Viimsi Teataja 1

2 (182) VALLALEHT Neljapäev, 28. veebruar 2002

��������������������������

�����������������������

Vallavolikogu võttis 12. veebruari is-tungil vastu Viimsi valla arengukavaaastani 2008. Arengukava kohaselt onViimsi vald iseseisev, kvaliteetset elukesk-konda, haritust ja ettevõtlikkust väärtus-tav omavalitsus. Eesmärk on hoida tasa-kaalus ettevõtluse ja tehiskeskkonna arengning säilitada Viimsi looduskoosluse uni-kaalsus ja mitmekesisus. Töövõimalusteloomisel on valla huvi ennekõike teadus-mahukas ja innovaatiline keskkonnasõb-ralik tootmine.

Viimsi arengukavas on oluline roll tee-nindus-, haridus- ja kultuurisfääri, loodus-lähedase turismi- ja puhkemajanduse ningvirgestusalade laiendamisel. Esiplaanil onloodusväärtuste kaitse ja rohelise võrgus-tiku säilitamine, samuti jalgrattateede jaterviseradade võrgu kujundamine.

Viimsi ehitab ja areneb: hetk nurgakivi panekult lasteaiale, milvallavanem asetab hülssi ehitusplaani.

Tähtis on tehnilise infrastruktuuri ra-jamine valla mandriosas, see on ühisvee-värk ja kanalisatsioonitrassid, elektriva-rustus ja teedevõrk.

Jätkub valla keskasula ehitamineViimsi-Miiduranna-Haabneeme kolmnur-gas. Viimsi Vabaõhumuuseumist kujunebkogupere vabaaja veetmise koht koos vas-tava teenindusega, jätkub Prangli rah-vamaja renoveerimine.

Arengukava on täies mahus avalda-tud internetiportaalis aadressil:www.viimsivald.ee. VT

Vallavanem Kaido Metsma, miks onarengukava pikkus just kuus aastat?

“Just nii pika aja peale oleme kavanda-nud mitmesuguseid investeeringuid. Kõik

need peavad kajastuma ka valla arenguka-vas, mis jääb koos üldplaneeringuga oma-valitsuse eelarve kujundamise aluseks. In-vesteeringute elluviimise kogumaksumuson 264,5 miljonit krooni, millest 166,5 mil-jonil kroonil on kate valla eelarvest. Han-sapank tegi vallavalitsuse tellimusel täna-vu jaanuariks finantsanalüüsi, mille koha-selt on valla maksimaalne võimalik laenu-maht lähiaastail ca 61 milj. krooni.”

Millised on suuremad investeeringud?“Arengukava koostamine võimaldas

põhjalikult läbi sõeluda Viimsi valla plus-sid ja miinused ning analüüsida terviklikultvõimalikke tulevikulahendeid. Kuidaskooskõlastada nt sadamate intensiivne ma-janduselu ning rohelise miljöö ja turvaliseelukeskkonna säilimine? Kuidas jõuabinfrastrukutuuri areng sammu pidada kiireltkasvava elanikkonna vajadustega? Kuidasluua uusi tööpaiku ning pakkuda puhkevõi-malusi ja meelelahutust? Kuidas pakkudatuge vähekindlustatud elanikele? Problee-me võib tekitada ka riiklike kohustuste üle-andmine vallale ilma tulubaasi suurenda-mata. Ohustsenaarium oleks samuti valla ur-baniseerumine ja muutumine Suur-Tallin-na osaks kõigi suurlinna hädadega nagukeskkonnasaaste, kuritegevus, narkomaaniaja tööpuudus.

Arengukava ja selle prioriteedid pandipaika vallaelanike, volikogu liikmete javallavalitsuse ühistööna, millega tehti al-gust aprilli lõpus Viimsi Talveaias toimu-nud seminaril. Koostöös OÜ Geomediakonsultantide Rivo Noorkõivu ja AndrusPirsoga viis vallavalitsus läbi mitmeid sel-liseid ühisseminare.

Suuremad investeeringud on ühiskana-lisatsiooni ja teedevõrgu ehitamiseks. Ka-nalisatsioonitrasside ja veevarustuse projek-teerimine ning põhitrasside rajamine nõuab100 miljonit krooni, teehoiukava koostami-ne, teedeehitus ja remont ning jalgrattatee-de võrgustiku ehitamine 50 miljonit. Lähi-

2 Viimsi Teataja

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd, reklaa-mid ja kuulutused palume esitada hiljemalt kümme päe-va enne ilmumist. Toimetuse kolleegium: Kaido Metsma,Jaan Alver, Ardi Paul, Madis Saretok. Toimetaja KaiMaranNelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakondTel 6 066 833, faks 6 066 800. E-post: kai@viimsivv.eeTrükki toimetanud Kirjastuskeskus.Trükitud trükikojas Greif.

aastail peaks vald saama lisaks kevadel val-mivale lasteaiale veel 120-kohalise lasteaia,mille projekteerimisega teeme algust käes-oleval aastal.

Tulevane vallakeskus Viimsi ja Haab-neeme piiril, kus praegu käivad pingelisedehitustööd, saab tervikliku haljastuse. Plaa-nis on välja arendada Rohuneeme puhke-ala ning Haabneeme rannapark. Vallavalit-susel on kohustus tagada regulaarne laeva-ühendus saartega, eelkõige Prangliga, kuson püsielanikkond. Paremaks ühendusekssaartega ja mereturismi arendamiseks onplaanis kaasajastada väikesadamad Rohu-neemes, Leppneemes, Pranglil, Suureväl-jal, Naissaarel ja Kelvingis.”

Planeerimisameti juhataja ja valla pea-arhitekt Haldo Oravas:

“Omavalitsuse arengukava peab olemakooskõlas üldplaneeringuga. Viimsi aren-gukava aluseks on jaanuaris 2000 valminudüldplaneering, mis paneb paika füüsiliseruumijaotuse valla territooriumil - kavan-dab elurajoonide, ettevõtluse ja tootmismaa,metsa- ja põllumaa, haljasalade ja teedevõr-gu paiknemise. Loodus- ja muinsuskaitseall on üldplaneeringu kohaselt Laidonerimõisa park. Kavas on looduskaitse alla võttaHaabneeme rannapuistu. Põhiosa Viimsimandrimetsast on riigile kuuluv kaitsemets,omaette maastikukaitsealad on Prangli jaNaissaar.”

Arengukava rõhutab bioloogilisemitmekesisuse säilitamise ja ökosüstee-mi kooskõla vajadust. Samuti tuleb jät-ta igaühele õigus kasutada randa jakäia metsas. Kuidas see praktiliselt saa-vutatakse, milliste kriteeriumitega tu-leb arvestada ehitusloa andmisel?

“Nüüd, kus asustuse kasv on kiire jaelamuehitus laieneb, peame kinni tavastanda ehituslube juba väljakujunenud kü-ladesse, mis traditsiooniliselt paiknevadpiki rannikut. Eesmärk on säilitada saaresiseosa metsaala võimalikult ehedal ku-jul. Näeme seal praegu uute elamupiir-kondade teket vaid endiste sõjaväelinna-kute territooriumil. Hoonestuse planeeri-mist metsapiirkondades arutab volikogumaakomisjon, lisaks tuleb koostada kesk-konnamõjude hinnang, mis analüüsib ehi-

tuse mõju taimestikule ja loomastikule.Samuti on vajalik dendroloogiline ana-lüüs, mis selgitab kõrgväärtusega haljasa-lad. Teine asi on sööti jäänud põllumaa-ga, kus elamuehituslubade saamisel pii-rangud väiksemad.

Ehituskeeluala on vähemalt 50 meetrikaugusel merepiirist. Merekallas on kõi-gile avatud vähemalt kümne meetri ulatu-ses. Kallasrada peab olema läbipääsetavigasuguse ilmaga, mis tähendab, et kuitormine meri on kalda üle uhtunud, peabomanik võimaldama vajadusel läbipääsuvähemalt nelja meetri ulatuses, ulatagu lä-bipääsutee või tema akende alla. Ranna-alad planeerime arvestusega, et võimal-dada nii autodele kui inimestele mugavaidjuurdepääsuteid mere äärde.

Üldplaneeringu tegemisel oleme sil-mas pidanud, et säiliks terviklik haljasa-lade võrk, kus nii inimesed kui loomadvõiksid vabalt liikuda ühest haljasmassii-vist teise.

Loodussäästliku põhimõttega on sa-muti otseses seoses teadusmahuka jainnovaatilise ettevõtluse soodustamine,mille üheks heaks näiteks on Concordiaülikooli asutamine Viimsisse ja tulevikusehk ka tehnoloogiapargi rajamine.”

Haldo Oravas: omavalitsuse arengukava peab olema kooskõlasüldplaneeringuga

��������

��������������� ������������ Maakasutusfunktsioonide täpsustami-ne� Looduskasutuse reguleerimine, rohe-lise võrgustiku säilimise tagamine ja ran-naalade avaliku kasutuse kindlustamine� Tööstus-, olme- ja liiklussaaste vä-hendamine� Olemasolevate loodusväärtuste kait-se tagamine� Elanike ja külaliste keskkonnatead-likkuse suurendamine

�������������������������������� Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni või-maldamine kõigile soovijatele vallamandriosas� Teedevõrgu optimeerimine ja heakor-rastamine, peamistel liiklusmagistraali-del liiklusohutuse ja –sujuvuse paran-damine� Puhastusseadmete renoveerimine jaheitveekäitluse vastavusseviimine ELstandarditega� Elektriside kvaliteedi parandamine ja

Viimsi Teataja 3tänavavalgustuse väljaehitamine tiheasus-tusaladel� Kõnni- ja jalgrattateede väljaehitamine

����������������������� Esmatasandi keskustevõrgu väljaaren-damine� Vallakeskuse väljaehitamine Viimsi-Haabneeme-Miiduranna kolmnurgas

��������������������� Hariduse kvaliteedi parandamine ja ha-ridusvõimaluste mitmekesistamine� Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste välja-arendamine� Elukeskkonna turvalisuse kindlustami-ne� Valla avatuse suurendamine (pääs ran-nale, väikesadamate väljaehitamine)� Kultuuri- ja spordielu ning elanike ühis-kasuliku töö edendamine, tervislike elu-viiside propageerimine� Valla heakorra parandamine� Külamiljöö ja ehitustraditsioonide säi-litamine� Saarte ühenduse kindlustamine mand-riga

�������������������������� Transiidi- ja logistikaklastri keskkon-naohutuse suurendamine� Väikesadamate arendamine ja meretu-rismi laiendamine� Innovatiivse ja suurt lisandväärtust loo-va ettevõtluse stimuleerimine� Aktiivse puhkuse veetmise võimalustelaiendamine

��������������������

��������������� !��������� Professionaalne juhtimine� Meeskonnatöö tugevdamine ja asjaosa-liste koostöövõrgu kujundamine� Otsustusprotsessi demokraatlikkuse japõhjendatuse suurendamine, teabekorral-duse ja tagasiside arendamine� Munitsipaalvara efektiivsem kasutami-ne� Naaber- ja sõprusomavalitsustega ühis-tegevuse arendamine ja potentsiaalsete in-vestoritega kontaktide laiendamine

"��

����!���������������� Viidamajanduse korrastamine� Kodulehekülje aktualiseerimine ja in-formatiivsuse suurendamine� Vallasündmuste tutvustamine ajakirjan-duses� Audiovisuaalse materjali koostaminevallast

#���������!����

��������������22. veebruaril tervitas Viimsi saabu-vat Eesti Vabariigi 84. aastapäeva pi-duliku kontsert-aktuse ja sellele järg-nenud vallavalitsuse vastuvõtugaViimsi Kultuurikeskuses.

“Iseseisvuspäeva võib võtta kanagu ühte harilikku päeva teiste oma-suguste reas, nii nagu iseseisvussegivõib suhtuda kui millessegi iseene-sestmõistetavasse. Palusime teid tänasiia selleks, et veidi tempo maha võt-ta ja meenutada, kui palju on iseseis-vuse saavutamine nõudnud tahet jakindlameelsust, millise hinnaga onkätte võidetud omariiklus,” ütles val-lavanem Kaido Metsma oma tervitus-kõnes. “Mõelgem täna tänutundeskõikide nende peale, kes on auga läbiteinud 20. sajandi pöördelised sünd-mused ja katsumused. Soovin kõigilerahulikku meelt ja tarkust hinnata tä-naseid võimalusi.”

Kontserdil esinenud laste ja noor-te Kellade Ansambel Arsis võlus kuu-lajaid oma imelise kellamänguga jasundis kava lõpuks käed tuliseks plak-sutama. Dirigent Aivar Mäe selgitus-test ilmnes, et nüüd juba kuuendataastat sama koosseisuga mängiv an-sambel on publikumenu ära teeninudka USA-s ja Inglismaal, kus kella-

mäng sajandeid tagasi õukonnas algu-se sai. Ka Arsise kellad pärinevad Ing-lismaalt praegu ainsana tegutsevastkellade valmistamise käsitöökojast.

$����

�

"������������������%������Pirita Linnaosa Valitsus ja Viimsi Val-lavalitsus tähistasid 1. veebruaril Tarturahu 82. aastapäeva. Hommikul vii-sid Pirita linnaosa vanem Ülle Raja-salu ja Vabadusvõitlejate TallinnaÜhenduse Pirita ja Viimsi piirkonnavanem Hasso Lepik lilled rahuläbirää-kimiste Eesti delegatsiooni juhi JaanPoska hauale Siselinna kalmistul.Keskpäeval mängis Konstantin Pätsihaual Metsakalmistul kaitseväe orkes-ter, kus panid pärja ja kõnelesid ÜlleRajasalu ja Viimsi vallavolikogu esi-mees Madis Saretok.

“Suur aeg nõuab suuri inimesi,”ütles Saretok oma kõnes. “Need onTshehhi kirjaniku Jaroslav Hashekisõnad. Hashek oli kaasaegne meieKonstantin Pätsi, Johannes Laidonerija Jaan Poskaga. Nende sõnade kirju-tamise aeg, möödunud sajandi algus,oli suur aeg ka eesti rahvale. Idas va-rises kokku isevalitsus, läänes murduskoloniaalne maailmavaade. See aegandis eesti rahvale üle mitmesaja aastavõimaluse ajada ise oma asja ning sa-mas nõudis valmisolekut võideldaoma iseseisvuse eest. Eesti rahvas agavajas omale juhte, kes suudaksid need

��������������������������������������������������������

TANTSULUST 2002���������������������������������� �! ������ ���

!�"����#�$�!"����%&�'(�)��!*����������������������������������������������������������������

���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� !��"��������������������������������������������������������������������#����$��%�����#

���������

��������������������������������������

����������&������������������������������������'��(�������������������#���������������#����������)���������������*��������

��+��������������������������,$�����������-�����������������������#

��������.+�� �����%���"�!,,���)������"-������( �!�(!� �%��)�( ��'�+�������!����#�!�(!� �� .!��!�%����"!��"(������!/���

�������������������������������#����������� ������*������� &0�&&�1�12��,3���������� 0$��0��!$1/�����"��� 0$0�$)�0!�

�������������///

4 Viimsi Teatajaunistused teoks teha. Me vajasimekuningaid! Ja need kuningad tulid!Tuli Päts, tuli Laidoner, tuli Poska,tulid paljud teised mehed ja naised jalapsed, kes olid selle suure aja vääri-lised! Oleme võlgu neile sõduritele jakomandöridele, skautidele, koolipois-tele ja partisanidele. Oleme võlgu omajuhtidele ja poliitikutele, kes tõid mei-le võidu vabadussõjas ja lõid Eesti rii-gi. 2. veebruar on päev, kus igaükspeab küsima endalt, kas me väärimeoma eelkäijaid. Kas me väärime nen-de poolt valatud verd, higi ja pisaraid?Kas me suudame olla sama suured, kuiaeg meilt seda peaks nõudma?”

Pirita Vaba Aja keskuses tervita-sid veterane Mati Päts ja Tallinna lin-navolikogu esinaine Maret Maripuu.Kõlas keskuse naiskoori ningsoomepoiste laul Uno Järvela juhatu-sel.

Hasso Lepik tänas vabadusvõitle-jate ühenduse nimel võõrustajaid tä-helepaneliku ja austusväärse suhtumi-se eest meestesse, kes oma parimasnooruseeas olid valmis kaitsma omamaad ja rahvast, iseseisvust ja oma-riiklust võõraste sissetungijate vastuinimesele kõige kallima – oma elu hin-naga. “Ainuüksi Eesti vabadussõjaslanges üle kolme tuhande mehe,” üt-les Lepik. “Need ohvrid toodi aadetenimel, võideldes meile armsa ja pal-jutähendava sini-must-valge trikoloorieest.“ Hasso Lepik palus leinaseisa-kuga mälestada kõiki langenuid EestiVabariigi eest.

Hasso Lepik lisas ka, et praegu kõ-neaineks tõusnud riigi sümbolitemuutmine oleks kergekäeline ja põh-jendamatu. Samuti märkis Lepik, etarvesse võttes Jaan Poska tähtsust EVajaloos, peaks olema iseenesestmõis-tetav, et Poska haud on riiklikul hool-damisel. 54-aastane Jaan Poska suripoolteist kuud hiljem pärast rahule-pingule allakirjutamist.

%�������

����������

���!��������“Nii kui Eesti poolel peamine töökoo-rem lasus Poskal, nii seisis see Venepoolel Joffe õlgadel. Võiks öelda, etneed kaks meest olid Tartu rahu se-pad,” kirjutab oma haaravas mälestus-

teraamatus “Vaikiv ajastu Eestis”William Tomingas, rahudelegatsioo-ni sekretär.

“Eesti delegatsiooni hingeks oliJaan Poska. Seda konverentsilaua tagaja omavahelistel nõupidamistel. Temakõikumatu rahu, tasakaalukus, sündi-nud juristi anne igas küsimuses ja olu-korras leida kähku asja tuum, võimedebateerida asjalikult, loogiliselt, lõidtema isikule autoriteedi ja lugupida-mise venelaste delegatsiooni juures.Isegi kõrkja loomuga barinat (isandat)mängiv Krassin (Vene delegatsiooniesialgne juht, toimetuse märkus) tun-dis respekti Poska ees. Seda väljen-das ta mulle sõnadega: “Teie IvanIvanõtsh näeb välja ja käitub kui se-naator, kogu väärikuse ja autoriteedi-ga.” Eesti võlgneb talle tänu kogu ra-hutegemise töö eest Tartus, ” kirjutabTomingas.

“Igal hommikul teretas mind Joffetrepiotsal, teisel korral – viisakus ise,”meenutab Tomingas läbirääkimisteteist peategelast. “Ta lõhnas heast see-bist ja puhtusest. Ta lopsakas süsimusthabe tundus ülimal määral hoolitse-tuna, siidpehmena. Ta näpitsprillidolid kuldraamides. AdolfAbramovitsh Joffe, “mirnõh delmaster”, nagu teda kutsuti oma valit-suse ringides, oli juudi intelligentsitüübiline esindaja. Hea haridusega,

Hasso Lepik juhib Vabadusvõitlejate ühendust, mis on loodud iseseisvademokraatliku vabariigi ülesehitamise ja kindlustamise nimel ning liidab kõiki

neid, kes on võidelnud Eesti vabaduse eest relvaga käes.

hea kasvatusega, alati viisakas, alatitähelepanelik. Debateerimisel oli te-mal omapärane tehnika. Ta alustasoma sõnavõttu tavaliselt lausega:“Oleksin täiesti päri lugupeetud IvanIvanõtshiga, aga …” Selle “agale”järgnesid vastuväited Poska esituse-le. Vastuväidetes toodi ette, et oleksPoska ütelnud nii või naa, oleks Joffesellega päri olnud. Sedaviisi vastase-le sõnu suhu panna nimetas Joffe isekonstruktiivseks poleemikaks.”

Pühapäeval, 1. veebruaril 1920 ala-nud viimane konverentsi koosolekkestis üle kesköö, kirjutab Tomingas.“Rahulepingu allakirjutamise hetkelnäitasid kellaosutid 12.45. Seepärastmärgiti rahulepingule daatumiks 2.veebruar 1920. Tartu rahuleping, kõi-ge tähtsam Eesti poolt sõlmitud välis-lepingutest, sisaldab artikli, mis panijuriidilise aluse Eesti omariikluse ek-sisteerimisele.

Pärast Tartu lepingu allakir-jutamist algas võidujooks rahutegemi-seks N. Venega. /…/ Mis Eestile va-rem loeti pahaks, loeti nüüd temaleheaks. Tartu rahuleping tõendab eestiettenägelikkust ja õiget välispoliitikat.Tartu rahulepingu efektiks tuleb pida-da seda, et Lääne-Euroopa liitlasedtunnistasid 26. jaanuaril 1921 Eestisaatust de jure.”

Kai Maran

Viimsi Teataja 5

#�����

�������������������

������������

�����

Gita Teearu teosed mõjuvad hallisja sombuses veebruarikuus rõõm-sate ja elujaatavatena.

Sellest ka 17 tööst koosneva näitu-se pealkiri: "Elu, armastan Sind!" Näi-tuse avamisel nakatas vabagraafik GitaTeearu rõõmsameelne, heatujuline jasõbralik meeleolu küllap kõiki külali-si. Need omadussõnad sobivad ka kõi-ge paremini tema teoseid iseloomus-tama.

Gita Teearu sündis 1934. aastalväikeses Sindi linnas Pärnu jõe kal-dal. Kunstniku lapsepõlv möödus Sin-dis ja Pärnumaal Talis tädide-onudejuures. Alates 1940. aastast asus taelama Tallinn-Nõmmele, kus käis kakoolis. 1964. aastal lõpetas ta Tallin-na Kunstiülikooli vabagraafikuna.Esimene näitus oli üleval 1965. aas-tal. Samuti on ta esinenud mitmetelgrupinäitustel Tallinnas ja teistes Ees-timaa linnades. Peale Eestimaa onTeearul olnud personaalnäitused kaSoomes, Saksamaal, Austraalias,Ameerika Ühendriikides ja viimatieelmisel aastal Rootsis. Gita Teearu onEesti Kunstnike Liidu graafikasekt-siooni liige ning on osalenud ka mit-mel graafikatriennaalil.

Oma tööde valmistamisel kasutabGita Teearu söövitust, kuivnõela jaoforti. Avamisel osalenud tuntud kuns-tikriitik ja kunstiajaloolane VappuThurlow rõhutas Teearu mitmevärvi-liste trükiste unikaalsust - kunstnikkasutab oma töödes Eestis ainulaad-set tehnikat.

Gita Teearu ise kommenteeris omateoseid nii: "Olen hingelt romantik.See, mida näen, tekitab minus tundeja kui on tunne, saab ka luua uusi töid.Minu tööd on minu enda peegeldus."

Kõigil soovijatel on võimalik tullakunstniku töid vaatama Kaluri tee 3hoonesse argipäeviti 9.00-21.30 võilaupäeviti enne kella kolme. Näitusjääb üles 8. märtsini.

Kaidi Aher

Gita Teearu näituse avamisel. Foto autor on kunstniku abikaasa Märt-Valter Bernadt

&���������'�()����

���(

11. veebruaril peeti Viimsis Con-cordia Ülikoolis Hiina uue aastavastuvõtmise pidu. Kutsed saatsidConcordia ülikooli hiina tudengid,et koostöös Hiina saatkonnaga tut-vustada Hiina kultuuri, ajalugu jatraditsioone.

Hiinas saabus uus aasta meie ajajärgi seekord 11. veebruaril kell18.00. Üritus toimus samal ajal, etEestis elavatel hiina tudengitel oleksvõimalik võtta uut aastat vastu koosoma 1,4 miljardi kaasmaalasega. Hii-na uus aasta saabub igal aastal erine-val kuupäeval, sest see arvestataksekuukalendri järgi. Saabuv aasta onHiina kalendri järgi musta hobuseaasta.

Kuigi Hiinas on uue aasta vastu-võtmine väga perekeskne püha, nõus-tusid Hiina tudengid seekord suure-mat pidu korraldama, et teistele omamaa kultuuri, ajalugu, religioone jauue aasta vastuvõtmise traditsioonetutvustada.

Ruume kaunistasid käsitsi valmis-tatud hiinapärased kaunistused, kor-

Pildil: Concordia Ülikooliüliõpilased: Xing Nian Kuai Le!

raldati mänge ja võistlusi ning pakutitraditsioonilisi Hiina uue aasta vastu-võtmise toite. Peoliste riietuses olieelistatud punased toonid, sest see onHiinas õnnevärv.

6 Viimsi Teataja

*�����������������������

�8.veebruaril toimus Viimsi Kultuurikeskuses bändide festival BAND-ZOO FEST2002. Kuna sündmus leidis aset teist korda, võib seda juba mõnusaks traditsioo-niks nimetada. Erinevatest Eestimaa nurkadest olid bändid kohale kutsunud an-sambel "Freeday", MTÜ Komos ja MTÜ Viimsi Huvikeskus. Korraldajate koge-must õhkus igast pisiasjast, mis sel aastal hoolikamalt läbi oli mõeldud. Kuigiühte võib neile küll ette heita - reklaam avaldati liiga hilja ja selle arvele võisilmselt kirjutada mõnevõrra vähesema publikuhuvi kui eelmisel aastal.

Lavale astus kuus kollektiivi, kellest kolm olid kohal ka eelmisel aastal: "SteelWheels" Pärnust ning kohalikud muusikud korraldaja "Freeday" ja eelmise aas-taga võrreldes kõvasti arenenud "Lost Bock' A/S Cotis". Kui "Freeday" särasoma tuntud headuses, siis "Lost Bock' A/S Cotis" säras eredamalt kui kunagivarem, sest lavale olid appi võetud sõbrad "Freeday"-st, kes trumme tagusid jabassi tinistasid. Sel aastal astus üles ka kolmas Viimsi päritoluga ansambel "Jo-hannes", kes tegi eduka debüüdi. Nende playlist jäi küll tiba lühikeseks, kuid olisee-eest vägagi lööv.

Korraldajabändi fännidele, kes neile Guitar Safaris toimunud noorte bändide võist-lusel pöialt käisid hoidmas, polnud kindlasti võõras ansambel "C.L.E.M.", kes eelmai-nitud üritusel samuti finaali pääses. Tartu kollektiiv "Kamm Turja" oli aga uus ja huvi-tav kõigile.

Sel ajal kui muusikud laval pille sättisid ja järgmisele ruumi tegid, pakkusidfuajees vaheldust showgrupp "Sirius", What? Theatre? oma tantsushowgaRiverdance, Pirita Majandusgümnaasiumi variandid "Boney M"-st, Tanelist jaDave'ist ning Moulin Rouge girl's, selle aasta Rising Star'i võitjad.

Kindlasti leidis igaüks, kes kohale viitsis tulla, midagi enda jaoks nii silmalekui kõrvale ja on järgmisel aastal jälle tulija - siinkohal oleks sobiv öelda AITÄHkõigile, kes tunnevad, et on kasvõi natukenegi "süüdi" selle tänuväärt üritusepublikuni jõudmises. Jõudu edaspidiseks!

Laura-Madleen Vaarik

+�������������!����������

Uskumatu, aga tõsi. Alates 20.veebruarist tuleb liinitaksos nr. 21 ja 226 makstapileti eest senise 15 krooni asemel 12 krooni. See rõõmustab kindlasti kõiki liini-takso kasutajaid, eriti aga hinnatundlikumat osa reisijatest. Mis tingis hinna alan-damise? Eelkõige soov võita parema ja odavama teenindamisega rohkem kliente.Loodame, et tänu alanenud kütusehindadele on võimalik majandada neid liine kaodavama piletihinnaga. Kui kauaks on võimalik säilitada piletitele madalat hin-da, see sõltub eelkõige kütusehindadest ja reisijate arvust. Aeg näitab.

Tõsist peavalu on sellel talvel nii reisijatele kui ka firma juhtkonnale tekita-nud liin nr. 226. Kuna Lännemäe tee, mis on Kelvingi ja Leppneeme vahel, ningka Leppneeme - Tammneeme tee on suurema osa ajast olnud väga halvas korras,siis on see toonud kaasa bussijuhtidele raskusi sõiduplaanist kinnipidamisel, misomakorda on kutsunud esile õigustatud nurina reisijate hulgas. Siirad vabandu-sed kõigile neile, kes külma ja lörtsi käes pidanud ootama hilinevat bussi. Heakslahenduseks ei ole bussi sõiduaegade muutmine ega ka marsruudi lühendaminetalve lõpuni. Sellised muudatused ei saa sõltuda ilmast. Samas ei saa ka talvelalustada teede põhjalikku remonti. See oleks lihtsalt raha raiskamine. Küll agaootaks ja loodaks, et suvega saaksid need teed niisugusesse korda, mis võimal-daks seal elavat valla rahvast korrektselt teenindada.

Viimsi on kiiresti arenev piirkond, mis toob kindlasti tulevikus kaasa vajadu-se muuta sõiduplaane ja marsruute, ning miks ka mitte, avada uusi liine. Kõikasjalikud ettepanekud selles suhtes on teretulnud. Eelteatena võib juba praeguöelda, et AS Devori Reisid kavatseb tuua kevadel liinile nr. 21 neljanda bussi,tänu millele hakkavad bussid tööpäevade hommikul ja pärastlõunal sõitma iga 20minuti järel.

Illar Hallaste, Devori Reisid nõukogu esimees

�������Mida kavatseb vald (kommunaalamet)teha veebruaris ja ka järgnevatel aas-tatel, et vältida libedaid teid? Kuna pal-jud teed (nt Viimsi bussipeatuse juuresolev mänguväljak) kuuluvad AS-leEsmar, siis mida on tehtud, et ettevõteliivataks oma territooriumi või sulgekstee? – Raimo Nõu, vallakodanik

Kommunaalameti juhataja AugustKiisk: "Novembris korraldas vald järg-miseks kolmeks aastaks Viimsi vallateede ja tänavate suviseks ja talihool-deks riigihanke konkursi, kus osaleskaheksa ettevõtet. 15. jaanuaril töödalustanud AS Vare pakkumine oli ma-janduslikult kõige soodsam, mis oli kaüks konkursi põhitingimus. Arvestasi-me samuti firma pikaajalist töökoge-must mitmes Tallinna linnaosas ja mu-jal Eestis. Kolmeaastase töölepingumaksumus on 2,5 miljonit krooni, põ-hiline töövaldkond talvel lumekoristusja teede liivatamine, suvel teepervedehooldus ja kruusateede profileerimine.Kahjuks pole kõik lepingutingimustekohaselt kulgenud. Probleeme on olnudnii õigeaegse lumekoristuse kui libedu-se tõrjega.

Millised on vallapoolsed hoovad?Jälgida lepingu täitmist ja teha ettekir-jutusi. Tänaseni oleme piirdunud suu-liste märkuste ja kirjalike ettekirjutus-tega. Lepingutingimused näevad ette karahalisi trahve kuni lepingu katkestami-seni välja. Bussipeatuste ümbruse kor-rashoiuks on sõlminud vald lepinguViimsi ettevõttega OÜ Veega Grupp. Kasiin on tulnud mõnikord lepingu täitmistmeelde tuletada.

Üsna sageli on vaja meeldetuletusiteha ka kinnistuomanikele. Nii olemeteinud jaanuari keskel märgukirja Haab-neeme alevikus kaupluse Toom Kau-bandus esise ja üle laste mänguväljakukulgevate radade lumetõrje ja liivatami-se kohta AS-le Esmar. Nagu Viimsi val-la heakorra eeskirjad ette näevad, onmaa- ja kinnistuomanike kohuseks pu-hastada ja liivatada territoorium krundipiirist kuni tee telgjooneni, ka ähvarda-vad jääpurikad peavad katuselt kaduma.

Riigimaanteede Randvere, Lepp-neeme, Rohuneeme ja Muuga korras-hoidmise kohustus on Harju Teedeva-litsusel.

Oleme tänulikud kõigi märkuste eest,mis teede olukorda parandada aitavad.

Viimsi Teataja 7

"�����"����������,�-���������������Nr 4 Viimsi valla arengukava aastateks2002-2008 vastuvõtmineVõttes aluseks kohaliku omavalitsuse kor-ralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999,82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) §22 lg 1 p 7, Viimsi vallavolikogu määrab:1. Võtta vastu Viimsi valla arengukavaaastateks 2002-2008.2. Otsus jõustub vastuvõtmisest.Madis Saretok Volikogu esimees

Nr 5 Toimetulekutoetuse taotlemise,määramise ja maksmise kord ning ala-lise eluaseme alaliste kulude piirmää-rade kehtestamineVõttes aluseks sotsiaalhoolekande seadu-se (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953;1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198;RT I 2001, 85, 509) § 22, 221, 222 ja ko-haliku omavalitsuse korralduse seaduse(RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000,51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lg 1, ViimsiVallavolikogu määrab:1. Kinnitada toimetulekutoetuse taotle-mise, määramise ja maksmise kord ningalalise eluaseme alaliste kulude piirmää-rade kehtestamine vastavalt käeoleva mää-ruse lisale nr 1.2. Kinnitada toimetulekutoetuse taotlu-se vorm vastavalt käesoleva määruse li-sale nr 2.3. Avaldada käesolev määrus ajalehes“Viimsi Teataja”.4. Määrus jõustub 3. päeval pärast ava-likustamist Viimsi Vallavolikogu kantse-leis.5. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavo-likogu 13.05.1997 määrusega nr 11 kin-nitatud riiklike sotsiaaltoetuste maksmisetingimuste kord (Viimsi Vallavolikogu09.02.1999 määruse nr 42 redaktsioonis).Madis Saretok Volikogu esimees

Nr 6 Viimsi valla teeregistri asutamineja teeregistri põhimääruse kinnitami-neVõttes aluseks kohaliku omavalitsuse § 6lg 3 p 1, andmekogude seaduse § 43 lg 2ja § 44 lg 1 ja Viimsi valla põhimääruse §5 lg 2, Viimsi Vallavolikogu määrab:1. Asutada Viimsi valla teeregister.2. Kinnitada juurdelisatud Viimsi vallakohaliku teeregistri pidamise põhimäärus.3. Käesolev määrus avaldada ajalehes“Viimsi Teataja”.

4. Määrus jõustub 10. päeval pärast aval-damist ajalehes “Viimsi Teataja”.Madis Saretok Volikogu esimees

"�����"����������,�-��������������Nr 17 Munitsipaalomandis olevate hoo-nete ja rajatiste aluse maa munitsipaal-omandisse taotlemine: Suurevälja muulNr 18 Munitsipaalomandis olevate hoo-nete ja rajatiste aluse maa munitsipaal-omandisse taotlemine: Rohuneeme sada-ma põhjamuulNr 19 Munitsipaalasutus “Viimsi Muuseu-mid” põhimääruse uue redaktsiooni kin-nitamineNr 20 Viimsi valla kaasrahastamise ko-hustuse tagamineNr 21 Detailplaneeringu algatamine:maaüksus Tamme 1Nr 22 Detailplaneeringu algatamine:Piiri tee 4 piirkondNr 23 Detailplaneeringu algatamine:maaüksused Palumetsa, Soometsa jaNõmmeNr 24 Detailplaneeringu algatamine:Tammenurme tee 3Nr 25 Detailplaneeringu algatamine:Naissaare kordonNr 26 Detailplaneeringu algatamine:Tammekivi tee 7Nr 27 Detailplaneeringu algatamine:maaüksus Loigu INr 28 Viimsi Vallavolikogu 12.09.2000otsuse nr 174 “Detailplaneeringu algata-mine: Linnaku VI maaüksus” muutmineNr 29 Detailplaneeringu kehtestamine:Rohuneeme tee 82Nr 30 Detailplaneeringu kehtestamine:maaüksus Hansumäe INr 31 Detailplaneeringu kehtestamine:Eha tee 14 / Kanarbiku tee 11Nr 32 Detailplaneeringu kehtestamine:MTÜ Silva MajadNr 33 Detailplaneeringu kehtestamine:Lännemäe tee 9Nr 34 Detailplaneeringu kehtestamine:Pirni tee 16Nr 35 Detailplaneeringu kehtestamine:Mustasauna tee 7Nr 36 Detailplaneeringu kehtestamine:Raudrohu tee 17Nr 37 Detailplaneeringu kehtestamine:Männi tee 4Nr 38 Ehitusloa andmise kooskõlastami-ne: Neste Eesti AS’i Lasti tee 18 mahuti-pargi laiendusNr 39 Munitsipaalmaa võõrandamine:Pringi I maaüksus

"�����"�����������������22.jaanuar 2002 nr. 4Tee nimede ja aadresside määramineLeppneeme külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. mää-ruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Val-lavalitsuse 22.01.2002.a. istungi otsusele(päevakorrapunkt 6.3.2.) annab ViimsiVallavalitsus määruse1. Määrata Leppneeme külas tee nimedja aadressid vastavalt Viimsi Vallavoliko-gu poolt 15.jaanuaril 2002.a. otsusega nr.14 kehtestatud detailplaneeringule alljärg-nevalt:Leppneeme tee 109 elamukrunt nr. 9Leppneeme tee 110 elamukrunt nr. 45Leppneeme tee 111 elamukrunt nr. 10Kõrkja tee 1 elamukrunt nr. 7Kõrkja tee 2 elamukrunt nr. 8Kõrkja tee 3 elamukrunt nr. 6Kõrkja tee 4 elamukrunt nr. 2Kõrkja tee 5 elamukrunt nr. 5Kõrkja tee 6 elamukrunt nr. 3Kõrkja tee 7 elamukrunt nr. 4Võrkoja tee 24 elamukrunt nr. 1Karusambla tee 1 reservKarusambla tee 2 reservKarusambla tee 3 haljasala nr. 46Karusambla tee 4 reservKarusambla tee 5 puurkaevu maa-ala nr.53Karusambla tee 6 reservKarusambla tee 7 elamukrunt nr. 11Karusambla tee 8 elamukrunt nr. 34Karusambla tee 9 elamukrunt nr. 12Karusambla tee 10 elamukrunt nr. 33Karusambla tee 11 elamukrunt nr. 13Karusambla tee 12 elamukrunt nr. 35Karusambla tee 13 elamukrunt nr. 14Karusambla tee 14 elamukrunt nr. 36Karusambla tee 15 elamukrunt nr. 15Karusambla tee 16 elamukrunt nr. 37Karusambla tee 17 elamukrunt nr. 16Karusambla tee 18 elamukrunt nr. 38Karusambla tee 19 elamukrunt nr. 17Karusambla tee 20 elamukrunt nr. 39Karusambla tee 21 elamukrunt nr. 18Karusambla tee 23 elamukrunt nr. 19Karusambla tee 25 elamukrunt nr. 20Puisniidu tee 1 elamukrunt nr. 44Puisniidu tee 2 elamukrunt nr. 32Puisniidu tee 3 elamukrunt nr. 43Puisniidu tee 4 elamukrunt nr. 31Puisniidu tee 5 elamukrunt nr. 42Puisniidu tee 6 elamukrunt nr. 30Puisniidu tee 7 elamukrunt nr. 41Puisniidu tee 8 elamukrunt nr. 29Puisniidu tee 9 elamukrunt nr. 402. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalame-til tähistada tee vastava tähisega kolme

8 Viimsi Teatajakuu jooksul pärast ehitusloa väljastamisttee rajamiseks.3. Maaomanikel tähistada maaüksusedvastava tähisega 1.oktoobriks 2002.a.4. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

05.veebruar 2002 nr. 12Aadresside määramine Leppneeme kü-lasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse05.veebruari 2002.a. istungi otsusele (päeva-korrapunkt 6.3.) annab Viimsi Vallavalitsusmääruse1. Määrata Leppneeme külas aadressid vas-tavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 13.jaanuaril1998.a. otsusega nr. 320 kehtestatud detailpla-neeringule alljärgnevalt:Leppneeme tee 83 elamukrunt ( 256 m2)Leppneeme tee 85 elamukrunt ( 231 m2)Leppneeme tee 87 elamukrunt (1390 m2)2. Maaomanikel tähistada maaüksused vas-tava tähisega 1.septembriks 2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikus-tamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

29. jaanuar 2002 nr. 11Maamaksu toetuse avalduse vormi kin-nitamineVõttes aluseks Viimsi Vallavolikogu 15.jaa-nuari 2002 määruse nr. 1 p.3, Viimsi Valla-valitsus määrab:1. Kinnitada juurdelisatud maamaksu toe-tuse avalduse vorm.2. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär29. jaanuar 2002 nr. 10Viimsi Vallavalitsuse 27.veebruari2001.a.määruse nr. 29 “Kohalikusotsiaalregistripidamise korra kehtesta-mine” p.4 muutmineVastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (RTI 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35,538; 1997, 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001,85, 509), andmekogude seadusele (RT I1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10,155; 2000, 50, 317;2000, 57, 373; 2000,92, 597; 2001, 17, 77; 2001, 7, 17) ja Va-bariigi Valitsuse 8.juuli 1999.a.määruseganr. 214 (RT I 1999, 60, 620; 2000, 98, 632;2001, 99, 631) kinnitatud “Riikliku sotsiaal-registri pidamise põhimäärusele”, arvesta-des muudatusi Sotsiaalameti koosseisus,Viimsi Vallavalitsus määrab:1. Muuta Viimsi Vallavalitsuse 27.veeb-ruari 2001.a. määruse nr. 29 p.4 ja asenda-

da ametniku nimi “Annika Orgus” ametni-ku nimega “Kadi Bruus”.2. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.

Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

29.jaanuar 2002 nr. 9Kommunaalameti põhimääruse uue re-daktsiooni kinnitamineViimsi Vallavolikogu 14.märtsi 2000.a.määrusega nr. 5 kinnitatud Viimsi vallapõhimääruse § 34 lg 1 p.9 alusel annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Kinnitada juurdelisatud kommunaal-ameti põhimääruse uus redaktsioon.2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalit-suse 18.aprilli 2000.a. määruse nr. 9 p.1.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

29.jaanuar 2002 nr. 8Aadresside määramine Pringi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 29.01.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.3.2.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Pringi külas Lepiku I maaük-suse aadressiks Kurvi tee 1B (kod. MaimuOpmann).2. Maaomanikul tähistada aadress vasta-va tähisega 01.oktoobriks 2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

29. jaanuar 2002 nr. 7Aadresside määramine Püünsi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 29.01.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.3.1.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Püünsi külas aadressid vasta-valt Viimsi Vallavolikogu poolt 11.detsemb-ril 2001.a. otsusega nr. 265 ja 2001.a. otsu-sega nr. kehtestatud detailplaneeringulealljärgnevalt:Karikakra tee 3 elamukrunt nr. 3Karikakra tee 5 elamukrunt nr. 4Karikakra tee 7 elamukrunt nr. 5Annuse tee 4A elamukrunt nr. 2Annuse tee 4B elamukrunt nr. 32. Maaomanikel tähistada elamukrundidvastava tähisega 01.oktoobriks 2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

22.jaanuar 2002 nr. 6Aadressi määramine Haabneeme alevi-kusViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 22.01.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.3.3.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata vastavalt Viimsi Vallavoliko-gu poolt 12.juunil 2001.a. otsusega nr. 146kehtestatud detailplaneeringule Haabneemealevikus maaüksusel Idapõllu asuva rida-elamu aadressiks Männi põik 2.2. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalame-til tähistada tee vastava tähisega 1.juuniks2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

22.jaanuar 2002 nr. 5Aadresside määramine Muuga külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määru-se nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallava-litsuse 22.01.2002.a. istungi otsusele (päe-vakorrapunkt 6.3.1.) annab Viimsi Vallava-litsus määruse1. Määrata Muuga külas aadressid vasta-valt Viimsi Vallavolikogu poolt 13.novemb-ril 2001.a. otsusega nr. 238 kehtestatud de-tailplaneeringule alljärgnevalt:Kallasmaa tee 12 elamukrunt nr. 3Kallasmaa tee 7 elamukrunt nr. 1Kallasmaa tee 9 elamukrunt nr. 22. Maaomanikul tähistada maaüksusedvastava tähisega hiljemalt 1.septembriks2002.a.3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avali-kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

"�����"��

�������������������!�����!��������� § 1. Kohaliku teeregistri asutamise ja ka-sutuselevõtmise eesmärk(1) Viimsi valla kohalik teeregister (edas-pidi register) on kohaliku omavalitsuse re-gister, mille asutamise ja kasutusele võtmi-se eesmärgiks on usaldusväärsete andmetekogumine ja säilitamine Viimsi valla terri-tooriumil asuvate kohalike- ja erateede koh-ta.(2) Register sätestab andmete koosseisu jakasutusele võtmise, andmete töötlemise,andmetele juurdepääsu ja registri pidamiseüle järelvalve teostamise ning tema likvi-deerimise korra.§ 2. Registri objekt

Viimsi Teataja 9Registri objektiks on “Teeseaduse” parag-rahvi 4 lõikes 2, paragrahv 5 lõikes 5 ja pa-ragrahvides 6 ja 7 valla- ja eraomandis olevtee koos paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 2 sätes-tatud rajatistega.§ 3. Registri ametlik nimiRegistri nimi on Viimsi valla kohalik tee-register.§ 4. Registri ülesehitus ja registri pidamiseorganisatsiooniline struktuur(1) Registrit peetakse ühetasandilise info-tehnoloogilise andmebaasina ning temaandmete töötlemisel kasutatakse automati-seeritud andmetöötlust. (2) Andmefailid on digitaalsel andmekand-jal, kuhu sisestatakse kõik registrisse kan-tavad andmed. (3) Registrit peetakse kooskõlas seaduseja käesoleva põhimäärusega.§ 5. Registrisse kantavad andmed ja nendeõiguslik re�iim(1) Registrisse kantakse tee kohta järgmi-sed andmed :1) number;2) nimetus;3) omanik või haldaja;4) liik;5) pikkus;6) mulde laius;7) teekatte laius;8) teekatte tüüp.(2) Registrisse kantakse silla kohta järgmi-sed andmed :1) tee number;2) tee nimetus;3) asukoht;4) ületatav takistus;5) nimi;6) number;7) pikkus;8) sõidutee laius;9) normatiivne koormis;10) kandekonstruktsiooni materjal;11) sammaste materjal;12) ehitusaasta.(3) Registrisse kantakse truubi kohta järg-mised andmed :1) tee number;2) tee nimetus;3) asukoht;4) avade läbimõõt;5) avade arv;6) pikkus.(4) Registrisse kantakse raudteeülesõidukohta järgmised andmed :1) tee number;2) tee nimetus;3) asukoht.(5) Registri vastutaval töötlejal on õiguslaiendada registriandmete koosseisu.(6) Registrisse kantavatel andmetel on in-formatiivne tähendus.

(7) Registrist tehakse arhiivikoopiad igalaastal 1. jaanuari seisuga, mis säilitataksevastutava ja volitatud töötleja juures ala-liselt.§ 6. Registriandmete esitamine(1) Tee omanik(ud) või haldaja on kohus-tatud kohaliku tee asjaomases registris re-gistreerima ning teatama registri volitatudtöötlejale kehtestatud tähtaegadel regist-riandmetes toimunud muudatustest.(2) Andmed registrisse kandmiseks esita-vad juriidilisest või füüsilisest isikust teeomanik või selleks volitatud isik .(3) Tee omanik või haldaja on kohustatudtagama registrisse kandmiseks esitatudandmete õigsuse.(4) Ebaõigete andmete avastamisel regist-ris on registri volitatud töötleja kohusta-tud tegema andmete esitajale järelepäri-mise ning viivitamatult asendama needõigete andmetega.§ 7. Andmete registreerimise aluseks ole-vate dokumentide loeteluObjekti andmete registreerimise alusdo-kumentideks on:1) volikogu kehtestatud õigusakt;2) ehitatud või remonditud kohaliku- võieratee kasutusluba;3) vastutava töötleja kehtestatud õigusakt.§ 8. Registriandmete registrisse kandmi-se tähtaegRegistriandmete registrisse kandmise täht-ajad kehtestab registri vastutav töötleja.§ 9. Registriandmete väljastamine(1) Registriandmed väljastatakse elektroo-niliselt või paberkandjal.(2) Registrist väljastatakse andmeid regist-ri vastutavale või volitatud töötlejale esi-tatud kirjaliku taotluse alusel. Taotlusespeab olema märgitud andmete saaja jatema kontaktandmed, päringu objekt, soo-vitud andmed ja nende kasutamise ees-märk.(3) Registriandmete väljastamise aja, and-mete saaja ja andmete koosseisu kohtapeab andmete väljastaja arvestust.(4) Registriandmed on kasutamiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ningavalik-õiguslikele juriidilistele isikuteleneile seadusega või seaduse alusel antudõigusaktides sätestatud ülesannete täitmi-seks ning õigustatud huvi omavatele isi-kutele teabe saamiseks.§ 10. Registrist andmete saamise eest ta-sumise kordRegistriandmete väljastamine on tasuta§ 11. Registriandmete avalikkusRegistriandmed on avalikud kui seadusesei ole sätestatud teisiti.§ 12. Registri andmete kaitse(1) Andmed kantakse registrisse “Andme-kogude seaduse” § 7 lõikes 4 sätestatud

andmekogu kaitsmise abinõusid jälgides.(2) Juurdepääs registriandmetele on kaits-tud parooliga .(3) Registrist tehakse perioodiliselt turva-koopia, mida uuendatakse üldjuhul kuuekuu möödudes. Turvakoopia salvestatak-se korduvkasutatavale andmekandjale jasäilitatakse üks aasta.§ 13. Ebaõigete andmete parandamine jasellest informeerimise kord(1) Registris ebaõigete andmete avastami-sel on volitatud töötleja kohustatud viivi-tamatult asendama need õigete andmete-ga(2) Vajadusel registri volitatud töötlejateeb järelepärimise andmete esitajale, keson kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärin-gu saamisest arvates informeerima voli-tatud töötlejat õigetest andmetest ja vaja-dusel esitama õigeid andmeid tõendavadokumendi.(3) Registri volitatud töötleja on kohusta-tud teavitama registri vastutavat töötlejatebaõigete andmete avastamisest ning tea-tama ebaõigeid andmeid saanud isikuteleõiged andmed. § 14. Registri pidamise üle järelvalvetteostama õigustatud isikud ja järelevalveteostamise kord(1) Järelvalvet registri pidamise üle teos-tavad vastavalt oma pädevusele registrivastutav töötleja ja andmekaitse järelval-veasutus .(2) Registri üle järelevalvet teostama vo-litatud isikul on õigus tutvuda registrissekantud andmete ja nende alusdokumenti-dega, saada teavet andmete andmekogustväljastamise ja kasutamise kohta.(3) Registri pidamisel tekkinud puudusteilmnemisel on vastutav töötleja kohusta-tud likvideerima puudused järelevalvetteostanud isiku määratud tähtajaks.§ 15. Registri pidamise finantseerimisekordRegistri pidamist finantseeritakse vallaeelarvest.§ 16. Registri likvideerimise kord(1) Registri likvideerimise otsustab voli-kogu.(2) Register likvideeritakse “Andmekogu-de seaduses” sätestatud korras .(3) Registri likvideerimisel otsustatakseandmete kuulumine hävitamisele või üle-andmine teise andmekogusse või riiklik-ku arhiivi , samuti määratakse üleandmi-se või hävitamise tähtaeg .(4) Andmete üleandmine või hävitaminetoimub registri volitatud töötleja poolt re-gistri vastutava töötleja vastutusel.(5) Andmete üleandmisel või hävitamiselkoostatakse vastav akt .

10 Viimsi Teataja

�����������.

�����������������

�����

!�����������Uute maa maksustamishindadega seoses ot-sustas Viimsi vald maksta maamaksu toe-tust, mis vähendab pensionäride ja vähe-kindlustatud elanike maksukoormust.

Vastavalt 1. veebruarist kehtima haka-nud "Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoe-tuste määramise ja maksmise korrale" onmaamaksutoetust õigus taotleda Viimsi val-la elanike registris olevatel pensionäridel,vähekindlustatud elanikel ja paljulapselis-tel peredel (neli ja enam last), kes on01.01.2002.a. seisuga omanud või kasuta-nud Viimsi vallas elamumaad vähemalt viisaastat.

Toetust makstakse ühele isikule ainultühe maatüki maamaksu osas. Toetuse suu-rus võib olla kuni 50% maamaksu sum-mast, kuid mitte rohkem kui 500 krooni.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada val-la sotsiaalametile avaldus (blanketi saab val-lavalitsusest), Maksuameti teatise koopiaaastas tasumisele kuuluva maamaksu koh-ta, kviitungi koopia esimese sissemakse soo-ritamise kohta ja sissetulekut tõendav do-kument (koopia pensionitunnistusest võitöötukaardist, palgatõend).

Avaldusi võetakse vastu alates 15. ap-rillist Viimsi vallavalitsuse sotsiaalametisesmaspäeviti ja neljapäeviti kella 9.00-12.00 ja 14.00- 17.00. Avalduste laekumi-se viimane tähtaeg on 1. juuni.

�����������������������������������

kab.nr. telefon E T K N R

Perearst R.Polli 35 6059025 08.00-12.00 12.00-16.00 08.00-12.00 15.00-19.00 08.00-12.00Sisearst H.Öpik 12 6059012 14.30-18.30 08.00-12.00 11.00-15.00 08.00-12.00 08.00-12.00Sisearst T.Talijärv 7 6059082 11.00-15.00 08.30-12.30 08.30-12.30 14.30-18.30 10.00-14.00Perearst K.Kaarlõp 30 6059029 09.00-13.00 15.00-19.00 15.00-19.00 09.00-13.00 09.00-13.00

Enn Rei: Viimsi perearstidele ontöötingimused loodud

Viimsi vallavolikogu sotsiaalkomisjoniotsuse alusel määratud toetus makstakse väl-ja Viimsi vallavalitsuse kassast või kantak-se taotleja pangaarvele avalduse laekumi-sele järgneva kuu 20. kuupäevaks. Näiteks,kui avaldus on laekunud 25. aprillil, siismäärab 15. mai vallavolikogu sotsiaalko-misjon toetuse suuruse ja väljamaksmine onalates 20. maist.

Reet Järv, sotsiaalameti juhataja

"������!�������Vallavalitsus kinnitas 30. jaanuari istungilperearstide toetamise korra Viimsi vallasaastal 2002.Viimsi neli perearsti saavadkokku 133 600 krooni toetust aastas, misteeb ühe perearsti toetussummaks ca 2800krooni kuus.

"Vallavalitsus otsustas toetada perears-te võrdselt, arvestades keskmist nimistu suu-rust 2000 patsienti perearsti kohta ja 1,5kroonist lisatasu ühe patsiendi kohta kuus,"selgitas abivallavanem Toomas Tauts. Korrakohaselt esitavad perearstid vallavalitsuse-le igal kvartalil aruande nimistu suurusekohta.

Perearstisüsteemile ülemineku häid jahalbu külgi analüüsides tõi Viimsi Haigladirektor Enn Rei positiivsena esile valla tä-helepaneliku suhtumise, kes on eraldanudperearstidele vahendeid ka kaasaegse arvu-titehnika soetamiseks. AS Viimsi Haiglaomalt poolt on kindlustanud perearstid ruu-mide ning telefoni- ja internetiühendusega.

Osa teenuseid on aga Haigekassa hin-nakirja järgi teenindajasõbralikumad kui tei-sed, nentis Rei perearsti süsteemi miinustekohta. Näiteks on vajalikul määral väärtus-tamata töö lastega, kuigi väikesed lapsednõuavad pidevat hoolt, tähelepanu ja erios-kusi. Lastearstid võinuksid Eestis oma eri-ala säilitada, sest laps ja täiskasvanu on vägaerinevad.

"�������������������������������������

Vallavolikogu võttis 12. veebruari istungilvastu uue toimetulekutoetuse maksmise kor-ra ning kehtestas alalise eluaseme alalistekulude toetuse piirmäärad.

Toimetulekutoetust makstakse igakui-selt Viimsi valla elanike registrisse kantudisikutele, kelle tulud pärast eluasemekulu-de katmist normpinna ulatuses jäävad allatoimetulekupiiri. Vabariigi Valitsuse kehtes-

tatud toimetulekupiir minimaalsetest tarbi-miskuludest lähtuvalt on 500 krooni ühe ja400 krooni iga järgmise pereliikme kohta.

Registreerimata töötu arvatakse toime-tulekutoetuse saajate hulka vallavalitsusekorralduse alusel, kui ta osaleb abitöödelvõi koolitus- ja ümberõppe kursustel. Koos-kõlastatult Viimsi Vallavolikogu sotsiaalko-misjoniga saavad toetust tööotsijad, kel onlõppenud töötu staatus ja teised riskirüh-mad.

Toimetulekutoetust arvutatakse kõigipereliikmete sissetulekute (neto töötasu) janormeeritud eluasemekulude alusel. Norm-pinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekon-naliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 pere-konna kohta. Üksi elava pensionäri eluruu-mi normpind on kahetoalise korteri üldpindja suurema tubade arvuga korteri puhulmitte rohkem kui 51m². Eluasemekulude-na ei arvestata eelnevat võlgnevust. Võlg-nikud võivad saada toetust, kui on tehtudkirjalik kokkulepe teenuse müüjaga võlga-de tasumise kohta.

Eramuomanikele ja ettevõtlusest tulusaavatele perekondadele makstakse toime-tulekutoetust vallavalitsuse korralduse alu-sel.

Toimetulekutoetuse saajad määrab val-lavalitsus iga kuu 20. kuupäevaks. Toetus-summa jõuab taotleja pangakontole hilje-malt 30. kuupäevaks.

Järgmise kuu toetuse saamiseks tulebvalla sotsiaalametis täpsustada andmeidenne 20. kuupäeva.

Lisainfo: sotsiaaltöötaja Eldi Pärdi, tel60 66 825. Vastuvõtt sotsiaalametis on igalesmaspäeval kell 14–17 ja neljapäeval kell9–12 ja 14–17.

/����!�����������!����

��Vallavalitsuses 6. veebruaril toimunud nõu-pidamisel valda teenindavate transpordiet-tevõtete Devori Reisid ja Harjumaa Liinidjuhtidega oli päevakorras ühistransporti re-guleeriva seadusloome täiendamise vajadusja ühistranspordi korralduse kitsaskohadvallas.

Nõupidamist juhtinud abivallavanemRein Frolov tegi osalistele ettepaneku kok-ku kutsuda esinduslik ümarlaud riigimaan-teede ja vallateede hooldajate ning trans-pordifirmade esindajatega. Täpsustamist

Viimsi Teataja 11vajavad eri osapoolte kohustused ja vastu-tus, paremat kooskõlastamist sõiduplaanid,samuti on vajalik ajakohastada ühistrans-pordi lubade saamise tingimusi.

Valla kommunaalameti juhataja AugustKiisk tutvustas äsjavalminud Viimsi vallatranspordikaarti, kus kirjas valda teeninda-vate transpordifirmade AS Devori Reisid,Tallinna Autobussikoondise AS, ASTEMPTRANS, OÜ SEVA-R, AS Harju-maa Liinid busside sõidugraafikud. Viimsivalla transpordikaardil on näha kõikide lii-nibusside teekonnad. Ilmastikukindlad OÜMedia LAB poolt valmistatud stendid pai-galdas OÜ Veega Grupp bussipeatustesseveebruari keskel.

�$�0�!���$���1��“Usume, et need kolm tähte hakkavadviimsilastele peagi märkima tervist,sporti ja meelahutust,” ütleb SPA ho-tell Viimsi Tervis juhatuse esimees Pee-ter Kukk maikuus valmivat ja juba prae-gu pilkupüüdvat Haabneeme kerkivathoonet tutvustades. “Kuigi ladinakeel-se mõttetarkuse spanus per aquam ot-sene tõlge on tervis läbi vee, pole tege-mist siiski klassikalise veepargiga, nagumõnel pool ajakirjanduses juttu on ol-nud, vaid mitmekülgse vaba aja kesku-sega.”

Keskuse ehitustööd algasid eelmi-se aasta 10. septembril, OÜ Viimsi Ter-vis asutati juulikuus.

“Oleme suurt rõhku pannud erine-vate tänapäevaste teenuste pakkumise-le, et oleks meelepärast ja ka taskuko-hast igale eale ja maitsele,” sõnab OÜViimsi Tervis direktor Andres Tiik.“Kuuerajalises 25-meetrises basseinissaab olema kolm rada sportlastele jateine pool lihtsalt suplemiseks või vee-aluse massaazhi nautmiseks. Väiksemassuruõhuga mullivannis ehk jacuzzisvõib niisama aega maha võtta. Omabasssein on väikestele lastele ja ujumi-se algõpet on võimalik korraldada suu-re basseini madalamas osas.

Ujula juurde tuleb leilisaun, auru-saun ja spetsiaalne saun neile naistele,kes ei talu kuumust, kuid kusinfrapunaste kiirte toimel higistamineon isegi intensiivsem kui tavalises sau-nas. Aeroobikasaal saab spetsiaalsedvetruvad põrandad, mis kaitsevad jala-liigeseid liigse põrutamise eest, saalison ka kaasaegne muusika – ja video-

tehnika. Samuti on vabaajakeskuse poo-lel jõusaal.”

Saaremaalt pärit mees teab, midaräägib. Andres Tiik on juhtinud Kures-saare tervisekeskus Meri ehitust ja sa-natooriumi tööd. Varem on Eesti Mere-hariduskeskuse lõpetanud Andres juh-tinud Tallinna sadama haldusosakonda.Viimsis elab Andres seitsmendat aas-tat.

Tervisekeskus hakkab pakkumakõikvõimalikku taastusravi: massaazhe,vesi- ja mudaravi, magnet- ja laserravi,elektri- ja parafiiniravi. Hingamisteedehaigusi saab ravida soolakambris, miseriti tõhus kurguhaiguste ja allergiatepuhul. Ravivõimlemisega saab tegele-da nii vees kui kuival maal, nii noortekui eakamate rütmis. Juba ainuüksikaasaegsesse ilusalongi on omanikudinvesteerinud 1,5 miljonit krooni.

Rahakott ei pea tulles puuga seljasolema, tõrjub Tiik kahtlusi ja lubab, etteenused tulevad mõistliku hinnakirjaalusel. “On juba sõlmitud kokkuleppedViimsi Haiglaga teenuste vahetamiseosas – hakkame ostma haigla ravitee-nuseid ja tahame omalt poolt pakkudataastusravivõimalusi haigla patsientide-le. Samamoodi loodame vallaga kokku-leppele jõuda ka tulevase spordihallitennise- ja squashiväljakute kasutami-ses.”

“Kiire rikastumise äriidee see eiole,“ kinnitab Peeter Kukk. “See on in-vesteering tulevikku, mis kulutusi tasategema hakkab alles aastate pärast, kuigi110 miljonit krooni on tulnud kõik era-ja laenukapitalist. Pigem mängib siin kaa-

"22.�2'�3'3'�$�����Iga-aastane Viimsi valla laste lauluvõistlustoimub pühapäeval, 10. märtsil algusega kell12.00 Viimsi Kultuurikeskuses (Nelgi tee 1).Osaleda võivad kõik Viimsi vallas elavad lap-sed olenemata sellest, kus nad õpivad, milli-ses lasteaias käivad või kodused lapsed.Vanuserühmad:3-4 aastased (sünd. 1998-1999)5-7 aastased (sünd. 1995-1997)8-9 aastased (sünd. 1993-1994)10-12 aastased (sünd. 1990-1992)13-15 aastased (sünd. 1987-1989)16-18 aastased (sünd. 1984-1986)Arvesse läheb laulja vanus seisuga01.01.2002.a.

Saade: laulude saatmisel võib kasutada eri-nevaid variante- fonogrammid (kassett, minidisk, CD)- klaver või mõni teine muusikainstrument

Hindamine:����������������������������������

- hindamisele lähevad musikaalsus (intonat-siooni puhtus), selge diktsioon, elementaar-ne laulutehnika (fraasitunnetus, hingamine),individuaalsed hääle omadused (tämber, ula-tus), terviklik interpretatsioon (dünaamilineülesehitus, saatja ja laulja koostöö, laulu sõ-numi karakteerne esiletoomine, emotsionaal-sus)����������������������������������������������

��������������� ���������� ���� ���!������

"�����#�����$������������������ �������

#�����������������%����������&��������'���

����!���((�

REGISTREERIMINE TOIMUB KUNI 04.MÄRTSINI 2002 !!!Informatsioon ja registreerimine: MTÜ Viim-si Huvikeskus, Nelgi tee 1, 74001 Viimsi valdViimsi Huvikeskus 60 66 838Ita-Riina Pedanik 051 03 458Kalle Erm 050 59 043e-post: viimhuvi@online.eeJõudu soovides ja julget osavõttu oodates!Korraldajad

12 Viimsi Teataja

�����������Elza Kimbergil ja Tõnu Kauberil sün-dis 19.detsembril 2001.a. poeg GERTKatrin ja Janno Maistel sündis 17.jaa-nuaril 2002.a. tütar EMILIPille ja Alar Roosil sündis 19.jaanua-ril 2002.a. poeg RAIKOLoona Voitesel ja Raimo Leppmetsalsündis 24.jaanuaril 2002.a. tütar JO-HANNAIngrid Ilsjanil sündis 28.jaanuaril2002.a. tütar LIIS LAURAKaire ja Kaarel Lossil sündis 31.jaa-nuaril 2002.a. tütar KATHLEENCärlin Kirstil sündis 31.jaanuaril2002.a. tütar CASSANDRAAve Vohul ja Mart Metsisel sündis1.veebruaril 2002.a. tütar EMMAJaanika Vallistel ja Ulvar Leipalulsündis 4.veebruaril 2002.a. poegUKU

�����

��������������������������22. veebruaril toimus Muusikakoolis Viimsi Vallavalitsuse vastuvõtt

beebidele ja nende vanematele. Tegemist on ilusa traditsiooniga, kus valla-valitsus tervitab 15 uut ilmakodanikku koos vanematega. Seekordsel vas-tuvõtul olid 2001.aasta lõpus ning 2002.aasta alguses sündinud lapsed janende vanemad.

Beebide vastuvõtu korraldab vallavalitsus koostöös Muusikakooliga.Seekord tervitas viitteist peret abivallavanem Toomas Tauts. “Soovin va-nematele südamest õnne suure perekondliku sündmuse puhul, sest olgemausad, tänases Eestis on lapse sünd suur perekondlik kordaminek, ” ütlesTauts. Peale sõnavõttu ning Viimsi Muusikakooli noorimate õpilaste kont-serti kingiti lastele sodiaagi märgiga hõbelusikad ning lapsevanemad saidkätte Viimsi valla sünnitoetuse.Vastuvõtu korraldas Viimsi Vallavalitsuse sotsiaalamet.

sa kodukoha patriotism – olen elanudViimsis juba üle 20 aasta ja ehitamiseloleme mõelnud eelkõige viimsilaste va-jadustele, sest ehituskrunte pakuti sood-samalt mujalgi. Vabaajakeskus toobViimsisse sada uut töökohta,” selgitab ta.“Huvi töövõimaluste vastu on suur, jubapraegu on käinud küsijaid palju. Omaltpoolt kinnitan, et soovime võimalikultpalju pakkuda töökohti Viimsi elanikele,nii noortele kui pensionäridele. Vajamepalju teenindavat personali, mõnes vald-konnas anname väljaõppe kohapeal. Ar-vestama peab, et töö on vahetustega. Loo-mulikult ootame ka spetsialiste, nt mass-ööre, administraatoreid. Kui on huvi, pa-lume läkitada oma töösoov ja elulookir-jeldus (hariduskäigu ja töökogemuse kir-jeldus ning kontaktandmed) aadressil –Nelgi tee 1, OÜ Viimsi Tervis tel 6066846.

Kahesajakohalises restoranis hakkabolema programm igal õhtul. Selline, mispakub huvi vanematelegi kui diskoeali-sed. Loodame, et erinevad kavad paku-vad pinget keskealiste igale maitsele. Igalõhtul on elav muusika. Piletihind peaksolema vastuvõetav. Usume, et ka hotellikülastaval kahesaja kaheksal turistil (niipalju on SPA hotellis kohti) on huvitavviimsilastega tuttavaks saada.

SPA hotell Viimsi Tervis on juba prae-gu teinud head reklaami Viimsile tervi-kuna. Oleme tutvustanud keskust seits-mes Soome ja Rootsi ajakirjas, milletiraazh on kokku üle 700 000. Tänasekson tulnud kohtade tellimusi Soomest,Rootsist, Saksamaalt ja mujaltki.”

Viimsi elanikud on oodatud SPA ter-visekeskuse lahtiste uste päevadele 11.mail.

Toimetus

+����!�����������

���������!�����

������23. jaanuarist kuni 19. veebruarini alga-tas Viimsi Vallavalitsus järgmised detailpla-neeringud:1. Rohuneeme külas, Rohuneeme tee 119(elamukruntide planeerimine);2. Metsakasti külas, Kreegi tee 11 (aiamajaümberehitamine elamuks);3. Viimsi alevikus, kinnistul Pärna (kinnis-tu jagamine ja hoonestustingimuste määra-mine);4. Tammneeme külas, kinnistul Tominga IV(kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste

määramine);5. Tammneeme külas, maaüksusel Nõlva-ku (hoonestustingimuste määramine).4. märtsil toimuvad Viimsi vallamajas (Nelgitee 1) järgmiste detailplaneeringute avalikuväljapaneku tulemusi tutvustavad avalikudarutelud:1. Pärnamäe külas, maaüksus Allika-2 - kell9.00;2. Äigrumäe külas, maaüksus Sepa - kell9.30;3. Lubja külas, maaüksus Kõrgemaa - kell10.00;4. Pringi külas, Rummu tee 14 - kell 10.30;5. Viimsi alevikus, maaüksus Tuulekivi - kell11.00.Ülaltoodud detailplaneeringud olid ava-likul väljapanekul 18. veebruarist kuni3. märtsini.Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) on 25. veeb-ruarist kuni 10. märtsini kella 8.30 - 17.00(reedeti 8.30 - 16.00) avalikul väljapanekuljärgmised detailplaneeringud:1. Leppneeme külas, maaüksused Lepa I -IV2. Randvere külas, maaüksus Aadu.Nimetatud detailplaneeringute avaliku väl-japaneku tulemusi tutvustavad avalikud aru-telud toimuvad 11. märtsil Viimsi vallama-jas (Nelgi tee 1) järgmiselt:1. Leppneeme külas, maaüksused Lepa I -IV - kell 9.00;2. Randvere külas, maaüksus Aadu - kell9.30.08. märtsist kuni 22. märtsini kella 8.30 -17.00 (reedeti 8.30 - 16.00) on Viimsi val-lamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekulMuuga külas asuva Muuga sadama lääne-osa detailplaneering koos strateegilise kesk-konnamõju hindamise aruandega.Nimetatud detailplaneeringu avaliku välja-paneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toi-mub 25. märtsil Viimsi vallamajas kell10.00.

Viimsi Teataja 1322.12Mehed 6km-38 osav. 2.(1.) URMOALLING 16.19; 8.(2.) KALEVKREEKMAN 18.44; 14.(3.) TEETTAMMISTE 19.04; 16.(4.) TIITPAPPEL 19.45; 24.(5.) HANNESPOOL 21.28; 25.(6.) MARTIN ROOTS22.32; 26.(7.) RAEL ROOTS 22.47;33.(8.) MATHEW EDMINSTER 25.10Mehed 12km-16 osav. 4.(1.) URMOALLING 34.13; 8.(2.) KALEVKREEKMAN 39.32 11.(3.) TIIT PAPPEL 41.09Mvet.I 6km-19 osav. 2.(1.)MANIVALD LUIDRE 17.52; 4.(2.)MATI PREITOF 18.33; 8.(3.) KAIDOMETSMA 20.26; 12.(4.) ARVO RAJA22.15Mvet.I 9km- 9 osav. 2.(1.)MANIVALD LUIDRE 27.44Mvet.I 9km 4.(2.) MATI PREITOF29.14; vv.(3.) ANDRES JAANUS33.30; 8.(3.) ARVO RAJA 34.40Mvet.II 6km-22 osav. 4.(1.) JAANVIIRMAA 19.42; 6.(2.) ENN TASA22.08; 16.(3.) MIHKEL ROOTS 27.10

KOROONA PAARISMÄNGUDEStoimusid 2. ja 3.veebruaril Kehra Kesk-koolis. Tavapäraselt olid esimese päevakavas paarismängud meestele ja naistelening teisel päeval segapaarismängud.Kahe päeva kokkuvõttes tuli Viimsi nii 13omavalitsusüksuse kui 10 koroonamängu-klubi vahelises arvestuses ülekaalukaltvõitjaks.

Koroonamänguklubist (KMK) ”Viim-si” osales mõlemal päeval kokku 16 meestja 10 naisvõistlejat. Meeste paarismängus,kus konkureerimas oli 41 paari, tulid Viim-si klubi mehed GERT MÜIL ja KALEVRAIDLEPP teisele kohale. Esikümnessejõudsid veel ANTS ja INDREKOOPKAUP (4.koht) ning MIHKEL LE-PIST koos Allan Vauperega KMK-st Keh-ra (8.koht).

Naispaare oli võistlemas 17 ning esi-kümnesse jõudis meie klubist kolm paari.Võitjaks kuulutati EHA PESUR-AND-REA UUSTULND, kolmas koht japronksmedalid läksid TIIA ADAMSON-MERI ARROLE ning paremuselt seits-mendaks jäid KAI MERERAND-MARI-LIIS MUULMANN.

Teisel päeval võistles segapaarismän-gus 28 paari. Viimsi klubist tuli võitjaksANDREA UUSTULND, kes mängis koosKMK KeSa mängija Rein Sarapikuga.GERT MÜIL koos Lääne-Viru MSK män-gija Annele Lelloga sai kolmanda koha.7.kohale jäid JAANIKA LAKS-KALEVRAIDLEPP.

EESTI VALDADE X TALIMÄNGUDpeeti Tartu valla korraldusel 15.-17. veeb-ruarini Lähtel. Saadud punkte kokkulüües sai Viimsi võistkond talimängu-del 58 valla võistkonna hulgas 7. koha.Harjumaa valdadest olime esimesed Rae,Kiili ja Saku ees. Võidu võttis traditsioo-niliselt Tartu vald, kellele jääb ka järgmi-sel aastal korraldamise rõõm.Põhiala - suusatamine tuli lund otsides viiakümnekonna kilomeetri kaugusele Veduküla suusaradadele, kus kahel päeval 4kmpikkusel ringil paremus selgitatigi. Viimsikoondis läks finaalmängudele 12 suusata-ja, 3 lauatennisemängija ning 3 maletaja-ga.

Esimese päeva individuaalsõitudes tulimeie parim suusamees RAIVO PÄRN-PUU 8 km distantsil 6. kohale ajaga20.19,9, URMO ALLING 24.kohale aja-ga 21.26,4 ja KALEV KREEKMAN42.kohale ajaga 23.24,8. Meeste põhiklas-sis oli võistlejaid 57. Nooremate naisve-teranide klassis suusatas MARGITKOTTISE 4km ajaga 15.40,9 ning tuli 10konkurendi hulgas 8. kohale. Nooremaidmeesveterane oli sõitmas 21 ning nendeseas tuli 8km distantsil 11.kohaleMANIVALD LUIDRE ajaga 24.05,7; 13.kohale MATI PREITOF - 25.09,6; 18.kohale ARVO RAJA - 27.42,2; 19. koha-le KAIDO METSMA - 27.42,3 ja 21. ko-hale HURMAS KLEEMAN -30.14,7. Va-nematest veteranidest oli Viimsist ainsana4km rajal JAAN VIIRMAA - ajaga 13.10,5- 18 võistleja hulgas 11. koht.

Teisel päeval kavas olnud teatesõitudes4x4km sai Viimsi-I meeskond (URMOALLING, RAIVO PÄRNPUU, KALEVKREEKMAN, MEELIS TASA) 24 mees-konna hulgas 10.koha ja Viimsi-II mees-kond (MANIVALD LUIDRE, JAANVIIRMAA, HURMAS KLEEMANN,MATI PREITOF) 23.koha.

Kahe päeva kokkuvõttes sai Viimsi 27suusatamises osalenud valla seas 9 koha.Võitsid lume poolest rikkamad - Tartu, Ote-pää ja Sõmeru.Viimsi malevõistkond - ESTERLEUSKA, VALDO MÜÜTNIK, KALEVTÕNTS - said 12 finalisti hulgas 6.koha.Lauatennisevõistkond - SIRJE VÄRAVAS,ALLAN KOTTISE, MART KRAUT - tuli16 finalisti hulgas samuti tublile 6. kohale.Neljanda arvesse mineva alana tõi meestekorvpall meile BC HAABNEEME näolalagrupimängudelt kaasa 16.-23. koha.

Suur tänu vapratele Viimsi sportlasteleja loodame, et järgmised aastad toovad meievallale lisa nii elavjõus kui tulemustes. Kõiktulevased koondise kandidaadid võivad jul-gesti spordimetoodikuga ühendust võtta,

)����

������������������������������peeti Tallinna spordihallis 16.ja 17.jaanua-ril. Esimesel päeval võistlesid kooliõpila-sed, teisel päeval noored ning täiskasva-nud atleedid. Kuna võistlused langesid ar-gipäevasele ajale, jäi nii mõnigi tulemusparemaid aegu ootama.Viimsi noortest said kaks tütarlast täis-komplekti medaleid. Alla 16-aastastest(TU16) tuli MARI JÄRVIS kaugushüp-pes 50 osavõtjaga võistluses tulemusega4.98 võitjaks, kõrgushüppes (27 osavõt-jat) tulemusega 1.57 hõbemedalile ning60m jooksus (58 osavõtjat) ajaga 8,8 kol-mandaks. Alla 18-aastastest tütarlastest(TU18) võitis KARIN NUGIS tulemuse-ga 11.14 kuulitõuke, kõrgushüppes saavu-tas 1.50 ületades hõbemedali ning pronks-medal tuli 60m tõkkejooksus tulemusega9,78.Mõlemad neiud treenivad spordiselt-sis ”Kalev”.

Põhiklassis võitis TIINA TROSS800m jooksu ajaga 2.25,34. RUUTRÄTSEPP tõukas kuuli 13.79 ning saa-vutas hõbemedali. Veteranide klassi kuu-luv MATI MÄRTSON saavutas samasvõistluses endast nooremate järel tulemu-sega 10.59 neljanda koha. Meeste kõrgus-hüppes kuulus kolmas koht ANTI ROOT-SILE tulemusega 1.75. Tiina Tross ja AntiRoots on valla spordiseltsi ”Marathon”liikmed.

MURDMAASUUSATAMISES toimu-sid 26.jaanuaril Kõrvemaa Matka-ja Suu-sakeskuses Aegviidu lähistel. ArvestadesHarjumaa Spordiliidu spetsialistide headsuusailma tellimise oskust ning vastutu-lelikkust, õnnestus samal ajal läbi viia kaViimsi valla meistrivõistlused. Väljavõ-te protokollist näitab niisiis viimsilastekohta maakondlikel meistrivõistlustel ningvalla meistrivõistlustel.Tüdrukud”C” 1,5km-21 osav. 13.(1.)HILLE SAVI 9.15Naised 3km-11osav 7.(1.) INGRIDROHT 13.40; 9.(2.) KRISTIINAARUSOO 15.36)Nvet.I 3km-13 osav 7.(1.) IMBI SAVI14.21Nvet.I 6km- 9 osav. 5.(1.) RIIN ÕNG25.44Poisid”C” 3km-33 osav. 28.(1.)LAURI JAANUS 16.59Poisid”B” 6km- 8 osav. 4.(1.) ALARIPREITOF 21.23Poisid”A” 6km-14 osav. 6.(1.) TANELLIKK 22.02; 10.(2.) TANEL PREITOF

14 Viimsi Teataja

kui tunnevad endas jõudu esineda nii valla,maakondlikul kui vabariiklikul tasandil!Järgmised valdade vabariiklikud võistlusedon suvel ja suvealadega – võrkpallis, ker-gejõustikus, jalgrattakrossis, köieveos jamälumängus 29. juunil Türi vallas.

Tiia Tamm,spordimetoodik

Vald on järjepidevalt toetanud spordi-klubide tööd. Millised on kriteeriumid,mille järgi spordikomisjon toetust mää-rab?

Tinglikult jaguneb toetus kolmeks: spor-diklubide tegevustoetus, piirkondlike spor-diürituste korraldamise kulud ning investee-ringud spordiobjektide ehitamiseks ja kor-rashoidmiseks, selgitab Tiia Tamm. “Spor-diklubide toetuse põhitingimus on süste-maatiline tegelemine noortega, s.t. iga alaklubi peab ise kasvatama omale järelkas-vu. Klubi peab olema registreeritud soovi-

.���������!���������4.märts kell 13.30 Viimsi koolidevaheli-ne saaliturniir jalgpallis,1.-2;3.-4.kl.õpilastele, Püünsi koolis9.märts Viimsi valla meistrivõistlusedvõrkpallis Viimsi KK võimlas, kell 11.00naised, kell 13.00 mehed10.märts Harjumaa meistrivõistlusedlauatennises Tallinnas13.märts Harjumaa koolidevahelisedvõistlused sisekergejõustikus,Tallinnas13.märts kell 18.30 Eesti naiste meistri-võistluste poolfinaalmäng võrkpallis:Viimsi MILSTRAND-Viljandi Volle/Metallitööstus,Viimsi Kk16.märts kell 10.00 Eesti võistkondlikudmeistrivõistlused koroonas, Pärnus16.märts Eesti naiste meistrivõistlustepoolfinaalmäng võrkpallis: Viljandi Vol-le/Metallitööstus-Viimsi MILSTRAND,Viljandis17.märts kell 14.00 Eesti naiste meistri-võistluste poolfinaalmäng võrkpallis:Viimsi MILSTRAND-Viljandi Volle/Metallitööstus,Viimsi Kk18.märts kell 10.00 Viimsi lahtine märt-siturniir jalgpallis,1986 a.s. poisid,ViimsiKk19.märts kell 10.00 Viimsi lahtine märt-siturniir jalgpallis,1987-88 sündinudpoistele,Viimsi Kk18.-24.märts Harjumaa meeste meistri-võistlused korvpallis, finaalmängud, Kei-las20.märts Eesti naiste meistrivõistlustepoolfinaalmäng võrkpallis: ViljandiVolle/Metallitööstus-Viimsi MILSTRAND, Vil-jandis23.märts Saku segapaarismängu võistlu-sed koroonas, Saku Instituut23.märts Harjumaa meistrivõistlusedvõrkpallis,alagrupimängud naistele jameestele Loo SH24.märts vajadusel Eesti naiste meistri-võistluste poolfinaalmäng võrkpallis: Vil-jandi Volle/Metallitööstus-Viimsi MILS-TRAND, Viljandis.27.märts PRAHA CUP ”D” van.-kl.poistele käsipallis Prahas29.-30.märts A. Kaldaru mälestusvõist-lused koroonas, Loo SH7;14;21;28.märtsil Viimsi tervisesport-laste ujumistund Loo ujulas.NB! Lähiajal toimuvatele võistlustele - Viim-si meistrivõistlustele võrkpallis 9.märtsil jaHarjumaa meistrivõistlustele lauatennises10. märtsil palun teatada oma osavõtusoo-vist varem ette spordimetoodiku telefonil 6066 911 või 051 965 243.

Stardirajal on Manivald Luidre (vasakul) ja Kaido Metsma – Viimsi vallameistrivõistluste kuuekilomeetrise distantsi esimene ja kolmas koht

tavalt Viimsi valda ning treenima meie val-la noorsportlasi. Enne toetuse taotlemisttuleb läbi teha aastane “katseaeg”, s.t. pea-le klubi mittetulundusregistrisse kandmisttuleb vähemalt aasta oma elujõudu ning te-gutsemistahet tõestada. Toetuse taotlusejuurde kuulub ka korrektne dokumentat-sioon eelmise tegutsemisaasta aruandluse-ga. “

Mullu said valla spordiklubid oma te-gevuse toetuseks 583 300 krooni. Suure-mad toetuse saajad olid Viimsi Võrkpalli-klubi 180 000 krooniga, Viimsi Noorte Jalg-palliklubi ”Viimsi Mehepojad”108 000krooniga, Spordiselts ”Marathon” 67 000krooniga ning käsipalliklubi Viimsi HC 60000 krooniga. Tehnikaklubidest sai ainsa-na toetust Kahro Racing MC motoklubi 15000 krooni. “Iga aastaga tuleb soovijaidjuurde, mistõttu aasta algus on spordikomis-joni töös üsna pingeline,” ütles Tiia Tamm.“Spordikomisjon on valmis uuteks mõtte-talguteks meie kõigi tervise heaks.”

VT

Viimsi Teataja 15

%����

���������Soovin üürida juulikuul mere lähedal olevamaja kaheksale inimesele 2-3 nädalaks.Hind kokkuleppel. Teated tel 60-11-564.

���

50. aastane naine soovib koduabilise koh-ta. Vastav töökogemus olemas. RajoonMeriväljalt Rohuneemeni. Tel õhtuti pärastkella kuut: 055 926 414 ja 601 1363.

���

Vajatakse inglise keele õpetajat 3. klassitütarlapsele. Tel 056 49 77 10.

���

Tia Kaskevitsh soovibandmeid oma neiupõlvesõbratari Lilli Kurnim´ikohta (pildil), kes õppisKuivajõe koolis ja elasKosel. Kõik teated on te-retulnud telefonil 056 6586 28 ja aadressil Kehra,Kooli 12-21.���

Soovin osta korterit Viimsis või vahetada2-toalise 43 m2 korteriga. Korteris ahi-,elektriküte, kamin, WC ja dush eraldi. Keld-rid. Asub heas rajoonis. Liiklus - tramm nr4 ja 2 maja lähedal. Oodatud kõik pakku-mised. Tel 6011 804, 052 188 66.

���

Veoteenused: ehitusmaterjalide vedu, koli-mine jm transport, telefon 056 48 49 79.

Viimsi Keskkool ootab enne 1995.a. 1. oktoobrit sündinudlapsi 1. klassi. Palume registreeruda hiljemalt 31. maiks2002. Kaasas peab olema lapse sünnitunnistus ja ühelapsevanema pass. Tutvumisvestlused nendele lastele, kesei käi “Piilupesas”, toimuvad 3. juunil. Kellaaegtäpsustatakse kantseleis.

Kantselei on avatud tööpäevadel 8.00 – 16.00,koolivaheajal 18. – 22. märtsil 9.00 – 13.00.

Tel. 6066 902, 6066 904e-post: kool@viimsi.edu.ee

Viimsi Keskkool annab teada, et 29.-31. märtsil toimub riigikaitsekursuse raamesabiturientidele väljaõppelaager Jõelähtme vallas Koogil Kalevi pataljoni polügonil.

Lastevanemaid jt huvilisi oodatakse külla laupäeval, 30. märtsil kell 12.00 kuni15.00. Paiga leidmisel on parimaks orientiiriks Jõelähtme vallavalitsus, kust tulebsuunduda Ihasalu poole (umbes 6 km). Teemärgid on väljas.

Lähem info: nooremleitnant Kalle Lepik, 056 912 894.

Loodusteaduste ÕPETAJAsaab tööd Püünsi Põhikoolis

alates märtsikuustNB! Täiskoormus

Info 606 6919pyynsi@mail.edu.ee

VIIMSI MUUSIKAKOOLootab

KEVADKONTSERDILE15. märtsil 2002.a. kell 19.00

Viimsi Kultuurikeskuses, Nelgi tee 1

Viimsi Vallavalitsus võtab peremehetavarana arvele Haabneeme alevikus asu-va rannamuuli, mille omanik on teadma-ta. Vastuväited ja pretensioonid esitadakirjalikult hiljemalt 19. aprilliks 2002 kir-jalikult Viimsi Vallavalitsusele aadressil:Viimsi vald, Viimsi alevik, Nelgi tee 1.

Viimsi kaitseliitlased avaldavadkaastunnet Viimsi kompanii pealikule

Retjard Väljaotsale isaARNOLD VÄLJAOTSA

surma puhul

Korstnapühkimisteenused japottsepatöödRoland Aderov,Rohuneeme tee 135, tel 601 66 42

Viimsis on uus prillipood!!!• Võimalus valida raamid internetis• Lai valik kvaliteetseid prilliraame• Ostu korral tasuta silmakontroll• Klaaside paigaldamine• Soodsad avamishinnad ja sooduspakkumised

Optiweb Group OÜ, Kaluri tee 5www.optiweb.ee Tel. 053 400 808

�����������

���

Pühapäeval, 10. märtsilkell 12.00

Viimsi Kultuurikeskuses

VIIMSI VALLA LASTE LAULU-VÕISTLUS

Publikul võimalus valida oma lemmikigas vanuserühmas

Parimad lauljad pääsevad Viimsitesindama lauluvõistlusele "Harjumaa

Laululaps 2002"Tule oma sõbrale pöialt hoidma!

Pääse 10 krooni

PÄEVAD TÄISTEATRIT JARÕÕMU !!!

21.-23.märts Viimsi Kultuurikeskuses

Harjumaa Kooliteatrite FestivalTEATER 200221.märts kell 10.00 Harjumaa algklas-

side teatritrupid22.märts kell 13.00 Harjumaa põhi- jakeskkoolide teatritrupid

23.märts kell 10.00 Harjumaa põhi- jakeskkoolide teatritrupidSissepääs tasutaInfo: MTÜ Viimsi Huvikeskus 60 66 838

Ita-Riina Pedanik 051 03 458

Kalle Erm 050 59 043

16 Viimsi Teataja

������������������������������������(Emilie Pappel 12. märts 89Leinard Luige 9. märts 88Õie-Renate Kilm 12. märts 84Aleksandra Panina 21. märts 84Ilse Piirmaa 25. märts 84Agnes Rajandu 26. märts 84Leida Tomingas 29. märts 84Olga Luigand 28. märts 82Gerda Lukk 1. märts 81Vanda-Elise Roman 16. märts 81Linda Janson 20. märts 81Salme Tali 12.märts 80Herbert Jaansalu 20. märts 80Vilma Väin 11.märts 75Salme Einard 21. märts 75Valentina Rumjantseva 2. märts 70Lembi Vazikka 6. märts 70Vambola Muulmann 9. märts 70Eldor Laanemets 10. märts 70Tõnu Roos 2. märts 65Maire Mänd 11. märts 65Elvi Kirmjõe 13. märts 65Maie Tuulas 14. märts 65Kalju Kurepõld 15. märts 65Arvi Isok 23. märts 65Heino Tutt 30. märts 65

)��������Heategevus on arenenud ühiskonna tundemärk ning eeldab teatud küpsust. Viimsi Val-lavalitsuse sotsiaalametil on rõõm teatada, et ka meie vallas tegeletakse heategevusega.Tänasel päeval tahame tänada Viimsis elavat ehitusettevõtjat Mati Heinsaart, kes toetas5000 tuhande krooniga kolme vanemliku hoolitsuseta jäänud last. Viimsi vallavalitsusesotsiaalamet seisab hea selle eest, et sihtotstarbeline toetus jõuab lasteni.