Tõenduspõhise praktika arendamisest ja rakendamisest

rehabilitatsioonis

Dagmar Narusson

Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012Rehabilitatsiooni ülim eesmärk on inimese sotsiaalse osaluse (social participation) saavutamine või taastamine sotsiaalses elus.

Rehabilitatsioon on inimese tegevusvõime ja osalusvõime arendamise kompleksne protsess, mille erinevate sekkumiste peamine eesmärk on inimese sotsiaalse osaluse suurendamine ühiskonnas. (Dell Orto, Power, ICF) *Muutused rehabilitatsiooni käsitluses (Afzal Javed, WAPR):- Parendada ind kompetentse/ improve individual

competencies- Muutused keskkonnas/ introduce environmental changes

Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on soodustada taastumist, täielikku integreerumist kogukonda ja elukvaliteedi parandamist inimesel, kellel on diagnoositud ükskõik milline vaimse tervise olukord, mis tõsiselt piirab võimet elada tähendusrikast elu. (Anthony, Furlog-Norman 2011)

Psychosocial rehabilitation promotes recovery, full community integration and improved quality of life for persons who have been diagnosed any mental health condition  that seriously impairs their ability to lead meaningful lives. 

Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012Muutused rehabilitatsiooni käsitluses:- Kuidas arendada inimese võimeid/

Improve individual competencies- Kuidas saavutada muutusi keskkonnas/

Introduce environmental changes

*mõtlemisviisi muutus „dis-ability“ - common, universal, natural (Bickenbach)

*terminoloogia neutraalne: tervise olukord, tegevusvõime piirangehk patoloogia - mitte-patoloogia piiri kaotamine

*universal design; blind communities

Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012 

Preventsioo

n /prevention

Interventsioon/ intervention,

treatment

Rehabilitatsioon/

rehabilitation

• huvi: häire (disorder) • patoloogia• ravil põhinev (treatment

based)

• spetsialist/ arst/ ja patsient/ klient

• diagnoos

• märkamine (recognition)

• professionaalne vastutus

• huvi: isik• häiriv/ distressi kogemus• tugevustel põhinev

(strength based)

• eksperdid kogemuspõhiste teadmistega (experts by experience)

• isiklik tähendus (personal meaning)

• mõistmine (understanding)

• isiklik vastutusAfzal Javed 2012

TRADITSIOONILINE VS KAASAAEGNE

Tõenduspõhine rehabilitatsioon

Kuidas edasi?

Rehabilitatsiooni areng on võimalik üksnes uute teadmiste kogumise läbi.

Uued teadmised = uurimused

Uurimused  - Kuidas arendada inimese võimeid/

Improve individual competencies- Kuidas saavutada muutusi keskkonnas/

Introduce environmental changes

Tõenduspõhine rehabilitatsioonRehabilitatsiooni tulemuslikkus:

• Avatud dialoog (principles of open dialogues) (Hopfenbeck, Norra)

• Partnerlussuhe (partnership) (Farkas)

Osapoolte vahelise suhte kvaliteet rehabilitatsioonisThe most important factor for the R outcome is not the specific intervention, but the quality of the relationship between the user and the professional.A.Topor (Stockholm)

Tõenduspõhine rehabilitatsioon• kuidas R tulemusel inimene on saavutanud muutunud oluk-s uue

väärtusliku rolli ühiskonnas, nt töötaja, tudeng, pereliige, kaaslane

• valitud rollides edu ja enesega rahuolu saavutamine• terviseolukorra, sümptomite üle kontrolli saavutamine/ hoidmine• enesetõhususe suurenemine (increased sense of self-efficacy)• rahuolu tunde saavutamine• interpersonaalsete suhete suurenemine ja kvaliteet• füüsilise tervise ja enesetunde paranemine• enesehinnangu tõus(Farkas&Gagne)

Tõenduspõhine rehabilitatsioonTõenduspõhine praktika lähtub argumendist, et kui on olemas paremad viisid praktilises töös tulemuste saavutamiseks, siis peavad spetsialistid nendest lähtuma.

Tõenduspõhine praktika tugineb neljal tegevusel: • küsimuste tõstatamine, • uurimine, • hindamine ja • uute tulemuste implementeerimine praktikasse.

Tõenduspõhine rehabilitatsioonTeadmiste klassifitseerimine

V. ekspertarvamusel põhinevad tõendid (kõige värskemad R vlk-s tehtud uurimuste tulemused + eksperdi oma erialase praksise kogemus + mida on tundma õpitud kogudes infot konkreetselt isikult ja tema perekonnalt)

IV. Kvalitatiivsed uurimused (süva-intervjuu, fookusgrupi intervjuu, narratiivuurimused, dokumentide-tekstide kvalitatiivne sisuanalüüs jt) ja juhtumianalüüsid

Tõenduspõhine rehabilitatsioonTeadmiste klassifitseerimineIII. Retrospektiivsed (randomiseerimata) uurimused (nt clinical data-mining),*randomiseerimine - uuringus osalejad määratakse juhuvaliku alusel erinevatesse rühmadesse

Eksperimendid (eksperimentaaluurimused) – kaste- ja kontrollrühm sarnastes tingimustes; enne uurimust mõlema rühma tulemuste näitajad ei erine oluliselt

Tõenduspõhine rehabilitatsioonTeadmiste klassifitseerimineII. randomiseeritud kontrollkatsete läbiviimise kaudu saadud tulemused *Randomiseerimine tähendab, et inimestel on võrdsed võimalused sattuda nii kontrollgruppi kui katsegruppi, seega mõlemad grupid on võrdsed.

*reliaabel - reliaablus tagab, et töövahend on kindel ja sõltumatu töövahend; välistegurid ei mõjuta mõõtmist ja *valiidne - valideerimine on protsess, millega tõendatakse, et töövahend mõõdab seda, mida lubab; kui töövahend ei mõõda korrektselt ei ole ta valiidne.

Tõenduspõhine rehabilitatsioonTeadmiste klassifitseerimineI. tõenduspõhine praktika tugineb uurimuste

kaudu saadud parimate tõendite (best-evidence) sünteesil.

Seega (I. taseme) teadmised pärinevad, kas (1) erinevate sama valdkonna ja teema uurimuste tulemuste süsteemsel ülevaatel (analüüsitakse ja sünteesitakse lõpptulemusi) või (2) meta-analüüsil, kus on integreeritud mitmete erinevate randomiseeritud kontrollkatsetel põhinevate uurimuste tulemused (sünteesitakse uurimustes saadud andmeid).

Suunad R teadustöösteenuse saajate kaasamine/ involving users„participant action research“Kasutegur:• „ligipääs“ – language accessible• tulemuste interpreteerimine – additional

understanding of interprtation of results• intervjueerijate rollis – parem kontakt ja ligipääs

respondendile

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžTegevussuunad

• Õppekava arendus koostöös WAPRiga president Afzal Javedi toetusel• Rehabilitatsioonialaseduurimused• Välisekspertide kaasaminetäiendikoolitusse; koolituste tellimine• Rehabilitatsiooni koolitus• Raamatukogu = R-kirjandus

TÜ PC rehabilitatsioonikorralduse õppekava2012 sügis: põhiõpe ja avatud ülikooli õpe

• 3-aastane õppeprogramm• üks kord kuus K-P (k-valikained)/ avatud ülikool• õppides täiskoormusel (30 EAP semestris) tasuta Lisaks: tasuta õpe „puuetega“ inimestel ja alla 7a laste vanematel• sisseastumisel: gümnaasiumi lõputunnistus

(keskmine hinne), motivatsioonikiri (tähtis: valdkonna tundmine, töötamine Rasutuses;

avatud ülikoolis – 20 kohta

REHABILITATSIOONI KORRALDUSE ÕPPEKAVA

• Sotsiaalteaduste alusmoodul• Majandusteaduste alusmoodul• Sotsiaaltöö alusmoodul• Rehabilitatsiooni korralduse suunamoodul• Rehabilitatsiooni korralduse erialamoodulhttp://www.pc.ut.ee/et/sisseastumine/sotsiaaltoo-rehabilitatsiooni-korraldus

Dagmar.Narusson@ut.ee

www.pc.ut.ee