Ülevaade koostootmisest Euroopa riikides

Millised on soodustavad tingimused koostootmise laialdasemaks arenguks:

Energiatootmise kõrge kasutegur.

Suhteliselt vähesed keskkonnakahjulikud heitmed.

Võrreldes tsentraliseeritud energiatootmisega on koostootmine tarbijale lähedasem, on väiksemad energia ülekandekaod, tootmine on tarbija vajadustele paindlikumalt reguleeritav

Töökindluse suurenemine tarbijate varustamisel soojusega ja elektrienergiaga

Elektrituru liberaliseerimine, monopoolse ja reguleeritud energiaturu muutumine vabaturuks.

Millised takistused esinevad Euroopa riikides, mis pidurdavad koostootmise arengut

Puudub soodustariifide süsteem, mis reguleeriks reservi- ja tipuenergia ostmist tarbijatele, kes baaskoormust ei osta vaid toodavad ise.

“Puudulik” tariifide süsteem ülejääva elektrienergia müügiks võrku.

Investeeringute pikk tasuvusaeg, tulenevalt majanduslikust situatsioonist.

Paljudes maades on kas piiratud seadustega või kallis ühendamine süsteemsesse ühendatud elektrivõrku.

Paljudes maades on bürokraatlikult piiratud ja keeruline energiatootmise tegevuslubade saamine.

Kütuste ja keskkonna heitmete maksustamise keerukas ja muutuv süsteem.

Elektrituru muutustest (kas monopoolne või avatud) tulenev teatud segadus, elektrihinna ebakindlus.

Koostootmiseks sobivaima kütuse - maagaasi varustuse puudumine. Näitena puudub gaasivarustus Portugalis ja Kreekas.

Kaugkütte osa elamu ja avalik sektori soojusvarustuses: 85% Island 70%Venemaa, Leedu 68% Läti 53% Poola 52% Eesti 50% Taani, Soome 42% Rootsi 12% Saksamaa

Koostootmine katab kaugküttest :79% Saksamaa75% Soome Taani

Koostoomisest toodetud elektri osakaal kogu maa vajadusest:

36% Soome

62% Taani

11% Saksamaa

6 % Rootsi

(Arto Nourokivi, Helsingi University of Technology, 2002 December)

Elektri ja gaasi hinna suhe erinevates riikides

Erinevate riikide võrdlus koostootmist soodustavate

tariifide, subsideerimiste ja fiskaalpoliitika poolest.

Lühiülevaade koostootmise olukorrast erinevate riikide kaupa

Taani:Taani on üks riikidest, kus koostootmine on enim arenenud, seda peamiselt kaugküttesüsteemidega. Taanis on tugev riigipoolne toetuspoliitika vastavate maksude ja subsideerimise kaudu. Samas on aga tööstuses koostootmine palju vähem levinud, seega tööstus on potentsiaalne arenguruum koostootmisele Taanis. Taani valitsus jätkab koostootmise edendamist just keskkonnakaitselisest eesmärgist. Kuigi valitsus järgib Euroopa Liidu Elektritootmise direktiivi, eelistatakse keskkonnakaitselisi eesmärke turu liberaliseerimisele.

Ülevaade Taanis kasutatud subsiidiumitest ja toetustest koostootmise arendamiseks

(Allikas: Combined Heat and Power in Denmark, Danish Energy Agency, 1998.)

1992-1996 aastad:Investeeringu subsideerimine kaugkütte üleviimisel väikse võimsusega koostootmisele ja biomassi kasutamisele, juhul kui selline üleviimine tõstaks tarbijate jaoks soojuse hinda. Subsiidiumid kokku 50 milj. DKK aastas viie aastase perioodi vältel.

1992: Investeeringu toetused uutele kaugkütte võrkudele ja olemasolevate võrkude uuendamiseks juhul, kui elektrienergia tooodang antakse võrku.

1992: Subsiidiumid elektrienergia tootmisele, mida müüakse võrku väikese võimsusega koostootmisjaamade poolt ja tööstuslike koostootmisjaamade poolt, millised töötavad kas maagaasil või taastuvatel energiaressurssidel. Subsiidium on 100 DKK/MWh, kuid biogaasi kasutavad, õlgi ja puitu põletavad katse- ja demonstratsioonjaamad saavad veel täiendava subsiidiumi 170 DKK/MWh.

1992: Investeeringute toetused energia säästu meetmetele tööstuses ja kaubanduses, kaasa arvatud koostootmine.

Ülevaade Taanis kasutatud subsiidiumitest ja toetustest koostootmise arendamiseks (järg)

1992: Investeeringu subsiidiumid tsentraalkütte paigaldamiseks enne 1995 ehitatavatesse majadesse piirkondades, kus kaugküte on tagatud koostootmisagregaatide tööga, tagamaks suurte kaugküttesüsteemide laienemist ja nende juurutamise kiirendamist, põhiliselt suurtes linnades. 150 milj. DKK aastas on ette nähtud investeerida aastatel 1993...2002 (kokku 1,5 miljardit DKK).

1995: Keskkonna maksete (green taxes) sisseviimine kaubanduses ja tööstuses. Maksud tagastatakse investeeringute toetuseks täies ulatuses. Aastatel 1996...1999 selliste maksete summa on kokku 2,6 miljardit DKK. 40% sellest suunatakse tööstuslike koostootmisagregaatide rajamisele.

1997: Subsiidiume väikese võimsusega maagaasil või jäätmetel töötavatele koostootmisjaamadele vähendati 70 DKK/MWh-ni. Taastuvate energiaallikate arvel töötavatele koostootmisjaamadele jäi alles subsiidium 100 DKK/MWh.

1997: Subsiidiume tööstuslikele maagaasil töötavatele koostootmisagregaatidele vähendati 70 DKK/MWh-ni ja subsiidiumi perioodi piirati 8 aastaga seadmetele võimsusega alla 4 MW ja 6 aastaga seadmetele võimsusega üle 4 MW.

Holland:

Edukalt arenenud koostootmine. Soodustanud on seda olemasolev hea gaasivõrgustik, ranged keskkonnanõuded. Riik planeerib installeerida lähiaastatel 8000 MWe s.o. 40% kogu installeeritud võimsusest aastaks.

Elektrituru liberaliseerimine (kolme etapiline) on käivitunud.

Soome:

Nagu Taani ja Holland, on koostootmisest tulev elektritoodang kõrge osakaaluga kogu maa elektrienergia toodangust. Võrreldes eelpoolnimetatud kahe maaga, ei ole olnud Soomes valitsuse poolset toetuspoliitikat. Koostootmine on end majanduslikult õigustanud tänu külmale kliimale. Koostootmine jätkub, kuid aeglustuvas tempos.

Elektriturg on täielikult avatud.

Austria:Koostootmine on Austrias levinud. 1994 aasta andmetel ligi neljandik elektrienergiast saadi kombijaamadest.

Põhjustatud on, et kombijaamad on seotud tööstusega.

Saksamaa:Koostootmine suhteliselt hästi arenenud, kuid on veel paljud takistused, mis ei võimalda realiseerida kogu olemasolevat koostootmise potentsiaali.

Elektrituru liberaliseerimine on küll takistusi kõrvaldanud, kui elektri madalat hinda võib ka lugeda takistuseks. Suhteliselt varasem kõrge elektri hind julgustas ja soodustas just tööstuses toimivat koostootmise arengut.

Detsentraliseeritud gaasi ja elektrituru olemasolu on edasise gaasil põhineva koostootmise arengu aluseks.

Riigid, kus koostootmise osakaal ei ole suur, kuid omavad soodsaid tingimusi või potentsiaali selle arenguks

Belgia:Ehki koostootmine on arenenud väga vähe kasutusel, on “asi” aeglaselt liikuma hakanud. Suuremad takistused loodetakse ületada koos elektrituru avamisega. Kaks suurt elektritootmiskompaniid Electrabel ja SPE on näidanud kasvavat

huvi arendada koostootmisprojekte koos klientidega.

Inglismaa:Koostootmine katab väikese osa kogu Inglismaa elektrienergia vajadusest. Koostootmise kasv aga on olnud viimastel aastatel kiire, ja eriti kasvas see siis, kui avati elektriturg. Elektrihind on siiski suhteliselt

madal, mis ei ole soosiv koostootmisele.

Rootsi:

Ehkki koostootmine ei ole eriti tugevalt arenenud, on olemasolev situatsioon huvitav. Valitsus on otsustanud lõpetada aatomjaama töö, mis katab riigi poole elektrienergia vajadusest. Millegagi peab seda asendama. Arvestades ranget looduskaitse poliitikat, on sobivaks variandiks koostootmisjaamad. Valitsus toetab teatavate kindlate meetmetega mittefossiilsete kütuste kasutamist ja elektrienergia asendamist kaugkütte süsteemides. Elektriturg on avatud.

Rootsi biokütusel töötavate auruturbiin koostoomisjaamad:

Riigid, kus koostootmise arengu tingimused on veel ebamäärased

PrantsusmaaPrantsusmaal koostootmisest tulev elektrienergia osa riigi kogu elektrienergia toodangust on madalaim Euroopa Liidu maadest. Vaatamata öeldule on koostootmise osakaal lühikese ajaga kasvanud 1-lt % ligi 2 %. Koostootmise potentsiaalset kasvu oodata aga ei ole. Põhjustatud on see esiteks, et elektritoodang tuleb aatomjaamadest, samuti ei ole oodata elektritarbimise kasvu. Teiseks on elektriturg monopoolse kontrolli all.

Ida Euroopa maade koostootmise arengu perspektiivid

Tsehhi:Koostootmine peamiselt koos nn. kaugküttega. Loetakse, et Tsehhil on head potentsiaalsed võimalused, kui vajalik oleks tänaseks ebaefektiivseks muutunud ja mittekeskkonnasõbralik tehnoloogia vahetus. Ülemineku protsess tsentraliseeritud majanduselt turumajanduselt edeneb jõudsalt, aga raskete sammudega energeetikas. Tulevikus on oodata ulatuslikumat loodusliku gaasi kasutamist.

Ungari:Ungaris koostootmise osakaal suur ja see tuleb kaugküttest. Potentsiaal koostootmise arengule on kui tekkib vajadus uute võimsuste järgi koos olemasoleva kaugküttesüsteemi renoveerimisega. Lähtudes olemasolevast situatsioonist, on suurtel koostootmisjaamadel paremad eeldused, kui keskmistel ja väikestel. Detsentraliseeritud tootmine aga eeldaks vastupidist.

Poola:Nagu teisedki endised idaploki maad, on kasutusel kaugküttega seotud koostootmisjaamad. Väljavaated arenguks on head, kuna on vajadus uute võimsuste järele. Ka on mõned vanad jõujaamad rekonstrueeritud. Põhikütus on süsi. Energia hinna reform on

käivitunud nii, et energiahind vastab tootmiskuludele.