1 andrus voitk
TRANSCRIPT
1
Andrus Voitk
SõidaseeneleSõidaseenele!!
2
See on Sinu raamat. Hoia seda hoolega. Raamatutes on palju tarkust.
Kirjuta siia oma nimi:
ja aadress:
ja telefoninumber:
Kui raamat peaks kogemata ära kaduma, saab leidja Sulle teatada võiraamatu Sulle koju saata.
Kogu tulu raamatumüügist läheb eestikeelse seeneteadusliku kirjanduse toetuseks.Tehniline toimetus: Eesti Loodusfoto
© Andrus Voitk, 2004
Pühendan selleraamatukese omavanemate Valli ja EvaldVoitki mälestusele. Isatalu �Meose� müügistsain raha raamatutrükkimiseks. Selle talujuures on jäädvustatudka pilt minu esimesestseeneretkest, mille maema käekõrval tegin.Pühendan ta ka eestikoolilastele, lootuses,et huvi seente vastu,mille mu vanemadminus äratasid, tärkabka nende rinnus.
Andrus Voitk
S õ i d a s e e n e l e !S õ i d a s e e n e l e !
TERE!
Minu nimi on Triina. Ma elan Kanadas.Kui ma väike olin, käisin Memme jaVanaisaga Labradoris seenel. Nüüd maolen suur. Pildil istun suusarajal, kuskasvas palju seeni. Raja raius Labradorimetsa üks eestlane. Tema nimi oli VelloArumäe ja raja nimi on Vello�s Trail, mistähendab Vello Rada.
Mulle meeldib seenel käia, sest mulle meeldivad seened. Needmeeldivad ka mu vennale. Tema nimi on Toomas. Toomas on mukõige parem sõber. Toomas ja mina käime sageli seenel. MeieMemme ja Vanaisa elavad metsa servas. Nad viivad meid tihtiseenele. Kui me koju tagasi jõuame, praeb Memme meile seeni.Tavaliselt ta praeb neid võis, koos sibulatega. Vahel ta teebseenekastet, keedab seenesuppi või praeb seeneomletti. Ja vahelta küpsetab seenepirukaid. Meile maitsevad seened. Memmeütleb, et ta teeb seenehõrgutisi.
Seened on ilusad. Seened on maitsvad. Mõned on mürgised jamõnel on imelikud nimed. See meeldib eriti Toomasele.Seenelkäimine on põnev.
Selles raamatus ma näitan ja seletan Sulle neid asju. Siis ehkhakkavad seened ka Sulle meeldima. See, millest raamat räägib,on raamatu sisu. Ma loodan, et Sulle meeldib minu raamatu sisu.
Parimate seenesoovidega,Sinu seenesõber,
TR IINA
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
3
Sisukord
TERE! ....................................................................................... 2
ILUSAD SEENED..................................................................... 4
Värvilised .......................................................................... 4
Huvitava kujuga ................................................................ 8
Muidu imelikud või naljakad ............................................ 10
SÖÖDAVAD SEENED ............................................................ 12
Kevadseened .................................................................. 12
Suveseened .................................................................... 13
Sügisseened ................................................................... 14
MÜRGISED SEENED ............................................................ 16
Mittesöödavad ................................................................ 16
Haigusi põhjustavad seened ........................................... 18
Mõrtsukad ja timukad ...................................................... 20
NALJAKAD JA RUMALAD SÕNAD........................................ 22
SEENENIMEDEST................................................................. 25
PÕDRAJUTT .......................................................................... 27
LÕPPSÕNA ............................................................................ 32
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
4
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
ILUSAD SEENED
Mõned seened on ilusad, sest nad on väga VÄRVILISED. Hästituntud värviline seen on kärbseseen. Tal on valged täpid kübarapeal. Eestis on kärbseseene kübar tavaliselt punane, Kanadasaga enamasti kollane. Punapäiste kärbseseente pilt ongi Eestisüles võetud. Kuldtatikuga (lk 11) on vastupidi � Eestis on takollane ja Kanadas punane. Sama seen, aga teine värv.
Punane kärbseseen � Amanita muscaria var. muscaria
Foto
: Dr
Vello
Soo
ts
Noor kollakaskärbseseen
Punase kärbseseene kollakas teisendAmanita muscaria var. guessowii
Oravatele meeldib neidnäksida. Ära Sina neidiial näksi, sest Sulle on
nad väga mürgised.Sina pole ju orav!
5
Enamik värvilisi seeni kuulub vesi- ja limanuttide perekonda. Paljudneist on väikesed. Ka pilvikute peres leidub palju eredavärvilisikübarakandjaid.
Väike rohetiksikChlorociboria aeruginascens
Kuhik-vesinuttHygrocybe conica
Häbelik limanutt � Hygrophorus pudorinus
Kirbe pilvikRussula emetica
Kukeseen-vesinuttHygrocybe cantharellus
○
○
○
○
○
○
○
6
Siin on veel ilusate värviliste seente pilte.Need on kõik minu lemmikud.
MeelismütsikMycena amabillisima
SinivärvikStropharia aeruginosa
Lõheroosa punalehikNolanea quadrata
Kaunisjalg-nööbikMarasmius pulcherripes
Rebu-vesinuttHygrocybe vitellina
Pea meeles:Ära söö ühtegi seentainult sellepärast, etta on ilus!Paljud ilusad seenedon mürgised.
7
Kinaver-ebavesinuttHygrocybe miniata
Valge vesinuttHygrocybe virginea
Lillatäpiline vöödikCortinarius iodes
Hatune vurrikGomphus floccosus
Lilla vöödikCortinarius violaceus
Foto
: Dr V
ello
Soo
ts
8
Sa panid kindlasti juba tähele, et igal seenel pole kübarat ega jalga.Mõnel on väga HUVITAV KUJU. Leidub kausse ja taldrikuid, mune,käsnu ja koralle, pasunaid, harju ja nuie, munadega linnupesi japalju muud. Seened on väga mitmekesised. Mitu kuju Sa äratunned?
Pruun kõrbikGloeophyllum sepiarium
Keel-tõlvharikClavariadelphus ligula
Ketas-kogritsliudikDiscina perlata
Siiljas murumunaLycoperdon echinatum
KuldharikRamaria aurea
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
9
Zollingeri tõlvikClavaria zollingeri
Kurruv labakNeolecta irregularis
Karvane harjaskeelTrichoglossum hirsutum
Karik-vakkseenCyathus olla
Punalatv-harikRamaria botrytis
Rohepea-hüüvikLeotia viscosa
10
Vahel on seened NALJAKAD või IMELIKUD.Kas oskad kirjelduse õige pildiga kokku viia?
Vanapaar hoiabteineteist.
Seenekübara allpaistab mugav väikekambrike.
Priske seenemamma oma pisipojuga.(Loe värvi kohta lk. 4.)
Seente koosolek.Väike kaval seen ütlebsuurematele: �Kuulgenüüd, poisid��
Lõbusad seened kaka sees.(See sõna on meie majasväljaspool seeneteadustkeelatud � aga sellesthiljem pikemalt.)
Seenepulmad.Peigmees tõstab pruudi loori.
Valge helvellHelvella crispa
Tume helvellHelvella lacunosa
Seene-Ants ootabjõuluvana.
○
○
○
○
○
11
Poolkerajas värvikStropharia semiglobata
Valge puravikLeccinum niveum
Tuhmuv pilvikRussula decolorans
KobarkõrgesGymnopus confluens
Mets-ðampinjonAgaricus silvicola
KuldtatikSuillus grevillei
12
SÖÖDAVAD SEENED
Mulle maitsevad seened. Neid peabtundma. Minu Memme ja Vanaisatunnevad paljusid häid seeni. MinuVanapapa (Memme isa) tegi meilemännijuurtest ilusad korvid, millega onhea seenel käia.
KevadMürklid on esimesedmaitsvad kevadseened.Neid korjame aprillilõpust juuni lõpuni.
Vanapapa mürklikorvÜmarmürkelMorchella esculenta
Mürklid ja kukeseened pannil
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
Ära korja söögiks seeni,mida Sa ei tunne!
13
SuviJuuli lõpus võib leida juba kukeseeni. Vanapapa mürklikorvist saabkukeseenekorv. Heal seeneaastal võib juulis korjata viimaseidmürkleid ja esimesi kukeseeni.
Memme ütleb, et kõige parem retsept on praadida võid, kunisee hakkab vahutama, pruunistada selles kergelt sibulad ja siislisada seened. Varsti ma olen juba nii vana, et Memme lubab mulendal seeni praadida. Septembri algul nopime esimesi puravikkeja viimaseid kukeseeni. Need kaks on meie lemmikud. Minaeelistan kukeseeni, Toomas puravikke.
Suvel leidub metsas pilvikuid, riisikaid, ðampinjone ja teisihäid söögiseeni.
Harilik kukeseenCantharellus cibarius
Vanapapa kukeseenekorv
Harilik kivipuravikBoletus edulis
Viimased kukeseened. Esimesed puravikud
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
14
SügisSügisel ilmuvad uued söögiseened. Neist meeldivad mulle eritisoomustindikud, lehter-kukeseened ja timpnarmikud. Neid on hästipalju ja nad kestavad lume tulekuni välja. Soomustindikutest tasubnoppida ainult valgeid ja nad tuleb kohe toiduks valmistada, muidutõmbuvad nad mustaks. Maitset see ei riku, aga näeb kole välja.Narmikutel on kübara all ogataolised narmad.
SoopilvikRussula paludosa
Pirn-murumunaLycoperdon pyriforme
PorgandriisikasLactarius deliciosus
KitsemampelRozites caperatus
Must riisikasLactarius lignyotus
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
15
Lehter-kukeseenCantharellus tubaeformis
Kahkjas ebaheinikLepista glaucogana
Rikkalik lehter-kukeseene saak
TimpnarmikHydnum repandum
SoomustindikCoprinus comatus
Harilik vurrikGomphus clavatus
Nota bene!Enne kui hakkad seenitoiduks korjama, loe läbijärgmine peatükk.
16
MÜRGISED SEENED
Seeni on nii palju, et igaühe kohta pole teada, kas ta on söödavvõi mitte. Ära iial söö seent, kui Sa ei tea, kas ta on söödav.
Paljud seened on mittesöödavad, sest nad on kas� puised, nii et neid ei saa närida, või� halva maitsega.
Mõned seened on mürgised, sest nad� mõjuvad halvasti koos alkoholiga,� tekitavad viirastusi ja meeleoluhäireid,� teevad Sind haigeks (kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine,
krambid, kõhuvalu, palavik, külmavärinad, peavalu,nõrkushood jne.) või
� tapavad.
Mittesöödavadseened
Käsnad on puised. Neid ei saanärida ega seedida. Teistel, nagulehterüdikutel, ei ole maitset egatoiteväärtust. Sellised seened ei teekahju, kuid neid ei ole mõtet korjataega toidu sisse panna.
LehterüdikTremiscus helvelloides
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
17
Väga paha maitsega onsapipuravik. Kui Sa kogematasapipuraviku seenehõrgutissepaned, rikud kogu toidu ära. Kuigita näeb väga kivipuraviku moodivälja, reedab teda roosakastorukiht kübara all.
Kibeda või tuliselt vürtsika maitsega onpipartatik. Ka mõned pilvikud ja riisikad onsamasuguse maitsega. Paljude selliste seenteladinakeelne nimi on piperatus. Enamik neistei ole mürgised, vaid lihtsalt ebameeldivamaitsega, mis teeb toidu mittesöödavaks.Kuna nad pole mürgised, võid neid metsasmaitsta. Kui kõrvetab, siis ära koju vii! Ole siiskiettevaatlik ja sülita kõik seenetükid pärastmaitsmist välja.
KasekäsnPiptoporus betulinus
SapipuravikTylopilus felleus
PipartatikChalciporus piperatus
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
18
Haigusi põhjustavad seened
Nii voldiline tindik kui nuijalg-lehtrik on maitsvad söögiseened, kuidneis on üks aine, mis koos alkoholiga teeb inimese haigeks. Kesneid süües alkoholi tarvitab, seda tabab peatselt kõva kõhu- japeavalu ning oksendamine.
Kahjuks leidub üsna paljuseeni, mis tekitavad sama-laadse seederikke ka ilmaalkoholita. Enamik mürgiseidseeni ongi sellise toimega.Tihti tekitab mürk valusaidkõhukrampe ja teeb kõhu niilahti, et hoia alt!
Voldiline tindikCoprinus atramentarius
Nuijalg-lehtrikClitocybe clavipes
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
19
Kõige kardetavam seenemürk onrakumürk. Kes seda sööb, see sureb.
Kogritsatel on eriline rakumürk, mis kuumakäes haihtub. Kui kogritsat värskelt toidukstarvitada, jääb mürk sisse ja tapab sööjad.Kui Sa aga seeni enne kupatad (keeda kakskorda viis minutit ja kummalgi korral viskakeeduvesi minema), võid neid ohutult süüa.Hoolitse selle eest, et Sa kupatamise ajal
keeduauru sisse ei hinga!Kõige kindlam on agakogritsaid üldse mittesüüa. Leidub ju nii paljuteisi häid söögiseeni.
Rakumürk on juba tund-kaks peale söömist maksas(vahel ka neerudes) jahävitab need siseelundidtäielikult.
Mõnedes seentes on närvimürki, mis moonutab hingeelu. Sellinemürk tekitab viirastusi, sonimist ja meeleoluhäireid. Nii toimivadmitmed pisikesed hallid ja pruunid seened. Ka kärbseseenes onlisaks teistele mürkidele närvimürki.
HiidkogritsGyromitra gigas
KevadkogritsGyromitra esculenta
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
20
Mõrtsukad ja timukad
Neil kahel leheküljel on valik seeni, mis sisaldavad rakumürki.Nende mürk ei karda kuuma, nagu kogritsal, ega ka midagi muud.Ainus kaitse nende vastu on neid põhjalikult tundma õppida janeist eemale hoida. Kui nende mürk kord juba kehas on, poleselle vastu ühtegi rohtu.
Kõige kangema mürgigaseened on kärbseseente peres.Kuigi surmavalt mürgiseid seenion nende seas vähe, onmõnede mürk nii kange, et jubatikupea suurune puru võib ollasaatuslik. Seepärast ära iialkorja seeni, mida Sa ei tunne!Kui oled algaja, siis käi seenelainult koos kaaslasega, kesseeni tunneb. Ja lõpuks, ära iialkatseta uute seente söömist,kui Sa ei ole neis kindel.
Haisev harisirmikLepiota cristata
Valge kärbseseenAmanita virosa
Minu raamat ei ole seeneõpperaamat � ära nende piltidejärgi seeni toiduks korja. Minuraamatu eesmärk on äratadaSinus seenehuvi.
Foto: Martin Lepik
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
21
Vaata, kuidas mõrtsu-kas kuldvöödik peidabend samblas lehter-kukeseente vahele!Korja ettevaatlikult �ära krahma peoga!Kodus vaata seenedüle, enne kui emalekeeta annad.
Õpi esialgu tundma vaid mõnesid seeneliike. Nopi ja söö ainultneid. Tasapisi lisa ka teisi, aga alati kellegi abiga, kes seeni tunneb.
Kasuta raamatuid, aga pea meeles, et raamatud ei tee Sindseenetundjaks. Nad täiendavad seda, mida Sa seenel käiesasjatundja käest õpid.
TavavahelikPaxillus involutus
KuldvöödikCortinarius gentilis
Lehter-kukeseenCantharellus tubaeformis
SügistanukGalerina autumnalis
Foto
: Dr V
ello
Soo
ts
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
22
RUMALAD SÕNAD
Mulle meeldib vahel rumalaid sõnu kasutada. Vend Toomaseleka. Kodus ei tohi me neid tarvitada. Mamma ei luba, ja kui meseda teeme, saab Papa pahaseks. Ise nad kasutavad neid sõnuküll, aga meile ütlevad, et see pole ilus. Meile teevad rumaladsõnad palju nalja.
Kõik seenenimed ei ole rumalad. Paljud tunduvad lihtsalt naljakadja paljudel on mõnus kõla. Vahel ajab nende kordamine Papamarru, aga kui ma talle ütlen, et õpin seente nimesid, ei saa tamind ometi keelata. Kuidas Sulle meeldivad nimed nagu limanutt,lambatatt, vesinutt, kitsemampel, panterkärbseseen, hiireheinik,sapipuravik, seaseen, pätakas, härjakeel?
Ükskord ma tegin ühe seene-luuletuse:Põdramokk, limanutt, lambatatt ja seaseen.Põdramokk, limanutt, lambatatt ja sitaseen.
Harilik põdramokkSarcodon imbricatus
Minu meelest kõigenaljakam seene nimi onpõdramokk. Mamma ütleb,et mokk ei ole viisakassõna, kuid kui seene nimion niisugune, mis siisparata? See ongi, miksseened mulle ja Toomaselenii palju lõbu pakuvad. Kuiseentest kõneled, onvõimalik tarvitada igasugu-seid sõnu, mis muidukeelatud.
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
23
Kordasin neid kahte rida autos ligi tund aega, enne kui Mammaohkas, et miks peab tema laps just seente vastu huvi tundma.Lõpuks keelas Papa edasise deklamatsiooni.
Toomas tegi ka ühe seeneluuletuse:Sukaseen ei ole seenja puugipask ei kõla peen.
Kasuta neid nimesid ja tee ise ka luuletus! Nii on lood seentega �palju on lubatud, mis muidu keelatud. Isegi minu raamatu pealkiri,
�SÕIDA SEENELE!�, ei olevat viisakas. Papa ütles, et see onnagu saadaksid kellegi põrgu. Aga kui ma heast südamest soovinSulle, et Sa sõidaksid seenele, mis ju mulle nii meeldib, siis kuidassaab see ebaviisakas olla või kes saab seda keelata?
Nimi ei pea alati rumal olema, et mulle meeldida. Kõrvkülikuingliskeelne nimi tähendab eesti keeles �inglitiivad�. Mis Sa arvad,kas nad näevad välja rohkem tiiva või kõrva moodi? Tahad teada,kuidas põdramokk tegelikult välja näeb? Vaata pildilt. Põtradegasaab seenel palju nalja. Sellest rohkem edaspidi.
Põdramokad, pea ja sarvedKõrvkülikPhyllotus porrigens
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
24
Mõned seened on limased. Ka tatt on limane. Limased seenedon tatikud ja limanutid. Minu meelest on kitselimanutt eritinaljakas nimi. Kuigi mu nina on vahest tatine, ei räägi me kodustatist palju. Aga kui seene rahvakeelne nimi on lambatatt (õigeminilambatatik), siis võin ma ju seda ütelda, nii palju kui tahan!
LambatatikSuillus granulatus
Harilik murumunaLycoperdon perlatum
AasnööbikMarasmius oreades
Kitse-limanuttHygrophorus camarophyllus
HobuheinikTricholoma equestre
Sätendav tindikCoprinus micaceus
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
25
Nägid juba varem pilti, kus seenedkasvavad kaka peal. Väljaspool seene-teadust me seda sõna ei kasuta. Agaselle kombe tõttu on üks seeneperesaanudki nimeks sitaseen (Anellaria),teine sõnnikuseen (Panaeolus).Ladina keeles kannab sellist nimetusttindikute pere, sest coprinus tähendab
�sitane�. Seeneteadlased tohivad niirääkida, lapsed aga mitte. Sellepärastmulle ja Toomasele meeldibki ollaseeneteadlane. Murumuna onrahvakeeles �ämmatoss�. Temaladinakeelne perekonnanimi tähendab
�hundi peer�! Paljudes keeltes onseentel naljakad nimed. Näiteks
hobuheinik on poola keeles �kollane põrsas�! Mõtle, kui paljunalja selle nimega saaks! Nööbik on juba iseenesest lõbus nimi.Veel toredam on, et need väikesed nööbikesed kasvavadnõiaringides. Tundub, et ongi vaja natuke juttu teha
SEENENIMEDEST.
Sinul on oma nimi, mille Sa kirjutasid raamatu algusesse. Sinuperekonnanimi määrab, kuhu perre Sa kuulud, ja eesnimi näitab,kes Sa selles perekonnas oled. Minul on ka oma nimi, Triina. Maolen suure perekonna liige. Mul on vend Toomas. Mul on Mammaja tema vanemad, Mummu ja Sissi, ning Papa ja tema vanemad,Memme ja Vanaisa. Mul on tädi, kaks velle, üks onu, mitmedkaugemad nõoksed, vanatädid ja vanaonud ning veel palju teisi,Eestis, Kanadas, Austraalias, Rootsis ja USA-s. Toomas ütleb, etmeil on sugulasi jalaga segada. Keda lähemalt tunnen, selle nimeoskan kirjutada sama hästi kui enda oma.
Kelluk-sõnnikuseenPanaeolus campanulatus
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
26
Igal seenel on ka oma nimi. Neil on palju perekondi ja suurtesperekondades palju liikmeid, nii et kõigi nimesid ma ei teagi.
Eesti keeles on seentel ammust ajast rahvakeelsed nimed. Needvärvirikkad nimed on paigast paika erinevad. Näiteks mürkel onühes kohas hoonisa, teises lehmamokk. Ära küsi, kuidas saavadmokk ja nisa ühesugused olla. Nii see lihtsalt on. Aasnööbik onühes kohas leemeseen, teises konnakübar. Ja nii edasi � heallapsel mitu nime. Väga raske on teada, et räägid ühest ja samastasjast, kui üks räägib nisast ja teine mokast, üks seenest ja teinekübarast!
Et oleks täpselt teada, millisest seenest on jutt, on eesti keelesseentel ka teaduslik nimi. See on igal pool sama üle Eestimaa jaka mujal, kus eesti keelt räägitakse. Piltide juurde kirjutasin maeestikeelse teadusliku nime värvitrükis. Kõik seened mu raamatuskasvavad Kanadas, kus Vanaisa neid pildistas. Kanada loodus jaEesti loodus on erinevad. Igat Kanada seent ei leidu Eestis. Nendenimed, mis ka Eestis kasvavad, kirjutasin ma sinises trükis, nendenimed aga, mida Eestis pole nähtud, punases.
Kuidas me teame, et räägime Eestis ja Kanadas samast seenest,kui seda ühel maal ei ole, või kui räägime kellegagi, kes eesti keeltei oska? Selleks on seentel veel kaheosaline ladinakeelne nimi.Esimene on perekonnanimi ja teine on eesnimi � täpselt naguSinul ja minul. Nii teame, kuhu perre seen kuulub ja kes ta omaperes on.
Ladinakeelne nimi on igal maal ja igas keeles sama. Sedakasutades saavad inimesed üle terve maailma samastseenest rääkida, sõltumata sellest, mis keelt nad ise räägivad,kus nad elavad või kas see seen nende maal kasvab. Needon rasked ja keerulised nimed, aga kes need ära õpib, saabiga inimesega üle kogu maailma samast seenest rääkida.
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
27
PÕDRAJUTT
Ühel ilusal sügiseselpäeval, kui tuul eiliikunud ja vesi olipeegelsile, läksidMemme ja Vanaisaoma kauni GrosMorne�i looduskaitsealalähedal seenele,kaasas tädi Urve koerKastan. Nad korjasid
rahulikult seeni ja kui korvid täis, seadsidsammud kodu poole. Rajal nägid nadpõdra jälgi. Kui Sa hoolega vaatad, siisnäed, et vasakul on saapajälje pealvärske põdrajälg. Tähendab, põder käissiin peale neid. Nad jalutasid edasi janägid metsas haisvat mudast lohku, täispõdra sõrajälgi.
� Põtradel on jooksuaeg, seletas Vanaisa. Igal sügisel nadpaarituvad. Siis on põdrapullid eriti rahutud. Nad kaabivad maasseselliseid lohke ja kusevad sinna. Seejärel heidavad nad lohku pikali
ja püherdavad nagu sead. Nad katavadend kusese poriga, uskudes, et haisteeb nad emapõtradele meeldivaks.� Imelik komme, imelik arusaam, imeliklõhnaõli, ütles Memme. Mis see siistähendab?� Tähendab, et läheduses peaks olemaüpris rahutu ja isegi vihane põdrapull.
Gros Morne National Park. Newfoundland, Kanada
põdra jälg saapa jälg
○
○
○
○
○
○
○
28
Nii oligi. Minut aega hiljem oli tee peal põdrapull, kes neid hoolegatakseeris. Paraku arvas põdrapull, et on Vanaisas võistleja leidnud,lasi pea maha ja hakkas tema poole traavima. Põdrapulli kiirusaina kasvas ja tema suust kostsid vihased turtsatused. Vanaisa lõikartma. Memme kartis ka ja Kastan ei teinud ühtegi piuksu.Vanaisa käed värisesid nii kangesti, et ta suutis vaevu põtrapildistada. Ta ei teadnud enam, mida teha. Kui põder tal jubapeaaegu kallal oli, tõmbas Vanaisa kopsud õhku täis ja karjuspõdrale täiest kõrist, puhtas eesti keeles:
�S Õ I D A S E E N E L E !�
Imede ime! Põder jäi röögatuse peale seisma, keeras otsa ümberja lonkis tasakesi metsa. Kui Kastan nägi, et põder minema läheb,tuli temalgi julgus tagasi. Ta sörkis põdrale järele ja haukus, hoidesettevaatuse mõttes siiski distantsi.
� Oleme tõelised õnneseened, ohkas Vanaisa.
Järgmise kolme pildi jälgimiseks hoia silm sellekännu peal. Vanaisal oli silm muidugi põdra peal japõdral jällegi Vanaisa peal.
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
29
Kastani kaitseks võib ütelda, et tol ajal ta veel ei teadnud, et peabpererahvast põtrade eest kaitsma. Peale seda seiklust oli uuskohustus talle selge ja edaspidi ajas ta põdrad alati ära, kui neidmetsas nägi. Ükskord ajas ta põdra koguni järve ja ujus talle ülevee järele!
�S Õ I D A S E E N E L E !�
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
30
Näed nüüd ise, et seenelkäimine võib päris põnev olla! Toomasjoonistas sellest loost ka pildi.
○
○
○
○
○
31
Mount Gros Morne, Gros Morne National Park, Newfoundland, Kanada
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
Tavaliselt kardavad põdrad inimesi, aga sügisel, kõige paremalseeneajal, kui neil jooksuaeg on, võivad nad vahel isegi kurjavõituolla. Teinekord võib põdramamma ka kevadel peale poegimistrünnata, kui arvab, et vasikad on ohus. Vanaisa ütleb, et kõigeohtlikumad on nad maan-teel, kus nad võivad avariisidtekitada, aga ettevaatliktuleb olla ka metsarajalmootorsaaniga sõites.
Kui Memme ja Vanaisa koju läksid, korvid seeni kuhjaga täis, oliloodus endiselt vaikne ja rahulik. Oleks nad natuketähelepanelikumad olnud, oleksid nad võinud ette näha, et onimelik päev, kus ei tasu metsa minna. Kogu maailm oli ju peapeale pööratud.
Sina kindlasti märkasid, et nii selle jutu alguse- kui ka lõpupilt ontagurpidi � taevas all ja vee peegeldus ülal. Keera raamat ümberja vaata ise!
32
LÕPPSÕNA
Ma loodan, et Sulle meeldis minu seeneraamat. Ma loodan,et nüüd meeldivad Sulle ka seened. Näed ise, et seened onilusad ja maitsvad, et neil on naljakad nimed ja et seenel onpõnev käia.
Nad on kergesti kättesaadavad, otse meie nina all.
Eriti tore on seenel käia koos vanemate ja vanavanematega,kes meile õpetavad, kuidas seeni leida, ära tunda ja neisthõrgutisi teha.
Kui Sul on ka sellised vanemad ja vanavanemad nagu minul,kui Sulle ka meeldib metsas käia,kui Sulle ka meeldib uusi ja naljakaid sõnu proovida,
siis oled Sa ÕNNESEEN.
Kui me peaksime kunagi kohtuma, siis ära pane pahaks,kui ma Sulle ütlen:
�SÕIDA SEENELE!�
Sinu hea seenesõber,
TR IINA
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
3
Korralik eessõna jääb eessõnaks, hoolimata paigutu-sest. Kui ta ette panna, peletab viimaks lugeja huvi.Lõppsõna kasutas Triina ära ja selle kordamist oleksautoril kaval vältida. Olgu siis tagumine eessõna.
Tiivustatuna Newfoundlandi seeneküllusest ja poja-tütre vaimustusest seenelkäimise vastu kirjutasin tallemälestuseks seeneraamatu. Üks heasüdamlik sõberarvas, et selline raamat sobiks kingituseks teistelegieesti lastele. Kuna trükikulu ületas ühe inimese raha-pauna vastupidavuse, vajasinkaaskinkijat. Selleks osutus pos-tuumselt mu isa, kuna kasutasinisatalu müügiraha raamatu trükki-miseks. Nii kingime koos isagaraamatukomplekti igale Eesti alg-kooli kolmandale klassile. Sellinekingitus oleks talle kindlasti meel-dinud, sest alles äsja lausus mu õde tema kohta: �Saimeoma looduselembuse juba lastena just temalt�.
Tahaksin tänada neid, kes selle raamatu sünnile kaa-sa aitasid. Esmalt abikaasa Maria, kelle teravad sil-mad mitu ilusat seent leidsid. Eriliselt tuleb rõhutadaEesti Põllumajandusülikooli mükoloogi Anu Kollomiteeneid, kes oma kolleegide kaasabil kontrollis tea-duslikke andmeid ning hankis eestikeelsed seeneni-med varakambrist, milleni minu käsi paraku alati eiküündinud. Kohalike seente määramise õigsust kont-rollis kauaaegne Toronto Seeneklubi president dr VelloSoots. Pildid on minu tehtud, välja arvatud mõned,mille puhul dr Soots pakkus lahkelt oma arhiivist pare-maid; viimased on raamatus ära märgitud. Asjaajamis-tel Torontos täitis talle omase vastutulelikkusega minujalgade ülesannet pr Ellen Leivat. Peaks raamatussesiiski mõni eksitus olema sisse pugenud, on süüdiminu lõtv valvsus, mitte mu lahked ja erudeeritud abi-lised.
Seenekultuur on Eestis alati kõrgeolnud. Kahjuks ei saa seda üteldaPõhja-Ameerika kohta, kuigi siinneseenemaailm on kodumaisest rikka-likum. Selle võrra oleme siin vae-semad. Et seda rahvatarkust mittekaotada, tuleb huvi seente vastuäratada juba lapseeas. Sellega tär-kab lapses uudishimu oma ümbru-se vastu ja eluaegne looduselem-bus.
Mõni ehk kahtleb, kas tasub lastesäratada uudishimu seente vastu, kuimõned neist on mürgised. Aga kaspole ka mürgiseid marju? Millinevanem keelaks oma lapsel noppidamustikaid, maasikaid või vaarikaid?
Tähendab, on võimalik juba väga noorelt teatudmarjaliike tundma õppida. Samuti on võimalik nooreltära õppida, et kuigi leidub ka teisi liike, peab noppi-mine piirduma vaid tuntud liikidega. Täpselt sama-moodi on võimalik ka seenetundmist õppida. See eiole nüüdisaegne teaduslik avastus � nii on lapsedEestis üles kasvanud põlvest põlve.
Võib ka küsida, kas on kasvatuslikult sobiv või üldsevajalik kasutada lasteraamatus sõnu, mida kodus
söögilaua ümber ei peeta sobivaks.Usun, et lapsel on kasulik näha, etkõigil sõnadel on siiski oma algnetähendus, mis hõlbustab täpset suht-lemist. Ei ole ju loogiline, et laps elabpäevast päeva asjade keskel, millesträäkida ei tohi. Laps on võrdseltuudishimulik kõigi nähtuste suhtes.
Seda uudishimu tuleb õigeaegselt rahuldada; hiljemon piisavalt aega selgitada tabusid ja viisakusreeg-leid. Beebikeelel, kus esinevad kaka ja pissi, on omakoht, kuid kes õpetab lapsele, et jooksuajal põdradpissivad, siristavad või veel hullem, lasevad vett, teebemakeelele karuteene. Mis urineerimisse puutub, siistean arstina, et selline kliiniline toiming pole jubaaastaid väljaspool haiglaseinu aset leidnud.
Oma kodumaal on lapsel kaks kohta, kust selliseidsõnu õppida: kodu ja tänav. Tänavapruugis kaotavadneed sõnad oma tähenduse ja sõelale jääb vaidroppus. Kahjuks toimub suur osa selle keele õppimistsiiski tänaval. Välismaal puuduvad emakeelsed filo-loogilised tänavakursused, kuna uulitsail valitsebvõõrkeel. Katsun seda lünka selle raamatuga täita.Lapsevanemal, kelle põhimõtted keelavad sellistesõnade kasutamise, avaneb raamatut lastele ettelugedes suurepärane võimalus oma improviseerimis-
võimet arendada. Minu soov on, etlaps, kes ise loeb, hiiliks selle raa-matu juurde veel aastaid pealeseda, kui ta selleks liiga vananäikse olevat, sest see pakub tallelõbu. Ja ehk siis tärkab temasarmastus nii looduse kui ka keelevastu�
Loodan, armas lapsevanem, etnõustud minuga. Kui nii, siis oledõietimõtleja (meid on vähe!) ja see-ga õnneseen. Kui ei, siis ole lahke,SÕIDA SEENELE!
Andrus VoitkPaastukuul, 2004,Corner Brook,Newfoundland
EESSÕNA ehk viimaks antakse sõna ka autorile�
On hea, kui üks-kaks võienam seenearmastajat juureson. Seeni tuntakse üldiseltvähem kui taimi või loomi.
Anu Kollom
4
S ee raamat üksi ei tee last seenetundjaks ega sisalda niigi palju teadmisi, etvältida alltoodud eksitusi. Küll võib ta aga olla seenelembuse esimeseks tõukeks.
Kui nii, siis on ta oma ülesande täitnud. Vastsest seenehuvilisest kasvab seeneteadlanetäiuslikumate raamatute ja vilunud seeneliste abiga, eelkõige siis, kui need täiendavadmetsas ja aasal leiduva looduse suure seeneraamatu sagedast lugemist. Lapsed metsa!
Autor
Esimene vasakul on surmavalt mürgine � piisab tikuotsa suurusest tükikesest �, teinesöödav, kuid sarnasuse tõttu mittesoovitatav ja kolmas teretulnud suutäis gurmaani laual.
Ära korja, kui ei tunne!
Valge kärbseseenAmanita virosa
Samet-ebaðampinjonLeucoagaricus naucinus
MetsaðampinjonAgaricus silvicola
Lehter-kukeseen (Cantharellus tubaeformis) äär-tel, keskel kollane hüüvik (Leotia lubrica). Esime-ne on hea söögiseen, teine arvatavasti kahjutu, kuidmaitsetu � kindlad andmed puuduvad. Kohati kas-vavad lähestikku.
Vaata ka lk. 21 � lehter-kukeseen kasvab kasurmavalt mürgise vöödiku kõrval. Isegi tuntud lii-ke korjates tuleb korjamise juures ettevaatlik olla jaseened kodus enne pannile panekut üle vaadata.
Harilik kukeseen (Cantharellus cibarius),kaks vasakul ja ülemine keskel, ningkuld-kukeseenik (Hygrophoropsisaurantiaca). Esimene on delikatess, tei-ne tekitab tundlikel sööjail seederikkeid� krampe, kõhuvalu, iiveldust, oksen-damist ja kõhulahtisust. Värvivahe polealati nii märgatav kui pildil.
Jällegi � ettevaatust!