1. V A I K U S j a V I M naised haridusajaloos Evelin Tamm Tallinna likooli kasvatusteaduste magistrikursus 12APR2014

2. Nais-soo-ajalugu Otsingule naisajalugu annab ESTER Tallinnas 22 eestikeelset teost, neist suurem osa tlketeosed, ENUTis on lugemist, kuid peamiselt vrkeeltes Naisajaloouurijad Eestis on Eve Annuk, Sirje Kivime, Sirje Tamul, Katrin Kivimaa, Marge Monko, Imbi Paju, Aino Undla-Pldme, Sirje Kiin, Fideelia-Signe Roots, Ello Srits, Helmi Melo, Vera Poska-Grnthal jt Sooajaloo mistet eesti keeles veel kasutusel ei ole 3. Genushistoria, gender history, naisen historia, sukupuolihistoria Genushistoria, den del av historievetenskapen som studerar kn som social konstruktion. Genushistoriker studerar svl individer som organisationer, ideologier och identiteter. (http://sv.wikipedia.org/wiki/Genushistoria) Gender history is a sub-field of history and gender studies, which looks at the past from the perspective of gender. It is in many ways, an outgrowth of women's history. The discipline considers in what ways historical events and periodization impact women differently than men. For instance, in a seminal article in 1977 Joan Kelly questioned whether the notion of a Renaissance was relevant to women. Gender historians are also interested in how sexual difference has been perceived and configured at different times and places, usually with the assumption that such differences are socially constructed. (http://en.wikipedia.org/wiki/Gender_history) Mis erinevus on soo- ja naisajaloo uurimusel? Naisen historialla tarkoitetaan historian osa-aluetta, miss tutkitaan miten naisen asema on historiallisesti kehittynyt tai muuttunut. Naisen aseman historiaa voidaan tarkastella aluekohtaisesti tai tarkastellen tietty spesifist ajanjaksoa kerrallaan. (http://fi.wikipedia.org/wiki/Naisten_historia) Sukupuolihistoria Lhtkohta suhteessa sukupuolitutkimukseen on tarkastella naiseutta ja mieheytt kulttuurisina ja sosiaalisina mrityksin, jotka muuttuvat ajan ja paikan myt. Tmn kontekstisidonnaisuuden ohella trke on, ett tarkastelun kohteena ovat molemmat sukupuolet, ei vain naiseus. (vt nt http://verkko-opetus.utu.fi/historia/kurssit.php?kurssi=33) NB! Eesti keeles naisajaloo vi sooajaloo leheklgi veel vikipeedias ei eksisteeri. Ka meie naistest on veebis vabalt kttesaadavad vaid loetud read. Kik on oodatud panustama! 4. 1917.a. I rahvahariduse kongress, Peeter Pld: Meie hdsnaks olgu: ISE ON MEES! (Kasvatus ja Haridus 1917 nr 3 ja 4 lk 113) Eesti biograafiline leksikon (1929) 606 lehte, 25 naist Eesti kooli bibliograafiline leksikon (1998) 289 leheklge, 17 naist Lembit Andreseni Eesti kooliajalugu kuni iseseisvuseni mainib kokku 6 naist, neist ainult Wuolijoki saab sna, teised on mrgitud nimega sh ka Koidula. Mrt Raud Eesti kool aegade voolus. Koolinuniku mlestusi 1965 1935. sai eesti kool esimese naisnuniku Alma Martini. See ti ministeeriumi naisigusluse probleemi. Seni ei olnud juhatajate valimisel vahet tehtud, kas oli see mees vi naine, oli otsustatud kandidaadi pedagoogilise ja administratiivse tubliduse jrgi, aga Alma Martin nudis kategooriliselt, et ttarlaste koolidel peavad olema naisjuhatajad. (lk 227) Ilmar Talve Eesti kultuurilugu (2004) on sooliselt kige tasakaalustatum 5. Natalie Johanson-Prna (1843 - 1915) ppis Tartus taani ksitpetaja Adolf von Clauson-Kaasi kursustel, tiendas end Soomes Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti naisksitkooli ja oli aastani 1885 selle juhataja Korraldas ksitkursusi Avaldas EKSis peetud kne Eesti ttarde haridus" (1882) ja piku Naesterahva ksitde raamat. Kunstkudumine varrastega" (1891). 6. Lilli Suburg (1841 1923) Esimene teadlik naisiguslane Eestis 1880. a. asutas ttarlastekooli Prnusse (ametlikult alustas 1882.a.), mis hiljem kolis sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese eestimeelse ttarlastekooliga Eestis 1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud ajakirja "Linda, milles naisiguse teema krval ksitleti ka kooli ja kasvatusega seotud teemasid, aga ka palju muud Kirjutas mitmeid autobiograafilisi ja autobiograafiliste sugemetega teosed Oli kirjavahetuses Natalie Johanson-Prna, C.R. Jakobsoni jt kaasaegsete rkamisaja tegelastega 7. Lilli Suburgi ttarlastekooli maja ja koolipere Viljandis (1886-1898). Samas majas anti alates aastast 1887 vlja ajakirja Linda. Allikas: Kogutud kirjatd: Lilli Suburg Koostanud Aino Undla- Pldme (2002) 8. Lilli Suburgi kirjavahetusest 9. Snnikodu Vndra lhistel Rusa misas Kru je kaldal Hauaplats Vndra surnuaial 10. Suburgi-uurijad Aino Undla-Pldme (1910-1992) kirjandusteadlane, kes on uurinud Eesti 19. sajandi naiskirjanikke, peamiselt Lilli Suburgi ja Lydia Koidula elu ja loomingut. Koostanud kogumikke Lydia Koidula luulest (1948, 1967), Lilli Suburgi kirjatdest (ilmunud 2002), peatki Lydia Koidulast "Eesti kirjanduse ajaloo" II kites (1966), kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetuse ainetel dokumentaalnidendi "Viru laulik ja Koidula. (Allikas:Vikipeedia) Eve Annuk (s. 1964) kirjandusteadlane, toimetab soouuringute teadusajakirja Ariadne Lng, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja T ppejud. Uurinud Suburgi autobiograafilisi tekste ja retseptsiooni sh tutvustanud Suburgi ka inglise keeles(Allikas: ETIS). 11. Lilli Suburgist veel 12. Qvinnan behfver arbete och Arbetet behfver Qvinnan (naine vajab td ja t vajab naist) Ametite loetelu ttavate naiste arv Rootsis ttavate naiste arv Rootsis 1880 1900 Akadeemikud 29 1334 Rahva ja algkoolide petajad 4408 10100 Postiteenistujad 67 424 Telegrafistid 147 1164 Pangattajad 1104 8053 Allikas: Sten Carlsson, Samhlle och riksdag I (1966) i Handbok i svensk kvinnohistoria 1988, s. 131. 13. 1913.a. koguti Rootsis naistele hleiguse andmise toetuseks allkirju. Pildil seisab kirjanik, ajakirjanik ja naisliikumise aktivist Elin Wgner (1882-1949) allkirjastatud nimekirjade krval. Rohkem kui 300 000 kogutud allkirja anti Rootsi Parlamendile le 1914. aastal. 14. Fogelstadi kodanikukool asutati Fogelstadgrupi naiste poolt 1921. aastal, kui Rootsi naised said hleiguse. Elisabeth Tamm Ada Nilsson Honorine Hermelin Elin Wgner Kerstin Hesselgren Esimene kursus toimus suvel 1922, regulaarseid kursuseid korraldati aastatel 1925 kuni 1954. Anti vlja poliitilist ajakirja Tidevarvet 1923-1936 15. Marie Reisik (18871941) Aktiivne naisiguslane ja esimene, kes kasutas mistet feminism Eesti Naisliidu asutajaid 1920.a. ja selle juht kuni NL okupatsioonini Ttas esmalt petajana nt Tormas, hiljem Tartus ja Tallinnas prantsuse keele petajana Alates 1911. aastast kirjutas naisliikumisest, naiste igustest ja naisharidusest artikleid ja toimetas ajakirja Naesterahva T ja Elu ja Naiste Hl Aktiivne poliitik (Rahvaerakonnas ja Rahvuslikus Keskerakonnas), osales Asutava kogu ja Riigikogu ts 16. Kes on pildil? 17. Naised ja poliitika 18. Feministi armastuskirjad Marie Tamman (abielus Reisik) kirjutab advokaat Peeter Reisikule 1906 (13) 1907 (61) 8. dets. sinatab esimest korda 1908 (87) 1909 (53) suur igatsus, sest Marie elab Tormas ja ttab vallakoolis petajana, Peeter pib Tartus juristiks 1910 (14) 1911 (2) 1912 (5) 1913 (9) kirjutab Soomest 1915 (14) 1916 (120) Peeter on vlismaal 1917 (1) suur armastus, kuid meeleheide Lisaks 25 dateerimata kirja minu armas kuldnokake, Minu armas vikene, kuidas ma sind praegu armastan. (Tartus 11 mrts 1916) armas lapsuke, minu oma armas vike tsirgupoeg jne 19. Marie Reisik kirjutab Peeter Reisikule Prnus 7/VI 1915 Juba neli peva ei ole ma su kest snagi saanud. Miks? Ja mul on praegu nii raske. ieti ei tea isegi miks. Aga juba mitu peva on tundmus nagu lasuks mu pl mingisugune praselt raske koorem, liig raske, et mina teda kanda juaks. Ei ole vist kunagi elus niisugust rnka meeleolu tundnud.... Ma suudlen sind vga! 20. Marta Sillaots (1887 - 1969) ppis tchterschules ametliku nimega Tallinna Krgem Ttarlastekool 1905.a tegi Nikolai gmnaasiumi juures eksamid ja sai kodupetaja kutse Ttas muuhulgas ka Elfriede Lenderi ttarlastegmnaasiumis Tallinnas petajana Avaldas mitmeid kasvatusteaduslikke artikleid Hiljem kirjanduskriitik, kes tegeles aktiivselt naistegelaskujude analsi ja naiskirjanike teoste pildile toomisega ajakirjas Eesti Kirjandus 21. Kirg ja kavalus (2012) Sarjas Eesti mttelugu Pedagoogilised ja kirjanduskriitilised kirjutised Ajalehes Postimees 1910.a. avaldatud Vaba kool ja Individualismus kasvatuses 22. Eesti naise loovast tst kirjanduse alal levaate 1935.aastal toimunud V naiskongressi nitusest "Naine ja raamat "Kui arvestada eesti naiste arvu (53% rahva ldarvust) ja eesti keeles 1866.aastast saadik ilmunud trkiste ldarvu (29 281), siis on eesti naiste kirjanduslik toodang (kokku 736 teost, tlked kaasa arvatud) vga vike ja mannetu. (Sillaots 2012:126, esmalt avaldatud 1936) 23. Kasvatusest ja pedagoogikast kirjutanud naised: Salme Pruuden ilme Ploompuu-Van Nest Alma Ostra-Oinas Alma Martin Hilda Taba Ella Treffner (Sillaots 2012:125) 24. Omaelulookirjutuse uurimine (life writing) METHIS erinumber 2010 Leena-Kurvet Kosaar, omaelulookirjutuse mistet iselooomustab ha suurem interdistsiplinaarsus, keskendumine avaramale kultuuripraktikate ringile ja soov letada valdkonna varasemas arengus autobiograafia miste kaudu maha mrgitud kategoorilisi ning suurt hulka tekste ja tekstipraktikaid vlistavaid kriteeriume. (2010:7) Eve Annuk, Autobiograafia kui te diskursus: Lilli Suburgi Minu saatusega vitluskik Rutt Hindrikus Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18.sajandist Teise maailmasjani Esimene itsenguperiood 30-ndatel, 21.sajandi alguses memuaristika leujutus. Esmalt tekkis ksikirjaline memuaristika ,1900. alates trkis avaldatud autobiograafiad. Elu ideoloogiad. Kollektiivne mlu ja autobiograafiline minevikutlgendus eestlaste elulugudes Ene Kresaar (2005) Historiallinen Aikakauskirja 4/2012 erinumber (elmkertatutkimus) Mainioita naisia pienoiselmkerrat autonomian ajan historiapolitiikassa, Tiina Kinnunen ...naisten nkymttmyys kansallisessa muistissa ei johtunut pelkstn heidn nkymttmmmst roolistaan julkisuudessa vaan mys muistamisen sukupoulittuneista mekanismeista. lk 390 uurib feministliku biograafiakirjutuse ajaloopoliitilist olemust. Kuidas naiste eludest kirjutati? Millist naise kuvandit loodi? 25. Leelo Tamm he naispetaja elukik aastatel 1927-1998 Sndis 25. oktoobril 1927.aastal Juuru vallas Harjumaal. Lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloo- ja keeleteaduskonna eesti keele, loogika ja pshholoogia petaja kvalifikatsiooniga aastal 1951. Ttas eesti keele, loogika, pshholoogia ja pedagoogika petajana Tartu 2. Keskkoolis ja Tartu Kujutava Kunsti Koolis. Hiljem teadurina Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis ja petajana Vabariikliku petajate Tiendusinstituudi pshholoogia laboratooriumis. Viimased taastad enne pensionile jmist Tallinna Perekonna nuandlas lastepshholoog. Autobiograafia hlmab aega lapseplvest pensionieani. 26. Kogu sjajrgse retult hingelise masenduse ja materiaalse viletsuse juures oli ometi midagi suureprast, midagi olulist, mida me siis oluliseks ja heaks pidada ei osanud, sest see tundus tol ajal nii enesestmistetav. See oli sjajrgse aja kool, sjajrgse aja petajad. Kik minu keskkooliaegsed petajad ka vene okupatsiooni algusaastad prinesid eesti ajast. Nad olid nii vanad, et ei olnud saanud pevagi nukogudeaegset kasvatust, ja nii noored, et olid ppinud Eesti Vabariigi likoolis. Sjajrgsete aastate petajad eranditult. Ja kuigi me mnda petajat kartsime ja mni tundus meile kiusliku vi naeruvrsena, ometi oli ilmselgelt tunda, et viibime hes ja samas paadis. Lpetasin keskkooli 1946.a. Kuni selle ajani ei olnud meie koolis, st Tallinna 8. Keskkoolis mitte htegi parteilast, ei olnud komsomoli allorganisatsiooni, oli ksainus komnoor, thtsa mehe ttar (jtan nime nimetamata). Kaks petajat rkisid titsa lahtiselt nukogudevastast juttu, ksitlesid oma ainet vradelt positsioonidelt. Prantsuse Revolutsiooni ksitledes rkis Ella Susi meile terrori hukkamistetavusest tiesti lahtise alltekstiga, Linda Randma tegi meile mistetavaks sotsialistiliku realismi miste kui absurdi jne. Eesti keele suulisel lpueksamil tin nited kne- ja lausekujundite kohta eranditult Marie Underi luulekogust Mureliku suuga. Kas ministeeriumi esindaja testi nimetatud teost ei tundnud vi tegi no, et ta sellest midagi ei tea, see on mulle jnud teadmata, kll aga on siiani meeles, milliseid pilke me petajaga vahetasime. Ja kuigi direktor Ksenia Krk, geograafiapetaja Hilja Tulp, fsikapetaja Aleksander Emmo jt mingeid lahtisi vihjeid ei teinud, oli ka nende puhul see hises okupatsioonivastases paadis istumise tunne tugev. (lk 26) 27. Mningaid allikaid Linda 1887 - Naesterahwa elu ja t 1911 - Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatud Eesti Akadeemiliste naiste hing Eesti naislipilaste selts 1911 2011 Helmi Melo Eesti naine lbi aegade (1957, Rootsis) Vera Poska-Grntal Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost ja probleemistikust (1936) Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu likool Kuue samba kutse. Naisena likoolis (2005) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ttarlaste gmnaasium 1906 1944 (1976 Kanadas) Mlestusi Tartu ttarlaste gmnaasiumist (1988, Rootsis) Lenderi koolist ilmus mlestuste kogumik Rootsis naised.net digiajakiri Naiste Hl ilmub aastast 2013 28. SUUR TNU! Loe lisaks: evelintamm.blogspot.com KIRJED ja digiajakiri Naiste Hl (naised.net) Naiste Hl ootab teie kaastid! Teeme naised vikipeedias nhtavaks! tammevelin@gmail.com Twitter @tammevelin Instagram tammevelin Slideshare tammevelin