Ajakava:

Reede, 13. november

15.00 Saabumine, registreerumine

16.30 Laagri avamine

17.00 Toimetuste kohtumine

18.30 Õhtusöök

19.00 Toimetuste töö

21.30 Etteaste kreatiivne eeltöö

22.30 Õhtune programm ehk funfunfun!

00.00 Jooksmismäng

Laupäev, 14. november

7.30 Võimlemine

8.00 Pesemine

8.30 Hommikusöök

9.30 Toimetuste töö - loengud ja teemade otsimine

13.00 Lõunasöök

14.00 Kuulus külaline: Tuuli Jõesaar

15.15 Kuulus külaline: Piret Kooli ja Rain Kooli

16.30 Toimetuste töö ehk lugude tegemine

19.00 Õhtusöök

19.30 Lugude tähtaeg! Toimetuste koosolekud, grupi parimate lugude valimine

22.00 Õhtune programm ehk funfunfun!

Pühapäev, 15. november

7.30 Võimlemine

8.00 Pesemine

8.30 Hommikusöök

9.30 Valikloeng 1

10.30 Valikloeng 2

11.30 Toimetuste koosolekud ja tagasiside

12.30 Lõuna

13.30 Laagri lõpetamine

14.30 Koju minek

2

Sisekorraeeskiri

Ehk kuidas meil siin Spartas asjad käivad!

Mina, meedialaagriline, vannun pühalikult, et ma mitte mingi hinna eest:

Ei tarbi laagris alkoholi ega tubakat!

Ei lõhu kooli inventari!

Ei puudu loengutest!

Ei lähe kellelegi teatamata koolist välja ega kao muul viisil ära!

Samas tõotan pühalikult:

Võtta osa kõigist loengutest, jututubadest, kokkusaamistest, isegi igavatest!

Kustutada klassist lahkudes tuled!

Pidada kinni lugude tähtaegadest!

Lasta teistel pärast öörahu algamist kell 00.00 magada!

Jätta pärast lahkumist klassid samasugusteks nagu nad olid!

Jätta kõik inimesed pärast nendega kohtumist samasugusteks või natuke

rõõmsamateks!

Hoida tehnikat nagu oma silmatera ja mitte visata kasutuna tunduvat tehnikajuppi

prügikasti!

Mitte jätta väärtuslikke asju nagu rahakotid, mobiiltelefonid vms valveta klassidesse!

Ajada juttu jutu ajal!

Laagri eeskirjade rikkujaid on korraldajatel õigus koju saata.

Kui laagri käigus tekib hädasid, muresid, muidu paha tuju või hoopis mõni suurepärane idee,

siis usaldustelefon on:

Susanna:

Sandra: 56503630

Siia kirjuta oma grupijuhtide numbrid:

........................................................... ................................................

......................................................... ................................................

3

Uudis Mis see on ja kuidas seda teha?

Uudis peab olema

Täpne – kogu esitatav info peab olema tõene ja enne avaldamist kontrollitud. NB:

nimede õigekiri!

Tasakaalustatud – tuleb vaadelda probleemi kõigist olulistest külgedest ning anda

sõna kõigile osapooltele, hoolimata sellest, milline on reporteri enda arvamus.

Objektiivne – lugejale tuleb anda kogu oluline ja asjakohane info. Loost ei tohi

selguda reporteri arvamus, sest ajakirjanik ei asu ühegi vaidleva tegelase poolele.

Uudises otsitakse vastust kuuele küsimusele

Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus?

Mis juhtus, mida tehti?

Kus toimus?

Millal toimus?

Kuidas, mil viisil toimus?

Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga?

Uudise ülesehitus 1. Juhtlõik (uudise lühikokkuvõte)

2. Teemaarendus (uudisega seotud teemad tähtsuse järjekorras)

3. Taust (sündmuse tagamaad)

4. Perspektiiv (mis võib asjast edasi saada?)

Juhtlõik

Annab edasi uudise tuuma

Tavaliselt üks ja kõige olulisem fakt

Väga konkreetne

EI TOHI ALUSTADA SOOJENDUSLAUSEGA

Ei tohiks esitada liiga palju pisidetaile

o täpse aja ümardamine (mitte kell 6.00, vaid varahommikul; mitte 8. veebruaril,

vaid eile)

o täpse koha ümardamine (mitte Oa tänaval, vaid Supilinnas)

o pikkade ameti- ja asutusenimetuste lühendamine (ametnik, spetsialist,

professor)

Üks lause (13-15 sõna)

Purakaga tegusõna (mitte oli, toimus, leidis aset, peeti, võttis vastu, algas, lõppes, vaid

hüppas alla, hukkus, valetas)

Kui vähegi võimalik, siis isikulises tegumoes (mitte võeti vastu otsus, vaid ÕOV otsustas)

4

orTeemaarendus

Tähtsam info eespool, vähem tähtsam tagapool, ebaolulistest asjadest ei kirjuta

üldse.

Kogu materjal, mis käib ühe alateema kohta, peab olema tekstis koos ühes lõigus

Teemade paigutus uudises peab olema kahaneva tähtsuse

järjekorras

Kõige lõpuks taust ja/või perspektiiv

Uudiskriteeriumid

Maailmas on toimumas iga päev miljoneid sündmusi. Nende seast peab ajakirjanik valima

välja ainult mõned, mis lähevad lehte. Mis on uudissündmuse valimise aluseks?

Mõju – hea viis mõju hinnata, on mõelda sündmuse tagajärgedele. Riigikogu

otsustas muuta koolihariduse tasuliseks, järelikult peab iga lapsevanem hakkama

tasuma õppemaksu.

Lähedus – sündmused, mis on meile lähedased või toimuvad meie lähedal.

Ebatavalisus – ootamatused, veidrused/kurioosumid, üllatus. Sööjad leidsid

koolitoidust hambaklambrid.

Prominentsus – kasuta tuntud inimesi. Koolis on prominentideks koolidirektor,

õpetajad, tuntumad õpilased.

Konflikt – kokkupõrked inimeste, asutuste, ettevõtete vahel. Õpilased nõuavad

võimalust käia vahetunnil õues, kuid kooli välisuks on lukus ning väljujaid

karistatakse.

Värskus – sündmus, mis toimus hiljuti, mitte kolm aastat tagasi.

Aktuaalsus – teema, millest viimasel ajal pidevalt räägitakse. Kevaditi on

aktuaalsed lõpueksamid, sügisel rebastepidu jne.

Siseuudised

Laagri mõistes saab siseuudiseks pidada kõige kajastamist, mis toimub laagri territooriumil

(võrdluseks: välisuudis laagri mõistes tähendab näiteks uudist Võrus avatavast uuest

kaubanduskeskusest).

Käi laagris lahtiste silmadega lahti ja suhtle inimestega ning teemad tulevad ise sinu juurde.

Näiteid siseuudisest:

“Piret Kooli arvates, ei peagi kõik saama sama heaks kui tema” intervjuu kuulsa

külalisega

“Laagri korraldaja on toitlustuses pettunud” Lugu laagri toitlustusest koos korraldaja

kommentaariga

5

“Kuidas tahaksid sina surra?” ehk küsitlus laagriliste seas, kuidas nad tapmismängus

surma on saanud

“Laager on hoogsalt alanud” ehk käid ja uurid kõigi rühmade käest, kuidas nende

jaoks on laager alanud. Kuidas nad kohale jõudsid?

“Taas ülimenukas hommikuprogramm” ehk usutlus Otto Oliver Olgoga

“Mees üheksa ametiga” ehk persoonilugu mõnest huvitavast laagrilisest

“Eksperimendi korras pesema” ehk näiteks lugu sellest kuidas keskmine pesemas käik

võtab aega üle tunni, kuna pesemisvõimalused ei asu koolimaja

“Laagrilisi ähvardas lehetegemisel netipuudus” sisse tuua korraldajate arvamus?

“Riidekapis uus seelik igaks päevaks” persooni lugu kuulsast külalisest hoopis teisest

küljest kui võiks eeldada

Välisuudised Mõiste “välisuudised” võib tähendada nii kooli sisehoovis kui ka Lähis-Idas toimuvat. Noorte

Meediaklubi lehelaagris räägime välisuudiseid käsitledes sellest, kuidas kajastada sündmusi,

mis leiavad aset koolimajast väljaspool, kuid samas asulas/linnas.

Kuidas leida uudist?

Eeltöö: uuri linna omapärasid ja iseärasusi. Mille poolest on see teistest erinev, eriline (äkki

on selles linnas võrreldes teiste linnadega kõige rohkem kohvikuid vms)? Millised on

huvitavad inimesed, kellest teisedki teada tahaksid? Millistest kohtadest oleks lugejatel

huvitav lugeda?

Google aitab, Facebook ka!

Olemasolevad allikad: Kas Sul on selles linnas sõpru/tuttavaid? Küsi neilt, mis põnevat

toimub või mis on linna juures lahedat/erilist.

Mine luurele! Mine välja, tutvu ümbruskonnaga, räägi inimestega juttu. Nii võid huvitava

artikliteema leida. Võid juba agaralt infot koguda, intervjuusid teha, seaduse ja kaine

mõistuse piires katseid teha või muud huvitavat. Tihti on linnas olemas ka mingisugune

teadetetahvel, kuhu on kuulutusi üles pandud. Võimalik, et leiad sealt endale mõne allika või

teema, millele keskenduda või mida kajastada.

Leia (üks) fookus: võib juhtuda, et linnas on nii palju põnevat, et tahaks kohe kolm lugu

ühte teksti paigutada. Jäta sõpradele ka, vali ise üks ja keskendu sellele, sest nii saab lugu

detailiderohkem ja lugeja ei satu segadusse.

Kirjuta pigem rohkem kui vähem: Artiklit kirjutades trüki nii, et klahvid suitsevad!

Vähemaks on alati kergem kirjutada kui teksti juurde mõtlema hakata. Kindlasti arvesta

kirjutamisstiili valikul kirjatüki žanrit (olemuslugu/arvamuslugu/uudis vm).

Kirjuta kompaktseks: Kui näed, et teema on hea ja oled saanud piisavalt infot, lepi

toimetajaga kokku, mitu tähemärki pikk võiks kirjatükk olla ning asu seda toimetama. Mida

vähem peavad toimetajad Sinu uudist/artiklit enne trükkiminekut toimetama, seda parem

ajakirjanik Sa oled.

6

Lase sõbral üle lugeda, kui on olemas sobiv sõber ja piisav aeg. Kuna oled ise oma teemaga

väga tuttav, ei pruugi Sa taibata, kui mõni koht jääb segaseks lugejale, kes teemast esimest

korda kuuleb. Inimene, kes lugu enne ilmumist loeb, on justkui sinu katsealune - kui tema

millestki aru ei saa, ei mõista seda suure tõenäosusega ka teised lugejad. Kui nii juhtub,

kirjuta segadust tekitanud kohad võimalikult lihtsalt lahti.

Majandusuudised

Kui leiad teema, mis sind huvitab, tasub alati esmalt Googeldada. Selle, mis internetiotsingut

kasutades välja ei tule võid leida dokumendiregistritest.

Äriregister – osalus firmades ja nende juhatustes, inimeste isikukoodid ja

kontaktandmed

Kinnistusraamat – kes ja millist kinnisvara omab

Kohtulahendite register ja riigikohtu lahendite register – otsida saab ka paragrahvi järgi

ning vaadata näiteks eesootavaid kohtuistungeid

E-toimik – väärteoasjad

Ametlikud teadaanded – tagaotsitavad igas valdkonnas (võlad, pärimisõigus)

Kohalike omavalitsuste dokumendiregistrid – murefoorum, detailplaneeringud

Kuidas dokumentidest ja statistikast välja lugeda, kas tegemist on normaalse olukorraga?

1. Vaata üle suured erinevused (nt abi vajavate laste kahekordistumine)

2. Otsi internetist selleteemalisi uudiseid, artikleid, dokumente; leia põhjuseid

3. Isegi, kui leiad põhjuse, ei pruugi see olla seoses muutustega (nt puudus varasemalt täpne

abivajajate statistika, abivajajaid lihtsalt avastatakse rohkem, muutusid abivajajaks

kvalifitseerumise reeglid jne)

4. Küsi spetsialistilt – mis võib olla muutunud numbrite taga?

5. Kui selgub, et kõik on ikkagi korras, pole mõtet uudist kirjutada. Aga kui ei ole korras...

Kuidas statistikat lugejale edastada?

• Kõige olulisem on statistikat õigesti tõlgendada

• Tavalugeja jaoks tuleb kõike lihtsustada, ent mitte sealjuures vigu teha

• Kui info tundub põnev, ei tähenda see veel, et selle võiks alati loo juurde panna

(narkootikumi hind – kas vajalik teadmine?)

• Vahel ei piisa ainult tekstist ja tuleb appi...

...INFOGRAAFIKA!

1. Viis andmeid nutikalt esitada, sest inimesed kaotavad vaid numbreid vaadates huvi

2. Näita neile numbreid, aga põnevalt!

3. Vali teema, kogu andmed (esialgu leiad palju üleliigset), jutusta lugu, loo visand, vali

7

formaat ja visuaalid

4. Kasuta head pealkirja ja lisa juhtlõik, väljavõte, foto ning kindlasti legend

Kultuuriuudised

Kultuuriuudiseid iseloomustab vaba ja emotsionaalne kirjutamisstiil. Kultuuriküljed on

mõeldud nii tavalisele kultuuritarbijale kui ka asjatundjale (päevalehtede kultuuriküljed vs

Sirp). Kultuuriuudised ei räägi ainult teosest/sündmusest endast, vaid ka olustikust selle

ümber. Näiteks rahade jagamine, võltsimine, kultuuritarbijad, teoste tegemise tehnilise poole

uuendused jms.

Kultuuritoimetuse alla kuuluvad erinevad valdkonnad: muusika, kirjandus, teater, kino,

arhitektuur jne.

Igapäevased näited, mida leiad kultuurikülgedelt:

● esietendunud teatrilavastuse arvustus

● kunstinäituse, raamatu, filmi, plaadi ülevaade/arvustus

● jooksvad sündmused, mis on kultuuriga seotud Meelelahutusuudised kuuluvad

oma vormilt samuti kultuuriuudiste alla. Nende näol on tegemist populaarkultuuri ehk

massikultuuri kajastamisega. Päevalehed keskenduvadki kultuuriuudiste puhul pigem

meelelahutuslikumale sisule.

Spordiuudised

Spordiuudised kuuluvad pehmete uudiste hulka ehk nende eesmärk on pigem

meelelahutuslik. Tavaliselt ei kajastata spordivõistlust pelgalt ühe uudislooga. Klassikalisele

uudisele või reportaažile eelnevad lood nii sportlaste kui ka võistluspaiga ettevalmistusest

jne. Lisalugudena ilmuvad lehes sportlaste persoonilood, ajakirjaniku kommentaarid,

infokastid ja graafikud.

Sisu

Spordiuudis peab lugejale andma tausta, kommentaare ja eesmärke. Reporter peab jääma

neutraalseks ja oma eelistused välja jätma ehk lugeja ei pea teadma ajakirjaniku

lemmikmeeskonda. Oluline on kirjutada lihtsas keeles ja vajadusel spordialade ja reeglite

tutvustamine.

Keel ja stiil

Kirjutamisel tuleb arvestada, et juhtlõik peab sisaldama võtmeinfot ja tulemust. Võimalusel

tuleks vältida keerulist terminoloogiat ja liigset statistikat.

8

Reporteritöö

Spordiuudise kirjutamisel on kõige olulisem ajakirjaniku kohalolek. Informatsiooni

kogutakse enne võistlust, võistluse ajal ja võistluse järel. Just kohalolek annab kõige parema

võimaluse koguda vahetut informatsiooni ja emotsiooni.

Otto 40 soovitust, feat. NY Times

Ütle mulle kohe, mis sündmusel või sportlasega juhtus. Kui kajastad mängu, ütle

mulle see pagana skoor juba juhtlõigus, las detailild tulevad hiljem.

Ole enda töö suurim fänn – hinda võistluste korraldust, atleetlikke sooritusi, sportlaste

emotsioone. Pane tähele sealjuures detaile – jälgi sportlaste kehakeelt, näoilmeid,

sõnavõtte, tiimimängudes eri rotatsioonide toimimist.

Pärast võistlust/mängu, mine kaotaja juurde. Tal on (esialgu) rohkem kommentaare

kui eufooriast tabatud võitjal. See ei kehti otselülituste puhul!

Ära aseta sportlasi pjedestaalile. Gerd Kanter ei ole Zeus ja Rasmus Mägi ei ole veel

Achilleuse kehaga pooljumal. Nad on päris, füüsiliselt katsutavad inimesed.

Sportlased ja allikad võivad olla su head tuttavad ja eraelus isegi sõbrad, aga töö-

alaselt anna endast parim, et intervjueerida sportlasi sportlastena.

Ära pinguta üle. Sa ei leia seda maagilist lõiku või Sajandi Pealkirja pärast

tunnipikkust ajuragistamist. Mäleta Michael Jordani sõnu: “Las mäng jõuab sinuni.”

Ära joo kokakoolat läptopi lähedal.

Vaata, et kõrvalolev sõber-kaasajakirjanik ei jooks kokakoolat su läptopi juures.

Hot-dogi sinep ei ole klaviatuuri jaoks samuti hea.

Ole aktiivne sotsiaalmeedias – loo oma lehekülg Facebooki, Twitterisse ja anna

vahetut infot sealt. Vaata näiteks Ott Järvela kontot inspiratsiooni saamiseks. Või

Alvar Tiisleri Facebooki-lehte.

Jumala eest ära kasuta tsitaate sotsiaalmeediast kui Sa ei tea, kes on konto taga.

Suhtle enda lugejatega sotsiaalmeedias, viisakalt. Õpi kommentaaridelt, mis on

konstruktiivsed ja pädevad.

Ära jää hiljaks. 98% edust on punktuaalne kohalolek, 2% on higi.

Kontrolli nimesid. Brittney Reese ei ole Britney Spears.

Kui juba nimede- ja sõnakontrolli peale jutt läks – kasuta spellchecki MS Wordis.

Päriselt, see päästab mõnikord Su tõsiseltvõetavuse.

Intervjuude käigus küsi – kui sul mingil põhjusel seda veel ei ole – alati

intervjueeritava telefoninumbrit. Kui midagi jääb ähmaseks, saad hiljem üle küsida.

Ära teeskle, et sa saad aru erialasest terminoloogiast. Kui ei saa, man/girl up ja küsi.

Häbelikkus ja spordiajakirjandus ei kuulu kokku. Seega – kui oledki nagu metsa

eksinud Vändra-Aveli korvpallis, siis julge küsida lihtsaid-selgitust nõudvaid

küsimusi. Tee siiski võimaluse korral eeltööd, et mitte marki täielikult põhja lasta.

Loe. Nii, et su arvuti protsessor suriseb ja spordiraamatute lehed kärbuvad. Alates

entsüklopeediatest, lõpetades . Nii on lihtsam seoseid luua ja tekstile vunki lisada.

Pea meeles, et su elu 1376. intervjuu võib noorsportlase Mihkel Pähkeli jaoks olla elu

esimene suurem intervjuu. Kohtle kõiki professionaalselt.

9

Kopeeri stiilinäiteid mõnikord vanematelt kaladelt, kes oskavad nippe, milles sul võib

veel vajaka minna.

Harjuta alaspidi lugemist.

Joo vett.

Arvamuslugu

Ehk kui argumendist „aga see ju on nii” ei piisa

Kuidas kirjutada arvamuslugu?

Vali probleem, millest tahad kirjutada

o Näiteks: Kas koolivorm peaks olema kohustuslik?

Vali kindel seisukoht, mida kaitsed – kas oled teema poolt või

vastu

o Koolivorm ei peaks Eestis kohustuslik olema.

Mõtle oma seisukoha kaitseks välja nii palju argumente, kui suudad ja pane need

kõik märksõnadega kirja. Ajurünnaku ajal ei ole ükski idee halb! Mõtle ka

argumente oma seisukoha vastu.

Vali välja kolm kõige tugevamat argumenti oma seisukoha toetuseks ja üks kõige

tugevam vastuargument.

Ja nüüd hakka pihta!

1. Sissejuhatus. Viib lugeja mõtted teemale ja paneb ta sinu poolt

mõtlema. Tähelepanu tõmbav (catcher)

Õpetaja seisab klassi ees ja tal käib pea ringi – kolmkümmend viis klassis istuvat õpilast

näevad välja otsekui kloonimismasinast välja tulnud. Selline oleks situatsioon siis, kui Eesti

koolides oleks koolivorm kohustuslik.

või teemasse sissejuhatav

Eelmisel aastal korraldatud küsitlusele vastas kolmveerand meie kooli õpilastest, et nad

ei tahaks mitte mingisugusel juhul koolivormi kanda. Sellegipoolest arutab kooli

direktsioon koolivormi kohustuslikuks muutmist.

2. Sinu kõige tugevam argument, millele oled juba sissejuhatuses vihjanud

10

3. Sinu tugevuselt kolmas argument (teise jätame lõppu, et mitte lõpetada kõige

nõrgemaga)

4. Kõige tugevam vastuargument sellele teemale ja vastuargumendi ümberlüke

5. Sinu tugevuselt teine argument

6. Kokkuvõte. Võta oma argumendid kokku, too veel mõni mõjus näide, kuid ära

juttu päris üle korda! Kui alustasid catcheriga, võid sellega ka loo kokku tõmmata.

NB!

Iga mõtte jaoks eraldi lõik

Tegemist on küll sinu arvamusega, aga kasuta selle toetuseks ka fakte (küsitlused,

intervjuud, arvutused)

Kirjutava meedia arvamuse vorme: juhtkiri, repliik, arvamuslugu, kolumn,

arvamusintervjuu, karikatuur, (eksperdi) kommentaar, debatt, arvustus.

Kes kirjutab arvamust? Avaliku elu tegelased, eksperdid, ajakirjanikud ja TAVALISED

INIMESED.

Arvamus Uudis

Põhineb autori seisukohtadel Põhineb faktidel ja allika väidetel

Tuleb sageli uudiste vastukajana Võib allikate näol sisaldada arvamuslikke

elemente

Aktuaalne teema ja/või uus nüanss teemas Aktuaalne teema ja/või uus nüanss teemas

Kirjutamine ei eelda meediapädevust Kirjutamine eeldab teatavat

meediapädevust

Võib olla poliitiliselt motiveeritud Ei tohiks olla poliitiliselt motiveeritud

Autor vastutab oma väidete eest Väljaanne vastutab kirjutatu eest (v.a

allika öeldu)

Ei pruugi järgida kirjutamisreegleid Järgib teatud kirjutamisreegleid

Teatavatel juhtudel anonüümne Teatavatel juhtudel anonüümne

11

Olemuslugu Üks žanr, mitu võimalust

Olemuslugu on reportaaž , probleemlugu, reisikiri, portreelugu, intervjuu või...

Olemuslugu räägib:

inimestest (kes nad on, millega tegelevad)

sündmustest (miks ja kuidas täpsemalt on need juhtunud)

maailmas ja meie ümber toimuvast (kirjeldus, selgitamine, analüüs)

Idee

Ideid olemuslugude kirjutamiseks võib leida igalt poolt. Vaata ringi ja räägi inimestega,

loe, surfa netis, vaatle inimesi, nende harjumusi ja tegemisi. Kirjuta enda kogemusest.

Teema valik ja info kogumine

Küsi endalt, miks see tema on kirjutamist väärt, kas see üldse huvitab kedagi?

Mõtle, kuidas oleks seda kõige parem üles kirjutada, et teistel oleks põnev

lugeda. Uuri kõik eelnevalt välja, mis selle teema kohta võimalik.

Küsi intervjueeritavatelt oluliste ja lihtsalt huvitavate asjade kohta, nende

arvamust sellest. Kontrolli üle kõik faktid: nimed, vanus, klass, ametinimetused.

Pane kirja oluline info, märka lahedaid detaile, inimeste meeleolu, käitumist, ütlemisi.

Kirjutamine ja sissejuhatus

Olemusloo puhul on kõige olulisem lugeja loosse kaasa haarata, et tal oleks

põnev ja huvitav seda lugeda. Olemuslugu lugedes peab inimene tundma, et ta

on ise seal kohal.

Köida lugeja tähelepanu! Alusta värvika kirjeldusega, laheda tsitaadi või dialoogiga,

huvitava küsimuse või konfliktiga. Põhiline, et lugeja mõtleks: “Vahi värki!”

Olemuslugu ise

Kasuta tsitaate ja tegelaste jutustusi.

Kui saad, kirjuta olevikus.

Võid anda hinnanguid, tegelasi iseloomustada ja

kirjeldada. Kirjuta, mis meeleolus inimesed olid, kuidas

nad käitusid. Anna lugejale aimu, milline oli keskkond,

koht, ilm.

Kirjelda huvitavaid detaile.

Tee lühikesed lõigud – ühes lõigus mõni lause.

Ära kasuta kogu olemasolevat infot, lugu võib hakata lohisema.

Kirjuta nii, et sul oleks endal lõbus ja huvitav seda teha ning lõpuks

lugeda.

Lõpp peab olema lööv, et lugu jääks templina mällu.

Intervjueerimine

12

Üks loll jõuab rohkem küsida...

Intervjuu on kas info hankimise viis või ajakirjanduslik žanr. Kui intervjuud kasutada

žanrina, siis tuleb meeles pidada, et kõiki esitatud küsimusi ei ole mõtet sisse panna, vaid

tuleb teha väga karm valik ja teinekord ka küsimuste järjekorda muuta.

Intervjuu tüübid

Ekspertintervjuu: vastaja on eksperdi rollis, intervjueerija on uudishimulik. Ta ei peagi

asjast väga täpselt kõike teadma, intervjuu eesmärgiks ongi täpsemalt aru saada.

Probleemintervjuu: skandaalid, vastavad osalejad, seisukohad vastanduvad. Milline on

hetkeolukord? Probleemi põhjused? Võimalikud lahendused?

Portreeintervjuu: kuulsa/erilise/huvitava inimese huvid, elustiil, hoiakud jne. Intervjuu

eesmärk on panna intervjueeritav rääkima huvitavatest seikadest oma elus.

Uudisintervjuu: küsimused on päevakajalise sündmuse kohta. Väga konkreetne ja jääb

rangelt teema piiresse.

Tänavaküsitlus ehk vox-pop: küsitletakse tänaval suvalisi inimesi. Küsimus peab olema

lahtine!

Suurem töö tuleb ära teha ENNE intervjuu toimumist. Kuidas?

Eduka intervjuu esimene eeldus on see, et ajakirjanik on jätnud endast hea esmamulje. Alati

tuleb ennast tutvustada (nimi, väljaanne, organisatsioon) ja selgitada allikale, missugusel

eesmärgil vestlus toimub.

Tuleb teha taustauuringut nii palju kui võimalik ja selgitada välja, mis värk on. Inimesed

on palju sõbralikumad, kui neile tundub, et sa ka asjast midagi jagad. Taustainfo

otsimisel on abiks näiteks Google, aga ka Facebook ja muud sotsiaalmeediakanalid. Äkki

juba tead kedagi, kes teemast midagi jagab? Räägi temaga!

Mõtle enda jaoks selgeks, mis on intervjuu eesmärk ja kuidas sa kavatsed saadud infot

kasutada. Kas tahad kirjutada uudist või pikemat persoonilugu? Või otsid hoopis

taustainfot arvamuse kirjutamiseks?

Pane kirja hunnik küsimusi. Esimese hooga pane kohe kõik kirja, mis vähegi pähe tuleb,

pärast saab osa asju maha tõmmata. Sealjuures ära unusta, miks sa seda intervjuud teha

tahad.

Kui esimese ropsuga on suur hunnik küsimusi kirjas, on mõistlik neid natuke

korrastada erinevate teemade ja küsimuste tähtsuse järgi.

Küsimustega paberit ei pea teinekord intervjuu ajal isegi taskust välja võtma, vaid

oluline on see, et oled asjad enda jaoks korralikult läbi mõelnud.

Kõige olulisem – ära karda helistada! Alguses on see kindlasti raskem, aga ajapikku

muutub juba lihtsamaks. Pigem võta julgus kokku ja püüa oma hea mõte teoks teha. Ära

loobu eos geniaalsest ideest seetõttu, et on kartus toru kätte võtta.

13

Kuidas küsimusi teha ja küsida?

Küsimused on kas lahtised või kinnised.

Kinnised ehk kas-küsimused: Kas sa magasid täna hästi?

Selliseid küsimusi on mõistlik küsida, kui sul on vaja konkreetset jah/ei vastust.

Või ka siis, kui on vaja kedagi rünnata. Hr direktor, kas te varastasite kooli raha?

Kui on vaja, et inimene heietaks, siis ära selliseid küsimusi

küsi. Kindlasti ära küsi selliseid küsimusi esimesena.

Avatud: Kuidas sa täna magasid?

Paneb inimesed rääkima, kuna nad ei saa vastata sellisele küsimusele ainult kas jah

või ei.

Sobivad hästi esimesteks küsimusteks ja kontakti loomiseks

Kuidas intervjuu ajal käituda?

Oluline on õhustik – ole sõbralik, ära vaidle, kui see ei ole vajalik.

Alusta lihtsamate küsimustega, teravamad ja kinnised küsimused jäta

lõppu

Küsi otse, ära keeruta

Ära karda, et mõni küsimus on rumal. Küsija suu pihta ju ei lööda. Samas, kui rumal

küsimus on tingitud kodutöö tegematajätmisest, võid endast täiesti põhjendatult rumala

inimese mulje jätta ning see on siis juba sinu viga.

Ära küsi asju, mis on kõigile ilmselged. See on ainult intervjueeritava aja

raiskamine. Hoia meeles oma eesmärki ja teemat.

Ära häbene lasta intervjueeritaval oma mõtet korrata, kui sa kohe aru ei saanud.

Esita ainult üks küsimus korraga! See on VÄGA oluline, sest kui sa küsid näiteks kolm

küsimust korraga, vastab intervjueeritav tõenäoliselt vaid viimasele küsimusele ning

esimesed kaks jäävadki vastuseta.

Oska kuulata – vastusest tuleb uus küsimus. Tunne inimese jutu vastu huvi. Ja isegi kui

see ei huvita sind, siis jäta selline mulje. Ole aktiivne kuulaja.

Ära võta pooli. Jää võimalikult erapooletuks ning ära hakka intervjueeritavat millegi

pärast kiitma või laitma.

Ära anna oma rolli käest – juhid sina, mitte

tema. Kui sa kasutad diktofoni, tee alati ka

märkmeid

Alati tuleb olla intervjueeritava vastu viisakas ja teda lõpuks tänada

Ajakirjanduseetika

Kuidas kirjutada nii, et keegi haiget ei saaks?

14

Allikale tuleb enne vestlust selgeks teha, et tema poolt öeldud infot kasutatakse

ajakirjanduses.

Alati tuleb sõna anda kõikidele osapooltele

Hoia lahus fakt ja kommentaar

Väldi alusetuid süüdistusi ja kontrolli info paikapidavust

Hoidu plagiaadist (teiste tööde avaldamisest) oma nime all

Ei tohi välja mõelda tegelasi, sündmusi, isikuid jms

Fotomontaaži või lavastatud pildi puhul peab olema selgelt märgitud, et see on

montaaž või lavastus.

Hoidu kannatanute fotode ja nimede avaldamisest.

Tee vahet süüdistatavate ja süüdimõistetute vahel

Tee vahet avaliku elu tegelase ja lihtinimese vahel

Väldi anonüümseid allikaid

Allikakaitse. Ajakirjanik peab rangelt kinni informatsiooniallikale antud lubadustest

ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita.

Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad

seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema

usaldusväärsust.

Eksimise korral tuleb avaldada vigade parandus

Väldi huvide konflikti

Reklaam ja ajakirjanduslik tekst peavad olema eristatavad

NMK M

Ajakirjanduseetika 2

15

Probleeme

1. Mida teha, kui kooli kritiseeriv õpilane tahab koolilehes anonüümseks jääda (ta

ei kirjuta omakriitilisele artiklile nime alla)?

2. Kuulsid koolidirektori uksest möödudes, et teie kool tahetakse kinni panna.

Mida selle infoga peale hakkad ja kas kirjutaksid sellest koolilehes?

3. Kas kirjutaksid koolilehes HI-viirusega õpilasest või õpetajast, kes õpib/töötab

sinu koolis?

4. Kuidas käituda kuulujuttudega, nö avalike saladustega, mida kõik teavad?

Näiteks, et teie kooli direktoril on probleeme alkoholiga.

5. Kuidas avaldada fotosid, milles on mingit objekti või konteksti tehislikult

moonutatud?

6. Kui palju puutub õpetajate ja õpilaste kooliväline elu koolilehte?

7. Kuidas käituda fotodega, mis on internetist tõmmatud või raamatust skännitud?

Või kas avaldaksid jutukese, mis pärineb internetist, mõnest ajakirjast või

raamatust?

8. Kas koolileht peaks muretsema selle pärast, milline mulje jääb lehelugejale

koolist?

9. Millistel tingimustel avaldaksite suure posteri koolidirektorist saunas, õllepudel

käes?

10. Pead tegema koolilehte arvustuse uuest mängufilmist. Kino on nõus sulle

kinopileti välja tegema ning pärast filmi vaatamist kingib sulle veel filmi CD-

plaadi ja T-särgi. Mida teed?

11. Kas kirjutaksid koolilehes, et teie kooli 9. klassi õpilane on rase?

12. Kas kooliteatris näitlev õpilane tohiks koolilehes kirjutada kooliteatrist?

13. Õpetaja on lubanud anda intervjuu ainult juhul, kui ta saab loo pärast üle

vaadata. Keegi teie toimetuse liikmetest lubab, et näitab intervjuu ette, kuid

lugu ilmub ilma et õpetaja seda näinud oleks. Järgmisel päeval tuleb õpetaja

pahandama. Mida teha?

14. Tahad teha intervjuu narkomaaniga, kuid sa ei tunne ühtegi. Mõtled vastused

ise välja, sest seda on võimalik ette arvata, mida narkomaan vastab.

15. Ühte teie kooli poissi süüdistatakse mõrvale kaasa aitamises. Kas kirjutaksid

sellest koolilehes?

Kuidas leida teemasid?

16

Kui peas ulub vaid tuul...

Käi ringi, silmad lahti! Pane tähele, mida teised räägivad.

Oluline on omada allikate võrku. Igas klassis ja isegi kooli huviringides peaks olema

vähemalt üks infoallikas.

Vahenda lastele õpetajate ja juhtkonna uudiseid, jaga kooli ametlikku informatsiooni.

Selleks on hea, kui sul on kooli juhtkonnas oma kontaktõpetaja.

Soovita teha lehe postkast ja e-posti aadress, et teada saada, millest lugejad lugeda

tahavad. Postkasti olemasolu tuleb reklaamida.

Korraldage ajurünnakuid, kus pannakse kirja kõik, mis pähe tuleb ja midagi ei kritiseerita.

Joonista teemapuu.

Koolilehes võivad olla peale kooliuudiste ka kajastatud ka üldhuvitavad teemad.

Ära unusta lisalugusid.

Ole kursis muu meedia teemadega, loe lehti, ajakirju, surfa internetis. Millest kirjutavad

teised koolilehed? Millest on kirjutanud vanad koolilehed? Mida suur meedia

kooliprobleemidest kirjutab?

Küsitlused päevakajalistel teemadel – alati lisada, palju inimesi sai küsitletud ja

arvutada protsendid. Küsitlusel on mõtet ainult siis, kui selle ümber saab ehitada

suurema loo, kas siis uudise või näiteks arvamuse.

Otsi huvitavaid tüüpe, soovita lahedaid vilistlasi.

Eksperimendid, reportaažid – mõlemad peavad midagi näitama ja tõestama, olema

hästi kirjutatud ja olulisel teemal.

Kuidas toimetuses leht kokku saab?

17

Tavapärane tööprotseduur on nii, et reporterid koguvad materjali ehk otsivad uudiste

teemasid – „kaevamise“ osa.

Seejärel esitavad nad need toimetuse koosolekul – „mina kirjutan täna sellest“ osa.

Seejärel arutatakse konkreetse toimetuse, näiteks uudiste või arvamustoimetuse siseselt läbi,

millised uudisteemad on uudisväärtuslikemad ja kirjutamiseks sobivad – „parimate uudiste

sõelumise“ osa.

Seejärel peavad toimetuste juhid peatoimetajaga koosolekul nõu, et milline võiks olla

järgmine lehenumber tervikuna – „tasakaalus ja vaheldusrikka lehe“ osa. Iga lehenumbri

puhul tuleb üle vaadata, et seal oleks nii kõvasid kui pehmeid uudiseid, erinevaid

arvamuslugusid, põnevaid olemuslugusid, võrdselt mehi ja naisi lugudes ja piltidel –

ühesõnaga oleks kõike parasjagu ja miski konkreetselt ei domineeriks. Välja arvatud esikülje

uudis. See peab tõusma kõigest muust oma uudisväärtuse ja hea stiili ning visuaalse

materjaliga tublisti esile.

Samal ajal koguvad reporterid allikatelt lugude materjali ja kirjutavad ehk teevad

„reporteritöö“ osa.

Seejärel on aeg planeerida leht mahuliselt – „maketi“ osa. Iga lugu joonistatakse

ajaleheformaadis paberil omale kohale, planeeritakse ära ruum pildile või graafikale,

tekstiosale, pealkirjadele ja kõigele muule, mis lehe juurde kuulub.

Kui lood on valmis saanud, tuleb „toimetajate etteaste“ osa. Tekstitoimetajad peavad läbi

lugema kõik lood, kontrollima neis olevaid fakte, keeletoimetajad loevad teksti üle ja

parandavad nii stilistilisi kui grammatikavigu. Küljetoimetajad hoolitsevad selle eest, et lood

jõuaksid küljenduses õigel ajal õigele kohale ja mahuksid sinna ka ära.

Ning siis tuleb „küljenduse etteaste ja trükkimise“ osa.

NMK Meedialaager

© Noorte Meediaklubi

Kujundus

Ehk lehe nägu

18

Põhireeglid

Aita lugejat. Kujundaja ei tohiks oma oskusi või ägedate fontide hulka näidata, vaid

võiks proovida kogu aeg lehte lugeja jaoks mugavamaks muuta. Sinust sõltub tegelikult

rohkem kui paljudest ajakirjanikest või mõnikord isegi peatoimetajast

Ole praktiline. Igal pealkirjal, fotol, graafikul ja joonel peab olema oma eesmärk. Kui

sõnumit saab edasi anda ka ilma selle roosa varjuta pealkirja all ja kujunduse üldpilt

sellest koledamaks ei muutu, kaota roosa vari

Kuidas lehekülge ja lõpuks ka kogu lehte üles ehitada?

Loo fookus (ainult üks!), fotod ja kastid paiguta enne, seejärel tekst

kastidesse

Varieeri. Kasuta nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid plokke.

Tööta võimalusel alati peatoimetajaga kõrvuti. Temaga saad kokku leppida teksti

lühendamise ja pealkirjade küsimused. Samuti on kaks pead mõnikord isegi kaks pead.

Väikesed ja olulised asjad, mis päästavad päeva:

Trükk – ükskõik mis programmis kujundate, ükskõik kus ja millega te lehe lõpuks

trükite, alati salvestage valmis leht PDF formaati ja saatke see trükki.

Fotod – võimalusel lase fotograafil teha ühest sündmusest vähemalt 5 pilti. Kui kujundad

mustvalget lehte tee foto juba enne mustvalgeks, siis näed kontrastsust ja heledust sättida.

Kui teed värvilist lehte, siis sellegipoolest alati auto balance ja auto contrast. Ära karda

fotosid lõigata!

Värvid – avasta kõik halli värvi toonid ja varjundid. Musta teksti taha saad edukalt panna

kuni 10% musta, et seda esile tõsta (näiteks infokast).

Fondid – Ühes ajalehes ei tohiks kasutada üle 3-4 erineva fondi, siis muutub stiil juba

ebaühtlaseks. Lollikindel skeem: pealkirjad seriifideta (sans serif) fondis ja tekst

seriifis (serif). Ükskõik mis skeem: alati peavad pealkirjad ja tekstid ja

vahepealkirjad üksteisest selgelt eristuma!

Ruumipuudus – Proovi mõistlikkuse piirides vähendada tähevahet. Alla -25 ei tohi,

siis muutub tekst täiesti loetamatuks. Kui ikka abi pole, tiri fotosid väiksemaks ja kui

ka see ei aita, palu toimetajal lugu lühendada (alati anna talle ka üleliigsete lausete või

tähemärkide arv!)

Ruumi jääb üle – Kasuta väljavõtteid artiklist, graafikuid, väikeseid infonuppe ja viiteid

jne

19

Mida teha siis, kui loo juurde ei saa mitte kuidagi illustreerivat materjali?

Küsige reporterilt – mida tema näeks oma loo juures pildina?

Kui tema ka ei nuputa midagi välja, kaaluge, kas loole annab kõrvale lavastada mingi

pildi?

Kui tegu on näiteks persoonilooga, siis tuleb minna ja teha sellest inimesest

pilt – persoonilugu ei saa kunagi ilma pildita olla.

Üldiselt ei saa pildita olla ka pikemad n-ö aknalood ja jutustavad

lood. Kui tarvis, joonistage ise pilt.

Kui ise joonistada ei oska, kaaluge, kas annab loo avaldada siiski ilma pildita,

näiteks kõrvalveerus, kus ilmtingimata ei pea pilti olema.

20

Laagri tagasisideleht

Palun anna see korraldajate kätte pärast laagri lõppu

Grupijuhid

Kes olid sinu grupi juhendajad? Hinne (5-pallisüsteemis)

........................................................................................ ..............

........................................................................................ ..............

........................................................................................ ..............

Miks nad olid eriti ägedad ja mida nad tegid hästi?

....................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................

Mida nad oleksid võinud paremini teha?

....................................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................................

Loengud

Hinda loenguid eraldi ja kirjuta, millest oleks võinud rohkem rääkida, mis jäi arusaamatuks, millest räägiti hästi

jne.

Hinne Kommentaar

...................................... ................... ..............................................................................

...................................... ................... ..............................................................................

...................................... ................... ............................................................. .................

...................................... ................... ..............................................................................

Toimetuse töö

Kui hästi/halvasti oli toimetuse töö organiseeritud?

....................................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................................

Mida arvad ajalehest?

..................................................................................................................................................... ...............................

...................................................................................................................................................................................

Laager üldse

Mis jäi laagrist kõige enam meelde?

....................................................................................................................................................................................

Miks võiks järgmises laagris olemata olla?

....................................................................................................................................................................................

Mida võiks laagris veel teha?

.......................................................................................................................................................................... ........

Kuidas kuulsid laagrist?