TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika – loodusteaduskond

Informaatika osakond

Kerli Raudsepp

TARKVARA JA MUUSIKA TASUTA VERSUS

TASULINE LEVITAMINE

Proseminaritöö

Juhendaja: Kalle Tabur-Jõgi

2005

2

SISUKORD

Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. TARKVARA JA MUUSIKA LEVITAMINE.......................................................4

1.1 Autoriõiguse seadusega kaitstud loometöö levitamine, reprodutseerimine ja kasutamine .................................................................................................................4 1.2 Tarkvara levitamise võimalused ....................................................................5

1.2.1 Tarkvara seaduslik levitamine ...............................................................5 1.2.2 Tarkvarapiraatlus ...................................................................................7

1.3 Muusika levitamine......................................................................................13 2. VABA VERSUS MAKSUSTATUD LEVITAMINE.........................................17

2.1. Piraatluse põhjused ......................................................................................17 2.2. Autoriõigusest kriitilise pilguga...................................................................19 2.3. Tuleviku visioon ..........................................................................................21

Kokkuvõte....................................................................................................................23 LISA 1..........................................................................................................................26 LISA 2..........................................................................................................................28 LISA 3..........................................................................................................................31 LISA 4..........................................................................................................................34

3

Sissejuhatus

Käesolevas töös on vaatluse alla võetud tarkvara ja muusika levitamine. Huvi sellise

töö kirjutamiseks tekitasid autoris meedias palju kõneainet pakkunud tarkvara- ja

muusikapiraatluse teemalised diskussioonid, milles kõneldakse suurtest kahjudes,

mille piraatlus endaga kaasa toob, peamiselt rahalistest. Hoolimata sellest, et

piraatluse vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi, on see jätkuvalt kestev ja arenev

nähtus.

Töö eesmärgiks ei ole süvendatult uurida piraatluse põhjuseid ja tagajärgi, vaid arvuti

tavakasutaja seisukohalt selgitada tarkvara ja muusika levitamise erinevaid tasulisi ja

tasuta viise, siinjuures pöörates tähelepanu nende seaduslikkusele. Üldjuhul

ühiskonnas eeldatakse, et “tasuta” tähendab ka illegaalsust. Antud teema käsitlemisel

on vaatluse alla võetud ka autoriõiguse seadus ja selle sagedane eiramine.

Proseminaritöö on jaotatud kaheks olulisemaks peatükiks, millest esimeses peatutakse

autoriõigusega kaitstud tööde levitamisel: viisid ja nende osatähtsus ning

kooskõlastatus seadusega. Teine pool tööst vastandab tasulist ja tasuta levitamist läbi

vaatenurga, mis püüab mõista piraatluse tekkepõhjusi ja suhtuda kriitiliselt

autoriõiguse äärmuslikku pooldamisse. Töö toob välja tuleviku visiooni sellest,

milliseks võib kujuneda tarkvara ja muusika levitamine, kelle huvisid kaitseb tasuline

levi ja kas vabas kommunikatsiooni maailmas võivad eksisteerida ka kõiki osapooli

rahuldavad võimalused.

4

1. TARKVARA JA MUUSIKA LEVITAMINE

1.1 Autoriõiguse seadusega kaitstud loometöö levitamine,

reprodutseerimine ja kasutamine

Tarkvara ja muusikateos on inimese (inimeste) looming, intellektuaalne omand, mille

kasutamine, levitamine ja kopeerimine on seadusega määratud. Et mitte seadust

rikkuda, peaks intellektuaalse omandiga kaitstud teose kasutaja teadma, mis talle

lubatud ja keelatud on. Eestis sätestab intellektuaalset omandit autoriõigus ja

patendiõigus, mille põhiallikateks on kaks konventsiooni: Kirjandus- ja kunstiteoste

kaitse Berni konventsioon 9. septembrist 1886 ja Ülemaailmne autoriõiguse

konventsioon 6.septembrist 1952. [8] Patendiõigus kaitseb leiutisi ja kasulikke

mudeleid, milleks muusikateoseid ja arvutiprogramme ei loeta.

Autoriõiguse seaduse (AutÕS), mis jõustus 12.12.1992, alusel kaitstakse teadus-,

kirjandus- ja kunstiteoseid, mille alla kuuluvad teiste hulgas ka arvutiprogrammid,

audiovisuaalsed teosed, graafikateosed, fotograafiateosed, teoste ja

informatsioonikogumikud, sealhulgas ka andmebaasid. Teos kuulub kaitse alla

olenemata tema eesmärgist, väärtusest ja väljendusvormist. Antud seadus kaitseb

autorite, teose esitajate, fonogrammitootjate, raadio- ja televisiooniorganisatsioonide,

filmi esmasalvestuse tootjate, andmebaasi tegijate ning teiste käesolevas seaduses

nimetatud isikute õigusi oma teose kaitsele või muu loometöö tulemusele.

Teoste levitamiseks annab seadus loa teose esitajale, fonogrammitootjatele, filmi

esmasalvestuse tootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele.

Levitamiseks AutÕS alusel loetakse „...autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti

originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil

omandiõiguse üleandmise teel.” [26. §62 lõik 3] Samuti on eelpool nimetatud isikutel

ainuõigus lubada või keelata ”fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline,

osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil,” ning

koopiate rentimine või laenutamine. [26.VIII peatükk] Rentimine käesoleva seaduse

tähenduses on ”...teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu

resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu

saamise eesmärgil.” [26. §13 lõik 3] Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on

”...teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine

5

ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või

ärilise kasu saamise eesmärgita.” [26. §13 lõik 4]

Vastavalt AutÕS-le on autoril õigus keelata või lubada teose edastamine erinevate

tehnikavahendite kaudu. Seega on ka Interneti vahendusel teose või selle koopia

edastamiseks vajalik autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate

õiguste valdaja luba. Ilma loata edastajat karistatakse karistusõiguslikus korras.

Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teise isiku õiguspäraselt

avaldatud teost reprodutseerida isiklikeks vajadusteks juhul kui selline

reprodutseerimine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke. [26. §18 lõik 1] Isiklikeks

vajadusteks ei ole lubatud AutÕS alusel reprodutseerida arhitektuuriteoseid, piiratud

tiraažiga kujutava kunsti teoseid ja arvutiprogramme. Viimase puhul on erandina

lubatud teose reprodutseerimine, tõlkimine ja adaptsioon (kohandamine) tingimustel,

et see on vajalik kas programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja

eesmärkidel, milleks programm omandati või programmis esinevate vigade

parandamiseks. [26. §24] Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma lisatasusid

maksmata õigus teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik

arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks

muutunud programmi taastamiseks.

Audivisuaalset teost või teose helisalvestist on lubatud reprodutseerida ja kasutada

isiklikeks vajadusteks autori nõusolekuta teaduslikuks õppetööks, uurimistööks jms.,

kuid seejuures kehtib tingimus, et teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada

õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest.

1.2 Tarkvara levitamise võimalused

1.2.1 Tarkvara seaduslik levitamine

Arvutitarkvara all mõeldakse üldjuhul arvutiprogramme, mis moodustab tarkvarast

põhiosa, ja teisi materjale, mis on valmistatud seoses arvuti kasutamisega. Siia alla

kuuluvad programmi kirjeldused, mida kasutatakse programmi arendamisel ja

kujutavad endast nii jutustavas kui ka skemaatiliselt esitatud diagramm programmi

funktsioonidest, ning programmi kasutamist kirjeldavad materjalid ehk

kasutusjuhendid, kasulikud nõuanded jne.

Programmtoodete seaduslik soetamine tähendab selle kasutamiseks litsentsi (õiguste)

omandamist. Litsents on programmi õiguste valdajapoolne luba antud tarkvara

6

kasutamiseks. Litsentsileping sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse

garantii.

Arvutitarkvara jaotatakse litsentsitüüpide alusel järgnevalt: [1]

• ärivara (commercialware)

• jaosvara (shareware)

• proovivara (trialware)

• vabavara (freeware)

• vaba tarkvara (free software)

Äritarkvara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse infotehnoloogiafirmade,

arvutisalongide ja -kaupluste poolt. Luba ärivara kasutamiseks saab pärast vastava

litsentsitasu maksmist. Olenemata tootjatest ja erinevatest litsentsilepingutest on

väljakujunenud üldpõhimõtted: ärivara on kaitstud autoriõigusega, arvutiprogrammi

õiguspärane kasutaja võib teha programmist koopia, mida võib kasutada üksnes siis,

kui originaal tarkvarapakett on saanud kahjustada, programmi ei tohi sisse viia

muudatusi, ilma programmi õiguste valdaja loata ei tohi kasutaja arvutiprogrammi

dekompileerida ega olemasoleva programmi alusel arendada uut programmi.

Jaosvara on äritarkvara alamliik, mille näol on tegemist nn. proovitarkvaraga.

Erinevalt äritarkvarast on jaosvara piiratud võimaluste ja funktsioonidega

(crippleware) või lakkab mingi aja möödudes toimimast (timeware). Kasutaja saab

tarkvara proovida mingi kindla perioodi jooksul (14-90 päeva) täiesti tasuta.

Prooviperioodi lõppemisel tuleb programm registreerida ning tema eest maksta.

Samas töötab jaosvara prooviperioodi lõppemisel enamasti edasi, pakkudes

programmi käivitamisel lihtsalt registreerimise ning tasumise võimalust. Seaduse

silmis prooviaja ületanud jaosvara kasutamine on võrdne illegaalse tarkvaraga.

Jaosvara võib levitada igal moel va. kommerts-eesmärkidel. Erinevalt äritarkvarast

võib koopiad oma sõpradele teha kui palju tahes ja levitada igal moel, kuid selle

tegevuse eest ei tohi võtta mitte mingisugust tasu. Seoses Interneti laieneva levikuga

on jaosvara meetod saanud tarkvara tootjate hulgas üsna populaarseks: iga soovija

võib programmipaketi endale tootjafirmas serverist kopeerida, paigaldada selle oma

7

arvutisse, tasuta proovida ja kui paketi hind ja omadused nõudmisi rahuldavad, osta

edasiseks kasutamiseks litsents.

Proovivara on jaosvara eriliik, mis erineb üldjuhul vaid selle poolest, et neil puudub

kolmandale isikule edastamise õigus.

Vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks ja levitamiseks, kuid mitte

muutmiseks ja täiendamiseks. Vabavara on kaitstud autoriõigusega, programmist võib

teha koopiaid ja neid levitada juhul kui see ei toimu ärilistel eesmärkidel. Vabavara

põhjal võib arendada ka uut programmi, seda vaid tingimusel, et saadud uus

programm on samuti vabavara.

Vaba tarkvara puhul on antud kasutajale kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool

nimetatutega. Vaba tarkvara puhul on kasutajal õigus käivitada programmi suvalisel

eesmärgil, õigus koopiat vabalt levitada mistahes viisil, õigus kohandada programmi

vastavalt oma vajadustele programmi muutes ja parandades ning saadud tulemust

levitada. Oluline on märkida, et sõna „vaba” antud tarkvara puhul tähendab vabadust

tarkvara kasutada eelpool nimetatud õiguste alusel ja mitte just alati tarkvara

kasutamisõiguse saamist selle eest tasu maksmata.

Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt oma

programmi loomisel kaasnevatest varalistest õigustest loobunud. Sellisest

programmist võib teha koopiaid, neid levitada ilma igasuguste piiranguteta, muuta

programmi oma äranägemise järgi ja saadud tulemust levitada. Lubatud on

programmi dekompileerimine ja uue programmi arendamine igasuguste

lisatingimusteta. Selline kasutamisvabadus tuleneb just sellest, et autor on oma

õigustest loobunud.

1.2.2 Tarkvarapiraatlus

AutÕS §46 lõik 1 ütleb: „Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui

autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt

antud loa (litsentsi) alusel...” Tarkvara programme aga levitatakse ja/või kasutatakse

8

ka seaduse vastaselt ilma tootja loata. Vastavat tegevust nimetatakse tarkvara

piraatluseks.

Piraatluse produkt ehk piraatkoopia on AutÕS alusel “...teose või autoriõigusega

kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või

autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud

koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta.” [26. §80¹ lõik 1]

Tarkvara piraatlust liigitatakse: [15][16]

• Ebaseaduslik reprodutseerimine

Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine jaotub omakorda kaheks:

� otsese tulu saamise eesmärgita

� otsese tulu saamise eesmärgil

Arvutiprogrammide reprodutseerimine otsest tulu saamata on väga laialt levinud.

Sellisest kuriteost saab rääkida, kui arvutiprogramm installeeritakse arvutisse ilma

vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või tarkara on reprodutseeritud

rohkematesse arvutitesse kui seda litsents lubab. Oma tarbeks kopeerimises ja

sõpradega programmi jagamises ei nähta midagi halba – ei kopeerita ju müügiks.

Isegi kui võõrkeelset lepinguna pealkirjastatud juhendit läbi lugedes avastatakse

piirang- „üks programm, üks arvuti“ – ei leia vastav märge erilist tähelepanu. Nii

kasutatakse ühe litsentsiga paketti rohkematesse arvutitesse kopeerituna ja korraga,

mis on aga seadusevastane. Käies tarkvara eest välja suurema hulga raha, on kasutaja

enese arvates piisavalt tark teadmaks, mida ta selle tarkvaraga peale hakkab.

Arvutiprogrammide reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil kujutab endast

tegevust, mille puhul raha teenimiseks tehakse originaaltootest või siis juba

piraattootest koopia. Eesti turul leiduvad koopiad võib jagada päritolu järgi peamiselt

kaheks:

1. Venemaal toodetud piraatkoopiate puhul on tegemist kas originaalandmekandjast

tehtud koopiaga või kogumikena, kus ühele andmekandjale on paigutatud

mitmeid programme. Üldjuhul on plaadiümbris ise kujundatud. Vastavad plaadid

võivad olla vigased ja sisaldada viiruseid kuna puudub kvaliteedikontroll. Nende

piraatkoopiate hind kõigub reeglina 200 ja 300 krooni piires.

2. Eestis toodetud piraatkoopiad on üldjuhul toodetud kodustes tingimustes.

Ebaseaduslike koopiate tegija eesmärgiks ei ole luua originaalitarkvaraga

9

välimuselt sarnast, vaid pakkuda soodsalt soovitud arvutiprogramme. Sellised

programmid levivad nii ajalehtede kui Interneti vahendusel, kus pakutakse välja

terve rida võimalikke tarkvaraprogramme, mille hulgast tulevased ostjad endale

sobivad valivad ning tellimuse peale vastav programm CD-R-le kopeeritakse.

Selliste piraatkoopiate hind on väga odav.

• Võltsimine

Võltsitud tarkvaraks loetakse tarkvara, mis on oma välimuse poolest originaaliga

äravahetamiseni sarnane ning mida turustatakse kasu saamise eesmärgil. Erinevalt

tavalisest piraatkoopiast on võltsitud tarkvara puhul püüeldud saavutada

originaaltootega nii lähedane välimus kui see tehnikaga saavutatav on. Järele tehakse

lisaks pakendile isegi turvahologrammid. Sageli lisatakse võltsitud tarkvarale kaasa ka

originaaliga sarnased käsiraamatud ja litsentsid. Eestis ei ole võltsimine väga levinud,

kuna vastav tootmine nõuab suuremat masinaparki ning oskustöölisi. Suurem osa

võltstoodangust tuuakse meile Venemaalt. Seal vastava toodangu tootmist ja

turustamist eriti ei piirata. Olenemata sellest, et ostetava piraattarkvaraga ei kaasne

mitte mingisugust garantiid, programm võib olla nakatunud viirustega, paneb soodne

hind inimesi riskima. Võltsitud tarkvarapakett on legaalsest vähemalt kaks korda

odavam, teinekord isegi kuni kümneid kordi soodsam kui originaaltoode.

• Litsentsita arvutiprogrammide installeerimine

“Selle tarkvarapiraatluse vormi puhul on tegemist arvuti kõvakettale installeeritud

tarkvaraprogrammidega, milledel puudub vastavate tarkvaratoodete kasutusõigust

täiendavad dokumendid ja samuti originaalandmekandjad ning muud vastava

tarkvaratootega kaasaskäivad komponendid.” [1] Sellisel juhul on tihtipeale tegemist

arvutifirmadega, kes mõjutavad pettuste abil arvutite müügiprotsessi. Protsessi

põhimõte seisneb selles, et müüdavate arvutitega antakse kaasa “kingitusi” arvutitesse

paigaldatud tarkvarade näol. On väikefirmasid, kes olles omandanud ühte litsentsi

tarkvarale, paigutavad seda ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata ka

arvutitesse, mida klientidele edasi müüakse neile vastavat litsentsi kaasa andmata.

Selline installeerimine kliendi arvutisse on otsene kliendi petmine, kuna tihtipeale

klient, ostes arvutit, ei ole teadlik originaaltarkvaraga kaasakäivatest dokumentidest

ning ei mõista, et maksab tegelikkuses piraatkoopia eest. Sellised juhtumid on eriti

levinud maades, kus tarbijate teadlikus piraattarkvarast on madal.

10

Ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga arvutite levitamist ei saa seostada firmadega,

kes omavad OEM (Original Equipment Manufacturer)- installeerimise litsentsi.

Heatahteavaldusena on OEM-installeerimise litsents olemas suurtel ja ametlikel

tarkvara edasimüüjatel. Vastavatel firmadel on olemas lepingud, mille kohaselt nemad

saavad operatsioonisüsteeme tootjatelt soodsa hinnaga, samas on aga neil keelatud

arvuteid müüja ilma süsteemitarkvarata. Ostjad saavad sellisel juhul tarkvara muidugi

odavamalt kätte kui programme eraldi ostes. Nagu varem mainitud on ka sellisel juhul

tegemist reklaamipettusega arvutite müügil, sest vastav tarkvara reklaamitakse välja

“kingituste” näol, kuid kuna tarkvara ostnud kodanikul on olemas vastavad litsentsid,

siis seadusesilma vastav tegevus ei huvita.

Vastava tegevuse huviorbiiti jäävad varem mainitud väikefirmad ehk

“logokonstruktorid”, kelleks nimetatakse kõiki Eestis arvuteid kokku lappivaid

arvutimüüjaid. Nende poolt edasi müüdavatele arvutitele “ununeb” tarkvara tihtipeale

kõvakettale. Ostjale vastavate tarkvarade legaalsust kinnitavaid litsentse ega muid

pabereid kaasa ei anta.

• Piraatlus Interneti vahendusel

Internetist on kujunenud tarkvaratootjate suurim probleem. Seoses autori nõusolekuta

autoriõigusega kaitstud teoste laialdase levitamisega läbi Interneti jäävad kasud

saamata.

Piraatluse levikule internetis on kaasa aidanud kolm olulisemat tegurit:

� Internet on kättesaadav üha suuremale hulgale inimestele nii tööl kui kodus;

� tehnoloogia areng on muutnud Interneti kasutamise kiiremaks ja lihtsamaks;

� piraatlusega tegelemine läbi Interneti on väiksema vahelejäämise riskiga.

Tarkvarapiraatluse levikuks läbi Interneti on järgnevad kanalid:

� E-mail. See hõlmab tarkvaraprogrammide levitamise ja müügi elektronposti

kaudu. Eelkõige on selline levitamine mugav kuna jääb ära isiklik

kättetoimetamise vaev ja vajadus programm andmekandjale salvestada.

� Internet Relay Chat (IRC). See on Interneti jututoa analoog, mille vahendusel

võib jõuda nn. ühepäevaserveriteni, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid

sh. ka arvutiprogrammide täisversioone. Vastavad serverid luuakse väga

lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust. Selliste “libajututubade”

kasutamine nõuab pidevat kursisolemist, mistõttu on teatava eliidi pärusmaa ja

jääb vähestele jõukohaseks. Üldjuhul teavad asjasse pühendunud inimesed

rääkida, et vastavates serverites leidub üsna harva head kraami, kuid erand

11

kinnitab reeglit: on suudetud hankida ka kommertstarkvara täisfunktsionaalne

versioon juba nädal aega enne selle müügile tulemist.

� Fail Transport Protocol (FTP). Tegemist on eraldi kataloogidega, mis

paiknevad suurte ning legaalsete serverite sügavuses ja on mõeldud eelkõige

mahukate failide vahetamiseks. FTP servereid on hakatud kasutama laialdaselt

piraattoodete panipaigana. Sellised servereid leidub ka Eestis. Elionile kuuluv

toru.hot.ee, Data Telecomile ftp.datanet.ee ja Starmanile pump.starman.ee.

Mõnikord on sellise serveri haldur ise ka piraattarkvara levitamise serveri

administraator. Kuna vastav piraatlus on reeglina eraisikute vaheline illegaalne

tegevus, kes kasutavad ajutiselt teiste firmade legaalseid servereid

mitmesuguste arvutiprogrammide vahendamiseks, siis “...süüdistuste korral

laiutab vastav mees lihtsalt käsi ja kirub neetud piraatvendi”. [15]

� Web sites. Warez. Lihtsaim võimalus hankida erinevaid illegaalseid

arvutiprogramme on kasutada otsingumootoreid. Arvutiprogrammi nime

sisestamisel ei leia üldjuhul muud peale legaalse reklaami või tehnilise toe

lehekülgede, kuid paari päringut formuleerides (näiteks asendatakse täht “s”

“z”-ga) on võimalik leida kodulehekülgi, millelt saab hankida erinevaid

illegaalseid arvutiprogramme või saada erinevaid vihjeid piraatkoopiatega

tegelevate lehekülgede kohta. Lisaks sellele levitatakse kodulehekülgedel

mitmesuguseid võtmekoode, mis on vajalikud illegaalse arvutiprogrammi

korrapäraseks käivitamiseks. Inimesed, kes tegelevad võrgu vahendusel

piraattarkvara levitamisega, nimetatakse erinevalt. Levinumad on Warez king

ja Warez d00dz. Neid iseloomustab tarkvara kasutamiskaitse murdmine ja

lahtimuugitud tarkvara levitamine. Oma kätetööd levitatakse Warez saitidel,

mille taga tavaliselt seisab terve meeskond (ühed muretsevad programme,

teised veebiruumi, kolmandad hoiavad lehekülge üleval, neljandad murravad

koode jne.). Otsingumootoriga on rakse vastavaid saite leida, kust

probleemideta tarkvara alla laadida saaks. Et õigesse kohta juhtuda, peab

külastama nn. Warezi nimekirju, kus leidub kümneid või isegi sadu Warez

saite. [20] Eelpool kirjeldatud tegevus pole ehk küll jõukohane tegevus

igaühele, kuid arvutispetsialistil pruugib sirutada vaid oma käsi ja soovitud

programm võtta.

� Peer-to-peer (P2P) failijagamise võrgud. P2P tehnoloogia kujutab endast

arvutite omavahelist ühendamist võrdsetel alustel. Mis tähendab seda, et iga

12

klient on ühtlasi ka serveriks ja sõnumid liiguvad programmilt teisele ilma

vahendajateta. P2P tehnoloogial põhinevad meediafailide otsimiseks ja

vahendamiseks loodud programmide abil on populaarseks saanud tasuta

tarkvara jagamine teistega kuna seda iseloomustab kasutajate anonüümsus.

• Tarkvara väljaüürimine

Tarkvara väljalaenutamine tundub olevat peaaegu süütu tegevus. Kuriteo

toimepanijate seas on juurdunud arusaam, et “minu ostetud kaup, ise tean, mida

sellega teen”. Inimesed ei taha kuidagi kuulata targutamisi selle üle, et programmi

ostes ei omandata programm vaid saadakse tähtajatu õigus vastavat programmi

kasutada. Lisaks autoriõiguse seaduse kohaselt kuulub autorile õigus ja luba levitada

teost või selle koopiaid. Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse

üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja

laenutamist. [26. §13 lõik 1 p2]

Siinkohal tuleks eristada tarkvara rentimist laenutamisest. Laenutamine on koopia

andmine ajutiseks kasutamiseks kasu saamise eesmärgita, rentimise puhul on

eesmärgiks teenida otsest või kaudset varalist või ärilist kasu. Nii mõnedki tarkvara

ostjad on pannud oma investeeringu tehtud kulutusi tagasi tootma. Ka Eestis leidub

keskusi, mis tegelevad originaalandmekandjate või piraatkoopiate rentimisega.

2005 aasta aruanne ülemaailmse tarkvarapiraatluse kohta aastal 2004 väidab, et

tarkvarapiraatluse osakaal on 35%. Eelmisel aastal kulutati 59 miljonit US dollarit

äritarkvara litsentside ostmisele, kui personaalarvutitesse installeeriti äritarkvara enam

kui 90 miljardi US dollari väärtuses. Uuringus osalenud riikidest poolte seas oli

piraattarkvara osakaal rohkem kui 60%, 24 riigis ulatus vastav näitaja isegi üle 75%.

[6]

Viimaste aastate jooksul on piraattarkvara levinud CD-plaatide asemel üha enam

FTP-serverite ja P2P võrkude kaudu. Peamiseks põhjuseks on kättesaamise lihtsuses

ja mugavuses. Kõige enam kasutavad ebaseaduslikult tarkvara hankimise võimalust

kodukasutajad ja väikeettevõtted.

Kõige suuremas piraattarkvara osakaaluga riigiks maailmas on Vietnam, kus

piraattarkvara osakaal ulatub 92%ni. Vietnamile järgneb edetabelis Ukraina (91%),

Hiina ja Zimbabwe (mõlemad 90%) ning Indoneesia ja Venemaa (mõlemad 87%).

Kõige madalama piraattarkvara osakaaluga riigiks saab lugeda Ameerika Ühendriike

13

(21%), Uus-Meremaad(23%) ja Austriat (25%). Piraattarkvara osakaaluks Eestis

loetakse uuringute alusel 55%, sellest tulenevat rahalist kahju Eesti Vabariigile

majandusele IDC hinnangul on 210 miljonit krooni. [2] Lätis ja Leedus on

piraattarkvara osakaal 2004 aasta uuringute alusel võrdsel 58%, Soomes 29% ning

Rootsis 26%. [LISA 1]

1.3 Muusika levitamine

Fonogrammid ehk helisalvestised on heliteose väljendused teataval kujul. Kaasajal on

kasutusel mitmed erinevad heliformaadid nagu näiteks MP3, WAV, MIDI.

Helikandjatest esmased on heliplaat, helilint ja laserplaat. Tänapäeval kõige levinum

neist on laserplaat ehk CD tänu oma kvaliteedile. Aastal 2000 müüdi CD-plaate

kokku 13,2 miljardi dollari, 2003 aastal 11,2 miljardi dollari väärtuses. [7]

CD-plaatide müügi vähenemist seostatakse osaliselt muusikaäri üleminekuga

Internetti, eelkõige aga piraatlusega. Piraatlus on viimase viie aasta jooksul pidevalt

kasvanud. Vastavat olukorda kirjeldab Diagramm 1. Viimaste aastatega on kasvamine

aeglustunud, kuid vahemikul 2000-2004 on piraatlus kasvanud pea kahekordseks.

640

9501085 1130 1155

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2000 2001 2002 2003 2004

aasta

üh

iku

t (m

iljo

nit

es)

Diagramm 1. Piraatluse kasvamine 2000-2004. [18]

Juba lindiajastul oli levinud teha originaalkandjast piraatlint ja selle levitamine, kuid

saadud lindi kvaliteet oli kehv ning halvenes iga kopeerimisega. Kui 80ndatel aastatel

14

tulid kasutusele CD-d, muusikatöösturid, olenemata oma pidevast võitlusest

tehnoloogia arenguga, ülemäära ei muretsenud. Ehkki piraat CD kvaliteet ei erine

oluliselt originaalist, oli nende valmistamiseks vaja suhteliselt kallist tehnoloogiat.

[13]. Aastal 2002 moodustas CD müügist 40% piraatkaup. 2003 aastal oli müüdavate

CD-plaatide seas piraatkaupa järel 19%. [21] On vähe neid inimesi, kes soovivad osta

“põrsast kotis”, kui on võimalus Interneti vahendusel endale meelepärast muusikat

alla laadida.

Olulisemaks muusikapiraatlusega seotud probleemiks on ebaseaduslik kopeerimine.

Sellest lähtuvalt jaguneb muusikapiraatlus: [3]

� Lihtne piraatlus – originaalsalvestise paljundamine autori nõusolekuta ärilistel

kaalutlustel. Selliste piraatkoopiate ümbrised erinevad originaalist ja suurema

hulga neist moodustavad kogumikud.

� Võltsingud – piraatkoopiad püütakse teha võimalikult originaalilähedased,

ostjale püütakse jätta mulje, et tegemist on legaalse salvestisega.

Reprodutseeritakse tootjate kaubamärke ja logosid.

� Otseesituse/saadete loata salvestamine (bootleg) – autori nõusolekuta

salvestatud kontsert- või raadio/televisiooniesinemised. Neid paljundatakse ja

müüakse fännide seas suhteliselt kõrge hinnaga.

� Interneti piraatkoopiad- see on muusika, mis on kokku pakitud ja üle kantud

ülemaailmselt Interneti kaudu tasumata selle eest omandiõiguse valdajale.

Kuigi viimastel aastatel piraattoodete müük väheneb, ei ole probleem sugugi

lahendatud. Piraatlus kolib turulettidelt üle Internetti.

Miljonite muusikafailide täiesti kontrollimatut õiguse valdaja loata levitamist

nimetatakse interneti piraatluseks. Interneti piraatluse erinevateks vormideks sarnaselt

tarkvaraga on muusikafailide kättesaadavaks tegemine veebilehtedel, failide

ülekandmine FTP serverites, P2P võrgud ja infokanalina osatähtsust kaotama hakkav

IRC, mille abil muusikahuvilised endale meelepärast muusikat alla laadida saavad.

2005 aasta alguses Ameerikas läbiviidud uuringud [LISA2, LISA 3] näitavad, et 27%

üle 18 aastaste Interneti kasutajatest on läbi neti allalaadinud muusikat või filme, aasta

2004 veebruaris oli vastav näitaja 18% ja aasta 2003 detsembris 14%.

Tabel 1 kirjeldab 2005 aasta alguses ameeriklaste seas läbiviidud uuringu tulemust,

mille abil sooviti teada saada populaarsemaid kohti, kust inimesed muusikat on alla

laadinud. Kõige enam toimub allalaadimine läbi P2P failivahetus programmide nagu

näiteks Kazaa ja Morpheus, seda on teinud 44% küsitletutest. Populaarseks on saanud

15

ka tasulised allalaadimise võimalusi pakkuvad serverid näiteks iTunes ja

BuyMusic.com, kus küsitletute seast on muusikat laadinud 19%. Sama paljud on

muusikat hankinud ka läbi e-maili ja kiirteadete.

ALLALAADIMISE KOHT JAH EI EI TEA

P2P failivahetus programmid nagu Kazaa või Morpheus 44 56 1

Online muusika serverid nagu iTunes või BuyMusic.com 19 80 1

Kellegi iPod-i või muu MP3 mängija pealt 6 93 1

Muud muusikale suunatud leheküljed nagu online

muusikaajakirjad või muusikute koduleheküljed

14 85 1

Muusika päevikud 3 96 2

Email või kiirteadetena 19 81 0

Tabel 1. Muusika allalaadimise populaarsemad viisid aastal 2005. [10]

40% allalaadijatest moodustavad 18-29 aastased noored. Noored moodustavad ka

30% inimestest, kes läbi P2P võrkude muusikat ka teistega jagavad. 2004 aastal läbi

viidud uuring näitab et 23% ameeriklastest internetikasutajatest jagavad läbi võrgu

teistega oma muusika, video, pildi ja mängude faile, selle aasta alguses oli vastav

näitaja 24 %. Nendest inimestest kasutab sagedasti failide jagamise võimalust 2%

2004 aasta veebruaris ja 5% käesoleva aasta jaanuaris korraldatud uuringute põhjal.

Inimesed on hakanud aktiivsemalt kasutama ka tasulisi allalaadimise võimalusi,

millest tuntumad iTunes ja BuyMusic.com. Kui aastal 2004 oli allalaadijate seas 24%

neid, kes on vastavat võimalust kasutanud, siis 2005 aasta alguses läbi viidud uuringu

kohaselt on vastav protsent kasvanud 43%-ni. 2004 aastal moodustas muusika

allalaadijatest 17% need, kes aktiivselt laadisid muusikat läbi Interneti legaalselt –

allalaadimise eest tasudes, 2005 aasta alguseks oli vastav näitaja tõusnud 34%-le.

[10][12]

Tänavu jaanuarist juunini tõmmati Internetist 180 miljonit seaduslikku muusikapala,

mis on kolm korda rohkem kui aasta tagasi. Neist allalaaditud muusikapaladest 159

miljonit tehti USA-s, Suurbritannias 10 miljonit, millele järgnesid Prantsusmaa ja

Saksamaa. Samas võiks vastandada ebaseaduslikult allalaaditud muusikapalade

numbriline näitaja küündis 900 miljonini. [17]

16

Muusikapiraatlus on probleemiks üle maailma, 2005 aasta alguse uuringud näitavad,

et 31 riigis ulatub piraatlus üle 50%. Kõige kõrgem on piraatlus Taiwanis, Hiinas ja

Hong-Kongis. Tabel 2 näitab, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus

muusikapiraatlus ületab 50%. Sama võib öelda ka teiste Balti riikide kohta, kuid meie

põhjanaabrid soomlased jäävad “10-24% maade” hulka.

MAAILMAOSA ÜLE 50% 20-50% 10-24% ALLA 10%

Põhja-Ameerika Kanada, USA

Euroopa Bulgaaria Eesti Kreeka Leedu Läti Rumeenia Serbia/Montenegro Tšehhi Türgi Ukraina Venemaa

Horvaatia Itaalia Küpros Poola Portugal Slovakkia Ungari

Belgia Hispaania Hollandi Sloveenia Soome

Austria Iirimaa Inglismaa Island Norra Prantsusmaa Rootsi Saksamaa Šveits Taani

Aasia Hiina India Indoneesia Malaisia Pakistan

Filipiinid Taiwan

Hong-Kong Lõuna-Korea Tai

Jaapan Singapur

Lõuna-Ameerika Argentiina Brasiilia Ekvador Kolumbia Mehhiko Paraguai Peruu Tšiili Uruguai Venetsueela

Keskida Egiptus Kuveit Liibanon

Iisrael Saudi-Araabia

Bahrein Katar

Austraalia Austraalia Uus-Meremaa

Aafrika Maroko Lõuna-Aafrika Nigeeria Zimbabwe

Tabel 2. Muusikapiraatluse tase aastal 2004. [18]

17

2. VABA VERSUS MAKSUSTATUD LEVITAMINE

2.1. Piraatluse põhjused

Vaadeldes piraatluse põhjuseid, tuleks teha vahet “oma tarbeks piraatluse” ja

piraatkaubanduse vahel. Viimasega neist on asi selge: piraatkoopiatega kaubeldakse

kuna see on tulus ja lihtne. Piraat ise ei salvesta kunagi ühtegi laulu või esitlust ega

tooda uut tarkvara, mistõttu jääb ära risk, et toodetud materjal müügis läbi kukub.

Tema levitab vaid seda materjali, mille puhul on tõestatud populaarsus. Seetõttu saab

piraat kindel olla iga tema poolt illegaalselt kopeeritud helikandja või tarkvara

müügiedukuses ja sellega kaasnevas kasumis.

Piraattootjal esinevad muidu sarnased kulud, mis seaduslikul tootjal, kuid puuduvad

maksu- ja autoritasude kulu, mis moodustavad kogu toodetava salvestise

maksumusest peaaegu 60% nagu seda näitab Diagramm 2 EMI poolt salvestatava

muusika näitel. Vastav kokkuhoid on piraadile puhtaks kasumiks.

3%9%

6%

5%

20%

21%

18%

5%

9%4%

Tootmise üldkulud

Tooraine kulud

Levitamine

Tootmine

Turustamine

Artistid ja repertuaar

Artisti autoritasu

Mehaaniline

autorihonorar

EMI kasu

Muu (IT, juristid)

Diagramm 2. EMI salvestatud muusika maksumus, 2003. [9]

18

Teine asi on piraatlus oma tarbeks. Lihtne on mõista, et sellisel viisil hoitakse suurel

hulgal raha kokku. Tekib ainult küsimus, et miks inimesed, kes muidu on igati

seadusekuulekad kodanikud ja kellele ei tuleks pähegi poelettidelt midagi näpata,

kasutavad ühegi süümepiinata piraattoodangut. Peamine põhjus on siin selles, et

inimesed üldjuhul ei taju, et kellegi intellektuaalse omandi kopeerimisel tegeletakse

vargusega- omanik nagu ei jääks millestki ilma. Teos jääb autorile, kopeerija saab

endale ainult originaalist koopia. See, et looja on näinud oma teose kallal vaeva,

kulutanud hulgaliselt raha ja aega, kuid ei saa oma töö eest pennigi, ei tule kopeerijale

esialgu pähegi ja kui tulebki, siis mõeldakse tihtipeale: “Looja niigi rikas, miks mina

peaksin talle juurde andma, endalgi napib.“

2004 aastal Eestis läbi viidud uuring “Korruptsiooni ja varimajanduse levik Eestis”

näitab, et uuringus osalenud inimestest 26% pooldavad tarkvarapiraatlust. [22] Vastav

näitaja oli veel aasta enne uuringut 10%. Piraattoodete pooldajatest 88% tõi põhjuseks

originaaltoodete kalliduse, 33% neist väitis, et piraattoode on kiiremini kättesaadav ja

29% küsitletutest, et vastavat originaaltoodet ei ole Eestis saada.

Originaaltoote kallidus on tihtipeale suurim põhjus, miks piraattoodete tarbimine nii

suures ulatuses on. Originaaltoodete hinnad kuuluvad meil maailmatasemele, kuid

elatustase ja palgad jäävad alla maailmataseme mitmeid kordi.

Piraatlusele aitab suuresti kaasa Interneti levik. Arvutid on muutunud kodudes üpris

igapäevasteks. Eesti statistika 2003 aasta leibkonnauuring väidab personaalarvuti

olemasolu 28,5% kodudes (2000. aastal oli vastav näitaja 12%, 2001. aastal 17% ja

2002. aastal 21,8%). Arvuteid tuleb iga aastaga tublisti juurde, nendega koos ka

piraattarkvara. Interneti levikuga kaasneb piraattoodete suurem kättesaadavus. 2003

aasta lõpuks oli Interneti kasutajate arv maailmas küündinud 700 miljoni kasutajani

ning 2007. aasta lõpuks ennustatakse vastava arvu tõusu rohkem kui miljardi võrra.

Suureneb ka andmeedastuskiirus, mis võimaldab internetikasutajatel kiiremini

vahetada suuremahulisi faile nagu arvutiprogramme, filme jne.

Interneti kaudu on võimalik koguda mitmest erinevast kohast ja viisil meelepärast

muusikat, millest luua vastavate seadmete olemasolul endale just selline plaat, mida

igatsetakse. Poest ostetud plaadi puhul saab tarbija toote sisust aimu tihtipeale alles

kodus uut ja kallist helikandjat kuulates. Tõsi, mõningates kaubamajades on

võimalused plaatide kuulamiseks, kuid inimesel ei ole selleks iga kord aega või ei ole

vastavas mängijas sellel hetkel soovitud plaati. Seega jääb inimesel kodusesse

arvutisse muusika tõmbamisega mugavus kuulata soovitud muusikat sobival ajal.

19

2.2. Autoriõigusest kriitilise pilguga

Autoriõigusega kaitstakse mistahes originaalse loomingulise tegevuse tulemust, mis

on väljendatud mingis objektiivses vormis. [4] Seega kaitstakse üksnes teose

konkreetset vormi, mille kaudu on teos tajutav ning reprodutseeritav, mitte ideed.

Teose vormile piiranguid ei tehta, oluline on see, et teos oleks tajutav kas otseselt või

tehnilise abivahendite kaudu.

Õigus autorlusele ei ole primaarne, vastasel juhul oleks see tekkinud aastatuhandeid

tagasi. Anto Veldre [24] toob näite : „Kui küsite, miks Vana-Kreekas raidkujusid ei

„piratud”, siis seepärast, et enamiku kuju maksumusest moodustas kuld. Kui vajalik

kullahunnik oli koos, siis skulptori hind oli juba tühine”. Tänapäeval on olukord

teine– CD toorik ei maksa suurt midagi võrreldes sellele paigutavate

bitikombinatsioonide väärtusega.

Vajadus autoreid kaitsta nende loomingu tasuta kasutamise eest tekkis seoses

tehnoloogia arenguga. Näiteks video esile kerkimine kinotööstuse kõrvale, mil

kinotöösturid oli valmis milleks iganes, et tekkinud fenomen juba eos kahjutuks teha.

Nüüd aga täidab meelelahutusäri video ja DVD levist taskuid päris jõudsalt. [19]

See, mis tänapäeval väga paljusi häirib, on kopeerimise lihtsus. Muusikatöösturid on

usinas võitluses MP3-de tegemise ning levitamise vastu. Paratamatult on tulemus aga

juba ette määratud nii muusikatöösturitele kui tarkvaratootjatele. P2P võrkude vastu

võitlemine on justkui võitlus mitmepäise lohega – iga kliendi sulgemisel tekib mitu

uut. Pealegi ei ole kõiki P2P võrke võimalik sulgeda, kuna keskne server puudub.

MP3 populaarsus suureneb, müügil on MP3-sid mängivad muusikakeskused, pleierid,

automakid...[7]

Autoriõiguse kaitsjad samastavad kopeerimist tihtipeale ka vargusega. Kopeerimise ja

varguse vahel võib siiski tõmmata piiri. Kui midagi „varastatakse“, siis omanik jääb

oma varast ilma. Bitikombinatsiooni kopeerimise puhul jääb omanikule koopiaga

võrdväärne originaal. Veel enam, ei ole võimalik otsustada, milline on originaal ja

milline sellest tehtud koopia. [23]

Kopeerimist kuriteona vaadelda on suhteliselt küsitav. Piir lubatud teo ja kuriteo vahel

jookseb seal, kus kuritegu on erandjuhtum. Tegude puhul, mida harrastab suur osa

elanikkonnast, on raske rääkida erandlikkusest. Ei ole ju mõeldav kõiki neid inimesi

ebaseadusliku kopeerimise eest mingil viisil karistada. Eesti ühiskonnas ei ole MP3-

20

de vahetamine ja arvutiprogrammi „peale panemine“ kuigivõrd suur kuritegu, sest

„nii teevad kõik“.

Ometi kestavad katsed kriminaliseerida ühiskonnas suhteliselt levinud teguviisi. [25]

Näiteid võib tuua aastast 2003, mil Tartu õpilane Janno mõisteti 30 päevaks

kolmeaastase katseajaga vangi. Selleks ei olnud tal vaja teha muud, kui jääda vahele

kümne illegaalse plaadiga, kuhu oli kirjutatud muusikat, mänge, filme ja programme.

[13]

Osad kuriteod avastatakse, osad mitte. Paljud vargused ja röövimised jäävad

lahenduseta, kuna see ei ole majanduslikult kasulik – ei ole raha ja piisavalt uurijaid

või teisisõnu kuriteo uurimine on kulukam kui toimepandud kahju. Tartu õpilase

Janno juhtumi korral leiti aga kergelt pealekaebaja, ekspert, politseipatrull ja karistust

vormistav kohtunik. Põhjus: on olemas rahaliselt ülivõimas huvitatud osapool, kes

autorite „õiguste“ eest aktiivselt seisab.

Et muusikatöösturid ja tarkvaratootjad võitlevad piraatlusega usinamalt kui autorid

ise, näitab ka 2004 aasta mais muusikute ja muusikaloojate seas läbiviidud uuring. 59

% küsitletutest usub, et autoriõiguse seadus kaitseb rohkem muusika müüjate kui

loojate huve. 60% usub isegi, et RIAA (Recording Industry Association of America)

võitlusest onlain muusikavahetajate vastu ei too muusikutele olulist kasu. [LISA 4]

Sarnane lugu on programmeerijatega. Tihtipeale on nad palgalisel tööl, sõltumata

sellest, kui palju ja kui väärtuslikku kunsti nad loovad ja kui palju nende töö

vahendajatele sisse toob. Arvutiajastul võib üks õnnestunud programm sisse tuua

terve varanduse, kuna tegu on puhta informatsioonina. Programmi tootes materjali

kulu on minimaalne ning müügitiraaži suurenedes omahind läheneb nullile.

Failivahetus võrke kasutatakse erinevatel põhjustel. On kasutajad, kes laevad faile

A. vastukaaluks ostmisele

B. enne originaaltoote ostmist, et toodet katsetada/proovida

C. kuna originaaltoode ei ole kättesaadav

D. mis pole autoriõigusega kaitstud või mida autoriõiguse omanik tasuta jagada

soovib

A puhul on selgelt vaieldav, kas igaüks kes on endale teatud faili/toote Interneti

vahendusel alla laadinud, oleks tegelikult selle ka ostnud. Enamik ilmselt mitte, kuid

selgelt mõned siiski. B kujutab endast toote reklaamistruktuuri. Kui sõber saadab

sõbrale soovituse, siis eelduse kohaselt on soovitus ka hea. Puhas efekt sellise

failivahetuse ja jagamise puhul kasvatab ostu kvantiteeti ehk seda rohkem toodet

21

ostetakse. Variandi C alla kuuluvad inimesed, kes soovivad ligi pääseda toodetele,

mida enam ei müüda, näiteks lapsepõlvelaulud, millel on ostmiseks ostja rahakoti

võimekusele mittevastav hind või mis on lihtsalt poest leidmatu.

Kui vaadelda seaduse järgi on ainult tüüp D täiesti legaalne tegevus ja majanduse

seisukohalt on ainult tüüp A selgelt kahjulik. B on illegaalne tegevus, kuid selgelt

kasulik, sest teeb toodetele reklaami. Tüüp C on illegaalne, kuid üldsusele siiski hea ja

muusikutele kahju ei tekita, kui soovitakse leida toodet, mida poelettidelt enam ei

müüda. Seega ei ole inimesed alla laadides faile just igakord häälestatud mõttele,

kuidas autoritele tasu maksmata nende tooteid „varastada“. [5]

2.3. Tuleviku visioon

Tuliste autorite õiguste eest seisjatega saab nõustuda asjaolus, et kui autorile tema

loomingu eest õiglane tasu maksmata jääb, ei ole autorid nõus oma teoseid

ühiskonnaga jagama. Autoriõigus on justkui ühiskondlik kokkulepe – teose looja

nõustub ühiskonnaga oma loomingut jagama tingimusel, et ühiskond annab vastu

piiratud ajaks õiguse leiutise kasutamisest tulu saada. [4]

Esimese võimaluseks autorile õiglase tasu maksmiseks on arenevat tehnoloogiat ära

kasutades jõuda taas olukorrani, kus Kunstnik loob otse Tarbijatele erinevusega, et

tänapäeval on võimalus jõuda tunduvalt rohkemate tarbijateni.

Teise võimalusena võiks näha olukorda, kus ühiskond eraldab mingi protsendi

loovisikutele ning leitakse meetodid selle raha ümberjagamiseks näiteks

Teadusfondide ja Kultuurkapitali abil. Probleem võib tekkida siin vast sellest, et mis

saab siis kui looja asub ühes ja tarbijad teises riigis.

Kolmas ja kõige radikaalsem viis oleks ühiskonna ümberkorraldamine mingil muul

moel nii, et kunstnikud ära elaksid. Ka selle võimaluse korral oleks nõutav ühtne

ühiskond kogu maakeral. [23]

Muusikatööstuse suurfirmad on väljumas Interneti eiramise faasist ning mõistmas, et

Internet ja digitaalsed tehnoloogiad on suuresti määramas nende tööstusharu tuleviku.

Plaadimüük ei kao, alati jääb fänne, kes soovivad oma iidolite albumeid osta, kuid

möödas on ajad, kus plaadifirmad iga investeeritud dollari pealt kümneid kordi

suuremat tulu teenivad. Tänu iTunes laadsetele serveritele, usuvad muusikatöösturid

inimeste valmisolekut maksma ka allalaetava muusika eest, ehkki see moodustab

praegu vaid 5% muusikatööstuse kogukäibest.

22

Väheneva tulu tõttu on plaadifirmadel vähem raha artisti reklaamimiseks, see aga

annab lootust, et esinema hakkavad rohkem need artistid, keda rahvas armastab kui

need, kelle tuntus on seotud imidži ja reklaamiga. Sellega antakse võimalusi ka

„kohalikele“ tuntust koguda.

Ilmselt loobuvad paljud esindajad suurfirmade teenetest ja CD-de väljaandmisest,

palgatakse ainult esindav agent, stuudio renditakse, muusika saadetakse

reklaamimiseks raadiotesse ning huvilised saavad seda tõmmata esineja kodulehelt.

Muusikarevolutsioon on võtnud pöördumatud sammud ja tulevik peaks igati kuulajaid

soosima. [14]

Tarkvaratööstus jätkab aga usinasti võitlust piraatlusega. Püüeldakse intellektuaalse

omandi kaitset puudutavate seaduste karmistamise poole, tehakse suuremaid

jõupingutusi piraatluse vastu võitlevate organisatsioonide tulemuslikuma tegevuse

suunas, soovitakse legaalse tarkvara hinda alandada, teha toode tarbijatele

kättesaadavamaks ning parandada ostujärgest teenindust.

Võitluses lihttarbija tasemel toimuvate pisipiraatlusega, nähakse lahendust

selgitustöös, et vähendada piraatlust mis tuleb inimeste harjumustest või teadmatusest.

Tarkvaraostjatele tuleks rohkem selgitada ostjapoolseid kohustusi ning piraattarkvara

soetajatele meelde tuletada piraatlusega kaasnevaid kahjusid ja riske.

23

Kokkuvõte

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida tarkvara ja muusika levitamise tasulisi ja tasuta

viise, ning vaadelda nende viiside seaduslikkust ja populaarsust tarbijate hulgas.

Samuti uuriti autoriõiguse tagamaid ja põhjuseid, miks seadust nii kergekäeliselt

eiratakse.

Töös selgub, et kõik tasuta levitamise viisid ei tarvitse alati olla illegaalsed. Näitena

saab tuua tarkvara puhul vabavara ja muusika puhul need teosed, mida autor ise

soovib tasuta jagada. Olenemata sellest, et tarkvaratootjad pakuvad tarbijatele lisaks

tasulistele ka mõningaid tasuta versioone, nii tähtajatuks kasutamiseks kui ka

proovimiseks, ja üha populaarsemaks on kujunemas muusikahuviliste seas ka tasulist

allalaadimise teenust pakkuvad serverid, ulatub 2005 aasta uuringute järgi piraatlus 31

riigis üle 50%, neist mõnes lausa 92%.

Põhjused, miks inimesed piraattoodet originaalile eelistavad, on tihtipeale väga

inimlikud. Peamisteks põhjusteks loetakse originaaltoote kallidust või

kättesaadamatust. Lisaks sellele ei teadvusta inimesed originaaltoodet kopeerides, et

tegelevad toote vargusega, nagu seda väidavad tulised autoriõiguse seaduse eest

seisjad.

Seminaritööd koostades mitmeid uuringuid ja materjale läbi töötades, jõudis autor

seisukohale, et autoriõigust saab põhjendatult vaadata ka veidi kriitilisema poole

pealt. 2004. aastal muusikute ja muusikatootjate seas läbi viidud uuring kinnitab, et

59% küsitletutest usub, et autoriõiguse seadus kaitseb pigem muusika müüjate kui

loojate huve. Kõige suuremateks autoriõiguste eest seisjateks on just tootjad, kuigi

seadus on siiski “autoriõiguse seadus”.

Töös nõustutakse, et autorid peaksid oma loometöö eest saama vääriliselt tulu ning

loodetakse tulevikus näha olukorda, kus autor hakkab looma otse tarbijatele.

24

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Arvutitarkvara liigid.

http://www.bsa.ee/index.php3?menu_id=103&lang=ee (15.10.2005)

2. Ebaseadusliku tarkvara osakaal on Eestis tõusnud 55%-ni. 19.05.2005.

http://www.bsa.ee/index.php3?menu_id=94&news_id=137&lang=ee

(15.10.2005)

3. Kokerov, Margo. Kadunud aarete jaht. Ärielu 1999/juuli

4. Koppel, Mart Enn. Autoriõigus ja patendiõigus. Arvutimaailm 2003/4

5. Lessing, Lawrence. Free Culture: How big media uses techology and the law

to lock down culture and control creativity.66-69.

http://www.free-culture.cc/freeculture.pdf (15.10.2005)

6. Lühiülevaade 200. aasta aruandest ülemaailmse tarkvarapiraatluse kohta 2004.

aastal.http://www.bsa.ee/index.php3?menu_id=258&lang=ee (15.10.2005)

7. Metz, Cade. Congress Targets Digital Pirates.

http://www.pcmag.com/article2/0,1759,1562408,00.asp (15.10.2005)

8. Mihhailov, Denss. Intellektuaalne omand.Autoriõigus.

Raamatupidamisuudised 1999/4

9. Music collecting societies. Evolution or regulation? June 2005.

www.pwc.com/images/em/pubs/PPL.pdf (15.10.2005)

10. Pew Internet Project Data Memo. Music and video downloading moves

beyond P2P.March 2005.

http://www.pewinternet.org/pdfs/PIP_Filesharing_March05.pdf (15.10.2005)

11. Pew Internet Project Data Memo. Preliminary findings from a Web of

musicians and songwriters. May 2004.

http://www.pewinternet.org/pdfs/PIP_Musicians_Prelim_Findings.pdf

(15.10.2005)

12. Pew Internet Projest And Comscore Media Metrix Data Memo. The state of

music downloading and file-sharing online. April 2004.

http://www.pewinternet.org/pdfs/PIP_Filesharing_April_04.pdf (15.10.2005)

13. Selder, Selgo. Kuu aega tingimisi või mitu tuhat krooni trahvi. Eesti

Päevaleht. 25.11.2004

14. Säde, Sander. MP3, muusikatööstus ja tulevik. Arvutimaailm 2002/6

25

15. Tarkvarapiraatlus: de jure de facto, Tallinn, 2000

16. Tarkvarapiraatluse vormid.

http://www.bsa.ee/index.php3?menu_id=107&lang=ee (15.10.2005)

17. Tasuline muusikapalade allalaadimine Internetist aastaga kolmekordistunud.

25.07.2005.

http://www.pwc.ee/kbase.php3?itemid=1809&search=&nsource=&industry=5

01 (15.10.2005)

18. The Recording Industry 2005 Commercial Piracy Report.

http://www.ifpi.com/site-content/library/piracy2005.pdf (15.10.2005)

19. Tikk, Eneken. Autorite õiguste kaitsest seoses Internetiga I. Arvutimaailm

2002/9

20. Vare, Jaan. Kes nad on? Vol 3. Arvutimaailm 2002/1

21. Vare, Tõnu. Piraatide lemmik on tarkvara. Arvutimaailm 2004/2

22. Vare, Tõnu. Piraattarkvara müüb hästi. Arvutimaailm 2005/3

23. Veldre, Anto. Autoriõigusest kriitilise pilguga, 2. Arvutimaailm 2003/3

24. Veldre, Anto. Autoriõigusest kriitilise pilguga,1. Arvutimaailm 2003/2

25. Veldre, Anto. Kas autoriõigus ikka on Eesti rahvuslikes huvides?

Arvutimaailm 2003/8

Kasutatud õigusaktid

26. Autoriõiguse seadus. RT I, 2000,16,109

26

LISA 1

Tarkvarapiraatlus, 2004. aasta BSA uuring

27

28

LISA 2

Muusikapiraatlus, 2005. aasta Princeton Suvery Research Associates

International uuring

29

30

31

LISA 3

Muusikapiraatlus, 2004. aasta Priceton Suvery Research Associates

uuring

32

33

34

LISA 4

2004. aastal muusikute ja muusikaloojate seas läbiviidud Princeton

Suvery Research Associates International uuring

35

36