Uudis!Ajaloorubriik Lk 6.

Nõuandeid alustavale ettevõtjale Lk 6-7.

Nissi kooli keeleõppereis Inglismaale Lk 8.

22011Teataja

Nissi valla ajaleht

30. aprilli hommikul kogu-nes ligi 50 inimest, et anda oma panus Turba aleviku heakorra parandamiseks. Kohale oli tulnud nii väike-seid, noori ja ka eakamaid inimesi – kõik ikka selle ni-mel, et meil alevikus parem ja puhtam elada oleks. Olime planeerinud, et teeme pra-hist ja sodist puhtaks aleviku tänavaäärsed, korrastame Jõujaama tiigi ümbruse ning Kapa metsa ning anname uue näo lillepoe esisele. Osa-võtjate arv seadis aga mõ-ningad piirangud, mistõttu pühendasime suurema jõu teatud objektidele ning kõi-gile tänavaile prahi koristu-sega ei jõutudki.

Tööpäev algas kell 10 ja kes-tis mõningatele kella 7-ni õhtul. Vahepeal söödi ühes-

koos talgusuppi, mille val-mistamisel oli meile abiks Rita Škaperina Lehetus Kü-laseltsist, ning jagati muljeid tehtud tööst.

Suur tänu Turba lastele, kes aitasid prahi koristamisega, tänud noortele meestele, kellest oli väga suur abi prü-gi äravedamisel ning Turba eakamatele, kes andsid oma töökusega silmad ette palju-dele.

Jääb vaid paluda neid, kes kevadkoristusest mingil põhjusel osa ei saanud võtta – aidake meil hoida koduko-ha puhtust. Usun, et veel sel aastal avaneb meil võimalus üheskoos nii mõndagi ära teha, et meie aleviku nägu muutuks paremaks ja kauni-maks. •

Kristi Värv projektijuht

Sellel õppeaastal toi-mus Nissi valla laste-aedade ühisprojekt „Mõmmiga teatrit avastama“, mille eesmärgiks oli lastele tutvustada põnevat teatrimaailma ning sõprussidemete loo-mine kahe valla lasteaia rühmade vahel.

Kõige algus2010. aasta sügisel käis Lääne-Harju Koostöö-kogu esimees Lilian Saage Turba Lasteaia lastevanemate üldkoos-olekul tutvustamas Le-ader-programmi ning kutsus kõiki üles pro-jekte kirjutama. Peale koosolekut jätkusid ajurünnakud rühma-de siseselt. Kuna kõige väiksemad mudilased hakkasid sel õppeaastal tähti õppima, tekkiski va-nematel mõte projekt siduda tähtede ning Mõmmi-aabitsa-ga. Kahjuks selgus, et õppeva-henditele ei ole võimalik raha küsida. Seega aabitsad ning mängu-arvutid jäid välja. Küll aga leidsime internetist, et detsembris lavastab Ivo Een-salu mudilaste jõulumuusikali „Mõmmi jõuluaabits“. Sellest kasvaski välja mõte siduda Mõmmi-teema hoopis põneva teatri-maailmaga. Idee laienes üle lasteaialiseks ning kuna Li-lian Saage oli rõhutanud, et eri-ti toetatakse koostöö projekte, võtsin ühendust ka Riisipere Lasteaia õpetaja Jane Pajuga, et uurida, kas ka nemad selli-sest projektist huvitatud on. Koos Jane ja Turba Lasteaia hoolekogu liikme Kairi Kuu-semetsaga saigi esialgne tege-vuskava teiste lasteaeda õpe-tajatega konsulteerides paika pandud. Järgmiseks käisime

kava lasteaedade juhatajatele tutvustamas, kellele idee väga meeldis.

Närvide mängProjekt saigi kokku kirjutatud ning viimasel hetkel ka esi-tatud. Aitäh härra vallavane-male, kes oma tööpäeva meie pärast tunnikese (võrra) pike-maks venitas, et projekt allkir-jastatud saaks. 10. novembril saimegi esimesed positiivsed uudised – Lääne-Harju Koos-

töökogu kiitis meie projekti heaks. Esimene etapp oli lä-bitud. Juba järgmisel päeval viisime projekti PRIAsse (Põl-lumajanduse Registrite ja In-formatsiooni Amet), kes teeb tegeliku rahastamise otsuse. Tavaliselt võib projekti heaks-kiit võtta aega kuni kolm kuud, kuigi kulutusi on lubatud tege-ma hakata juba varem – siis kui projekt on PRIAs registree-ritud kuid rahastamisotsust veel ei ole. Nõnda saigi esialgu ära ostetud vaid Estonia teatri muusikali piletid, ülejäänud kulutuste jaoks jäime projek-ti heakskiitu ootama. Saime pikalt närveerida, kolme kuu möödudes ei olnud minu post-kasti ega telefonile ikka veel mingit teadet tulnud. Viimasel hetkel sain teada, et heakskiit oli saadetud hoopis vallamaj-ja. Rõõm oli suur, kuna nüüd saime ära tellida mõlemale

lasteaiale loomakostüümid. Kuid kahjuks jäi õnn esialgu üürikeseks, sest ettevõte, kus projekti jaoks kostüümide-le hinnapakkumise saime, ei tegelenudki enam tarnijaga probleemide tõttu kostüümi-de müügiga. Olime juba valmis Leetu sõitma, kus neid kos-tüüme toodetakse, kuid siis leidsime üles Karnevali poe, kellel olid loomakostüümid täiesti olemas. Kahjuks ei ol-nud aga nende laos nii suuri

koguseid. Karnevali töötajad olid aga väga koostööaltid ning esitasid meie tellimuse kiires-ti oma tarnijale Inglismaale. Inglismaalt tuli teade, et meie soovitud siilikostüüme ei ol-nud terves Euroopas – kõik olid ära ostetud. Õnneks saime asendada siilid hiirtega ning tellimus pandi teele. Nädalaga olid kostüümid käes, toodi lau-sa ilma lisakuludeta Turbasse.

Põnevust terveks õppeaastaksNagu juba mainitud, algas projekt Rahvusooper Estonia talveaias toimunud etenduse „Mõmmi Jõuluaabits“ külas-tamisega. Teatris käisid meie valla mõlema lasteaia kõik lap-sed, õpetajad, õpetajate abid, keskmistel rühmadel oli abiks veel kümme vanemat ning kõi-ge väiksematel oli kõigil ema,

isa, vanaema või vanaisa kaa-sas. Nagu teada liiguvad talvel ringi viirused, mistõttu said teatrikülastust nautida ka mõ-lema lasteaedade juhatajad, et piletid raisku ei läheks.

Järgnes paar kuud minu kui projektijuhi jaoks vaikset aega, kuid lasteaedades käis suur ettevalmistamine juba järg-misteks ühisüritusteks – õpiti laule, tantse ning näidendeid. Kuna märts on teatrikuu ning suures teatris meie lapsed

juba käisid, siis leidsime, et oleks tore, kui nad ka ise esinemiskogemuse saaksid.

Esimene üritus toimus kõige vanematele rüh-madele, kes üksteisel külas käisid ning mõm-mi-teemalise näidendiga esinesid. Seoses nende etendustega saigi kumbki lasteaed endale korraliku kostüümilao (18 kostüü-mi). Kõige vanematele käis Nuku- ja Noorsoo-teatri näitleja Laura Nõl-vak rääkimas teatrist ning nukkude hingeelust.

Keskmised rühmad esi-nesid üksteisele mõm-

mi-teemalise tantsuga ning neile tutvustati, kuidas grimmi abil toimub rolli kehastumine. Kohal olid ka näomaalijad, kes igale soovijale toreda maalin-gu tegid.

Kõige nooremad esinesid üks-teisele mõmmi-teemalise lau-luga. Neilegi käis Laura Nõlvak teatrit ning rolliks kehastu-mist tutvustamas. Ta näitas, kuidas tehakse grimmi, pan-nakse selga kostüüm ja esines ka lühikese monoloogiga.

Lastel on võimalik ka Mõmmi (Ivo Eensalu) endaga kohtuda. Riisiperes käis Mõmmi jõu-lupeol ning Turbasse ootame Mõmmit kevadpeole.

Aitäh kõikidele õpetajatele, et meie väljamõeldud projekti oma kiire töö kõrvalt ellu vii-site! •

Lasteaedade ühisprojekt "Mõmmiga teatrit avastama"

Kevadkoristus Turbas

Hea lugeja!Käes on jälle kevad ja tee-maks heakord. Eelmised va-limised võitnud „Minu Oma Vald“ üheks peamiseks prio-riteediks oli heakorra paran-damine valla territooriumil.

Möödunud aasta kevad-numbris kutsusime elanikke üles oma koduaiad ja ümb-ruskonna üle vaatama ning vajadusel seal teha heakor-rastustöid. Palju oli neid, kes järgisid üleskutset. Suur tänu neile selle eest. Täna paneb heakorrakomisjon uuesti valla rahvale südamele vaa-data üle oma ümbruskond ja

tegeleda heakorrastustöö-dega, kus see on vajalik.

Heakorrakomisjon istus koos 30. märtsil. Arutati pea-miselt muru niitmist valla territooriumil, peamiselt küll jätkuvalt riigile kuulu-vatel maadel, kus riik ei näita üles mingisugust huvi. Ot-sustati, et vallavalitsus kor-raldab konkursi niitmise all-töö võtuks Riisipere ja Turba piirkonnas. Samas jätkame ka maaomanike tähelepanu juhtimist hooletusse jäetud kinnistute korda tegmiseks. Eriti on seda laadi ettevõt-mine näidanud positiivset tulemust Turba piirkonnas.

Heakorrakomisjon

Haridus- ja kultuurielust Lk 3-5.

10. märts 2011 Arutati teisel lugemisel 2011. aasta vallaeelarvet. Eelarve kol-mas lugemine toimub 17. märtsi istungil.

Muudeti Nissi Vallavolikogu 20. jaanuari 2009. a määrust „Peda-googide töötasustamise alused“.

Nissi valla jäätmehooldusees-kirja muutmine oli esimesel lu-gemisel.

Otsustati anda Valgejärve loodus õpperaja rajatised tasu-ta üle Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Otsustati võõrandada seitse Nissi vallale kuuluvat kinnis asja otsustuskorras.

Arutati esimesel lugemisel noorte projektilaagri pidamise tingimusi ja projektilaagri pida-mise loa väljastamise korda.

Tehti muudatus Nissi Vallavo-likogu haridus- ja noorsootöö-

komisjoni liikmete koosseisus. Uuteks liikmeteks kinnitati Lea Kivisild ja Jane Paju.

Uueks Nissi Vallavolikogu revis-jonikomisjoni esimeheks valiti Kuldar Kutti.

Muudeti Nissi Vallavolikogu 25.06.2002 otsusega nr. 25 kin-nitatud vaba põllumajandusmaa erastajate nimekirja.

Muudeti Nissi Vallavolikogu 11.03.2004 otsuse nr 11 „Vaba põllumajandusmaa kasutusval-dusesse saajate nimekirja kin-nitamine“ punktis 1 maatükkide nr 347 ja 352 pindala ja asendati katastriüksuse plaanil märgitud pindalaga.

17. märts 2011Võeti vastu Nissi valla 2011. aasta eelarve, mille tulud on 2 591 700 eurot, kulud 2 843 080 eurot ja finantseerimistehingud 251 380 eurot.

Muudeti Nissi valla jäätmehool-duseeskirja, mille kohaselt luba-takse hajaasustuses jäätmema-hutite tühjendamist kord iga 12 nädala tagant.

Kehtestati noorte projektilaagri pidamise tingimused ja projekt-laagri pidamise loa väljastamise kord.

Määrati Nissi valla 2010. aasta majandusaasta aruande audi-teerijaks füüsilisest isikust ette-võtja Ellen Pärm.

14. aprill 2011Delegeeriti põhikooli- ja güm-naasiumiseaduse paragrahviga 13 valla kui kohaliku omavalit-suse pädevusse antud kohus-tuste täitmine, küsimuste la-hendamine ja otsustamine vallavalitsusele.

Nõustuti välisõhu saasteloa andmisega osaühingule Nissi Elamud.

Kooskõlastati Harju maakonna-planeeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“.

Kinnitati Kernu valla ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011-2016 eelnõu. Eelnõu avalikusta-takse ajavahemikul 16.-30. mai 2011. a vallakantseleis ja valla veebilehel.

Muudeti Nissi Vallavolikogu 20.03.2009 otsuse nr 12 „Vaba põllumajandusmaa kasutusval-dusesse saajate nimekirja kin-nitamine“ punktis 1 maatükkide nr 347 ja 352 pindala ja asendati katastriüksuse plaanil märgitud pindalaga.

Rahuldati Hans Märtsoni vaie ning tunnistati Nissi Vallavoli-kogu 10.veebruari 2011. a otsus nr 9 „Vanakutseri detailpla-neeringu koostamise algata-mata jätmine“ kehtetuks. Hans Märtsoni taotlus vaadatakse uuesti läbi. •

Nissi Vallavolikogu istungitel otsustatust

18. veebruar 2011Otsustati muuta eurole ülemi-nekuks AS Nissi Soojus aktsia nimiväärtust ja aktsiakapitali. Aktsia uus nimiväärtus on 63,90 € ja aktsiakapitali uus suurus on 64602,90 €.

Jäeti rahuldamata üks taotlus munitsipaaleluruumi üürimi-seks.

Lõpetati hooldajatoetuse maks-mine ühele hooldajale seoses hooldatava surmaga.

Otsustati maksta lasteaiatoetust kahele taotlejale kogusummas 122,72 eurot, koolilõunatoetust ühele taotlejale summas 68,60 eurot, ravimitoetust kolmele taotlejale kogusummas 124,23 eurot, erakorralist toetust viiele taotlejale kogusummas 247,87 eurot.

Otsustati vabastada keskkonna-nõunik Mart Metsa ettepanekul kaks Tabara küla, üks Mustu küla ja üks Jaanika küla jäätme-valdaja korraldatud jäätmeveo-ga liitumisest kolmeks aastaks alates 01.03.2011. a.

Kinnitati Turba Gümnaasiu-mi ja Nissi Põhikooli töötajate koosseis.

Kooskõlastati rajatava puurkae-vu asukoht Jaanika külas Enni kinnistul.

4. märts 2011Nõustuti Turba alevikus Jaama tee 4 asuvate ehitiste teeninda-miseks vajaliku maa riigi oman-disse jätmisega hoonestusõiguse seadmiseks tähtajaga 50 aastat.

Anti 7 korraldust maa riigi

omandisse jätmiseks ja katastri-üksuse moodustamiseks vaba põllumajandusmaa kasutus-valdusesse andmiseks (Lehetu küla, Kopli; Nurme küla, Kiilu; Nurme küla, Koolme; Tabara küla, Soone; Viruküla, Mägise; Viruküla, Saareste; Viruküla, Taganurga).

Keelduti munitsipaaleluruumi üürileandmisest ühele taotleja-le.

Otsustati maksta hooldeko-dutoetust ühele taotlejale 64€ kuus alates 4. märtsist 2011. a.

Nõustuti Riisipere viadukti re-mondi tööprojekti projekteeri-misnõuetega.

Kiideti heaks Kernu ja Nissi val-la ühise jäätmekava 2011–2016 eelnõu.

Algatati viis volikogu õigusakti eelnõud.

17. märts 2011Anti ehitusluba Kai Tammele Mustu külas Vahtra elamu re-konstrueerimiseks.

Anti kirjalik nõusolek Anu Ennile puurkaevu rajamiseks Jaanika külas ja Tiina Möldrile puurkaevu rajamiseks Turba alevikus.

Kooskõlastati OÜ Ekoservis Teenused jäätmeloa taotlus.

Otsustati vabastada keskkonna-nõunik Mart Metsa ettepanekul kaks jäätmevaldajat liitumisest korraldatud jäätmeveoga, kahe-le jäätmevaldajale lubati ühist liitumist.

Otsustati maksta lasteaiatoe-

tust ühele taotlejale 15,34 eurot kuus, koolitoetust ühele taotle-jale 111,85 eurot, koolilõunatoe-tust ühele taotlejale 68,60 eurot, ravimitoetust ühele taotlejale 30,95 eurot ja erakorralist toe-tust kahele taotlejale kogusum-mas 170 eurot.

Määrati õpilastoetust Egert Mil-janile ja Ats Kiisale seoses nen-de osalemisega Eesti koondise treeninglaagrites Hispaanias ja Rootsis.

Anti Nissi Valla Noortekesku-se valdusse ruumid üldpinnaga 131,7 m2 Turba Lasteaia hoones.

Nõustuti Lehetu külas Looga katastriüksuse jätmisega riigi omandisse ja kasutusvaldusesse andmisega Juhan Särgavale.

Vallale kuuluvate kinnisasjade võõrandamiseks otsustati ka-sutada edasi Domus Kinnisvara Vahendus OÜ teenuseid.

Otsustati teha volikogule ette-panek võõrandada enampakku-misel Saviaugu ja Munalaskme kooli kinnistud Munalaskme külas.

31. märts 2011Anti ehitusload Aivo Lokkotale Riisipere alevikus Nissi tee 64 elamu rekonstrueerimiseks ja abihoone ehitamiseks.

Anti kirjalikud nõusolekud Aivo Lokkotale Riisipere alevikus Nissi tee 64 kinnistule varikatu-se ja välikamina püstitamiseks.

Vabastati üks Lepaste küla jäät-mevaldaja liitumisest korralda-tud jäätmeveoga.

Kahele jäätmevaldajale Ellamaa

ja Lepaste külast otsustati luba-da ühist liitumist korraldatud jäätmeveoga.

Ühele Odulemma küla jäätme-valdajale lubati jäätmekontei-neri tühjendamist sagedusega üks kord iga 8 nädala tagant.

Määrati hooldaja ühele raske puudega isikule ning hooldajale hooldajatoetus.

Vabastati üks hooldaja hooldaja kohustuste täitmisest ning lõpe-tati hooldajatoetuse maksmine.

Vallavolikogu kultuuri- ja spor-dikomisjoni 23.03.2011 ettepa-nekul otsustati anda mittetu-lundustegevuseks ühekordset toetust:

MTÜ-le Lehetu Külaselts •150 € küla ühisürituste kor-raldamiseks; Maido Kaljurile 150 € II •Nissi valla rahvajooksu kor-raldamiseks; EELK Nissi Maarja Kogu-•dusele 195 € Lääne-Harju praostkonna laulupäeva korraldamiseks;MTÜ-le Nissi Valla Inva-•ühing 200 € osalemiseks sõprus- ja kultuuripäevadel Soomes.

Lasteaia hoolekogu ettepanekul otsustati sulgeda Riisipere Las-teaed personali puhkuse ajaks 4. kuni 31. juulini 2011. a.

Anti luba Nissi Valla Noortekes-kusele projektlaagri „Nissi valla õpilasmalev 2011“ korraldami-seks 6. kuni 19. juunini 2011. a.

Otsustati mitte rahuldada aval-dust sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks.

Nissi Vallavalitsuse istungitel otsustatust

2 VALLA JUHTIMINE Teataja 2/2011

Kultuurikalender MAI

Tulekul! Nissi Trollide kevadkontsert Riisipere kultuurimajas

06.05 Emadepäeva kontsert Riisiperes

06.05 Kevadpidu Turba lasteaias

06.05 Emadepäeva kontsert Turba kultuurimajas

07.05 kell 11:00 Nissi valla küladevahelised spordivõistlused: maastikumäng

07.05 Maakondliku lauluvõistluse „Harjumaa Laululaps 2011“ finaal Viimsis

08.05 kell 14:00 Emadepäeva kontsert Lehetu külakeskuses

12.05 Turba Kultuurimaja laste peotantsuring osaleb Noarootsis tantsupäeval

14.05 Naisrahvatantsurühm Roosi 15. sünnipäevapidu Riisipere kultuurimajas

14.05 Eakate teatrikülastus Viljandi Ugalasse, etendus „Majandustõus ehk kohe käib pauk“

20.05 kell 17:00 Perepidu Riisipere lasteaias

20.05 kell 20:00 Nissi valla sünnipäevapidu Riisipere kultuurimajas

27.05 kell 17:00 Koolisaatmise pidu Riisipere lasteaias

27.05 kell 19:00 Nissi Noortekeskus ja Turba Gümnaasium korraldavad: Koolilõpupidu Turba koolis

27.05 kell 20:00 A. Tsehhovi näidendi "Karu" esietendus Turba Kultuurimajas

28.05 Turba Kultuurimajas naiste line-tantsurühm osaleb Haapsalu erinevate rahvuste tantsupäeval

29.05 Turba Kultuurimaja lasterahvatantsrühm osaleb „Kalevi” võimlemispeol Pirita velotrekil

29.05 kell 12:00 Nissi kooli perepäev

31.05 Koolisaatmise pidu Turba lasteaias

JUUNI

Tulekul! Riisipere kultuurimaja isetegevuslased esinevad Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis

03.06 Õppeaasta lõpuaktus Nissi koolis

05.06 Nissi valla pesamunade vastuvõtt Turba Kultuurimajas

06.-17.06 Nissi valla noorte töö- ja puhkelaager

11.06 Turba naiskoor Nelli esineb Vabaõhumuuseumis

12.06 I Naiste Tantsupidu „Naiselugu” Jõgeval. Osalevad Turba ja Riisipere naisrahvatantsukollektiivid

18.06 Lääne-Harju praostkonna laulupäev Nissi kirikus. Osalevad lastekoorid, naiskoorid, segakoorid ja puhkpilliorkestrid, solistina laulab Hanna-Liina Võsa.

18.06 kell 14:00 Harjumaa XVII Memme-taadi lustipidu "Tantsime koos" Loksa Keskväljakul. Osalevad Turba ja Riisipere Kultuurimaja memmedekollektiivid

18.06 kell 17:00 Turba Gümnaasiumi 9. klassi lõpuaktus

18.06 kell 19:00 Turba Gümnaasiumi õhtuõppe 9. ja 12. klassi lõpuaktus

19.06 kell 16:00 Turba Gümnaasiumi 12. klassi lõpuaktus

21.06 Nissi Põhikooli 9. klassi lõpuaktus

22.06 Jaanipäev Turbas. Peaesineja ansambel „Parvepoisid”

23.06 Jaanipäev Riisiperes

JUULI

Tulekul! Eakate ja puuetega inimeste ekskursioon Tartumaale

01.-03.07 XI Noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“

08-09.07 Laululusti kontsertreis Mustvee ja Kasepää valda

09.-10.07 Eesti XII linetantsufestival Sassi Talus Pärnus. Osaleb Turba Kultuurimaja line- tantsurühm

31.07 Surnuaiapüha Nissi kalmistul:kell 11:00 armulaud Nissi kirikus,kell 12:00 jumalateenistus kalmistul

JUUBELID 2011

Turba kultuurimaja - 75

Riisipere kultuurimaja naisansambel Laululust - 15

Naisrahvatantsurühm Roosi - 15

Nissi Maarja kogudus - 510

Ajaleht "Teataja"

Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Nissi Vallavolikogu teabekomisjon

"Teataja" ilmub 6 korda aastas. Järgmine number ilmub juunis 2011.

Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.ee Materjalide saatmise tähtaeg 31. mai 2011

3HARIDUS JA KULTUURTeataja 2/2011

Merike Marie Nimmerfeldt

Seda artiklit ajendas kirjuta-ma 27. märtsil Turba kultuuri-majas toimunud fantastiline, äärmiselt huvitav ja kuulajas-konda köitev "TÄHETUND" Harju Maakohtu esimehe pr. Helve Särgavaga.

Selle tagasihoidliku Nissi nai-se sees on nii palju rikkust, elutarkust, heatahtlikkust, üllatuslikkust ja õpetlikku ... Kahtlemata on ta heaks ees-kujuks paljudele. Mikrofoni hoidis taas kord Maire Kessel, kes suutis oma põnevate küsi-mustega saali kaasa mõtlema, hiirvaikselt kuulama, aga ka naerma panna.

Märkamine on Nissi Naisseltsi tõeline hüüdlause ja märksõ-

na. Nii on läbi selle märkamise saanud tähelepanu paljud meie koduvalla erilised ja olulised inimesed. Need, kes on tuntud avalikkusele ka kogu meie väi-keses riigis. Võime täie tõsidu-sega nentida, et neid on meie vallas palju ja lõppu ei paista tulevat. Meenutades ajalugu ja tagasi vaadates nendele põne-vatele kohtumistele on nimis-tu juba üsna pikk. Niisiis ritta pannes: esimene Eesti nais-pastor Laine Villenthal, eesti keele hoidja ja muinsuskaitse algataja Einar Kraut, treener ja sportlane Uno Ojand, muu-sik ja õpetaja Tõnu Sal-Saller, aabitsate kaasautor ja õpetaja Milvi Roosleht, kergejõustiku täht Ksenija Balta, eesti keele õpetaja ja näitejuht, maa sool Ingrid Bärenklau, Hiina me-

ditsiini doktor Rene Bürkland, Harju Maakohtu esimees Hel-ve Särgava.

Oleme uhked ja õnnelikud, et niisugused inimesed elavad ja toimetavad just meie vallas.

Mikrofoni on hoidnud veel peale Maire Kesseli Aita Orav, Ain Karutoom, Tarvo Jõeste, Merle Ajaots ja Merike Marie Nimmerfeldt.

Siinkohal on teretulnud kõik ettepanekud veel leidmata ja meie poolt üles otsimata per-soonide kohta e-posti aadres-sil merike.juuksur@mail.ee, või tel 53467389.

Aitäh kõigile, kes on koos meiega märganud meie kodu-valla säravaid ja erilisi inimesi.

Uute põnevate kohtumisteni!

Märka koduvalla inimest

Kaie Ehrpais, Nissi Põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja

Neljapäeva, 17.märtsi hommikul oli kooli-maja külalistest tulvil: Nissi koolis toimus üleriigilise tööõpetuse õpilas-konkursi Harjumaa voor. Ühine nimi peitis endas kolme erinevat olümpiaadi: töö- ja tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus. Tööõpetuse olümpiaad erineb oluliselt kõigist teistest ainekon-kurssidest, nimelt tuleb lisaks teoreetiliste tead-miste testimisele olla ka tugev praktilise ülesande lahendamisel ning kokku-võttes mõlemad punkti-summad liidetakse. Käsi-tööolümpiaadil osales 14 õpilast Alavere Põhikoolist, Jüri Gümnaasiumist, Keh-ra Gümnaasiumist, Keila Koolist, Kose Gümnaasiu-mist, Kuusalu Keskkoolist Lagedi Põhikoolist, Padise Põhikoolist, Tabasalu Ühis-gümnaasiumist ja Viimsi Koolist. Praktilise loomin-gulise ülesandena pidid nad valmistama vanadest riide-esemetest CD-plaadi hoidja mitmele plaadile. Esimese

koha saavutas käsitöö erialal Säde Matiisen Kose Gümnaa-siumist, teiseks tuli Kristiine Torim Padise Põhikoolist ja kolmandaks Krista Norak Ta-basalu Ühisgümnaasiumist.

Kodunduse olümpiaadil võt-sid mõõtu 8 tüdrukut ja 1 poiss Alavere põhikoolist, Jüri Gümnaasiumist, Kose Güm-naasiumist. Kuusalu kesk-koolist, Lagedi Põhikoolist, Padise Põhikoolist, Tabasalu Ühisgümnaasiumist ja Viimsi Koolist. Siin nägi praktiline ülesanne ette valmistada me-

nüü suupistetest metsa-aasta puhul peetava pikniku jaoks ning ka valmistama oma me-nüüst suupiste ja joogi. Kõige tugevam kodunduse alal oli Eliisa Valdmaa Kose Gümnaa-siumist, teise koha saavutas Kätlin Jürgenson Padise Põhi-koolist ja kolmandaks tuli Gir-ly Oja Jüri Gümnaasiumist.

Töö- ja tehnoloogiaõpetuses võistlesid 16 õpilast Aruküla Põhikoolist, Jüri Gümnaasiu-mist, Kehra Gümnaasiumist, Keila Koolist, Kose Güm-naasiumist, Kosejõe Koolist,

Kuusalu Keskkoolist, Lagedi Põhikoolist, Loo Koolist, Ruila Põhikoolist ja Saue Gümnaa-siumist. Praktilise loomin-gulise ülesandena valmisid iseliikuvad autod. Valminud autod pandi võidu sõitma ning iga läbitud meeter andis lisapunkte. Parim tulemus oli Karl Kristjan Kuimetil Saue Gümnaasiumist, teine oli Kar-lo Ludvi Kose Gümnaasiumist ja kolmas Lauri Pöör Ruila Põ-hikoolist.

Täname korraldajaid ning osa-lejaid ja nende juhendajaid! •

Üleriigiline tööõpetuse õpilaskonkurss

Anita Aboltõn, Caroline Alanurm

23. ja 25. märtsil toimus MTÜ Lehetu Külaseltsis koostöös Nissi Vallavalitsuse-ga lastele ja noortele mõeldud sotsiaal-programm OLEN SEADUSKUULEKAS. Esimesel päeval osales prog-rammis 25 noort ja teisel päe-val 16 noort. Kõik osalejad olid kooliealised lapsed ja noored.

Sotsiaalprogrammi OLEN SEADUSKUULEKAS ees-märgiks oli näidata noortele tagajärgi, mis võib juhtuda siis, kui ei täideta korralikult koolikohustust ning tehakse palju pahandust.

Programmi käigus vaatasi-me erinevaid õppefilme ning arutlesime seaduskuulekuse teemadel. Osadest asjadest polnud me varem midagi kuulnud - nendel hetkedel olid kõik osalejad täiesti tasa ja kuulasid hoolega. Käsitle-tud teemad olid huvitavad ja õpetlikud.

Peale filmide vaatamist moo-

dustati grupid ning tehti tööd meeskonnas. Esimeses grupi-töös mõtlesime selle üle, mil-lised on meie arvates peami-sed õigusrikkumised noorte hulgas ning kuidas neid enne-tada. Teises grupitöös kuulasi-me ühe tõsielulise loo sellest, kuidas üks noor sattus halvale teele ning lõpuks pidi minema erikooli. Kui lugu oli kuulatud, siis joonistasime selle nooruki suurele paberile ja määratle-sime kõik sammud, mida ta oleks võinud teha teisiti, et mitte sattuda halvale teele ja erikooli. Samuti arutlesime ka selle üle, mida oleksid saa-nud teha nimetatud noorukit ümbritsevad inimesed (lähe-dased, sõbrad ja kool). Eeltoo-dud grupitööst valmisid pla-katid, mida iga rühm esitles.

Sotsiaalprogrammi lõpuks oli meile tehtud laud maitsvate suupistetega.

Meie arvates jäid noored programmiga rahule – see oli õpetlik ning samas olime ka meeldivas seltskonnas.

Lõpetuseks täname Elerini ja Irat, kes korraldasid mei-le õpetliku ja toreda ürituse. Ootame põnevusega uut prog-rammi ja rohkem osalejaid! •

Olen seaduskuulekas!

Regina Multram Turba Gümnaasiumi huvijuht

EYBL (Euroopa Noorte Korv-palliliiga - http://www.neybl.lv/public) kasvas välja Põhja-Euroopa noorte korvpallilii-gast, millest nüüdseks võtab osa võistkondi 12 riigist. Kaasa teevad ka Euroopa absoluut-sed korvpallitipud Leedu ja Venemaa.

Juba aasta on möödas EYBL-i raames toimunud turniirist Turbas. Siis võistlesid Turba poisid U-15 teises divisjonis koos seitsme meeskonnaga mujalt: neli meeskonda oli Lätist, kaks meeskonda Ve-nemaalt ja kõige kaugemad võistlejad olid Kasahstanist.

Alates 2010. aasta sügisest võistlevad meie poisid U-16 teises divisjonis.

Ühes hooajas on meeskonnal ettenähtud kolm turniiri, kus võisteldakse oma divisjoni erinevate meeskondadega. Hooaja lõpus on kaks finaali. EYBL Championshipi tiitli eest võistlevad esimese divis-joni kuus esimest ja teisest divisjonist ainult parim. EYBL Cupi tiitlile võistlevad kolme turniiri üldarvestuse järgi tei-sest divisjonist teine kuni nel-jas koht.

2010/2011 hooajal oli meie

poistel kolm turniiri. Esime-ne turniir toimus Riias 25.-28. november 2010. Kohe esime-sel päeval toimus poistel üks mäng, mis lõppes BS Ridzene kasuks 66:44. Teisel päeval toimusid mängud soomlaste ja rootslastega. Kolmanda päeva mäng BS Vilniusega lõppes nende kasuks 59:48. Viimasel päeval oli meie poiste vasta-seks BS Kaunas/Aisciai, kes osutusid ka meie poistest tu-gevamaks.

Teine turniir oli Lätimaal Liepajas 13.-16. jaanuar 2011. Esimene mäng Liepajas oli tasavägine ja lõppes ühe punk-tiga UKS Medagro Komorowi kasuks 46:45. Teine ja kolmas mängu päev meie poistele mängu võite ei toonud. Paar mängu olid treeneri Märt Kermoni arvates võidetavad, kuid puudu jäi meie poistel ko-gemusest ja teravusest. Meie meeskonna parimaks mängi-jaks kuulutati Andre Reinart.

Kolmas turniir oli poistel Moskvas 24.-27. märts 2011. Sellel turniiril kohtusid BS Birzai, BC Barsy, BS Spartak, BC Gloria, BC Vilnius, UKS Medagro Komorow, BS Spars

ja Turba/Harju Kalev. Män-gud toimusid kolmel päeval, kuid kuna võisteldi kahel väl-jakul, siis olid võistluspäevad lühikesed. Seetõttu õnnestus poistel ka reede õhtul veidi lin-naga tutvuda. Kõik koos käidi ära Punasel väljakul. Kolmas turniir mängu võite ei toonud. Kuid kindlasti oli see võistlus, mis vähendas lõpptabeli punk-tide vahet. Selle turniiri meie meeskonna parimaks mängi-jaks kuulutati Jan Vilokas.

Kõik kolm turniiri on Turbat esindanud järgmised meie kooli poisid:

9. klass - Jan Vilokas (kapten), Reijo Kitsemets, Alar Aasoja, Martin Uiboupin ja Vahur Pilk

8. klass – Andre Reinart, Sten-Anders Sülluste ja Hendrik Lall

Esimesel kahel turniiril osales ka Ove-Kristjan Kasemetsa (9. klass), kuid kahjuks vigastuse tõttu ei saanud osaleda Mosk-vas.

Meie poistele lisaks on olnud meeskonnas Siim Salin, Hend-rig Sellik, Siim Semiskar, Paa-vo Teder ja Ilja Mogilnõi. •

Turbakad EYBL-i turniiridel

Day Lee Holm Nissi kooli õppealajuhataja

Kooliaasta kõige väsitavamaks veerandiks peetud 3. veerand möödus Nissi koolis töiselt. Lisaks pingelisele teadmiste omandamisele käidi kooli esin-damas erinevatel konkurssidel, spordivõistlustel ja olümpiaa-didel. Sealt ka mitmed auhin-nalised kohad: Kristin Saar saavutas emakeeleolümpiaadil Harju maakonnas 1. koha ning vabariigis 9. koha, samal olüm-piaadil saavutas Ebe Vaarmets Harju maakonnas 4. koha. Bio-loogiaolümpiaadi Harjumaa piirkondlikul voorul saavutas Ebe Vaarmets 1. koha. 2. klas-side mõistatuste päeval Kiilis võitsid 2. klassi meeskond Ge-terin Avila ja Märt Maasi-kas 5. koha. Täname õpilasi juhendanud õpetajaid - Eve Paed, Ulvi Lepplaant ja Liivi Tammemäed. Lisaks toimusid mitmed koolisisesed üritused nagu Moeshow, talispordipäev, algklassidel vahvad tegevused Riisipere raamatukogus, suure-matel karjääripäev Keilas. Käsi-töö- ja kodunduse õpetaja Kaie Ehrpaisi eestvedamisel viidi 17. märtsil Nissi koolis läbi üle-riigiline tööõpetuse õpilaskon-kursi Harjumaa voor. Ühiselt sai alustatud ka kooli uue õppe-kava väljatöötamist. Kui õppe-ajast maha arvestada pikad kül-mapühad ning selle tulemusel märkimisväärne puudumiste arvu tõus, jääb imestada, kuidas küll kõik see kümnesse näda-lasse ära mahtus. •

4 HARIDUS JA KULTUUR Teataja 2/2011

Viivika Laak Turba Gümnaasiumi õpetaja

1. märtsil 2011 võttis Turba Gümnaasiumi 1.-5. klass teist aastat osa ülemaailmsest mate-maatika peastarvutamise võist-lusest (WORLD MATH DAY www.worldmathsday.com). Osalejaid oli 1 298 834 õpilast üle terve maailma, 22 785 koo-list ja 212 riigist. Väga hea tule-muse, 4155 punkti, sai 1. klassist Kevin Klemm, kes oma vanu-segrupis (4-7a) mahtus maail-mas 100 parima arvutaja hulka.

Koolisiseselt olid väga tublid 8-10a. vanusegrupis Elis Maria Oldekop, Heili Eliise Vainlu ja Remo Kiin ning 11-13a. vanu-segrupis Annabel Carina Katal-sepp, Taniel Johan Eller ja Aap Jõeste. Aitäh kõikidele tublide-le arvutajatele! •

World Math Day

Sirje Vinni Turba Gümnaasiumi õpetaja

Turba Gümnaasiumi õpila-sed (7., 9b ja keskkooli klas-sid) proovisid esmakordselt kätt ja kõrva ülemaailmses inglise keele õigekirjavõistlu-ses (www.worldspellingday.com). Teadagi tuli rinda pista lastega, kes inglise keelt oma emakeelena iga päev kõnele-vad. Aga siiski ei paistnud see maailmas eriliseks takistuseks olevat – kui üldkokkuvõttes võitis küll Ühendkuningriik, siis esimese kümne hulgas ei olnud sugugi mitte kõik selle riigi esindajad.

Võistlustules olid sel päeval 509 500 õpilast 19 215 koolist ja 212 riigist ja võistluse käigus anti üle 50 miljoni õige vastu-se.

Võistlus tähendas seda, et tuli leida üle terve ilma 1-5 last, kellega asuti üheaegselt kiiruse ja korrektsuse peale võistlema. Võistlejatele anti lause, millest puudus 1 sõna. Kuulates sõna hääldust tuli see õigesti kirja panna. 3 vales-ti kirjutatud sõnaga kukkusid välja. Kibedamad käed jõudsid 20-23 vastuseni välja minutis. Mängu pikkus oligi 1 minut ja arvesse läks 100 mängu (5 eri-neval tasemel). Loomulikult

võis mänge ka rohkem män-gida, aga arvesse läks 20 igalt raskusastmelt.

Rebimine toimus neljas vanu-segrupis – 4-7, 8-10, 11-13 ja 14-18. 3.märtsile eelnes mõnenä-dalane harjutamisaeg. See oli isegi lõbusam, kuna said valida vaid sulle meelepärase taseme ja ei pidanud maadlema 5. ta-seme sõnadega, millest mõnda isegi õpetaja polnud kuulnud. Selle harjutamisaja jooksul õnnestus näit. Mary-Heleen Salepil püsida 14-18.a. arves-tuses kogu maailma teiste õpi-laste ees esikohal terve päeva ja Aki Kapanenil esikümnes samuti päris pikka aega.

3.märtsil olid tulemused järg-mised:

Absoluutarvestus1. .Jan Vilokas (9b)2. Sander Nedostojev (7)3. Mary-Heleen Salep (11)4. Aki Kapanen (12)5. Anti Suursalu (10)14-18a. vanuserühm1. Jan Vilokas (9b)2. Mary-Heen Salep (11)3. Aki Kapanen (12)11-13a. vanuserühm1. Sander Nedostojev (7)2. Kerdo Lassi (7)3. Sulo Prees (7)

Milleks üldse sellisest män-gust osa võtta? Sest see on suu-repärane võimalus õigekirja harjutamiseks ja popularisee-rimiseks. Millele lisandub loo-mulikult ka selge rõõm võist-lusest ja selle ulatusest. Hasart oli päris korralik. Tore oli näha mõnda nägu laialt säramas, kui lõpuks, pärast mitmeid pon-nistusi, keeruline sõna lõpuks selgeks sai. Ja küllap meelde jääb ta elu lõpuni. Oma aren-guprotsendi ja edenemise nä-gemine pidevalt internetis on ka oluline tegur mängu juures. Tõstis väga paljude enesekind-lust ja usku oma võimete aren-gusse.

Õpilased võivad sarnaseid ülesandeid ( ja mitmeid muidki) leida igapäevaselt internetist, puudu jääb aga võistlusmoment. Võistluse korraldajad on küll algata-nud ka uue keskkonna, mis on sarnane õigekirjapäeva omale, aga see on tasuline (www.spellodrome.com ).

Kui alguses oli matemaatika, st. et peastarvutamise päev (World Math Day), siis eelmi-sel aastal lisandus õigekirja päev. Ja nüüd on korraldajad lubanud järgmisel aastal lisa-da ka loodusainete päeva. •

Õigekirjapäev Turba Gümnaasiumis

Elys Pumbert ja Stiina Prees Turba Gümnaasiumi õpilased

Kolmanda veerandi eelvii-masel päeval (17. märts 2011) korraldas Turba Gümnaa-siumi 9b. klass suurejoone-lise moeshow ja peo Turbas! Teemaks oli sport, kantri ja erinevad kultuurid. Osa võttis pea iga klass. Võisteldi kol-mes vanusegrupis: esimese vanusegrupi (1.-4. klass) võit-jaks kuulutati 3. klass, tänu loovusele ning silmapaistvale isikupärasusele, teises va-nusegrupis (5.-8. klass) rebis esimeseks jõuline 8. klass ja kolmandas vanusegrupis (9.-12. klass) võimas 9a. klass.

Suur tänu žüriile: Piret Tamm, TG vilistlane, TG käsitöö ja kunsti õpetaja; Viktor Juhan-son, TG vilistlane, TG direk-tor; Kristiina Prees, hoole-

kogu esindaja; Kati Kreis, TG eesti keele ja kirjanduse õpe-taja, Noored Kooli program-mis osaleja; Mattis Meekler, Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilane, moedisainer ja –üri-tuste korraldaja; Kärt Nurk, Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilane, modell; Jaana Oja-sild, TG vilistlane, Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilane.

Tublimaid premeeriti auhin-dadega. Iga vanusegrupi võit-nud klass sai võimaluse bow-lingut mängima minna. Õhtu lõpetas DJ Trey ja DJ Smarti disko.

9b. Klassile oli see esimene suurem üritus korraldada, vaeva nähti palju, kuid see tasus end ära. Terve klass on kogemuse võrra rikkam. Ta-gasiside üritusele oli enamas-ti positiivne ja korraldajate silmis pidu õnnestus. •

MOESHOW 2011

3. veerand Nissi Põhikoolis

Emakeelepäeva tähistati Nissi Põhi-koolis seekord kooli-majast väljas – valla raamatukogus.

Kõigepealt tutvustati õpi-lastele raamatute hoidmise süsteemi ning seejärel jaotati nad 4-liikmelistesse võistkon-dadesse. Ülesandeid oli 3 liiki: laua ääres nuputamine, raa-matukogu riiulitest raamatute ja nendest vastuste leidmine ning lõpuks tuli leitud vastus-test koostada kas luule- või proosatekst. Õpilased said kõigega kenasti hakkama ning võitjatena tulid katsumusest välja Christin (V klass), Oik (V), Timo (VII) ja Jane (VIII). Sündmust jäävad õpilastele

meenutama meeldivalt kujun-datud Riisipere raamatukogu tänukirjad. 18. märtsil toi-mus Riisipere raamatukogus algklasside parimate etlejate võistlus. Luuletuste teemaks oli seekord raha. Esinejaid oli hindama palutud žürii koos-seisus: Eve Pae, Merike Ma-rie Nimmerfeldt ja Jane Paju. Üritusel esinesid külalistena ka Riisipere lasteaia vanema rühma lapsed Laura Lall, Siiri Kaljumäe ja Frank Aaron Ra-gilo. Muusikaliste vahepalade-ga kitarril esinesid Ott Ajaots ja Karmen Kilk. Zürii selgitas välja iga klassi parima etleja. I klassi parimaks tunnistati Taavo Ehrpais, II klassist Ott Ajaots, III klassist Kevin Kuus-kor ja IV klassist Karmen Kilk. Võistluse üldvõitjaks tunnis-tati Eerik Ehrpais. •

EmakeelepäevNissi Põhikoolis

Evelyn Tammaru Nissi Põhikooli huvijuht

11. veebruari õhtul täitus Nissi kooli saal ootusärevate noorte ja lapsevanematega: toimus moeshow, mis sel aastal muutis oma nime ja ka konsept-siooni. Ürituse eesmärgiks oli innus-tada noori oma ideid moest ja riietusest ellu viima ning panema end proovime disai-neri ametis. Oodatud olid 5-10 komplektist koosnevad kol-lektsioonid, mis tulid ka pa-berile visandada. Valminud vi-sanditest oli kooli üles pandud näitus, seega sai publik heita pilgu ka loomeprotsessi. Et saabuvaks moeshowks võima-

likult hästi valmistuda, toimus nädal aega enne moeshowd la-valise liikumise õpituba. Enel Eha tutvustas laval liikumise põhitõdesid nii tüdrukutele kui poistele ning pärast teoo-ria kuulamist said kõik seda ka praktikas järele proovida. Pärast säravate õhtujuhti-de Berit Kivimetsa ja Kristin Saare sissejuhatust astuski järgemööda lavale 12 eriilme-list kollektsiooni. Esinejaid oli hindama palutud zürii koos-seisus: Day-Lee Holm, Natalja Sereda, Regina Multram ja An-ne-May Kaldoja. Algklasside arvestuses võitis 3. klass oma kollektsiooniga "Star Wars - tähtede sõda", teiseks jäi 4. klassi õpilase Karolin Käsperi kollektsioon "Lipud" ja kol-mandaks 2. klassi kollektsioon "Metsavärvid". 5.-9. klasside arvestuses võitus esikoha 8. klassi õpilase Kaisa Ehr-

paisi terviklik kollektsioon "Suveigatsus", mis koosnes katteloorist õmmeldud ja ba-tikatehnikas värvitud roman-tilistest suvekleitidest. Teise koha saavutas 5. klassi õpilase Eliise Lalli ja 6. klassi õpilase Kaisa Käsperi koostöös valmi-nud kollektsioon "Welcome to Estonia", mis oli inspiratsiooni saanud eesti lipu värvidest ja saabuvast vabariigi aastapäe-vast. Kolmandaks jäi 5. klas-si õpilase Lysann Viitamehe kollektsioon "Värviline maa-ilm", mis koosnes erinevatest värvilistest kleitidest. Publiku ülekaalukaks lemmikuks osu-tus 3. klassi kollektisoon "Star Wars-tähtede sõda". Suur-suur aitäh ajakirjale "Cosmo-politan", kes toetas noori moe-loojaid auhindadega. •

Noor Moelooja

Ülevallaline lauluvõistlus „Riisipe-re Laululaps 2011“ tõi 26. märt-sil Riisipere kultuurimajja toreda päeva - rohkelt rõõmu osalejatele ja vaatajatele.

Kindlustunde esinejatele andsid meie hulgast suureks kasvanud laululapsed Ingrid ja Keiti oma esitatud lauludega, keda publik omakorda suure ja sooja aplausi-ga tänas.

Lauluvõistlusel osales kokku 20 suuremat ja väiksemat laulusõpra.

Võistlus oli ühtlasi ka „ Harjumaa Laululapse“ eelvoor, mis ka „Riisi-pere Laululapse“ piirid ja reeglid paika pani.

Žürii koosseisus Tõnu Sal-Saller, Ingrid Rabi ja Keiti Roosimägi otsustasid saata Nissi valda esindama: Aliise-Nete Pähklemäe (3-4), Ott Ajaots (7-9), Christin Pootsmaa (10-12), Helery Säär (13-15).

Sellel aastal oli esinejate tunnus-tamiseks rinnamärk, mis pani laste silmad särama.

Meeldivat vaheldust pakkus „Mänguveski“ mängutuba.

Tänan kogu meeskonda ja soovin, et seni, kuni traditsioon maa-konnas püsib, keegi ei väsiks ja laululapsed leiaksid tee sellele kevadisele üritusele.

Evi Vendla Riisipere kultuurimaja juhataja

Nissi valla naised vaadati üleNissi valla naisrahvatantsurühmadele oli viimane kuu väga töine; nädalad täis lisaproove, pidevaid püüdlusi tantsulise täiuse poole, tihti higi ja vahel vist pisaraidki (viimaseid õn-neks siiski ainult õpetaja mõtetes, et ikka pole nii hää kui tahaks).

„Riisipere Roosi“ ja „Turba Tant-supisik“ käisid I Naiste Tantsupeo ülevaatusel ning läbisid selle edukalt. Vaatamata pabistamisele, väriseva-tele kätele ning ununema kippuvale esinemisnaeratusele, olid rühmad vaprad ning tublid ning üheskoos 3000 teise Eesti naistantsijaga osale-takse suvisel suurpeol Jõgeval.

Pileteid on Piletilevis veel saada! Ega see Jõgeva siis nii kaugel ka ole!

5HARIDUS JA KULTUURTeataja 2/2011

Filmivõtted Turba Kultuurimajas1. märtsil toimusid Ilmar Raagi uue mängu-filmi “Veel üks croissant” võtted Turba Kultuurimajas. Lisaks kauaotsitud sobivale majale, võetakse film üles Eesti erinevates väikelinnades ja Pariisis.

“Veel üks croissant” on inimsuhete draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelin-nast pärit Annel avaneb võimalus teha tööd Pariisi kesklinnas hooldades suitsiidikal-duvusega vanaprouat. Üksildase suurlinna ilmadaami ja provintsihooldaja suhe kasvab üle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte nende edasiseks eluks.

Filmi peaosades on Laine Mägi ja legendaa-rne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau. Filmi kõrvalosades on eesti näitlejatest veel Ita Ever, Piret Kalda, Ago Anderson, Roland Laos, Helle Kuningas, Helene Vannari ja Tõnu Mikiver.

Film esilinastub 2011/2012.

Helve Kruusement Turba kultuurimaja tantsuõpetaja

Laupäeval on lasteaiad tavaliselt vaiksed. 16. aprilli oli Haapsalu Pääsupesa lasteaias suminat pal-ju. Lõunaks kogunesid nii emad-isad kui ka lapsed, et üheskoos teha kokkutantsimine. Kuna esinesid 3 lasteaia lapsed, siis oli vaja üheskoos harjutada. Esimest korda oli selline lasteaia laste pidu kõigile nendele lastele, kes on õppinud tantsima.

Kuna tantsus on meeste juhtiv osa väga tähtis, siis just poisid peavad teadma, mida tüdrukuga peale hakata. Kahjuks kaasajal on vähe neid koole, kus õpetatakse kuulama muusikat ja selle järgi õigesti tantsima, siis on võtnud võimust tüdrukute juhtiv osa tantsus. Seda ei tohiks mehed lu-bada!

Kokku tuli 3 paari Tõrukese laste-aiast, 6 paari Pääsupesa lasteaiast ja 8 paari Turba lasteaiast. Tur-ba lapsed olid kõige väiksemad, mõned nendest isegi 4-aastased. Tantsupõrandal tantsis 17 väi-

kest tantsupaari, keda oli nii hea vaadata, et emadel tulid pisarad silma - nii armsad on väikesed tantsulapsed!

Sellel aastal ongi läinud nii hästi, et kõik tantsida oskavad inimesd on saanud oma peo:

1) lasteaia lapsed

2) koolilapsed

3) täiskasvanud tantsijad

NB! Täiskasvanud paaridele meeldib väga käia Turba k/m peol, sest alati võtab meeldivalt meid vastu maja perenaine Anne, kes on selle vana maja nii huba-seks teinud, et soovime alati siia tulla.

Minu arust on mõnus oma osku-si ka teistele näidata - vot, mida olen õppinud!

Koolilapsed saavad seekord kok-ku Noarootsi klubis. Tulijaid on Haapsalust, Turbast, Taeblast ja Noarootrist. Ilus on lõpetada oma hooaeg ühise peoga, kus kõik saavad esineda ja mõnusalt tant-su lüüa ning leiavad endale uusi sõpru! •

Lasteaia laste pidu

Harjumaa KOV talispordipäevKurtnas toimus 18. märtsil Harjumaa kohalike omavalitsute töötajate ja nende volikogude liikmete XXI talispordipäev. Kui mõned aastad tagasi tundus õhus olevat oht, et spordipäeva traditsioon ei ole enam elujõuline – osavõtjaid kippus väheks jääma -, siis tänavu oli võistkondi koguni 20. Kui viie ala – mälumänguretk, teatesuusata-mine, juhtide kolmevõistlus, teatevõistlus ja reesõit – tulemused kokku löödi, selgus, et Nissi saavutas Anija ja Raasiku järel III koha. Seda juba teist aastat järjest.

Ülevallaline lauluvõistlus „Riisipere Laululaps 2011“

Astrid Ode-Laamanen

Kuna napib leheruumi, ei peatu ma sündmustel, mis toimusid enne märtsiküüditamist 1949.a. Järgmises „Nissi Valla Teatajas“ võtan luubi alla 1941.a. küüditamise ja pisut lisatuna ka sellele eel-nevast.

17.jaanuaril 1949. aastal tegi EKP esimene sekretär Nikolai Karotamm ettepaneku saata „kodumaa“ avarustesse 18 000-20 000 eestlast. Operatsioon „Priboi“ kinnitati. Selle õnnestumiseks organi-seeriti konvoipolk nr.392, 61.siseministeeriumi raudteepolk ja piirivalve. Määrati kogumiskohad. Värvati 2772 veoautot, 12 400 hobuveokit. Hõivati ka kohalikke „abistajaid“, neid leidub alati. Kogu-mispunktidest viidi inimesi nagu loomi laadimis-kohtadesse. Selleks neid hobuveokeid vaja läkski!

Küüditamine algas 25.märtsi hommikutunnil. Paaril ööpäeval „vuras“ juba Siberi poole umbes 3% eesti rahvastikust. Enamuses olid naised, lap-sed ja vanurid.

On teada, et juba 1939.a. oli kompartei ladvikul plaanis hävitada 60% eestimaa elanikkonnast. See oli just see kriitiline piir, kus üks rahvas ei suuda end taas „toota“. Loodeti, et Venemaalt Eestisse saabuvad naised täidavad peatselt need kitsasko-had ja tekib massiliselt segaabielusid. Pole rah-vust, pole probleemi.

Küüditamine puudutas Eestimaa igat paika. Puu-tumatuks ei jäänud ka Nissi vald, kõige enam küü-ditati küll Tartumaalt. Harjumaa on küüditatud perede arvult viiendal kohal.

Minu poolt siia paigutatud küüditatute tabel võib olla mitte täielik. Osal õnnestus põgeneda ja mõne inimese kohta ajalugu vaikib. Kes venelastele nö pihku jäid, neist on ka märge olemas. Siin on iga-ühel lihtne arvutada ka küüditatute vanus.

1940-1953.a. oli ridamisi ka väiksemaid küüditamisi. Paljud küüditatutest istusid eeluurimisel, vanglas. Nii et haarangute käigus ootas osa oma saatust Tallinnas Paga-

ri tänava keldrites.

Väljasaadetud võttis „lahkelt“ vastu suu-re kodumaa 4 paika: Omski oblast, Nov-osibirski, Kirovi oblast (siia veeti ainult eestlasi), Altai krai.

Õnnestunud operatsiooni uimas maga-sid rahulikku und 25 000 okupatsiooni-võimu esindajat! Eestimaa elanikkond vähenes veerandi võrra. Paljud surid laagrites nälja ja ülejõu käiva töö kätte. Vähesed jõudsid koju tagasi. Kui enne sõda oli eestlasi Eestimaal 91%, siis 1989.a. andmetel oli eestlasi alles 61,5%.

Eestlane ei „lahustunud“ suure venna rüpes. Alles jäid eesti meel ja eesti keel. Oleks hea märgistada Nissi vallas mõni küüditatute allesolev maja, näiteks Reigo maja. Oli ju Juhan Reigo Otto Tiefi valit-suse sisekaitseülem. 1944.a. sügisel oota-sid oma saatust just Reigo maja õuel hulk Eesti kultuuriinimesi: kirjanik Fr.Tuglas abikaasaga, maletaja Paul Keres, laulja Tiit Kuusik jne. Kas see kõik ei vajaks jäädvustamist? •

Teataja 2/20116 AJALUGU SOTSIAALELU

Kas tööleping peab olema kirjalik?•Firma on pankrotis, kuidas kätte saada •koondamisraha?Kust alustada abielulahutusega?•Testamenti ei ole, kes on pärijateks?•Kas liiklustrahv aegub?•Kui palju peab kohtutäitur kontole jätma?•Kuidas meest alkoholist eemal hoida?•Ülekaal, millest alustada?•Mida teha, et küüsi tugevdada?•Miks on koeral karv lahti?•Kuidas saada lahti vesirottidest?•Kas majavamm on inimesele ohtlik?•Miks korstnakivid pragunevad? jne.•

Asjatundjatelt saab tasutanõu küsida kodust lahkumata

Interneti nõuandekesku ses www.vastused.ee saab küsi-da tasuta ja anonüümselt nõu oma ala asjatundjatelt.

Kasulikke nõuandeid leiab ka küsimuste-vastuste lugemisel.

Nõu saab küsida erinevatel teemadel: tööõigus, perekon-naõigus, pärimisõigus, kind-lustus, peresuhted, lemmik-loomad, dieet, toitumine, kodu ja aed jne.

Julgustame Teid oma problee-midele lahendusi otsima! •

Ain Raudseppwww.vastused.ee peatoimetaja

Simo Veikolainenettevõtluskonsultant, SA Harju Ettevõt-lus- ja Arenduskeskus

21. märtsist rahastab EASi poolt väljastatavat alustava ettevõtja stardi- ja kasvu-toetust riik. Seni Euroopa Sotsiaalfondi poolt toe-tuseks eraldatud 7,4 miljonit eurot on ära jaotatud. Kujunenud olukorras lootis Majandus- ja Kommunikat-siooniministeerium leida täiendavaid vahendeid teistest struktuurifon-dide allikatest, aga kuna see plaan ei realiseerunud, siis otsustati, et toetuse jagamisega jätkatakse rii-gieelarvelistest vahenditest.

2011. aastal saab alustava ettevõt-ja stardi- ja kasvutoetuse kogueel-arve olema 4,7 miljonit eurot. Jät-kuvalt toetatakse ettevõtjaid, kes soovivad soetada põhivaralisi ma-sinaid ja seadmeid, välja töötada oma kaubamärki, luua tööstusdisainila-hendust oma tootele või viia läbi toote vastavushindamist. Lisaks toetatakse turundustegevusi, rakendustarkvara soetamist, vähemalt kahekeelse kodu-lehekülje loomist ning litsentsi oman-damist patendile, kasulikule mudelile, kaubamärgile või tööstusdisainilahen-dusele.

Ettevõtjale, kes on seni lähtunud keh-tinud stardi- ja kasvutoetuse tingimus-test, ei tähenda uuele programmile üleminek täiendavat tööd, kuna taotle-

mistingimused jäävad põhimõtteliselt samaks. Muudatusega kaasnevad mõ-ned väiksemad lihtsustused, näiteks kaovad senised eurotoetuse saamise teavitusnõuded ning lihtsustub aru-andlus.

Vahetult enne programmi fi nantsee-rija vahetumist lisandunud tingimus, et starditoetust saanud kliendid enam kasvutoetust ei saa, riigieelarvelises programmis sees ei ole, nii et kõik tin-gimustele vastavad olemasolevad ja tulevased ettevõtjad saavad taotleda mõlemaid toetuseid.

Julgustame kõiki ettevõtjaid või ette-võtte loomise ideed omavaid inimesi tulema Harju Ettevõtlus- ja Aren-duskeskusesse TASUTA konsultat-sioonile, kus jagame nõu nii üldiselt ettevõtlust puudutavatel teemadel kui konkreetselt toetuste taotlemisest ning äriplaanide koostamisest.

Soovitame jälgida ka meie kodulehte ning liituda infolistiga, et saada värs-ket infot meie poolt korraldatavatest koolitustest, erinevatest toetusvõima-lustest ning muust ettevõtlusega seon-duvast. •

Starditoetust on võimalik taotleda kuni 7000 eurot ning kasvutoetust kuni 32 000 eurot.

Starditoetus alustavale ettevõtjale

Ükski rahuaeg ei tohiks uinutada!

Vagunid küüditatud inimeste veoks - kinnised kauba- e. loomavagunid

KOGUMISPUNKTIDE SKEEM. Järjekordne suurküüditamine Eestist Venemaale 1949.aasta 25.märtsil. Nõukogude okupantide poolt kavandatud ja läbiviidud elanike kokkuvedamise ja trellitatud loo-mavagunitesse laadimise skeem Eesti maakaardil. Kokku on sellel skeemil 19 rongi, millele KGB orienteeruvatel andmetel laaditakse 7423 perekonda ehk 21 270 inimest.

7SOTSIAALELUTeataja 2/2011

MTÜ Reservkorpus kasvas välja kahe endise kaitseväelase soovist taastada kat-kenud side nn. omade vahel. Eesmärk oli kutsuda kokku ühise hoiakuga ja kogemusega inimesed. Tänaseks on sellest kasvamas kogukond, mis peaks kaasama kõiki ühtmoodi mõt-levaid ja tundvaid inimesi. Lü-hidalt neid, kellele läheb meie elu ja tulevik Eestis korda, kes suudab ja tahab kaasa rääkida neis arenguis.

Kutsume endaga liituma rii-gikaitsega seotud inimesi ja nende perekonnaliikmeid. Samas ka kõiki inimesi, kes oskavad hinnata ühtekuulu-vust ega pea paljuks panustada meie ühishuvidesse. Ühingu eesmärgiks on luua sotsiaalne mehhanism, mis aitaks liita ja kokku kutsuda kõiki neid, kes tahavad ja saavad aidata oma endisi, tänaseid ja tule-vasi teenistuskaaslasi ja nen-de peresid - kes on erinevatel põhjustel mures tähelepanuta jäänud või vajavad ligimese hoolt/tuge. Liita inimesi mitte ainult mures, vaid ka rõõmus – tugevdada sisemist sidet läbi tähtpäevade tähistamise ja erinevate ürituste korraldami-se. Just nii, aidates teisi, õpime aitama ka iseennast. Oleme oma väikese mees- ja naiskon-naga püüdnud ideed heatahte korras edasi viia, andes endast parima, aga vaieldamatult avarduvad meie võimalused ühingu aktiivsete vabatahtlike ja liikmeskonna laienemisega. Tahame tänada kõiki neid, kes on juba omaalgatuslikus korras meie tegevusele kaasa aidanud!

Meie eesmärgiks ei ole kelle-gagi konkureerida. Leiame, et meie (maailma maastaa-bis) väikeses kogukonnas on võimalik kõike organiseerida koostöös. Kui on olemas Tegi-jad, kes juba tegelevad antud probleemidega, oleme val-mis ulatama käe ja ühildama tegevuse. Kõige olulisem on siinjuures see, et probleemid leiaks lahendused. Kaoksid nn. valged laigud. Kõike ei saa alati meie eest keegi teine ära teha (näit. rahvakeeli pea müstiliseks muutunud olend - “ riik“) - ka kodanikud ise pea-vad alustama kaasa rääkimist ja ühishuvide eest seismist.

Kiigates meie liitlaste poo-le, selgub, et neil on sarnased süsteemid ja toetusorganisat-sioonid ammu üles ehitatud just kodanikualgatuse baa-sil (brittidel Help to Heroes; ameeriklastel MCCS jne). Riik toetab neid tegevusi vaid osali-selt. Kõiges räägivad inimesed e. kodanikud ise kaasa. Kas ka meil ei oleks aeg selliseks ko-

danikuühiskonnaks kasvada? Kes ikka paremini Sind kaitseb kui mitte sugulane/sõber/naa-ber/tuttav? Omamoodi naab-rivalve. Seda enam, et meil- oma „suurusruumis“ - on seda palju kergem ja tulemuslikum teha – meie võimaluste ja oma-de vajaduste piires. Oluline on mitte jääda üksi ja heita kedagi „üle parda“.

Tegeleme päevast päeva min-gite erisuste otsimise ja nende asetamisega aukohale. Aga kas selles parajas erisuste hüstee-

rias ei ole me kaotamas ise-ennast? St. teadmist sellest, kes oleme. Elu areneb ja olud muutuvad - loomulikult. Aga kas ei oleks targem ja olulisem just oma ühisus säilitada? Tra-ditsioonid ja pärandid, mida oleme oma esivanematelt saa-nud, on just need faktorid, mis on meid - väikest rahvuskil-du - elus hoidnud. Iga vald sai oma inimeste probleemidega hakkama. Inimesed ei unusta-nud seda, kes kõrval. Just nen-de väärtuste juurde oleks vaja naasta enne, kui alustada uute arengute massilist vastu võt-mist. Eestlane on alati silma paistnud oma pragmaatilise meele, ettevaatlikkuse, aruku-se, töökuse ja uhkusega. Liit-kem siis oma pere, sest terve ja tugev perekond peab vastu ka kõige raskematele väljakutse-tele.

Meie visiooniks on, et MTÜ Reservkorpuse kaudu saaks meie ühingu liige teavet ja abi alljärgnevates küsimustes:

Sotsiaaltagatised (hoolekanne)•Seadusandlus•Psühholoogilised, erinevat lä-•henemist vajavad probleemidTööhõive•Erinevad spetsialistide/amet-•kondade kontaktidFinantsnõustamine jne.•

Et me saaksime neid valdkon-di katta, kutsume üles meiega ühendust võtma nende vald-kondade esindajaid.

Kutsume koostööks üles ka meie riiklikke ametkondi. Seni oleme osalist toetust leidnud Kaitseministeeriumist - hr. Aaviksoo eestvedamisel; saa-nud positiivse vastuvõtu osali-seks Riigikaitsekomisjoni ees, alustanud vahetut koostööd Harju Maavalitsusega (Harju Maavanem Ülle Rajasalu on meie ühingu liige). Hetkel ole-me tihedas kontaktis Ameeri-ka Ühendriikide ja Suurbritan-nia suursaatkondadega, kellelt oleme saanud nii positiivseid

hinnanguid, häid nõuandeid, siirast toetust kui ka kasulikke kontakte.

Meie vabariigi aastapäevaks oleme välja toonud ka oma sõnumit kandvad tooted (Est-Army) , et kõigil oleks võima-lus väljendada oma toetust. EstArmy toodete müügitulust läheb 50% heategevuslike pro-jektide rahastamiseks (seoses füüsilise puude, vigastuse, psühholoogilise trauma, töö-stressi jm. kõrgendatud tähe-lepanu vajavate riigikaitsega seotud isikute ja nende pere-liikmete aitamiseks). Toodete kohta leiad lisainfot kodule-helt www.reservkorpus.ee

Loodame, et meie tegevus liidab kõiki osapooli ja aitab kaasa kõige olulisemale - meie väikese Eesti kasvamisele ja arengule. Viriseda ja kritisee-rida oskab igaüks. Lahendeid pakkumata kiruda on kerge, aga midagi ise ära teha – sel-leks peab juba enamat olema. Kes/kumb oled Sina? •

Sinu valik - vastutus või osavõtmatus?

Kui Sa oled harva tundnud rõõmu heateo tegemisest, oled Sa hooletusse jätnud palju asju ja ennekõike iseenda.

A. Neilen

MTÜ Reservkorpuse liikmel on võimalus:OLLA ... kodanikualgatuslik, ühistegevusele kasulik, tulla välja uute ideedega, osaleda kõigil meie korraldatud üri-tustel ja ühistalgutel;

TOETADA ... abi vajavaid ühingu liikmeid ja nende pere-kondi, olla teineteise jaoks olemas ning osaleda heatege-vuslikes kampaaniates;

AIDATA ... arendada meie ühiskonda, tõsta kodanike tead-likkust, toetada riigikaitset ja hoogustada sotsiaalset in-tegratsiooni;

SAADA ... ühe suure pere liikmeks ja jagada rõõmu, tunda õlatunnet ja saada abi muredes, olla ka ise keegi, väljenda-da oma hoiakuid, avaldada oma arvamust ja mitte jääda kõrvalvaatajaks.

Sinust saab ühiskonna ühe kõige vajalikuma, arvuka-ma, teadlikuma, teotahtelisema kogukonna liige.

Selene Kollom www.reservkorpus.ee

Aive Eha Eesti Haigekassa Harju osakon-na usaldusarst

Igal aastal lisandub uusi nende inimeste ringi, kellele pakub tuge hambaravi ku-lude katmisel ravi-kindlustus. Tallinnas ja Harjumaal toetab ravikindlustus ligi 240 tuhande inimese hambaraviga seotud kulude tasumist.

Hambaravihüvitist saavad alates 01.01.2011 taotleda ini-mesed 19,18-eurost, kellele on riikliku pensionikindlustu-se seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanadus-pension, ning üle 63-aas-tased kindlustatud isikud. Kõrgendatud määras ehk 28,77 euro suurust hüvitist makstakse endiselt rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiu-teenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenu-se vajadus.

Haigekassa hüvitab jätkuvalt 63-aastastele ja vanemate-le ravikindlustust omavatele isikutele, vanaduspensionä-ridele ning töövõimetuspen-sionäridele kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot hamba-proteeside maksumusest.

Hambaravihüvitise maksmist reguleerib sotsiaalministri 16. detsembri 2002. a määrus nr 145.

Hüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu haigekassale aval-duse ja hambaravi eest tasu-mist tõendava dokumendi, mille on väljastanud hambara-viteenuse osutaja.

Rasedad lisavad avaldusele

veel rasedust tõendava arsti-tõendi.

Tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hamba-raviteenuse vajadusega isikud lisavad arstitõendi, mis tõen-dab tervishoiuteenuse taga-järjel suurenenud hambaravi vajadust.

Inimesel on õigus ravikindlus-tuse seaduse paragrahvis 3 lõi-kes 4 nimetatud hüvitisele, kui suurenenud vajadus hambara-viteenuse saamiseks on tekki-nud järgmiste tervishoiutee-nuste osutamise tagajärjel:

pea-kaela piirkonna kasvajate •kirurgiline ja kiiritusravi;huule-, alveolaarjätke- ja suu-•laelõhe ning teiste anomaalia-te kirurgiline ravi;näo koljuluude traumade •kirurgiline ravi;protseduur (endoskoopia, •anesteesia ja muu), mille käi-gus on tekkinud trauma;kudede ja elundite siirdamine •või siirdamiseks ettevalmis-tamine;pea-kaela piirkonna ula-•tuslike põletike (abstsess, flegmoon) haiglaravi.

Hüvitise saamise tingimusedHüvitist taotleval inimesel peab hambaraviteenuse osu-tamise hetkel olema kehtiv ravikindlustus.

Hüvitis makstakse välja sõl-tumata kulutuse toimumise kohast. See tähendab, et pat-sient võib minna hambaarsti juurde ükskõik millises Eesti-maa piirkonnas või välisriigis. Kulutus peab aga kindlasti olema tõendatud korrektse hambaraviteenuse eest tasu-mist tõendava originaal doku-mendiga.

Hambaraviteenuse hüvitise taotlemise avaldused võib saa-ta posti teel või tuua ise haige-

kassa piirkondliku osakonda. Avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindus-büroodes, Eesti Posti postkon-torites ja haigekassa kodule-heküljel. Haigekassa blankette väljastavad, edastavad ja abis-tavad nende täitmisel ka maa-valitsused.

Haigekassa kannab hamba-raviteenuse hüvitise kind-lustatud isiku pangaarvele hiljemalt kuue kuu jooksul avalduse laekumisest.

Hüvitis makstakse välja hüvi-tise saaja kontole või kolman-da isiku (nt abikaasa, ema, lap-se) kontole.

Hüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates õi-guse tekkimisest.

Kui kindlustatul tekib kalend-riaasta jooksul õigus erineva-tele hüvitistele, on tal õigus taotleda hüvitist kalendriaas-ta eest ühe temale soodsama määra ulatuses. Näiteks suu-renenud hambaraviteenuse vajadusega 65-aastasel töö-võimetuspensionäril on õigus saada hüvitist 28,77 euro ula-tuses. Kasutamata hambaravi-teenuse hüvitis ei kandu järg-misesse aastasse.

Vähemalt 19-aastastel kind-lustatud isikutel on õigus saa-da ravikindlustuse poolt tasu-tuna hambaravi vaid juhul, kui abi andmata jätmine või eda-silükkamine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva ter-visekahjustuse. Kas hambara-vi vajadus on vältimatu, selle otsustab arst.

Alla 19-aastastele ravikind-lustatud isikute eest tasub ravikindlustus hambaravi vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud teenustele ja ravi-asutustes, kellega on haigekas-sal sõlmitud ravi rahastamise leping. •

Hambaravi hüvitistest

Mari-Liis Dolenko MTÜde konsultant, Harju Ette-võtlus- ja Arenduskeskus

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) on loodud maakonda just sel-leks, et olla Harjumaa ettevõtlikule inime-sele abiks oma ideede elluviimisel.

HEAK tegeleb igapäevaselt nii alustavate kui tegutsevate ettevõtjate ja kodanikeühen-duste nõustamisega ning seda täiesti tasuta.

Aitame teil läbi mõelda oma idee, valida õiget juriidilist vormi ning vaatame ka asuta-misdokumendid koos teiega

läbi. Ettevõtjatele oleme toeks äriplaani ja finatsprognooside koostamisel ja MTÜsid abis-tame nende igapäevategemis-te planeerimise küsimustes. Uurime teiega koos, kas ehk mõnest fondist oleks võima-lik taotleda teie idee elluvii-miseks ka kaasrahastust ning aitame taotlusdokumentide ja projektide ülevaatamisel kui tarvis. Küsi meilt julgelt abi!

Korraldame Harju maakon-nas ettevõtjatele ja MTÜde-le ka koolitusi ja teabepäe-vi. Teemadeks nii erinevad rahastusvõimalused kui spet-siifilised teadmised näiteks nii äriplaani koostamisest, MTÜ tegevuse käivitamisest, raamatupidamisest, turundu-sest kui muust vajalikust. Neid koolitusi saame tänu Euroopa Sotsiaalfondi toele läbi viia kas väga soodsa tasu eest või mõ-nikord ka hoopis tasuta.

Et olla infoüritustega hästi kursis, samuti avanevate rahastusvõimalustega, on kõigil huvilistel võimalik liituda meie infolistidega. Need on eraldi nii ettevõtja-tele kui MTÜdele, nii eesti- kui venekeelsetena. Kirjuta meile, millise listiga liituda sooviksid: info@heak.ee või hoia silma peal meie kodule-hel www.heak.ee. Kui soovid tulla aga nõustamisele kas siis ettevõtluse või mittetulundus-liku tegevuse osas, siis helista meile tel 656 6641 või kirjuta info@heak.ee ja lepime kon-sultatsiooniks aja kokku. Meie meeskond töötab igapäevaselt Omavalitsusmajas, Tallinnas, aadressil Sirge tn 2. Nõusta-mine on Sinu jaoks, hea Har-jumaa aktiivne kodanik, täies-ti tasuta!

Head edasimineku algust koos töös meiega! •

HEAK nõustab Harjumaa ettevõtjaid tasuta

8 Teataja 2/2011

OST-MÜÜKMüüa garaažiboks Turbas (Aia 2 maja kõrval, garaažikoo-peratiivis Troll). Hind 1290 eurot ( järelmaksu võimalus). Info telefonil 56208145 ■

TÖÖÕmblusettevõte AS Protten F.S.C. asukohaga Keilas võtab tööle kogemustega masstöö-õmblejaid ja triikija. Kontakt tel 6747567 ■

veebruar 2011:Eugenie Kiik (Jaanika)Martin Raun (Kivitammi)Tõnu Üksik (Riisipere)Rein Riismaa (Lehetu)

märts 2011:Lembit Käsper (Vilumäe)Aino Simm (Turba)

Meie hulgast on lahkunud:

märts 2011:92 Johanna Juhani (Viruküla)80 Kalju Vanamölder (Riisipere)80 Hele-Mall Sagur (Turba)75 Laivi Kormik (Riisipere)75 Aleksander Tamm (Odulemma)70 Silvia Tammus (Turba)70 Asta Tõldsepp (Riisipere)70 Juta Paju (Nissi vald)

aprill 2011:91 Ernst Riisalu (Turba)80 Kalju Kurst (Lehetu)80 Veera Enniste (Kivitammi)75 Virve Tamm (Odulemma)75 Helju Allesfeldt (Riisipere)70 Luule Lubja (Riisipere)

Juubilarid:

veebruar 2011:Laura-Liisa Nedostojev

Karmen Kõrvas

märts 2011:Isabella Pedanik Raimond Rebane

Uued valla-kodanikud:

www.metsaliitto.eem

Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.

www.metsaliitto.ee

Tel: e-post: @metsaliitto.

Pakitud

Kohalevedu

AutoteenindusSõidukiremont

RehvitöödOÜ Loitmann

Ellamaa küla, Nissi v, tel. 504 6618

indrek.loit@gmail.com

Kultuuri- ja keeleõppereis InglismaaleNissi kooli õpilased

13.-20. märtsini toi-mus Nissi Põhikooli õpilaste "unistuste reis" keelekeskkonda Inglismaale.

Inglismaa reis on teeninud oma eesmärki – ei ole ühtki inimest, kes kordagi millegi üle nurisenud oleks, kõik oli täiuslik ning enamus osalejaid leidis, et nad ei ole toredamal

reisil kunagi käinud. Õppimise kõrval nägime ka palju hinge-matvalt kauneid ning ajaloo-liselt olulisi paiku: ehe Inglise loodus Darthmoori Rahvus-pargis, Kuningas Arthuri väi-detav elukoht Tintageli loss, armas mereäärne Exmouthi linn ning suur Atlandi ookean.

Elu Inglismaal oli väga erinev, kuid seda positiivses mõttes. Võimalus elada ühe tõelise briti perekonna juures ja saa-da nädalaks nende pere osaks on tõeliselt silmaringi avardav, sest kõige väiksematki asjad

on tihti erinevates kultuurides erinevad. Võõrustajatega oli meil vedanud, nii mõnigi suht-leb oma vahetusperekonnaga endiselt. Meile kui eestlastele oli jalustrabav näha, kui vii-sakad ja sõbralikud inglased on. Kohalikud olid alati väga abivalmid ning avatud, see muutis ka kogu reisist jäänud emotsiooni isiklikumaks ja soojemaks.

Keeleliselt oli kõige kaalukam osa ilmselt enesekindluse suurenemisel. Tekkis välja-pääsmatu olukord, kus pidi

Võistlejad täidavad stardis osavõtukaardid, mille hoiavad kuni finišini enda käes.

Autasustatakse medalitega kõikide võistlusklasside kolme paremat ja kõigi kohalolevate põhiraja võistlejate (ka kepikõndijate) vahel loositakse loosiauhinnad.

Finiš on Läänemaa-Terviseteel Turbas. Sõltuvalt ilmastikuoludest saab riietumiseks ja pesemiseks kasutada Turba Gümnaasiumi spordihoonet.Võistleja vastutab oma tervisliku seisundi eest ise.Nissi valla elanikel, kellel puudub transpordi võimalus, palun pöörduda võistluse korraldaja poole.

547

NISSI VALLAVALITSUS

Ohtlike jäätmete kogumineLaupäeval, 21. mail 2011

10:0010:3011:0011:3012:0012:3013:0013:2014:00

Riisipere kauplusNissi kauplusNurmeLehetuTurba, Metsa 3Turba, Pargi 1 Ellamaa mägiEllamaa garaažidMunalaskme

Vastu võetakse:- Pliiakud- Patareid- Värvijäätmed- Vedelad õlijäätmed- Õlifiltrid- Päevavalguslambid- Tahmakassetid- Ravimid- Mürkkemikaalid ja teised kemikaalid- Elavhõbe ehedal kujul, pakitult- Tulekustutid- Tundmatud jäätmed

Vanu rehve, televiisoreid, külmkappe ja muud elektroonikat võetakse vastu aastaringselt aadressil Nissi tee 87.

Vallo Sassi, 51 68 792Info:

inglise keeles rääkima, muud varianti ei olnud. Seega õp-pisime end kõneldes loomu-likult ja mugavalt tundma. Enesekindluse kasvule aita-sid kaasa ka õpetajate oht-rad kiidusõnad meie taseme kohta. Reis motiveeris mõn-da osalejat isegi inglise kee-lega tõsisemalt tegelema, et kunagi võib-olla päriselt Ing-lismaal õppida või töötada.

Selline projekt on midagi väga erilist, eriti nii väikese kooli jaoks. Nii paljud said võimaluse, ja seda mitte ai-nult tänu vanemate rahako-tile, vaid ka oma tublile tööle.

Saadud kogemusi ei saaks kuidagi rahasse ümber va-hetada. Seetõttu oleme kogu grupiga tänulikud kõikidele, tänu kellele selline reis teoks sai. Kõikidele, kes olid nõus oma aega meie nimel kulu-tama. Kõikidele, kes aitasid kaasa meie unistuste täitu-misele, et luua uusi ning veel ambitsioonikamaid! Suured tänud PRIA-le, tänu kellel sai meie projekt toetuse Le-ader-meetme raames, Marje Suharovile, Nissi Põhikoolile ja Nissi Vallavalitsusele ning Nissi Põhikooli lapsevane-matele! •