teravilja töötleva tööstuse ülevaade iii kvartal 2011 · 2014. 1. 23. · eestis tegutses...

Põllumajandusministeerium 20.12.2011 Turu arendamise büroo Marje Mäger

Teravilja töötleva tööstuse ülevaade III kvartal 2011

Teravilja töötleva tööstuse struktuur Ülevaates on käsitletud teravilja töötleva tööstuse sektorina järgmisi ettevõtteid:

� pagari- ja makaronitoodete tootjad,

� jahu ja tangainete tootjad,

� valmis loomasöötade tootjad.

Eesti Statistikaameti (ESA) kiirstatistika andmetel tegutses 2011. aasta III kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet1. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes ettevõtete arv 22 võrra, mis näitab ettevõtlusaktiivsuse suurenemist. Ettevõtete asutamist soodustas ka 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatus, mis kaotas osaühingu asutamisel kohustusliku algkapitali sissemaksu nõude. Peamiselt suurenes ettevõtete arv alla kümne hõivatuga ettevõtete ehk mikroettevõtete arvelt. Joonis 1. Teraviljasektori ettevõtete arv töötajate arvu järgi III kv; 2010-2011

7

99

10 10

115

13

0

20

40

60

80

100

120

140

Jahu

jata

ngai

nete

toot

min

e

Pag

ari-

jam

akar

onto

odet

eto

otm

ine

Val

mis

loom

asöö

dato

otm

ine

Jahu

jata

ngai

nete

toot

min

e

Pag

ari-

jam

akar

onto

odet

eto

otm

ine

Val

mis

loom

asöö

dato

otm

ine

III kv 2010 III kv 2011

100 ja enam

50-99

20-49

10-19

1-9

Allikas: ESA

Pagari- ja makaronitooteid valmistasid 115 ettevõtet, millest kaks põhinesid välismaisel kapitalil (100%) ning teised olid 100% Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes pagari ja makaronitooteid tootvate ettevõtete arv 16 ettevõtte võrra. Eestis tegutses 2011. aasta III kvartalis 10 jahu- ja tangaineid töötlevat ettevõtet ehk 3 rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Neist üks ettevõte põhines 100% väliskapitalil ning kaks olid ~50% välisosalusega.

1 Ettevõtted, mis olid aruandeperioodil finantsmajanduslikult aktiivsed ( käive, kulud jne )


Valmis loomasöötasid valmistasid 13 ettevõtet. Neist üks oli välisosalusega. Võrreldes eelneva aastaga suurenes valmis loomasööta tootvate ettevõtete arv kolme võrra.

Positsioon majanduses ESA andmetel jätkus majanduse stabiilne kasv ka 2011. aasta III kvartalis. Eksport suurenes endiselt, kuigi kasv ei olnud enam nii kiire, kui eelnevates kvartalites. Ekspordi ja tööstuse tõusutrend tugines edukale tootmise efektiivsuse suurendamisele. Sisenõudluse püsimist soodustas registreeritud töötuse vähenemine ja palgatulu kasv, mis tulenes suurenenud töömahust. ESA kiirstatistika andmetel toodeti teraviljasektori poolt 2011. aasta III kvartalis ~42 miljoni euro eest toodangut, millest 19,2% eksporditi. Teraviljasektori toodangu osakaal moodustas 2011. aasta III kvartalis töötleva tööstuse kogutoodangust 2,0% ning toiduainetööstusest 13,5%. Teraviljasaaduste eksport moodustas 2011. aasta III kvartalis 8,2% toiduainete väljaveost. Joonis 2. Toodangumahud, 2005=100

60

80

100

120

140

160

180

1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9

2008 2009 2010 2011

...jahu ja tangainete tootmine ...pagari- ja makarontoodete tootmine

...valmis loomasööda tootmine Toiduainete tootmine

%

Allikas: ESA

Teraviljasaaduste toodangu maht 2011. aasta III kvartalis oli ~ 70 tuhat tonni, mida oli ~0,3% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Teraviljasaaduste tootmisest peaaegu poole (42,3%) moodustas segasööda tootmine, sellele järgnesid teraviljajahu (30,5%), pagaritooted (25,5%), valikpagaritooted2 (1,3%) ning kõige väiksem osa oli tangainetel (0,4%). Teraviljasektoris on ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (~38%), mis kajastub ka toodangumahu muutuses, sest 2005. aastaga võrreldes on toodangumaht suurenenud ~50%.

2 Tordid, koogid, küpsised, pirukad


Pagartööstus on selgelt just siseturule orienteeritud tegevusharu, kus ekspordile seab oma piirid toodete suhteliselt lühike säilivusaeg. Kodumaise tiheda konkurentsi tingimustes otsivad ettevõtted võimalusi oma toodete ekspordiks, põhiliselt lähiturgudele. Küpsiste ja muude säilitusainetega pagaritoodete valmistamise kogumaht on väga tagasihoidlik, kuid just neid tooteid saaks pakkuda ka välisturgudel. Pagaritööstuses oli ekspordi osakaal toodangus ~18%. Valmis loomasööta tootvate ettevõtete ekspordi osakaal toodangus on samuti väike (~2%) ja nende toodangumahtu mõjutab sisetarbimise muutus. Sisetarbimist mõjutab liha- ja piimakarja kasvatajate ostujõud, mis liha ja piima kokkuostuhindade tõustes paraneb ja suurendab täiendsöötade vajadust. Kuigi pagari- ja valikpagaritoodete tootmismahud hakkasid 2011. aastal tõusma, on nad ikka jäänud madalamaks eelnevate aastate tasemest. Sisendite hinnatõusust tulenev pagaritoodete kallinemine on üheks teguriks, mis vähendab nõudlust poest ostetud pagaritoodete järele. Joonis 3. Teraviljasaaduste tootmise muutus III kv 2010=0

3.06.5

-56.3

1.2

-23.4

-2.0

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

Nisujahu Rukkijahu Tangained Segasööt Pagaritooted Val ikpagaritooted

%

Teraviljajahu tootmine suurenes 2011. aasta III kvartalis 4% eelneva aastaga võrreldes. Toodetud teraviljajahust ~70% moodustas nisu- ning 30% rukkijahu tootmine. Nisujahu toodeti 2011. aasta III kvartalis 3,0% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Rukkijahu tootmismaht suurenes 6,5%. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes 2011. aasta III kvartalis pagaritoodete tootmine 1,2%. Kõige enam vähenes tangainete tootmine (-56,3%) ning valikpagaritoodete tootmine (-23,4%). Segasööta toodeti 2011.aasta III kvartalis 2% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Andmekaitse põhimõttest lähtudes ei avalda ESA jahu ja tangaineid tootvate ettevõtete majandusandmeid. Selletõttu on järgnevas ülevaates vaadatud vaid pagari- ja makaronitooteid ning valmis loomasööta tootvate ettevõtete majandustulemusi.


Sisendite hinnatõusust tulenev toodete kallinemine suurendas pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu. Müügitulu pagari- ja makaronitööstuses oli 2011. aasta III kvartalis 36,5 miljonit eurot, mis moodustas 11,3% toiduainetööstuse ning 1,4% töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelneva aasta sama ajaga suurenes pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu 14,4%. Müügitulu suurenes kuludest kiiremini ja sellest tulenes oluline kasumi kasv. Joonis 4. Pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu, kogukasum ning lisandväärtus 2007- 2011 ( mln €)

34.236.2

31.331.9

36.5

2.2 3.6 2.81.8

3.1

10.612.5

10.38.4 9.7

101.7108.1

95.390.3

101.6

6.4 8.4 7.53.1

6.3

31.435.5

31.2

23.7 26.1

0

20

40

60

80

100

120

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

Müügitulu Kogukasum Puhas lisandväärtus

I kvartal II kvartal III kvartal

Allikas: ESA

mln €

Pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete kasum oli 2011. aasta III kvartalis 3,1 miljonit eurot ehk 73,0% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Vaatamata tööjõukulude kokkuhoiule suurenesid muud kulutused- energiale ning teravilja hinnatõusu tõttu ka toorainele. Kogukasumi osatähtsus müügitulus ehk kogurentaablus oli 8,4%, mis oli 3,6 protsendipunkti kõrgem kui toiduainetööstuses. Pagari- ja makaronitooteid valmistavad ettevõtete puhas lisandväärtus oli 2011. aasta III kvartalis 9,7 miljonit eurot, mis moodustas 20,0% toiduainetööstuse poolt toodetud lisandväärtusest ning 0,2% SKPst. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga suurenes 2011. aasta III kvartalis pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete lisandväärus 15,2%. Lisandväärtus kasvas müügitulu suurenemise ning tööjõukulude kokkuhoiu tõttu. Valmis loomasööta tootvate ettevõtete müügitulu oli 2011. aasta III kvartalis 16,5 miljonit eurot, mis moodustas 5,2% kogu toiduainetööstuse ning 0,7% töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga suurenes 2011. aasta III kvartalis müügitulu 14,1%. Vaatamata müügitulu tõusule loomasööta tootvate ettevõtete kasum vähenes. 2011. aasta III kvartalis oli valmis loomasööta tootvate ettevõtete kasum 229 tuhat eurot, mis oli 4,5 korda väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude, eelkõige sisendite ja tööjõukulude hinnatõusu tulemusel, vähenes kasum. Kogukasumi osatähtsus müügitulus oli 1,3%. Valmis loomasööta tootvate ettevõtete lisandväärtus 2011. aasta III kvartalis oli 823 tuhat eurot ehk 1,7% toiduainetööstuse lisandväärtusest ning 0,02% SKPst. Võrreldes eelneva


aasta sama perioodiga vähenes valmis loomasööta tootvate ettevõtete lisandväärtus 2011. aasta III kvartalis 1,8 korda. Joonis 5. Valmis loomasööta valmistavate ettevõtete müügitulu, kogukasum ning lisandväärtus 2007- 2011 (mln € )

12.1

15.9

9.8 14.5

16.5

0.4 0.6 0.8 1.0 0.2 1.0 1.2 1.3 1.5 0.8

36.0

48.5

36.539.7

54.3

1.2 2.3 1.1 2.0 1.12.8 3.9 2.9 3.4 2.8

-10

0

10

20

30

40

50

60

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

Müügitulu Kogukasum Puhas lisandväärtus

I kvartal II kvartal III kvartal

mln €

ESA kiirstatistika andmetel oli pagari- ja makaronitooteid valmistavates ettevõtetes 2011. aasta III kvartalis tööga hõivatud 2737 inimest, mida oli 316 inimese võrra (-10,4%) vähem kui eelneval aastal samal ajal. Pagari- ja makaronitooteid valmistavates ettevõtetes töötas 22% toiduainetööstuses hõivatud inimestest. Joonis 6. Töötajate arv pagari- ja makaronitööstuses, tööviljakus lisandväärtuse alusel

0

5

10

15

20

25

30

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv II I kv IV kv I kv II kv III kv

2008 2009 2010 2011

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

Töö

taja

te a

rv

Töötajate arv pagari ja makaronitööstusesTööviljakus toiduainetööstuses (tuh €)Tööviljakus pagari ja makaronitööstuses (tuh €)Töötajate osakaal toiduainetööstuses (%)

Allikas: ESA


Tööviljakus inimese kohta lisandväärtuse alusel oli pagari- ja makaronitooteid valmistavates ettevõtetes 2011. aasta III kvartalis 3,5 tuhat eurot, mis oli 10,4% madalam toiduainetööstusega võrreldes. Pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu suurenemise ning töötajate arvu vähenemise tõttu suurenes tööviljakus 2011. aasta III kvartalis eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 28,5%. Valmis loomasööta tootvate ettevõtete töötajata arv 2011. aasta III kvartalis oli 158, mida oli 37 inimese võrra ehk 30,0% rohkem kui eelneval aastal samal perioodil. Valmis loomasööta tootvates ettevõtetes töötas ainult 1,3% toiduainetööstuses hõivatud inimestest. Töötajate arvu ja kulude suurenemine põhjustas tööviljakuse languse, vaatamata müügitulu 14%le tõusule. Tööviljakus hõivatu kohta oli 5,2 tuhat eurot ehk 57,5% madalam eelmise aasta sama ajaga võrreldes, kuid siiski 32,2% kõrgem toiduainetööstuse keskmisest. Joonis 7. Töötajate arv valmis loomasööta tootvates ettevõtetes, tööviljakus lisandväärtuse alusel

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv II I kv IV kv I kv II kv III kv

2008 2009 2010 2011 0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

Tööt

ajat

e ar

v

Töötajate arv valmis loomasöödatööstusesTööviljakus toiduainetööstuses (tuh €)Tööviljakus valmis loomasöödatööstuses (tuh €)Töötajate osakaal toiduainetööstuses (%)

Allikas: ESA

Kuigi 2011. aasta III kvartalis pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete töötasu pisut tõusis eelneva aasta sama perioodiga võrreldes, oli see siiski väiksem nii toiduainetööstuse kui ka Eesti keskmisest palgast. 2011. aasta III kvartalis oli pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete keskmine töötasu 603 eurot ehk 10,7% toiduainetööstuse ning 18,6% Eesti keskmisest madalam.


Joonis 8. Keskmine palk Eestis, toiduaine- ning teraviljatööstuses ( € )

603

934

675

740

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

I kva

rtal

II kv

arta

l

III k

vart

al

IV k

vart

al

I kva

rtal

II kv

arta

l

III k

vart

al

IV k

vart

al

I kva

rtal

II kv

arta

l

III k

vart

al

IV k

vart

al

I kva

rtal

II kv

arta

l

III k

vart

al

IV k

vart

al

I kva

rtal

II kv

arta

l

III k

vart

al

2007 2008 2009 2010 2011

Pagari- ja makaronitoodete tootmine Valmis loomasööda tootmine Toiduainete tootmine Tegevusalade keskmine

€

Allikas: ESA

Valmis loomasööta tootvate ettevõtete keskmine brutopalk 2011. aasta III kvartalis oli 934 eurot, olles ~30% kõrgem nii Eesti keskmisest kui ka toiduainetööstuse töötasust. Konkurentsivõime tõstmiseks ning toodete väärtusahelas kõrgemale kohale pürgimiseks on oluline investeerida tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Pagari- ja makaronitoodete valmistamisega tegelevad ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2011. aasta III kvartalis 1,8 miljonit eurot, mida oli 10,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.


Joonis 9. Pagari- ja makaronitoodete valmistamisega tegelevate ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse; 2005-2011 (tuh € )

2016

1248

2421

792

3208

1608 1777

16548

7482

9025

6126

10062

7944

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal

Allikas: ESA

tuh €

Kõige rohkem investeeriti 2011. aasta III kvartalis masinatesse ja seadmetesse, kokku 1,5 miljoni euro väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringutest 85,1%. Hoonete ja rajatiste soetamisse, ehitamisse ja rekonstrueerimisse investeeriti 228,1 tuhat eurot (12,8%), transpordivahenditesse 26,1 tuhat eurot (1,5%) ning arvutitesse 10,9 tuhat eurot (0,6%). Maasse 2011. aasta III kvartalis ei investeeritud. Joonis 10. Investeeringute osatähtsus teraviljasektoris III kv 2011. aasta (%)

Hoonete ja rajatiste soetamine ja

ehitamine12.8% Transpordivahendid

1.5%

Arvutid 0.6%

Muud masinad ja seadmed

85.1%

Allikas: ESA


Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid 2011. aasta III kvartalis investeeringud arvutitesse (+455,9 tuhat eurot), hoonete ja rajatiste soetamisse ja ehitamisse(+194,0 tuhat eurot) ning masinatesse ja seadmetesse (+3,7 tuhat eurot), vähenes investeerimine transpordivahenditesse(-33,7 tuhat eurot). Valmis loomasööta tootvate ettevõtete investeeringud 2011. aasta III kvartalis olid 511,5 tuhat eurot ehk ~5 korda suuremad kui eelneval aastal samal perioodil. Kõige rohkem investeeriti 2011. aasta III kvartalis transpordivahenditesse, kokku 236,9 tuhande euro väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringutest 46,3%. Hoonete ja rajatiste soetamisse ja ehitamisse investeeriti 221,5 tuhat eurot (43,3%) ning masinatesse ja seadmetesse 53,1 tuhat eurot (10,4%). Arvutitesse ja maasse 2011. aasta III kvartalis ei investeeritud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid 2011. aasta III kvartalis kõige enam investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse ja ehitamisse (+195,1 tuhat eurot) ja transpordivahenditesse (+191,1 tuhat eurot). Kõige vähem suurenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse (+22,9 tuhat eurot). Alates 2008. aastast kuni 2013. aastani makstakse põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetust (meede 1.6.1) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Joonis 11. Meetme 1.6.1 toetuste määramine sektorite lõikes 2008 - 2011. aastal (%)

Joogitootööstus10%

Muud toiduained14%

Jahu ja tangainete tootmine

4%Lihatööstus

23%

Puu- ja köögiviljatööstus

15%

Pagari ja makaronitööstus

9%

Teraviljatööstus22%

Piimatööstus16%

Loomasööda tootmine

9%

Allikas: PRIA; PM arvutused

Toetus on suunatud ka keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamisele, innovatiivsete investeeringute soodustamisele ja biokütuste tootmise ning bioenergia kasutamise edendamiseks. PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) andmetel määrati teraviljasektorile 2008 -2011. aasta taotlusvoorusudes kokku ~ 6,8 miljoni euro eest investeeringutoetust, mis


moodustas 22% kogu toetuste summast. Kõige enam on teraviljasektoris määratud toetust pagari ja makaronitööstusele (2,7 miljonit eurot), veidi vähem loomasöödatootjatele (2,6 miljonit eurot). Jahu ja tangaineid tootvatele ettevõtetele on määratud kõige vähem - 1,4 miljonit eurot. Toetati masinate ja seadmete ostmist ning tootmishoonete ehitamist ja renoveerimist.

Teravilja ja -toodete hind Maailma teraviljatoodang oli 2011/12 saagiaastal prognoositust suurem, mis tulenes saagi taastumisest SRÜ riikides ning oodatust suuremast saagist Põhja- Euroopas ning USAs. Kaubanduse tagasihoidlik kasv ja hea pakkumise-nõudluse suhe avaldas survet ka hindadele ja selle tulemusel teravilja ekspordihinnad juunis hakkasid langema. Teraviljahindade mõningasele langusele aitas kaasa ka tugevnenud dollarikurss. Hästi toimival põllumajandusturul on hinnakõikumine tavapärane, aga kui hinnakõikumised on suured ja ootamatud, siis võib neil olla negatiivne mõju nii tarbijate toiduga kindlustamisele kui ka põllumajandustootjatele. Alates 2007. aastast on maailmaturul olnud olulised toorainehinna kõikumised. Maailma teravilja hinnaindeks3 langes septembriks 244 punktile ehk aastavahetusega samale tasemele, kuid eelneva aasta sama ajaga võrreldes jäid hinnad siiski 36 protsendipunkti kõrgemaks. Joonis 12. Maailma toidukauba hinnaindeksid; 2005 – 2011

70

90

110

130

150

170

190

210

230

250

123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Toidukauba hinnaindeks Liha hinnaindeksPiima hinnaindeks Teravilja hinnaindeks

%

Allikas: FAO

Teravilja kokkuostuhind hakkas alates 2010. aasta III kvartalist jõudsalt kasvama ning sellest tulenevalt hakkasid kallinema ka pagaritooted. Lisaks tooraine hinnatõusule on suurenenud ka teised tootmiskulud (nt elekter, transport). Teravilja hind hakkas langema 2011. aasta II kvartalis, mis avaldas mõju ka teraviljatoodete hinnale. 3 Teravilja hinnaindeks on arvutatud kasutades teravilja (sh riisi) hinnaindeksite kaalutud keskmist kaubanduses aastatel 2002-2004


Tarbijate hinnatundlikus on ostukäitumist viimastel aastatel põhjalikult muutnud. Praegu ostetakse rohkem leiba ja saia, aga varasemast vähem kooke ja saiakesi. Sellest tulenevalt on suurenenud kaubanduskettide huvi pakkuda senisest enam soodsaid omabränditooteid (private label). Samas võib omatoodete laialdane levik pärssida ettevõtete tootearendust ja innovatsiooni. Joonis 13. Saia, toidunisu, nisujahu hind4 (kr/kg)ja hinnamuutus (%) võrreldes eelmise aastaga (vea)

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

1.8

2.0

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv II I kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv

2007 2008 2009 2010 2011

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120Toidunisu Sai

Nisujahu Toidunisu hinna muutus (%)Saia hinna muutus (%) Nisujahu hinna muutus (%)

% vea€/kg

Toidunisu ees maksti 2011. aasta III kvartalis keskmiselt 0,19 €/kg, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,8% korda kõrgem. Nisujahu maksis 2011. aasta III kvartalis keskmiselt 0,65 €/kg ehk 6,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Saia keskmine hind 2011. aasta III kvartalis oli 1,34 €/kg. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes odavnes sai 2,2%. Toidurukki keskmine kokkuostuhind 2011. aasta III kvartalis oli 0,17 €/kg. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusis toidurukki kokkuostuhind 35,1%. Leivakilo keskmine hind kauplustes oli 2011. aasta III kvartalis 1,29 eurot. Eelneva aasta sama ajaga võrreldes langes leiva hind 12,8%.

4 Teraviljatoodete hinnad sisaldavad käibemaksu


Joonis 14. Leiva ja toidurukki hind (kr/kg) ning hinnamuutus (%) võrreldes eelmise aastaga (vea)

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

1.8

I kv II kv III kv IVkv




I kv II kv III kv

2007 2008 2009 2010 2011

-100

-50

0

50

100

150 Leib Toidurukis Leiva hinna muutus (%)Toidurukki hinna muutus (%)

% vea€/kg

Teravilja kaubandus Teravilja5 ja teraviljatoodete import rahalises väärtuses oli 2011. aasta kolme esimese kvartaliga 29,6 miljonit eurot, olles ~2 korda ehk 12,7 miljonit eurot suurem kui eelmise aasta samal ajal. Suurenemine tulenes sisseveetava teravilja koguste ja hinna tõusust. Koguseliselt imporditi 2011. aasta esimese 9 kuuga Eestisse teravilja ja teraviljatooteid ümberarvestatuna ümber arvestatuna (ü.a) teraks 136,5 tuhat tonni, millest suurema osa moodustas odra sissevedu (43,9%). Odra kasvupinna (~-25%) ja saagikuse (~-10%) vähenemise tulemusel tekkis kodumaise odra puudujääk ja import suurenes peaaegu 2 korda võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Nisu ja nisutoodete sisseveo suur osatähtsus (27,2%) oli tingitud sellest, et Eestis ei kasvatata pagari- ja pastatoodete tootmiseks vajalikku kõvanisu. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga suurenes 2011. aasta kolme esimese kvartaliga teravilja ja -toodete sissevedu (ü.a. teraks) koguseliselt 20,8 tuhat tonni ehk 17,9%. 2010. aasta kesise teraviljasaagi tulemusel suurenes just terana imporditava vilja kogus. Enamus imporditud teraviljast ja -toodetest (98,8%) saabus nn kolmandatest riikidest. Nisu (terana) imporditi 2011. aasta kolme esimese kvartaliga 9,2 tuhat tonni. Suur osa sisseveetavast nisust pärines Soomest (71,3%), vähem toodi Lätist (16,6%) ja Leedust (11,0%). Töödeldud tooted nisust (ü.a. teraks) lisasid teranisu impordile 28,0 tuhat tonni, mis on 20,5% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kokku toodi Eestisse 2011. aasta kolme esimese kvartaliga nisu ja töödeldud tooteid nisust (ü.a. teraks) 37,2 tuhat tonni, mida on 4% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

5 Kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubagrupp 10 v.a riis


Joonis 15. Teravilja ja teraviljatoodete (ü.a. teraks) import 2005 - 2011 ( 9 kuud; tuh t)

31.1

115.3

66.5

141.2

113.0

137.9

203.0

0

50

100

150

200

250

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Nisu Rukis Oder Kaer Mais Muu teravili

Allikas: ESA

Rukist (terana) imporditi 2011. aasta 9 kuuga 9,0 tuhat tonni, mida oli 29,3% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Enamus sisseveetavast rukkist toodi Lätist (91,6%). Teradena sisseveetavale rukki kogusele lisanduvad töödeldud tooted rukkist (ü.a. teraks), mida oli 2011. aasta 9 kuuga 704 tonni st 9,9% (69 tonni) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Rukist ja töödeldud tooteid rukkist (ü. a. teraks) toodi 2011. aasta esimese 9 kuuga Eestisse 9,7 tuhat tonni ehk 27,3% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Odra (terana) import 2011. aasta kolme esimese kvartaliga oli 34,9 tuhat tonni. Võrreldes eelneva aasta sama ajaga suurenes 2011. aasta esimese 9 kuuga odra sissevedu ~3 korda (+22,8 tuhat tonni). Enamus imporditavast odrast toodi Lätist (81,0%) ja Hollandist (16,6%). Töödeldud tooteid odrast (ümberarvestatuna teraks) toodi Eestisse 2011. aasta üheksa esimese kuuga 25,1 tuhat tonni, mida oli 4,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Otra ja odratooteid (ü.a teraks) imporditi 2011. aasta üheksa esimese kuuga kokku 60,0 tuhat tonni, mida on 66,2% (+23,9 tuhat tonni) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kaera (terana) osteti sisse 2011. aasta kolme esimese kvartaliga 1,4 tuhat tonni. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga sisseveetava kaera kogus suurenes 2,6 korda (+866 tonni). Enamus kaerast imporditi Soomest (85,6%) ja Lätist (12,5%). Kaerast töödeldud tooteid (ümberarvestatuna teraks) toodi Eestisse 3,1 tuhat tonni, mida on 11,6% rohkem kui 2010. aastal samal ajal. Kokku imporditi kaera ja kaeratooteid (ü.a teraks) 2011. aasta esimese 9 kuuga 4,5 tuhat tonni. Võrreldes 2010. aasta 9 kuuga kaera ja kaeratoodete (ü.a teraks) sisseveo maht suurenes 35,7% sellel aastal ( +1,2 tuhat tonni).


Joonis. 16. Teravilja ja teraviljatoodete (ü.a teraks) impordi muutus 9 kuud 2010 = 100%

-27.3

66.2

35.7

54.8

-0.3

-4.0

-40

-20

0

20

40

60

80


Allikas: ESA; PM avutused

%

Teravilja ja teraviljatoodete eksport rahalises väärtuses oli 2011. aasta kolme esimese kvartaliga ~50 miljonit eurot olles 2,7 korda ehk 31,4 miljonit eurot suurem kui eelmise aasta samal ajal. Koguseliselt eksporditi 2011. aasta 9 kuuga teravilja ja teraviljatooted ( ü.a. teraks) 203,0 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aastaga suurenes teravilja ja teraviljatoodete (ü.a teraks) väljavedu 47,2% (+65,1 tuhat tonni). Kõige suurem osatähtsus teravilja ekspordis oli odral (65,4%) ja nisul (24,6%). Teiste teraviljaliikide osatähtsus jäi alla 5%. Nisu (terana) väljavedu 2011. aasta 9 esimese kuuga oli 27,2 tuhat tonni ehk 43,8% (-21,2 tuhat tonni) vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Eksporditavast nisust 99,8% oli Eesti päritolu. Olulisemad sihtriigid olid Saksamaa (78,3%) ja Läti (18,4%). Töödeldud tooteid nisust (ü.a. teraks) eksporditi 22,9 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes töödeldud toodete eksport 17,6% ( -4,9 tuhat tonni). Kokku eksporditi nisu ja nisutooteid (ü.a. teraks) 2011. aasta kolme esimese kvartaliga 50,1 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes nisu ja nisutoodete eksport kokku 34,2% ( -26,0 tuhat tonni). Rukist (terana) eksporditi 2011. aasta 9 esimese kuuga 17,8 tonni, sihtriigiks oli Taani (100%). Kogu väljaveetav rukis pärines Eestist. Rukki eksport (terana) vähenes eelneva aasta saagi vähenemise tõttu ~30 korda. Rukkist tooteid (ü.a teraks) eksporditi 3,3 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes rukkitoodete eksport 4,3% (-149 tonni). Rukki ja rukkitoodete (ü.a teraks) väljavedu kokku oli 2011. aasta 9 esimese kuuga 3,3 tuhat tonni, mida on 16,7% ( 662 tonni) vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.


Joonis 17. Teravilja ja teraviljatoodete (ü. a teraks) eksport 2006-2011 (9 kuud; tuh t)

31.1

115.3

66.5

141.2

113.0

137.9

203.0

0

50

100

150

200

250

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011


Allikas: ESA

Odra (terana) eksport 2011. aasta kolme esimese kvartaliga oli 132,6 tuhat tonni. Sellest 41,5% oli Eesti päritolu. Suurem osa eksporditavast odrast viidi Saudi Araabiasse (19,8%), Liibüasse (18,6%), Leetu (15,7%) ja Küprosele (15,5%). Töödeldud tooted odrast (ü.a. teraks) eksporditi 260 tonni, mida on 21,2% (46 tonni) rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Odra ja odratoodete (ü.a teraks) eksport kokku oli 2011.aasta kolme esimese kvartaliga 132,8 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2011. aasta 9 kuuga odra ja odratoodete (ü.a teraks) eksport 3,5 korda (95,2 tuhat tonni). Joonis 18. Teravilja ja teraviljatoodete (ü.a teraks) ekspordi muutus 9 kuud 2010 = 100%

-34.2

253.3

-50.6

421.5

0.8

-16.7

-100

0

100

200

300

400

500


Allikas: ESA; PM arvutused

%


Kaera (terana) veeti 2011. aasta esimese 9 kuuga Eestist välja 4,3 tuhat tonni, millest 98,9% oli Eesti päritolu. Võrreldes eelneva aasta sama ajaga vähenes 2011. aasta kolme esimese kvartaliga kaera (terana) eksport 56,2% (-5,5 tuhat tonni). Olulisemad väljaveo sihtriigid olid Läti (55,6%), Taani ( 39,2%) ning Saksamaa (4,1%). Kaerast tooteid (ü.a. teraks) eksporditi 2011. aasta 9 esimese kuuga 1,6 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes kaeratoodete eksport 26,0% (-580 tonni). Kokku eksporditi kaera ja kaeratooteid (ü.a teraks) 2011. aasta kolme esimese kvartaliga 5,9 tuhat tonni, mida oli 2 korda (-6,7 tuhat tonni) vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Maailma prognoosid Rahvusvahelise Teravilja Nõukogu (International Grains Council, IGC) prognooside kohaselt kasvab maailma teraviljatoodang 2016/17 saagiaastaks 198 miljardi tonnini, mida on 158 miljonit (+9%) rohkem võrreldes 2011/12 saagiaastaga; suurenemisest nisu tootmine moodustab 30 miljonit tonni (+4%) ning maisi tootmine 94miljonit tonni (+11%). Prognooside kohaselt on viimastel aastatel suurenenud majanduslik ebakindlus ajutine ja kasvav heaolu tõstab teravilja tarbimist, eriti söödaks ja tööstuslikuks kasutuseks. Teravilja kasutus söödana tõuseb veidi kiiremini kui viimastel aastatel, samas tööstuslik kasutus järsult väheneb. Kui eelmisel kümnendil suurenes teravilja tööstuslik kasutus ~10% aastas, siis järgmistel aastatel prognoositakse kasvuks vaid ~3% aastas. Teravilja kogutarbimine 2016/17 saagiaastal on prognooside järgi 198 miljardit tonni, sh 659 miljonit tonni inimtarbimiseks, 846 miljonit tonni söödaks ja 343 miljonit tonni tööstuslikuks tarbimiseks. Joonis 19. Teravilja tootmine ja tarbimine maailmas; 2004/05 – 2016/17

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Kau

band

us, v

arud

1400

1500

1600

1700

1800

1900

2000

2100

Tood

ang,

tarb

imin

e

Kaubandus 288 240 243 250 250 255 262 267 273

Varud 324 403 368 360 358 356 357 356 354

Toodang 1668 1799 1750 1819 1861 1891 1922 1950 1977

Tarbimine 1650 1769 1785 1828 1863 1892 1921 1950 1979

04/05 - 08/09*

09/10 10/11 11/12 12/13 13/14 14/15 15/16 16/17

mln t mln t

*- aastate keskmineAllikas: IGC


Keskpikas perspektiivis muutuvad maailma teraviljavarud vähe st varud on endiselt suhteliselt piiratud, eriti maisil. Prognooside kohaselt on 2016/17 saagiaasta lõpuks maailma teraviljavarud 354 miljonit tonni sh maisi 118 miljonit tonni, nisu 196 miljonit tonni ja otra 26 miljonit tonni. Võrreldes 2011/12 saagiaastaga vähenevad teravilja varud 1,7%. Kõige rohkem vähenevad prognooside kohaselt maisi varud (-4,1%) ja ainsana kasvad odra varud (+13%). Maailma teraviljakaubanduse kasvuks prognoositakse ~2% aastas ja 2016/17 saagiaastaks kasvab kaubandus 273 miljoni tonnini ning nisu ja maisi kaubandus teeb uusi rekordeid. Suurenev nõudlus nisul põhinevate toitude järele tõstab nisu impordi vajadust Aafrikas ja Aasias. Suureneb ka söödamaisi import, eriti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

teravilja töötleva tööstuse ülevaade iii kvartal 2011 · 2014. 1. 23. · eestis tegutses...

Documents