Äripäeva top · 2021. 1. 18. · kui hiina ja jaapan ei reageeri negatiivselt, jätkub hinnatõus...

Äripäeva TOP

Valdkonna konkurentsiraport

Lihatööstus

EMTAK

10111 Liha töötlemine ja säilitamine 15 ettevõtet

10131 Liha- ja linnulihatoodete tootmine 21 ettevõtet

________________________________________________________________________________

Sektor Töötlev tööstus EMTAK I tase C

Segment Toiduainete tootmine EMTAK II tase 10

Valdkond Lihatööstus EMTAK III tase 101

Äripäeva Infopank © 2017 | Telefon: (+372) 667 0381| E-post: [email protected]

2

Valdkonna konkurentsiraport on koostatud 2016. a majandusaruannetes esitatud andmete baasil.

Lisaks kajastuvad analüüsis Eesti maksu- ja tolliameti 2017. esimese poolaasta andmed.

Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu 2016. aastal ületas 50 000 eurot.

Juhime tähelepanu, et me ei ole teostanud lähteandmete kontrolli ja ei võta endale vastutust

lähteandmetes esitatud info õigsuse osas.

Käesolev raport on autoriõiguse objekt ja on lubatud levitada vaid kokkuleppel väljaandjaga.


3

Konkurentsiraport - täielik ülevaade valdkonna ettevõtetest

Äripäev on alates 1994. aastast koostanud ettevõtete edetabeleid. Oleme soovinud seeläbi luua

selgust ärikeskkonnas ja tõsta esile edukaid ettevõtjaid, kelle järgi teistel oleks võimalus joonduda.

Valdkonna konkurentsiraportiga astume sammu edasi, pakkudes kommenteeritud statistilise

kokkuvõtte kitsa tegevusvaldkonna ettevõtete konkurentsivõimest. See on suurepärane materjal

saamaks pilti lähimatest konkurentidest või peamise koostöövaldkonna ettevõtetest.

Lihatööstuse konkurentsiraport on esimene omataoline, tehes põhjaliku ülevaate valdkonna üldistest

trendidest ja pakkudes erinevate näitajate põhjal moodustatud edetabeleid. Nii saab kiirelt

analüüsida, kus kellegi tugevused-nõrkused ja kuidas enda ettevõtte positsioon teistega võrdluses

paistab. Raporti valimisse on kaasatud 36 lihatööstust, kelle käive 2016. aastal küündis vähemalt

50 000 euroni.

Raporti vormi osas oleme suurt tähelepanu pööranud info esitamise selgusele, et säästa Teid

andmetöötleja rollist. Raporti paketis on lisaks põhidokumendile kaasa algandmete fail ja graafiline

infomaterjal, mida saate ja võite lihtsal moel kasutada oma presentatsioonides.

Lisaks valdkonna ettevõtete analüüsile on konkurentsiraporti üheks osaks Eesti majanduskeskkonna

värske ülevaade, mis aitab suhestada enda tegevusala trende majanduskeskkonna üldiste

suundumustega.

Edu ja põnevat uurimist!


4

KONKURENTSIRAPORTI SISU

1. Valdkonna ülevaade

Eksperdi kommentaar

Juhtide küsitluse kokkuvõte

Valdkonna trendiraport

2. Valdkonna reitingud

Müügitulud ja kasv

Kasum ja rentaablus

Varad ja efektiivsus

Töötajad ja tööjõumaksud

3. Valdkonna uudislint – september 2016 – august 2017

4. Eesti majanduskeskkonna ülevaade – I poolaasta 2017

5. Andmefail valmisse kuuluvate ettevõtete andmetega

kontakt EV nimi ja registrikood

kontakt EMTAK

kontakt Posti- ja juriidiline aadress

kontakt Telefon

kontakt E-mail

kontakt Veebileht

kontakt Juhatuse liikmed

FIN Müügitulu 2012-2016 EUR

FIN Ärikasum 2012-2016 EUR

FIN Tööjõukulud 2012-2016 EUR

FIN Varad kokku 2012-2016 EUR

FIN Töötajaid 2012-2016 in

FIN Tasutud maksud 2017 - I/II kv EUR

KPI Käiberentaablus 2012-2016 %

KPI Käive töötaja kohta 2012-2016 EUR

KPI Varade rentaablus (ROA) 2012-2016 %

KPI Varade käibekordaja 2012-2016 #

KPI Bruto töötasu kuus 2012-2016 EUR

trend Müügitulu kasv 2016 EUR/%

trend Ärikasumi kasv 2016 EUR/%

trend Tööjõukulude muutus 2016 EUR/%

trend Varade muutus 2016 EUR/%

trend Töötajate muutus 2016 in/%

trend Käiberentaabluse muutus 2016 %p/%

trend Käive/töötajate arv muutus 2016 EUR/%

trend Varade rentaablus (ROA) muutus 2016 %p/%

trend Varade käibekordaja muutus 2016 #/%

trend Bruto töötasu muutus 2016 EUR/%


5

EKSPERDI KOMMENTAAR Urmas Laht, Ühistu Eesti Lihatööstus TÜH nõukogu esimees

Lihatööstus kohaneb kallineva toorme ja kasvava tööjõukuluga. Kasumlikus surve all.

Selle aasta esimeses kvartalis oli sisseostetava sealiha hind tööstuste jaoks veel soodne. Teises

kvartalis oli hind tugevas kasvus, mida vedasid eksportturud ning eelkõige Hiina ja Jaapan. See tõi

kaasa ka sealiha hinna ca 30%-lise tõusu, mida tööstustel tuli katta kasumist, sest suvetoodete

hinnapakkumised olid selleks ajaks juba fikseeritud.

Kolmandas kvartalis sealiha hind stabiliseerus, kuid jäi esimese kvartaliga võrreldes ikka 20%

kõrgemaks. Talvetoodete hinnapakkumisel arvestasid tööstused juba kallima toorainega, aga samas

jätkus surve palgatõusule, mis on eelkõige tingitud tööjõupuudusest.

Kui vaadata kodumaise sealiha kasutamise võimalusi, siis selgub, et suure osa sealiha me impordime,

mis näitab, et kõikidele tööstustele kodumaist sealiha ei jätku ja tarbija teadlikkuse tõusuga satuvad

keerulisse olukorda paljud imporditud sealiha kasutavad ettevõtted.

Kui vaadelda järgmist aastat, siis eelkõige peab ära ootama selle aasta söödateravilja koristusjärgsed

tulemused. Mitte niivõrd Eestis ja Balti riikides, vaid kogu Euroopas, mis paneb aluse sealiha

omahinnale. Tänavune põrsaste müügihind on võrreldes aasta algusega korralikus tõusus, mis näitab

liha hinna tõusu.

Sealiha hinna suurim vedur maailmas on muidugi Hiina, kus süüakse ära ca 48% kogu maailmas

toodetud sealihast. Peab märkima, et Hiina on suurim sealihatootja maailmas. Talle järgneb Euroopa

Liit (24%) ja USA (10%).

Kui aga vaadata hinnakõveraid, on ELi suvine keskmine sealiha hind 170 €/tonn ja USA sealiha hind

120 €/tonn. Erinevus on sööda hinnas (GMO sisaldusega mais) ja keskkonna madalates nõuetes

tootmisele. Meie turgu see praegu ei mõjuta, kuna EL ei luba ilma tollimaksuta seda toodet meie

turule.

Küll aga mõjutab meie tootmise võimekust Aafrika sigade katk. Katku levimine Tšehhis, Rumeenias,

Poolas ja Balti riikides on tõsine oht ekspordile. EL eksportis eelmisel aastal 4 139 929 tonni sealiha ja

selle aasta esimese kahe kuuga 652 769 tonni sealiha. Kolm suuremat eksportturgu olid Hiina, Jaapan

ja Hongkong. Sellise trendi jätkumisel võivad suuremad eksportturud muutuda närviliseks, mis toob

taas kaasa sealiha ekspordikoguste vähenemise ja sealiha hinna languse.

Kui siia lisada veel puudulik kaubandus Venemaaga, kaob ära ka alternatiiv. Kui Hiina ja Jaapan ei

reageeri negatiivselt, jätkub hinnatõus ja lihatööstused on sunnitud hinnasurvega kaasa minema. See

võib tähendada toodete 10-15% suurust hinnatõusu, mille seekord maksab kinni kaubandus või

tarbija.

Lähiaastatel mängib väga olulist rolli oskustööjõud ja selle hind ning investeerimisvõimekus ja

otstarbekus. Järgmine aasta on kodumaise sealiha tootjatele hea. Liha hind tõuseb ja kodumaisus

muutub teadlikule tarbijale väga oluliseks.


6

JUHTIDE KÜSITLUSE KOKKUVÕTE

Augusti teises pooles viisime lihatööstuse ettevõtete juhtide hulgas läbi küsitluse, kus küsisime viis

lihtsat tulevikku vaatavat küsimust. Kokku oli vastajaid 10, mis on 28% ettevõtete üldarvust.

Vaated järgmisele 12 kuule on positiivsed. Keegi vastanutest ei näe müügimahtude kahanemist,

palgakasv on valdavalt 5% ümbruses. Töötajate arve kas jääb samaks või kahaneb, mis viitab et rõhk

on efektiivsuse tõusul. Valdav enamus vastajatest näeb võimalust ja vajadust investeerida

põhivarasse. Kõige suurema arengutakistusena nähakse teravat konkurentsi koduturul. See on ilmselt

ka tegur, mis sunnib täiendavat efektiivsust otsima ja ka investeerima, mis võiks tõsta tootekvaliteeti

ja muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks.


7


8

VALDKONNA TRENDIRAPORT

Lihatööstus on läbi viimaste aastate arenenud väga stabiilselt näidates 1-4%st käibekasvu ja

koondkäivet 300 miljoni euro lähedal. Sektori ülekaalukas liider on HKScan Estonia AS, moodustades

ligi 48% sektori käibest. Kõigi Eesti ettevõtete koondkäibest annab lihatööstus 0,5% ja koonkasumist

0,4%.

Sektoris töötab kokku ca 2700 töötajat, mis on 0,4% kõigist hõivatud isikutest Eestis. Töötaja kohta

suudab sektor tekitada kolmandiku võrra rohkem käivet kui Eesti ettevõtted keskmiselt, vastavalt

110 000 eur aastas lihatööstuses ja 83 000 eurot kõigi ettevõtete keskmisena.

* allikas: ettevõtete majandusaasta aruanded ja Äriregister

** Valimisse on kaasatud ettevõtted, mis on esitanud 2016. a majandusaasta aruande ja mille

müügitulu oli kõnealusel aastal vähemalt 50 000 eurot.

Lihatööstus 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ettevõtete arv 34 35 34 36 36

Uusi ettevõtteid 2 6 9 6 8 7

töötajate arv sektoris 2 858 2 807 2 778 2 722 2 663

töötajate arvu muutus (%) -2% -1% -2% -2%

tööjõukulud (mEUR) 35,6 38,6 41,3 44,2 43,9

keskmine bruto töötasu kuus 775 857 925 1011 1026

bruto töötasu muutus (%) 10,6% 7,9% 9,3% 1,5%

koondkäive (mEUR) 283,9 285,4 296,4 289,7 293,9

koondkasum (mEUR) 11,4 12,7 11,2 10,8 11,5

käiberentaablus 4,0% 4,5% 3,8% 3,7% 3,9%

käibe muutus (%) 1% 4% -2% 1%

kasumi muutus (%) 11% -12% -3% 6%

varade maht (mEUR) 241,8 261,8 208,7 205,5 216,8

varade mahu muutus 8,3% -20,3% -1,5% 5,5%

varade rentaablus (ROA) 4,7% 4,9% 5,3% 5,3% 5,3%

varade käibekordaja 1,2 1,1 1,4 1,4 1,4

käive töötaja kohta 99 319 101 690 106 698 106 442 110 369

käive töötaja kohta muutus (%) 2,4% 4,9% -0,2% 3,7%


9

VALDKONNA SUUREMAD ETTEVÕTTED

(käive rohkem kui 1 mln eurot)

Suurematest ettevõtetest on praguseks mullune aastaaruanne esitamata Uvic AS’l, Chef Foods OÜ’l,

Talika Meat OÜ’l, Lepiku Lihatööstus OÜ’l ja Karjamõisa OÜ’l. Tõsistes raskustes on UVIC, kelle

maksuvõlg on praeguseks paisunud 1 miljonile eurole. Ettevõte on alustanud saneerimisprotsessi ja

loodab raskustest siiski välja tulla.

Uutest tulijatest on 2017. aasta esimese poolega jõudnud suurte hulka Maksu- ja tolliameti andmetel

Eesti Lihatööstus TÜH, mille esimese poolaasta käive oli 1,1 miljonit eurot ja ettevõttes töötas 45

inimest.

Sektori liidrid Müügitulu

2016 Ärikasum

2016 käibekasv 2016 (%)

1 HKSCAN ESTONIA AS 140 303 000 3 523 000 -2,1%

2 ATRIA EESTI AS 31 866 000 1 087 000 4,8%

3 Nõo Lihatööstus AS 28 632 000 1 107 000 11,8%

4 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 20 868 983 472 797 9,7%

5 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 17 685 406 1 561 356 8,4%

6 Arke Lihatööstus AS 10 639 210 721 420 7,8%

7 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 8 293 267 440 015 -0,4%

8 OSKAR LT AS 7 280 893 199 427 0,1%

9 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 4 607 467 613 421 18,2%

10 LIHAKARN OÜ 3 433 970 448 537 5,6%

11 Kikas OÜ 3 199 028 249 134 -10,7%

12 A-Vorst OÜ 2 488 559 261 891 1,1%

13 Sigwar OÜ 2 186 614 235 396 -7,2%

14 Fijom Pluss OÜ 1 896 920 485 475 6,4%

15 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 1 837 501 43 876 4,5%

16 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 1 522 927 198 149 -12,3%

Maksuvõlg on 18. augusti seisuga kolmel sektori ettevõttel.

registrikood firma maksuvõlg 18.08.2017

10259621 UVIC AS 1 032 000

10209921 Otepää Oskar OÜ 15 635

11560328 NORD MEAT OÜ 3 145


10

MÜÜGITULUD JA KASV

Lihatööstus on stabiilne majandussektor, kus viimase viie aasta kasvunäitaja on püsinud -2% ja +4%

vahemikus ja kogukäive 300 miljoni euro ümbruses. Suurim tagasilöök oli 2015. a tuludes, kui

kauplemispiirangud Venemaa ettevõtetega lõid kergelt sektori ettevõtteid.

alumine kvartiil – 25% ettevõtete tulemus on kehvem ülemine kvartiil – 25% ettevõtete tulemus on parem

Lihatööstus on ühe domineeriva ettevõttega sektor, kus HKScan Estonia müügitulud moodustavad

pea poole kogu sektori müügituludest. Samas kaotas just suurim ettevõte mullu kõige enam käivet ja

5 järgmist olid käibe kasvatajate eesrinnas. Maksuameti poolt avaldatud sektori 2017. aasta esimese

poolaasta koondkäibest moodustab HKScan Estonia endiselt 48%.

Käivet kaotas palju Annemeli Lihatooted OÜ, kus mullu kevdel toimunud tootmishoone põleng

peatas tootmise. Tootmine käivitus taas detsembris. Mullune aasta oli keeruline ka sealiha

tootmisega tegelevatele ettevõtetele.


11

Müügitulu TOPmüügitulu

2016+/- EUR +/- %

1 HKSCAN ESTONIA AS 140 303 000 -3 018 000 -2,1%

2 ATRIA EESTI AS 31 866 000 1 457 000 4,8%


4 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 20 868 983 1 838 336 9,7%



7 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 8 293 267 -34 494 -0,4%

8 OSKAR LT AS 7 280 893 6 414 0,1%


10 LIHAKARN OÜ 3 433 970 181 918 5,6%

11 Kikas OÜ 3 199 028 -384 237 -10,7%

12 A-Vorst OÜ 2 488 559 27 521 1,1%

13 Sigwar OÜ 2 186 614 -170 388 -7,2%

14 Fijom Pluss OÜ 1 896 920 113 916 6,4%


16 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 1 522 927 -213 482 -12,3%

17 Raasiku Lihatööstus OÜ 870 975 193 810 28,6%

18 SAARE ULUK OÜ 794 036 -257 149 -24,5%

19 NORD MEAT OÜ 755 316 -313 943 -29,4%

20 HOGG INVEST OÜ 652 976 -39 162 -5,7%

21 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 544 128 9 308 1,7%

22 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 398 226 53 268 15,4%

23 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 370 612 13 852 3,9%

24 SNAKIT FOODS OÜ 369 760 124 552 50,8%

25 Otepää Oskar OÜ 362 668 -481 736 -57,1%

26 Elmi OÜ 327 493 -229 452 -41,2%

27 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 278 376 5 354 2,0%

28 REBASEONU.EE OÜ 276 960 11 159 4,2%

29 Lihapagar OÜ 241 167 -55 772 -18,8%

30 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 183 507 123 797 207,3%

31 Annemeli Lihatooted OÜ 175 639 -751 463 -81,1%

32 Tootsteele OÜ 158 305 -7 703 -4,6%

33 SIRLOIN OÜ 144 576 63 743 78,9%

34 RUIGI TEENUS OÜ 116 279 -3 557 -3,0%

35 Kvikker Trading OÜ 96 295 -40 226 -29,5%

36 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 54 119 -2 401 -4,2%


12

Kasvu TOP +/- EURmüügitulu

2016

1 Nõo Lihatööstus AS 3 024 000 28 632 000

2 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 1 838 336 20 868 983

3 ATRIA EESTI AS 1 457 000 31 866 000

4 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 1 376 723 17 685 406

5 Arke Lihatööstus AS 770 022 10 639 210

6 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 708 364 4 607 467

7 Raasiku Lihatööstus OÜ 193 810 870 975

8 LIHAKARN OÜ 181 918 3 433 970

9 SNAKIT FOODS OÜ 124 552 369 760

10 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 123 797 183 507

11 Fijom Pluss OÜ 113 916 1 896 920

12 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 79 091 1 837 501

13 SIRLOIN OÜ 63 743 144 576

14 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 53 268 398 226

15 A-Vorst OÜ 27 521 2 488 559

16 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 13 852 370 612

17 REBASEONU.EE OÜ 11 159 276 960

18 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 9 308 544 128

19 OSKAR LT AS 6 414 7 280 893

20 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 5 354 278 376

21 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ -2 401 54 119

22 RUIGI TEENUS OÜ -3 557 116 279

23 Tootsteele OÜ -7 703 158 305

24 OG ELEKTRA TOOTMINE AS -34 494 8 293 267

25 HOGG INVEST OÜ -39 162 652 976

26 Kvikker Trading OÜ -40 226 96 295

27 Lihapagar OÜ -55 772 241 167

28 Sigwar OÜ -170 388 2 186 614

29 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ -213 482 1 522 927

30 Elmi OÜ -229 452 327 493

31 SAARE ULUK OÜ -257 149 794 036

32 NORD MEAT OÜ -313 943 755 316

33 Kikas OÜ -384 237 3 199 028

34 Otepää Oskar OÜ -481 736 362 668

35 Annemeli Lihatooted OÜ -751 463 175 639

36 HKSCAN ESTONIA AS -3 018 000 140 303 000


13

Käive töötaja kohta TOP käive /töötajaTöötajaid

2016

1 REBASEONU.EE OÜ 276 960 1

2 Fijom Pluss OÜ 237 115 8

3 Nõo Lihatööstus AS 193 459 148

4 LIHAKARN OÜ 132 076 26

5 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 131 642 35

6 HOGG INVEST OÜ 130 595 5

7 ATRIA EESTI AS 122 562 260

8 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 121 960 68

9 HKSCAN ESTONIA AS 118 901 1 180

10 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 117 148 13

11 Raasiku Lihatööstus OÜ 108 872 8

12 Kikas OÜ 106 634 30

13 Arke Lihatööstus AS 100 370 106

14 Kvikker Trading OÜ 96 295 1

15 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 95 597 185

16 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 92 792 3

17 SAARE ULUK OÜ 88 226 9

18 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 84 490 247

19 OSKAR LT AS 83 688 87

20 A-Vorst OÜ 77 767 32

21 SNAKIT FOODS OÜ 73 952 5

22 Otepää Oskar OÜ 72 534 5

23 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 61 250 30

24 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 54 119 1

25 SIRLOIN OÜ 48 192 3

26 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 46 327 8

27 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 45 877 4

28 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 44 247 9

29 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 41 856 13

30 Elmi OÜ 36 388 9

31 Sigwar OÜ 34 708 63

32 Lihapagar OÜ 34 452 7

33 NORD MEAT OÜ 31 472 24

34 RUIGI TEENUS OÜ 29 070 4

35 Tootsteele OÜ 22 615 7

36 Annemeli Lihatooted OÜ 9 244 19


14

KASUM JA RENTAABLUS

Lihatööstuse valdkonna ettevõtete koondkasum on viimasel viiel aastal püsinud stabiilselt 11 miljoni

euro suurusjärgus ja käiberentaablus 4%. 2016. aastal koondkasum kerkis 0,7 miljoni euro võrra.

I kvartiil – 25% ettevõtete tulemus on kehvem III kvartiil – 25% ettevõtete tulemus on parem

2/3 valdkonna ettevõtete koondkasumist tuleb neljalt suuremalt kasumi teenijalt. Samas kahjumlikke

ettevõtteid on sektoris vähe. Eelpool sai mainitud Uvici raskustesse sattumist ja tema mullune

aruanne on veel esitamata ja seetõttu siin tabelis ka ei kajastu. Siin tabelis esikohal on Nord Meat OÜ

poole miljoni eurose miinusega. Viimase viie aastaga on ettevõte teeninud enam kui 3 miljonit

tegevuskahjumit.

Atria Eesti paistis silma väga suure kasumi kasvuga, kuid see tulenes eeskätt suurest kahjumist

võrdlusbaasiks oleval 2015. aastal. Toona otsustas ettevõte tulenevalt sigade Aafrika katku mõjust

maha kanda bilansis olnud firmaväärtuse kogusummas 1,95 mln eurot.

OG Elektra Tootmine peamiseks ostjaks on kontserni jaekaubandusettevõtted ja kasumi kahanemise

põhjusena viidati just tihedale konkurentsile jaekaubanduses. Saaremaa Lihatööstus viitas

aastaaruande kommentaaris kasumi kahanemise peamise põhjusena sigade Aafrika katku mõjule.


15

Kasumi TOPÄrikasum

2016+/- EUR +/- %

1 HKSCAN ESTONIA AS 3 523 000 -239 000 -6,4%

2 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 1 561 356 -315 185 -16,8%

3 Nõo Lihatööstus AS 1 107 000 -379 000 -25,5%

4 ATRIA EESTI AS 1 087 000 3 278 000 -149,6%

5 Arke Lihatööstus AS 721 420 -82 498 -10,3%

6 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 613 421 313 011 104,2%

7 Fijom Pluss OÜ 485 475 -140 646 -22,5%

8 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 472 797 -633 230 -57,3%

9 LIHAKARN OÜ 448 537 -152 630 -25,4%

10 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 440 015 -889 176 -66,9%

11 A-Vorst OÜ 261 891 85 412 48,4%

12 Kikas OÜ 249 134 -25 196 -9,2%

13 Sigwar OÜ 235 396 267 053 -843,6%

14 OSKAR LT AS 199 427 -62 378 -23,8%

15 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 198 149 -13 157 -6,2%

16 HOGG INVEST OÜ 172 113 -25 262 -12,8%

17 Annemeli Lihatooted OÜ 119 831 129 993 -1279,2%

18 SAARE ULUK OÜ 95 707 48 967 104,8%


20 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 43 876 -36 053 -45,1%

21 SNAKIT FOODS OÜ 33 026 -49 754 -60,1%

22 REBASEONU.EE OÜ 27 680 19 519 239,2%

23 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 18 473 -9 626 -34,3%

24 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 10 532 -7 406 -41,3%

25 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 10 288 -20 964 -67,1%

26 Kvikker Trading OÜ 8 034 25 720 -145,4%

27 SIRLOIN OÜ 7 196 -4 237 -37,1%

28 RUIGI TEENUS OÜ 3 929 11 016 -155,4%

29 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 3 579 -5 014 -58,3%


31 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 2 184 923 73,2%

32 Tootsteele OÜ -9 458 -14 466 -288,9%

33 Otepää Oskar OÜ -19 419 -20 807 -1499,1%

34 Elmi OÜ -48 989 -171 337 -140,0%

35 Lihapagar OÜ -104 722 -28 055 36,6%

36 NORD MEAT OÜ -534 421 -186 542 53,6%


16

Kasumi kasvu TOPkasumi kasv

2016

Ärikasum

2016

1 ATRIA EESTI AS 3 278 000 1 087 000

2 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 313 011 613 421

3 Sigwar OÜ 267 053 235 396

4 Annemeli Lihatooted OÜ 129 993 119 831

5 A-Vorst OÜ 85 412 261 891

6 SAARE ULUK OÜ 48 967 95 707


8 Kvikker Trading OÜ 25 720 8 034

9 REBASEONU.EE OÜ 19 519 27 680

10 RUIGI TEENUS OÜ 11 016 3 929


12 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 923 2 184

13 SIRLOIN OÜ -4 237 7 196

14 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ -5 014 3 579

15 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ -7 406 10 532

16 Hiiumaa Lihatööstus OÜ -9 626 18 473

17 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ -13 157 198 149

18 Tootsteele OÜ -14 466 -9 458

19 Otepää Oskar OÜ -20 807 -19 419

20 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ -20 964 10 288

21 Kikas OÜ -25 196 249 134

22 HOGG INVEST OÜ -25 262 172 113

23 Lihapagar OÜ -28 055 -104 722

24 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ -36 053 43 876

25 SNAKIT FOODS OÜ -49 754 33 026

26 OSKAR LT AS -62 378 199 427

27 Arke Lihatööstus AS -82 498 721 420

28 Fijom Pluss OÜ -140 646 485 475

29 LIHAKARN OÜ -152 630 448 537

30 Elmi OÜ -171 337 -48 989

31 NORD MEAT OÜ -186 542 -534 421

32 HKSCAN ESTONIA AS -239 000 3 523 000

33 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS -315 185 1 561 356

34 Nõo Lihatööstus AS -379 000 1 107 000

35 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ -633 230 472 797

36 OG ELEKTRA TOOTMINE AS -889 176 440 015


17

Rentaabluse TOPKäiberentaablus

2016

Müügitulu

2016

1 Annemeli Lihatooted OÜ 68% 175 639

2 HOGG INVEST OÜ 26% 652 976

3 Fijom Pluss OÜ 26% 1 896 920

4 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 13% 4 607 467

5 LIHAKARN OÜ 13% 3 433 970

6 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 13% 1 522 927

7 SAARE ULUK OÜ 12% 794 036

8 Sigwar OÜ 11% 2 186 614

9 A-Vorst OÜ 11% 2 488 559

10 REBASEONU.EE OÜ 10% 276 960

11 SNAKIT FOODS OÜ 9% 369 760

12 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 9% 17 685 406

13 Kvikker Trading OÜ 8% 96 295

14 Kikas OÜ 8% 3 199 028

15 Arke Lihatööstus AS 7% 10 639 210

16 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 7% 278 376

17 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 7% 54 119

18 Raasiku Lihatööstus OÜ 6% 870 975

19 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 5% 8 293 267

20 SIRLOIN OÜ 5% 144 576

21 Nõo Lihatööstus AS 4% 28 632 000

22 ATRIA EESTI AS 3% 31 866 000

23 RUIGI TEENUS OÜ 3% 116 279

24 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 3% 370 612

25 OSKAR LT AS 3% 7 280 893

26 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 3% 398 226

27 HKSCAN ESTONIA AS 3% 140 303 000

28 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 2% 1 837 501

29 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 2% 20 868 983

30 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 1% 183 507

31 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 1% 544 128

32 Otepää Oskar OÜ -5% 362 668

33 Tootsteele OÜ -6% 158 305

34 Elmi OÜ -15% 327 493

35 Lihapagar OÜ -43% 241 167

36 NORD MEAT OÜ -71% 755 316


18

VARAD JA EFEKTIIVSUS

Eesti lihatööstuse ettevõtete varade kogumaht oli möödunud aastal 217 mln eurot, kasvades aastaga

11 mln euro ehk 5,5% võrra. Sektori keskmine varade rentaablus on kolmel viimasel aastal olnud

5,3% ja varade käibekordaja 1,4.



19

Sektori suurima varade mahuga ettevõte on HKScan Eesti, mis samas oli mullu suurima languse

näitaja varade mahus. Lähemalt vaadates on ettevõte vähendanud käibevara mahtu (varud ja

nõuded), samas kui põhivara on 2,1 mln euro võrra kasvanud. Ettevõtte sõnul oli neile

investeeringuid kokku 8,7 miljonit eurot.

OG Elektra Tootmine varade mahu kasvust moodustas põhivara 2 miljonit ja ettevõtte sõnul läks

investeering kondiitritsehhi ümberehitusse ja kaasajastamisse. Rannarootsi lihatööstuse põhivarade

maht kasvas 1 mln euro võrra, millest suurem osa läks reoveepuhastusjaama ehitusse. Nõo

lihatööstuse põhivarade maht kasvas 2,5 mln eurot. Investeeritakse tootmishoonete III etapi ehitusse

ja seadmetesse. Valmimine plaanitud 2017. aastal.

Atria Eesti varade mahu kasv tuleneb eeskätt rahaliste vahendite kasvust ja see kajastub

kontsernikonto laenujäägi kasvuna.

Varade TOPVarad kokku

2016+/- EUR +/- %

1 HKSCAN ESTONIA AS 83 212 000 -1 143 000 -1,4%

2 ATRIA EESTI AS 28 940 000 1 326 000 4,8%

3 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 19 075 574 2 765 279 17,0%





8 OSKAR LT AS 3 957 437 147 818 3,9%


10 LIHAKARN OÜ 3 326 081 674 481 25,4%

11 Fijom Pluss OÜ 2 930 677 623 310 27,0%

12 Sigwar OÜ 2 798 217 149 746 5,7%

13 SAARE ULUK OÜ 2 322 873 772 425 49,8%

14 Kikas OÜ 1 739 554 346 0,0%


16 NORD MEAT OÜ 1 221 685 54 207 4,6%

17 Elmi OÜ 929 078 163 313 21,3%

18 A-Vorst OÜ 806 543 132 339 19,6%

19 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 696 139 122 295 21,3%

20 Annemeli Lihatooted OÜ 605 320 289 414 91,6%

21 HOGG INVEST OÜ 442 880 131 538 42,2%

22 SNAKIT FOODS OÜ 429 863 32 853 8,3%



25 REBASEONU.EE OÜ 190 605 41 831 28,1%

26 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 171 111 13 026 8,2%

27 Otepää Oskar OÜ 165 742 -41 364 -20,0%


29 Lihapagar OÜ 136 576 -27 744 -16,9%

30 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 121 558 22 711 23,0%


32 SIRLOIN OÜ 66 303 27 846 72,4%

33 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 52 897 -5 323 -9,1%

34 RUIGI TEENUS OÜ 49 331 89 0,2%


36 Tootsteele OÜ 17 930 -8 045 -31,0%


20

Varade kasvu TOP +/- EURVarad kokku

2016

1 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 2 765 279 19 075 574

2 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 1 893 380 18 797 841

3 Nõo Lihatööstus AS 1 653 000 13 800 000

4 ATRIA EESTI AS 1 326 000 28 940 000

5 SAARE ULUK OÜ 772 425 2 322 873

6 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 744 285 3 357 979

7 LIHAKARN OÜ 674 481 3 326 081

8 Fijom Pluss OÜ 623 310 2 930 677

9 Annemeli Lihatooted OÜ 289 414 605 320

10 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 289 265 16 156 438


12 Elmi OÜ 163 313 929 078

13 Sigwar OÜ 149 746 2 798 217

14 OSKAR LT AS 147 818 3 957 437

15 A-Vorst OÜ 132 339 806 543

16 HOGG INVEST OÜ 131 538 442 880

17 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 122 295 696 139

18 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 94 388 1 272 074


20 NORD MEAT OÜ 54 207 1 221 685

21 REBASEONU.EE OÜ 41 831 190 605

22 SNAKIT FOODS OÜ 32 853 429 863

23 SIRLOIN OÜ 27 846 66 303

24 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 22 711 121 558




28 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 13 026 171 111

29 Kikas OÜ 346 1 739 554

30 RUIGI TEENUS OÜ 89 49 331

31 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ -5 323 52 897


33 Tootsteele OÜ -8 045 17 930

34 Lihapagar OÜ -27 744 136 576

35 Otepää Oskar OÜ -41 364 165 742

36 HKSCAN ESTONIA AS -1 143 000 83 212 000


21

ROA TOPvarade rentaablus

(ROA) 2016

Varad kokku

2016


2 Kvikker Trading OÜ 34% 23 917

3 A-Vorst OÜ 32% 806 543

4 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 28% 696 139

5 Annemeli Lihatooted OÜ 20% 605 320

6 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 20% 93 647


8 Raasiku Lihatööstus OÜ 17% 292 722


10 REBASEONU.EE OÜ 15% 190 605

11 Kikas OÜ 14% 1 739 554

12 LIHAKARN OÜ 13% 3 326 081

13 SIRLOIN OÜ 11% 66 303


15 Sigwar OÜ 8% 2 798 217

16 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 8% 18 797 841




20 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 6% 171 111

21 OSKAR LT AS 5% 3 957 437

22 HKSCAN ESTONIA AS 4% 83 212 000

23 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 4% 52 897

24 SAARE ULUK OÜ 4% 2 322 873


26 ATRIA EESTI AS 4% 28 940 000

27 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 3% 1 272 074

28 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 3% 121 558


30 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 2% 19 075 574


32 Elmi OÜ -5% 929 078


34 NORD MEAT OÜ -44% 1 221 685

35 Tootsteele OÜ -53% 17 930

36 Lihapagar OÜ -77% 136 576


22

Varade käibekordaja TOP müügitulu/varadVarad kokku

2016

1 Tootsteele OÜ 8,8 17 930

2 Kvikker Trading OÜ 4,0 23 917

3 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 3,5 52 897

4 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 3,4 158 655

5 A-Vorst OÜ 3,1 806 543

6 Raasiku Lihatööstus OÜ 3,0 292 722

7 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 3,0 93 647

8 RUIGI TEENUS OÜ 2,4 49 331

9 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 2,3 171 111

10 Otepää Oskar OÜ 2,2 165 742

11 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 2,2 696 139

12 SIRLOIN OÜ 2,2 66 303

13 Nõo Lihatööstus AS 2,1 13 800 000

14 OSKAR LT AS 1,8 3 957 437

15 Kikas OÜ 1,8 1 739 554

16 Lihapagar OÜ 1,8 136 576

17 HKSCAN ESTONIA AS 1,7 83 212 000

18 HOGG INVEST OÜ 1,5 442 880

19 REBASEONU.EE OÜ 1,5 190 605

20 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 1,4 1 272 074

21 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 1,4 3 357 979

22 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 1,3 275 010

23 Arke Lihatööstus AS 1,3 8 115 950

24 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 1,3 16 156 438

25 ATRIA EESTI AS 1,1 28 940 000

26 LIHAKARN OÜ 1,0 3 326 081

27 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 0,9 18 797 841

28 SNAKIT FOODS OÜ 0,9 429 863

29 Sigwar OÜ 0,8 2 798 217

30 Fijom Pluss OÜ 0,6 2 930 677

31 NORD MEAT OÜ 0,6 1 221 685

32 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 0,4 121 558

33 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 0,4 19 075 574

34 Elmi OÜ 0,4 929 078

35 SAARE ULUK OÜ 0,3 2 322 873

36 Annemeli Lihatooted OÜ 0,3 605 320


23

TÖÖTAJAD JA TÖÖJÕUKULUD

Lihatööstuse sektori ettevõtetes töötas 2017. a esimese poolaasta lõpu seisuga Eesti maksuameti

andmetel 3286 töötajat (maksuamet loeb kokku kõik, ka osalise ajaga töötajad. 2016. a lõpus töötas

sektoris ca 2900 töötajat (täistööajale taandatud). Varasemate aastate jooksul on töötajate arv igal

aastal 1-2% kahanenud.



24

Kaks märkimisväärselt töötajate arvu kasvatanud ettevõtet olid mullu Rannarootsi lihatööstus ja

Saaremaa lihatööstus, vastavalt 27 ja 17 töötajat. Kaks kõige enam töötajate arvu kahandanud

ettevõtet olid HKScan ja Atria, vastavalt 93 ja 11 töötajaga. HKScani majandustulemused viitavad, et

ettevõte on tugevalt orienteeritud kasumlikkuse kasvule.

Töötajate arvu TOPTöötajaid

2016+/- in

1 HKSCAN ESTONIA AS 1 180 -93

2 ATRIA EESTI AS 260 -11

3 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 247 17

4 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 185 27

5 Nõo Lihatööstus AS 148 3

6 Arke Lihatööstus AS 106 -1

7 OSKAR LT AS 87 0

8 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 68 3

9 Sigwar OÜ 63 -2

10 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 35 0

11 A-Vorst OÜ 32 0

12 Kikas OÜ 30 0

13 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 30 0

14 LIHAKARN OÜ 26 1

15 NORD MEAT OÜ 24 0

16 Annemeli Lihatooted OÜ 19 2

17 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 13 -3

18 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 13 -1

19 Elmi OÜ 9 0

20 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 9 0

21 SAARE ULUK OÜ 9 2

22 Fijom Pluss OÜ 8 0

23 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 8 0

24 Raasiku Lihatööstus OÜ 8 -1

25 Lihapagar OÜ 7 -1

26 Tootsteele OÜ 7 0

27 SNAKIT FOODS OÜ 5 0

28 Otepää Oskar OÜ 5 -4

29 HOGG INVEST OÜ 5 0

30 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 4 4

31 RUIGI TEENUS OÜ 4 0

32 SIRLOIN OÜ 3 0

33 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 3 1

34 REBASEONU.EE OÜ 1 0

35 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 1 1

36 Kvikker Trading OÜ 1 -3


25

Tööjõu kasvu TOP +/- inTöötajaid

2016

1 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 27 185

2 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 17 247

3 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 4 4

4 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 3 68

5 Nõo Lihatööstus AS 3 148

6 Annemeli Lihatooted OÜ 2 19

7 SAARE ULUK OÜ 2 9

8 LIHAKARN OÜ 1 26

9 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 1 1

10 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 1 3

11 Fijom Pluss OÜ 0 8

12 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 0 30

13 RUIGI TEENUS OÜ 0 4

14 Kikas OÜ 0 30

15 Elmi OÜ 0 9

16 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 0 8

17 REBASEONU.EE OÜ 0 1

18 SIRLOIN OÜ 0 3

19 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 0 35

20 Tootsteele OÜ 0 7

21 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 0 9

22 SNAKIT FOODS OÜ 0 5

23 A-Vorst OÜ 0 32

24 HOGG INVEST OÜ 0 5

25 OSKAR LT AS 0 87

26 NORD MEAT OÜ 0 24

27 Raasiku Lihatööstus OÜ -1 8

28 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ -1 13

29 Arke Lihatööstus AS -1 106

30 Lihapagar OÜ -1 7

31 Sigwar OÜ -2 63

32 Kvikker Trading OÜ -3 1

33 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ -3 13

34 Otepää Oskar OÜ -4 5

35 ATRIA EESTI AS -11 260

36 HKSCAN ESTONIA AS -93 1 180


26

Sektori keskmisena kasvasid töötasud mullu 3,6% ja keskmine kuu bruto töötasu küündis 1026

euroni. Mediaantöötasu on ca 850 eurot, ehk pooled sektori ettevõtted maksvad keskmiselt rohkem

kui 850 eurot ja pooled vähem.

Tööjõukulud TOPTööjõukulud

2016+/- EUR +/- %

1 HKSCAN ESTONIA AS 19 623 000 -894 000 -4,4%

2 ATRIA EESTI AS 4 915 000 22 000 0,4%


4 Nõo Lihatööstus AS 3 635 000 234 000 6,9%

5 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 2 671 900 549 504 25,9%


7 OSKAR LT AS 1 285 045 79 359 6,6%

8 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 958 956 157 765 19,7%

9 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 629 631 13 771 2,2%

10 Kikas OÜ 525 990 -29 407 -5,3%

11 Sigwar OÜ 516 639 -77 225 -13,0%

12 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 460 691 44 836 10,8%

13 NORD MEAT OÜ 312 804 -1 289 -0,4%

14 LIHAKARN OÜ 301 989 57 803 23,7%

15 A-Vorst OÜ 246 334 -2 301 -0,9%

16 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 245 659 -41 792 -14,5%

17 Annemeli Lihatooted OÜ 179 293 -20 159 -10,1%

18 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 160 747 -4 793 -2,9%

19 Fijom Pluss OÜ 138 845 24 991 22,0%


21 Elmi OÜ 89 503 -4 869 -5,2%

22 SAARE ULUK OÜ 88 619 7 747 9,6%

23 Raasiku Lihatööstus OÜ 77 584 -12 289 -13,7%

24 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 76 557 -2 521 -3,2%

25 Lihapagar OÜ 65 824 1 590 2,5%

26 Tootsteele OÜ 57 076 6 379 12,6%

27 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 48 622 34 098 234,8%

28 SNAKIT FOODS OÜ 47 103 4 781 11,3%

29 Otepää Oskar OÜ 45 850 -37 975 -45,3%


31 HOGG INVEST OÜ 35 372 2 897 8,9%

32 RUIGI TEENUS OÜ 25 249 2 725 12,1%

33 SIRLOIN OÜ 20 465 5 335 35,3%

34 REBASEONU.EE OÜ 17 895 3 463 24,0%

35 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 5 551 4 638 508,0%



27

Tööjõukulu kasv TOP +/- EURTööjõukulud

2016

1 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 549 504 2 671 900

2 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 399 614 4 320 752

3 Nõo Lihatööstus AS 234 000 3 635 000

4 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 157 765 958 956

5 OSKAR LT AS 79 359 1 285 045


7 LIHAKARN OÜ 57 803 301 989

8 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 44 836 460 691

9 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 34 098 48 622

10 Fijom Pluss OÜ 24 991 138 845

11 ATRIA EESTI AS 22 000 4 915 000

12 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 13 771 629 631


14 SAARE ULUK OÜ 7 747 88 619

15 Tootsteele OÜ 6 379 57 076

16 SIRLOIN OÜ 5 335 20 465

17 SNAKIT FOODS OÜ 4 781 47 103

18 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 4 638 5 551


20 REBASEONU.EE OÜ 3 463 17 895

21 HOGG INVEST OÜ 2 897 35 372

22 RUIGI TEENUS OÜ 2 725 25 249

23 Lihapagar OÜ 1 590 65 824

24 NORD MEAT OÜ -1 289 312 804

25 A-Vorst OÜ -2 301 246 334

26 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ -2 521 76 557

27 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ -4 793 160 747

28 Elmi OÜ -4 869 89 503

29 Raasiku Lihatööstus OÜ -12 289 77 584


31 Annemeli Lihatooted OÜ -20 159 179 293

32 Kikas OÜ -29 407 525 990

33 Otepää Oskar OÜ -37 975 45 850

34 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ -41 792 245 659

35 Sigwar OÜ -77 225 516 639

36 HKSCAN ESTONIA AS -894 000 19 623 000


28

Mulluste aruannete põhjal on sektori palgaliider Nõo lihatööstus, kelle 148 töötaja keskmine

brutopalk ulatub veidi üle 1500 euro. See näitaja eristub järgnevatest märkimisväärselt, olles 30%

kõrgem. Tegelik ülemise otsa keskmine palgatase on välja kujunenud 1000 ja 1200 euro vahemikus.

Tagumise otsa ettevõtetes jääb keskmine töötasu 600 euro ümber või isegi sellest allapoole.

Brutotöötasu kuus TOPBrutotöötasu

2016+/- %

Töötajaid

2016

1 Nõo Lihatööstus AS 1 530 5% 148

2 ATRIA EESTI AS 1 177 5% 260

3 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 1 177 5% 13

4 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS 1 120 2% 35

5 REBASEONU.EE OÜ 1 115 24% 1

6 Arke Lihatööstus AS 1 101 4% 106

7 Kikas OÜ 1 092 -5% 30

8 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 1 089 3% 247

9 Fijom Pluss OÜ 1 081 22% 8

10 HKSCAN ESTONIA AS 1 036 3% 1 180

11 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 956 11% 30

12 OSKAR LT AS 920 7% 87

13 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 900 8% 185

14 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 878 14% 68

15 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ 875 4% 8

16 Hiiumaa Lihatööstus OÜ 846 -8% 3

17 NORD MEAT OÜ 812 0% 24

18 Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ 770 5% 13

19 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ 757 #DIV/0! 4

20 LIHAKARN OÜ 723 19% 26

21 Elmi OÜ 619 -5% 9

22 SAARE ULUK OÜ 613 -15% 9

23 Raasiku Lihatööstus OÜ 604 -3% 8

24 Annemeli Lihatooted OÜ 588 -20% 19

25 SNAKIT FOODS OÜ 587 11% 5

26 Lihapagar OÜ 586 17% 7

27 Otepää Oskar OÜ 571 -2% 5

28 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ 530 -3% 9

29 Sigwar OÜ 511 -10% 63

30 Tootsteele OÜ 508 13% 7

31 A-Vorst OÜ 479 -1% 32

32 HOGG INVEST OÜ 441 9% 5

33 SIRLOIN OÜ 425 35% 3

34 RUIGI TEENUS OÜ 393 12% 4

35 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ 346 #DIV/0! 1

36 Kvikker Trading OÜ 71 -77% 1


29

Brutotöötasu kasv TOP +/- %Brutotöötasu

2016

Töötajaid

2016

1 SIRLOIN OÜ 35% 425 3

2 REBASEONU.EE OÜ 24% 1 115 1


4 LIHAKARN OÜ 19% 723 26

5 Lihapagar OÜ 17% 586 7

6 OG ELEKTRA TOOTMINE AS 14% 878 68

7 Tootsteele OÜ 13% 508 7



10 OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 11% 956 30


12 RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS 8% 900 185

13 OSKAR LT AS 7% 920 87

14 MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ 5% 1 177 13


16 ATRIA EESTI AS 5% 1 177 260




20 HKSCAN ESTONIA AS 3% 1 036 1 180



23 NORD MEAT OÜ 0% 812 24

24 A-Vorst OÜ -1% 479 32


26 Raasiku Lihatööstus OÜ -3% 604 8

27 Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus OÜ -3% 530 9

28 Elmi OÜ -5% 619 9

29 Kikas OÜ -5% 1 092 30

30 Hiiumaa Lihatööstus OÜ -8% 846 3

31 Sigwar OÜ -10% 511 63

32 SAARE ULUK OÜ -15% 613 9

33 Annemeli Lihatooted OÜ -20% 588 19

34 Kvikker Trading OÜ -77% 71 1

35 PÕHJAKA KULINAARIA OÜ NA 757 4

36 JÄRVE LIHATÖÖSTUS OÜ NA 346 1


30

VALDKONNA UUDISLINT

september 2016 – august 2017

24.08.2017 Pelmeenitööstus läheb oksjonile toostusuudised.ee Saneerimisel toidutootja UVIC aktsiad lähevad uue kuu alguses enampakkumisele.

Firma omaniku Aleksandr Musarovi sõnul tuntakse UVICu vastu juba huvi. 3.08.2017 Anne Mere: sealiha võidukäik jätkub pollumajandus.ee Eesti Statistikaamet avaldas 1. augustil värsked andmed 2016. aasta liha tootmisest ja

tarbimisest Eestis, mille järgi jõudis liha tarbimine aastas inimese kohta rekordilise 82,2 kg-ni.

31.07.2017 Lihatööstuse omanik Urmas Laht pole juhi kohalt lahkuva Mart Luigega rahul toostusuudised.ee Eesti sealihakasvatajaid koondava Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimehe Urmas

Lahe sõnul ei ole omanikud lihatööstusest lahkuva juhataja Mart Luige tehtuga rahul, kirjutab Maaleht.

3.05.2017 HKScan hakkas suurelt koondama toostusuudised.ee Rakvere lihakombinaadi omanikfirma Soome lihatööstus HKScan teatas kogu

kontserni hõlmavast töökohtade kärpimisest, mis puudutab ka Eestit, teatas ettevõte. 28.04.2017 Seakasvatajate ühistul oma tööstus toostusuudised.ee Seakasvatajaid ühendav tulundusühistu Eesti Lihatööstus avas aprilli algul ametlikult

Vastse-Kuuste tööstuskompleksi. Tootmises kasutatakse kodumaist, peamiselt oma kasvatatud sealiha, maandades nii hinnariske.

17.02.2017 HKScan Estonia renoveeris Eesti suurima broilerifarmi pollumajandus.ee Eesti suurim toiduainetööstuse ettevõte AS HKScan Estonia renoveeris 2,2 miljoni

eurose investeeringuga Talleggi Rannamõisa broilerifarmi. Kahekümnest hoonest koosnevat farmikompleksi renoveeriti kaks aastat, aastas kasvab seal ligi 3 miljonit tibu.

19.01.2017 Atria hakkab Hiinasse sealiha eksportima pollumajandus.ee Soome lihatööstus Atria Group sõlmis hiinlastega esimese lepingu sealiha

eksportimiseks ning esimene saadetis jõuab Hiinasse juba selle aasta mais, selgub börsiteatest.

15.11.2016 Suurimas lihatööstuses käib sisejuurdlus pollumajandus.ee Põhjamaade lihatööstuskontsern HKScan alustas täna ettevõttesisest juurdlust oma

Balti äritegevuse üle ja 11 HKScani Baltikumi juhti on selguse saamiseni töökohustustest vabastatud.

1.11.2016 Leedu üks suurim toiduainetööstus plaanib laieneda Eestisse pollumajandus.ee Seni kuni Eesti ettevõtjad arutavad äri piiri taha viimise üle, mõtlevad meie naabrid

teistviisi: Leedu üks suuremaid toiduainete tootjaid, AS KG Group, uurib tootmisüksuse avamise võimalust Eestis.


31

EESTI MAJANDUS - 2017. aasta I poolaasta

Eesti majandusaktiivsuse näitajad on alates 2016. aasta suvest paranenud ja majanduskasv on järk-

järgult kiirenenud. Esimeses kvartalis kasvas majandus aasta võrdluses 4,4%. Seejuures polnud tõusu

taga pelgalt üksikute majandusharude parem käekäik, vaid üldiselt tugevnenud majandustulemused.

2017. aasta esimeses kvartalis kasvasid kiiresti nii eksport kui ka investeeringud, samas aeglustus

viimastel aastatel majandust vedanud eratarbimise kasv.

Esimeses kvartalis oli Eesti majanduskasv kiire ja harude lõikes mitmekülgne. Seda iseloomustab tõik,

et hästi läks nii välisturule suunatud töötleval tööstusel kui ka peamiselt siseturgu teenindaval

ehitussektoril.

Vaatamata eratarbimise tagasihoidlikule kasvule suurenes kiiresti kaubandussektori lisandväärtus,

mille taga oli vahendustegevuse hea käekäik. See on seotud eksportivate harude arenguga.

Tööstustoodang kasvas aasta võrdluses 10%, töötleva tööstuse toodang suurenes 8%. Väga kiiresti

kasvas põlevkivi- ja energiasektori toodang, kuid kasv oli tugev ka teistel tegevusaladel. Suurematest

harudest vähenes vaid arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, mis avaldab mõju

tööstussektori käibenäitajatele, kuid suure imporditud sisendi tõttu mõjutab see haru lisandväärtust

vähe.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Paranenud ärikliima baasil on tõusnud 2017. aastaks ootused Eesti majanduskasvu suhtes keskmiselt

analüütikute poolt üle 3 protsendi ning sarnane kasvutempo peaks jätkuma ka järgnevatel aastatel.

Väliskaubandus elavnes aasta algul kogu ELis järsult, kui riikide ekspordi kasv kiirenes eelmise aasta

lõpu 2 protsendi juurest 10 protsendini esimeses kvartalis. Läti, Leedu ja Soome eksport kasvas veelgi

kiiremini ning meie lähinaabrid näitasid samuti viimaste aastate kiireimat majanduskasvu, mis on

võrreldav Eesti omaga. Seega toetab Eesti kasvu välisnõudluse jõuline taastumine, mis on

sisenõudluses kaasa toonud kiire investeeringute kasvu, kuigi nende tase on endiselt madal.

SKP kasv (%) Soome Rootsi Läti Venemaa

2015 0,3 4,1 2,7 -2,8

2016 1,4 3,2 2,0 -0,2

2017* 2,1 2,6 3,2 1,0

2018* 2,5 2,3 3,1 1,5

* ennustus

-14,1

2,6

9,6

3,9 0,8 2,1 1,1 1,6 3,5 3,3

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti majanduskasv aastatel 2009-2018


32

Tööjõud

Tööjõupuudus on viimaste kuude jooksul ettevõtjate hinnangul muutunud senisest olulisemaks

toodangu kasvu piiravaks teguriks ja võib tulevikus majanduskasvu kahandada, kuid on siiski kaugel

2006. ja 2007. aasta buumi tasemest.

Viimastel aastatel on kasvanud tööturul osalemise määr, mis on vaatamata tööealiste arvu langusele

suurendanud tööjõupakkumist. Osa tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse taseme tõusust

peegeldab viimastel aastatel tehtud investeeringuid tootmisprotsessi tõhustamisse.


Keskmise palga kasv aeglustus 2017. aasta alguses, hoolimata sellest, et tootlikkuse kasv oli tugev ja

tööjõunõudlus suurenes. Teenindussektoris aeglustus palgakasv pärast viimaste aastate kiiret tõusu.

Samal ajal kasvasid palgad tööstussektoris sama kiiresti kui eelmises kvartalis. Teenindussektoris

pidurdas palgakasvu väiksem preemiate maksmine finantssektoris ja palgakokkuleppe hilinemine

tervishoius. Tööstussektoris hoogustus palgatõus mäetööstuses ja energeetikas, aga tõenäoliselt ka

põlevkiviga seotud töötleva tööstuse tegevusaladel tänu põlevkivisektori toodangumahu

taastumisele. Palgakasv kiirenes ka tugeva tagasipõrke teinud ehitussektoris.

2017. aasta alguses jõustus 2015. aasta sügisel kokku lepitud miinimumpalga tõus (430-lt eurolt 470

euroni). Kuna keskmise palgaga võrreldes on miinimumpalka mitme aasta jooksul kiiremini tõstetud,

suureneb aegamööda miinimumpalka teenivate inimeste osakaal ja seeläbi ka miinimumpalga tõusu

mõju üldisele palgakasvule.


13,8

16,9

12,5

108,6

7,46,2 6,8 6,8

8,7

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tööjõupuudus püsib madal

-5,0

1,0

5,9 5,77,0

5,6 6,0 5,5 5,7 5,1

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Keskmise palga kasv


33

Ettevõttete majandusnäitajad

Tänu hoogsale majanduskasvule õnnestus ettevõtetel 2017. aasta alguses kasumlikkust suurendada.

Tööjõu ühikukulu kahanes 0,6%. Kerkiva välis- ja sisenõudluse rahuldamiseks tuli ettevõtetel juurde

värvata tööjõudu ja tõsta palkasid, mis kiirendas kogu majanduse palgafondi kasvu. Pärast ajutist

kahanemist 2016. aasta teises pooles hakkas hõivatute arv 2017. aasta alguses taas kasvama. Tööjõu-

uuringu andmetel suurenes see näitaja 2017. aasta esimeses kvartalis 2,7%, olles 2016. aasta teises

pooles kahanenud 0,7%. Sealjuures suurenes nii teenindus- kui ka tööstussektori hõive.


Teenindussektori hõive kasvu on toetanud eratarbimise kasv ja tarbijate tugev kindlustunne.

Tööstussektori hõivet mõjutab aga põlevkivisektori (mäetööstuse ja energeetika, kuid ka mõne

töötleva tööstuse haru) toodangu kasvu taastumine. Ehitussektori hõive hakkas 2017. aasta alguses

taas suurenema investeeringute taastumise tõttu majanduses, töötlevat tööstust aga mõjutas

välisnõudluse suurenemine.


10,6%10,7%

10,9%

11,6%

12,4%

12,8%12,7%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tööjõukulude osakaal käibesse on saadud pidama

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Koondkäive 38,0 46,2 50,2 53,2 53,5 53,0 54,2 58,5

Kasumlikkus 5,4% 6,7% 7,1% 7,0% 6,2% 5,8% 5,1% 5,4%

4,0%

4,5%

5,0%

5,5%

6,0%

6,5%

7,0%

7,5%

0

10

20

30

40

50

60

70

Ettevõtete koondkäive ja kasumlikkus kasvab


34

Hinnad

Tarbijahindade kasv kiirenes 2016. aasta teisel poolel ja ületas selle aasta esimeses kvartalis 3%

taseme. Kiireneva hinnakasvu põhjuseid on olnud mitu, sealhulgas nii välis- kui ka sisemajanduslikud

inflatsioonitegurid. Peamine põhjus on toorainete kallinemine maailmaturul, mis kandus

impordihindade kaudu üle energia ja toiduainete tarbijahindadesse. 2017. aasta alguses näitas

toorainete hinnaralli maailmaturul siiski märke aeglustumisest. Sisemajanduslikest teguritest

mõjutab hinnakasvu see, et majandusaktiivsus on suurenenud.


Ettevõtted said hindu tõsta välisturgudel, sest välisnõudlus tugevnes ja ekspordihindade kasv kiirenes

märgatavalt. Kulude poolel aeglustus hõive kasv, kuid palga kasv püsis kiire.

Energia hinnatõus kiirenes 2017. aasta esimeses kvartalis järsult, ulatudes 8%ni. Hinnatõusu kiirendas

lisaks toormehindade kallinemisele ka euro kursi langus dollari suhtes. Toidutoormete kallinemine

maailmaturul on olnud üldine ning ELi siseturul on vähenenud Vene sanktsioonidest põhjustatud

toiduainete ülepakkumine. Toiduainete hindu kergitasid eelmise aasta lõpus ka halvad ilmaolud

Lõuna-Euroopas, mis rikkusid puu- ja köögiviljade saagi.

Tööstuskaupade ja teenuste hinnatõusu näitav alusinflatsioon kiirenes 2017. aasta esimeses kvartalis

peamiselt teenuste kallinemise tõttu 0,4%-lt 1%ni.

Teenuste hulgas kallinesid transporditeenused, seda tõenäoliselt kõrgema naftahinna tõttu.

Majutusteenuste hinnatase on tänavu kõrgem seetõttu, et Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja.

Tööstuskaupade odavnemine jätkus Eestis veel ka käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuigi euroala

riikide keskmine hinnatase aastaga tõusis.

Majandususaldus

Eesti tähtsamate Euroopa kaubanduspartnerite majandususaldusindeks püsib viimase viie aasta

tippude juures. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide paneeli juunikuu hinnangutest nähtub,

et Eesti majandusolukord on märtsiga võrreldes veelgi paranenud ja ekspertide positiivsed ootused

on

realiseerunud. Edu on taganud siseriiklikud arengud, nagu kõrge tööhõive, tulude kasv ja siseturu hea

nõudlus, aga ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemine.

Kiiremat majanduskasvu on toetanud investeeringute mahu suurenemine, mida on soodustanud Euroopa majanduskindluse tõus. Majanduse paranemisootused on valdavalt täitunud.

0,2

2,7

5,1

4,2

3,2

-0,1-0,5

0,1

3,22,4

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tarbijahindade kasv kiireneb


35

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

EKI eksperdid-analüütikud hindasid juunis Eesti majanduse hetkeseisu kõrge 68 punktiga, mis on 50 punkti enam kui eelmisel vaatlusel märtsis. Kaks kolmandikku eksperte hindas juunis majanduse hetkeolukorra heaks ning ükski ekspert pole olukorda hinnanud halvaks.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid juunis nelja-aastase vaheaja järel taas rahuldavaks. Juuni küsitlusel hindasid eksperdid investeeringute olukorda 22 punktiga, mida on 63 punkti võrra enam kui märtsis. Investeeringute aktiviseerumist nägid eksperdid ka ette, märtsis prognoosis seda 71 protsenti ekspertidest.

Eratarbimise hetkeolukorda hindasid eksperdid juunis heaks, nagu ka mitmel varasemal aastal. Võrreldes märtsiga on hinnangute saldo langenud nelja punkti võrra 78 punktile. Suuresti on eratarbimise arengut võimaldanud kiire palgakasv ja aastatel 2014-2016 aset leidnud hindade alanemine. Käesoleva aasta algusest on hinnatõus taastunud ning ületab 2 protsendi taset, kuid jääb oluliselt alla brutopalga kasvule.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab, et olukord käesoleval aastal on oluliselt parem, seda nii majanduses tervikuna kui ka eraldi investeeringute ja eratarbimise osas. Ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks kasvas märtsiga võrreldes 3,9 punkti võrra 109,3 punktini juunis.

EKI ekspertide paneeli ootused Eesti majanduse üldolukorra arenguväljavaadete kohta on samuti optimistlikud, kuigi juunis vähemal määral kui märtsis, sest vahepeal on tegelik olukord ka paranenud. Viiendik eksperte ootab, et kuue kuu pärast on Eesti majanduse olukord parem, ülejäänud usuvad, et olukord jääb samaks.

Laenuintresside taseme suhtes domineerib endiselt seisukoht, et kuue kuu pärast on laenuintresside määrad kõrgemad. Kolmandik ekspertidest ootavad intresside kasvu, ülejäänud usuvad, et intressimäärad jäävad samaks. Intressimäärade langemist ei prognoosi ükski ekspert.

Kodumaised aktsiahinnad jätkavad eelseisval kuuel kuul tõusu. Tõusu ja samaks jäämist prognoosib vastavalt 63 ja 32 protsenti ekspertidest ning langust 5 protsenti ekspertidest.

86 88 90 92 94 96 98

100 102 104 106 108

MA

I.0

1

DET

S.0

1

JUU

LI.0

2

VEE

BR

.…

SEP

T.0

3

AP

R.0

4

NO

V.0

4

JUU

NI.

…

JAA

N.0

6

AU

G.0

6

MÄ

RTS

…

OK

T.0

7

MA

I.0

8

DET

S.0

8

JUU

LI.0

9

VEE

BR

.…

SEP

T.1

0

AP

R.1

1

NO

V.1

1

JUU

NI.

…

JAA

N.1

3

AU

G.1

3

MÄ

RTS

…

OK

T.1

4

MA

I.1

5

DET

S.1

5

JUU

LI.1

6

VEE

BR

.…

Eesti ärikliima paraneb kiirelt koos naabritega

Soome Eesti EU19


36

Äripäeva Infopank on loodud, et tuua äri- ja finantsotsuste langetamiseks vajalik informatsioon

parimal kujul ja mõistliku hinnaga juhi või spetsialisti töölauale, kindlustamaks ettevõtte edu.

Sektoriülevaates esitatud ettevõtete detailse info leiate meie veebiteenusest www.infopank.ee:

Juhtide ja ettevõtete üld- ja kontaktandmed

Isikute ja ettevõtete ärisidemed

Isikute eluloolised andmed

Ettevõtete majandusaastaaruanded ja finantsnäitajad

Krediidiraportid ja maksuinfo

Sihtrühmade moodustamine ja müüginimekirjad

Äripäeva top · 2021. 1. 18. · kui hiina ja jaapan ei reageeri negatiivselt, jätkub hinnatõus...

Documents