SISUKORD ÜRITUSED

NR 2 JUUNI 2006

Turba Gümnaasiumi lõpu-aktused toimuvad: L 17.06. 2006 kell 17.00 (9.klass) ja T 20.06. 2006 kell 18.00 (12. klass)

Reedel, 23.juunil toimuvad Turba kooli staadionil juba VIII Turba Laste Spordimängud. Algus kell 12.00. Samas korraldame ka erinevaid võistlusi täiskas-vanutele! Nii, et kutsume kõiki sportlikult aega veetma! Üritust korraldab Turba Lionsklubi, info 56667562 (Viktor Juhanson)

27. juuni saab Lehetu küla 765 aastaseks. Alates 15.00 on kõik oodatud tähistama ja „Nissi Trol-lide” ning Randabergi Goa kooli orkestri ühiskontserti kuulama.

Surnuaiapüha 30. juulil kell 11.00. Armulaud kirikus ja kell 12.00 jumalateenistus Nissi kal-mistul. Bussiring: Turba poe eest 10.00, Lehetust 10.10, Nurmest 10.20 Peale jumalateenistuse lõppu sõidab buss Turbasse tagasi.

Nissi Kirik Maarja Kogudus kor-raldab Pühapäevaseid juma-lateenistusi Turba Kultuuri-majas iga kuu teisel pühapäeval kell 14.00 (kaasaarvatud ka suvekuudel) Olete oodatud!

31.augustil 2006.a.kell 17.00 kut-sub Riisipere Kultuurimaja eten-dusele ja tsirkuse õpikotta ”Vello Vaheri tsirkuseperekond ”.

TänuavaldusNissi Vallavolikogu ja -valitsus täna-vad kõiki Nissi valla lauljaid, tant-sijaid ja pillimängijaid, kes osalesid 3. juunil Keilas Harjumaa Laulu- ja Tantsupeol: Turba Gümnaasiumi mudilaskoor, dirigent Iveta Jüris-son; Turba Gümnaasiumi laste-koor, dirigent Iveta Jürisson; Nissi Põhikooli mudilaskoor, dirigent Merle Vilu; Turba naiskoor ”Nel-li”, dirigent Tõnu Kangron; Riisi-pere kammerkoor, dirigent Pille Saatmäe; Ellamaa naisrahvatant-surühm, juhendaja Sirje Vinni; Rii-sipere naisrahvatantsurühm Roosi, juhendaja Sirje Nokkur; Riisipere memmed, juhendaja Sirje Nok-kur; Puhkpilliorkester Nissi Trollid, dirigent Tõnu Sal-Saller; Riisipere kapell, juhendaja Margit Kullo.

Noorte infopäev Nissi vallas

10. juunil toimus Turba pargis meeleolukas noorteüritus ni-mega „Noorte infopäev 2006.“ Ürituse algus lükkus tund aega edasi, sest korralduspaiga elektri-vool ei vastanud nõutele. Sellest takistusest saadi üle tänu kohale-kutsutud elektrikule, kes vea pa-randas. Pärast seda sujus üritus laitmatult.Kohapeal oli avatud infopunkt,

kus jagati ohtralt infot noortele

ja ka nende vanematele. Pisut nooremate seas oli eriti popu-laarne näomaaling, kus soovijate järjekord ei tahtnud kuidagi lõp-peda.Üritusel esinesid erinevad tant-

sutrupid üle kogu valla. Tantsija-te vahepeal esines Vadim Osnatš beatbox’iga ja teenis selle häm-mastava etteastega suure aplau-si. Peale tantsijaid astusid üles noortebändid Error Report, Rä ja Börte ning loomulikult ka Sli-de-Fifty, kes oli peaesineja. Suured tänud Nissi Valla Noor-

te Ühenduse (NVNÜ) liikme-tele, Nissi Noortekeskusele, Nissi Vallavalitsusele ja kõigile, kes selle ürituse korraldamisele kaasa aitasid. Eraldi nimetamist väärib kindlasti Natalia Sereda, ilma kelleta poleks seda üritust toimunud.Kokkuvõtteks võib öelda, et

üritus läks korda. Loodetavasti kohtume ka järgmisel aastal!

Ürituse pilte saate vaadata aad-ressil www.freewebs.com/nissi-noored.

Ermil MiggurNVNÜ esimees

Turba lapsed Saksamaal jalgpalli mängimas

Turba Gümnaasiumi õpilastel õnnestus vahetult enne jalgpalli maailmameistrivõistlusi osaleda tänavajalgpalliturniiril (street-soccer) Lõuna Saksamaal asuvas Eisenbergis. Eisenbergi kool on Turba kooli sõpruskool. Turniir oli üpris esinduslik, kokku osales 32 võistkonda., sealhulgas noored Ungarist, Inglismaalt, Küproselt, USA-st, Ukrainast ja Saksamaa eri piirkondadest. Meie õpilased esindasid Eestit. Mängida tuli 4 mängu. Loos viis meid esimeses mängus kokku Ungariga, mängu tulemuseks viik 2:2. Ülejäänud kolm mängu mängisime Saksa-maa erinevate võistkondadega, siit saime 2 võitu ja ühe kaotu-se. Kuigi esimese kolme hulka ei õnnestunud kahjuks meie mängijatel tulla, olid meie noo-red jalgpallurid väga tublid, seda näitab seegi, et mitteametlikus kontrollmängus võitsime ühte

turniiri võitjat - pingelise ja põ-neva matši käigus alistasid meie mängijad Inglismaa võistkonna.Siinkohal suurimad tänud meie

treenerile Tiit Kaasikule, kes lastega tegeles ning andis meie jalgpallurite võistkonnale hea ettevalmistuse. Huvitav oli ka turniiriväline

programm, mida õpilased said jalgpalli mängimisest vabal ajal jälgida: Saksamaa endised jal-gpallikuulsused (Euroopa- ja maailmameistrid) viisid läbi ühistreeningu noortele jalgpal-luritele, peale selle saime jälgi-

da jalgpallimatši nende samade kuulsuste ja Rheinland-Pfalzi liidumaa preestrite koondise va-hel. Kuigi võitlus oli pingeline, jäid selles mängus siiski kindlalt peale endised jalgpallurid. Ja loomulikult leidsid lapsed enda-le uusi sõpru, sest elasime kõik koos koolimajas, ööbisime klas-siruumis koos inglise ja küprose lastega.Õpilaste sõit sai teoks tänu

Turba Gümnaasiumi osalemi-sele Euroopa Liidu noortele suunatud haridusprogrammis Comenius.

Viktor JuhansonTurba Gümnaasiumi direktor

Saksamaal käisid: Seisavad (vasakult): treener Tiit Kaasik, Jane Turnas, Maret Niitlakükitavad: Liisa Linnaks, Anu Jõulu, Kenert aarma, Kristjan Kaasik, Katrin Šerstnjov, ees Ken Miido

Hetk kohtumisest Ungari-Eesti

Vallavalitsuse ja voli-kogu teated. Kultuuripreemia 2006. Loe lk. 3

”Aasta Ema” 2006. Täna vused koolilõpetajad. Loe lk. 4

”Nissi vald ei ole tähtsusetu ääremaa ja meie ettevõtmiste vastu tuntakse tõsist huvi.”

Heiki Pajur

Vallavanem Heiki Pajur võtab kokku mõned olulised arengud ja kir-jutab KülaTee 3 projekti jõudmisest Nissi valda. Loe lk. 2

Volikogu esimees Juhan Särgava annab ülevaate viimasel ajal aset leidnud kohtumistest põlluma-jandusminister Ester Tuiksoo ja maavanem Värner Lootsmaniga. Loe lk. 3

Kaie Ehrpais kirju-tab Nissi Põhikooli 9. klassi lõpetamisest. Loe lk. 2

Humanitaarnõunik Kaie Saar kirjutab erinevatest toetustest, mida valla elani-kel on võimalik taotleda. Loe lk. 5

Aita Orava intervjuu noore kunstniku Rän di Pahlbergiga.Loe lk. 6

2

VALLAVANEMA VEERG SÜNDMUSED

Heiki PajurVallavanem

31. mail helises Nissi koolimajas järjekordne lõpukell lõpetajatele. Sel aastal oli kellal eriline kõla, sest lõpetajate kokkukutsumiseks kuuldi seda siin majas viimast kor-da. Samamoodi jääb meelde ka 2006 aasta lend - viimased lõpe-tajad vanas majas ja esimesed, kes uues majas õppida ei saa. Rõõmus ja kurb ühekorraga oli

istuda saalis aukohal, kuulata laule ning kõnesid, mis just meie jaoks kõlasid. Siiski rõõmus olla oli natu-ke rohkem ja lõpukella päev ongi lõpetajate jaoks nalja, naeru ja vett täis. Vett pritsivad ja valavad üle-meelikud lõpetajad üksteise kaela igal võimalusel. 9. klass oli otsinud välja vanad koolikotid ja 1. klassi õpilastele sobivad riided, poistel olid peas värvilised nokatsid ja tüdrukutel hoidsid patse uhked lehvid.

Peale aktust lahkus liba 1. klass koolimajast ja üheskoos läksime lõpupeo kutseid kätte viima. Kõi-gepealt vallamajja, kus meid võt-tis vastu vallavanem hr. H. Pajur. Järgmisena suundusime lasteaeda, kus ju tegelikult see ühine grupp kõigepealt kokku saigi. Siiski on aja jooksul palju muutunud ning koos sõimerühmas käinuid on al-les ainult mõned. Sama palju on muutunud ka lasteaia rühmaruu-mid. Häälekalt nõudis lõbus selts-kond näha kappidest väljatulevaid raudvoodeid, äratundmisrõõmuga istuti väikestes koolipinkides. Ai-nus muutumatuna püsinud ruum oli suur saal, kus muusikaõpetaja klaverimängu saatel tantsiti mitu tuuri vana head „Kes aias?” män-gu. Sel päeval soosis meid ka ilma-

taat ja torkas igihallide vihmaste ja külmade nädalate sekka ühe tõeliselt kauni, päiksepaistelise päevapooliku. Seda päeva nautisi-me me tõesti viimase võimaluseni ja käisime Tallinnas lasersõda ja kardivõistlust pidamas. Vaevu oli-me viiese rongiga koju jõudnud, kui taevast hakkas valget vett alla kallama – kõik oli täpselt planee-ritud.Palju sellesarnaseid lõbusaid pä-

evi tänapäeva lõpetajad endale lubada ei saa. Juba mõnda aega enne 9. klassi lõppu peavad õpi-lased hakkama mõtlema tulevi-

kuplaanidele ja nende edukaks elluviimiseks ka pingutusi tegema. Gümnaasiumid, kuhu soovivad paljud õppima asuda, alustavad sis-seastumiskatsetega märtsivaheajal. Katsete põhjal koostatud pingeri-dade alusel pannaks kokku güm-nasistide klassikomplektid, seega tuleb nendeks katseteks tõsiselt valmistuda, niisama mütsiga löö-ma pole mõtet minna. Siiski pole töökatel, nutikatel ja sihikindlatel õpilastel muret oma eesmärkide ja unistuste täitmisega. Näiteks käis päris mitmes koolis ennast proovile panemas Peeter Alliksaar – Lilleküla Gümnaasiumis, Nõm-me Gümnaasiumis, Tallinna 32. Keskkoolis, Tallinna Tehnikagüm-naasiumis. Ta läbis katsed edukalt ja kõik koolid olid valmis teda vas-tu võtma, venna soovitusel valis ta lõpuks 32.keskkooli. Rasmus Preesi oleks oma õpilaste seas soo-vinud näha nii Saue, Pääsküla kui Lilleküla Gümnaasiumid, sõbra

eeskujul valis ta samuti 32.kesk-kooli. Nissi lõpetajate seas on Tal-linna 32. Gümnaasium osutunud populaarseks, sinna suundub ilm-selt ka Mert Meiessaar. Kõik kat-setel käinud ei ole veel oma otsust teinud, Marian Maidra alles kaalub teda endi hulka kutsunud koolide (Tallinna Ühisgümnaasium, Saue ja Pääsküla Gümnaasiumid) häid ja halbu külgi. Saue Gümnaasiumi kasuks on otsuse langetanud Tai-vi Simisker. Veidi rahulikum on olnud kutsekooli astuda soovijatel, kutsekoolid valivad endile õpi-lased peale lõputunnistuste kät-tesaamist. Tõenäoliselt osutuvad populaarsemateks kutsekoolideks Haapsalu Kutsehariduskeskus, kuhu plaanivad proovida Aimi Vester, Gertu Djakov, Triin Kenp-pi, Agne-Riin Nurmse ja Tallinna Ehituskool, mida peavad silmas Andreas Heinloo, Elvis Pau, Jör-gen Mellis ja Edgar Aboltõn. Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ta-havad proovida Siim Kuusmaa ja Perti Lainevool. Tänavuaastased koolilõpetajad

on sündinud laulva revulutsiooni aegadel, mil inimesed olid oma rii-gi loomise ja saamise nimel nõus kasvõi kartulikoori sööma ja lau-lu - maa tuleb täita lastega – vii-di sõna-sõnalt ellu. Seetõttu on viimastel aastatel koolides lennud suured olnud ja konkurents edasi-õppimiseks tihe.

Lõpukell Nissi koolisKaie EhrpaisNissi kooli 9. klassi klassijuhataja

23. mai hommikul kell 10.00 kogunesid Turba Kultuurimajja Nissi valla lasteaeda-de lapsed, et tähistada vahvat laste hom-mikut koos Pöialpoisi ja Lumivalgekestega. Mudilastele esinesid Turba Kultuurimaja näiteringi “Kirju mask” tüdrukud (Kelli Kadak, Anu Jõulu, Liisa Linnaks, Kristina Turi, Katrin Serstnjov, Triin Kalmu, Laura Lilleorg, Jaanika Tinn) Katrin Jõeste ju-hendamisel. Näidend oli tõeliselt huvitav ja naljakas ning noored näitlejad said oma rollidega suurepäraselt hakkama.Nii Turba lastele kui ka Riisipere lastele

näidend meeldis. Uuesti lubati kokku tul-la järgmisel aastal, et taas tähistada ühte toredat laste hommikut.Mudilaste hommik lõppes suure kom-

misöömise peoga. Suu sai magusaks nii lastel kui ka kasvatajatel.Vahva hommiku lastele korraldas Nissi

Vallavalitsus koostöös Turba Kultuurima-jaga.

Vahva Hommik Turba Kultuurimajas

Elerin SagarLastekaitsenõunik

Nissi Valla ja Norra Randabergi sõprusval-la koor andsid ühiskontserdi Nissi Kirikus ja Varbola Linnusel.

26, 27. mail külastas Nissi Valda Randa-bergi gospelkoor „Korall”Tore on oodata külla sõpru nii kaugelt -

veel toredam saada osa imelistest laulu-dest. Laul liidab ning kaotab ära vahe-maad.Sõpruskoor andis üle Nissi Vallale

toetustšeki. Raha on mõeldud Nissi Põhi-kooli muusikaklassi sisustamiseks.Tahaks ära märkida, et koor ei olnud

seda raha lihtsalt kogunud - vaid selle ni-mel näinud vaeva, andnud kontserte ning viinud läbi müüke. Täname kõiki, kes ei lasknud end hir-

mutada külmast kirikust ja vihmast ning olid leidnud aega tulla kontserdile. Ühtlasi täname kõiki neid, kes aitasid Norra sõp-rade vastuvõtul ja muutsid need päevad koduvallas meeldejäävaks.Kõlama jäi lause: Kohtumiseni Norras!

Randabergi gospelkoor külastas Nissi valda

Riisipere kammerkoori juhatus

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sihtasutuse Archimedes ning AHHAA teaduskeskuse koostööna juba viiendat aastat. Tänavusel konkursil sai põhikoo-li astmes II preemia Nissi Põhikooli 7. klassi õpilane Kees Vanamölder tööga „Riisipere-Vaimõisa kitsarööpmeline met-saveoraudtee 1919-1924”.Nissi vallavalitsus õnnitleb eduka esinemi-se puhul!

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2006

Nissi vallavalitsus

Valda on külastanud olulised inimesed: 17. mail Põhja-Eesti päästekeskuse direktor Raik Saart, 24. mail põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja riigiko-gu rahanduskomisjoni esimees Mart Opmann, 2. juunil Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse ekspertide grupp, 5. juunil Harju maavanem Värner Loots-mann.Nissi vald ei ole tähtsusetu ääremaa ja meie ette-

võtmiste vastu tuntakse tõsist huvi.Nende kokkusaamiste tulemusel asutati 12. mail

Nissi Pritsumeeste Ühing, saadi kindlust hariduse investeeringute tegemiseks ja valitud tegevussuun-dade otstarbekuses maakonna ja riigi huvisid silmas pidades ning abi nende saavutamiseks.Pria programmi läbi sai Ellamaa Külaarenduskes-

kus toetust katuse remondiks. 13. ja 14. mail kor-raldatud talgud olid osavõturohked vaatamata selle, et samal ajal toimus Harjumaa laulu- ja tantsupidu ja sadas vihma.9. juunil ühinesid Kernu, Nissi, Padise ja Vasalem-

ma valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud MTÜ Lääne-Harju Koostöökogusse, mis loob meie jaoks abikõlbulikkuse nõuete täitmise ”Leader” program-mi projektide rahastamisel. Selliste valla ühisette-võtmiste edu annab meile kõigile julgust ja tegutse-misindu. Rõõmsat Võidupüha ja Jaanipäeva

KülaTee 3 projektist Nissi vallas18. aprillil allkirjastati projekti KülaTee 3 hankele-ping Harju Maavalitsuse ja AS Elioni vahel. Leping jõustub selle allkirjastmisest ja kehtib kuni 31. au-gustini 2009. a.Selle alusel peab AS Elion looma Interneti püsi-ühenduse teenuse osutamise tehnilise valmiduse hiljemalt 1. septembriks 2006.a s.t. hanke doku-mentides toodud piirkondades elu- või asukohta omavatel lõppkasutajatel on alates nimetatud täht-ajast võimalus esitada Elionile kirjalik avaldus teenu-sega liitumiseks.Teenuse kasutamiseks esitab hanke dokumentides toodud piirkonnas asukohta omav isik Elionile lii-tumisavalduse. (http://www.elion.ee) AS Elion peab liitumisavalduse esitanud isikule lepingu(te) sõlmimise võimalusest ja tähtajast teatama 30 päe va jooksul ja looma lõppkasutajale võimaluse teenuse kasutamise alustamiseks 10 päeva jooksul arvates eelpool nimetatud lepingu(te) sõlmimisest, kui lõpp kasutaja on täitnud lepingu(te)ga võetud kohus tused.Kui teenust kasutada soovivale isikule ei ole tehni-listel vms põhjusel võimalik teenust pakkuda, teavi-tab täitja sellest kirjalikult lõppkasutajat ja ka Harju Maavalitsust ning nimetatud isikud püüavad leida kõiki pooli rahuldava lahenduse. Vajadusel tutvus-tab Elion vastavate erilahenduste väljatöötamise võimalusi.

Ühenduse parameetrid ja hind:Liitumistasu 1000 krKuutasu 395 kr - allalaadimiskiirus 512 kbpsKuutasu 295 kr - allalaadimiskiirus 256 kbpsSeadmete kasutustasu 150 krLiitumistasu sisaldab seadmete paigaldustasu ja kõi-ki installatsioonitöid. Kuutasu sisaldab kõiki teenuse pakkumisega seotud otseseid kulusid (v.a. seadme kasutustasu) sh. kõigi seadmete (kaasaarvatud lõpp-seadmete) korrashoidu ja monitooringut.Esimesed reaalsed liitumised võivad toimuda juuli alguses.

3

SÜNDMUSED VOLIKOGUS

VALLAVALITSUSES

Juhan SärgavaVolikogu esimees

Kultuuripreemiad 2006

NominendidKultuurivaldkond: Tõnu Sal-Sal-ler (Nissi Trollide dirigent), Theodor Sink (Tallinna Muusikakeskkool), naisansambel “Cantus” (Turba Kul-tuurimaja), Rein Fuks (muusik, Nissi Põhikooli vilistlane), Marje Suharov (Ellamaa külaelu arendaja)Spordivaldkond: Uno Ojandi (Gert Kanteri treener), Tanel Ehrpais (Ale-maa suusaraja edasiarendaja)Haridusvaldkond: Kees Vana-mölder (Nissi Põhikooli 7.kl. õpilane-ajaloo uurija), Iveta Jürisson (Turba Gümnaasiumi õpetaja)

Kultuuripreemia Marje Suharov - külaelu edenda-

mise ja Valgejärve loodusõpperaja ehitamise eestValgejärve Loodusõpperaja projekti

algatamine, elluviimine. Matkade kor-raldaja, giid. Ellamaa ajaloo jäädvusta-mine. Raamatu “Ellamaa Kooli lugu” materjalide kogumine ja väljaandmi-ne 2003.a.

HariduspreemiaIveta Jürisson - eriliste ja silmapaist-vate saavutuste ning töö eest muusi-kapedagooginaTöötab Turba Gümnaasiumis õpe-

tajana 1988.a.. Õpetaja ja klassijuha-tajana on nõudlik ja järjekindel ning arvestab alati laste individuaalsust ja võimeid. Lähtub töö korrldusest laste huvidest ning on alati valmis igat last ära kuulama ja abistama. Juhendab erinevaid kollektiive (mudilaskoor, lastekoor, ansamblid). Osaleb aktiiv-

selt kooli- ja vallaürituste ettevalmis-tamisel. Tunnustatud Harju Maava-nema tänukirjaga juhendamise eest 2003.a. Harjumaa laulu- ja tantsu-peol, 2004.a. peaminstri Juhan Partsi poolt mälestusmedaliga eduka tege-vus eest koorijuhina.2004.a. omab vanemõpetaja ame-

tijärku, 2005.a. Turba G lastekoori esinemine rahvusvahelisel õpilasfesti-valil Küprosel, 2006.a. Turba G laste-koori rahvusvahelisel muusikafesivalil Prahas ära toodus pronksmedal.

SpordipreemiaTanel Ehrpais - Alemaa Suusaraja rajamise jätkusuutlikuse eest, millel on suur osatähtsus Nissi rahva tervis-espordi arendamisel.Etapivõitluste korraldamine kodu-

valla ja väljaspool valda inimestele.1,5 km valgustusraja ehitamine.

Anne KuuskKultuurikomisjoni esimees

Iveta Jürisson Tanel EhrpaisMarje Suharov

Aasta, mis on täis tähendus-rikkaid kohtumisi!

23. veebruaril oli au kohtuda meie kõrgesti austatud presidendi, hr. Ar-nold Rüütliga. See oli kõrge tunnus-tus eelkõige meie valla rahvale, kes on ühiselt nõuks võtnud meie paiga hariduselu tugevasti edendada.Oleme ka selle volikoguga võtnud eesmärgiks tugevasti edendada valla hariduselu, ehitada uus koolimaja, mida on kümneid aastaid oodatud. Kuna taolised ehitused on väga kal-lid, loodame ka meie valda sel aastal külastanute abile ja tarkusele.24. mail külastas meid minister pr.

Ester Tuiksoo koos riigikogu majan-duskomisjoni esimehe hr. Mart Op-mani ja nõunik Maido Pajoga. Üheks jutu teemaks oli jätkuvalt kooli ehi-tuse võimalikud fi nantseerimise skee-mid.25...28 mail külastasime sõprusval-

dade päeva puhul valla delegatsiooni-ga Trehöije kommuuni Taanimaal. See oli jällegi hetk, kus ”Eestlane olla oli uhke ja hää”. Meie Nissi Trollide esinemise järel kujunes aplaus lausa ovatsiooniks, tagasikutseks. Kohtu-misel Trehöije juhtidega oli teemaks kommuuni saabuv haldusreform. Lo-hutasime neid vanema venna kom-

bel, et oleme neid reforme siin, Eesti-maal näinud.5 juunil külastas meid maavanem

hr. Värner Lootsman koos teda saat-vate maavalitsuse kõrgete ametiisi-kutega. Valla piiril andsime koos val-lavanemaga üle Nissi valla ametliku külastusloa ja meie valla sümboolika tuuma: pähklikoti koos 17 küla ning 10 allasutust sümboliseeriva pähkliga, millele lisandusid veel kolm: ”usk,

lootus, armastus”. Maavanema seisu-kohavõttudest ja soovitustest lisandus optimismi nõnda palju, et vaatamata teravale rahapuudusele lisandasime veelgi koormust Turba Gümnaa-siumihoone fassaadi renoveerimiseks. Juubel tulemas, kuidas siis muidu!Pea püsti, lahenduste poole, nagu

meie kandis kombeks on!

Nissi Vallavolikogu 2006. a 11. mai ja 6. juuni istungil

muudeti Nissi valla jäätmehoolduseeskirja. Muudatuste jõustudes tohib jäätmekotte kogumis-vahendina kasutada ainult hooajaliselt kasutatava-tel kinnistutel, kõige harvem tühjendussagedus saab olema kord kvartalis. Määrus jõustub 1. juunil 2006. a.

kinnitati Nissi valla 2005. aasta majandusaasta aruanne;

otsustati võtta AS Hansapangast nõudmise-ni arvelduskrediiti 2 milj krooni, lõpptähtajaga 31.12.2006. a;

Vallavanem Heiki Pajur informeeris volikogu initsiatiivist moodustada tuletõrjealane mittetulun-dusühing, oma nõusoleku asjaga tegelemiseks on andnud Uno Sassi ja Andres Rüüberg. Läbirääki-mised tehnika osas toimuvad Harjumaa Päästetee-nistusega ning 17. mail toimub ka kokkusaamine mittetulundusühingu moodustamise algatamiseks.

võeti varaline kohustus liisinglepingu sõlmimi-seks arvutikomplektide ja vöötkoodilugeja kapita-lirendile võtmiseks perioodiga 36 kuud;

I lugemisel oli 2006. aasta I lisaeelarve;muudeti Nissi valla põhimäärust;

Nissi Vallavalitsuse 2006. a 25. mai ja 8. juuni istungil

arutati jäätmekäitluse korraldamisega seondu-vat: 1) anti põhimõtteline nõusolek AS-ile Ragn-Sels alates 2007. aastast kõrgema teenuse hinna rakendamiseks, kui prügikonteinerite tühjendamine toimub harvemini kui 28 päeva tagant; 2) ühele jäätmevaldajale lubati konteineri tühjendamist iga kaheksa nädala tagant, kolmele lubati hooajalist liitumist ning ühele harvemat tühjendamist tingi-musel, et kasutatakse vähemalt 240 l suurust kon-teinerit;

määrati õpilastoetus Andra Kallasmaale, Virge Laagile, Sander Roosimäele, Kelly Kruubile ja Ka-rin Karutoomile (700 kr õpilase kohta) osalemiseks Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestri koosseisus Läti Vabariigis Talsi rahvusvahelisel puhkpillifestivalil 30. 06. - 04. 07. 2006 ning Ingrid Rabile 1000 kr osalemiseks ETV tütarlastekoori koosseisus Legna-no 15. rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias 7. - 15. juunini 2006. a;

kinnitati Nissi Valla Teataja kuulutuste ja reklaa-mi hinnad: eraisikutele 50 kr ja asutustele 100 kr;

kehtestati uus hind Turba alevikus OÜ Ellamaa Soojus poolt osutatavale veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenusele: veevarustus – 12.79 kr/m3 (käibemaksuga 15.10 kr/m3);reovee ärajuhtimine – 9.74 kr/m3 (käibemaksuga 11.50 kr/m3). Uut hinda rakendatakse alates 1. ok-toobrist 2006. a.

anti luba diskorite võistluse korraldamiseks Riisi-pere kultuurimajas 10. - 11.06.2006. a;

Tiina Rannakivi tööleping lõpeb 30. juunil 2006. a. Otsustati moodustada Riisipere Lasteaia juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatavast konkursist kokkuvõtte tegemiseks 5-liikmeline ko-misjon, mille koosseisu kuuluvad kaks vallavalitsu-se, üks vallavolikogu, üks lasteaia õpetajate ja üks lasteaia hoolekogu esindaja.Vallavalitsuse esindajateks konkursikomisjoni mää-rati Annika Heinsaar ja Piret Nurmse.Lasteaia pedagoogilisel nõukogul ja hoolekogul tu-leb määrata oma esindajad konkursikomisjoni hilje-malt 10. juuniks 2006. a.

suurendati laste arvu Riisipere Lasteaia rühma-des.

Minister Ester Tuiksoo delegatsioon külastamas Nissi uue koolimaja ehitust.

4

SÜNDMUSED

Nissi valla elanike ettepanekute põh-jal anti 2006 aasta „Aasta Ema“ tiitel Nissi Põhikooli õpetaja Ulvi Lepplaa-nele, kelle peres kasvab neli last: Hei-di, Martin, Toomas ja Maret.Ulvi Lepplaan elab Nissi vallas juba

üle 20 aasta. Ta on olnud heaks emaks oma lastele. Väärtustades pere ja kodu hakkas Ulvi Nissi koolis laste-le õpetama töökasvatust.Koos lastega taastati kooli aias lille-

peenrad ja ilupõõsad. Hiljem lisandus tundidesse ka terviseõpetus. Ulvile on alati olnud südamelähedane loodus kõigi taimede ja loomadega.1993. aastast on Nissi Põhikooli loo-

dusõpetuse ja bioloogia õpetaja.

Väärtustab tööd ja sportiOma kodus pöörab Ulvi alati tähe-

lepanu töö väärtustamisele ja ükstei-se tunnustamisele. Hea emana on ta suunanud oma poegi huvialade ja hobide valikul.Peres on pööratud alati tähelepanu

sportimisele: kas ise osaledes, või raja kõrval häälekalt teisi ergutades. Popu-laarsed on perematkad jalgsi, jalgrat-taga ja autoga. 2005.a Edelaraudtee üritusel tutvustas Ulvi Nissi valla vaa-tamisväärsusi.

Õpetajana on Ulvi teinud oma tööd alati südamega. Õpilased on valinud teda kahel korral Parimaks Õpetajaks.

„Aasta Ema“ sünniluguSee mõte ei ole mitte eilne ega täna-

ne, vaid oli mõttes juba kaks aastat ta-gasi, kui ma televiisorist ühe maakon-na „Aasta Ema“nägin. Nii väljendasin ka mina ühel üldkoosolekul tagasi-hoidlikult oma arvamust, kuid mulle öeldi , et sellist inimest tuleb tikutule-ga otsida ja hea, kui siiski leian!Ja nii see jäigi mu mõtetesse pea

kaheks aastaks tiksuma. Aga elu läks edasi. Siis aga toimus midagi, mis andis tallele pandud unistustele uue

tõuke.Oli käimas üks järjekordne PPL-i

koosolek, kuhu oli kutsutud ka meie valla humanitaarnõunik Kaie Saar. Kuna ta ise on positiivse ellusuhtumi-sega, siis soovis ta oma kõne lõpetu-sel meie ühingule jätkuvat töötahet ja lisas vaikselt, et nüüd oleks jubaaeg ennast ka rahvale näidata. No-

nii!!! Taas kerkis päevakorda küsimus,

et äkki teeks nüüd lõpuks teoks sel-le, mis mõni aeg juba mõttes olnud. Kuna ma kuulun Nissi valla Paljulaste-liste Perede Liidu juhatusse, siis ühel kenal lumisel päeval oligi meil valmis töötatud statuut (s.o. nõuded kandi-daadile). Esitasime selle tutvumiseks sotsiaalkomisjonile ja edasi valla vo-likogule, ning lõpuks saime selle ”jah” sõna nagu Toots kunagi Teelelt sai, et võime oma idee ellu viia.On ju meie vallas juba aastaid ja-

gatud kultuuripreemiat, siis miks ei võiks tunnustada ja meeles pidada ka üht tubli pereema...Usun, et ka see üritus saab meie

valla üheks traditsiooniks. Ja nagu ma juba ütlesin, on järgmised “Aasta Ema” valimised tuleval aastal samal ajal. Seniks aga soovin jõudu ja jak-su kõikidele meie valla emadele oma töödes ja tegemistes ning tublide laste kasvatamisel.

Nissi valla „Aasta Ema„ 2006 - Ulvi LepplaanTerje RandNv. PPL-i juhatuse liige

Kõrge tasemelist muusikahariduse edendamist ja kuulsusrikka orkestritegevuse arendamist nii meie val-las kui ka Harju Maakonna Orkestris tunnustati Ko-danikualgatuse Autähe üleandmisega maestro Tõnu Sal-Sallerile ja Nissi Trollide moosekantidele.Autähe sisuks oli muusikalembeste kodanike ja valla ettevõtete 10 000 kr suurune panus projektile “Uued Pillid Nissi Trollidele”.

Nagu austatud lugejad isegi on märganud, siis erineb uus leht vanast mitmeti. Esiteks on vahetunud tegi-jad ja seoses sellega ka tea tud määral muutunud lehe kontseptsioon. Peamine eesmärk on muidugi endiselt teha lehte kvaliteetselt, ehk natuke ka paremini, kui seda seni on tehtud. Kas see õnnestub, selle üle otsus-tavad lõpuks lehe lugejad.Uus leht ei sündinud ilma raskusteta. Paljud olu-

lised fi losoofi lised ja tehnilised teemad olid esimese numb ri ilmumise ajal veel ebaselged ning kultuuri-komisjoniga läbi vaidlemata. Kuid antud juhul kaalus avalik huvi kvaliteedi ülesse… Praeguseks on põhili-ses selgus olemas ja ülejäänud väiksemad probleemid lähevad rutiini kujunemise käigus ilmselt iseenesest paika. Ja nagu näha võite – lehel on uus kujundus ja nimi.

“Teataja” on vahetanud välja vana (minu meelest pika ja lohiseva) “Nissi Valla Teataja”. Kuigi mõned on näinud siin poliitika “karvast kätt”, võin kinnitada, et tegu oli minu ainuisikulise suva ja tahtega ning põhi-mõtteliselt oleks võinud leht saada ka täiesti teistsugu-se nime. ”Teataja” näib siiski olevat hea kompromiss vana ja uue vahel.Kujunduses on olnud eesmärgiks saavutada lehekül-

gede kindel struktuur ning ühtne stiil, mis numbrist numbrisse jääks enamvähem samaks. Selle tagamiseks otsustasime tuua sisse kindlad rubriigid - “vallavane-ma veerg”, “mõttenurk”, “persoon”, “ajalugu”, ”voliko-gu ja vallavalitsuse teated” ning loodetavasti “ristsõna” on rubriigid, mis saavad olema igas lehe numbris. Ka otsustasime lehte hakata trükkima traditsioonilisele ajalehepaberile, et leht näeks ”päris” lehe moodi välja, oleks mugavam lugeda ja kergem koju kanda. Käeso-levast numbrist alates on lehe kujundus täisvärvides. Esialgu küll ainult elektroonilisel ver sioonil, mis on kättesaadav valla koduleheküljel www.nissi.ee Kuna lehel puuduvad statsionaarsed autorid, kes

sündmustest regulaarselt kirjutaks, on oht, et eri numb-rite kvaliteet kujuneb pisut ebaühtlaseks. Kuigi kul-tuurikomisjon on võtnud endale auväärse kohustuse lehte sisuga täita, kutsun kõiki vallakodanikke and ma oma panust ning lehele aktiivset kaastööd tegema. Kõigi artiklid on alati teretulnud minu E-post kasti

aadressil livio@saidafarm.ee. Koos saame lehe veelgi paremaks teha!

Livio NimmerToimetaja

Lühidalt “Teataja” tegemisest

Kodanikualgatuse aumärkJuhan SärgavaVolikogu esimees

Ulvi Lepplaan

Turba Gümnaasiumi 9. klassi lõpetajadklassijuhataja: Regina MultramJelena Aboltõn; Jana Batšinskaja; Kairit Brandmeister; Maarja Kadakas; Andra Kallasmaa; Jane Kalmu; Carol Kar-tau; Karin Karutoom; Marko Kasemaa; Annika Kormik; Merilin Oldekop; Priit Paur; Birgith Roosipuu; Ragnar Saa-re; Ülo-Reino Tomikas; Viktor Vaskov; Raili Väljak; Marta Ševtsova; Andres Laur; Tambet Luhtaru; Rauno Nisu

Turba Gümnaasiumi lõpetajadklassijuhataja: Nelle ÄikeIndrek Alemaa; Kadri Heinsaar; Ruth Karutoom; Silver Ka-rutoom; Diana Solonenkova; Esko Suharov; Ivi Škaperina; Reimo Timmermann; Kairi Veeremaa; Mait Viese; Kristi Viimsi; Kairi Värv

Nissi Põhikooli 9. klassi lõpetajadkassijuhataja Kaie EhrpaisKaspar Aas; Edgar Aboltõn; Peeter Alliksaar; Gertu Dja-kov; Andreas Heinloo; Mark Joa; Triin Kenppi; Meelika Kmito; Rando Komissarov; Siim Kuusmaa; Angelika La-anemaa; Perti Lainevool; Marian Maidra; Mert Meiessar; Jörgen Mellis; Agne-Riin Nurmse; Anna Osnatš; Elvis Pau; Rasmus Prees; Andrei Radomski; Santa Ramula; Taivi Si-misker; Vallo Vaarmets; Aimi Vester

Raievõistlus TOP-10 2006Kaie EhrpaisNissi kooli õpetaja

20.mail korraldas RMK Vardi metskond Nissi valla-maja ees raievõistluse TOP-10 2006. Võistluse võitis ülekaalukalt 1611 punktiga Võrumaa mees Andres Olesk. Teise koha jättis 1500 punktiga koju Taavi Ehrpais ja kolmandaks tuli 1483 punktiga Anto Laas.Võistlusel osales 14 selle ala parimat meest Eestis ja võistluse tulemust arvestatakse raie maailmameistri-võistlusteks Eesti koondise moodustamisel.

5

TEADMISEKS SINU TERVISELE

Kaie SaarHumanitaarnõunik

Allikas: Spordiselts Kalev

Kepikõnd on suurepärane va-hend istuvast eluviisist tingitud hädadest vabanemiseks ning nende ennetamiseks. Sportlik kepikõnd on liikumis-

viis, mis sai oma tänapäevasel kujul alguse Soomes 1997. aas-tal. Tänapäeval tegeleb Soomes selle uue alaga regulaarselt juba enam kui pool miljonit inimest. Iga teine soomlane on seda vä-hemalt korra proovinud. Ke p p i d e g a

käimine on Soomes nii populaarne, et seda võiks sui-sa teiseks Soo-me Nokiaks ni-metada. Palju harrastajaid on sellel uuel alal ka Saksamaal, Šveitsis ja Austri-as. Kõvasti pingutusi ala popu-lariseerimiseks tehakse Amee-rika Ühendriikides. Ka Eestis on juba sajad inimesed endale keppidega käimiseks vajalikud

instrumendid muretsenud ning treenivad innustunult meie par-kides ja metsateedel aastaring-selt. Enam ei vaata kaaskodani-kud Eestis keppidega kõndijat kui vaimse puudega suusatajat. Kui jätkad lugemist, võib si-

nustki saada selle moodsa ini-mese jaoks välja töötatud ala järjekordne ”ohver”.

Kepikõnd - kellele? Kepikõnd on spetsiaalselt välja

töötatud tänapäeva, valdavalt istuvat tööd tegeva, inimese jaoks. Lisaks käimisel juba nii-gi töötavatele lihastele, saavad lisakoormuse käte lihasgrupid, rinna-, õla- ja seljalihased.Väga hästi sobib kepikõnd va-

nematele ning keskealistele ini-mestele ning inimestele, kellele teevad häda valutavad liigesed, sest vähendab käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes kehamassist osa käte kanda. Kepikõnd tõstab südamelöö-

gisagedust ja hapnikutarbimist ning suurendab treeningul ku-lutatavat energiahulka 20-40, mõningatel andmetel kuni 55, protsenti. Paradoksaalsel kom-bel, tundub ta tavalisest kõn-dimisest isegi lihtsam, kuna jaotab ühtlasemalt keha massi ning aitab paremini ebatasasel või libedal pinnasel tasakaalu hoida. Seega võiks öelda, et ke-pikõnd on natuke laisa inimese ala, kellele meeldib treenida

ilma liigselt pin-gutamata. Pole ju mingi saladus, et kiiremini kõn-dides või suisa joostes saavuta-me ja ületamegi need mainitud näitajad. Selle eest võimaldab

kepikõnd meil looduses lõõga-studa, nautida ilusat ilma ja sõp-radega samal ajal vestelda ning samaaegselt saavutada kõik aeroobse treeningu positiivsed efektid.

Kepikõnni eelisedKepikõnni oluline pluss teiste

Eestis harrastatavate tervisespor-di alade ees on samuti suurem turvalisus, mida ta pakub üksi metsa- ja pargiteedel liikudes. Pärast esimest ebaõnnestunud katset, õelate mõtetega ringi luusivad penid tõenäoliselt loo-buvad teie edasisest tülitamisest. Kepikõnd on ka hea ettevalmis-tus talviseks suusahooajaks.

Kepikõnni eelised võrrel-des tavalise kõnniga:

suurendab sinu vastupida-vust

ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid ning on seetõttu turvaline ala ülekaalulistele

aitab kiiremini laugeid tõuse läbida

aitab paremini ebastabiilsel või libedal pinnasel tasakaalu hoiduda

parandab rühti käimisel keppe saab kasutada võim-

lemisvahendina hoiab kurjad koerad eemal

Kepikõnni eelised võrrel-des jooksuga:

vähendab oluliselt koormust põlve-, puusa- ja pöialiigestele ning selgroole

ka vähe treeninud inimesed saavad omavahel terve treenin-gu vestelda

ilus loodus ei vuhise sinust mõne sekundiga mööda

väiksema intensiivsuse tõttu on väiksem ületreeningu oht

Alates käesoleva aasta 1. märt-sist kehtib Nissi vallas volikogu 9. veebruari 2006.a määrusega kinnitatud „Toetuste maksmise tingimused ja kord„. Nimetatud määrus sätestab Nissi valla eelar-vest täiendavate sotsiaaltoetuste ja muude toetuste maksmise tingimused ja korra ning õpilas-te sõidusoodustused. Määruse terviktekstiga saab tutvuda valla kodulehel.

Kellele on õigus toetust saada?Toetusi Nissi valla eelarvest

makstakse inimesele, kelle rah-vastikuregistrijärgne elukoht on Nissi vald, v.a. matusetoetus, mis makstakse Nissi valla elani-ku (rahvastikuregistri andmete alusel) surma korral tema ma-tuste korraldajale. Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad oma olemuselt sotsiaaltoetusteks ja muudeks toetusteks.Sotsiaaltoetusi makstakse vä-

hekindlustatud isikutele või pe-rekonnale nende toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaaltoetusi on õigus taotleda isikutel, kelle netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toi-metulekupiiri (2250 krooni). Sotsiaaltoetusi makstakse ka sot-siaalsete erivajadustega isikutele, nelja- või enamalapselistele pe-redele ja hooldusperedele. Valla eelarvest makstavate sotsiaaltoe-tuste määrad on seotud riikliku toimetulekupiiriga ( hetkel 750 krooni). Seega kui Riigikogu tõs-tab toimetulekupiiri, tõusevad sellest tulenevalt ka vallapoolsed toetussummad.

TaotlemineToetuse saamiseks peab toe-

tuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele avalduse, kus tuleb näidata:1) avaldaja nimi ja elukoht;2) millist toetust ja millisel põh-jusel soovitakse;3) pangakonto, kuhu määratud toetus kanda ( selle puudumisel makstakse toetus sularahas valla-valitsuse kassast).Sotsiaaltoetuste taotlemisel tu-

leb lisaks eelnevale näidata ära ka pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

Toetuste suurusedNissi valla eelarvest makstavad

sotsiaaltoetused ja hetkel kehti-vad toetuste määrad.

Lasteaiatoetus - lasteaias käiva lapse toidukulude ja muu vanemate poolt kaetava osa ta-sumiseks. Lasteaiatoetuse suuru-

seks on 150 krooni lapse kohta kuus.

Koolitoetus -1) nelja- või enamalapselisest perest või hooldusperest pärit üldhariduskoolis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses (kuni 19-aastaseks saamiseni) õppivale lapsele kooliaasta alguses – 450 krooni;2) lapsele õppevahendite ja kooliriiete ostmiseks - kuni 750 krooni.

Koolilõunatoetus - gümnaa-siumis või kutseõppeasutuses õppiva lapse koolilõuna kom-penseerimiseks.

Laagritoetus - nelja- või ena-malapselise, hooldus- või üksik-vanemaga pere või vanemliku hoolitsuseta lapse laagrituusiku maksumuse osaliseks hüvitami-seks. Laagritoetuse suurus ka-lendriaastas on kuni 750 krooni.

Ravimitoetus - pikaajalist või kroonilist haigust põdevale isi-kule retseptiravimite ostmiseks. Ravimitoetuse suurus kalendri-aastas on kuni 750 krooni.

Rehabilitatsioonitoetus - in-vavahendi või rehabilitatsiooni-teenuse ostmiseks. Toetuse suu-ruseks on kuni 50% (lastel kuni 100%) invavahendi või rehabili-tatsiooniteenuse maksumusest, kuid mitte enam kui 1500 kroo-ni kalendriaastas.

Erakorraline toetusErakorralist toetust makstakse

Nissi valla elanikele nende toeta-miseks:1) tulekahju või loodusõnnetus-te poolt põhjustatud kulutuste kandmisel kuni 10 000 krooni.2) muudel põhjendatud juhtu-del on kuni 2250 krooni ka-lendriaastas.

Muud toetusedLisaks sotsiaaltoetustele maks-

takse Nissi valla eelarvest veel:

Sünnitoetust, mille suuruseks on: 4000 krooni, kui mõlema va-

nema või üksikvanema rahvas-tikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas;2000 krooni, kui ühe vanema

rahvastikuregistrisse kantud elu-koht asub Nissi vallas.

Koolitoetust makstakse kooli-aasta alguses kõikidele Nissi valla esimese klassi õpilastele - 300 krooni

Koolisõidutoetust makstak-se väljaspool valda õppivatele

üldhariduskooli õpilastele. Koo-lisõidutoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalit-susele kooliaasta algulavaldus ja igakuiselt sõidupile-

tid. Esitatud sõidupiletite alusel kompenseeritakse erivajadustega lastele100% sõidukuludest; tava-kooli õpilastele kuni 10 krooni iga koolipäeva kohta.

Õpilastoetust makstakse Nissi vallas elavatele üldhariduskoolis õppivatele õpilastele. Õpilastoe-tust võib taotleda vabariiklikel ja rahvusvahelistel õpilasüritustel osalemisega seonduvate kulude katteks. Õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni 500 krooni ja rah-vusvahelistel üritustel osalemise korral kuni 3000 krooni.

Juubelitoetust makstakse val-laelanikule tema 80., 85. ja 90. ning alates 91. eluaastast iga sün-nipäeva puhul. Juubelitoetuse suuruseks on 450 krooni.

Hooldekodutoetust maks-takse vanuri ja puudega isiku hooldamiseks Munalaskme Hooldekodus. Hooldekodutoe-tuse suuruseks on 1000 krooni kalendrikuus. Hooldekodutoetust võib maks-

ta enam järgmistel juhtudel:1) puuduvad isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes ülalpida-miskohustus või ei ole neilt või-malik ülalpidamist saada;2) hoolduse vajaja ja Nissi vald sõlmivad ülalpidamis- või päri-mislepingu, milles lepitakse kok-ku suurema hooldekodutoetuse maksmises.

Matusetoetust makstakse Nissi valla elaniku surma korral tema matuse korraldamiseks.Matusetoetuse suuruseks on

1000 krooni. Matusetoetust makstakse matusekorraldajale.Matusetoetust võib maksta

enam, kui matusekorraldajaks on isik, kelle perekonna netosis-setulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetule-kupiiri (2250 krooni).

Toimetulekutoetust maks-takse sotsiaalhoolekande seadu-se alusel riiklikest vahenditest vähekindlustatud isikutele. Toi-metulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha-arvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Hetkel kehtiva toimetulekupiiri suurus on 750 krooni esimesele pereliikmele ja igale järgnevale liikmele 600 krooni.

Toetuste maksmisest Nissi vallas

Kepikõnd on kasulik!

Kepikõnd võimaldab meil looduses lõõgastuda ja sõp-radega samal ajal vestelda ning samaaegselt saavuta-da aeroobse treeningu po-sitiivne efekt

6

MÕTTENURK

PERSOON

Neil päevil, kui meie valla leht ilmub, on juba ära olnud lasteaedades lõpupeod, koolides 9. klassi lõpetamised, kultuurimajade ringid on hooaja lõpe-tanud.Tulemas kohe Gümnaasiumi lõpuaktus, jaanituled alevikes ja külades. Võidupühaks, jaanipäevaks on igaüks korda teinud oma majaümbrused, aiatagused, et meie kodukoht kaunim välja näeks. Ja paljud juba mõnulevad kauaoodatud suvepuhkusel ja teised on selle ootuses. Vaatamata külmale suve algusele on ikkagi lõpuks ilus aeg käes! Seekordne leht on, lubatust ,mahukam ja sisukam. Aitäh kõigile, kes juunikuu lehte kirjutasid .Ilusat suve teile kõigile! Puhake ennast välja , et nautida ka vihmaseid sügisilmu ja üle elada külmad talvepäevad!Jalgpallihuvilistele soovin põnevaid kaasaelamisi vaadates MM mänge!

Kevadel hakkavad ini-mesed loodusesse minema. See on lausa vajadus.Taas kuuled rahva seast–

“Oh, olid alles ajad! Käi-sin lastega Turba pargis. Lapsed mängisid, jooksid. Niisama käisime jaluta-mas. Oli vast tore ja tur-valine koht! Aga nüüd...” Jah, täna seks ei ole seal enam eri list parki. Kuigi vii-mastel aastatel on paljude vabatahtlike abiga (Urmas Taal, pensionärid, lasteaia personal, kultuu rimaja töö-tajad) saadud enne jaani-

päeva parki korrastada ja peodki maha peetud. Aga igal kevadel on park nagu prügihunnik, kuhu tuuakse lausa oma aedade prahti, vana mööblit, koduteh-nikat. Kuidas küll toojad selle peale tulevad — kes koristab selle? Ega Jaanituli pole prahihunniku põleta-mine, selleks toome ikka toredaid kände. Seekordse põletamise ajal ikka kirusin koos Hansuga teid, kes oli-te toonud igasugust prahti. Vähe sellest, et tõite - palju oli ka visatud lõkkeplatsist välja. Täna seks on kõik lik-videeritud - vabatahtlikult, aga viimane kord.

Samuti on alustatud lava remonttöödega. Kuid kui seda ikka ja jälle lõhu takse, ei tule pidude tegemi sest midagi välja. Ei ole ju kee-latud pargis käia, aga sõna “park” peaks juba nõud-ma selle kultuurset kasu-tamist. Samuti autodega, mootoratas tega ei sõideta seal!Nüüd teie unistuste juur-

de tagasi - Turba pargist peab saama puhkeala, kus saavad lapsed turvaliselt mängida, inimesed jaluta-da, nautida loodust, toimu-vad suveüritused.Hakatuseks nii palju, et

kultuurikomsjon käis ka

kohapeal ja tegi oma 8.mai koosolekul ettepaneku Tur-ba pargi kohta - taastada ja parandada Turba pargi tin-gimusi rahva vaba aja veet-miseks ja jätkata suveüri-tuste korraldamist, millele leida rahalisi vahendeid.Head inimesed, hoiame

ja kaitseme oma parki, et meil oleks kodukohas paik, kuhu ikka ja jälle tahaks minna ja vahvaid jaanipi-dusid pidada ja muidki la-hedaid üritusi nautida!Muide - unistused pidavat

täituma, eriti kui me seda väga soovime ja teeme sel-leks ise ka midagi!

Unistus, mis võiks täitudaAnne KuuskKultuurikomisjoni esimees

Anne KuuskKultuurikomisjoni esimees

Rändi Pahlberg - noormees, kes julgeb olla tema ise

Nii, Sul on üks etapp jäl-le edukalt läbitud. Kunsti-akadeemia lõpetatud, kuigi lõpupidu veel KUMU`s pi-damata. Kuidas tulemusega rahul oled?See, et lõpetasin Kunstiakadee-mia peaks rääkima juba ise enda eest. Igal juhul olen väga rahul

Lõpetasid Kunstiakadee-mia. Miks valisid just klaasi-kunsti eriala?Klaas on ääretult põnev mater-jal. Klaasi optilisi omadusi ära kasutades saab luua põnevaid vaatemänge. Koolis sai mulle selgeks, et klaas polegi lihtsalt vaid klaas. Temas on hing. Ta on ääretult kapriisne materjal. Näi-teks pealtnäha kahte täiesti sar-nast lehtklaasi omavahel kokku sulatades ei pruugi nad sugugi kokku jääda, kui ühe klaasi kee-miline koostis lähimal uurimisel osutub veidike teistsuguseks. Seega tuleb alati kindel olla, et tegu on sama tüüpi klaasiga. See kõik on nii ääretult põnev. Ja kogu see ajalugu, mis klaasikuns-ti saadab on väga huvitav. Ma tunnen klaasiga mingit sõnulse-letamatut sidet. Ta räägib mulle palju rohkem kui pliiats paberil või värv lõuendil.

Mõeldes enda peale tagasi: kes Sa olid ülikooli astujana ja kes Sa oled nüüd? Ma olen see, kes ma olen alati olnud. Mina ise. Ainult aja jook-sul on teadmiste ja kogemus-te pagas suurenenud. Seda ka

negatiivsete kogemuste vallas. Teinekord tunduvad need nega-tiivsed kogemused inimest palju enam arendavat. Võib-olla selle küsimuse peaks esitama mõnele mu sõbrale. Kõrvaltvaatajal on tavaliselt kergem ülevaadet teha.

Üks Sinu töö oli rahvusva-helisel (osa võttis 16 Euroo-pa klaasikunsti õpetavat kooli) üliõpilaste klaasinäi-tusel “Discovery” (“Avastus-retk”) Kullo galeriis. Kuidas sinna pääsesid (sattusid) ja mis töö see oli?Minu optiline töö pealkirjaga “Phase 337” valiti sinna näitusele ühel hindamisel. Tegelikult ma seda teost tehes ei mõelnud üld-se selle saatmisest näitusele. Ma isegi ootasin kriitikalainet selle aadressil. Tegemist oli väga lihtsa optilise prooviga. Aga eks tihti-peale asjade lihtsus olegi see, mis on tõeliselt väärtuslik ja ilus.

Sinu töid on märgatud. Päe-valehes (07.06.06) oli jut-tu disaini näitusest ja oli esile tõstetud just Sinu töö “Kohver”, mis läks Disaini ja Arhi tektuurigalerii näitu-sele. Räägi sellest? “Kohver” oli mu viimane klaasi-töö koolis. Kohver on täisklaasist, seega pole sinna võimalik midagi panna, peale ühe eseme. Antud kohvri puhul on siis tegemist revolvriga. Teose eesmärgiks oli võtta inimestelt see piinav sala-pära, mis haarab neid kohvrit nä-hes. See on see küsimus, et mis on selles kohvris. Ja seda kohvrit vaadates võiks mõelda, et kuna üks salapära on end avanud, pe-

aks teine salapära nüüd suletud olema. See teine salapära on nähtav maailm.

Sinu tööde juures on huvita-vad ja tabavad tekstid. Kui-das need sünnivad?Eks nad pea sees olevast ajust jõuavad kirjutusvahendini ja sealt paberile. Muud kunsti siin pole.

Sa oled mitmekülgsete hu-videga noormees. Läheksi-me kunstiteemalt üle Sinu teisele kutsumusele. Luule. Luuletused on Sul lühike-sed, sügava sisuga ja sageli

huvitava püändiga. Kirjutad ammu?Ega ma päris täpselt ei mäleta, millal ma luuletama hakkasin. Eks selliseid pilavaid luuletusi sai koolis päris varakult harjutada, aga tõsisemalt hakkasin kirjuta-ma miski 6 aastat tagasi. Hetkel on luuletamine kuidagi unarus-se jäänud. Vist kooli lõpetamise

pingeline periood ei ole selleks mahti andnud. Aga küll ma vars-ti jälle midagi kirjutan.

Sinu üks luuletus on aval-datud luulevihikus “Pionee-rid”, “Poogna” leheküljel on neid rohkem ja arvan, et kodus sahtlis on Sul neid veel terve hulk. Kas Sul pole mõtet olnud avaldada oma luulekogu?Tegelikult poogna kodulehel mul hetkel teoseid pole. Kui on huvi, siis leiab neid minu kodulehekül-jelt randi.tsoon.com Luulekogu võiks loomulikult

avaldada, ja see pole mitte esi-mene kord kui minult seda küsi-takse. Aga sellised asjad vajavad raha. Hetkel isiklikult sellist vaba raha käepärast pole. Kuid mine tea, see luulekogu võib ilmuda ka varem kui ma oodata julgek-sin.

Ei saa küsimata jätta: kui

palju on Sul õppeprotsessis olnud kasu kohalikust raa-matukogust?Raamatute lugemine on alati väga kasulik, isegi kui need pole seotud konkreetselt õpitava eria-laga. Seega on raamatukogust laenatud raamatud üks osa minu arenemistsüklist. Kõik meie tege-mised peaksid meid täiendama.

Sinu tulevikuplaanid? Kas arendad end edasi nii kunstis kui luules? Või on kaalukauss kaldu mingis suunas?Kunsti ja luuletamisega on mul nö kollektiivne suhe. Üks aren-dab teist. Loomulikult on luu-letamine rohkem hobi, kuid sel-lest ammutada inspiratsiooni on väga hea. Ja luuletamine aitab mõtestada mu töid klaasikunstis.

Mida sooviksid öelda meie valla noortele? Kuidas ka-sutada aega?Tuleb tegeleda sellega, mis tõeli-selt meeldib. Oma aja raiskami-ne joomise ja pidutsemise peale pole kunagi lahendus olnud. Jul-ge olla sina ise, isegi kui sind kõr-vale jäetakse. Kogu oma ümber sõpru, kes austavad sind sellisena nagu sa oled. Õpi ja loe nii palju kui suudad ja kui enam ei suuda, loe ja õpi veel natuke.

On sul veel midagi südamel, millest tahaksid rääkida? Oma südame puhastamiseks võiksin valla lehes avaldada jär-jejutu.

Aita OravTurba Raamatukogu juhataja

7

AJALUGU

Russalu mõisakeskus ja viinavabrik asuvad Nissi ki-helkonna Russalujõe kaldal…

Niisuguste sõnadega al-gab kohakirjeldus Erika Auliku raamatus “Viru tänav ja teised“, mille on kokku seadnud Anne Vel-liste. Lood on kirjutanud Nissis sündinud andekas ja tähelepanelik Erika Aulik.

Kaasahaarav teosMinule, kui põlisele Tallin-

na inimesele ei öelnud see nimi ja koht midagi. Mida enam ma seda raamatut lugesin, seda rohkem see mind kaasa haaras. See oli nagu kevad minus en-das, kus kõik õitsele lõi. Oli tunne, nagu oleksin neil aegadel ise siin liiku-

nud, vaadanud popsuvaid talukorstnaid ja tundnud inimeste tubaste – pisut umbsete riiete lõhna. Erika vanaema Liisu Naurits sün-dis 1851. a. Rahula külas. Lapsi oli peres enam, kuid pikema eluõiguse said kaks õekest Liisu ja Leenu. Erika vanaisa Hans Ritv sündis 1842. a. Russalus Untaugu talus ja oli kuldsete käte-ga mees. 1874. a. abiellus Liisu veskirentniku Hans Ritvaga. Igal pühapäeval käis vanaema Nissi kirikus. Kirik oli uus ja ilus. Sel ajal on kirikus õpetajaks Emil Bruns – rahvakeeles Nis-si Prunts. Peale kiriku oli kokkusaamise kohaks ka laadad. Käidi Märjamaal, Keilas ja Nissis.

Karistussalk Nissis1905. a. oli mäss. Pastor

Bruns kutsunud karistus-

salga. See peatunud Nissi pastoraadis. Pastoritütred fl irtinud ohvitseridega. Rahvas teinud kohe laulu. Erika vanaisa Hans jäi möl-lust ilma. Ta suri 1904. a..Erika isa oli Tartumaa

mees. 1902. a. sai temast Russalu mõisa viinameister.Peresse sündis kolm tütart. Erika oli neist keskmine. Pere lahkub Russalust. Uuesti tuleb juttu Nissist

1916. a., kui Erika ema saadab tüdrukud vanatädi Leenu juurde. Leenu elas umbes 5 km kaugusel Rii-sipere jaamast. Tädi Leenu ja ta mees Jaagup elasid popsimajas, kus veetis Eri-ka ja ta õde Ireen kaheksa ilusat suve.

Pärast sõdaTaas tuleb Erika oma lap-

sepõlvemaile1960. a. Ümb-rus on muutunud. Paljud

põlispuud mahavõetud ja lamandunud. Erika kirjel-dab ka sõjaõudusi: paa-dipõgenike lahkumisi ja maha jäämisi. Nende seas on palju tuntud nimesid: Paul Keres, Tiit Kuusik, Elo ja Friedebert Tuglas jne.Oma vanaduspäevil oli

Erika Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi liige. Jä-reltulijaid tal polnud. Nüüd puhkab ta Nissi kalmistul oma vanaisa kõrval.Tuleb tänada raama-

tu koostajat ja toimetajat Anne Vellistet. Usun, et paljud siinsed inimesed võtavad vaevaks ja loevad selle raamatu õhinaga läbi. See on seda väärt.Soov oleks, et iial ei roh-

tuks Erika Auliku hauakün-gas, et seda kataksid lilled ja elavate tänusõnad. Edu Teile lugemisel!

Erika Aulik ”Viru tänav ja teised”

ÕNNITLEME!

Hellust ja õnne aastates kulub,sügistuul teinekord hingeski ulub.Selleks, et vapralt Sa edasi astuks,soovime tugevat tervist ja jaksu!

LAHKUNUD

Meie hulgast on lahkunud

Georgi Usenko Turbast, Sinaida Lehtme Riisiperest, Ilse Ainujõe Riisiperest, Valentina Pavlova Riisiperest, Aleksander Koch Nurmest, Ilmar Haab Turbast, Rein Harrik Lehetust, Lydia Kaljurand Munalaskmest, Valter Kotsalainen Turbast, Arnold Noortamm Tabarast, Ann Lall Ürjastest, Maria Pavlova Riisiperest, August Tempel Virukülast, Helju Pahlberg Riisiperest, Ants Püss Turbast, Ants Pipar ka Pippar Ürjastest, Anna Poljakova Lehetust, Kris Kiviorg Turbast, Harri Allapere Munalaskmest, Eduard Krusel Riisiperest, Melanie Nurmela Turbast, Ants Heinloo Riisiperest, Rein Jürismaa Turbast.

Juunikuu hällilapsed

-90- Alide Tuisk Turbast 16. juunil-89- Maria Petrova Munalaskmest 19. juunil-84- Linda Arro Lehetust 06. juunil Laine-Reseeda Villenthal Riisiperest 29. juunil-83- Hans Sauna Riisiperest 27. juunil-82- Selma Lehtme Nurmest 05. juunil Svetlana Žukova Munalaskmest 09. juunil-81- August Kivimägi Riisiperest 02. juunil-80- Harri Kaljur Riisiperest 07. juunil Ljudmilla Pani Lepastest 26. juunil-70- Endel Lemsaar Kivitammi külast 08. juunil Maimu Kaljuvee Riisiperest 10. juunil Helju Sarv Turbast 13. juunil

Peaesineja: Marju LänikÕhtujuht: Lauri NebelAvalöök: Rahvatantsurühmalt "Haspel"

Lõkke Süütamine

Tantsuks MängibÜhemeheansambel "Hans"Disko

Jaanisöögid - jaaniõlled Maeru Trahtri müügitelgist

23. Juunil kell 21.00 - 4.00Turba pargis

Autod palun parkida Tööstuse tänava äärde!!!Kui arvad , et sulle ei jätku pargis istekohta-võta ise selleks midagi kaasa!

üle aegade

SUURIMJAANIPIDU

Nissi Kirikus

Astrid Ode-Laaman

8

Vallavanem ja vallasekretär:Vallavanem: Heiki Pajur (heiki.pajur@nissi.ee)Tel. 608 7109; Gsm. 55 12 109Vallasekretär: Mare Rabi (mare.rabi@nissi.ee)Tel. 608 7231; Gsm. 55 33 231

Volikogu:Juhan Särgava, esimees (saidafarm@saidafarm.ee)Tel. 60 89341; Gsm. 50 57 441Väino Heinsaar, aseesimeesGsm. 56 468 593Annely Ajaots (annely.ajaots@nissikool.ee)Gsm. 52 81 428Taavi Ehrpais (taavi.ehrpais@eramets.ee)Gsm. 50 86 361Joel Joa (joel@laadur.ee)Gsm. 50 94 669Viktor Juhanson (kool@turba.edu.ee)Gsm. 56 667 562

Toivo Jõulu (toivo.joulu@tootsiturvas.ee)Gsm. 50 21 393Peedo Kessel (peedo.kessel@mail.ee)Gsm. 56 501 480Anne Kuusk (kultuuranne@hot.ee)Gsm. 55 510 147Tanel Mangusson (tanel@soojus.ee)Gsm. 50 94 167Dea Rüüberg (cinderellaoy@hot.ee)Gsm. 56 680 419Urmas Sepp (urmassepp64@hot.ee)Gsm. 56 478 101Jaanus Teder (jaanusteder@hot.ee)Gsm. 50 53 633Evi Vendla (evi.vendla@nissi.ee)Gsm. 55 600 276Albert Vinni (s.vinni@turba.edu.ee)Gsm. 51 46 621

Toimetaja:Livio Nimmerlivio@saidafarm.ee

Vastutav väljaandja:KultuurikomisjonAnne Kuusk, esimeeskultuuranne@hot.ee

Väljaandja:Nissi Vallavalitsus

Trükikoda:AS Kalurileht

Tiraaž: 1400

TEATAJATELEFONID

RISTSÕNA

“Tunne Nissi valda”Paremale:1. Sotsiaalinspektor / raadius2. Ühtelugu / kaklus, lööming/ ehk3. Juhi... / puhang / suur turg / Leesi Erm4. Õhtupuna / jõgi Karjalas / keha osa / eesliide teatritel5. Mitte teist / vald Harjumaal / näitlejanna6. Võrgunõel / kodupoolis / vinnid / Läti pealinn7. Vesinik / piljardikepp / kääbusrahva liige / ... Kivi / tiitel8. Vehmer / number / alluv / tahtejõuetu9. Lühend ravimiretseptidel / näitlejanna (in + n) / ... Oja / televisioon10. Kaunvilja / küsisõna / vallasekretär11. Turba Gümnaasiumi direktor / (in + n) / vastsündinu12. Väike loom / nikkel / köömen (v. k.) / 150513. Kunstikombinaat / saade ETV-s / kallisvara / raadium14. sademed / vanemraamatupidaja / Nord15. Sidesõna / jurist / aasta16. ... Puudist / ilmastikunähtus / riik Aafrikas17. Soolenugiline / ühes Euroopa riigis18. Hüüdsõna / ringhääling / suisa

Alla:1. Lauamäng / metsakonsultant / asesõna2. Kalleim vara / vallavanem / toataim3. Kõrgsoo / usulis-fi losoofi line õpetus / endine jooksukuulsus /värvus / raadius4. ... Ever / raamatupidaja / terariist5. Humanitaarnõunik / meessoost / Eduard / papagoi6. Ees olev töötamisriba / koduplaneet / hauaküngas / sedasi /lastekirjanik (in + n)7. Majandusnõunik / lauljatar8. Piiripunkt / Riisipere tervisekeskuse perearst / õpetaja, meister9. Eal / ... Tolstoi / mälestusese / atmosfäär / kohamäärsõna10. Väävel / lastekaitsenõunik / mõrv / naisenimi11. Telefonifi rma / maanõunik / ... Saagim12. Liiter / kogu aeg / helilooja / metallpanustehnika / dirigent13. Pearaamatupidaja / sugulane

Lahenussõnaks on küla Nissi vallas.

Ristsõna koostas: Maimu Kruusamäe

Vatuseid saate kontrollida peale jaanipäva kõigist valla raamatukogudest, Riisipere Kultuurimajast ja Turba Kultuurimaja seinal olevalt teadetetahvlilt.

Turba Kultuurimajaannab teada

PÄEVAKESKUS AVATUD: 21. juunist - 30. augustini kolmapäeviti kell 12.00-14.00

(võimalus lehti lugeda, tuua pesu pesta, kasutada internetti)

Harjumaa I käsitööpäev

Harjumaa XII memme-taadi

lustipidu

1. juulil 2006Kosel