Ühtne pindalatoetus
DESCRIPTION
Ühtne pindalatoetus. 1. EL määruse projekt. Arutelu teraviljakomitees 2.oktoobril 2. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis 3. Täiendavad otsetoetused Töövariant. Eesmärk. Liitumisläbirääkimiste tulemused Administratsiooni ülesehituse osas liitumisjärgsete kohustuste suur hulk - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Ühtne pindalatoetus
1. EL määruse projekt.Arutelu teraviljakomitees 2.oktoobril
2. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis3. Täiendavad otsetoetused Töövariant
Eesmärk
Liitumisläbirääkimiste tulemused
Administratsiooni ülesehituse osas liitumisjärgsete kohustuste suur hulk
Liitumisjärgselt toetustaseme suhteliselt madal tase – 25%
Vajadus tasakaalustada
Toetuse alusedPõllumajandusmaa, sealhulgas aktiivsest kasutusest ajutiselt väljas olev heas korras põllumajandusmaa (lisa 1).Minimaalne põllumajandusmaa suurus majapidamises toetuse taotlemiseks 0,3-1 ha
(lisa 2). Kogu otsetoetuste finantspakett jagatakse põllumajandusmaa ha arvuga
Artiklid 1-3
Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused
Määruse “süda”Raamistik, mis ühtlustab liikmesriikides kehtestatavate nõuete valdkonnaSanktsioonid, mida rakendatakse nõuete eiramise (hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu) puhul
Artikkel 4
Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused
Valdkond Nõue
Pinnase erosioon: Kaitsta mulda vastavate meetmete kaudu
Minimaalne taimkate, minimaalne maa korrashoid kohalikest erisustest lähtudes, terrasside säilitamine
Pinnase orgaanilise aine sisaldus:Säilitada mulla orgaaniline koostis kasutades sobivaid töövõtteid
Viljavahelduse rakendamine
Põhu kasutamine
Pinnase struktuur: Säilitada mulla struktuur kasutades sobivaid töövõtteid
Sobivate masintehnoloogiate kasutamine
Minimaalne kasutuse tase: Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud
kooslused
Minimaalne loomkoormus/ sobivad loomakasvatuse režiimid, püsikarja-maade kaitse, maastike kaitse, soovimatu taimkatte leviku tõkestamine põllumajandusmaal
Lisa 3
Toetuse taotlemine ja kontroll
Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab nõuetekohaselt põllumajandusmaad võib esitada taotluse liikmesriigi poolt määratud tähtajaks, hiljemalt 15. juuniks avalduse, mida menetletakse kui pindalatoetust (IAKS tähenduses)
Artikkel 5
Vähendamised ja mahaarvamised
Nõuete eiramisel (vähem 5%, 20%, 50%)
Erinevused taotletud ja kontrolli käigus tuvastatud pinna osas (vähendused kui erinevus 3-30%, 30-50%, üle 50%)
Vähendamine hilinemiste puhul 1% tööpäevas kuni 25 kalendripäeva jooksul
Artiklid 6-7
Toetusmakse
Ühtne hektarimakse ette teada
Kui taotlusi rohkem kui fikseeritud põllu-majandusmaa, vähendatakse hektarimakset proportsionaalselt teatades vähendamise koefitsient EK-le 30. novembriks
Reeglina väljamakse peale 1.detsembrit, teatud tingimustel 50% ettemakse võimalus
Artiklid 8-9
Teabe edastamine EK-le
15. septembriks 2004 taotluste kogusuurus
30. novembriks 2004 vähendamise koefitsient
15. maiks 2005 tegelik väljamakse summa
Artiklid 8 ja 10
Ühtne pindalatoetus Eestis
Põllumajandusmaa suuruse mõju sektorile aastal 2004 ja edaspidi
Valikud minimaalse suuruse osas
Liitumislepingu kohane finantspakett, selle võimalikud muudatused
Valikud ja tulem
Põllumajandusmaa suurus 800 000 ha
Minimaalne toetusõiguslik maa 1 ha
Senise finantspaketi alusel ca 380 kr/ha
Maksimaalselt võimalik toetus
Otsetoetused kuni 25% EL eelarvest
305,1 mln krOtsetoetused kuni 40% (kuni 25% MAK eelarvest) 183,1 mln kr Otsetoetused kuni 55% rahvuslikust eelarvest
234,1 mln kr
Erisused mida taotleme
Hilinemise perioodi vähendamine 25 kalendripäevalt 10-le
Ettemakse võimalus alates septembrist Eesti eelarve vahendite arvel
Kriteeriumid lisa 3 aluselValdkond Standardid Eesti poolsed kriteeriumid
Minimaalne kasutuse tase:Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud kooslused
Kasutuses oleval haritaval maal kasvatatavad põllukultuurid
aktiivses tootmises oleval maal kasvatatakse põllumajanduskultuure, mis on külvatud hiljemalt 15. juuniks. Tegevused on kantud põlluraamatusse.
Ajutises kasutuses väljas oleval haritaval maal ebasoovitava taimkatte leviku tõkestamine
Toetust ei maksta maale, millele ei ole 1. juuliks rajatud kultuuri või millele pole rajatud mustkesa (st hoolitsemata ja võssa kasvav)maa peab olema haritud (mehhaaniline või keemiline umbrohutõrje tehtud) 1. juuli seisuga ning eesmärgiga võtta maa kasutusse või panna peale pikaajaline kultuur.
Püsikarjamaade ja looduslike rohumaade kaitse
Karjatamine või niitmine vähemalt 1 kord enne 31. juulit
Põllukultuuri täiendav otsetoetus
Lähtekoht- 365 tuh ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu (teraviljad, teatud kaunviljad, heintaimed) ja 1306 kr/ha 55% taseEttepanek – kasutada selleks otstarbeks täielikult MAK eelarvetÜhtse pindalatoetuse maksena 381 kr/ha
täiendava otsetoetusena kuni 925 kr/ha
Loomakasvatussektori täiendav otsetoetus
Toetusõiguslikke loomühikuid erinevate skeemide alt kokku 201 tuh lü
Kasutatav karja- ja söödamaa 414 tuh ha
Loomühiku kohta arvestuslikult 2,06 ha maad, sellest tulenevalt kaetakse loomühiku kohasest toetusest 786 krooni loomühiku kohta ühtse pindalatoetuse kaudu
Veiste täiendav otsetoetus
Lähtekohad: makse toetusõiguslikele veistele (v.a. piimalehmad) 1453 kr/lü 55% tasemel
Ettepanek: maksta täielikult riigieelarve vahenditest
Ühtse pindalatoetuse kaudu 786 kr/lü
täiendava otsetoetusena kuni 667 kr/lü
Utekasvatuses täiendav otsetoetus
Lähtekoht: võimalik makse 2003.aasta tase +10%, makse toetusõiguslikele uttedele 1578 kr/lü
Ettepanek: maksta riigieelarve vahenditest
Ühtse pindalatoetuse kaudu 786 kr/lü
täiendava utetoetusena kuni 792 kr/lü
Ühikumäär toetusõiguste alusel
25% EL
eelarvest
Täiendav toetus
MAK-ist
Täiendav toetus
riigieelarvest
Põllu-kultuuridele
381 kr/ha 925 kr/ha -
Veistele 381 kr/ha e.
786 kr/lü
- 667 kr/ lü
Uttedele 381 kr/ha e.
786 kr/lü
- 792 kr/lü
Muule maale 381 kr/ha - -
Toetussumma toetusõiguste alusel
25% EL
eelarvest
Täiendav toetus
MAK-ist
Täiendav toetus
riigieelarvest
Põllu-kultuuridele
139,2 mln kr 337,5 mln kr -
Veistele 87,2 mln kr - 73,9 mln kr
Uttedele 5,6 mln kr - 5,7 mln kr
Muule maale 73,1 mln kr - -