1905. a. revolutsioon

10. klass

Eesti ajalugu

Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha

kontrolltöö

Tiina Pikamäe

1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid.

1905. aasta sündmused

• 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis

• Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa

• 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul

• 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta.

Revolutsiooni põhjused

• Demokraatlike vabaduste puudumine

• 1900-1903. a. majanduskriis

• Maa puudus

• Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel

• Venestamine

Erakondade tulevikunägemused Eestist

a) ”Uudiste” ringkonnad Vene isevalitsusliku korra asendamine demokraatliku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuõigused. Nõuti ka väikerahvaste õiguste arvestamist. Toetajaskonnaks oli intelligents ja töölisklass

b)”Teataja” ringkonnadEesmärk parandada eestlaste majanduslikku ja poliitilist olukorda, suruda baltisakslased välja nii majandusest kui ka poliitikast. Liidus vene demokraatidega tuleb reformida Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja-Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele.

c)“Postimehe” liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele

1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised

liikumised

A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei)

B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei)

Aula koosolek Tartus27. november 1905

• Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant

• Nõuti demokraatliku vabariigi loomist

• Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust

• Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale.

Bürgermüsse koosolek Tartus27. November 1917

• Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson

• Nõuti konstitutsioonilist monarhiat

• Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks

• Baltisaksalaste õiguste piiramist

• Riigimaade jagamist rahavale

Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale.

Algas mõisate põletamine.

Rahvaluule räägib oma ajast

Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa jääb meitele (1905)

Valitsuse vastused rahvarahutusteleBalti kubermangudes kehtestati sõjaolukord

Hukati

• Liivimaal 315

• Eestimaal 168

• Kuramaal 112

Saadeti välja

• Liivimaal 182

• Eestimaal 101

Keelati elamast Baltimaadel

• 392 isikul

Iseseisva töö võtab kokku

1905.a. revolutsiooni 25. aastapäeva tähistamiseks rahva algatusel koguti raha ja mälestussammas telliti skulptor Juhan Raudsepalt. Monument valmis 1931. a. ja paigutati “Estonia”

teatri ette Uuele turule.Praegu asub Tallinnas Rahumäe kalmistul

Jõudu ja jaksu kontrolltööks!