Õpimapp

TUUL5-6 aastastele lastele

Koostajad: Inna Rõbakova, Kiira Kurik, Silli Välimäe Pärnu Kesklinna Lasteaed

2011

Sisukord

1. Sissejuhatus

2. Materjal õpetajale

3. Tööjuhendid lastega tegutsemiseks

3.1 Aktiivtegevused

3.2 Eesmärgid, vanuseaste, töövorm, tööks kuluv aeg

3.3 Vahendite loend

3.4 Protsessi kirjeldus

3.5 Mängud

3.6 Pildimaterjal

3.7 Katsevahendid

3.8 Laulude tekstid, muusika

4. Kasutatud ja täiendav materjal

Sissejuhatus

Keskkond on meid ümbritsev maailm – maa, vesi, õhk, elusorganismid ja inimese loodud

keskkond. Keskkond pakub meile avastamisrõõmu, erinevaid võimalusi ja teadmisi looduse

seaduspärasuste kohta.

Keskkonnakasvatus on lasteaias tähtsal kohal. Looduskeskkonnas tegutsemine on lapse

jaoks oluline, pakub rõõmu ja põnevust. Õppides õues on haaratud lapse kõik meeled, tänu

millele talletub kogetu paremini lapse mällu. Õues tegutsedes, uurides, katsetades ja

avastades saavad lapsed vajalikke kogemusi, teadmisi ja oskusi.

Õpimapp TUUL on koostatud 5-6 aastastele lastel tutvumiseks lähemalt looduse osaga –

õhuga ja selle liikumisest tekkinud tuulega. Laps saab teada, et tuul liigutab teele jäävaid

asju, tekitab helisid, tuul võib paitada aga ka näpistada. Tuul võib olla vaikne aga ka tormine.

Tuul on meie abiline, kuid võib olla hoopis meie vaenlane.

Õpimapp sisaldab mitmeid tegevusi toas ja õues, mänge ja katseid. Lapsed õpivad

valmistama tuuleratast, tuuleveskit, lehvikut ja tuulekella.

Rääkides lapsele õhust, selle liikumisest looduses ja tähtsusest loodusele ja meile, tajub

laps, et ümbritsev keskkond on üks tervik. Tähtis on, et laps mõistaks, kui tähtis on meile

puhas õhk, kui põnev on meid ümbritsev maailm ja kui kasulik on meile puhas keskkond.

Materjal õpetajaleTuulMis on tuul?Tuul on õhu liikumine maa kohal. Tuul on seega liikuv õhk. Ta liigub paralleelselt maa kohal.

Seda põhjustab päike. Päikesekiired läbivad õhu ja soojendavad maapinda ning esemeid

(mitte õhku). Õhk soojeneb maapinna ja esemetega kokku puutudes. Soe õhk muutub

kergemaks ja tõuseb üles, asemele liigub külm õhk. Sellest õhu liikumisest tekib tuul. Päike,

soojendades maapinda ebaühtlaselt, soodustab tuule tekkimist.

Tuul on nähtamatu. Me näeme vaid seda, kuidas tuule mõjul liiguvad lehed puul, kõiguvad

puude oksad, lehvivad lipud. Tunneme ka seda, kas tuul on külm või soe, nõrk või tugev.

Miks tundub tuuline ilm jahedam kui vaikne? Tuul puhub soojenenud õhukihi näolt ja kehalt.

Soojenenud õhk eemaldub ja asendub jahedamaga, mis võtab kehalt soojuse.

Vahel on tuul mahe ja paitav. Siis ütleme, et tuul on soe. Teinekord on tuul külm ja vali. See

sõltub sellest, kustpoolt tuul puhub. Külma õhku toob põhjatuul, sooja lõunatuul. Tuul võib

olla tormine. Tuul võib olla vinge, kõle, jäine, tugev, nõrk, kõva. Tuulel on oma laul: tuul

undab, ulub, vihiseb, vingub, lõõtsub, möirgab.

Tuul kohtab oma teel mitmeid takistusi, mida suudab, ei suuda liigutada.

Tuulel on palju jõudu. Inimesed on õppinud tuult enda tarbeks kasutama. Tuuleveskis

jahvatati vanasti vilja. Viljast tehti jahu. Tänapäeval kasutatakse tuule jõudu elektri

tootmiseks. Lagedatel kohtadel või mere ääres võib näha valgeid tiivikuid. Need on

elektrituulikud e. tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiivikud pöörlema, need panevad tööle

masinad, mis elektrit toodavad. Sellist elektrit nimetatakse roheliseks energiaks.

Tuulele on antud erinevaid nimetusi. Püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled,

sesoonsed tuuled on mussoonid, kohaliku tuuled on briis, mistraal, siriko, föön, tromb,

orkaan jne. Tuule suund on tuule kiiruse vastassuund. Tuule kiirust mõõdetakse

anemomeetriga, mõõtühikuks om meeter sekundis( m/s).

Ütlemisi tuule kohta: Pane aken kinni, tuul tõmbab ( tuuletõmbus).

Jookseb kui tuul. Pühkis kui tuul minema. Kõigile tuultele avatud saar. Puulatvades tuhiseb

tuul. Tuul puhus luust ja lihast läbi. Oli nii palav, et pidi endale mütsiga tuult lehvitama. Purjed

võtsid tuult.

Ega tuult kotti pista

Lindu lükkab tuul,meest meel.

Mida tuul teeb?Tuul paisutab purje, lõgistab akent, tõstab tolmu üles, painutab puid, rebib lehti puult, ajab

pilved laiale, lennutab lohet, viib mütsi peast, kustutab ära küünla, murrab puid, tõukab paati,

lennutab lehti, sasib juukseid, rebib riideid, saputab põõsaid

Meres lainte harjal hüppan,

paate kukerpalli lükkan,

puidki metsas murran maha,

alati teen mida tahan.

Luba kelleltki ei küsi,

paigal kunagi ei püsi. (tuul)

Tuulel mitu nimeHommikutuul, kevadtuul, maatuul, meretuul, päikesetuul,rajutuul, pööristuul, vastutuul,

pärituul, keeristorm, maru, tuulispask, tornaado

Mõistatused ja vanasõnad tuulestPõder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu?

Noorik nutab nurga taga?

Nutab kui laps, ulub kui koer?

Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub?

Käteta, jaluta, laulab ja vingub ja huilgab?

Tuulik, tuuleveskiTuleb alla, läheb üles, aga maha ei kuku?

Lehvitab tiibu, kuid paigast ei liigu?

PISIKESE TUULE TARKUSHeljo Mänd

Vanaisa Mänd õpetas Pisikest Mändi:

"Sinu isa on mänd, sinu ema on mänd, sina oled mänd, sinu õde on mänd, sinu vend on

mänd, me oleme kokku männik."

Vanaisa Kuusk õpetas pisikest Kuuske:

"Sinu isa on kuusk, sinu ema on kuusk, sina oled kuusk, sinu õde on kuusk, sinu vend on

kuusk, me oleme kokku kuusik."

Pisike Tuul, kes oli tulnud omapead metsa hulkuma, kuulis vanaisade juttu. Ta tahtis samuti

tark olla ja hüüdis:

"Minu isa on tuul, minu ema on tuul, mina olen tuul, minu õde on tuul, minu vend on tuul, me

oleme kokku tuulik."

Puu - vanaisad hakkasid naerma:

"Ohohoo, tuulik on tuuleveski, aga sina oled alles nii nõrguke, et ei jõua üht veskitiibagi

liigutada."

LAPS JA TUULErnst Enno

TUUL Tipp, tapp tilluke,

tilluke, lilluke,

lähme metsa kõndima,

maasikmarju otsima.

LAPSEi, ei ,tuuleke,

puhkuja huuleke,

õied alles maasikal

rohelise lehe all.

TUULTipp, tapp, tilluke,

tilluke, lilluke,

metsas linnud laulavad,

juba valmis mustikad.

LAPSEi, ei, tuuleke,

puhkuja huuleke,

mustik punga paisutab,

pärast alles valmis saab.

TUULTipp, tapp, tilluke,

tilluke, lilluke,

lähme siiski vaatama

kas ehk muidu muud ei saa.

LAPSEi, ei tuuleke,

puhkuja huuleke,

kui mine emake ei vii,

ma ei lähe iialgi!

Pallid Tuule nimetus Tuule kiirus m/s Tuule mõju kirjeldus

0 TUULEVAIKUS 0 - 0,2 suits tõuseb otse üles, veepind on peegelsile

1 VAIKNE TUUL 0,3 - 1,5 suits kaldub veidi kõrvale, veepind väreleb

2 KERGE TUUL 1,6 - 3,3 on tunda kerget tuuletõmbust, veepinnal on väiksed lained

3 NÕRK TUUL 3,4 - 5,4 puulehed liiguvad, veepinnal on laineharjadel vahtu

4 MÕÕDUKAS TUUL 5,5 - 7,9 puuladvad painduvad, oksad liiguvad,veepinnal on vahused lained

5 ÜSNA TUGEV TUUL 8,0 - 10,7 peened puud õõtsuvad, meri

kohiseb

6 TUGEV TUUL 10,8 - 13,8 jämedad puuoksad õõtsuvad, veepinnal on rohkesti vahtu

7 VALI TUUL 13,9 - 17,1 puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad, laineharjad murduvad, veepind on vahuvöödiline

8 RAJUTUUL 17,2 - 20,7 oksad murduvad, pikad kõrged lained

9 TORM 20,8 - 24,4 hooned purunevad, puud murduvad meri mühiseb, õhus on veepritsmed

10 TUGEV TORM 24,5 - 28,4 tormikahjustused, merel on tugev lainetus.

11 MARU 28,5 - 32,6 laialdased tormikahjustused, merel on torm,halb nähtavus

12 ORKAAN 32,7 - 36,9 katastroofilised purustused

3. Tööjuhendid lastega tegutsemiseks3.1 Aktiivtegevused

Tegevuse teema: Tuule tants ( tuule tugevus, tuule suund, tuulelipp)

Tegevuse aeg: kõik aastaajad toas ja õues

Eesmärgid:Laps määrab erinevate vahenditega tuule suuna

Laps saab uusi teadmisi tuule jõust

Laps tutvub õuealal tuulelipuga ja saab teada, milleks tuulelippu kasutatakse

Lapsel täpsustub u hääldamine

Laps oskab reguleerida oma hääle valjust

Valdkond: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, muusika

Tegevuse käik:1. osa toas

Õpetaja esitab laulu

Tuule vembud Krista Aavik

Arutelu teemal: mida tuul teeb?

Mõisted: lennutab, lükkab, tiirutab

Piltide vaatlus tuule tegevusest

Mäng „Tuul metsas“

Mängu käik:

Lapsed (puud) seisavad ringjoonel koos õpetajaga. Õpetajate sõnade järel: „Tuul puhub

vaikselt, uu-uu-uu“ liiguvad lapsed käsi peakohal ja kordavad vaikse häälega „Uu-uu-uu“. Kui

õpetaja ütleb: „Tuul puhub tugevasti uu-uu-uuu“, vastavad lapsed valju häälega „Uu-uu-uu“,

ja liigutavad käsi ülal kiiresti.

Märkus:

Lapsed loevad koos „Puhub tuuleke, puhub tuuleke“. Linale on asetatud värvilised puulehed.

Lapsed puhuvad lehti vaikselt ja valjult. Lehtede asemel võib kasutada paberist lumehelbeid,

lilli jne.

2.osa õuesVäikene õpperadaVahendid: tühjad tikutopsid, papp kahepoolse teibiga

Tegevused õues:tuulelipu vaatlus, tuulelipu abil tuule suuna määramine

Erinevate vahenditega tuule suuna määramine

Tuule tegevuse jälgede otsimine väikesel õpperajal

Õpetaja küsimused lastele:

Mida tuul on siia toonud?

Mis sa arvad, kust need pärit on?

Lapsed korjavad tikutopsi erinevat looduslikku materjali, mida tuul on siia lennutanud. Laps

kujundab hiljem looduslikust materjalist pildi, kleepides leiud papil olevale kahepoolsele

teibile.

Mäng „Lehed tuules“Eesmärgid:Õpetada suunama suust tulevat õhujuga. Õpetada suust tuleva õhujoa tugevust reguleerima.

Vahendid: Sügislehed

Mängu käik:Mängitakse tuulevaikse ilmaga. Mängijad korjavad vajaminevad lehed. Tähistatakse

mänguväljaku piirid. Lehtedele puhutakse nii tugevalt, et need hakkavad lenduma ettepoole.

Lehti puhutakse stardijoonelt üle finišijoone.

Lehed võib puhuda kokku ühte hunnikusse.

Lehtede asemel võib kasutada teisi kergeid loodusmaterjale.

NB! Puhumine on laste jaoks väga intensiivne tegevus, seetõttu ei tohi vahemaa stardi ja

finišijoone vahel olla pikk!

Laul „Lehed ja tuul“ E. Salm

Vallatlevad sügiskuul rõõmsalt lehed igal puul. Lehed sikisakilised sügiskulla värvilised.

Aga siis kui tõuseb tuul, sosistavad lehed puul. Millist lehte soovid sa, kelle võtad tantsima?

Kuulame mis vastab tuul: „Soovin lehte vahtrapuult.“ (kase-, tammepuult jne.)

Tegevuse teema: Tuule vallatused ( õhk, tuule tekkimine, tuule tekitamine)

Tegevuse aeg: kõik aastaajad toas ja õues

Eesmärgid: Laps saab uusi teadmisi tuule tekkimisest

Laps nimetab tuule omadusi ( tugev, nõrk, soe, külm)

Laps teab õhu vajalikkust

Valdkond: Keel ja kõne, mina ja keskkond, liikumine

Vahendid: käpiknukud rahvajutu esitamiseks( teekäija, tuul, päike)

Tegevuse käik: 1. osa toas

Lapsed istuvad ringis patjadel. Õpetaja esitab mõistatuse tuulest

„Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu?”

Arutelu teemal, kuidas tekib tuul?

Õpetaja lavastab rahvajutu „ Tuul ja päike”

TUUL JA PÄIKERahvajutt

Tuul ja päike läksid vaidlema, kummal õnnestub teekäijal kuub seljast võtta. Tuul uhkustas:

”Mina väheke raputan ja teekäija kukub kuuest välja.” Tuul ajas põsed punni ja hakkaski

puhuma. Teekaija tõmbas kuuehõlmad kõvemini kinni. Tuul puhus aina tugevamalt. Teekäija

läks tuule eest varju põõsa taha. Tuul puhus põõsa oksad päris vastu maad. Teekäija

tõmbas kuuehõlmad veelgi kõvemini kinni ega mõelnudki seda seljast võtta. Lõpuks lausus

päike: „ Sa oled nüüd küll oma tugevust näidanud, las mina proovin teekäijal kuube seljast

võtta.”

Tuul oligi väsinud ja jäi vaikseks. Päike hakkas paistma. Teekäija tuli põõsa varjust välja ja

hakkas edasi astuma. Astudes päikesepaistel, hakkas peagi soe ja juba ta tegigi

kuuehõlmad lahti. Päike paistis ikka palavamalt. Teekäija võttis kuue seljast.

Päike lausus tuulele: ” Tee enne, kiida pärast!”

Õpetaja küsimused lastele:Mille üle Tuul ja Päike vaidlesid?

Mida tegi tuul?

Mispärast jalakäija kuuehõlmad kõvemini kinni tõmbas?

Mis juhtus, kui Päike paistma hakkas?

Mida Päike tuulele lausus?

Tuule tekitamine: õhu puhumine käeseljale lahtise suuga, torus huultega ( soe õhk,

külm õhk)

Kirja eelharjutusTuul (O. Saar)Tuul lendas tulise tuhinaga,

saba jäi kinni aia taha.

Sabata tuul on väsinud tuul,

kükitab, vaeseke, õunapuul.

2. harjutust tehakse kahe pliiatsiga

2. osa – tegevus õues Küsimused lastele: Kuidas on aru saada, et õues puhub tuul?

Tähelepanumäng „ Tuul ja päike” Lapsed moodustavad ringi - Päikese. Kui õpetaja ( hiljem ka mõni laps) hüüab Tuul, siis

hakkavad kõik lapsed ringi jooksma, kui hüüab Päike, siis peavad lapsed moodustama ringi.

Tegevuse teema: Lehvik - kaunistamine, voltimine ( individuaalne töö)

Tegevuse aeg: kõik aastaajad toas, kevadel, suvel, sügisel õues

Eesmärgid: Laps voldib paberit, keerates teda nii ühte, kui teistpidi.

Laps kasutab erinevaid materjale lehviku kaunistamiseks

Valdkond: mina ja keskkond, kunst, muusika

Vahendid meisterdamiseks: Toas - paber voltimiseks, lehviku kaunistamiseks õli- või

rasvakriidid, värvipliiatsid, geelvärvid. Õues- paber voltimiseks, loodusliku materjali

kasutamine värvimiseks ( lilled, erinevad taimed, lehed, rohi jm.)

Laulumäng „Tuuleke“

Mängu käik: Üks laps on tuuleke, teised vihmapiisad. Lugege koos esimene salm. Seejärel

hakkab tuuleke talle antud pillil (triangel, marakas, kõlapulgad) mängima. Vihmapiisad

hüplevad aeglaselt või kiiresti, just nii kuidas vihma sajab. Kui pillihelid vaikivad, jäävad

lapsed seisma ja loevad teise salmi.

Tegevuse käik: Õpetaja näitab lastele erinevaid lehvikuid

Piltide vaatlus

Arutelu: milleks kasutatakse lehvikut? Missugused mustrid on lehvikutel?

Õpetaja näitab ette, kuidas paberit lehvikuks voltida

Õpetaja tutvustab vahendeid, mida saab lehviku kaunistamiseks kasutada

Lapsed valivad vahendid ise, õpetaja juhendab

Õpetaja juhendab lapsi lehviku voltimisel

Tegevuse teema: Tuule laulud ( helid, mida tuul tekitab, tuulekell)

Tegevuse aeg: kõik aastaajad toas

Eesmärgid:Laps nimetab tuule helisid – ulub, vingub, viliseb jm.

Laps osaleb tuulesümfoonia loomises

Laps tutvub erinevate tuulekelladega ja nimetab, millest need tehtud on.

Valdkond: mina ja keskkond, muusika, kunst

Vahendid: suur kirju rätik õpetajale, lastele kilekotid, erinevat sorti paberid, kõlapulgad,

kellukesed, linnuvile, linnupill veega, okariin (savipill)

Vahendidi meisterdamiseks: savist lillepott, paksu paberit, nööri, punast, musta ja valget

akrüülvärvi (võib ka värvida guassvärvidega, mis peale värvi kuivamist kinnitatakse lakiga).

Mõned käsitöö helmed või seibid, mutrid, võtmed, (see, mis teeb heli)

Tegevuse käik: Õpetaja küsib laste käest küsimuse: nutab kui laps, ulub kui koer?

Tuule helid CD pealt, iseloomustamine

http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=wind#mt:4

Tuulesümfoonia – õpetaja jagab lastele erinevad vahendid mis on erinevate helide

tekitamiseks. Õpetajal on värviline siidirätik, tema on dirigent. Lapsed on oskester.

Samal ajal osutab õpetaja rätikuga lastele, kes peaksid teatud helisid tekitama. Nii

sünnib tuulesümfoonia.

Õpetaja jutustab loo, kuidas ilm muutub ja on oodata tormi.

„Lepatriinu“Varavalges aasal tuul kord keerutas, lepatriinu unest üles äratas...Kastepiisast peeglist

ennast vaatas ta ja siis hakkas kohe külla minema. Selga pani triinu riided paremad, täpilise

kuue ja kingad toredad... Selgelt paistab päike. Kastepiisku veel särab punakuue suurtel

täppidel. Kuid ta kohal vilgub tillukene sääsk: „Kohe tuleb sadu! Kodus on su pääs!“

Lepatriinu silma tõusid pisarad: „Märjaks saab mu kleit ja kingad ilusad. Ei ma jõua koju

varjule, aita, sääsk, mul leida vihmavarjuke.“ Vastikult siis kiunus sääseisand seal: „Triinu

vihmavari? Pole kuulnud eal!“ Välgatas siis pikne, kärgatas ka kõu, (Siia vahele tuleb tuulesümfoonia mäng) korjas triinu kokku viimasegi jõu, puges lehe varju, raputas end seal

– äkki näeb, et liblikas istub oksa peal. Istub lõbus peiar, tiivad kuivad tal, istub kena kirju

vihmavarju all. Ütleb: „Lepatriinu, kuuest sa ei hooli, täppe sinu turjal vihmavesi noolib!“

Vaene lepatriinu kohe nutma puhkes: „Ei sa minust hooli, oled kuiv ja uhke, vangutad vaid

pead, ei aita nõu ja jõuga, et ma vihmavarju all võiksin koju jõuda!“ Piinlik hakkas liblikal,

astus ligi talle, võttis vaese triinu vihmavarju alla, juhatas ja aitas kavaleri moodi, saatis

lepatriinu lähimasse poodi.

Tegevuse teema: Tuulekell „ Lepatriinu” ( grupitöö)

Erinevate tuulekellade vaatlemine

TUULEKELL „LEPATRIINU“

Nipid:

  

2. osa õues

Mäng „Tuul ja äike“Reegel: Lapsed tegutsevad õpetaja ütluse järgi

Mängu käik:Lapsed seisavad mänguväljaku ühes otsas. Kui õpetaja ütleb „tuul“, tõmbavad lapsed

kopsud õhku täis ja liiguvad õhku välja puhudes mänguväljaku teise otsa. Liikuma peab nii

kiiresti, et väljapuhutav õhk lõppeks mänguväljaku teise otsa jõudes. Kui õpetaja ütleb „äike“,

liiguvad lapsed saali teise otsa, imiteerides valjusti erinevaid loomahääli (nt. „äike“ räägib

karude keeles).

Tegevuse teema: tuule abi – tuuleveskiEesmärgid : Laps kasutab meisterdamisel kääre ja liimi otstarbekalt

Laps saab aru tuleveski ja tuulegeneraatori vajalikkusest

Laps saab aru kirjanduspala sisust

Tegevuse aeg: kõik aastaajad toas ja õues

Valdkond: keel ja kõne, kunst, mina ja keskkond

Vahendid: pildid, jogurtitopsi või joogitopsi, pappi tiibade jaoks, rõhknaela, markerit

Tegevuse käik: Õpetaja esitab mõistatuse : „Mikit-mäkit mäe otsas, neli sarve peas?”

Õpetaja esitab kirjanduspala „ Helikopter ja tuuleveski” HELIKOPTER JA TUULEVESKIEno Raud

Helikopter lendas kõrgel taeva all siia ja sinna. Ühes kauges külas märkas ta tuuleveskit,

kelle tiivad suure hooga ringi käisid. Helikopter ei olnud tuuleveskit enne näinud. Ta laskus

madalamale ja hüüdis: „ Oled sina ikka naljavend! No mis sa asjata vaevad end. Vehid ja

vehid, aga kasu sellest pole mitte mõhku ja ikka sa ei tõuse õhku.”

Tuuleveski kõneles: „ Mina jahvatan vilja, olgu vara või hilja. Teised minusugused peavad

küll vanaduspäevi, aga mina ei taha veel puhkust, mina tunnen tööst rõõmu ja uhkust.”

„ No siis on iseasi,” ütles helikopter. „Palun vabandust!”

Ja edasi lennates ta mõtles:” Küll on ikka tubli vanake!”

Pildil tuuleveski vaatlus ( võimalusel maketi vaatlus)

Tuulegeneraator ( elektrituulikud)

Meisterdamine „Tuuleveski“

Töökäik:

1. Lõigata papist välja tiivad. 2. Joonistada markeriga topsile ukseava, võid ka mõne aknaava joonistada. 3. Kinnitada rõhknaelaga tiivad topsi külge.

2. osa õues

Katse „Vahva tuulemõõtja“Vahendid: tuge papp, käärid, 4 papptopsikut, sukanõel, lühike kustukummiga pliiats, tühi

niidirull, puidust alus, kleeplint, liim, plastiliin

Tegevus käik:1. Liimida niidirull puidust aluse külge.

2. Lõigata papist kaks riba mõõtudega 5x45 cm. Lõika mõlema riba keskele sälk, ja

ühenda ribad teineteisega, nii et moodustuks rist.

3. Torgata peenike pikk sukanõel papist risti keskele.

4. Lõigata kääridega papptopsikute servadmadalamaks ja kleepida topsikud põhjapidi

risti vabadesse otsdesse.

5. Suruda papist risti läbiv nõel nõelasilma pidi pliiatsi otsas oleva kummi sisse ja pista

pliiats niidirulli keskele. Tasakaalusta pliiats niidirulli sees plastiliiniga.

6. Asetada tuulemõõtur tuule kätte.

Mis toimub?Papist topsikutega rist hakkab pöörlema.

Miks?Papptopsikud püüavad tuule jõu kinni ja rist hakkab liikuma. Tuule kiirus on seda suurem,

mida sagedamini papist rist end minutis pöörab.

Nõuanne: Juhul kui tuul puhub, aga rist ei hakka pöörlema, tuleb auku papist risti keskel

veidi suuremaks teha.

Tegevuse teema. Tuule jõud – tormine meri, tuule tegevus rannalVahendid: veinikorgid, hambaorgid, puulehedTegevuse käik :

Meres lainte harjal hüppan,

paate kukerpalli lükkan,

puidki metsas murran maha,

alati teen mida tahan.

Luba kelleltki ei küsi,

paigal kunagi ei püsi. (tuul)

Piltide vaatlus

2. osa õues

Õppekäik mere äärde

Teel randa korjatakse puulehti.

RannasVaadeldakse merd, laineid. Arutletakse, miks on lained vahel väiksed, vahel suured, millal on

meri tormine. Jälgitakse lainetust, lainete jõudmist liivale. Vaadeldakse liiva, otsitakse

erinevaid mustreid liival. Arutletakse, kuidas tuule mõjul tekivad need mustrid liivale.

KatseÕpetaja annab igale lapsele riideriba. Laps tõstab riideriba üles ja tunnetab tuule jõudu. Laps

kõnnib ja jookseb riideriba käes.

Mäng “ Kus on U?”Õpetaja kirjutab pulgaga liivale suure U tähe. Iga laps kirjutab samuti U- tähe. Õpetaja

nimetab sõnu. Kui sõnas on U-häälik läheb laps U-tähe sisse ja ütleb, kas U on sõna

alguses, keskel või lõpus. Kui sõnas ei ole U- häälikut, tuleb laps tähe seest välja.

Meisterdamine: laev

Vahendid: veinipudeli korgid, hambaorgid, puulehed

Tegevuse käik: Õpetaja näitab ette, kuidas laeva meisterdada. Korgi sisse torgatakse

hambaork ja puuleht asetatakse läbi orgi.

Õpetaja juhendab lapsi laeva meisterdamisel.

Mäng „Tormisel merel“Lapsed liiguvad, oma „laevad“ käes, läbisegi merel ühelt kaldalt teisele. Mängujuht annab

pudelisse vilet puhudes tormihoiatuse. Mängijad peatuvad kohe, asetavad oma „laeva“

peatuskohas oma jalgade ette merele ja hakkavad seda pulgakese abil lähima kalda poole

lükama. „Laeva“ ei tohi lükates vigastada, muidu ta hukkub tormis, st langeb mängust välja.

Oodatakse, kuni kõik mängijad on oma „laevad“kaldale saanud ja korratakse mängu.

Tagasiteel lasteaeda läbi rannapargj vaadeldakse tuule mõjul kaldu kasvanud puid.

Arutletakse, miks need puud on nii kasvanud.

LISAD

Ilmajaam igasse kodusse! (Burrometer) Materjal:1. Kasepuust teivas.

2. Tükk vineeri.

3. Köiejupp.

4. Neli puupulka.

5. Naelad.

Konstruktsioon:Kasepuust (kuusepuust) teivas lüüakse maa sisse 71 cm sügavuselt

nii, et maapealse osa pikkuseks jääks 151 cm. Teiba ülemise otsa

külge lüüakse naeltega neli puupulka, millede külge omakorda kinnitatakse vineerist välja

lõigatud eesel. Eesli kõrvad peavad teiba ülemisest otsast asetsema 59.5 cm kaugusel. Eesli

tagumise otsa külge seotakse köiejupp (soovitav sünteetilisest materjalist).

Tööprintsiip:1. Kui saba liigub, on tuuline ilm.

2. Kui saba ei liigu, tuult pole.

3. Kui saba otsast tilgub, sajab vihma.

4. Kui saba heidab varju, paistab päike.

5. Kui saba on härmas, on pakane.

6. Kui saba pole näha, on udu

Kasutatud ja täiendav materjal

Rahvajutt „Tuul ja Päike” Mari-Epp Täht „ Õhuraamat” lk. 16-17.

Haavik, Õie ( 1995). Loodusnähtused ja taimeriik. Hk trükikoda: Tallinn.

Mänd, Heljo „Pisikese tuule tarkus” Isa, palun loe mulle lk.61.

Raud, Eno „ Helikopter ja tuuleveski” Kirju-Mirju lk. 75.

Enno, Ernst „ Laps ja tuul”. Laste Sõna lk. 169-170

Margus Veerne „Meie pillid kõigi rõõmuks““, Kirjastus „Talmar ja Põhi“

„Lepatriinu“ AS Sinisukk 1999

„365 eksperimenti lastele igaks päevaks“ Varrak 2010, lk. 106

Sirje, Raadik „Mängime kirjutamist“ Ilo 2010 lk. 21

Ave Kumpas, Jana Silm „Väikese lapse laulud 2“ lk. 36

„Mänge siit ja sealt“ koost. Maaja Mänd

„Mängime ja õpime“ koost Aino Ugaste

„Metstötsi rajad“ Margit Tõhk lk. 185-186

„Õpime õues mängides“ Sirje Raadik lk. 54

http://et.wikipedia.org/wiki/Tuul

http://www.dltk-kids.com/crafts/insects/mladybugchime.htm