Vereringeelundkonna haigused

Krista Tammes9.klass

Surju 2014

Vereringeelundkonna haigused

• Südame infarkt-südame pärgarteri ummistumine

• Kõrgvererõhutõbi -püsiv kõrge vererõhk

• Veenilaiendid - jalgade pindmiste veenide laienemine

• Südame rütmihäired

• Südameklapi rikked

Südame infarkt ehk südamerabandus

• Südame verevarustushäire. Infarkti korral jõuab mingisse südame piirkonda liiga vähe verd või jääb osa südamest hoopis ilma verevarustusteta.

• Paljud südamelihasrakud jäävad hapnikunälga ja hukkuvad (kärbuvad)

• Väheneb südame tööjõudlus

Südame infarkt ehk südamerabandus

• Pärgarteri ummistumise põhjuseks võib olla näiteks trombi teke või veresoonte ahenemine - trombi teket soodustab veresoonte lupjumine

• Südameinfarkt on Eestis peamine äkksurma põhjus.

• Südameinfarkti on võimalik ennetada ja ravida

Südame infarkt ehk südamerabandus

Kõrgvererõhutõbi

• Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat on peetud peamiselt vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal haigestuvad sellesse väga tavalisesse haigusesse ka noored.

• Kõrgvererõhutõve korral kannatab meie vereringesüsteem pidevalt ülekoormuse all.

Kõrgevererõhutõbi

• Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema.

• Veresoonte lihasseinad paksenevad ja nad ahenevad ülemäära palju.

• Kõrgvererõhutõve esmasteks sümptomiteks on kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine.

Kõrgvererõhutõbi

• Kõrgvererõhutõve tekkimise põhjuseid on palju ja kõik pole veel selged.

• Kindlasti on põhjusteks pärilikud faktorid ja veresoonte lupjumine.

• Haigestumise riski tõstavad ka suitsetamine, liigne kehakaal, suhkruhaigus.

Kõrgvererõhutõbi

Veenilaiendid

• Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas.

• Rahvasuus teatakse

neid ka kui krampsooni,

veenikomusid ja

vaarikseid

Veenilaiendid

• Veenilaiendid võivad

olla nahasiseste

kapillaarsete

veresoontena piiritletud

või ulatuslikumad, või

siis moodustada

viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte.

Veenilaiendid

• Tegu on veeniseina elastsete kiudude nõrkusega. Soodustavateks teguriteks võivad olla hüdrostaatilise rõhu tõus veenides, hormonaalsed häired jm.

Veenilaiendid

• Veenilaiendite leevendamiseks tuleks kanda tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi.

• Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud

Veenilaiendid

Südame rütmihäired

• Rütmihäired tekivad siis, kui südame elektrilise juhtesüsteemi töö on häiritud. Mõnikord on selline viga kaasasündinud.

• Südame rütmihäired esinevad hooti.

Südame rütmihäired

• Rütmihäireid põhjustatud ka teistest asjaoludest: sagedastest kurgupõletikest tekkinud reuma, põletikulised kolded organismis (katkised hambad!), südamelihase infarkt, klapirikked, kõrgvererõhutõbi, kilpnäärme ületalitlus jne.

Südame rütmihäired

• Rütmihäireid ravi pole võimalik, seda on võimalik aga leevendada rohtudega või südamestimulaatoriga.

Südameklapi rikked

• Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) vaheliste klappide kahjustus.

Südameklapi rikked

• Otseselt klappide haigused ehk orgaanilised klapirikked tekivad mitmete põletikulis-degeneratiivsete (väärastuslike) protsesside tagajärjel.

• Harva kaasasündinud

• Sagedamini põhjustavad klapirikkeid reuma, sepsis, ateroskleroos, süüfilis.

Südameklapi rikked

• Klapirikked võivad põhjustada ka südame rütmihäireid.

• Tavalised haigusnähud on kiire väsimine, südamepekslemine, süvenev hingeldus, köha.

Südameklapi rikked

• Kirurgiline ravi on tänapäeval ainus viis, mis võib klapirikke täielikult parandada.

• Südame siirdamine ehk transplantatsioon on raskete, kaugele arenenud klapirikete ravimeetod, mida nüüdisajal tehakse järjest enam.

Südameklapi rikked

Tänan kuulamast!

Kasutatud allikad• http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=777

• http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/sydameinfarkt.html

• http://epl.delfi.ee/news/melu/sudameinfarkti-saab-ennetada-ning-ravida.d?id=51290921

• http://www.koronaar.ee/wp-content/uploads/2012/09/on-ST-Segment-Elevation-MI-skeem-3-e1351236614222-600x392.jpg

• http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/Vereringe.gif

• http://3.bp.blogspot.com/-u6fnTDixUYs/UkSL14EuQ8I/AAAAAAAABl0/i_evTW2Fqbo/s1600/S%C3%BCda-1.gif

• http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/korgvererohutobi.html

• http://www.mees.eu/artikkel/korgvererohutobi.html

• http://static.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=765

• http://www.fitness.ee/files/pictures/images_article/200/231_orig.jpg

• https://www.arst.ee/et/Teemalehekuljed/jala-tervise-lehekylg/Kuidas-veenilaiendid-tekivad/kuidas-veenialiendid-tekivad

• http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tervis/miks-tekivad-veenilaiendid.d?id=40595068

• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/kehahooldus/images/veenilaiendid.jpg

• http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCdame_r%C3%BCtmih%C3%A4ired

• https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/26505/sudame-rutmihaired-voivad-olla-eluohtlikud

• http://www.kliinik.ee/static/files/092/t470_sudame_veresoonkonna_talitlus2.jpg

• http://evmed.weebly.com/uploads/1/9/1/6/1916804/2482768.jpg

• http://www.kliinik.ee/haiguste_abc/sudameklapi-rike/id-1750

• http://www.koronaar.ee/wp-content/uploads/2012/10/S%C3%BCdame-klapid-2-600x371.jpg

• http://www.vascularweb.org/vascularhealth/PublishingImages/NorthPoint%20Images/Varicose_02_Base_300.jpg

• http://www.annaabi.ee/m.php?id=55948&docpic=-0