HOOGUSTADA AGITATSIOONITÖÖDJ

Uue semestri ülesandedOn alanud uus õppesemester ja Instituudi õppejõud ning üliõpila­

sed on uuesti asunud pingerikkale tööle, et edukalt taita ettenähtud õppetöö plaan.

Instituudi kollektiiv peab sügavalt analüüsima möödunud se­mestri kogemusi ja leidma neist aluseid oma töö edasiseks paranda­miseks.

Kahtlemata saavutasid kõikide teaduskondade üliõpilased ja ins­tituudi õpetajaskond möödunud semestril rea tähelepanuväärseid tulemusi, mis avaldusid niihästi üliõpilaste ideelis-poliitilises kas­vatuses, kui ka nende erialaste teadmiste taseme tunduvas tõusus.

Seda arvestades ei tohi me siiski hetkekski unustada neid puu­dusi, mis veel õppetöös esinesid.

Kõigepealt tuleb nõuda ja kasvatada suuremat ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust kogu meie kollektiivis, mille abil mitmedki probleemid, mis meile senini raskusi tekitasid, leiaksid lahendust. Siin on esikohal vajadus arendada teravat kriitikat ja enesekriiti­kat esinevate puuduste kohta niihästi üliõpilaste rühmades kui ka õppejõudude kollektiivis. Avalik kriitika on tõhusaks abinõuks distsiplineerimatuse ja passiivsuse vastu, mis veel esinevad üliõpi­laste hulgas, ning kriitika parandab ka õppejõudude töö kvaliteeti.

Edasi on vaja energiliselt võidelda süsteem ita ja plaanitu iseseisva töö vastu, mis paljude üliõpilaste juures veel aset leiab ja m ille tõttu semestri algul toimub õppetöös „tühi käik" ja eksamisessiooni eel leiab aset maruline õppeaine ründamine. Sellist ebaühtlast õp­pimist peab asendama rahulik ja pidev töö, m ille tulemusel üliõpi­lane täidab hästi oma õppekohustused ja tal jääb ka aega ühis­kondlikuks tööks ning kultuurseks puhkuseks. Instituudi juhtkond ja õppejõud peavad olukorra parandamiseks kõige lähemal ajal Ira kasutama need kogemused, mida on saavutanud selles küsimu­ses Nõukogude Liidu eesrindlikud kõrgemad koolid.

Väga suure tähtsusega meie õppetöö taseme .tõstm isel on õppe­jõudude töö kvaliteet, mis on otseses seoses selle eeltööga, mida teevad õppejõud oma õppeaine metoodika sügavaks läbitöötamiseks. Selle küsimuse põhjalik läbitöötamine on võetud eelseisval semest­ril senisest palju ulatuslikumalt kõikide teaduskondade ja kateed­rite tööplaani.

Meie instituudi kollektiiv võib kahtlemata anda palju paremaid töötulemusi, kui on need, mida saavutati möödunud semestril. _

Meie sotsialistlik kodumaa ootab häid ja väga häid tulemusi kõi­kidelt õppejõududelt ja üliõpilastelt.

Ennastsalgava teadliku ja aktiivse tööga bolgevike partei juhti­misel täidame auga meie peale pandud ülesanded.

Dir. aset. õppe- ja tead. töö alal L. SCHMIDT

TPI šesluse all olev 5. valimisringkonna 2. va- limisjaoskond on juba täies valimiseelses tööhoos. 3, veebruari õhtuks lõpetati valimisnimekirjade kontrollimine valijate poolt. Selles agitatsioonitöö lõigus kõige esimesena saavutas 100% _ kontrolli keemia-mäeteaduskond ja kõige halvemini töötas sm. Solba brigaad.

Agitpunkti üritused täidetakse plaanikohaselt. Kuigi m õni isetegevuskollektiiv pole alati ilmu­nud kohale, siis on siiski alati kohal olnud kino, mis on täitnud selle lünga. Seminaridest _ agitaa­toritele on seni pidam ata jäänud sm, Reidla se­minar teemal „Agittöö vormid ja meetodid käes­olevatel valimistel", kuna lektor ei ilmunud ko­hale. Seminari aeg kasutati ära tootmisnõupida- miseks, kus selgusid mõnedki nõrgad kohad agit- kollektiivide töös, mis vajasid kiiret parandamist. Kui seminar 30. I. 51. jä i pidam ata lektori m itte­ilmumise tõttu, siis seminar 6. veebruaril kuju­nes väga huvitavaks ja sisukaks, mida põhjustas saadikukandidaadi sm. Tšernikovi ootamatu ilmu­mine seminarile.

Oma sõnavõtus sm. Tšernikov juhtis agitaato­rite tähelepanu neile küsimustele, millistest tuleb pidada valijatega vestlusi. Tuleb näidata Nõuko­

gudemaa üldist tõusu kõigil aladel ja eriti ENSV saavutusi tööstuse, põllumajanduse ja ku ltuuri alal. Sm. Tšernikovi sõnavõtt oli niivõrd haarav ja huvitav, et terve kollektiiv kuulas seda hinge kinni pidades. Millegipärast mõned brigaadide juhid unustasid Seminari hoopis ära (sm. Solba jt.), mille tulemuseks oli 40 agitaatori kohale­ilmumine 125 inimesest. E t enam ei juhtuks nii­suguseid äpardusi, palun kõigil agitbrigaadidel arvesse võtta asjaolu, et üritused, mis on plaanis ette nähtud (iga agitaator on sellise plaani saa­nud), viiakse läbi erilisi kutseid agitaatoreile saatmata. Tuleb näidata k a omaenda taiplikust ja initsiatiivi ning m itte olla mehaaniline paberlike korralduste täitja.

Esmaspäeval, 5. veebr, algas uus a ja jä rk agit­punkti töös, — saadikukandidaadi tutvustam ine valijatele. See on kõige tähtsam agitatsioonilõik. Siin võivad veel sm-d Solba ja Vilbert näidata, et nad ei ole m itte kõige halvemate brigaadide brigadiirid. Tuleb asuda tõsiselt tööle. J a esime­seks selle töö prooviks kujuneb 13. veebruar, mil­lal toimub saadikukandidaadi sm. Tšernikovi esi­mene kohtumine oma valijatega meie agitpunktis.

Agitpunkti juh. A. S IV A D I

AGITAATOREID ON MITMESUGUSEID

Uue aastaga alanud talvine eksamisessioon lõppes 23. jaanuaril heade tulemustega. Nagu nähtub eksamisessiooni kohta Õppeosakon­nas koostatud kokkuvõttest, on TPI üliõpilaskond nõukogude ees­rindliku teaduse omandamisel sügissemestri jooksul teinud tõsist ja pidevat tööd.

Eksamisessiooni kestel toimetati TPI-s kokku 4974 eksamit, neist 467 eksamit õhtuses sektoris. Päevase, põhiosakonna üliõpilaste ek- Samihjnnetest moodustavad hinded „väga hea" 41,7%, hinded „hea“ 35,8%, , .rahuldav" — 19% ja nõrk —- 3,5%; õhtuse sektori eksami­hinnete üldarvust äga b n väga häid.hindeid 26,4%, häid 30,2%, ra ­huldavaid 26,5% ja nõrku 16,9%.

Päevase osakonna üliõpilastest sooritas eksamid positiivsete tule­mustega 90,5'%, õhtuse sektori üliõpilastest 55,5% .

Kõigil eksameil eranditult väga hea eksamihinde sai 288 päe­vase osakonna üliõpilast (s. o. 22,8%) ja 10 õhtuse sektori üliõpi­last (11,7%).

Teaduskondade järgi on eksamisessisooni tulemused järgmised <%;%-des):

2. Päevane põhiosakondN eis t k õ ik S aad u d h ilin e te ü ld a rv u s t

eksam id h in d e le on h in d e id :

Kursuste järgi pakuvad eksamihinded järgmise pildi (päevane osak.):

Huvitav ja rõõmustav on märkida, et võrreldes möödunud aas­tase talvise eksamisessiooniga, näitasid I ja II kursuse üliõpilased

L üheneb 25. v e e b ru a r , E N SV 'Ülem­n õ u kogu v a lim is te p äev , — päev , m illa l k o d a n ik u d a s tu v a d v a lim isk a s ­t id e ju u rd e , et v a l id a e n d i h u lg a s t p a r im a d tö ö ta ja d m eie v ä ik e se n õ u ­kogude so ts ia l is t l ik u v a b a r i ig i hea- k ä e k ä ig u ees t h o o litsem a , lo o m a v õ i­m a lu s i u u tek s , h i i lg a v a te k s tö ö v õ i­tudeks , s ilu m a te e d ü le m in e k u k s so t­s ia lis m ilt k o m m u n ism ile . P a lju d e le k o d an ik e le e i ole v e e l se lg e v a h e k a ­p i ta l is t l ik u ja s o ts ia l is t l ik u v a lim is ­sü s te e m i v ah e l j a v ä ik e o sa sip leb vee l k o d an lik e ig a n d ite k a m m itsa is j a e i t a h a a ru s a a d a e g a o sa v õ t ta m eie n õ u k o g u lik u s t e lu s t. A g i ta a to r i ü le san n e o n s e lg ita d a k o d an ik e le k õ ik i m eie v a lim issü s te e m i p u u tu ­v a id k ü sim u s i, h a ju ta d a j a p u ru s ta d a k o d an lik e ig a n d ite jä ä n u s e id j a v õ i ta se eg a k õ h k le ja id j a v i r is e ja id n õ u ­kogu d e ü h isk o n n a le . S ed a su u d a b a g a a g i ta a to r a in u l t s i is , k u i t a ise on s ü g a v a l t v e e n d u n u d n õ u k o g u d e ü h isk o n n a hü v ed es , k u i t a om ab a v a r a s i lm a r in g i j a on p o li i t i l is e l t k ir ja o sk a ja .

K õ ig ep ea lt, — k u i a g i ta a to r ta h a b t ä i t a om a a u k o h u s t m eie so ts ia ­l is t l ik u ü h isk o n n a v a s tu , s iis p eab t a p a l ju tead m a . E t te a d a , tu le b õpp ida , j a ü h ek s te a d m is te a m m u ta ­m ise a llik a k s on a g i ta a to r i te se m i­n a r id , m is to im u v a d m e il ig a l te is i­p äev a l. O sal a g i ta a to r e i l o n a g a n i i ­ö e lda v ee l „ m o o n ak a h in g e e lu " j a k u i o tsekohe t e r a v a t k ä s k u p o le s a a ­n u d , s iis t a se m in a r i e i tu le . M ille­g a s e le ta v a d om a p u u d u m is t a g i ta a ­to r i te s e m in a r is t, m is to im u s 6. v eeb r. k . a ., m e h a a n ik a te a d u sk o n n a a g ita a to r id sm -d R is tm ä e , P la k k , O ru , E liv e s , R e ig n a , K oppel, T ru u - m ä g i, t i t t , M ikk , J ä n e s , P a lu v e r j a K ossi? M ille g a p õ h je n d a v a t! r ü h m a ­v a n e m a d sm -d T a p p e r, K u ld m a , T ip- po j a T oom aspõeg en d i j a n en d e a g i­t a a to r i te p u u d u m is t s e m in a r is t? M u i­de, sm . T ap p e r v õ t t is o sa s e m in a r is t j ä sm . T ippo te a ta s om a j a m e ta ll i­de teh n o lo o g ia k a te e d r i k o o sse isu k u u lu v a te a g i ta a to r i te p õ h je n d a tu d p u u d u m ise s t. M ille g a se le ta d a a s ja ­o lu , e t a g i ta a to r i te s e m in a r is t v õ tt is o sa 36(1) a g i ta a to r i t , k u n a a g a T P I a g itk o lle k ti iv i k u u lu b ület 1Õ0 a g i­ta a to r i? P e a le g i esines se m in a r i l m eie r in g k o n n a s a a d ik u k a n d id a a t sm . T šern ikov . N ä ib , e t a g ita a o re il p es itseb h in g es m o o n a k a ü h e p ä e v a m eeleo lu , ke lle m o to k s on ,,k ü ll lä ­h eb " . M id a g i a g a e i lä h e ise , k u i k ä s i k ü lg e e i p a n d a v õ i k u i tööd te ­h a k se fo rm a a lse lt.

T e h tu d , töö k r i te e ru m ik s on p e a ­m ise lt k a k s e ta p p i v a lim isee lse s ag i- ta ts io o n itö ö s , — n im ed e k o n tro ll i­m in e v a l i ja te p o o lt j a v a lim is te p ä e v ise . N eed n ä i ta v a d k u ju k a l t , k u id a s a g i ta a to r o n tö ö ta n u d v a l i ja te g a j a k a s ta on neile lä h e n e n u d j a n en ­d e g a so o ja , in im lik u k o n ta k t i s a a ­v u ta n u d , a g a m i t te see, k u i m itu k o rd a t a o n m a ja s k ä in u d . M a jad es v õ ib k ä ia k ü m n e id k o rd i i lm a v a l i ­ja te g a k o n ta k ti s a a v u ta m a ta — v õ ib k ä ia k ä sk ja la n a , k i r ja k a n d ja n a . A g a m itm e d k i a g ita a to r id - m õ tle v a d n i i tö ö tad es ra h u ld u s tu n d e g a , e t „see a s i on jä l le te h tu d " . A g i ta a to r o lla on

a u k o h u s , see töö a g i ta a to r i p o o lt on s a m u ti p a n u s so ts ia l is t l ik u k o r ra tu g ev d am ise l. M illeg a se le ta v a d r ü h ­m av an em ad j a a g ita a to r id a s ja o lu , e t d r . E p s te in i lo en g u s t a k tu a a ls e l a r s t i te a d u s lik u l teem iJ, m is p id i to i ­m u m a a g itp u n k tis 6. v e e b ru a r i l k.^a;, e i v õ tn u d osa ü h teg i(!) v a l i ja t? T õsi, se lleks lo e n g u k s e i o ln u d la ia l i s a a ­d e tu d t r ü k i tu d k u tse id , k u id k õ ig il rü h m a v a n e m a te l on te a d a a g i tp u n k t i tö ö p la a n j a rü h m a v a n e m a k o h u s o n a g ita a to re id in fo rm e e r id a (to im u v a ­te s t lo en g u tes t j a s u u n a ta n e id v a ­l i j a t e ju u rd e e la v a sõ n a g a , Sm -d rü h m a v a n e m a d ! K as a g itp u n k ti tö ö ­p la a n on se lle k s , e t seda p ä r a s t l ä ­h ilu g e m is t (hea l ju h u l!) p a n n a r a h u ­l ik u l t k a u s ta v õ i la u a s a h tl i , v õ i se l­leks, e t se lle põfyjal ju h t id a a g i ta a ­to r i te tööd? Sm -d a g ita a to r id , k a s o le te a in u l t k i r ja k a n d ja d j a a in u l t k ä s u tä i t ja d , v õ i tu n n e te k a h u v i ü h isk o n d lik u töö v a s tu ? N ä ib , e t o le te a in u l t k ir ja k a n d ja d .

N ü ü d n im ed e k o n tro llim ise s t v a l i ­ja te poolt. S isse ju h a tu se k s v ä ik e p i l ­d ike a g i ta a to r i te s e m in a r is t. M uude k ü s im u s te h u lg a s ü k s ag ita a to r-õ p p e - jõ u d (sm. K u iv ) e s ita s k ü s im u se u m ­bes n i i : „H ea k en e k iili, — m eile o n a n tu d j a m eie olem e v a l i ja i le e d a s i te a ta n u d tä h ta ja d , m il la l tu le b lõ ­p e ta d a . n im ede. k o n tro llim in e , a g a k e e g i pole ö elnud tä h ta e g a , m illa l se lle tö ö g a võ ib a lu s ta d a " ! A rv a n , e t se lle v ä lje n d u se ju u rd e on l i ig se d ig a s u g u se d k o m m e n ta a rid . Sm . K õ iv , — tu le b v õ t ta k ä t te v a lim is m ä ä ru s - tik , see tä h e le p a n e lik u lt l ä b i lu g e d a , j a s iis la n g e v a d ju b a ise e n d a s t ä r a sa rn a s e d — p eh m elt öe ldud , — n a ­iiv se d k ü sim u sed .

K im p n im ed e k o n tro llim in e v a l i ­j a te p o o lt on ek sam a g i ta a to r i töös, s i is v õ ib se lle p õ h ja l t e h a jä rg m is e k o k k u v õ tte : p a r im a g i ta a to r m e h a a - n ik a tead u sK o n n as on sm. O ru. E s i ­m esed k a k s v a l i ja t , kes tu l id n im e k o n tro llim a , o lid sm . O ru m a ja s t, j a te m a . m a ja s t k ä is ig a p äev p id e v a l t in im esi u im e sid k o n tro llim a s . S m . O ru sa i va lm is om a tö ö g a e s im e sen a te a d u s Ironas. K a h ju k s ou sm . O ru jä ä n u d h ü ü d ,,p u h k a m a lo o rb e re ile " j a p u u d u s a g i ta a to r i te s e m in a r is t 6. v e e b ru a r i l . H ä s ti tö ö ta s id v e e l sm -d R e ig n a , kes lõ p e ta s om a töö 31. ja a n u a r i l , s a m u ti sm .“ K iiss , k e s v ah ep ea l h a ig u s e tõ t tu p u u d u n u n a o li eem al a g ita ts io o n itö ö s t, k u id h i l ­jem seda tõ s ise m a lt a s ja k ä s ile v õ t ­tis ,3a sa m u ti lõ p e ta s 81. j a a n u a r i l ; e d a s i sm . L iiv e r j a sm . R iiv e s , k es a lu l tö ö ta s p u u d u jä ä g ig a , k u id lõ ­p u k s se d a tõ s ise m a lt a s ja ss e su h tu s j * lõ p e ta s a u g a om a tö ö ; sm . U k u - r e d a , sm . P a lu v e r kee a lu l k u i ­d a g i ei ta h tn u d „v ed u v õ t ta " p õ h ­jen d ad es om a s u u r t k o o rm u st ek sa ­m ip e r io o d il; sm . T aa l, k e s , s a a n u d v õ i tu om a ta g a s ih o id lik k u s e s t (m is o li t in g i tu d ee lm is te l v a l im is te l t e k ­k in u d a ru s a a m a tu s e s t, o lg u g i m it te o tse te m a sü ü la h i) , tö ö ta s tu b l i s t i om a j a s a m u ti k a sm . V a lla s te m a ja v a l i ja te g a . T e a d m a ta k u h u k a te g o o ­r ia s s e tu le b p a ig u ta d a sm , S iv a d i A rd o , kes k ii l i k ä is o m a v a l i ja te ju u re s , n a g u k o n tro llim ise l se lg u s ,

äsjalõppenud sessioonil raskeimate õppeainete alal — kõrgemas matemaatikas, teoreetilises mehaanikas ja füüsikas — m ärgatavalt narem aid teadm isi. Toome n ä iten a andm ed:

Võttes kokku talvise eksam isessiooni tulemused võime veenduda et võrreldes 1949/50. õppeaastaga on õppetöö tase ja üliõpilaste õppeedukus tublisti tõusnud. Selle tõendajaks on sessiooni tulem uste olulisima näitaja — a b s o l u u t s e õ p p e e d u k u s e protsendi (kõik eksamid positiivsete tulem ustega sooritanud üliõpilaste arvu suhe eksamikohuslike üliõpilaste üldarvuga) tõus aasta iooksul 83,9-lt 90,5-le %. - J

Olulisemaks p u u d u s e k s sügissemestri õppetöös tu leb-lu ged a seda, et isegi eksam isessiooni lõpuks lubamatult suur arv üliõpilasi omab võlgnevust arvestuste alal. Selle puuduse kõrvaldamisele ja vältim isele tuleb õppejõududel juba kevadsemestri alul pöörata kõige tõsisem at tähelepanu ja leida abinõud üliõpilaste iseseisva töö kvaliteedi tõstmiseks:

k u id k e lle l hoog töö p äev ak s (1. veeb ­ru a r ik s ) ei o ln u d k ä in u d n im e k o n t­ro llim a s 17 v a l i ja t . Sm . S iv a d i s i is k i k u id a g i „ lä b i l iä d a " lõ p e ta s oina töö h o o g tö ü p ä e v a lõ p u k s , k u id J e g i se d a s u u re su n d im ise jä re le , ü ld s e oli rü h m a v a n e m a l sm . T a p p e rü l sui. Si- v a d ig a p a l ju m u re t j a t a p id i k õ ­d u v a lt te m a ju u re s k o d u s k ä im a , k u n a sm . S iv a d i t õ p p e v a h e a ja l v ä g a , v ä g a h a r v a in s t i tu u d is n ä h a oli. Sm . S iv a d il tu le b o m a tööd tu b l i s t i p a ­ra n d a d a !

, .V a lu la p se k s" m e h a a n ik a te a d u s ­k o n n a a g itk o lle k ti iv is j ä i a g a v a s tu o o tu s i sm . R is tm äe , kes hoogtõo- p ä e v a lõ p e ta s 12 v õ la g a ( t) . K o n tro lli an d m e te l se lg u s , e t k a te m a o li k ä i­n u d om a v a l i ja te ju u re s , k u id n e is t k ä im is te s t p o ln u d , n a g u n ä h a , k asu . E r i t i ta l la n „es ile tõ s ta " sm . T ruu* m äg e , k es h o og töö a lg u ses k o r d k ä is a g i tp u n k t is j a s i is — k a d u s , se lle s t k e lle le g i te a ta m a ta , — tu n d m a ta h u v i, k u id a s te m a v a l i ja d tu le v a d n im e k o n tro ll im a . P ä e v a lõ p u k s oli te m a l k o lm v õ lg a j a need l ik v id e e ­r i s t a a lles p ä r a s t te m a e r a k o r r a l i s t v ä l ja k u ts u m is t 3, v e e b ru a r i l. S e lgus, e t sm . T ru u m ä g i o li to l õ h tu l end e t te v a lm is ta n u d e k sam ile õ b tu ü lik o o - l is , k u id v ä h e m a lt se lle s t t e a t a d a ja t ä i t a o m a k o h u s tu s jä rg m is e l p ä e v a l o leks t a ik k a g i v õ in u d .

A g itrü h m a d e p a r e m u s jä r je s tu s ; e s i­m ene sm . K u ld m a , te in e sm . T ippo , k o lm as sm . T oom aspoeg j a n e l ja s sm . T a p p e r. . . . ,

M in u p u u d u se k s on o ln u d a s ja o lu , e t m a e i o le o ln u d om a n õ u d m is te s rü h m a v a n e m a te v a s tu k ü l la l t p r in ts i ­p ia a ln e j a k a te g o o r i l in e j a e i ole k ü lla ld a se p õ h ja lik k u s e g a k o n tro ll i ­n u d n e n d e tö ö d . M in u te g e v u se s on m in d v ä g a " p a l ju ja e n e rg il is e l t a i­d a n u d te a d u s k o n n a a /ü b ü ro o esi­m ees sm . M asin g , k u id T P I p a r te i - b iiro o s e k re tä r sm . R o d in o v e i ole m in u l t k o rd a g i a r u p ä r in u d te h tu d tö ö s t e g a m in d a b is ta n u d n ä p u n ä i­d e te g a e g a k r i i t ik a g a ,

K o k k u v õ tte s v õ ib öelda , e t m e liaa - n ik a te a d u a k o im a a g i tk o lle k ti iv on te in u d tõ h u s a t tö ö d , lõ p e ta d e s n im e ­de k o n tro ll im ise s u u r te k o lle k ti iv id e h u lg a s te is e n a . K u id se lle s töös esi­n e n u d p u u d u s i tu leb a n a lü ü s id a , tu ­leb e n n a s t t e r a v a l t k r i t i s e e r id a j a tu ­leb a s u d a tõ s is e l t tö ö le . M e h a a n ik a - te a d u s k o n n a k o lle k tiiv k in d la s t i ei t a h a o l la v iim a n e , n a g u e e ln en u d v a lim is te l , v a id e s im e ste h u lg a s . J a se d a e i ole r a s k e s a a v u ta d a , — tu ­leb v a id v õ t ta tõ s is e l t o m a k o h u s­tu s i n õ u k o g u d e ü h isk o n n a v a s tu .

Mehaanikateaduskonna partgrupporg Ä. TÄLVET

KATEEDRIT! KOOSTÖÖ RAAMATUKOGUGA

TIHEDAMAKS*Möödunud eksam isessioon an­

dis instituudi raamatukogu töö­tajaile selgem a ettekujutuse sel­lest, m illiseid Õpikuid teaduskon­nad ja õpperühmad kasutavad, ja näitas, m illiseid õpikuid tuleb esijoones juurde muretseda.

Koostöös kateedritega suudeti kiirendada piiratud arvul esine­vate õpikute ringlem ist Õppijate keskel, kusjuures aga m itte kõik üliõpilased ei tagastanud õpikuid, teistele edasi laenutam iseks, õi­geaegselt. Ilm nes veel, e t ka ka­teedrid ei olnud raam atute jaga?* m ise plaane koostanud küllalt täpselt ja olid m õned rühmad plaanist välja jätnud. Sam uti oli unustatud, et n ii m õndagi õpi­kut ei jätku ka kõigile diploman­didele.

Juba praegu on õige aeg selr leks, e t kõik kateedrid täpselt selgitaksid oma vajadused õpiku­te järele õpetatavates ainetes ja astuksid raamatukoguga kindlas­se kontakti, et teda oleks või­m alik aegsasti . komplekteerida kõige -puuduvaga. A inult nõnda saa??.e kindlustada häireteta Õp­petöö sem estri kestel ja äsjasest veelgi tõhusama eksam isessiooni kevadel.R aam atukogu juh ata ja E. SAÄDRB

Talvise eksamisessiooni tulemused

PA R TEI ELU

Pidevalt juhtida agitatsioonitõödE hitusteaduskonna parteigrupp

on su h te lise ltv ä k ea rv u lin e . Te­m asse kuulub se itse kom m unisti. P arteigrupi osatähtsus ja orga­n iseeriv m õju teaduskonna ü h is­kondliku le e lu le ja tööle aga on erakordselt suur.

E riti se lgesti ilm neb see m õ­ju va lija te k esk e l agitatsioonitöö läb iv iim ise l praeguses valim is­kam paanias. Õ ppejõudude ja abi­personali h u lgast on teaduskon­nas agitatsioon itöö le suunatud 25 agitaatorit. A gitbrigaadi juh­tim ise l on 'parteigrupp saavuta­nud seda, e t rõhuv enam us agi- taatoreist m ee le ld i ja korralikult täidab om a ühiskond likku auko­hust. N ii näit. ag itaator sm . Silde cm sagedane ja oodatud k ü la li­ne va lija te keskel. Ta näitab suurt h oo lt ja le id lik k u st selles, e t tem a v estlu sed olek sid sisukad ja . kaasakiskuvad. K õik i oma v estlu si tä iendab ta diafilm ide dem onstreerim isega, m illek s ta om al a lgatu sel o n hankinud pro- jektsiooniaparaadi. P arim aid agi­taatoreid on sam uti sm -d M eta M itt ja E lv i N urm et, o lle s n im es­tik e kontro llim ise va lija te poolt läb i v iin ud n e ile u saldatud m a­jad es ennetähtaegselt.

P arteigrupi töös agitatsiooni juh tim isel ilm n eb aga k a o lu li­s i puudusi. Grupp p o le suutnud kindlustada agitatsioon itöö tarvi­lik u k va lita tiiv se tasem e va lija te keskel, ü k sik u d agitaatorid , h agu n äit. sm -d R andvee, Tarm o ja A lek sejeva va id h arva kü lasta­v a d va lija id , e i pea nend ega tar­v ilik k u kontakti, ja tu lem usena on nende töönäitajad ka palju h alvem ad te iste om adest.

K om som olibüroo teaduskonnas (sekr. sm . Tarkpea) nõrga lt abis­tab parteigruppi agitatsioonitöö teostam isel. E ksam isessioon i lõ­

pus büroo suunas agitaatoreina tööle 10 komnoort, kuid neist te ­geliku lt töötab va id neli. K om so­m oli büroo ja eeskätt agitatsioo- nitöö eest vastu tav büroo liige sm. Pratka on seda rahulikult pealt vaadanud. K om noorte sel­line suhtum ine agitatsioonitöösse tuleb põhjalikult m uuta.

Ü ks põhilisi puudusi on ka su ­juva koostöö puudum ine teadus­konna. partgrupi ja a /ü organi­satsiooni vahel. Teaduskonna a/ü büroo ei näita m ingit p ide­vat hoolt agitaatorite töö pa­randam iseks.

Parteigrupp peaaegu üldse ei kontrolli agitaatorite tööd jä — nagu õigesti tunnistab partgrupp- org sm. S ivad i —- see on suureks puuduseks partgrupi töös. Paha on ka see, e t o tsese lt va lija te keskel töötavate agitaatorite hu l­gas pole näha ühtki kom m unisti.

V alim isteni on jäänud vaid vä ­he aega. A gitatsioon ENSV ülem nõukogu saadikukandidaa­tide poolt tu leb v iia p o liitiliselt kõrgem ale tasem ele, m uuta ta ta sisukam aks ja huvitavam aks ning kindlustada valijate saja­protsendiline osavõtt valim istest.

Selleks tuleb p id evalt juhtida agitatsoonitööd. V. S O O S A A R

P la a n , m is jäi täitmataSm, Kaldmaa enesepiitsutusi

M õne päo v a ees t a lgas T PI-s ta a s õppetöö. N ag u ik k a esim estel p ä e v a ­del, v a h e ta ta k s e se m e s tr i ' a lgu ses m u lje id v e ed e tu d puhk u sest. K u id a s s iis m üüdus T P I ü liõ p ila s te p u h k u s? T u leb v ä l ja , e t ig aü k s tegeles se l­leg a , m is p a r a ja s t i m eelde tu l i v õ i m iile v a s tu tu n d is h u v i, — lo e ti k i r ­ja n d u s t, s p o rd iti , k ü la s ta ti te a tre id j a k in o sid jn e . K u id se lg u b ka, e t T P I ü h isk o n d lik u d o rg an isa ts io o n id , e e sk ä tt kom som oli j a a/ii o rg a n isa t­s ioon u n u s ta s id h o o litsed a ü liõ p ila s te ta lv ise v a h e a ja o rg an m eeritud v e e t­m ise ees t; e r i t i a g a se lles osas, m is p u u tu b T a llin n a sse jä ä n u d ü liõ p i­las te sse .

T õsi, ei s a a öelda, e t see u n u s ta t i p ä r is e l t . 8. ja a n u a r i l to im us T P I fcorosomolikomxtee koosolek, kus v õ e ­t i v a s tu k o n k ree tn e ü r i tu s te p la a n õ p p ev ah ea ja k s . M is jä i a g a te g e m a ta — see o li p la a n i e llu v iim in e , p la a ­n is e t te n ä h tu d ü r i tu s e d v iid i lä b i h a lv a s ti o rg a n is e e r i tu l t v õ i jä id ho o ­p is tä i tm a ta .

N ii n ä g i p la a n e tte ra k e n d a d a T P I ü liõ p ila se d , e e sk ä tt a g a k o m m u n is t­lik u d n o ored v a h e a ja l v a lim isk a m ­p a a n ia sse . See on kõrge ja a u s ta v ü le san n e T P I ü liõ p ila sk o n n a le . K om ­so m o lio rg an isa ts io o n ile o n a g a v a l i ­m isk a m p a a n ia su u re k s p o liitilisek s k o o lik s, m is an n ab h in n a n g u k ogu o rg a n isa ts io o n i tööle. K u id as a g a o rg a n ise e r is T P I kom som olikom itee se lle ü le san d e tä itm is t? A lles v iim a s ­te l p äev ad e l enne eksam isessioon i lõ p p u k o o s ta ti ju h e n d kom som oli g ru p io rg a n is a a to re ile , m ille jäi*gi t u l i o rg a n is e e r id a a g itb r ig a a d id šef- lu sa lu se s a g itp u n k tis T a llin n as j a a n d a ju h ise id ag ita ts io o n itö ö k s m u ja l n e ile ü liõ p ila s te le , kes la h k u s id T al-

„Polütehniku" kriitika jälgedes

M ehaanikateaduskonna õppejõud hakkavad õppima

M e h a a n ik a te a d u sk o n n a a /ü bü ro o om a kooso leku l 25. 01. 51, a . a ru ta s m eh a a n ik a te a d u sk o n n a õppejõudude õ h tu ü lik o o li v õ lg n ev u se k ü s im u s t. B üroo tu n n is ta s ,,P o lü te h n ik u s“ a v a ld a tu d k r i i t ik a õ igeks. S am al kooso leku l an d is sm . M e itre lu b a d u se k ev ad sem estr i v ä lte l so o r i ta d a n e li j a sm . E s op ko lm e k sa m it, õ p p e jõ u d T ippo, K roon , T ru u m ä g i, P a lu v e r , K a n a s a a r j a P u u se p p h ilje m an d sid k ir ja l ik u lu b ad u se , e t n ad lik v id e e ­

r iv a d om a võ lgnevuse õ h tu ü lik o o lis k e v a d se m e s tr i v ä lte l.

J , M EITRE, M ehaanikateaduskonna k. tn. t.

kom isjoni esim ees

A V A T A K SE UUS EINELAUD Cl i «õpilaste j a õppejõud ude parem a

teen indam ise huvides o tsu stas direkt­sioon avada einelaua Ira instituud i keem iahoones. M ajandusosakonna ju ­hataja le sm . Eesm aale on tehtud ülesandeks k iiresti asuda einelaua sisu stam isele .

E inelaud kavatsetakse avada 1. m ärtsil 1351 а. V , TERAS

lin n ast. S am al a ja l k a T P I am e ti­ü h in g u kom itee a lu s ta s tr ü k itu d b lan k e ttid e le v ita m is t ü liõ p ila s te

h u lgas , kes sõ its id m aale. O li a g a liig a h i l ja —- p a lju d ü liõ p ilased 'õ lid eksam id ju b a so o ritan u d j a ä r a sõ it­nud, m in g it se lg itu stööd se lle ü r i tu s e tä h tsu se s t lä b i ei v iid u d . Selle tõ t tu s u u r o sa ü liõ p ila sk o n n as t j a p a lju d k om m unistlikud hotircd. ei sa a n u d tead ag i, m illise id ü lesandeid n e il t u ­leb tä i ta . M illega v ab an d av a d sm . G alin sk i kom som olikom itee liik m e n a ja sm . D okelin am etiü h in g u kom itee liikm ena seda, e t se lline k o llek tiiv , n ag u T P I ü liõp ilaskond , j ä i a g i ta t s i ­o on itööst kõz*vx ic kdüe n ä d a la se õ p ­p e v ah ea ja keste l к gi n im e ta tu d sm-d o lid v a s tu ta v a d se lle ü lesande tä itm ise eest?

E r i t i s u u r t tähelepanu ta lv ise l õp ­p ev ah ea ja l o leksid p id an u d T P I ü h isk o n d lik u d o rg an isa ts io o n id o su ­tam a sp o rtlik e le ü r itu s te le , a rv e s ta ­des jä rg m ise sem estri a lguses a lg a ­v a t ta lisp a r tä k ia a d i. T P I kom som oli­kom itee v a h e a ja ü r i tu s te p la a n is o lid e tte n ä h tu d su u sa treen iu g u d M u s ta ­m äel, u isu tam ise ku rsu sed , v õ rk p a lli- tu r n i i r teaduskondade v ah e l, su u s а - päev A egv iidus, a g itb r ig a a d i sa a tm i- ne s u u s a la a g r is t kolhoosi jne. K a see p laan jä i p laan ik s . K om som olikom i- tee liig e sm . Tam m, kes p id i v a s tu ­tam a nende ü r i tu s te o rg an iseerim ise eest, tegeles ek sam iteg a j a „ u n u s ­tas “ o ma üh iskond likud kohustused . S u usabaas M ustam äel se isis p äev ad e k au p a K asutam ata. U isu ta im sk u rsu - sed jä id tä ie s t i o rg a n is e e r im a ta /s a ­m uti suusap äev A egviidus, k u h u sõ itis „k o llek tiiv se lt11 a in u lt ü k s in im ene; a g itb r ig a a d i sa a tm in e k o l­hoosidesse j ä i a in u lt ju tu k s .

K u ltim rm a ss ilis te s l ü r i tu s te s t o li e tte n ä h tu d ü h isk ü la s tu s D ra a m a ­te a tr is s e ja k in o festiv a lile k in o te a tr is „ P io n ee r11. K a need ü r itu s e d jä id a i ­n u lt k u u lu tu s te k s am e tiü h in g u ta h v ­lil. T e a tr ip ile tite m ü ü g i u sa ld a s kom som olikom itee liige sm . K u lb a s am e tiü h in g u k u ltu u rk o m is jo n ile , j ä t ­tes ig a su g u se m uu o rg an iseerim istö ö teg em ata . A/ii k u ltu u rk o m is jo n (sm. Ja la k a s ) a g a kan d is te a tr ip ile te id ta sk u s ja ta g a s ta s need te a tr i le kak s p äev a enne e tendust, p õ h jendades se d a se llega, e t noid ei sa a n u d m ü ü a . K in o le sü v a li aga k ü la s ta s id a in u lt ü k sik u d , kes se llest ju h u s lik u lt tead a sa id .

On selge, e t T P I kom som olikom itee

S P O R T

SUUSAL AAGER AEGVIIDU-NELIJ ARVEL

TPI ü liõp ilaste l-sporilaste l avanes võim alus vaeta oma ta lv in e õppe- vaheaeg A egvfidu-N elfjärvel. Laager A egviidu-N elijärvel oti m õeldud pea­m iselt su usatajatele treen inguks enne ENSV esivõ istlu si, A ga kuna osa su usatajaid sõ itis osa võtm a Ote­pääl to im uvatest siaiom i ja k iir la s­kum ise es ivõ istlu siest, s iis avanes ka m õningail k ergejõustik lastel võim alus kasu liku lt veeta oma puhkeaeg.

„Laager tä itis tä ie sti om a otstarbe: koik võim alused p ingsaks treenin­guks olid olem as. L aagris v iib im ise ajal sa id suusatajad palju väärtu s­likke kogem usi n ii suusatam istehnfka kui ka võ istluste a la l. Van. õp, Lan- nus, kes h ilju ti v iib is ü le liid u lise l treenerite kogunem isel, tu tvu stas NSVL parem ate suusatajate s t ii l i . ENSV paremaid suusatajaid A . Il­ves ju tu stas oma vSistluskogem us- test.

Laagri lõpul läb iviidud võ istlused näitasid , et TPI suusatajad on tdb- U*. võistlusvorm is. R ahule ei saa jääda aga kergejõustik lastega. Osa süüd on siin siisk i näit. se lles, e t jooksurada o li halvasti m ärgitud.

Ka laagrisv iib ivad TPI u isu tajad said väärtuslikke kogem usi. N eil o li võim alus jä lg ida ENSV parim aid kiiru isu tajaid treeningul ja v õ ist­lustel.

Ka treeningust vaba aeg o li hästi sisustatud: õhtuti kuulasim e ette­kandeid eelseisvate ülem nõukogu v a ­lim iste teem adel, suusatam ise teh n i­kast jne. K ollek tiiv i üh isel a lg a tu se l andsim e välja ka se inalehe „TPI su iiskur” .

Üliõp. L. RAHUMÄGI

oii ä ä rm ise lt lo h a k a lt j a v a s tu tu s ­tu n d e tu lt su h tu n u d om a ü le san n e te tä itm isse , m ille ta g a jä r je l on jä ä n u d lä b i v iim a ta te rv e r id a tä h ts a id jä h u v ita v a id m a ssilis i . ü r i tu s i . S e llin e tö ö stiil — j ä t t a om a p la a n id p a b e ­r ile ■— ei kõ lba kom som olio rgan isä t- sioonüe . J u h t iv a i l se lts im eeste l T P I kom som oli j a a m e tiü h in g u k o m itees tuleb te h a se lle s t v a s ta v a d jä r e ld u ­sed j a k o h u se tu n d lik u lt t ä i t a n e ile u sa ld a tu d ü lesanded .

E. KALDM AA

TPI üliõpilased LeningradisLõpetanud edukalt talvise eksamisessiooni lahkus 24. jaanuaril grupp

TPI üliõpilasi järjekordsete ekskursioonile kangetaslinna Leningradi. Seekord võttis ekskursioonist osa 10 üliõpilast.

Juba Balti vaksali platuormÜ tegime esimese tutvuse Leningradi üli­õpilastega. Ekskursante tulid vastu võtma Leningradi Laevaehitusins- tituudi kolm üliõpilast, kes juhaiasidki tallinlasi oma instituudi ühis­elamusse.

Tutvumist Leningradi vaäiamisväärtustega algasime S. M. Kirovi muuseumist Muuseum asub majas, kus toimus 1917. a. aprillis VII bot- sevike korw.erents. Selle maja rõdult esines Lenin rahvale, kutsudes teda ülestõusule.

Suurt kunstilist naudingut pakkus maailma ühe suurema muuseumi — Ermitaazi külastamine. : .

Riiklikus Vene muuseumis tutvusime vene suurmeistrite töödega: šiškini, Repini jt. maalidega.

Petropavtovski kindluse külastamisel avanes meile võimalus näha ruume, kus otid vangis esimesed vene revolutsionäärid dekabristid.

Mitmel rLeningradi üliõpilaste koosviibimisel tutvusime lähemalt kohalike üliõpilastega. Leningradi ühes instituudis õpivad koos vene­lased, eestlased, ukrainlased, poolakad, grusiinlased, korealased ja pal­jud teised, ■— see on. tõeline stalinliku rahvaste sõpruse kehastus,

Lenigradist lahkumisel jäid meile suurest linnast ja tema külalis­lahkest ning töökast rahvast parimad muljed.

Nii meie, TPI üliõpilaste, kui ka Leningradi üliõpilaste viimane soov oli: «Jällenägemiseni, seltsimehed, ja mitte ainult Leningradis, vaid ka Tallinnast» • -

LENINGRADI TEAD U SETEM PLIS

M eie in stituu t on se lle st kah­juks jäänud kõrvale. V õib-olla oleks ka m eil m idagi võim alik se l a la l korda saata.

K aua ja huviga jä lg isid m eie ekskursiooni liikm ed L P I-s välja

üliõpilaste teaduslike ühingute tööga. Siin oli m eil õppida n ii m itm eidki huvitavaid asju. Kõi­gepealt, m is torkas silm a palju­des instituutides, oli see, e t te­gelikku juhtivat osa etendavad

. Ä sjalõppenud ta lvevah ea ja l kor­r a ld a s T PI d irek tsioon ÜTQ 'ak tiiv ile ek skursioon i Leningradi. ^Ekskursiooni ü lesan d ek s o li tu t- V uda L eningradi m õn ingate kõr­gem ate õppeasu tu ste , nagu P o- lü teh n ilise Institu udi, E lektro­tehn ika Instituudi, K eem iliS -teh- n oloog ia institu ud i, In sen er-eh i- tusinstitu ud i ja M äeinstituudi

.ü liõpilaste tead u slik e ühingute lö ö g a , se lle sisu ja organiseeri­m isega. -

V iib isim e L en in grad is v iis päe­v a . ..Raske on lü h id a lt ja selgelt “kirja .pätina k õ ik i n e id . m uljeid ja kogem usi, m ida sa im e L ehini lin n a in stitu u tides — _ m eie 'maa ü h e s , suurim as teadusetem plite lin n as. See, m is jä ttis m eile sü ­gavaim a m u lje — er iti L P l-s oli la iau latu slik tead u slik uurim is­

t ö ö kõik ides tehnikaharudes. M eile tu tvu sta ti in stitu u tid e la­boratoorium e. T eadlased , kellede n im ed on tuntud ü le k ogu suure N õukogudem aa ja k es on palju an d n u d nõukogude teaduse tõst­m isek s m aailm a eesrindlikem aks tead u sek s, ju tu s ta s id . m eile va i­m u sta tu lt en d i ja om a õpilaste ‘saavutustest, tu tvu stasid m eile k äim asolevaid la iau latuslikke uurim usi.

L aboratoorium id e i olnud vä-J

heaj a i sugugi tühj ad. Ikkagi võis s iin -sea l le id a ü liõp ilasi, k es k a­sutasid õppevaheaega om a tea­d u slik e uurim iste teostam iseks. K õikjal torkas silm a õppejõudu­de soe suhtum ine ü liõp ilaste tea ­duslikku uurim istöösse. M eie elektrikutel e i unune iia lg i koh­tum ine N õukogudem aa e lek tro­tehn ika kooli rajaja, L P I silm a­paistvaim a tead lase prof, Satele- niga. Too, aastatelt vana, ent hingelt noor kuulus teadlane on tohutu lt palju teinud ü liõp ilaste teadusliku töö organiseerim iseks ja seda peam iselt noorem ate kursuste üliõpilaste osas. Ju hata­des ü ld ise elektrotehnika kateed ­rit, andis prof. Satelen juba 1903.-ndast aastast tem a juhen­dam isel töötava rin g i käsutusse eri laboratoorium i; ta leiab h u ­vipakkuvaid elektrotehnika-äla- seid probleem e k õ ik id e teadus­kondade ü liõpilastele. Sam al ajal juhatab prof. Šatelen instituudis m oodustatud sta lin like sUurehi- tište teadusliku abistam ise ko­m isjoni. K a seda küsim ust e i ole Leningradi instituu d id unus­tanud. L PI suurtes laboratooriu­m ides . toim uvad ulatuslikud uurim used sta lin lik e suurebitiste rajam isega seoses o levate prob- lem ide lahendam iseks.

T PI ü liõ p ila s i L en in g ra d i P o lü te h n ilise I n s t i tu u d i p ea h o o n e ees

pandud näitust „Instituut lo o ­m ingulises koostöös tehastega”. S elle le küsim usele osutatakse instituudis suurt tähelepanu. On ju len ingradlaste algatus se lle ­laadse koostöö m assiline organi­seerim ine. Loom inguline koos­töö e i ole üksnes teaduslike töö­tajate asi. S ellest võtavad osa n ii instituudi juhtkond, partei- ja kom som oliorganisatsioonid ning ü liõp ilaste teadusilik ühing. Elektrotehnlkainstituudis on loo­m ingulise koostöö organiseerim i­seks m oodustatud erikom isjonid teaduskondades. Ka m e il: tu leks se lle le küsim usele pühendada suurem at tähelepanu.

M eie otseseks ülesandeks o li tutvuda Leningradi, insituutide

ü T ü täos Õppejõud. Seda just nim elt töö sisulisest küljest.Teaduslike ringide tem aatika koostamine, väljajagam ine ja

selle täitm ise kontrollim ine to i­mub seal ringide juhendajate — õppejõudude poolt. Sam uti to i­mub konverentside /organiseeri­m ine ja ettevalm istam ine e tte ­kannete osas õppejõudude ju h tir m isel ja aktiivsel osavõtul. Te?- m aatika püütakse a lati va lid a nii, et see oleks tihedalt seotud k ateedrite elu liste vajadustega. T eisest kü ljest aga antakse V kursuse ü liõpilastele ja : d ip lo­m andidele sageli m itm esuguseid väikese ulatusega töid teostam i­seks loom ingulise koostöö a lu ­sel. P aljud üliõpilased töötavad lep ingu a lusel kateedrite juures, abistades kateedreid nende tea ­duslike uurim iste teotam isel L PI-s on organiseeritud brigaad, m illine töötas K arl M arxi n im e­lises tehases. S elle l brigaadil, m is o li organiseeritud koos in s­tituudi kom som olikom iteega, o li ülesandeks korraldada n oor­tööliste ratsionaliseerim isettepa­nekute tehnilist v iim istlem ist ning ühtlasi käitise kom som oli­organisatsiooni töö ab istam ist .tsehhides: Selles suunas tu lebk a m eie Ü TÜ -й ja ELK NÜ k o ­m iteel suurendada om a p ingu tu ­si. S ilm a torkas ka a sjao lu ,. e t L P I-s ja ka teistes in stituu tides on Ü T Ü liikm ete arv tu n d u valt suurem kui meil.

Muidugi, tutvudes ' ' Ü T Ü -d e tööga nägim e neis ka vigu. P a l­jud neist vigadest on ka m e ie Ü T Ü töös. Ü hiselt arutades e s i­nevaid puudusi, leidsim e m it­m eidki uusi teid oma töö ed asi­seks organiseerim iseks. P ü ü am e eeloleval sem estril organiseeri­da om a tööd nii, e t võ ik sim e õigustatult osa võtta k ev a d el L eningradi linna üliõpilastel- tea­duslike- tööde ü levaatusest päh- j ude heade töödega n ing m itte jääda viim asele kohale.

Ü liõp . O , T E R N Q

К сведению профессоров, доцентов и преподавателейОткрыта дополнительная подписка

. на ежемесячный журнал

«Вестник высшей школы»(орган Министерства высшего образования)

Подписка принимается во всех отделениях Союзпечати и в библиотеке ТПИ

Подписная цена: на йод — 72 руб. на 6 мес. — 3 6 руб.

МВ-01034 Trükikoda „Ühiselu*. Tallinn, Pikk 42 Üksiknumbri hind 20 kop Vastutav toimetaja G. OSEROV Tellimise nr. 447