AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDU-UUDISED EUROOPAST

2018MAI

INFOLEHT2Euroopa Liidu eelarvekava on põllumajandustoetuste ühtlustamise osas liiga vähe ambitsioonikasEesti põllumajanduse otse-toetuste tase jääb järgmisel eelarveperioodil tunduvalt alla ELi keskmise, kui me ei suuda eelseisvatel läbirääki-mistel saavutada olulist lä-bimurret, selgub Euroopa Komisjoni poolt eile avalda-tud ELi mitmeaastase eelar-vekava eelnõust aastateks 2021-2027.

„On positiivne, et komisjon tegi et-tepaneku otsetoetuste tasemeid hektari kohta liikmesriikide vahel ühtlustada ELi keskmise suunas, kuid kahjuks ei saa rahul olla toe-tuste suure erinevuse vähendami-se ulatusega,“ ütles Eesti Põlluma-

jandus-Kaubanduskoja juhatuse esi-mees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on ELi eelarveka-va põllumajandustoetuste ühtlus-tamise osas liiga vähe ambitsiooni-kas. Seadsime juba aastateks 2014-2020 eesmärgi, et meie otsetoetu-sed moodustavad vähemalt 90% ELi keskmisest, kuid tundub, et me ei suuda seda taset saavutada ise-gi 23 aastat pärast ELiga liitumist. Ligikaudne arvutus näitab, et prae-gu on jutt pigem natuke rohkem kui 80% tasemest. Eesti valitsusel, Eu-roopa Parlamendi liikmetel ja põl-lumajanduse esindusorganisatsioo-nidel seisab ees suur töö, et lõplik kokkulepe tuleks komisjoni paku-tust oluliselt parem.

“Seda, kas ja kui palju Eesti põl-lumehed uue eelarvega võidavad või kaotavad, on veel väga vara öel-da. Lisaks otsetoetustele on Eesti põllumajanduse jaoks väga tähtsad ka maaelu arengu fondi vahendid – esialgse kava kohaselt tabavad aga maaelu arengu poliitikat ELi pool-se panuse osas valusad kärpekää-rid (üle 12%). Maaelu arengu va-hendite kogumahuks kavandatakse uuel perioodil 78,8 miljardit eurot, samas kui sellel perioodil oli see 90 miljardit eurot. Kuigi liikmesriikide vaheline jaotus on täna veel ebasel-ge, siis Eesti seisukohalt on see ohu-märk,” lisas Sõrmus.

Põhjalikku analüüsi vajab ka ko-misjoni ettepanek ettevõttepõhis-

2 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | MAI | 2/2018PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

te toetuslagede kehtestamiseks või vähenevate maksete rakendamiseks suurematele põllumajandusettevõ-tetele. Eesti ettevõtete suurenemi-seni on viinud madalad põllumajan-dustoetused ja ebaõiglased konku-rentsitingimused, mis on sundinud meie põllumehi konkurentsis püsi-miseks otsima võimalusi efektiivsu-se tõstmiseks. Nüüd teeb komisjon sisuliselt ettepaneku edasipürgivaid põllumehi „karistada“.

„Ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba raames on olemas suur valik meetmeid, mis on sobi-likud väiksemate põllumajanduset-tevõtete toetamiseks ja konkurent-sivõime tõstmiseks. Nutikas polii-tika tähendab, et erinevate prob-leemide lahendamiseks kasutatak-se asjakohaseid meetmeid. Kardan, et otsetoetuste ettevõtte suurusest lähtuv ümberjaotamine tekitab vaid moonutusi ja viib põllumajandus-maa rendihinna suurenemiseni, mis kahjustab lõppkokkuvõttes nii suu-remate kui väiksemate tootjate kon-kurentsivõimet,“ selgitas Sõrmus.

2020. aastal on prognoosi koha-selt ELi keskmine otsetoetuste tase hektari kohta 242 eurot, Eestis aga vaid 177 eurot. Osades riikides ula-tuvad otsetoetused aga ka rohkem kui 400 euroni.

Kokkuvõte Euroopa Komisjoni ettepanekustUuendatud ÜPP eelarveks kujuneb aastatel 2021-2027 365 miljardit eurot, mis jaguneb ÜPP kahe samba vahel: esimene samba otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning teise samba maaelu arengu poliiti-ka. Sealjuures Euroopa Põllumajan-duse Tagatisfondi eelarveks kuju-neks 286,2 miljardit eurot ja Euroo-pa Maaelu Arengu Põllumajandus-fondi eelarveks kujuneks 78,8 mil-jardit eurot. Komisjon tegi ettepane-ku ÜPP kogueelarve mõõdukaks vä-hendamiseks (5%).

Komisjon teeb ettepaneku suu-rendada maaelu arengu vahendi-te liikmesriikide poolset kaasfinant-seerimise määra. Liikmesriikide-le jääb võimalus suunata mõlemas suunas vahendeid ühest sambast teise. Lisaks sellele on kavas 10 mil-jardi euroga toetada teadust ja in-

novatsiooni toidu, põllumajandu-se, maaelu arengu ja biomajanduse valdkondades.

Rakendatakse uut nn tulemuste saavutamise mudelit, kusjuures kõik tegevused tuuakse kokku ühe prog-rammeerimise vahendi ÜPP stra-teegilise plaani raamesse. Kavas on luua rohkem paindlikkust ja lihtsus-tada süsteemi. ELi tasandi ühistele eesmärkidele tuginedes on liikmes-riikidel ÜPP strateegilise kava raa-mes rohkem võimalusi kohalikest vajadustest lähtuvate meetmete ku-jundamiseks. See peaks olukorda lihtsustama nii poliitika haldamise kui põllumajandustootjate seisuko-halt. Liikmesriikide poolt rakendata-vad meetmed peavad olema kooskõ-las teiste ELi poliitikatega, nagu nt keskkonna- ja kliimapoliitika.

Otsetoetusi on kavas mõõdukalt kärpida ja paremini suunata. Het-kel saavad 20% tootjatest 80% otse-toetustest, mis peegeldab olukorda, kus põllumajandusmaa on koondu-nud väheste tootjate kätte. Soodus-tatakse ka tasakaalustatumat toe-tuste jaotamist ettevõtte tasemel kohustuslike toetuslagede kehtesta-mise (arvestades seejuures tööjõu-kuludega) või suurematele ettevõ-tetele vähenevate hektarimaksete kaudu. See tähendab, et toetus jao-tatakse ümber keskmistele ja väi-kestele ettevõtetele. Suuremate et-tevõtete toetuste vähendamise kau-du vabanevad vahendid jäävad selle liikmesriigi eelarvesse, kus need te-kivad. Ilmselt saab neid vahendeid kasutada ka maaelu arengu meet-mete rahastamiseks.

Otsetoetuste tasemeid hektari kohta liikmesriikide vahel ühtlus-tatakse ELi keskmise suunas. Kõi-kide liikmesriikide puhul, kelle ot-setoetuste tase jääb alla 90% EL-27 keskmisest, vähendatakse liik-mesriigi praeguse taseme ja kesk-misest 90% taseme vahet 50% võr-ra. Sellist otsetoetuste ühtlustamist rahastatakse kõikide liikmesriikide vahenditest.

Otsetoetuste maksmise tingimu-seks on rangemad keskkonnatingi-mused. Otsetoetuste eelarve raa-mes luuakse vabatahtlikud kesk-konnameetmed. Arvestatav osa maaelu arengu vahenditest eral-

datakse kliima- ja keskkonnasõb-ralikele tegevustele. See süsteem annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse ja võimaluse paremi-ni saavutada keskkonna eesmärke ning olla ambitsioonikam. Praegu-ne rohestamise süsteem asendatak-se, integreerides omavahel prae-guse nõuetele vastavuse tingimu-sed, otsetoetuste raames makstava rohestamise toetuse ja vabatahtli-kud põllumajanduskeskkonna ning kliima meetmed rohkem suunatud, ambitsioonikamasse ja praegusest paindlikumasse süsteemi. Eesmär-giks on suurendada ÜPP keskkon-na- ja kliimaalast ambitsiooni.

Moodustatakse uus kriisireserv Euroopa Põllumajanduse Tagatis-fondi raames, et toime tulla rah-vusvaheliste turgude ettearvama-tutest arengutest tulenevate krii-sidega või ELi väliste riikide tege-vusest tekkivate spetsiifiliste prob-leemidega põllumajandussektori-le. Liikmesriikide ÜPP strateegilis-te plaanide raames tuleb rakenda-da riskijuhtimise meetmeid, sh sis-setulekute stabiliseerimiseks. Krii-sireservile juurdepääsu eeltingi-museks on, et liikmesriigi tasan-dil luuakse strateegia sobivate ris-kijuhtimise meetmete rakendami-seks (see hõlmaks kindlustuse tüü-pi meetmeid).

Tuleviku ELi eelarve suuren-dab sünergiat ELi ühtekuuluvus-poliitika ja ÜPP vahel, et rahasta-da investeeringuid looduskaitsesse ja elurikkuse säilitamiseks. Pariisi kliimaleppe ja ÜRO säästva arengu eesmärkidega kooskõlas peaks vä-hemalt 25% kõikide ELi program-mide vahenditest panustama klii-maeesmärkide saavutamisse.

Keskkonna- ja kliimaprogramm LIFE toetab samuti energiatõhusu-se ja puhta energia meetmeid. Kos-moseprogramm koos Copernicuse ja Galileo satelliitidega aitab täp-pisviljeluse muuta reaalsuseks: sa-telliidid seiravad ELi põllumajan-dusmaad ja annavad põllumeestele infot, mille põhjal saab teha otsu-seid väetiste kasutamise kohta põl-dudel. See aitab vähendada erine-vate põllumajandussisendite tarbe-tut kasutamist ning mulla ja õhu saastumist.

32/2018 | MAI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Ebaausad kaubandustavadEuroopa Komisjon soovib kee-lustada ebaausad kaubandus-tavad toiduainete tarneahelas

Komisjon on võtnud sihikule kõige kahjulikumad ebaausad kaubandus-tavad, et pakkuda põllumajandus-tootjatele ning väikestele ja keskmi-se suurusega ettevõtjatele suuremat kindlustunnet ja vähendada nende vajadust juhtida riske, mille üle neil kontroll sisuliselt puudub.

Komisjon esitas 12. aprillil ette-paneku keelustada toiduainete tar-neahelas esinevad kõige ebaausa-mad kaubandustavad, et tagada väi-keste ja keskmise suurusega toidu- ja põllumajandusettevõtjate õiglasem kohtl¬emine. Ettepanek sisaldab ka eeskirjade täitmise tõhusa tagamise sätteid – näiteks võivad riigi ameti-asutused tõendatud rikkumiste korral kohaldada karistusi.

Toiduainete tarneahelas tegutsevad väiksemad ettevõtjad, sealhulgas põl-lumajandustootjad, on kaitsetud eba-ausate kaubandustavade vastu, mida praktiseerivad tarneahelas tegutsevad partnerid. Väiksemate ettevõtjate lä-

birääkimispositsioon on sageli nõrk ja neil puuduvad alternatiivsed võimalu-sed oma toodete tarbijateni viimiseks.

Töökohtade, majanduskasvu, in-vesteeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni ase-president Jyrki Katainen sõnas: „Oma ettepanekuga võitleb komisjon otse-selt ebaausate kaubandustavade vas-tu, mis tulenevad sellest, et toiduaine-te tarneahelas on läbirääkimisjõud ta-sakaalustamata. Kuna ebaaus ärikäi-tumine kahjustab tarneahelas tegut-sevate ettevõtjate majanduslikku elu-jõulisust, tuleb meil sekkuda. Ettepa-nekuga, millega kehtestatakse miini-mumstandardid ja tugevdatakse ees-kirjade täitmise tagamist, püütakse kindlustada, et ettevõtjad saaksid kon-kureerida õiglastel tingimustel, mis omakorda suurendaks tarneahela ül-dist tõhusust. See on selge üleskutse muuta ärikäitumist ausamaks.“

Põllumajanduse ja maaelu aren-gu volinik Phil Hogan lausus: „Iga ahel on just nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Ainult õiglane toi-duainete tarneahel on tõhus ja toi-miv. Tänase ettepaneku keskmes on

õiglus – vaja on anda sõnaõigus nei-le, kel see puudub ja kes on vastu en-da tahtmist sattunud nõrgas läbirää-kimispositsioonis ohvri rolli. Täna-ne algatus keelustada ebaausad kau-bandustavad aitab tugevdada tootja-te ja VKEde positsiooni toiduainete tarneahelas. Samuti on algatuse ees-märk tugevdada ja tõhustada eeskir-jade järgimise tagamist. Konfident-siaalse kaebuste esitamise menetluse abil püüame toiduainete tarneahelas kõrvaldada n.ö hirmufaktori.“

Liikmesriik määrab karistusõigusega järelevalveasutuseKeelustatavad ebaausad kaubandus-tavad on: hilinenud maksed kiires-ti riknevate toiduainete eest, telli-muste tühistamine viimasel hetkel, lepingute ühepoolne või tagasiula-tuv muutmine ning tava sundida tar-nijaid tasuma raisku läinud toodete eest. Alljärgnevad tavad on edaspi-di lubatud üksnes juhul, kui lepin-guosalised on nendes selgelt ja ühe-mõtteliselt kokku leppinud: ostja ta-gastab tarnijale müümata jäänud

4 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | MAI | 2/2018PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

toiduained; ostja nõuab tarnijalt ta-su toiduainete tarnelepingu kind-lustamise või säilitamise eest; tarni-ja kannab ostja poolt müüdavate toi-duainete müügiedendus- või turus-tuskulud.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid määrama ame-tiasutuse, kes vastutab uute eeskirja-de täitmise tagamise eest. Tõestatud rikkumise korral on vastutaval asu-tusel õigus määrata proportsionaal-seid ja hoiatavaid karistusi. Täiteva-sutus võib korraldada uurimisi omal algatusel või kaebuse põhjal. Sel ju-hul on kaebuse esitanud poolel lu-batud taotleda konfidentsiaalsust ja anonüümsust, et kaitsta oma po-sitsiooni kaubanduspartneri suhtes. Komisjon loob täitevasutuste vahe-lise koordineerimismehhanismi, mis võimaldab parimate tavade vaheta-mist.

Kavandatud meetmetega täienda-takse liikmesriikide olemasolevaid meetmeid ja tarneahela algatuse va-batahtlikku tegevusjuhendit. Liik-mesriigid võivad võtta täiendavaid meetmeid oma äranägemise järgi.

Komisjoni ettepanek on koosta-tud Euroopa Liidu õigusakti (direk-tiivi) kujul ja see esitatakse nüüd koos mõjuhinnanguga kahele kaas-seadusandjale, Euroopa Parlamen-dile ja nõukogule, kus on esindatud liikmesriikide valitsused.

Senised tegevusedKomisjon on töötanud õiglasema ja tasakaalustatuma toiduainete tar-neahela saavutamise nimel oma ametiaja algusest alates. 2016. aas-tal lõi komisjon põllumajandustur-gude töökonna (AMTF), et hinna-ta põllumajandustootjate rolli kogu toiduainete tarneahelas ja koosta-da soovitused selle kohta, kuidas se-da rolli tugevdada. Nende soovitus-te alusel algatas komisjon 2017. aas-tal toiduainete tarneahela paranda-mist käsitleva esialgse mõjuhinnan-gu ja avaliku konsultatsiooni, mis omakorda aitas teha kindlaks di-rektiivi kohaldamisalasse kuuluvad konkreetsed ebaausad kaubandusta-vad. Hiljutine kogu ELi hõlmav arva-musuuring, mis avaldati 2018. aasta veebruaris, näitab, et valdav enamik (88%) vastanutest arvab, et põllu-majandustootjate rolli tugevdamine toiduainete tarneahelas on oluline.

96% neist, kes osalesid 2017. aasta avalikus konsultatsioonis ühise põl-lumajanduspoliitika ajakohastami-se kohta, nõustus väitega, et põllu-majandustootjate positsiooni paran-damine väärtusahelas, sealhulgas ebaausate kaubandustavade vastane võitlus, peaks olema ELi ühise põllu-majanduspoliitika üks eesmärke.

Ettepanekud tuginevad olemas-olevale vabatahtlikule tarneahela parimate tavade tegevusjuhendile, mis on tuntud kui tarneahelaalgatus. Tarneahelaalgatuse lõid 2013. aas-tal seitse ELi tasandi ühendust, mis hõlmavad toiduainete- ja joogitöös-tust, kaubamärgitoodete tootjaid, jaemüügisektorit, väikseid ja kesk-mise suurusega ettevõtjaid ning põl-lumajandusettevõtjaid. Algatus töö-tati välja tänu komisjoni juhitud kõr-getasemelisele foorumile, kus käsit-letakse toiduainete tarneahela toi-mimise parandamist ja mis asuta-ti 2010. aastal, et aidata välja tööta-da toiduaine- ja joogisektori poliiti-kat ning parandada toiduainete tar-neahela toimimist.

Copa-Cogeca hinnangul tuleb kaitsta kõiki ettevõtteidCopa-Cogeca, kes alustas ebaausa-te kaubandusvõtete keelamist nõud-vat lobby-tegevust juba aastal 2007, kiidab Komisjoni seadusettepanekud heaks kui kauaoodatud sammu õiges suunas.

„Tarneahela toimimist tuleb pa-randada ja seda tuleb teha EL tasan-dil kehtiva seadusandluse abil. Ole-me näinud, et vabatahtlikud algatu-sed ei tööta. Vajame seaduse raken-damise jälgimist sõltumatu asutu-se poolt, kellel on õigus viia läbi uu-rimisi ja kehtestada karistusi juhul,

kui rikkumine leitakse,“ ütles Copa-Cogeca toiduainete tarneahela töö-grupi president John Healy.

„Ebaausaid kaubandustavasid kä-sitlev seadusandlus on juba olemas 20 liikmesriigis, kuid tähtis on EL ül-ese raamistiku olemasolu, et tagada kõigile ühesugused tingimused ning ohjata piiriüleselt levivaid ebaausaid kaubandusvõtteid, mis muidu jääk-sid tähelepanuta. Siinjuures on olu-line, et liikmesriikides juba kehtivat seadusandlust EL üleste reeglitega ei nõrgestataks,“ lisas Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen.

Seaduse välja töötamisel soovitab Copa-Cogeca silmas pidada nelja as-pekti:a) seadusandlus peab käsitlema iga

suurusega ettevõtteid, mitte ai-nult VKE-sid - nt suured põlluma-jandusühistud on küll efektiivse-mad hinnaläbirääkimistel, kuid ka nemad kannatavad ebaausate kaubandustavade tõttu;

b) seaduse rakendamise peab taga-ma iseseisev asutus, rikkumiste eest tuleb kehtestada sanktsioo-nid;

c) nn hirmufaktor tuleb eemaldada ja tagada kaebuste anonüümsus;

d) ebaausate kaubandustavade defi-nitsioon peab olema põhimõtteli-ne, mitte vaid tegevuste nimeki-ri, millest on võimalik loomingu-liselt mööda hiilida.

Põllumajandustoodete väärtuse ja-gunemise uuring näitab, et põlluma-jandustootjad saavad tasu keskmi-selt 21% toote väärtusest, samas kui 28% läheb töötlejatele ja 51% jae-müüjatele. See ei saa sel viisil enam jätkuda. Põllumajandustootjad vaja-vad õiglast osa oma toodangu väär-tusest.

© NFU

52/2018 | MAI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast DIGIPÕLLUMAJANDUS

EL põllumajanduse- ja toidu-valdkonna organisatsioonid esitlesid 23. aprillil Brüsse-lis ühiselt koostatud põllu-majandusandmete jagami-se hea tava koodeksit. Teetä-hiseks peetav hea tava koo-deks tutvustab andmejaga-misest saadavat kasu ning aitab kaasa põllumajandus-valdkonna ettevõtete, sh ühistute, kiiremale digiajas-tusse jõudmisele.

Koodeksi koostajad usuvad, et juur-depääs asjakohastele põllumajan-dusandmetele on oluline ja digi-põllumajandus aitab toota rohkem väiksema ressursikuluga. Et aga di-gipõllumajanduse võimalusi täie-likult ära kasutada, peab andme-vahetus tarneahela erinevate osa-poolte vahel toimuma ausal ja läbi-paistval viisil. Juurdepääsu võimal-damine vajalikele andmetele kiiren-dab andmepõhiste majandusmudeli-te arengut.

„EL põllumajandusandmete jaga-mise hea tava koodeks“ valmis järg-miste organisatsioonide koostöö tu-lemusel: Copa -Cogeca, CEMA, Fer-tilizers Europe, CEETTAR, CEJA, ECPA, EFFAB, FEFAC, ESA. Koodek-si eesmärk on seada läbipaistvad põ-himõtted, selgitada osapoolte vastu-tusalad ning luua usaldust partneri-te vahel. Koodeks esitab peamised juhised operaatorite jaoks koos ni-mekirjaga tegevuste tõhususe kont-rollimiseks.

Koodeks heidab valgust lepingu-listele suhetele ning pakub juhised põllumajandusandmete kasutami-seks, eriti mis puudutab õigust juur-depääsule ja andmekasutusele. Koo-deksi kohaselt on vajalik andme-te allikale/loojale (see, kes on and-med loonud või kogunud kas tehni-ka mõttes või füüsiliselt ise või kes on andmetootjalt andmed tellinud

ja selle eest maksnud) tagada juhtiv roll andmetele juurdepääsu ja kasu-tamise kontrollimisel, samuti kasu saamisel andmete jagamisest huvi-tatud partneritega. Juhistes rõhuta-takse, et juurdepääsu ja kasutusõi-guse andmine on andmete looja/al-lika õigus. Praktikas tähendab see, et põllumajandusettevõttes tegevu-se käigus toodetud andmete kasu-tusõigus ja andmete jagamise õigus on farmeril.

Lepingus peaks olema määratle-tud kõikide osapoolte õigus kaits-ta tundlikku informatsiooni (nt IP), keelates selle edasine kasutamine või töötlemine. Lisaks märgitakse, et lepingut ei tohi muuta ilma and-mete allika/looja nõusolekuta ning see ei tohi kaasa tuua rahalisi ega muid tagajärgi.

„Tervitan põllumajandussekto-ri huvipoolte algatatud EL põlluma-jandusandmete hea tava koodeksi koostamist ja kinnitamist. Kuna Eu-roopa liigub modernsema ja säästli-kuma ÜPP poole, on tehnoloogilised lahendused olulisemad kui kunagi varem. Seega on täppisviljelusel ja andmepõhistel lahendustel võtme-roll,“ ütles EL põllumajandusvolinik Phil Hogan koodeksi esitlusel.

„Oleme suundumas Euroopas andmemajanduse suunas ja teeme järjest rohkem andmeid kättesaada-vamaks ning vabalt liikuvaks. See-tõttu on eriti hea meel näha põllu-majandussektori huvipooli jõudusid koondamas, et saada üle pudelikae-last, mis takistas teekonda digipõl-lumajanduse kasutuselevõtuks,“ üt-les EL digitaalmajanduse ja -ühis-konna volinik Mariya Gabriel.

„Digitaalseid oskusi tuleb aren-dada kõikidel tasanditel, „põllult põske“,“ rõhutas Euroopa Põlluma-jandusmasinate Assotsiatsiooni (CE-MA) peasekretär Jérome Bandny. Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen kõneles, et andmejagamine

põllumajanduse tarneahela partne-rite vahel peab toimuma ausalt ja läbipaistvalt, sest selle käigus tõu-seb rida küsimusi privaatsusest, in-tellektuaalsest omandist, andme-te omandiõigusest, usaldusest, säili-tamisest, kasutamisest ja turvalisu-sest, mis on vaja lahendada. Põllu-majandusandmetel on kõrge majan-duslik tähtsus nii põllumehele kui ka kogu tarneahelale, mistõttu tu-leb kaitsemeetmed kasutusele võt-ta. „Mõned neist andmetest on kä-sitletavad isikuandmetena, tundli-ke andmetena või salajaste andme-tena teenusepakkuja vaatepunktist,“ rõhutas ta.

„EL põllumajandus andmete hea tava koodeks“ sisaldab järgmisi peatükke:

Definitsioonid

Hea tava koodeks lepingulistes suhetes

Andmete omandiõigus

Juurdepääs andmetele, kontroll ja teisaldatavus

Andmekaitse ja läbipaistvus

Privaatsus ja turvalisus

Vastutus ja intellektuaalse omandi kaitse

Põllumajanduses esinevad andmete tüübid

Juhtumiuuringud

Õiguslik raamistik

Peamised juriidilised põhimõtted lepingute sõlmimisel

Kontrollnimekiri

„EL põllumajandusandmete hea ta-va koodeks“ on ingliskeelsena kätte-saadav siin.

Andmejagamise hea tava koodeks loob raami digipõllumajandusele

6 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | MAI | 2/2018PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Muutuvad mahepõllumajanduse reeglid19. aprillil kiitsid Europar-lamendi liikmed heaks uued eeskirjad, mille eesmärk on edendada mahepõlluma-jandust ja tagada, et ELis müüakse vaid kõrge kvali-teediga mahetoitu.

Selleks, et tagada mahepõllumajan-duslike toodete kõrge kvaliteet, sä-testatakse määruses ranged, riski-põhised kontrollid kogu tarneahe-la ulatuses. Parlamendi nõudmisel viiakse mahepõllumajanduslike too-dete tootmise, ettevalmistamise ja turustamisega tegelevates ettevõte-

tes läbi ametlikud kontrollid vähe-malt kord aastas või kord kahe aas-ta jooksul, kui pettust pole esinenud viimase kolme aasta jooksul.

Praegu kehtivad eeskirjad, mil-le alusel imporditavad tooted pea-vad vastama “samaväärsetele” stan-darditele, st sarnastele, kuid mit-te identsetele standarditele, muu-tuvad kehtetuks viie aasta jooksul. Seega peavad ka imporditavad too-ted edaspidi vastama rangetele ELi standarditele.

Mahepõllumajandusliku tootmise ergutamine

Mahepõllumajandusliku tootmise ergutamiseks kaotavad 2035. aastal kehtivuse erandid, mis lubavad mit-temahepõllumajanduslike seemnete ja loomade kasutamist mahepõllu-majanduslikus tootmises.

Tootmise ergutamiseks lubatakse põllumajandusettevõtetes ka edas-pidi kasvatada nii mittemahepõllu-majanduslikke tooteid kui mahepõl-lumajanduslikke tooteid juhul, kui kaks tegevust on selgelt ja tõhusalt eraldatud.

Selleks, et vähendada väikeste põllumajandustootjate kontrolli- ja sertifitseerimiskulusid ning selle-

72/2018 | MAI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

ga seonduvat halduskoormust, või-maldatakse väiketootjatel seda teha rühmana.

Ennetusmeetmed saastumise vältimiseksSelleks, et vältida mahepõllumajan-duslike toodete saastumist keemilis-te pestitsiidide ja sünteetiliste väe-tistega, peavad tootjad igas toot-mis-, ettevalmistus- ja turustuseta-pis võtma ennetus- ja ettevaatus-meetmeid.

Kui tekib kahtlus, et mahepõllu-majanduslikus tootes võib olla kee-latud ainet, siis peatatakse uurimis-menetluse ajaks selle turustami-ne mahepõllumajandusliku toote-na. Kui uurimise käigus tuvastatak-se, et saastumine on toimunud taht-liku tegevuse tõttu või ei ole raken-datud ettevaatus- ja ennetusmeet-meid, keelatakse toote turustamine mahepõllumajandusliku tootena.

“Uus määrus toob selguse tootja-tele ja tarbijatele, parandades ma-hepõllumajanduslike toodete kva-liteeti ELis,” ütles raportöör Martin Häusling (Greens/EFA, DE).

Järgmised sammudParlamendi poolt heaks kiidetud tekst vajab nüüd ELi Nõukogu amet-likku heakskiitu. Määrus rakendub 1. jaanuarist 2021.

Copa-Cogeca: üleminek uutele

reeglitele nõuab edasist tööd raken-dusaktidega

Et Europarlamendis kinnitatud mahepõllunduse reeglid ellu vii-dud saaksid, tuleb töötada välja tõhusad rakendusaktid, mis tagak-sid sujuva ülemineku ja ühtlusta-tud rakendamise liikmesriikides. Copa-Cogeca mahepõllumajandu-se töögrupi juhi Kees Van Zeldere-ni sõnul on EL mahetoodete turg viimase nelja aasta jooksul kasva-nud 48% võrra ning selle väärtus on 30 miljardit eurot aastas. See trend on tekkinud tarbijate kas-vanud nõudluse tõttu. Siiski, vaa-tamata kasvule hõlmab mahepõl-lundus vaid 7 % EL kogu harita-vast maast. Nõudluse ja pakkumi-se vahe kaetakse järjest suurene-va mahetoodete impordi abil. See-tõttu soovime, et tuleviku seadus-andlus julgustaks üha rohkemaid põllumehi mahetooteid kasvata-ma, sealjuures säilitades tarbijate usalduse rangete kontrollimeetme-te abil, rõhutas Van Zelderen.

Copa-Cogeca usub, et koostöös EL institutsioonidega suudetakse luua rakendusaktid, mis tagavad EL mahesektori edasise arengu ja kas-vu. Näiteks segatootmise lubamine farmides garanteerib, et mahetoot-misega alustada soovijad saavad üle minna järk-järgult ning on positiiv-ne, et see võimalus uutesse reegli-

tesse kehtima jäeti. Väikefarmerite grupiviisilise sertifitseerimise või-malus on samuti abiks mahetoot-misele üleminekul. Kolmandate rii-kide tooted aga peavad vastama sa-madele reeglitele kui EL toodang, juhul kui ei ole sõlmitud samaväär-suse lepingut EL ja mitte-EL maade vahel, mis aitab tagada õiglasemaid konkurentsitingimusi EL mahetoot-jate jaoks.

„Enne, kui uus maheseadus 1. jaanuaril 2021. aastal kehtima hak-kab, peame tegema tõhusat tööd ta-gamaks sujuva ülemineku ning teh-niliste reeglite edasise harmonisee-rimise, samuti tuleb kinnitada häs-ti kohandatud teisesed reeglid stan-darditele, importtoodetele, märgis-tamisele ja kontrollidele,“ lisas Van Zelderen.

Copa-Cogeca peasekretär Pek-ka Pesonen kõneles, et mahepõllu-majandus on Euroopas vabatahtlik kvaliteediskeem, mis pakub avalik-ke teenuseid, sealjuures kaasa ai-dates keskkonnakaitsele ja looma-de heaolule. Viimase 10 aasta jook-sul on see jätkuvalt kasvanud. Kui aga soovime seda trendi säilitada, siis tuleb mahesektori majanduslik-ku elujõudu suurendada, võimalda-des sel muutuda peavoolusektoriks, millel on senisest suurem turuosa. EL ministrid arutavad mahereeglite üle maikuus.

8 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | MAI | 2/2018PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Euroopa Komisjon keelas neonikotinoidide kasutamiseEuroopa Komisjon otsustas 27. aprillil kehtestada täie-liku keelu neonikotinoidide kasutamisele, olles saavuta-nud kvalifitseeritud häälte-enamuse EL liikmesriikide hulgas.

18 liikmesriiki, nende hulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigid, esitasid Komis-jonile nõude edaspidi keelata lisaks veel kolm taimekaitsevahendites ka-sutatavat aktiivainet: Bayeri toode-tavad Imidacloprid (imidaklopriid) ja Clothianidin (klotianidiin) ning Syngenta toode Thiamethoxam (ti-ametoksaam).

Neonikotinoidide keelu vastu hääletasid Ungari, Rumeenia, Taani ja Tšehhi Vabariik.

Komisjoni keeluettepanek põhi-nes Euroopa Toiduohutusameti EF-SA uuringule, mis hiljuti taas kinni-tas, et neonikotinoidid on risk mesi-laste tervisele. Seekordne keeld ula-

tub kaugemale 2013. aastal kehtes-tatud meetmetest.

Igasugune neonikotinoidide ka-sutamine välitingimustes on keela-tud, aineid võib kasutada ainult kas-vuhoonetes, kus mesilasi eeldata-vasti ei ole. Keeld hakkab kehtima alates käesoleva aasta lõpust.

EL tervisekaitsevolinik Vytenis Andriukaitis ütles, et neonikotinoi-dide keelamisega tegi Komisjon as-jakohase teadusele põhineva otsu-se. „Varem oli meil tõendusmaterjali glüfosaadi kahjulikkuse kohta ning tegime asjakohase otsuse. Loomuli-kult sündis otsus koos liikmesriiki-dega ning saavutasime kvalifitsee-ritud häälteenamuse. Nüüd on meil tõendeid riskidest mesilaste popu-latsioonile ning seega tegime taas asjakohase otsuse. Keegi ei saa süü-distada Komisjoni lobistide käepi-kenduseks olemises,“ ütles Andriu-kaitis meediale. „See on perfektne näide Komisjoni otsusest, mis toe-tub teadusele ja protseduurireegli-

tele. Mesilaste tervis on ja jääb mi-nu jaoks esmatähtsaks, kuna see on seotud elurikkuse, toidu tootmise ja keskkonnaga,“ rõhutas volinik.

Syngenta peab EFSA arvamust küsitavaks Syngenta, aktiivaine Thiamet-hoxam peamine tootja, väidab, et keeld ei ole parim tulemus Euroo-pa põllumeeste ja keskkonnakaitse jaoks ning seab EFSA teadusuurin-gu tulemused küsimärgi alla. Nende väitel on neonikotinoidide poolt me-silastele põhjustatav terviserisk mi-nimaalne.

“Rohkem kui iial varem vajame täna põllumeeste võimekust taga-da ohutu ja mõistliku hinnaga toi-du tootmine, sealjuures minimeeri-des põllumajanduse negatiivset mõ-ju ja võimendades selle kasulikku mõju keskkonnale,“ teatas Syngenta Komisjoni otsust kommenteerides. “Tõendid näitavad selgelt, et neoni-kotinoidide põhjustatav oht mesilas-

© Olivier Matthys/AP Images for AVAAZ

92/2018 | MAI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

te tervisele on minimaalne võrrel-des toidupuuduse, haiguste ja kül-ma ilmaga.“

EFSA aga tundub olevat väsinud pidevast kriitikast, mis tabab neid vastavalt kritiseerija poolt esindata-vale huvile. Olenevalt uuringu tule-mustest nähakse neid kas teadustöö kangelastena või peetakse ebakom-petentseks. Selline valikuline suh-tumine ei ole kuigivõrd veenev, on EFSA juhataja Bernhard Url varem meediale öelnud.

Copa-Cogeca keelus pettunudCopa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen ütles Komisjoni otsust kom-menteerides, et põllumehed omista-vad mesilastele ja teistele tolmelda-jatele väga suurt tähtsust, sest nad on oluline tegur taimekasvatuse pu-hul ja elurikkuse säilitamisel. „Mõis-tame ka riski, mida neonikotinoidid võivad põhjustada mesilaste tervise-le, kuid samas oleme veendunud, et asjakohaseid leevendamismeetmeid kasutades võinuks nende aktiivaine-te kasutusluba siiski pikendada,“ sõ-nas ta.

“Oleme väga pettunud, et EL ot-sustas kehtestada täieliku keelu neo-nikotinoidide kasutamiseks kõikide mitteõitsevate taimede puhul. Kõik põllumehed sõltuvad taimekaitse-vahenditest kahjurite ja haigustega

võitlemisel, sõltumata sektorist või tootmismeetodist. See keeld vähen-dab farmerite kasutuses olevaid va-hendeid valdkonnas, kus praktili-selt ei ole alternatiive. See seab oh-tu paljude põllumeeste sissetuleku ja meie toiduga varustatuse.“

EL Taimekaitsevahendite Töös-tuse Liidu (ECPA) pressiesindaja Graeme Taylor sõnas, et tegu on en-neaegse, mitteteretulnud ja võib-olla isegi ootamatu otsusega. Kah-ju, et otsustati keelata edasised ak-tiivained, millel on nii otsene täht-sus Euroopa põllumajandusele. Keeld on otseses vastuolus Prant-suse toidu-, keskkonna- ja tööter-vishoiu ja -ohutuse agentuuri (AN-SES) ja EL Teadusuuringute Ühis-keskuse (JRC) raportitega alterna-tiivsete ainete kättesaadavusest ja tõhususest.

Euroopa põllumajandus selle ot-suse tulemusel kannatab. Võib-olla mitte täna ega homme, kuid mõne aja möödudes saavad otsustajad nä-ha selle olulise vahendi eemaldami-se tulemusi põllumeeste ja Euroopa toidutootmise jaoks, lisas Taylor.

Keskkonna-organisatsioonidel pidupäevGreenpeace i EL toidupoliitika nõu-nik Franziska Achterberg ütles: “See on suurepärane uudis tolmel-dajatele ja kogu keskkonnale. Siis-

ki, kunagi ei olnud küsimustki, et need kolm neonikotinoidi tuleb kee-lata. Nüüd peab EL tagama, et neid ei asendataks kiiresti teiste ohtlike kemikaalidega.“

“Need kolm neonikotinoidi on vaid jäämäe tipp – kasutusel on pal-ju rohkem taimekaitsevahendeid, sh teisi neonikotinoide, mis on mesi-lastele ja toidu tootmisele samavõrd ohtlikud. Valitsused peavad keela-ma kõik mesilasi ohustavad pestit-siidid ning lõpuks eemalduma mür-giste kemikaalide kasutamisest põl-lumajanduses.“

Greenpeace i sõnul näitavad uu-ringute tulemused, et rida EL-s praegu lubatud insektitsiide on sa-muti ohtlikud mesilastele ja teiste-le kasulikele putukatele, sealhulgas neonikotinoidid nagu acetamiprid, thiacloprid, sulfoxaflor and flupy-radifurone ja insektitsiidid cyper-methrin, deltamethrin and chlor-pyrifos.

Pesticide Action Network Europe (PAN Europe) tervise ja keskkonna-poliitika nõunik Martin Dermine üt-les, et neonikotinoidide keeld on aja-looline sündmus. Enamus liikmes-riike andsid selge signaali, et meie põllumajandus vajab ümber muut-mist. Mesilasi tapvad taimekaitse-vahendid ei saa olla lubatud; toi-du tootmiseks tuleb kasutada ainult säästlikke praktikaid, sõnas ta.

10 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | MAI | 2/2018KAUBANDUS

Euroopa Liit ja Mehhiko jõudsid 21. ap-rillil kokkuleppele uue kaubandusle-pingu suhtes, mis on osa laiemast aja-kohastatud ELi-Mehhiko üldlepingust. Peaaegu kogu kaubavahetus (sh põllu-majandussektoris) ELi ja Mehhiko va-hel on nüüd tollimaksuvaba.

ELi tööstussektor, sh farmaatsia- ja masinatöös-tus ning transpordivahendite tootjad, saavad täiendavat kasu tolliprotseduuride lihtsustami-sest. Lepinguga kehtestatakse edumeelsed ees-kirjad kestliku arengu edendamiseks. Muu hul-gas kohustuvad EL ja Mehhiko rakendama tõhu-salt Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud ko-hustusi. See on ELi esimene kaubandusleping, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust era- ja avalikus sektoris. Lepingu sõlmimisega muutuvad ELi kaubandussuhted Mehhikoga nüü-disaegsemaks ja kõrvaldatakse enamik senistest kaubandustõketest.

Pärast ELi-Mehhiko eelmise kaubandusle-pingu jõustumist 2000. aastal on ELi ja Mehhi-ko vaheline kaubavahetus suurenenud ligikau-du 8 % aastas. Sellest ajast tänaseni on kau-bavahetus kasvanud kokku 148 %. Hoolima-ta nendest positiivsetest tulemustest oli ikka veel mitmesuguseid võimalusi, et uue lepingu-ga kaubandussuhteid veelgi parandada, muu-tes näiteks peaaegu kogu kaubavahetuse tolli-maksuvabaks.

Lepingu põhielemendid1. Kõige enam saab lepingust kasu ELi põlluma-

jandustoodete (nt linnuliha, juust, šokolaad, pastatooted ja sealiha) eksport.

Leping võimaldab eelkõige järgmist:• pakkuda soodustingimusi paljude juustude (nt

Gorgonzola ja Roquefort) eksportimiseks, mil-le tollimaks võib praegu olla kuni 20%, ja saa-da aastakvootide raames mahukas juurdepääs paljude muude juustusortide jaoks;

• tagada märkimisväärne piimapulbri ekspor-di maht ühel suuremal turul. Lepingu jõustu-misel on ekspordimahuks kavandatud 30 000 tonni, viie aasta pärast suureneb see 50 000 tonnini;

• EL võib oluliselt suurendada oma sealiha eks-porti Mehhikosse ning eksportida põhimõtte-liselt kõiki sealihatooteid tollimaksuvabalt;

• kaotatakse näiteks šokolaadi (praegu kuni 30 %) ja pastatoodete (praegu kuni 20 %) tolli-maksud;

• tagatakse Euroopale ainuomase enam kui 340

EL ja Mehhiko uus kokkulepe kaubanduslepinguks

© Euroopa Komisjon

112/2018 | MAI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast KAUBANDUS

nn geograafilise tähisega toidu-aine ja joogi kaitsmine võltsingu-te eest Mehhikos. Sellised tooted on näiteks Prantsusmaalt pärit „Comté“ juust, Portugalist pärit juust „Queijo São Jorge“, Ungarist pärit „Szegedi szalámi“ ja Rumee-niast pärit ploomid „Magiun de prune Topoloveni“. See tähendab, et ELi traditsiooniliste hõrgutiste tootjad ei pea muretsema toode-te jäljendamise pärast ning nende toodete tarbijad võivad olla kind-lad toote ehtsuses.

Uue lepinguga kaasnevad uued tol-liprotseduuride eeskirjad, et lihtsus-tada ja kiirendada Mehhiko tolliasu-tuste paberitööd ja füüsilist kontrol-li.

Loe lähemalt siit: ELi-Mehhiko kaubanduslepingu põhijooned.

Järgmised sammud21. aprilli põhimõtteline kokkulepe hõlmab lepingu kõige olulisemaid osi. Mõnede peatükkidega seotud tehnilised üksikasjad vajavad veel arutamist. Saavutatud põhimõtteli-se kokkuleppe põhjal jätkavad mõle-ma poole läbirääkijad oma tööd, et lahendada ülejäänud tehnilised kü-simused ja koostada aasta lõpuks le-pingu lõplik tekst. Pärast seda alus-tab komisjon lepingu õiguslikku kontrolli ja tõlkimist kõigisse ELi ametlikesse keeltesse ning seejärel esitab selle heakskiitmiseks nõuko-gule ja Euroopa Parlamendile.

Copa-Cogeca: hea näide tasakaalukast kaubanduslepingustCopa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen ütles, et usutavasti on lepin-

gust kasu mõlemale poolele, tingi-musel, et impordikvoodid määra-takse mõistlikult. Eriti tervitatav on EL juustude, lõssipulbri, seali-ha, oliiviõli ja veini suuremahulisem juurdepääs Mehhiko turule. On täh-tis, et ka VKE-d, sh ühistud, saavad turulepääsu, seetõttu on vaja viia bürokraatia miinimumini, et seda neile võimaldada.

Kahetsusväärne on siiski, et läbi-rääkimiste käigus suurendati impor-dikvooti Mehhiko veiselihale 10 000 tonnini, mida on liiga palju. Copa-Cogeca jääb valvsaks veiseliha ning puu- ja köögivilja impordikvootide suhtes, kuna sel on negatiivne mõju EL nimetatud sektoritele.

Positiivne on, et lepinguga saa-vad kaitse 340 nimetust EL geograa-filise päritolutähisega märgitud kõr-ge kvaliteediga toodet.

12 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | MAI | 2/2018PÕLLUMAJANDUSKAUBANDUS

Teravili. Vastavalt DG AGRI hil-jutisele prognoosile tuleb käesole-va aasta teraviljasaak 367 miljo-nit tonni. Võrdluseks, 2014/15 ja 2015/16 rekordaastatel oli see 380 miljonit tonni. 2018/19 aastaks en-nustab DG AGRI aga EL kogusaa-giks 373 miljonit tonni. Eksporti oodatakse 33 miljjonit tonni võrrel-des 50 miljoni tonniga 2014/15 ja 2015/16. Aasta lõpuks peaks laova-ru olema 49 miljonit tonni, mis on sarnane 2014/15 rekordaastaga.

Õlikultuurid. DG AGRI hin-nangul kasvab õlikultuuride too-dang 3,4% võrra võrreldes viimase viie aasta keskmisega. Rapsiseemne futuuride hinnad on madalamad, kui 2017. aastal samal ajal; see tu-leneb biodiisli impordi tõttu tekki-nud konkurentsist ja anti-dumpin-gu maksude vähendamisest. Kui EL oli sunnitud anti-dumpingu mak-

se alandama, siis USA suurendas neid. Selle tulemusena jõudis alg-selt USA turule kavandatud Argen-tiina ja Indoneesia biodiisel EL-i tu-rule. Prantsusmaa ja Saksamaa on teatanud biodiisli tootmise vähene-misest 2018. aastal. DG AGRI prog-noosib 2018/19 aasta rapsitoodan-guks EL-s 300 000 tonni.

Piim. EL keskmine tootja väl-jamüügihind oli jaanuaris tõusnud 35.65 senti/kg ja see on 5.1% kõr-gem, kui viimase viie aasta kesk-mine. Lehmapiima kokkuost EL-s kasvas jaanuaris 4.0% võrrel-des 2017. aastaga, kokku 501 000 t rohkem piima. Või hind kasvab endiselt võrreldes eelmise aasta-ga (477€/100kg) ja lõssipulbri hind langeb (132€/100kg).

12. aprillil kohtusid Copa-Co-geca, EDA ja Eucolait esindajad põl-lumajandusvolinik Hogani kutsel,

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

J. Vilmsi 53g10147 Tallinn

Telefon: 600 9349Faks: 600 9350

E-post: info@epkk.eehttp://www.epkk.ee

Lehe väljaandmist toetab:

arutamaks olukorda kasvava too-dangu ja lõssipulbri laovaru (het-kel 370 000 t) müügiga. Komisjon ei pooldanud lõssipulbri kasutami-se alternatiive (nt loomasöödana), kuid võttis teadmiseks ettepaneku muuta müügihangete protseduu-ri (korraldada hankeid kaks korda kuus, lõssipulbri varu vanuse järgi).

Sealiha. EL sealiha toodang 2017. aastal kergelt langes, kuid kasvas sigade ja põrsaste tapmine. 2018. aastal oodatakse tootmise kasvu. Hinnasurve võib viia toot-mise taas langusse 2019. aastal. 2017. aastal vähenes sealiha eks-port 9% võrra mahus ja 2% võrra väärtuses võrreldes 2016. aastaga. Eksport Hiinasse vähenes 34%, kui-gi teistesse maadesse nagu USA ja Filipiinid eksport kasvas. Hiina on oma sealihatööstust üles ehitamas alates 2015. aastast, seega impor-dinõudlus tulevikus stabiliseerub. EL kogueksport oodatavalt kasvab 2,5% 2018. aastal. Eksperdid on vä-ga mures sanitaarkaalutlustel keh-testatavate võimalike sanktsiooni-de mõju pärast.

29. mail toimub Copa-Cogecas si-gade Aafrika katku teemaline semi-nar, kus osalevad Euroopa Komisjo-ni esindaja ning erinevad huvipoo-led kaubandusest veterinaarideni.

Linnuliha ja munad. EL mu-naturg on tasapisi taastumas pärast möödunud suvist Fipronili skan-daali, mis viis äkilise hinnatõusu-ni sügisel ja talvel. Viimastel kuu-del on esinenud linnugripi juhtu-meid Beneluxi maades ja Saksa-maal, kuid olulist mõju turule sel siiski ei ole.

Vaata ka DG AGRI põllumajan-dusturgude lühiajalist prognoosi siit.

Turuülevaade