2011 september

T T Ü T UD EN G ILEH T . S E P T E M B E R 2 011 . T U T S T UD EN T NE WSPAPER

Oled teinudõige valiku!

Meie ülikOOl - tipptegijateülikOOl!

POLAARJOONE SANGARID 09. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Janne saab naiselt viiskümmend eurot uue digiboksi jaoks, et õhtul "Titanicut" vaadata. Baari põigates kohtab too aga sõpru ja raha kaob nagu mutiauku. Kodus ootab ultimaatum: kui järgmise päeva hommikuks digiboksi pole, kolib Inari välja ja jutul lõpp. Kolmel töötul semul ei jää muud üle, kui tuunitud Sierra garaažist välja lükata ning läbi Lapimaa öö Rovaniemi poole kihutada. Tee peal tuleb sõpradel ka välja mõelda, kuidas elektroonikaostu finantseerida. See romantiline komöödia digiboksi järele saadetud Lapimaa luuseritest oli möödunud aastal Soome publikurohkeim ning auhinnatuim mängufilm. Lumisest road-movie’st kiirgub sellele päikesenapile maailmanurgale iseloomikku musta huumorit, absurdseid kiikse ja peent eneseirooniat.

MÜRAMUUSIKA 12. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Veidra huumoriga kriminaalne lugu kuuest muusikaterroristist, kes ründavad avangardse linnasümfooniaga kõikjal laiutavat massimaitset. Ehk osad mäletavad nelja aasta eest Youtube’is ilma teinud ja nüüdseks umbes seitse miljonit vaatajat kogunud lühifilmi “Üks korter ja kuus trummarit”. Filmi, mis kasutas kuiva huumorit, et rääkida lugu kuuest trummarist, kes avangard-geriljadena vallutavad oma trummidega ühe ridamaja korteri. Eelmise aasta üks Skandinaavia paremaid filme MÜRAMUUSIKA laiendab algse idee täispikaks filmiks, kus iseennast mängivad kuus trummarit, kes astuvad vastu halbade helide ja klassikalise muusika igapäevasele terrorile ühe Rootsi linnas, luues enese neljaosalise “linnasümfoonia”, mis keerab kõik täiesti pea peale.

POTICHE-ILUASJAKE 19. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Väikekodanlik Prantsuse provints, aasta 1977. Allaheitliku Suzanne’i abikaasa on rikas ja türanlik vihmavarjutööstur Robert Pujol, kes hoiab raudse käega ohjes nii oma tehast, töötajaid, armukest, lapsi kui trofeenaist. Kui töötajad alustavad streiki ja Roberti pantvangi võtavad, peab Suzanne töötajate austuse ja usalduse kaotanud abikaasa asmel tehast juhtima asuma. Kehva tervisega Robert sõidab mõneks ajaks ära. Kõigi imestuseks tõestab Suzanne, et on enesekindel tegutseja. Oma endise kallima ja kommunistliku juhtivtöötaja Maurice Babini kaasabil teeb Suzanne streigile lõpu, paneb tehase jälle tööle ja parandab lisaks töötingimusi. Tervenenud Roberti naasmine muudab aga olukorra vägagi keeruliseks. BIUTIFUL 26. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ "Biutiful" räägib armastusest isa ja laste vahel. Vastuolude küüsis vaevlev Uxbal näeb vaeva, et ühitada isadust, armastust, vaimsust, kuritegevust, süütunnet ja surelikkust tänapäeva Barcelona ohtlikus allilmas. Ta teenib elatist seaduse piire ületades, ent eneseohverdus laste nimel ju piire ei tunne. Nii nagu elu, lõppeb seegi lugu otsaga seal, kust alguse sai. Saatuse piiramisrõngas Uxbali viimaseks lootuseks on siiski võimalik lunastus - isa and lapsele, ja abikäsi, mis juhatab läbi elu keerdkäikude - olgu need kuitahes helged, inetud või imelised.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 3

PEATOIMETAJA VEERG

Peatoimetaja : merilin VahersaluKÜljenDaja : mari huntesiKaanePiltniK : marKo VilBerG (FotoKluBi)toimetus : mari löPer, Piret sPitsõn, aleKsanDer VassiljeV, martin simPson, Victor alar, Karel tõnson, roBert sarVmaKett : mari hunttrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisVäljaanDja : ttÜ ÜliõPilasesinDusaaDress : ehitajate tee 5, tallinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©stuDioosus 2011 | KõiK õiGuseD KaitstuD

Ma loodan, et Sinu suvi oli päikseline ning kaunis. Merevesi oli küll pisut jahe, kuid päike seevastu paistis mõnusalt. Loodan, et said nautida Eestimaa ilusaid paiku ning puhata, et vastu minna uuele aastale rõõmsalt ja värskelt. Uus ülikooliaasta on ees ning nagu öeldakse „kõik on uus septembrikuus“, nii on ka meie armas „Studioosus" uue kuue selga saanud. Ajaleht on saanud juurde uusi ja huvitavaid rubriike, kuid kõik vana ja hea on samuti alles. Meie tragi meeskond on osalenud vahvatel üritustel: ela-sime kaasa Käärikul oma TTÜ meeskonnale ning tähistasime nende võitu, tantsisi-me koos Kuljusega, lugesime ja arutlesime haridusreformi üle ning uudistasime uut tudengimaja. Sellest kõigest ja rohkemastki oleme rõõmsalt kirjutanud ning tahame seda Sinuga, kallis lugeja, jagada. Ilusat ja edukat uut ülikooliaastat Sulle!

I hope that your summer has been sunny and marvellous. The sea water appeared to be a bit cool, but, on the other hand, the sun shone pleasantly enough. I hope that you enjoyed the beautiful places in Estonia and had a good rest to face the new school year cheerfully and freshly. The new school year is about to begin and as we say in Estonia “Everything is new in September”, our beloved “Studioosus” has also gone through a makeover. New and interesting columns have been added to the newspaper, but there is no need to worry about the good old content as it has remained in its place. Our brisk team has taken part in some wonderful events: we encouraged our TUT team at Kääriku and celebrated its victory, danced with Kuljus, read and discussed the higher education reform, and visited the new Student House. We have written about it all and there is more we want to share with you, dear reader. Have a wonderful and successful new school year!

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

peatOiMetaja veergMerilin Vahersalu

Kes siis teevad studioosust? / 4

Kuidas kutsuda onu tomi? / 5

andres Keevallik / 6

ttÜ tuDenGimaja positiivsete elamuste looja! / 8

mida uut sügiskuul?! / 8

mida arvad sina ttÜ hariduse kvaliteedist? / 10

minu tulevik ehitajana?! / 11

Kiiremini, kõrgemale ... veel kiiremini? / 12

Üliõpilaspilet veebikeskkonnast / 13

Grupivanem – tähtsaim inimene sinu esimesel ülikooliaastal! / 14

hurraa! tipila on avatud! / 15

KalenDer / 16

suvekursusega puhkus unustamatuks / 18

suvi täis tantsu / 19

innovaatiline lainetuse prognoosisüsteem väikelaevadele ohutu meresõidu tagamiseks / 20

Päikeseenergia laadimispunkt tudengimaja kohvikus! / 21

miks taevas on sinine? / 22

Üürilepingutes olevatest õigustest ja kohustustest, mis võivad esmapilgul märkamatuks jääda / 23

Kultuuriklubi / 25

tallinna tehnikaülikool võitis Üliõpilaste suvemängudelt kõik, mis võimalik / 26

mihkel Kukk, eesti meister odaviskes: "lihtsurelike jaoks on hariduse omandamine hädavajalik" / 27

ideaalse komplimendi otsingul / 28

Become a volunteer! / 29

harjuta end kiirlugejaks! / 30

halva huumori instituut / 31

suDoKu / 31

Dear student,

Kallis tudeng!

SiSukOrd

4 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

STudIOOSuSE MEESkOnd

keS SiiS teevad StudiOOSuSt?

Kõik uus septembrikuus - nii on ka meie armas Studioosus saanud selga uue kuue ja rätsepa. Mina olen Merilin, Studioosuse uus peatoimetaja ning teen lehte koos oma toreda meeskon-naga. Õpin TTÜ-s teisel kursusel avalikku haldust ning olen oma eriala valikuga rahul. Olen rõõmsameelne ja elurõõmus inimene, kellele meeldib näha päikest ka teiste silmades. Minu eesmärgiks on teha Studioosusest ajakiri, mis ei oleks ainult huvipakkuv, vaid ka reaalselt kasu-

lik tudengile. Seepärast on Studioosus saanud endale kindlad rubriigid: teadus-, psühholoogia -, juriidika- ja eksperimentiderubriik, mis hakkavad iga kuu korduma, kus on huvitavat nii lugeda, kui ka tavaelus raken-dada. Leht hakkab ilmuma iga kuu esimesel esmaspäeval. Meie meeskonnas on veel kaheksa suurepärast liiget: Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv ning meie tubli küljendaja Mari Hunt.Ma olen oma preguse meeskonnaga väga rahul, kuid ootame hea meelega ka uusi liikmeid. Minu pohimote reporterite valikul on avatus, sobralikkus ning koostöövalmidus ja kui tunned sama, siis võta minuga ühendust [email protected].


kOluMn

kuidaS kutSuda Onu tOMi?puhtus, räpasus, kasimatus ja reostatus. Mustus ühesõnaga. Näiteks, kui minu püksid saavad mustaks, siis peaks ma nad pessu panema, homme, üks päev kannatab veel küll kanda. Kui ma teen musta tööd, siis on hea võimalus, et ma saan mustaks. Minu nahk ja juuksed saavad mustaks ja siis ma olengi ju mustanahaline. Ainsa vahega, et ma võin oma mus-tanahalise tagumendi duši alt läbi lasta ja voila olen jälle ilus, puhtanahaline ja valge. Päris mustanahaline võib ennast küürida aga kas või terasharjaga, peale pesu jääb ta ikkagi mustanahaliseks.

Halvatähendusliku sõna nagu „must“ vastandid on „puhas“ ja „valge“. „Mustuse“ vastandiks on aga „puhtus“ ja „valgus“. Nendega seostub ainult head. Pea meeles tipikas, toas, kus õpid, peab olema valge. Ning hoia seal puhtust, vaata, et mustaks ei läheks! Kui tulevad külalised, siis kata laud valge linaga ja vaata, et nõud ei oleks mustad. Kui laudlina küla-lisrahva lagastamisest aga mustaks saab, siis tuleb see laua pealt ruttu asendada. Musta oleks ju ebasünnis külalistele näidata.

Kuidas võib siis olla korrektne kutsuda inimest tema naha-värvi põhjal mustaks, kui meie keeles tähendab see, et ta on räpane ja ebapuhas. Inglise keeles, sellist seost ei teki. Black is Black. Ka vene keeles, kust mustanahaline on meile tul-nud (чернокожи), ei teki seost ebapuhtuse ja räpasusega. Neeger, mis aga tegelikult eesti keeles on täiesti neutraal-se tähendusega, omab halba tähendust inglise keeles. See, et ma ei saa kumbagi neist kasutada eestikeelses vestluses mustanahalisega (jah, neid on olnud), ajab mul närvi täiesti MUSTAKS.

President Ilvese eelmise aasta sõnavõistlus tõi meie ema-keelde küll sellised lingvistilised nürisünnitused nagu nagu tundetaip, mälem või isem, kuid ei suutnud lahendada ele-mentaarset probleemi: kuidas oleks eetiline kutsuda Aafrika mandri päritoluga inimesi. Kallis tipikas, sul on soovi korral pretsedenditu võimalus panna uus nimi tervele 925 miljo-ni pealisele rassile. Midagi, mida saaks kasutada sümepiinu tundmata ja mis kedagi ei solvaks. Kirjuta mulle järgmise kuu Studioosuseks, mis võiks olla korrektne termin ja ära taeva pärast pruunlast paku. Seniks aga ima enda pruunis-tunud nahka veel suve viimane päike ja mõnule d-vitamiini külluses.

Päikest, Sass

T ere, kallis tipikas! Ma loodan, et sa oled ennast suvekuudega mõnusalt neegriks päevitanud. Oi vabandust, tähendab mitte

neegriks, ma tegelikult mõtlesin musta-nahaliseks. Tähendab pruunlaseks, või oot, ei aafriklaseks, aafrikamaalaseks, afrikaanlaseks, afroeestlaseks, negrii-diks, tumedanahaliseks? No oled nagu üks Aafrika pigi ühesõnaga... ei nüüd ma lähen küll põrgu.

Kuulge, lepime siis ükskord kokku, mis nende šokolaadimeeste (vabandust, või -naiste) nimed on, keda meil aina roh-kem kohtab. Asi on nimelt selles, et oma igapäevases keelepruugis olen ma vii-mastel aastatel, viidates Aafrika päritolu-ga inimesele, proovinud vältida ebakor-rektse „neegri“ kasutamist. Koolis mulle küll õpetati väga lihtsalt ja konkreetselt: Hiinas elavad hiinlased, Austraalias abo-rigeenid ja Aafrikas neegrid. Peale mõ-ningast kokkupuudet mustanahalistele mõistan ma aga väga hästi, et sellel sõnal on neile ebameeldiv tähendus. Umbes sama, kui nemad ütleksid „eestlase“ ase-mel „mats“. Igatahes olen ma „neegri“ asemel kasutanud pehmemat väljendid „mustanahaline“. Seda kuni hetkeni, kui üks minu vestluskaaslane suunas mu tä-helepanu selle sõna ebakorrektsusele.

Omadussõnana on „must“ kahetähen-duslik. Lisaks mustale värvile seostub sellega kohe ka üks teine omadus – eba-

Aleksander Vassiljev [email protected]


PERSOOn

andreSkeevallik

Mari Lö[email protected]

Paljudele võib tunduda, et meie rektor on müütiline olend TTÜ eesotsas, kelle eesmärk seisneb TTÜ edu-kas juhtimises. Tegelikkuses

jätkub tal aega ja energiat, et oma kohus-tuterikka töö kõrvalt tegeleda nii mit-mete hobidega kui ka suhelda aktiivselt üliõpilatega. Studioosus käiski uurimas, et millega tegeleb meie rektor vabal ajal ja milline oli tema elu tudengina.

Millega tegelete vabal ajal? Mil-lised on Teie hobid, kuidas lõõ-gastute? Hobideks võin pidada sporti ja muusikat. Aastakümneid mängisin erinevatel tasemetel korvpalli. Noore

oli kõrgelt hinnatud, pealegi ei võetud ti-pikaid erinevalt teiste ülikoolide poistest sõjaväkke. Igal nädalal oli „sõjalise päev“ ja lõpetajad said ohvitserideks.

Kuigi tegin kõik viis sisseastumiseksamit viitele, polnud kohanemine sugugi valu-tu. See oli ikkagi hoopis midagi muud kui keskkool. Õnneks sattusin ühiselamusse koos poistega, kes said üksteist abistades heale järjele.

Oli aeg, kus ülikoolidesse võeti eelisjär-jekorras vastu neid, kellel oli vähemalt

õppejõuna sain korvpalliklubi KAPA liikmeks, mis sel aastal tähistas oma 60. sünnipäeva. KAPA-l on omad väärikad traditsioonid – see pole kaugeltki mitte ainult korvpall. Meelelahutuslikud üri-tused on KAPA-s vaimukad ja rõõmsa-meelsed. Meil on mängusõpru erineva-test riikidest – Soomest Gruusiani.

Viimastel aastatel on korvpall asendu-nud ujumise, rattasõidu ja lauatennisega. Olen olnud ka pühendunud maletaja. Mängin aeg-ajalt „välku“ nüüdki.

Muusikagi on olnud üheks minu hobiks läbi elu. Noores põlves mängisin klarne-tit. Nüüd olen üsna sage kuulaja erineva-tel kontsertidel. Eriti armastan ooperit.

Hobisid on loomulikult teisigi – näiteks kokkamine.

kui mõtlete oma esimesele aastale ülikoolis, siis milline oli Teie esma-mulje, kuidas kohanesite? Suhtusin tehnikaülikooli juba enne tudengiks saa-mist suure lugupidamisega. Tollane TPI

rõõmustavon sEE, Et olEmE

maailma ülikoolidE rEitingus jõudnud EsimEsE 5% Hulka!

„tukkumata“ Ei saa, aga sEda

Ei toHi tEHa valEl ajal!

maailma ülikoolidE rEitingus jõudnud EsimEsE 5% Hulka!


PERSOOn

õpetamine ja õppekavad olid meil sel ajal maailma tipptasemel. Ja mitte ainult au-tomaatikas. Tõenäoliselt tulenes see sel-lest, et Nõukogude Liit panustas sõja- ja kosmosetehnoloogiatesse ning teadlase ja inseneri elukutsed olid kõrges hinnas ja hästi tasustatud.

Reaalainete õpetamine oli TPI-s väga kõrgel tasemel. Suhtun suure lugupida-misega oma õpetajatesse. Eriala rajaja dotsent Hanno Sillamaa oli tõeline „uu-nikum“, kes vääriks eraldi monograafiat. Dotsent Wilhelm Kracht õpetas digitaal-tehnika aluseid. Ta võttis mind kolman-dal kursusel õpipoisiks ja formuleeris mulle dissertatsiooni teema. Sain palju õppida NL-i ässadelt-teadlastelt, sest suhtlemine oli elav ja ka iga-aastaseid se-minare oli arvukalt.

Milline on Teie arvates hea õppe-jõud? See on küsimus, millele päris kindlasti ühest vastust pole. Palju sõl-tub siin hindajast – mida keegi oluliseks peab. Hea õpetaja peab igal juhul suutma õppijas äratada huvi õpetatava aine vas-tu, tekitama selle sädeme, mis „läidab õppijas leegi“. Nii pannakse alus järjepi-devusele, mis toob eriala juurde uusi an-deid. Hea õppejõud rõõmustab kindlasti, kui tunnetab, et õpilane küündib temast kõrgemale ja kaugemale.

Mida te arvate õppejõudude ja õppekavade tasemest TTÜ-s? Õpe-tamise tase on meil valdavalt kõrge. Loomulikult on see erialati ja õppeaineti mõnevõrra erinev. Üliõpilane ei tohiks loota, et see on alati ühtmoodi kõrge. Nii ei ole see isegi mitte maailma rikkaima-tes ja kõrgeima reitinguga ülikoolides.

Meenub hiljutine jutuajamine meie üli-kooli ühe tõenäoliselt vanima vilistlase-ga. 95-aastane vanahärra kirjeldas oma õpinguid meie ülikoolis eelmise sajandi kolmekümnendate lõpus neljakümnen-

date alguses. Positiivsete mälestuste kõrvale tõi ta näiteid õppejõududest, kes olid algaja õpipoisi tasemel. Aga ka nendest, kes olid küll tipptasemel tead-lased, kuid kellede õpetamisoskus jättis soovida. Lõppkokkuvõttes oli ta aga väga rahul, sest ülikool õpetas teda rasket tööd austama ja iseseisvalt mõtlema. See peaks olema üks meie olulisi eesmärke ka tänasel päeval. Muuseas, nimetatud här-ra sai sõjapõgenikuna Saksamaal dok-torikraadi ja hiljem USA-s elektroonika professoriks.

Õpetamise ja teadustöö kvaliteedi pa-randamine on eesmärgiks number üks ka meie uues arengukavas.

Rõõmustav on see, et oleme maailma ülikoolide reitingus jõudnud esimese 5% hulka! Mõelge sellele – see ütleb paljugi!

kuidas on selle aastaga edenenud TTÜ arengukava täitmine? kas kõik on läinud plaanipäraselt? Arenguka-va 2010-2015 on meil ambitsioonikas, ent kindlasti realistlik. Muidugi, paljugi sõltub sellest, milliseks kujuneb majan-duse olukord maailmas ja meil Eestis. Teiseks oluliseks eelduseks on meie ha-ridusreformi kulg. Võimalik, et peame oma arengukava vastavalt korrigeerima. Kuid ega arengukava polegi kivinenud dogma.

Meie arengukava täitmine on siiani kul-genud hästi ja on olemas olulised eeldu-sed tema täitmiseks ka viie aasta lõikes.

Mida saaksid tudengid teha TTÜ arengu heaks? Ennekõike hästi õp-pima. Osalema aktiivselt ülikooli elus, teadma ja tunnetama oma õigusi ja ko-hustusi ülikooli ja riigi ees.

Te olete meie riigi tulevik – seetõttu peaksite omama selgeid seisukohti meie riigi poliitikate ja arengusuundade osas.

Hindan kõrgelt meie ülikooli üliõpilas-juhte, nende panust ülikooli arengusse.

kaheaastane tööstaaž. Meid, keskkoo-list otse tulnuid, pandi aga pooleteiseks aastaks „proletaarsele karastusele“. Mina töötasin selle aja raadiotehases Punane RET. Õppisime pärast tööd õhtusel ajal. Kui siia juurde arvata veel korvpallitren-nid (TPI meeskond oli neil aastatel üli-kindel Eesti meister), siis saate isegi aru, millise koormusega tuli hakkama saada.

kuidas meenutate oma rebaste ris-timist, siis kuidas te võrdlete seda praeguste ristimistega? Mind kui automaatikarebast ristiti tualeti lopu-tuskastis ujukiga pähe lüües. On ju tege-mist ühe lihtsa automaatikaseadme osa-ga. Enne tuli muidugi vastata vanemate tudengite riukalikele küsimustele ja juua aja peale pudel õlut.

Rootsis ülikoolis töötades nägin ka seal-seid vastavaid protseduure. Näiteks pan-di rebane söökla juurde suurde pappkasti istuma ja ta pidi iga veerandtunni tagant tõusma, kirema kuke kombel ja ütlema selge häälega kellaaega ning istuma kas-ti tagasi. Teisel rebasel olid rinnal ja sel-jal plakatid, mis lubasid teda rakendada jookide valamisel, kandikute äraviimisel jne. Muuseas – üks klassikaline prot-seduur rebaste ristimisel on õllerituaal „kindral Puff “. Võiksin seda huvilistele õpetada!

Millist nõu annaksite rebastele edukaks kohanemiseks ja toimetu-lekuks ülikoolis? Ütleksin rebastele, et julge pealehakkamine on vähemalt pool võitu. Nagu varem öeldud, pole ülikoo-lis kohanemine kerge. On palju kulla ja hõbedaga keskkoolilõpetajaid, kes on piirdunud esimese semestriga. Ärge hä-benege küsida ega abi paluda õppejõudu-delt ja kaasüliõpilastelt . Vajadusel tuleb maksimaalselt pingutada, et „järje peale“ saada. Mingil juhul ei tohi lasta võlgne-vustel akumuleeruda. Kui olete esime-sed raskused ületanud, siis algab stabiil-sem aeg. Ent lõdvaks ei tohi end lasta ka siis. Me eeldame, et meie üliõpilased pühenduvad üha enam õppetööle, mõis-tes, et see on isikliku kapitali kogumise ja karjääri vundamendi ladumise aeg. Meenutaksin siinjuures vanasõna „üks tunnike tukkumist toob eluks ajaks kuk-kumist“. See on juba elukunsti küsimus, millal on õige aeg „tukkuda“ ja millal tõ-siselt pingutada. „Tukkumata“ ei saa, aga seda ei tohi teha valel ajal!

Millised olid Teie õpingute ajal õp-pejõud (nii TPI-s kui ka välismaal)? Eriala, mida sattusin TPI-sse üsna ju-huslikult õppima kuuekümnendate algu,l kandis nimetust automaatika ja telemehaanika. Võin kindlalt väita, et

EnnE tuli muidugi vastata

vanEmatE tudEngitE riukalikElE

küsimustElE ja juua aja pEalE pudEl

õlut.

Hindan kõrgElt mEiE ülikooli

üliõpilasjuHtE, nEndE panust

ülikooli arEngussE.


ÜlIÕPIlASESInduSEST . MEIE ÜlIkOOlIST

ttü tudengiMaja –pOSitiivSete elaMuSte lOOja!

Mida uut SügiSkuul?!

Mai-Liis [email protected]Ü Tudengimaja juhataja

See aeg on nüüd käes, kus TTÜ tudeng ei pea enam trolli-ga kesklinnast melu otsima sõitma vaid siinsamas TTÜ ülikoolilinnakus on olemas

Tudengimaja, kus tudengitele on või-malik lõõgastuda õppetööst ja laadida oma akustid. Majas on olemas kohvik, ruumid kontsertide ja pidude korralda-miske ning kaks seminariruumi. Maja esimesel ja teisel korrusel on kontorid tu-dengiorganisatsioonidele. Samas lähedal avatakse lastehoid TTÜ tudengitele ja töötajatele. Tudengimaja positsioneeriti TTÜ tudengite meelelahutuskeskuseks.

Tudengimaja pakub elu, kultuuri ja mee-lelahutust. TTÜ Tudengimaja on sead-nud oma eesmärgiks pakkuda tudengi-tele sobivat keskkonda enda teadmiste arendamiseks, saavutuste läbiviimiseks ning vaba aja sisustamiseks nii päevasel kui õhtusel ajal. Samas toetab Tudengi-maja erinevaid tudengialgatusi ja -or-

Särava naeratuse järgi leiad Kariné, kes on ametis kohviku juhatajana. Parimate diilide saamiseks soovitame hoida te-maga sooja suhet. PS! Magusad Dumle kommid on talle meelt mööda ;)

Liisa on persoon, kes toob ideed ja sära majja ning hingerahu juhatajale, et kõik toimib. Särab suurepärase analüüsivõi-me ja pikkade blondide kiharatega – tema on Tudengimaja turundusjuht.

Tihedas koostöös Liisaga töötab meil partnersuhete spetsialistina Marti, kes vastutab, et me oleksime nähtavad kõigi-le. Telefon on tal alati käepärast ja Inter-net voolab veenides.

Ja mina tegelen päevast päeva kõikvõi-malike detailidega – alates inimeste pi-si-muredest kuni projektidega seotud nüanssideni. Peale Tudengimaja puu-dutavate küsimustega võib minu poole pöörduda ka igasuguste eluliste küsi-mustega, sest juhtun olema huviline mit-mel elualal.

Tudengimaja avamine on tuure kogumas ning seoses sellega on ka Sinul võimalus anda oma panus sügise oodatuimasse

ganisatsioone, olles neile igapäevaseks koduks ning luues võimaluse korraldada erinevaid üritusi, proove ja ettevõtmisi. Samuti on eraldi eesmärgiks suurendada ühtekuuluvustunnet tudengite ja perso-nali seas.

kOHVIk.

Päevasel ajal on kõigil võimalus koh-vikust kaasa osta janu kustutamiseks erinevaid jooke – külmad poolikud ja soojad veerandid. Nälja saab peletada kerge võileiva, salati või puuviljaga. Jahu-tuseks keerulise aritmeetika või füüsika ülesande kõrvale on pakkuda ka lai valik smuutisid ning värsket porgandi-ingveri-selleri mahla (PS! see mõjub vägagi ergu-tavalt ning annab indu juurde). Õhtusel ajal ja nädalavahetustel toimuvad koh-viku kaasabiga erinevad üritused, teatri-etendused ning muud ettevõtmised.

Oleme avatud nädala sees kella 12-21 ja laupäeval kella 16-21 või kuni rahvat jät-kub.

MEIE MEESkOnd On VEElVäIkE, kuId TuBlI!

Kusagil meie suure ja huba-se tehnikaülikooli avarus-tes on olemas meeskond aktiivsetest tudengitest. Nad teevad midagi, et meil

kõigil oleks oma koolis parem ja muuda-vad midagi, mille mõju meist paljud tun-nevad, kuid mida peetakse loomulikuks. Sellisele kirjeldusele vastab ehk tänaseni TTÜ Üliõpilasesindus, mille tegevustest ja võimalustest on kahjuks siiani ainult käputäiel tudengitel aimu. Sellegipoo-lest võib pidada käesolevat aastat taas aastaks, mis toob TTÜ tudengite jaoks kaasa suuri ja olulisi muutusi.


Tauri KärsonTTÜ Üliõpilaskonna juhatuse [email protected]


MEIE ÜlIkOOlIST


sündmusesse - pakkumised leiad kodule-helt. Kui Sinul tekkis nüüd hea idee, kui-das tipika kultuurielu rikastada ja täita Tudengimaja programmi, siis meie uks on lahkelt avatud. Nagu me kõik, siis ka meie soovime olla pidevas arengus ning tagasiside on alati teretulnud.

Tudengimaja avamine on suur sündmus kogu TTÜ perele, saa ka Sina melust osa ning osale Tudengipäeval 29. septembril 2011!

Sheeri, laiki ja attendi - leiad meid www.facebook.com/tudengimaja. Ja rohkem infot leiad kodulehelt - www.ttu.ee/tu-dengimaja.

Tudengimaja avamine on suur sünd-

mus kogu TTÜ perele, saa ka Sina me-lust osa ning osale Tudengipäeval 29. septembril 2011!

Sheeri, laiki ja attendi - leiad meid www.facebook.com/tudengimaja.www.ttu.ee/tudengimaja

Peale tudengite on TTÜ Tudengimaja ka väga koostööaldis ettevõtetega, kelledelt oodatakse panust Tudengimaja aren-gusse ja jätkusuutlikusse toimetamisse. Ootame nii rahalisi kui teenuspõhiseid toetuseid, et muuta tudengite elu üha hu-vitavamaks. Koostööpartnerluse raames oleme ära kaardistanud kõik reklaami-väljundid, läbi millede saavad ettevõtted jõuda just kõige otsemat teed pidi TTÜ tudengite ja personalini.

Tipikate sügissemestri suursündmuseks kujuneb kindlasti tudengite täiesti enda maja avamine ülikoolilinnakus. Tuden-gimaja teeb eriliseks see, et on loodud keskkond tudengite, akadeemilise pere ja ülikooli tugipersonali omavaheliseks mitteformaalseks suhtluseks ning vaba aja veetmiseks. Ühtlasi on tudengimaja usaldatud täielikult üliõpilaste vastutus-se.

Üheks mahukamaks ja ühtlasi ka oluli-seimaks teemaks on aga ühiskonda laie-malt haarav kõrgharidusreform. Antud protsessis on äärmiselt oluline ka tuden-gite seisukohtade kuuldavaks tegemine

koordineerimine. Seega uued grupid, olge valvsad ja hoolikad, et ka teie grupil saaks olema särasilmne ja gruppi liitev eestvedaja!

Täpsema ülevaate üliõpilasesinduse tegemistest ja võimalustest saad meid külastades, kodulehte uudistades, TTÜ Üliõpilaselu nädalakirja lugedes või selle semestri kahel infoõhtul osaledes. Leiad meid tudengimaja ruumist I-217.

Seniks teravat meelt ja edukat õppeaasta algust!

ja nende kaitsmine. Üliõpilasesindajate tugev fookus on sellele suunatud, sest an-tud reformikava loob raamid Eesti kõrg-haridusele üpris pikaks ajaks ja muudab tugevalt tudengite senist eluviisi.

Sellel semestril käivitab üliõpilasesindus täiesti uue projektina tudengitest koos-nevad hariduse kvaliteedi töögrupid. Nende peamine eesmärk on koguda tu-dengitelt saadava hariduse kohta tagasi-sidet, seda analüüsida ja teaduskonnale edastada.

Samuti saab sellel semestril tugevama tähelepanu ka grupivanemate projekti

HuVITAVAId FAkTE TudEnGIMAJA kOHTA

Tudengimaja tegutseb spetsiaalselt tudengitele ehitatud hoones, mis valmis algselt raamatukoguna 1972. aastal ning ümberehituste käigus 2011 aastal valmis täiesti uue ilmega maja.

Säästva Arengu Klubi poolt on Tu-dengimaja katusele paigaltatud päikesepaneelid, millega on võima-lik laadida oma arvuti või telefoni akut. Laadimis punkt asub SAKäi kleepsuga märgisatud posti juures. Paneelid on kokku ja paika pannud SAKi liikmed koos huvilistega ning eesmärgiks on teavitustöö säästvast arengust ja keskkonnasõbralikest meetioditest ning nende võimalus-test igapäeva elus. Tule ja testi :)


MEIE ÜlIkOOlIST

Mida arvad Sina ttü HariduSe kvaliteediSt?

Talvi Pihl Hariduse kvaliteedi töögruppide projektijuht

Ei viitsi ÕIS-is tagasisidet anda, sest nagunii midagi ei muutu? Arutad kursakaas-lastega omavahel, kuidas õppetöö võiks olla palju pa-

remini korraldatud, aga ei võta midagi ette? Tunned koolis käies, et raiskad oma aega ja ei saa sellist haridust, nagu vajak-sid? Arvad, et sinu arvamust ei taha keegi kuulda?

Üliõpilasesindus koostöös ülikooliga on leidnud, et hariduse kvaliteedi tagamine on mõlema ühine prioriteet. TTÜ soovib anda rahvusvahelisel tasemel kõrghari-dust ning üliõpilaste huvi on seda saada. Selleks, et anda tudengitepoolne panus, moodustatakse käesoleval sügisel esma-kordselt igas teaduskonnas hariduse kva-liteedi töögrupid, kes hakkavad andma põhjalikumat tudengitepoolset hinnan-gut teaduskonnas toimuvale õppetööle ning lisaks analüüsima ÕIS-i kaudu tu-levat tagasisidet. Tudengitel kaasneb sel-lega võimalus senisest rohkem õppeprot-sessi kujundamises kaasa rääkida.

MIS TOIMuMA HAkkAB?

Igas teaduskonnas kutsutakse kord õp-peaastas kokku vabatahtlikest koosnev töögrupp, mis peab kaks-kolm koosole-kut, kus arutatakse omavahel läbi hari-duse kvaliteeti puudutavad teemad. Töö-grupi tegevuse eest vastutab esimees, keda toetab üliõpilasesindus ning oma teaduskonna üliõpilasnõukogu.

Esimees koostab arutelude põhjal kok-kuvõtliku raporti, milles kajastatakse selgunud probleemid ning ettepanekud, kuidas neid lahendada. Raportid esita-takse teaduskondade juhtidele, kes pä-rast sellega tutvumist kohtuvad tudengi-te esindajatega, et üheskoos arutada läbi probleemid ning leppida kokku, kuidas hakata neid lahendama.

Kvaliteetsem haridus kujuneb tudengite ja ülikooli koostöös ning võidavad kõik osapooled.

Selleks, et osad tudengiesindajad saak-sid näha anonüümseid ÕIS-i tagasiside tulemusi, on ülikooliga saavutatud kok-kulepe.

nAGunII EI kuulA TudEnGEId kEEGI...

Kindlasti ei ole tudengid üksi suuteli-sed hariduse kvaliteeti tõstma, aga see ei tähenda, et nad ei peaks kaasa rääkima. Siiani on üliõpilaste tagasisidekultuur TTÜ-s olnud suhteliselt kurvas seisus – kevadsemestril andis ÕIS-i kaudu taga-sisidet vaid 15% tudengitest. Ilmselt on passiivsuse põhjuseks muuhulgas ka see, et tudengid ei näe oma ettepanekute ja arvamuste reaalset rakendamist.

Hariduse kvaliteedi töögruppide tege-vusega on seda võimalik muuta. Nimelt võetakse aruteludes sihiks konstruktiiv-sus ehk reaalsed ettepanekud olukorra parendamiseks. Selleks, et tagada üli-kooli ja teaduskondade huvi ning tuden-gite töö tõsiseltvõetavus, toimuvad enne projekti käivitamist põhjalikud koos-kõlastamised kõigi teaduskondade ning ülikooli õppevaldkonna juhtfiguuridega.

Üliõpilasesinduse ja ülikooli vahelistes läbirääkimistes lepitakse kokku, millis-tel teemadel tagasisidet tudengitelt soo-vitakse, millises vormis seda esitada ning millised on mõlema poole ootused pro-jektile. Kui kõik saavad asjast ühtmoodi aru, on pinnas koostööks sobiv, sest ees-märk on ühine – kvaliteetsem kõrghari-dus.

Kui töögrupi liikmed on oma osa teinud ning nende koosviibimiste põhjal on val-minud raportid, kohtuvad töögrupi esi-mees, üliõpilasesinduse esindajad ning soovi korral ka mõned töögrupi liikmed teaduskonna juhtidega, et üheskoos vaa-data läbi tudengite esitatud probleemid, lahendada arusaamatused ning leppida kokku edasises tegevuses. Järgmistel kordadel hoiavad töögrupid silma peal ka eelnevalt sõlmitud kokkulepete täitmisel ja arengutel.

kES PEAkS TÖÖGRuPIS OSAlE-MA?

MIllISEId TEEMASId ARuTATAkSE?

Töögrupid annavad tagasisidet kahes osas: teaduskonna õppetöö üldine kva-liteet ja ÕIS-i tagasiside põhjal parima ning halvima hinnangu saanud õppeai-ned.

Teaduskonna õppetöö üldise kvalitee-di osas läbitakse järgmised teemad: • Praktikakorraldus • Reaalelulisednäitedõppetöös,õpita-va rakendatavus • Õppekorraldus,auditoorneõpe,eksamid ja hindamine • Õppematerjalidekättesaadavusjakvaliteet • E-õpejaaktiivõpeteaduskonnas • Õppekavadekvaliteetjaarendus • Tudengitekaasamineteadustöödesse • Teaduskonnajuhtidesuhtlustuden-gite ja tudengiesindajatega

Koostatakse ülevaade olukorrast läbi tu-dengite silmade, tuuakse häid ja halbu näiteid, selgitatakse välja probleemid ja, mis kõige olulisem, pakutakse lahendu-si. Siinkohal saavad töögrupis osalevad tudengid rääkida ära ja edastada ka kõik muud oma teaduskonna õppetööd puu-dutavad märkused.

ÕIS-i tagasisidet analüüsides vaada-takse järgnevaid küsimusi: • Õppeainesobivusminuõppekavaeesmärkidega • Õppeaineõpiväljundite(õpitulemus-te) saavutatavus • Õppeaineloogilineülesehitusjaterviklikkus • Õppeaineseostatusteisteainetega • Õppeainevarustatusõppematerjali-dega • Õppeaineeestantavateainepunktidevastavus kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale (1 EAP=26 tundi üliõpilase tööd)

Vaadeldakse kahte-kolme parimad hin-nangud saanud õppeainet, et selgitada, mis on nende tugevuse taga. Samuti võe-takse ette kuni kümme halvimad hinded saanud ainet, fikseeritakse põhilised probleemid, analüüsitakse nende põhjusi ning loomulikult pakutakse lahendusi.


MEIE ÜlIkOOlIST

Töögrupp on avatud igale tudengile, kes tunneb huvi hariduse kvaliteedi parendamise vastu. Kui sa tunned, et sul on tahtmist kaasa rääkida õppetööd puudutavatel teemadel, oled oodatud!

Esimees otsib töögrupile liikmeid, arvestades, et esindatud oleksid võimalusel kõik teaduskonna õppekavad ning bakalau-reusetudengeid ei oleks rohkem kui magistrante ja doktorante kokku, et saada ühtlane ülevaade kõigist õppetasemetest. Või-malusel kaasatakse ka vilistlasi, kes annaksid omapoolse hin-nangu omandatud haridusele.

Eriti oodatud on töögruppi tudengid, kellel on mõni järg-nevatest kogemustest: • Töökogemus-kasukstulevaderinevadvarasemadkogemu-sed, eriti töötamine erialasel tööl ettevõtluses või kõrgkoolis • Üliõpilasteesindamisekogemus-töögruppidegaliidetakseka teaduskonna õppekavakomisjonidesse kuuluvad tuden-giesindajad ning võetakse ühendust erinevate üliõpilasaktivis-tidega • Teistesülikoolidesõppimisekogemus(niiEestiskuivälis-maal) • Ülekeskmiseõppeedukus • Muud-koolituskogemus,juhtimiskogemus,kokkupuudeharidusvaldkonnaga jm, mis aitavad paremini mõista, mida läheb ülikooli lõpetajatel reaalselt vaja

AGA Mul EI OlE AEGA...

Teadagi ei ole tudengitel kunagi aega võtta lisakohustusi, seega oleme teinud osalemise võimalikult lihtsaks. Töögrupi liikme ainus kohustus on osaleda novembrikuu jooksul õhtustel aega-del kahel-kolmel koosolekul ning avaldada seal oma argumen-teeritud arvamust.

Kui soovid, oled hiljem oodatud ka kohtumisele teaduskonna juhtidega, aga selleks ei kohusta sind miski. Põhiline vastutus töögrupi tegevuse eest langeb esimehele, kellel on ka selle võrra suurem motivatsioonipakett.

Vastutasuks saad huvitava kogemuse, uued tutvused oma tea-duskonna aktiivsete tudengite seas, võimaluse midagi tänaste ja tulevaste tipikate heaks ära teha ning kindlasti parema pildi kõrghariduse kujundamise protsessist. Sealjuures võid jääda ülikooli ees täiesti anonüümseks – sinu andmeid ei edastata kellelegi.

nO MA EI TEA...

Töögrupis osalemine on reaalne võimalus midagi muuta. See ei võta palju aega ja ei pane sulle liigseid kohustusi. Sul tarvit-seb ainult paar korda mõnusasse seltskonda kohale tulla, kaasa mõelda ja oma arvamust avaldada. Ära kahtle, sinu seisukoht loeb!

Loe projekti kohta täpsemalt ning jäta oma kontaktid, et töö-grupi esimees saaks sinuga ühendust võtta: www.ttu.ee/HKT

MinutulevikeHitajana?!

Kas oled teadlik võimalustest, mis avanevad pärast TTÜ ehitusteaduskonna diplomi kättesaamist? Oled kursis,

mis ametist võid end ülikooli lõppedes leida?

Jah? Sel juhul oled ilmselt üks vähestest, kes vastuseid teab.

Üliõpilastele, kellele esitatud küsimu-sed vastuseta jäävad ning kes pole vali-tud erialas päris kindlad, on Ehitustea-duskonna Üliõpilasnõukogu (edaspidi ETÜN) alustanud ehitusteaduskonna tudengitele suunatud projekti „Minu tulevik ehitajana?!“.

Projekti raames saadame peamiselt tei-se ja kolmanda kursuse tudengid üheks päevaks valitud eriala asjatundja juurde töövarjuks. Näiteks võimaldame ehitus-geodeesia tudengil veeta üks tööpäev juba geodeedina töötava inimese kõrval, jälgides tema tegevusi ning ülesandeid. Samuti saab üliõpilane esitada küsimusi ning koguda väärt näpunäiteid tulevase ameti kohta.

Kui tunned, et soovid projektist osa võt-ta, registreeri end meie kodulehel www.ttu.ee/etyn.

Lisainformatsiooni saamiseks külasta ka ETÜNi infoõhtuid, jälgi dekanaadi kõr-val asuvat ETÜNi stendi ning hoia end kursis meie kodulehel toimuvaga.

kasuta päEva targalt ning HEida pilk tulEvikku!


MEIE ÜlIkOOlIST

kiireMini, kõrgeMale,... veel kiireMini?Karmen Kütt [email protected]

Uus haridusminister oleks justkui võtnud eesmär-giks lahedada kõik Eesti kõrghariduse probleemid kiiremini, kui telepood

lubab langetada kilosid. Juunis tuli välja esialgne kava, juulis eelnõu ja septemb-ris on see eelnõu juba plaanis saata rii-gikokku ettelugemisele. Niiviisi viienda käiguga sõites on võimalikult palju ürita-tud vältida igasuguse diskussiooni teket selle teema üle. Näiteks huvigruppidel ja nende esindajatel on olnud väga piiratud aeg oma tagasisidet anda, mistõttu pole olnud võimalik niivõrd olulise teema üle laiemas ringis arutada. Ka reformi ajasta-mine suvisele perioodile justkui vihjaks soovile reform kiiresti ja vähese arutelu-ta „läbi suruda“.

Siiski on reformis väga palju olulisi tee-masid, mis vajaksid sügavamat arutelu ja erinevate osapoolte kaasamist. Eriti palju on reformis tudengeid puudutavaid küsimusi, mille juures nendepoolne si-send ja oma hääle kuuldavaks tegemine oleks äärmiselt oluline.

„ÕIGlASEM“ HARIduS

Kõrgharidusreformi üheks põhilisesks eesmärgiks oli kõrgharidussüsteemi õig-lasemaks muutmine tudengi jaoks ja seda

maks tasuta õppekohal õppimise nõue.

Lisaks ebakindlusele õppemaksu suhtes suurendab selline jäik nõue üliõpilaste hirmu tegeleda enesearendamisega koo-liväliselt ja võtta juurde aineid teistest valdkondadest. Näiteks tunduvalt suu-rema tõenäosusega loobutakse mittefor-maalse õppega tegelemisest, sealhulgas ka ühiskondlikust aktiivsusest. See oma-korda vähendab nende tudengite konku-rentsivõimet hilisemas elus.

„RAHVuSVAHElISTunud“ HARIduS

Lisaks 30 EAP nõudele on värskes refor-mikavas veel nõutud, et tasuta õppimi-seks peab tudeng olema ka eesti keelsel õppekaval. Selline nõue toob kahju nii ülikoolidele, tudengitele ja pikas pers-pektiivis ka riigile. Ülikoolidel rasken-dab see koostööd teiste riikide koolidega ja viib Eestist eemale võimekad tudengid, kes sooviksid tudeerida inglise keeles, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõi-melisemad. Samuti diskrimineeritakse sellega vene õppekeelega koolidest pärit tudengeid, kellel eesti keele tase ei puugi õppima asudes olla kõige kõrgem. Het-kel on neile TTÜs loodud näiteks eraldi õppekavad, kus esimesed semestrid õpi-takse vene keeles, et omandada piisav eesti keele tase. Kõrgharidusreform oma praegusel kujul seda näiteks enam ei või-maldaks.

„kVAlITEETSEM“ HARIduS

Reformiga kavatsetakse suurendada õppetöökvaliteeti kahelt tasandilt. Kõi-gepealt kavatsetakse sellega motivee-rida ülikoole pakkuma kvaliteetsemat haridust, teisalt motiveerida üliõpilasi paremini õppima. Ülikoolide motivee-rimiseks luuakse uus rahastamisskeem, mille järgi enam ei maksta vaid õppeko-ha eest, vaid hakatakse arvestama ka tu-lemuslikust. Tudengite motiveerimiseks luuakse vajaduspõhine toetustesüsteem ja sunnitakse neid õppima 30 EAPle se-mestris.

just läbi populistliku „tasuta“ hariduse loosungi. Eelnõud lugedes ei tekkinud aga tunnet, et süsteemi tahetakse muuta praegusega võrreldes väga palju tudengi-sõbralikumaks. Eelnõuga on plaanis kao-tada erinevused riigieelarveliste ja riigi-eelarveväliste õppekohtade vahel. Seega justkui tunduks nagu oleks õpe nüüdsest tasuta. Siiski on siin üks suur aga.

Nimelt saavad praegu õppemaksuvabalt õppida kõik tudengid, kes on riigieelar-velisel kohal ja täidavad täiskoormust ehk 75% oma õppekavast. Uue kava järgi saaks täiesti kindlalt tasuta õppida kõik täiskoormust deklareerivad tudengid vaid oma esimeselt semestril. Kõikidel järgnevatel semestritel hakkaks õppe-maksuvaba koht sõltuma 30EAP saami-sest igal semestril.

Seega oleks kõrgkoolil õigus nõuda õp-pemaksu juba siis, kui üliõpilasel jääb üks ainepunkt saamata. Haridusminister on siinkohal rõhunud kõrgoolide mõist-likusele ja eeldab, et nad ei hakka küsima paari ainepunkti mitteläbimisel maksi-maalset võimalikku õppemaksu. Samas ei ole ta olnud nõus täiendama oma eel-nõud sätetega, mis lubaksid kõrgkoolidel näiteks küsida õppemaksu vaid läbimata jäänud ainepunktide ulatuses.

Üliõpilase jaoks on selline deregulat-sioon negatiivne, sest puudub kindlus, kui palju peaks täpselt maksma 30 EAP mittesaavutamisel. Isegi kui ühed kõrg-koolid määravad kindlad summad näi-teks vastavalt läbimata ainepunktidele, siis teised ei pruugi seda teha. Haridus-minister on selle koha peal öelnud, et vabaturumajandus lahendab selle prob-leemi ja koolidesse, mis on ebamõistli-kud selle nõude koha pealt, üliõpilased enam lihtsalt ei astu. Kuid mõeldes ük-sikule üliõpilasele, siis tema võim midagi mõjutada on väike. Isegi kui paari aasta jooksul probleem laheneb, siis hetkeolu-korras jääb tudeng suure tõenäosusega ikkagi kaotajaks. Seega oleks mõistlikum seda summat paremini reguleerida, mida ülikool võib küsida või teha paindliku-

tulEb näidata,

Et mEid on palju ja mE suudamE

mõjutada.


VAJAlIk TudEnGIlE

Vajaduspõhise toetussüsteemi loomise juures on väga mitu „aga“. Kõigepealt tahetakse see sisse viia aasta aega pärast ülejäänud reformikava, kuigi reformi-kava eesmärgid otseselt sõltuvad uuest toetustesüsteemist. Teiseks ei ole veel siiamaani kindel, millisena täpselt uut toetustesüsteemi kujutatakse ja kava sel-le kohta ilmub alles augusti lõpus. Seega on väga raske teha praegu otsuseid refor-mikava kohta, kuna see on nii tihedalt seotud veel valmimata toetustesüsteemi kavaga.

Kõige enam küsimusi tekitab aga ülikoo-lide uus rahastamise skeem. Nagu juba eelnevalt mainitud, on ministeerium korduvalt rõhutanud kõrgkoolide õigust ise otsustada, kas vabastada tudengid õppemaksust ja kas avada tasuta õppe-kohti ka mitte-eestikeelsetele õppekava-dele. Samas see, kas kõrgkool seda teha suudab hakkab suuresti sõltuma tema finantsvahenditest. Tema finantsid aga sõltuvad väga suurel määral just sellest, mida ta riigilt saab.

Siiamaani on kõrgkoolide riigipoolsed ressursid olnud suhteliselt lihtsalt mõõ-detavad, sõltudes suuresti just riiklikust õppekohtade tellimusest, kus iga loodud õppekoha eest anti koolile kindel sum-ma. Uus kõrgkoolide finantseerimiss-keem tegevustoetuste näol on eelnõus väga puudulikult lahti kirjutatud ja te-gelikku ülevaadet sellest, kuidas hakkab kujunema täpne summa, mida koolidele makstakse, kui suur see summa on, mil-lest ta sõltub ja kes hakkab selle üle otsus-tama, ei selgu. Seega kõik need olulised küsimused nagu 30 EAP nõude täitmine, inglise keelsed õppekavad ja üleüldine õppekvaliteet, hakkavad sõltuma refor-mikava täiesti lahtikirjutamata punktist.

TudEnGITE kuJundATAV HARIduS

Kõrgharidusreforme ei tule just tihti ette. Samuti ei tule just tihti ette võima-lusi kujundada haridusmaastiku, millel õpime nii meie ise kui ka väga mitmed tulevased tudengid. Seega peaksid kõik tudengid siinkohal võtma endale kohus-tuse teha oma arvamus sellest reformist kuuldavaks. Tuleb näidata, et meid kui tudengeid huvitab hariduses toimuv, et me saame toimuvast aru ja et me mõista-me selle olulisust. Tuleb näidata, et meid on palju ja me suudame mõjutada. See on üks seadusemuudatustest, mis mõjutab meid kui tudengeid tunduvalt rohkem kui ühe bussipileti hind. Niisiis - võtkem sõna ja osalegem diskussioonides vähe-malt sama valjult.

üliõpilaSpiletveebikeSkkOnnaSt

kAARdI TEllIMInE

Üliõpilaspileti tellimiseks mine lehe-le www.minukool.ee ja logi sisse oma pangaparoolide või ID-kaardiga. Sisesta kaarditaotlusele enda andmed, lisa foto, kinnita taotlus ning maksa interneti-panga vahendusel kaardiväljastustasu. Õigust kaardi tellimiseks kontrollitakse automaatselt Eesti Hariduse Infosüstee-mist.

nb! Üliõpilasesinduses valmistatak-se kohapeal kaarte ainult välis-

üliõpilastele! Pangakaardi funktsiooniga ISIC kaarte väljastab SEB pank.

Üliõpilaspileti taotlemisel tutvu ka kaar-dikasutamise tingimustega. ISIC kaar-di antavad soodustused leiad aadressil www.isic.ee.

Küsimuste korral pöördu TTÜ üliõpila-sesinduse poole:

nb! Asume uues ruumis – I-217 [email protected] (+372)620 3621 või 5121933

Eestis kehtivad üliõpilaspiletid:

• rahvusvahelineüliõpilaspilet • üle700erinevasoodustuse • pikendamisekstelliuuskaart • kaarditasu6,40€*

ISIC ÜlIÕPIlASPIlET

EESTI ÜlIÕPIlASPIlET

• Eestiüliõpilaspilet • täiendavadsoodustusedpuuduvad • pikendamiseksküsiuuskehtivusajakleebis üliõpilasesindusest • tudengiletasuta*

*kaardikojutellimisellisandub0,77€saatmiskulu

www.minukool.eening saada kaart koju kätte!


MEIE ÜlIkOOlIST

grupivaneM – täHtSaiM iniMene Sinu eSiMeSel ülikOOliaaStal!Liisa Post Grupivanemate projektijuht

Vanemad tudengid ehk mäletavad oma esimesi koolinädalaid, kui tuutori-tunni lõpus näidati mõne inimese peale näpuga ning

teatati, et tema on grupivanem. Valituks osututi ilmselt seetõttu, et tal oli kõige laiem naeratus või julges tuutoritunnis mõne küsimuse küsida. Grupivanema ülesandeks oli sel hetkel luua oma gru-pile list ning korraldada esimene tutvu-misüritus. Edaspidised toimetused olid aga arusaamatud ning enamjaolt kadus sellise rolliga inimene unustuste hõlma.

Hetkel on ülikoolis vaid erandlikke näiteid gruppidest, kes on ühtsed ning kokkuhoidvad. Sellist olukorda aitab la-hendada grupivanema rolli ning olulisu-se selgitamine ning teadlikuma valimis-protsessi teostamine.

Sellest õppeaastast on TTÜ Üliõpila-sesindus probleemi tõsisemalt käsile võtnud ning loonud projekti, mille alusel püütakse grupivanemate süsteem toi-mima panna. Projekt on tihedalt seotud tuutorlussüsteemi ning iga teaduskonna üliõpilasnõukoguga.

GRuPIVAnEM kuI kOMMunIkEERIJA, ORGAnISEERIJA JA ESIndAJA

On selge, et ülikooli tulles on vaja koha-neda, kuna gümnaasiumiga võrreldes on süsteemid erinevad. Selleks, et võimali-kult kiiresti ning edukalt edasi liikuda on grupil vaja töötada meeskonnana. Mees-konnatöö sujuvust saab koordineerida grupivanem, kes organiseerib erinevaid üritusi, mis hõlmavad endis nii sotsia-liseerumist kui ka õppealast koostööd. Ühisõppimistest osa võtmisega on end lihtsam järjel hoida ning kaastudengite seletuse abil loengutes õpitu kinnistada.

Tänases infoühiskonnas on informat-siooni tulv suur ning tihtipeale läheb vajalik info kaduma. Grupivanem usal-dusväärse isikuna suudab infovoolust vajaliku eristada ning edastada selle oma kaaslastele. Grupivanem on väga oluline lüli ülikooli juhtkonna, üliõpilasesindu-

se ja tudengiorganisatsioonide jõudmisel tudengiteni, kuna grupi esindajana omab ta ülevaadet kaastudengite arvamusest ning saab need edastada. Nii muutub ka nende tudengite sõna kuuldavaks, kes küsitlustest/uuringutest osa ei võta.

JulGE OllA GRuPIVAnEM!

Grupivanemaks hakkamine ei nõua eel-nevat kogemust, piisab sellest, kui oled rõõmsameelne, hakkaja ning abivalmis. Üliõpilasesinduse projekt sisaldab gru-pivanemate koolitamist, sealhulgas ka nende omavahelist sotsialiseerumist. Grupivanemale endale pakub see roll juhtimiskogemust, tutvusringkonna laienemist, suhtlemis- ja eneseväljenda-mise, planeerimisoskuse, meeskonnatöö ja ürituste elluviimise oskuse arenda-mist. Grupivanemana oled Sa oma grupi usaldus- ja tugiisik, tähtsaim lüli üliõpi-lasnõukogude, -esinduse ja ülikooli juht-konna jaoks. Vastutasuks on nad alati valmis Sind aitama ja toetama.

kAllIS ESMAkuRSuSlAnE!

Kolmanda tuutoritunni ajal toimub Teie grupivanema valimine. Julge avaldada soovi, et tahad olla grupivanem, ära kar-da konkurentsi. Kui tunned, et Sa ise ei ole selle rolli täitmiseks valmis, aga näed, et Su kaastudeng on, siis julgusta teda või paku ta avalikult välja. Ülikool ja kaastu-dengid vajavad Teid, tulevased grupiva-nemad!

grupivanEm on väga olulinE lüli ülikooli juHtkonna,

üliõpilasEsindusE ja tudEngi-

organisatsioonidE jõudmisEl

tudEngitEni.

kOMMEnTAARId

Grupivanemaks olemine on vastutusrikas privileeg – selle

inimeseni jõuab igasugune teave esi-mesena ning tema peab hoolt kand-ma, et ka tema grupiliikmed oleksid sama hästi informeeritud. Minule küll meeldib, kui grupikaaslased iga küsimuse korral minu poole pöör-duvad. See on hea tunne, kui saad kedagi aidata! Meie grupis on um-bes 25 tudengit ning oleme ühiselt käinud nt kanuumatkal, lumelauaga sõitmas, sünnipäevadel jne. Esime-sel õppeaastal oli meil praktiliselt iga kuu mõni üritus. Grupivanema roll on andnud mulle kogemusi, kuidas korraldada erinevaid koosolemisi ning väljasõite. Samuti olen õppinud inimesi paremini tunda, sest olen ti-hedalt kõigi grupikaaslastega suhel-nud. Hea on näha naeratavaid nägu-sid koolis ning teada, et oled midagi teinud nende heaks!

Annika Pabbo, Kütejaventilatsioon,4.kursus, grupivanem.

Grupivanema roll on äärmiselt oluline, kuna iga lambakari

vajab karjust, kes õige tee kätte näi-taks ja teisi infoga varustaks. Ühtlasi aitab grupivanem tekitada liikmetes ühtekuuluvustunnet, et olla koos midagi enamat kui lihtsalt kamp kokku sattunud tudengeid. Meil on kusagil 20-liikmeline grupp, kus kõik saavad omavahel hästi läbi, toi-munud on mitmeid ühiseid üritusi ning tihtilugu on liikumapanevaks jõuks olnud grupivanem.

Hendrik Lepp Ärindus, 3. kursus


MEIE ÜlIkOOlIST

Hurraa! tipila On avatud!

Tiina Lindam [email protected] Tipila projektijuht

Selle kooliaasta algusest on ka meie ülikoolis avatud oma lastetuba. Nime Tipila sai ta meie – tipikate – järgi. Oma võsukesed saavad meile päe-

vasel ajal mõneks tunniks mängima tuua nii tudengitest lapsevanemad kui ka TTÜ töötajad. Tipila lastetuba pakub ka akadeemilisel puhkusel olevatele üliõpi-lastele suurepärast võimalust ühildada lapsekasvatamine õppetööga.

AJALUGU. Lastetoa planeerimist alus-tati juba 5 aastat tagasi. Üliõpilasesindu-se järjepideva tegutsemise tulemusel leiti koostöös ülikooliga Tipilale sobivad ruu-mid ja need renoveeriti sel aastal Tuden-gimaja projekti käigus. Laste mänguruu-mid said tänu tublidele abilistele seinade maalimispäeva käigus vahva värvilise ilme. Aitäh kõigile!

OLEME AVATUD. Ootame palju lapsi üheskoos mängima ja kirjusid seinu uu-distama esmaspäevast reedeni ajavahe-mikus 9.30 - 18.00. Laps tuleb Tipilasse eelnevalt registreerida veebilehe kaudu.

TIPILA KODUKORD. Tipilasse on oo-datud kõik koolieelikud vanuses 1,5 – 6

ANNETA! Oleme värskelt avatud las-tetuba, millel ei ole suurt eelarvet ning seetõttu pole lastetoas veel palju mängu-asju. Võtame kõik annetused rõõmuga vastu. Milliseid mänguasju meil parasja-gu puudu on, uuri meie veebilehelt www.ttu.ee/lastehoid.

Veebilehelt uuri lähemalt ka meie kodu-korrast, tutvu vabatahtlikuks saamise võimalustega ning tule lastetoaga tutvu-ma ka kohapeal. Küsimuste korral võta ühendust lastetoa projektijuhi Tiina Lindamiga ([email protected]). Usume, et Tipilast saab meie laste lem-mikpaik!

aastat. Laps saab Tipilas järjest meie jä-relvalve all olla maksimaalselt 4 tundi,siis peab ema või isa võsukese sööma vii-ma, sest meie toitlustust eraldi ei paku. ÜkshoiutundTipilasmaksab2,5€,ala-tes viiendast tunnist kehtib soodushind 2€tunnikohta.KuiSulonagakakslast,kes tahavad korraga meile mängima tul-la, siis kummagi lapse kohta kehtib soo-dushindesimeseneljatunnijooksul2€,edasi1,5€.

Esimesed kaks kuud on meil sisseela-misperiood. Selle ajaga loodame saada ülevaate teenuse nõudlusest. Tuleb ar-vestada, et pärast sisseelamist võidakse teha korrektuure hindades ja muudes lastehoiuga seotud küsimustes. Samuti võivad tulevikus lahtioleku ajad muutu-da, näiteks võib lastetuba tulevikus olla avatud ka nädalavahetustel just kaugõp-pe sessioonide ajal.

KASVATAJAD. Tipilas vaatab laste jä-rele ja mängib, joonistab, kleebib, lõikab koos nendega kogenud kasvataja. Läbi-viidud küsitlus TTÜ üliõpilaste ja tööta-jate seas näitab, et huvi Tipilat vastu on suur. Sellest tulenevalt on teretulnud ka vabatahtlikud, kes oleksid nõus olema kiirematel aegadel lastetoa kasvatajale abiks. Vabatahtlikele tehakse eelnevalt koolitus, et nad oleksid kursis lapsehoid-mise põhitõdedega ning teaksid, mida arvestada ja silmas pidada laste hoidmi-sel.

planeeritud uusehitised

TTÜ ehitised

Tehnoloogiapargi hooned

ei ole TTÜ ehitised

tõkkepuu

bussi / trolli peatus

Skulpuurid

“Üliõpilane”Kunstnik Maire Morgen-Hääl

”Põlev kivi”

Sõjas hukkunute mälestusmärk

Sammuva ekskavaatori kopp

Sild Mente et Manu

Skulptor Lembit Palm

“Tormilind”Skulptor Riho Kuld

25

26

Tipilas on lastele mängimiseks kaks ruumi, mis asuvad punase ringi sees olevas hoones. Sissepääs on sisehoovi poolt.

35

sEptEmbEr 2011

1920

Tallin

na Teh

nikaü

likooli ü

liõpilasesin

dus

Stu

den

t Unio

n o

f Tallinn U

niversity o

f Technolo

gy

Tõmba kalender väljaja pane seina peale!

n 1

r 2l 3

p 4BESTi infotundLatetuba „Tipila“ avam

ine

36E 5

t 6k 7

n 8r 9

l 10p 11

TTÜ Kino “Polaarjoone sangarid”

20:00 ruum VII-226.

BESTi infotundRobotiklubi tutvum

isõhtu

37E 12

t 13k 14

n 15r 16

l 17p 18

17:00 Õpingukava esitam

ise tähtaeg m

ajandusteaduskonna üliõpilastele TTÜ

Kino “Müram

uusika”, 20:00 ruum

VII-226.


ise tähtaeg energeetika- keem

ia- ja m

aterjalitehnoloogia,m

ehaanika-,sotsiaal ja m

atemaatika-

loodusteaduskonna üliõpilastele


ise tähtaeg kolledžite, ehitus- ja infotehnoloogiateaduskonna üliõpilastelePU

NA

SE JOO

NE PÄ

EV

17:00 õppeainete valiku tähtaeg avatud ülikooli õppuritele

Ülikooli aastapäev

20:00 Korp! Tehnola külalisõhtu

38E 19

t 20k 21

n 22r 23

l 24p 25

39E 26

t 27k 28

n 29r 30

TTÜ Kino “Biutiful”, 20:00 ruum

VII-226.

20:00 Korp! Tehnola külalisõhtu

iluSat uut kOOliaaStat!

Tõmba kalender välja ja pane seina peale!


ÜRITuS

SuvekurSuSega puHkuS unuStaMatukSTriin Tartes [email protected]

Praktilised teadmised keskkonnast ja säästvast arengust, kogemus multi-kultuurses õppegrupis te-gutsemisest, uute traditsioo-

nidega tutvumine, tutvused Euroopa eri nurkades – seda kõike kahe nädala jooksul! BEST’i suvekursused seovad õppetegevuse, reisimise, aktiivse puhku-se ning rahvusvaheliselt küllusliku mee-lelahutuse.

Rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni BEST – Board of European Students of Technology – korraldatavad hooajakur-sused, sealhulgas suvekursused, kutsu-vad kokku noori kogu Euroopast. Ees-märgiks on anda lisaväärtus tavalisele ülikooliõpingule, pakkudes teemasid, mille hulgast iga tehnikatudeng saab va-lida endale sobiva kursuse.

Tallinna Tehnikaülikoolis tegutseva ko-haliku grupi BEST-Estonia korraldatud tänavune suvekursus „Clean it, trash it, re-recycle it!“ leidis aset 8.-20. juulil.

Kahenädalase kursuse teemaks oli kesk-kond ja säästev areng, mis on kahtlema-ta aktuaalne ja jätkusuutliku ühiskonna loomisel üks alustalasid. Kevadel lae-kunud mitmesajast avaldusest valiti 22

koolis suvekursuse läbimise eest taotleda ainepunkte.

PuHkEHETkEl

Tiheda akadeemilise osa kõrval jätkus ruumi ka meelelahutuse jaoks. Nädala-vahetustel sõitsime linnamelust eemale, et nautida fantastilises rahvusvahelises seltskonnas eestimaist suve. Ilmselt jää-vad paljudele veel pikaks ajaks meelde vihmatants tugeva äikesetormi ajal ning mõnusad saunaõhtud. Nädala sees loen-guvälisel ajal said välistudengid tutvuda pealinnaga ning külastati ka Eesti Vaba-õhumuuseumi. Olulisemaid vaatamis-väärsusi oli tudengitel võimalik grupiti uudistada ka city rally raames, mil liiguti peamiselt mööda positiivset hämmingut tekitanud vanalinna.

Välistudengitele anti võimalus tutvus-tada oma tavasid, traditsioone, söögi- ja joogikultuuri rahvusvahelisel õhtul. Ühtlasi oli International Evening üks pöörasematest ja meeldejäävamatest õh-tutest, kus pea igaüks laskis rahvuslikus meeleolus oma tõelise mina valla.

Meelelahutuslikust programmist ei puu-dunud ka Eesti õhtu, kus kogu seltskon-

naga etendasime eesti traditsioonidele vastavat pulma. Tseremooniale järgnes kogunemine laua äärde, mis oli lookas kombekohase toidu ja joogiga. Enne pulma jagati kõigile ka pulmaametid.

õnnelikku, kes said meie kohalikust aka-deemilisest kursusest osa võtta. Üldju-hul lähtutakse lõpliku grupi moodusta-misel sellest, et kokku saaks võimalikult kirju seltskond erineva kultuuritaustaga riikidest.

AkTIIVnE ÕPPEPROGRAMM

Lisaks loengutele, millest lõviosa viidi läbi TTÜ-s, said välistudengid külastada teemaga seotud ettevõtteid, et luua õpi-tust lihtsamini hoomatav ja praktilisem pilt. Osalejad said ülevaate Killerkoti teavituskampaaniast - temaatika ning loengu käigus tekkinud diskussioonid kütsid saalis üles kirgi. Ka muidu vaik-seks jääda eelistanud tudengid otsus-tasid sõna võtta ning hiljem selgus, et paljud lahkusid loengusaalist tundega, et üks samm keskkonnasõbralikuma ühis-konna poole on astutud.

Suvekursuse akadeemilise programmi käigus külastasid tudengid ka Tallinna Merepäevade raames korraldatud laata - tutvuti veepuhastusseadmetega ning kõnniti mööda kultuurikilomeetrit. Ka-vasse kuulusid koostööpartner Skanska korraldatud loeng ja firmakülastused. Muu hulgas külastati ka Paljassaare reo-

veepuhastusjaama ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust.

Kursuse lõpus said välistudengid teha eksami, mille sooritajad saavad koduüli-

ilmsElt jäävad paljudElE

vEEl pikaks ajaks mEEldE

viHmatants tugEva äikEsEtormi ajal

ning mõnusad saunaõHtud


ÜRITuS

Suvi täiS tantSuTTÜ TA Kuljus

Veel enne, kui uus tantsu-hooaeg pihta hakkab, oleks paras aeg teha lühike kok-kuvõte Kuljuse suvistest tegemistest.

Viimasel aprillipäeval toimunud kevad-kontserdi järel keskendus meie tantsu-pere ühiselt suviste suurürituste tarvis –24.-26.juunilVilniusestoimunudXVIüliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudea-mus ning 1.-3. juulil Tallinnas toimunud XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa jailm” mahukas ja keerukas repertuaar va-jas õppimist ja lihvimist.

Gaudeamuse esimene ühisproov koos eesti lauljate ja saateorkestriga toimus jaanipäeval Tartus, kus esmakordselt tekkis selgem ülevaade eesti kavast – tantsud moodustasid viimaks ühtse terviku ja mõtegi sai selgemaks. Suvine treeningpäev lõppes ühise jaanipeoga ansambli Paabel muusika saatel. Keskööl startis Tartust pikk busside kolonn aga juba Vilniuse poole, et kohtuda läti ja lee-du taidlejatega, ühiselt proove teha ning pärast seda üks võimas kontsertetendus anda.

Üritust jäävad meenutama toredad kol-lektiivid, kellega ühiselt ööbimispaika jagasime, värskendatud ja tuliuued sõp-russidemed, päikseline ilm ning kõrgeta-semeline kontsert.

Kontserdi lõppedes tuli aga kiirelt oma asjad taas bussi mahutada, sest juba hom-mikul oli vaja olla Tallinnas tantsupeo proovides. Soojad ilmad jätkusid ka siin ja paari päevaga sai kätte kogu suvise päi-kesenormi. Sellest hoolimata veetsime aga pikki päevi tantsumurul jooniseid ja liikumisi lihvides, et etendustel juba per-fektselt esineda.

Esmakordselt lauluväljakul tantsida oli

meeldejääv ja ülev kogemus – nii nõlv kui laulukaare alune oli täis pealtvaatajaid, kes kõik kõrgetasemelist kultuuriüritust nautima olid tulnud, teine samasuur hulk inimesi toimetas aga laulukaare taga ja ootas oma etteastet – tõeline rah-vaste ühinemine!

Kuljuse suviste tegemiste hulka mah-tusid lisaks kahele suurüritusele veel traditsiooniks saanud suvepäevad Val-gehobusemäel, I Eesti naiste tantsupidu Jõgeval, millest võtsid osa meie vanemad vilistlased, sõprusansambli Tarbatu su-vepäevad, mida juba mitmendat aastat järjest rohkearvuliselt külastame, tradit-siooniline reis järjekordsele veel avasta-mata Eesti väikesaarele ning lisaks arvu-kalt väiksemaid esinemisi.

Hooaja päris viimaseks ürituseks oli aga rekordivääriline TeateTants 2011, mis kujutas endast kaheksa ööpäeva järjest tantsimist ümber Eesti. Üle 6000 osa-lejaga üritus algas ja lõppes Tallinnas, tantsides läbiti kokku 15 maakond ja ligi 1000km. Oli tõeliselt uhke tunne olla osaline selles suurürituses.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseu-miga korraldas ürituse käigus ka viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurüh-made folkloori kogumist. Selle jaoks paluti koguda materjali nii igapäevasest tegevusest, rituaalidest, legendidest, rei-side kirjeldustest jne, mis salvestati igale rühmale antud mälupulgale. Andmed ar-hiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rah-valuule Arhiivis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et selja taha jäi tegus suvi paljude meeldejäävate üri-tustega. Kuljuse tantsijatel on veel enne hooaja algust igatahes päkad juba soo-jaks tantsitud ja kannatamatult oodatak-se peatselt algavaid trenne.

Kõik tantsulembesed huvilised, kes meie tantsuperega liituda soovivad, on juba septembri alguses meie ridadesse ooda-tud. Tantsust saadav rõõm ja suur hulk uusi toredaid sõpru on garanteeritud.

Täpsema info leiab meie kodulehelt www.kuljus.ee.

Jälgige reklaami!

Ükskõik, kas oldi kibekarjuja, pruudiva-ras või valvejoodik – oma rolli elas sisse viimne kui üks, olenemata rahvusest.

HAARA VÕIMAluSEST!

BEST pakub tudengitele laia valikut aka-deemilisi kursuseid erinevates Euroopa riikides, kuhu võib soovi korral kandi-

deerida iga Tallinna Tehnikaülikooli tudeng. Kursuselt võib oodata aktiivse õppetegevuse kõrval ka lahedat reisi-kogemust, tutvumist sihtriigi kultuuri-ga, ühistegevusi kirjus rahvusvahelises seltskonnas ning väärtuslikke tutvusi üle kogu Euroopa. Lisaks eelnevale on või-malik kursusel omandatu eest kanda ko-duülikooli üle ainepunkte, mis ühendab meeldiva kasulikuga. Hooajakursusest korra osa saanud üliõpilastel ei jää koge-mus harilikult ühekordseks. Lisaväärtus erialasele õppetööle, sarnaste huvidega toredad inimesed ja reisimine on vaid üksikud näited paljudest tõmbeteguri-test, mis ikka ja jälle suunavad tudengeid BEST’i kursustele.

ükskõik, kas oldi

kibEkarjuja, pruudivaras või

valvEjoodik – oma rolli Elas

sissE viimnE kui üks, olEnEmata

raHvusEst.


TEAduSRuBRIIk

innOvaatiline lainetuSe prOgnOOSiSüSteeM väikelaevadele OHutu MereSõidu tagaMiSekS (navigate)

Victor Alar [email protected] TTÜ Meresüsteemide Instituut

kuIdAS TEAduS TÖÖTAB?

Teadusuuringud võib oma eesmärkide järgi jaotada laias laastus kahte klassi – ühelpool on alusuuringud, teise poole moodustavad rakendusuuringud. Aga mida need terminid üldse tähendavad? Praegu on näiteks ilmselt kõige kuulsam alusuuring maailmas ühe osakese jahti-mine, mis peaks seletama, miks asjadel on mass. Seega on alusuuringute ees-märk uute teadmiste saamine nähtuste ja sündmuste põhialus-te kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest ra-kendamist. Alusuu-ringu mõte sünnib tavaliselt kõige inim-likumast küsimusest – miks? Lapsed on omamoodi alusuu-ringutemasinad, kes pommitavad pidevalt oma teadlasi (loe: va-nemaid) küsimuste-ga nagu miks ei kuku asjad üles, miks on taevas sinine ja muru roheline jne.

Rakendusuuringud seevastu on algu-pärased uuringud uute teadmiste saa-miseks esmase eesmärgiga rakendada

et tuleb rahulik ilm, kuigi tegelikult saa-dakse maanuka tagant välja sõites vastu hambaid! Kättesaadavus on oluline siis, kui on tarvis operatiivselt mereinfot vas-tu võtta. Ei ole meeldiv kõikuda laeval ja näha oma navigatsiooniseadmel: „Palun oodake, infot laetakse…see võib võtta mõni minut, või tund või sinu elu!“ Ja siis veel kasutajasõbralikkus. Prognoosi peab olema võimalik kuvada nt nutitele-fonis ning navigeerimine erinevate prog-noosi osade vahel peab olema lihtne.

Kuna täna ei eksisteeri kvaliteetset, kättesaadavat ja kasutajasõbralikku lai-netuseprognoosi süsteemi üheskoos, siis otsustasime panna sellele aluse. Sai loodud konsortsium nimega NAVIGA-TE, mida juhib tarkvarafirma Apprise ja kuhu kuulub teadusasutus Meresüs-

teemide Instituut ning Soomest veel kaks eraet-tevõtet Luode ja Foreca. Viimane on põhjanaabri-te popp ilmaportaal. Kon-sortsium koostöös Invent Baltics’iga kirjutas pro-jekti Euroopa Liidu ra-hastatavasse programmi Eurostars. Projektitaotlus oli edukas ning 1. sep-tembrist 2011 läkski tööle projekt „Innovaatiline lai-netuse prognoosisüsteem väikelaevadele ohutu me-resõidu tagamiseks.“

nAVIGATE VERSuS nEPTun

Hetkel olemasolevad lai-netuseprognoosid kasutavad arvutami-seks merepõhja batümeetriat ja tuule-välju, mis tagavad adekvaatse laineolude ülevaate ainult avamerel. See tähendab, et täna ei saa olemasoleva prognoosi

saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul. Nende eesmärk omaette ei ole enam vastata suurele küsimusele miks, vaid püüda la-hendada mingi eluline ja praktiline prob-leem kasutades teaduslikke meetodeid. Vahetulemusena saadakse loomulikult uued teadmised.

kuIdAS PROBlEEM JA VÕIMAluS SAdAS ukSEST SISSE

Eelmise aasta suvi oli juba alanud, kui hobipurjetajast tarkvaraspetsialist tuli Meresüsteemide Instituuti mõttega, et kas teile ei tundu, et meremeeste jaoks kõige olulisema informatsiooni – lai-netuse – prognoosi kvaliteet, kättesaa-davus ja kasutajasõbralikkus on viisa-kalt öeldes vilets. Rõhutan siinjuures,

et olulised on kõik kolm komponenti. Kvaliteet tähendab näiteks seda, kui-võrd mudeliga ennustatud lainekõrgus homseks ka tegelikult reaalsusele vastab. Keegi ei taha minna merele teadmisega,


TEAduS AITAB

põhjal midagi öelda selle kohta, mis toi-mub rannikumeres, kus seilavad põhili-selt väikelaevad. Euroopa Liidus on juba ainuüksi ligikaudu 300 000 väikelaeva, igasugustest kajakkidest ja paatidest rääkimata. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et praegu käib mereilma arvesta-mine kõhutunde najal. Samuti puudub reaalajas ülevaade prognoosi usaldus-väärsusest, st. veebileheküljel, kus prog-noos jookseb, ei ole reaalset võrdlust mu-deli tulemuste ja mõõtmiste vahel. See aga tähendab seda, et laevajuht ei saa olla kindel, kas prognoos on kvaliteetne.

Siinkohal tulebki välja NAVIGATE projekti innovaatilisus. Loodav süsteem integreerib ühte kohta kokku ranniku-mere jaoks kõlbuliku lainetuse prog-noosi, reaalsed lainetuse mõõtmised ning lainetuse mõõtmised satelliitidelt ehk kaugseire. Piltlikult on projekti ülesehitus kirjeldatud joonisel. Siit on näha, et otseselt teadusega on projektis seotud kolm tööpaketti – lainetuse mo-

delleerimine, kaugseire ning süsteemi integreerimine. Lainetuse modelleeri-mise tööpakk peaks andma meile uusi teadmisi selle kohta, millised mudeli sisendid on parimad ranniku –ja mada-

lamere modelleerimiseks ning kuidas kasutada mudelit nii, et temas sisalduv füüsika kirjeldaks loodust maksimaal-selt. Lainetuse kaugseire rannikumere jaoks on instituudis uus teema ning sel suunal on oodata kindlasti palju õnne ja ebaõnne, kuid lõpuks siiski ka õnnestu-mist, ma loodan. Süsteemi integreerimi-

ne on kogu projekti süda. Kõige suurem teadmine, mis siit tuleb, on see, kuidas panna kõik andmed ühte kohta jooksma iseseisvalt, tõrgeteta ja optimaalselt. Pi-dades meeles seda, et osa andmeid tuleb kapriisest kobararvutist, osa kosmosest ning osa vee alt!

Kokkuvõtteks võib öelda, et NAVIGA-TE on ainulaadne teadus-ettevõtluse koostöö projekt, mis täidab üllast ees-märki – säästa inimesi Neptuni tujudest, muuta meresõit mugavamaks ja, mis väga oluline, tagada meresõitjate lähedastele meelerahu, teadmisega, et nende omak-sed on merel parimate vahendite ja tead-mistega informeeritud lainetuse oludest.

NAVIGATE projekti juht TTÜ Meresüs-teemide Instituudis on vanemteadur Ur-mas Raudsepp. Projektis tegeleb lainetuse modelleerimisega magistrant Victor Alari ning kaugseirega doktorant Rivo Uiboupin

aga mida nEEd tErminid üldsE

täHEndavad?

päikeSeenergia laadiMiSpunkt tudengiMaja kOHvikuS!

Päiksepaneelide ametlik avamine toi-mub tudengimajas …oktoobril. Kell 19-20.00.

Siis tutvustame kõigile huvilistele päik-sepaneelide projekti ja kutsume uusi huvilisi jätkuprojektides osalema. Peale paneelide avamist kutsume kõiki huvili-se SAKi tutvumisõhtule, mis toimub (sa-mal päeval või järgmisel päeval?) esimese ühika all ruumis 008b kell 19.00. Tule ise ja võta sõber kaasa!

Tõnu Tamm TTÜ Säästva Arengu Klubi Juhatuse liige [email protected]

TTÜ Säästva Arengu Klubi avab päikseenergial töö-tava laadimispunkti TTÜ uue tudengimaja kohvi-kus. Alates oktoobrist saa-

vad kõik tipikad, kes tahavad kasutada puhast päikeseenergiat oma arvutite ja mobiilide laadimiseks, seda teha tuden-gimaja kohviku ees asuvas laadimis-punktis. Laadimispunkt on tähistatud SAKi ja rohelise energia logodega. Sel-leks, et päikseenergiat ka pimedal ajal tarbida on päiksepaneelidele lisatud ka akud. Täislaetud akudest peaks jätkuma nelja sülearvuti aku laadimiseks. Päikse-paneelide ja akudega ühendatud inver-teri võimsus on 300 vatti ja sellest piisab nelja arvuti või telefoni üheaegseks laadi-miseks.

täislaEtud akudEst pEaks jätkuma nElja

sülEarvuti aku laadimisEks


TEAduS ÕPETAB

MikS taevaS On Sinine?

Victor [email protected]

Lugematuid kordi olen ma saanud sellele küsimusele vastuseks nii lastelt kui ka täiskasvanutelt, et taevas on sinine mere peegelduse tõt-

tu. Oleks see tõsi, peaks analoogiliselt lõuna-Eesti taevas olema roheline. Olgu füüsika tänatud, et ei ole! Mida on tarvis teada, seletamaks taeva sinist värvi? Me peame teadma, mis on valgus, millest koosneb atmosfäär, mis imeloom on Rayleigh hajumine ning kuidas silm ta-jub värve.

Kas Sa mäletad seda, et valge valgus on tegelikult liitvalgus, mis koosneb kõiki-dest vikerkaarevärvidest? Joonisel 1 on seda demonstreeritud nii, et päikeseval-gus on lastud läbi prisma, mis lahutab valge valguse osadeks. Mäletan väga hästi, et kui ma seda pilti esimest korda 6. klassis nägin, ei suutnud ma seda usku-da. Pidin seda ise järele proovima. Nii ma lõhkusingi ära sõbra kingitud pikksilma ja võtsin sealt välja prisma. Järgmiseks tõmbasin aknale kardina ette, jättes ai-nult väikese pilu, kustkohast päikese-valgus sai väikese kiirtekimbuna seinale tungida. Asetades prisma seina juurde,

lustreerida joonis 3. Seega ükskõik kuhu sa vaatad, taevas tundub sinine.

Joonis 3. (allikas: http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/taevas/sinitaevas.htm)

Violetne on veelgi lühilainelisem valge valguse komponent kui sinine (vt Joonis 1 ja 2) ning seetõttu peaks ju taevas tun-duma violetne. Silma võrkkestas asuvad värvuse nägemisega soetud kolvikesed on tundlikud just nende lainepikkuste suhtes, mis seotud sinise värviga (tei-sed kolvikesed on tundlikud rohelise ja punase suhtes) ning seetõttu tajume taevast ikkagi sinisena. Samuti tuleb päi-keselt rohkem sinist valgust kui violetset (ütleme, et sinine valguse intensiivsus on suurem) ning seetõttu hajub ka sinist valgust rohkem.

Kõik eelnev tekitab muidugi küsimusi ainult juurde. Kuidas ikkagi valgus läm-mastiku ja hapniku molekulidelt hajub; kuidas need molekulid teavad, millist lai-nepikkust rohkem või vähem hajutada; miks silm reageerib just meile sobivale sinisele valgusele tugevamini kui violet-sele jne. Aga nüüd on Sul vähemalt otsad kätte antud ning sügavama huvi korral võid seda kõike edasi uurida. Nüüd Sa vähemalt tead, et merega ja peegeldumi-sega ei ole siin midagi pistmist.

Julge küsida, julge mõelda!

langes üheltpoolt prismale päikesekiir, teiselt poolt tuli aga välja kaunis värvide-mäng. Kõige alus on katse, isegi kui see nõuab lõhkumist!

Joonis 1. Kuidas valgest valgusest saab värviline

Joonis 2. Valguse värv ja lainepikkus

Teine oluline aspekt on see, et valgus on elektromagnetlaine ning seetõttu on igal värvil oma lainepikkus. Kuigi joonisel 2 demonstreeritud lainepikkused ei vas-ta reaalsusele (valguse lainepikkus jääb vahemikku 400-700 nanomeetrit, ehkmaakeeli0.00004-0.00007cm),onsellemõte näidata, et mida „sinisemaks“ val-gus läheb, seda väiksemaks muutub tema lainepikkus.

Valgusega oleme jõudnud nüüd selgu-sele. Saagu valgus – ja ta sai seletatud. Millest koosneb aga atmosfäär. Puhas atmosfäär koosneb mahu järgi 78% läm-mastikust, 21% hapnikust ning 1% muu-dest gaasidest, viimase hulgas on ka ilm-selt maailma kuulsaim ja enim kõneainet tekitatud molekul – süsihappegaas.

Kui päikesevalgus siseneb Maa atmo-sfääri, hakkavad valge valguse kompo-nendid atmosfäärigaaside molekulidelt hajuma. Seda nähtust nimetatakse Ray-leigh hajumiseks, lord Rayleigh järgi, kes pani kirja selle teooria matemaatili-sed alused aastal 1871. Matemaatikasse süüvimata ütleb lord, et väiksema lai-nepikkusega elektromagnetlained ha-juvad suurema tõenäosusega võrreldes pikemalainelise valgusega. Sinine valgus hajub ligikaudu 9 korda suurema tõenäo-susega kui punane valgus. Seda püüab il-

valgEvalgus ontEgElikult

liitvalgus, mis koosnEb

kõikidEst vikErkaarE

värvidEst

valgus on ElEktromagnEt-

lainE ning sEEtõttu on igal värvil oma

lainEpikkus


JuRIIdIlInE ABI TudEnGIlE

üürilepinguteS OlevateSt õiguS-teSt ja kOHuStuSteSt, MiS võivad eSMapilgul MärkaMatukS jääda

Robert Sarv [email protected]

Järjekordne suvi toob ülikooli-linnadesse palju uusi esmakur-suslasi, kes lisaks akadeemilise maailmaga esimese tutvuse te-gemisele astuvad ilmselt ka oma

esimesed sammud üüriturul. Visates pilgu kinnisvaraportaali või erinevate üliõpilaskülade veebilehtedele, võib kõik tunduda väga lihtne. Võib pidada loomu-likuks, et noored näevad oma tulevikku positiivse(ma)na ning seetõttu ei pruugi maandada üürilepingu sõlmimise järg-selt tekkivaid riske või ei näe ette võima-likke vaidluskohti, mis võivad tekkida isegi sõltumata kummastki lepingupoo-lest.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT jurist Robert Sarv selgitab, mis on eluruumi üürileping ja missugused on selle pool-te peamised õigused ja kohustused ning kuidas on üürnikul võimalik oma õigu-sed maksma panna. Lisaks annab ta üli-õpilastele mõned praktilised soovitused esilekerkivate eluliste olukordade lahen-damiseks.

MIS On EluRuuMI ÜÜRIlEPInG?

Eluruumi üürilepinguks loetakse poolte kokkulepet, millega üürileandja annab üürniku kasutada elamu või korteri (ka korteri või ühiselamu toa) ning üürnik maksab selle eest tasu.

AGA MEIl POlE Ju ÜÜRIlEPInGuT?!

Tihtipeale võib üürileping jääda kirjali-kult vormistamata. See aga ei tähenda, et üürilepingut poleks. Sellisel juhul on tegemist suulises vormis sõlmitud üüri-lepinguga, mis kehtib samamoodi nagu kirjalikus vormis sõlmitud leping. Iga kirjalikult vormistatud dokumendi ees-

külmkapp läheb rikki, peab ta hüvitama seina parandamise ja külmkapi remon-dikulud. Kui kodumasin läheb rikki loomuliku kulumise tagajärjel (või muul põhjusel, mille eest üürnik ei vastuta), ei vastuta üürnik selle eest ja masina asen-damise peab korraldama üürileandja. Kui üürileandja ei korralda masina asen-damist mõistliku aja jooksul, võib üürnik alandada üüri.

ÜÜRIST

Üürnik võib lepingu sõlmimisel nõuda üürileandjalt talle eelmise üürilepingu järgse üüri suuruse teatavaks tegemist. Üürnik ei pea maksma üüri ega kand-ma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada üürileandjast tuleneval põhju-sel või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Üürnik peab üüri maksma aga aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutami-sega saadud kasu väärtuse. Kui pooled on üüris kokkuleppele jõudnud, on olu-line teada, kuidas võib üürileandja üüri tõsta, kui pooled ei ole üüri tõstmise kor-ras kokku leppinud. Siinkohal tuleb eris-tada tähtajalist ja tähtajatut üürilepingut.

TäHTAJATu ÜÜRIlEPInG

Tähtajatu üürilepingu korral on üürile-andjal ühepoolselt võimalik üüri tõsta (ta võib seda korteri puhul teha iga kuue kuu tagant; möbleeritud toa korral iga kuu tagant). Selleks peab üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirja-likku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga; faksiga) vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. See kehtib ka suulises vormis sõlmitud lepingu korral. Kui üürileandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid üüri tõst-miseks, jääb kehtima eelmine üür.

TäHTAJAlInE ÜÜRIlEPInG

Tähtajalise lepingu korral ei ole üürile-andjal üüri ühepoolse tõstmise õigust. Tavaliselt sõlmitakse seetõttu kokkulepe

märk on täita tehingu toimumise kinni-tamise ja selle tingimuste taasesitamise ülesannet. Suulise lepingu täitmisel ei ole üldjuhul probleeme hetkeni, mil poolte vahel tekib vaidlus mingi asjaolu või kokkuleppe üle. Seega võiks eelistada kirjalikus vormis sõlmitud lepingut ning panna sinna kirja kõik tähtsamad kokku-lepped.

ÜÜRIlEPInGu TInGIMuSTE läBI-RääkIMISTEST

Lepingutingimuste läbirääkimisel ei tohi lähtuda põhimõttest „nagunii nii ei juhtu“. Võib juhtuda ja ilmselt juhtubki. Üldjuhul võtab üürileandja või maakler läbirääkimistele (nt korteri ülevaata-misele) kaasa tema koostatud lepingu-projektiga. Toa üürimisel ühiselamus kehtib teistsugune kord. Üliõpilaskülad kasutavad üürilepingu sõlmimisel üld-tingimusi, mille sisu üürnik enamjaolt mõjutada ei saa. See ei tähenda aga, et üldtingimustest ei võiks poolte kokku-leppel kõrvale kalduda. Samas, kui poo-led lepivad eraldi milleski kokku, kehtib just viimane kokkulepe. Seega võib alati proovida üliõpilaskülaga sellel teemal läbi rääkida. Sellisel juhul tuleb vormis-tada poolte eraldi kokkulepitud tingimus üldtingimustest eraldi.

ÜÜRIPInnA ÜlEAndMISEST

Valdavalt koostatakse üüripinna üleand-misel akt, kuhu märgitakse üüripinna seisukord. Seega on üürnikul alati õigus märkida kõik omapoolsed märkused ja mittenõustumine üürileandja etteval-mistatud aktiga sellesse akti. Kui üürile-andja sellega ei nõustu, ei pea akti allkir-jastama.

Tihtipeale märgitakse akti ka koduma-sinate seisukord. Tavaliselt on see „hea“ või „rahuldav“. Mis aga juhtub siis, kui kodumasin esmakordsel kasutamisel see rikki läheb? Kuna aktis oli märgitud näiteks hea seisukord, kas siis peab üür-nik parandamise või asendamise kinni maksma? Ei. Üürnik peab hüvitama üks-nes kahju, mille tekkimise eest ta vastu-tab. Näiteks, kui üürnik lööb seina augu või unustab külmkapi ukse lahti, misjärel


JuRIIdIlInE ABI TudEnGIlE

eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta. Viimane kehtib üksnes siis, kui on täidetud korraga kõik kolm tingimust: üürileping on sõlmitud vähemalt kol-meaastase tähtajaga, üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täp-selt määratud (nt seotud tarbijahinnain-deksiga vms).

ÜÜRnIku kOHuSTuSEd

• Üürnikpeabasjukasutamahoolikaltja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile-andmisel lähtuti.

• Üürnik peab arvestama majaelanikeja naabrite huvidega.

• Üürnik peab oma kulul kõrvaldamaüüritud asja puuduse, mida saab kõrval-dada asja harilikuks säilitamiseks vajali-ku väikese koristamise või hooldamise-ga, näiteks valamu äravool on takistatud sinna sattunud mustuse, juuksekarvade vms tõttu, peaks üürnik selle ise korda tegema.

• Üürnik peab taluma seda, kui üüri-leandja soovib teha töid eluruumi säi-litamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või kahju kõrvalda-miseks. Sellisel juhul on üürniku otsus-tada, kas ta alandab üüri või nõuab teki-tatud kahju hüvitamist.

• Üürnik peab lubama üürileandjalsiseneda ruumi, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üüri-miseks teisele isikule.

• Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb,et üüripinna väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muu-datuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvi-tist.

ÜÜRIlAEAndJA kOHuSTuSEd

• Üürileandja on kohustatud asja üür-nikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega (nt ukse-, panipaiga- ja postkastivõtmed, distantskaardi jne) lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.

• Üürileandja peab üürnikule õigeaeg-selt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde te-gemisel üürniku huve.

• Üürnik võib üüritud asjale teha pa-rendusi ja muudatusi (nt puurida auke seina) üksnes üürileandja kirjalikku

Tähtajaline leping on sõlmitud kindlaks tähtajaks. Tähtajatul lepingul ei ole poo-led ette näinud selle lõppemist mingil hetkel ning selle lõpetamise otsuse võtab üks pool või mõlemad koos vastu lepingu täitmise kestel. Tähtajalist lepingut võib lõpetada poolte kokkuleppel või erakor-raliselt. Tähtajatu lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel, korraliselt või era-korraliselt.

Korraline lõpetamine tähendab seda, et üks pool teatab teisele etteteatamis-tähtaega järgides ette, et soovib lepingu lõpetamist. Kui lepingupool ei järgi üle-sütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks et-tenähtud tähtaja möödumisest. Erakor-raline lõpetamine tähendab, et mõjuval põhjusel võib lepingu lõpetada etteteata-mistähtaega järgimata.

Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingu-pool nii tähtajatu kui tähtajalise üürile-pingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa üle-sütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

AGA MullE ÖEldI, ET „nII On“!

Usalda, kuid kontrolli. Kui üürileandja väljenduslaad oma seisukohtade sisusta-misel põhineb pigem retoorikal või „nii on“ argumentidel kui lepingutingimus-tel või seadusel, ära karda abi küsida. Ka isegi juhul, kui oled sattunud makseras-kustesse või tekkinud on mõni muu võib-olla piinlikkust valmistav probleem. Praktika kinnitab, et mida varasemas etapis probleemiga tegelema asutakse, seda lihtsam ja odavam on probleemi la-hendamine.

kORTERI ÜÜRIMInE MITME PEAlE

Tihtipeale üüritakse üks korter mitme peale. Kui üürilepingu sõlmib kõigi ni-mel vaid üks isik, tuleb silmas pidada seda, et kui üürilepingus puudub teist-sugune kokkulepe, võib üürnik lisaks endale pikemaajaliselt majutada korteris üksnes oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid. See ei tähenda, et sõbrad või tuttavad ei võiks lühema perioodi vältel korteris ööbida. Samuti tuleb rõhutada, et üürilepingu sõlminud isik vastutab kõigi tema loal korteris vii-bivate teiste isikute eest.

Kui üürileping sõlmitakse üürileandja ja mitme üürniku vahel, on mõistlik määra-ta, kas üürnikud vastutavad näiteks üüri maksmise eest solidaarselt või kokku-

taasesitamist võimaldavas vormis esita-tud nõusolekul. Üürileandja ei või keel-duda nõusoleku andmisest, kui paren-duste ja muudatuste tegemine on vajalik ruumi kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Muudatuste tegemine on vajalik siis, kui nendega säilitatakse eset või välditakse kahju tekkimist, mitte kui üürnik soovib oma mugavuseks riiuli seinale kinnitada. Kui üürileandja and-nud selleks loa, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

TAGATISRAHA

Eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale taga-tisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tagatisraha peab üürileandja hoiusta-ma krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Üürnik võib nõuda tagatis-raha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõp-pemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürileandja peab maksma üürni-kule tagatisraha pealt intressi kuni selle tagastamiseni.

Autorile teadaolevalt on üldlevinud praktika, mille kohaselt nõuab üürile-andja üürnikult tagatisraha tasumist koheselt lepingu sõlmimisel või vahetult pärast seda ühes osas. Eelkõige on see levinud üliõpilaskülade hulgas. Seadus võimaldab üürnikul tasuda tagatisra-ha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha saab nõuda alles üürilepingu sõlmimise järg-selt. Enne üürilepingu allkirjastamist või suulise lepingu korral „käte löömist“, ei teki üürnikul siduvat kohustust taga-tisraha maksta, sest puudub vastav kok-kulepe.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et taga-tisraha ei võiks tasuda ühe korraga täies ulatuses. Kui üürilepingu sõlmimisel jääb aga rahast puudu, et maksta taga-tisraha ühe korraga ära, ole julge ja anna üürileandjale teada, et soovid maksta tagatisraha kooskõlas seadusega. Pärast üürilepingu sõlmimist ei saa üürileandja selle kohta mingisuguseid vastuväiteid esitada (vt ka pt „Kohustuslik seadus“). Samuti ei saa ta öelda, et „ sellisel juhul jääb leping sõlmimata“.

TäHTAJAlInE JA TäHTAJATu ÜÜRIlEPInG. ÜÜRIlEPInGu lÕPETAMISEST


JuRIIdIlInE ABI TudEnGIlE . ÜRITuS

kirjutusi(p10.4.6); • onrikkunudsise-eeskirjuvõimuidlepingust tulenevaid kohustusi (p10.4.7). • üliõpilaskülalonõigusöeldaleping7-päevase etteteatamistähtajaga, kui üürnik on jätnud võlgu rohkem kui ühe kuu üüri või kommunaalteenuste eest; • üliõpilaskülalonõigussisenedatun-nistajate juuresolekul üürniku kasutuses olevasse tuppa, vabastada see üürniku isiklikest asjadest ... (p 10.7.2); • lahendataksevaidlusedkokkuleppelemittejõudmise korral Harju Maakohtus (p 12.1).

Üliõpilasküla puhul võib küsitavaks pi-dada ühiskasutatavate ruumide, eelkõige trepikodade, liftide, koridoride, ja seal asuva vara kahjustamise eest solidaar-vastutuse ettenägemine kõigi üliõpi-laselamu üürnike suhtes. Kui ühiselamu boksis on see õige, siis muude ruumide ja seal asuva vara suhtes on selline vastu-tuse laiendamine üürniku vastutust olu-liselt laiendav, kuna ta peab vastutama ka teiste isikute poolt põhjustatud kahju eest.

Kui üliõpilaskülad ei suuda tuvastada kahju tekitajat, peaks kahju jääma üliõpi-lasküla kanda. Nende kahjude likvideeri-mine peaks sisalduma üürisummas.

kOMMEnTAARId

Üliõpilaskonna juhatus on eelpool mainitud punktid teatavaks võtnud

ja saab peagi kokku üliõpilasküla juha-tajaga, et vastuolud seadusega saaksid võimalikult suures ulatuses lahendatud ning lepingud tudengite jaoks võimali-kult õiglaseks muudetud.

Madis Einpalu TTÜ üliõpilaskonna juhatuse

liige sotsiaal- ja spordivaldkonnas

Üliõpilasküla põhikirjaline eesmärk on pakkuda majutust üliõpilastele

ja kasutusleping peab arvestama mitte ainult küla ja konkreetse elaniku, vaid ka üliõpilaskodudes elavate teiste üli-õpilaste huve. Üliõpilasküla erineb pisut vabaturul kasumit taotlevast üürileand-jast. Laskumata üksikasjadesse luban, et kõik artiklis toodud väidetavad vastu-olud seadusega arutatakse Üliõpilasküla juhatuses läbi ja vajadusel viiakse sisse korrektuurid. Kindlasti on mõni lepingu punkt ajale jalgu jäänud, vaieldav ja vajab muutmist. Üliõpilaste huvidega arvesta-mise peaks tagama ka üliõpilaste esinda-tus Üliõpilasküla juhatuses.

Jaak Kääp MTÜ TTÜ Üliõpilasküla juhatuse esimees

lepitud summas (osavõlgnikena). Üüri tasumise eest solidaarselt vastutamine tähendab, et kui korterikaaslane jätab üüri tähtajaks maksmata, võib üürile-andja seda teistelt üürnikelt nõuda ning teised üürnikud peavad tema nõude ra-huldama. Pärast on teistel üürnikel õigus nõuda võlgu jäänud korterikaaslaselt see summa sisse. Kui määrata, et iga üürnik kohustub maksma üürileandja kind-la summa, on tegemist osavõlgnikega ning üürileandjal puudub õigus nõuda vaadeldavas näites ühe üürniku võlga teistelt üürnikelt. Tuleb rõhutada, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust (nt tasuma üüri) ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Korteri üürimisel mitme peale tuleb ar-vestada asjaoluga, et teiste korterikaas-laste põhjustatud kahju eest vastutavad kõik üürnikud solidaarselt. See tähen-dab, et kui üks isik lõhub nt külmiku, võib üürileandja nõuda külmiku asenda-mist või kahju hüvitamist kõigilt korte-rielanikelt, kes jagavad pärast iseseisvalt vastutuse proportsioonid. Antud näite puhul peab külmiku maksumuse hüvita-ma selle lõhkunud üürnik 100% ulatuses.

Mõned tähelepanekud erinevate üliõpi-laskülade üürilepingute üldtingimuste kohta

TTÜ ÜlIÕPIlASkÜlA ÜÜRIlE-PInGu ÜldTInGIMuSTES EI OlE SEAduSEGA kOOSkÕlAS JäRG-nEVAd PunkTId:

• üliõpilaskülaeimaksatagatisrahaltintressi (6.2); • üliõpilanesunnitaksemaksmakasu-tustasu terve kuu eest, kui üürilepingu lõpeb pärast 15. kuupäeva (p 5.5); • viitenumbrimärkimatajätmiselonüliõpilaskülal lugeda arve mittetasutuks (p 5.7); • suurendadaühepoolselttagatisrahamäära ja kui üürnik jätab suurenenud tagatisraha maksmata, öelda leping erakorraliselt üles (p 6.6); • suurendadaühepoolseltkasutustasusuurust (p 5.9), sest TTÜ Üliõpilasküla veebilehe andmetel sõlmitakse üürile-ping tähtajalisena (vt ka p 10.2); • üliõpilaskülalonõigusöeldalepingerakorraliselt üles, kui üürnik eksmatri-kuleeritakseülikoolist(p10.4.1); • üürnikületabnominaalseõpiaja(p10.4.2); • annabüüripinnakolmandaisikukäsutusse(p10.4.3); • üürniklahkubalaliseltüüripinnaltjaei teavita üliõpilasküla oma lahkumisest (p10.4.5); • eirabüliõpilaskülakorraldusijaette-

kultuuriklubi

Algaval õppeaastal alustab taas TTÜ Kultuuriklubi uue hooga tudengitele üri-tuste korraldamist. Mille-ga? Semestri lööme käima

Tudengielu Avalöögi-, Rebaste näda-la- ja ka Rebasepeo 2011 korraldamise-ga. Oluline on ka tulevastele rebastele (kaasa arvatud juba üliõpilastele) teada, et Kultuuriklubi elu ja tegemistega saab lähemalt tutvuda meie tutvumisõhtutel 12. ja 19. oktooril.

SÜGISEl TulEVAd ÜRITuSEd

Tuleval sügissemestril on TTÜ tudengi-tel oodata palju huvitavat. Sügissemestril lähevad taaskord käima terve õppeaasta jooksul vältavad TTÜ Mälumängu sari ja Teaduskondade vaheline võistlus-sari, mis kestavad oktoobrist maikuuni. Teaduskondade vaheline võistlussari koosneb2011/2012õppeaastal4etapist.Nende eesmärk on panna üliõpilased erinevatest teaduskondadest võistlema mitmetel arendavatel ja lõbusatel aladel.

Lisaks korraldab TTÜ Kultuuriklubi oktoobris Tudengielu messi, mille ees-märk on viia üliõpilased kurssi, milliste üliõpilastegevustega saab TTÜs liituda. Detsembris on tulemas ka jõuluteemali-ne üritus - Jõulujazz.

TTÜ kulTuuRIkluBIST

Meie missiooniks on tudengivaimu üle-valhoidmine ja arendamine. Meie visioo-niks on üliõpilaste aktiivses üliõpilaselus osalemise propageerimine. Oma ees-märke realiseerime läbi ürituste, projek-tide ja pikemate programmide. Kaks kõi-ge traditsioonilisemat üritust, mida me korraldame on üle-ülikooliline rebaste ristimine (aastast 2001) ning Tipikate moeshow (aastast 2003). Lisandunud on ka Tudengi Eurovisioon (aastast 2010).

Rohkem infot meie ürituste, tegevuste ja olemuse kohta leiate wwwkultuuriklubi.ee


SPORT

tallinna teHnikaülikOOl võitiS üliõpilaSte SuveMängudelt kõik, MiS võiMalik

Hans Üürike [email protected]

1.-3. juulil Käärikul toimunud XII Üli-õpilaste Suvemängudel osales rekordili-selt 850 tudengit 16 ülikoolist.

Pingeline võistlus esikoha eest käis 3 päeva jooksul Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooli vahel. Sportliku tulemuskarika võitis esmakordselt TTÜ vaid 1,5 punktilise eduga TLÜ ees (punktid vastavalt 218 ja 216,5), kes oli rändkarikat hoidnud enda käes viimased 3 aastat. Lisaks võitis TTÜ ka osaluskordi arvestava aktiivsuskarika. TTÜ tudengid osalesid 3 päeva jooksul 434 võistlusel ning see oli konkurentsi-tult parim tulemus. Järgnesid TÜ 268 ning TLÜ 255 osalemise korraga.

TTÜ Üliõpilasesinduse sporditoimkon-na juht Hans Üürike sõnas uhkusega: "Esimest korda suvemängude ajaloos võitis TTÜ sportlike saavutuste eest üldkarika ning lisaks ka aktiivsuskari-ka. TTÜ-le tõi võidud väga positiivne ühisvaim, mis tekkis juba avaparaadil. Omadele elati väga kaasa, mistõttu oli ka aktiivsuskarika ülivõimas võit oodatav. Tulemuskarika võidu tõi meile tugevate sportlaste olemasolu igal spordialal ning head tulemused meeskonna-aladelt. "

TTÜstosalessuvemängudelligi240tu-dengit, mis on 100 üliõpilast enam kui eelmisel aastal.

TTÜ tudengite moto "Tipikas ülejärg-miseks suveks rannavormi" nendel suve-mängudel annab lootust veelgi parema-teks tulemusteks järgmisel aastal.

EsimEst korda

suvEmängudE ajaloos võitis ttü

sportlikE saavutustE

EEst üldkarika ning lisaks ka

aktiivsuskarika


SPORT

MiHkel kukk, eeSti MeiSter OdaviSkeS: "liHtSurelike jaOkS On HariduSe OMandaMine Hädavajalik"Hans Üürike [email protected]

Sporditoimkond sattus TTÜ staadionil juttu rääkima me-hega, kes on odaviskes tulnud kaks korda Eesti meistriks, osalenud Pekingi olümpia-

mängudel ja kelle isiklik rekord 81.77m annab Eesti kõigi aegade edetabelis kuuenda koha. Mihkel Kukk on tõsine spordimees Jõgevalt, kes tippspordi kõr-valt on suutnud ka õpingud TTÜ trans-pordiehituse erialal ette võtta.

1. kõige jaburam asi mis on juhtu-nud võistluse ajal? Üks kummaline võistlus oli Taanis, kui üks kutt oli oma oda võistlustele kaasa võtnud. Asja tegi jaburaks see, et võistluse ajal püüdis ta

5. Miks peaksid üliõpilased häma-ral suveõhtul paariks tunniks sirk-li, taskuarvuti, füüsikaõpiku ning õllepurgi käest viskama ja jooksu-rajale minema? Sportimine on fun. Kes pole seda enda jaoks veel avastanud, siis võiks proovida umbes 10 korda re-gulaarselt jooksmas käia. Usun, et peale kümmet korda on isegi spordivõhik nõus tunnistama, et see sportimine nii jube ei ole ja on isegi nauditav.

6. Millist raamatut sa viimati lu-gesid? Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele kohaselt Sa vist füüsi-ka õpikut vabatahtlikult riiulilt ei võta? Kurikuulsat Tipi füüsikaõpikut tudeerisin ma viimati esimesel kursusel. Tol korral tõesti kohustuslikus korras. Aga "normaalsetest" raamatutest on vii-mased lemmikud Atko Viru - "Sportlik treening", Rein Jalaku - "Sportlase toi-tumine" ja Jaan Taltsi sportlaskarjäärist pajatav raamat - "Tahtmine".

7. Mõni müstiline tulemus jõusaa-list? Müstilised tulemused on üldiselt suuremate poiste pärusmaa, kuid rinnalt surumise rekord on 185kg.

iga hinna eest enda oda kaitsta, et jumala eest mitte keegi teine sellega ei viskaks.

2. kus on kõige parem võistelda? Lemmikstaadion on Stockholmi Olüm-piastaadion. Seal on alati mõnus atmo-sfäär ja tekib hea võistlustunne. Eesti staadionitest on lemmik Kadrioru staa-dion - seal on olemas looduskaunis kohas soojendustaadion, kus hea rahulikult soojaks visata. Teised Eesti lemmikud võistlemiskohad on Viljandi ja Rakvere staadionid.

3. Füüsiliselt oled väga heas vor-mis, kuid millega hoiad end vaim-selt vormis? Vaimu hoiab selge minu kallis kaasa, kes mind mõistab ja toetab. Ta tegeleb ka ise odaviskega (Lääne-Vi-rumaa rekordinaine).

4. kui tähtsaks pead haridust tipp-sportlase juures? Haridus on oluline kõigi jaoks ja ei ole ka sportlased selles suhtes erandid. Haridust pole tõesti ehk vaja siis, kui oled tippjalgpallur või -korv-pallur. Neil on võimalus karjääri jooksul end majanduslikult ära kindlustada. Lihtsurelike jaoks on hariduse omanda-mine hädavajalik.

sportiminE on fun


EkSPERIMEnT

ideaalSe kOMpliMendi OtSingul

Martin Simpson [email protected]

Õnn peitub lihtsates as-jades. Usun, et üks viis õnnelikuks olemast pei-tub teiste õnnelikuks te-gemises. Selleks, et ini-

mesi õnnelikuks teha, on väga lihtne viis – teha komplimente. See ajendas mind vastu võtma ka nädalast väljakutset, et selgitada välja, missugused komplimen-did töötavad ning mitte ainult ei tööta, vaid et leida see õige, töötav ning mõjuv viis, kuidas teha ideaalset komplimenti.

Kui nüüd picassolikult julm ning otse-kohene olla, siis võib naised jagada laias laastus kaheks: need, kes võluvad ning need, kes mitte. Esimeseks mängureeg-liks võtangi endale selle, et teen kompli-mente ainult neile, kes mind mingil moel köidavad. Ma mitte ei mõtle sobivaid

ideaalselt ning see läheb ka käiku. Kuid lähen veelgi kaugemale. Võtan kasutu-sele ka teise fraasi: „Tähtis ei ole see, kes seda ütleb, vaid see, et see idee jõuaks teieni“. Ning nüüd on tähelepanu võit-miseks kõik olemas ja samas ka tehtud eeltöö vältimaks pealetükkimist ning hoidmaks distanti.

Üsna ruttu selgub, et sissejuhatava small talk’i näol kaob kahe võõra inimese va-heline barjäär ning sellega saavutatakse teatud müstiline energeetiline kooskõla,

repliike välja, vaid ootan seda siirast het-ke, mil keegi mu tähelepanu kas tahtli-kult või tahtmatult võidab ning just see omadus, mis mind võlub ning köidab, on see, mida ma ausalt ja otsekoheselt kat-sun edasi anda.

Kohtan ilusat tüdrukut. Märkan kohe, et ta pilgus on midagi, mis mind paelub. Võtan julguse kokku enne, kui skeptili-sed mõtted pähe tulevad, ning avan suu ja ... tunnen kuidas sõnad jäävad kurku kinni, pilk kartusest mujale põgeneb ning moka otsast poetan: „Teil on võ-luvad silmad“. Paus, sekund möödub, tunnen häbi, tahaks ära põgeneda, möö-dub teine sekund ning selle naise näole ilmub pisike naeratus ning koos sellega ka siiras õnnelik ohatus. Võib öelda, et kompliment küll töötas, kuid tegelikult jäi kogu potentsiaal kasutamata. See on tüüpiline näide sellest, kuidas tehakse vilets, kuid siiski põhimõtteliselt töötav kompliment.

Midagi on tarvis muuta. Otsustan ka-sutada sissejuhatusena otsekohest ning löövat intro’t. „Vabandust, kas ma tohin teile komplimendi teha?“ sobib selleks

sEllEks, Et inimEsi

õnnElikuks tEHa, on väga

liHtnE viis – tEHa komplimEntE


EkSPERIMEnT . InTERnATIOnAl

kus ei teki teineteise suhtes eelarvamusi või vastureatsioone. Õigemini, seeläbi hakatakse üksteist mõistma. Just nii nagu see ideaalis olema peakski. See on tasand, kus kogu tähelepa-nu on koondunud vestlusse ning see on just see koht, kus ar-mutakse. Kus mõjutakse.

Katsetan veel ning jõuan arusaamisele, et teine fraas ei tööta selle algse idee heaks. Vastupidi, selline otsekohesus on komp-limendi sissejuhatuse mõjuvaim lüli. Ning kui üldistada, siis usun, et komplimendi see võlu, mis mõjub, on just sisseju-hatus. Komplimendi kompliment, tuum, on kui puänt, kirss, mille mõju oleneb eelnevast niinimetatud pinge kruttimisest.

Kõnnin mööda Viru tänavat ning enne, kui sõbraga kokku saan, näen kahte võõrast naist. Ühel neist on seljas kleit, mida vaadates muu maailm justkui taandub tahaplaanile. See on võrratu joonega, loomulikku kehakuju järgiv suvine kleit, mis sobib suurepäraselt tema vallatu soenguga. Mõtlen hetkeks, et kui pikalt ma seda talle kirjaldada jõuan ning ega ma tõenäo-liselt liiale lähe. Kuid otsustan hoopis käituda konkreetselt ja spontaanselt. Kõnnin otsejoones naiste suunas, pilgu püüan alles viimasel hetkel ning vahetult enne seda, kui närv mul-le sisse hakkab lööma. Nüüd on taganemiseks hilja. „Vaban-dust, kas ma teie sõbrannale komplimendi tohin teha?“ ütlen ma otse teisele naisele pilku kõrvale, õigele naisele, heitmata. Ilmselgelt lõin nad pahviks, kuid saan peale kahesekundilist kohmetust ning ootusärevat vaikust siiski heakskiidu. Pöör-dun nüüd oma pilguga selle õige naise poole ning ütlen talle silma vaadates selge ning tagasihoidliku häälega: „Teil on väga võluv kleit.“ Paus, sekund, kaks. Naise näole ilmub naeratus, mis väljendab siirust ning lapselikku õnne. Järgneb kerge oha-tus. Jumalik vaatepilt. Vaatan reaktsiooni sõnagi lausumata lõpuni ja ütlen enne, kui torkab pähe, et võiks neilt kontakti võtta, „Kõike head!“ ning astun oma teed.

Ning kui te mõtlete nüüd, et komplimentide tegemine pole eriline kunst, siis te eksite. Iga situatsioon on erinev ning ideaalne kompliment sõltub paljudest muutuvatest teguri-test. Küll võib aga öelda, et hea, tabav ning võluv kompliment eeldab kas silmapilkset armumist või erilist üllatusmomenti. Ning see, kuidas see toimib, jäägu teie enda avastada. Märksõ-nadeks on aga šarm, enesekindlus, otsekohesus, konkreetsus ja mis peamine, löövad pausid.

Kogesin selle nädala jooksul palju uut ja huvitavat. Mainimata ei saa jätta ka neid üllaid ning siiraid naeratusi, mille nimel ma selle teekonna üldse ette võtsin. See oli võrratu! Soovitan kõi-gile teha just neid komplimente, millel pole kaugeleulatuvaid tagamõtteid. See teeb inimesi õnnelikuks. Ja mitte ainult...

tunnEn kuidas sõnad jäävad

kurku kinni, pilk kartusEst mujalE põgEnEb ning moka otsast poEtan: „tEil on võluvad silmad“ Do you believe that you

can make a difference? Now, you can make the world a better place. Have you already he-

ard about the Orphanage Project? The project cooperates with Peetelise and Numme orphanages. We are recruiting new members. People who want to make our world a better place for the children in need. As a member you will have the advantage to make a difference and beco-me an important acquaintance for many young Estonian children. The Orpha-nage project has created events, such as movie evenings, visits to the University, bowling, parties, teaching arts and cra-fts, collecting Christmas gifts, and rai-sing money for charity.

The project will give you rewards. You will be able to meet, talk and spend qua-lity time with the children who value your contribution. They speak mainly Estonian and Russian, but this should not be a barrier. The language of caring is a universal one. If you love children and like spending time with them, you are just the right person for our team!

We are a group of children-loving people with different backgrounds. You can find us on Facebook under The Orphanage Project group. If you love children, con-tact us!

Let's give something back to the commu-nity. Donate your time for the well-being of the community. The Orphanage Pro-ject is for the little Estonians!

becOMe avOlunteer!


VAJAlIkud nIPId TudEnGIlE- EHk PSÜHHOlOOGIARuBRIIk

Harjuta end kiirlugejakS!

Piret Spitsõn [email protected]

Heihopsti nii uued kui ka kogemustega tudengid! Pikk (või lühike, kuidas kellelegi) ja palav suvi on selja taha jäämas

ning ees ootab jällegi üks tore õppeaas-ta. Leidsin hiljaaegu raamaturiiulilt sel-lise huvitava teose nagu C. Grünbergi „Kiirlugemine“. Kuna kooliaasta jooksul on vaja läbi töötada suur hulk materjali, siis jagangi teiega raamatust pärinevaid nippe, kuidas enda lugemiskiirust pa-randada. Loodetavasti leiavad siit häid näpunäiteid nii uued tegijad kui ka juba vanad kalad!

• Määra enda lugemiskiirus – et luge-mise kiiruse tulemust parandada, tuleb teada, mis tasemel te hetkel olete. Võtke ette mõni raamat, selle kõrvale taimer ning lugege ühe minuti jooksul tempos, mis tundub teile mugav. Märkige ära koht, kust te alustasite ning kuhu minuti jooksul jõudsite. Arvutage kiirust järg-mise valemi järgi (sõna/min):

sõnade arv 5 täisreas X loetud täisridade arv / 5

Enamikul juhtudel loetakse kiirusega 160-240sõna/min.

• Harjutus 3-2-1 – lugege 3 minutijooksul oma õpperaamatut ning märkige ära koht, kuhu te jõudsite. Seejärel lugege sama teksti 2 minuti jooksul ning ürita-ge jõuda märgitud kohta. Seejärel tehke sama 1 minuti jooksul.

• Võtaappinäpud–kuihoida lugemi-sel järge näppude (või mõne muu eseme) abil, siis see aitab ära hoida silmade eks-lemise.

• Pilguhüppemeetod–võtkeettetekst,mida tahate lugema hakata ning tõmma-ke üle lehe 3 vertikaalset kriipsu, et te-kiks4 tulpa.Kui tavaliselt loeb inimesesilm korraga 1 sõna, siis selle harjutusega

hakkate lugema vähemate pilguhüpetega ehkmitu sõna korraga.Kui 4 kriipsugalugemine ei valmista enam raskusi, jaga-ge leht kolmeks ning lõpuks ka kaheks.

• Lülitaväljahäälpeas–lugemiselloe-takse enamasti mõttes hääldades kõiki sõnu ükshaaval kaasa. Kui suudad sellest harjumusest lahti saada, suureneb luge-miskiirus ligi 2 korda.

• Määratleaegjajagamaterjalosadeks– kui saavutate vahe-eesmärke, tekib edasimineku tunne ning motivatsiooni osa läbimiseks on rohkem.

• Vaiknetöökeskkond–üleliigsedhää-led ja liikumine hajutavad tähelepanu.

Kuna õppimisega ei kaasne mitte ainult tohutul hulgal materjalide lugemine, vaid see on vaja lisaks ka mällu talletada, siis toon välja minu arvates olulisemad meetodid, et meeldejätmist parandada.

• „Ühenduste“ loomine – seo uus in-formatsioon sellega, mida sa juba vara-semast tead. Esialgu on see raske, kuid hiljem, kui ühendusi on juba rohkem, muutub see lihtsamaks.

• Mõistekaartõpitavamaterjali ja läbi-tavate teemade kohta – see muudab lim-bilise aju rahulikuks ning seetõttu jääb informatsiooni rohkem meelde. Lisaks kaasatakse kõiksugu jooniste tegemisel paremat ajupoolkera, mis suurendab sa-muti uue materjali mälusse talletamist.

• Puhkepausid – oluline on endmitteüle koormata, kuna sel juhul ei suuda enam mõte enam silmade liikumisele järgi. Mõistlik oleks teha iga 30 minuti järel väike paus. Käige korraks värske õhu käes või sirutage end niisama kor-raks. Kui teha pause iga poole tunni ta-gant, on õppimine kordades efektiivsem kui korraga 3 tundi nina materjalides veetes.

NB! Iga algus on raske ning uue asja-ga harjumine võtab aega. Kui esimesel korral ei pruugi teie lugemiskiirus an-tud harjutustega oluliselt paraneda, ärge andke alla, sest just järjepidev harjutami-ne teeb meistriks ning viib eesmärgini.

Edu teile ning päikselist sügist!


Halva HuuMOri inStituut

SudOku

Aleksander [email protected]

PlAGIAAT

- Kui hiina elektroonika magister esitab oma lõputööna Iphoni elektroonilise skeemi, kas see on plagiaat? - Ei, see on doktorikraad.

TIPIkAd lEnnukIS

Neli tipikat: keemik, matemaatik, majandus-tudeng ja füüsik lähevad lennukiga lendama. Üks mootor jääb seisma ja piloot teatab, et nüüd peab õhus püsimiseks kaalu vähendama ja üleliigsed asjad üle parda viskama. Keemik võtab katseklaasid, heidab ukse vahelt välja ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt - Matemaatik viskab arvuti ja ütleb:- Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt - Majandustudeng heidab välja paksu raamatu:- Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt - Füüsik mõtleb natuke, lükkab majandustu-dengi uksest välja ja ütleb:- Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt -

FIlOlOOG

Filoloogia magister eksmatrikuleeriti plagia-adi tõttu. Oma lõputöös kasutas ta õigekirja-reegleid, mis olid Kreutzwaldilt maha viksi-tud.

MEElElAHuTuS

Mängureeglid on väga lihtsad: vajate elemen-taarset loogikat ja tähelepanu. Ainus, mida peate tegema on täita kõik ruudud numbritega 1 kuni 9 nii, et igas reas ja tulbas ei oleks korduvaid numb-reid.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

Üks minut enne kui sa jõuad

sinna

Täpselt siis, kui sa

jõuad peatusse

Viie minuti pärast

Kümne minuti pärast

Siis kui sa oled juba

hiljaks jäänud

Tõenäosus, et sinu buss saabub peatusse

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

Üks minut enne kui sa jõuad

sinna

Täpselt siis, kui sa

jõuad peatusse

Viie minuti pärast

Kümne minuti pärast

Siis kui sa oled juba

hiljaks jäänud

Tõenäosus, et sinu buss saabub peatusse

mEiE instituudis Ei tulE

kõrgHaridus-rEformi.

2011 september

Documents