Teine maailmasõda1939-1945

(kordamiseks)

NB! Sinine kiri

Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945)

Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud

Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni.

Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust)

Põhjused (1)

• Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte

• Saksamaa olukord:

-sõjale järgnes hüperinflatsioon

-Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks

-Natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille taga oli loosungite julgus ja radikaalsus

-reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema

Põhjused (2)

• Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli

jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke.

Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks.

Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.

Põhjused (3)

Prantsusmaa:• Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette

võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata• Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatelaastatel.

Rahvasteliit (loodud 1919):• Ameerika Ühendriigid jäid sellest kohe kõrvale• Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandžuuria

kriiside ajal. • 1933. aastal astusid välja Saksamaa ning samuti

Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 1939

Põhjused (4)

• Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer.

Uued konfliktikolded:

• 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles` rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid siiani keelatud. Lääneriikide

-1935 liideti Saarimaa

-1936 viis Hitler väed demilitariseeritud tsooni -1936 Komiterni-vastane pakt Saksamaa ja Jaapani vahel -1938 Austria Anšluss- Austria liitmine Saksamaaga -1938 Müncheni sobing- sõlmiti It, Sks, Pr ja Suurbr vahel:

Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse.

-1939 Sks viis väed Klaipedasse -1939 lakkas olemast Tšehhoslovakkia olemast, tekkis iseseisev

Saksamaast sõltuv Slovakkia

Molotov-Ribbentropi pakt (1)

• Hitleri soovis omale Danzigit (Poola). Teda ähvardas sõda kahel rindel, seetõttu vajas ta kokkulepet Staliniga.

• 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all.

Molotov-Ribbentropi pakt (2)

• Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega

• NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.

• Saksamaale jäid Poola lääneosa ja (esialgu) Leedu.

• Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.

Sõja algus

• Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu.

• 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri.

Sõja laienemine (1)

1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks (1939-1940).

Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest:

Karjala kannaselLaadoga KarjalasViena KarjalasSt. kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balti riigid ning võttis

Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.

Sõja laienemine (2)• 1940. aasta 9. aprillil alustas Saksamaa operatsiooni

"Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis.

• 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi.

• Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks.

• Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus.

• Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa.

Sõja laienemine (3)

Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada.

Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud.

Sõja laienemine (4)

1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim.

Neil aladel hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapatalguid hakati nimetama holokaustiks. Vaatamata vallutajate hirmuvalitsustele, tekkis paljudes riikides ka vastupanuliikumisi.

Saksamaa kallaletung NSV Liidule

1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa – Saksamaa-poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu.

Nii see läkski - 22. juunil 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra.

Nõukogude Liidus hakati seda sõda nimetada Suureks Isamaasõjaks, vaikides samas targu maha selle rünnaku tegelikud põhjused ja endapoolsed Saksamaa suunalised ründekavatsused koos sellega kaasnenud grandioossete ettevalmistustega.

Saksamaa kallaletung NSV Liidule

Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad.

Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta lõpul talve saabudes, mil neil ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi.

1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema.

Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas.

Jaapan ründab USA-d

Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias.

Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le.

Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik.

Hitleri vastane koalitsioonNõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui

Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast.

Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse.

1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.

Teine maailmasõda 1942-1945

• 1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma.

• Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi.

Saksamaa nõrgenemine

1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Kurski lahingus üritasid sakslased vene väed ümber piirata, kuid venelastel õnnestus pealetung peatada ning asuda vastupealetungile.

Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid.

Itaalia kaksikvõim

Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse.

Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fašistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja.

Teherani konverents 1943

• Iraani pealinnas kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill.

• Konverentsil otsustati:• Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi

alustamine sakslaste vastu Normandias• Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga

idast. • NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast

Saksamaa purustamist Jaapanile sõda.• Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja

Poola tulevaste piiride suhtes.• USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta

piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla.

Sõjategevus 19441944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude-

Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille

tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma.

6. juunil 1944 maabusid liitlasväed Normandias. Nende saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemine Saksamaa poolt okupeeritud riikides.

1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõuti Ida-Preisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda.

Septembris-oktoobris vallutati ka Mandri-Eesti ja Ida-Läti ning 1945 Poola pealinn Varssavi.

Jalta konverents 1945

• Toimus 1945 veebruaris, sellest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill.

• Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.

• Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco.

• Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945.

Saksamaa purustamine1945 aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku

purustamist.Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad

õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed

Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel.7. - 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad

(Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile.

Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tšehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud.

Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks.

Potsdami konverents 1945

Potsdami konverentsil (1945. a juuli-august) (H.Truman, Stalin ja Churchill (hiljem Attlee) arutati:

• Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimuse• määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud

põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks

• saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla

• esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Jaapani purustamine

Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega.

Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale (6.08) ja Nagasakile (9.08). 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.

Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma.

2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud.

Nürnbergi protsess 1945-1946Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus

sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele.

24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi Vanglakaristusi.

Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla.

Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud.

Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.

Õ. lk 118-129, 136-159 lugeda!Kordamisküsimused:• 1. Anšluss: dateeri; miks sai see võimalikuks? • 2. Müncheni sobing: dateeri; lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad;

sisu ja tagajärjed.• 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri; salaprotokolli sõlmimise

põhjus, sõlmijad; sisu ja tagajärjed. 28. sept. 1939. salajase lisaprotokolli sisu.

• 4. Teise maailmasõja põhjused.• 5. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSVL sõjategevus 1939.-

1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel?• 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused.• 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, sõjaplaan, sõja

esimesed kuud.• 8. Saksamaa ja Kolmikpakt.

• 9. USA lülitumine sõtta: dateeri; põhjus.• 10. Murrang Teises maailmasõjas liitlaste kasuks.• 11. Sõjategevus 1943.-1944.a.• 12. Saksamaa kapituleerumine.• 13. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid.• 14. II maailmasõja lõpp• 15. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas

see oli Sinu arvates õige? Selgita?• 16. Kuidas aitas NSVL kaasa Jaapani purustamisele?• 17. Kes olid? Iseloomusta 1 lausega: Petain, Chamberlain,

Churchill, žukov, Roosevelt, Molotov, Ribbentrop, Mannerheim, Rommel?

• 18. Selgita: holokaust, geto, vastupanuliikumine, koonduslaager.• 19. Teise maailmasõja inimkaotused: suurimate inimohvritega riigid,

põhjendused, miks nendes riikides nii palju hukkunuid oli; miks oli tsiviilelanike hulgas nii palju hukkunuid?