Üpp reform
DESCRIPTION
ÜPP reform. Põllumajandusministeerium. Ettekande struktuur. Miks ÜPP reform Reformikava väljatöötamise korraldus Reformikava põhielemendid Hetkeolukord. Miks ÜPP reform. Miks ÜPP reform. Tarbijate ja maksumaksjate huvid WTO uus läbirääkimisvoor EL eelarve EL laienemine - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
ÜPP reform
Põllumajandusministeerium
Ettekande struktuur
Miks ÜPP reform Reformikava väljatöötamise korraldus Reformikava põhielemendid Hetkeolukord
Miks ÜPP reform
Miks ÜPP reform
Tarbijate ja maksumaksjate huvid WTO uus läbirääkimisvoor EL eelarve EL laienemine Konkurentsivõime
Tarbijate ja maksumaksjate huvid
Probleemid toiduohutuse ja kvaliteediga on olnud viimasel aastakümnel olnud mitmel korral avalikkuse tähelepanu all
On järjest kasvanud avalikkuse surve keskkonnasõbralikkuse suunas
WTO uus läbirääkimisvoor
Surve eksporditoetuste vähendamiseks Surve tootmisega otseselt seotud toetuste
vähendamiseks Surve turgude edasiseks avamiseks
EL eelarve
EL põllumajanduseelarve “külmutatud” Pidev surve põllumajanduseelarve
kasutamise arusaadavamaks põhjendamiseks
Euroopa Liidu laienemine
Põllumajanduse osakaalu suhteline kasv seoses laienemisega
Surve põllumajanduseelarvele
Reformikava väljatöötamise korraldus
Reformikava väljatöötamise korraldus
Aluseks AGENDA 2000 raames EL komisjonile tehtud ülesanne nn AGENDA 2000 rakendamise vahearuande koostamiseks 2002
Komisjoni vahearuanne läks aga tunduvalt kaugemale, kuna lisaks perioodile 2004-2006 (AGENDA 2000 finantsperiood), tehti rida ettepanekuid CAP reformimiseks järgmise finantsperioodi raames (2007-2013)
Reformikava väljatöötamise korraldus 2
Euroopa Komisjon sai volituse Euroopa Nõukogult töötada välja seadusandluse eelnõud CAP reformiideede rakendamiseks
Reformikava väljatöötamise korraldus 3
Arutelu ja otsustus EL põllumajandusministrite nõukogus
Arutelud COREPER-is ja SCA-s
Arutelud Euroopa nõukogu töögruppides
Euroopa Komisjoni ettepanek
Liikmes- ja kandidaatriigidversus
Euroopa Komisjon
ÜPP reformi arutelul on kandidaatriigid ja EL praegused liikmesriigid arutamas koos EK ettepanekut ÜPP reformi osas. Kandidaatriikidel on alati võimalus oma seisukohti väljendada, kuid nad ei osale hääletustel
Arvestades Eesti häälte arvu, on meie praegune võime oma arvamust väljendada praktiliselt võrdne liitumisjärgse perioodiga, st pigem mõjub meie võimalike seisukohtade argumenteeritus, kui häälte arv
Reformikava väljatöötamise korraldus 4
Eestit esindavad nõukogu töögruppides põllumajandusministeeriumi vastava osakonna spetsialistid (praegu ca 20 inimest)
Eelmisel nädalal oli näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, fütosanitaaria ja kalanduse osas kokku 31 istungit
Kokku peaksid ministeeriumi ametnikud osalema ca 1000 tööpäeva erineval komitee või töögrupi istungil
Reformikava väljatöötamise korraldus 5
Eesti seisukoht põllumajandusministrite nõukogus
Arutelud PMAN-is
Arutelud Eesti siseriiklikes töögruppides
Euroopa Komisjoni ettepanek
Eesti seisukoht nõukogu töögrupis ja SCA-s
Reformikava põhielemendid
Seadusandlik baas
ÜPP reformi põhiliseks seadusandlikuks formuleeringuks on Euroopa Nõukogu määruse, millega luuakse ühised reeglid ÜPP raames makstavateks otsemakseteks ning toetusskeemideks teatavate kultuuride tootjatele, eelnõu
Lisaks täiendatakse ka 1257 (st maaeluarengu määrust) ja mõningaid CMO määrusi (teravili, piim jne)
NB! NB! NB!
Alljärgnev kokkuvõte vastavast Alljärgnev kokkuvõte vastavast määrusest EI OLE LÕPLIK määrusest EI OLE LÕPLIK MÄÄRUSE TEKST VAID MÄÄRUSE TEKST VAID EELNÕU; MIS ON PRAEGU EELNÕU; MIS ON PRAEGU ARUTELULARUTELUL
Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur
ÜLDISED MÄÄRATLUSED– Cross Compliance – ehk nõuetele
vastavus– Degressioon ja modulatsioon– Põllumajanduse nõustamissüsteem– Integreeritud Administratsiooni ja
Kontrollisüsteem (IAKS)
Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur
Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem
Other Aid Schemes - muud otsemaksete skeemid
ülemineku- ja rakendusreeglid
Cross Compliance – ehk nõuetele vastavus
Põllumajandustootja, kes saab otsetoetusi on kohustatud järgima kohustuslikke majandamisnõudeid ning rakendama häid põllumajandustingimusi
Kui eelnimetatut ei täideta vähendatakse otsemakseid (teatud tingimustel kuni 100%)
Otsemaksete vähendamine rakendub, kui nõuetele mittevastavus avaldub
– põllumajandustootmises– põllumajandusmaa kastutamises– tööjõukasutuses
Degressioon
Degressioon tähendab, et kõiki põllumajandustootjale antavaid otsetoetusi vähendatakse kuni aastani 2012 alljärgnevalt:
– 1% 2006– 4% 2007– 12% 2008– 14% 2009– 16% 2010– 18% 2011– 19% 2012
Degressioon 2
Degressiooni ei rakendata põllumajandustootjatele, kelle otsetoetuste aastane maht jääb alla 5000 €
Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht jääb vahemikku 5000 – 50 000€ rakendatakse osalist (50% määrast) degressiooni
Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht ületab 50 000 € rakendatakse täismäära
Modulatsioon
Degressiooni kaudu otsemaksetest “vabanev” finantsressurss suunatakse EAGGF tagatisfondi maaelu arengu meetmete (1257/1999) finantseerimiseks järgmiselt
– 1% 2006– 2% 2007– 3% 2008– 4% 2009– 5% 2010– 6% 2011– 6% 2012
Modulatsioon
Modulatsiooni ressurss jagatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest– põllumajandusmaa– põllumajanduse tööhõive– GDP ostujõus
Põllumajanduse nõuandesüsteem (PNS)
Aastaks 2006 peavad liikmesriigid kindlustama põllumajanduse nõuandesüsteemi rakendumise nõustamaks põllumajandustootjaid maa ja ettevõtte majandamisel (kas era- või riiklik nõustamissüsteem)
PNS peab katma vähemalt nn nõuetele vastavuse meetmed
Põllumajandustootjatele on PNS kasutamine vabatahtlik
Põllumajanduse nõuandesüsteem 2
Alates 1.jaanuarist 2007 peavad liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjad, kes saavad rohkem kui 15 000€ otsemakseid aastas või kelle aasta käive ületab 100 000€ peavad osalema PNS-is vähemalt kord 5 aasta jooksul
Kui PNS on erasüsteem peavad liikmesriigid nimetama institutsiooni, milline vastutab vastava(te) süsteemi(de) tunnustamise ja järelvalve eest
Integreeritud Administratsiooni ja KontrolliSüsteem
Iga liikmesriigi kohustus on luua IAKS mille elementideks on– Elektrooniline andmebaas– Põllumassiivide identifitseerimissüsteem– Toetuste ja toetusõiguste registreerimissüsteem– Toetustaotlused– Integreeritud kontrollisüsteem
Kõik IAKS-I elemendid peavad olema seotud konkreetse põllumajandustootja taotlusega
Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem
Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem
Põllumajandustootja on õigustatud saama otsemakseid kui:
– ta on saanud toetusõiguse (payment entitlement) vastavalt referentsperioodil 2000 – 2002 saadus otsemaksetele (ei laiene kandidaatriikidele, kelle osas praegu ettepanek referentsperioodi kohta puudub)
– ta on saanud põllumajandusettevõtte pärandina põllumajandustootjalt kellele on viidatud eelmises lõikes
– ta on saanud toetusõiguse riiklikust reservist või ülekandena
Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 2
Võimalikud kaks toetusõiguse määramise alust– lähtudes konkreetse põllumajandustootja
toetustasemest TULEMUS: tekib iga tootja kohane hektarimakse
– lähtudes konkreetse riigi-, regiooni koguotsemaksete tasemest, mis jagatakse põllumajandusmaa hektarite vahel
TULEMUS: tekib riigile-, regioonile ühetaoline nn hektarimakse
Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 3
On defineeritud ka täpsed reeglid toetusõiguste üleandmiseks, rentimiseks jne jne
Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 4
Ühendatud otsemaksete süsteem asendab:– põllukultuuride toetusskeemi, lina ja kanepi
toetusskeemi– veise ja lambaliha toetusskeemid koos peamiste
lisamaksetega– kuivsööda toetusskeemi– piima toetusskeemi– seemnete toetusskeemi
MILLAL?
Praeguse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt aastast 2004, tõenäoliselt siiski hiljem (st näiteks 2007).
Selle süsteemi sisseviimine on administratiivselt aeganõudev ja samuti kulukas
Other Aid Schemes - Muud otsemaksete skeemid
Määruse eelnõu katab ka muudatused durum-nisu, kartulitärklise, riisi, teatud proteiinikultuuride, energiakultuuride osas
Teatud liblikõieliste otsemakse
Toetusmäär 55,57€ Maksimaalne garanteeritud pindala 1 400 000 ha
Otsetoetus energiakultuuridele
Toetusmäär 45€/ha Energiakultuurideks loetakse kultuure mida
toetatakse– bioetanooli, biodiisli, biogaasi, biometanooli,
biodimetüüleetri, bioõli, bioetüültertiobutüüleetri tootmiseks. Samuti elektri ja soojusenergia tootmiseks kasvatatavale biomassile
Maksimaalne garanteeritud toetatav pindala on 1 500 000 ha
Nõutav on tootja leping vastava tooraine sihipärase kasutajaga
Kartulitärklis
Toetatakse kartulitärklise tootmise eesmärgil kasvatatavat kartulit 55,27€ ühe tonni kartulitärklise tootmiseks vajaliku kartulikoguse kohta
Nõutav on ümbertöötlemisleping
Ülemineku ja rakendusreeglid
Otsemaksete juhtimiskomitee
Luuakse otsemaksete korralduskomitee (managing committee), mille eesistuja on EK esindaja
Volitused EK rakendusmäärusteks
Põllumajanduse nõustamissüsteemi rakendusmäärus
Määruse alusel makstavate toetuste rakendusmäärused (sh toetuskõlblikkuse kriteeriumid, taotluste esitamise tähtajad jne)
Piim
Piimakvoot
Praegune ettepanek komisjoni poolt on pikendada kvoodisüsteemi aastani 2015
On ka ettepanek teatud perioodil tõsta kvoote kuni 1,5% aastas
Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005
piima taotlushind 1000 kg 3,7% rasvasisaldusega piimale
- 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005
4820 EEK/tonn - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006
4550 EEK/tonn - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007
4270 EEK/tonn - alates juulist 2007 400 EEK/100 l
Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005
Interventsioonihind 100 kg-le lõssipulbrile - 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005 3200 EEK - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006 3034 EEK - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007 2880 EEK - alates juulist 2007 2718 EEK
Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005
Otsetoetuste rakendamine piimatootjatele kompenseerimaks hinnalangust
2005 – 90 EEK kvoodi tonni kohta 2006 - 180 EEK kvoodi tonni kohta 2007 – 270 EEK kvoodi tonni kohta Lisaks sellele riigil täiendav “ümbrik” mida on
võimalik kasutada kas lihtsa lisamaksena või pindalapõhise maksena
Määruse 1257/99 muutmise määruse eelnõu
Määruse muudatuse eesmärk
Aidata kaasa põllumajandussektori kohanemisele uute nõuetega (standarditega)
Toetada nõuandeteenistuse kasutamist Kompenseerida täiendavad kulud seoses nõutavast
kõrgemate loomade heaolu nõuete rakendamisega Toetada põllumajandustootjate osalemist
toidukvaliteedi programmides Toetada põllumajandustootjate poolt läbiviidavaid
tegevusi tarbijate teadlikkuse tõstmise osas
Uued meetmed (EAGGF garantii)
Standarditega kohanemine (Meeting Standards)
Põllumajanduskeskkond ja loomade heaolu Toidukvaliteet (Food Quality)
Kõik need uued meetmed on finantseeritavad Maaelu Arengu Kava raames
Standarditega kohanemine (Meeting Standards)
Kompenseeritakse kulusid, mis on tingitud uute EL või rahvuslike nõuete täitmisest.
Kompensatsioon nõuete kehtestamisest 5 aasta jooksul lineaarselt väheneva maksena
Kompensatsioon ei kata investeeringukulutusi Võib katta ka põllumajandusnõustamise kulutusi, mis
on tingitud kohustuslike majandamisnõuete täitmiseks ostetud nõuandest, kuid mitte rohkem kui 80% tehtud kulutustest ja mitte rohkem kui 1500€
Põllumajanduskeskkond ja loomade heaolu
Põllumajanduskeskkonna nn tavameetmele lisaks on võimalik kompenseerida loomade heaoluga seotud kulutusi, mis lähevad kaugemale tavapärasest loomakasvatuspraktikast ning vajadusel maksta nn stiimulit.
Kohustused peavad olema võetud vähemalt viieks aastaks
Ei kaeta investeeringutega seotud kulutusi
Toidu kvaliteet
Toetatakse põllumajandusootjate osalemist EL ja riiklikes toidukvaliteedisüsteemides
Samuti toetatakse põllumajandustootjate poolt tarbijatele suunatud erinevate toodete propageerimistegevusi
Tänan tähelepanu eet!
Kohustuslikud majandamisnõuded(Statutory management requirements)
Kohustuslikud majandamisnõuded sätestatakse EL tasandil järgmistes valdkondades– inimese-, loomade- ja taimetervis– tööohutus ja –tervishoid– keskkond– loomade heaolu
Määruse lisa loetleb juba kehtivad õigusaktid millistest lähtutakse
Head põllumajandustingimused
Nõuded – mulla erosiooni vältimiseks– mulla orgaanilise aine säilitamiseks– mulla struktuuri säilitamiseks– mulla sooldumise vältimiseks– minimaalseks põllu korrashoiuks
Näide otsemaksete vähendamisest Cross Compliance alusel
Otsemaksete vähendamine vähemohtlike rikkumiste, mis on seotud kohustuslike teavitamistega ja või tegevuse registreerimisega korral
Rikkumise tõsidus
Rikkumine püsiv
Korduvus
Tahtlikkus Mõju esimene kord
Ei oma mõju ei Hoiatus
Rikkumine tahtmatu
Mõju ettevõtte piires ei Hoiatus kuni 5%
Mõju ka ettevõtte väline ei 5% - 10%
Ei oma mõju ei 50% - 60%
Tahtlik rikkumine
Mõju ettevõtte piires ei 60% - 70%
Mõju ka ettevõtte väline ei 70%-100%