elupaigad ja nende kaitse

Elupaigad ja nende kaitse

Sirje ja Georg Aher

08 - 09. 01. 2009

ELUKESKKONNAD

ELUKESKKONNAD

• ÕHK• VESI • MAISMAA• ORGANISM

Õhu tähtsus organismidele

• Õhk on vajalik organismidele hingamiseks.• Hingamise käigus saab organism õhust

hapniku ning eritab õhku süsihappegaasi.• Õhus sisalduv hapnik lahustub vees

võimaldades hingamist ka veeloomadel• Õhu kaudu levib heli võimaldades

kommunikatsiooni

Õhu tähtsus organismidele

• Tänu õhu tihedusele saavad loomad lennata (lendavad putukad, linnud, imetajad, kalad jne)

• Õhu liikumine võimaldab paljude taimede õietolmu levimist (tuultolmlejad)

• Õhu liikumine võimaldab taimedel levitada seemneid

• Õhu kaudu levivad taimed, seened bakterid, viirused

Kohastumised õhus liikumiseks

SuledÕõnsad luud,Kopsud õhukottidegaTugevad rinnalihasedIntensiivne ainevahetus

LINNUD

Kohastumised õhus liikumiseks

IMETAJAD

Esi- ja tagajäsemete vahel, keha külgedel lennunahk, mis võimaldab planeerida

Kohastumised õhus liikumiseks

IMETAJAD

Käsitiivalistel on välja arenenud tiivad ning osadel liikidel saagi püüdmiseks ka kajalokatsioon

Kohastumised õhus liikumiseks

• Liuglemist kasutavad liikumisviisina veel:• Maod• Sisalikud• Konnad• Kalad

Kohastumised õhus liikumiseks

Putukatel on lendamiseks välja kujunenud väga erinevat tüüpi tiivad. Tiibu on 1-2 paari.

Kohastumised õhus liikumiseks

Mõningatel mardikate liikidel on kattetiivad lennu ajal seljal kokku pandud. Enamik mardikate liikidest kasutab lennul avatud kattetiibu.

Kohastumised eluks õhus

Mis lind on pildil?Millised on piiritajate kohastumised eluks õhus?Millistel teistel lindudel on samalaadsed kohastumised?

PÄEVASURU Macroglossum stellatarum

Toitumine õhus

Kohastumised eluks vees

• Enamasti voolujooneline keha• Lõpused või suure mahtuvusega kopsud• Imetajatel lihastes müoglobiini esinemine• Efektiivne soojusvahetuse süsteem• Kaladel, kes elavad püsivalt väga külmades

vetes “antifriis- valkude” olemasolu veres, • Imetajatel tihti paks nahaalune rasvakiht

LÕHE

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Atlantischer_Lachs.jpg

Kalade soomused

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/RhodeusSericeusScales.JPG

Lõpused

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Branchies.png

Hallhüljes

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/86/Grey_seals_rhossili_2.jpg

Kohastumised eluks maismaal

• Millised võiksid olla kohastumised eluks maismaal?

• Miks me ei saa rääkida üldistest kohastumistest maismaal?

• Miks me peame rääkima kohastumistest teatud koosluste või maastikutüüpidega?

• Tooge näiteid kohastumiste kohta erinevates elukooslustes.

Elupaiga mõiste

• Elupaik tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb.

• Eestis on tähtsamateks elupaikadeks metsad, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud sõna elupaik ja botaanikas kasvukohatüüp.

• Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon".

• http://et.wikipedia.org/wiki/Elupaik

Biotoop

• Praktilises looduskaitses kasutatakse elukeskkonna kohta biotoobi mõistet - tähenduses, mis hõlmab abiootilisi tingimusi (mullastik, veerežiim, mikrokliima) koos seal kasvavate taimekooslustega ning elunevate loomadega.

– http://www.envir.ee/loodus/9page.html

Biotoop

Biotoop on sel juhul loomakoosluse elupaigaks ning taimekoosluse kasvukohaks, biotoopi asustab teatav elukooslus (biotsönoos). Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju. http://www.envir.ee/loodus/9page.html

Ökosüsteem

1. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, millestoitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kauduseostunud organismid koos keskkonnatingimustekompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku(üldine mõiste).

2. Ökosüsteem on biosfääri elementaarosa, millesüks biotsönoos koos sellele omase biotoobigamoodustab mingil piiritletaval alal aineringekaudu reguleeruva süsteemi.

– Terminit "ökosüsteem" kasutas esmakordselt inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal.

Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine

• Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti:• 1. organismid e. biootiline osa• 2. eluta osa e. abiootilised faktorid• Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi • nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada:• 1. mulda;• 2. veerežiimi;• 3. mineraaltoitumise režiimi;• 4. (meso)kliimat

Lihtsa ökosüsteemi mudelSoojusena hajuv energia

Soojusena hajuv

energia

Produtsentide poolt omastamata energia

Ökosüsteemi komponendid

Eluta keskkond

Taimed Taim-toidulised loomad

Kiskjad, parasiidid

Lagundajad

Toitumissuhete osalised

Funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

Ökosüsteemi ehitusÖKOSÜSTEEM

ELUTA KOMPONENT

ÖKOTOOP

ELUS KOMPONENT

ELUKOOSLUS

ELUKESKKOND JA SELLEST TULENEVAD

MÕJUD

ERI LIIKIDE POPULATSI-

OONID

ISEREGULATSIOON POPULATSIOONIS

Populatsiooni arvukus

Toidu hulk

Sündimus

Konkurents

SuremusParasiididHaigused

Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid

Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib

kasutada järgmisi jaotusi:

1. produtsendid e. tootjad;

2. konsumendid e. tarbijad;

3. redutsendid e. lagundajad.

A. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest

orgaanilise aine tootjad (taimed);

B. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad

Produtsendid

• Produtsendid on enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet – suhkruid.

6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2

• Kemobakterid on võimelised tootma anorgaanilistest ainetest orgaanilist tänu keemiliste sidemete energiale ja ei vaja selleks päikese energiat

Konsumendid

• Konsumendid – valmis orgaanilise aine tarbijad.• Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik

konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale:

1. Esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest.

Konsumendid

2. Teisesed konsumendid, lihasööjad – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid:

esimese astme kiskja – fütofaagi sööja

teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja

kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja

tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus.

Veel mõisteid

Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad.

Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks.

Parasiidid

Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid – nugilised,

organismid, kes elavad teistes organismides

(endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid

Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul

tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma

(sooleussid);

Parasiidid

• fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas).

• Kõrgeltarenenud parasiitide hulka kuuluvad ka seened, bakterid ja teised mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel.

• Praktiliselt igas suures organismide grupis,

kaasaarvatud imetajad (nahkhiired vampiiride perekonnast), on kasvõi mõni liik parasiite.

Ökosüsteemide jaotamine

Eristatakse:

1. Mikroökosüsteemid (näit. kõdunev puutüvi);

2. Mesoökosüsteemid (mets, järv);

3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean);

4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär)

Peamised ökosüsteemid ja bioomid

1. Maapealsed bioomid• tundra• boreaalsed okasmetsad (taiga)• parasvöötme lehtmetsad• stepp (rohtlad)• savann (puisrohtlad)• pooligihaljad troopilised metsad• igihaljad troopilised vihmametsad• kõrbed

Peamised ökosüsteemid ja bioomid

2. Magevee-ökosüsteemid• seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.)• vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.)• sood3. Mere-ökosüsteemid• avaookean• rannikuveed• kalarikkad tsoonid (korallrifid jms)• lahed, jõgede deltad jne

Eesti kooslused

Eesti kooslused on :• Metsade ökosüsteemid• Niitude ökosüsteemid• Soode ökosüsteemid• Seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.)• Vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.)• Mereökosüsteemid s.h rannikuveed

Ökosüsteemide mitmekesisus

• Ökosüsteemid hõlmavad kõikide liikide kooslusi, nendega seotud bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi protsesse ning kõikide nende koostisosade vastasmõjusid.

• Ökosüsteem võib olla nii MAA, kui ka järv, mets või niit. Igal ökosüsteemil on oma iseloomulikud tunnused ja talle ainuomane organismide kogum.

Ökosüsteemide mitmekesisus

Mets ja järv on väga erinevad ökosüsteemid

Metsad

• Metsad on maismaa-elupaikade seas erilised selle poolest, et neil on olemas märkimisväärne kõrgusmõõde. See suurendab nende ökoloogilist mitmekesisust, annab liikide käsutusse rohkem ruumi ja avamaamaastikest erineva elupaikade valiku

Mis on mets?

Eesti Metsaseaduses defineeritakse metsa kui metsamajanduse objekti järgmiselt: Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

3. seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;

4. seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.

Mis on mets?

Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Metsatüüpe on erinevaid.

Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad.

Loodusmets

• Venemaal tähendab see metsa mida pole kunagi raiutud.

• Rootsis ja Norras on see mets, mis on inimtegevusest sajandeid puutumata ja põhilise puuliigi vanus on väga kõrge,puud on erivanuselised ja metsas on suures koguses erinevas kõdunemisastmes puitu

Loodusmets

• Nähtava inimmõjuta ja küpse loodusmetsa tähenduses kasutatakse ka mõistet põlismets.

Metsade kujunemine

• Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest. Paljud praegused metsad on inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus –- alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega.

•

Metsade liigitamine

Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm).

Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas.

Eesti metstüübid

• Arumetsad jagunevad loo-, nõmme-,

palu-, laane-, salu ja rabastuvad metsad

Soometsade hulka kuuluvad sambla-, rohu- ja kõdusoometsad

Metsakasvukohatüübid

• Metsakasvukohatüüpide puhul kasutatakse arumetsade puhul mõnele kasvukohatüübile iseloomuliku alustaimestiku taime nimetust

(pohla, karusamblasambla, jänesekapsa jne)• Soometsade puhul kasutatakse tuntumate

sootüüpide nimetusi (raba-, lodumetsad)

Metsakasvukohatüübid

• Eestis on kõige rohkem palumetsi kasvukohatüüpidest olulisimad on pohla ja mustikapalumetsad

• Levinud on ka laanemetsad (laanekuusikud) ja nõmmemetsad.

• Harvemad on Eestis loo- ja salumetsad

Soo ja märgala

• Termin märgala (wetland) on pärit Põhja-Ameerikast, kuid võeti õige kiiresti omaks kõikjal inglise keele leviku alal. 1971. aastal vastu võetud Ramsari konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks defineerib märgalaks rannikusoo (marsh), igasuguse turbasoo (peatland) või veeala – nii loodusliku kui ka tehisliku, nii püsiva kui ka ajutise, seisva, voolava, mageda, soolaka või soolase veega, kaasa arvatud merevesi, mille sügavus mõõnaajal ei ületa kuut meetrit. Eestis seega siis kõik sood, soostunud alad, luhad, jõed, järved ja rannikumeri.

Kui palju soid on?

• Maailmas arvestatakse märgalade pindalaks ligikaudu 6,5 miljonit km2 ehk ligikaudu 5% maismaast.

• Sood hõlmavad nendest ligi poole – 3,4 mln. km2, luhad 0,8, rannikusood 0,6 mln. km2 ja riisipõllud 1,3 mln. km2

Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta

1.On paljude taime- ja loomaliikide kasvukoht või elupaik, on sood olulised bioloogilise mitmekesisuse tagajatena.Ka Eestis kasvavast ligi 1200 soontaimeliigist võime soodes kohata 280 kuni 376 liiki. (H. Trassi ja M. Kase andmed 1982,1986. aastast) Looduslikke, inimtegevusest otseselt mõjustamata kooslusi leiame Eestis just soodest. Ürgmetsa killukesed paiknevad enamasti soosaartel.

Kui palju on Eestis metsa?

2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad.Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad.

TOITUMISSUHTED• TOIDUAHELAD JA –VÕRGUSTIKUD

NÄITAVAD KVALITATIIVSELT, MILLISED TOITUMISSUHTED ON ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS

• ÖKOLOOGILISED PÜRAMIIDID NÄITAVAD ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS KVANTITATIIVSELT TOITUMISSUHTEID

Ökoloogiline püramiidÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOOSNEB TROOFILISTEST EHK TOITUMISTASEMETEST

Ökoloogiline püramiid

ÖKOLOOGILISI PÜRAMIIDE ON KOLME TÜÜPI: ARVUDE PÜRAMIIDID

BIOMASSI PÜRAMIIDID

ENERGIA PÜRAMIIDID

Ökoloogiline püramiid

• ARVUDE PÜRAMIID VÕRDLEB ORGANISMIDE ARVU IGAL TOITUMIS - TASEMEL ANTUD ÖKOSÜSTEEMI KINDLAL PINDALAL

• TAIMI 1000• ROHUSÖÖJAID 100• KISKJAID 10• II TASEME KISKJAID 1

Ökoloogiline püramiid

Ökoloogiline püramiid

• ENERGIAPÜRAMIIDID NÄITAVAD, KUI PALJU ENERGIAT LÄBIB IGA TROOFILIST TASET AJAÜHIKUS.

• ENERGIAPÜRAMIIDIDELT SAAB NÄHA, MILLISE EFEKTIIVSUSEGA MUUDETAKSE TAIMEDE POOLT SEOTUD ENERGIAT JÄRGMISTEL TASEMETEL.

• ENERGIA ÜLEKANDE EFEKTIIVSUS ÜHELT TASEMELT TEISELE ON KESKMISELT 10%.

Ökoloogiline püramiid

• KISKJAD ON EFEKTIIVSEMAD TOIDUGA SAADUD ENERGIA KASUTAJAD KUI TAIMTOIDULISED LOOMAD (TAIMED SISALDAVAD ROHKESTI MITTESEEDUVAT MATERJALI)

• KÕIGUSOOJASED KASUTAVAD VÄHEM ENERGIAT KUI PÜSISOOJASED, SEST NAD EI KULUTA ENERGIAT PÜSIVA KEHATEMPERATUURI HOIDMISEKS

• VÄIKESTEL LINDUDEL JA IMETAJATEL ON SUHTELISELT SUUREM ENERGIATARVE, KUNA NEIL ON SUHTELISELT SUUREM KEHAPINDALA JA KA SUUREM SOOJUSKADU

Ökoloogiline püramiid

Ökoloogiline püramiid

Tippkiskjad Eesti faunas : hunt, ilves,karu, kotkad,

Elupaikade ja kasvukohtade kaitseRangeimaks rahvusvaheliseks kohustuseks, mille Eesti riik oma loodusväärtuste kaitseks on võtnud, on Euroopa Liidu direktiivide täitmine. Otseselt klassikalise looduskaitsegategelevad Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv) jaEuroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv).

Elupaikade ja kasvukohtade kaitse

Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nendeelupaikade kaitse kogu Euroopa Liidus.

Elupaikade ja kasvukohtade kaitse

Elupaikade direktiiv võeti vastu aastal 1992. Hõlmab ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime. Kaitse all on ka umbes 200 elupaigatüüpi. Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000, mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.

Peamised looduskaitse konventsioonid

millega Eesti on liitunud:

Ramsari konventsioon rahvusvaheliste märgalade kohta,eriti veelindude elupaikadena;Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nendeelupaikade kaitse kohta;Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsekonventsioon- HELCOM;

CITES ehk Washingtoni konventsioon looduslikuloomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ehk Rio deJaneiro konventsioon ja selle Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta.

KAITSEALAD

Eesti maismaast on kaitse all 17,9% (koos Peipsi ja Võrtsjärve kaitsealuse pinnaga 18,9%). Kõige suurem kaitsealusemaa osakaal on Läänemaal (ca 32%) ja kõige väiksem Põlvamaal (ca 9%).

ELUPAIGAD

Elupaikadest on protsentuaalselt kõige enam kaitse allrannikuelupaiku, soid, looduslikke rohumaid ja siseveekogusid. Rangeima kaitse all olevate elupaikade seas on enim soid.

Elupaikade kaitse

Looduskaitse seaduse alusel võetakse kaitse alla • kõik I kaitsekategooria liikide teadaolevad

elupaigad,• vähemalt 50% II kaitsekategooria liikide

teadaolevatest elupaikadest• vähemalt 10% III kaitsekategooria liikide

teadaolevatest elupaikadest. • Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi

säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava liigi kaitse korraldamiseks.