© Swedbank

Tööstusettevõtete finantseerimine

26.05.2016

Raul Kirsimäe

© Swedbank

Ülevaade esitlusest

(A) Kuidas läheb Eesti tööstusel?

(B) Mida arvavad ettevõtted tööstuse väljavaadetest 2016?

(C) Finantseerimislahendused tööstuses

© Swedbank

(A) Kuidas on Eesti tööstusel läinud?

© Swedbank

Töötlev tööstus – Eesti suurim majandussektor

15,1% SKPst

Eksport 6,8 miljardit eurot

120 000 töötajat iga viies töökoht

Eestis

© Swedbank

Allikas: Statistikaamet

Eksport kahanes 2015, ent mitte laiapõhjaliselt

4 540 4 931

3 551

4 843

6 441 6 557 6 800 6 972 6 809

8 034 8 470

6 487

8 743

12 003 12 521 12 288

12 083 11 627

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Töötlev tööstus Kõik tegevusalad kokku

Kaupade eksport jooksevhinnas, miljon eurot

Tööstusettevõtetele mõjuvad

madalad toorainehinnad, mis

teevad ekspordi rahaliselt

väiksemaks.

Töötleva tööstuse eksporti

mõjutasid 2015 negatiivselt

elektroonika-, nafta- ja

keemiatööstus. Tugevat kasvu

näitasid puidu- ja mööblitööstus.

Q1 2016 eksport -2,2%

aastavõrdluses.

Ilma elektri ja nafta hinnast

sõltuvate toodeteta +2,3%.

5

© Swedbank

2015 SKP

reaalkasv*

2016 SKP

prognoos*

*

4,1% 3,1%

0,4% 1,1%

2,7% 3,1%

-4,0% -0,4%

1,6% 2,9%

1,7% 1,8%

1,6% 1,1%

1,9% 2,5%

2,4% 2,5%

1,2% 1,8%

Sihtriikide väljavaade 2016 positiivsem

6

Allikad: Statistikaamet; Eurostat; OECD; BEA

Töötleva tööstuse eksport tegevusala järgi,

Eesti, 2015, miljonit eurot

Kõikide kaupade eksport sihtriigi

järgi, Eesti, 2015, miljonit eurot

1 572

1 240

996

638

617

556

479

403

298

Elektroonikatööstus

Puidu- ja paberitööstus

Muu töötlev tööstus

Elektriseadmete tööstus

Masinaehitus

Toiduainetööstus

Metallitööstus

Tekstiilitööstus

Keemiatööstus

2 188

1 863

1 205

774

678

607

481

374

363

334

Rootsi

Soome

Läti

Venemaa

Leedu

Saksamaa

Norra

Holland

Ameerika Ühendriigid

Taani

Lisaks eksporditi 2,76 miljardi euro eest kaupu (23,7%) 169 teise

riiki. *Venemaa 2015 SKP reaalkasv = OECD prognoos

**OECD prognoos

© Swedbank

Välisnõudlus ei ole ainuke probleem – tugeva tööturu

hetkeseisu varjutab demograafiline viitsütikuga pomm

597 592

615 603

626

657 657 652

578 590

609 615 616

630 639

I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Tööhõive 2001–2015 (tuhat inimest) 2015 IV kvartali tööhõive

639 000 inimest. Töötuse

määr 6,4%.

Tööjõuturg on aina

tugevnenud, töövõtjate

positsioon võrreldes

tööandjatega on oluliselt

paranenud.

Riskiks on täna hoopis

tööandjate finantsseis.

AGA: Järgmise 10 a jooksul

jääb tööturul vähemaks

50 000 inimest. 147

123

177 183 176 180

151

112

65

0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-

Rahvastik vanuserühmades (tuhat inimest)

7

Allikas: Statistikaamet

© Swedbank

Nõrk kasv ja struktuurne tööjõupuudus ohtlikult

kiire tööjõukulude kasv kasumlikkuse langus

8

Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus ja

kogukasumlikkus

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

*2015 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

2015 kasvasid

tööjõukulud 7,6%,

kogukasum -15,7%.

2011–2015 kasvasid

tööjõukulud 41%,

kogukasum -36%.

Tööjõukulude osakaal

müügitulus on 4 aastaga

tõusnud 12,7% →15,4%.

16,0% 16,9%

18,0%

14,3% 12,7% 13,3% 13,6%

14,3% 15,4%

5,4% 4,1%

2,9%

4,9% 5,9% 5,0%

4,2% 3,9% 3,3%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*

Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus, %

Töötleva tööstuse kogukasumi marginaal müügitulust, %

Tööjõukulude kasv

perioodil 2011-2015 on

vähendanud ettevõtete

potentsiaalset

kogukasumit 15% ehk

ca 300 miljoni euro

võrra.

© Swedbank

Madal investeeringute tase halvab efektiivsust ja

tootmisvõimsust ohuks kasumlikkusele ja

tuludele

9

Töötleva tööstuse investeeringute tase

Investeeringute aktiivsus on kõrge toiduaine-

ja puidutööstuses, samas proportsionaalselt

vähe investeeritakse elektroonika-,

elektriseadmete- ja tekstiilitööstuses.

Töötleva tööstuse

rentaablus

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) jooksevhinnas,MEUR

2015 kahanesid ettevõtete

investeeringud materiaalsesse

põhivarasse 4,2% võrra,

töötlevas tööstuses 1,5% võrra.

10,7%

3,3%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

2007 2009 2011 2013 2015*

Omakapitali puhasrentaablus, %

Kogukasumlikkus, %

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

*2015 hinnanguline müügitulu, kogukasum, investeeringud ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

© Swedbank

Soodne aeg investeeringuteks: toorainehinnad,

laenuvõimendus ja intressid madalad

10

Allikad: Eesti Pank; Statistikaamet

6,1% 6,5%

4,7% 4,6% 4,5% 3,5% 3,2% 3,2%

2,6%

29,0% 30,4%

28,9%

26,8%

22,8% 21,4% 20,8% 20,3%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Laenuportfelli keskmine intressimäär, %

Lühiajaliste võlakohustuste ja pikaajaliste kohustuste suhe varasse, %

Töötleva tööstuse intressimäärad ja laenuvõimendus

© Swedbank 11

MAHT EKSPORT TÖÖJÕUD/KASUM:

Töötlev tööstus - kokkuvõte

Investeeringute tase on madal.

Investeeringud põhivarasse

langesid 2015. a. 1,5% võrra.

Kaupade eksport languses:

-2,3% 2015. a

Peamised mõjutajad olid

elektroonika- (-12%) ning

keemia- ja naftatööstus (-

25%).

Kõik teised sektorid kokku

+4%: sh puit +9%; mööbel

+15% ja tekstiil +14%.

Ekspordi (kõik kaubad)

sihtriikide hajutatus on

paranenud: TOP 5 sihtriikide

osakaal koguekspordis on

vähenenud 59,2% → 57,7%.

Kui 2014 eksporditi kokku

170 riiki, siis 2015 juba 179

riiki.

Tööjõukulude kiire kasv

ohustab kasumlikkust

Tööjõukulude suhe

müügitulusse on 4 aastaga

tõusnud 12,7%lt 15,4%le,

samas kui kogukasumlikkus on

langenud 5,9%lt 3,3%le.

Toodangumaht languses:

-0,7% 2015. a

Toodangumaht langes enim

elektroonika-, keemia-, joogi- ja

rõivatööstuses. Tugevat kasvu

näitasid puidu-, mööbli- ja

elektriseadmete tööstus.

2015 kasvasid tööjõukulud

7,6%, kogukasum -15,7%

(Statistikaameti lühiajastatistika).

INVESTEERINGUD

Investeeringute suhe

lisandväärtusesse viimastel

aastatel 20-24% ohustab

kasvu ja kasumlikkust.

Keskmine brutokuupalk ja hõive

kasvasid mõlemad 2015. a.

5,8%. 2015 IV kv. keskmine

brutokuupalk oli 1056 eurot.

Soodne aeg investeeringuteks:

laenuvõimendus ja intressid

madalad

Kombinatsioon tööjõukulude kasvust

ning madalast investeeringute tasemest

ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust.

© Swedbank

(B) Mida arvavad ettevõtted tööstuse väljavaadetest 2016? Allikas: Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2016

© Swedbank

4,4%

8,7%

5,6%

3,4%

6,3%

3,8%

6,8%

6,7%

2,7%

KÕIK

Käive < 10M€

10M€ ≤ Käive < 20M€

Käive ≥ 20M€

Ehitusmaterjal

Toit

Puit

Raske

Muu

91% ettevõtetest plaanib käibe kasvu või samaks

jäämist, keskmiselt +4,4%

13

Plaanitav käibe muutus*

2016

*käibega kaalutud keskmine

muutus

Mitu % ettevõtetest prognoosib

kasumlikkuse* paranemist, samaks jäämist

või vähenemist?

Ettevõtjad planeerivad kasumlikkust

parandada peamiselt läbi efektiivsuse kasvu

(42% vastanutest).

© Swedbank

20%

32%

21%

18%

27%

18%

20%

20%

20%

KÕIK

Käive < 10M€

10M€ ≤ Käive < 20M€

Käive ≥ 20M€

Ehitusmaterjal

Toit

Puit

Raske

Muu

80% tootmisvõimsusest stabiilselt rakendatud

14

Kui palju suudavad ettevõtted ilma investeeringuteta käivet kasvatada?

Puidu- ja rasketöösturid on viimastel aastatel palju automatiseerimisse

investeerinud, kasvatades seeläbi ka vaba tootmisvõimsust.

© Swedbank

Keskmine investeeringute maht on kasvamas

15

37%

46%

17%

kasvavad jäävad samaks kahanevad

Kas investeeringud kasvavad, jäävad

samaks või kahanevad? (% vastanutest)

81% ettevõtetest plaanib 2016 investeerida.

Investeeringuid planeerivate töösturite osakaal

on madalaim väikeettevõtete (76%) seas,

kõrgeim (97%) suurettevõtete seas.

Suuremaid investeeringuid plaanitakse

toiduaine- ja puidutööstuses.

© Swedbank

Lisaks efektiivsusele on fookusesse tõusnud

tootearendus

16

Millesse plaanivad ettevõtted investeerida? (% vastanutest)

Kui 2013 plaanis tootearendusse

investeerida 8% ettevõtetest, siis 2016

juba 20%.

21% 23% 26%

14% 16%

26%

43%

35%

41%

57% 55%

31%

20% 23%

13% 16%

19%

25%

12% 13%

18%

8% 9%

14%

4% 6%

3% 6%

1% 4%

Tööstus kokku Ehitusmaterjalidetööstus

Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu tööstus

Mahtude kasvatamine Efektiivsuse kasv Tootearendus Asendusinvesteering Muu

Tootearendusse investeerivad eelkõige

väikeettevõtted, sektoritest enim trüki-,

elektroonika- ja elektriseadmete tööstus.

© Swedbank

17

49% on IT abil oma tootmisahela automatiseerinud

või plaanib seda lähiajal teha

Kas Teie ettevõttel on plaanis IT süsteemide arendamise

kaudu oma tootmisahelat automatiseerida/parendada? (%

vastanutest)

Enim on IT ressursi abil tootmisahelat automatiseeritud/parendatud

elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses, vähim mööblitööstuses.

21%

28%

12% 15%

24%

Oleme juba oma tootmisahela automatiseerinudJah, lähiajal on plaanisLükkame tulevikkuEi ole selle peale mõelnudEi ole plaanis

© Swedbank 18

KÄIVE/KASUM: INVESTEERINGUD: TÖÖJÕUD:

Vaatamata nõrgale nõudlusele

plaanivad ettevõtted välisturgudel

turuosa kasvatada.

Investeeringute vajadus püsib kõrge: kiire

palgakasv ja konkurents sunnivad efektiivsust

ning toodete väärtust kasvatama.

Kokkuvõte

40% töösturitest peab

kindlustunnet tugevaks, 56%

keskmiseks ja vaid 4% nõrgaks.

Käibekasvu veab ekspordi kasv

(+6,0%); siseriiklik müük +1,5%.

Skandinaavia kõrval uute

sihtturgudena fookuses

Saksamaa, Taani ja

Suurbritannia.

81% ettevõtetest plaanib

investeeringuid

80% tootmisvõimsusest on

rakendatud.

Keskmine investeeringute maht

on kasvamas.

Investeeringute fookuses on

efektiivsus (43%), ent järjest

enam ka tootearendus (20%).

49% on tootmisahela

automatiseerinud või plaanib

seda lähiajal teha; 32% on

alustanud või plaanib alustada

koostööd väliste ekspertidega.

Tööjõupuudus –

muutust ei ole.

Tööjõupuudust tunnetab 42%

ettevõtetest (eelkõige

spetsialistidest).

Palgakasv aeglustub, ettevõtjate

2016 prognoos +3,0%.

Efektiivsusinvesteeringud on

vähendanud vajadust lihtsamate

töörollide järele. Trend jätkub.

Ettevõtjad on mõõdukalt

optimistlikud

60% plaanib käibekasvu,

keskmiselt +4,4% (2015: +3,0%).

48% plaanib kasumlikkust

suurendada.

Ettevõtjate ootused tööjõule on

muutunud – keerukamad

seadmed ja tooted eeldavad

hüpet teadmistes.

© Swedbank

(C) Finantseerimislahendused tööstuses

© Swedbank

Küsimused finantseerimisel

Ettevõtja vaatevinklist

Võimalused finantseerimiseks: pank, omakapital, hankijad, kliendid, varade müük

Küsimused: - Investeeringu tasuvusaeg

- Tasakaal: omakapital vs panga vahendid

- Kui palju peab olema käibevahendeid

- Kuidas tagada optimaalne kapitali hind

Millest lähtub pank? - Rahavoog

- Äriplaan

- Omanikud ja juhtkond, kogemus

- Ajaloolised tulemused ja referentsid

- Sektori väljavaated

- Tagatised

Risk comes

from not

knowing, what

you’re doing. Warren Edward

Buffett

© Swedbank

Põhilised näidikud finantsjuhtimisel

Debt/

EBITDA

Likviidsed

vahendid

Majandus-

keskkond

Deebitorid

Out-

sourcing

Põhi-

tegevus!

Riskide

maandamine

Käibe-

kiirused

Käive,

kasum

Tähtajad (mitte ainult

audit)

© Swedbank

Lahendused finantseerimisel

Põhivara investeeringud – vara, mida majandustegevuses

kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul

Käibevarad – lühiajalised ja/või kasutusaeg alla 1 aasta

Laen Seadme-

liising

Arveldus

krediit

Faktoo-

ring Garantiid Laen

© Swedbank

Efektiivsusele suunatud investeeringud

Energia – ja ressursitõhususe investeeringute eesmärgiks

a) efektiivsuse (tasuvuse) kasvatamine -> tasuvusaeg! b) regulatsioonidest tulenevatele nõuetele vastamine c) sotsiaalne vastutus

Suurim kokkuhoiu koht tööstuses…

- 2014.a. andmetel moodustasid materjalikulud 55% ja energiakulud 2,7% töötleva tööstuse ettevõtete müügitulust (allikas: Statistikaamet).

Tööstuses kasum sõltub võimest iga-aastaselt efektiivsust tõsta. Protsessid, materjalid, tehnoloogia, sisseost ja logistika.

5a ja lühema tasuvusajaga projektid tuleks kohe ette võtta! Samad kokkuhoiu kohad leiavad üles ka konkurendid.

Pank finantseerib hea meelega ettevõtete efektiivsust tõstvaid investeeringuid.

© Swedbank

Näited efektiivsusinvesteeringutest

- Rasketööstus: toorme täpsem planeerimine ja

läbimõeldud töötlemine – investeeringuks täpsemaid

lõikeid võimaldav CNC seade koos tarkvaraga

- Puidutööstus: tootmisjääkide kasutamine soojuse ja

elektri tootmiseks, investeering uus katlamaja või CHP

- Automaatika: LED-valgustuslahendus= 1,5 a

tasuvusaeg energiakuludes

- Plastitööstus: tootmisjääkide jahvatamine ja

taaskasutus

- Puitmassi tootmine: jäätmeveest biogaasi tootmine,

asendamaks 1/3 kasutatavast maagaasist

© Swedbank

Tänan kuulamast!

raul.kirsimae@swedbank.ee

25

Swedbank Eestis

Swedbank_Eestis

swedbank.ee/infoportaal