Nr. 9 (199) November 2010SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Lauri Tabur,

rektor

• Rektori veerg •l

Finantskolledži

aastakonverents……peetakse 9. detsembril. Peami-sed teemad, mida käsitletakse, on Eurole üleminek, käibemaksu- ja tulumaksuseaduse muudatused, tööõiguse aktuaalsed probleemid ja abikaasade varaliste suhete regu-latsioon uues perekonnaseaduses.

Ettekandega esinevad Mee-lis Laube Eesti Pangast, e Ingvar Bärenklau Rahandusministeeriu-umist, ringkonnaprokurör Tambet Grauberg, Thea Rohtla Tööõigus-abüroost, Kerly Lillemets MTAst, sAB Casus nõunik Olavi Jänes ning sõppejõud Tõnis Elling ja Meelis Krautmann.

Töötubade kokkuvõttedKlen Jäärats,

moderaatorRiigikantselei Euroopa Liidu

asjade direktori asetäitja

Euroopa Komisjoni välise teenu-se osutaja Laura Robson tutvustas läbi Euroopa rä ändevää õvv rgustiku peat-selt valmivat uuringut töött rände hal-äädamist puudutavaid erisusi liikmes-riikides. Kokkuvõvv tvalt võvv ib 15 liik-mesriigi praktika põhjal öelda, et töött rände haldamisel puudub ää ühine üülähenemine. Suur osa riikidest tää õ-ttdeb vajadust töött käkk te puudust rää ände ääabil leevendada, kuid näevad rän-äädes vahendit ennekõkk ike lüll hiajaliste üüvajaduste rahuldamiseks ja looda-vad sellega kompenseerida pikaaja-lisi puudujääke rahvuslikul turul. ää

KõKK ik liikmesriigid tegelevad loomulikult nö talentide ehk kõkk r-gelt kvalifitseeritud tööjö õu vävv rba-misega, mõned on hiljuti ka selles

valdkonnas uusi elamislube juuru-tanud. Samas tulenevad enamike liikmesriikide rändehaldussüstee-mid ikka rahvuslikest eripäradest (tööjö õuvajaduse uuringud, kvoo-did, lubade tüübid ja olemus jne) üja seetõttu on ELi siseturg selles vallas kükk llalt killustunud.

Konkreetse kaasusena esit-leti töötoas Leedu kogemusig . Ühiskondlikud hoiakud sisse-rände osas on kükk llalt tõrjuvad ja rändealane regulatsioon üs-na jäik. Leedusse rändavad pea-miselt naabermaade (Venemaa, Ukraina, Valgevene) kodani-kud, ent viimasel ajal on lisan-dunud ka märksa eksootilise-mate riikide kodanikke (Hiina, TüTT rgi). Konkreetsete soovitus-tena mainiti vajadust keskendu-da nn tulevikuametitele ja kõrg-kvalifitseeritud töötajatele, sa-muti menetluste lihtsustamise-

le ja lõimimismeetmete kasutu-selevõtmisele ning rõhutati töö-andja vastutust.

TööTT toa teises osas analüüsi-ti Eesti töörännet. Esmalt tutvus-tati osalejatele Eesti regulatsiooni (vävv lismaalaste seaduse uus redakt-sioon, plaanid ELi sinise kaardi di-rektiivi ülevõvv tmiseks) ning puu-dutati lühidalt korduvrände ja aju-tise rände käkk sitlust üldiselt ja selle esinemist Eestis. Leiti, et lühiajali-se töötamise regulatsiooni võvv ib pi-dada üheks edukamalt rakenda-tud korduvrände formaadiks. Kü-KKsimusele, kas korduvränne peaks olema soodustatud (paremini hal-latud, ajukao/-rikkuse mõõde, po-le pererände vajadust), leiti, et Eu-roopa Liidu poolsed algatused on kõkk ik suunatud korduvrände soo-dustamisele, mistõttu Eestis po-le vast vajalik otsest vajadust eral-di loa võvv i süsteemi loomiseks, se-

da enam, et korduvränne on pa-ratamatu, kuna esineb igal juhul, kui inimeste vaba liikumine on ta-gatud.

Skype´i esindanud Kaido dPaabusk jagas omi kogemusi vä-vvlismaalaste töött levävv rbamisel Eestis-ääse. Kui ELi kodanikega on süsteem lihtne ja hõlbus, siis kolmandate rii-kide kodanike vävv rbamisele kuuluv ääkoguaeg on liiga pikk. VäVV lismaala-ääse vävv rbamine vää õvv ib võvv tta 4–6 kuud, aga enne seda läheb ettevää õvv ttel so-biva töött taja valimiseks veel vävv he-äämalt paar kuud. Ettevõvv tjate seisu-kohalt on vävv hemalt kää õkk rgkvalifitsee-ritud töött jö õudu otsivate ITettevõvv tete jaoks tegemist üsna problemaatilise protseduuriga. Konkreetsete soovi-tustena võvv iks töött toa põhjal rõrr huta-da erineva lähenemise vajadust eri äätüütt pi vüü ävv lismaalastele ja kää õkk rgkvali-fitseeritud rände puhul ää üldse kaa-üüluda „töött jö õuvajaduse testist“ loobu-

mist võvv i teatava palgalae saavutami-sel üldse (enamikest) formaalsetest üünõuetest loobumist.

Mis puudutab meedia suhtu-mist vävv lismaalastesseää , siis mööndi, et arutelu meedias on kohati üsna primitiivne isegi sportlaste näitel ää(esmalt kiidetakse taevasse kui uut tuulepuhangut ja seejärel siunatak-se maapõhja kui süüdlast kõkk iges). On esinenud ka stigmatiseerimist võvv i topeltmoraali (nt ühtedest rää-gitakse kui kodanikest ja teistest kui rahvusgruppidest võvv i kui investori-test, ekspertidest, konsultantidest ja kui migrantidest). Rändel on ää üld-joontes ka üsna tugev emotsionaal-ne taust, mis ei jäta meediatki puu-äädutamata. Samas tõdesid kõkk ik pa-neelis osalejad, et probleemid mee-diakuvandiga on kõkk ikides riikides sarnased ja et ajakirjanike vaated on ilmselt üsna esinduslik läbilä õi-ge ühiskonnast.

November on Eesti palju-de riigiasutuste sünnipäeva-kuu. Muuhulgas tähistavad no-äävembris oma 92. aastapäeva nii Siseministeerium kui Justiits-ministeerium, samuti nende ministeeriumide erinevad all-asutused. Vabadussõja eelõ õh-tut, 1918. a novembrit, kui da-teeriti mitme Eesti ametiasu-tuse esimesed ametlikud do-kumendid, võvv ib kujundlikult pidada ka Eesti sisekaitseli-se mõtte sünnikuuks. Põhisea-duse sättest ja mää õttest kantu-na on riigiaparaadi üks esma-seid ülesandeid tagada meie rii-gi iseseisvuse ja sõltumatuse ae-gumatus ja võõvv randamatus. Se-da nii mõistuse, kui vajadusel ka jõu abil tehes. Nii võvv ime ka akadeemia jaoks novembrit pi-dada selle idee sünnikuuks, mis eelmise sajandi kahekükk mnen-dail aastail viis esimeste eesti-meelsete sisekaitseliste haridus-asutusteni ja 1992. a aprillis tõi Sisekaitseakadeemia moodus-tamise. Oleme seega osa vä-vvga väävv rika ajalooga Eesti suu-rimast avaliku halduse süstee-mist – sisejulgeolekust, mille ükski element pole tänases kii-äärelt muutuvas ühiskonnas nii kriitilise tähtsusega, kui seda on ääteadmised. Olles sisekaitselis-te teadmiste tippkeskuseks Ees-tis, on just meil täna kanda see ääoluline roll – läbi teadus- ja ha-äridustöö aidata arendada meie partnerite organisatsioonid just selliseks, et nad vastaksid ühis-konna ootustele ka kükk mne ja viiekükk mne aasta pärast. Sise-julgeolekusektor on täna Eestis ääüks enim usaldatavaid avaliku sektori komponente. Seeläbi ka ämeist igaüaa he vastutus igapäeva-se tegevuse kvaliteedi tagamise osas kordades suurem, kui mil-lisel iganes haridusasutusel Ees-tis. See on mõte, mis meist iga-ühe peas peab pidevalt püsima, ükskõkk ik, kus ja kellena me oma väävv rikat missiooni kanname.

l

Sisekaitselise mõtte sünnikuu

• 1. töötoa teema “Välistööjõu ja migratsiooni väljakutsed: võrdlev perspektiiv”

Sisekaitseakadeemia VII rahvusvaheline sisejulgeole-kukonverents “MiGrating Security” ehk kaunis ema-keeles “Liikuv julgeolek” tõi kokku üle paarisaja eksper-di kodu- ja välismaalt, aru-tamaks Eesti ja Euroopa tur-valisuse aktuaalseid teema-sid ning püüdmaks leida tar-ka lähenemist uutele sisejul-geoleku väljakutsetele. Eu-roopa sisejulgeoleku stratee-gia raamistikus arendatav julgeolekuarhitektuur peab olema dünaamiline ja liikuv, ennetav ning teadmistema-hukas, vastamaks ohtude-le ja pööramaks need uuteks arenguvõvv imalusteks.

Jagatud vastutusELis on tagatud liikumisvaba-

dus 500 miljonile inimesele. Liiku-misvabadus on tinginud vajaduse ka järjest tõhusama julgeolekukor-ralduse järele. Igal aastal ületab ELi ametlikke piiripunkte ca 900 mil-jonit inimest. Avatud ja kiirenevalt kasvava mobiilsusega maailmas on tõhus ELi vävv lispiiride valve, efek-äätiivne koostöö vahetute naabritega, Euroopa naabruspoliitika (ENP) meetmete tõhus rakendamine, sa-muti erinevatesse tsiviilmissiooni-desse panustamine keskse tähtsu-ääsega, nii migratsiooni päritolurii-kide sotsiaal-majanduslikku olu-korda kui ka Euroopa halvenevat demograafilist situatsiooni arves-tades. 2060. aastaks prognoositak-se ELi tööealise elanikkonna vä-vvhenemist 15%. KõKK ik ELi liikmes-riigid nõustuvad, et hästi korral-datud tööränne on ää üheks Euroopa konkurentsivõvv ime tõstmise meet-meks. Samal ajal viibib ELis hin-nanguliselt 4,5–8 miljonit illegaal-set immigranti, kellest paljud töö-tavad varimajanduses. Seega mõ-lemad, nii illegaalimmigratsiooni tõkestamine kui efektiivse integ-ratsiooni tagamine on ELi suuri-maid vävv ljakutseid. ää Kui Eesti jaoks ei ole rändekää ükk simused täna veel äätuntav probleem, siis konverent-

siga püüdsime vaadata homses-se ning analüüsida sisejulgeoleku temaatikat terviklikult, samuti mõtestada Sisekaitseakadeemia positsiooni ja vastutust Euroopa julgeolekuarhitektuuris.

Ohud ja võvv imalusedKonverentsil esitati palju sisu-

kaid mõtted. Tagasisidest võvv ime näiteks lugeda, et maailm muutub ääja me ei peaks seda Eesti konteks-tis kartma võvv i et „tundub, et me kardame asju, mida pole vaja kar-ta. Samas mõtleme ette ja see on hea“. Mitmel teemal kükk siti, kuidas võvv iks ja peaks kaugemasse tulevik-ku vaatama. Keegi võvv ttis hästi kok-ku, et „vaata tulevikku – mõtle, mis toimub homme!“ Mõned said kin-nitust, et on oma senise mõtlemi-sega õigel teel ja teisalt, et „julgeole-ku mõiste on lai ja ähmane, kuid äätundub, et tasapisi hakkan sellest aru saama.“

Keegi osalejatest tõi esile, et mig-ratsioon on paratamatus, mille vas-tu pole kasulik võvv idelda, vaid see tuleb meie kasuks tööle panna, elik migratsiooni võvv iks vaadata ka kui võvv imalust, mitte ainult kui ohtu, nagu jäi kää õkk lama prof Raul Eamet-sa ettekandest. Seega ei ole migrat-asioon vaid miinusmärgiga protsess, eriti kui mõtleme kriitiliselt topelt-standarditele – ise soovime vävv lis-äämaale tööle, aga ei soovi, et teised siia tööle tulevad, nagu märkis üks konverentsil osalenutest. Objek-tiivse tagasiside olulisust migrat-siooniprotsessides rõhutasid oma ettekannetes nii prof Olev Raju kui usotsioloog Andrus Saar. VõVV ib-olla

on üks lahendustest ühe osalenu tagasisideettepanek võvv imalike tu-lemusüksuste loomises ja -üksuste „tööperestamises“ ning nende töö-aja planeerimises suhtlusvõvv rgus-tike kaudu. Igal juhul saab nõus-tuda ühele tagasisidelehele märgi-tud nendinguga, et elame muutu-vas keskkonnas, kus peame ka ise olema paindlikud ja pidevalt jäl-äägima ümbritsevat ning ennetama probleeme nende tekkefaasis. Ha-riduse roll tulevikku vaatamisel on keskne, selles ei kahtle ilmselt kee-gi. Hirmud tekivad teadmiste vä-vvhesusest, head teadmised aitavad ohud võvv imalusteks pöörata.

Konverentsil osalenud kõkk nelevad

Mis meeldis kõkk ige enam:· Esinejate valik – elavdas arutelu,

ei olnud igavaid ettekandjaid.· Ettekannete loogiline järjestus ja

sisu, kus töötubade teemadeks anti käkk tte mää õttelõngaots.

· Asjalikkus, esinejate rohkus ja professionaalsus.

· KõKK ik oli vävv ga hea. Sel aastal meel-dis tunduvalt rohkem kui eelmi-sel aastal.

· KõKK ik oli huvitav ja sisukas. Enim meeldis Mikko Fritze vävv rskendav ettekanne!

· Üldine korraldus ja esinejad ÜÜ(head spetsialistid).

· Mulle meeldis konverents tervi-kuna, kuid eriti tähtsustan esine-ääjate õiget valikut – mitmekesine.

· Mikko Fritze eestikeelne esine-mine, asjalik tekst läbi huumori-äprisma mõjub hõ ästi kuulajale.

· 2 erinevat paneeli – mitte vävv ga

kitsad, hea ülevaade Eesti olu-korrast ja muutunud keskkon-nast.

· Spetsialisti ja teoreetiku vastan-damine praktikutele.

· Kava ülesehitus, modereerimine ja ajagraafikus püsimine.

· Tasemel ettekanded, SJ horison-taalne käkk sitlus.

· Meeldis, et töötoas tekkis arutelu. Ja pani ka mõtlema.

· Erinevate valdkondade/amet-kondade oma teema käkk sitlus.

Ettepanekud järgmise konverent-ääsi korraldamiseks:· Jätkake samas vaimus! Vää äVV ga tub-

lid!· Parem ajaplaneering, muidu OK.· Samas sammus edasi!· Rohkem vävv lisesinejaid.ää· Suunad Eesti hariduses – eelkõkk i-

ge põhiharidus ja töötuse vävv hen-äädamine.

· TööTT tubade osa rohkem läbi ämõelda, et igaüaa ks saaks natuke-negi panustada.

· Kutsuda ka vävv lisesinejaid ja jää ät-ääta mõned riigiesindajate ettekan-ded ära – natuke dubleerivad.

· Riskiühiskond.· TööTT tubades püstitada konkreet-

sed ülesanded, kui soovitakse mõtteid koguda.

· HüHH mn algul oli natuke võõvv rastav, ja asukoht võvv iks kesksem olla. Aga üldiselt võvv iks samas võvv imus jätkata, eriti esinejate mitmekää ükk lg-suse ja kõkk rge taseme osas.

· Traditsioonid väävv rivad säilita-äämist.

· VõVV iks jätkuda sama raamistik.ää

Parim mõte, mille konverentsilt kaasa võvv tan:· Positiivne on see, et laskutakse

diskussiooni ja otsitakse ühisosa.· SJ valdkonna asutustele ja kooli-

tusele ühise platvormi leidmine.· Pessimist on hästi informeeritud

optimist.· Kolledžitel (tuleb) tööandjatega

regulaarselt kohtuda!· Muutuvad ohud ja maandamis-

meetodid – d põhieesmärgid jää-vad samaks.

· Ühtse vundamendi loomine SJ valdkonnas: riigiametnike ühtse-te hoiakute ja väävv rtuste loomine.

· Julgeoleku ühine planeerimine Eestis!

· Hoiakute parandamine algab ro-hujuure tasandilt – annan oma lastele edasi sarnased väävv rtushin-nangud nagu endal ja rõhutan se-da, et peab olema tahe ühiskonna turvalisemaks muutmiseks.

· 1. Aidates teisi, aitad iseennast (E. Ebergi ettekandest); 2. Kui luba-dust ei saa täita, anna uus luba-äädus (M. Kaljuranna ettekandest); 3. Räägime religiooni sallivusest, aga migrant ei pruugi seda arves-tada (O. Raju ettekandest).

· Koostöö, info jagamine, inimesed Eesti julgeoleku tagamisel igal ta-sandil. Kompetentsed ja oskavad oma infot üldises kontekstis jaga-da. Aitäh!ää

· TööTT aja paindliku planeerimise rakendamine.

· Kätte on jää õudmas aeg, kus meie ei vali töötajat, vaid töötaja valib meid.

· Kuna inimeste töövöö äävv rtused on muutunud, siis vanad mõjutus-õvahendid ei tööta enam (lojaal-sus, riigi teenimine jne).

· Kallistagem rohkem!Eesti ei ole „liikuva julgeole-

ku“ olulisust ega sellega kaasnevat vastutust nö maha maganud, na-gu keegi tagasisides samuti mär-kis. Kui suutsime pakkuda harivat arutelu ja võvv imalust mõnda vara-semat mõtet edasi mõtestada, är-gitada võvv i äratada, siis on konve-rents oma eesmärgi täitnud. Suur äätänu kää õkk ikidele esinejatele ja osale-jatele ning kogu arvukale korral-dustoimkonnale. Järgmisel aastal ääkohtume jälle!ää

Teadmistega hirmude vastu Ramon Loik,

teadus- ja arendusprorektor

2 November 2010• VERBIS AUT RE •

• Toimetuse veerg •l

Sügissemester on täies hoos, varsti algavad kadettidel arvestused ja ek-ääsamid. TõTT deda tuleb sedagi, et ükski õppeaasta ei alga eelmisega võvv rrel-des ühtemoodi – oleme pidevas arengus, järgides sellega samal ajal kaakadeemia ühte põhiväävv rtust. Seetõttu on paslik heita pilk alanud õp-peaastale kolledžis ja mõtiskleda lähituleviku ää üle.

Õppetöö tt osas teeb enim rs õõmu see, et kui 2009. aastal sai korrekt-siooni õppekava nö vana hindamissüsteemi kohase täisakrediteeringuääja läbis 2010. a sä ügisel sisekaitse õppekavagrupi õppekavade koossei-sus edukalt üleminekuhindamise, siis annab see kinnitust õppekava-arenduse ja õppetöö läbiviimise kvaliteedist. Hindamise all on olnud ä2008. aastast rakendunud vävv ljundipää õhine õppekava, mille alusel lõpe-tab 2011. a kevadel I lend.

Tähelepanuvää äävv rne on seegi, et vävv ljundipää õhise õppekava kohaselt korraldame akadeemia lõpetamiseks esimest korda kompleksse lõpu-eksami, mis asendab aastaid lõpetamise eelduseks olnud lõputöö koos-tamise. Kolledži üks lähiaja prioriteete seisnebki valmistumises raken-ääduskõkk rghariduse lõpueksamiks ja varakevadiseks pilooteksamiks. Igal juhul on selge, et eksam kujuneb mitmepäevaliseks ja pakub vävv ljakut-ääset nii eksamineeritavatele kui korraldajatele.

Pakkudes rakendusharidust nii kõkk rg- kui kutseõppe tasemel, oleme oma õpikeskkonda täiustanud ää õppekambrikompleksi ehk nn minivang-la arendamisega. Suvel valmisid lisaks klaasseinkamber ja valvuri teenis-tusruum, kuid tundub, et nagu Tallinna linn, ei saa ka õppekambrite osakunagi lõplikult valmis. Igal juhul on alanud õppeaastast kolledži žž õppe-jõud oma praktilistes erialaainetes osa õppetöött st läbi viimas minivang-älas, mis kinnistab õppekavas vävv ljunditena kirja pandud oskused. Eks osaäälõpueksamistki on planeeritud õppekambritesse. Jahedamate ilmadega on kambriplokis erinevalt tavaauditooriumist kükk llalt jahe, sestap tegele-üüme koostöött s haldusteenistusega nende seni kasutamata ruumide soo-jendamislahenduste variantidega. Seni soovin õppejõududele ja kadetti-dele sooja südant ning vormikampsuni kandmist!

Kadettide osas on huvitav js älgida eri aastatel kehtinud sisseastumis-ääkatsete ja nõuete mõju. Sel kevadel lõ õpetas näiteks kää õkk rghariduses tervelend kadette, kes eranditult kõkk ik olid tütt drukud. Samas sel aastal vastu-võvv etud 20 üliõpilasest õpib 1. kursusel vaid 4 tütt drukut. Olulise uuen-dusena on kõkk rghariduse kaugõgg ppevormi asemele astunud alternatiiv-ne päevaõppevõvv imalus juba töötavatele erihariduseta teenistujatele, kelle teenistussuhe peatatakse ja õppeajaks säilitatakse palk. Need uuedäälisavad õppegruppi erinevat elukogemust ja diferentseerivad vanuselist läbilä õiget, mis kokkuvõvv ttes peaks kasuks tulema ka üldisele õpimoti-vatsioonile. Vanglatest õppima suunatuna osaleb selliselt kõkk rgharidus-õppes 8 isikut 20st. Kutseõppe päevaõppes on sel viisil õppima suuna-tute osakaal veelgi suurem, küükk ndides 85%ni õppegrupi koosseisust.

Haridust ja õpet väävv rtustava organisatsioonina alustas oktoobristJustiitsministeeriumi tellimusel aastasel täiendusää õppe kursusel sot-siaalalase baasharidusega (eelneva sotsiaalalase kõkk rgharidusega) vang-lateenistujate õppegrupp, kes aastaga omandavad erialased oskused ja teadmised ning sooritavad korrektsiooni erialal õppivate kadettidega samadel tingimustel lõpueksami. Nii saab vanglateenistus juurde ha-ritud ametnikkonda ja loodame, et järgmisel aastal samalaadiline õpe jätkub. ää

Kolledži töött tajaskond on kasvanud sel aastal 10ni. Juunis toodi dkolledžisse üle seni Justiitsministeeriumi hallata olnud vanglateenis-tujate täiendusää õppe läbiviimise funktsioon ja lisaametikohal asus tä öö-le täiendää õppe vanemspetsialist. TööTT tame hetkel 2011. a täienduskoo-äälituste kava koostamisega ja esmapilgul võvv ib kükk ll öelda, et õppetööd tundub kujunevat rohkem kui seda normkoormuse piires teha jõuaks. Kuna sügisel liitus kolledžiga ka erialaainete lisaõppejõud, siis on tek-kinud olukord, kus kolledž ei mahugi oma korrustiiba enam ära, vaid vajab lisaruumi.

Meie õppejõudude töökoormus on alanud õppeaastal maksimumilähedane ja mää õnel ka normkoormust ületav, mis paneb kõkk iki tublilt pingutama ja panustama, millega enamus töötajaid on ka kenasti hak-kama saanud.

Hea akadeemiapere, pidage igapäevategemistes alati horisondil aka-deemia põhiväävv rtusi ja ühist praktikat kujundades kinnistame neid üheskoos!

Mõningaid tahke meie tegemistest saate lugeda kõrvalolevalt kolled-ži lehekükk ljelt.

Hannes Liivak,justiitskolledži direktor,„Verbis aut Re„ “ toimetuskolleegiumi liige

Akadeemias tuli esimest kor-da kokku kriminalistika ja kri-minoloogia uurimisgrupp, ku-hu kuuluvad õppetooli juhata-ja dotsent Annika Lall, lektorid Riina Kroonberg meilt ja Silvia Kaugija TÜ õigusteaduskonnast ning Raivo Öpik, Uno Traat ja Kalju Leppik.

Millised on need põhimõtteli-sed probleemid, mille üle soovitak-se mõtteid avaldada? Näiteks, kas ääkriminalistika on teadus? Igatahes mõned Lääne teadlased vastavad ääsellele kükk simusele eitavalt. VõVV i mil-lised seosed on kriminalistikal teis-te teadustega? Kas õigusteadus loeb üldse kriminalistikat enda hulka

kuuluvaks võvv i mingiks äärealaks? Millal tekib tõend: kas siis, kui pa-hategija jätab jää älje sää ündmuskoha-le võvv i siis, kui jälg on ää üles korjatud, võvv i siis, kui sellest saab tõend koh-tus? Piltlikult öeldes, kas asi saab tekkida oma teekonna lõpus? Ni-metatud kükk simused haakuvad vä-vvga tihedalt tõenditeooriaga. Elavat huvi pakkus ka politseikutse pres-tiiži ja preventsiooni kükk simused.

KõKK ik, kes tunnevad teaduslik-ku huvi nimetatud võvv i ka lähedas-ääte probleemide vastu, on meie kok-kusaamistele igati teretulnud.

Jaan Huik,emeriitprofessor

Multikultuursus, rahvus vaheli-sus tumine, globaliseerumine, harmoniseerimine, standardi-seerimine on väljendid, mil-le peale mõeldakse esmalt, kui räägitakse rahvusvahelisest ühisõppest.

Globaliseerumine hariduse kontekstis peaks tähendama seda, ääet geograafiline ja ajaline determi-neeritus õppimist enam ei ahista. Õppimine nii elukestva õppe kon-tekstis kui ka õpilaste, õpetajate ja töötajate mobiilsuse mõttes are-neb piirideta. Järjest enam kasuta-takse haridusmaastiku kirjeldami-seks termineid, mida enamik meist seostab pigem majandusteooriate-ga. Räägitakse teadmuse, teadmis-te ja innovatsiooni ekspordist võvv i impordist. VõõVV ras ei ole ka termin „ajude äravool“, mis minu arva-tes on kasutusele tulnud meditsiini valdkonnast. Ometi tundub, et just viimase sõnapaari ees on eestlas-tel suur hirm. Tegelikkuses on te-gemist pseudohirmuga – vävv hemalt ää

sisejulgeoleku valdkonnas. Kas keegi oskaks nimetada näiteks Pai-ääkuse kooli lõpetajat, kes on saavu-tanud rahvusvahelise tunnustuse tööpanuse eest, mis on oluline su-valisele vävv lisriigile, aga millel pole ääoma mõju Eestile. Loomulikult on õnii mõnigi SKA lõpetaja leidnud rakendust Soome ehitusturul, kuid sellisel juhul ei saa me rääkida aju-ääde äravoolust, vaid pigem piirideta töörändest, mis on Euroopa koda-ääniku põhiõigus. Seega keskendusi-me töötoas pigem rahvusvahelise ühisõppe võvv imalustele, kui õppega seotud võvv imatustele.

TööTT toas avanes suurepärane võvv imalus kuulata arvamusi rah-vusvahelise ühisõppe kohta kõkk iki-delt osapooltelt, kes on haaratud nii õppe juhtimisse, koordineerimisse võvv i on ise õppes osalejad. Rahvus-vaheline õpe tähendab eri osapool-äätele kas uusi võvv imalusi, töökohus-tusi võvv i riske nii organisatsioonili-sel kui ka isiklikul tasandil.

Et paremini orienteeruda rahvusvahelise ühisõppe maas-tikul, andis Eesti kõrghariduse rahvusvahelisustumisest ülevaa-

te Haridus- ja Teadusministee-riumi nõunik Heli Aru. Ta nen-tis, et õpilasvahetus on viimasel ajal pigem suurenenud, kuid Bologna kriteeriumini – 20% kogu õpilas-konnast veedab osa oma õpiajast vävv lismaal – on veel pikk tee minna. ääKeskmiselt osaleb eri vahetusprog-rammides 5,7% kogu tudengkon-nast (SKAs on see protsent 4,7). Kuid muret teeb see, et enamus neist õppijaist otsib nende prog-rammide raames kas vaheldust võvv i uusi tutvusi, mitte ei seo õpinguid oma tulevase töökoha võvv i elukut-sega. Ka viimasel rahvusvahelisel ÜliÜÜ õpilasliidu konverentsil (Tallin-nas oktoobris 2010) tõdeti, et pal-jud riigid käkk sitlevad Bologna dek-laratsiooni kui a la carte mene üüd – sellest valitakse kõkk ige sobivam võvv i lihtsamini teostatav toit (eesmärk) ja eiratakse teisi. Näiteks on Ees-ti edukalt ellu viinud ainepunktide ühtlustamise, vävv ljundipää õhiste õe p-pekavade loomise reformi ning va-rasema õpi- ja töökogemuse tun-nustamise süsteemi, aga tähelepa-äänuta on jäänud sotsiaalsete, admi-äänistratiivsete ja finantsiliste tugitee-

nuste loomine rahvusvahelise õp-pe toetamiseks ja tegelikuks läbi-äviimiseks.

Kuid siiski on Euroopas sise-julgeoleku valdkonnas ka edulu-gusid. TööTT rühmas teise ettekan-de teinud phd Harry Peters (Hol-slandi Politseiakadeemia) ja Sofia Graca (Canterbury Christ Curch aUniversity) tutvustasid oma koge-must, kuidas neil on õnnestunudühendada nii Hollandi kui Ing-lismaa politseijuhtimise magistri õppekava. Loomulikult on ka neil omad probleemid, mis puuduta-vad peamiselt akrediteerimise kee-rukust, metoodikate erinevust ja tehnilist teostatavust, kuid nad on raskused ületanud ja õppekava toi-mib. Sõnaga, kui on soov ja ühend-õppekavas nähakse lisavää äävv rtust, siis hoolimata riskidest on ühendõp-pekava suurepärane võvv imalus tõs-ta ja rikastada õppimise kvalitee-ti, mille tulemusena suureneb sise-turvalisus nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil ja kas mitte just see ei ole meie kooli peamine eesmärk. Edu meile selles.

TööTT toas keskenduti kahele põne-vale ja teineteisega tihedalt seo-tud teemale – Eesti arengukoos-töött le ja tsiviilmissioonidel osale-misele.

Nii teoreetikud kui praktikud Marina Kaljurand, Aivar Tsarski ja Ma ärt Volmer ää VäVV lisministee-ääriumist rääkisid, kuidas on aren-äägukoostöö ja tsiviilmissioonidel osalemine õiguslikult reguleeri-tud ning millised on Eesti priori-teedid, koostöövöö õvv imalused ja tu-levikuplaanid. Enn Eberg ja Pi-aret Palusoo meie akadeemiast aga oandsid ülevaate oma kogemus-test Eesti esindajatena Haitil, Mä-gi-Karabahhis, Ukrainas, Pakista-nis ja Gruusias.

Arengukoostöö ehk arenguabi hõlmab endas arenguriikidele suu-natud rahalist abi, oskusteabe edas-tamist ja materiaalset abi. Eesti on arengukoostöö kui ühe vävv lispolii-ää

tika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast, mil valitsuse reser-vist eraldati esimest korda vahen-did koostöö rahastamiseks, et aida-ta kaasa maailma stabiilsuse ja hea-olu kasvule (allikas: vävv lisministee-ääriumi koduleht <www.vm.ee>).

Eesti arengukoostöö prioriteet-seteks partnerriikideks on Afga-nistan, Gruusia, Moldova ja Uk-raina. Nii on näiteks Piret Palu-ääsoo praegugi missiooni EUMM (EU Monitoring Mission in Geor-gia) raames vävv lislää ähetuses Gruu-ääsias. Selle missiooni raames annab oma panuse Gruusia olukorra sta-biliseerimiseks pärast 2008. aasta konflikti üle 200 inimese.

ELi tsiviilmissioonide ülesan-ded on mitmelaadsed, näiteks vaat-äälustegevus, abi julgeolekusektori- ja õigusreformi läbiviimisel, kohalike äpolitsei-, piirivalve- ja tolliamet-kondade abistamine ning nende ametnike õpetamine. Humanitaar-HHabimissioonide eesmärk on kiire-loomulise abi andmine loodus- võvv i

inimtegevusest põhjustatud katast-roofide ajal võvv i nende järel. TööTT toas osalenud Enn Eberg andiski vävv rvi-ka ülevaate sellest, milline oli pääs-temeeskonna igapäevatöö Haitil, Ukrainas ja Pakistanis.a

Ettekannete põhjal ilmne-sid mitmed lahendamist vajavad probleemid. Nii näiteks selgus, et arenguabi andmine on Eesti ela-nike seas kükk llalt ebapopulaar-ne – arvatakse, et riik peaks te-gelema eelkõige iseenda problee-midega. See aga näitab, et elani-kud ei mõista arenguabi – turva-lisuse tagamist ja vaesuse vähen-damist kogu maailmas – andmi-se tegelikku vajadust, on ju julge-olek saanud „migreeruvaks“ ega lõpe enam riigipiiridega. Samuti on probleeme arenguabi koordi-neerimisel, sest paljud riigid dub-leerivad üksteise tegevust ega an-na abivajajale seda, mida neil te-gelikult tarvis oleks.

Tsiviilmissioonide poolelt val-mistab raskusi ka ekspertide töö

koordineerimine ja väljaõppe or-ganiseerimine. Ministeeriumi-tel ei ole täit ülevaadet sellest, milliseid eksperte Eestis leidub, nood aga peavad kriisikolletesse jõudmiseks tihtipeale kasutama isiklikku kavalust ja vahendeid. Ka meie akadeemial on olemas kompetents missioonidel osa-lejaid õpetada, kuid seni on val-davalt kasutatud võimalust õppi-da välismaal. Kuna vajadus eks-pertide järele on suhteliselt väi-ke, oleks nende jaoks spetsiaalse programmi loomine akadeemia juurde ehk liiga kulukas.

Kahtlemata oli töötuba meel-divaks alguseks huvitavale dis-kussioonile, kus just Sisekaitse-akadeemia saab edaspidi tuua kokku poliitikud, ametnikud ja praktikud. Ehk õnnestub huvilis-teringiga juba üsna pea korralda-da ka jätkuää üritus, et kõike pike-malt arutada.

4. töötoas rääkisime inime-sest meie kõkk rval töösituatsioo-nis. Kuna mõistele „sisejulge-olek“ ei ole Eestis legaaldefinit-siooni, siis määratlesime töö-toa jaoks sisejulgeoleku asutus-tena kõkk ik need asutused ja tee-nistused, kellele akadeemia tu-levasi teenistujaid ette valmis-tab. Ehk politsei ja piirivalve, pääste, maksu- ja tolliamet ning vanglateenistus.

Tallinna Tehnikaüaa likooli pro-fessor Milvi Tepp tutvustas esmalt eri uuringute põhjal tehtud ana-lüüsi ja järeldusi selle kohta, milline on 2020. a töötaja. 10 aasta pärast sisenevad tööturule tänased vara-teismelised ehk need, kelleni me saame täna jõuda ning keda mõju-õtada ja tundma õppida näiteks eel-kutseõppe abil. Kokkuvõvv tvalt võvv ib öelda, et vanuseline struktuur töö-turul muutub ja 2020. aastal sise-neb tööturule 18–23aastasid noo-ri 50 000 võvv rra vävv hem võvv rreldes tänavuse aastaga. Samas suureneb vanusegrupis 55–66 aastat töötaja-te arv 15 000 võvv rra. See tähendab, et me peame olema valmis vävv rba-ma eri vanuses töötajaid ja pakku-ma sobivat tööd ka neile, kelle me tavapäraselt hindame enda jaoks liiga eakaks.

Ettekandele järgnenud paneel-

diskussioonis osalesid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektor Raivo KüüKK tüü , Justiits-ministeeriumi vanglate asekants-ler Priit Kama, Päästeameti peadi-rektor Kalev Timberg ning Mak-gsu- ja Tolliameti peadirektori ase-täitja ää Margus Noormaa. Arute-lust võvv ib järeldada, et üldiselt on si-sejulgeoleku asutused valmis pak-kuma teenistujatele paindlikumaid tingimusi ja atraktiivsemat töö-kohta, kuid siiski loodetakse selle-le, et sisejulgeolek on endiselt täh-äätis kriitilisele hulgale noortele ning pragmaatikud ei olegi ehk meie sihtrühm. Rahvastiku vävv henemi-ääsega seoses tuleb ka sisejulgeoleku asutustel tõhustada oma tööprot-sesse ja hakkama saada järjest vävv ik-ääsema arvu teenistujatega.

TööTT toa teises osas tutvusta-sin meie tänast pää äeva iseloomus-tavat tööjö õustatistikat sisejulgeole-ku asutuste personalivaates ja te-gin lühikese ülevaate kehtiva õi-guse võvv imaldajatest ning barjääri-dest võvv imalikus ühises karjääri- ja rotatsioonisüsteemis. Kokkuvõvv t-valt võvv ib öelda, et kõkk ige nooremad teenistujad töötavad sisejulgeole-ku valdkonnas politseis (PPA koos oma allasutustega, arvestades ainult politseiametnikke) ning Siseminis-teeriumis (arvestades kõkk iki teenis-tujaid) – mõlemas neist on 66% teenistujatest nooremad kui 40aas-tased. Enim töötab mehi päästeor-

ganisatsioonis – 91%. Üle 61aasta-ÜÜseid teenistujaid on kõkk ige rohkem Sisekaitseakadeemias – 16% kogu-koosseisust ja kõkk ige vävv hem polit-ääseis – 0%. Päästeasutuste, Maksu- ja Tolliameti ning vanglateenistuse vanuseline struktuur on proport-sionaalselt kõkk ige ühtlasem.

Rääkides sisejulgeoleku asutus-ääte ühtse karjääri- ja rotatsioonisüs-teemi tänastest vää õvv imaldajatest ja barjääridest torkavad eelkõkk ige sil-ma järgmised tegurid: õppimi-se ajal toetavad rahaliselt oma ka-dette suurimal määral päästeasutu-sed ja vanglateenistus; pärast õppe lõpetamist akadeemias võvv ivad rii-gile õppekulusid hüvitamata asu-üüda teenistusse tulevased politsei- ja vanglaametnikud vaid oma or-ganisatsiooni piires; päästekolled-ži ja finantskolledži lõpetajatele on avatud kogu avalik teenistus ilma, et nad peaksid õppekulusid riigile hüvitama; vanglateenistus on ainu-üüke, kus makstakse erialase taseme-õppe läbinud ametnikele kuni 30% äkõkk rgemat töötasu kui erialase ha-riduseta ametnikele. Politseiamet-nikele on kehtestatud nii vanuse piirmäär kui ka eripension, vang-laametnikel on kükk ll vanuse piir-määr, kuid eripensioni ega ka eri-lisi sotsiaalseid garantiisid perioo-diks vanuse piirmäära täitumise ja äävanaduspensioniea saabumise va-hel neil ei ole.

Paneeldiskussioonis teenistuste

juhtidega selgus, et sisejulgeoleku asutustel on olemuselt ühesugused põhiväävv rtused ja heal politseiamet-nikul on perspektiiv saada ka heaks maksu-, tolli-, pääste- võvv i vangla-ametnikuks. Ühistel väävv rtustel ppõ-hinev ühtse sisejulgeoleku vald-j gkonna ametniku vävv rbamine võvv iks olla laiema diskussioon teema, ehk ka vävv ljapää ääs olukorrast, kus 2020. aastal ning edaspidi otsime konku-rentidena üha kitseneval tööjö õutu-rul samast sihtrühmast endale tee-nistujaid, suutmata neile seejuures pakkuda nende aktiivse teenistus-aja jooksul piisavalt motiveerivaid tingimusi ja vävv ljakutseid. ää Ühine karjjääri- ja rotatsioonisj üsteem on mvõvv imalik lahendus, mis toob meie hulka parimad, motiveerib ja hoiab neid parimatena ning säilitab neis äätöörahulolu, eneseusu, lojaalsuse ja professionaalsuse kuni pika teenis-tusaja lõpuni.

Elina Orumaa,moderaator

• 4. töötoa teema „Värbamine, kvaliteet ja rotatsioon sisejulgeoleku asutustes“

Annika Talmar,moderaator,

• 3. töötoa teema „Eesti panus ELi arengukoostöösse ja tsiviilmissioonidesse“

Marek Link,moderaator

• 2. töötoa teema „Rahvusvaheline ühisõpe – võimalus või risk“Quo vadis,justiitskolledž?

Krimigrupp alustas

Konverentsikülaliste, Tallin-na Ülikooli võrdleva poliitika professori Raivo Vetiku, Ees-ti Mereakadeemia projektijuhi Heinart Puhkimi, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida Pre-fektuuri koordinatsioonibüroo juhi Eduard Remseli ning PPA iisikukaitsebüroo talitusejuhi Alar Ridamäe muljeid konve-rentsist võite lugeda akadeemia kodulehel uudiste rubriigis.

November 2010 3• VERBIS AUT RE •

KRUS – nii nimetatakse lü-hidalt Norra vanglaametnike vävv ljaää õppekeskust Oslos, mida 18.–27. septembrini Leonardo da Vinci õpirändeprojekti raa-äämes kükk lastasid justiitskolledži direktor Hannes Liivak, õppe-jõud Silvia Luige, Andres PõPP d-ra ja Ulvi Uulimaa-Margus ning Tallinna vangla vävv ljaää õp-pejuht Andres Kurg ja pea-spetsialist vävv ljaää õppe alal Mar-garita Meri.

Kuidas me Oslosse saime? Sõit-sime sinna ja tagasi läbi Stockhol-ämi, transpordivahendiks SKA buss, mille roolis olid vaheldumisi Han-nes ja Andres P. Oslos elasime koo-lituskeskuse vahetus naabruses Norra kolleegide soovitatud ho-tellis, kust oli mugav igal hommi-kul vävv ikese jalutuskäkk iguga KRUSi ääkõkk ndida.

Tagasi koolipingisTaimi Asusaar,

KS090 kadett

Tartu vanglasse asusin töött le sep-tembris 2007. Tol hetkel, kui lan-getasin otsuse just sinna töött le minna, ei osanud ette näha, kui äähuvitavaks minu elu kujunema hakkab.

Töö TT vanglas on põnev ja kõkk ige enam olin rahul, et kohe pakuti ka võvv imalust hariduse täiendamiseks. ää

Kuigi mind hakkas üsna kiires-ti huvitama kontaktisiku amet ja töö, otsustasin esialgu siiski valida vanglaametniku eriala justiitskol-ledžis, kuna mul tekkis mingi hirm kohe korrektsiooni eriala õppida. Oli ju minu viimasest kooliskäkk imi-ääsest oma jagu aastaid möödunud ja ma polnud kindel, kas saan hakka-ma. Asusingi õppima vanglaamet-niku erialale ja lõpetasin kooli juu-nis 2009. Õppimine sujus üllatavalt hästi ja lõpetamise järel olin jõud-nud veendumusele, et tahan kor-rektsiooni eriala kindlasti edasi õp-pima minna.

Just tänavu suvel kuulutati vää ävv l-ääja konkurss Sisekaitseakadeemia justiitskolledži korrektsiooni eri-ala päevaõppesse, vangla suuna-misega ja koos palga säilitamisega. ääSelline võvv imalus oli just nagu mi-nu jaoks loodud, võvv tsin konkursist osa ja osutusin valituks. Loomuli-kult tekkisid mul ka hirmud, et kas ikka saan hakkama, kuidas ma su-landun endast pea poole noorema-te seltskonda ja kuidas mõjub minu õeemalolek minu perele...

Niisiis olen taas Sisekaitseaka-deemia ridades ja õpin nüüd juba

2. kursusel. Õppekava on kükk ll tihe, aga samas nii huvitavate õppeaine-tega kui ka professionaalsete õp-pejõududega. Olen eri valdkonda-des saanud juurde palju teadmisi ja uusi kogemusi.

Taas koolipingis olla on üks uus võvv imalus ja põnev kogemus mu elus. Tegelikult, mis seal salata, olen vävv ga rahul, et sain võvv imaluse õppi-da sellistel tingimustel ja sellist eri-ala, mis mind on pikka aega hu-vitanud. Kuna meie kursus koos-neb enamasti noortest, kes on õp-pima asunud pärast gügg mnaasiumi lõpetamist ja vanglatööst suurt mi-dagi ei tea, siis saan oma teadmis-te ja kogemustega olla neile abiks ja toeks. Tunnen end kindlalt nii õp-petöös kui seltskonnas. Mind toe-tavad mu oma pere ja endised kol-leegid Tartu vanglast, kes kõkk ik ela-vad minu koolis käkk imisele kaa-ääsa ja hoiavad alati pöialt, et eksa-mid maksimaalselt hästi läheksid. ääSee on üpris oluline ja annab mul-üüle jõudu, et end raskel hetkel kok-ku võvv tta.

Tänaseks olen oma valikuga ra-äähul ja tunnen, et olen õiges kohas ja õpin õiget asja. Üheks positiiv-seks kükk ljeks on veel ka teadmine, et akadeemia lõpetamise järel ootab mind kindel töökoht ja kindel palk. Ja mis oleks veel parem, kui õppida ja hiljem töötada sellisel erialal, mis pakub huvi ega tekita rutiini.

Kutseõppe järeleksamil

Siim Poll,

1. kursuse kadett1.kursuse tudengitena sai-me novembri keskel osale-

da kutseõppe kursuslaste järel-ääeksamil. Mängisime vange, kel-äälega eksamineeritavad pidid toi-me tulema.

Vangide rollis astusid üles Nele Suvorova, Ivar Mai, Erki Uus ja Siim Poll.

Enne eksamipäeva olime kät-te saanud oma ülesanded ehk 4 kaasust, vastavalt millele hakkasi-me tegutsema. Peab tunnistama, et eksamipalavik tuli meile endale-gi sisse, sest selline kogemus oli es-makordne. Kohe alguses märgik-sin ära, et kõik lõppes siiski hästi ja suuri eksimusi ei tulnud kummalt-ki poolt – kõik, kes kambrite juur-de pääsesid, said ka sealt edukalt lä-bi. Esimene kaasus oli kambri läbi-otsimine, kus vangi mängis Erki Uus. Eksamineeritavatel tuli vang kambrist välja viia ja siis kamber läbi otsida. Erkil õnnestus mängida mitte hea eesti keele oskusega kin-nipeetavat, kes vaatamata kõigele tuleb siiski rahumeelselt kambrist välja. Hea oli vaadata, kuidas eksa-mipalavik haarab ka kõige kogene-numaid osalejaid. Täpselt oli mää-ratletud, kuidas ja mida teha, kui palju tohib „valvurile“ vastu hakata ja endale lubada. Muidugi polnud meie eesmärk teha olud nii ras-keks, et kõik läbi kukuksid, pidime vaid võimalikult täpselt mängima vanglates kõige sagedamini tekki-vaid olukordi.

Teine kaasus nägi ette esma-abi andmist ja kambris ohutu olu-korra loomist. Siin kehastasid van-ge Ivar Mai ja Siim Poll. Hommi-kusel loendusrivistusel kukub üks vang kokku, talle tuleb anda esma-abi ja teha kamber meditsiiniper-sonali saabumise ajaks ohutuks, st viia teine vang vabasse kambris-

se või tõmmata „kannatanu“ kori-dori. Siin sain mina mängida natu-ke paanikas vangi, kes ei oska kui-dagi olla, kui kambrikaaslane kok-ku kukub. Küll tekkis mul vahepeal küsimus, et kui ta ära sureb, kas ma saan siis tema kella endale. Keegi siiski ära ei surnud ega vahetanud ka vara omanikku. Selle üleande-ga said samuti kõik edukalt hak-kama. Väikesi probleeme võis te-

kitada olukord, kus kaasus nägi et-te, et kaasas olnud praktikant Põd-ra ei oska midagi. Pärast üks eksa-mineeritavatest kurtiski, et see asja-olu ajas teda veelgi rohkem närvi. Aga olukordi on igasuguseid ja ar-vestades, et praegu valitseb vangla-tes personalinappus, on selline olu-kord vägagi reaalne.

Kolmandas kaasuses sai ennast proovile panna ainus naisvang, ke-

da mängis Nele Suvorova. Kõrvalt-vaatajana pean mainima, et tema etteaste oli väga realistlik ja väga hästi mängitud. Ta etendas vangi, keda tuuakse tagasi jalutuskäigult ja kes ei taha enam üksikkamb-risse minna, kuna tal olevat seal igav. Küll ta istus vahepeal maha ja proovis muud moodi valvurite-ga manipuleerida. Raskemaks tegi olukorra veel see, et vang ei rääki-nud eriti hästi eesti keelt: tema eesti keele sõnavara piirdus umbes seits-me vigase sõnaga. Enamik noore-matest eksamineeritavatest kartis-ki just vene keele kasutamist, sest noored ei oska seda keelt piisavalt. See oli ka kaasus, kus vangi kamb-risse saamiseks kasutati ka natuke jõudu.

Neljas kaasus seisnes avatud sektsioonis jalutuskäigu lõpetami-ses, kus kõik „meesvangid“ said oma näitlejaoskuse mängu panna. Kambrisse tuli saata 3 kinnipee-tavat, kellest kaks olid nimesildid omavahel ära vahetanud. Siin pidi näitama ka natuke vastumeelsust kambrisse minekul ning eksami-nandid kasutama kõvemat ja käs-kivamat kõneviisi. See oli ainuke kaasus, mille lahendamisel tekkis väike segadus, kuna nimesildi va-hetamine läks meie (vangide) jaoks edukalt ja meid paigutati valedesse kambritesse. Aga lõpuks saadi sel-lele siiski jälile ja ülesanne lahenda-ti edukalt.

Nagu öeldud, said kõik juhtu-mitega hakkama, kes edukamalt, kes vähem, kuid läbi ei kukkunud keegi. See oli ka meile hea koge-mus, sest olles n-ö teisel poolel, sai-me praktikat tulevaseks eksamiks valmistumiseks.

Poola vangla-süsteemiga tutvumas

Silvia Luige,

justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli

õpetaja

Selle õppeaasta eel õnnes-tus mul vanglaametnike rüh-ma koosseisus tutvuda Poola vanglasüsteemiga.

KüKK lastasime Krakovis asuvat vanglate regionaaljuhtimiskesku-se inspektoraati (kokku on neid üle Poola Vabariigi 15) ja 2 kin-nist vanglat, kus peetakse nii vahis-tatuid kui kinnipeetavaid, samu-ti vanglateenistuse peakoolituskes-kust Kalizis ning õppe- ja puhke-keskust Zakopanes.

Poolas on kokku 157 kinnist, poolkinnist ja avavanglat, neist 87 süüdimõistetuile ja 70 vahistatuile.

Vanglateenistus ja vävv ljaää õppe süsteem

Et Poolas saada vanglaametni-kuks, peab soovija vastama vang-alateenistuse seaduse sätetele ja saab äävabade kohtade olemasolul koha-vvle kandideerida, läbides vastavad äkatsed, mis koosnevad erinevatest voorudest: dokumentide hindami-ne (sh taustakontroll); psühholoo-gilised katsed, mis selgitavad kan-didaadi intellektuaalsed võvv imed; kutsesobivuse vestlus, mille ees-märk on eelkõkk ige hinnata võvv imet sõnastada mõtteid, arendada ja säi-äälitada kontakti, esinemisoskusi ja kandidaadi motivatsiooni teenistu-seks; meditsiinikomisjon ja kehali-sed katsed.

Vanglaametnike vävv rbamine ja teenistusse võvv tmine on vanglate pädevuses. Positiivse otsuse korral määratakse kandidaat teenistus-se ja esimesel võvv imalusel (üldjuhul esimesel töökuul) on ta kohusta-tud läbima baasä õppekoolituse. Ju-ba vanglateenistuses olles on amet-vvnikel kohustus läbida veel erialaä õpe ja osaleda täiendkoolituses. ää

Erialaõppe eesmärk on amet-nikke valmistada iseseisvaks üles-annete täitmiseks, mis on sää õnas-tatud vanglateenistuse seaduses ja kriminaaltäiteseadustikus ning ääteistes vanglateenistust reguleeriva-

tes õigusaktides.Baasõppe läbinule jä ärgneb 2

aastane kohustuslik teenistus, nö katseaeg. Mida ametnik edasi õp-pima läheb, otsustab vangladirek-äätor vastavalt vajadusele ja tööta-ja ametiastmele. Erialane koolitus areneb kolmel suunal: allohvitseri-dele (Eesti mõistes valvuritele ja va-nemvalvuritele), veeblitele ja ohvit-seridele.

Karjääriredelil liikumiseks peab eelnev etapp olema alati lä-bitud. Kuna see eeldab teoreetilist õpet, praktikat ja seejärel nö ko-hustuslikku teenistusaega, siis kõkk r-gel ametikohal Poolas ei ole vävv ga noori ametnikke.

Vanglateenistuse peakoolitus-keskus Kalizis…

… loodi 1. septembril 1950. Korraldatakse õpet kõkk igil kol-mel tasandil: nii baas-, erialast kui täiendkoolitust. ää

Keskuses areneb teoreetiline õpe päevases vormis. Praktilisi os-kusi lihvitakse keskuse territooriu-mil paiknevas nn minivanglas. See õppekompleks on rajatud päris-vangla nõudeid järgides (kambrid, kokkusaamisruumid, peavalve-keskus). Samas on ka õpperuum-kamber, kus saab harjutada jõu ja erivahendite kasutamist. Laskmist harjutatakse nii sise- kui vävv lislas-ääketiirus.

Vanglaametnike koolitamisel VVpannakse suurt rõhku taasühis-konnastavate ainete õpetamisele. Enesekaitsevõvv tete lihvimisel rõhu-tatakse mitte ainult füüff silise jõu ka-sutamist, vaid ka oskust lahendada konflikte verbaalselt.

Ükski ametnik ei tohi alustada ÜÜtööd kinnipeetavaga ilma erialase ettevalmistuseta. Seda põhimõtet järgib kogu vanglateenistus.

Õpiränne Norrasse Andres Kurg,

kolledži assistent

Siim Poll ja Erki Uus vangide rollis on sunnitud kuulama Indrek Valdeku õpetussõnu.

Pildil: külalised ja vastuvõtjad.

→

Mõistmaks Norra vanglatee-nistuse suurust, toon Eestiga võvv rd-luses mõned numbrid:• Norra pindala on 385 155 km2,

Eesti pindala 45 227 km2, • Norras on elanikke ligi 4,8 miljo-

nit, Eestis ligi 1,4,• vanglaid on Norras 47, Eestis 5,• vangide arv mõlemas riigis sama

– ligi 3500,• töötajaid Norra vanglates 3670,

Eestis 1405.Meie vastuvõtjad olid meile

koostanud huvitava ja ülevaatliku programmi, mille kohaselt tutvu-sime KRUSi töökorralduse, õppe-meetodite ja -kavaga. Meil oli või-malus vestelda nii õpilaste kui õpe-tajatega ning jälgida, kuidas viiakse läbi julgeoleku- ja järelevalveloen-gu praktilist osa õppekambrites. Külastasime KRUSi alluvuses ole-vat täiendõppekeskust ning kahte tugevdatud julgeolekuga vanglat – Bredtveiti naiste ja Ringerike mees-te vanglat.

KRUS võtab igal aastal vastu 100–150 õpilast. Õppida soovijate arv on suur ja 10 kandidaati ühe-le kohale on korduvalt ette tulnud. Enamus Norra vanglaametnikest on selle kooli lõpetanud ja tõtt-öel-da ei vormistatagi ühtegi uut tööta-jat põhikohaga vanglasse tööle en-ne kui väljaõpe on läbitud.

Koolituskeskus teeb koostööd 10 vanglaga, kus vangla koosseisus on eraldi väljaõppeüksus, milles vangla suurusest sõltuvalt on ame-tis 1–4 väljaõppe spetsialisti. Õpe algab jaanuaris ja kestab 2 aastat. 1. aasta algul antakse õppureile kiire ülevaade igapäevasest vanglatööst ja saadetakse nad pikale praktika-le vanglatesse. 1. aasta lõpuks tu-leb õpilastel teha vaheeksam, mille-le järgneb pikem teoreetiline kooli-tus, mis kestab läbi 2. aasta ning lõ-peb lühikese praktika ja lõpueksa-miga. 3. aastal suunab koolituskes-kus lõpetajad üheks aastaks kohus-

tuslikule iseseisvale tööle, kusjuu-res töökohavangla valib lõpetaja-le keskus.

Õppetöö vormi mõistmine oli algul keeruline, kuid korduvate täpsustuste kaudu saime aru, et ül-dine skeem on järgmine: teoreeti-lisele loengule auditooriumis järg-neb sama teema arutamine väik-semates õpperühmades. Kui teoo-ria on väiksemas rühmas semina-ri vormis läbi arutatud ja tööüles-anded õpilastele antud, jagunetak-se omakorda 3–5liikmelisteks mi-nigruppideks, kus teemat veel kord omavahel iseseisvalt arutatakse ning siis rühmatööna või projek-tivormis õppejõududele tagasi an-takse. Neis minigruppides kogu koolitus läbitaksegi ja kooli lõpuks pole midagi üllatavat kui koos ka vanglasse tööle minnakse. Pole vist vaja lisadagi, et enamus praktilisest väljaõppest põhinebki Norras väi-kesel meeskonnatööl.

Norra vanglates on vangivalvur ja kontaktisik sama ning kõik os-kused alates enesekaitsest ja eriva-hendite käsitsemisest kuni sotsiaal-töö ja juriidiliste teadmisteni an-takse sama kahe aasta jooksul. Se-minare juhendavatel õppejõudu-del ei ole nö oma aineid, vaid nad viivad läbi just selle aine või teema tunde, mida õppekava järgi paras-jagu õpetama peab või mille kohta eelnevalt suures auditooriumis teo-reetilist loengut loetud on.

Kokkuvõtvalt saime aru, et tu-levastele Norra vanglaametnikele õpetatakse just neid teadmisi ja os-kusi, mida praktilises töös vanglas vaja läheb ja ka praktika ajal vang-lates areneb õppetöö paralleelselt igapäevatööga.

4 November 2010• VERBIS AUT RE •

Toimetus: peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519, rein.vaher@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin PressRegati pst. 1

SPORT

Meie juubilare3. detsembril peab politsei- ja piirivalvekolled

jjl ži Paikuse kooli õi ppe-

distsipliini vanemspetsialist Ivar Kivitar 50. juubelit ja r13. detsembril ATAKi kliendisuhete juht l Lii Murdmets 65. ss ünnipäeva

Augustis algas Eestis ausa hinnastamise leppe meediakam-paania „Euro hinda ei tõsta“, mil-le sõnum ütleb, et euro kasutuse-üülevõvv tt ei ole põhjus hindade tõst-miseks. Sisekaitseakadeemia ei ole kükk ll selle leppega liitunud, kuid sel-lest hoolimata täidame leppe pää õhi-mõtteid. KõKK ikide teenuste (ja kau-pade) hinnad on eurodeks ümber arvestatud vastavalt ümardamise reeglitele 3. koha järgi pärast ko-ma – kui 3. koht pärast koma on 0–4, siis jääb kehtima 2. kohal pä ärast koma olev number, aga kui 3. koht on 5–9, siis suurendatakse 2. koh-ta pärast koma ühe (sendi) võvv rra. Hindadega nii kroonides kui eu-rodes saab tutvuda aadressil http://www.sisekaitse.ee/ska/avalikkuse-le/teenused/

Sama loogika kohaselt arves-tatakse ümber ka stipendiumid jakadettide toiduraha.

… ja töötajaileKõKK ik tänased vää äävv ringud kroo-

nides arvutatakse eurodeks ümar-dusreeglite alusel 3. koha järgi sar-naselt eelmise lõigu näidetele. Ku-ääna 15,6466 jagamisel tulevad sum-mad eurodes komakohtadega, siison riik kehtestanud määrad valda-valt inimestele soodsamas suunas,st soodustuste määrad (nt maksu-vabastuste, lähetuste jms mää äärad)on ümardatud ülespoole. Antudvävv idet illustreerib tabel.ää

2010. aasta tuludeklaratsioo-ne (muudetakse ja parandatakse)eEesti kroonides. Kui maksuhaldurkorrigeerib eelmiste aastate maksu-arvestusi, siis tuuakse arvutuskäkk ik ääkroonides ja eurodesse konvertee-ritakse lõpptulemus.

Sisekaitseakadeemia töötajate palgad arvutatakse ümber ümar-dusreeglite alusel ja palgad keh-testatakse eurosendi täpsusega, vt äärektori 30. augusti 2010 nr 2.1-3/173P käkk skkirja, millega muudeti rektori 17.12.2007 käkk skkirja nr 1-3/538 „Sisekaitseakadeemia töö-tasustamise kord“. Ükski seadus ei ÜÜnõua, et teatud kindla aja jooksul tuleb töölepingud ringi teha, kuid

akadeemias sõlmitakse uued lepin-gud juba ka eurodes ja olemasole-vaid lepinguid hakatakse 2011. aas-tal ümber tegema.

Põhjalikumalt saab euro kasu-tuselevõvv tuga seotud infot „Tere Eu-ro“ kodulehelt aadressil:

http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/index.jsp

Ly Sillaots,rahandusosakonna juhataja

• Tööjuubilare •Avo Mitt 15Politseileitnant Avo Mitt tuli Pai-kuse kooli õppeosakonda tööle 15. novembril 1995.

Ta on tunnustatud spetsialist ja arendaja infotehnoloogia alal. Te-ma juhendamisel ja osavõvv tul on politseikoolis nüüd olemas hästi-toimiv infotehnoloogiline süsteem ja materiaalne baas, sealjuures ka e-õppesüsteem IVA. Ta on andnud oma panuse ka tervikuna politsei-hariduse arendamisse ja õppekor-ralduse tõrgeteta toimimisse.

Avo Mitt on distsiplineeritud ja kohusetundlik töötaja. Oma töö-kohustusi on Avo alati täitnud ees-ääkujulikult, mis on leidnud ka tun-nustamist ja äramärkimist. Ta on nõudlik nii enese kui teiste suhtes. Samas on ta alati rõõmsameelne, abivalmis ja sõbralik ning kui kõ-kklama hakkavad reggaerütmid, siis üüvõvv ib näha, et need teda kää ükk lmaks ei jäta – ta on tantsupää õrandal ala-ti esimese tantsupaarina jalga kee-rutamas.

Avole meeldib reisida, ta on vai-mustunult edastanud reisimuljeid, eriti reggaemuusika sünnipaigast Jamaikast. Ta on Paikuse kooli juba kuulsaks saanud jõulukavades ala-ti aktiivselt osalenud nii näitlejana ääkui ideede genereerijana. Avo on juhendanud paljusid praktikante eri õppeasutustest, kes on õpituga rahule jäänud. Avo nää äol on kind-lasti tegemist Paikuse kooli raudva-raga, kes oma suure kogemustepa-gasi ja isikuomadustega on uhku-seks igale õppeasutusele.

Kalmer Krimses,täiendää õppe vanemspetsialist

Peep Jaagant 15Vanimad töökaaslased Murastes tunnevad Peep Jaagantit aastast 1995, seega 15 aastat. Selle aja sisse mahub mitu perioodi – Peep õpe-tajana, Peep juhina ja Peep lekto-rina. Kuna vävv ikese tää öökollektiivi-na oleme Murastes kõkk ik justkui üks perekond, kokku põimunud oma murede ja rõõmudega, siis on äär-miselt raske panna sõnadesse ko-gu inimese olemust, sest paberile trükitud sõnad ei anna edasi tun-deid ja osutuvad mõnel juhul tü-tthisteks…

Peebu iseloomustamisel on lä-biv sõna headus. Ükski tÜÜ öökaasla-ne ega õpilane ei ole teda näinud äävihase võvv i tujutuna. Alati leiab ta midagi, millele toetuda ja teistelgi sellega tuju paremaks teha, olgu see siis meili teel edastatud anekdoot, lühijutt võvv i mingi pilt.

Peep on alati leidnud aega, et oma kabinetist vävv lja tulla ja suhel-ääda kolleegidega: pärida nende tege-misi võvv i niisama arutada päevatee-masid. Tihti räägib ta ka enda ho-bidest – kalastamisest ja fotograa-fiast. Kui kellelgi seisab ees foto-aparaadi ostmine, siis on Peep just õige inimene, kellelt selles valdkon-nas nõu kükk sida.

Peebule meeldib kõkk ike oma kä-kktega teha. Viimane suurem tegemi-ne oli tal aiamaja ehitamine, mille uksepealset kaunistavad vanaaegse püstoli ja revolvri imitatsioonid.

Peep on inimene, kes ei oska öelda „ei“. VõVV imalusel on ta alati teisi abistanud ja ei pelga ka ise va-jadusel abi kükk sida.

Kindlasti ei ole Peep tõsine ini-mene. Pigem peitub temas noo-ruslik huumori- ja pillimees ning nii mõnelgi on õnnestunud Peebu akordioni- võvv i suupillihelide saatel jalga keerutada.

Lõpetuseks saab Peebule öel-da ainult tänusää õnu, et tal on jätku-äänud visadust nii palju aastaid meie kolleegina töötada ja halliks tõm-bunud argipäeva vahel natukene-gi rõõmu tuua. Täname, Peep, sind ääselle eest!

Kolleegide nimelPiret Teppan

• 2.–4. detsembrini kestab Ees-iti Näituste messikeskuses Piri-ääta teel iga-aastane noorte info-mess “Teeviit”. Mess on avatud 2. ja 3. detsembril kl 10–18 ja 4. det-sembril kl 10–16. • 3. detsembril peetakse justiits-lkolledži ja õppeosakonnaga koos-töös lõpueksami hindamismeeto-dite ja kriteeriumite määratlemi-se seminar.• 7. detsembril kl 16.30 raama-ltukogus algaval tseremoonial au-tasustavad siseminister ja rektor akadeemia selle aasta edukamaid sportlasi.• 7.–8. detsembril tehakse lMurastes akadeemia SWOT-ana-lüüsi.• 8. detsembril on Murastes po-llitsei- ja piirivalvekolledži nõuko-gu koosolek,• 9. detsembril korraldab finants-lkolledž Viru konverentsikeskuses oma aastakonverentsi.• 9. detsembril saavad kokku Si-lseministeeriumi valitsemisala ra-

handusjuhid, pearaamatupida-jad ja peaökonomistid, kes võvv ta-vad kokku tänavu kordasaadetuääja seavad suundi 2011. aastaks.• 9. detsembril viiakse SKA pea-lmajas läbi ametikeelepäeva koo-litus “Eesti keel ametikeelena”. I grupp alustab kl 9 ja II grupp kl 13. • 12.–14. detsembrini ki ükk lasta-vad päästekolledži ja -kooli esin-dajad Hamburgi Päästeinstituuti,kus peetaval seminaril võvv rreldak-se õppekavu.• 14. detsembril kl 11.30–17 kes-ltab meie FBI klassis kõkk rgkoolide keeleõpetajate e-õppe seminar-infopäev.• 15. detsembril peab koosoleku lakadeemia nõukogu.• 16. detsembril peavad SKA l õp-purid Murastes oma jõulupidu.• 21. detsembril arutatakse aka-ldeemia 2011. aasta arengukava.• 22. detsembril kl 9 tuleb kokku lpäästekolledži nõukogu.

Gendarmerie Nationale Taimo Tooming,

politsei- ja piirivalvekolledži lektor(Algus eelmises ajalehenumbris)Valiku tulemusena ei va õvv eta all-ohvitserikooli ehk gendarmerie´ks umbes pooli soovijatest, mitteso-bimise põhjustest on umbes 50% emakeele testi ebapiisav tulemus ja 20% miinimumnõuetele mittevas-tav füüff siline test.

Allohvitseriks mittesobivate-le, kuid üldiselt testimisel positiiv-se hinnangu saanud kuni 26aastas-tele e kandidaatidele pakutakse le-pingulist töötamist Gendarmerie´s. Leping tehakse üheks aastaks, mi-da on võvv imalik pikendada kuni 4 korda, kokku mitte kauem kui 5 aastat. Siis tuleb valida, kas kandi-deerida allohvitserikooli ja saada gendarmerie´ks võvv i lahkuda orga-nisatsioonist.

Lepingulistel ei ole füüff silise koormuse ega matemaatika testi, on vaid keele- ja kultuuritest ning vestlus, valikuprotsess kestab ku-ni 6 kuud. Lepingulisi nimeta-takse vabatahtlikeks, kuna lisaks Gendarmerie abite ööjö õuna on nad ka terrritoriaaalarmee aktiivne re-serv. Nende tööülesanded ja õigu-sed on Gendarmerie igape äevatöös üsna piiratud, näiteks on nad au-äätojuhid. Sõjavõ ävv eline 3kuuline baas-koolitus tuleb läbida nii vabatahtli-äkel kui allohvitseridel.

Allohvitserikooli saaamise va-likuprotsess kestab alates avaldu-se esitamisest kokku kuni 1 aasta ja kandidaat on kogu selle aja ootel.

Selline testimissüsteem on neil ol-nud 3 aastat ja viimased reformid lõppesid 2010. a alguses. Kui va-rem oli Gendarmerie´s uute liik-mete vallandamishulk suur (ei tei-nud seda, mida vaja võvv i siis tegi se-da, mida poleks tohtinud), siis vii-mastel aastatel, pärast nii põhjalik-ku testimist, on seda harva.

Spetsialiseerunud õppekes-kustes asuvad erialakoolid, kus an-stakse allohvitseride üldõpet ja igal koolil on oma erialane spetsialisee-rumine. Tasemeõpet need ei anna, kuid õppeainepunktid on ülekanta-vad ülikoolidesse, sh Gendarmerieohvitserikolledžisse.

Kogu õpe on igal erialal praktikas vajaminevate tead-miste ja oskuste alusel jagatud spetsialiseerumis-, süva- ja ekspert-üüõppeks. Õppurid on motiveeritud,

kuna nõutavate eksamite mittesoo-ritamisel kandidaat vallandatakse. Motiveeritust ja keskendumist õt p-petööle aitab hoida palk ja kohus-tuslik elamine linnakus.

Üldjoontes on ainetes mini-ÜÜmaalne nõutav teadmiste ja oskuste tase 51%. Ainetulemusi hinnatakse enamasti komplekseksami soori-tustes, mis koosneb osategevustest, tulemused jagunevad 20 punkti skaalal. Kui kellegi tulemus on al-la 7 punkti, siis ta vallandatakse ko-he. 7–10 punkti puhul võvv ib taotle-da uut sooritusõigust, kuid seda ei pruugita anda. Nii madalaid soori-tusi pidi siiski üliharva ette tulema. Spetsialiseerumiskursusel peab lõ-petanu oskama lihtsamaid toimin-guid, mis on vajalikud igapäevaselt ja juhendamisel raskemad. Süva-üüõppe lõpetanu (kohustuslik täiend-ää

kursus pärast 1–3 aastast erialalist töökogemust) peab oskama soori-tada kõkk iki raskemaid igapäevatege-vusi ja eksperdid spetsialiseeruvad kitsale spetsiifikale, milles jõuavad maailmatasemele.

Allohvitseriõpe (koos sõjavõ ävv eli-se baaskoolitusega) kestab 9 kuud, mil saadakse üldised teadmised ja oskused kriminalistikas, kons-taablitööks ja liikluses. Siis alloh-vitserina spetsialiseeerutakse ühe-le neist erialadest. Kursus võvv ib järgneda kohe üldõppele, aga mit-te alati, näiteks toimub mää õni koo-litus vaid 2 korda aastas. Ka kur-suste pikkus on erinev, keskmiselt 1–3 kuud. Spetsialiseerumiskursu-sed on kohustuslikud nagu ka eri-alane täiendää õpe. KõKK ik õppevajadu-sed kaardistatakse ja vävv rskendatak-se pidevalt ning kursused on pla-neeritud 1–4 aastat ette.

Asümeetrilised ohud ja tehno-loogia areng ning muidugi käkk rbi-tud eelarved on sundinud tegema mitmeid reforme ka Gendarmerieigapäevastes funktsioonides ja koo-lituses. Kohanemine uute olude ja protsessidega tekitab neilgi sega-dust. Nii mõnelegi kükk simusele sain ausa vastuse, et varem oli nii, nüüd aga teisiti. Igatahes uute liikme-te koolitus toimib Gendarmerie´s vävv ga hästi, selle aluseks on kandi-daadi sobimine organisatsiooni ja spetsialiseerumisega õpe.Liiklusüksuste põhiline sõiduvahend on mootorratas, mille uusim mudel

kaalub koos varustusega 280 kg.

Sündmusi detsembris

(Lõpp)õ

Hubaseima ühikatoa konkurss 2010 Laura Nõmmsalu,

ÜE juhatuse esimees

Ka tänavu sai teoks juba ta-äävaks saanud konkurss “KõKK i-ge hubasem ühikatuba”. Oma kanditatuuri seadis üles 6 tuba – I ühiselamust 5 ja III ühikast 1 tuba. II ühikast seekord osalejaid polnud.

Konkursi kuulutasime vävv lja 2. novembril, registreerimine lõppes 14. novembril. 24. novembril tegi tubades ringkäkk igu ja hindas neid komisjon koosseisus rektor Lauri Tabur, haldusdirektor Aivo Viilol, turundus- ja kommunikatsiooni-osakonna vanemspetsialist Anne-li Leinemann, majutusadminist-

raator Helve Sirge ja e ÜE juhatuse esimees Laura Nõmmsalu.

Hinnati toa sisekujundust, puhtust ja hubasust. KõKK ik toad vastasid neile nõudmistele ja olid isikupärased. Samas võvv tsime hin-damisel arvesse ka kadettide en-da panust toa renoveerimisel. Näi-teks I ühiselamu 347. toas elav He-lena Rinken ning ja toa nr 348 ela-nik Triin Prei olid teinud täieliku remondi nii oma toas kui kogu boksis: lisaks seintele vävv rvisid tüd-rukud ka laed ja boksides olevad ühised kapid.

Peauhinnana paigaldatak-

se kõkk ige hubasemasse ühikatuppa üheks aastaks televiisor ja koduki-nosüsteem. 29. novembril I ühis-elamus peetud vävv ikesel autasus-

tamisel kuulutati võvv itjaks tuba nr 347, kus elab 2. kursuse finantskol-ledži kadett Helena Rinken (n pil-(dil).

Euroteavet ...... kadettidele

Akadeemia korvpallimeistriks tuli KS100 meeskond koosseisus Aare Jamnes, Ivo Kitsing, Argo Kruus-maa, Ivar Mai, Ranno Rentik, Enriko Laanemäe, Siim Poll jaLauri Hainoja. Järgnes PS103/PS104 ja kolmandana 4 RS09 mees-9kond.

* * *

Novembri keskel peetud ergomeetrisõudmise võvv itis nais-te 500 m distantsil Helena Rinken (FS09) ajaga 1.45,8. Talle järgnesid Ksenia Vihrina (RS07, 1.47,1) ja akolmandana töötaja Kirke VõVV isula(1.53,1). Meestest kuulus võvv it Mar-tin Laiusele (PT104, aeg 1.23,0), eteine oli Siim Poll (KS100, 1.25,7) ja kolmas Oliver Pahla (PT104, a1.27,9).

VõVV istkonnist oli parim KS100,

järgnesid PT104 ja FS09.* * *

Kangi rinnalt surumises tu-li akadeemia naistemeistriks An-nika Lall (PPK), jl ärgnesid Regina Siilak (KS100) ja k Epp Jalakas.

Meestest tuli kehakaalus kuni 75 kg võvv itjaks Jaano Saar (KS100, rtulemus 105 kg). Teiseks jäi ää Alek-sandr Višnjakov (GS100, 100 kg) vja kolmandaks Vadim Goldberg(FS09, 95 kg).

Kehakaalus kuni 82,5 kg võvv itis Imre Soilts (RS08, 115 kg), teine soli Karel Kannelaud (VS100, 115) dja kolmas Kert Vellamaa (KS100, a115).

Kehakaalus kuni 90 kg oli pa-rim Priit Paakspuu (BS09, 140 ukg) ja kehakaalus üle 90 kg Lauri Hainoja (KS100, 135 kg).a

VõVV istkonnavõvv it läks ää KS100-le, järgnesid GS100 ja 0 FS09.

VõVV rdlustabel EEK vs EUR 2010 2011 VaheEEK EUR EEK

SoodustusedMaksuvaba tulu aastas 27 000 1 728 37,32Maksuvaba tulu kuus 2 250 144 3,11Pensionäride täiendav maksuvabastus 36 000 2 304 49,77Kutsehaiguste hüvitisg 12 000 768 16,59Eluasemelaenu jm kulude mahaarvaminej 50 000 3 196 6,53Lähetuskulud……majutus Eestisj 1 200 77 4,79…majutus välismaalj 2 000 128 2,76…päevaraha välismaalp 500 32 0,69Isikliku sõiduauto hüvitis (päevikuta)(p ) 1 000 64 1,38Isikliku sõiduauto hüvitis (päevikuga)(p g ) 4 000 256 5,53