Kuidas möödus vallarahva suvi Lk 4-5.

Nissi Pere-keskus kutsub koolitusele Lk 7.

Küladevahe-liste spordi-võistluste lõpusirge Lk 6.

42011Teataja

Nissi valla ajaleht

Turba Gümnaasiumi vastvalitud direktorit Regina Multrami inter­vjueeris vallavolikogu haridus­ ja noorsootöö komisjoni esimees Kaido Katalsepp.

Miks otsustasid kandideerida Turba Gümnaasiumi direkto­riks?Olen töötanud Turba koolis juba 2000. aasta sügisest. Esimesel aas­tal olin küll väikese koormusega re­ligiooniõpetuse õpetaja ja töötasin samal ajal ka Haapsalu Vene Güm­naasiumis. Teisest õppeaastast tu­lin põhikohaga Turbasse tööle ja lisaks ainetundide andmisele sain endale klassi juhatada (2001. aastal 5. klass – 28 õpilast). Varsti leidsin endas jõudu ja tahtmist kaasa aida­ta ka huvijuhina. Alates 2010. aasta kevadest olin huvijuht täiskohaga. Need aastad Turbas on olnud väga mitmekülgsed. Olen õppinud koo­lielu toimimist erinevate külgede pealt. 2007. aasta sügisel alustasin haridusjuhtimise õpinguid Tal­linna Ülikoolis. Praktilised koge­mused, erinevad rollid aastatega Turba koolis ja õpingutega oman­datu olid kindlasti ühed suurimad faktorid, mis kandideerimisotsuse tegemisele kaasa aitasid. Kindlasti pean ütlema, et ka mitmed kaas­töötajad julgustasid mind kandi­deerima. Aastatega olin näidanud, et mulle läheb Turba kool korda. Kandideerimist soodustas ka tead­mine, et Turba koolis ja Nissi vallas on töötajaid, kes tahavad koostööd teha ja on valmis oma aega ja tead­misi panustama.

Millised on Sinu meelest Turba Gümnaasiumi tugevad küljed ja mis on peamiseks puuduseks?Turba Gümnaasiumi tugevuseks pean seda, et kool on määratle­nud huvigrupid ja olemas on ka koostöövõimalused. Olulisteks huvigruppideks on lapsevanemad, hoolekogu, vilistlased, KOV, laste­aed, naaberkoolid, sõpruskoolid, muusikakool, kultuurimaja ja ko­halikud firmad. Tugevuseks on ka

olemasolevad tugiteenused: paran­dusõpe I­II kooliastmes; kõneravi­tunnid I­III kooliastmes; pikapäe­varühm I kooliastmes. Koolis on aktiviseerumas õpilasesinduse ja hoolekogu töö.

Kooli tugevuseks on edukad õpila­sed, kes on esinenud maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel. Kooli õpilaste poolt valmistatud kunsti­ ja käsitööde tase on väga kõrge ja neid on eksponeeritud nii maakondlikel kui ka vabariiklikel õpilastööde näitustel. Võistluste­le ja konkurssidele valmistavad õpilasi ette oma ala spetsialistid. Tugevate spetsialistide käe all saavad Nissi valla õpilased laulda lastekooris ja osaleda erinevates spordiringides (korvpall, võrkpall, kergejõustik).

Parendamist vajab koostöö erine­vate huvigruppidega. Kooli per­sonali teadlikkus ja personali osa­lemine sisehindamise protsessis vajab samuti parendamist. Kooli arendustegevusse tuleb kindlasti kaasata kõik koolitöötajad, lapse­vanemad ja õpilased.

Millised on Sinu lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid, aren­dades Turba kooli?Meie eesmärgid koolina sellel õp­peaastal on järgmised:

põhiväärtuste kujundamine: •austa oma kodukohta, pea lugu kaasõpilastest ja austa vane­maid inimesi;

kooli õppekava ja ainekavade •arendustöö;

koostöö tõhustamine erinevate •huvigruppidega;

puudumiste ja hilinemiste järje­•pidev kontrollimine.

Kuivõrd on Sinu meelest häda­vajalik Turba kooli jätkamine gümnaasiumina? Usun, et kogukonnale on oluline ja perspektiivikas keskharidust andev kool. Küsimus on – millisel viisil on võimalik jätkata?

Haridusminister Jaak Aaviksoo arvab, et gümnaasiumide arvu vä­hendamise küsimus ei kao niipea

ja ehk oleks parem, kui selle la­hendamise võtaks riik enda kanda. 30. augustil rääkis minister Viker­raadio saates "UudisPluss", et me oleme täna olukorras, kus vähem kui 30 000 last õpib enam kui 220 gümnaasiumis, samal ajal kui kut­seõppeasutusi enam­vähem sama õpilaste arvuga on vaid 30. "Nii et siin on mõtlemise koht. See ei ole mitte kümme protsenti, vaid kaks­kolm korda on vaja koolivõrku koo­male tõmmata, et tagada niisugune kvaliteet, mis oleks ühtlane kogu Eestis," märkis minister.

16. septembril astus ministeerium juba järgmise jõulise sammu: mi­nisteerium leiab, et riigilt koha­likele omavalitsustele eraldatav haridustoetus peaks jagunema sihtotstarbeliselt põhikooli­ ja gümnaasiumiastme vahel. Hetkel kehtiva korra kohaselt eraldatak­se omavalitsustele toetust põhi­ ja gümnaasiumihariduse korralda­miseks ühe summana. Ettepaneku

järgi ei saa enam põhiharidusele mõeldud vahendeid kasutada güm­naasiumihariduse rahastamiseks ja vastupidi. Erandite tegemine on võimalik kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotluste alusel.

Ministeeriumi konkreetseid et­tepanekuid arvestades tuleb koolil koos omavalitsusega läbi arutada, millised on edasiliiku­mise võimalused. Kas on võima­lik jätkata keskhariduse andmist (toob kaas omavalitsusele suu­red rahalised kohustused), mida on tehtud aastaid, või tuleb teha valulik otsus põhikooli kasuks?

Turba kooli tulevikku ei saa otsustada kool üksi, oluline on avatud diskusioon omavalitsu-se ja kogukonnaga. Üks võima-lus kooli elus kaasa rääkida on lastevanematel üldkoosolekutel osalemine. Selle õppeaasta üld-koosolek toimub kolmapäeval, 28. septembril kell 19:00. •

Turba kooli direktor Regina Multram: „Märksõnaks on koostöö.“

Nimi: Regina Multram

Sünniaeg ja –koht: 28.12.1976, Haapsalu

Haridus:2007 ­... Tallinna Ülikool, magistriõpe

­ Hariduse juhtimine

2003­ ... Tartu Ülikool, bakalaureuse­õpe ­ Ajalugu

1996­2000 Eesti Metodisti Kiriku Teo­loogiline Seminar, bakalau­reus Teoloogia, lisaeriala religiooniõpetaja

Täiendkoolitus:Pean tähtsaks elukestvat õpet ja seetõttu kogu oma töökarjääri jooksul olen ennast pidevalt täiendanud. Viimastest kooli­tustest pean oluliseks SA Poliitikauurin­gute Keskuse PRAXIS Kaasamiskoolitust ja Tallinna Haridusameti assessori koolitust, millele järgnes kahel aastal võimalus olla Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna konkursil assessor ja juhtassessor.

Lisainfo:1995­1996 Lapsehoidja ja koduabiline

Ameerika Ühendriikides väliseestlaste peres

1999 Kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursus KOK­4, omistati sõjaväekaplani eri­ala ja reservohvitseri lipniku auaste

2000­2001 Kodutütarde Lääne ringkon­navanem

2001­2009 Klassijuhataja

2001­2009 Õpilasmaleva juhendaja Nissi vallas

2003­... Eesti Seksuaaltervise Liidu koolituskeskuse Amor kooli­taja

2005­2009 Turba Gümnaasiumi sot­siaalainete komisjoni juht

2007­2011 Tallinna Ülikoolis magistri­õppes läbitud üle 240 tunni haridusjuhtimise aineid (lõputöö lõpetamisel).

Algas uus õppeaasta Lk 3.

Curriculum Vitae

1. juuli 2011Otsustati maksta erakorralist toe­tust ühele taotlejale summas 139 eurot.Otsustati maksta õpilastoetust 80 eurot Mailis Polmale seoses osale­misega rahvusvahelisel keeleprak­tikal Rootsi Kuningriigis.Otsustati vabastada üks Odulem­ma küla jäätmevaldaja kolmeks aastaks liitumisest korraldatud jäätmeveoga.Anti kirjalik nõusolek OÜ­le Tuu­leHaus puurkaevu rajamiseks Ella­maa külas Tuuliku kinnistule.Otsustati anda üürile korter Riisi­peres Metsa 8­10 Lauri Lallile täht­ajaga neli kuud.Otsustati anda ehitusluba AS­le EcoPro sarkofaagi ehitamiseks Turbas endise puiduimmutuspo­lügooni territooriumile.Otsustati korraldada avalik kon­kurss Nissi valla õpilasliinidele 2011/2012. õppeaastaks vedaja va­limiseks ning kinnitati pakkumuse esitamise tingimused.

15. juuli 2011Otsustati lubada kahele Tabara küla jäätmevaldajale hooajalist lii­tumist korraldatud jäätmeveoga ja ühele jäätmevaldajale veosagedust kord 12 nädala tagant.Kooskõlastati puurkaevu asukoht Tabara külas Reinbergi kinnistul.Otsustati maksta erakorralist toe­tust ühele taotlejale 76 eurot.Anti kirjalik nõusolek majandus­hoone ehitamiseks Tabara külas Reinbergi kinnistule ja Lepaste kü­las Tõrvasalu kinnistule.Väljastati ehitusluba Riisiperes Nissi tee 49 elamu rekonstrueeri­miseks.Väljastati kasutusload Mustu külas ning Lehetu ja Ellamaa külas elekt­rivarustusele.Määrati teenindusmaa viiele valla teele seoses nende taotlemisega munitsipaalomandisse.

29. juuli 2011Määrati projekteerimistingimused elamu ehitusprojekti koostamiseks Odulemma külas Sarapuu kinnis­tule, elamu ja abihoone ehituspro­jekti koostamiseks Ürjaste külas Kruusiaugu kinnistule.Anti kirjalik nõusolek septiku ehi­tamiseks Turbas Puiestee tn 10 ja kuuri püstitamiseks Vilumäe külas Kuremäe kinnistule.Väljastati ehitusluba Turba­1 ala­jaama piirkonda elektri maakaa­belliini rajamiseks.Kooskõlastati puurkaevu asukoht Munalaskme külas Raubri kuivati kinnistul.Anti luba MTÜ­le Nissi Naisselts

Turba alevikus kirbuturu korralda­miseks.

5. august 2011Valiti vedaja Nissi valla õpilasliini­dele 2011/2012. õppeaastaks, sel­leks sai FIE Maido Kaljur.Rahuldati Salme Tammeoksa, Anu Enni ja Irina Aboltõni taotlused toetuse saamiseks hajaasustuse veeprogrammist, rahuldamata jäe­ti Jaak Vackermanni avaldus.Kooskõlastati rändkaupluse (kala ja kalatooted) peatuskohad Nissi vallas.Kehtestati Nissi valla munitsipaal­kooli ja koolieelse munitsipaallas­teasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord.

22. august 2011Moodustati Turba Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmi­seks korraldatud konkursist osa­võtjate hindamiseks 5­liikmeline konkursikomisjon ning määrati komisjoni liikmeteks Kaido Katal­sepp, Peedo Kessel, Kaie Saar, Tar­vo Jõeste ja Tiiu Pajur.Otsustati maksta:

lasteaiatoetust kahele taotlejale •kogusummas 122,72 eurot ajava­hemiku 01.09–31.12.2011 eest;koolitoetust 16 kolme­ ja ena­•malapselise või hoolduspere vanemale kogusummas 1702,74 eurot;koolitoetust lapsele õppeva­•hendite ja kooliriiete ostmiseks 3 taotlejale kogusummas 184 eurot;laagritoetust ühele taotlejale 25 •eurot; ravimitoetust kolmele taotlejale •kogusummas 72,39 eurot;rehabilitatsioonitoetust ühele •taotlejale 52,40 eurot;erakorralist toetust kolmele •taotlejale kogusummas 148 eurot;koolisõidutoetust 0,07 €/km •kolmele lapsevanemale.

Jäeti rahuldamata Andres Aus­meele taotlus munitsipaalkorteri üürimiseks.Väljastati kasutusload Siimika kü­las elektrivarustusele.Väljastati ehitusluba elektri maa­kaabelliini ehitamiseks Nissi AJ ja Saeveski AJ piirkonnas.Anti kirjalik nõusolek puurkaevu rajamiseks Tabara külas Reinbergi kinnistule.Keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest Harku­Lihula­Sin­di 330 kV elektri õhuliini projekti koostamiseks Nissi valla haldus­territooriumil.Otsustati jagada Siimika külas asuv Kloostri metskond 15 katastriük­sus kolmeks katastriüksuseks. ■

Vallavalitsuse istungitel:

4. august 2011Muudeti Riisipere Lasteaia põhi­määrust.Võeti vastu Turba Lasteaia põhi­määrus.Kernu ja Nissi valla ühise jäätme­kava 2011–2016 vastuvõtmine oli esimesel lugemisel.Delegeeriti vallavalitsusele munit­sipaalkooli direktori vaba ametiko­ha täitmiseks konkursi väljakuu­lutamine ja nimetatud konkursi läbiviimise korra kehtestamine.

8. september 2011Võeti vastu Kernu ja Nissi valla ühi­

ne jäätmekava 2011 – 2016.Anti nõusolek aktsiaseltsile Tootsi Turvas Sooniste ja Sooniste II tur­batootmisala kuivendusvete ära­juhtimiseks Ellamaa ojja koguses 1 044 000 m3/aastas, tähtajaga viis aastat.Eelnõu „Kinnisasjade müümine aktsiaseltsile Nissi Soojus" tuleb päevakorda järgmisel istungil. Te­gemist on Lehetu külas asuvate Terjatu puhastusjaama ja Ristiku tee 4 kinnistuste võõrandamisega aktsiaseltsile Nissi Soojus.Vaido Holm kinnitati heakorrako­misjoni liikmeks. •

Vallavolikogus:

2 VALLA JUHTIMINE

1. Evi Vendla3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Volikogu liikme hüvitis6. Ei ole7. Ford Escort, 19968. Ei ole9. Swedbank, 1 arvelduskon­

to ja 2 tähtajalist hoiust10. Ei ole11. Ei ole

1. Timo Tamm3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole 6. Kaks korterit ja üks elamu

Harjumaal7. Ei ole8. LHV Pank, pensionifondi

osak 1487,73 EUR; Nordea Pank, pensionifondi osak 304,25 EUR

9. Nordea Pank, 1 arvel­duskonto; Swedbank, 1 arvelduskonto

10. Nordea Pank 102454 EUR11. Nordea Pank – 2 hüpotee­

ki

1. Priit Laanekivi3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. Ei ole7. Sõiduauto Peugeot Part­

ner, 20008. Ei ole9. Swedbank, 1 arveldusarve10. Ei ole11. Ei ole

1. Teet Lehtme3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Aste 34 ja ametipalk

1002,95 EEK6. 1 maatulundusmaa Harju­

maal7. Täitmata8. Täitmata9. Swedbank 1 arvelduskon­

to ja 1 krediidikonto; SEB Pank 1 arvelduskonto

10. SEB Pank 349958,42 EEK11. DnB Nord Liising liising­

leping

1. Anne Kuusk3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole 6. 2 korterit Harjumaal 7. Sõiduauto Mazda 6, 2007 8. Ei ole9. SEB Pank, 1 arveldusarve10. Sampo Pank, 16379,87

EUR11. Ei ole

1. Ergo Paimla3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. 2 elamumaad Harjumaal7. Ei ole8. Lihtosak koguväärtusega

40000 EEK9. SEB pank, 1 arveldusarve10. SEB pank 83481,95 EUR11. Lehetu Sepikoda OÜ in­

vesteerimislaenu käendus, SEB pank 6114,78 EUR

1. Heiki Pajur3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Volikogu liikme hüvitis6. 1 elamu Harjumaal7. Ei ole8. Ei ole9. Swedbank, 1 tavaarve10. Täitmata11. Täitmata

1. Indrek Loit3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. 2 maatulundusmaad Har­

jumaal7. Sõiduauto Audi A6, 1999;

Sõiduauto Ford Mustang, 1994; Veoauto Peugeot, 1992; Veoauto Izuzu, 1988

8. Täitmata9. Swedbank, 1 arveldusarve;

SEB Pank, 1 arveldusarve10. Ei ole11. Ei ole

1. Väino Heinsaar3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. 17 kinnistut Harjumaal7. Veoauto VAZ, 19828. Ei ole9. SEB pank, 1 arvelduskon­

to; Swedbank, 1 arveldus­konto

10. Ei ole11. Ei ole

1. Uno Sassi3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Täitmata6. 2 maatulundusmaad Har­

jumaal7. Veoauto ZIL130, 1985;

Sõiduauto BMW 530, 19988. Täitmata9. Swedbank, 1 deebetarve10. Nordea Liising 33081,54

EUR11. Täitmata

1. Kuldar Kutti3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Täitmata6. 1 korter kaasomandis

Raplamaal7. Täitmata8. Täitmata9. Sampo Pank 1 arvel­

dusarve ja 1 krediitarve; Swedbank, 1 arveldusarve, 1 krediit arve

10. Swedbank 61800 EUR, Rene Lillemägi, 16400 EUR

11. Käendusleping, Sampo Pank, 26600 EUR

1. Jaanus Teder3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. 2 korterit ja 1 elamumaa

Harjumaal7. Sõiduauto BMW 530, 19998. Swedbank pensionifond

K3 2943,72 EUR9. Swedbank, 2 arveldus­

arvet, 1 krediidikonto, 1 väärtpaberikonto, 1 kogu­mispensionikonto; SEB Pank 1 arvelduskonto

10. Ei ole11. Ei ole

1. Kaido Katalsepp 3. Nissi Vallavolikogu liige 4. Nissi Vallavalitsus5. Täitmata6. Täitmata7. Täitmata8. Kopikas OÜ osakud kogu­

väärtusega 40 000 EEK; 9. Swedbank, 1 arveldusarve;

SEB Pank, 1 arveldusarve; LHV Pank, 1 arveldusarve

10. SEB Pank 7503,28 EUR; Swedbank 13568,95 EUR

11. Täitmata

1. Urmas Sepp3. Nissi Vallavolikogu liige4. Nissi Vallavalitsus5. Täitmata6. 4 maatulundusmaad

Harjumaal7. Sõiduauto Chrysler

Voyager, 1995; Veoauto GAZ­53, 1990

8. Märjamaa LK, 50000 EEK

9. SEB Pank, 2 arveldusarvet10. Täitmata11. Harju Maavalitsus, hüpo­

teeklaen

1. Lilian Saage3. Nissi Vallavalitsuse liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. 1 elamu Harjumaal, 1

korter Tartus7. Täitmata8. Täitmata9. Nordea Pank 3 arvel­

duskontot; Swedbank 1 arvelduskonto

10. Nordea Pank, 61355 EUR11. Käendusleping MTÜ Nissi

Perekeskuse ja AS Nordea Finance vahel, 960 EUR

1. Taavi Ehrpais3. Nissi Vallavalitsuse liige4. Nissi Vallavalitsus5. Täitmata6. 12 kinnisasja Raplamaal, 1

kinnisasi Järvamaal, 4 kin­nisasja ja 1 korteriomand Harjumaal

7. Ei ole8. OÜ Alemaa ja Mets osa­

kud 100%9. Swedbank , 1 arveldusarve

ja 1 väärtpaberikonto; SEB pank, 1 arveldusarve ja 1 hoius

10. Puudub11. Rapla Maavalitsus

1040000 EEK; Rapla Maavalitsus 115000 EEK

1. Joel Joa3. Nissi Vallavalitsuse liige4. Nissi Vallavalitsus5. Ei ole6. 2 eramaad Harjumaal7. Sõiduauto Mitsubishi

Colt, 1992; sõiduauto Hon­da Civic, 2009

8. Hotell Stroomi, 741,38 EUR; ERGO Pensioni­fond, 998,76 EUR

9. Swedbank, 2 arveldusar­vet ja 3 krediidikontot; SEB Pank, 1 arveldusarve

10. Swedbank 76168 EUR11. Ei ole •

Majanduslike huvide deklarat-sioonide andmed 2010. aastal

I Üldandmed1. Ees- ja perekonnanimi.

2. Isikukood (ei kuulu avaldamisele).

3. Ametikoht.

4. Asutus (tööandja).

5. Ametipalga aste ja astmepalk.

II Andmed vara kohta

6. Kinnisvara (asukoha aadressi ei avaldata).

7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaskeaasta.

8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid.

9. Pangakontod (pank, arve liik ja nende arv).

III Andmed varaliste kohustuste kohta

10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise ajal.

11. Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid jms).

IV Andmed muude tulude kohta

Ei kuulu avaldamisele.

V Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu kohta

Ei kuulu avaldamisele.

VI Andmed abikaasa, vanemate ja laste kohta

Ei kuulu avaldamisele.

Majanduslike huvi­de deklaratsioonide (MHD) andmed ava­likustatakse korrupt­sioonivastase seaduse § 15 lõigete 3, 4 ja 5 alusel.

Nissi vallavolikogu ja -valitsuse liikmed (välja arvatud valla­volikogu esimees ja vallavanem, kelle dek­laratsioonide andmed avalikustatakse Riigi Teataja Lisas):

Ajaleht "Teataja" Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Nissi Vallavolikogu teabekomisjon

Järgmine number ilmub novembris 2011.Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.ee Materjalide saatmise tähtaeg 31. oktoober 2011

3HARIDUS

Regina Multram Turba Gümnaasiumi direktor

Uus õppeaasta algas veidi eri­liselt, kuna aktuse avas valla­vanem Peedo Kessel. Valla­vanem tervitas kooliperet ja tutvustas kooliperele ja küla­listele uusi juhte. Koos minuga alustab tööd Turba Gümnaa­siumis õppealajuhataja Kädly Künnap.

Esimest korda oli saali ees ka viisteist 1. klassi õpilast: Kirke Jõeste, Jarco Kangur, Remy Rasmus Koptelkov, Eli­na Maris Lilleorg, Kertu­Lii­sa Loit, Karl­Kenet Miinpuu, Säde Pintman, Sten Pumbert, Sandra Pärnpuu, Kelvin Silla, Karoliina Säälik, Christofer Tigane, Maarja Vilo, Karolina Õun, Veronika Šušarina. Nen­de esimeseks õpetajaks on Tiiu Pajur.

Turba Gümnaasiumi uued õpilased:

5. kl Kauri Voosalu; 6.kl Käro­lin Voosalu; 7. kl Andra Voosa­lu; 9. kl Alvar Metsar

10. kl Liisa Rebane, Jan Vilo­kas, Ove­Kristjan Kasemetsa, Jaana Hanga, Vahur Pilk

Mittestatsionaarses õppes alustavad õpinguid: Annika Rosenberg, Eleri Kuningas, Edgar Aboltõn, Anu­Mai Kal­jumäe, Moonika Anderson, Liina Mägisalu, Karmen Pent, Kairi Mägisalu, Vahur Tali­rand, Kristel Andrianova ja Kristina Härm.

Soovin, et see õppeaasta oleks täis uusi teadmisi, suurepä­raseid saavutusi, huvitavaid kohtumisi ja ­ kõige tähtsam ­ sõbralikku suhtlemist! •

Merike Marie Nimmerfeldt Nissi kooli hoolekogu esimees

Nissi kooli hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad lapsevanema­te, vilistlaste, kooli toetajate, volikogu ja õppenõukogu esin­daja. Hoolekogu ülesandeks ja eesmärgiks on kooli parema õppe­ ja kasvatustöö suuna­mine, planeerimine, jälgimi­ne ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Koos käiakse vastavalt vajadu­sele, vähemalt 3­4 korda õppe­aasta jooksul. Tavapäraselt võ­tab koosolekust osa koolijuht Annely Ajaots ja vajadusel ka direktori asetäitja õppe­ ja kas­vatustöö alal Day­Lee Holm.

Oma tegevuses juhindub hoo­lekogu Põhikooli­ ja gümnaa­siumiseadusest ja Nissi kooli põhimäärusest. Hoolekogu on vabatahtlik organisatsioon ja sinna kuuluvad inimesed, kes valutavad südant meie tulevi­ku­ laste, elu ja parema hari­duse pärast.

Tänase Nissi põhikooli hoole­kogu moodustavad:

Merike Marie Nimmerfeldt­ •esimeesPriit Laanekivi­ vilistlane, •Nissi Vallavolikogu esindajaHelis Lall­ õppenõukogu •esindaja, lapsevanemRiina Kilk­ lapsevanem•Ragnar Põllukivi­lapsevanem•

Meelik Rannakivi­kooli •toetajaKaie Saar­ lapsevanem•

Koosolekud on avalikud ja pro­tokollidega saab tutvuda kooli kodulehel. Murede ja rõõmu­dega saab pöörduda kõikide liikmete poole, kirjalikult aga aadressil merike.juuksur@mail.ee . Kõik ettepanekud, soovid ja mõtted on väga ooda­tud ja teretulnud. Ainult ühes­koos saame midagi muuta, siis on ka hoolekogul mõte ja sisu ning ta täidab oma eesmärki.

Koostöös hoolekoguga on käi­vitunud koolivormi projekt. Aitäh kõigile lapsevanemate­le, kes aitavad seoses sellega tugevdada kooli ühtsustunnet

ja leevendada sotsiaalsete või­maluste eristumist.

Augustikuisel koosolekul tuli mõte ja idee korraldada las­tevanemate koosoleku päeval sügisene laadapäev, kus saab vahetada, müüa, osta või hoo­pis ära anda kõiksugu tarbeid, mida sinu laps või pere ei vaja, aga teine laps on võib­olla tänu sellele väga õnnelik. Täna saad hakata juba mõtlema selle pea­le ­ kindlasti leiad midagi, mil­lest soovid vabaneda. See kõik saab toimuma 11.oktoobril.

Täpsem info www.nissikool.ee või tel. 53467389 (Merike Ma­rie) .

Meeldivat koostööd ja kohtu­miseni! •

Nissi kooli hoolekogust

Annely Ajaots Nissi Põhikooli direktor

Soojad päikesekiired vaheldu­vad vihmahoogudega, tuule­õhk toob kõrvu algava sügise hääli. Ees ootab sügis, ootab kool ja koolitöö.

Sügis saabub alati veidi oo­tamatult, kõik saab tõsisema ilme ja tegelikult tärkab meis kõigis jälle igatsus kooliteele astuda, uusi õpikuid lehitseda,

vanu sõpru näha ja uusi ter­vitada ning koolikella helinat kuulda, mis kutsub uutele tar­kuseteedele ja innustab uusi pingutusi tegema. Iga saavu­tus nõuab ju pingutust.

Õppeaasta alguses valdab meid ootusärevus, et uus tuleb vanast parem, et oleme ise pa­remad, kooliruumid on pare­mad, õpetajad on paremad.

Paremaks saamine algab aga suhtumisest, hoiakutest, väär­

tustest.

Soovin, et me tuleme kooli hea meelega, oleme siin õnneli­kud, tahame olla edukad oma õpitulemustes, oleme üksteise suhtes viisakad, sõbralikud ja lugupidavad.

Kool on ju koht, kust leitakse sõpru kogu eluks ning õpeta­jaid, kellele tänutundes tagasi mõeldakse. Koolielu on alati mitmevärviline, siin on nii tõsist tööd kui ka puhkust ja

lõbusaid üritusi. Andkem en­dast parim!

Algav õppeaasta tõi Nissi kooli I klassi 15 uut õpihimulist last ja lisaks veel 3 uut õpilast 3. ja 5. klassi. Tööd alustab ka kolm uut õpetajat: matemaatika õpetaja Reet Käärik, 1.­6. klas­si muusikaõpetaja Elisabeth Kremenetski ja 7.­9. klassi muusikaõpetaja Jaan Vaidla.

Ilusat kooliaastat meile kõigile!

Algas õppeaasta uus…Uus õppeaasta Turba Gümnaasiumis

Nissi kooli lõpetas sel aas­tal 8 õpilast. Ebe Vaarmetsa ja Evelin Alliksaare tubli töö krooniks olid lõputunnistusel ainult viied ning nad lõpetasid kiitusega. Lõpuaktusel jagus kiitust pea kõigile ­ 9 aasta jooksul tublisid aktiivseid te­gutsejaid jagus.

Kõik 8 õpilast läksid peale põ­hikooli edasi õppima:

Merilin Aesma ja Janely Jalla­jas Tallinna Tööstusharidus­keskusesse, Evelin Alliksaar ja

Harry Säär Nõmme Gümnaa­siumisse, Geily Sinijärv Kei­la Kooli, Ebe Vaarmets Saue Gümnaasiumisse, Mervin Polma Haapsalu Kutsehari­duskeskusesse ning Kaljo Kull Tallinna Teeninduskooli.

Oma valla gümnaasium siit kahjuks täiendust ei saanud. Küsimusele, kas oleks olnud mingi võimalus, et nad oleks valinud Turba Gümnaasiumi, oli leebemas või otsekohese­mas sõnastuses eranditult ei­tav.

Nissi kooli lõpetajad Turba poole ei vaata

Harry Säär 1) Peamised põhjused on linna valikuvõimalused ja uus kesk­kond. Turbas on koht ja inime­sed kõik teada ja see muutus ei oleks huvitav olnud, linnas on inimesed, kool, koht, õpetajad ja kõik muu kaasnev uus. See pakub rohkem huvi, sest peab hakkama selles uues keskkon­nas õppima ja tutvusi looma.

2) Kindlasti oleks olnud min­gi võimalus, et oleksin valinud Turba kooli, aga enne seda va­rianti olid paljud­paljud teised koolid.

Geily Sinijärv1) Keila koolis on mul laiem valikuvõimalus tulevikuks et­tevalmistusi teha, sain just sel­lisesse õppesuunda, nagu ma soovinud olin. Sain ise endale „tunniplaani koostada“, et mis õppeaineid ma tahan ja millele tahaksin rohkem tähelepanu pöörata. Ma arvan, et Turbas ei oleks olnud nii suurt vali­kuvõimalust kui seal. Ja tänu sellele suunale on minu klass seotud ka Tallinna Ülikooliga, mis tõttu on mul väga lihtne sinna tulevikus sisse saada, kui mul huvi peaks tekkima.

2) Kui aus olla, siis ma pole ise­gi mitte selle peale mõelnud, aga see oleks olnud raudselt kõige viimane valikuvõimalus, mujal on uus keskkond ja saab uusi tuttavaid, Turbas on kõik teada­tuntud.•

1) Miks Sa ei valinud Turba kooli?

2) Kas oleks olnud mingi võimalus, et oleksid valinud Turba kooli?

Lilian Saage 4 lapse ema, Nissi Vallavalitsuse liige

Kindlasti paljude inimeste jaoks on pisut segane ning mõistetamatu, mida hooleko­gu kui kogum teeb ning milli­sed on talle omistatud kohus­tused ning ülesanded. Seadust tsiteerides on hoolekogu alali­selt tegutsev organ, kelle üles­anne on jälgida, et õppe­ ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selle suunalist koostööd laste­asutuse personaliga (Koolieel­se lasteasutuse seadus).

Seega Riisipere Lasteaia hoo­lekogu peamine eesmärk on tagada lasteaia kui asutuse hea käekäik ning hoolitseda selle eest, et lastel oleks lasteaias hea ja turvaline olla. Väikses maakohas omab lasteaed suu­remat rolli kogukonna mu­delis kui lihtsalt lastele alus­hariduse pakkumine. See on niinimetatud keskpunkt, kust saavad alguse paljud asjad. Kindlasti on äärmiselt oluline meie lastele mitmekesine ning tegevusterohke programm. Sama oluline kui kvalifitsee­ritud ja motiveeritud lasteaia personal, on ka aktiivsed ja te­gusad lapsevanemad.

Ühe uue algatusena korraldas Riisipere Lasteaia hoolekogu selle aasta kevadel mõttetal­gud, mille peamiseks eesmär­giks oli kutsuda lapsevane­mad kaasa mõtlema, kuidas üheskoos teha lastel olemine mõnusamaks ning tõhustada lasteaia personali ja vanema­te vahel kahepoolset suhtlust. Esimesel korral oli koos 17 teotahtelist inimest.

Üheskoos kirjeldati ideaalset Riisipere lasteaeda, kus on või mida iseloomustavad järgmi­sed punktid:

Turvaline keskkond•Arendab terve pere silma­•ringiMänguvahendite küllus •vastavalt laste vajadustele nii siseruumides kui ka õuealalE­lasteaia olemasolu sarna­•selt e­koolileFüüsiline keskkond reno­•veeritud ruumide näol Vähem lapsi ühes rühmas•Mitmekesine huvitegevus•Vanematele suunatud loen­•gud/tegevusedPersonal on motiveeritud ja •särasilmneVanemad ja vanavanemad •on kaasatud tegevustesse, näiteks programm „tagasi lasteaeda“Tarbeaia olemasolu• Igale lapsele lähenetakse •individuaalselt ning val­mistatakse ette spetsiaalne arenguprogrammLisajõud spetsialistide näol •(osalise koormusega) + sot­siaalpedagoogi ametikoht.

Jah, see oleks tõeliselt unis­tuste lasteaed, kui me saak­sime kõigi nende punktide juures öelda, et meil, Riisipere Lasteaias, on see nii. Samas on elus ütlus: julge unistada, sest teadvustades oma soove, hakkab soovist tasapisi saama reaalsus.

Peale hetkeolukorra analüüsi saime teada, et meil on paljud asjad hästi, kuid paljud aspek­tid vajavad ka parendamist ning tuleb arvestada teatud ohtudega. Samas leidub ka võimalusi ­nagu elus ikka. Vii­maks leppisime kokku tege­vuskavas, et liikuda kirjelda­tud ideaalse lasteaia visiooni poole.

Lasteaia koduleht vajab •uuendamist ning täienda­mist – oluline on lasteaia infot suunata avalikkusele ning kõigist lasteaia toreda­test tegevustest kodulehe vahendusel huvitatuid teavitada.Spetsialistide leidmine •koostöös teiste haridusasu­tustega Nissi VallasLastevanemate aktivisee­•rimine:­ Lisainformatsiooni saat­

mine lastevanematele e­posti vahendusel

­ Rohkem koosolekuid las­teaias – vähemalt kord kvartalis

­ Rühmades eraldi korral­dada näiteks kohvituba või mänguõhtut, kus lap­sevanem saab lapsega üheskoos teiste vanema­tega suhelda ja igaüks

Hoolekogu tööst hoole ja armastusega võtab kaasa meelepärast

näksimist

­ Teadmiste ja praktiliste kogemuste jagamine las­tevanematele läbi erine­vate „teemapäevade“

­ Vajadusel isiklik pöördu­mine abipalvega lapseva­nema poole

Koostöö tõhustamine Tur­•ba Lasteaiaga­ Hoolekogude tasemel, et

sünniks häid mõtteid ja uusi projekte

­ Algatada erinevad ühis­projektid nagu nüüd LE­ADER projekt „Mõmmi tuleb külla“

­ Ühisüritused, nt tradit­sioonilised rahvakalendri tähtpäevad Mardipäev ja Kadripäev jne

­ Korraldada lastele män­gupäev, kus ühe rühma lapsed sõidavad külla sama vanadele lastele, et siis mängida üheskoos – on ju sõbra juures ikka põ­nevamad mänguasjad kui kodus

Järgmised mõttetalgud •toimuvad sügisel.

Sellest tulenevalt otsustati sel­lel aastal sügisesed koosolekud korraldada igale rühmale eral­di, et oleks aega ja võimalust üheskoos arutleda meile kõigile olulistel teemadel ning vasta­valt igale rühmale välja mõelda meile sobiv tegevuskava. Samu­ti mõlgutada mõtteid järgmiste mõttetalgute kohta.

Meile on oluline teada, millised head ideed Sinul on lasteaia elu edendamisel. •

4 KULTUUR Teataja 4/2011

Täiskasvanutele:Naiskoor Nelli, juhendaja Tõnu Kangron. Alates 26.septembrist esmaspäeviti kell 19.00. Osalustasu 4.22 eurot/kuu.

Naisrahvatantsurühm Tur-ba Tantsupisik, juhendaja Piret Kunts. Alates 27.septembrist teisipäeviti kell 19.00. Osalustasu 4.22 eurot/kuu.

Memmederahvatantsurühm Haspel, juhendaja Piret Kunts, alates 27.septembrist kell 17.30. Osalustasu 4.22 eurot/kuu, pensionäridele 1.92 eurot/kuu.

Line-tants naistele (algajad ja edasijõudnud), juhendaja Helve Kruusement. Alates 28.septembrist kell 19.00. Osalustasu 3.50 eurot/tund.

Peotantsu intensiivkursus neile, kes soovivad saada alg­õpetust ja neile, kes soovivad täiendada oma tantsuoskust, juhendaja Helve Kruusement. 28.s eptember ­27. november. Osalustasu 3.50 eurot/tund.

Turba Pensionäride Ühen-dus ootab oma seltsi uusi liikmeid. Üheskoos käiakse koos, kutsutakse külalisi, peetakse sünnipäevi. Korralda­takse teatri­ ja kontsertikülas­tusi, ekskursioone. Korraline kokkusaamine iga kuu viimasel kolmapäeval kell 13.00.

Olvia Laur Lehetu külaelanik

Ühel ilusal kuumal vaiksel juulikuu laupäeva pealelõunal hakkas Lehetu külas toimuma midagi huvitavat ­ majadest tuli välja külaelanikke, ükstei­se järel saabusid autod, mille­dest astusid välja endised kü­laelanikud, kutsutud külalised ja kõige uhkemad külalised saabusid bussiga – rahvariie­tes Nissi valla taidlejad. Kaht­lust enam ei olnud – algamas oli Lehetu küla 770. juubel.

Peoga alustasime Lehetu küla kivi juures, kus Turba Güm­naasiumi tütarlapsed koos peolistega laulsid Eesti Va­bariigi hümni ja külavanem Riho aitas Lehetu põlisela­nikul Lindal heisata Lehetu küla lipu. Peale lipuheiskamist meenutas Linda väga südam­likult oma noorusaega Lehetu külas. Oma mälestusi Lehetu küla elust jagasid veel teisedki külalised. Seejärel palus alla­kirjutanu kõik külalised Lehe­tu külakeskuse õuele.

Nüüd jõudis esinemisjärg kätte meie kõige uhkematele külalistele. Kontserti alustas Turba Gümnaasiumi tütar­lastekoor kahe lauluga. Sellist ilusat helisevat laulu pole meie õue peal enne kõlanud! Aitäh, Iveta! Järgmisena esinesid Lehetu lapsed paari tantsu­ga. Kiidan Lehetu lapsi selle julguse eest, et nad ei löönud kartma ca 150­pealise publiku ees, kes nende esinemist vaa­tas. Tavaliselt esinevad nad ai­nult oma küla üritustel. Aitäh, Kristiina! Seejärel näitasid

oma rahvatantsu oskust Turba tantsijad – Haspel ja Tantsu­pisik. Nende poolt esitati suur hulk tantse, nii et allakirjuta­nul läks nende lugemine sassi. Aitäh, Piret! Tantsud vaada­tud, oli aeg jälle laule kuulata – laululusti pakkus Riisipere Laululust. Nemad on Lehetu vanad sõbrad, kes Lehetu rah­vast oma elurõõmsa laulu ja naljaga 2­3 korral aastas lõbus­tamas käivad. Aitäh, Terje! Ja ega andekatest noortest meie vallas puudust ei ole – välja reklaamitud üllatusesinejaks oli Aap Jõeste Turbast, kes esines väga emotsionaalselt A. Rõbaki loo Fairytale saatel. Ai­täh, Aap! Ning kus on üllatuse­sinejaid, siis sinna tuleb neid veel. Kontserdi lõpetas Šoti Lions Klubi Turbast. Nende meeste tantsu saatis peoliste pidev aplaus. Aitäh, Riho, Toi­vo, Andres ja Albert!

Aga sellel ajal, kui enamus meist kontserti nautis, kattis Elvi koos noorte abilistega peolaua. Ja kui kontsert lõp­pes, asusime kõik üheskoos nautima maitsvaid suupisteid, Kairi küpsetatud kringleid ja Viive poolt valmistatud super­maitsvat kräsupea torti.

Aga nüüd lähme ajas natuke tagasi, sest tegelikult algasid Lehetu juubeli ettevalmistu­sed juba aasta tagasi, kui Elvi alustas Lehetu praeguste ja endiste inimeste küsitlemist, et nende meenutusi DVD­le salvestada. Ja Lehetu peopäe­val oligi meil võimalik meie külalistele ja sponsoritele ta­suta jagada DVD­sid Lehetu ajalooga. Tegevusi oli veelgi – Elvi ja Olvia kirjutasid Lääne­Harju Koostöökogule projekti Lehetu 770. juubeli rahasta­miseks, Moonika kujundas

Lehetu küla lipu, Timo kujun­das kutsed, Lehetu noored ja vanad olid abiks peo etteval­mistamisel ning paparatsod Veiko ja Innar olid väsimatud. Aitäh Teile! Veel soovime tä­nada meie sponsoreid – Nissi Vallavalitsus, Lääne­Harju Koostöökogu, Turba Lions Klubi, Vello Enniste, Juhan ja Helve Särgava, Riho Kivisild, Dea ja Andres Rüüberg, Argo Reinboom, Urmas Taal, Taa­vi Ehrpais, Andi ja Ene Arro. Suured tänud!

Seda suurepärast päeva mee­nutavad meile Ellamaa küla poolt kingitud kanada kuusk ja lipumastis lehviv Nissi valla vimpel.

Täname kõiki osalejaid ja koh­tumiseni Lehetu küla 775. juu­belil. •

Lehetu küla suursündmusHuviringid Turba Kultuurimajas

Lastele:Laulmine I-IV kl. õpi-lastele, juhendaja Tõnu Kangron. Alates 26. septembrist esmaspäeviti kell 17.00. Osalustasu 1.92 eurot/kuu.

Rahvatants II-V kl. tüd-rukutele, juhendaja Piret Kunts. Alates 27. septembrist teisipäeviti kell 16.00. Osalustasu 1.92 eurot/kuu.

Tantsimine Turba Laste-aias 5-6-aastastele poiste-le ja tüdrukutele, juhenda­ja Helve Kruusement. Alates 28. septembrist kolmapäeviti kell 17.00. Osalustasu 1.92 eurot/kuu.

Tantsuring (põhirõhk peotants) I-IV klassi pois-tele ja tüdrukutele, juhen­daja Helve Kruusement. Alates 28. septembrist kell 16.00. Osalustasu 1.92 eurot/kuu.

Line-tants V-IX klassi õpilastele, juhendaja Helve Kruusement. Alates 28.septembrist kolmapäeviti kell 18.00. Osalustasu 1.92 eurot/kuu.

Beebikool, juhendaja Ka­trin Jõeste Alates 27. septembrist teisipäeviti kell 15.30 Turba Gümnaasiumi IV klassis. Osalustasu 1.92 eurot/kuu.

Leidke endale sobiv huvi tegevus ja tulge julgesti! Turba Kultuurimaja ootab! www.turbakultuurimaja.ee

Edmon De Clopper, Europeade lii­kumise algataja ja esimene presi­dent, on öelnud: “Europeade ühen­dab kõiki Euroopa rahvusgruppe. Iga kultuur, ükskõik kui väike ta ka poleks, suurendab meie rikkust oma haruldustega, tavadega ja loomuse­ga. Europeade tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusi­ka ja rahvariiete vastu ühendab riike, rahvuseid, inimesi.”

20.–24. juulini 2011.a toimus see suur rahvusvaheline folkloorifes­tival Tartus, seekord siis 48. korda. Viie päeva jooksul said tartlased ja linna külalised osa kahest suurkont­

serdist, rongkäigust ja lugematutest tänavakontsertidest – oma kultuuri ja traditsioone esitlesid 140 gruppi 27 erinevast riigist. Roosi tantsijad esinesid 24. juulil veerandtunni­se kavaga, mis pealtvaatajate poolt väga hästi vastu võeti. Võtsime osa ka rongkäigust ning jälgisime suurt lõppkontserti „Tarantellast masur­kani“ Tartu Laululaval. Kokkuvõttes võib öelda, et oli üks suurepärane tantsusündmus Roosi 15. juubeli­aasta ürituste reas.

Järgmine Europeade toimub 11.–15. juulini 2012. a Itaalias Paduas. •

Roosid Europeade’il

Evi Vendla Riisipere Kultuurimaja juhataja

Suvesoojus kutsus „Laululusti“ ko­dunt kaugemale laulma ja tantsima.Nii esineti 16. juulil Mustvee Linna­päevadel. Kõrge lava oli esialgu hir­muäratav, kuid esinemise ajal unu­nes seegi. Soe aplaus ja tänusõnad olid rõõmuks ja toeks.

Omedu külapäev – see oli tõeline väljakutse. Peale pidulikku avamist oli tarvis anda kontsert ning see­järel mängida tantsuks. Vihm, mis kontserti ei seganud, tegi märjaks nii esinejad kui kuulajad. Kuivad riided selga ja tants võis jätkuda märjal kü­laplatsil.Oh, kuidas maitsesid peale vastutusrikast esinemist kohalikud paksud suitsulatikad ja soolaoad. Järgmiseks aastaks sai „Laululust“ kutse naaberkülla.

Hea, et on nii kokkuhoidev ja sõbra­lik kollektiiv, kes on kõigeks valmis.

Tänu tahan öelda ansamblivanemale Merike Kiiselile, kellel jätkub kanna­tust ja tahtmist leida toetajaid.

12. augusti ekskursioon­esinemine Vormsile 40 liikmelise grupiga (nais­rahvatantsurühm Roosi, Laululust, käsitöömeistrid) kujunes meeldivaks päevaks. Giid Maarja, kes Vormsi kaunimaid paiku ja vaatamisväärsusi tutvustas, oli nii koduselt sõbralik, et ka pikemad käimised tundusid lühi­kesed.

Rõõmuks oli Hullo kiigeplats, kus kontserdil nautisime esinemist täiel rinnal. Seal valitses nii hea aura, et ei märganudki, palju õieti kuulajaid­ vaatajaid oli!? Päev möödus lennates ning tagasiteel talletasime üheskoos kõik, mis oluline.

Nii sõbralik ja üksmeelne saab olla vaid rahvakultuurikandja!

Traditsiooniline suvelõpuüritus pe­redele. Külas oli Keskaegne Meist­ritekoda, kus sai vermida münte, valmistada erinevate ürtidega seepi ja martsipanist kujusid ning maa­lida. Maalitud martsipanikujukesi tuli kuivatada 24 tundi, kuid lapsed ei mallanud oodata. Nii söödigi ku­jukesed kohe ja keeled said uhkelt värvitud.

Näomaalid kaunistasid osalejaid. Kuna üritus toimus 20. augustil lasi üks neiu enda põsele maalida meie lipu värvid.

Rõõmu oli kõigil kenast päevast siin tuulepealsel maal.

Kohtumiseni sügisel ringides. Oota­me täiendust oma ridadesse! •

Riisipere Kultuurimaja tegemised

Laululust Mustvee Linnapäevadel.

NOOREDTeataja 4/2011

Signe Traks Riisiere Noortetoa noorsootöötaja

Kuidas veedab Nissi valla noor oma suve? Kes nii­öelda maal vanema juures või laagris, kes hängides sõpradega linnas või aleviku vahel ja kes kodus niisama igav­ledes. Aga paljudel noortel kujuneski suvi seekord teistsu­guseks.Nissi Valla Noortekeskus püü­dis suvevaheaega sisukamaks muuta Harju maavalitsuse toel, ehk viidi läbi projekt „Rii­sipere Avatud Suvekeskus“. Keskus oli avatud terve suve noortetoa õuel rohelise telgi all. Kakskümmend kohalik­ku vabatahtlikku noort aita­sid noortejuhendajate abiga suvekeskust avatuna hoida. Ikka nii, et noortejuhendaja tegi siseruumides oma töid ja tegemisi ning õues pidasid korda noored ise. Põhitegevu­seks oli tasuta kiivrite, rulade, rull uiskude ning kaitsmete

laenutus, et tagada ohutu ekst­reemspordiväljaku kasutus. Mängiti lauamänge, joonistati ja viidi läbi DJ õpituba, viima­sest sai osa kümmekond noort. Keskust külastas suvejooksul keskmiselt kolmteist noort päevas, kokku 415 külastust.

Küsitlesime noori Suvekesku­se viimasel päeval ­ kas neile meeldis niimoodi suve veeta? Ja nende mõtted olid järgne­vad:

meeldis, et sai õues istuda; •sai olla vabatahtlik (saab •ju tulevikus CV lisana märkida); WiFi; •oli telk ja DJ õpituba. •

Ei meeldinud aga kiivreid kan­da ja rambid võiksid suuremad olla, ja muidugi ei meeldinud ka see, et noortekase sisse ei saanud. Noortekeskus püüab võimaluste piires noorte ar­vamusega ka arvestada. Meie tegemistest pilte saab näha noorteka „lõustavihiku“ le­helt.

P.S Uuenenud näo ja sisuga Riisipere noortetuba ootab kõiki huvilisi alates septemb­rist tavapärastel kellaaegadel.Kohtumiseni! •

Riisipere Avatud Suvekeskus

Anu Jõulu

Väljakujunenud traditsiooni koha­selt osales Nissi Valla Noortekeskuse esindus ka sel aastal Eesti Avatud Noorte­keskuste ühenduse suvepäevadel. Oma valla noori käisid esin­damas Anu Jõulu, Ege Tamm, Reigo Katalsepp, Raigo Katal­sepp ja Aleksandar Kuzmin. Üritus toimus 10.­13. augustil 2011 Kloogaranna noortelaag­ri territooriumil.

Kohale jõudmise päeval oli noortele välja mõeldud igasu­gused erinevad tutvumismän­gud, mis aitasid kõigil õnnes­tunult uusi sõpru leida, ning tagasi tulles oligi meil kõigil jälle paar tutvust rohkem.

Hommikuti oli kell pool 9 rivistus ja hommikuvõimle­mine, ja kes õigeks ajaks ei jõudnud, sellele mõeldi „pree­miaks“ välja mõned kätekõ­verdused või muud raskemad võimlemisharjutused. Päe­vade keskel toimusid mitme­sugused töötoad, kus noored said meisterdada huvitavaid käepaelu ja magneteid, teha näomaalinguid jne. Nissi valla noored võtsid enda peale võrk­palli töötoa juhendamise ning DJ õpitoa. Õhtuti said noored DJ­d diskodel kätt harjutada.

Hiljem toimus üleüldine võrk­palli võistlus, mille me loo­mulikult ka ära võitsime – eks teistele võrkpalli õpetamine on ju harjutamine ja viimane teeb teadupoolest meistriks!

Üritusel oleme osalenud vii­mased kolm aastat, mis kind­lasti ei jää viimaseks. •

Eesti ANK suvepäevad

6.­19.juuni toimus Nissi vallas õpilas­malev. Tegutsemine ja toimetused olid jagatud kaheks male­varühmaks. Nendeks olid Turba rühm, kus oli juhendajaks Helen Bristol ja Riisipere rühm koos Signe Traksiga. Kahe rühma peale oli meil kokku 25 hakkajat ja tragi last.

Tööandjateks olid peamiselt Nissi Vallavalitsuse allasutu­sed, rahastajateks Nissi Val­lavalitsus, Eesti Noorsootöö Keskus ning Muinsuskaitse­amet. Maleva sujuvuse eest vastutas Natalia Sereda.

Kuigi päike lõõskas ja sooja­kraade oli enam kui küll, sai kuumusest hoolimata tehtud rohkem, kui isegi loota julge­sime. Õnneks olid kõigil janu kustutamiseks veepudelid omast käest, seega oli väga värskendav muu hulgas ka ise­endid veega üle valada, nii et mõnel piigal oli särk sõna otse­ses mõttes läbimärg ja sellise palava ilmaga see tõepoolest ka õigustas end.

Uue näo ja olemise sai Turba Gümnaasiumi staadion, kus hoolega sai rehade ja labidate­ga rehitsetud ja kühveldatud. Jooksurada sai ette valmista­tud XIII Turba Lastespordi­mängude jaoks, mis toimusid pühapäeval, 12. juunil. Kahe rühma ühistööna saime jär­je peale ka Nissi kalmistul. Puhtaks said rohitud teed ja jalgrajad. Vanad ristid ning aiad sai vanast värvist puhtaks kraabitud ja uuesti üle värvi­tud. Joogi­puhkepausi ajal oli tore ka sääsepüüdmisvõistlus­ki ära pidada. Nalja ja naeru sai ka jäätist pugides. Uue puhta kuue said Nissi Vallamaja lipu­mastid ning Riisipere Lasteaia atraktsioonid. Abiks käidi veel Nissi Põhikooli raamatukogul ning EELK Nissi Maarja kogu­

dusel. Hoogsa töö tulemusena saime palju rõõmu valmistada ka Munalaskme Hooldekodu elanikele. Korrastatud teeää­red ja lillepeenraid palistavad kivid olid meile endilegi sil­mailuks. Paari päevaga saime ilusaks ka Turba aleviku käi­davamad tänavad, mis said samuti puhtaks rohitud. Ette sai valmistatud ka Turba park jaanitule jaoks.

Tühi kõht on kõige parem kokk, ütleb vanasõna. Meie kokatädidele siinkohal suured kiidu­ ja tänusõnad. Peale tööd ootas meid alati isuäratavalt kaetud laud, kus ei puudunud meie meeleheaks alati ka mi­dagi eriliselt head.

Tänada tahaks kindlasti ka Merike Niitlat Turba Lille­

ärist, kes sponsoreeris Riisipe­re Noortetoa haljastust.

Malevaelu lõpetasime vahva lõpupeoga, kus peeti rühmade­vahelisi etlus­ ja lauluvõistlusi, välja sai mõeldud ka lipu­ ning tänukirjade kavandeid, ning nendestki sai originaalseim välja valitud. Võistlusmoment kiskus vägagi tasavägiseks, aga seekord võitis siiski Riisipere rühm.

Malevaelu on vahva aeg! Rüh­majuhina kasutan siinkohal võimalust ja tänan kõiki vah­vaid koostöötegelasi! Eriti meeldiva kogemuse andsid loomulikult malevlased ise!

Aitäh kõigile ja peatse kohtu­miseni järgmisel aastal! •

Malevasuvi 2011 Helen Bristol Rühmajuht

Natalia Sereda Projektijuht

Hea väljendusoskus ja lai silmaring tule­vad teadupoolest ka­suks igale inimesele, noortele seda enam ning kindlas veen­dumuses, et saame laste arengule kaasa aidata, viisime MTÜ ANK Vikerkaaremaja meeskonnaga läbi projekti „TeatReaal­ne puhkus“.

Idee draamalaagri korralda­miseks sündis küll juba 2010­ndal aastal, mil Harju Maava­litsuse toetusel ja Nissi Valla Noortekeskuse eestvedamisel sai kümmekond last osa kol­mepäevasest draamakooli­tusest Kotka külas. Teadmisi lavakujundamisest jagas tol korral Merili Laur, kes erialalt butafoor, ning Kaja Kaasik,

kes juhendab näiteringe nii naabervallas Kernus, huvikes­kuses Kullo kui ka mitmel pool mujal. Õnnestunud laagri järel draamajuhendajaga kokku­võtteid tehes, sündis mitmeid uusi mõtteid, mille tulemuse­na alustas juba 2010. aasta sü­gisest Kaja Kaasiku juhenda­misel Riisipere kultuurimajas näitering, ning kokkulepe, et 2011. aastal tuleb draamalaag­rile jätk.

„TeatReaalne puhkus“ saigi selleks jätkuprojektiks ning oli suunatud eelkõige Nissi ja Kernu valla näiteringi lastele, tunnustamaks nende järje­pidevust ning täiendamaks teadmisi teatriga seotud vald­kondades, milleks tavapära­ses huviringis puudub ajaline ja rahaline ressurss. Kui juba raha peale jutt läks, siis selle­aastase draamalaagri toetus tuli LEADER programmi raa­mes.

Koolituslaager toimus seekord Tooraku turismitalus Lääne­maal 1.­5. augustini 2011. aas­tal. Kohti sai plaanitud 20­le, millest napilt üle poole eelpool

mainitud huviringide lapsed. Vabanenud kohtadele pääse­sid kõik soovijad ning viima­se minuti äraütlejate kiuste õnnestus täita 19 laagrikohta. Transport kohapeale ja tagasi oli korraldajate poolt, toitlus­tamine Tooraku turismitalult.

Programmi mahtus iga päev tubli annus draamaõpet, muu­hulgas kõnetehnika, enese­väljendus, impro­näidendid, samuti erinevate õpitubade ühendamine ning lõpunäi­dend. Astrid Nõlvak, kes on laiemalt tuntud kui Hiiu Folgi korraldaja, viis 2. augustil läbi pärimusmuusika õpitoa, mille sisuks ühislaulmine ja regilau­lu õpetus ning folklooriõpe­tuse osana laulumängutund. Lõpetuseks toimus tema poolt ka väike kontsert. Kolmandal koolituspäeval õppisid noored Mare Bachmani käe all, kuidas sünnib üks tõsine teatrigrimm, ning et õigeks ajaks valmis jõu­da, alustati juba sama päeva õhtul butafoor Grete Saluste juhendamisel maski tegemist. Maskitegu jätkus 4. augustil ning juba samal õhtul esineti

kohalikule publikule lühinäi­dendiga. Lisaks paranenud esinemisoskusele, vürtsitas näidendit noorte isetehtud grimm, maskid ning folkloo­risugemetega loitsulaul. Vii­mane päev möödus peamiselt kordamise ja lõõgastumise tähe all. Tagantjärele tihedale programmile mõeldes paneb imestama, kuidas jõuti veel mitmel korral mereranda ning kust võtsid noored jaksu igal õhtul saunamõnusid nauti­da?!

Aitäh rahastajale, Kajale ning teistele suurepärastele juhen­dajatele, kasvatajatele Santale ja Signele, Tooraku turismita­lu perenaisele pr Merike Kal­vikule ning loomulikult kõi­gile osalenutele. Kohtumiseni uutes projektides! •

TeatReaalne puhkus

6 SPORT

Miina Frank

Jõudsin Tuksi Spordibaa­si kohale kohe peale Me­rikest (Ellamaa Külaaren­duskeskuse liige Merike Palts). Tal olid juba käes majade võtmed, kuhu pai­gutada 100 inimest Nissi valla küladest ja alevikest.

Mina seadsin sisse staabi diplomi­te, arvuti ja võistluste juhenditega. Õhus oli pinge, midagi oli valesti.

Tuli välja, et ruuporit ei saagi see­kord koha pealt, sest see oli just katki läinud. Kas keegi oli veel Turbast tu­lemas? Jah, keegi veel oli – juhtnöö­rid, kus on ruupor, telefonikõned ja kokkulepped, et see saaks õige ini­mese kätte. Huuuuh…

Nissikad hakkavad saabuma, saa­vad majutatud, saavad tervitatud ja teavitatud kahe eesoleva päeva toimimistest. Soojenduseks suured silmaringid ja tervitusvõimlemine võis alata.

Kohale jõudis ruupor (Tarvo Jõeste). Lühike hetkeolukorra ülevaade – te­gemist oli ju ikkagi õhtujuhiga, tema pidi ka teadma mis toimub.

Ohh…, vaatasime Merikesega teine­teisele otsa ja kinnitasime, et see on viimane aasta. Enam ei ole jaksu sel­le pingega toime tulla. Toetame, kui keegi soovib teha, anname nõu, kui keegi küsib, aga enam ei jaksa.

Järgnesid petanque, noolevise, nai­sekandmine. Mõni ala küttis kirgi rohkem, teine vähem, olulisim oli, et sai õhtusööki.

Saabus bänd – „Omad poisid“, algas muusika ja Limbo Lehetu moodi – kübarate ja erinevate peakatetega.

Tantsu jätkus pea südaööni ja oma­moodi ka edasi.

Teine päev – 5 miinust kandilise palliga, teatejooks hularõnga ja pa­jalapiga, võistluse lõpetasid visked palkide ja saabastega.

Kogu kahe päeva vältel said lapsed eraldi oma oskusi proovile panna Kaitseliidu Turba rühma noorte kotkaste poolt üles seatud ülesan­deid lahendades. Aitäh poistele! Po­pulaarseimaks osutus seekord nöö­

rijooks, mille aega üritati ikka ja ikka paremaks joosta.

Kui rääkida veidi möödunud hoo­ajast, siis läbi aasta ja ka lõppvõist­lusel viisid alasid läbi erinevad kü­lad või võistkonnad, et võistlusalad ei kujuneks väga ühenäoliseks ega koormavaks ühele tegijale. Kogu aasta algas, nagu ikka, mälumängu­ga, kus küsimused olid huvitavad ja

õpetlikud. Palju neist meelde jäid, on iga ühe enda teada.

Sel aastal uus ala kiirkabe, meelitas kohale ka eakama rahva ning võist­lus vanaisade ja pojapoegade vahel oli meelihaarav. Järgnesid võrkpall, suusatamine, bowling, ujumine, maastikumäng ja rattasõit. Midagi uut igas alas võrreldes eelmiste aas­tatega.

Suur, suur aitäh kõikidele korralda­jatele! Selline korraldus toob üritu­

sele uusi ja innovaatilisi, aga ka vanu juba unustatud mänge, mis annab kogu kupatusele selle nüansi, et asi ei muutu kunagi igavaks.

Ja nii oligi punktide lugemise aeg. Arvestasime üldarvestuses neid kahte päeva, augustikuu viimasel nädalavahetusel, kokku üheks võist­lusalaks, kuid iga ala sai ka omaette diplomi ja kommikarbi. Nagu ikka!

Kommikarpe kogunes igale lauale ­ mõnele enam, teisele vähem, aga ikkagi.

Niisiis – 2011. aasta Nissi valla küla­de– ja alevikevaheliste spordivõist­luste võitja on võistkond Nurme Riisikad! Küsite, et miks selline nimi? Sellepärast, et selle ürituse üks eesmärk on ühendada Nissi val­la külasid ja alevikke ühiselt tegut­sema. Nurme Riisikad on hea näide ­ Riisipere alevik ja Nurme küla. Aga selliseid on meil veel. Kolmanda koha saavutas võistkond NMT (Nis­si­ Madila­Tabara). Teise koha selle aastal sai Ürjaste küla.

Peale eelnimetatute veel Nissi Mihklid, ehk iga asja peale mihklid endisest Nissi alevikust, kes said nel­janda koha. Lehetu küla viies koht ja Ellamaa küla kuues koht. Puudust tunti Turba aleviku võistkonnast. Nii palju sai ära teha, et Turba orga­niseeris mõned alad, aga ise ei võis­telnud.

Teine suur eesmärk sellel üritusel oli võimalikult palju rahvast kaasa haarata, mille ilmekaks näiteks on Lehetu küla, kust läbi aasta on osa võtnud 37 inimest.

Kui veel statistikast mõnda rääkida, siis lugesin ka kokku, kes on erineva­test võistlustest osavõtnud enim arv kordi. Autasustatud sai sihikindlaim mees, Julius Liiv Nissi Mihklitest ja südikaim naine, Karin Lehtme Nur­me Riisikatest.

Lõppsõna sai kogu aasta usinasti kaasa võistelnud volikogu esinaine Annely Ajaots, kes meid tänas väike­se meenega, soovides meile jõudu ja jaksu järgmiseks aastaks.

Vaatasime jälle Merikesega teinetei­sele otsa ja … ehhh, sära vaatas sil­mast vastu ja naeratus tekkis näole. Jätsime lahkujatega hüvasti sõnade­ga – UUEL ÜMARLAUAL NÄEME! Eks näis, mis saab.

Kas spordivõistlused jätkuvad?

Tänan kõiki, kes on aidanud seda projekti algusest lõpuni läbi viia. Aap Jõeste, Aare Käsper, Adeele Rass, Ain Karutoom, Ain Kilk, Ainar Traks, Aivi Paju, Aivo Traks, Alari Kadak, Alari Oder, Alex Pehter, Andero Nimmer, Andreas Aljas, Andres Vaher, Angela Aljas, Anita Aboltõn, Anneli Lebert, Annely Ajaots, Annely Joa, Anželika Raagmets, Anton Niidas, Anu Jõulu, Anu Parts, Anu Toomet, Arvi Künnapuu, Ave Toome, Bronislav Škaperin, Caroline Alanurm, Chris Pehter, Daniel Rei, Eerik Ehrpais, Eerik Gendrikson, Egon Palts, Eleri Õisma, Eliise Lall, Elina Kutti, Elisabeth Rei, Eneken Maripuu, Epp Ajaots, Ergo Paimla, Eric Paimla, Geilika Korm, Geily Sinijärv, Gerly Ragilo, Gert Kaljumaa, Hannabel Säär, Harry Säär, Heiki Pajur, Heiki Polma, Heini Liberk, Helery Säär, Helis Lall, Ingrit Säär, Jaana Hanga, Jaana Kivils, Jaanus Ajaots, Jaanus Hanga, Jaanus Lepp, Jaanus Tabun, Jana Pipar, Jane Paju, Janelle Korm, Joanna Joa, Joel Joa, Johannes-Joonas Joa, Joonas Karm, Joosep Lall, Julius Liiv, Juta Lehtme, Jüri Kaerpõld, Kadi Simuvard, Kaie Ehrpais, Kaie Saar, Kaijaliina Paimla, Kairi Vaarmaa, Kaisa Ehrpais, Kaisa Käsper, Karin Lehtme, Karmen Kilk, Kaspar Käsper, Katarina Elisabeth Saage, Katrin Salep, Katrin Õisma, Keidy Kadak, Keit Kadak, Kerdo Lassi, Kersti Jakobi, Kristel Kadak, Kristi Källu, Kristiina Jõeste, Kristiina Raagmets, Kuldar Kutti, Kurmet Kutti, Kustas Sinijärv, Kätlin Traks, Laura Lall, Lauri Lall, Lea Jants-Ylonen, Leila Topkina, Leo Kibus, Liina Palotu, Liina Sinijärv, Liisa Liiv, Ly Libert, Madis Paju, Maido Kaljur, Mailis Polma, Marek Eller, Marek Saar, Margit Kullo, Margus Lehtme, Maria Joa, Mari-Liis Kaljur, Marje Suharov, Mark Joa, Martin Lepplaan, Martin Pajur, Mary-Heleen Salep, Mati Saage, Matrin Kedelauk, Mauno Reinmann, Meelik Rannakivi, Meelis Linnaks, Merike Palts, Mihkel Vaarmaa, Monika Joa, Moonika Naudi, Märt Lebert, Märt Reinboom, Märt Säde, Nele Lepp, Oleg Ragilo, Olev Suits, Olvia Laur, Ott Ajaots, Peep Pipar, Peeter Riiv, Peeter Seppel, Priit Laanekivi, Priit Parts, Raigo Katalsepp, Raili Väljak, Raimo Kivisild, Rain Randmäe, Raina Vaarmaa, Raivo Õisma, Rando Komissarov, Rasmus Õisma, Rebeka Joa, Regina Künnapuu, Reida Holm, Reilika Pikerpõld, Riho Kivisild, Riigo Kärner, Riina Kilk, Riina Suits, Risto Saun, Ronald Hiiemäe, Sander Roosimägi, Saskia Sofia Eller, Signe Ristisaar, Signe Traks, Signe Vanamölder, Siim Erlenheim, Siim Källö, Silvia-Maria Gustavson, Stiina Prees, Sulo Prees, Taavi Ehrpais, Taavo Ehrpais, Taavo Karja, Tagne Kruuspan, Tanel Ehrpais, Tanel Pipar, Taniel Johan Eller, Teet Laanekivi, Teet Lehtme, Tiia Laidinen, Tiina Saun, Timo Kaljur, Timo Pipar, Toomas Joa, Toomas Källo, Triin Leetmaa, Triinu Oder, Triinu Randmäe, Vallo Aljas, Veiko Kaldjärv, Viktor Ivanov, Virve Pipar, Ülo Vinni.

Võitjavõistkond Nurme Riisikad

Teataja 4/2011

Märt Kermon TG korvpallitreener

Virumaa Pallimängude Kool ja Tartu Rocki Korvpallikool korraldasid 25.­27.08.2011 heade mõtete linnas Tartus 5. Rahvusvahelise Noorte Korvpallikarikaturniiri "New Generation`s Mini Cup" (NG Mini Cup), milles osales ka Turba korvpalli­meeskond.

Turniiri ametlik kodulehekülg kirjutab, et noortele tulevikulootustele mõeldud turniir, mis toimus juba viiendat korda, on ajaga muutunud suurimaks noor­teturniiriks Eestis. Kui 2007. a. Lääne­Virumaal Rakveres toimunud esimesel turniiril osales neljas vanusegrupis 28 meeskonda, siis 2010. a. oli kuues vanu­segrupis osalemas juba 64 meeskonda. Vaatamata osalejate arvu märgatava­le kasvule, on turniiril säilinud kõrge sportlik tase. Seda kinnitab asjaolu, et aastast aastasse on osalemas omaealiste tippu kuuluvad noortemeeskonnad A. Sabonise Korvpallikoolist (Kaunas, Lee­du), V. Knasiausi Korvpallikoolist (Klai­peda, Leedu), Admiralteiskaja Korvpal­likoolist (St. Peterburg, Venemaa), Riia Korvpallikoolist (Riia, Läti) ja paljudest teistest klubidest. Turniiri kõrget kor­ralduslikku ja sportlikku taset kinnitab samuti see, et NG Mini Cup on lülitatud ühena vähestest FIBA Europe kalen­derplaani. 5. NG Mini Cup`i suurimaks eripäraks võrreldes eelnevatega on see, et see toimus esmakordselt Eestimaa korvpallimekas Tartus, ja et korraldajate ridadesse on lisandunud paljukordsele Eesti meistermeeskonnale TÜ/Rock`ile järelkasvu koolitav Tartu Rocki Korv­pallikool. 5. NG Mini Cup toimus seits­mes vanusegrupis (võistlejad sünniaas­taga 1993, 1994, 1996, 1997, 1998, 1999 ja 2000) 68 meeskonna osavõtul kolme spordihalli seitsmel mänguväljakul.

Turba korvpallimeeskond osales A­va­nusegrupis (poisid sünniaastaga 1993 ja hiljem).

Mängude tulemused:

SALVA/ROCK vs TURBA GÜMNAASIUM

80:44

TURBA GÜMNAASIUM vs VALMIERA

96:56

T.SOKU KK vs TURBA GÜMNAASIUM

81:48

TURBA GÜMNAASIUM vs BS RIGA/DSN

52:75

MADONAS BJSS vs TURBA GÜMNAASIUM

67:74

Turniiri A­vanusegrupi kuue võistelnud meeskonna seas saavutas Turba neljanda koha koondtulemusega (314:359 (­47)). Arvestades meie meeskonna koosseisu, kus pooled olid vastastest kuni 2 aastat nooremad, saavutasime maksimumtu­lemuse. Meist ettepoole jäid vaid eelmi­se aasta Läti ja Eesti meistrid ning Eesti MV hõbe. Tänan kõiki poisse, kuid eriti hea mängu poolest tõstan esile järgmi­sed mängijad: Jan Vilokas, Rauno Nur­ger ja Risto Merimaa. •

"New Generation's Mini Cup"

7ELUTeataja 4/2011

Lilian Saage MTÜ Nissi Perekeskus

PREP­paarisuhtekoolitus (The Prevention and Relations-hip Enhancement Program) on paarisuhet tugevdav ja probleeme, sh lahutusi enne­tav koolitusprogramm, mis on välja töötatud Denveri Ülikoo­lis Colorados ja põhineb enam kui 30 aasta jooksul läbiviidud empiirilistel uuringutel koos­elu ja paarisuhete vallas.

PREP­paarisuhtekoolitus töö­tati välja ennetamaks kooselu negatiivseid arenguid, kuid aitab ka katkestada ebasoo­vitavaid pöördeid paarisuh­tes. PREP sobib paaridele, kes sooviksid panustada oma paarisuhtesse, et see hea mis neil on ka püsiks. Aga sobib ka paaridele, kes muretsevad ja on hädas, et paarisuhe on võt­mas suunda, mis tundub mitte sobivat.

Hea suhte jaoks on olulised suhte neli nurgakivi. Need

on vastavalt turvatunne, in­tiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Kõik nurgakivid põhinevad kahepoolsusel – nii mees kui naine peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad ja teevad, mõlemad peavad suutma end turvaliselt tunda ja mõlemal peab olema usk ühisesse tulevikku teine­teisega. Seega peab kumbki o s a p o o l p a a r i s u h ­tes endalt k ü s i m a : “Mil viisil mina sel­lesse kõike panustan?” P R E P ­programmi eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et paarisuhe just selles suunas areneks.

PREP­paarisuhtekoolitus ai­tab aru saada ja tegeleda paa­risuhtega nii, et see, mil moel partnerid teineteisega käitu­vad, kuidas omavahel suhtle­vad ja millised on nende hoia­kud suhtesse, on mallid, mida saab muuta või parandada. Asja tuum peitub selles, kas paaril on piisavalt tahet muu­tusprotsess ette võtta ning kas nad on nõus piisavalt panusta­ma, et muutust ellu viia.

PREP­paarisuhtekoolitus ai­tab paaridel saavutada vastas­tikku mõistmist ja lähedust ning käivitada protsessid, mis viivad sügavama, tervema ja elujõulisema suhteni pikas

perspektiivis. Parandades paarisuhte kvaliteeti paranda­vad nii naine kui mees ka oma laste elukvaliteeti. Panusta­des oma suhte parendamisse, omandades paremaid konf­liktilahendusoskusi, lihvides suhtlemisoskusi ja tugevda­des pereväärtusi, võimaldame oma lastele harmoonilisema keskkonna, kust nad saavad

eluks kaa­sa parimad o s k u s e d . Luues pare­mad suhted k o o s e l u k s kõikide pe­reliikmete vahel, loome ka parema ühiskonna.

PREP­paarisuhtekoolitus on täiskasvanute täiendkoolituse vorm, mis:

aitab teadvustada lähedu­•se stimuleerimise tähtsust paarisuhtes läbi erinevate dimensioonide nagu rõõm, lõbu, intiimsus, sensuaal­sus, seksuaalsus ja sõprus;

pöörab tähelepanu efek­•tiivsete suhtlemis­ ja prob­l e e m i l a h e n d u s o s k u st e loomisele ja arendamisele paaride vahel;

aitab teadvustada ja vajadu­•sel kohandada ettekujutusi ja ootusi paarisuhte rolli­dest ning muudest kooselu aspektidest;

innustab pühendumusele •ja kohusetundele ning aitab

näha kooselu pikaajalise partnerlusena;

ei sisalda grupitöid, kus •paarid peaksid avalikult teiste inimestega aruta-ma omavahelisi teema-sid.

Koolitus koosneb 2­päevasest tsüklist ning toimub Riisipe­res, Nissi Maarja Koguduse­majas 15. oktoober ja 22. ok­toober kell 10­17.

Koolituse viivad läbi:

Küllike Lillestik, PREP­paa­risuhtekoolituse koolitaja, psühholoog, raseduskriisi nõustaja, perenõustaja

Märt Murrik, PREP­paa­risuhtekoolituse koolitaja, psühholoog

Antud koolituse finantseering on saadud LEADER meet­mest. Osalejatel tuleb tasuda vaid omaosalus, mis on paari kohta 30€.

Soovijatel palun saata vas­tavasisuline kiri hiljemalt 05.10.2011 e­postile: lilian.saage@gmail.com. Ühes gru­pis saab osaleda maksimaal­selt 8 paari – seega kehtib ree­gel, kes ees, see saab ka koha koolitusel. •

Nissi Perekeskus kutsub paare osalema koolitusel

Koolitus toimub 15. ja 22. oktoobril kell 10­17 Riisiperes, Nissi Maarja Koguduse majas.

Imelik, see Eestimaa! Nagu rinnutu naine, aga kõigi poolt ihaldatu! Kes tuli mõõga ja tapriga. Kes tuli ristiga. Aga tühjade kätega ei tulnud kee­gi. Esimesed „kavalerid“ olid 1219. a. taanlased, nende abielu ei kestnud kauem kui aastani 1227. Siis tulid ribu­radapidi Mõõgavendade Ordu, Liivi­maa Ordu, Taani, siis Saksa Ordu, jälle Liivi Ordu ja lõpuks jõudis pärale ka Venemaa.

Ja ükski neist ei palunud „neiu“ kätt! Ega’s Harjumaa käekäik pole muust palju eri­nev. On huvitav märkida, et kihelkonnanimedest ei ole läbi sajandite üldse kannatada saanud Nissi ja Kuusalu. Kir­japilt on tänini sama. Raama­tus „Eesti Viikingid“ on kirjas 800­900 aasta tagused kohani­med nagu Nissi, siis ka Ürjaste, Nurme jne. Paralleelvormina tuli kasutusele XV sajandil rajatud Riesenbergi mõisa jär­gi eestikeelse mugandusena Riisipere. Mõisatest saabki rääkida alles 16.sajandist, ki­rikud kerkisid palju varem. On teada, et 1220.aastal ehitati Võhmataguse (Vomentakae) maakonna keskele Keila kirik. Sagedane on, et üks kirik ehi­tati ka kolme kihelkonna peale (Hageri 1221.a). Sajandi algu­ses, 1501. aastal valmis Nissi kirik. Kes on näinud filmi „Ve­rekivi“, saab 16.sajandi Nissi ajaloo selgemaks. Uexkyllid ehitasid siia kiriku ja kabeli. Linna putkanud talupoja tap­mise ja piinamise eest hukati

parun Uexkyll Tallinnas, Har­ju väravate juures aastal 1535. See märk on tänini kõigile vaa­data.

Veel üks huvitav Nissiga seo­tud episood. Noore pedagoo­gina külastas Kreutzwald 1822.aasta suvel Jaanilinna. See koht on sügaval laante ja soode keskel peidus olev koht, mille kohta Toa­Jaagup Nis­sist rääkinud, et seal kuuldud nii marduse kisendamist kui vaimude kaeblemist. Seda kõi­ke kasutanud Kreutzwald ära „Kalevipoja“ sissejuhatuses.

Huvitav on veel juhtum Keilas, kus elusalt põletati Klati Jaak ussi nõidumise eest õllekan­nu sisse. Keila paistab silma põnevate sündmuste rohkuse poolest. Keila kirikuaias on ar­hitektuuriliselt silmapaistev Vääna kabel, mille on ehitada lasknud kunstnik ja arheo­loog Otto Magnus Stackelberg (1786­1828). Stackelbergide dünastia laotab end üle Eesti, nende mõisad olid ka saartel, Venemaal ja Lätimaal.

Lõpetuseks ühe harjulase­luu­letaja Leelo Tungla sõnad:

Talved, mis pimestavvalged ja vagusad Sügised-kevaded nukrad ja magusad. Suved, mis mööduvad lõhnava varjuna Siis, kui just hakkasid nendega harjuma, Harjumaa…

Uute kohtumisteni! •

Nipet-näpetNissist Astrid Ode-Laamanen

AJALUGU

Kristel Kadak ja Marje Suharov

Neljandat aastat jär­jest on MTÜ Ellamaa Loodusselts Nissi valla koolides läbi vii­nud erinevate teema­dega üritusi ja võist­lusi. Sellel õppeaastal toimus programm TOIT ja TERVIS. Teemast lähtudes toimus mõ­lemas koolis loeng 5.­9. klassi õpilastele. Õpilased said kuu­

lata selle valdkonna ühte pari­mat toitumisspetsialisti ­ Aive Luigelat.

Spetsialisti tarkused tallele pandud, osalesid lapsed „Ter­vislike võileibade“ võistlusel, kus õpilased koostasid retsepti ja seejärel valmistasid retsepti alusel hõrgutise. Žürii hindas välimuse originaalsust, kuid peamiseks kriteeriumiks jäi ikkagi erinevate toitainete si­saldus ning maitse. Siinkohal suured tänud Nissi koolile, et saime võistluse läbiviimiseks kasutada nende uut ja hubast kodundusklassi.

Õppeaasta viimasel veerandil viisime läbi plakatitegemise võistluse koos Natalia Sereda­ga Noortekeskusest, kes põne­vad käsitöömaterjalid hankis. Plakati teemaks oli „Tervislik toit vs. Rämpstoit“.

Tublid lapsed välja valitud, läksime kaema, kuidas Lõuna­Eestis tervislikust eluviisist hoolitakse.

Tänu õpetaja Ulvi Lepplaane heale suhtlemisoskusele saime loa külastada Põlva Piima.

Põlva endine piimakombinaat toodab väga head ja tervislikku kohupiima. TERE kaubamärgi all on tootmises erinevad ko­hupiimakreemid ja kodujuust. Põnev oli jälgida, kuidas piim läbi läikivate torude robotite abil kohupiimana topsidesse potsatab. Saime tunda, millises kõrbekuumuses töötavad pii­mapulbri tootjad, kes kõigele lisaks peavad kõrgeid sead­meid kontrollides ronima alpi­nistina kõrgustesse. Ja kui hästi maistes degusteerimine!

Põlva külje all asuv Jaaniraotu linnupark oli meil kõigil siiani avastamata. Pereisa hobist väl­ja kasvanud linnupargis leiab põnevaid linde­loomi üle 70 liigi ning mõnda neist ei kohta

isegi Tallinna Loomaaias.

Kindlasti olid kõigi lemmikud papagoid, kes meid valju hääle­ga matkisid. Üllatasid maarad, kes tundusid metskitse ja jäne­se ristandina.

Põnevatest elamustest sumi­sevas bussis suundusime meie reisi sihtpunkti ­ Karula rah­vusparki. Metsaste kuplite kes­kel asuv Eesti väikseim rahvus­park on kauni ürgse loodusega.

Rahvuspargi külastuskeskuses ootas meid lahke pererahvas ja mõnus päeva lõpp, mis matka­rada läbides ja Ähijärves sulis­tades kuidagi õhtusse ei taht­nud saada.

Metsamoori Pereparki on koondunud erinevate tegevus­tega väiketalud.

Metsamoor ise oma nõiaroh­tudega, mesila ja kaanikoda on meie rahvameditsiini tutvus­tav põnev keskkond. Ehk nüüd vaatavad pereparki külastanud lapsed teise pilguga tavapärast raudrohtu või pajulille, teades, et ravimtaimed on osa meie igapäevasest elust.

Ajaloolist mesindust tutvus­tavas mesilas oli võimalik läbi klaasist mesitaru jälgida mesi­laspere tegemisi.

Müstilises kaanikojas näitas ravitseja inimeste ravimiseks mõeldud kaane, taimseid leo­tisi, "rästikuid" ja palju muud põnevat.

Selle aasta viimaseks program­mi osaks jäi Ruhnu saar. Ella­maa Loodusselts on koos mat­kanud Osmussaarel ja Pranglil, kuid see väike Ruhnu oma looduse mitmekesisuses ja kul­tuuri omapäras jättis väga eri­lise tunde. Oli selle põhjuseks hämar õhtu puuki­rikus ja kirikaias või oli see Ruhnu muu­seumi juhataja Märt

Ellamaa Loodusseltsi programmist Toit ja Tervis

Kapsta, kes oma põhjalike teadmiste ja saarlasliku kõnemaneeriga lugusid vestis. Igatahes selgus, et aja "lugu" on kulgenud sellel saarel ikka omasoodu, nii kuis meretagusel elul tavaks.

Saarel peetakse lugu traditsiooni­lisest toidust, ja ilma sitke terviseta Ruhnus elada ei olegi võimalik, sest saarel arstiabi puudub.

Kaunid liivarannad, soe ja sõbralik meri kutsuvad tagasi. Ja ega see sõit nii väga pikk ei olnudki. •

8 Teataja 4/2011

juulis:Ljubov Ivanova (Kivitammi)Viive Jürgenson (Turba)Salme Muuk (Turba)

augustis:Krista Rižski (Turba)Linda Ungerson (Riisipere)Helmi-Elvine Sepp (Rehemäe)

Meie hulgast on lahkunud:

augustis:85 Erna Semjonova (Riisipere)85 Jüri-Lembit Simm (Turba)85 Evgeny Tikhonov (Turba)80 August Kirs (Turba)75 Meida Tsupsman (Turba)75 Ants Olesk (Riisipere)70 Niina Kilk (Riisipere)70 Aino Arulo (Turba)70 Jelizaveta Parkman (Riisipere)

septembris:91 Helje Spuhl (Ürjaste)90 Elvira Helene Kallas (Munalaskme)90 Zinaida Lall (Riisipere)75 Ida Toonverk (Lepaste)75 Arvi Jahesalu (Riisipere)

Õnnitleme!

juulis:Katrin Laidra (Lehetu)

Laura Liisa Padar (Lehetu)

Karmeliina Radik (Turba)

augustis:Marleen Künnapuu

(Turba)

Uued valla­kodanikud:

Pakitud

Kohalevedu

AutoteenindusSõidukiremont

RehvitöödOÜ Loitmann

Ellamaa küla, Nissi v, tel. 504 6618

indrek.loit@gmail.com

��������������������������������������������

��������������������

���������������

� �!"#$��%�& '������(�)*+,,��(�-��.�$���"�����.�&!

�-�/�-$��"!"���&"����+,0�� -"1����"�"����*����2&0��0�,���""������--0�

3"&��"/��44!"&�10'�,��&�5��+*0���-00/+-,"&���6��+*0�

�&&���6���-��-��&���"�-00("����7

Eivar Autokaubad

Keila, Keskväljak 3a (bistroo Gnoomi kõrval)

Avamise puhul septembri lõpuni kvaliteetsedMPSpiduriklotsid ja rooliosad selle kupongi ette

näitamisel 15% odavamalt!

Kauplus avatud

E R 10.00 19.00, L 10.00 16.00, P suletud

Telefon: 6567701, GSM: 5017692

Ingrid Plado Laulasmaa Külaselts

13. mai varahommikul olid Har­jumaa erinevatesse punktides­se kogunenud viie valla sädeini­mesed, et siis kohtuda bussis ja alustada teekonda Lõuna­Ees­tisse.

Ees peaks ootama kaks tegu­sat päeva. Paljud on omavahel tuttavad. Mina olen seltskon­nas päris uus. Juba esimesed kilomeetrid annavad mõista, et koos on tegusad ja avatud inimesed. Sõidu edenedes kuu­len headest käsitöömeistritest Vasalemmas, pärimusteatrist Loomine, tutvun toreda tütar­lapsega Nissi vallast, kes pakub abi projektide kirjutamisel ja palju muud.

Esimese peatuse tegime Põlt­samaa külje all Kamari külas. Ja siit tuli esimene entusias­misüst. Nimelt on Kamari pi­sikene küla, kus tegutseb häs­titoimiv külaselts. Nad on ellu viinud mitmeid edukaid pro­jekte, nagu näiteks vana kooli­maja renoveerimine. Täna on kasutuses kogu maja. Alumisel korrusel saavad külanaised,

­mehed teha tantsu­ ja laulu­proove, korraldada üritusi või istuda lihtsalt pikas pidulauas. Ülemine korrus on mõnusalt avar erinevate tegevuste jaoks. Igal külainimesel on võimalik neid ruume sümboolse rendita­su eest kasutada. Perenaise jutt ja hoiak näitavad, et kõik, mis siin tehtud on, on tehtud hin­gega. Tänud kostitamise eest ja edu Kamarisse!

Tartus ühines meiega Seto ülemsootska Ahto Raudoja (kes vahepeal on valitud sellele ametikohale ka juba järgmiseks aastaks). Juba Ahto bussi sise­nedes selgus, et Ääremaa, pole­gi nii ääremaa. Ahto entusiasm oli nakkav. Ta rääkis, kuidas ta sinna kanti oli sattunud, et tä­naseks on noori juurde tulnud ja et väljaränne on peaaegu olematu. Rääkis kohalikust kul­tuuripärandist, rääkis sellest, kuidas kolm valda on omavahel koostööd teinud, rääkis uutest plaanidest ning kiitis kohalikke ettevõtjaid ja tegusaid persoo­ne.

Usun, et paljud meie seltskon­nast polnud varem Seto­maa, Võrumaa ja Põlva­maa kandis käinud ega huvitavate ettevõtjatega kohtunud, kuid... Miki­tamäel ootas meid mal­be naisterahvas kaasaga. Meie üllatuseks osutusid

nad Mikitamäe aardeks. Tege­mist on tõsiste ettevõtjatega, kes pakuvad kohalikele tööd ja turustavad kaupa mitte Eestis, vaid hoopis Soomes ja Rootsis.

Edasi kostitas meid Seto Tsai­maja imehea lõunasöögiga. Tutvusime kohaliku käsitöö ja vanade kommetega.

Värska vallamaja on oma tiiva alla lubanud kohalikud käsitöö­meistrid. Saime aimu nende te­gemistest.

Kiikasime ka naabrit Vene­maad ­ Podmotsa küla päris pii­ri ääres. Teisel pool vett paistab vene kirik ning piirivalve punkt. Suhtlesime veidi kohalikega ­ inimesed ei kurda.

Piusa ürgoru puhkemaja sai meie öömajaks. Õhtuses prog­

rammis astus üles Setomaa valdade liidu juhatuse esimees Margus Timmo. Tema kõnest jäid kõlama kokkuhoidmine ja koostöö tegemine, ehk oluline on valdadesisese töö ja toodan­gu hoidmine, kulude jagamine, igapäevane suhtlemine.

Õhtu edenedes õpetas meile Seto tantse Käsitöökogust juha­tuse esinaine Sigre Anderson. Tantsu saatis kohalik õllemeis­ter ja pillimiis Ain. Oli palju ühiseid teemasid, mida lahata. Päev oli igati korda läinud!

Uus päev tõi kaasa uue üllatu­se. Obinitsa küla on väike pii­riäärne asula. Külarahvale oli tehtud tõeline kingitus. Nimelt on kohalik koolimaja, mis oma tavapärase tegevuse lõpeta­nud, kohandatud erinevateks

tegevusteks: noortele jõusaal, oma koha on siin leidnud käsi­töömeistrid. Väikeettevõtjatele pakub oma teenust ühine raa­matupidaja. Siin on inimesed, kellele läheb korda selle küla elu ja kellele võib alati loota.

Endise koolimaja ees ootab lapsi mänguväljak koos kõiki­de põnevate atraktsioonidega. Mõtlen väikese kurbusega, et minu külas on rahvast kümme korda rohkem, kuid võimalusi tegutseda vähemalt sama palju kordi vähem.

Järjekordne entusiasmisüst oo­tas meid Nopri talus. Meid võt­tis vastu perenaine isiklikult. See polnud lihtsalt viisakas vas­tuvõtt järgnevale grupile, vaid väga soe pilk oma helesiniste silmadega meie poole, kes me

olime tulnud tema loodud ku­ningriiki kaema. See oli tõesti kuningriik! Kui palju tööd ja vaeva oli olnud. See, kuidas töösse oli kaasatud kogu pere. Kuulsime seda, kuidas on sün­dinud Nopri toodete pakendi kujundus. Kuidas perenaine heldimusega meenutas esi­mest traktorit ja lauta. See oli innustav. Jõudu ja edu teile, Nopri pere!

Ma pole ammu näinud nii pal­ju ära tehtud tegusid, ma pole ammu näinud nii säravaid sil­mi, kui keegi räägib oma tööst ja tegemistest! Aitäh kõigile, kes te meid selle reisi jooksul vastu võtsite ja oma tegemisi

jagasite. Meil siin Harjumaal on, mida teilt õppida!

Seepärast on tulemas vastuüri­tus setodele.

30.09 ­01.10 käime ringi meie kandis. Üritame näidata ja koh­tuda meie tegusatega. Eesmärk on ettevõtlikud omavahel kok­ku viia. Olen kindel, et omavahel koostööd tehes tuleb palju häid ja tulusaid ideid. Seoses sellega palun kõigil ettevõtjatel ning niisama ettevõtlikel ühendust võtta, kel soovi koostööpartne­reid leida.

Eriti tore, kui mõni tegus pil­limees tuleks seto pillimehega rammu katsuma.

Kirjutage julgesti aadressil ingrid@speli.ee •

Sädeinimeste ringreis Setomaal