis panid selle endale kirja ja tänu sellele vähenes ka protsent. Män-gu lõpuks oleks hea kui alles on 0%. Lisaks oli märk-mete tegemine äärmiselt vajalik, kuna infot oli palju

    ning füsioterapeutiliste probleemide osas ei saanud enam tagasi minna hindamise osa juurde. Intervjuu osa oli meie arvates veidike halvasti koostatud. Sai-me otsingusse kirjutada ainult märksõnu nt pain, fa-mily jne, kuid kui sõna ei vastanud täpselt program-mis olevale sõnale ehk oli sünonüüm, siis küsimust ka patsiendile ei esitatud, mis tegi intervjuu osa üp-riski raskeks. Hindamise etapis oli veel võimalik ot-sida teste, mida patsiendile oli eelnevalt tehtud, ka nende otsimine käis märksõnade kaupa. Teste sai samuti üles märkida, nt kui tasakaalu testi tulemu-sed olid halvad, siis saime sellest pärast kirjutada väl-ja probleemi.

    Füsioterapeutiliste probleemide etapis oli vaja välja valida hindamise etapis kogunenud märkmetest kõi-ge olulisemad. Need tuli ära jaotada viide erinevas-se alajaotusesse: anatoomilised struktuuri- ja funkt-sioonihäired (4 märget), osalusprobleemid (3 märget), aktiivsust limiteerivad tegurid (3 märget), positiivsed lisategurid (2 märget), negatiivsed lisategurid (2 mär-get). Mäng hindas ka seda, kas iga alajaotuse märk-med olid õiges tähtsuse järjekorras.

    Järgnes eesmärkide etapp, kus meile harjumus-pärase kaheks jaotuva lähi- ja kaugeesmärkide sead-misviisi asemel kasutati midagi veidi keerulisemat - 

    initial (1 eesmärk), intermediate (2 eesmärki), final (3 eesmärki). Igat eesmärki tuli kõigepealt ise lauseks sõ-nastada, siis olemasolevate mõistete abil kirjeldada, valida sobiv vastav probleem sellele ja lõpus oli ka või-malus kirjeldamiseks. See etapp oli meile kõige ras-kem, sest droplistis toodud tegusõnade ja nimisõna-de valik oli limiteeritud. Lisaks ei teatatud meile, et kirjelduse osa võistluses ei hinnatagi, meie aga pöö-rasime sellele liigselt tähelepanu.

    Sandra: Kogemus oli super! Saime testida erialast arvutimängu, mis põhines kliinilise juhtumi lahenda-misel. Mäng oli valminud Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali koostööl. Lisaks saime juurde uusi tutvusi välisriikidest ja tutvuda Bordeaux’ linnaga. Kui sel-line võimalus pakutakse välja, siis soovitan kindlasti!

    Laura: Minu jaoks oli see kogemus samuti väga meeldiv ja eriline, sest saime olla esmakordsed män-gu testijad ning tutvuda Bordeaux’ linnaga. Mäng oleks kindlasti kasulik õppevahend meie tudengite-le, sest pakub väljakutset ja harjutab kriitilist mõtle-mist. Järgmisel aastal on PETRHA meeskonnal plaa-nis korraldada järgnev 2018. aasta cup, seega soovitan võimalusel osaleda.

    Rahvusvahelisel turniiril sai uusi teadmisi läbi põneva mängu

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 MEIL JA MUJAL 27

  • Janika Pael, lektor2. novembril toimus Tartus vSpa konverentsikeskuses ACUCARE projekti lõpuseminar.

    Projekti ACUCARE (Acute team in youth psychiat-ric services targeted to the residential child care; 2016-2018) eesmärk on arendada koostööd lastekaitse ning vaimse tervise valdkonna vahel, pakkudes vastavaid oskusi ja teadmisi tulevastele vaimse tervise ja sotsiaal-töö praktikutele. Projekti tulemusena on valmimas e-õppe kursused (2 kursust, kumbki 5 EAP) interpro-fessionaalsete oskuste arendamiseks. Projekti partne-riteks on olnud Turu Ametikõrgkool, Tartu Ülikool ja Tartu Tervishoiu kõrgkool.

    Projekti lõpuseminar Successful Collaboration betweenChild Welfare and Psychiatric Services kesken-dus tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide koos-töö küsimustele, sealhulgas sotsiaaltöö ja õe õppekava tudengite koos õpetamise võimalustele. Projektijuhi Eeva Timonen-Kallio ettekanne käsitles interprofes-sionaalset koostööd Soome lastekaitsetöös. Vaimse tervise portaali www.peaasi.ee tegevuses osaleja Mer-le Purre esitlus puudutas koostöö kõrval oluliselt ka stigma teemat. Viimase plenaarettekandes rääkis oma tööst Satu Deraz, kes töötab pereterapeudina Turus firmas Merikratos, mis on oma praktiseerimise viisi-de poolest innovaatiline ka Soomes. Pärastlõunastes grupitöödes käsitleti kuue mõttemütsi meetodit juh-tumi hindamisel, reflektiivse mõtlemise metoodikat, laste vaimse tervisega seotud väljakutseid ning õen-duse ja sotsiaaltöö tudengite koos õppimise võimalusi. Konverentsil osalenud Turu Ametikõrgkooli tudengid külastasid SA TÜK Psühhiaatriakliinikut, Käopesa Perekodu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eelkliinilise praktika baasi.

    ACUCARE lõpetabTERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 MEIL JA MUJAL 28

    file:///C:\Users\Jaanika\Desktop\www.peaasi.ee

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 PERSOON 29

    Joosep Talts (21) on Tartu Ter-vishoiu Kõrgkooli erakorralise

    meditsiini tehniku kutseõppe eriala tudeng. Nii mõnedki on

    kooli peal teda tähele pannud, kuid mitte kõik ei tea tema lugu.

    Kes on alati rõõmsameelne Joosep Talts?

    Leo Vissak, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava I kursus

    Joosep, milline olid sa väiksena ja kelleks tahtsid sa saada?

    Ma olin väiksena täiesti tavaline noormees. Ma olin üsna aktiivne, kuid ma ei tahtnud väga eristuda suurest massist. Lasteaias tahtsin ma politseinikuks saada. Pärast põhikooli läksin ma aga hoopis kutse-kooli teedeehitust õppima. Gümnaasium ei tulnud siis kõne allagi. Mul ei olnud soovi omandada pelgalt teoreetilisi teadmisi, ma tahtsin midagi reaalsemat. Midagi nagu juhiload kolmes erinevas kategoorias,

    mootorsaega töötamine ning omapäi igapäevane hak-kama saamine.

    Mis juhtus pärast kutsekooli lõpetamist?Pärast viimast kutsekooli lõpueksamit oli õhtul pi-

    du ning üleüldine tähistamine. Selle käigus sõitsin ma vastu puud ning sattusin avariisse. Millised olid füü-silised tagajärjed? Ma murdsin oma kaelaluu, sattusin koomasse ning taastun õnnetusest siiani. Seesmiselt muutis see kogemus mind teisel viisil, raputades mu eluprioriteedid paika ja andes mulle õppetunni kogu eluks. See vastas minu küsimusele. Ma soovisin min-gisugust elumuutust ja saingi selle. Ma olin enne seda tundnud, et kõik on ennast ammendanud ja jookseb aina ühte rada pidi - peod ja muu. Mu elu oli oma-dega ummikusse jooksnud ning selle laiali ajamiseks oli vaja üht avariid, mis pea klaariks lõi. Nüüd on mul kaks sünnipäeva(mõlemad juunis) ja ma jaotan endast kõneldes oma elu kaheks: “eelmiseks eluks” ja “prae-guseks eluks”.

    Milline oli taastumisprotsess?Esimesed õnnetusjärgsed kuus kuud ei olnud mul

    mingisugust motivatsiooni ennast pingutada.Mul oli taas vaja õppida mõtlema ning kõnelema, ja

    kui see tehtud, ei tahtnud ma mõnda aega enam tree-ningust midagi kuulda. Mul ei olnud lihtsalt seda ta-het. Aga siis, kui piisavalt aega oli mööda läinud, käis mul peas klõpsatus ning ma võtsin ennast kokku. Ma hakkasin end treenima.

    Harjutused nõudsid minult suurt pingutust. Rööbaspuude peal turnimine paistis kõrvaltvaata-jatele esialgu päris kentsakas - ma ju värisesin üle terve keha. Silmadki ei olnud alguses nõus mu soovi peale fokusseerima. Vaja oli treenida ja treenida ja treenida.

    Suurt tuge sain ma taastumisel oma pereliikmetelt, kes mind julgustasid ja mulle hoogu juurde andsid. See paistis eriti silma just ema puhul, kes on õpetaja ning kes teab, kuidas töötada erivajadustega noortega. Siinkohal soovingi ma tänada oma ema kogu ta osuta-tud abi eest. Aitäh sulle!

    Lisaks perele sain ma haiglas abi muidugi ka per-sonalilt. Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni-keskuse tublid töötajad - füsioterapeudid, logopeedid ja psühholoogid - tegid kõik minu kallal tööd ning andsid mulle täpsed juhised, kuidas end parendada. Tegelikult on väga tähtis otsida taolisel eluperioodil inimesi, kes sind aidata saavad. Mina ei oleks selle kõi-gega üksinda toime tulnud.

    Kannatanust elupäästjaks - Joosep

    Talts

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 PERSOON 30Kas sa oled pärast õnnetust kohanud ka selliseid ini-mesi, kes ei kohtle sind viisakalt?

    Aeg-ajalt ikka olen, jah. Näiteks on mulle ette hei-detud päise päeva ajal “lakku täis” olemist või on mi-nult pilkaval moel küsitud, et ega ma eksinud ei ole. Ma ei pane seda kellelegi pahaks, kui nii läheb. Neil lihtsalt ei ole minusugustega mingeid varasemaid ko-gemusi. Pealegi leian ma, et sellised inimesed teevad mind ainult tugevamaks ja aitavad mul paksemat nah-ka kasvatada.

    Minu vastus on sellistel juhtudel peaaegu alati sa-masugune.

    Tagasihoidlikul kombel, teise tasemele langemata, võtan ma oma rahakotist ühe sildi ning ulatan selle inimesele, kes minu poole ebaviisakalt on pöördunud. Sildil seisab kiri: “Ma ei ole purjus, olen läbi elanud väga raske autoavarii”. Selle peale jäädakse vakka ning häbenetakse oma käitumist. Ma ei nori kunagi tüli. Mul ei ole vaja oma energiat niiviisi raisata, sest teiste halvad mõtted ei ole minu jaoks tähtsad.

    Mis on nüüd, pärast õnnetust siis sinu elus tähtis?Elus on väga tähtsal kohal tervis. Vaja on endas lei-

    da ka see väike “mina”, kellega nõu pidada ja arutada mis on tähtis ja mis mitte. Igaühe väike “mina” räägib teiste “minadest” erinevat juttu, kuid alati nii, et just temal on sinu suhtes õigus. See sisemine “mina” on

    Foto: Annabel Uibo

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 PERSOON 31

    vaja üles leida selleks, et saada vastused küsimustele “miks ma midagi teen?” ja “milleks seda kõike vaja on?”. Seda peab iseendas otsima, muud võimalust ei ole. Kui probleemile leidub nimetus, leidub sellele ka lahendus. Nii olen ma öelnud inimestele, kes on elus seisnud vastamisi samalaadsete raskustega nagu ma isegi.

    Kui kiiresti tuli mõte hakata õppima erakorralise meditsiini tehnikuks?

    Ei tulnud kiiresti. Kuu-kaks pärast koomast ärka-mist oled sa täielikus segaduses, sa justkui ulbid elu-merel ning ei tea mida teha. Seda on raske seletada ini-mesele, kes pole seda kogenud, aga sa tegelikult ei oska sel hetkel midagi mõelda. Selle tõttu tuli erakorralise meditsiini tehnikuks õppimise mõte alles üks aasta pärast õnnetust. Mul tekkis tunne, et ma pean saama töötada kiirabis või erakorralise meditsiini osakonnas. Mind huvitavad just nimelt raskemad terviseproblee-mid ja ma tunnen ennast sisimas hästi, kui ma saan teisi inimesi aidata.

    Ja kuidas sul koolis nüüd läheb?Väga hästi läheb. Eks alguses oli kergem, aga siis

    läks keerulisemaks. Erinevalt paljudest kursusekaas-lastest ei ole ma varem kuskil asutuses omandanud meditsiinilisi teadmisi. Mul on läbitud vaid süven-datud patsiendi õpe. Selle tõttu kulub mul erinevalt teistest uute teemade omandamiseks rohkem oma va-ba aega. Mina päris poole sõnaga õpetaja lauseid ette aimata ei suuda.

    Aga ma tulen sellegipoolest omadega toime. Ma möllan lihtsalt edasi ning kuulan selle käigus oma seesmist väikest “mina”. Minu jaoks ei ole võimatuid asju, kõike saab lahendada. Isegi ergonoomika tunnis.

    Inimestega saan ma ka meie koolis hästi läbi. Mi-nusse on senimaani veel kenasti suhtutud. Koolis on vaba õhkkond ja ma saan siin olla mina ise. Ma saan siit koolist ka abi - füsioteraapia näol. Seda eriala hin-dan ma väga ning see oli EMT’i eriala järel mu teine

    valik.Kas sa leiad, et minevikus kogetu võib sulle tu-levikus töötades kasuks tulla?

    Jah, leian küll. Ma tean kui valusad ja mittevalusad on igapäevased meditsiinili-sed protseduurid ja ma oskan patsientide meelestatust protseduuride suhtes lee-vendada. Üleüldse leian ma, et inime-ne peab oma haiguste kohta teadma võimalikult palju. Siis on kergem - kergem ja kindlam tulevikule vas-tu minna. Praegu olen ma näiteks omale laenutanud raamatu “Aju emotsionaalne elu”, et veelgi rohkem ennast tundma õppida.

    Millest sa unistad, Joosep?Sellest, et ma oleksin täiesti

    terve ja suutlik käima ja jooks-ma - just eriti jooksma. Praegu ma seda hästi teha ei saa, aga kui ma seda suudaksin, jook-seksin ma ümber maailma. Korra üht- ja siis teistpidi, sest teise nurga alt vaadatuna oleks maailm jälle huvitav.

    Ütle midagi oma koolikaaslas-tele!

    Ma ütlen teile kallid kooli- ja klassikaaslased, kallis lugejaskond, et olge ikka aktiivsed, julged ja sot-siaalsed! Püüdke mõista nalja ja teh-ke ka ise huumorit! Õppige tundma inimeste olemust ja minevikku enne kui neist arvamuse formuleerite. Ja palun - ärge sõitke alkoholijoobes olles autoga.

    Ma tänan kõiki, kes on mind aidanud ja abistanud. Päikest teile kõigile! Foto: Annabel Uibo

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 32IKKAGI INIMENE

    Foto

    : Ann

    abel

    Uib

    o

    Joosep Talts Mis nõu annaksid 15-aastasele endale? Ma ütleksin talle, et tuleb rohkem elada ja haarata kinni igasugustest võimalustest, mis sulle pakutakse.

    Parim nõuanne, mis oled oma emalt saa-nud? Ole julge igas olukorras.

    Lõpeta lause: “Üks endast lugupidav naine ei tohiks kunagi…” ..ropendada ega suitsu teha. Või noh - vahest võib, aga salaja.

    3 asja, mis mu seljakotis alati on: Taskumärk-mik, kalkulaator ja 1-eurone münt.

    Ütle midagi võõrkeeles: “Tu si skaistu!” (“Sa oled ilus” läti keeles)

    Esimene mälestus elust? Eelmisest elust või sellest elust? Eelmise puhul tuleb meelde esimene elukoht ja koridori lakitud puitsein. Uues elus mäle-tan ma haigla voodivahelisi kardinaid.

    Minu esimene töökoht oli: Põllu peal kivide korjajana.

    Kui oleksin president, siis: Kaotaksin ära kõik maksud peale sotsiaalmaksu. Seejärel lõpetaksin ma selle kooli ära ning värviksin meie maja kollaseks.

    Kõige ebameeldivam söök/jook mu jaoks on: Köharohi.

    Kui mul oleks tätoveering, siis see oleks: Miski, mis mu taassündi sümboliseeriks. Lootoslill või pentagramm või muu sarnane. Võib-olla teavad lugejad midagi soovitada?

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 MEIL JA MUJAL 33

    Tudeng vs õppejõud

    Evelin Kupits, ämmaemanda õppekava I kursus Kalmer Marimaa, õppejõud

    1. Mis kool on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eelkäija? Tartu ämmaemandate kool Ämmaemandate kool

    2. Nimeta kõik TTHKK eelnevad nimed Tartu Meditsiinikool; Tartu ämmaemandate kool Ämmaemandate kool; Tartu Meditsiinikool

    3. Nimeta erialad, mida saab õppida meie koolisämmaemand, õde, eriõde, füsioterapeut,

    bioanalüütik, tervisekaitsespetsialist, hooldaja, EMT, massöör, lapsehoidja, radioloogiatehnik

    õde, eriõde, ämmaemand, bioanalüütik, tervisekaitsespetsialist, füsioterapeut, radioloogiatehnik,

    lapsehoidja, hooldustöötaja, EMT, massöör

    4. Millal tähistatakse kõrgkooli sünnipäeva? 7. november 20. november

    5. Kes on meie kooli maskott? õnnelik bakter -

    6. Mida sümboliseerib kooli logo? südame funktsiooni ja olulisust igas inimeses, loomas, elusolendis südant, vereringet

    7. Mis aastast hakkas ilmuma veebiajakiri Tervist!? 2014 2014

    8. Nimeta kuu, millal toimuvad ÜE valimised? oktoober oktoober

    PUNKTID: 15/22 15,5/22

    Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova,ämmaemanda õppekava III kursus

    Õiged vastused: 1. Ämmaemandatate kool 2. Tartu Ämmaemandate Kool (1811-1930), Eesti Õdede Ühingu Õdede Kool (1930-1941), Tartu Meditsiinikool (1941-1944), Vabariiklik Meditsiiniline Keskkool (1944-1964), Tartu Meditsiinikool (1964-2005) 3. Õde, eriõde, ämmaemand, bioanalüütik, tervisekaitsespetsialist, füsioterapeut, radioloogiatehnik, lapsehoidja, hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehnik, massöör, tegevusjuhendaja 4. 24. novembril 5. Positiivne pisik 6. Hoolivust ja tervisele orienteeritust 7. 2013 8. oktoobris. Küsimused põhinevad: www.nooruse.ee, https://opiteatmik.weebly.com/

    Legend: roheline õige, punane vale, oranž peaaegu õige

  • Hedo Mägi, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bioanalüütiku õppekava III kursus

    Tere taas üliõpilasesinduse poolt!Hea meel on teatada, et ole-

    me valmis uuteks tegudeks uue esindusega. Oktoobrikuus toimu-sid üliõpilasesinduse valimised ning ametlik uus esindus on järgmine:

    Stella Tiit (ÄM I)Sandra Vind (ÕDE II)Roman Paluste (ÕDE III)Kelly Potsepp (ÕDE II)Kristjan Laubholts (ÕDE II)Riin Pajumets (ÕDE II)Siiri Linde (ÕDE II)Britta Jürgenson (ÄM I)Aivar Tõnismäe (ÕDE III)Elika Šaškina (ÕDE I)Anastassija Truss (ÕDE I)Jane Arujõe (ÕDE I)Ervin Valdt (TK II)Triin Lutsar (FT I)Tuuli Muistna (TK III)Birgit Allilender (TK I)Egert Vinogradov (BA III)Stella Toomsoo (BA II)Eliise-Rosalinda Ude (BA II)Hedo Mägi (BA III)Kaie-Riin Jürgenson (LH)

    16. novembril toimunud üliõpilasesinduse koosole-kul valiti hääletuse tulemu-sena üliõpilasesinduse uueks esimeheks Kristjan Laub-holts ja aseesimeheks Egert Vinogradov.

    Saime ametlikult ka uue ruumi, mis asub teisel korru-sel, raamatukogu kõrval. Si-sustuse saame sinna novembri lõpus ning siis ootame kõiki en-dale külla.

    Soovin kõigile ilusat kooli sünnipäevakuud ning jõu-luaega!

    TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 ÜLIÕPILASESINDUS 34

    Üliõpilasesindus sai uue esimehe, uued liikmed ja uue ruumi

    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasesinduse esimees

    Kristjan Laubholts

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 RETROSPEKTIIV 35

    Fotod: Mari-Liis Timmotalo

    Foto: Mari-Liis TimmotaloFoto: Mari-Liis Timmotalo

    Foto: Taimi Taimalu

    20. septembril tähistas kõrgkool Füsioterapeutide päeva üritusega „Füsioteraapia - Lii-kumine?“ Üritusele registreerus 10 võistkonda, võisteldi 8 võistlusalal. Mõõduvõtmise võitis Sõjakool, II ja III koht jäid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile.

    Septembri viimasel nädalal toimus Teadlaste Öö Festival, mille raames oli võimalik külastada ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Võimalik oli testida tervisenäitajaid, külastada kommilaborit, tutvuda radioloogiatehnikute õppeklassiga, õppida taaselustamist jpm.

    3. oktoobril toimus kõrgkoolis avalik loeng „Lauake, näita end“, kus oli võimalik oma silmaga näha Eestis ainulaadset anatoomilist lauda ja

    selle võimalustega tutvuda.

    16. novembril viibis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli delegatsioonl Klaipeda Ülikoolis, et arutleda radiograafia magistriõppe ühiskava detailide üle.

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 RETROSPEKTIIV 36

    Lõuna-Eesti haigla töötajad käisid kõrg-kooli perepalateid ja sealsedi võimalusi uurimas.

    14. ja 15. novembril toimunud 4. rahvusvahelisel Põhjamaade konverentsil „Is Nursing Education Up To Date?“ arutleti selle üle, kas õendusharidus on ajakohane.

    25. oktoobril avas kõrgkool kõikidele huvilistele oma uksed, õpetada mee-massaaži tegemist ja veenivere võt-

    mist, rääkida tervislikust toitumisest ja joogivee kvaliteedi hindamisest ning muust tervisega seonduvast.

    8. novembril, röntgenikiirte sünnipäeval tähistati rahvus-vahelist radioloogiapäeva, mille auks toimus avalik loeng MRT ajaloo kohta. Loomulikult ei puudunud sünnipäevalt ka uhke tort ja rõõmus meel.9. novembril allkirjasid Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit, Eesti Õendusjuhtide Ühing ja 3N töörühm ühise avalduse õendusabi klassifikatsiooni kasutusele võtmiseks Eestis.

    Foto: Mari-Liis TimmotaloFoto: Mari-Liis Timmotalo

    Foto: Mari-Liis Timmotalo

    Foto: Mari-Liis TimmotaloFoto: Terje Lepp

  • 37TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 FUTUSPEKTIIV

    20.-24. november on kõrgkooli sünnipäevanädal, tänavu saab Tartu Tervishoiu Kõrgkool 206 aastaseks!20.-24. november on Euroopa kutseoskuste nädal, mille raames toimuvad kõrgkoolis mitmed põnevad tegevused ja üritused.27. novembril toimub kõrgkooli fuajees heategevuslik jõululaat. Kogutud tulu annetatakse raskelt haigete laste teraapia jaoks. Lisainformatsioon: www.nooruse.ee/joululaat30. novembril kell 15-17 toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis (L. Puusepa 8) elanikkonnale suunatud tasuta tervisepäev.

    VEEBIAJAKIRI TERVIST! OOTAB KAASTÖIDVeebiajakiri ootab kirjutisi kõrgkooli personalilt ja tudengitelt, samuti vilistlastelt, koostööpartneritelt ja teistelt huvilistelt. Samuti on oodatud ettepanekud lugude teemade osas. Huvi korral võtta ühendust meilitsi: [email protected].

    Jääme teie kirjatöömõtteid ootama!Järgmine ajakirjanumber ilmub 14. veebruaril 2018.

    Foto: Lauri Veerde

    KÕRGKOOLIS PEAGI TULEVAD SÜNDMUSED7.-8. detsembril osaleb Tartu Tervishoiu Kõrgkool noorte infomessil TEEVIIT, mis toimub Eesti Näituste messikeskuses.

    10.jaanuaril-30. mail toimuvad kõrgkoolis tervisevõimlemise rühmatreeningud neuroloogilise kahjustusega täisealistele inimestele. Rohkem informatsiooni www.nooruse.ee11. jaanuaril toimub Tallinna Kultuurikatlas kõrghariduspäev “Õpi Tartus!”, kus on võimalik tutvuda Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekavadega.

    14. veebruaril ilmub kõrgkooli veebiajakiri Tervist!

    http://www.nooruse.ee/joululaatmailto:mariliistimmotalo%40nooruse.ee?subject=TERVISThttp://www.nooruse.ee

  • TERVIST! / NOVEMBER 2017 / nr 17 FUTUSPEKTIIV 38

    Seltskondlikkus:☐ Olen pigem üksiküritaja, eelistan omaette asju ajada (C)☐ Veedan aega enamasti koos suurema kambaga (A, B, D, E, K)☐ Mulle meeldib olla rahvamasside tähelepanu keskpunktis (V)

    Kui peaksin elus kapitaalse kannapöörde tegema:☐ hakkaksin laboris tööle või õpiksin optikuks (A)☐ otsiksin tööd tanklas või naftat puurtornis (B)☐ läheksin laevakokaks (C)☐ prooviksin õnne vetelpäästjana (D)☐ hakkaksin küünetehnikuks või juuksuriks (E)☐ läheksin torumeheks või portjeeks (K)☐ alustaksin laulja või pillimehe karjääri (V)

    Supervõime või võluabivahend, mida endale tahaksin:☐ Röntgen-pilk (A)☐ Igiliikur (B)☐ Superkiire tervenemisvõime (C)☐ Ääretu optimism (D)☐ Nähtamatuks tegev mantel (E)☐ Ämblikmehe mehaaniline võrgutulistaja (K)☐ Lauluoskus (V)

    Minu parim omadus:☐ Olen lihtsalt Nobeli preemia vääriline leid (A)☐ Saan beeb