11. R KLASSI PRAKTIKA 7. RÜHM

Mihkel ElisteSander MurumaaLars Krister SamolbergHans Miikael UuspõldAimur Takk

juuni 2011QWE USDFGHJG 4 89´0 SDFGHJKLÖÄZ XC BNM,rRg

ruULib

QWERTVJUIOHP

QWERTYUIOPSISUKORD

Elektrisüsteemihaldur juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, vastutab selle toimimise eest.

Tagab tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri.

Loob tingimused elektrituru toimimiseks.

Ehitab ülepiirilisi ühendusi, et elekter saaks naabersüsteemide ja –turgude vahel takistusteta liikuda.

Sdfghjkrtz xcvbnm,qwertYUGIuELERING AS – RAKVERE ALAJAAM

Ühendab Eestis paiknevad elektrijaamad, võrguettevõtjad ja elektritarbijad.

Eesti elektrisüsteem

Kuulub omakorda suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud Läti ja Venemaa ning omakorda Leedu ja Valgevene.

Rakveres on maakonna esimene 330kV alajaam (rajati 2005. a), varem oli ainult 110kV.

110kV alajaam renoveeriti eelmisel aastal.

330kV alajaam peaks väidetavalt olema töötamiskõlblik 40 aastat.

Elektrit toodetakse turbogeneraatoriga – generaatoriga, mille paneb käima turbiin.

Kui traat liigub magneti lähedal, liigub elekter traadis.

Generaatori sees panevad tugevad magnetid elektri voolama traatmähises.

ASDFGHJNBVC23456789QWERTYUIDPOIUYT85FGELEKTRIENERGIA EDASIKANDMINE

Rootor koosneb suure kiirusega pöörlevast traatmähisest. Läbi mähise voolav elekter tekitab selle ümber tugeva magnetvälja.

Staator, mis ei liigu, on rootorit ümbritsev traatmähis. Kui rootor pöörleb, läbib selle magnetväli staatori ja paneb selles liikuma elektrivoolu.

Elektrijaamas toodetud elektrit jaotatakse maapealsete ja maa-aluste kaablite võrgu abil.

Transformaatorid suurendavad elektripinget, enne kui seda hakatakse edastama.

Elektri jaotamine

Ülekandeliine hoiavad maast kõrgel pikad ülekandemastid.

Klaas- või keraamilised isolaatorid metallmastide ja kaablite vahel takistavad voolu maapinda jooksmist.

Voolu kannavad terasega tugevdatud kaablid.

Enne kui elekter jõuab tarbijani, vähendatakse selle pinget transformaatoreis (trafodes), mis koosnevad omavahel eraldatud mähisest ja teraslehtedest, milles tekib pöörisvool. Mähis takistab voolu liikumist, mistõttu pinge alaneb, ja soojeneb, seda jahutatakse trafoõliga. Mähis koosneb primaar- ja sekundaarmähisest.

Kodutarbijani jõuab elekter läbi mõõtja, mis märgib üles, kui palju elektrit kasutatakse.

Puidupelletite ehk küttegraanulite tootja aastast 1999.

FLEX HEAT puidupelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.

Kliendiks on tarbija, kes kasutab pelleteid soojusenergia ja/või elektri tootmiseks.

ASDFGHJKZXCVBNMWERTYUILKJHOIUYTQWEROÜ FLEX HEAT EESTI - PELLETITEHAS

FLEX HEAT puidupelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.

Puidupelletite tootmine

Uurisime puidupelletite põlevust.

Graanulid vajasid süttimiseks palju soojust.

Olles põlema läinud, ei vajanud need rohkem soojust, et lõpuni põleda.

Leidsime raskuskeskme kohast rippuva sirgmagneti abil Maa MV jõujoonte suuna, mis enam-vähem ühtis Maa geograafilise põhja-lõuna suunaga.

Uurisime elektri- ja magnetvälja mõju elusorganismidele (vastavalt elektrofoormasina ja magnetitega).

Konnakullesed: MV mõju tekitas segadust – pendeldasid magnetite

pooluste vahel edasi-tagasi. EV mõju ei olnud märgata.

Ämblik: MV mõju pani teda põgenema. EV mõju oli tagajäsemetele

halvav.

<LKJHGFDSWERTYUIZXCVB1234567ÄNTU VALGEJÄRVE ÜMBRUS

Porilane: MV mõju ei suutnud täheldada. EV mõju ärritas teda ilmselgelt.

Kui olime sipelgatelt saanud happelahuse, hoides neid destilleeritud vees, määrasime lahuse elektrijuhtivuse ja elektrilise takistuse.

R = 20 kV; d = 1/20 mS/cm.

Glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid

Rasvade ekstraheerimine ehk ekstraktsioon – rasvade eraldamine ainest.

Rasvad

Uurisime rasvasisaldust käbiseemnetes, pähklites, kartulikrõpsus, küpsises ja juustus, purustades toiduained uhmris, lisades bensiini, sulgedes katseklaasi, loksutades ja seisma jättes. Seejärel tilgutasime bensiinilahuseid klaasplaatidele ja filterpaberitele. Lasime bensiinil aurustuda.

Suurim rasvasisaldus oli pähklites – jättis klaasile paksima kihi ja filterpaber paistis enim läbi.

Paljandustööd

Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30–40 m laiuse ribana

kattekiht, mille ülemine osa on ekskavaatoriga lihtsalt eemaldatav, kuid

alumist osa, mis on paksem ja ka tugevam, on vaja enne eemaldamist

lõhata.

Lõhketööd

Kaeveribale puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse tehasest

toodava lõhkeainega, mille koostisosad segatakse autos. Lõplikult valmib

aine alles puuraugus, mis muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning

võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus.

ASDFGZXCVBNWERTYWERTYUI,MNBV2344568REESTI ENERGIA AS - NARVA KARJÄÄR

Koristustööd

Põlevkivi tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida

kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse

ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega

vahelattu.

Veekõrvaldus

Karjäär on maapinnas olev süvend, mistõttu on pinnasevee ja sademete

sissevool paratamatu. Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse

kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 m sügavusel asuvate suletud

veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse.

Kaevandatud ala korrastamine

1. etapis kaevandatud pinnas tasandatakse, pealmine kiht ladestatakse

nii, et sellest moodustub puudele vajalik kasvupinnas.

2. etapis istutatakse ettevalmistatud maa-alale mets. Uute puude ja

põõsaste istutamise üle otsustab kohalik metskond. Kõige

vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, seetõttu eelistatakse

tavaliselt just selle puu 2aastaseid istikuid. Kuna pinnas on kivine,

istutatakse uued puud käsitsi. 1 ha-le tuleb istutada kuni 6700 uut puud.

Istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus.

Veekogude põhjas olev settekivim, mis on sinna tekkinud 400–450 mln a tagasi.

Koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest.

Meie kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi- ja lubjakivikihte, mida võib pidada looduse kirjutatud kroonikaks kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest.

Põlevkivi

Eesti põlevkivi ladestusala on u 3000 km².

Kaevandatud ala on 425 km².

Kasutatavat põlevkivi on alles u 1–2 mld t.

1 mld t põlevkivi on kaevandatud.

Eesti põlevkivi on u 450 mln aastat vana.

Kasutatava põlevkivi energiaväärtus on u 1900–2600 kcal (8–11 MJ/kg).

Põlevkivi on Eestis 10–70 m sügavusel maa sees.

Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7-2,9 m paksune. Kihi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2,1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini.

Võtsime karjäärist kaasa põlevkivi ja uurisime: kõvadust: võrdlemisi lihtne deformeerida;

vees lahustuvust: ei lahustu;

leelises lahustuvust: ei lahustu;

põlevust: raskesti süttiv, vajab pidevat soojust, tekib palju tahma ja

haisu;

utmist: saadusteks saime põlevkivigaasi, -õli ning alles jäi poolkoks.

Üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid.

Tootmine hõlmab kolme vabrikut: Haruldaste muldmetallide vabrik toodab haruldaste muldmetallide

hüdroksiide, oksiide, fluoriide, karbonaate, lahuseid ja vedelat

lämmastikväetist.

Haruldaste metallide vabrik toodab haruldaste metallide hüdroksiide,

oksiide ja ammooniumvesinikfluoriidi.

Metallurgiavabrik toodab metallilisi tooteid - nioobiumi- ja tantaalikange,

-tükke, metallipulbreid ja –hüdriide ning haruldaste muldmetallide

tooteid nagu neodüümmetall, neodüüm-raud-boor sulam ja mishmetall.

WERZXCVBUISILMET AS

Asub Ida-Viru maakonnas, Sillamäe lääneosas, otse Soome lahe kaldal.

Oma ajaloo kestel on kasutatud Silmeti kõigis erinevates tootmisprotsessides tekkinud jäätmete ladestamiseks - alates põlevkivitöötlemisest, jätkates uraanitootmisega ja lõpetades haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootmisega.

Radioaktiivsete jäätmete hoidla

Kokku on u 40 ha suurusele territooriumile ladestatud ligikaudu 12 mln t uraanitöötlemise jääke, põlevkivituhka ja muid jäätmeid.

AS Silmet lõpetas jäätmete suunamise jäätmehoidlasse täielikult 2003. a 1. septembriks.

Tulevikus tahetakse jäätmeid kasutada tuumajaama kütusena.

Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte.

Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, sh Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine.

ÖkoSil

Padaoru maastikukaitseala

(52 ha, moodustatud 1978. a) hõlmab hulga geoloogiliselt huvitavaid

pinnavorme Pada klindiorus Tallinna-Narva maanteest lõunasse jääval alal.

Siia kuuluvad ka muinsuskaitsealused Pada ja Koila linnamägi.

09876543DFGHJNBVCASDFGZXCVBNWWRR

PÕHJA-EESTI KLINDIIDA-VIRU JA VAIVARA ALALÕIGUD

Ontika maastikukaitseala

(1212 ha, moodustatud 1957. a) hõlmab Ida-Viru klindilõigul Saka–

Ontika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse Kambriumi–

Ordoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50–200 m)

klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui

Põhja-Eesti klindi kõrgeim.

Ontika panga läbilõige

Oru pargi maastikukaitseala

(75 ha, moodustatud 1936. a) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva

endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (1858–1942) lossi ja seda

ümbritseva pargi. Kaitsealale jääb ka osa Pühajõe klindisaart

põhjakaarest ääristavast klindiastangust koos kitsa klindimetsa vööndiga

selle jalamil (nn Nõiametsas).

Päite maastikukaitseala

(128,3 ha, moodustatud 2005. a) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa

Päite klindiplatoost. See on loodud klindi kaitseks Toila ja Sillamäe

vahelisel alal. Klint jääb siin oma kõrguselt (kuni 42 m) alla Ontika

maastikukaitseala omale, kuid atraktiivsuselt võib seda isegi ületada, sest

astangut ääristav klindimetsariba on kitsam ja klindiplatoo avatum.

Vaivara maastikukaitseala

(79 ha, moodustatud 1998. a) hõlmab eelkõige kolme ligi 3 km pikkuse

pangaskerkelise aheliku piirkonda jäävaid ajaloolisi Vaivara Sinimägesid.

Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal

(14 ha, kaitse all 1959. aastast) on kaitse all Narva klindioru läänekallas

Narva linnas ja joaastang Kreenholmi saare põhjaosas.

Põlevkiviõli ja ‑gaas annavad soojust Eesti ja Põhjamaade majapidamistele.

Põlevkiviõli on nõutud kõigil Põhja-Jäämere ja Läänemere karmides tingimustes seilavatel laevadel.

YTRE2345678VKG OIL AS

Vaike kasutatakse sideainena puitlaastplaatide tootmisel, liimina vineeri, mööbli, liimitud puidu eri liikide (parketi) valmistamisel, tisteritöödel ja mujal.

Põlevkivist peenkeemiatooted leiavad kasutust parfümeerias (2-metüülresortsiin), kosmeetikas ja kõrgklassiautode tootmises.

Varustab soojaga Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, VKG kontserni tütarettevõtjaid, naabruses asuvaid tööstuseid ja toodab elektrienergiat.

WERTASDFGHJXCVBNVKG ENERGIA AS

Soojusenergia

Täname tähelepanu eest!