SINU KOERA SELETAJA

Kuidas mõista inimese parimat sõpra

David Alderton

SINU KOERA SELETAJA

Inglise keelest tõlkinud Marju Algvere

Originaali tiitel:Your Dog InterpreterHow to Understand Man's Best Friend David Alderton Cico Books

Välja antud 2007. aastal CICO BooksRyland Peters & Small20–21 Jockey’s Fields, London WC1R 4BWwww.rylandpeters.com

Text copyright © David Alderton 2007Copyright © CICO Books 2007

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohireprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega egamingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja infosalvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978 1 906094 14 0 (ingl k)

ISBN 978-9985-3-1803-4 (eesti k)

© Tõlge eesti keelde. Marju Algvere, 2009Tõlke toimetanud Malle Kiirend

Kirjastus VarrakTallinn, 2009www.varrak.ee

MÄRKUS LUGEJATELESelle raamatu nõuanded ei asenda professionaalseteloomaarstide omi. Ühtki koera või kutsikat ei ole selle raamatuvalmimisel kahjustatud.

Kogu raamatus toodud info kehtib võrdselt nii emaste kui isastekoerte kohta, välja arvatud juhul, kui on märgitud teisiti.

Sissejuhatus: Koer seltsilisena7

Koerad ja nende isiksused16

Suhtle oma koeraga58

Räägi oma koeraga84

Puudutus ja ravi100

Sotsiaalsed meeled118

Intuitiivsed võimed134

Koera käitumise A ja O148

Register189

Tänu fotode eest192

Sisukord

Mis on tõud?

K o e r a d j a n e n d e i s i k s u s e d

Keegi ei oska koeratõugude arvutäpselt öelda seetõttu, et puudubüheselt mõistetav tõu definitsioon.Oluline on asjaolu, et äratuntavattõugu koeral on teatud selgelt eris-tatavad füüsilised omadused ning tajärglastel on samad omadused. Kõikkoeratõu peamised tunnused onkoondatud selle tõu standardisse,mida kohtunikud kasutavad näitustelvõitjate määramisel tõurühmadekaupa. Seega saab tõuks nimetadaainult sellist koeratüüpi, mille kohtakehtib tunnustatud näituse standard,ning maailmas on neid koeratõuge250 ringis.

Laiem tõu definitsioon hõlmabäratuntavat koeratüüpi, milleskutsikad vaieldamatult vanemategasarnanevad – sellele definitsioonilevastab veel 150 eristatavat tüüpi.Need koeratõud on tavaliselt üsnapiiratud levialaga ning neid peetakseendiselt tööloomadena ja näitustele ei

viida. Aja jooksul võivad nadaga populaarse-

maks muutuda ning seeläbi laiemaltlevida. Mingil hetkel hakkavad nadosalema näituste hindamisringides japannakse alus tõustandardile.

18

Koeri leidub kõikvõimaliku

välimuse ja suurusega, ent

nende kõigi esivanemaks on hall

hunt. Teatud standardile

vastavad koerad on tõukoerad.

Kõiki teisi nimetatakse tavaliselt

segaverelisteks – nagu all oleva

ajukoerte ja terjerite rea lõpus

olev isend.

Doktor Koer Erinevad tõud

Koeratõugude liigitamiseks puudubüldine alus. Näitustel jaotataksekoerad harilikult rühmadesse, mispeegeldavad nende aretamiseeesmärki ja seega neileiseloomulikku käitumist. Näiteksvõib ajukoeri omakorda jagadasaakisilmavateks ja jälgeajavateks.Omaette rühmades esinevadharilikult ka terjerid, toy rühm,karjakoerad ja linnukoerad. Teatudtõu omaduste uurimisel annavadnäituse kategooriad aimu koeratõenäolisest käitumisest ja sellest,kas ta sobib elama linna või tuleksteda hoida eranditult maal.

Kutsika valimine

S u h t l e o m a k o e r a g a

Kutsikad on sündides kurdid japimedad ning nende meeled arenevadjärk-järgult kasvamise käigus, ent seeei tähenda, et nad oleksid neidümbritsevast maailmast ära lõigatud jategutsemisvõimetud. Mõne tunnivanused koerad kogunevad soojaotsides pesakonnakaaslastega kokku jatõmbuvad eemale, kui läheb liigakuumaks. Umbes kahe nädala vanuseslähevad neil silmad lahti, üks nädal

veel ja nad hakkavad kuulma. Siistulevad ka piimahambad ja kui nadhakkavad tahket toitu sööma, algabvõõrutusprotsess.

Nüüdsest peale muutuvadkutsikad üha liikuvamaks, nendearengus algab tähtis faas, mida sagelinimetatakse sotsialiseerumiseperioodiks. Noor koer hakkab nüüdteda ümbritsevat maailma tähelepanema. See algab umbes ühe kuuvanuselt ja kestab umbes 12 nädalat,jõudes vanusesse, mil kutsikat võibviia uude koju. See periood vormibkutsika tulevase arengu ja mõjutabotseselt ta tulevasi suhteid inimestega,seega on väga oluline, et kutsikasharjuks sel ajal inimestega. Kui noorkoer on suletud koertekasvandusesuhtelisse eraldatusesse, ontõenäoline, et kontakt inimestega teebteda närviliseks ja tema usaldust onpalju raskem võita.

Pole sugugi üllatav, et koduskasvanud kutsikad suudavad pareminisotsialiseeruda ja tunnevad end uuesümbruses palju mugavamalt kuivarem koertekasvanduses olnudkutsikad, kus kontakt inimestega onminimaalne. Seetõttu on mõistlikumomandada kutsikas selliselt aretajalt,kes kasvatab pesakonda kodus.Harilikult on seda võimalik kontrolli-da, sest aretajad reklaamivad kutsikaidsageli hulk aega enne, kui nad onpiisavalt vanad uude koju viimiseks,

60

Doktor Koer Poiss või tüdruk?

Isasel ja emasel koeral on erinev temperament, entselle ilmsikstulek kutsikaeas on vähe tõenäoline. Isased koeradmuutuvad domineerivamaks ning nende õpetamine on raskem.Nad kalduvad emastest suuremaks kasvama ning rohkem omaterritooriumi kaitsma, kasutades kodu ümbruse lõhnamärgisenaoma uriini. Isased koerad lähevad tõenäolise malt paarilist otsidesringi uitama, emased teevad seda harilikult vaid kaks kordaaastas, innaajal. Kastreerimine/steriliseerimine umbes kuue kuuvanuselt peaks enamiku probleemidest ära hoidma; isastelkoertel alandab operatsioon testosteroonitaset ja toimubvälispidiselt. Emastel on operatsioon invasiivne ning mõni nädalpärast seda ei tohiks koer pingutada. Ka kaitseb see operatsioonkoera püomeetra, suguelundeid mõjutava surmava seisundi eest.Pärast kastreerimist/steriliseerimist kalduvad nii isas- kuiemasloomad hormonaalsete muutuste mõjul kaalus juurdevõtma, seega tuleks kaalu regulaarselt kontrollida.

Mitme lemmikloomaga kodu Kui teil on kodus ka teisi lemmikloomi,peab kutsikas nendega suhted looma.Kutsika tutvustamine vanemale koeraleon suhteliselt lihtne, sest kutsikastõenäoliselt annab vanemale koeralejärele, eriti alguses, vähendades selmoel märgatavalt konflikti -ohtu. Isegi kui te loomusunnil uue kutsikaga rohkemsekeldate, aidates tal endsisse seada, on väga tähtis, ette ei nõrgestaks vanemalemmiklooma positsioonikoduses hierarhias. Kiitketeda rohkem kui varem,pöörake talle alati esimesenatähelepanu, alles seejärelkutsikale, ning ärge jätketeda mingil moel kõrvale.

Vanemad koerad Kahe vanema koera tutvus -tamine võib olla märksakeerulisem. Kui te toote

uue koera majja ilma eelnevahoiatuseta, siis on tõenäoline, et nadomavahel ei lepi, sest varasem lemmikhakkab loomu sunnil territooriumikaitsma ja paneb pahaks võõratungimist oma koju. Laske neil esmaltkorra, soovitatav isegi mitu korda,

67

Kutsikad kasvavad karja

hierarhia tingimustes, õppides

neid ümbritsevatelt vanematelt

koertelt. Kodus hakkab noor

koer ennast varsti teie karja

liikmeks pidama ja ootab teilt

juhile vastavat käitumist. See

teeb ta õpetamise lihtsamaks.

Kus kaks koos ...Teise koera soetamises onnii mõndagi positiivset, kuidärge unustage selle mõjurahakotile. Kutsika ilmumineannab vanema koera elulesageli värske jume.Isekamast seisukohast võibvanema koera vältimatusurm teile veidi vähem valusolla, sest teie elus on ükskoer veel, kes teist sõltub jakelle eest te hoolitsete.

Õ p e t a m i n e

77

Varjupaiga koerad Varjupaigasttäiskasvanud koeravõttes peate olemakaastundlik. Kui koeraon halvasti koheldud,võib ta olla erakordseltnärviline ning tal võibolla halbu mälestusi,mis ootamatult ja äkkipinnale kerkivad. Isegilihtsalt teist värvi mantliselgatõmbamine võibkoera häirida, tuuesmeelde mingi valusajuhtumi ta minevikust.On tõepoolest oluline,et püüaksite kohealguses varjupaigakoera mineviku kohtavõimalikult palju väljaselgitada, kuigi see võibolla palju raskem, kui esmapilgultundub. Mõned koerad on võib-olla paljudest kodudest läbikäinud, või on nad lihtsalt tänavalejäetud, seega pole mingitvõimalust nende minevikku väljauurida.

Vastutustundlik loomadevarjupaik püüab alati koostada iganende hoole alla sattunud koerakohta põhjaliku iseloomustuse, niiet oleks võimalik teda uue kodugasobitada. Seda, kui koer näiteksmehi kardab, on võimalik arusaada, kuid on mitmeid teisikäitumisjooni, mis ilmnevad ainultkoduses keskkonnas. Kuimärkate probleeme, näiteks

eraldatusärevust, mis onvarjupaigast võetud koerte puhultavaline, saab loomaarst võivarjupaik ise soovitada teilekogenud käitumiskonsultanti, kesaitaks loomal neist vabaneda.

Varjupaigast saadud koerad onharilikult koolitamata, ent kuni teoma uut lemmiklooma polekodustes tingimustes tundmaõppinud, ei saa te ka temakäitumist hinnata. Täiskasvanudkoera on raskem õpetada kuikutsikat ning teil tuleb varudakannatust. Teisalt võite vanemakoera sedamaid koolituskursuselekirja panna ja hakata takäitumisprobleemidega tööle.

Koolituskursuste kohta leiate infotkohalikest lehtedest, saate kaloomaarstilt nõu küsida. Paljusõltub teie koera konkreetsetestvajadustest – käitumisspetsialistsaab teile anda täpse hinnangu.

Pidage meeles, et noored koerad ei oska

võimalikke ohte ette näha, eriti uues

keskkonnas – see oskus tuleb koos vanuse ja

kogemustega.

V ä l j a s j a l u t a m a s

Mida teha, kui koer ära kaobEsimesel paaril korral vabalt jooksmalastud noor koer on tõenäoliselt veidinärvis ega eksle kaugele, ent enese -kindlamaks muutudes hakkab taomapead elu uurima – eriti siis, kuite jalutate pidevalt samal marsruudil.Mõne koera puhul võtavad instinktidvõimust ja nad hakkavad lõhnajälgeajama. Ärge püüdkegi talle järelejõuda, vaevalt et see teil õnnestub,pealegi loeb koer teid oma karjaliikmeks ja tõstab pigem tempot, kuijääb teid ootama. Kõige õigem onjääda endale kindlaks ja kutsudakoera tagasi – pärast esimest entu -siastlikku sööstu saagi järele peaks tamõne aja pärast tagasi tulema. Ärgenoomige teda, kui ta tagasi tuleb,isegi kui te olete ärajooksmise pärastvihane, sest see ajaks teda vaid

segadusse ja nõrgestaks teievahelistsidet.

Kui koer pole umbes 15 minutipärast välja ilmunud, hakake liikumasamas suunas, ta võib teid otsida.Vilistage aeg-ajalt, et ta saaks teieasukoha kindlaksmäärata, isegi kui tateid ei näe.Kõrgsageduslikukoeravile heli kandubpalju kaugemale kuitavalise vile oma. Kuite koera ei leia,informeerige piirkonnapolitseid, loomaarste jaloomakaitse organisat-sioone, juhuks kuikeegi on teda näinudvõi kinni püüdnud.Mikro kiipimise (vt lk71) väärtus siinkohal ilmnebki – isegikui koer kaotab ringi ekseldeskaelarihma külge kinnitatudnimemärgi, on teie kokkusaaminesiiski võimalik.

Vanem isane koer jookseb linna-pargis tõenäolisemalt ära kui maallooduses, sest teda tõmbab ligi igaläheduses liikuva indleva emase koeralõhn. Innaajal toodab emane koererilisi feromoonideks nimetatavaidlõhnamolekule, mis kanduvad õhusheljudes märkimisväärselt kaugele

ning informeerivad iga ümbrus -konnas viibivat isast koera. Kui

koer on kastreeritud, siis ta lõhna -kutsungile ei reageeri ja instink-

tiivne tung indlev emane ülesotsida ei toimi.

81

Agility-võistlustel osalemine –

aja peale takistusriba läbimine –,

on tore viis koeraga suhelda.

Lõhnajälge ajavad hagijad, nagu

näiteks basset hound, panevad

tõenäoliselt jooksu, kui leiavad

jänese või mõne muu looma

värsked jäljed. Seepärast on

neid raskem õpetada kui teisi

koeratõuge.

Haukumine, urisemine ja niutsumine

R ä ä g i o m a k o e r a g a

Kõige tavalisem koertega seostatavheli on haukumine. Koerad hauguvadmitmesugustel põhjustel, mõnikordlihtsalt seetõttu, et nad on erutatud,või siis hoiatamiseks. Ega polegi niilihtne iga kord koera erinevaidhaukumisi eristada, sest palju sõltubkonkreetsest olukorrast. Koer, kes teidtunneb, võib teid nähes tõenäoliselthaukumisega tervitada. Kui te agakohtate võõrast koera mingistundmatus ümbruses, kõlab tahaukumine tõenäoliselt madalamalt ja

ähvardavamalt, sest see on mõeldudpigem hoiatuse kui tervitusena. Igakoer haugub omamoodi, see ei sõltumitte ainult tõust, vaid ka konkreet-sest koerast, seega õpite te varsti omalemmiku haukumist ära tundma, isegikui te teda parajasti ei näe.

Miks koerad hauguvadHaukumine ei ole ainult hoiatav žest;koerad hauguvad ka teistel põhjustel.Üht laadi haukumine märgib erutustja seda võite sageli koju jõudes kuulda,

86

Koerad hauguvad erineval

põhjusel, harilikult siiski kas

erutatult või hoiatavalt.

Koera luguHaukumine ja tõud

Mõned koerad hauguvadloomupäraselt rohkem kui teised javalvekoertel, näiteks rottweileritel, onsügav ähvardav hääl. Paljud väikesedkoerad võivad samuti lärmakad olla –nende haugatuste tugevus ei sõltukeha suurusest ja sageli eeldatakse,et tegu on palju suurema loomaga.Põhjus peitub selles, et paljudeväikeste seltsikoerte tõugude areta -mise eesmärk oli saada aristokraatli -kele peremeestele abilisi, kes neilevõimalikust läheduses olevast häda -ohust erksalt märku annaksid.Mopse peetakse eriti ustavateks –Josephine’i lemmik mops hammustasNapoleoni, Prantsuse keisrit nendepulmaööl. Varasemast ajaloost onteada, et üks mops päästis Oranjeprintsi Williami elu, hoiatades tedasalamõrtsuka eest.

H a u k u m i n e , u r i s e m i n e j a n i u t s u m i n e

kui teie lemmik ootab jalutama viimistvõi tahab mängida. Sel juhul onhaugatused lühikesed ja järjestikkukorduvad, muutudes kõvemaks ja ühatungivamaks, kui koer tunneb, ettemast ei tehta välja.

Koer võib haukuda ka siis, kuivajab teie abi – võib-olla on ta teiselpool tara ega pääse aeda tagasi. Ärgesellist käitumist aga julgustage, sestsee võib hakata häirima, eriti siis, kuilubate koeral kaua aega või hilja õhtulõues olla. Lahenduseks on võtta initsiatiiv varakult, kutsikaeast pealeenda kätte ja kutsuda koer tagasiteatud ajavahemiku järel, nii ei teki talharjumust teie tähelepanu hõiva -miseks haukuda. Siiski võite vaheteva-hel märgata, et koer haugub, et tedatoast välja lastaks, eriti kui ta tunneb,et teda ignoreeritakse.

Koerad võivad haukuda ka siis, kuinad tunnevad end ebakindlalt –selline käitumine jalutuskäigu ajal onnoore koera puhul päris tavaline.Harilikult kõlavad siis katkendlikud,üha tungivamaks muutuvadhaugatuste sarjad, mis ei sarnanehaukumisega lihtsalt teie tähelepanuvõitmiseks. Seda laadi haukuminenõuab viivitamatut sekkumist, sest teiekoer võib olla hädaohus. Kutsuge taotsekohe enda juurde ja püüdke takiiresti üles leida, kui ta ei reageerikutsele ja lihtsalt jätkab haukumist.

Haukumise sagedust mõjutab kakoera vanus, sest noored koeradlihtsalt on sünnipäraselt häälekamad.Osalt peegeldab see nende kergeminierutuvat loomust, aga ka kogemuste

87

Doktor KoerLoomupäraselt lärmakas

Osa koeri on loomu poolest lärmakamad, teisedaga vaiksemad ning nende käitumise seda külge

on sõltuvalt tõust aretamise käigus kas tugevdatud võinõrgendatud. Paljud saakisilmavad ajukoerad, nagu näiteksinglise hurdad, keda aretati algselt jahi pidamiseks, on teistetõugudega võrreldes loomult vaiksed, sest omanikud eitahtnud, et koerad jahti pidades tähelepanu ärataksid. Valjulthaukuva koera puhul läheks üllatusmoment kaduma. Näitekslurcheri, kes on inglise hurda ja collie ristand, eelisomadusekson täielikus vaikuses tegutsemine. Terjereid aga peetakse justseepärast tublideks taluvalvuriteks, et nad teatavadperemehele võõraste tulekust usinalt haukudes.

Kehakeel

R ä ä g i o m a k o e r a g a

Lähenevate võõraste pärast muresolev koer võib agressiivsel moelhaukuda ja ilmutada agressiivsust kakehakeele kaudu. Koera kõrvade jasaba asend on ta meeleolu tähtsadnäitajad, isegi kui ta ei haugu.

Mida ütlevad kõrvadKui koer on elav ja uudishimulik, onta kõrvad tavalisest puhkeasendistveidi ette kallutatud ning sageli kaveidi rohkem püsti. Kui te omalemmikut tõsise häälega noomite,

tõmbab ta kõrvad arvatavasti lidussevastu pead ja on süüdlasliku ilmega.

Koeraga jalutades võite märgata,et ta seisatab, üks kõrv kikkis, teinelontis. See on väga tavaline, eritinoorte koerte puhul, ning tähendab,et ta pole päris kindel, kuidas millelegireageerida.

92

See vene hurt (borzoi) on

lõdvestunud, ent samal ajal

ergas. Kõrvade asend on koera

meeleolu määramisel väga

kõnekas.

Kikkis kõrvad osutavad, et koer kuulab midagi

teraselt. Kui üks kõrv on kikkis ja teine lontis, võib

see tähendada, et miski teeb teda ebakindlaks.

K e h a k e e l

Millest räägib sabaTeine koera meeleolu tähtis näitaja onta saba asend, seda võite silmata jubaüsna kaugelt. Kui lemmik haugub,olles teist eemal, siis saate just sabaasendi järgi aimu, kas ta on väganärviline või lihtsalt erutatud. Õnnelikja lõdvestunud koer liputab saba entu-siastlikult küljelt küljele nagu tervi-tuseks ja oma rõõmu väljendamiseksning saba on üldiselt püsti. Kui ta onveidi närviline, kuid mitte hirmunud,hoiab ta saba püsti, ent ei liputa sedamärkimisväärselt, hoiab sabasuhteliselt rahulikult, ainult sabaotsvõngub. Samal ajal on kõrvadettepoole tõmbunud. Ähvardavanatunduvas olukorras hoiab koer sabahorisontaalselt, ettevaatlikult edasiliikudes. Kui te oma koera noomite,võtab ta tõenäoliselt alistuva asendi,tõmmates saba jalge vahele. Samaasendi võtab see koer, kes pärastvõitlust kaotajana võitja juurest pageb.

Sabata või lühisabalised koeradMõned tõukoerad võivad sündida ilmasabata – nagu näiteks vana-ingliselambakoerad, keda vahel ka nendevarasema nime – tömpsaba – järgituntakse, ent pesakonnas on mõnelkutsikal saba siiski olemas. Teisteltõugudel on väga lühike saba. Näitekson pembroke welsh corgil võrreldescardiganist sugulasega päris lühikesaba. Ilma sabata või lühisabalistelkoertel on raske suhelda nii omanikekui teiste koertega. See suhtlusvõimekaotus on ka üks põhjustest, miks sabakärpimist enam üldiselt ei praktiseeri-

93

Sellist mängukummardust

näeme noorte koerte puhul

sageli. See on mängutuju märk.

Koera luguSuhtlemine ja kõrvad

Mitte kõik koerad ei saa kõrvu liigutades suhelda –näiteks spanjelite pikad rasked rippkõrvad ei lase seda kuigitõhusalt teha. Teistel tõugudel, näiteks habecolliel, on kõrvadkarvade sees peidus. Kõrvade kirurgiline kärpimine, mis onikka veel mitmes riigis lubatud, takistab samuti koerte sellistsuhtlemisviisi. Mõlemalt kõrvalt eemaldatakse osa kõhrest, misvähendab kõrva paindlikkust – koera välimus on jäävaltmuutunud, kõrvad jäävad pigem püstiseks kui pea külgedelerippu. Saksa dogid, rottweilerid ja dobermannid kuuluvad kõigesagedamini nende tõugude hulka, kellega see operatsioon ettevõetakse, kuna seejärel muutub nende välimus sõjakamaks.

95

Kohtumine inimestega Teie koera käitumine teiste inimestesuhtes on väga tähtis. Pidage alatimeeles, et kõik inimesed pole koera -armastajad ja et mõned inimesedlausa kardavad koeri. Koeraga väljasjalutades ärge lubage tal andunultinimesi tervitama söösta egaülevoolava rõõmuga nende najalehüpata. Sellisest käitumisest võibkergesti valesti aru saada, pidadesseda kallaletungiks. Mis veel hullem,teie koer võib pargis ringi joostestahta laste pallimänguga ühineda,tekitades tõelise kaose.

Koertega koos viibivaid lapsituleks tähelepanelikult jälgida ja neilei tohiks lasta loomi kiusata. Koeradpeavad lapsi karjasiseses hierarhiastäiskasvanutest madalamal olevaiks,seega käituvad domineerivamaloomuga tõud, nagu näiteksdobermann, tõenäoliselt väljakutsu-valt.

Koeraga väljas viibides püüdkevarakult tajuda võimalikkeprobleeme. Isegi maakohas ei tohikskoer silme alt kaduda – eriti kuiläheduses on kariloomi. Kutsuge tedakindlate ajavahemike järel endajuurde tagasi. Kui jalutate ava-maastikul jälgeajava ajukoeraga,näiteks beagle’iga, ei pruugi see võteteie lemmikut pidurdada, kui tahuvitava lõhna leiab ja seda jälitamaasub, ent aitab siiski seda vaistlikkukäitumist vältida.

Väljas jalutades on tähtis koeragapidevas kontaktis olla, sest sel moelaimate te järele hundikarja liikmetekäitumist oma territooriumil liikudesja see tugevdab teie ja lemmikloomavahelist sidet.

Koera tagasikutsumineTehke endale koos koeraga väljasjalutades harjumuseks teda endajuurde tagasi kutsuda, nii õpib takas teie sõnalist või vilega antudkäsklust kuulama ja pöördub tagasi.Sel moel reageerib ta ootamatutagasipöördumise vajaduselkiiremini ja rahulikumalt.

Kutsikad ja lapsed saavad

harilikult hästi läbi, ent jälgige,

et mäng ülemäära tormakaks

ei muutuks.

K o h t u m i n e i n i m e s t e g a

Kui koer kohtab koera

R ä ä g i o m a k o e r a g a

Tänapäeval, kui koerad on võetudinimese perekonna liikmeks, elavadnad pigem üksi kui karjas, nagu nendemetsikutel esivanematel kombeks oli.Siiski loovad nad omavahel korra -päraselt kohtudes, näiteks jalutus -käikudel, lähedase sideme. Nadtervitavad üksteist sõbralikult sabaliputades ja sageli hauguvadkohtumise algul erutatult, isegi mitmekuu möödudes.

Kuidas koeri tutvustadaKui teil on tarvis kahte koera oma -vahel tuttavaks teha, eriti juhul, kuinad hiljem hakkavad samas kodus

elama, oleks kõige mõistlikum naderapooletul territooriumil kokku viia.Võimaluse korral viige nad kõigepealtpikale jalutuskäigule, lastes neilteineteisega ise, ilma sundusetatutvust sobitada. Kui nad on tuttavakssaanud, võivad nad hakata koosmängima ja teineteist taga ajama –eriti kui tegu on noorte koertega. Ärgealguses mingit palli või mänguasjakaasa võtke – üks koertest võib ollavaldushimuline ning see tekitabkonflikti. On palju parem lasta kahelkoeral koos joosta, nii läbivad nadpikema vahemaa, kui eraldi rihmaotsas jalutades.

96

Koerad nuusutavad kohtudes

sageli teineteise nina, vaadates

teist pingsalt. Pöörake

tähelepanu nende koerte

kergelt lidus kõrvadele kui

ebakindluse märgile, kusjuures

parempoolne koer tundub

olevat närvilisem.

Kõrvad, küüned ja hambad

P u u d u t u s j a r a v i

Kõrvade eest hoolitsemineEnamalt jaolt ei pruugi te koerakõrvade puhastamise pärast üldsemuretseda. Spanjelid on aga kõrva -hädadele iseäranis altid kõrvakanalitkatvate raskete kõrvade pärast, milleall tekkiva soojuse ja niiskuse tõttu onsee koeratõug vastuvõtlik kõrvadebakteriaalsele või seennakkusele, kavõivad sigineda kõrvalestad. Sellesttulenev nahaärritus sunnib koerapidevalt kõrvu kratsima. Probleemtuleb otsekohe lahendada, vastaselkorral võib kõrvaleht kahjustuda.Pidev kratsimine võib põhjustada kasisemist verejooksu ja sellest tulenevatverevalumit kudedes, mistõttukõrvaleht märgatavalt paiste läheb.

Kõrvalestade vastu võib aidata kapikemaajalise toimega kirburavi, entbakteritele või seentele see ei mõju.

Nende jaoks peaksiteloomaarstilt saama

eriravimit, mida tuleksprobleemi lahen-

damiseks andatäpselt juht-

nööridekohaselt.

Lisaks ravileon hea mõte

kõrva sisepoolekarvu veidi

kärpida, et nadkõrvakanali suuet ei

kataks. Ärge laske end

kiusatusse viia koera näilisest parane-misest ja kõrvade ravi enneaegseltlõpetada, sest ta ei kratsi end enam.Põletik võib endiselt olemas olla jakrooniliseks muutuda, mistõttu osutubvajalikuks kõrvakanal kirurgiliseltavada.

PediküürKontrollige regulaarselt oma koeraküüsi, et vältida nende ülekasvamist.Kõige tõenäolisemalt tekib probleemelisavarvastel, mis paiknevad harilikultjalgade sisekülgedel. Nad ei kululühemaks nagu teised küünedtavaliselt, sest nad ei puutu maagakokku, seega võib sealne küüs kasvadatagurpidi varbapadjandi sisse, kui sedaõigeaegselt ei kärbita.

Koera küünte lühendamiseks onmüügil spetsiaalsed küünetangid,ehkki seda tööd teeb loomaarst. Ärgeküünt mitte kunagi liiga lühikesekslõigake, sest see hakkab veritsema.Heledate küüntega koertel onküünealune tundlik liha igast varbastväljaulatuvalt roosakana nähtav, sealtläheb eluskoe piir. Teil tuleks küüntlõigata piirist kaugemal surnud koekohalt. Kõige lihtsam on kasutadaküünetange, sest te saate küüne ennetipu maha naksamist täpselt paikapanna. Mustade küüntega koertepuhul on palju raskem küünte eluskoepiiri tabada, seepärast tuleb kasuksloomaarsti abi.

Spanjelitel on rasked kõrvad,

see teeb nad kõrvapõletikele

vastuvõtlikeks. Kõrvade pidev

kratsimine viitab sellele

probleemile varakult.

112

Käpamure

Mõnikord, eriti hilissuvel, võibteie koer hakata oma käppipidevalt naksima ja lakkuma,sest tajub nahaärritust. Sedapõhjustab tõenäoliseltimepisikeste Trombicula lesta -vastsete rünnak, keda koerjalutus käikudel on külgekorjanud. Neid on paljasilmaga peaaegu võimatunäha. Kui uurite koera käppi,olge ettevaatlik, sest tal on valus.Isegi sõbralik ja taltsas lemmikloomvõib teid siis kärsitult napsata.

Lihtsaim meetod sel puhul onsegada lestavastsete hävitamisekssobiv ravim. Käpaärritusel võib agaolla ka mõni muu põhjus, näiteks käpasisse surutud rohuseeme. See on kaväga valus ja koer võib isegi longata.Loomaarsti juures tuleks asja kontrol -lida; võib juhtuda, et vajadusel iseginarkoosi all, nii et kõik saaks põhja-likult selgeks ja oleks võimalik leidasobiv ravi.

Hammaste korrashoidKoerad võivad vanemas eas vaeveldahambahädade käes, mida põhjustabhambajuurte ümber kogunevhambakivi. See tekitab ige-mepõletikku, mis hambaid lagundabja paneb nad loksuma. Siis onbakteritel vaba sissepääs ja valusabstsess käes. Seepärast oleks heaõpetada kutsikat regulaarse hambape-suga leppima, nii saab vältidahambakivi teket. Koerte jaoks onolemas spetsiaalsed hambaharjad ja

hambapastad –inimeste hambapastatei tohiks kasutadakoertele ebasobivakoostise tõttu.

Avage lemmikusuu ja harjake õrnalthambaid. Kutsikashakkab alguseskindlasti rabelema, agata harjub varsti kasellise regulaarsehoolitsusega. Kuivtoit aitabhambakivi moodustumist vältida,mõni kuivtoit koguni sisaldabkomponente, mis on soodsad justhammastele. Lisaks on meeldivam,kui lemmiklooma hambad on puhtad– ta suulõhn on siis kindlasti värskem.

113

Kui teie koer hakkab lonkama,

olge ta käppi kontrollides

ettevaatlik, sest valu tundes

võib ta teid naksata.

Hammaste korrashoid on ka

koerte puhul väga tähtis, ometi

puhastavad väga vähesed

inimesed oma koerte hambaid.

Selle töö jaoks on olemas

spetsiaalsed vahendid.

K o e r a k ä i t u m i s e A j a O

166

Jäävhammaste tuleku ajal närivad nooredkoerad eriti meelsasti kõikvõimalikke kodusleiduvaid asju, alates laua- ja toolijalgadest mobiil-telefonideni ning televiisori- ja muude elektri -seadmete pultideni. Sageli on eriliseks lemmikukskingad! Lihtsaim väljapääs on olla valvas ja mittejätta kiusatusse viivaid esemeid kutsikale silmaalla. Varustage ta mitme sobiva mänguasjaga, et tasaaks neid närides vaigistada uute hammastetuleku ärritust. Kahju sünnib tõenäoliselt just siis,kui jätate noore koera mõneks ajaks üksi tuppakinni, seepärast püüdke hammaste tuleku ajal tedaalati enda lähedal hoida. Arvatavasti pole ka mõtettalle enne selle kasvufaasi lõppu püsivamat vooditosta, sest see võidakse põhjalikult rikkuda või lausalammutada.

Pärast jäävhammaste lõikumist väheneb koeranärimisvajadus tavaliselt märgatavalt. Siiskinaudivad paljud koerad jalutamas käies mõne vanapuupulga järamist. Koerale keppide loopiminepole hea mõte, sest võite teda ennast tabada, kui tavalel hetkel üles hüppab – kasutage omalemmikuga mängides ainult pehmeid mänguasju.

Just igavledes hakkab koer tõenäolisemaltdestruktiivselt käituma. Kui peate välja minema jaei saa teda kaasa võtta, laske tal eelnevalt õuesjoosta ja koos teiega mängida või viige koervahetult enne lahkumist jalutama, siis on kindlam,

Kirbud kodusKirbutõrje ei taga küll seda, et kirbud teie koeraleüldse külge ei hüppa, aga ravi vajalikkus saabselgeks, kui mõtlete hetkeks kirpude tohutuleviljakusele. Üksainus emane kirp on võimelinemunema sõna otseses mõttes tuhandeid mune,mida ta paigutab koera lähiümbrusesse, peamiseltta magamis aseme alale. Koerale kirbutõrjet teheson seetõttu oluline pesta üle ka kogu koeramagamisase ja voodi ning puhastada tubapõhjalikult tolmu imejaga, et eemaldada kõikkirbumunad ja imeväikesed vastsed, keskogunevad põranda liistude alla. Vastasel juhulriskite suurema kirbuepideemiaga ning oletesunnitud putuka tõrjefirma poole pöörduma, kestoa, või isegi kodu tervikuna parasiitidestvabastaks.

K o e r a k ä i t u m i s e A j a O

et ta teie äraolekul magab. Pole mingit mõtetlooma noomida, kui avastate koju jõudes, et ta onmidagi katki teinud, sest ta ei ole võimelinemõistma, et on midagi valesti teinud, kui teda eiole teolt tabatud. Kui olete kutsika pärast mures,siis on parim lahendus suur võrkpuur, kus onruumi veekausile ja magamisasemele – saatekutsika ajutiselt sinna sulgeda, kui kodust äraolete.

NärvilisusKoerad võivad muutuda närviliseks inimeste,teiste koerte, autos reisimise või tugevate helidepeale nagu ilutulestik. Närvilisuse märke näeteselgelt juba koera kehakeeles – ta on kössis ja võibisegi uriseda või püüab äärmuslikus olukorraskoguni hammustada. Selle põhjuseks on tõe -näoliselt kas vähene sotsialiseerimine kutsikaeasvõi hilisem väärkohtlemine. Lahenduse leidmisekson tarvis teada täpset põhjust. Mõnikord on abitaimsetest ravimitest nagu tihasheina võipalderjani tabletid.

Kui te peate reisile minnes koera kaasa võtma,

aga reisimine teeb ta närviliseks, võite loomaarstiltsobivat rahustit saada. Tehke eelnevalt ka lühikesimeeldivaid retki, näiteks jalutuskäike, millestkoeral võib kartusest ülesaamiseks abi olla.

OOksendamineKoerad võivad oksendada mitmesugustel põh -justel, see pole ilmtingimata haiguse sümptom.Emased koerad oksendavad võõrutusikka jõudvatekutsikate jaoks sageli toitu, see on igati normaalnekäitumine, ehkki see võib meile ebameeldivtunduda. Kutsikatel on lihtsam omastada emapoolseeditud toitu; ka koerte esivanema hallihundi jaoks on selline käitumine tavapärane.Koerad oksendavad ka oma keha puhastamiseks,kui nad on söönud midagi ebasobivat – see aitabneil vältida raskemini haigestumist, juhul kui siss e -ahmitud toit oli bakteritega saastatud. Sellisteljuhtudel piisab sellest, kui koer saab päeva või

Kääbuskasvu koerad Ootuspäraselt aretatigi paljud väikesed koeradlemmikloomadeks, ent ainult koera kasvu järgi eisaa otsustada ta toimekuse üle. Paljud terjerid onvägagi aktiivse loomuga ja sobivad pareminimaakeskkonda, kus nende instinktid käike uuridaeriti silma torkavad. Kodu nelja seina vahel kinni

L i s a

184

Teie koera varjatud minevikAlljärgnevates tabelites on kirjas algsed eesmärgid, mida erinevaid koeratõugusid aretades silmas peeti –need mõjutavad koerte iseloomu sageli veel tänapäevalgi.

ahvpinšer näriliste püüdja

austraalia siiditerjer seltsiline

borderterjer rebaste ajaja

brüsseli grifoon rotipüüdja

cairni terjer rebaste ajaja

chihuahua seltsiline

dandie dinmonti terjer rotipüüdja

havanna koer seltsiline

hiina harjaskoer seltsiline

jaapani chin seltsiline

king charles spanjel kuninglik seltsiline

käharakarvaline bichon kuninglik seltsiline

mops seltsiline

norfolki terjer rotipüüdja

pekingi koer aristokraatlik seltsiline

pomeranian seltsiline

prantsuse buldog seltsiline

sealyhami terjer mäkrade ja saarmate püüdja

shih tzu aristokraatlik seltsiline

skye terjer mäkrade ja rebaste püüdja

šoti terjer rotipüüdja

taks mägrapüüdja

tiibeti spanjel munkade kaaslane

toy spanjel seltsiline

welsh corgi karja ajaja

west highlandi rotipüüdjaterjer

yorkshire’i terjer rotipüüdja

hoituna võib neil kergesti igav hakata ja siis ei käitunad kaugeltki korralikult. Suurem jagu tõelisiseltsikoeri on mitme aastasaja taha ulatuva tõuliiniga,mistõttu sobib kodune keskkond neile reeglina hästija nad loovad end vahetult ümbritsevate inimestegatiheda sideme.

T e i e k o e r a v a r j a t u d m i n e v i k

185

Väikesed koeradSiia rühma kuuluvad väiksemad ajukoerad jalinnukoerad, samuti suuremad terjerid. Tänuväikesele kasvule aretati paljud neist jahi -kaaslasteks, ent mõned on ka suuremate koertevähendatud variandid, nagu näiteks itaalia väikehurt,keda on alati seltsikoerana peetud ja kes vajab

lancashire’i heeler rotipüüdja

lhasa apso munkade kaaslane

lõvikoerake aristokraatlik seltsiline

norra õuekoer karjakoer

poola lauskmaa lambakoer karjakoer

puudel (suur) veest kättetooja

rootsi karjakoer karja ajaja

shar-pei võitluskoer

shipperke pargase valvekoer

soome spits jahib linde

staffordshire’i bullterjer võitluskoer

šoti lambakoer karjakoer

tiibeti terjer karjakoer, valvekoer

ungari puli lambakarjus

welsh terjer rotipüüdja

vendée basset-grifoon jäneste ja küülikute ajaja

whippet koerte võidujooks

märgatavalt vähem liikumist kui teised siin nimetatudkoerad. Väike kasv tähendab, et selle rühma koerisaab üsna kergesti sülle võtta ja kanda, mis võib ollamõnes olukorras tähtis, kuid millele alguses, eritikutsika puhul, eriti ei mõelda.

ameerika kokkerspanjel linnukoer, toob saagi kätte

basenji laia profiiliga jahikoer

basset hound jäneste ja küülikute ajaja

beagle jäneste ja küülikute ajaja

bedlingtoni terjer rotipüüdja ja mägra jahtija

bostoni terjer võitluskoer

buldog härjavõitleja

cavalier king charles seltsilinespanjel

chow chow valvekoer, kaarikuvedaja

coton de tulear seltsiline

foksterjer ajab rebaseid

iiri glen of imaali terjer rotipüüdja

inka karvutu koer voodisoojendaja

itaalia väikehurt seltsiline

jack russell’i terjer rebaste ajaja

keeshond (saksa spits) valvekoer

kokkerspanjel linnukoer, ajab metskurvitsaid lendu

R e g i s t e r

aafganistani hurt 19–20, 21, 187agressiivsus 150–151

tüübid 154ahvpinšer 36, 184ainu spits 47airedale’i terjer 23, 35, 186ajukoerad 19–22akita spits 47, 139, 187alaska malamuut 45, 47, 187allergiad 165–166ameerika karjakoerad 44Ameerika Kennelliit 10ameerika kokkerspanjel 28, 185ameerika pitbullterjer 35, 38ameerika staffordshire’i terjer 35, 38ameerika toy terjer 35anatoolia karjakoer 39, 187aretus, valik 9, 52–53, 54asemed 62, 109austraalia karjakoer 44, 186austraalia lambakoer 20, 186austraalia siiditerjer 36, 184

bbabesiaas 167, 171basenji 21, 30, 121, 185„Baskerville’ide koer” 142basset hound 20, 21, 24, 57, 81, 82,

125, 127, 185beagle 20, 21, 30, 82, 185bedlingtoni terjer 35, 185belgia lambakoerad 40–41, 187bergamasco lambakoer 133bernhardiin 47, 128, 188blokeeritud hingamisteed, õnnetuse

korral 183Bob, Dickeni medali võitja 139bokser 122, 186bordercollie 20, 42–43, 186borderterjer 35, 184borzoi 21, 123, 187bostoni terjer 30, 35, 123, 185briard 41,187brüsseli grifoon 36, 184buldog 24, 185bullmastif 37, 38, 187

bullterjer 98, 186

ccairni terjer 24, 34, 35, 184cavalier king charles spanjel 24, 28,

53, 185chesapeake bay retriiver 26, 187chihuahua 50, 55, 175, 184chow chow 20, 185clumberspanjel 28collied 8, 12

pikakarvaline ja lühikarvaline 20,42–43, 186

coton de tulear 51–52, 185Cruft, Charles 9, 10Crufti koertenäitus 53

ddalmaatsia koer 30, 48, 132, 186dandie dinmont’i terjer 35, 184destruktiivne käitumine 65, 152, 157Dickeni medal vapruse eest 139dobermann 38, 187

eEighner, Lars 14Eldridge, Roswell 53eraldatusärevus 88, 152–153, 155erlihhioos 167esmaabi 182–183

ffeng shui 142feromoonid 82, 126–127Fido, muistne nimi 136foksterjerid, karmikarvalised ja

siledakarvalised 10, 35, 36, 185füsioteraapia 116

ggascogne’i suur sinine hagijas 127Gelert, Llewelyni jahikoer 140glen of imaali terjer 36, 185Goethe, J.W. von, „Faust” 141

hHachiko ustavus 139haigus 153haistmisoskused 125–131

inimeste haiguse määramiseks 125,146–147ja kuues meel 145kasutamine 127, 129, 146

hambahooldus 113, 154hammustamine 150, 151, 153–154haukumine 86–88, 120–121

külaliste peale 162–163öösel 153–154ülemäärane 180

havanna koer 52, 184higinäärmed 126, 161hiina harjaskoer 48–49, 184hingeldamine 170His Master’s Voice, Nipper 14hispaania pointer 30, 188hispaania tõud 186, 188Hollywoodi koerad 10–14

Lassie 11–14Rin Tin Tin 10–11

hunt, hall 18, 139–140jahikäitumine ja instinktid 128,130–133ulgumine 120, 121väike (shamanu) 51

häiriv käitumine 157hääle tämber 88

toon 70, 73

iiiri (punane) setter 20, 29, 186iiri hundikoer 47, 188iiri terjerid 35–36iiri veespanjel 24–25, 186ilma mõju 94, 150, 179inglise bullterjer 122inglise hurt 19, 21, 69, 78, 187inglise pointer 30inglise setter 29, 187inglise springerspanjel 27–28, 186inglise toy terjer 35inimese tervise hüvanguks 146–147instinktid 130–133

189

register

kodustamine 137isukaotus 154–155itaalia väikehurt 30, 50, 185

jjaapani chin 50, 184jack russell’i terjer 35, 36, 185jahikoerad 27–32, 129jahtimine, kui probleem 155jalavigastuste varustus 117jalutuskäigud 78–82, 156

ja taluloomad 80pargis 82rihma otsas 73tagasi kutsumine 76, 80–81, 95teiste koertega kohtumine 78, 79,96–99vabalt jooksmine 69, 79–80võõrastega kohtumine 83, 95ära jooksmine 21, 81–82

jälgeajavad ajukoerad 81, 82, 127–128,129, 165üldine iseloomustus 9, 20–22

kkaasasündinud tervisehädad 52, 53,

122–123kaaslaseks olemine 8–15kaevamine 153, 157–158kahe koera tutvustamine 67–68, 96–97kai koer 47, 186kaitsesüstid 161kaklemine 158kangelaslikkus 139karja kaitsjad 39–40, 132–133karjakoerad 43–44, 133karjakäitumine 67–68, 95, 97, 99karvaajamine 107karvade väljalangemine 158–159karvkatte eest hoolitsemine 23, 28, 30,

106–108, 167pügamine 107trimmimine (terjerite) 33

karvkatted 49, 129korrastamise tehnikad 106–107

karvutud koerad 48–49, 109kassid, koerad ja 68–69kastreerimine 60kasvajad 114keeshond 23, 185kehakatted, koertele 15, 66, 173

kehakeel 89, 92–94kutsikatel 65

kerry blue terjer 35–36, 186kiharakarvaline retriiver 26, 187king charles (toy) spanjel 52–53, 184kirbud 103–104, 105, 166, 168,

170–171klähvimine 159koera tervisekindlustus 116koerte kognitiivne düsfunktsioon 88koertenäitused 9–10, 18koertevõitlused 98–99, 162kokkerspanjelid 27, 28, 185komondor 23, 40, 133, 188kontide matmine 159koolitus 20, 70–77

kaelarihma kandmine 71–73kutsikate esimesed probleemid65–66maiused 73–74põhikäsklused 70–71rihma otsas käimine 73tualett 62–63, 177vaata ka jalutuskäigud

kratsimine 159–160mööbli 165

kuldne retriiver 24, 186kummituskoerad 145kuri, must koer 141

hunt 140kurtus, kaasasündinud 122–123kutsikad

ja kassid 68–69ja teised lemmikloomad 67, 68–69ja vajalik temperatuur 66ja vanemad koerad 67–68koolitusprobleemid 65–66nime panemine 63puhtusepidamise õpetamine 62–63uues kodus sisseseadmine 61–62valimine 60–62ülestõstmine 64–65

kuues meel, kirjeldused 142, 145, 146kuulmine 121, 122–123kuulsad koerad 14–15kuumarabandus 75, 128, 160, 163,

165, 183kõhulahtisus 165, 178kõrvad 112, 160–161

kuju 122, 123suhtlemiseks 92, 93

käesignaalid 72käharakarvaline bichon 28, 51, 184käitumisprobleemid 162käpad 113, 161kärbeste rünnak 114–115kääbuskoerad ja toy koerad 28, 50,

52–53, 184külalised 162–163küttnomaadid 131–132küüned, hoolitsemine 112–113kyi leo (ameerika lamalese) 57

llabradoodle 57labradori retriiver 20, 24, 26, 55, 180,

186lakelandi terjer 35lakkumine 104, 163–165lambakoerad 9, 39, 40, 133

vaata ka colliedlancashire’i heeler 43–44, 185Landseer, Sir Edwin 10, 128lapsed 95, 102, 144legendid mustast koerast 141–144lestavastsed 113ley joonte saladus 141–142lhasa apso 57, 185liigesevalu 115–116, 165liiklusõnnetused 182liikumine 78, 117, 158, 160

vaata ka jalutuskäigudliikuvus, vanemate koerte 114, 115, 179linnukoerad 9, 121lurcher 20, 87, 188lõhnaga tähistamine 125, 126lõhnataju 125–131Lyme Halli mastif 137, 139Lyme’i haigus 150, 160

mmagamine 158–159

ja ärkamine 91kutsikad 61–62, 66

maiuse andmine 73–74, 80malta bichon 23, 51, 57manchersteri terjer 30, 35, 43maremma lambakoer 39, 188mastif 38, 188mehhiko karvutu koer (xoloitzcuintli)

49, 66mikrokiipimine 71, 81

R e g i s t e r

190

R e g i s t e r

moed 10disainkoerad 55–57ja kuulsad koerad 14–15

Montdidier, Aubri de 136mäng 76, 93mänguasjad, nende kaitsmine 165

suust lahti laskmise õpetamine 76,165

mänguvõitlused 99mürgitus 183

nnaeratamine 165napoli mastif 38, 188newfoundlandi koer 143, 188ninad 125, 127nisuterjer, iiri pehmekarvaline 35, 36,

186niutsumine 90–91, 166norfolki terjer 35, 184norra lunnikoer 31–32norskamine 91norwichi terjer 35nova scotia retriiver 26, 186nägemine 123–124

kaotus 124näkitsemine, naha 165–166närimine 65, 166–167närvilisus 167

ooksendamine 167–168

ppaariakoerad 121paaritumine 168paelussid 170palavik 168–170parasiidid 170–171

vaata ka kirbud; puugidPariisi maailmanäitus (1878) 9patterdale’i terjer 35pekingi koer 50, 54, 127, 184perekonnakoerad 9–10, 28peruu inka orhidee koer 49pesemine 110–111, 129–130pesukarukoer, suur 21, 188pesukarukoer, väike 21, 186pitbullterjer 35, 38Plinius Vanem 136pointer 29–30, 130, 131, 188

pomeranian 50, 53, 184Pompei 136portugali veekoer 23, 25, 186prantsuse spanjel 28prantsuse tõud 23, 30, 38, 184, 186,

187progresseeruv silma võrkkesta

atroopia 124pulsi mõõtmine 182punane uriin 171puudel

ja ristandid 55, 57kääbus ja toy 28, 50suur 23–24, 57, 185

puugid 104, 160–162, 168, 170, 171päevakava 75, 152pärakunäärmed 126, 157–158pügaraig 108püherdamine 171

sõnnikus 110, 130pürenee mäestikukoer 39, 47

rreisimine autos 75retriiverid 23, 25–26, 127, 129, 131–132rohu söömine 172

seemned 113Rootsi Manfred 15rootsi vallhund 43, 185rottweiler 38, 120, 188

ssaakisilmavad ajukoerad 9, 19–20, 87,

123saarmakoer 47, 55, 188saba tagaajamine 172sabad 93

puuduvad või eemaldatud 93–94saksa dogi 47, 188saksa lambakoer 10–11, 12, 20, 40,

116, 186saksa pointer 30, 187saluki 19, 21, 188samojeedi koer 46–47Scott, kapten Robert F. 47sealyhami terjer 35, 184setterid 29, 131shetlandi lambakoer 20, 185shih tzu 50, 184siberi husky 45–46, 121, 186siledakarvaline retriiver 26, 186

silitamine 100, 102karva hooldades 106tervise tarvis 103–104, 114

silmad, pisarajäljed 108skye terjer 34, 35, 184sotsialiseerimisõpetus 78spanjelid 27–28, 112, 127, 129, 131

toy 28, 52–53, 184spitsi tõud 45–47

Jaapanis 47–48, 187Spratt, James 10staffordshire’i bullterjer 30, 35, 38, 68,

78, 150, 185Steinbeck, John 14steriliseerimine 60stress, kümme põhjust 41suhted, koeraga 60–61, 64–65, 70, 80sussexi spanjel 28suu 74, 108suur puudel 23–24, 57, 185suur šveitsi alpi karjakoer 45, 187sõjakangelased 42, 138–139, 142söömisharjumused 172–173

ššokolaad 66, 177, 183šoti terjer 33–34, 35, 184

ttagaajamine, jooksjate ja jalgratturite

156tagakeha lohistamine 173–174taimsed ja homöopaatilised ravimid 168taks 21, 22, 30, 64, 184taluloomad 80, 133temperatuur, autos 75

jaheduse säilitamine 104, 170kutsikate jaoks 66soojuse hoidmine 173, 175

terjerid 9, 33–36, 87, 165šoti 33–34vaprus 98

tiibeti spanjel 54, 184toidulisandid, vanematele koertele 115toit 10

ja toitmine 66, 97, 115, 159, 165näppamine 22, 65–66, 174

tuppa tegemine 174tõrksus, liikumisel 174–176tõud, definitsioon 18

disainristandid 55, 57

191

eri eesmärkidel 8–9tähelepanu otsimine 177töökoerad 8–9, 39–47

loomupäraste instinktidekasutamine 130–133

tööriistad, karva eest hoolitsemiseks106–107

uuimasus 177–178ujumine, vormi hoidmiseks 116, 117unenägemine 178–179ungari puli 23, 133, 185ungari vizsla 30, 31, 188uriin 62, 63

punane 171territooriumi märgistamiseks 125

urineerimine, kontrollimatu 178urisemine 89–90ustavus 86, 142–143, 144

ajaloolised näited 136–139uus-ginea laulev koer 121

v, wvaktsineerimine 70valitseva seisundi kinnistamine 98, 99valuvaigistid 116valvekoerad 37–38vana-inglise lambakoer 23, 93, 186vanemad koerad 114–116, 179Wardle, Arthur 10varjupaigast saadud koerad,

eriaspektid 77, 172veekoerad 23–26weimari linnukoer 32, 188welsh corgid 94, 133

cardigan 20, 43, 132, 184pembroke 43, 93

welsh terjer 35, 56, 185veokoerad 45–47verekaotus, takistamine 183verekoer 21, 22, 47, 127, 130–131, 187vesiravi 116, 117west highlandi terjer 34, 35,180, 184whippet 19, 28, 30, 66, 122, 185

viled 80–81vomeronasaal (Jacobsoni) elund

126–127võitluskoerad 37, 38võltstiinus 97, 179väikesed koerad 50–54

algupära 185tervisehädad 52

värisemine 94, 179väsimus 179–180

õõnnetused, nende esmaabi 182–183

üülekaalulisusele kalduvad tõud 24, 53

ja maiused 74üleshüppamine 166

yyorkshire’i terjer 35, 36, 184

R e g i s t e r

192

Tänu fotode eest2, 17, 122, 149 © Johan de Meester /Ardea, 24 (paremal), 59, 128 (all) ©Rolf Kopfle / Ardea, 25, 57 © JohnDaniels / Ardea, 32, 85, 101, 114 ©Jean Michel Labat / Ardea, 83, 117 ©Chris Harvey / Ardea, 119 © JamesMarchington / Ardea, 135 © M.Watson / Ardea

23 (ülal) © Thinkstock / Alamy, 27 ©tbkmedia.de / Alamy, 55 © Yadid Levy/ Alamy, 75, 113 (all) © Arco Images /Alamy, 106 © Isobel Flynn / Alamy,110 © Andrew Linscott / Alamy, 116 ©John Eccles / Alamy, 121 (ülal) ©Purestock / Alamy, 124 © AdrianSherratt / Alamy, 131 © Imagebroker /Alamy, 132 (top) © Aflo Foto Agency /Alamy

144 Sympathy, 1877 (õli lõuendil)Riviere, Briton (1840-1920) © Royal

Holloway and Bedford New College,Surrey, UK / The Bridgeman Art Library

115 © Lucinda Symons / CICO Books

15 © Bjørn Gardsby / MOS

9 © David Madison / Getty, 10 ©Dave King / Getty, 11 © Bread &Butter / Getty, 12 © Image SourcePink / Getty, 137 © Norbert Rosing /Getty, 147 © Michael Heissner / Getty,181 © Shin / Getty

98, 129 © Jerry Goldie

19, 20, 22 (ülal ja all), 23 (all), 24(vasakul), 29 (ülal ja all), 30, 31 (ülal),34, 35, 36 (ülal ja all), 37, 39 (ülal jaall), 40 (ülal ja all), 41 (vasakul japaremal), 42 (ülal vasakul), 43, 44, 45(ülal ja all), 46 (ülal), 47, 52 (ülal), 54(ülal), 108, 116 (ülal), 130, 169 © MarcHenrie

139 © Midori Iwanabe

33, 53, 76, 164, 176 © Chris Everard /Ryland, Peters & Small, 56 © Andrew

Wood / Ryland, Peters & Small, 62 ©Lena Ikse Bergman / Ryland, Peters &Small, 183 © Martin Brigdale /Ryland, Peters & Small

14, 136, 138, 141 © Mary EvansPicture Library

1, 4, 5, 6, 15 (all), 21, 26, 27 (ülal), 28,31 (all), 38, 42 (all), 46 (ülal), 48, 49,50, 51 (ülal ja all), 52 (all), 54 (all), 60,61, 64, 65, 66, 67 (ülal ja all), 68, 69,70, 71, 72, 73, 74, 77, 78, 79, 81 (ülal jaall), 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92 (vasakulja paremal), 93, 94, 95, 96, 97, 99, 102,103, 104, 107 (ülal ja all), 109, 112, 113(ülal), 120, 121 (all), 123, 125, 126,127, 132 (all), 133, 140, 142, 143, 145,146, 150, 151, 152 (vasakul japaremal), 153, 154, 156 (vasakul japaremal), 157, 158, 160, 161, 162, 163,166, 167 (vasakul ja paremal), 170, 171(vasakul ja paremal), 172 (vasakul japaremal), 173 (all vasakul, all paremal,ülal), 174 (vasakul ja paremal), 175(vasakul ja paremal), 177 (vasakul japaremal), 178, 179 © Jane Burton /Warren Photograpic