24. mai 2006

Äripäeva test – esimese kaamera valimine on võhikule keeruline lk 4–5

2 Äripäev 24. mai 2006

Ehkki fotograafia on üks populaarsematest hobidest, ei tähenda masspildistamine fotolaboritele kullas suplemist.

Rivo Sarapikrivo.sarapik@aripaev.ee

“Kui vaadata ostetud fotopa-beri kogust, siis viimase paari aasta jooksul on see lange-nud 50%,” selgitab fotolabori Digifoto omanik ja tegevjuht Rein Rämmi fotode väljatrüki hulga langust. Käibes-kasumis tähendab see ca 50% tagasi-minekut.

Hästi pole läinud ka nn ana-looglaboritel, kes filmide ilmu-tusega elatist teenisid. Ilmutus-se viidud filmide hulk langes Olympus Estonia OÜ tegevjuhi Arvo Viilupi sõnul 2005. aastal näiteks 1999. aastaga võrreldes sõltuvalt fotoärist 30–70%. Nii lõpetaski selle aasta alguses tegevuse fotograafide seas üks tunnustatumaid laboreid Estonica. Tartus sulges Posti-mehe andmeil eelmisel aastal üliodava fototeenusega turule sööstnud K-Arvutisalongi tõttu kolm fotopoodi.

Üks kadunutest, filme ja

Digitehnika surmas tulusa

OÜ Digifoto omanik ja tegevjuht Rein Rämmi plaanib fotolaborite turul ellujäämiseks suureformaadilise foto väljatrükile keskenduda. Foto: Indrek Susi

fotosid ilmutava OÜ Tartu Foto omanik Tiit Lepp ütles enne sulgemist Postimehele, et kuigi esimese hoobi andis digitehnika pealetung, järg-nes lõplik allakäik just pärast K-Arvutisalongi sukeldumist fotoärisse.

Põhjuseks, miks filmiilmu-tuselaboritel kiiresti halvasti hakkas minema, on Olym-pus Estonia tegevjuhi Arvo Viilupi sõnul klientide oota-matult kiire filmipildistami-selt digitehnikale üleminek. “Võib-olla oleks filmiilmutuse languskõver olnud pehmem, kui laborid oleks tasuta filmiil-mutuse asemel kliendile tasuta filmi andnud. See oleks ehk filmi juures hoidnud,” pakub Viilup.

Rämmi ennustabki tradit-siooniliste, filmiilmutusel põ-hinevate laborite kadumist turult. Tema hinnangul on ca 90% neist Eestis juba ukse sulgenud ja pikemat iga en-nustab ta ainult digifailidest pilte nn ilmutavatele labori-tele. “Inimeste ilmutusharju-mused on muutunud, pilte ei lasta enam sadade kaupa väl-ja,” lisab Rämmi. “Lisaks on digikaameraga pildistamine lihtne, näed kohe tulemust, kui

Äripäev 24. mai 2006 3toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.eefoto

Digitehnika soodustab kaameramüüki� Kui laboritel läheb kasinalt, siis digitehnikaga kauplevatel fotopoodidel läheb mõnevõrra paremini.

Konica-Minolta (kaubamärki täna enam ei eksisteeri) teh-nika maaletooja Minotec DC OÜ käive kasvas 2004. aastal fototehnika laialdase leviku tõttu 51%. Eesti suurim fotokau-bamaja Photopoint ennustab 2006. aastal käibele-kasumile kasvu ca 50%.

“Enam ei piirduta “seebikarpidega”, tõsisem huviline soe-tab endale kindlasti digitaalse peegelkaamera koos kõige selle juurde kuuluvate lisadega,” selgitab Gauruse Fotokau-banduse omanik ja Photopointi tegevjuht Urmas Kiisk foto-tehnika müügi kasvu.

Lähiaasta trendideks Eesti turul hindab Kiisk fotokaupa-de müügi kasvu, sest tehnika areneb pidevalt ning paljud kaameraomanikud vahetavad oma olemasolevad kaamerad kaasaegsemate vastu välja. “Kindlasti trükitakse pilte välja ka tulevikus, samuti ei ole näha, et piltide trükkimine liiguks massiliselt fotolaboritest kodustele printeritele,” lisab Kiisk.

Milline on täna edukas ärimudel Eesti fototurul ellu jää-miseks? “Pidev ajaga kaasaskäimine,” sõnab Kiisk. Äripäev

fotoilmutusäri

ei meeldi, kustutad ära ja teed uue. Filmikaameraga ei näinud kaadrit enne kui ilmutusest pakk fotodega käes.”

Tööstusliku massfototrükiga, mida pakub K-Arvutisalong, väike fotoäri Rämmi sõnul kon-kureerida ei suuda. Pisemale ettevõtmisele võib pääsetee olla aga nõudlikum või kvaliteedi-teadlikum klient, kellelt saab ja kes on nõus teenuse eest rohkem maksma. Sestap keskendubki Digifoto Rämmi sõnul näiteks suureformaadilisele väljatrükile ning personaalsele teenusele.

Samuti on hääbumas albumi-kultuur ja kõvakettale kogutud

fotofailid jäävadki pärast pildis-tamist tihti kaustadesse sorteeri-tuna seisma. Fotosid näidatakse ja vahetatakse MSNi või SMSiga. ASi Fotoluks juhataja Assar Jõepera ennustab siiski albumis-se pildistamise tagasitulekut.

Fotofilmitööstusel läheb ka-sinalt ka maailmas. Näiteks maailma tuntumaid fotofirmasid Agfa läks pankrotti. Digitaalteh-noloogia pealetung on peatanud ka filmikaamerate arenduse. Ametlikult on filmitehnika aren-damisest loobumisest teatanud suuremaid fototehnika tootjaid Nikon, mis jätab tootmisse vaid ühe oma filmikaameratest.

Kaamerad müüvad hästi� fotopoodide majandusnäitajad, mln kr

käive kasum 2003 2004 2005 2003 2004 2005GauruseFotokaubanduse AS(Photopoint) 30,1 47,1 83 2,6 2,5 4,7Olympus Estonia OÜ - 73,3 100 0,8 4,8 -Klisseran AS 146 226 309 1,6 4 5,2AS Overall Eesti 131,2 158,2 160* 11,8 8,5 10*Minotec DC OÜ 0,85 1,4 - -0,06 -0,3 -Morgan Grupp AS 11,2 7,4 - 0,15 1,5 -Fotex OÜ 5,5 5,6 - -0,5 -0,3 -Maksifoto 22,9 23,6 - 1,6 0,04 -Fotoluks AS 21,9 25,6 - 2,1 1,6 -Anu Foto OÜ 8,9 9,7 - 0,1 -0,5 -ainult Eestisse müüdud fototehnika käive

* prognoos

Hästi läheb massprintijail� laborite majandusnäitajad, mln kr

käive kasum 2003 2004 2003 2004 Fotomax 6,5 11,5 -1,1 -0,04AS Filmari 22,9 16,9 -0,6 -0,7Digifoto OÜ 2,9 2,6 0,42 0,18DPI Group OÜ (Postifoto) 8,1 12,7 0,09 0,8Expofoto TG (Fotomeister) 9,9 8,6 0,2 -0,8Allikas: Krediidiinfo

Peegelkaamerate nõudlus kasvab� Digitaalsete peegelkaame-rate müük on sektor, mille müügi elavnemist Olympus Estonia OÜ tegevjuht Arvo Viilup ennustab, põhjuseks kaamerate odavnemine.

Kui paar aastat tagasi mak-sis odavam peegelkaamera-komplekt üle 20 000 krooni, siis täna saab juba 9000 kroo-niga hakkama.

Peegelkaamerate sektor on ka see, milles Viilupi sõnul võib tootjate vahel madinat ja konkurentsi ti-henemist oodata. Nimelt on lisaks vanadele tootja-tele nagu Canon ja Nikon sinna sektorisse ka uusi tegijaid oodata – Panasonic, Sony ja Samsung näiteks.

Emori jaemüügituru-uurin-gu andmeil müüdi 2005. aastal Eestis ca 44 000 digikaamerat, neist 1500 peegelkaamerat. Aasta viimase kolme kuu lõi-kes kasvas kaamerate müük 2005. aastal 2004. aastaga võrreldes kompaktkaamerate klassis 2,4 ja peegelkaamera-tel 1,5 korda.

Keskmine müüdud kaame-ra hind on aastatega Viilupi sõnul kasvanud 20%. Enim

müüakse 3000–4000kroonise hinnaga kaameraid. “Keskmi-ne kaamera hinna kallinemi-ne näitab, et kaamerat välja vahetades valivad inimesed juba klass parema kaamera kui eelmine,” selgitab Viilup. Keskmiselt on tema hinnan-gul perekonnas üks peegel-kaamera ning 1–2 kompakt-kaamerat.

Kompaktkaamerate müük on stabiliseerunud, peegel-kaamerate müügil on veel kas-

vuruumi. Viilupi sõnul võiks Ees-tis müüa 8000–10 000 peegelkaa-merat aastas, po-tentsiaali ja nõud-lust on.

Nii hoogsat kas-vu takistab täna ka mujal maailmas

kasvav nõudlus ehk tootjad ei jõua piisavalt ette toota. “Kes rohkem mangub, see saab,” selgitab Viilup.

Filmikaameraid õnnestub siiski ka veel müüa, tingi-musel, et selle hind jääb alla 1000 krooni.

“Filmile pildistatakse ku-niks Fuji filme toodab. Va-batahtlikult filmile pildista-misest ei loobuta,” ennustab Viilup. Rivo Sarapik

”Filmile pil-distatakse,

kuni Fuji filme toodab.

Arvo Viilup,Olympus Estonia OÜ tegevjuht

Adobe® Web Bundle ja Adobe® Video Bundle – tarkvaratooted Adobe’lt ja Macromedia’lt ühes karbis.

Adobe® Web Bundle 35 000 kr

Adobe® Video Bundle40 000 kr

Adobe Production Studio Premium:• Adobe After Effects® 7.0 Professional• Adobe Premiere® Pro 2.0• Adobe Photoshop® CS2• Adobe Audition® 2.0• Adobe Encore® DVD 2.0• Adobe Illustrator® CS2• Adobe Dynamic Link,Adobe Bridge ja Adobe Stock Photos

+Macromedia Flash Professional 8

Macromedia Studio 8: +• Macromedia Dreamweaver® 8 • Macromedia Flash Professional 8 • Macromedia Fireworks® 8 • Macromedia Contribute™ 3 • Macromedia FlashPaper™ 2

Adobe Creative Suite 2 Premium: • Adobe Photoshop CS2• Adobe Illustrator CS2 • Adobe InDesign CS2 • Adobe GoLive CS2 • Adobe Acrobat 7.0 Professional • Version Cue CS2, Adobe Bridge, ja Adobe Stock Photos

Maaletooja TVG Eesti OÜ Küsi: GT Tarkvara OÜ - 656 5344 Zebra Infosüsteemid AS - 668 4000www.soft.ee www.zebra.ee

� Fotokaupu müüvad lisaks selleks spetsialiseerunud poo-didele täna ka arvuti- ja tele-foniärid.

2003. aastal alustasid kaa-merate müüki ka Elioni müügi-punktid, kus lisaks telefonide-le ja arvutitele on täna müügil erinevad kompaktkaamerad. Elioni kommunikatsiooniju-hi Ain Parmase sõnul oli müügi alustamise põhjuseks kodude digitaliseerumine. Elioni IT tootespetsialist Ardi Kristovald lisab, et kui va-remalt filmikaamera väga arvutitega ei seostunud, siis tänapäeval suurem osa pilte salvestatakse siiski digitaal-sel kujul.

Elion müüb müügipunkti-des 200 kuni 700 kaamerat kuus. “Kaamerate müük on äärmiselt sesoonne – suvepe-rioodil kasvab müük mitme-kordseks,” selgitab Kristovald.

“Arv on aja jooksul kasvanud.” 99% müüakse keskmisi kom-paktkaameraid hinnaklassis 3000–4000 krooni.

Kompaktkaameraid jäävad müügipunktid müüma ka tu-levikus ja oluliselt tootevali-kut Kristovaldi sõnul laienda-da pole plaanis, esindustesse jäävad Olympuse ja Canoni digikaamerad ning mudeliva-lik peaks jääma keskeltläbi 8–10 erineva digikaamera mudeli juurde.

“Lähtume tootevalikus eelkõige sellest, et suures osas oleks inimeste vajadu-sed kaetud – et igasse hinna-klassi midagi. Me ei plaani minna fotopoodidega kon-kureerima tootevaliku osas, meie eesmärk on pakkuda kliendile koduse multimeedia terviklahendusi, mille üks osa on digikaamerad,” lisab Kristovald. Rivo Sarapik

Müük laieneb fotopoest välja

Elioni müü-gipunktides müüakse ettevõtte IT tootespetsialisti Ardi Kristovaldi sõnul kuni 700 kaamerat kuus. Foto: Veiko Tõkman

ARENG

4 Äripäev 24. mai 2006 toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.eefoto

Fotoaparaadi valimine – see on imelihtne? Arvake uuesti.

Liis Kängsepp liis.kangsepp@aripaev.ee

Fotovõhikuna võtsin jalad selga ja käisin läbi mõned fo-topoed, et valida välja oma elu esimene fotokaamera.

Alustuseks pean tunnista-ma, et ma kaameratest ega pil-distamisest tõesti mitte midagi ei tea. Mõnikord paari seebi-kaga olen pilti teinud, aga see on ka kõik. White balance’ist või säriajast mulle rääkida on seega üsna asjatu vaev, kuid ma olen otsustanud, et äkki peaks endale asja selgeks tege-ma. Selleks aga oleks vaja päris oma kaamerat.

Poodi minnes seadsin müü-jatele tingimuseks, et tahaksin aparaati, millega saab inimesi natuke kaugemalt pildistada – ehk siis suum peaks hea olema.

Ainult kaamera maksimaal-seks hinnaks planeerisin esial-gu 4000 krooni ning fotohul-ludest sõbrad lohutasid mind sellega, et vähemalt 1000 krooni eest tuleb osta veel lisaks selliseid vidinaid nagu mälukaardid jmt.

Mis mulle siis poes öeldi? Pean tunnistama, et väga po-sitiivse teeninduse osaliseks sain ma ainult Photopointi poes Ülemiste keskuses, kus müüja oli minu abistamisest huvitatud ning ei pannud pahaks minu

rumalaid küsimusi, vaid seletas püüdlikult ja aeglaselt, et mulle kõik ikka selgeks saaks. Lisaks tutvustas ta ainsana, et ainult kaameraga kindlasti läbi ei saa, vaid vaja on ka lisaakusid, mälukaarti ja kotti.

Tallinna Kaubamaja teh-nikaosakonda ma aga asjaga mittekursis oleval inimesel kindlasti minna ei soovitaks – mind teenindanud tütar-laps teadis kaameratest umbes sama palju kui ma ise. Ehk siis praktiliselt mitte midagi. Soovitas küll hinna järgi paari kaamerat, kuid küsimusele, mis nendega teha saab ja miks ta neid soovitab, tüdruk vastata ei osanud, vaid põhjendas, et tegemist on heade ja tunnus-tatud kaubamärkidega. Minu jaoks mõjus see pisut õõnsalt ja tulin sama targalt Kaubamajast välja tagasi.

Kaubamaja kõrval tundus Fotoluksi teenindus täiesti luk-suslik, kuigi iga hetkega sai selgemaks, et minu seatud hinnaklassis kaamerat leida on raske, kui mitte võimatu. Pakutud hinna eest saab ena-masti kolmekordse suumiga kaamera, kuid ma pole kindel, kas sellest ikka päriselt piisab. Mõned kaamerad kolme erine-va poe põhjal said siiski välja valitud ja pisut katsetatud.

Kas neist midagi ka ostu-korvi lendab, on hetkel veel ebaselge. Selge on vaid see, et totaalse võhikuna on kaamerat leida ja osta väga raske.

Võimatu missioon:

esimese kaamera valimine

”Totaalse võhikuna on

kaamerat leida ja osta väga raske.

Reporter Liis Kängsepp proovis fotopoodide soovi-tatud kolme kaamerat, mis maksid kuni 4000 krooni.

Ükski neist teistest selgelt esile ei tõusnud. Foto: Julia-Maria Linna

Äripäev 24. mai 2006 5

Tingimused:� hea suum, et kaameraga saaks inime-

si natuke kaugemalt pildistada� hinnaklass 4000 krooni

Sama klassi kaamerad sarnased

ja erinevad Nikon Coolpix L101 must LP: eristub massist

Esimesel vaatamisel tundub sümpaatne. Eristub hallist massist musta värviga ja naistele ju üleüldiselt meeldivad nunnud asjad. Lisaväärtust annab viie-kordne optiline suum, suur ekraan ja kerge kaal.

Menüü tundub olevatki minusugus-tele tehtud, kes kaameratest ööd ega mütsi ei jaga. Ehk siis menüü koosneb peamiselt ikoonikestest, mis mõnes mõttes on mugav. Teisalt ajavad need ikoonid natuke segadusse.

Suur ekraan näitab head pilti, kuid tunnen puudust pildiotsijast. Ehk olen liiga kinni mälestustes esimesest “filmi-seebikast”, mis kümme aastat tagasi mu kätte sattus? Kui pilt jääb liialt udune, teatab kaamera, et pilt on ähmane ja küsib, kas ma ikka tahan seda salves-tada.

Kõige veidram puudus tuleb ilmsiks siis, kui kaameral aku tühjaks saab. “Battery exhausted” vilgub ühel hetkel silt ekraanil ja järgmisel hetkel ekraan kustub, kuid kaamera end täiesti kin-ni ei pane, vaid jätab objektiivi pikalt välja ja katiku ette panemata. Ei aita muu, kui uued patareid sisse ja nupust aparaat korraks välja lükata.

Olympus MJU 600: välimuselt kõige edevamVälimuselt kahtlemata kõige naise-likum, seksikam ja edevam. Menüü samuti nagu Nikonilgi lausa loodud neile, kes kaameratest ja pildistamisest midagi ei tea. Ainult Olympuse menüü on veel lollikindlam – näitab, mis fotot saab ideaalis selle valikuga teha ja kir-jutab kõrvale veel ka: “portree-stiilis foto tegemiseks.” Nii näiteks on olemas eraldi seadistus söögi, ilutulestiku ja päikeseloojangu pildistamiseks.

Selgub, et menüüs orienteerumine on lihtne ainult esmapilgul ja tegelikult on esimese hooga võimatu aru saada, kuidas teha nii, et pilt ei oleks (väga) hägune ja värvid jääksid originaalilä-hedased.

Üldiselt tundub mulle, et MJU600 ongi tehtud trendikatele naisterahvas-tele, kes tahavad seltskonnas eputada kostüümivärviga sobiva kaameraga. Ühest küljest võttes on ju tore, kui kaa-mera näeb edev välja. Teisalt ei saa ma aru, kas asi on minus või hoolimata üli-abivalmis menüüst ongi ilusat pilti selle kaameraga saada keeruline.

Canon PowerShot A520: enim “päris” kaamera moodiTundub natuke hirmutav, samas näeb kõige rohkem “päris” kaamera moo-di välja. Palju erinevaid numbreid ja nuppe jätavad mulje, et kaameral on rohkem võimalusi kui proovitud Nikonil ja Olympusel, aga oma teadmatuses ma lihtsalt ei saa aru, mida ja kuidas sättima peab. Kaalun tõsiselt võimalust tutvuda manuaaliga.

Ühesõnaga, algul tundub temaga hakkama saamine natuke keeruline, kuid ilmselt lähemal tundmaõppimisel võimaldab suuremat mänguruumi. See vist tähendab rohkem avastamisrõõmu ja paremaid pilte? Lisaks meeldib mulle, et kaameral on erinevalt teistest olemas pildiotsija. Liis Kängsepp

TESTTipptootjate sama hinnaklas-

si kaamerad on tegelikult sisult üsna sarnased, pildikva-liteet tasemel, kaamera kiirus hea ning funktsioonid mitme-külgsed. Erinevused tulevadki nüanssides.

Näiteks, mis mälukaarti kaamera kasutab? Kas tege-mist on nn nišikaardiga, nagu näiteks Sony Memory Stick, või laiatarbekaardiga.

Näiteks Secure Digital kaar-distandardit kasutavad lisaks väiksematele kompaktkaame-ratele ka mitmed mp3-män-gijad ja videokaamerad ehk kaamerat vahetades või sellest

Detailid määravad ostuRivo Sarapiktoimetaja

loobudes saab üht-teist omale alles kasutamiseks jätta.

Samuti erineb see, kuidas kaamerast pilte kätte saada. Ehk, kas selleks on tarvis kaa-sas olevalt plaadilt miski tark-vara arvutisse installida või piisab kaamera ühendamisest USB-pesasse ning kaamerast tekib nn lisaketas, millelt saab lihtsa kopeerimisega fotod so-

bivasse kausta tõsta. Tundub tühine probleem? Kodus tõesti, kuid näiteks reisile või külla minnes tarkvaraplaati kaasas vedada on tülikas.

Ehkki kaameral teeb pildi see, mis korpuse sees, ei ole kaamera välimus ja peos istu-mine vähem tähtis. Kui ikka nupud asuvad ebameeldivates või näpu jaoks harjumatutes kohtades, menüü on keeruline ja segane või disain riivab sil-ma, pole mõtet ebameeldivat kaamerat soetada. Sestap ei tasugi kaamerat pelgalt soo-vituse ja peale klaasi tagant piilumist ostma hakata. Nuppe

katsetades ja proovipilte tehes saab aimu, kas ja kui hästi konkreetne pildistaja fotohu-vilisele sobib.

Samal tasemel pole ka foto-poed. Fotopoest saadud esime-ne mulje, kas klienditeenindaja on abivalmis ning valmis sel-gitama ja õpetama või müüb esimese ette- ja kättejuhtuva toote, annab aimu, kuidas tolles kaupluses asjad käivad. Pildistamine ei piirdu ju ainult kaamera ostmisega, mingi aja pärast on soov fotod välja prin-tida, vaja läheb akusid ning muid lisaseadmeid statiivist erinevate filtriteni.

6 Äripäev 24. mai 2006

Ettevõtted kasutavad professionaalse fo-tograafi teenuseid, kui fotod on mõeldud avalikkusele näita-miseks. Siseüritustel käivad isiklikud foto-aparaadid käest kätte, kes saab, see jääd-vustab hetked firma ajalooraamatusse.

Pille Rõivas pille.roivas@aripaev.ee

Fordi ja Volvo maaletooja ja müüja Info-Auto kasutab suurematel kliendiüritustel profifotograafi teenuseid. Tu-rundusjuhi Tiit Lillipuu sõnul on profifotograafi kasutamisel mitmeid põhjuseid. Kindlasti ei ole ürituse korraldamisega seotud personalil aega lisaks muudele töökohustustele ka pildistamisega tegeleda.

Selliste avalike ürituste pu-hul peab Lillipuu oluliseks kva-liteeti, mida professionaalselt fotograafilt saab nõuda.

“Profi pildistamine on küll kallim, kuid tulemus tasub vaeva,” selgitab Lillipuu.

Ka ettevõtte ajalooraamatus-se on hea paigutada kvaliteet-sed fotod, mis hobifotograafil ei pruugi alati õnnestuda. Aas-tatega on mõne fotograafiga tekkinud kindel koostöö.

Kolm aastat tagasi korral-dati Kiilis asuvas XL-Studios sõiduauto Volvo pildistamine reklaamiprojekti tarbeks. Kui üldiselt saadakse fotomaterja-lid teiste riikide esindusest, siis seekord pildistati fotod Eestis.

Siiani on see jäänud Info-Auto ajalukku kui ainus auto reklaammaterjali pildistamine Eestis. Kindlasti ei mõeldud sellise ürituse puhul hobifoto-graafi kasutamisest, sest kvali-teet oli ülimalt oluline.

Firmasisestele üritustele professionaalseid fotograafe ei kutsuta, sest need pildid on pi-gem asjaosalistele mälestuseks. Lillipuu sõnul jätkub kollektii-vis hobifotograafe küllalt, kes neil üritustel fotomaterjali eest hoolitseb ja hiljem kolleegidele kättesaadavaks teeb.

Eesti õlleturu liider Saku Õlletehas kasutab oma toodete ja reklaamide pildistamiseks ainult professionaalseid reklaa-miagentuure.

“Peame kvaliteeti väga olu-liseks, nii toote sisu kui ka disaini osas,” ütleb Saku Õlle-tehase kommunikatsioonijuht Livia Kulm.

Sellest johtuvalt kasutab Saku Õlletehas iga uue toote turuletoomisel või tooteuuen-duse läbiviimisel reklaami-agentuuride teenuseid. Rek-laamiagentuuride ja profifo-tograafide teenuseid on Saku Õlletehas alati kasutanud.

Logistikaettevõte Baltic Logistic System Eesti AS kasu-tas esmakordselt professionaal-se fotograafi teenuseid hiljuti toimunud uue jaotuskeskuse avamisel. Siiani on piirdutud

Fotograafi valik sõltub fotode

vaid hetkede omatarbeks jääd-vustamisega.

Mõte profifotograafi kasu-tada tuli ürituse eripärast. Uue jaotuskeskuse avamise kohta lootis ettevõte saada kajastust ka meedias, mille jaoks on so-bivamad professionaali poolt tehtud fotod. Senini on ette-võtte töötajad ise jäädvustanud olulisemad hetked.

“Kogemus näitas, et profes-

sionaalse fotograafi kasuta-mine tasub ära,” leiab Baltic Logistic System Eesti ASi müü-gi- ja turundusjuht Janek Kivi-murd. Profifotograafi kasuta-misel saavad üritusega seotud töötajad keskenduda ürituse läbiviimisele. Ja mis seal sala-ta, asjaarmastajast piltnikul ei pruugi fotod niivõrd hästi alati välja kukkuda.

Ettevõttesisestel üritustel siiski jäädakse oma ettevõtte töötajatest amatöörfotograafia juurde, sest need fotod jäävad pigem omale mälestuseks, mit-te avalikkusele näitamiseks. “Oma üritustel käivad väikesed fotokad tavaliselt käest kätte, sest kõik tahavad üritusest osa saada,” selgitab Kivimurd.

”Profi pildista-mine on küll

kallim, kuid tulemus tasub vaeva.Tiit Lillipuu, Info-Auto turundusjuht

Fotograaf Kaupo Kikkase sõnul sõltub konkreetse foto hind sellest, kui palju inimesi selle tegemiseks on kaasatud – kas on vaja modelle või mitte. Fotograafitööle lisandub veel stuudio rent. Foto: Indrek Susi

Äripäev 24. mai 2006 7toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.eefoto

”Kõik taandub tööajale ja ku-ludele. Nii ma kalkuleerin iga

töö eraldi olenevalt pildistamise ajast, abiaegadest ja kuludest.

Tiit Veermäe, fotograaf

� Fotograafi otsimisel on ette-võtetele tähtis usaldusväärsus ja teiste ettevõtete soovitused ning muljed koostööst.

Baltic Logistic System Eesti AS (BLS) on siiani ise jäädvus-tanud oma üritusi ja tähtpäevi. Hiljuti toimunud uue jaotuskes-kuse avamisele otsustati kutsu-da professionaalne fotograaf. Kuna varasemad kogemused ettevõttel fotograafidega puu-duvad, siis pöörduti soovituste saamiseks partneritest üritus-turundusfirmade poole.

BLSi müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd leiab, et see oli hea lahendus fotograafi otsimi-seks, sest ürituste korraldajatel

on hea ülevaade sobivatest fo-tograafidest. Partnerettevõte võttis ühendust fotograafiga.

“Fotograafi valik üritus-turundusfirmale jätmine oli kindla peale minek, neil on fotograafidega kontakt ja koge-mused,” ütleb Kivimurd.

Saku Õlletehas leiab foto-graafe toodete ja reklaamide pildistamiseks professionaal-seid fotograafe reklaamiagen-tuuride kaudu. Ettevõte ise fo-tograafide otsimisega ei tegele ning kindel fotograafi eelistus neil puudub. “Põhiline on, et kvaliteet oleks tipptasemel,” selgitab Saku Õlletehase kom-munikatsioonijuht Livia Kulm.

Info-Auto ASil on aastatega välja kujunenud fotograafid, kellega koostööd teha. Ettevõt-te reklaamijuht Helen Raiendi sõnul on fotograafi otsimisel olulised teiste kogemused ja soovitused.

Volvo XC70 mudeli pildista-mise asukohaks sobis vaid Eesti suurim stuudio, XL-Studio, mis võimaldab ka auto pildistamist. Hinnapakkumisi auto pildista-miseks küsis Raiend ka teistelt fotograafidelt, aga valik tehti stuudio omaniku kasuks. “On loogiline, et stuudio fotograaf saab teha parema hinnapak-kumise kui teised fotograafid,” selgitas Raiend. Pille Rõivas

Hea foto vajab ideed ja aega� Selge eesmärgi puudu-mine ja viimasel hetkel pildistamine ei anna head tulemust.

Fotograaf Kaupo Kikkas soovitab meeles pidada, et inimene fotoaparaadiga ei ole veel fotograaf. Professio-naalsed fotograafid on end koolitanud erinevates kooli-des ja riikides ja investeeri-nud fototehnikasse. Sellega garanteeritakse parim tu-lemus. Amatööridele ei saa samas alati kindel olla.

Fotograaf Tiit Veermäe soovitab kõigil fotograafi tellijatel varem selgeks teha konkreetse pildistamise ees-märk ja kirja panna oma soovid. Juhtub, et klient tu-leb fotograafi juurde siiras teadmatuses reklaamist, ainsa sooviga on saada oda-valt mingi pilt. Kui tegemist on reklaamiga, oleks mõist-lik pöörduda mõne ennast tõestanud reklaamifirma poole.

Fotograaf paneb tellija-tele südamale, kui pildista-mine on lükatud viimasele hetkele, ei maksa kiirtöölt erilist loovust oodata. Loov töö vajab aega. Pille Rõivas

� Fotode hinda mõjutavad eelkõige töö iseloom, kas on tegemist ürituse repor-taažiga või reklaampildistamisega.

Info-Auto turundusjuhi Tiit Lillipuu sõnul aitab pildistamise eelarve koos-tamisele kaasa aastatega saadud koge-mus. “Oskame varem arvestada umb-kaudse pildistamise tasu ning lepime ka fotograafiga täpse summa kokku,” ütleb Lillipuu.

Eelarve sõltub eelkõige pildistami-se iseloomust, kas on tegu ürituse või reklaampiltidega ja töömahust. Oma osa mängib ka fotode valmimise kiirus. Näiteks, eelmise aasta ettevõtte jõulu-peol Draamateatris pildistati igat peo külalist. Pildid sai igaüks peolt lahkudes kaasa võtta. Muidugi oli sellise teenuse hind ka kõrgem.

Fotograafi ja koolitaja Kaupo Kikkase sõnul sõltub pildistamise eelarve konk-reetsest tööst, kui palju inimesi on vaja sellesse kaasata ning millisel otstarbel pilte hakatakse kasutama. Kui on te-gemist üritusega, siis puudub vajadus lisainimeste järele, kuid modellifotode tegemisel tuleb kaasata modell, meiki-ja, stilist ja juuksur. Lisandub stuudio rendi hind.

Tellija ja fotograafi vahel tuleb ka kokku leppida, milliste õigustega fotod tellijale üle antakse. Kui tegemist on

laialdase reklaampildiga, siis peaks see mõjutama fotode hinda. “Kuigi Eestis ei ole õiguste ja hinna suhe konkreetselt välja kujunenud, siis maailmas küll,” räägib Kikkas.

Konkreetseid tööde hindasid ei oska Kikkas välja tuua, sest pildistamised on väga erinevad. Küll aga tuleks kokku leppida järeltöödeks, piltide sorteeri-miseks ja töötlemiseks, kuluv aeg. Mida kiiremini, seda kõrgemat hinda fotode eest küsitakse.

Fotograaf Tiit Veermäe leiab, et kliendil on kasulik teada, millest ja kui palju oleneb konkreetse foto val-mistamise ja kasutamise hind. Nii saab mõistlikult planeerida kulutusi ja teha koostöö fotograafiga meeldivaks mõle-male poolele.

Fotograafi hinnakirjas kasutatud baashinda saab kasutada, kui kliendil on olemas valmis eesmärk ja reklaami-kontseptsioon, reaalne sketš, arvesta-des avaldamispinna proportsioone, on välja valitud objektid, modellid ja rek-visiidid ja toimetab need kokkulepitud ajaks stuudiosse. “Ise olen aja jooksul jõudnud arusaamisele, et kõik taandub tööajale ja kuludele. Nii ma kalkuleerin iga töö eraldi olenevalt pildistamise ajast, abiaegadest ja kuludest,” sõnab Veermäe. Pille Rõivas

FOTO HIND KOOSNEB DETAILIDEST

� foto valmistamise ja kasutuse hinda mõjutavad asjad

fotograafi kogemused ja varustusvalmisolek võtta ette keeruline töö ja see ka hästi valmis saada

fotograafi osa reklaami idee väljatöötamiselkujundamine, stilisti töö

fotograafi osa ettevalmistustesmodellide valik, võttekohtade otsimine, rekvisiitide muretsemine, asjade kohaletoimetamine

töö keerukuskokkuvõttes taandub ajale

tingimused võttelarhitektuurifoto talvel -10 °C paljakäsi metallkaameraga on raskem stuudiovõttest 35 mm kaameraga

kuludmaterjalid, sõidud, rendid jm

kiiruskas aega on kuu, nädal, päev? Tuleb töötada puhkepäevadel? Kiirtöö lisa oleneb konkreetse fotograafi koormusest. Töö puhkepäeva öösel eelneva lohakuse väljavingerdamiseks kümnekordistab tunnihinde.

kaamera formaat suuremad formaadid (9×12 cm) võtavad tunduvalt rohkem aega ja materjale, kuid annavad tehniliselt kvaliteetsema tulemuse

modellide tase ja arvprofid, mees tänavalt, lapsed, krokodill või kolm kassi

kasutusõigusedüks kord, aasta eksklusiivset või kogu autoriõiguse väljaostAllikas: Tiit Veermäe

Hinda mõjutab pildistamise iseloom

Fotograafi valitakse usaldusväärsuse põhjal

eesmärgist ja kasutamisest

Erinevad tooted vajavad pildistamisel erinevat valgust ja lähenemist. Kiirustades head ja loovat pilti ei saa.Fotod: XL Studios

Suurem formaatUus kujundus

6 korda aastas

8 Äripäev 24. mai 2006

Igal vähegi rohkemate võimalus-tega kaameratel on kolm asja, mis lõpptulemust mõjutavad: fookus, säri ja ava. Viimased kaks määravad ära selle, kui palju pää-seb aparaadis olevale filmile või digisensorile valgust.

Siim Teller foto.diip.ee

Just valgus on see, mis pildi “joonistab”. Loo-mulikult on mõned erandid ka – ühekordsed kaamerad, kõige lihtsamad seebikarbid, kaa-meratelefonid – neil pole küll kuidagi võimalik tulemust mõjutada. Samuti, kui kasutada kaa-merat alati automaatrežiimil, võib julgelt edasi pildistada säriajast ja avast midagi teadmata. Kui aga soovid mõista natukene pildi filmile või sensorile tekkimise tagamaid ja ehk ka oma tulemusi paran-dada, siis soovitan lugeda.

Säriaeg ja ava –

� Säriaeg on aeg, mil fotoapa-raadi katik on avatud ja objek-tiivi tungiv valgus saab vabalt filmile või sensorile oma pilti joonistada. Säriajast oleneb, kas kihutav jalgrattur on pildil terav või mitte, kas kukkuv veepiisk on pildile püütud või ei. Mida lühem säriaeg, sest lühemat aega on fotoka katik lahti.

Säriaja valik sõltub enamas-ti sellest, kui palju pildistatavas ruumis leidub. Mida hämaram, seda pikemaks säriaeg venib, sest pildi joonistamiseks vaja-liku valguse “kogumine” võtab rohkem aega. Automaatrežii-mil paneb kaamera ise säriaja paika ja kui välisvalgust liialt väheseks jääb, siis rakendub automaatkaameratel sisseehi-tatud välk.

Automaatkaameral, millel manuaalrežiimid puuduvad, on võimalused säriaega kont-rollida pea olematud. Ehk on kaameral mõned variatsioonid automaatrežiimist (nt portree-, maastiku-, spordi-, öörežiim)?

Säriaeg ehk kui kaua valgus sensorile-filmile jõuab

Säriaeg 1/2 ja valgusest saavad liikudes jutid.

Säriaeg 1/5 ja liikuvatest inimestest jäävad abstraktsed

kogumid.

Säriaeg 1/2 ehk pool sekundit ja autost jäävad

pildile vaid valgusjutid.

Säri 1/10 vajab pildistamisel statiivi, et tulemus terav

tuleks.

Teades, kuidas need funktsio-neerivad, on võimalik säriaega-dega natuke siiski “mängida”.

Kui kasutada on aga veidi rohkemate võimalustega filmi- või digikaamera, on tõenäoli-selt võimalik näha, milline on parasjagu säriaeg. Silma peaks sellel peal hoidma mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et kui säriaeg läheb liialt pikaks, siis ei pruugi käest pildistades tulemus enam kõige teravam olema, sest rolli hakkab män-gima käte värin, päästiku pressimisel tekkiv kaamera liigutamine, peegelkaameratel ka pildistamise hetkel peegli liikumine.

Selle vältimiseks pakutakse tihtipeale reeglit, et säriaeg peaks olema alati kas võrdne või lühem objektiivi fookus-kaugusest = 1/fookuskaugus. Näiteks kui pildistada objektii-viga, mis on suumitud 80 mm peale, siis peaks säriaeg olema vähemalt 1/80 sekundit. See peaks enam-vähem garantee-rima pildi talutava teravuse.

Loomulikult sõltub ka kõik pildistaja käte kindlusest ja al-guses väike katsetamine peaks kiirelt selgeks tegema, kuidas sinul “käelt” pildistamine väl-ja tuleb.

Teiseks tuleb säriaega sil-mas pidada kiiresti liikuvaid objekte pildistades. Seisvate objektide puhul võib säriaeg ilma probleemita venida sekun-ditesse ja minutitesse, aga juba normaalselt kõndiva inimese

puhul peab arvestama, et säri-aeg võiks olla vähemalt 1/60. Mida kiiremini liikuv objekt, seda kiirem säriaeg.

Muidugi annab võimalus pikema säriajaga liikuvaid ob-jekte, näiteks autod, inimesed, lained, pildistada kohati päris häid pildivõimalusi. Autode tu-led jätavad pildile vaid värvilisi tulejutte, lained joonistavad merepinna mõnusalt uduseks jne. Siim Teller

Liikuv vesi – säriaeg ca

30 sekundit.

Ava 1.8 ehk väike osa fotost on terav.

Äripäev 24. mai 2006 9toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.eefoto

väike avanumber = suur ava = pildil terav vaid väike osa

suur avanumber = väike ava = pildil enamik (kõik) terav

ARVUTA ISE TERAVUSSÜGAVUSTeravussügavuse ehk DOF-kalkulaator aitab arvutada, milline osa pildist jääb terav antud fookuskauguse ja ava juures.

Näiteks:tavaline, 35 mm kaameraobjektiiv suumitud 80 mm pealeava F8objekti kaugus 10 meetrit

pildil jääb teravalt vahemik 7,3–16 m Allikas: Siim Teller, www.shuttercity.com

pildistamise sukk ja saabas

� Ava määrab ära pildistatava objekti teravuse ehk teravus-sügavuse fotol ehk milline osa fotograafi ja lõpmatuse vahele jäävast alast on terav.

Kõrvaloleval pildil on tera-vussügavus väga väike, pildist on terav vaid üsna väike osa. Tavalistel kaameratel asub ob-jektiivi sees ümaratest labadest koosnev diafragma, mida siis vastavalt pildistaja soovile või automaatrežiimi arvamusele vähendatakse või suurenda-takse.

Sellest sõltub ka, kui palju valgust korraga filmini pää-seb. Vanemate kaameratel, mis kasutavad manuaalobjektiive, muudetakse ava otse objek-tiivil asuvat rõngast keerates, uuematel elektroonilistel auto-fookuskaameratel käib see ena-masti juba mõnest kaameral asuvast nupust või menüüst.

Ava ja selle suurusega on selline jabur paradoks, et väi-ke teravussügavus tähendab, et pildistamise hetkel on ava olnud hästi suur, mis omakorda tähendab, et ava number ehk f-stop on olnud hästi väike. “Misasja?” Ehk näide aitab: Kui keeran oma objektiivil avaks F3.5, siis on tegelikult objektiivi valgust läbi laskev diafragma hästi lahti ehk läbi mahub palju valgust ehk ava on suur. Pildil on aga terav vaid väga väike osa. Kui ma nüüd sätin avaks F22, siis keeratak-se objektiivi diafragma üpris kinni ehk ava on väike ja ena-

mik pildist on terav. Tegelikult fokuseerib kaamera ära ikkagi vaid ühe punkti, aga ava suu-rusest sõltub, kui palju sellest punktist fotograafile lähemale ja kaugemale pilt samuti selge tundub. Sellest ühest punktist ei jaotu teravussügavus ette- ja tahapoole võrdselt, vaid ~1/3 jääb kaamerale lähemale ja ~2/3 silmapiiri suunas.

Teravussügavust mõjutavad veel ka pildistatava objekti kaugus kaamerast ning objek-tiivi fookuskaugus. Nii näiteks on lühikese fookuskaugusega objektiiviga näiteks 28 mm lä-hedal asuvat objekti pildistades sama ava puhul teravussügavus palju suurem, kui teleobjektii-viga näiteks 300 mm kaugel asuvat objekti pildistades.

Ava suurus on oluline see-tõttu, et väikese ava korral ma-hub diafragmast korraga läbi vähem valgust, mis eelnevat meelde tuletades tähendab, et säriajad venivad pikemaks. Et säriaega lühendada tuleb ava suurendada, mis tähendab aga kadu teravussügavuses. Siit on ilmselt juba näha, et säriaeg ja ava on omavahel toredas seoses, kus üks mõjutab otse-selt teist.

Tihtipeale tuleb leida komp-romiss, kus pildi teravust tuleb ohverdada mõistliku säriaja saavutamiseks, sest vastasel juhul võib tulemuseks vabalt olla üleni ebaterav pilt, kuna liialt aeglase säriaja juures vä-risesid käed. Siim Teller

Ava ehk milline osa on teravAva 1.8 ja esiplaan eraldub tagaplaanist.

Ava 1.8 ja portree muutub mängulisemaks.

Maastikku või arhitektuuri pildistades kasuta väikest ava – näiteks 16 või väiksemat. Siis jääb nii esi- kui ka tagaplaan terav.

Fotod: Rivo Sarapik, Siim Teller

TELLI CHEESE!www.cheese.ee

valgusjõulisem objektiiv

Kõikidel objektiividel on oma miinimumava, mis ei luba kuidagi rohkem valgust “sisse lasta”. Näiteks mõnel 28–80 mm suumobjektiivil on see F3.5–5.6. Vahemik seetõttu, et lühemas otsas ehk 28 mm juures on miinimumavaks F3.5 ja pikemas otsas ehk 80 mm juures F5.6, seega on objektiiv pikemas otsas “pimedam”.Võrdlus ühe enim kasutatud, 50 mm objektiiviga: minimaalseim ava reeglina 1.8 (osal ka 1.4 ja 1.2). 1.4 avaga võimaldab sama säriaja juures pildistada neli korda hämaramas, kui suumtoru 28 mm juures.Miinused: tuntavalt suurem hind, sest kasu-tatakse kvaliteetsemaid (ja suuremaid) klaase ning enamasti ka suuremad mõõtmed ja kaal. Kompaktkaamera omanikul paraku uue objektiivi ostmise võimalus puudub.

statiiv

On nagu käsi, mis ei värise. Statiiviks võib olla ka puu, autokatus või ratta pakiraam, millele kaa-mera toetada. Pärisstatiiv annab aga kaamerale stabiilsuse ja lubab teha minutitesse, tähtede pildistajatel isegi tundidesse ulatuva säriajaga

Kuidas vabaneda säri ja ava sõltuvusest?

Teoreetiliselt oleks ehk “õigem” esimeseks panna statiiv, sest see distsiplineerib pildistamisel – pildi kadreerimine võtab rohkem aega, mistõttu fotograaf mõtleb ehk pildi paremini läbi.Allikas: Siim Teller

pilte. Kuna statiivile kruvitud kaameras pildi õigeks kadreerimine võtab enamasti rohkem aega, siis väidavad targad, et fotograaf mõtleb sealjuures ehk ka pildi paremini läbi.Miinused: suurus ja kaal ning teatud kohtades ka-sutamise ebamugavus, ebapraktilisus või lihtsalt kasutuskeeld.

kiirem ISO

Kiirem ehk suurema ISO-numbriga film või suurem ISO-number digikaameral, kõige kiirem ja odavam lahendus. Kui ISO 100 film jääb õhtul pildistamisel liialt pimedaks e aeglaseks, tuleks kaamerasse laadida nt ISO 200 ehk kaks korda kiirem kui ISO 100 või ISO 400 ehk kaks korda kiirem kui ISO 200 film. Müügil on ka ISO 800, 1600 ja 3200 filmid. Miinus: digikaameral suur müra, mis sõltuvalt margist tuleb pildile juba ISO 400st alates.

välklambi kasutamine

Välklamp annab valgust juurde ja lubab sel moel ka hämaramas pildistamist jätkata. Välk valgustab vaid üsna lähedalasuvaid objekte, kõik, mis jääb tahapoole, muutub mustaks. Nii on hästi lihtne saavutada “põder auto esituledes” pilte.

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee10 Äripäev 24. mai 2006

Kaamerat valides jälgi rohkem kui ühte näitajat

� olulisemad näitajad kaamerat valides

pikslidPiksel on üks täpp pildi pinnal.

Kui kaamera peale on kleebitud silt “6 megapikslit”, siis on võimalik selle kaameraga teha pilti, mille fotol on kokku kuus miljonit eraldi värviga täppi, ehk ühes pildi servas on reas 3000 ja teises 2000 täppi. Mida rohkem täppe ühel serval on, seda suurema ning teravama väljatrükki sellest pildist saab. Suur täppide arv võimaldab pilti vajadusel ümber lõigata, samas saades mingi piirini ikka veel üsna suurt väljatrükki.Suurest numbrist ei tasu siiski hulluks minna ja vaid selle järgi kaamerat valida. A4-formaadis pildi saab välja printida isegi kolme miljoni pikslise kaameraga tehtust. Alates teatud pikslite arvust reaalselt pildikvaliteet ei tõuse, kuna pildisensori pindala jääb samaks. 6 megapikslit on kindlasti piisav eraldusvõime 21×30 cm fotode trükkimiseks.

suumoptiline:

Kasutab läätsesid “asjade lähemale toomiseks”.Võimsust tasub jälgida siis, kui soov eemal asuvate objektide jäädvustamiseks. Hea optiline suurendus võimaldab kaugeid objekte suurelt jäädvustada, tavaliste perepiltide puhul piisab ka täielikult standardsest 3× optilisest suurendusest, sobivam on seal hoopis lainurk.

digitaalne:Aparaat lõikab ise pildist tüki välja ja teeb seda suuremaks.Kahandab kvaliteeti. Fototöötlusprogrammiga saab ise kaadrit lõigates ja suurendades kvaliteetsema tulemuse.

Kompaktkaamera ostja tegelikult optika headust eriti jälgima ei pea. Paljud fotoaparaatide tootjad panevad juba nii hea optika kui võimalik aparaadile ette.

ISONäitab aparaadi valgustundlikkust.Mida suurem ISO-number, seda rohkem müra ja sodi tekib pildile. Kaamera võib küll automaatselt õige tundlikkuse leida, kuid tasub jälgida, et see ei oleks liiga suur.Korralikult valgustatud kohas tasub teha võimalikult väikese tundlikkusega pilti, et saada parema kvaliteediga tulemus.

värvustemperatuur (white balance) Määrab, kui sooja või külmana kaamera pildistatavat valgust tajub. Igal valgusel on oma temperatuur, nt punakas päikesetõus või lambipirn on soojad valgused, välk samas külmem. Mida punakam toon, seda soojem. Mida sinakam valgus, seda külmem. Automaatseadetega võib kaamera kohati natuke mööda panna, nt võimendades niigi sooja lambipirnivalgust toas ning muuta foto liiga oranžiks ja rikkuda. Paremini saab asjast aimu, kui ise selle seaded menüüst üles otsida ja neid samades valgustingimustes vahetada.

mälukaart Oluline on kasutada enamlevinud tüüpi mälukaarti. Näiteks Secure Digital (SD) mälukaardi eelis on asjaolu, et paljud kaasaegsed sülearvutid, televiisorid, DVD- mängijad ja muud multimeediaseadmed on varustatud SD-kaardipesaga, mis võimaldab pilte kerge vaevaga otse mälukaardilt vaadata, kopeerida jms.

akudHea on AA-mõõdus akude/patareide kasutamise võimalus. See annab spetsiaalse liitiumakuga võrreldes suurema vabaduse. Kui olemasolevad akud peaksid tühjaks saama ning laadimisvõimalus puudub, saab kaamera toiteks kasutada tavalisi leelispatareisid, mis on pea kõikjal saadaval.

lisavõimalusedSuure töökaugusega integreeritud välklamptagab hämaras pildistamisel pildistatava objekti piisava valgustatuse.Täpsemat juhtimist võimaldavad režiimid ning särikompensatsiooni seadmise võimalus lisaks tavapärastele automaatsetele stseeniprogrammidele. Kui soovitakse pildistamisele veidi loomingulisemalt läheneda, ei tohiks sellega kaasneda kohe uue kaamera soetamise vajadus.

Allikad: Assar Jõepera, Leeno Grünberg

Kaamera valik sõltub pildistamisobjektidest Fotoaparaadi valik sõltub sellest, mille pildistamiseks seda hiljem kasutama ha-katakse.

Enn Heinsoo enn.heinsoo@aripaev.ee

Kaamera soetamise juures on palju näitajaid, mida silmas pidada ning kindlasti võib läh-tuda ka rusikareeglist, et mida kallim, seda parem.

Üldjuhul see põhimõte keh-tib ka fotoaparaadi ostmisel, ent kui tahta võimalikult head toodet parima raha eest saa-da, siis tuleb olla teadlik ka erinevate veidrate terminite tähendustest.

“Üks asi, mida kaamera ostjale kindlasti soovitan – loe manuaal läbi ja õpi kõiki võimalusi tundma,” soovitas ASi Fotoluks tegevjuht Assar Jõepera. “Paljud hindavad ka kaamera kompaktsust, mis

muidugi toob ka kõrgema hin-na, kuid kindlasti on tülikas suurt kolakat kusagil reisides või üritusel, kus ka ise osaled, kaasas tassida,” rääkis Jõepera ostjate suuruse eelistusest. “On ka kallimad kompaktkaame-rad, mis on funktsionaalsemad ja kiiremad ning väiksemad, kuid kui kompaktsus ei ole olu-line, maksab mõelda juba oda-vama profikaamera peale.”

Tema sõnul on profikaamera peamiseks eeliseks viivituste puudumine, nii pildistamisel kui ka aparaadi käivitumisel, ning ka optika on korralik, mis tähendab, et suur täppide arv pildisensoril õigustab ennast. “Väikese läätsega kompakt-kaamera puhul on suhteliselt tulutu teha kaheksa või enama miljoni täpiga pilte, kuna nii pisikese optika omadused liht-salt ei võimalda piisavalt head kvaliteeti,” lisas ta.

Alternatiivina võib mõel-da ka niinimetatud poolprofi

aparaadi peale, mis on pisem täisprofi fotoaparaadist, ent samas funktsionaalsem kom-paktkaamerast.

Vahepealseid variante on palju ja korralikult läbi mõel-des, mida tahetakse, ning poes nõu pidades saab kindlasti õige klass leitud.

Igal juhul on kasutajal oluli-ne kaamera võimalused selgeks teha. “Tavakasutaja vajutab põ-hiliselt on/off-nuppu ja teeb au-

tomaatseadega pildi ära, kuid tegelikult on kaamerat rohkem makstud raha eest. Ka korra-liku kompaktkaameraga saab teha seadeid kruttides pildi, mis on mitmest vaatenurgast võrdväärne odavat klassi pro-fikaameraga,” rääkis Jõepera. Seadetest olulisemad ISO-väär-tus ja värvustemperatuur.

Fotopoodide keti Photopoint müügijuhi Lenno Grünbergi sõnul tuntakse kaamerat ost-ma minnes huvi just põhiliselt megapikslite arvu, objektiivi optilise suurenduse ja LCD-ekraani suuruse vastu kaunis võrdselt.

“Kindlasti tuleb kaamerat enne ostu kaupluses oma käega proovida. Aparaat peab olema mugav ja kergesti käsitsetav ning menüüde süsteem aru-saadav ja veel võiks jälgida, et sisselülitamisest esimese võtte-ni kuluv aeg ning päästikuvii-vitus ei oleks liiga pikad,” lisas Grünberg soovitusi jagades.

”Kindlasti tuleb kaamerat enne

ostu kaupluses oma käega proovida. Aparaat peab olema mugav ja ker gesti käsitsetav ning menüüde süsteem arusaadav.Lenno Grünberg, Photopointi müügijuht

ASi Fotoluks tegevjuht Assar Jõepera hoiab

käes peegelkaamerat, mis on letil lebavatest kompaktkaameratest

kallim, kuid võimaldab pildistajal rohkem foto

valmimisse sekkuda.Foto: Meeli Küttim

reklaamreklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, e-post reklaam@aripaev.ee Äripäev 24. mai 2006 11

12 Äripäev 24. mai 2006 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed tel 667 0060, e-post reklaam@aripaev.eereklaam

��������������� �������������+������������������������ ������������,--

���������!����������������.���������������������������������������������������� ������������������������� ���������������������������������������,�/��������������� ��������������$�������������������)����������������������������������������������������!�����*����������0�1'��������������������������������������������������""���!������������������������������������������������

��������������� � ��� ��������� �

������� ���� �����������

������ ������ ��� �����������

���������������� ����������������!"#$��%& �'�������� ������������������������������*������������������������������/-�

��������������� ������������������������������������!���������� ����

�� �����>��������������������������������������!��������������>��������

������������������ ������������������������� �� �������!��������������

4������������ ����������������������������

!��� ���������������������������

������ ��������������

�������������������

*���������

�����������

� ����� ��� ��� ��� �� ������ ��� �� ������ ��

������� �������!�"�

#���� ���������� $������ � ��������� %$�� �� ���� ���������

���&�� ����� �� ���� ���� '� ���# ���( ���

���#���� ��#( �����

� ����� ��� ��� ��� �� ����������������&��� #�)#����&�$*

���+���+ �� �������#���+���������� �$,�$,����-�+%.,�$.���������*���� � �����������

� ������/� #(����0 � ���� �$�"��/�������&��� ��� �� ����

� ' ��������� �� �� ���� ���0 � ���� ����� �����0 � �

� 1 �� �����#���� ����234������� ���56��������� ��/��������

�������#����7�1 "�����/������� ��������

������������������������������($"�&������������""������!����������� ������������*���

����������������������������������������������$$������������*����������������������������:� ���������������������������������?�,@-�2�� �����������������������������������������

(��������������A��� �6�������� ����������������������������������� ����������������������������!���������!����� �����������������0�1'�����������������������������������������������������������������$������!����������������������������*���&�'*BCA���!���������������������!������""��������������

!�����������������������

��)����*��������������������������������+""�,����-���

���������� ������������������&�D--BE��������������!�����*������ ��������������/-��������������������!�����������������

!�����������������&�D--BE�� �������������������� ���!���������������������!�����F��������� ������������@/

���������������������*����������������!������������������ ������� ���������������!����������������������F�������������� ����������������������������������������������!���������������������������G��������������������

�����������������������������G���������������������� �������������������������������������������������� �����:��������HIJK��G������!�����

���������!�������������)-����������������9������������!���� �������������!������������������ �������������� ��������������������������� ����������������������� �����������$���������������������!��������!���������������

� ����� ��� ��� ��� �� �� �� ��� �$����8��#����#����#�

#�(�� � 1(������ �� ��� ���*����(������

�������� $������ � �����������%!�� �� ���� ��������� �� �����#����#�����9:�������� ��*%;��1<, 1(������ �����#����#����=�>�������� ���� ��

(����� ��777�����������8����'�����

777�����������

Äripäev 24. mai 2006 13

������������ ��������������������������� �������������������������������������������

�� ����������������������������������������������������� ������� �����������!����������������������������������!��""���������� �����#��$$��%���&�'���������������������������������������� ���������������������������������������������!����������������������������������������������������������!���(�������������������������������� ���������������� �����#��$$��%���&�'���������������������������������� ����������������)� ������������������ ����������!��������� ���������!������������ ������������������ ������������������������������� ����������������������������������������� ������� ��

*���!��������������!������������������

����������������������������� ��� ���!���

��������2������������� ����������������������������������� ����������!����������������!������������������������������������������ ��������������� ������������������ �����$$������������������� ��������������� ������������������������������������������3�������������������������������������������������*����������������������������""!��������������� ���� �����������������������������������������

4����������������������������� ���������������������������������������������������!� ������������������������������������5 �������������� ���� �����&6���+�'���������������������� ����$���!�������������

(����� ��777�����������8���'�

������������������������������ �������������

4��������������������������������������������� �������������!�������������&�'����9������:���������������� ������������������������ ����������""���������������$$�������*������������;

4�����$�����������������������������/-��������������� ���4�����������!�����������������������������������������������������������������������������������������������<�������������������������������""������������������������ ������ �������������(�������������������������������������������������� ����������!�6�������������!��������=��������������!���������������������������������� �����������������

� 1??����#�@ #�1�# A����!�"�#���� ���������

� ������ "�4�#�B ���������������8���

� 5/������� �#�� �:����"�B������� �7�1 "�����/������� �������

� ��*�� ��� �� ��� ���C5=������� �����

D ����A��������EE

� D ���#�� ���)������&� ���� �� �??�(� �(������� ��-

� ������*�"��� �� ��#/�����8�����#����#/�����8����( ��������� ��#( ������ �#/�����8��

� ��& #���������������5���7��:B���7�/������� ����/����������55:��:7�6��������� +�����8����

������������ ���������� ����������������������������������� ���������

����������.."�/������������� ����$""01

4����������������������������������� �����������������������������������������������!������������������������������������!����������������������������9�))-��������� �����������������������������

�������9�))-$ �������������������������������������!���������������������������������������*�����������""��������(���&�����7����������������������������!���������������������!�������������������������������������������������:���������$������������""����������������������������������������� ����$�����������������������!�������������������������������������������������������������!��������������

�������9�))-�����������""�� ������������������ ������� ����

� ���#���&����� ������(���� ���������+� �� 5/� &�51$�� %*��56��*�%�56�#( ���F6�� ��/���������&�#����#������

�%�G%!�G!,������ ������ �#( ����#���&�� � ��,G�$,G%������ ��� . ��(���#�������� ���& � � �����

�������������������������� ������������ ����������������������������� ������ ��������������������������������!!����� ��������������������������� �������������������������������"

#���$������������������������������ ������������� ���%��!��� �����&&�$���%���$������������������ �"

�������� ��������� �����'������������������������������������������

�����������������������������������%�������%�

���������� %��������!!��������"""

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee14 Äripäev 24. mai 2006

HTTP://FOTO.KALA.EE� Eesti vanim fotode hindamise lehekülgi. Kui välismaised tervitavad igat tulijat, siis fotokalas profiili saamine on “on privileeg ja mitte õigus”. Tõepoolest, 3. mail teele pandud liikmeks saamise avaldus on senini vastuseta. Ometi lubab meeskond päev-paar nn avalduse läbivaatamiseks.Leht ise on hõlbus kasutada. Põhirõhk on fotode hindamisel, samuti tegutseb aktiivne fototeemaline foorum. Algajad leiavad hulga viiteid ja tekste, millest õppida.Fotod on hindamise hõlbustamiseks jagatud erinevatesse kategooriatesse, hinnata saab viiepallisüsteemis.Fotot üles laadides hindajad esimesel kahel päeval foto autorit ei näe, et hindamine oleks põnevam ja objektiivsem.Vastavalt piltniku fotode keskmistele hinnetele jagatakse kasutajatele nn lülisid, mille järgi saab kas fotosid üles laadida või hindeid panna. Kõrgem keskmine hinne-rohkem lülisid-võimalus rohkem fotosid üles laadida.

WWW.PHOTO.NET� Üks suuremaid fotode hindamise lehekülgi. Fotode tase on kõrge ning lisaks asjaarmastajaile laevad oma töid üles ka profid piltnikud.Lisaks hindamistele on lehe lisaväärtus ka näiteks nädala foto valimine, mille lehte toimetav meeskond valib. Hea võimalus silma jäämiseks.Oma fotod saab oma profiili alla nii üksikuna laadida kui ka portfooliosse koondada.Hindeid jagavad vaatajad kahes klassis: esteetika ehk tehniline korrektsus ja idee originaalsus, seega näeb selgemalt, mida hindaja on head või halba hinnet pannes silmas pidanud.Tasuta saab üles laadida 15 fotot, limiiti saab paarikümne USA dollari eest suurendada.Tagasiside saamiseks tasub saata teistele piltnikele kiri palvega hinnata. Muidu võib juhtuda, et foto jääb lehe avarustes märkamatuks.

WWW.FOTOCOMMUNITY.COM� Kirjeldatud neljast leheküljest moodsaim ning meeldivaima väljanägemisega. Avalehele on koondatud teemade kaupa galeriid, samuti viited pooleliolevatele aruteludele ning konkurssidele.Lehekülje tasuta kasutamine tähendab ühe foto üles laadimist nädalas.Üllatus on fotopost ehk kõikidele kasutajatele saab saata kirju, näiteks otsid modelli või mingit vastust mõnele tehnilisele küsimusele.Registreerudes saabub toimetuse poolt tervitus ning soojad sõnad, jätab mulje, et fotograaf on lehele oodatud.

WWW.PHOTOSIG.COM� Niinimetatud baaspakett fotode üles laadimiseks on tasuta. Küll tähendab see piiranguid fotode hulga laadimisel ning lehekülje kasutamisel. 25 USA dollari eest aastas aga saab nn kõrgema taseme kasutajaks, tähendab see piiramatus koguses fotode üleslaadimist ning reklaamivaba ekraanipilti.Registreerumine võtab paar minutit ja on lihtne. Lehe kasutamine hiljem samamoodi, arusaadav ka esimest korda Lisaväärtusena pakub lehekülg võimalust oma fotod kataloogidesse sorteerida ja kataloogid kas avalikuks või kinniseks märkida. Teiste fotode hindamise eest saab punkte, mis omakorda võimaldab rohkem fotosid üles laadida.

PlussidLihtne kasutadaFoorum ja KKK

MiinusedAeglane ja kohmakas registreerumineVäike hindajatering

PlussidLehe väljanägemine ja kasutamine kaasaegneKasutajatele saab saata ühes süsteemis kirju

MiinusedPiirangud tasuta kontol

PlussidKaheosaline hindamine ehk tehniline korrektsus (esteetika) ja originaalsus, annab parema ülevaate, mida hinnatav mõõtisCa 1500 artiklit, nii kaamerate testid kui ka uudised, samuti nõuandeid. Lugeda saab ka fotograafide reisilugusid.Võimalus fotosid kaustadesse sorteerida

MiinusedKohati kohmakas ja aegunud disain

PlussidMaksimaalne failide suurus 360 kB

MiinusedEsimest korda kasutades keeruline

Photo.net’i lehele lae-

vad fotosid üles lisaks

harrastajai-le ka profid.

Internetist saab fotodele tagasisidet nõutadaFotodele tagasiside saami-seks saab need selleks mõel-dud lehtedele internetti üles laadida.

Rivo Sarapik rivo.sarapik@aripaev.ee

Fotode hindamiseks mõeldud lehekülgi on maailmas mitmeid, Eestis üks. Viima-ne erineb välismaistest vendadest selle poolest, et siinne fotoringkond on üsna piiratud ehk kõik tunnevad kõiki ning ta-gasiside on sellevõrra ausam ja konkreet-sem ning otsekohesem. Algaja fotohuvilise võib äragi peletada sealt, seega tasub enne mõnda aega uurida, kes üldse hindavad, mida ja milliste kommentaaridega.

Välismaistel lehtedel aga on hindajas-kond anonüümsem ning laiem, erinevatest riikidest erineva kultuuritaustaga hinda-mine on ilmselt mõnevõrra objektiivsem kui vaid kohalik publik. Sealt saab seega huvitavamat tagasisidet, erineva tausta ja kultuuriga inimesed näevad erinevaid asju. Samuti domineerivad Eesti fotolehe hindamistes ühed tõekspidamised ning need kumavad läbi. Seega on lihtne ette arvata, millise vastuvõtu osaks mõni kaa-der saab või arvata, kes mida kommentee-rima hakkab.

Välismaistel lehtedel aga tasub oma foto üleslaadimisest teistele teada anda, samuti tasub ise teisi kommenteerida-hin-nata. Sedasi on rohkem võimalusi ka oma kaadritega silma paista ning meelde jääda. See omakorda tähendab rohkem hindeid – rohkem tagasisidet.

Photosig.com laseb üles laadi-da korrali-

kult suured failid – kuni

360 kB.

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee Äripäev 24. mai 2006 15

Igas olukorras oma pildistamisrežiim

Siim Teller foto.diip.ee

Enamikul veidi suuremate võimalustega kaameratel on mitmeid pildistamisrežiime. Vaid kõige lihtsamatel seebi-karpidel pole võimalik midagi valida ja tuleb loota kaamera tarkusele. Juba veidi kallimatel mudelitel saab aga enamasti otsustada, kas kasutada prog-rammrežiimi, portree-, maas-tiku-, öö-, sport- või mõnda muud võtet.

Kõikide režiimide kasutami-sel sõltub tulemus palju ilmast ehk sellest, kui valge pildista-miskohas on, ning kasutata-vast filmist – mida kõrge-ma ISOga film või suurem ISO digikaameral, seda lihtsam on kaameral jäl-gida automaatrežiimide põhimõtteid.

Miks kaameral pildis-tamisrežiime üldse nii palju on? Sest igale fotograafidele meeldib isemoodi lähenemine. Mis veelgi olulisem – kaas-aegsete kaamerate särimõõt-mine on enamasti üllatavalt nupukas, kuid jätkuvalt on olukordi, kus valgus kaamera ära lollitab. Näiteks tugevalt kontrastse valguse puhul, taus-tavalgustatud objektide puhul, piltidel, kus on suured mustad või valged pinnad jne.

Pealegi ei saa kaamera teha fotograafi eest nii-öelda kuns-tilisi valikuid: milline osa pildist peaks olema tume, milline hele, kas terav peaks olema vaid esi-plaanil olev kivikuju või ka taustal olev kirik.

Samuti on pildista-misrežiimide katsetami-ne hea võimalus kaamera funktsioonide ning ava ja säriaja kombinatsioonide tund-maõppimiseks. Kaamera abiga õpite aru saama, millises olu-korras kasutada pikka säriae-ga, millal kasutada välku.

ÖÖVÕTEKeskmine ava, pikk säriaeg, välk. Rangelt soovitatav on statiiv.

Kui pimedas tavalisel (auto)programmrežiimil pilti teha, siis kaamera laseb ilusa heleda välguplaksatuse, et esiplaanil olevaid objekte valgustada. Nii on tavaliselt tulemuseks foto, kus ees olevad objektid on valgustatud, kuid nende taga valitseb mustav pimedus. Mis siis, et tegelikult laius inimese taga näiteks tuledes linn. Põhjus on selles, et kaamera määras automaatselt säriaja nii lühikese, et nõrgem taustavalgustus ei jõudnud filmile oma jälge jätta. Öövõtte režiim “parandab” selle vea, muutes säriaja pikemaks. Nii valgustab välk endiselt esiplaanil oleva inimese, aga kuna fotoaparaadi katik on veidi kauem lahti, jõuab filmile valgust ka linna tuledest. Lõpptulemus seega huvitavam, annab ka mitmemõõtmelisema tunde ja on ka taustavalgusest tulenevalt mõnusamate värvitoonidega.Kaamera määrab automaatselt keskmise ava ehk teravussügavus on keskmine, pikema säriaja ja laseb ka välku. Kuna säriaeg sõltub taustavalgustuse tugevusest, võib see jääda nii aeglaseks, et teravat pilti käest enam pole võimalik teha. Sellisel juhul tuleks kasutada statiivi või toetada kaamera mõnele muule alusele. Käest pildistades on oht, et välguga valgustatud inimesed on küll enam-vähem teravad, aga taustatuled moodustavad uduse virr-varri.

Kaamera automaat-režiime eristavad üksteisest säri ja ava valimine ning sellest tulenevalt ka erinevad võimalused tulemust mõjutada.

PORTREEVÕTESuur ava ehk väike teravussügavus, sobiv säriaeg ning võib-olla väike täitevälk.

Võtte teeb enamasti mõjuvaks näo eraldumine taustast ehk pilt, kus taust on fookusest väljas, kuid nägu on terav. On ka kõikvõimalikke alternatiive, ent portreevõtte automaatrežiim peaks enamasti just sellise foto andma. Et taust uduseks saada, kasutab kaamera suurt ava ehk väikest teravussügavust ning sobivat säriaega. Sõltuvalt kaamera tarkusest võib ta kontrastse valguse puhul automaatselt kasutada täitevälku, et tasandada kontrastsust ja nägu ühtlasemalt valgustada. Sel juhul saab silmadesse ka pilkupüüdva sädeme, kuid samamoodi paneb silmadesse sära fotograafi selja taha jääv aken või mõni muu valgusallikas. Kui on aga tunne, et kontrastne valgustus mõjukski hästi, siis võib loomulikult välgu käsitsi välja lülitada – kui kaamera seda võimaldab.Et heale tulemusele kaasa aidata, võiks kasutada objektiivi veidi pikemat fookuskaugust, nt 80–150 mm (35 mm kaamera puhul), sest lühema fookuse puhul ei pruugi kaamera tausta uduseks saada. Samuti pidavat selline fookuskaugus näo proportsioone parandama, näiteks suur nina tundub väiksemana jne.

MAASTIKUVÕTEVäike ava (suur teravussügavus), säriaeg pigem pikk. Välku ei tohiks kasutada. Soovitatav statiiv.

Vastupidiselt portreevõttele on mõjuv maastikuvõte tavaliselt läbinisti terav. See tähendab, et maastikul on teravad nii fotograafi lähedale jäävad objektid kui ka näiteks kaugusel turritav mägi. Suur teravussügavus saavutatakse objektiivi väikese avaga, mis aga omakorda tähendab, et säriajad venivad kohati üsna pikaks, sest korraga jõuab filmini ja sensorile vähe valgust. Pikk säriaeg ei luba aga tihtipeale kaamerat käes hoida, sest käed värisevad ja nii tuleb pilt udune. Seetõttu on maastikufotograafi sagedaim kaaslane statiiv. Võimalik, et automaatkaamerad pakuvad ka maastikuvõtte puhul sellist ava ja säri suhet, mis võimaldaks veel käest pildistada, kuid sellisel juhul võib toimuda järeleandmisi teravussügavuses.Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus. Nii on suurt teravussügavust kergem saavutada, kui objektiiv on suumitud laia otsa (näiteks 28 mm peale) ja raskem saavutada, kui suumitud on objektiivi pikka otsa (näiteks 105 mm). Ja pikemas otsas mõjutab omakorda tugevalt teravussügavust fookuspunkti kaugus. Näiteks 300 mm peal on isegi ava F22 lähedale fokusseerides üsna väikese teravussügavusega, kuid teravustades 10 meetrit eemal asuva maja peale jääb teravaks ka suur ala maja ees ja taga. Kui su kaameral on sügavusteravuse eelvaate nupp (DOF ehk depth of field prefiew), siis saad seda kasutada, et näha, milline ala pildil teravaks jääb. Kui nuppu pole, siis võib kasutada veebis leiduvaid DOF-kalkulaatoreid.

SPORTVÕTESuur ava, lühike säriaeg, vajadusel välk.

Sportrežiim lähtub eeldusest, et tegu on kiiresti liikuvate objektidega ja fotograaf soovib neid teravalt pildile jäädvustada. Selleks on vajalik lühike säriaeg, mis tavaliselt tähendab ka suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust. Kui on liialt hämar ja kaamera arvab, et välisest valgusest ei piisa, soovib ta ilmselt ka välku teha. Kui pildistatavad objektid on lähedal, siis võib see isegi aidata. Kui aga näiteks mööda kihutav ralliauto jääb juba 10 meetri kaugusele, siis enamiku kaamerate sisseehitatud välgu võimsusest enamasti ei piisa, valgustatud saab küll esiplaan, näiteks kruusatee äär, aga mitte sellel kihutav auto. Pigem võib proovida sellisel juhul välk välja lülitada ja harjutada “kaasa vedamist”, kus ralliauto tuleb sujuvalt pildiotsijas hoida ning jätkata seda ka siis, kui oled päästikule vajutanud. Nii võib osava käe ja hea õnne korral tulemuseks olla pilt ralliautost, mis silmnähtavalt kihutab, sest taust on uduseks liikunud.

M EHK TÄISMANUAALNE REŽIIMSelle režiimi puhul paneb fotograaf paika nii säri kui ka ava ning seaded ise ei muutu. Kui kaamera arvates säriaeg ei klapi ehk on ülesäri või alasäri oht, siis mõnedel kaameratel vilgutab ta ekraanil numbreid, paljudel näitab pildiotsijas, kui palju tema pakutav ning fotograafi valitud ava või säri erinevad.

P EHK PROGRAMM EHK TÄISAUTOMAATNE REŽIIM

Kaamera valib ise ava ehk selle, kui suur osa pildist on terav, ning säri ehk selle, kui kaua fotoaparaadi katikut lahti hoitakse ning kui palju valgust filmini või sensorini jõuab. Kaamera valitud säri ja ava on võimalik ka muuta, kuid mõlemad numbrid muutuvad alati koos nii, et filmini või sensorini jõudva valguse hulk on alati sama. Näiteks ava väiksemaks keerates pikendab kaamera automaatselt säriaega ja vastupidi.

S VÕI TV EHK SÄRI PRIORITEET Fotograaf määrab käsitsi säriaja ning kaamera kohendab siis ava sobivaks. Selle režiimi kasutamine sobib just siis, kui on vaja pildistada kiirelt liikuvaid objekte nagu sportlased, ringisebivad lapsed, tuules kõikuvad lilled.Nii ava kui ka säri prioriteet režiimi puhul on enamiku kaamerate ekraanil või pildiotsikus kohe näha, et kui muuta üht, siis muutub ka teine, sest muidu pole võimalik korrektne säritamine ehk see, et pilt saaks õige heledusega.

A VÕI AV EHK AVA PRIORITEETFotograaf valib endale sobiva ava, millega paneb paika lõpptulemuse teravussügavuse, ning kaamera valib vastavalt sobiva säriaja, et pilt õige särituse saaks. Vaikimisi teeb ta seda tavaliselt maatriksmõõtmisega ehk vaatab säri kõikides kaamera särimõõdu punktides ning valib nende keskmise, kuid mõnedel rohkemate võimalustega mudelitel saab seda ka muuta.

Allikas: Siim Teller

Vaata ka lk 8–9.

16 Äripäev 24. mai 2006

“Fotokoolitusel osalemiseks pole muud vaja, kui pealehak-kamist ja huvi kogu ala vastu. Vahet ei ole, kas oled professio-naal või algaja. Omama peab vaid kaamerat, sest selleta pole koolitusele mõtet minna,” rää-gib Kaupo Kikkas.

Ka täiesti tavalise “digikaga”, kus puudub isegi värvustempe-ratuuri seadistamise võimalus, pole koolitusel ehk midagi peale hakata. Kui, siis ainult kompositsiooni poole pealt. Sa-muti kulub koolitusel piisavalt filmi, ruumi mälukaardil, taga-varaakusid ja patareisid. Tiina Võsumägi sõnul Morgan Fotost antakse kohapeal võimalus ka profiraudvara sõrmeotsaga puutuda. Samuti saab kooli-tustel katsetada tööd peegel-dajate, hajutajate ja erinevate filtritega.

Koolitusi ei viida läbi ai-nult sisetingimustes ja stuu-diotes prožektorite surinal. Mitmed ettevõtted pakuvad ka loodusteemalisi koolitusi. Näiteks korraldavad taoli-si koolitusi pidevalt Morgan Foto, ühekordselt Fotoluks ja Annika Haas Fotobrigaadiga Soomaal.

Loodusfotograafi ja ise koo-

litusi korraldava Jaanus Järva sõnul saavad koolitustel osa-lejad nii fotograafiaalaseid nõuandeid kui ka teadmisi looduse ja seal elavate lindu-de-loomade kohta, samuti on koolitused hea väljund loo-dusfotograafia populariseeri-miseks ning võimalus korraks aeg maha võtta ja loodusesse põgeneda. Tavaliselt kestavad loodusteemalised koolitused ühe päeva ja on suhteliselt taskukohaste hindadega, jää-des 300 kuni 400 krooni piiresse.

Loodusfotokoolitusel osa-lenute sõnul on tegemist huvi-tava fotograafia osaga. “Pea-mine rahva hulka määrav tegur on seni olnud ilm. Tal-vepildistamisel, mil oli külma 20 kraadi, osales vaid kaks inimest. Sügisel oli üle 10 inimese. Ilmselt ongi sellistel koolitustel optimaalne grupp umbes 10 inimest – siis on koolitajal võimalik igaühega ka individuaalselt tegeleda, saab rahulikult küsida ja nõu anda.” räägib ühel loodustee-malisel koolitusel osalenud Kirke Roosaar.

Fotokoolitustel osalenute sõnul ei olegi tegelikult vahet,

Fotokoolitus nõuab vaid pealehakkamist

Viimased neli aastat on suuremad fotoärid korraldanud mitmeid koolitusi, kus tutvusta-takse pildistamise erinevaid tahke alates kaa-mera käsitlemisest keerukamate moepildista-misteni ja stuudiokursusteni välja.Helen Tootsi aripaev@aripaev.ee

Äripäev 24. mai 2006 17toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.eefoto

Kursus pildistama ei õpeta

Selline lootus, et käin algajate kursusel ära ja

oskangi kohe pildistada, on asjatu.

Käisin Eesti Foto kor-raldatud algajate kursusel 2005. aasta kevadel. Olin siis just paar nädalat tagasi ostnud peegelkaamera ning sellega ei teadnud pildista-misest midagi. Ka koolitusel osalemiseks ei olnud eeltin-gimusi. Arvan, et neile, kes hobi korras pildistamisega juba tegelenud on, see kur-sus ei sobiks.

Kursusel selgitati foto-graafia algtõdesid ja fotova-rustuse üksikasju, makro- ja looduspildistamist. Samuti sai kuulda fotograafia kuns-tilisemast poolest.

Viimases loengus sooviti eelkõige näha kooliajal teh-tud pilte, kus on juba kasu-tatud uusi teadmisi.

Jäin koolitusega rahule, ainult üks stuudioloeng oli väga nõrk. Ka looduseloeng oli rohkem selline piltide vaatamine ja Urmas Tartese fotovarustusega tutvumine kui loodusfotograafia põhi-tõdede rääkimine.

Minul jäi veidi puudu veel praktilisest poolest, näiteks millal ikkagi säri-kompensatsioone kasutada. Praktilisi nõuandeid võiks algajatele teooria kõrval julgesti anda.

Selline lootus, et käin algajate kursusel ära ja os-kangi kohe pildistada, on asjatu. Selleks oli kursus siiski liiga lühike ja lünklik. Aga samas andis see esime-se teoreetilise ja praktilise kokkupuute pildistamisega, esimese piltide analüüsimi-se kogemuse. Kursuse ajal lugesin ise palju internetist, raamatutest ja ajakirjadest lisaks. Seda soovitan teis-telegi. Keret Tõkman

Õppis kaamerat tundma

Algajate koolitusele läk-sin sooviga eelkõige end

veidi fotograafias harida, et oskaksin ära kasutada oma fotoka võimalusi. Neid osku-si ma koolituselt ka sain.

Olin just äsja ostnud uue fotoka, kuid ei osanud sel-lega midagi asjalikku pihta hakata. Ei teadnud midagi peale automaatrežiimi ja mõne üksikasja veel.

Meeldis eelkõige prakti-line osa, sai ise teha fotosid ette antud ülesandel. Sellele anti ka tagasisidet.

Rohkem olekski soovinud praktilist osa tagasisidega, aga selle jaoks oli grupp ehk liiga suur. Õpetus võinuks olla rohkem töötoa laa-dis. Seda praktilisuse poolt täiendas hiljem Eesti Foto poolt korraldatud talvine fotopäev Varbola looduses, kus oli koos palju loodusfo-tofänne. Pille Rõivas

”Eestis on fotoalane

koolitus veel lap-sekingades, kuid areneb kiiresti.

KOOLITUSI SEINAST SEINA� valik fotokoolitusi sel kevadel

Digipildistamineaeg: täpsustatakse registreerumiselkoht: Õpetajate Maja, Tallinnkorraldaja: Fotolukshind: 1250 krinfo: www.fotoluks.ee

Photoshopteemad: Photoshop Elements, pilditoonide parandamine, mitte-vajaliku eemaldamine, uue lisamineaeg: täpsustatakse registreerumiselkoht: Õpetajate Maja, Tallinnhind: 1400 krkorraldaja: Fotoluksinfo: www.fotoluks.ee

Stuudiofoto lühikursusaeg: 26.–27. mai 2006 koht: Eesti Foto stuudio, Tallinnkorraldaja: Eesti Fotohind: 900 krinfo: www.eestifoto.ee/kool

Loodusfotoaeg: 28. mai 2006 koht: Puhtulaidkorraldaja: Eesti Fotohind: 350 krinfo: www.eestifoto.ee/kool

Fotokursus algajateleaeg: 2.–30. maikoht: Tallinnhind: 1800 krkorraldaja: Morgan Fotoinfo: www.morgan.ee

Fotokoolitus algajateleteemad: fotograafia algtõed, kompositsioonireeglid, valgus jmaeg: 10. juuni kell 10kogunemiskoht: Kadrioru parklektor: Harry Egipthind: tasutakorraldab: Lehva Lehva Managementlisainfo: www.lehvalehva.ee

Fotokoolitus kinnisvaramaakleritele

teemad: maja ja interjööri pildistamine, pildi töötlemineaeg: kokkuleppelkoht: Tallinn hind: 400 kr + käibemakskorraldaja: Haabersti Maja Kinnisvarakool ja Morgan Fotoinfo: www.haaberstimaja.ee

Allikas: fotofirmad

kui palju inimesi parasjagu koolitusel on, kas kaks või 10, emotsioonid on vaatamata sel-lele positiivsed. Osalenute sõ-nul maandab soos müttamine ja pildistamine stressi paremi-ni kui spaas vedelemine.

“Mitmepäevased ja välja-sõitu sisaldavad koolitused maksavad ka vastavalt rohkem kui ühepäevased. Algkoolitu-sel käiakse läbi pildistamise algtõed, seletatak-se lahti tehnilisi üksikasju, näiteks miks pilt tuleb sel-line, nagu tuleb – kõik need säriajad, avad jne, räägitakse komposit-sioonist, näidatakse profifoto-graafide fotosid ja üritatakse õpitut kinnistada pildistamis-ülesandeid lahendades,” räägib Tiina Võsumägi.

Edasijõudnute kursustel rää-gitakse juba spetsiifilisemalt. Samuti on võib võtta osa digifoto ja Photoshopi algkur-sustest, kus jagatakse vajalik-ku infot digipiltide töötlemise, piltide salvestamise ja arhi-veerimise kohta, digitaalsest fotolaborist arvutis, piltide väl-jatrükivõimalustest jne.

Photoshopi tutvustamisel on

pearõhk oskustel ja nippidel, mis on tarvilikud just fotograa-fidele. Enamikku õpetatavast saavad pruukida ka tavakasuta-jad. Selline Photoshopi koolitus kestab samuti rohkem kui üks päev ning kõikides loengutes antakse teema kinnistamiseks kodused ülesanded.

Omal kohal on ka spet-siaalsed stuudiofotokoolitused, kus selgitatakse, kuidas ning

milliste vahendi-tega saab valgust muuta, räägitakse erinevatest valgus-temperatuuridest ning sellest, kuidas

erinevad temperatuurid tule-must mõjutavad ja missuguse tonaalsusega foto tingivad.

Eesti Foto korraldab koo-litusi ruumide pildistamiseks ja samuti teatritöötubasid, kus saab õppida pildistamist muu-tuvates oludes.

Koolituste korraldajate sõnul on fotokoolitusi korraldama hakatud just üha suurenevast huvist fotomaailma vastu. Aina enam ja enam tekib inimesi, kes soovivad teada saada roh-kem kui ainult seda, et nende fotoaparaat teeb plõksu ja jääd-vustab pildi.

Koolitusel omandatut saab proovida näiteks mõnes töö-toas. Foto: Raul Mee

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee18 Äripäev 24. mai 2006

Iga-aastasel TIPA fo-totehnika auhindade jagamisel napsasid magusamad kohad Canon ja Nikon, kuid ruumi jäi ka näiteks Nokiale.

1992. aastast alates jagata-vatele auhindadele, mida ka foto- ja tehnoloogiamaailma Oscariteks kutsutakse, oli kan-didaate palju, kuna möödu-nud aasta tõi kaasa palju uusi tooteid.

2006. aasta parimaks ama-töör- digipeegelkaameraks pär-jati Nikon D50, mis pakub hindajate hinnangul madala hinna juures kõrget kvaliteeti. Parimaks profikaameraks valiti täiskaaderdigikaamera Canon 5D, mida hinnatakse eelkõige tema sensori pärast. Läinud aasta hinnatuimaks profiob-jektiiviks nimetati Nikoni AF-S VR Micro Nikkor 105mm f2.8G IF-ED.

Parimaks pildistavaks mo-biiliseadmeks nimetati No-kia N80, mille oma näitajate poolest võiks vabalt ümber nimetada kaameratelefonist telefonkaameraks.

Mamiya müüs kaameratootmise� Konica-Minolta saatust jagab Mamiya, mis ei suutnud samu-ti digirevolutsiooniga kaasa minna ning oli seetõttu sun-nitud kaameratootmise maha müüma.

Erinevalt Konica-Minoltast säilitab Mamiya ilmselt oma nime – uueks omanikuks saav Cosmo Digital Imaging Company Ltd. ei oma vähe-ma l t s a ma kuulsat kau-bamärki, teh-noloogiat ega muud. Samu-ti puudub fir-mal ajalugu, sest emakontsern Cosmos Scientific Systems, Inc lõi selle just äsja, spetsiaalselt ülevõtu tarbeks.

Fotohuvilistele peaks ülevõt-misest kergendusena mõjuma lubadus võtta üle kogu senine kaameratootmise kogemus ja inimressurss.

Eestikeelne Sigmafoto.ee avatud� Objektiivi- ja kaameratootja Sigma avas eestikeelse vee-bilehe.

Aprilli lõpupäevadel avatud eestikeelselt kodulehelt leiab infot kõikide Sigma tootmises olevate objektiivide, välklam-pide ja lisavarustuse kohta. Samuti saab sealt kõigi eda-simüüjate ja Sigma hooldust pakkuvate ettevõtete kontaktid ning viite Sigma fotogaleriile.

Sigma toodab lisaseadmeid alates objektiividest välkudeni paljudele kaameratootjatele. Hinnalt on need originaalva-rustuses odavamad.

Vaata ka www.sigmafoto.ee

Kodak tõstis filmide hinda

� Businessweek Online kirju-tab, et Kodak tõstis 1. maist nii osa tavakasutajate kui ka elukutselistele mõeldud filmide hindu 3–17%.

Põhjustena tõi Kodak trans-pordi kallinemise ja tootmisel kasutatavate toormaterjalide nagu hõbeda ja mõnede kemi-kaalide hinna tõus.

Samuti on kallinenud paken-da mis- ja transpordikulud, vii-mased eriti naftahinnatõusust johtuvalt.

Turule tuleb uus kaameratootja� Kolm kuud pärast Konica Minolta ostu teatas Sony oma uuest kaubamärgist α (Alfa), mille all asutakse tootma uusi digipeegelkaameraid.

Alfat kasutas ka Konica Minolta oma kaame-ratega ning arvatavasti ongi eesmärgiks edasi kanda seda juba 20aastast kaubamärki. Samas vihjatakse uutele, suvel lettidele jõudvatele peegelkaameratele.

Alfa-süsteemi kaameraid, objektiive ja li-sasid arendatakse edasi mitmete elektrooni-liste muudatuste kaudu. Näiteks ühendatakse Maxxumi objektiivisüsteem ja Sony kogemused pilditehnikas ja -süsteemides.

Nii soovib Sony kindlustada oma positsiooni karmil fototurul.

Sony ostis Konica Minolta kaameratetootmi-se tänavu aasta alguses ja plaanib kaamerate hooldust ja kasutamise juhendust, samuti nagu ka objektiivide ja lisadega.

Pressiteatest selgub, et suvel on mitme nime α kandva kaamera turuletulekut oodata.

Tehnoloogia-Oscarid said Canon ja Nikon

MÕLEMAD VÕITJAFIRMAD NOPPISID MITU AUHINDA

� TIPA fototehnika auhinnad 2005

Parim amatöör-digipeegelkaamera Nikon D50Parim profikaamera Canon 5DHinnatuim profiobjektiiv Nikon AF-S VR Micro Nikkor 105mm f2.8G IF-EDParim pildistav mobiiliseade Nokia N80Parim eksperdi digipeegel Nikon D200Parim keskformaadi digikaamera Hasselblad H2D-39Parim profikaamerate süsteem Sinar MParim ultra-kompakt- Canon Digital digikaamera Ixus 65Parim kompaktdigikaamera Fujifilm FinePix F30Parim supersuumkaamera Samsung Digimax i6 PMPParim tarbija objektiiv Sigma 10-20mm f4.5-5.6 EX DCPrestiižikaim kaamera Ricoh GR Digital

Allikas: TIPA

Vaata ka www.sony.com/dslr

Fotosõnumid kogus Rivo Sarapik

Uusi kaameraid seinast seina Fujifilm FinePix A510

� Eelkõige algajatele suunatud digiseebikas. Tootja rõhutab, et selle kaamera näol on tegu aparaadiga, mil puuduvad algajale üleliigsed nupud ja funktsioonid. Esma-kordselt kasutatakse entry-level kaamerate puhul Super CCD sensorit, konkreetsel kaameral mahutab see 5 miljonit pikslit. Optiline suum on kolmekordne, kaamera salvestab lisaks foto-dele ka filmilõike. LCD-ekraani diagonaalil on pikkust 1,8 tolli. Salvestusmeediumina kasutab, nagu Fuji digikaamerad ikka, xD-mälukaart. Kaameral endal on ka sisseehitatud 12 MB mälukiip. Hinnaklassilt jääb kaamera alla 4000 krooni.

Casio Exilim Zoom EX-Z1000� Kompkatse kaamera sensor pakub 10 me-gapikslit. Pildistamistulemuse jälgimiseks on kaameral 2,8tolline ekraan. Kaamera suum-objektiiv on kolmekordne, kuid kasutada saab digitaalset lisasuumi, mis alandab pildi kvaliteeti. Teravustamiseks kasutatakse üheksal punktil põhinevat sen-sorit ning filmilõike salvestab uus kaamera 640×480 pikslit kvaliteediga 25 kaadrit sekundis.

Kodak EasyShare V610� See järjekorras teine kahe objektiiviga Kodaki digikompakt uhkustab oma 10× optilise suumiga objektiivide komplektiga.

Seekord kasutatakse kahte Schneider-Kreuznachi klaasist prismadega pil-ditoru ja kahte CCD-sensorit, mis moodustavad 10× kogusuumi, 35 mm formaadis tähendaks see 38–380 mm. Ülejäänud olulisteks märksõnadeks 6,1 miljoni piksliga CCD-sensor, 2,8tolline

ja 230 000 piksliga LCD-ekraan, tundlikkus kuni ISO 800 ning kuni 10 m tööraadiusega Bluetooth-tugi. Kokku – maailma väikseim 10kordse op-tilise suumiga digikompakt.

Sony T30� Kahes värvitoonis pakutav kaamera on varustatud 7,2 miljonit pikslit mahutava sensori, kolmekordse kaa merast mitteväljuva optilise suumobjektiivi ja 3,0tollise LCD-ekraaniga. Lisaks on kaame-ral patenteeritud optiline pildistabilisaator, kahekordne väri-naeemaldussüsteem ning 58 MB mahutav sisemine mälukiip. Tundlikkuse vahemik ulatub ISO 1000 vasteni ning aku pidas Sony laboris ühe laadimisega vastu 420 võtet.

Leica C-LUX 1� Leica logo, fotos elitaarsusele vihjava pu na se ovaali fännid rõõmustavad. Leica toob peagi müügile uue kompaktkaamera. Disainilt tun-dub C-LUX 1 sarnane Panasonicu kaameraga DMC-FX01. Lisaks 6-megapikslisele sensorile on kaameral 3,6× suumiga Leica lainurkobjektiiv, mis vastab 35 mm formaadis 28–102 mm. LCD-ekraani dia-gonaal on 2,5 tolli.

HP R927, R727, R725, M527, M525, M425, E327� Hewlett-Packard toob turule seitse erineva funktsionaalsuse ja hinnaga digikaamerat hobifotograafile. Mudelitel on mit-

meid omadusi ja tarkvara, mis teevad heade piltide tegemise, täiustamise ja jagamise harrastajale äärmiselt lihtsaks.

Kaameravalikust tõstab HP too-tejuht Vita Stopa enim esile mudelit R927. Sellel on laialt levinud kaa-

meratega võrreldes suurem ekraan ja kokku 17 automaatrežiimi. Samuti on uute kaamerate seas õhuke HP Photosmart R727, eriefektide lisamise võimalusega HP Photosmart R725 ja mitu lihtsamat mudelit. Tootevaliku soodsaim on 5megapiksline E327. Kõigil mudelitel on HP Photosmart Software, millega saab pilte toimetada, jagada ning printida. Enamikel mudelitel on funktsioonid nagu punasilma-eemaldus, eriefektide valik jms. Uute mudelitega toodi turule ka puldiga digifotokaamera dokk, millega saab digikaamera televiisori või printeriga ühendada. Kaamerad maksavad 2000–6800 krooni.

Panasonic Lumix DMC-L1� Kevadel sai Panasonic valmis oma esimese digipeegelkaamera, mil le müüki jõudmise aeg või hind ei ole veel teada. Tehnoloo-giamessil PMA esitletud esiklaps kannab nime ja pakub näiteks 7,5megapikslist sensorit, sensorilt nn tolmu maharaputa-jat, mis on tuttav Olympuse peegelkaa-merast E500.

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee Äripäev 24. mai 2006 19

PHOTOGRAPHY MONTHLYhind: 119 krSamuti asjaarmastajale so-biv ajakiri. Ohtralt fotosid ning lihtsaid selgitavaid tekste. Lisaks lugejate portfooliotele näeb ka professionaalide pilte. Igas numbris intervjuu mõne fotomaailma raskekaallasega, näiteks Yann Arthus-Bertrand, kes on kogunud tuntust maailma õhustpildistamisega.lisainfo: www.

photographymonthly.

co.uk

Fotoajakirjad pakuvad nõu ja ideidFotoajakirjad pakuvad tehnilist nõu pildista-misel, aga näitavad ka teiste fotosid ja va-hendavad ideid.

Rivo Sarapik rivo.sarapik@aripaev.ee

Lähivälisriikidega võrreldes on fotoajakirjade valik Eesti lettidel veel üsna tagasihoidlik ning kümne skoori erinevate väljaannete koguarv ei ava. Arvust hoolimata on valik üsna hea ning lugemist leidub nii alles algajale kui ka juba koge-nud pildistajale.

Suur osa kirjandusest päri-neb Inglismaalt, mis tähendab, et näiteks osa asukohanõuan-deid või müügikuulutusi kehti-vad ainult tolle riigi kontekstis. Samuti ei laiene kõik konkurs-side võimalused ja tingimused ülemerehuvilistele, vaid keh-tivad üksnes Suurbritannia elanikele.

Lisaks korralike auhinda-dega konkurssidele on ajakir-jade lisaväärtus ka fotovalik. Kui veebis võib sadade kaupa suvaklõpse leida, siis ajakirja pääsemiseks on fotod fototoi-metaja kriitilise silma eest läbi astunud ehk juhuslikkust luge-jani ei lubata. Lisaks proffide kaadritele leiab väljaannete veergudelt ka nende lugejate portfoolioid, mida huvilised ajakirjale lähetada saavad. Juu-res väike jutt, mis ja miks. Hea võimalus pildile pääsemiseks.

Samuti korraldavad pea kõik ajakirjad mitmesuguseid kon-kursse. Mõned neist on ühe-kordsed, teised kestavad aasta läbi. Ühendavad neid aga vää-rikad ja hinnalised auhinnad alates korralikest statiividest ja fotokottidest ning lõpetades professionaalsete digitaalkaa-merate ja fotoreisidega.

Ehkki internetist leiab suure osa infost, on ajakirja väärtus kompaktsus – info on piiritletud ajakirja mahuga ega ahvatle erinevate linkide kaudu järjest sügavamale pugema. Teisalt on kvaliteetsel paberil trükitud fo-tod hoopis väärtuslikumad kui anonüümsed failid internetis.

CHEESEhind: 50 krAinus eestikeelne fotoajakiri Eestis. Fotograafi ja stuudio-omaniku Tiit Lepa veetav väljaanne ilmub 10 korda aastas. Erinevalt enamikust välismaistest ajakirjadest rõhub sisu pigem kunstilisele kui praktilisele poolele, pildis-tamisnõuannete asemel saab pigem ideid ja lähenemisvii-se pildistamiseks. Pooleli on näiteks Peeter Linnapi lugu fototeooriast ja fotograafia ajaloost, samuti saab lugeda looduspiltniku Sven Zaceki näpunäiteid ja kogemusi loomade jäädvustamisest. Mainumbris läbis ajakiri uuenduse ning on nüüd se-nisest A4st veidi suurema ja mugavama formaadiga.lisainfo: www.cheese.ee

BLACK & WHITE PHOTOGRAPHYhind: 119 krÜks nišiajakirjadest, kirjutab vaid mustval-gest pildistamisest ja fotomaailmast. Sisu mõeldud peamiselt filmile pildistajale, sest suure osa nõuannetest moodustavad näi-teks käsitsi ilmutamise ja õige säritamise nõuanded. Samas saab ideedena mõt-teid ka digitaalselt pildistaja. Ajakirjast leiab portfoolioid, ilmutamisnõuandeid, näpunäiteid fototöötlusprogrammide kasutamiseks ning ajaloolisi ülevaateid mustvalge fotograafia arengust.

PROFESSIONAL PHOTOGRAPHERhind: 109 krEhkki nimi võib asjaarmas-taja ära peletada, ei ole sisu väga sügavalt profile mõel-dud. Nõu on samas teadli-kule pildistajale, ehk kuidas pulmadest häid reportaaže teha, kuidas end kui foto-graafi võimalikele klientidele nähtavaks teha ning kuidas näeb välja korralik fotograafi

koduleht. Huvitav lugemine on ajakirjas päev mõne piltniku elus. Näiteks on ajakiri portre-teerinud politseifotograafi või lennujaamas kuulsuseid jahtiva paparatšo tööd.Korraldab teiste ajakirjadega sarnaselt konkursse väärikate auhindadega.lisainfo: www.professionalphotographer.co.uk

DIGITAL CAMERA WORLDhind: 119 krAjakiri digikaameraga pildistajale, märksõna on suured fotod. Lehe-külgede kaupa nii lugejate kaadreid kui ka toimetuse materjali, seda nii portfooliote näol kui ka nõuannete selgitamiseks. Ajakiri annab nõu alates sellest, kuidas pildistada oravat või lille, ja lõpetades fo-tode fototöötlusprogrammides mõjuvamaks muutmisega. Igast numbrist leiab ühe läbiva teema, näiteks anti mais lugejaile üles-andeks pildistada võimalikult originaalselt lilli. Parimad kaadrid avaldatakse. Samuti saab lugeda intervjuud mõne kuulsa fotograa-figa ning ülevaate viimase kuu olulisematest fotouudistest. Aja-kiri testib jõudumööda ka uut tehnikat ja teeb sellest ülevaa-teid. Iga numbriga on kaasas tasuta CD videokoolituste ning tarkvaraga.lisainfo: www.dcmag.co.uk

PRACTICAL PHOTOGRAPHYhind: 135 krNagu nimigi ütleb, rõhub sisu praktilisusele ehk praktilistele nõuannetele. Toimetajad

analüüsivad läbi ajakirjale saadetud kaadrid – kuidas õnnestus kadreerimine, kas sügavusteravus on sobiv, kas kadreerimise kuldreeglid on täidetud. Asjaarmastajale üks sobivamaid ajakirju, sest tekstid on lihtsad ja hõlpsalt arusaadavad inglise keelest hoolimata. Jutu illustreerimiseks on ohtralt fotosid, kus näidatud, mil moel üks või teine nõuanne pildistamisel rakendub. Ajakiri korraldab ka läbi aasta kestvat aasta piltniku konkurssi. Konkurss koosneb mitmest alakonkursist-teemast, võitjaks saab neil enim punkte kogunud fotograaf. lisainfo: www.photographymags.co.uk

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee20 Äripäev 24. mai 2006

Fotovarustus laseb pildistamisele keskendudaKui elementaarne fotovarustus kaasas, saab pildistamisel fotole keskenduda.

Rivo Sarapik rivo.sarapik@aripaev.ee

Kõike allpool loetletust ühele pildistamisele ilmselt kaasa pole mõtet vedada, sest osa tarvikutest saab teise-ga asendada. Statiivi saab asendada näiteks fotokotiga, kaadri seadmine on selle võrra küll vähem paindlik, kuid kaamera tugi on kindel. Igaks olukorraks sobiva objektii-vi puudumisel hakkabki piltnik rohkem mõtlema, kuidas olemasoleva tehnikaga hea foto saada. Teisalt jälle vajab kaamera voolu ning pildid millelegi jäädvustamist ehk akusid-mälukaarte-filme asendada pole võimalik.

Igal juhul aitab vajaliku varustuse olemasolu pildis-tamisele keskenduda ega sunni muretsema selle pärast, kas objektiivi paistev päike rikub kaadri või aku kestab nii kaua, kuni metssead toiduplatsile objektiivi laske-ulatusse jõuavad.

Suvine fotovarustus

KAAMERAHobifotograafi jaoks ei ole

esmatähtis, kas kaamera on peegelkaamera või kompakt- või

hoopis ühekordseks kasutamiseks mõeldud filmikaamera. Foto teeb

idee ja see, mis piltniku peas, mitte see, mis näpu all.

OBJEKTIIVID, KORGID-KAANEDErinevate olukordade jäädvustamiseks on erinevad objektiivid. Looduses pääseb loomadele ligi teleobjektiiviga, samas seltskonnaüritust on lihtsaim lainurgaga jäädvustada. Kompaktkaameratele, millel objektiive vahetada ei saa, müüakse nn konvertereid, millega saab olemasolevat fookuskaugust kas laiemaks nurgaks muuta või siis pikemaks teleobjektiiviks kohendada. Objektiivide klaaspinnad on õrnad ja neid kriipides jääb kriips ka fotol näha. Sestap on nende kaitseks olemas erinevad korgid ja kaaned, samuti kotid, mis objektiivi ostes kaasa saab. Need tasub alles ja kasutuses hoida. Vaev maksab vähem kui uus objektiiv.

VARJUKIDNii kompakt- kui ka peegelkaameratel. Tülinana tunduvad plastikutükid aga võivad foto päästa. Nimelt kaitseb varjuk selle eest, et objektiivi paistev valgus ei rikuks objektiivi sees peegeldudes pilti. Samuti kaitseb see objektiivi näiteks millegi vastu minnes. Varjukid on enamasti objektiivi või kompakt-kaamerat ostes kaasa, samuti müüakse neid lisavarustusena fotopoodides. Varjuki saab asendada kas käe või ajalehe või mõne muu käepärase lameda pinnaga.

PUHASTUSVAHENDIDSärgiserv võib tunduda küll pehme

ja sobiv objektiivi puhastamiseks, kuid spetsiaalne puhastuslapp

hoolitseb selle eest, et objektiivi esimese läätse kaitsekiht ei saaks kahjustatud, samas korjab kokku

pehmemad udemed ja sodi. Aeg-ajalt vajab puhastust ka

peegelkaamera peegel või sensor. Ise sealt lenduvat sodi

minema puhudes võivad aga kaamerasse kogemata süljepiisad

sattuda. Puhastuskomplektide hinnad algavad 100 kroonist,

klistiiripumba lahtise tolmu korpusest välja saamiseks saab

apteegist mõnekümne krooniga. Suuremat sensoripuhastust vabas õhus ette võtta ei tasu, selleks on

vaja puhast õhku ja pinda.

FOTOKOTTKaamera koht ei ole seljakotis või ridikülis muude

esemete vahel. Kaamera vajab kere ja objektiivi ning ekraani kaitsmiseks korralikku kotti. See

päästab nii kriimude eest korpusel kui ka tolmu pääsust kaamera kere sisse. Omad hoiuvahendid on nii suurtel peegelkaameratel kui ka särgitaskut

oluliselt mittekoormavatel digikompaktidel. Fotokott tasub osta varuga, nt peegelkaameral jätta ruumi

paari-kolme objektiivi tarvis. See päästab pikemale retkele minnes mitme koti kaasa võtmisest, samuti ei pea lisavarustust ostes kohe lisaväljaminekut ka

koti näol tegema. Fotokottide hinnad algavad ca paarisajast kroonist.

STATIIVVäike – kompaktne ning lihtsalt kaasa võetav. Eelisteks madal pildistamiskõrgus ning kerge kaal ja kompaktsus. Seega sobib hästi nt looduses makropiltide salvestamiseks. Hinnad alates paarisajast kroonist.Suur – maastikuvõttel või hämaramas hädavajalik töövahend. Hea statiiv on tugeva peaga, mida saab erinevates suundades pöörata, vastupidavast ja jäigast materjalist ning pildistamisel stabiilne. Statiivi saab ka monopoodina kasutada, lihtsalt täispikkuses välja lastud jalad koos hoida. Hea statiiv maksab 1000 kr kanti ja rohkem. Tuntuimad valmistajad on Manfrotto, Slik, Velbon.

USB-KAABEL VÕI KAARDILUGEJAKaart saab alati täis ning igaks juhuks

kotis USB-juhet hoides saab mälukaardi vajadusel tühjendada.

KAELARIHMPraktiline abiline, saab käed vajaduse

korral vabad hoida, samas ei pea pidevalt muretsema, kus kaamera on. Eriti jaheda ilmaga, siis saab kaamera

kaela riputada ja ise taskus käsi soojendada.

TERMOSHommikuti on jahe, õhtuti palav. Termosega saab vastavalt ilmale kas sooja või külma joogi kaasa võtta.

UJUMISPÜKSIDPäevane valgus on pildistamiseks loominguvaene, valgus on agressiivne ja terav, varjud kontrastsed. Seega tasub päikese tõustes ja loojudes pühenduda loomingule, päeval tervisele.

PLASKUVarahommikul niiskes metsas hiilides võib külm lihtsalt ligi hiilida, selle vältimiseks sisaldab soojendavat jooki plasku.

LUGEMISTÕiget valgust või hetke oodates võib igav

hakata. (Foto)ajakiri või kompaktne fotoraamat aitab meeldiva kasulikuga ühendada.

KILEKOTTKaitseb kaamerat ja muud tundlikku varustust

vihma ja niiskuse eest.

Väline kõvaketasParimad kaadrid jäävad silma ikka siis, kui mälukaart on täis. Siin aitab kaasaskantav kõvaketas või mälu-seade, millele saab fotod kaardilt ma-ha laadida. Samuti laseb mahalaadi-misvõimalus pildistada maksimaalse kvaliteediga. Oluline juhul, kui foto on vaja “kindlasti saada”, valgustingi-mused on keerulised ja muutuvad või on oluline foto suur formaat.

Veekindel kott kaameralePaadis pildistades kohustuslik lisa-seade, sest elektroonika ja vesi ei sobi kokku ning tavaliselt läheb paat ümber just kõige kindlama selts-konna ja ilmaga päeval. Veekindel korpus maksab küll umbkaudu tuhat krooni, kuid päästab uue kaamera ostust. Samuti saab vee all pilte teha.

PolarisatsioonifilterVähendab valgushelke ning suuren-dab värvide küllastatust ja selgust, võimendades näiteks taeva värvi. Saab ka pildistada läikiva pinna all olevaid esemeid. Nii jäävad pildile järves ujuvad kalad või moodsa pee-gelfassaadi taga tegutsevad tööta-jad. Filtreid toodetakse nii kompakt- kui ka peegelkaameratele. Hinnad algavad paarisajast kroonist.

SÄÄSETÕRJEVAHENDPole midagi tüütumat, kui pidevalt tülitavad

sääsed ja muud putukad, kes paigal seisvat ja kaadrit ootavat piltnikku sööma

hakkavad.

FILMID-MÄLUKAARDID-AKUDKlassik Murphy on sättinud nii, et parimad pildid

tulevad siis, kui piltnikul on film või mälukaart täis või akud äsja tühjaks saanud.

LISAKS

PEEGELDISellega saab varjus olevatele pindadele valgust

peegeldada. Vajalik nii portree kui ka näiteks lilleõie pildistamisel. Peegeldite hinnad algavad paarisajast

kroonist.

Foto: Rivo Sarapik

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee Äripäev 24. mai 2006 21

Erilehe toimetaja Rivo Sarapiktelefon: (372) 667 0181, e-post: rivo.sarapik@aripaev.eeEriväljaannete vastutav toimetaja Rivo Sarapiktelefon: (372) 667 0181, e-post: rivo.sarapik@aripaev.eeReklaamiprojektijuht Ander Sibriktelefon: (372) 667 0072, e-post: asso.laido@aripaev.eeKujundaja Margit Toovere, Kati Roosimaa, Erika Priedenthal

Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, Väljaandja Äripäeva Kirjastuse ASAadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165e-post: aripaev@aripaev.ee, WWW: http://www.aripaev.eeToimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee, tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.eeKorrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, kertu.ruus@aripaev.eeSeminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimineTellimishind 12 kuuks 2595 kr. Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud.Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

toimetaja kommentaar

Tagasi albumite juurde!

Prindin korra kvartalis välja suure-ma paki fotosid. Digifail on arvutis

emotsionaalselt sama väärtusetu kui suvaline Wordi dokument tööasjade kaustas. Või mp3, kui CD-plaadiga paralleeli tuua.

Füüsiline foto aga kannab sootuks teist väärtust. Tal on kindel kuju, teda saab kätte võtta ning lähedalt vaadates kaadri nüansse uurida. Faili ekraanil vaatamine on tüki maad emotsiooni-vaesem. Ei usu? Miks siis varemalt hoolega albumeid koostati ning kü-laliste tulles ringile lasti. Juttu jätkus tõesti kauemaks.

Täna on digifoto aga anonüümne ja isikupäratu fail, üks tuhandetest arvu-tis. Hea, kui püsib meeles õnnestunud kaadreid kellegi ees uhkustades esit-leda. Enamasti aga ei viitsi inimesed arvutist fotosid vaadata. Seda kasti näeb töö juures niigi palju, et võiks vabal ajal sellest puhata.

Paar aastat tagasi kirjutas üks fo-tograaf ühes välismaises ajakirjas, et digifoto tulekuga on kadunud praak-kaadrid. Need fotod, mis ei olnud välja tulnud päris selliselt, nagu fotograaf plaanis, midagi oli paigast nihkunud või fookusest väljas. Täna neid enam ei näe, sest untsus kaader suunatakse prügikastiembleemiga nupuga kaardilt minema ja pildistatakse üle. Albumi-tesse või kastidesse nende väljaprindid enam ei jõua. Kahju, sest nende seast leiaks huvitavat vaatamist.

Millal te viimati fotosid albumist vaatasite? Pealegi, väljatrükkimine toetab kohalikke laboreid ja ettevõt-lust. Rivo SarapikEesti fotoäri on musternäide

sellest, kuidas muutustele rea-geerimise kiirus võib olla ärile

päästerõngas.Äripäev leiab, et fototuru raske

turuseisu üle kurta pole mõtet. Kes läheb muutustega kaasa või leiab niši, on võitja. Kes muutustega kohaneda ei suuda, on raskes olukorras.

Kiiremini muutuvat aega kui prae-gu annab otsida. Kiired muutused aga tähendavad, et konservatiivselt maa-ilma asjadele ja ärile lähenedes on täna hoobid valusad tulema. Kiirete muutuste keskel oodata, et klient oma harjumusi ei muuda, on naiivne.

Fotoäridega samas seisus on näi-teks ajalehetoimetused, mis üha hoogsamalt on veebiväljaandeid aren-davad, et lugejat kinnistada. Inter-netis digitaalselt info edastamise

plussid on kiirus ja operatiivsus ning võimalus infoga erinevaid multimee-dialahendusi, nagu filmid, lingid, fotod jms, siduda. Kui lehetoimetus ei suuda digitaliseeruva infoedas-tamisega kaasa minna, on tal mõne aasta pärast keeruline lugejat kinni hoida või leida.

Ühelt poolt on digitaliseerumine ja digirevolutsioon fotoärile laastavalt mõjunud. Teisalt jälle on pildistamise massidesse liikumine muutnud fotoäri mitmetahulisemaks ja mitmekülg-semaks. Pelgalt kaamera müügile pakuvad fotoärid nüüd ka fotoala-seid koolitusi ja töötube, korraldavad konkursse ning trükivad fotosid välja. Kes pakub kliendile rohkem kui vaid tootemüük, suudab kliendi omale või-ta, on edukas ning võidab.

Klientide tundmaõppimine ongi

üks võimalus elus püsimiseks. See eeldab aga personaalsemat ja eristu-vat teenindust, kliendi väärtustamist ja kinnihoidmist. Ehkki turul valitse-vad kaubamärgid, läheb klient tagasi sellesse poodi või asutusse, kus teda inimlikult koheldi. Tundub elemen-taarne, aga täna kahjuks harv leid.

Klintide tundmine aga tähendab, et info turu suundadest tuleb kiire-mini kätte, kui niisama kombates. Sa-muti võimaldab harjumuste ja soovide teadmine näiteks uusi teenuseid või tooteid turule tuua. Näiteks, pakkuda mugavaimat fotode printimise võima-lust. Mitte ainult fotode veebivahen-dusel tellimist, vaid ka trükieelseks pisitöötluseks tasuta programmi, kiiret printi ning mugavat kliendile kättetoimetamist, näiteks R-kioski või postkontorite kaudu.

Inimene on mugav ning talitab ta-valiselt nii, et võimalikult vähe vaeva peaks nägema. Inimlik. Kes sellele mugavusele vastavaid teenuseid pa-kub, saab kliendi omale. Kliendist kin-nihoidmine muutub fotofirmale kon-kurentsi tõttu olulisemaks kui varem ja see tõstab teenuste kvaliteeti.

Digitaaltehnika jõulise arengu tõttu on muutused toimunud ka foto-graafias. Läbi on ajad, mil fotograaf oli küla tuntud kuldsete kätega mees, kes oma lähikondlasi neile endile ja ajaloo tarvis jäädvustas.

Pildistamine on populaarsemaid hobisid, mis on kaasa toonud meeletu hulga fotode tootmise. See omakorda tähendab, et foto väärtus on alane-nud ning pilte prinditakse senisest vähem välja. Muutus, millega tuleb kohaneda.

Võidab kiireim kohaneja

Võiks väita, et fotoaparaat on kõigest vahend hetkel nähtava

jäädvustamiseks kahemõõtmelisel kujul, sel juhul digitaalne fotograa-fia kindlasti võidab tavalist. Efektiiv-sus ja väheste kasutaja algteadmiste eeldus on tänapäeval eduka tehno-loogia märksõnad.

Väheste teadmiste eeldus või-maldab kõigil kasutada digitaalfo-tograafia hüvesid. Teadmata midagi keemiast, optikast või tehnikast saab kerge päästikuvajutuse ja automaat-režiimiga pildi tehtud pea iga kasu-taja. Kõige värskemad põlvkonnad võivad olla üllatunud vanu fotoalbu-meid vaadates, et hetk püüti kunagi filmile, mitte aparaadi mälukaarti, kuid ka siin kehtib tõde – kes elab minevikuta, elab ka tulevikuta.

Kindlasti on digitaaltehnoloogial eelis dokumenteeriva foto puhul. Kunstilise pildi puhul sõltub autori mõttelaad siiski ka kasutatavast mee-

todist endast ning kuidas siis mõis ta vanu fotosid, kui puudub sar nane kogemus? Näib, et koos meetodiga asendub ka mõttelaad ning kui muu-tus tõstab küll kunsti hulka, võib mõju kvaliteedile olla vastupidine.

“Kas film ongi surnud?” küsib mi-dagi minus, kuid võib-olla sarnaneb see mõte käsikirja taganutmisega tekstiredaktorite ja printerite või-dumarsi ajal.

Maagilised võimed tungivad massidesseDigiajastu on toonud kõikide ini-

meste taskusse fotoka. Ka minu taskus on üks selline. Paberpilte on mu fotoalbumis sadu ja tuhandeid. Digitaalses albumis veelgi rohkem. Kas need pildid on ka kõik piisavalt head läbi professionaalse fotograafi silmade? Vaevalt küll.

Üks mu fotograafist sõber Tanel Murd on öelnud: “Kui 100 tehtud pildist on üks eriti õnnestunud, võib tulemusega rahule jääda küll.” Tema jaoks on tähtis kvaliteet, mitte kvanti-teet. Tanel soovib pildistamisel saada täpselt sellist pilti, nagu ta oma mõ-tetes ette kujutab. Olen näinud Taneli fotosessioone ning tõdenud, et täpselt sellise foto saamiseks, nagu ta ise ta-hab, kulub tunde ja tunde. Kusjuures, vajalik oli vaid üks pilt, mida panna ajakirja vahele postrile.

Fotofoorumid on täis algajate loo-duspilte. Miskipärast kipuvad algajad hobifotograafid eeldama, et kõik või

vähemalt enamik tehtud piltidest on head. Ja siis pannaksegi kõigile vaa-tamiseks üles ühest seeriast hunnik pilte. Olgem nüüd päris ausad iseenda vastu – ei ole ju!

Ka mulle meeldib pildistada loo-dust. Aga looduspiltide puhul – peen-ral õitsval lillel või rohuliblel istuvat lepatriinut saab igaüks kerge vaeva ga pildistatud. Pildistada saad ju nii kaua, kuni ilus lill ära närtsib või lepa triinu lendu läheb. See ei tee veel pildistajast head fotograafi. Märksa raskem on aga suurepärast pilti saada loodusest, näiteks hiiliva rebase või lendava lin-nu pilti. Suurepärase foto saamiseks on vaja kannatust, teadmisi loodusest ja oskusi. Loomulikult õnne.

Suurepärane foto sünnib õnne läbiPille Rõivastoimetaja

”Efektiivsus ja väheste kasutaja

algteadmiste eeldus on tänapäeval eduka teh-noloogia märksõnad.

Enn Heinsootoimetaja

fototoimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee22 Äripäev 24. mai 2006

”Mul pole isegi sellist

mõtet olnud. Pildistan iseenda jaoks.

Ants Promann, fotohuviline, ASi Lei-bur tegevjuht, ei osale fotokon-kurssidel

Väheke edevust sunnib fotokonkursileKonkurssidel osale-jad ei pea auhindu peamiseks osalemise põhjuseks. Pigem on põhjuseks väheke eestlaslikku edevust – soov oma fotosid teistele näidata.

Pille Rõivas pille.roivas@aripaev.ee

Loodusfotograaf Aivar Pi-helgas on olnud fotokonkurs-sidel edukas. Siiani suurimaks auhinnaks on Rapla Ühisgüm-naasiumi direktorina töötav Pihelgas saanud reisi Aafri-kasse.

Fotokonkurssidel ei osale ta valimatult. “Valin konkursi ikka selle järgi, milles ma kõige tugevam olen,” selgitab Pihel-gas. Ka auhinnad meelitavad osalema, kuid see pole põhiline põhjus. Vaieldamatult annavad fotokonkursid võimaluse enda töid teistega võrrelda ning oma pilte analüüsida.

Pihelgase sõnul aitab see oma töid teiste seas positsio-neerida ning analüüsida oma pilte läbi teiste tööde. “Mui-dugi saadetakse konkursile oma parimad fotod, kuid alati ei pruugi need fotod esikohti saavutada,” ütleb Pihelgas. Pilte saates tasuks pöörata tä-helepanu sellele, kuidas teised inimesed neid näha võivad. Tihtilugu saadavad inimesed konkursile fotod, mis seondu-vad neile teatud emotsioonide-ga, kuid võõrale vaatajale foto neid edasi ei anna. Samas ei pruugi konkreetne žürii pildi eripära märgata, siis võib selle-sama foto saata järgmisele so-bivale konkursile. “Tehniliselt ja kompositsioonilt väga nõrga fotoga pole midagi teha,” möö-nab Pihelgas siiski.

Põhjus, miks osaleda foto-konkursil, võib olla ka soov oma pilte teistele näidata. Sellega nõustub nii Pihelgas kui ka hobifotograaf, igapäe-vaselt taksojuhi ametit pidav Raimond Raadik, kes saadab omatehtud fotosid internetist juhuslikult leitud fotokonkurs-sidele. Enamasti saadab ta juba varem tehtud pildid, sest spetsiaalselt temaatilise pildi

FOTOKONKURSSE TOIMUB IGALE MAITSELE

� valik käimasolevaid konkursse, tähtaeg ja lisainfoLaine ja meri 2006

15.09.2006www.laine.ee

Struktuurifondide teemaline fotokonkurss

01.06.2006www.struktuurifondid.ee/fotokonkurss

Kevad-, suve-, sügisõied31.12.2006www.morgan.ee

4 aastaaega31.12.2006www.morgan.ee

Beebid 0–18 kuudiga kuu 22. kuupäevbeebionline.ee/foorum

Eesti kalender 200730.09.2006art.freyja.pri.ee

Kevad 200601.06.2006pildiweeb.pri.ee

Maarahvas spordib01.10.2006www.joud.ee

Emajõe Lood01.07.2006linnamuuseum.tartu.ee

Kiirfotokonkurss Fotoflash

fotoflash.blogspot.comAllikas: Äripäev

� Morgan Foto tegevdirektori Tiina Võsumägi sõnul on fotode tase viimaste aastatega märga-tavalt tõusnud.

Kui veel kolm aastat tagasi polnuks aastanäitusele kon-kurssidelt saata peaaegu ühtegi pilti, siis nüüd neid on küllalt. “Kuigi meil pole suuri auhindu välja pandud, jätkub osalejaid küllaga, sest oma loomingu teistega jagamine on lõbus,” seletab Võsumägi.

Tehnilised oskused on tub-listi arenenud ning tõeliste hobifotograafide seas on mär-gata nii-öelda koorekihti, kel mahti töö kõrvalt aktiivselt pildistada.

“Tähtsustame kindlasti ka fotode tehnilist külge, vaid

heast ideest ei piisa,” ütleb EestiFoto fotograaf Kaupo Kik-kas.

Suured auhinnad küll mo-tiveerivad fotograafiahuvilisi konkurssidel osalema, kuid enamasti on tegu üksteiselt mõõduvõtmisega, mängu tu-levad ka väike hasart ja enese väljendamine. “Paraku leidub kommertsmaiguga fotokon-kursse üpris palju, mis on kurb,” nendib ta.

Morgan Fotol käib pidevalt mitmesuguseid konkursse, mil-lel ei ole grandioosseid auhin-du. Suurim neist on loodusfoto konkurss. Konkurssidelt välja valitud parimate fotode auto-ritel on võimalus kord aastas oma töö näitusele välja pan-

na. Morgan Foto kodulehele saab konkursitöid üles laadida anonüümselt. Kui foto osutub parimaks, siis näitusele lähe-vad vaid need, mille autor on tuvastatav.

EestiFoto korraldab fotokon-kursse pidevalt, pea aastaring-selt on käimas vähemalt üks konkurss. Suvi on rahulikum, kuid sügisest algab jälle hoo-aeg. Kikkase sõnul tuleb kon-kursile osalejaid, kui konkurssi on reklaamitud. See aga ei tä-henda fotode kvaliteedi tõusu. Mõnele konkursile laekub sadu pilte, millest on raske valida näiteks 30 paremat. Teinekord aga laekubki vaid 30, millest kõik on head nii ideelt kui ka teostuselt. Pille Rõivas

Võistlustööde kvaliteet paraneb

tegemine ei pruugi alati õn-nestuda. Professionaalse foto-graafi pojana on ta selle alaga seotud olnud terve elu. Raadik leiab, et auhinnad on küll olu-lised, kuid tähtsam on tunnustus ja hea sõna.

Konkursil osa-lejaid meelitab ka loosimine. Näiteks saab parima foto autor auhinna, kuid ülejäänute va-hel loositakse väl-ja mõni väiksem auhind või meene. Raadiku sõnul on see vähem kogenud fotohuvilistele põnev, sest ka kehvema foto puhul võib naeratada loosiõnn. Autori äramärkimiseks piisab väikse-matestki auhindadest. Raadik meenutab korda, kus tema foto esikohta ei saavutanud, kuid ta sai tunnustuseks kaks teatripiletit.

“Eestlased on sellisteks fo-tokonkurssideks piisavalt ede-vad. Osaliselt võib põhjust

otsida ka digiajastust, kus pea igaühel on fotokas taskus,” kommenteerib Raadik.

Suuri auhindu pole tal õnnestunud saada, seevastu

tema poega auta-sustati ühel foto-konkursil 20 000 krooni maksva digikaameraga.

ASi Leibur tegev-juhi Ants Promanni fotoharrastus on piirdunud eelkõige oma rõõmuks pil-distamisega. Inter-netti teistele vaata-

miseks ega konkurssidele pole ta oma teoseid saatnud. “Mul pole isegi sellist mõtet olnud. Pildistan iseenda jaoks,” ütleb Promann.

Kuigi ta ise oma fotosid kon-kurssidele ei saada, meeldib talle teiste pilte vaadata. Eel-kõige paeluvad fotoraamatud. “Teiste pilte vaadates tekivad oma mõtted ja näed teise autori nägemust läbi tema objektiivi,” lisab Promann.

Loodusfotograaf Aivar Pihelgas on fotokonkurssidel olnud edukas. Viimane auhind viis teda Aafrikasse. Foto: Julia-Maria Linna

Aivar Pihelgase fototabamus preemiareisilt Aafrikasse.

reklaamreklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, e-post reklaam@aripaev.ee Äripäev 24. mai 2006 23

reklaamreklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, e-post reklaam@aripaev.ee24 Äripäev 24. mai 2006