KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 7/2014 (131/577)

240 KAOTATUD ELU HILJEM: REPORTER ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE VASTUTEGEVUSES

ALEKSEI LOTMAN:

KELLELE LÜÜAKSE

HINGEKELLA?

Jõu kasutamise

reeglid

BTRi TEINE NOORUS KOSEL

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 7/2014

NR 7/2014 (131/577)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 7/2014 (131/577)

240 KAOTATUD ELU HILJEM: REPORTER ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE VASTUTEGEVUSES

ALEKSEI LOTMAN:

KELLELE LÜÜAKSE

HINGEKELLA?

Jõu kasutamise

reeglid

BTRi TEINE NOORUS KOSEL

12 Meile lüüakse hingekella. Kellest sõitub riigi

julgeolek?

14 Kui palumisest ei piisa. Jõu kasutamise alused

Kaitseliidu tegevuses

23 Elu pärast instruktorikursust: saab asja küll, kui külm

ära ei võta ja õpetada lastakse

25 Põhja kompanii dessantõppus Rohuneeme-Aegna-

Kräsuli-Rohuneeme 18. ja 19. juulil

27 Sügis on õppuste ja haiguste aeg

30 Lõõrid puhtaks ehk millesse tühjendada nina

33 Uusi ülesandeid riigikaitses. Mida sina sõja korral

tegema hakkad?

38 Suomenlinna on Põhjamaade Gibraltar

43 Hiidlased Pargases ehk kaitsevõime sõltub koostööst

45 240 kaotatud elu hiljem

48 Kübassaare retkel võitsid saarlased üksteiselt mõõtu

50 Veeblid võhmale jalgrattamatkal Narvast Jõgevale

53 Armee kaitsevestidest II

58 Kose meeste oma BTR

70 Filmitegemine on imelihtne

74 Taani lipp Saaremaal

79 Kirka looga staabihoone Pärnus

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

61 Välikokapraktika kasvatas meeskonnaks

67 Viiendat korda Sakala Seiklusel

68 Võrokesed püüdsid Võrtsjärvel kalamehe erialamärki

72 Tartu malev kutsus vene noored keelekümblema

38

30 61

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 7/2014

Jää rahulikuks ja kaitse kodu!1939. aastal taipas Briti informatsiooniministeerium, et midagi on vaja teha. Et tugevda-da brittide meelekindlust eelseisvateks keerulisteks aegadeks, kleebiti poodide akendele, bussidesse ja plankudele lihtsa disaini ja kuningas Georg VI krooni kujutisega plakateid. Ühel neist oli positiivne ja julgustav, teisel pisut ähvardavam sõnum.

Roheline plakat kinnitas, et võiduks on tarvis igaühe vaprust, rõõmsat meelt ja kindla-meelsust. Tumesinine plakat aga hoiatas: vabadus on ohus, kaitse seda kõigest väest! Nii ka oli. Suurbritannias oli sõjaajal vastupanuliikumises osalemine üsna tavaline asi.

Praegu on ka natuke nagu 1939. aasta. Tundub, et asjad libisevad käest ja tulevik näib raskesti ennustatav. Ja seda „vabadus on ohus“-sõnumit oleks ka justnagu kusagilt luge-nud. Aga nagu ütles plakat 75 aastat tagasi: võidule viivad meid kindel ja rõõmus meel (aga mitte muretsemine).

Kaitseliidus saabki igaüks anda oma osa, tehes seda rõõmsa ja kindla meelega ning kogu väest. Kes õpib välitingimustes süüa tegema, kes lihvib oma oskusi dessantõppusel, kes aga pühendab vaba aja noortele.

Tegelikult oli veel kolmaski plakat. Juhuks, kui Saksamaa peaks Suurbritanniasse tungima. Siis oleks kõikjal võinud näha punast plakatit kirjaga „Keep Calm and Carry on“ (jääge rahulikuks ja jätkake nagu enne). Aga seda, tänaseks disainimaailmas ikoonilist punast plakatit 20. sajandil vaja ei läinud, sest Saksa armee Inglismaale ei jõudnud.

Ole siis rahulik ja rõõmus — nii kaitsed kodu.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:29. september ja 8. detsember

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja:Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

10. september 1994. aastal läks Miinisadam mereväe kasutusse

13. september 1994. aastal loodi BALTBAT

17. september 1919. aastal algasid esimesed Eesti-Vene rahuläbirääkimised

1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Emajõe rindel

18. september 1917. aastal asutati Tallinnas Omakaitse

19. september 1995. aastal loodi kaitsejõudude väljaõppekeskus

20. september 1944. aastal peeti Avinurme lahing

21. september ülemaailmne rahupäev

1944. aastal peeti Porkuni lahing

22. september vastupanuvõitluse päev

1944. aastal langes Tallinn Punaarmee kätte

23. september 1944. aastal peeti Keila ja Harudevahe lahingud

25. september Kaitseliidu Harju maleva aastapäev (malev asutati 1917. aastal)

27. september Kaitseliidu Lääne maleva aastapäev (malev asutati 1917. aastal)

28. september 1919. aastal algas Loodearmee pealetung Petrogradile

1978. aastal langes viimane metsavend August Sabbe

1994. aastal võttis riigikogu vastu esimese sõjaaja riigikaitse seaduse

1. oktoober õhutõrjepataljoni aastapäev (pataljon asutati 1928. aastal)

4. oktoober õhuväe staabi aastapäev (staap asutati 1928. aastal)

5. oktoober 1944. aastal alustas Punaarmee Saaremaa vallutamist

8. oktoober 1944. aastal peeti Tehumardi lahing

10. oktoober 1919. aastal abistasid Eesti väed Riias Lätit Bermondt-Avalovi vastu

11. oktoober 1884. aastal sündis Julius Kuperjanov

12. oktoober 1992. aastal alustati Sisekaitseakadeemia Kaitsekolledžis ohvitseride väljaõpetamist

14. oktoober 1925. aastal ilmus Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! esimene number

15. oktoober 2001. aastal andsid Rootsi esindajad kaitseväele üle jalaväepataljoni varustuse

Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! aastapäev

16. oktoober 1919. aastal jõudsid Eesti väed Ingerimaal Krasnaja Gorka alla

19. oktoober 1939. aastal asusid Nõukogude väed baasidesse Eestis

20. oktoober Tartu maleva aastapäev (malev asutati 1917. aastal)

1996. aastal suundus esimene ESTCOY Liibanoni

Kalender

KA

ITS

EL

IIT

Tänavuse tänukivi said kaitseliitlasedEesti president Toomas Hendrik Ilves tunnustas Eesti iseseisvuse taastamise 23. aastapäeva vastuvõtul Kadriorus presidendi kantselei roosiaias Kaitseliitu kui üht peategelast meie riigi iseseisvuse taastamise loos. „Isamaaliste meeste vabatahtlikkusest taassündinud Kaitseliit on veerand sajandiga kasvanud mõttekaaslaste ühendusest tugevaks ja häs-tikorraldatud riigikaitseliseks organisatsiooniks. Eesti kodanike vaba tahe on aga jätkuvalt Kaitseliidu selgrooks. See on üheks heidutuseks võimalikule agressorile,“ ütles president Ilves, lisades, et „Kaitseliit on meie kõigi organisatsioon, riigikaitse on meie kõigi asi“. Riigipea rõhutas: “Mul on hea meel, et teie seas on palju kultuurirahvast — ajakirjanikest fi lmila-vastajateni, näitlejatest kirjanikeni.”

Iseseisvuse taastamise tänukivi võtsid riigipealt vastu kaitseliitlased Jaan Tätte ja Raivo E. Tamm. Tänukivi antakse Kaitseliidu ülemale pidulikult üle 31. augustil Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris. Seni on president Ilves andnud 1991. aasta sügisel Toompead kaitsnud rahnust lõigatud kivi tänuks ja tunnustuseks Tallinna teletorni kaitsja-tele augustiputši ajal, vabadusvõitleja Lagle Pare-kile ja üleskutse „Ükskord me võidame niikuinii!“ sõnastanud Heinz Valgule, iseseisvusmeelsele ülemnõukogule, toonasele ajakirjandusele, muin-suskaitseliikumisele ning isamaaliste laulude autoritele Jüri Leesmentile ja Alo Mattiisenile. R

EN

E R

IISA

LU

TAPA

MU

US

EU

M.E

EW

IKIP

ED

IA.O

RG

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

Võrumaa malev purustas jalgpallis kohaliku politseijaoskonnaUNO MINKAVõrumaa maleva teavituspealik

Kahe jõustruktuuri, Võru politseijaoskonna ja Kaitseliidu Võrumaa maleva meeskon-nad said juba viiendat korda ühel augustikuu reedel Väimela rohelisel jalgpallistaa-dionil kokku, et selgitada sõpruskohtumisel välja, kes on kangem, vastupidavam ja osavam. Kui eelmisel aastal, samuti augustikuus, võitsid kaitseliitlased skooriga 3:1, siis seekord olid nad kõvasti trenni teinud ja saavutasid tulemuseks 5:1.

Puurivahi olulises rollis oli Ahti Lind, kes näitas kõrget klassi ja laskis ainult ühe vastase palli väravasse. Kaitseliidu võitkonna kaptenil Gris Kallasel aga õnnestus pall vastase väravasse saada lausa kolm korda. Mäng oli väga põnev ja kaasakiskuv, mis sest, et see kulges rohkem vastase väljakupoolel.

Võru politseijuht Madis Sookarusk märkis pärast kaotust: „Järgmisel aastal kohtu-me kindlasti taas, eks me tee lõppenud mängust tõsised järeldused ja ürita võtta revanši.“

KA

ITS

EV

ÄG

I

UN

O M

INK

A

Kaitseliitlased said jõustruktuuride spordimängudelt individuaalmedaleid Tartus korraldati 22. ja 23. augustil neljandad jõustruktuuride spordimängud, millest võttis osa ligi 500 võistlejat ühe-teistkümnest organisatsioonist. Kaitseliit osales kõigil kolmeteistkümnel kavas olnud spordialal ja saavutas mitmeid auhinna-kohti. Võisteldi kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orientee-rumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Spordimängud võitis polit-sei- ja piirivalveamet, teisele kohale tuli vanglateenistus ja kolmandale kaitsevägi. Kaitseliit jäi napilt poodiumikohtadele alla, tulles üldkokkuvõttes neljandaks.

Teenistuspüstolist laskmises tuli võitjaks Andres Tummeleht, meeste orienteerumi-ses Väino Ellamik ja naiste orienteerumis-rajal Kadri Limberg Tartu malevast, 1500 m jooksus oli võidukas Heldur-Valdek Seeder Tallinna malevast. Hõbemedali said Jüri Linde Saaremaa malevast orienteerumises ning Lauri Lipp Järva ja Kärt Viltrop Tartu malevast 100 m jooksus. Pronksise autasu pälvis tänavakorvpallivõistkond koosseisus Allan Aviste, Argo Aduson ja Kristjan Sirge.

Võistlustel osalesid sportlased justiits-, kaitse- ja siseministeeriumi haldusalas ole-vatest asutustest: vanglateenistusest, Kait-seliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest ning maksu- ja tolliametist.

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

Hiidlased aitasid kustutada metsapõlengutHiiumaa malevkonna kaitseliitlased käisid päästeameti palvel 22. juulil Hiiumaal Tubala piirkonnas metsa-põlengut kustutamas. 21. juuli õhtul edastas Hiiumaa päästeteenistu-se ülem Hiiumaa kaitseliitlastele abipalve leida 13 vabatahtlikku 3,25 ha suuruse metsatulekahju järelkus-tutustöödeks. Kahe tunni jooksul pärast abipalve edastamist oli 27 kaitseliitlast valmis vajadusel appi minema. Kahjutulele pandi kiiresti piir, päästjate kõrval osales kustutus-töödel 13 kaitseliitlast.

Kaitseliit lammutas amortiseerunud hooneidKaitseliit taotles 2013. aastal Keskkonna-investeeringute Keskuse (KIK) keskkonna-programmist toetust oma kinnistutel asuva-te amortiseerunud, lagunenud ja kasutuseta jäänud nõukogudeaegsete militaarehitiste lammutamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu otsustas 10. detsembril 2013 toetada Kaitseliidu Kiltsi väljaõppe-alal, Kirna õppekeskuse kinnistul ja Kardla baasis asuvate amortiseerunud ehitiste lammutustöid.

Kiltsi väljaõppealal Läänemaal lammutati 37 amortiseerunud ehitist. Lammutustöid tegi Aspen Grupp ja KIK toetas neid 69 566,19 euroga. Jõgevamaal Kirna õppekes-kuse kinnistul lammutati amortiseerunud sauna- ja laohoone ning vana klubihoone vundament. Lammutustöid teostas Crushtec ning KIK toetas neid 6591,43 euroga. Tartumaal Kardla baasis lammutati 19 amortiseerunud ehitist, kinnistu puhastati osaliselt võsast ja eemaldati maa-alused kütusemahutid. Lammutustöid teostas Crushtec ja KIK toetas neid 18 261,43 euroga. Kaitseliidu osalus eelnevalt nimetatud kolme objekti lammutustöödel oli 27 890,95 eurot (sh. lammu-tusprojektide koostamise ja omanikujärelevalve kulud). 31. juuliks olid kõigil kinnistutel lammutustööd lõpetatud.

2014. aastal taotles Kaitseliit toetust Nurmsi õppeväljal Järvamaal, Pahkla väljaõppealal Raplamaal ja Rutja väljaõppealal Lääne-Virumaal asuvate amortiseerunud ehitiste lammutustöödeks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu otsus-tas 3. juunil, et toetab kõnealuseid lammutustöid 76 249,97 euroga.

KA

RR

I KA

AS

TIIT

TA

MB

ER

G

KA

ITS

EL

IIT

Suvepäevade esikoht läks Järva malevasseVõrumaal Kurgjärve spordibaasis 15.—17. augustini korraldatud Kaitseliidu päevad võitis üldarvestuses Järva malev, kes teenis lisaks esikohale ka au korraldada 2016. aastal järgmised suvepäevad. Teine ja kolmas koht läksid jagamisele Võrumaa ja Jõgeva maleva vahel.

Kahe päeva jooksul võeti mõõtu taidluses, mälumängus, males, võrkpallis, värvikuu-limängus, õhupüssilaskmises ja köieveos. Tänavuste suvepäevade peakorraldaja oli eelmiste suvepäevade võitja Võrumaa malev. Suvepäevadel osales peaaegu tuhat kaitseliitlast.

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

Laskeuudised

Vladimir Kuke laskevõistluse esikoht jäi PärnusseKaitseliidu Pärnumaa malev korraldas 24. augustil Vladimir Kuke laskevõistlused. Indi-viduaalselt laskis parima tulemuse Pärnumaa malevkonna meeskonda kuulunud v-srs Toomas Juksaar. Tulemuste liitmisel selgus, et Pärnumaa malevkond sai ka meeskondliku

esikoha Korbe ja Kikepera malevkondade ees. „Eks nii mulle kui ka meie võistkonnale toonud edu ikka stabiilsus,“ ütles pärast võistlust v-srs Juksaar. „Alati ei pea minema püüdma maksimumi. Piisab sellest, kui kõik võistkonna liikmed lasevad stabiilselt üsna tipu lähedale,“ paljastas ta edu valemi.

Samaaegselt Vladimir Kuke laskevõistlusega peetud Eesti ja Soome reservväelaste jõukatsumises jäid tänavu peale koduväljaku eelist nautinud kohalikud laskurid. Juba teist aastat korraldatud jõukatsumisel võeti mõõtu kolmes laskeharjutuses. Vabalt valitud asendist lasti distantsilt 300 meetrit 2x10 lasku automaadist AK-4 ja distantsilt 50 meetrit püstolkuulipildujast M45B. Lisaks pidid võistlejad tabama 300 meetri kaugusel asuvat märki kuulipildujast KSP-58.

Kikepera harjutusvälja Lutsu laskeväljal peetud laskevõist-lustel osales seitse võistkonda Pärnumaa malevast, Eesti reservohvitseride kogust ja mitmest Soome reservväelaste ühendustest.

Parimad abipolitsei laskurid on LõunasKaitseliidu Jõgeva maleva Kirna väljaõppekeskuses peeti 23. ja 24. augustil abipo-litseinike ja abipolitseilise tegevuse toetajate laskevõistlus, mille võitis indivi-duaalarvestuses Peeter Pau. Võistkondlikult tuli esikohale Lõuna prefektuur.

Lõuna prefektuuri abipolitseiniku Enno Ottise eestvedamisel korraldatud võistlu-sele olid kutsutud kõikide prefektuuride abipolitseinike võistkonnad koos esindaja-ga. Et kutse võtsid vastu ainult kaks prefektuuri (Lõuna ja Ida), oli Ida prefektuuril au panna välja kaks võistkonda.

Laskevõistlusel tulistati kahest relvast: automaadist AK-4 ja püstolist USP. Üheks tingimuseks oli, et iga võistleja pidi kandma kuulivesti. Paremusjärjestus määrati meeskonniti ja indi-viduaalselt. Lisaks oli võimalik pärast võistlus-alasid boonusena lasta püstolkuulipildujast M-45.

Laskevõistluse aitasid läbi viia logistilise toetusega Kaitseliidu Jõgeva malev ja Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii kaitseliit-lased vbl Andrus Laits, v-srs Raivo Joorits ja srs Alar Sadam.

KR

IST

JAN

PR

II

PPA

Abipolitseinike laskevõistluse

tulemusedKoht Võistleja Punkte

Individuaalarvestus

I Peeter Pau 290

II Rauno Arna 280

III Enno Ottis 275

Meeskonnaarvestus

I Lõuna prefektuur 1142

II Ida prefektuur 953

III Segavõistkond 525

9

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

Tallinna maleva karikas läks Lõuna üksikkompaniileKaitseliidu Männiku lasketiirus peeti 29. ja 30. au-gustil Tallinna maleva karikavõistlused väikese- ja täiskaliibrilistest relvadest laskmises. Üldarvestu-ses saavutas esimese koha Lõuna üksikkompanii võistkond 3998 punktiga, teiseks tuli Kalevi ma-levkond 3962 ja kolmandaks Toompea malevkond 3853 punktiga.

Võistlustel osales 107 võitlejat, neist 20 naist ja 87 meest.

Virulased võistlesid Kuldsele KuulileKuldse Kuuli laskevõistluse lahingupaaridele võiduseeriat jätkasid Aleksei Osokin ja Margus Kotter. Osokin viis koju ka individuaalar-vestuse võidu. Teise koha saavutas Peeter Pops ja kolmanda Mati Moks. Teisele kohale jõudnud lahingupaari Peeter Pops ja Hannes Reinomägi ning sama kohapunktide arvuga Jaanus Mätase ja Mee-lis Kase omavahelise paremuse määras kõrgemate individuaalsete kohtade arv võistluse jooksul.

Kolmekümnest eelregistreerunust osales 21 laskurit. Lasti kolmest sõjapüstolist 25 meetrilt, neljast „lühikese toruga“ automaatrel-vast 50 meetrilt ja neljast „pika toruga“ sõjapüssist 100 meetrilt. Mõnus ilm ja võistlejate nauditud põnevus tuttavas Tapa nüüdsest 1. jalaväebrigaadi lasketiirus andis toreda sportliku elamuse. V

IRU

MA

LEV

SIG

RID

HA

RT

MA

N

Alutaguse kaitseliitlane sai Eesti laskemeistriks kaarrajalRISTO RAIMETSAlutaguse malev

Männiku jahilasketiirus peeti 23. ja 24. augustil Eesti meistrivõistlused jahilaskmises kahel olümpiaalal: kaarrajal (skeet) ja kaevikrajal (trap). Alutaguse malevat esindasid kaarrajal kolm Avinurme jahilaskurit: Tair Tooming, Siim Suvi ja Risto Raimets.

Esimesel võistluspäeval lasti 75 märki 125st. Kaarrajal sai päeva parima tulemuse Andrei Inešin, kes tabas 75st märgist 70. Talle järgnesid Suvi ja Raimets 64 tabamusega. Teisel võistluspäeval lasti põhivõistlusel 50 märki. Põhivõistluse lõpp erilisi muudatusi järjestuses ei toonud. Põhivõist-luse liider Inešin tabas 125st märgist 113. Teise tulemuse lasi välja Risto Raimets 109 ning kolmanda Siim Suvi 107 tabamusega.

Uute reeglite kohaselt läheb kuue parima laskuri tulemus poolfi naalis taas nulli ja kõik algab sisuliselt otsast peale. 16 märgist koosnevat poolfi naali saatev vihmasadu muutis võistlusolud veelgi põnevemaks. Seal suutsid endale fi naalikoha kindlustada Aare Holm ja Risto Raimets.

Siim Suvil tuli pronksmedaliheitluses minna vastamisi eksmaailma-meister Inešiniga, kes pani mõistagi oma paremuse maksma. Pingeli-ses fi naalis suutis Raimets kindlustada üllatuslikult Eesti meistritiitli. Juunioride arvestuses saavutas Tair Tooming tubli tulemusega kolmanda koha. Kaevikrajal tuli Eesti meistriks Andres Kull, kellele järgnesid Urmas Saaliste ja Erkki Kull. Eesti meistrivõistlustel osales üheksa kaarraja ja 13 kaevikraja laskurit.

10

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

Mustal Kotkal oli edukaim küberkaitsjatest lahingupaarPõlvamaa kaunis looduses korraldati 29. ja 30. augustil seitsmes Kaitseliidu Põlva maleva sõjalis-sportlik patrullvõistlus lahingupaaridele Must Kotkas, mille täiskasvanutest võitis küberkaitseüksus ja noorte arves-tuses olid parimad Valga maleva noorkotkad.

Täiskasvanute hulgas, kus võistlesid Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed, oli end proovile panemas 15 ja noorte arvestuses, kus osalejateks noorkotkad ja kodutütred, 12 võistkonda. Umbes 25-kilomeetrisel rajal seisid võistkonnad silmitsi erinevate ülesannetega, nagu orienteerumine, laia silmaringi nõudev viktoriin, relvade kokkupanemine stroboskoobi valgel, jookide äratundmine pimedas kaevikus, side- ja luureülesanne jpm. Lisaks kõigele pidid võistlejad olema väga ettevaatlikud ja valvsad, et mitte sattuda kokku vastasega, kelleks olid Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad.

Täiskasvanute võistluse võitnud küberkaitseüksuse I võistkonda kuulusid Margus Pala ja Hannes Unt. Teise koha sai Kaitseliidu Nõmme malevkonna võistkond koosseisus Sören Vetevool ja Kert Meidra ning kolmas koht läks küberkaitseüksuse II võistkonnale koosseisus Raul Tammesoo ja Joosep Meus.

Nooremas vanuserühmas võidu koju viinud Valga maleva noorkotkaste lahingupaari moodustasid Tõnu Vahtra ja Paul Poderat. Teisele kohale jäid Rapla noorkotkad Madis Niinemets ja Sten Leinasaar ning kolman-daks tuli Põlva maleva Laheda I võistkond koosseisus Margo Saarna ja Meelis Oru.

TO

OM

AS

NIG

OL

A

Sügisel alustab Kaitseliidu veebipoodKaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond valmistab ette Kaitseliidu veebi-poodi, mille kaudu saaksid kõik soovijad soetada endale Kaitseliidu sümbooli-kaga meeneid ja muid esemeid. „Tahame luua kaitseliitlastele ja Kaitseliidu sõpradele meie sümboo-likaga meenete soetamisega või-maluse Kaitseliitu toetada,“ ütles avalike suhete osakonna (ASO) juhataja Heiki Arike. ASO loodab e-poe loomisega tabada mitu kärbest: ühest küljest leevenda-da kaitseliitlaste huvi meenete vastu, teisalt pakkuda võimalust Kaitseliidu toetamiseks ka neile, kes liikmed ei ole, ja selle kõige juures organisatsiooni nähtavale tuua. Poe kaudu tekib ka võima-lus Kaitseliidule annetada.

Termoste, puhvide, kruuside ja muu säärase kõrval hakkab veebipood pakkuma näiteks või-malust soetada endale Kaitselii-du sümboolikaga sõrmus.

KR

IST

JAN

PR

II

11

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 7/2014

Võrumaal võistlesid kaitseliitlased ja jahimehedUNO MINKAKaitseliidu esilaskur, Illi jahtkonna esimees

Nursi lasketiirus peeti 30. augustil 14. Kaitseliidu Võrumaa maleva ja sama piirkonna jahtkondade laskevõistlus. Võistlema saabus 30 meest ja üks naislaskur. Kui võistluste kohtunik, Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem kpt Toomas Pindis oli öelnud tervitussõnad ja Antsla üksikkompanii pealik n-ltn Tiit Tõnts edastanud head soovid, loositi laskerajad.

Võistlustulle asusid Antsla üksikkompanii vastutusalaga piirnevate jahtkondade (Urvaste, Sõmerpalu, Antsla, Linda ja ELK) kolmeliikmelised võistkonnad, Rõuge-Vastseliina ja Antsla üksikkompanii meeskonnad ning külalisvõist-lejad keskkonnainspektsioonist. Võistlusrelvadeks olid automaat AK-4 ja püstol USP. Automaati lasti lamades-asendis distantsilt 100 m ja seistes distantsilt 50 m. Iga võistleja sai osaleda ainult ühes võistluskategoorias. Tulemusi hinnati trafareti abil, oluline oli tabamistihe-dus, iga võistleja sai oma käega valida kõige tihedamalt tabatud tsooni.

Esikoha püstolilaskmises (10 lasku distantsilt 25 m) saa-vutas Urvaste jahtkonna esindaja Aare Vein 73 silmaga. Kaitseliidu laskenormide järgi oleks see kütiklassi II klassi normi täitmine. Teise kohaga (72 silma) pidi leppima Antsla üksikkompanii pealiku abi, staažikas laskeinstruktor v-srs Aivar Kroonmäe. Andrus Valge (Rõuge-Vastseliina üksikkompanii) sai 61 silmaga kolmanda koha.

Automaadilaskmises distantsilt 100 m (lamades) saavutas esikoha Urvaste jahtkonna esimees Mait Prätz, kelle tulemu-seks fi kseeriti 99 silma 100 võimalikust. Ka teise koha viisid koju jahimehed: Antsla jahtkonna esindaja Kaarel Põder sai kirja 95 silma. Kolmanda koha teenis ainus naistvõistleja, Rõuge-Vastseliina üksikkompanii esindaja Kadri Parts 91 silmaga. Automaadilaskmises distantsilt 50 m (seistes) sai esikoha Rõuge-Vastseliina üksikkompanii esindaja Peter Janson, kelle tulemuseks oli 97 silma, jagades sellega teist kohta jahiühistu ELK esindaja Toomas Jürisega, kelle tulemu-seks fi kseeriti samuti 97 silma. Kolmandale kohale tuli keskkonnainspektsiooni esindaja Meit Grossmann 94 silmaga. Võistkondlikult võitis Urvaste jahtkond 265 silmaga Antsla üksikkompanii (250 silma) ja Rõuge-Vastseliina üksikkompa-nii (249 silma) ees.

12

Mõ

tisk

lus

Kaitse Kodu! 7/2014

Meile lüüakse hingekellaKellest sõltub riigi julgeolek?

ALEKSEI LOTMANlooduskaitsja

Üks barokiaegne luule-taja kirjutas mõtisk-luse, mis enam kui

kolm sajandit hiljem kõlas kokku Hispaania kodu-sõjast naasnud romaa-nikirjaniku hingekellaga sedavõrd, et sealt on pärit sõjakogemusest kõneleva romaani moto ja nimi. Oli see juhus või parafraas, aga veel kaks aastakümmet hiljem kutsus ametisse astuv USA noor president oma kaaskodanikke küsima mitte seda, mida riik saab neile anda, vaid seda, mida nemad saavad teha oma maa heaks.

Elame huvitaval ajal, mil me suure idanaabri juht-kond armastab ikka ja jälle oma naabreid ja ka maailma üldsust laiemalt üllatada. Kõiki üllatusi, mis Rambot mängida armastaval riigipeal ja tema lähikondseil veel varuks võivad olla, me ei tea. Ehitada tulevikku vaid heade aegade lootusele pole vast mõistlik. Tark inimene loodab parimat, kuid val-mistub halvimaks.

Kippusin Eestis kaks aastakümmet tagasi, vastselt pärast iseseisvuse taastamist arvama, et ummisjalu NATO poole tormates teeme vea. Nüüd tean, et eksisin hoopis ise, lootes liigselt idanaabri demok-raatlikule arengule ja ülehinnates meie võimalusi jääda siin Läänemere idanurgas neutraalseks ja rippumatuks. Liitumine NATOga oli meie tollaste riigijuhtide suur saavutus, mis võimaldab meil ka tänases rahutus olukorras hoopis julgemalt tule-vikku vaadata. Kuid on üks asi, mida uskusin siis ja milles olen veendunud ka täna: Kaitseliit ning üldisemalt rahva tahe oma riiki kaitsta on meie vabaduse ja julgeoleku olulisim tagaja. Ka nüüd, kui maailma võimsaim sõjaline liit aitab kaitsta meie iseseisvust.

Meie julgeolek on kinnitatud riigijuhtide allkir-jadega, veel enam aga liitlaskohust täites valatud verega. Kuid sangarite vereohver üksi ei lunasta

vabadust meile kõigile – priipääset ei ole, pingutama peavad kõik. Langetades

mõttes pea enneaegu lõppenud elude mälestuseks ei pääse me

omapoolse jõukohase panuse kohustusest.

Eelolev jutt tuli mõnevõrra pateetiline, ometi ei kus-tuta ma seda, sest see tuli südamest ja kõik ongi minu arust nii, nagu ülal kirjas.

Siiski tõmban korraks ülevat tooni veidi alla ja jätkan pisut

argisemalt. Moraalne kohus-tus hoida oma maad ja rahvast ei

piirdu ju igaühe jõukohase panusega halvimaks – sõjaks – valmistumisel. Ka

rahuaegne elu tahab elamist ja kui vabadus tähen-daks üksnes kohustust seda vabadust kaitsta, polekski see õieti vabadus. Ent ka rahuajal vajavad ajamist meie kõigi ühised asjad alates loodushoiust ja lõpetades naabrite aitamisega. Ei saa loota, et kõik tähtsad toimetused teeb ära keegi „kutsutu ja seatu“. Tähtsad asjad on tähtsad kõigile ja kõik peavad nende nimel vaeva nägema – kõik ühiselt ja igaüks eraldi.

Räägime täna palju energia- ja toidujulgeolekust, sest paljusid asju tuleks nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasemel teha teisiti kui täna. Ent meenuta-gem ka ühe läinud sajandi targa loodusemehe sõnu: talus elamise üheks hüveks on mõistmine, et soe ei teki radiaatoris ega toit poes. Paneelmaja elaniku võimalused oma toidu- ja küttemuresid iseseisvalt lahendada on loomulikult väiksemad taluniku omadest, kuid isegi poes tehtavatel valikutel on tähendus. Tähendus on ka sellel, kelle toodetud toit on meil seljakotis matkale või õppusele minnes.

Mõelgem sellest igaüks eraldi ja kõik koos.

Võimalike halbade aren-gute ärahoidmisel on suur tähtsus muukeelse rahva sisulisel lõimisel. Tegelikult ei ole olukord sugugi nii kohutav, kui mõned hädahüüdjad kujutavad, ent rahul-

oluks pole ka veel põhjust. Vaid siis, kui Eesti ela-nikest ei vaata enam keegi peale üksikute hullude eeskuju ja juhatust otsides itta, saame rääkida edu-

Kõiki üllatusi, mis

Rambot mängi-

da armastaval

riigipeal ja tema lähi-

kondseil veel varuks

võivad olla, me ei tea.

Kaitseliit ning

üldisemalt

rahva tahe

oma riiki kaitsta on

meie vabaduse ja

julgeoleku olulisim

tagaja.

13

Mõ

tisk

lus

Kaitse Kodu! 7/2014

AUTORI FOTO: REIN AIDMA, KARIKATUUR: MEHIS BORN

kast lõimimisest. Igaüks meie hulgast, kes aitab kaasa tõhusale integratsioonile, vähendab potent-siaalse putinliku viienda kolonni toetuspinda.

Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega võiks olla samavõrd üldrahvalik ettevõtmine kui kahek-sakümmend aastat tagasi, rahvast ühendav riigikait-seorganisatsioon sobib ka tänasesse demokraatlikku ühiskonda. Kaitseliidu põhieesmärk on küll kaasa aidata riigi sõjalisele kait-sele, kuid kaasnevalt saab sama organisatsiooni kasu-tada ju ka mitmesugusteks rahuaegseteks ettevõtmis-teks. Iseseisvuse taastamise rahutuil aegadel aitas Kaitseliit tihti ka looduskaitselist järelevalvet teha. Ajad on muutunud ja täpselt samal kujul pole selle

Kui vabadus

tähendaks

üksnes

kohustust seda

vabadust kaitsta,

polekski see õieti

vabadus.

tegevuse järele vast vajadust, kuid üht-teist oleks sellest ajast õppida ning tulevikku kavandades arvesse võtta.

Rahu ja vabadus on õnn ning just sellepärast peame kõik olema valmis seda kaitsma – vajadu-sel ka, relv käes. Me keegi ei tea, kas kutsumata külalised ilmuvad „roheliste mehikeste“, võõraste lennukite või küberründe kujul, seetõttu peab väljaõpe olema võimalikult mitmekesine. Juurde tuleb õppida kogu aeg.

Loomulikult on õige, et nõudlike kodanikena soo-vime riigilt tõhusat tegevust elutähtsate funktsioo-nide täitmisel. Ent üksnes „ülalt“ tegutsemist nõudes me oma kodanikukohust ei täida. Nõnda siis: ära küsi, kellele lüüakse hingekella – seda lüüakse sulle; ära küsi, mida riik saab teha sinu heaks, vaid seda, mida sina saad teha oma maa heaks. Maa ja rahva julgeolek sõltub meist kõigist.

14

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

Kui palumisest ei piisaJõu kasutamise alused Kaitseliidu tegevuses

KR

IST

JAN

PR

II

15

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

TANEL JÄRVET, leitnantKaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii

Artikli eesmärk on anda ülevaade jõu kasu-tamise alustest Kaitseliidu üksustele nii rahu- kui ka kriisiajal. See hõlmab nii häda-

olukorra seaduses (edaspidi HOS) kui ka erakorra-lise seisukorra seaduses (edaspidi ErSS) nimetatud olukordi.

Millal ja kes saab kasutada jõudu

Eesti õiguses on kasutatud paralleelselt termineid jõu kasutamine ja vahetu sund, mis on sisult sama-sed. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 74 lg 1 määratleb, et vahetu sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füü-silise jõu, erivahendi või relvaga. Sama defi nitsiooni võib leida Kaitseliidu sea-duse (edaspidi KaLS) § 73 lg 1. Seega kasutatakse artiklis mõlemat terminit sünonüümidena, sest ka jõud on üldmõiste, mille alla mahuvad nii füüsiline jõud kui ka erivahendi ja relva kasutamine.

2004. aasta politseitaktika koolitusel rõhutati, et relva kasutamise olukorras mängivad erineva mõjuga kaasa neli tegurit. Umbes 60% jõu kasu-tamisest määrab juriidiline teadlikkus, mida võib teha (et aju võtaks üldse vastu otsuse nuia või relva kasutada), 20% ulatuses mängib rolli psühholoo-giline valmisolek (kas jõu potentsiaalne kasutaja suudab üldse inimese või sõiduki pihta tulistada),

15% taktikalised oskused (situatsioonis distantsi hoidmine, varjete kasuta-mine jne) ja 5% ulatuses soorituse täpsus (laskmi-sel; nuiaga täpne löök).

Konfl ikti korral tuleb otsustada kiirelt, sest

olukorra kontrolli alla saamine on algfaasis olu-liselt lihtsam. Kiiruse tagab aga eelnev juriidiline teadlikkus. Kui juba tuleb kellegi suhtes jõudu kasutada, võib sellega kaasneda kaebuse esita-mine. Seetõttu on oluline ka oma tegevuse õiguslik põhjendamine.

Niisiis, jõu kasutamise võimalikud olukorrad Kait-seliidu seisukohalt võib jagada neljaks:1) õppuste aladel Kaitseliidu sõidukite, vara ja

isikute julgeoleku tagamine;2) Kaitseliidu objektidel või muudel riigikaitselis-

tel objektidel jõu kasutamine;3) tegutsemine hädaolukorra seaduse alusel;4) tegutsemine erakorralise seisukorra seaduse

alusel.

Artiklile on lisatud ülevaatlik tabel kõigi nelja olu-korra kohta, see omakorda on artiklis lahti kirjuta-tud teemade kaupa ja näidetega.

Vahetu sund

Vahetu sunni kasutamine on viimane võimalus, pigem peaks püüdma konfl ikti lahendada algfaa-sis. Seda eelfaasi nimetaksin selgitamiseks.

Näide 1: „Tere! See on kaitseväe harjutusväli ja siin on ilma vastava loata viibimine keelatud.“

Selgitamisega saab ära hoida palju konfl ikte, kuid selle eelduseks on juriidiline kindlus. Inimesed tajuvad väga hästi, kas vastaspoolel on tegutse-miseks alus või mitte. Loetleme vahetu sunni kasutamise eeldused ajalises järjestuses (v.a kiirelt tekkinud oht).

1. Korralduse andmine. KorS § 76 lg 1 ja KaLS § 73 lg 2 järgi võib vahetut sundi kohaldada ainult juhul, kui isikule korraldusega ohu tõr-jumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine ei ole teisiti võimalik või võimalik õigel ajal.

Näide 2: „Lahkuge viivitamatult siit kaitseväe harjutusväljalt seal asuva värava kaudu!“

2. Hoiatamine vahetu sunni kasutamise eest. KorS § 78 lg 1 ja KaLS § 73 lg 8 järgi on kohustus hoiatada enne vahetu sunni kohaldamist isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva asja suhtes kavatsetakse kohaldada vahetut sundi. Võimaluse korral määratakse hoiatuses korralduse täitmiseks tähtaeg. Hoiatamisel tuleb arvestada, et hoiatataval isikul oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda.

Lis

ain

fo AUTOR

Artikli autor Tanel Järvet on Tartu Ülikooli õigustea-duskonna doktorant ja õpetanud aastatel 2006—2014 Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalve-kolledži süüteomenetluse õppetooli õppejõuna karistusõigust ja teisi õigusaineid. Töötanud aasta-tel 1999—2006 keskkriminaalpolitseis uurijana. Li-saks viinud aastatel 2013—2014 läbi koolitust „Jõu kasutamise alused“ nii kaitseväe väeosadele kui ka Kaitseliidu valvuritele.

Niisiis, jõu

kasutami-

se võima-

likud olukorrad

Kaitseliidu

seisukohalt võib

jagada neljaks.

Lisaks üld-

reeglitele on

seadustes

kirjas tulirelva

kasutamist kitsen-

davad nõuded.

ER

AK

OG

U

16

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

Näide 3: „Kui Te ei lahku viivitamatult siit kaitseväe harjutusväljalt, kasutame teie eemaldamiseks füüsilist jõudu ja käeraudu.“

Hoiatamisest võib loobuda, kui tegemist on kiirelt tekkinud ründega (ründaja haarab lähidistantsil noa ja püüab lüüa).

Vahetu sunni liigid raskenevas järjekorras

1. Füüsiline jõud isiku või asja vastu (sh auto-akna või -ukse purustamine ja tehnika kasuta-mine võõra sõiduki eemaldamiseks objektilt).

2.–3. Gaas. 2.–3. Erivahend (käerauad, sidumisvahend). 4. Kumminui, teleskoopnui. 5. Tulirelv kummikuuliga. 6. Tulirelv tavamoonaga, tääk.

Et seadustega pole võimalik ette näha iga juhtumit, on seal kirjas tegevuste üldreeglid. Eespool esitatud kuueastme-lisest vahetu sunni meetmete arsenalist konkreetsel juhtu-mil meetme(te) valimiseks tuleb lähtuda korrakaitsesea-duse § 7 sisalduvast proport-sionaalsuse põhimõttest: 1) mitmest sobivast ja vaja-

likust meetmest kohaldatakse seda, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab;

2) meetme valikul arvestatakse, kui kiiresti tuleb olukord lahendada ja et oleks võimalik ka ees-märk saavutada (või kuni eesmärk on saavuta-tud);

3) vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füü-silise isiku, looma või asja kahjustamisest suu-remal määral, kui see on vältimatu eesmärgi saavutamiseks.

Tulirelva kasutamise nõuded

Lisaks üldreeglitele (proportsionaalsus, anda kor-raldus, st hoiatada) on seadustes (KorS, KaLS) kirjas tulirelva kasutamist kitsendavad nõuded.

Tulirelva võib kasutada inimese vastu (KorS § 81 lg 2 kohaselt) ainult tema ründamis- ja vastu-panu võimetuks muutmiseks juhul, kui seda ees-märki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga ja kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või raske kehavigas-

tuse tekitamiseks; või 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva

vägivaldse esimese astme kuriteo toimepa-nemist (esimese astme kuritegu on tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine, vägistamine ja terroriakt).

Põgeneva isiku suhtes võib tulirelva kasutada ainult juhul, kui on hõivatud (näiteks kullerilt) salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus.

Tulirelva kasutamine sõiduki või muu objekti suhtes on lisaks inimese vastu lubatud alustele võimalik ka siis, kui on oht suure väärtusega vara-lisele hüvele (vähemalt 35 500 eurot) või suure keskkonnakahju tekkimise risk (KorS § 81 lg 1).

On oluline eri-

nevus, kas jõu

kasutamise

vajadus on alal, kus

on õigus viibida vaid

Kaitseliidu üksusel,

või viibitakse avalikus

kohas linnaruumis.

LIIN

A T

OO

ME

17Kaitse Kodu! 7/2014

Näide 4: Kaitseliidu objektile on tunginud isik, kes ronis üle aia. Ta haarab kaasa veoki kastist raadiojaama ning jookseb aia poole ja hakkab tagasi ronima.

Et ta pole rünnanud kellegi elu ega tervist, ei tohi tema suhtes tulirelva kasutada.

Levinud arvamus tunnimehe (valveposti) õigu-sest kasutada Kaitseliidu või kaitseväe objektile tunginud isiku suhtes tulirelva, on vastuolus Eesti seadustega. Jah, kui rünnatakse valveposti ennast ja on reaalne oht elule ja tervisele, on tulirelva kasutamise alus olemas.

On oluline, et kaitseliitlastel oleks kasutada erine-vaid vahetu sunni liike, näiteks gaas või nui. Kui kaitseliitlane on saadetud valvepostile vaid tuli-relvaga, on selge, et tal on varguselt tabatud isiku suhtes võimalik kasutada vaid enda füüsilist jõudu. Lähidistantsil maadeldes võib aga varas ootama-tult haarata noa ning arterivigastus ja verejooks on surmav juba 90 sekundi jooksul.

Julgeolek õppustel

Alustuseks lõik 2014. aasta Tallinna maleva suurõppuse Hunt vastutegevusest: „Grupeering avastas jälgitaval alal „sinise“, kes seadis parasjagu üles juhtimispunkti. Eraisikutel lasti vabalt liikuda võitlejate vahel. Grupeeringu võitlejad mängisid sisseimbumiseks purjus kohalikke. Grupeering

hävitas „siniste“ võitlejad, võttis kaks vangi, otsis juhtimispunkti läbi ja lasi seejärel õhku.“

2014. aastal on tsiviilisikud tundnud mitmetel õppustel tavapäratut huvi Kaitseliidu üksuste vastu. Paljud kaitseliitlased on küsinud juba

õppuse alguses, et mis on tegevusjuhis nn kahtlaste isikute tuvastamisel. Mõned aastad tagasi tegi Tallinna maleva Põhja kompanii vastu-tegevust mereväe baasikaitse harjutusel Kunda sadamas. Kasutati purjus kalameeste legendi ja siinkohal meenutus ühelt osalenult: „Ajateenija vaatas kuidagi kohmetunult otsa ja samas nägin, kuidas

ta aju ketras: kas on vastutegevus või tõesti mingi purjus kohalik? Käsi tahtnuks nagu automaadi õlga tõmmata, kuid käsklusi ei tulnud.“ Need ongi rasked olukorrad, mida tuleb õppustel harjutada koos eelneva juriidilise instruktaažiga.

Kohe tuleb märkida, et on oluline erinevus, kas jõu kasutamise vajadus on alal, kus on õigus vii-bida vaid Kaitseliidu üksusel (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) taotletud maa-ala õppuseks või kaitseväe harjutusväli), või viibitakse

Korrakaitse-

seaduse § 14

p 3 sätestab

igaüheõiguse kinni

pidada kuriteo toi-

mepanemiselt taba-

tud isik ja toimetada

ta politseisse.

Valitsus andis hädaolukorra seaduse alusel 28. augustil 2014 korralduse Kaitseliidu tegevliikmete kaasamiseks seo-ses USA presidendi visiidi julgeoleku tagamisega (https://www.riigiteataja.ee/akt/329082014008)

JAREK JÕEPERA/VALITSUSE KOMMUNIKATSIOONIBÜROO

18

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

Olukord Kaitseliidu sõidukite, vara ja isikute julgeoleku

tagamine õppuste alal

Kaitseliidu või teiste riigikaitseliste objektide kaitse Kaitseliidu seaduse

(KaLS) alusel

Kes Kaitseliitlane õppuse ajal. Kaitseliidu valvur või vähemalt 19-aastane Kaitseliidu tegevliige, kes on asunud Kaitseliidu objekti kaitsel tegutsema, juhul kui Kaitseliidu valvur ei saa või ei saa piisavalt kiiresti meetmeid rakendada.

Õiguslik alus Karistusseadustiku (KarS) § 28: Hädakaitseõigus — tegevus, millal isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushü-vesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.KarS § 29: Hädaseisund — isik tegutseb selleks, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ja kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem (avarii, õnnetus, loom ründab).Korrakaitseseaduse (KorS) § 14 p 1: Igaüheõigus kinni pidada kuriteo toimepanemiselt tabatud isik.

KaLS § 69 lg 1: Valve on riigikaitselise objekti või vara ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.

Ala Õppuste alal väl-jaspool kaitseväe harjutusväljasid või kaitseväe ja Kaitselii-du objekte, kus võivad viibida ka teised isikud.

Õppus kaitseväe harju-tusväljal või õppusealal, mille kasutamiseks on selle omaniku või val-dajaga kokkulepe ainult Kaitseliidul.

Kaitseliidu valveobjektid (kaitseministeeriumi valduses olev hoone ja terri-toorium, kaitseväe valduses olev hoone ja territoorium, Kaitseliidu valduses olev hoone ja territoorium, kaitseväe ajutine julgeolekuala, sõjaväerelva(de) ja -tehnika veoks kasutatav veok ja hoiukoht, rahvusvahelise kokkuleppe alusel Eestisse saabunud välisriigi relvajõudude vara). Kui rünnak tuleb väljastpoolt Kaitseliidu objekti (näiteks loobitakse kividega valvekaameraid), võib isiku suhtes jõudu rakendada ründe tõrjumiseks ka väljaspool objekti.

Meetmed Hädakaitse, st kõik meetmed, et kaitsta iseennast, Kaitseliidu vara või sõidukeid, ületamata hädakaitse piire.Igaüheõigus pidada

kinni kuriteo toime-panemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse.

Omaabi asjaõigusseadu-se § 41 alusel: Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, üle-tamata seejuures häda-kaitse piire, et eemaldada õppuse alalt kõrvalised isikud, kui Kaitseliit on kokkuleppe alusel (näit RMK või kaitseväega) ala otsene valdaja.Hädakaitse, st kõik meetmed, et kaitsta ise-ennast, Kaitseliidu vara või sõidukeid, ületamata hädakaitse piire.Igaüheõigus pidada

kinni kuriteo toimepa-

nemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse.

KaLS § 71 lg 3 alusel: 1) tuvastada valvatavale objektile siseneda sooviva isiku isikusamasus; 2) tõkestada pääs valvatavale objektile ja kinni pidada isik, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta; 3) peatada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile; 4) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toimepandud süüteos; 5) peatada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesanne-te täitmisel; 6) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud; 7) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel temaga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud; 8) kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.

Vahendid Hädakaitses ja häda-seisundis kõik proport-sionaalsed vahendid. Igaüheõiguse alusel kinnipidamisel füüsiline jõud ning erivahendid.

Hädakaitses ja häda-seisundis kõik proport-sionaalsed vahendid. Igaüheõiguse alusel kinnipidamisel füüsiline jõud ning erivahendid.

Füüsiline jõud, käerauad, sidumisvahend, gaasirelv, teenistuskoer, teleskoop- või kumminui, massirahutuse kaitsevarustus, tulirelv.

Kaitseliitlase poolt jõu kasutamise alused rahu- või kriisiajal

avalikus kohas linnaruumis, kus kõrvaliste isikute kohalviibimist ei saa keelata.

1. variant. Kui RMK-lt, eraomanikult, omavalit-suselt või kaitseväelt on saadud luba kindla maa-ala kasutamiseks, ei ole kõrvalistel isikutel õigus sinna siseneda. Kaitseliit on sellisel juhul otseseks valdajaks asjaõigusseadus (AÕS) § 33 lg 2 alusel ja AÕS § 41 lg 1 alusel võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.

Näide 5: Õppuse alal või kaitseväe harju-tusväljal on kõrvalised isikud, kellele tuleb selgitada, et neil pole õigust seal viibida. Kui selgitamine ei anna tulemust, anda korraldus, ja kui ka see ei mõju, hoiatada jõu kasutamise eest, ja kui seegi ei mõju, kasutada jõudu isi-kute eemaldamiseks.

2. variant. Kaitseliidu üksus avatud ruumis. Kõr-valisi isikuid sealt eemaldada ei saa, küll aga jääb õigus kohaldada hädakaitse alusel jõudu, kui isikud püüavad siseneda näiteks Kaitseliidu üksuse laag-

19

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliit on kaasatud hädaolukorra seaduse

(HOS) alusel

Kaitseliit on kaasatud erakorralise seisukorra seadu-

se (ErSS) alusel

Kaitseliidu tegevliige. Kaitseliidu tegevliige.

HOS § 31 lg 1 p 2: Eriolukorra ajal (katastroof, ohtlik nakkushaigus) liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine; p 3: terrorikuritegude ärahoidmine, riigi- ja koha-liku omavalitsuse objektide kaitse (sh massirahu-tuse eest kaitse) ning rahvusvaheliselt kaitstud isikute (riigijuhtide) ja saatkondade kaitse;p 4: suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmine või tõkestamine;p 5: riigipiiri ületamise ajutine piiramine või peatamine.

ErSS § 15 (1) järgi on Kaitseliit kaasatud lisaks HOSis nimetatud ülesannetele veel järgmistes olukordades: 1) vabariigi presidendi, riigikogu ja täidesaatva võimu esindajate vastu suunatud ründe või muude riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkes-tamine; 2) vägivaldse surveaktsiooni või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppidevahelisest konfl iktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimi-sega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine.

Objektide kaitsel objekt koos julgestamisperi-meetriga (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutu-sed, taristuobjektid ja saatkonnad), visiitide korral kogu Eesti territooriumil, riigipiiri kontrolli rakendamisel piiritsoonis ja piiripunktides. Loodusõnnetuse, tehnilise katatsroofi , nakkus-haiguse piirkonnas, sh karantiinipiirkonnas.

Kogu Eesti või mõni maakond, linn või vald, kui sellel alal on erakorraline seisukord välja kuulutatud.

Objektide ja isikute kaitsel, piirikontrolli taga-misel ning eriolukorra piirkonnas (katastroof, nakkushaigus) liikluse korraldamisel ja turvalisu-se tagamisel võib kasutada korrakaitseseaduse erimeetmed: § 30 järgi isiku küsitlemist, § 32 järgi isikusamasuse tuvastamist, § 44 järgi viibimiskeeldu, § 45 järgi sõiduki peatamist, § 46 järgi isiku kinnipidamist, § 47 isiku turvakontrolli, § 48 järgi isiku läbivaatust, § 49 järgi vallasasja läbivaatust, § 50 järgi valdusesse seisenemist, § 51 järgi valduse läbivaatust ja § 52 järgi vallas-asja hoiulevõtmist.Meetmete kohaldamiseks võib kasutada vahetut sundi. Liikluse korraldamisel võib kasutada ka läbipääsu tõkestamist Kaitseliidu patrullidega.

HOSi alusel lubatud meetmed ning presidendi, riigikogu ja täidesaatva võimu esindajate vastu suunatud rünnete tõrjumine (isikukaitse) ja massirahutustevastane tege-vus (HOSi alusel ainult objektide kaitse massirahutuste eest). Vägivaldse surveaktsiooni või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppidevahelisest konfl iktist tuleneva või ebaseadusliku tegevuse relvastatud tõkestamisel kõik HOSis toodud meetmed, lähtudes vahetu sunni kasutamise alustest, proportsionaalsusest ja tulirelva kasutamise eeldustest.

Füüsiline jõud, käerauad, sidumisvahend, gaa-sirelv, teenistuskoer, teleskoop- või kumminui, massirahutuse kaitsevarustus, tulirelv.

Füüsiline jõud, käerauad, sidumisvahend, gaasirelv, teenistuskoer, teleskoop- või kumminui, massirahutuse kaitsevarustus, tulirelv.

Jõu kasutamise eeldused (v.a

kiirelt tekkinud oht) ja astmed:

1) korralduse andmine; 2) hoiatamine; 3) jõu kasutamine järjekorras füü-

siline jõud käerauad/tõmmit-sad või gaas nui tulirelv.

Proportsionaalsus jõu kasutamisel: 1) mitmest sobivast ja vajalikust

meetmest kohaldatakse seda, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab;

2) meetme valikul arvestatak-se, kui kiiresti tuleb olukord lahendada, ja et oleks võimalik ka eesmärk saavutada (või kuni eesmärk on saavutatud). Vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suure-mal määral, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

Tulirelva kasutamine inimese vastu: ainult tema ründamise ja vastupanu võimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saa-vutada muu vahetu sunni vahendi-ga ja kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või ras-

ke kehavigastuse tekitamiseks või

2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo (tap-mine, raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine, vägista-mine, terroriakt) toimepanemist.NB! Kui hõivatakse kullerilt sala-jase või täiesti salajase taseme riigisaladus, võib ka põgeneva isiku suhtes tulirelva kasutada.

Koostanud TANEL JÄRVET

risse, telki, veoki kasti või kabiini, sest tegemist on kõrvalise isiku poolt vaadates võõra valduse ja/või varaga ning seega õigusvastse ründega õigushüve-dele.

Hädakaitse sätestab karistusseadustiku § 28 lg 1 kui tegevuse, millal isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele (st elu, tervise, valduse, vara jne vastu), kahjustades ründaja õigushüvesid, ületa-mata seejuures hädakaitse piiri.

Hädaseisundi sätestab karistusseadustiku § 29 kui teo, mille isik paneb toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ja kaitstav huvi on kahjus-tatavast huvist ilmselt olulisem.

Näide 6. Õppuste ajal talvel on kaitseliitlane vigastada saanud ja tema transportimiseks kiirabile vastu võetakse jõuga kasutusse kõr-valise isiku lumesaan.

NB! Kui rünnak lähtub inimesest, on tegu hädakait-sega, muudel juhtudel on tegemist hädaseisundiga. Lisaks sätestab korrakaitseseaduse § 14 p 3 igaühe-õiguse kinni pidada kuriteo toimepanemiselt taba-tud isik ja toimetada ta politseisse.

Eestis on vara lõhkumine kuriteona karistatav alates 3550 eurost. Alla selle on tegemist väär-

20 Kaitse Kodu! 7/2014

Põ

hit

ee

ma

teoga, seega tuleb näiteks autoakna lõhkumise korral välja kutsuda politsei, mitte põgenev rik-

kuja maha väänata. Väärteo puhul võib põgenevale isikule järgneda, et politseid juhendada, kuhu isik suundub. Vargus on kuritegu alates 200 eurost (alates 1. jaanuarist 2015, hetkel veel alates 64 eurost), kui see pole just toime pandud sissetungimisega või muul raskendaval asjaolul.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on vägi-vallaga seotud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine karistatav kuriteona.

Näide 7. Linnaruumis avatud alal käib õppus ja isik tuleb kaitseliitlast lööma. Siis on õigus pidada kuriteolt vahetult tabatud isik kinni igaüheõiguse alusel.

Kaitseliidu valvatavatel objektidel

Kaitseliidu seaduses on toodud vahetu sunni kasu-tamise alused seoses Kaitseliidu valveobjektidega. Kaitseliidu valvatavad objektid on määratletud kaitseministri 15. mai 2013 määruses nr 31. Selle kohaselt võib Kaitseliit valvata kaitseministee-riumi, kaitseressursside ameti, kaitseväe ja Kait-seliidu valduses olevaid hooneid ja territooriume, kaitseväe ajutisi julgeolekualasid, sõjaväerelvade ja -tehnika, sealhulgas museaalide veoks kasutatavaid veokeid ja hoiukohti, rahvusvahelise kokkuleppe alusel Eestisse saabunud välisriigi relvajõudude vara ning Eesti välisesinduste valduses olevaid hooneid ja territooriume.

Üldreeglina kasutavad nimetatud objektidel vahe-tut sundi Kaitseliidu valvurid. Juhul, kui Kaitse-liidu valvur ei saa (jõud ei käi üle) või ei saa piisavalt kiiresti objekti kaitseks meetmeid rakendada, võib asuda Kaitseliidu seaduse alusel Kaitseliidu val-vurina tegutsema ja vahetut sundi rakendama ka Kaitseliidu vähemalt 19-aastane tegevliige. Nime-tatud volitus on tuletatav KaLS § 69 lg 1 ja § 70 lg 1 süstemaatilise tõlgenduse alusel. Vastupidise tõlgenduse korral ei tohiks näiteks maleva staa-bis töötav isik (kes pole Kaitseliidu valvur) kinni pidada Kaitseliidu objektile sisenenud isikut, keda kahtlustatakse Kaitseliidu objektil toime pandud väärteos.

Näide 8. Maleva baasi on üle aia roninud võõras isik. Kaitseliidu valvurid on pääslas, mis on ca 300 m kaugusel. Läheduses on Kaitseliidu tegevliik-med A ja B, kes peatavad sissetungija KaLS § 71 lg 3 p 5 alusel, kasutades vajadusel vahetut sundi, olles täitnud eeldused korraldus ja hoiatus.

NB! Alates 1. jaanuarist 2015 on KarS § 266 lg 1 kirjeldatud omavoliline sissetung väärtegu (hetkel

Ka käeraudade või tõmmit-sate pealepanekut tuleb harjutada

PÕ

HJA

KO

MPA

NII

Sõiduki peatami-sel relvaga julges-tamine: vajadusel tuleb olla valmis relva kasutama

PÕ

HJA

KO

MPA

NII

Kaitseliidu

seaduses

on toodud

vahetu sunni

kasutamise alused

seoses Kaitseliidu

valveobjektidega.

21

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

veel kuritegu), mis sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

KaLS § 71 lg 3 sätestab Kaitseliidu valvuri õigused (vt ka tabel), millest punktid 2, 3 ja 5 käsitlevad kõrvalise isiku peatamist ja sissetungi tõkesta-mist.

NB! Peatamine tähendab meedet, mille abil isikul ei lasta objektil vabalt liikuda ja ta saadetakse objektilt välja. Punktides 4 ja 8 toodud meede kinnipidamine tähendab süüteo toimepanemise kahtlusega isiku kinnipidamist kuni kuueks tunniks, et ta politseile üle anda. (NB! Silmas pidada proportsionaalsust – kinni pidada nii kaua, kui see on vältimatult vajalik. Mitte nii, et esimesed neli tundi peetakse lihtsalt kinni ja alles siis kutsutakse politsei).

Isiku suhtes turvakontrolli volituse annab punkt 6 ja isiku seljakoti või sõiduki või muu asja kontrolli-mist sätestab punkt 7.

Mis siis, kui ründaja asub väljaspool Kaitseliidu valveobjekti? Kaitseliidu objekti vastu suunatud ründe tõrjumine ei piirdu ainult objekti sees toi-muvaga, vaid meetmeid (näiteks punkt 5 lubab peatada ründe isiku poolt, kes ohustab valvatavat objekti või seal hoitavat vara, ja punkti 8 alusel võib pidada isiku kinni vahetult eesseisva kuriteo

toimepanemise ärahoidmiseks) võib rakendada ka väljastpoolt tuleva ründe suhtes.

Näide 9: Isik loobib kividega objekti valvekaa-meraid.

Võrdluseks tuleb märkida, et kaitseväe poolt vahetu sunni kasutamise alusena on kaitseväekorralduse seaduse (edaspidi KKS) § 49 lg 1 p 3 sätestatud kaitseväe julgeolekuala või julgeolekualal viibiva kaitseväelase vastu suunatud ründe tõrjumine ning julgeolekualal ebaseaduslikult viibiva isiku kinnipidamine ja tema asjade läbivaatus.

Julgeolekuala on KKS § 50 järgi: 1) kaitseväe ter-ritoorium; 2) kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid; 3) territoorium, mille kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeole-kualana määratlenud (edaspidi: ajutine julgeoleku-ala). Seejuures võivad vahetut sundi kasutada nii tegevväelased, ametnikud kui ka ajateenijad.

Kui kaasatud on Kaitseliidu üksus

Hädaolukorra seaduse § 31 lg 1 lubab Kaitseliidu üksusi kaasata järgmiste ülesannete täitmisse: p 2: eriolukorra ajal (katastroof, ohtlik nakkus-

haigus) liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine;

PÕ

HJA

KO

MPA

NII

Hoonest relvastamata inimeste gruppide eemal-damiseks ei tohi tulirelvi kasutada

22

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014

Lis

ain

fo ETTEPANEKUD ÕIGUSAKTIDE MUUTMISEKS

1. Kaitseliidu seaduse (KaLS) täiendamine, millega sõnaselgelt tuua välja, et Kaitseliidu valvuri õigused on ka Kaitseliidu te-gevliikmel, kes asub Kaitseliidu või muud riigikaitselist ob-jekti või ajutist julgeolekuala kaitsma. Kui ajateenijatele on antud vahetu sunni kasutamise volitus, ei tohiks Kaitseliidu tegevliikmed olla halvema juriidilise teadlikkusega.

2. Tasub kaaluda, kas võtta Kaitseliidu seadusesse üle re-gulatsioon kaitseväe korralduse seadusest (KKS), mis puudutab Kaitseliidu ülema või tema poolt volitatud isiku poolt ajutise julgeolekuala kehtestamist.

3. Analoogselt KKSiga täiendada KaLSi, et julgeolekualaks on ka Kaitseliidu objektid ja sõidukid.

4. Kehtestada kaitseministri määrusega Kaitseliidu enese-kaitsevahendite loetelu ja nõuded (alus KaLS § 40 lg 3). Praegu on kehtestatud politseiametnike poolt massirahu-tuse kaitse varustuse kasutamine.

5. HOS § 33 lg 4 ja ErSS § 15 lg 4 parandamine, mis vigaselt viitavad politsei ja piirivalve seadusele (PPVS).

p 3: terrorikuritegude ärahoidmine, riigi- ja koha-liku omavalitsuse objektide kaitse (sh kaitse massirahutuse eest) ning rahvusvaheliselt kaitstud isikute (riigijuhtide) ja saatkondade kaitse;

p 4: suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmine või tõkestamine;

p 5: riigipiiri ületamise ajutine piiramine või pea-tamine.

Seejuures viitab HOS § 33 lg 4, et Kaitseliidu tegev-liige võib eelnimetatud ülesannete täitmisel kasu-

tada jõudu politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) 4. peatükis politseiametnikule sunni rakendami-seks ettenähtud alustel ja korras. Märkida tuleb, et alates 1. juulist 2014 on vahetu sunni liigid ja kasutamise üldreeglid toodud PPVSst üle korra-kaitseseadusesse. Lähtudes seadusandja tahtest anda Kaitseliidu tegevliikmetele vahetu sunni kasutamise õigus, tuleb politsei- ja piirivalvesea-duse asemel sisustada Kaitseliidu tegevliikmete volitused siiski KorSi järgi, st ka õigus erimeetmete rakendamiseks KorS § 30–52 järgi sõltuvalt täi-detavast ülesandest (vt tabel). Sama viitamisviga on sisse jäänud ka erakor-ralise seisukorra seadu-sesse, mille § 15 lg 4 viitab samuti PPVSile. Tegelikult saab rakendada vahetut sundi, sh erimeetmeid korrakaitseseaduse alusel.

Kuigi erakorraline seisukord võib tähendada võit-lust relvastatud gruppidega, tasub tähele panna, et kehtivad siiski vahetu sunni kohaldamise reeglid korrakaitseseaduse järgi. Loomulikult, kui kor-ralduse andmine või hoiatamine pole võimalik, võib ka ilma nende eeldusteta kasutada tulirelva, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Sama loogika kehtib ka rahuajal relvastatud kurjategija ründe korral. Ründajate arv ei muuda vahetu sunni kohaldamise põhimõtteid, olgu siis rahuajal või erakorralise seisukorra ajal.

Kaitseliidu

objekti

vastu

suunatud ründe

tõrjumine ei piir-

du ainult objekti

sees toimuvaga.

LIIN

A T

OO

ME

23

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 7/2014

NELE PERNITSKaitseliidu kooli arendusjaoskond

Kaitseliidu koolis läbiviidaval instruktorikur-susel on pikk ajalugu. Algselt taanlaste poolt läbiviiduna ja alates 2002. aastast juba kooli

oma kursusena on ta näinud mitmeid ülemaid, vär-vikaid õpetajaid ja tarmukaid õppijaid. Nii sõbralt sõbrale levivates juttudes kui ka käesoleva ajakirja kaante vahel on korduvalt nenditud, et tegu on kastsumus- ja emotsioonirohke kursusega, kus ei puudu uste paugutamine ega pisarad, mis aga oma-korda saavad korvatud rõõmu ja tohutu hakkama-saamistundega, mis saabuvad kursuse tunnistuse saamisega.

Küsitleti instruktorikursuse lõpetanuid

Kõigi nende aastate jooksul on aga õhus olnud üks küsimus: mis saab instruktorikursuse lõpetanu-test edasi? Võib ju loota ja oletada, et küllap nad hakkavad oma malevas aktiivseteks vabataht-likeks (mõnel juhul ka palgalisteks) instrukto-riteks, sest selle mõttega nad kursusele saadeti. Aga tõestatud teadmine on siinkohal puudunud.

Et instruktorikursuse tulemi ja kursuse aren-dusideede osas ei peaks tuginema pelgalt kõhutundele, viis Kaitseliidu kool 2014. aasta kevadel läbi küsitluse ajavahemikus 2009–2013 instruktorikursuse läbinud kaitseliitlaste seas. Kursuse on lõpetanud 478 kaitseliitlast ja neist 458-le õnnestus saata küsitluse link kas e-posti või Facebooki abil. 40% ehk 184 väljaläinud küsitlus-test said vastuse. 113 vastanut olid kaitseliitlased, 54 naiskodukaitsjad, 8 noortejuhid ja 9 inimest oli Kaitseliidus ainult tööl. Arvestades väljasaadetud küsitluse hulka, olid kõige produktiivsemad vastajad Saaremaa, Valgamaa ja Jõgeva malevast, kust saabus vastuseid vastavalt 58%, 54% ja 52%.

Üle 60% vastajatest oli tulnud instruktorikursusele omaenda soovist saada instruktoriks või paremaks instruktoriks ning ülejäänud kas mõne kursuse raames, tulenevalt ametikoha nõuetest või mõnel muul sundival põhjusel.

Elu pärast instruktorikursust: saab asja küll, kui külm ära ei võta ja õpetada lastakse

Ilmselt kõige põletavam küsimus saab vastuse tabelis 1. 29% vastanutest ei ole pärast instruktori-kursuse läbimist kas üldse õpetanud või on teinud seda kõigest paar korda. Ülejäänud 71% vastanu-test leiavad instruktorina kasutust vähemalt korra aastas.

Rakendamata instruktorid

Vaadates lähemalt instruktorina kas üldse mitte või väga vähe kasutust leidnud vastajaid, tuleb välja, et enam kui pooli neist on ajendanud kursu-sele tulema isiklik huvi ja soov saada instruktoriks. Üks neist on instruktorina nii vabatahtlik kui ka palgaline töötaja ja kõigi ülejäänute puhul on tege-mist vabatahtlike instruktoritega. 37% rakenda-mata või väherakendatud instruktoritest ei soovigi rohkem õpetada, 63% aga tunneb, et nad on inst-ruktorina kasutust leidnud palju vähem, kui nad ise sooviksid. Põhjused, miks ei tahetagi rohkem või üleüldse õpetada, võib lahterdada järgnevalt:1) ebakindlus instruktorina;2) ajapuudus;3) põhimõtteline soov mitte koolitada.

Kolmeks võib jagada ka põhjused, miks ollakse koolitanud vähem, kui seda tegelikult teha soovi-takse:1) ajapuudus;2) malev või ringkond ei ole õpetama kutsunud

(ka pärasti isiklikku soovi avaldamist);3) ebakindlus instruktorina.

Tabel 1. Õpetamine pärast

instruktorikursuse läbimist (n=184)

Pärast instruktorikursuse läbimist…

…olen õpetanud sagedamini kui 10 korda aastas 25%

…olen õpetanud 4—10 korda aastas 24%

…olen õpetanud 1—3 korda aastas 22%

…olen õpetanud 1—2 korda 15%

…ei ole ma kordagi õpetanud 14%

Kursuse on

lõpetanud

478 kait-

seliitlast ja neist

458-le õnnestus

saata küsitluse

link kas e-posti või

Facebooki abil.

24

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 7/2014

4% rakendamata või vähekasutatud instrukto-rikursuse lõpetajatest on välja toonud, et nad ei soovi instruktorina edasi areneda. Kõik ülejäänud sooviksid õpetamisalaseid täiendkoolitusi ja või-malusel edaspidi rakendust instruktorina. Mitu vastajat tõi probleemina välja selle, et kui ei saada pärast instruktorikursuse lõpetamist kohe reaal-set praktikat ja kursusest läheb üha enam ja enam aega mööda, muututakse oma instruktorioskuste osas ebakindlaks ja lõpuks ei julgetagi enam õpe-tama minna.

Tegutsevad instruktorid

46% aktiivselt instruktorina tegutsevatest vas-tajatest on läbinud ka mõne erialainstruktori kursuse (nt laskeinstruktori, esmaabiinstruktori või Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse inst-ruktori kursuse), samal ajal ei olnud keegi mitte-

tegutsevatest instruktoritest käinud erialainstruktori kursusel. Siit võib järeldada, et erialainstruktori kursuse läbimine mõjutab positiivselt aktiiv-sust instruktorina. Tõenäoliselt võib see tuleneda ka asjaolust, et mitmel erialainstruktori kursusel on juba kur-suse osana ette nähtud praktika, mille sooritamine ongi esimeseks sammuks kodumalevas instruktorina ree peale saamisel.

Tegutsevate instruktorite käest küsiti ka instruk-torikursusel õpitud töövahendite ja käsitletud õppemeetodite kasutamise kohta ning selgus, et kolmveerand vastanutest järgib õpetamisel kõiki instruktorikursusel omandatud põhitõdesid. Kur-suse lõpetanute seas on populaarseimad ehk kõige sagedamini kasutatavateks õppemeetoditeks üles-andemeetod ja grupitöö.

Nagu tabelis 2 näha, tunneb 26% tegutsevatest instruktoritest ennast instruktorina hakkama-saajana, 55% kindlalt, 13% lausa suurepäraselt ja vaid 2% ebakindlalt. Siinkohal peaks rõõm olema õppijate poolel, keda need instruktorikursuselt

malevatesse rännanud inimesed õpetavad, sest kes ei tahaks, et õpetaja tunneks end klassi ees kui mitte suurepäraselt ja kindlalt, siis vähemasti hakkamasaajana.

72% tegutsevatest instruktoritest leiab, et neid on instruktorina rakendatud just nii sageli, kui nad ise soovivad, sest ajaliselt ei jõuakski nad rohkem. 18% tegutsevatest instruktoritest tõi välja, et nad soo-viksid tegelikult rohkem õpetada, kui nad praegu seda teevad. Siinkohal olid soovide ja tegelikkuse erinevuse põhjuseks nt isiklik ajapuudus, mis ei võimalda rohkem õpetada, aga ka sobivate õppuste puudumine või see, et malev ei näe vabatahtlikku instruktorit kasutatava ressursina. 10% tegutseva-test instruktoritest leidis, et nad on instruktorina märksa enam rakendatud, kui nad seda tegelikult sooviksid. Üle poole siia kategooriasse kuulujatest on Kaitseliidu palgalised töötajad.

Siinkohal tuleks ilmselt punaselt alla joonida fakt, et kasutamata ressursina on olemas kenake hulk vabatahtlikke instruktoreid, kes hea meelega rohkem oma kodumalevas instruktorina tegutsek-sid, ning samas on käesolevale küsitlusele ja taas kord kõhutundele tuginedes igas malevas ülekoor-matud palgalisi instruktoreid, kes järjepideva õpe-tamiste vahel pisut hingetõmbeaega tahaksid.

Tuleviku tarvis

Kaitseliidu kool küsis vastajatelt veel hulganisti sisulisi instruktorikursusesse puutuvaid küsimusi, mis aitavad edaspidi õppetööd parendada ja mida kõiki siinkohal lahkama ei hakka. Tõsise vajadu-sena tuli ka välja kursuse läbinud tegutsevate ja mittetegutsevate instruktorite soov täiendõppe ja toetuse järele. Toetust soovitakse lisaks reaal-setele täiendust andvatele kursustele ka nt veebis olevate õppematerjalide ja instruktoreid koondava virtuaalkogukonnana. Kellel on suurem huvi küsit-luse vastu, saab lähteandmetele ligi Kaitseliidu kooli kodulehe kaudu.

Võib järeldada, et alustavale instruktorile annab instruktorikursus kätte sobivad tööriistad ja loob väga hea aluspõhja, millega klassi ette minna ja õpetajana kogemusi saama hakata. Tugev teooria on tagatud, aga pahatihti jääb kahjuks puudu just praktikavõimalusest kodumalevas või -ringkon-nas. Puudub ühtne süsteem, mis tagaks, et inst-ruktorikursusele satuksid just need inimesed, kes nii iseenda kui ka kodumaleva silmis on tulevased instruktorid, ja et kursuse lõpetanuid koheselt ka instruktorina rakendama hakataks.

Siinkohal tänan veel kord kõiki vastajaid ja loodan, et küsitluse tulemused panevad mõtlema ja tegut-sema neid, kes tahavad ja saavad midagi muuta ja parendada, ning soovin jätkuvat õpetamiselusti nii instruktorikursuse läbinutele kui ka tulevastele läbijatele ja kursuse läbiviijatele.

On olemas

kenake hulk

vabatahtlikke

instruktoreid, kes

hea meelega roh-

kem oma koduma-

levas instruktorina

tegutseksid.

…suurepäraselt

0%

2%

26%55%

13%

…saamatuna …ebakindlalt …hakkama-saajana

…kindlalt

Tabel 2. Instruktorite enesehinnang

Tunnen ennast instruktorina…

25Kaitse Kodu! 7/2014

Põhja kompanii dessantõppusRohuneeme-Aegna-Kräsuli-Rohuneeme 18. ja 19. juulil

TANEL JÄRVET, leitnantTallinna malev Põhja üksikkompanii

Mis: Põhja kompanii dessantõppus Rohuneeme-Aegna-Krä-suli-Rohuneeme 18. ja 19. juulil 2014

Kes: Tallinna maleva Põhja kompanii kaks rühma ja luure-jagu

Olukord: Aegna saare Lemmiku poolsaarel on maabunud vas-tase luure-diversioonigrupp, mis teeb luuret ja sihitab Eesti laevade pihta rakette

Põhja kompanii ülesanne: Dessant Aegnale, tuvastada ja hävitada vastase luure-diversioonigrupp ja liikuda tagasi Viimsisse

Lähtepunkt: Viimsi, Rohuneeme sadam

TEGEVUS 18. JUULIL

Sooritati kiirpaadidessant Aegnale ja rajati varustuse silla-pea. Seejärel rajati rühma tugipunkt ning julgestati seda ja selle rajamist.

TEGEVUS 19. JUULIL

Kell 8 hommiku anti kummalegi rühmale oma rünnakukoridor ja alustati Lemmiku poolsaare ala vastase luurajatest puhas-tamist.

Kell 9 oldi sillapeapunktis, et valmistada ette kompanii minek läbi vee kahlates ja ujudes Kräsuli saarele (vahemaa ca 500 m). Udu oli tihe, nähtavus vaid 50 meetrit, mistõttu määrati GPSga sillapea koordinaadid ja kaardil üleminekukoridori asi-muudiks 130 kraadi.

Kell 10 oli udu hajunud, rühmad hävitanud vastase ja ületa-nud veetakistuse Aegna-Kräsuli-Rohuneeme. Esimesed 450 meetrit tuli liikuda läbi vee kahlates (vesi ulatus reieni) ja seejärel mööda köit tõmmates ca 10 meetrit (vee sügavus ca 2 m).

Eelgrupp vedas kummipaadi Kräsuli teisele küljele ja paigal-das julgestusköie Kumbli laiult Rohuneeme esimeste kivide-ni. Ujuda tuli ca 25 meetrit.

Kell 12 jõudis Põhja kompanii tagasi Rohuneeme poolsaarele. Ülesanne oli täidetud.

26

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 7/2014

MIDA ARENDADA:

1. Patrullkotti ega rakmeid ei ole mõ-tet panna suurde kilekotti, sest siis kaob lahinguvõime. Seega on vaja pakkida veekindlalt rakemete või koti sees olevad asjad.

2. Galilile oleks vaja veekindlat paken-dit, millest samas oleks relva lihtne kätte saada.

27

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 7/2014

KERSTI PODMOŠENSKI NKK väljaõppe arendusspetsialist

Külm ja märg metsaalune põllu ääres. See on ühe korraliku kaitseliitlase lemmikpaik – kas pole? Milline kaitseliitlane ei armastaks

külitada nädalavahetusel kuskil pärapõrgus „posit-sioonidel“. Tean, et lemmiktegevuseks on see just luurerühma (ja võitlusgrupi) karmidele meestele ja naistele – ilmselt sellepärast, et nad peavad muidu muudkui ringi silkama, higi otsa ees, mistõttu lebasklemine jahedal pinnal on oodatud vaheldus.

Ja mis võiks veel väärikam olla sellest, kui pärast õppust saab uhkelt tööle minna punetavate sil-made, tilkuva nina ja karedast kurgust kähiseva häälega, palavikust tingitud nõrkusekahvatus väärikust juurdegi lisamas. Igal juhul võib kindel

olla, et töökaaslased hoiavad aupaklikult imetlevasse kau-gusesse. Kahju ainult, et kogu selle vaimse väärikuse ja au juures füüsiline enesetunne nauditav pole. Nali naljaks, aga eks see sügisel ja talvel väliharjutustel osalemine ole üldjuhul ebamugav ja pane immuunsüsteemi proovile, halvematel juhtudel on see kõik lausa tervistkahjustav.

Seda viimast muidugi siis, kui unustatakse või lihtsalt kangelaslikkusest eiratakse lihtsaid enne-tusabinõusid.

Väga süvitsi külmetushaiguste teemal siinkohal ei peatu, sest see kuulub rohkem peremeditsiini (või rahvameditsiini ehk iseenese tarkusest ravimise) valdkonda. Ja ennetus on sõduri baasoskuste ning varustuse ja riietuse läbimõtlemise teema. Aga mõned olulised, samas lihtsad nüansid tasub ehk taas meelde tuletada.

Hoia end sooja ja kuivana!

„Külmetus“ on mõiste, mille alla käivad varieeru-vate sümptomitega ja erinevatest viirustest põh-justatud ülemiste hingamisteede ägedad haigused.

Sügis on õppuste ja haiguste aegKoos sügiseste suurte õppustega saabuvad ka jahedamad ilmad. Kuigi mälestus suvesoojast püsib veel kaua kontides, tasub end varakult külmade tulekuks ette valmistada.

Neid viirusi on väga palju (üle 200), sh eraldi vaa-deldakse gripiviirusi (soovi korral loe täpsemalt terviseameti kodulehelt: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigused-a-u/uuu.html, sealt leiad ka asjakohaseid juhiseid).

Lühidalt: külmetushaigus ei teki otseselt külmeta-mise tagajärjel (pigem on rohkem haiguspuhanguid soojadel aastatel ja niisketel sügistel). Seos on mui-dugi olemas – lihtsustatult öeldes peab organism külmas ja niiskes (ammugi tuulises) keskkonnas kulutama rohkem energiat, mistõttu immuunsüs-teemi vastupanuvõime nõrgeneb ja viirustel on lihtsam rünnata.

Eks see sügi-

sel ja talvel

väliharjutus-

tel osalemine ole

üldjuhul ebamugav

ja pane immuunsüs-

teemi proovile.

KA

RR

I KA

AS

28

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 7/2014

Esimene soovitus (liigagi ootuspärane): hoia ennast õppusel sooja ja kuivana. Kui tekib juba külmatunne, on õige aeg lisada selga riidekiht või panna enda ja maapinna vahele kasvõi telkmantel. Sooja hoidmiseks on veel üks lihtne moodus – lii-gutamine (võimlemine). Ja kuigi see pole ilmselt ühe tõelise kaitseliitlase lemmiktegevus, piisab vahel ka kergest jäsemete võbistamisest.

Aga ei, külmatunne on ju pehmodele ja ega kuri jaoülem lubagi niheleda. Sõjas on veel hullem, seega tuleb kannatada juba praegu: hoidkem au sees deviisi „raske õppustel, kerge lahingus“.

Kokkuvõttev selgitus: ei viitsi lihtsalt või on piinlik.

Lisamärksõnad: kihiline riietus, sokivaru, „Hüvasti, noorus!“-aluspesu, kindad.

Pese käsi!

Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimi-sel piisknakkusena. Vähemalt samaväärselt levivad need saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevas-tamisel ja nuuskamisel saastuvad nii käed kui ka kontaktpinnad (ukselingid, telefonid, arvutikla-viatuurid jt) eluvõimelise viiru-sega. Nakatuda võib, kui pesemata kätega, ise seda tihtipeale märka-mata, hõõruda limaskesti (silmi, nina või suud). Mets pole muidugi viirustele kõige ideaalsem kesk-kond, aga seda kergemini võib pärast magamata öid ja füüsilist pingutust nakatuda õppuse järel rahvarohkes malevaruumis varustust hooldades.

Siit teine soovitus (samuti liigagi lihtne): peske käsi! Ka metsas õppusel olles ja eriti enne söö-mist. Viiruseid ja baktereid, mis üksuse moraalile ja tegutsemisvõimele halvasti võivad mõjuda, on teisigi ja nood ei mõju ainult ülemistele kehaosa-dele.

Siinkohal ei julge muidugi ükski rühmaparameedik väita, nagu poleks osa pisikuid kasulikud – väike hommikune jogurt näiteks on igati teretulnud. Ka ei ole ees-märgiks sundida kedagi end mee-diku valvsa pilgu all Safeguardi vahuga tundide kaupa seebitama, traatharjaga verele hõõruma ja seejärel Cutaseptiga üle piser-

dama. Aga veidi vett ja lihtsat seepi ei tohiks küll rikkuda isegi kõige õrnema nahaga kaitseliitlase käsi. Ennetusabinõuna on see põhimõtteliselt kindlaim meetod. Vee puudumisel on heaks alter-natiiviks ka ühekordsed niisked salvrätikud.

Ära unusta süüa ja juua!

Tuntud tõsiasi on ka see, et organismi kaitsevõimet vähendavad haigusseisundid, füüsiline kurnatus ja magamatus ning vedeliku- ja toitainete vaegus.

Siit ka kolmas elementaarne ennetusabinõu: ära unusta süüa ja juua! Ei saa eitada väliõppuste (eriti rännakute) kasulikku mõju vööümbermõõ-dule, ent jahedamal perioodil ei suurenda söömata olemine mitte ainult vastuvõtlikkust viirustele, vaid võib halvematel juhtudel viia ka kerge alajah-tumiseni (juhul, kui kaasneb pikaajaline liikumatu

Külmetus-

haigus ei

teki otse-

selt külmetamise

tagajärjel.

Nakatuda

võib, kui

pesemata

kätega, ise seda

tihtipeale mär-

kamata, hõõruda

limaskesti.

KR

IST

JAN

PR

II

29

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 7/2014

Lis

ain

fo TERVISEAMET SOOVITAB

Viirusnakkuste põdejatel:

jääda koju ja ennast terveks ravida, sest haiges-tunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Hai-gena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab ka organismi;

köhides ja aevastades tuleks nina ja suu katta salvrätiga;

vältida silmade puudutamist;

pesta tihti käsi.

Nakatumisest hoidumiseks:

vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi;

pesta tihti käsi;

haigega lähikontaktis olles katke nina ja suu marlimaskiga.

Allikas: Terviseameti kodulehekülg (www.terviseamet.ee)

asend). Normaalsed ja isegi tavalise päevaga võrrel-des suuremad portsojnid ja tihedamad toidukorrad aitavad vältida külmatunde ja -värinate teket ning seega ennetavad haigestumist.

Mõned soovitused raviks

Mis puudutab juba vallandunud ülemiste hinga-misteede haiguse ravi, tasub teada, et spetsiifi line ravi puudub ja seega ei saa loota kiiret paranemist tagavale ravimile. Vajadusel kasutatakse haigus-nähte leevendavat toetavat ravi: palaviku alanda-mine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hin-gamist kergendavad ja turset alandavad ravimid. Üks vähemtuntud soovitusi on tarvitada tsingi ja C-vitamiini kombineeritud (imemis)tablette kohe sümptomite ilmumisel – nende kasutamine pida-vat haigusekulgu oluliselt lühendama. NB! Mis puudutab rahvameditsiini, siis antibiootikumid selle alla ei käi, isegi kui kunagi jäi neid sahtlipõhja seisma – viirustele need nagunii ei mõju (hävitavad vaid baktereid).

Nohu puhul nuuska, nuuska, nuuska. Põhiline nohuravi eesmärk on alguses, et eritis pääseks ninast välja ja õhk pääseks ninna sisse. Nuuskami-sel on ka oma soovituslik tehnika: õige on nuusata üht ninapoolt korraga. Samas on liiga tugeval nuuskamisel ka üks miinus ehk riskikoht: eritis võib sattuda kõrvadesse, see on aga tüsistusoht.

Köha ravimisel tuleb kes-kenduda samuti eritistest ja rögast lahtisaamisele. Mõte on selles, et kui kurku katab sitke röga, on selle all limaskestas põletik ja köha jääbki kestma. Limaskest saab paranema hakata, kui kasutada röga vedeldavaid ravimeid (näit atsetüül tsüsteiin ehk ACC kihisevad tabletid). Väike nipp on ka selle vastu, kui kurgus on rögast ärritus ja selle kriipimistunde pärast öösel magada ei saa: tavaline valuvaigisti aitab seda ärritust vähendada.

Kurguvalu kiire ja tõhus abivahend on kurista-mine lahusega, milles on ühe klaasi vee kohta ca 1 tl soola. Mida kiiremini sümptomite ilmnemisel (ehk esimesel hommikul) seda teha, seda kiirem on paranemine.

Erinevaid soovitusi, sh rahvameditsiini omi, on väga palju, kindlasti aga tasub teabe saamiseks otsida usaldusväärseid artikleid ja kohti, näiteks üheks selliseks paigaks on apteek (ka ravimtai-mede osas). Kui köha või nohu ei parane teiseks nädalaks, tasub ka kõige tugevamal sõjamehel pöörduda perearsti poole.

KR

IST

JAN

PR

II

E i saa ei-

tada vä-

liõppuste

kasulikku mõju

vööümber-

mõõdule.

30

Te

st

Kaitse Kodu! 7/2014

ASSO PUIDETvabatahtlik reporter

Nendeks viieks objektiks valisime ajalehepa-beri, klantsajakirjapaberi, paberist käterä-tiku, tualettpaberi ja vahtralehe. Katse läbi-

viimiseks kasutasime tehisnohu, mille segasime kokku kiirkartulipudrust, veest ja limonaadist, saavutades nõnda viskoossuselt ja konsistentsilt üsna originaalilähedase tulemuse.

Hindamisel lähtusime neljast kriteeriumist. Ima-vust mõõtsime selle põhjal, kui kiiresti ja kas üldse testiobjektile kantud nohueritis sinna imendub. Volditavuse kategoorias hindasime, kas ja kuivõrd kompaktseks on katseobjekti võimalik pärast kasutamist voltida. Lähtudes arusaamast, et mida paremini allub nuuskamisvahend kokkuvoltimi-sele, jäädes samas puhtaks ja kuivaks, seda lihtsam on seda kaasas kanda. Seda, kas katseobjekti on

Lõõrid puhtaks ehk millesse tühjendada ninaKuidas saada nina puhtaks siis, kui taskurätik on koju ununenud, ent frentšikäist kasutada ei raatsi? Võtsime sel otstarbel testida viis kõigile kättesaadavat alternatiivi traditsioonilisele riidest või paberist taskurätikule.

võimalik tarbida ühe- või mitmekordselt, väljendas katses taaskasutuse kriteerium. Kui metsas olles on kaasas ainult üks nuuskamisvahend, on ju hea, kui seda jätkub kogu päevaks. Seda, kas ja kuidas on võimalik katseobjekti tükkideks rebida, kas siis ratsioonideks jaotamise või sõbraga jagamise eemärgil, indekseeris katses rebitavuse kategooria. Tulemuse mõõtmiseks kasutasime skaalat, mille viis punkti tähendab sajaprotsendilist tulemust ja üks vastavalt nullprotsendilist.

Ajaleht (1)

Ajalehe puhul hakkab eritis imenduma suhteliselt kohe pärast pinnale sattumist. Samas, kuna ajale-hepaberi pind on õhuke, ei mahu sinna eritist vaja-likult määral, mistõttu jääb see klimbina paberi pinnale loksuma. Kokkuvolditud õhukesest aja-lehepaberistst tungib mittetäielikult imendunud tatt läbi ja määrib käed ebameeldiva ninaeritisega. Eelnevast tulenevalt on ajalehepaberi taaskasutus võimatu, sest taskusse pista ja kaasas kanda ei ole

8 X

AN

NE

LI S

EP

P

1

2

31

Te

st

Kaitse Kodu! 7/2014

seda võimalik, kui te just ei taha oma taskut seest-poolt tatiga kokku mäkerdada.

Ajalehepaberi plussiks on aga väga hea rebitavus. Samas on võimalik korrapärase kujuga tükki rebida vaid pikikiudu. Ristikiudu rebides pole võimalik rebimisjoont kontrollida.

Ajakiri (2)

Ajakirja klantspaber ei suudagi imada – tatt jookseb mööda läikivat paberipinda alla, mistõttu määrdu-vad sellesse suunatud purske tagajärjel nii nägu kui ka särgiesine. Kokkuvolditud klantspaberist ei tungi tatt küll erinevalt ajalehepaberist läbi, vaid vurtsab ülalt ja alt välja, määrides nõnda ka püksid ja mütsi. Ehkki enamik tatist irdub paberipinnalt, jääb see siiski nätskeks ja märjaks, mistõttu ei ole selle taskusse pistmine kõige meeldivam. Mis tähendab ühtlasi, et seda ei ole võimalik taaska-sutada. Samas rebitavus on ajakirjal väga hea. Ent erinevalt ajalehepaberist on ajakirjapaberit parem rebida ristikiudu.

Paberkäterätik (3)

Pärast ninaeritise sattumist paberkäteräti pinnale algab kohe tormiline imavusprotsess, mille käigus tati vedelam osa otsekui rebitakse tahkemast osast välja. Tahkemad osad jäävad klimpidena paberi pinnale. Vedelama nohu puhul on oht, et käed saavad niiskeks. Pabertaskurätiku kiituseks tuleb öelda ka seda, et see on ülihästi ja lihtsa vaevaga palliks volditav. Oluline on, et sealjuures jääb nii vedelam kui ka tahkem osa tatist palli süvakihti-desse, võimaldades selle muretult taskusse pista. Pabertaskurätikut lahti voltides võivad aga tati tahkemad osakesed sealt välja pudeneda, mis on üsna ebameeldiv. Samas on võimalik leida pabe-ripinnalt tatist puutumata alasid, kuhu ka teist ja

isegi kolmandat korda nina tühjendada. Mis rebi-misse puutub, siis on märkimisväärne ja huvitav tõsiasi, et pabertaskurätikut on võimatu rebida ristipidi. Vastuoksa tahtele hakkab rebimisjoon jooksma ikka piki paberit. Mistõttu on võimatu sellest näiteks võrdkülgsete tükkide rebimine.

Tualettpaber (4)

Tualettpaberile on iseloomulik veidike vähem äge imendumine kui pabertaskurätile, ent see on

Testi tulemused

Ajaleht Ajakiri Paberkäterätik Tualettpaber Vahtraleht

Imavus 2 1 5 5 1

Volditavus 1 1 5 4 3

Taaskasutus 1 1 4 2 1

Rebitavus 4 4 4 5 1

Kokku 8 7 18 16 6

3

4

32

Te

st

Kaitse Kodu! 7/2014

Lis

ain

fo NOHU POLE NOHU

Nohu on kuulutatud eelmise sajandi haiguseks. Ometi tuleb igal teisel inimesel selle haigusega talvehakul võidelda. Nohu põhjuseks võib olla nina-neelus paiknev adenoid ehk neelumandel ja selle põletikuline suurenemine või stressist ja väsimu-sest tingitud veresoonte laienemine — nina läheb kinni ja tekib nuuskamisvajadus. Külmetuse või al-lergiahoo ajal sulguvad põskkoobaste kanalid ning neisse kogunenud lima ja bakterid ei pääse välja. Tugev nina löristamine ajab bakterid ainult sügava-male põskkoobastesse ja nohu süveneb.

Kui nohu on Põhjamaades igapäevane nähe ja nuuskamisest suuremat numbrit ei tehta, siis näi-teks Türgis on nina nuuskamine sama, mis meil tualetis käimine. Seda tehakse üksi, privaatselt ja mitte kunagi söögilauas ega seltskonnas, sest sel-line käitumine on lausa solvav.

Ehkki nohu puhul öeldakse, et seda ravides saab sellest lahti nädalaga ning mitteravides seitsme päevaga, on mõned soovitused, kuidas see reegel proovile panna. Näiteks käige saunas — kuum leil vähendab põskkoobaste turset. Sööge greipi, apel-sine, virsikuid, sparglit või kartulit — neis viljades leidub glutatiooni — antioksüdanti, mis aitab regu-leerida põskkoobaste rõhku.

Ehkki vahtraleht näib neiu käes ilus ja efektne, ei sobi see siiski nina tühjendamiseks

siiski täiesti piisav. Et aga paber on õhuke, on soo-vitatav sättida tatikanalite ette kaks kihti, muidu võib ninaeritis sealt läbi pursata. Ka tualettpaberi puhul eralduvad tati tahked osakesed vedelatest, ent erinevalt pabertaskurätist kinnituvad need paremini paberi krobelisele ja pehmele pinnale ega pudene paberit keerutades maha. Sarnaselt pabertaskurätikule, on ka tualettpaber väga lihtsa vaevaga nutsakuks volditav. Ent kui nutsak jääb liialt väikeseks, tungib niiskus vähesel määral ka selle pindmistesse kihtidesse, mistõttu tuleb selle taskusse surumisega olla ettevaatlik.

Ebameeldivaks üllatuseks tualettpaberi puhul on tõsiasi, et õhuke tatist niisutatud paber muutub väga püdelaks ja kergesti rebenevaks, mistõttu pole selle lahtivoltimisjärgne kasutamine enam võimalik. Õnnekorral võivad siiski pihku jääda mõned tatist puutumata tükid, kuhu ehk õnnestub väikemates kogustes tatti puhuda. Küll aga on tua-lettpaber ideaalsete rebenemisomadustega. Seda tänu oma perforeeritud rebimiskohtadele, mis või-maldavad paberit ideaalselt tükkideks jaotada.

Vahtraleht

V a h t r a l e h e imavus on alla igasugust arves-tust. Tõsiselt. Isegi kehvem kui ajakirja klantspaberil. Vahtralehte nuusates on reaalne oht saada ise tatiga kokku mää-ritud. Kokkuvoltides ei tungi eritis küll läbi lehepinna, kuid nõrgub servade vahelt kätele. Väga osava ja ettevaatliku käsitsemise korral, kasutades sõlmimiseks ka lehe vart, on siiski võimalik voltida niiskust enda sees hoidev pakend, mida on suhteli-selt ohutu taskusse pista. Lahti voltides on aga lehe mõlemad pooled plägased, mistõttu ei sobi vaht-raleht kuidagi teistkordseks nuuskamiseks. Ei ole vahtralehe puhul kiita ka selle rebenevus. Iseene-sest on ju võimalik lehte rebida, ent korrapäraste tükkide moodustamist takistavad leherootsud.

Kokkuvõte

Testi tulemusel selgus ühelt poolt, et kui ikka mitte kuhugi nuusata ei ole, on parem nuuskamata jätta. Ent kui see variant ei sobi ja tatti sisse luristada ei taha, võib puhuda ükskõik mille sisse. Siiski on mõistlik vältida puu-, põõsa- ja muid taimelehti ning eelistada paberit. Kusjuures tasub hoiduda trükimusta kandvast paberist ja valida pigem majapidamises kasutusel olevate pabertoodete vahel. Ükskõik, kas kasutada tualettpaberit või meie testi veenvat võitjat paberkäterätikut, mis seljatas teised nii oma imavuse, volditavuse kui ka taaskasutuse poolest.

s-Isegi akirja

ahtralehte aalne oht okku mää-des ei tungi eritis küll läbiõrgub servade vahelt kätele. Vägaku käsitsemise korral, kasutadeshe vart, on siiski võimalik voltidas hoidev pakend, mida on suhteli-e pista Lahti oltides on aga lehe

2 X

AN

NE

LI S

EP

P

33Kaitse Kodu! 7/2014

MAREK MIIL1

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras teata-sid 2012. aasta lõpul avalikult, et sõjaliste

võimete loomine on läinud oodatust kallimaks. Et raha oli plaanitust märgatavalt vähem, said kõik kaitseväe ja Kaitseliidu üksused midagi, kuid mitte piisavalt, et olla täielikult komplekteeritud. Kaitseminister ja kaitseväe juhataja resümeerisid senise riigikaitse arengukava tulemit: „Nii ei vasta ükski kaitseväe üksus praegu oma varustatusega nõuetele, mis neile seatud.“2 Olukorra parandami-seks kinnitati uus kaitseväe arengukava aastateks 2013–2022, mis näeb ette kiirreageerimisvõime parandamist, isikkoosseisu suurendamist, Kaitse-liidu juhtrolli territoriaalkaitses, uut relvastust ja varustust.

Tavakodaniku pilguga

Paralleelselt uue kaitseväe arengukava elluraken-damisega tõusis avalikes riigikaitsekäsitlustes päevakorda küsimus elutähtsate teenuste jätku-suutlikkusest. 2013. aastal kritiseeris riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Eesti inimarengu aruannet, sest selles ignoreeriti tule-, vee-, liiklus- ja muude õnnetuste statistikat ning vastavatele õnnetustele reageerivaid teenistusi,

Uusi ülesandeid riigikaitses

mis kujundavad meie elukeskkonna turvalisusele antavat hinnangut.3

Aasta hiljem juhtis riigikaitsekomisjoni esimees juba avalikult tähelepanu tõsiasjale, et riigikaitse mõistes tuleb Eesti riigiasutustel seista vastamisi uue valdkonnaga. Nimelt tuleb säilitada elutäht-sate teenuste toimepidevus rii-gikaitselistes hädaolukordades ja sõjaajal: „Elanikkond vajab, sõltumata kriisi iseloomust, nii uputuse kui ka sõjaajal leiba, elektrit, tervishoidu, korrakait-set ja palju muud.“4 Samalaadse küsimuse tõstatas 2014. aastal ka kaitseväe juhataja kindralma-jor Riho Terras: „On selge, et just ühiskonna haavatavus sellesar-nases olukorras võib kujuneda võtmetähtsusega teguriks. Kuidas suudame ula-tusliku kriisi korral mobiliseerida kogu jõu selleks, et püsima jääda?“5

Alljärgnevad read ongi ajendatud käesoleva kirju-tise autori mõtetest seoses elutähtsate teenuste tagamise võimekusega sõjaajal. Asetan ennast siin-kohal tavalise inimese olukorda, tuginedes sellele informatsioonile, mis minul kui tavakodanikul on olemas. Teisisõnu: ma ei käsitle erinevate riigiasu-tuste ega kohalike omavalitsuste kõikvõimalikke

Elanikkond va-

jab, sõltumata

kriisi iseloo-

must, nii uputuse

kui ka sõjaajal leiba,

elektrit, tervishoidu,

korrakaitset ja palju

muud.

Mida sina sõja korral tegema hakkad?

Sõda võib tulla meie kõigi taga-hoovi

KA

ITS

EV

ÄG

I

34

Pro

ble

em

Kaitse Kodu! 7/2014

tegevusplaane sõjaolukorraks. Need on tõenäo-liselt kuskil šeifi sügavustes olemas, aga märkega „salajane“ või „asutusesiseseks kasutamiseks“. Võimalik, et tavakodanikud ei peagi sellistest asja-dest enne teadma, kui sõda käes. Niisiis lähtun informatsioonist, millele mul on ligipääs ajakirjan-duse vahendusel või mille on mulle kui kodanikule saatnud riik või omavalitsus.

Mis kõik võib juhtuda?

Minu vaatenurga lähtekohaks on eeldus, et relvas-tatud konfl ikti korral võib Eestis peaaegu igaüks puutuda kokku lahingutegevusega. Teisisõnu: sõjategevus ei käi kusagil kaugel rindejoonel, vaid jõuab õige ruttu meie akende alla ja tagahoovi.

Vahet ei ole, kas seal tegutseb vaenlane, kaitseliitlane või mõne meie NATO liitlase üksus – kuulid, miinid ja suurtükimürsud tapavad ühtmoodi.

Viimastel aastatel on korduvalt kostnud signaale, mis seavad kahtluse alla tuletõrje võimekuse. 2011. aastal tunnistas pääste-ameti juhtkond, et pooled 81 päästeko-mandost ei suudaks täita oma ülesandeid, seega on päästevõimekus näiline.7 2013. aastal ilmnes, et kui Narvas peaks süttima

kõrgem hoone kui kolm korrust, tuleb päästjaid oodata kaua, sest redelauto saabub 130 kilomeetri kauguselt. Enamik maju on Narvas aga viie- või üheksakorruselised.8

Samal aastal põles Pärnu kesklinnas maha kõigest kahekorruseline puumaja, sest kohalik redelauto oli remondis ja lähim redelauto tuli tuua kohale Tal-linnast. Siis teatas päästeamet, et neil ongi kokku vaid kaheksa redel- ja tõstukautot, mis jagunevad päästekeskuste vahel. Seega teenindavad Tallinna kolm, Tartut, Valgat ja Võrut kolm, Kuresaaret ja

Pärnut kaks ning tulevikus Narvat üks redel- ja tõs-tukauto.9 Augustis põles Tallinnas kontorihoone, mille kustutamiseks kaasati praktiliselt kogu pealinna päästeressurss, lisaks päästemeeskonnad Muugalt ja Keilast.10 Seda kontorihoonet kustutati peaaegu kümme tundi.11

Kuid mis juhtub siis, kui lahingutegevuse tõttu põleb mitu maja eri linnades, sealhulgas kõrged hooned? Milline on meie päästevõimekus siis, kui samal ajal on mitmes kohas kokku varisenud ja enda alla inimesi matnud hooneid? Mis juhtub, kui samaaegselt peaks kuivade ilmade tõttu puh-kema metsatulekahju, mis ohustab elurajoone? Isegi rahuaegsel kaitseväe keskpolügoonil võib metsast tulekindlalt eraldatud alal võtta tulekol-lete avastamine ja lõplik likvideerimine päevi.12 Mis juhtub, kui samas piirkonnas käib intensiivne lahingutegevus? Näide ressursimahukusest: kui 2005. aastal ujutas tormituul üle ligi veerandi Pär-nust ja vee eest tuli evakueerida üle 200 inimese, osales ainuüksi päästeoperatsioonides 200 inimest kaitseväest, piirivalvest, politseist, Kaitseliidust ja päästeteenistusest.13

Kuidas korraldada meditsiiniabi?

Iga kaitseväelane ja kaitseliitlane teab, kui palju aega ja inimressurssi nõuab allüksuselt ühe haa-vatu vahetust lahingutegevusest sidumispunkti viimine. Kaitseväe spetsialistid on tunnistanud, et Eestis ei ole mõtet rajada sõjaväehaiglaid, pigem tuleks panustada tsiviil- ja militaarsektori koos-töösse.14 Seega tuleb raskelt haavatute puhul loota tsiviilhaiglate abile. Kui 1991. aastal oli Eestis ligi-kaudu 120 haiglat 18 000 voodikohaga, siis 2002. aastaks oli järel 51 haiglat 8242 voodikohaga.15 2007. aastal arvestati, et Eestis on 100 000 ini-mese kohta 380,2 aktiivravi voodikohta.16 Kuid tsi-viilhaiglate puhul ei saa arvestada pelgalt rahuajal

deklareeritavate haiglakohtade üldarvuga. Alati on haiglas osa voodikohti hõivatud. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad sõja korral arvestama just nende voodikoh-tadega, mis on parajasti vabad. Seejuures on ka tsiviilisikutest vigastatutel sõduritega võrdsed õigused meditsiiniabile. Seega, kui ooteruumi tuuakse lahingus viga saanud kaitseliitlane ja temast raskemini vigastada saanud, näi-teks miini otsa astunud tsiviilisik, on arsti seisukohalt antud juhul olulisem esmalt tegelda tsiviilisi-kuga.

Lahinguüksuste toetamisel ei oleks mõistlik arvestada ka haig-latega, mis jäävad vastase kont-rollitud alale. Aimates potent-siaalse vastase luureorganite

Mis juhtub

siis, kui

lahingu-

tegevuse tõttu

põleb mitu maja

eri linnades,

sealhulgas kõrged

hooned?

Tulekahjud on lahin-gutegevuse korral paratamatud

KAITSEVÄGI

35

Pro

ble

em

Kaitse Kodu! 7/2014

ajaloos korduvalt ilmsiks tulnud „töökultuuri“, ei saa välistada, et vastase kätte sattunud haiglatest leitud kaitseväelastelt ja kaitseliitlastelt püütakse kätte saada luureinformatsiooni, seejuures mitte just kõige humaansemate meetoditega. Genfi kon-ventsiooni peale lootmine on siinkohal naiivne.

Kuid kas ollakse suutelised haiglaid evakueeruma, isegi kui jutt on ainult kaitseväelaste ja kaitseliit-laste ümberpaigutamisest? Milline hakkaks olema lahingutegevuse korral haiglate koormus ja kui kaua nad sellega oma ressursse arvestades toime tulevad? Kui 2001. aastal oli vaja Pärnus hospita-liseerida sadakond metanoolimürgituse saanud inimest, töötasid Pärnu haigla kõik 120 töötajat kaks nädalat katastroofi režiimil, hoolimata mee-dikute puhkustest ja nädalavahetusest. Kokku tegi haiglapersonal 9721 ületundi.17 Mis juhtub, kui sõjategevus peaks toimuma lumerikkal talvel, mil teede puhastamine ei pruugi olla enam kellegi prioriteet? Mäletatavasti otsiti 2010. aastal terve ööpäeva lahendust, kuidas aidata Padaorust välja 600 lumevangi jäänud inimest.18

Kust saavad inimesed sooja ja süüa?

Miski ei anna alust loota, et sõjaolukorras ei satu suurtükitule alla elamurajoonid. Kas meil on varjendeid ja kus need asuvad? Kas ja kuhu eva-kueerime elanikud? Mis saab mitmekorruseliste suurmajade elanikest, kui hoonetel ei ole pärast tulelööki enam ühtegi tervet akent? Kui need ini-mesed isegi majutatakse kusagile staadionile telk-laagrisse või tühja koolimajja, tahavad nad kõik ometi süüa ja juua, meditsiiniabi jms. Mis juhtub, kui mitmekorruselistes majades kaovad pakase-liste ilmadega elekter, küte ja veevarustus? Kes ja kuidas tegeleb leitud lastega, kelle kodu on hävi-nud ja lähedased kaotsi läinud või hukkunud? Kes korraldab tundmatute surnukehade tuvastamise, transportimise ja matmise?

Põllumajandusministeerium on deklareerinud, et Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu 6–7 nädalaks.19 Probleeme võib tekkida, kui ei jagu elektrit. Seits-mepäevase elektrikatkestuse korral võib tegevuse katkestada 43% kaubandusettevõtetest ja 55% tootmisettevõtetest.20

Omaette küsimus on, kuidas olemasolevaid toi-duvarusid organiseeritult jagada, et need jõuaksid tegelike abivajajateni. Pooltel Eesti toidutootjatest ja kolman-dikul kaubandusettevõtjatest jätkuks kütust vaid 5–8 päevaks ja tankimisvõimaluste puudumisel tekiks probleeme toidu trans-portimisega.21 Siinkohal ei ole arvestatud, et kõikidel teedel ei saa lahingutegevuse tõttu sõita ja mõnda teed või silda ei pruugi sõjakahjustuste tõttu enam olemaski olla. Kas sõjaolukorras saab teha palga maksmiseks pangaülekandeid, tasuda poes maksekaardiga või kust saab sularaha, kui pangaautomaadid ei peaks töötama?

Mis juhtub tsiviilelanikega?

Teisalt ei saa välistada, et ka meil võidakse paa-nikahoos hakata rüüstama kauplusi, ladusid, haiglaid, riigiasutusi ja apteeke. Meeleheites ja abita jäänud inimesed on kõigeks võimelised. Kas suudetakse toidu-, riide- ja muid varusid kaitsta? Ei maksa unustada, et kusagil meie hulgas toi-metavad jätkuvalt ka need ligi 1500 inimest, kes Tallinnas 2007. aastal lõhkusid poliitilise avalduse ettekäändel autosid, rebisid maha trammiliine, purustasid aknaid, süütasid ja röövisid kauplusi. Sõjaaegse segaduse ajal ei saa sisejulgeoleku seisu-kohalt mööda vaadata ka narkomaanidest, keda on Eestis erinevatel hinnangutel 14 000–20 000.22

Kust saab

sularaha,

kui panga-

automaadid ei

peaks töötama?

Telk ja sidu-mispunkt ei asenda haiglat

KA

ITS

EV

ÄG

I

36

Pro

ble

em

Kaitse Kodu! 7/2014

Mida teha, kui vaenlase väed lähenevad vangla-tele? Tallinna, Harku, Viru ja Murru vanglas on kokku ligikaudu 3000 kinnipeetavat.23 Lisaks kur-jategijatele istuvad mõnes kinnipidamisasutuses ka riigireeturid. Me ei tea ka, kui palju liigub Eestis ringi tegelasi, kes meie potentsiaalse vaenlase rün-nakut vargsi tervitavad ja sisuliselt viienda kolonni moodustavad. Neid on kindlasti. Küsimus on vaid selles, kus, kui palju ja mida nad sõjaajal ette võta-vad. Kuidas Venemaa püüab oma huvides mõjutada Eesti venekeelset elanikkonda, saab igaüks lugeda KAPO aastaraamatust.24

Kas meie kodanikkonnale on jagatud piisavalt ja süstemaatiliselt teadmisi ja oskusi sõjaolukorras tegutsemiseks? Kas keegi on ette valmistanud õppematerjalid näiteks selle kohta, kuidas anda

esmaabi, tegutseda tulevahetuse puh-kemisel, mida teha snapritule korral, kuhu peaks ja kuhu ei tohiks varjuda suurtükitule ajal, millist vett tohib juua, mida teha relva või laskemoona leidmisel, kuidas käituda mineeritud hoones, kuidas tegutseda tulekahju korral, milline sein pakub kuuli eest kaitset ja milline mitte jne, mida vaja-dusel kiiresti kas siis otsepostitustes või massimeedias levitada? Või veelgi

banaalsem näide: kuidas tavakodanik peaks eris-tama välimuselt kaitseväelast, kaitseliitlast, ban-diiti-terroristi ja vaenlase sõdurit? Mida varem on inimestel teatud põhitõed selged, seda suurem on lootus, et sõjaolukorras neid ka edukalt rakenda-takse. Meie inimeste „õpivõimest“ annab märku kurb tõsiasi, et vaatamata kõigile kampaaniatele hukkub igal aastal kümneid inimesi, kes purjus peaga lähevad ujuma või istuvad autorooli. Sõja-olukorras võib ühe tavakodaniku hoolimatus, laiskus või rumalus tuua kaasa kümneid tsiviil-ohvreid.

Väga oluline on, et kaitsevägi, Kaitseliit, riigiasu-tused, kohalikud omavalitsused ja kõikvõimalikud vabatahtlike organisatsioonid ei eeldaks põhjenda-matult, et mingid ressursid on olemas mõnel teisel organisatsioonil. Kui eeldatakse, et mingi ressurss eksisteerib, siis tuleb seda kontrollida ja ressursi omanikult ka aegsasti uurida, mis tingimustel seda vajadusel kasutada saab. Näiteks kaitseväel on rahuajal pealtnäha külluses transpordivahendeid, tekke, toidutermoseid ja telke, kuid see ei tähenda automaatselt, et neid saab sõjaolukorras kasutada tsiviilelanike abistamiseks. Neid kasutatakse eel-kõige lahinguüksuste toetamisel.

Mis siis saab?

Eestis on umbes 800 aktiivset abipolitseinikku ja ligi 1200 vabatahtlikku päästjat.25 Siseminister Ken-Marti Vaher on rõhutanud, et vabatahtlik pääste ei asenda mitte kunagi elukutselist päästet, vaid üksnes täiendab seda.26 Vajakajäämine seisneb vabatahtlike piisava väljaõppe ja varustuse puudu-mises. Nii näiteks ei suuda vabatahtlik pääste teha veel suitsusukeldumist. Selle võimekuse eelduseks on vähemalt 200 tundi põhjalikku väljaõpet ja vas-tava varustuse olemasolu.27

Teisalt on riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma tõdenud, et Eesti kaitsmine on kodanik-konna ühisväärtus, -hüve ja -vastutus: „Eesti jul-geolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on suur roll julge-oleku ja turvatunde edendamisel.“28 Juulis tõstatas Raidma väga olulise küsimuse: „Kas ei võiks ja ei peaks me täna, kus riigikaitsega seonduv küllaltki päevakorral, ühe nn inventuuri ette võtma ja nii riigile kui ka iseendile selgeks tegema, mis on meie igaühe roll, kui riiki ähvardavad julgeolekukrii-sid?“29

Tsiviilelanikud ei saa arvestada lahinguüksustele mõeldud ressurssidega

Vabatahtlik

pääste ei

asenda mit-

te kunagi elukut-

selist päästet, vaid

üksnes täiendab

seda.

KA

ITS

EV

ÄG

I

37

Pro

ble

em

Kaitse Kodu! 7/2014

1 Käesolev artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti.

2 Reinsalu, Urmas & Terras, Riho 2012. Eesti kaitsevõime kasvab. — Postimees, 12.12.2012. URL: http://arvamus.postimees.ee/1072424/reinsalu-ja-terras-eesti-kaitsevoime-kasvab.

3 Raidma, Mati 2013. Kodanikuühiskond ei seisne ühiskonnakriitilises sõjakuses. — Postimees, 24.05.2013. URL: http://arvamus.postimees.ee/1246562/mati-raidma-kodanikuuhiskond-ei-seisne-uhiskonnakriitilises-sojakuses.

4 Raidma, Mati 2014. Lai, mitte laiali valguv riigikaitse. — Lääne Elu, 17.02.2014. URL: http://online.le.ee/2014/02/17/mati-raidma-lai-mitte-laialivalguv-riigikaitse/.

5 Terras, Riho 2014. Meie sõjaline heidutus tugineb reaalsetel ning kiiresti reageerivatel üksustel. — Kaitsevägi, 01.04.2014. URL: http://www.mil.ee/et/uudised/8124/kaitsev%C3%A4e-juhataja:-meie-s%C3%B5jaline-heidutus-tugineb-reaalsetel-ning-kiiresti-reageerivatel-%C3%BCksustel.

6 Viimase osas pean tunnistama, et peale reservväelase sõjaaja ametikoha teatise ei ole mulle isiklikult riigi- ega omavalitsusasutustelt saadetud mingit teavet, kuidas tagatakse minu kodulinnaosas sõjaolukorras elutähtsad teenused.

7 Sillaots, Marge 2011. Poolte komandode päästevõimekus on näiline. — Õhtuleht, 17.12.2011. URL: http://www.ohtuleht.ee/456594/poolte-komandode-paastevoimekus-on-nailine.

8 Põhjarannik 2013. Narva kõrghoonete elanikud peavad tulekahju korral abi ootama 130 kilomeetri kauguselt. — Põhjarannik, 07.03.2013. URL: http://eestielu.delfi .ee/eesti/ida-virumaa/narva/elu/narva-korghoonete-elanikud-peavad-tulekahju-korral-abi-ootama-130-kilomeetri-kauguselt.d?id=65785162.

9 Rand, Erik 2013. Päästeamet Pärnu pubipõlengule Tallinnast redelauto toomisest: halbade asjaolude kokkulangevus. — Delfi , 04.06.2013. URL: http://www.delfi .ee/news/paevauudised/eesti/paasteamet-parnu-pubipolengule-tallinnast-redelauto-toomisest-halbade-asjaolude-kokkulangevus.d?id=66235326.

10 Einmann, Andres 2014. Öist tulekahju oli kustutamas kogu Tallinna päästeressurss. — Postimees, 12.08.2014. URL: http://tallinncity.postimees.ee/2885171/oist-tulekahju-oli-kustutamas-kogu-tallinna-paasteressurss.

11 Teder, Merike 2014. Tulekahju Tallinna kesklinna büroohoones kustutati üle 10 tunni. — Postimees, 12..08.2014. URL: http://tallinncity.postimees.ee/2885175/tulekahju-tallinna-kesklinna-buroohoones-kustutati-ule-10-tunni.

12 Männi, Marian 2014. Kaitseväe sihtmärgiala põleng sai lõpuks kustutatud. — Postimees, 01.08.2014. URL: http://www.postimees.ee/2874379/kaitsevae-sihtmargiala-poleng-sai-lopuks-kustutatud.

13 Saare, Anu 2005. Pärnus tuli sadu inimesi tulvavee tõttu evakueerida. — Eesti Päevaleht, 10.01.2005. URL: http://epl.delfi .ee/news/eesti/parnus-tuli-sadu-inimesi-tulvavee-tottu-evakueerida.d?id=51001121.

14 Kuldkepp, Errit 2012. Haiglajuhid: Camp Bastioni haiglast on palju õppida. — Pärnu Haigla Uudised, 02.07.2012. URL: http://www.ph.ee/uudised1/haiglajuhid-camp-bastioni-haiglast-on-palju-oppida-223.

15 Riigikontroll 2010. Haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule 2. veebruaril 2010. URL: http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1721/1/Riigikontroll2010.pdf, lk 5.

16 Samas.

17 Päevaleht 2002. Riik on Pärnu haiglale võlgu üle miljoni krooni. — Eesti Päevaleht, 05.09.2002. URL: http://epl.delfi .ee/news/eesti/riik-on-parnu-haiglale-volgu-ule-miljoni-krooni.d?id=50933006.

18 Kuus, Agnes 2010. Padaoru lumevangla peasüüdlaseks jääb vaid torm nimega Monika? — Õhtuleht, 16.12.2010. URL: http://www.ohtuleht.ee/406826/padaoru-lumevangla-peasuudlaseks-jaab-vaid-torm-nimega-monika.

19 Ojamaa, Heidi 2013. Uuring: Eesti ettevõtetel on toiduvarusid seitsmeks nädalaks. — Postimees, 24.04.2013. URL: http://www.postimees.ee/1213376/uuring-eesti-ettevotetel-on-toiduvarusid-seitsmeks-nadalaks.

20 Samas.

21 Samas.

22 Salu, Mikk 2012. Politsei otsib narkovõitluseks uut relva. — Postimees, 15.06.2012. URL: http://www.postimees.ee/876988/politsei-otsib-narkovoitluseks-uut-relva.

23 Vanglateenistus 2014. Karistuse kandmine. — Justiitsministeerium. Vanglateenistus. URL: http://www.vangla.ee/6494.

24 Vt näiteks: Kaitsepolitseiamet 2014. Põhiseadusliku korra kaitse. — Aastaraamat 2013. Tallinn: Kaitsepolitseiamet, lk 4—11. URL: https://www.kapo.ee/cms-data/_text/38/44/fi les/kaitsepolitsei-aastaraamat-2013.pdf.

25 Vaher, Ken-Marti 2014. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015. 2013. aasta täitmise aruanne. Ettekanne Riigikogus 25.02.2014. URL: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&date=1393316766.274&paevakord=14459.

26 Samas.

27 Samas.

28 Raidma, Mati 2011. Kuidas valmistuda sõjaks. — Pärnu Postimees, 04.06.2011. URL: http://www.parnupostimees.ee/459768/mati-raidma-kuidas-valmistuda-sojaks.

29 Raidma, Mati 2014. Kuidas saan mina Eesti riiki kaitsta. — Eesti Päevaleht, 18.07.2014. URL: http://epl.delfi .ee/news/arvamus/mati-raidma-kuidas-saan-mina-eesti-riiki-kaitsta.d?id=69374211.

Just sellest küsimusest lähtuvalt võiks käesoleva artikli võtmes iga kodanik mõelda, kuidas tema saab suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust julgeoleku tagamisel sõjaolukorras. Üks võimalus on küsida meie rahvaesindajate käest – olgu need siis kohaliku omavalitsuse või riigikogu tasandil –, kas ja kuidas on külades, valdades, linnaosades ja linnades lahendatud tsiviilelanikkonna turvalisus ja neile elutähtsate teenuste osutamine sõjaolukorras. Kui vastavad tegevuskavad on olemas, saab kodanik juba endalt küsida, kus ja kuidas saab tema vaba-tahtlikuna panustada. N-ö rindelõikusid, mis vaba-tahtlikke ootavad, on palju ja need võitlustandrid ei eelda üksnes, relv käes, tegutsemist. Võib aimata, et kodanike abi on vaja tulekahjude kustutamisel, põgenike aitamisel, esmaabi andmisel jm, kuid paljudes valdkondades ei saa vabatahtlikud aidata,

kui neil puudub vastav väljaõpe ja varustus. Tugev kodanikuühiskond peaks sellest probleemist üle saama oma initsiatiivi ja aktiivsusega: tuleb nõuda õigeaegset tegutsemist poliitikutelt ja riigivõimu esindajatelt ning olla valmis ka ise panustama.

Üks on kindel: kui seljatagune ei ole turvaline, on nõrgad ja haavatavad ka meie rindeüksused – need, kes vahetult, relv käes, sõdivad vaenlasega. Kui meie kaitseväelased ja kaitseliitlased peavad lahingus üle õla vaatama ja pidevalt muretsema, kas ja kuidas nende lähedased hakkama saavad, ei saa me rääkida tugevast võitlusvaimust ja -tahtest. Lõppkokkuvõttes kaitstakse relvaga ikkagi neid, kes seda ise teha ei suuda. Pentsik oleks lasta neil inimestel samal ajal surra tulekahjudes, nälga, õnnetustes või haigustesse.

38

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 7/2014

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAjjjjjjjaaaaaaa

lllluuuuugggggggggg

uuuuuuuu

Suomenlinna on Põhjamaade GibraltarIlmselt on kõik, kes kunagi praamiga Helsingisse sõitnud, märganud lugematuid saari, mis linna sissesõidu võrdlemisi keeruliseks muudavad. Kaheksal neist asub Suomenlinna merekindlus, mida omal ajal kutsuti ka Põhjamaade Gibraltariks.

Lis

ain

fo

Suomenlinna merekindlus rajati algselt kuuele saarele, mis oma-vahel ühendati. Hiljem lisandu-sid kaitserajatised veel kahele väiksemale saarele

LIIV

I RE

INH

OL

D

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Suomenlinna merekindluse, mis lisati 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja, teeb huvitavaks tõsiasi, et selle territoorium

moodustab ühe Helsingi linnaosa, kus elab alaliselt peaaegu 900 elanikku. Lisaks tegutseb saarestikul ka Soome mereväeakadeemia.

KUNINGA VÄRAV

1754. aastal valminud Kuninga värav rajati sinna, kuhu Root-si kuninga Adolf Fredericku laev ankrusse jäi, kui monarh paar aastat varem kindluse ehitamist inspekteerimas käis. Värav on ehitatud maakividest, mida raamib marmor. 1770. aastal li-sandusid sellele tõstesild ja kai, samuti laiad trepid, mis ehitati Stockholmi lähedalt kaevandatud liivakivist.

Kuninga värav sai tugevasti kannatada Krimmi sõja ajal kind-luse pommitamisel. Kahjustused likvideeriti alles 1925. aastal Rootsi kuninga ja kuninganna visiidi tarbeks.

Vaatamisväärsused

SU

OM

EN

LIN

NA

.FI

SUUR SISEÕU

Pärast valmimist 1760. aastal toimis suur siseõu kind-luse keskse väljakuna. Majades, mis selle ümber paikne-sid, elasid kindluse kõige tähtsamad isikud. Ka asus seal saarestiku administratiivkeskus. Kuigi siseõu sai Krimmi sõja ajal tugevasti kannatada, on see endiselt heaks näiteks Rootsi arhitektuurist.

Väljaku keskel puhkab aga igavest und kindluse rajaja Augustin Ehrensvärd.

KA

RR

I KA

AS

39

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 7/2014

Praegu on Suomenlinnas kodu leidnud mitmed muuseumid, Põhjamaade kunstikeskus, vabaõhu-teater, laste kunstikool ja avavangla, mille karis-tusalused tegelevad põhiliselt heakorratöödega. Soumenlinna kõige suuremaks vaatamisväärsuseks on muidugi paarisaja-aastane merekindlus ise.

Rootsi aeg

Pärast mitmeid kaotusi Venemaale 18. sajandi esi-mesel poolel jõudis Rootsi parlament viimaks aru-saamisele, et senise kursiga jätkamise korral ähvar-dab idanaaber kasvada Läänemerel domineerivaks jõuks. Selle vältimiseks võeti 1747. aastal nõuks rajada suhteliselt vähetähtsa linnakese Helsing forsi (täna-päeva Helsingi) lähedale saa-rtele tugev merekindlus, mil-lest pidi saama Rootsi sõjaväe keskne baas venelaste vastu suunatud operatsioonides Soome lahe piirkonnas.

Ehitustöödega tehti algust juba järgmisel aastal ja loodeti lõpule jõuda uue aastakümne alguses. Tulenevalt muutustest Rootsi kuningriigi sise- ja välispoliitikas ning pidevalt kahaneva eelarve tõttu otsustati õige pea aga esialgset plaani revideerida ja kesken-duda ainult mereväe vajadustele. Kaitserajatiste mahtu tõmmati oluliselt koomale ja saarestikule hakati rajama kuivdokki rannikulaevastiku tar-

beks. 1750. aastal nimetati kindlus ametlikult Sveaborgiks, mille soomlased mugandasid kiiresti Viaporiks.

Kasutades odava tööjõuna ära kindluse garnisoni, jätkasid rootslased ka järgmise poole sajandi jook-sul baasi edasi arendamist. Sellest hoolimata ei suutnud nad seda oma valitsemisajal päris valmis ehitada. 1808. aastal puhkenud Soome sõjas jäi kindlus piiramisrõngasse ja oli sunnitud õige pea venelastele alistuma. Kaotanud lisaks kesksele tugipunktile Lõuna-Soomes ka suure osa ranni-kulaevastikust, ei suutnud rootslased enam Vene mereväe tegutsemist Läänemerel takistada. Järg-misel aastal sõlmitud rahulepinguga läks terve Soome Vene impeeriumi koosseisu ja Suomenlinna kindluse võtsid üle tsaariarmee sõdurid.

Vene aeg

Venelased hindasid kindlust kõrgelt ja neil olid sel-lega suured plaanid. Nad laiendasid kaitserajatisi veel kolmele saarele ja püstitasid uusi barakke saar-tel teenivate soldatite majutamiseks. Järgnenud pika rahuaja tõttu Läänemere piirkonnas minetas aga kindlus suures osas oma tähtsuse. Kaitseraja-tiste eest ei kantud enam piisavalt hoolt ja need hakkasid lagunema.

Alles 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda tuletas kindlust uuesti meelde. Venelased asusid kohe kaitserajatisi parandama ja moderniseerima, kuid

ZANDERI BASTION

Päris kindluse ehituse algfaasis raja-tud bastionil on lehvinud valitseva riigi lipp läbi kogu selle ajaloo. Kaitserajati-sel on kolm tiiba ja kaks külge ning see on ka ainus Suomenlinna bastion, mis on varustatud ambrasuuridega. Kok-ku oli neid kaitserajatisel 14 suurtüki jaoks. Bastionilt avaneb hea vaade kindlusele ja selle kaitserajatistele.

Soumenlinna

kõige suure-

maks vaata-

misväärsuseks on

paarisaja-aastane

merekindlus ise.

DOKID

Suomenlinna dokkide rajamist alustati 1750. aastal, kuid laevaehitus läks seal korralikult käima alles mitu aastakümmet hiljem. Venelaste ajal jäid dokid paraku unarusse ja hakkasid lagunema. Esimese maailmasõja eel alustati nende taastamist, millega jõuti valmis täp-selt Soome vabariigi väljakuulutamise hetkeks.

Pärast Soome iseseisvumist asus dokkides riiklik lennu-kitehas, kus valmisid esimesed põhjanaabrite lennukid. Teises maailmasõjas kasutati ala allveelaevade baasina ja seejärel tegutses seal Valmet Oy. Praegu asub dokki-des puust purjelaevade taastamisele spetsialiseerunud erafi rma.

Soumenlinna dokid on Soome vanimad ja koguni ühed maailma vanimaid tegutsevad dokid.

KA

RR

I KA

AS

LIIV

I RE

INH

OL

D

KAI BARAKID

Roosat värvi kasarmud pärinevad venelaste valit-semisajast ja olid algselt kavandatud vahtkonnama-jaks, kus olid lisaks meeste eluruumidele arestikam-ber, kontor ja köök. Praegu asuvad hoones pruulikoda ja restoran.

SUOMNELINNA KIRIK

Esialgselt Vene õigeusu kiri-kuks rajatu sai oma tänapäeva-se kuue Soome iseseisvumise järel, mil see põhjalike ümber-ehitustega luteri usu nõud-mistega vastavusse viidi. Neli väiksemat ümmargust sibula-kujuliste kuplitega torni võeti täielikult maha ja suur keskmi-ne muudeti kandiliseks. Torni tipus asub tänase päevani ma-jakas, mille morsekoodis vilkuv täht H sümboliseerib Helsingit.

40

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 7/2014

Lis

ain

fo

KA

RR

I KA

AS

Suomenlinna ainus ujumiskoht on kaetud tsaari ajal Eestist kohale toodud liivaga

MuuseumidSUOMENLINNA MUUSEUM

Suomenlinna muuseumi väljapaneku naelaks on 18. sajandi keskpaigas ehitatud 6,5-meet-rine laev, mis on üks vanimaid säilinud Soo-mes ehitatud aluseid.

Külastajad saavad sukelduda kindluse mine-vikku ning seal elanud ja töötanud inimeste eludesse puutetundlike ekraanidega varusta-tud pildiraamatute abil. Lisaks sellele näitab muuseum iga poole tunni järel lühifi lmi Suo-menlinna paeluvast ajaloost.

Muuseumis asub aasta läbi avatud kingitus-tepood.

EHRENSVÄRDI MUUSEUM

Kindluse rajaja ja esimese ülema Augustin Ehrensvärdi nime kand-vas muuseumis on eksponeeritud põhiliselt Rootsi valitsemisajast pärit esemed alates mööblist ja lõ-petades relvastusega. Et kindluses teeninud Rootsi ohvitseride hulgas oli hulgaliselt harrastuskunstnikke, on muuseumi ekspositsioonis oht-ralt nende töid, millel on jäädvus-tatud kaitserajatiste ehitamine ja selles töös osalenud inimesed.

Muuseum on avatud ainult suvel.

MILITAARMUUSEUMI

MANEEŽ

Viapori suurtükimaneež valmis 1881. aastal ja seal paiknes pikka aega kahurväe ladu. Pärast Soome iseseisvumist võeti maneež kasu-tusele omamoodi õppekeskusena, kus lisaks vajalikule varustusele paiknes ka kino.

Kui 1970. aastatel loodi Soome kaitsejõududele paremad koolitus-tingimused, anti maneež üle mili-taarmuuseumile. Hoones on välja pandud Soome militaarvarustus alates Soome liitmisest Vene im-peeriumi külge ja lõpetades täna-päevaga.

Muuseum on avatud aasta läbi.

LIIV

I RE

INH

OL

D

KA

RR

I KA

AS

41

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 7/2014

LIIV

I RE

INH

OL

D

SUOMENLINNA MÄNGUASJAMUUSEUM

Tuhandeid lelusid koondava muuseumi keskmes on erinevad sõjaaja mängud ja mänguasjad. Õrnroosat värvi villa on üks vähestest Suomenlinna majadest, mis siiani erakätes. 1911. aastal garnisonis teeninud Vene ohvitseri ehitatud hoones tegutsevad mänguasjamuuseumi kohvik ja pood, kus huvilistel on võimalik lõbusalt aega veeta ning midagi meelepärast koju kaasa osta.

Muuseum on suvel avatud iga päev, sügisel ja kevadel ainult nädalavahe-tustel.

ei jõudnud sellega paraku enne lahingutegevuse algust valmis. 1855. aastal ilmus saarestiku reidile Inglise-Prantsuse ühend-laevastik ja võttis kind-luse tule alla. Kahe päeva jooksul sadas kaitsera-jatistele üle kahekümne tuhande mürsu, kuid kindluse kahuripatareid pidasid vastu ja liitlased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Kavas oli ka saarestiku vallutamine ulatusliku dessandiga, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale sõja lõpp.

Kaitserajatised tehti küll kiiresti jälle korda, kuid järgnevatel rahulikel aastakümnetel kahanes kind-luse tähtsus pidevalt ja Viapori muutus viimaks lihtsalt üheks paljudest Vene impeeriumi piirikind-lustest. Alles Esimese maailmasõja eelõhtul võeti kindluse moderniseerimine uuesti päevakorda ja sellest pidi saama Venemaa pealinna Sankt-Peter-burgi kaitseks rajatava Peeter Suure merekindluse oluline osa.

1917. aastal puhkenud revolutsiooni käigus kuu-lutas Soome end Venemaast iseseisvaks ja kindlus sai uue omaniku, kes selle juba järgmisel aastal pat-riootlikest tunnetest innustatuna Suomenlinnaks (eesti k ‘Soome kindlus’) ümber nimetas.

Soome aeg

Soome kodusõja ajal kasutati kindlust vangilaag-rina, kus hoiti põhiliselt kommunistlikult mee-lestatud punasoomlasi. Kehvade olmetingimuste tõttu surid paljud nende hulgast, mistõttu otsustati ülejäänud vangid mujale kolida. Saarestiku sai endale Soome kait-sevägi, kes paigutas sinna üksused, mida kuhugi mujale panna polnud.

Talve- ja Jätkusõjas tegutses kindlu-ses soomlaste allveelaevade baas, mille peamiseks eesmärgiks oli Helsingi akvatooriumi kaitsmine. Ka oli Suomenlinna majutatud arvestatav hulk Saksa sõjaväelasi.

Tänapäeval

on Suo-

menlinna

populaarne vaba

aja veetmise

koht.

Alles 1853.

aastal

puhkenud

Krimmi sõda tule-

tas kindlust uuesti

meelde.

TOLLIMUUSEUM

Tollimuuseum keskendub Soome tolliteenistusele ja selle igikestvale võitlusele smugeldamise ning sala-kaubanduse vastu. Lisaks püsiekspo-sitsioonile on muuseumis igal aastal erinev teemanäitus.

Muuseum on avatud ainult suvel.

ALLVEELAEV VESIKKO

Soome ainus säilinud allveelaev Vesikko on üks kindluse populaarseimaid atraktsioone. Esialgselt Saksa mereväe tee-nistuses olnud alus lasti esmakordselt vette 1933. aastal, soomlaste omaks sai see juba 1936. aastal. Talve- ja Jätku-sõja ajal oli Vesikko ning nelja ülejäänud Soome allveelaeva kodusadam Suomenlinna merekindlus, mille kaitsvas varjus viidi läbi mitmeid operatsioone.

1947. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga võeti Soomelt ära allveelaevade kasutamise õigus ja olemasolevad alused saadeti vanametalli. Vesikko pääses tänu ajaloohuvilistele, kes muutsid selle muuseumiks.

Muuseum on avatud ainult suvel.

42

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 7/2014

Lis

ain

fo KUIDAS SUOMENLINNA PÄÄSEB?

Suomenlinna pääseb ainult vett mööda ja ülesõit kestab tavaliselt 15—20 minutit. Praamid saarele väljuvad presidendipalee vastast ja sõidavad aasta läbi. Et need on osa Helsingi ühistranspordisüsteemist, kehtivad seal ka kõik linna ühissõidukipile-tid, mida saab endale hankida vastavatest automaatidest.

Jet-Line’i veebuss tegutseb ainult maist augustini ja selle pileteid saab osta pardalt või kioskist, mis asub aluse väljumiskohas Turu väljakul. L

IIVI R

EIN

HO

LD

Kuigi saarestik anti tsiviilvõimudele üle 1972. aastal, tegutseb seal endiselt Soo-me mereväeakadeemia

KA

RR

I KA

AS

Suomenlinna kaitserajatistel võib ohtralt näha ja käega katsuda erinevatest ajastutest pärit sõjatehnikat

LIIV

I RE

INH

OL

D

Pärast Teist maailmasõda ei leidnud Soome kaitsevägi kindlusele enam erilist rakendust ja sealt hakati üksusi järgemööda ära viima. 1972. aastal anti Suomenlinna ametlikult üle tsiviilvõimudele.

Tänapäeval on Suomenlinna populaarne vaba aja veetmise koht, mida külastab igal aastal ligikaudu 700 000 inimest. Kindluse alal tegut-seb lisaks mitmetele muuseumidele ka rida meelelahutusasutusi alates kohvikutest ning lõpetades üürisaunadega, mille hulgast peaks igaüks endale midagi meeldivat leidma.

AllikadFortress of Suomenlinna. URL: http://whc.unesco.org/en/list/583 — 02.02.2014.

Helsinki — Visitors Guide 2013. Helsingi: Helsinki Travel Marketing Ltd. & Helsinki City Tourist & Convention Bureau.

Sea Fortress Suomenlinna 2013. Helsingi: The Governing Body of Suomenlinna.

Suomenlinna. URL: http://en.wikipedia.org/wiki/Suomenlinna — 02.02.2014.

Suomenlinna. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Suomenlinna — 02.02.2014.

Suomenlinna.fi . URL: http://www.suomenlinna.fi / — 02.02.2014.

43

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 7/2014

MART REINO, leitnantHiiumaa malevkonna pealik

Hiiumaa kaitseliitlaste ja Pargase reservoh-vitseride tihedamad kontaktid tekkisid 2012. aastal. Vastastikustele külaskäiku-

dele järgnes hiidlaste osalemine Soome vabariigi aastapäeval pargaslaste poolt korraldatud pidulikel üritustel. Tänavu mais külastas Hiiumaad aga suur Pargase reservohvitseride ja nende abikaasade delegatsioon, et saada aimu meie saarest, selle loo-dusest ja, mis peamine, meie kaitseliitlaste tege-mistest kodukandi kaitsevõime tugevdamisel.

Koostöövõimalustest merepäästes

Augustis käisime meie taas Pargases. Teele asu-sime 21. augustil esialgu seitsmekesi, kuid Rohu-küla sadamas liitusid meiega veebel Kalle Karm ja vanemseersant Kajar Lehtmets Läänemaalt, neist esimene oli meile ka heaks bussijuhiks. Juba kella kolme paiku olime Pargase kesklinnas ja kohtu-sime nende reservohvitseride pealiku Jorma Ake ja

Hiidlased Pargases ehk kaitsevõime sõltub koostööstSoome lääneosas Turu lähedal asuv põhiliselt rootsi keelt kõneleva elanikkonnaga Pargas (soomepäraselt Parainen) on juba üle paarikümne aasta Kärdla sõpruslinn.

mereväelase Ole Bergeniga, kellest viimane oskas rääkida eesti keelt.

Meid majutati kohaliku orienteerumisklubi ruu-midesse. Enne tööpäeva lõppu jõudsime külastada Põhjamaade suurimat lubjakivikaevandust selle juhataja Robert Mannst-römi juhendamisel. Seejärel andsime au Soome endise Kaitseliidu kohaliku osa-konna mälestuskivi juures. Pärast reisi- ja lubjatolmu mahapühkimist andsid Pargase reservväelased meile õhtusöögi Ole Ber-geni hubases kodus. Enne pika päeva lõpetamist oli võimalik nautida saunamõnusid.

Järgmine hommik algas külaskäiguga Karjala pagulase Liisa Ake-Helariutta koju, kus iga ruutsentimeeter meenutas tema lapsepõlve elu anastatud Soome aladel ja lõppes tõdemusega, et karjalased võidi küll lahutada kodumaast, kuid Karjalat ei saa keegi nende südamest võtta. See tõi paralleele Eesti oludega ja manas silmade ette meie veelgi suuremad kannatused. Seda kõike praeguste veriste sündmuste valguses meie käe-jala juures Euroopas.

On ju nii Kärdla

kui ka Pargas

merelinnad

ja meie uus sadam

annab koostööks

uusi võimalusi ning

merepääste on me-

reäärsete elanike üks

prioriteetidest.

Reisiseltskon-da kuulusid leitnant Urmas Selirand, va-nemseersant Taimo Juhe, nooremseer-sant Lembit Saar, kapral Janek Aug, malevlased Kuido Tõnurist ja Avo Träder ja leitnant Mart Reino Hiiumaalt ning veebel Kalle Karm ja vanemseersant Kajar Lehtmets Läänemaalt

HIIU

MA

A M

ALE

VK

ON

D

44

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 7/2014

Kell 10 pakuti meile pidulikku hommikukohvi Pargase linnavalitsuses, kus räägiti kahe linna senistest suhetest ja tulevikuplaanidest. Üheks võimaluseks võiks olla merepäästealane koostöö. On ju nii Kärdla kui ka Pargas merelinnad ja meie uus sadam annab koostööks uusi võimalusi ning merepääste on mereäärsete elanike üks prioriteetidest.

Pärast linnavalitsusest lahku-mist väisasime reservväelase Bernt Engströmi mereäär-seid valdusi koos väikesada-maga, kust on võimalik ka Kärdlasse purjetada, ning Per Lundströmi kodumuuseumi, mis tutvustab kohalikku eluolu, eriti jahindust.

Ajalugu tuletab meelde tänapäeva

Seejärel algas päeva tähtsaim osa. Suundusime metsa, kus oli võimalik koos kohalike reservväelas-tega oma laskeoskused proovile panna. Pargaslaste poolt olid nii relvad kui ka laskemoon ja kõik said käe valgeks ning märklaua auklikuks. Sealjuures harjutasime laskmist püstiasendist, mida Eestis tavaliselt ei praktiseerita. Õppus viidi läbi vabas looduses, mingit erilist laskeala ette valmistatud ei olnud. Kõik sujus aga suurepäraselt ja kujunes meeldejäävaks.

Piisavalt harjutatud ja laskemoon otsas, algas orienteerumine Saaristo kaljusel maastikul. Par-gase reservväelaste pealik Jorma Ake on rahvusva-helise kategooria orienteerumiskohtunik, kes on koostanud kaarte isegi maailmameistrivõistlusteks nii kodus kui ka mujal maailmas, kaasa arvatud maakera kuklapoolel Austraalias. Ta on tuttav ka Lõuna-Eesti maastikuga ja teab hästi Hiiumaa kar-tograafi Toivo Sauet. Tema juhendamisel osutus retk meeldejäävaks ja väga huvitavaks. Soome maastik on ju meie omast väga erinev ja pani mõnel mehel jalad mõnusalt suri-sema. Meid soosis ka ilm, mis sellel päeval oma hel-gemat palet näitas. Retkelt naasime higistena, kuid rõõmsas meeleolus, sest keegi rajale ei jäänud ja kõik olid endaga rahul. Higi sai maha pestud samas metsa-saunas ja pärast kosutavat õhtusööki naasime ülevas tujus ööbimispaika.

Kolmanda päeva hommi-kul tutvusime Anders af Heurlini Qvidjani mõi-saga. Tema valdustes asub

ka samanimeline linnus, mis kõrgub seal juba 15. sajandist ja oli algselt rajatud riigi kaitsevõime tugevdamiseks. Selle kindluse kahureid pole aga kunagi kohapeal vaja läinud ja need viidi riigi ida-piirile, mis tuletas meelde, kust ähvardab peamine oht nii Soomet kui ka Eestit.

Tutvusime veel mõnede meeldejäävate ehitistega, mis hiidlaste ehitusalased teadmised üles äratas. Siis tutvustas Matti Agge meid vanade kalapüü-givõtetega, mis kuluksid marjaks ära korralikel ellujäämiskursustel.

Vastastikku õppimine tugevdab

kaitsevõimet

Pärast lõunat sõitsime Saaristo keskusse, Soome ajaloolisse pealinna Turusse, kus jätkus kultuu-rilis-militaarne ringkäik. Külastasime Turu lossi, kust sajandeid valitseti kogu Soomet. Nautisime meremuuseumi Forum Marinum väljapanekuid, kus on näha ka mitmesugused sõjalaevad alates

kiirkaatritest ja lõpetades mii-nilaevaga. Muuseum on vahva, kuid meie meremuuseum oma võimsa angaari, allveelaeva Lem-bitu ja nüüd renoveeritud Suure Tõlluga tundub võimsam.

Õhtu lõppes sealsamas mere-muuseumi juures vabas õhus kontserdiga Milijazz, kus

põhiesinejaks oli Läti kaitsejõudude bigband. Esinesid ka Soome mereväe ja kohalike noorte orkestrid. See oli tore kultuuriline lõpp meie mili-taarsele retkele.

24. augusti hommikul jätsime võõrustajatega hüvasti ja algas kodutee. Saime palju uusi kogemusi ja tõdesime järjekordselt, et mõlemal poolel on tei-selt palju õppida ja et meil on ühine vaenlane, kelle vastu on võimalik saada vaid koos tegutsedes.

Ehkki püstiasendist laskmine pol-nud hiidlastele harjumuspärane, said kõik käe valgeks ja märklehe auklikuks

HIIU

MA

A M

ALE

VK

ON

D

Pargase reserv-

laste pealik

Jorma Ake

on rahvusvahelise

kategooria orientee-

rumiskohtunik, kes

on koostanud kaarte

isegi maailmameistri-

võistlusteks.

Õhtu lõppes

kontserdiga

Milijazz, kus

põhiesinejaks oli

Läti kaitsejõudude

bigband.

45

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

MARTIN ANDRELLERrindereporter

Tuleb tunnistada, et oluliselt vaimumurdvam kui võistlejatel. Rutiinne tegevus, tundidepikkune

ootamine ja lõpuks – võib-olla mitte ühegi võistleja silmamine. Võistleja aga pehmelt öeldes vihkab vastutegevuse liikmeid nagu… vaenlast. Alati ebameeldival kohal ja tavaliselt ootamatult. Siiski on vastutegevuses samasugused inimesed nagu võistlejadki – lihtsalt teise ülesandega.

Seekordsel Admiral Pitka luurevõistlusel koos-nes vastutegevus Kaitseliidu üksustest, mereväe ajateenijatest ja USA 173. õhudessantbrigaadi võitlejatest. Koondüksus sai, arvestades kor-jatud elutalongide arvu, väga hästi hakkama, kuigi vastutegevuslased ise oleksid tahtnud rohkem. Selge, süües kasvab ikka isu ja ega kõik tegelikult talonge korjata saanudki.

Ajateenijate motivatsioon ja

professionaalsus

Tänu vastutegevuse ülema major Neeme Kaarna vastutulelikkusele oli mul võimalik valida, mil-lise üksuse juures peatun. Esmalt liikusin kaasa mereväe ajateenijatega. Pärast paari varitsuskoha ülevaatamist pimedas öös suundusin ühe Unimogi kastis punkti MV4, kuhu jäin hommikuni.

Mehed ütlesid, et võistlus on nendelegi väsitav: harjumatu režiim, mis ei alga kell 6 ega lõpe kell 22, nõuab lõivu, kuid sellest hoolimata on huvitav ja õpetlik. Viivu pärast, kui ümbruskonnas oli kõik juba vaikseks jäänud, saabus mööda lähedalasuvat teed ilma tuledeta Hummer – nagu hiljem selgus, kontrolliti Unimog lihtsalt üle ja ameeriklased läksid oma positsioonidele.

Paar tundi hiljem, kui osa mehi kastis pinkidel kergelt tukastas, suundusin koos ümbrust jälginud ajateenijaga läheduses oleva talu poole, kus koerad ühtäkki haukuma olid hakanud. Mis paneb koerad öösel lärmama? Eks ikka võõrad inimesed, suisa tükki neli, kes eemaldusid luurealalt. Pimedas öös ei olnud võimalik nendega enam kontakti luua,

240 kaotatud elu hiljemPatrullretkedel saab tihtipeale võistlejate pahameele osaliseks vastutegevus, sest nad alati seal, kus nad olema ei peaks, ning teevad seda, mida teha ei tohiks. Vähemalt võistlejate arvates. Kuid olete te mõelnud, milline on elu patrullvõistluste vastutegevusel?

kuid lähikonnas tundus mõne aja pärast uuesti liikumist olema. Loetud sekundid hiljem sekun-deeris öisele ritsikalaulule Browning, mille hauga-tused tähendasid, et ameeriklastele on keegi sülle

jooksnud.

Asudes ajateenijaga läbi õrna koi-duvalguse ja tiheda udu teele teise põllunurga poole, kus võis arvata võistkondade liikumist, sai

selgeks, et veel tükk aega pole tegelikult ümbruses midagi näha. Jõudnud kohale, kuulsime

metsas liikumist ja vaikset jutu-kõminat. Sellele vastu kõndides oli loodus meie vastu, koiduval-gus täpselt selja tagant, kuid see ei muutnud oluliselt olukorda. Selgus, et mööda teed tuli Amee-

rika 173. õhudessantbrigaadi vastutegevuse mees seersant Scott, kes tänu öövaatlussead-mele nägi juba eemalt, et talle tulevad vastu n-ö omad. Pärast lühikest infovahetust teadsime, et ameeriklased said kätte ühe võistleja ja termokaamera abil nägid ka metsas puhkavat võist-konda, keda nad siiski püüdma

ei asunud.

Kui nähtavus oli paari tunni pärast paranenud, vahetasid meie lähedal paiknenud ameeriklased asukohta ja sõitsid minema. Unimog aeti samuti pöördesse ja algas sõit Annikverre, sest võistkon-nad olid sealtkaudu meie poole teel ja neid tuli kohe mitu korraga. Asulas olime kuni kella üheksani ja selle aja jooksul sai mõndagi nähtud ja kogetud, muuhulgas ka elutalonge ära korjatud.

Isiklikult üllatas mind ajateenijate professionaal-sus ja, olgem ausad, pärast kõiki neid päevi ja unetuid öid jätkuv taktikaline mõtlemine. Oli isegi juhtum, et võistkond jalutas sisuliselt neile sülle. Ajateenijad oleksid võinud lihtsalt välja astuda ja lasu saatel talongid ära võtta, kuid kõigepealt pandi paika taktika, lahingupaaride paiknemine ja alles siis mindi „vastasele peale“. Jäin meestele fotoaparaadiga järele joostes mõtlema, et kas ma ise oleksin viitsinud asja sellel hetkel nii piinliku põhjalikkusega teha. Ega vist mitte. Õnneks olid need mehed paremini välja õpetatud ja piisava motivatsiooniga, et teha asju nii, nagu peab.

Positsioonile jõudnud, asusid aja-teenijad kohe ümbrust jälgima

MA

RT

IN A

ND

RE

LLE

R

46

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliitlaste rahu

Esimesel õhtul kohtusin ka erinevate Kaitseliidu üksustega – vaiksed, ülesandele keskendunud mehed ja naised. Sõid kiirelt ja samal ajal jälgisid ümbrust ning, nagu järgmisel hommikul Annik-vere lähedal näha oli, täitsid oma ülesandeid stoi-lise rahu ja kindlusega.

Kui mereväe ajateenijad pidasid kinni ühe välisvõist-konna, märkasin taamal veel kaht kollase lindiga meest. Suundusin vaatama, kellega täpselt tegu, ja leidsin eest kaks Viru maleva võitlejat. Küsimusele, mida nad seal teevad, kõlas stoiline vastus: „Võist-lejad tulevad siit kõrgepingeliini alt ja me võtame nendelt elutalongid ära.“ Ei jäänud mingit kahtlust, et see võibki kirjeldatud viisil juhtuda.

Annikvere lähedal maastikul oli võimalik näha tegevuses koera koos koerajuhiga. Minule tea-daolevalt olid luureülesande objektiks olnud relvastuse luuramise raskendamiseks paigutatud piirkonda ka politsei- ja piirivalveameti teenistus-koerad ning üks selline jälitas üht võistkonda kuni Annikvere ojani, mille kallastel elutalongid lõpuks ka ära võeti.

Ameeriklaste väljaõpe

Reede pärastlõunal, kui avanes võimalus seersant Scotti autos kaasa sõita, ei näinud me ühtegi võist-konda. Lähikonnas asunud teised Hummerid ja nendel olnud mehed kohtusid küll naistevõistkon-naga ja jälgisid tükk aega termokaamera abil üht kahtlast gruppi, kuid see oli ka kõik. Välja arvatud tsiviilisikud, kes põõsaste ja rohuga maskeeritud Hummerit nähes valdavalt seisma jäid (kui nad seda märkasid) ja pilti tegid.

MA

RT

IN A

ND

RE

LLE

R

MA

RT

IN A

ND

RE

LLE

R

173. dessantbrigaadi võitlejad suutsid tänu oma varustusele ja tehnikale jälgida väga suurt maa-ala

Admiral Pitka luu-revõistlus pakkus ameeriklastele head võimalust oma välja-õpet täiendada

47

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

Lis

ain

fo ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE VÕITIS

KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON

Teine Admiral Pitka luurevõistlus peeti 5.—9. augus-tini Lääne-Virumaal. Luurevõistlusel osalesid nelja-liikmelised võistkonnad, kes pidid trassil lahendama sõdurioskusi sisaldavaid ülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, liikudes seejuures märkama-tult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.

Luurevõistluse võitjaks pärjati Kuperjanovi jalaväepa-taljoni võistkond. Teiseks tuli Kaitseliidu Tartu maleva ja kolmandaks Scoutspataljoni meeskond. Parima välis-võistkonna tiitli sai Soome II esindus. Võistluse lõpetas kuue riigi 22 võistkonda, sealhulgas ainsate õrnema soo esindajatena rajal olnud Naiskodukaitse Valgamaa ring-konna naiskond. Võistluse katkestas neli võistkonda.

Kaitseliidu korraldatava militaarvõistluse ülem oli Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Kindral Kiili sõnas autasustamisel, et kõik Admiral Pitka luu-revõistlusel osalenud võistkonnad on saanud hakka-ma suure eneseületusega. Ta lisas, et tal oli väga hea meel näha viimase peale lihvitud meeskonnatööd ja sportlaslikku austust üksteise vastu.

Luurevõistlus korraldatakse igal aastal Eesti erinevas piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväl-jakueelist. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ette-valmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevä-gi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui ka teised organisatsioonid.

MA

RT

IN A

ND

RE

LLE

R

Kõige humoorikam seik sellest varitsusest ja võima-lik, et vastutegevuses osalemisest USA poolel üldse, oli aga hetk, kus meie lähedal teeristis peatus valge Lexus, millest väljunud proua rõõmsalt hõikas: „Noh, poisid. Kaugelt olete ka, Tapalt või?“

Olgem ausad, olukorras, kus võistlejaid on oodata, ei oskagi nagu midagi tarka sellise asukoha paljas-tamise peale teha. Vaikselt vastates, et siinolijad on kõik vähe kaugemalt pärit, lisas proua ainult, et ta teeks ühe pildi ka mälestuseks. Pildistamise ajal teatas ta, et polegi varem tanki näinud. Amee-riklased küsisid hiljem, et kas ma ikka ütlesin talle, et ta sellelgi korral seda ei näinud. Visanud õhku küsimuse, kas teid, poisse, on siin põõsastes veel, kadus valge Lexus tolmupilves silmapiiri poole. Muidu roidunud pärastlõunasse tekitas see vahe-juhtum hetkeks aga muigamist küll.

Puhudes aja sisustamiseks juttu seersant Scottiga, selgus, et viie nädalaga olid USA 173. õhudessant-brigaadi võitlejad Eesti looduse ja oludega harju-nud. Patrullvõistlused kui sellised pole samuti neile iseenesest võõrad. Seersant Scott oli muuhulgas treeneriks oma kaaslastele, kes mõned kuud tagasi läbisid edukalt USAs Fort Benningis ühe sealse ras-keima samalaadse võistluse, kus tavaliselt osalejad langevad vigastuste tõttu välja juba treeningutel.

Rääkides Admiral Pitka luurevõistlusest, oli Scott mõnes aspektis natukene hämmastunud. Osa tiime olid tema hinnangul väga head, teised aga kõndisid rahulikult mööda teed, tehes enda tabamise liht-saks. Esimesel ööl oli tema Hummer paigutatud künka otsa ja nad jälgisid ümbruskonda termokaa-meraga, avastades nii ühe puhkama asuva võist-konna. Et kedagi valvesse ei jäetud, oli nendelt elutalongide äravõtmine lihtsamast lihtsam.

Kõige koomilisem oli USA võitlejate arvates kahe võistleja püüdmine ühes külas, kus viimased liht-salt mööda teed ameeriklastele vastu jalutasid. Võistlejaid jälitama asudes kaotati nad küll lõpuks silmist, kuid tagasi kõndideski oli veel näha koha-like elanike hämmingus ja üllatunud nägusid.

Reede õhtul võeti mind ameeriklaste kogunemis-punktist auto peale ja punktide vahel ringi sõites

oli näha, et hoolimata nendele antud valvekorra lõpu kellaajast oldi vastutegevuses valmis veel paigale jääma – keegi polnud nii väsinud, et oleks tahtnud lõpetada.

Ärge võtke seda nüüd nii, et vastutegevuse ainus eesmärk oli võistlejate närvide hävitamine. Loo-mulikult kuulus see nende ülesande juurde, kuid, nagu ütlesid ka ameeriklased, oli see suurepärane võimalus oma oskusi lihvida ja parendada. Neid oskusi aga võib mõlemal poolel kunagi vaja minna. Lõpptulemuseks 240 kaotatud elu(talongi) ja täi-detud ülesanded.

Paljusid võistkondi tabas kindlasti üllatus, kui nad märkasid luureobjekti ümbruses liikumas teenistus-koeri koos nende juhtidega

KA

ITS

EV

ÄE

TE

AV

ITU

SK

ES

KU

S

VAATA VIDEOLUGU KK! FACEBOOKi LEHELT:

www.facebook.com/kaitsekodu

48

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

RAILI NÕGUrindereporter

Kübassaare retke algushetked ulatuvad möö-dunud sajandisse. Täpset järjekorranumbrit ei teadnud peakorraldaja Raivo Kabur nime-

tada, kuid selge on see, et algselt Orissaare otsa kavandatud retkest on aastatega kasvanud ülesaa-remaaline oodatud sõjalis-sportlik ettevõtmine.

Korraldajatel oli sebimist ja sahmerdamist juba mitmel nädalal enne võistluspäeva. Retke eelõh-

Kübassaare retkel võtsid saarlased üksteiselt mõõtuKuuma heinakuu kolmandal laupäeval sai taas teoks Kübassaare retk, millele lisasid värvi külalised naabersaarelt Gotlandilt.

tul sätiti üles kontrollpunktideks vajalik ja seati ootusvalmis fi nišipaik. Minagi teritasin objek-tiivi, et rindereporterina rajale tormata, sain aga hämarduvatel õhtutundidel õige magusa viimase hetke pakkumise ja võimaluse teha võistlustest kokkuvõte rajalolija pilguga. Sellest ei raatsinud ma kuidagi loobuda.

Rindereporterina rajale

Laupäeval tervitas varahommikune Pöide tervise-rada särasilmseid retkele saabujaid end läbi hajuva udu sirutavate päikesekiirtega. Oli rõõmu taas-kohtumistest, kontrolliti üle vajaminev varustus, märgata oli väikest võistlusärevust. Avarivistus, tervitussõnad, loosimine. Ja nii sai tosin tiimi kätte oma stardiaja. Rajale mindi kümneminuti-liste vahedega. Varustuse kontrollis vaatasid koh-tunikud karmi pilguga üle, kas kaasas on kõik, mis vajalik üksikvõitlejale ja üksusele ühiselt.

Esimeses punktis tuli otsida inimest. Metsatukast leidsime kaitsevärvi riietuses kodaniku. Mida kii-remini teda puudutati, seda parem. Kiireim puudu-taja oli Gotlandi 1. tiim.

Kahutsi maalinna jalamil ootas meditsiiniüles-anne. Tiimid andsid abi kolmele kannatanule: ühel lahtine reieluumurd, teisel põletushaav käel ja kol-mandat oli salvanud rästik. Parimad abiosutajad olid võistkondades Muhu ja Moorad. Kaheteist-kümne tiimi tubli töö tulemusena võis kannata-nute rollis olnud tüdrukuid pärast võistlust täiesti tervete ja rõõmsatena näha.

Mõned vahvad kraavid, metsad, karjamaad ja hei-namaad viisid punkti, kus tuli määrata kaugusi, küll silmaga, küll binokliga, küll sammupaare lugedes. Pakkumisi tehti erinevaid, ka päris täpset silma võis täheldada. Kõige paremini teadis kau-guse paika panna ja kohtunikule objekti asukohta osutada võistkond KuVa. Osalejatele teadmiseks, et vajalikud numbrid olid 215, 445 ja 120.

Järgmise punkti koordinaadid lasid oletada, et ees ootab laskeharjutus. Võistkonnad ise jagasid, kes laseb seisvat, kes tõusvat-langevat sihtmärki. Kasuks tuli ka rahulik tegutsemine, kiiret polnud siin kuhugi. Täpseim silm ja kindel käsi tõi lask-mises parima tulemuse Gotlandi 2. meeskonnale. Miiniväli oli väga hästi ära peidetud ning vajas leidmiseks lisaks koordinaatidele ka vaistu ja sõduriõnne. No ja eks sealse ülesande sooritamisel

Palaval päeval oli igasugune jahutus teretulnud

RA

ILI N

ÕG

U

49

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

olnud kõik nimetatu samuti vajalik. Eksimusteta ja kiiresti ületas miinivälja KuVa.

Sideülesanne lasi seadistada raadiojaama Icom ja teisaldada ristkoordinaate. Põnev! Aega anti koguni 5 minutit, aga mida nobedamini ettekanne tehtud sai, seda parem. Taiplikult ja kõige kiiremini tegut-sesid Jooksikud. Koordinaadid taas käes ja edasi. Ees oli pikk ja palav tee postkastini. Võistlusjärgsel muljetamisel nimetati seda lõiku mitmel korral motivatsioonisirgeks. Aga käidud sai seegi ja ees ootav tee mere äärde läks suisa lennates, et teha kauaoodatud paadisõit. Maasi maalinna all mere-rannas seisis paat, ehtne puupaat, põhi päikese poole. Seega aerule läksime kummipaadiga. Oli see vast lahe! Oma mereringi said kõige jõudsamalt tehtud Naksitrallid ja Jooksikud.

Merel ei saanud märjaks keegi, ent see pisiasi sai lõõskava palavuse peletamiseks pöörde takistus-rajal, mille võistkonnad läbisid aja peale piki jõge. Oli see vast õnnistus ja kerge mudavann saabastes jalgadele! Seda veerõõmu nautinuks küll kauem, aga aeg luges. Kõige kiiremini läbis veetakistuse võistkond Moorad.

Saabastest vesi välja, sokivää-namine, kuivad või poolkui-vad sokid jalga tagasi ja käik edasi. Jäänud oli veel vaid viimane lõik. See oli metsarä-gastikune, aga ega sest olnud miskit, fi niš ootas. Ja viimaks paistsidki tuttavad masinad, kumas katlakorsten ja nüüd oli paras aeg teha lõppjooks. Ligi 25 km selja taga, rõõm kohalejõudmisest, kuid aeg ei läinud veel kinni. Pandi laua taha istuma ja anti ette viktoriin. Tuli teada kuuldekoode, tunda piltidel kujutatud masinaid, leida otstarve lauale laotatud museaalidele. Võist-kond Naksitrallid teadis kõike.

Väljateenitud puhkus

Kokkuvõttes oli oluline ka raja läbimise üldaeg. Muhu ja Moorad võisid rahulolevalt jalad välja sirutada, sest nemad said raja läbitud kõige vähema ajaga. Võistlejatel oli nüüd aega muljeid vahetada, varustust ja ennast korrastada. Ja süüa. Kohtuni-kud Jüri Linde, Sven Ernesaks ja Raivo Kabur tegid viimased rehkendused ja oligi aeg autasustamiseks. Malevapealik kolonelleitnant Kristjan Moora tänas kõiki osalejaid. Tänusõnu laususid ka külalised piiri tagant ning kõikide kohtunike ja abiliste rinda jääb ehtima väike kollane märk.

Kübassaare retke võitsid teist aastat järjest Jook-sikud koosseisus Tanel Kuusikmaa, Marvin Teär, Martin Heinsaar ja Anton Lii. Teiseks tuli mees-kond Üksteist (Mait Hiiuväin, Alo Oll, Leo Reiman

ja Aare Tiitma). Kolmanda koha saavutasid Naksi-trallid koosseisus Aire Pahapill, Leevi Naagel, Taavi Tuisk ja Joosep Preedin.

Tanel Kuusikmaa on osalenud viiel Kübassaare retkel ja tema sõnul oli seekordne võistlustrass üle ootuste parimaid. Kasuks tuli eelnev väljaõpe ja meeskonnatöö toimis väga hästi. „Seltskond oli super ja ilm soosis,“ võttis Tanel kokku edu sala-duse. „Kiidusõnad korraldajatele!“ Ühinen minagi Taneli sõnadega. Ka Mait Hiiuväin võistkonnast Üksteist kiitis, et rada oli väga hea ja kiidusõnu lisas tema võistkonnakaaslane Alo Oll. Mina tänan aga oma tiimikaaslasi. Oli supervahva päev.

Kübassaa-

re retke

võitsid

teist aastat

järjest Jooksi-

kud koosseisus

Tanel Kuusik-

maa, Marvin

Teär, Martin

Heinsaar ja

Anton Lii.R

AIL

I NÕ

GU

RA

ILI N

ÕG

U

Tänavuse Kübassaare retke tegid rahvusva-heliseks külalised Gotlandilt

Arvesse läks raja läbimisele kulunud aeg, mistõttu olid eelisseisundis need võist-konnad, kes tundsid hästi kaarti

50

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

KAINAR KRUUS, veebelTallinna malev

Idee korraldada jalgrattamatk sündis kolm aastat tagasi. Ühel kevadpäeval vahetult enne puh-kuste algust istusid kaks veeblit töölaua taga

ja mõtlesid, mida põnevat suvel ette võtta. Pärast põgusat arutelu otsiti välja Eesti kaart. Tund tõhu-sat ajurünnakut ja asi oli otsustatud. Plaan nägi välja järgmine: valime välja kõige kaugema punkti isamaa pinnal, kuhu rongiga on võimalik sõita, ja tuleme jalgratastega täpselt nii kaugele tagasi, kui aeg ja füüsiline vorm parasjagu võimaldavad.

Nüüdseks on sellest spontaansest otsusest tek-kinud KL AOK suvine traditsioon. Läbitud on marsruudid Valga-Tõrva-Viljandi-Võhma-Türi, Koidula-Värska-Kavastu-Jõgeva ning tänavu sõi-detud Narvast Narva-Jõesuusse ja sealt Auvere, Sillamäe ja Mustvee kaudu Jõgevale. Kõigi mars-ruutide puhul oleme lähtunud põhimõttest, et paneme paika alguspunkti, mõned kindlad vaata-misväärsused ja umbkaudse lõpp-punkti. See jätab ruumi teha kiireid plaani- ja teekonnamuudatusi, et retk huvitavam ja nauditavam saaks. Kui vaa-data tagantjärele kolme aasta kolme retke, tuleb

Veeblid võhmale jalgrattamatkal Narvast JõgevaleKaitseliidu allohvitseride kogu (Edaspidi KL AOK) korraldas kolmandat aastat kolmepäevase rattamatka. Seekord sõideti teekonnal Narvast Jõgevale maha umbes 240 km.

tõdeda, et uskumatult palju looduskauneid ja ajalooliselt huvitavaid paiku on jäänud siiani läbi autoakna nägemata.

Esimene päev

Kogunemine Balti jaamas. Esimesena jõuab kohale Aigor ja siis riburadamisi teised matkast osavõtjad. Meel on ülev, visatakse nalja ja käib elav diskusioon täpse marsruudi valiku üle. Üldjoontes on plaan selline, et pärast jalastumist Narvas külastame Hermanni kindlust. Sealt suundume võimalikult idapiiri lähedale hoides Vasknarva piirivalvekor-donisse. Ja sellega peakski esimene päev lõppema. Mehis teeb ettepaneku külastada ka Narva-Jõe-suud ja liikuda siis planeeritud marsruudile.

Kõik on sellega nõus ja ronime rongi. Selleks on Elroni uus porgand, millega meist keegi siiani sõit-nud ei ole. Esmamulje on paljulubav ja kusagilt pole tunda ajakirjanduses korduvalt kirutud vagunite kitsust ja ebamugavust. Hiljem saame loomulikult vastupidise kogemuse osaliseks. Kõige segava-maks faktoriks kujuneb peaaegu kogu sõidu kestel soliidses eas vanahärra, kes hakkab kohe meile oma kogemusi ja teadmisi uuest rongist jagama. Pärast 10 minutit tarkusejagamisesest osasaamist tõmbab Tõnu endale mütsi silmadele ja proovib vanahärrat ignoreerida, kuid ka see tegevus ei hei-duta taati ning lakkamatu jutuvada jätkub. Püssi jaamas too jutupaunik õnneks väljub. Selleks ajaks on rong juba tihedalt reisijaid ja jalgrattaid täis. Meie saame aga endiselt mugavalt toolidel istuda ja edaspidiseks sõiduks kaarti uurida.

Jõudnud Narva, külastamegi linnust, lööme endale kohustusliku mälestusmündi ja liigume jõeäärt pidi Narva-Jõesuu suunas. Kogu Narva jõe kallas on palistatud mälestusmärkidega langenud punaarmee-lastele, kes hukkusid Teise maailmasõja ajal siisamas jõe forsseerimisel. Kontrollime postamendil seisva tanki T-34-85 seisukorda ja fakti, et masin on alles, sest museaalse väärtusega sõjatehnika töökorda seadmine ja kasutamine pidi olema tõusev trend.

Veendunud luukide keevituste pidavuses, liigume edasi. Peagi muutuvad pinnavormid liivaseks ja allakirjutanule hakkavad meenuma 13 aasta eest Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskus läbielatud juhtumid samade mändide all. Liialt selgelt on

Mööda jämedaid raudtorusid liigub põlevkivituhaga segatud vesi set-tebasseinidesse, mida rahvakeeli ka Sinisteks laguunideks kutsutakse

KA

INA

R K

RU

US

51Kaitse Kodu! 7/2014

meeles käbid, mis roomamisel kõhu katki kriipi-sid, ja liiv, mis kägarkõnni ajal suulakke kleepus. Jõuame Narva-Jõesuusse ja mõistagi vaatame üle ka jõe ja mere ühinemiskohta, kus leidub nii kala-mehi, suvitajaid kui ka maa seest paistvaid hiig-laslike raudkonstruktsioonide jäänuseid. Lõunaks sööme kohalikust koloniaalkauplusest hangitut ja sõit võib jätkuda.

Sõit viib lõuna suunas ja varsti leiame end pikalt sirgelt teelt, mille vasakul küljel kõrgub hoomamatu suurusega lõputu pikana tunduv tuhamägi. Peagi jõuame Eesti soojuselektrijaama külje alla. Avaneb tavatu vaa-tepilt: kirjeldamatud ehitised, madudena mäkke looklevad jämedad torujuhtmed, sinine leelisvesi ja viltuvajunud hoiatus-sildid. Kõik see omakorda pakendatud taradesse ja okastraati. Tundub nagu oleksime sattunud Andrei Tarkovski fi lmi „Stalker“ maastikule.

Üllatuslikult leiame järgmise mälestusmärgi – postamendile asetatud haubitsa. Siin jooksid pealetungi käigus Sinimägedele verest tühjaks Punaväe 2. ja 8. armee. Jätkame teekonda läbi selle väikese linna ja suundume lõunasse, kuid äkki ilmuvad meie ette keelusildid ja tõkkepuu. Tõkkepuu tähistab kohta, kust algab karjääri ter-ritoorium. Teekonda planeerides ja mitmesuguste veebipostitustega tutvumisel näis läbipääs olevat siiski võimalik. Nüüd aga seisab meie ees turva-fi rma G4S turvatöötaja, kes elavalt žestikuleerides tee tõkestab. Püüame küll selgitada, et me ei lähe kaevandusse, kuid asjata. Ainuke lause, mille vas-tuseks saame, on: „А у вас пропуск есть?“

Meil muidugi vastavat luba ette näidata ei ole, kuid püüame oma loomuliku sarmi ja olematu vene keele oskusega valvurile selgeks teha, et me oleme Tallinnast ja sõidame valvatavalt alalt kiiresti läbi.

KA

INA

R K

RU

US

Liigume

jõeäärt pidi

Narva-Jõe-

suu suunas. Kogu

Narva jõe kallas

on palistatud mä-

lestusmärkidega

langenud punaar-

meelastele.

Saades aga jätkuvalt eitavaid vastuseid, jätame raske südame ja veel raksemate jalgadega esialgse plaani katki ning valime teise tee. Uue plaani kohaselt liigume marsruudil Eesti soojuselektrijaam-Sirgala-Sillamäe, lootes, et sõber, kelle telefoninumbri ma olen suutnud ära kaotada, on kodus.

Sõit kulgeb mööda värskelt laotatud suurefraktsioo-nilist kruusateed, pannes proovile meie tasakaalu ja rataste vastupidavuse. Pärast üleinimlikku pingutust jõuame Sirgalasse ja edasi saame sõita juba mööda tuttavat asfaltkattega teed. Peagi oleme Sillamäel ja tunnike hiljem näen tuttavat maja. Kui hoovi astume, tuleb peremees vastu ja pärast põgusaid läbirääkimisi võime sisse kolida. Lahke peremees majutab meid valmimisjärgus maja tühja tuppa. Olgugi, et ilma sisustuseta, kuid võrreldes metsaalusega tundub tuba meile viietärnihotellina. Pärast kosutavat sauna ja õhtusööki vajusime magusasse unne.

Teine päev

Teine päev algab päiksepaisteliselt. Peremees Tarmo annab igale reisisellile teemoonaks isevalmistatud põdralihakonservi. Kuremäe nunnaklooster võtab meid vastu keskpäevase päikesepaistega, mis laotab oma kuldset valgust tohutule turistimassile. Jalutuskäik kloostrimüüride vahel avaldab sügavat muljet. Kogu ala on korras. Iga kivi, maja ja rohu-lible näib nagu olevat loodud just selle koha jaoks, kus ta asub. Soovitan kõigil võimalusel seda paika külastada ja pudel värsket õunamahla sealt kaasa osta! Ainukese mõru pillina mõjub kloostri ajalugu tutvustava tahvli puudumine, peame leppima alge-lise asendiplaaniga.

Üsna pea seame alumiiniumruunad Iisaku poole. Tee kulgeb enamjaolt metsade vahel, kuid läbida tuleb ka üks hoov, kus oma tööd tõsiselt võtvate neljajalgsete koduvalvurite tõttu kerkib keskmine sõidukiirus ligi 30 km/h. Suurt leevendust ihule ja seeläbi ka hingele toob jõudmine kõvakattega

Vabadussõja Kõnnu lahingu mälestussammas

52

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 7/2014

teele. Kiire lõuna Iisaku sööklas-ööklubis, mille müüjanna on klientide rohkusest hullumas ja kus Aigor maitseb elu kõige vedelamat seljankat.

Varsti jõuame Peipsi põhjakaldal asuvasse Kauksi randa. Meie ees laiub sügavsinine Peipsi. Riigi-metsa majandamise keskuse (RMK) korrastatud suvitus- ja telkimisala on inimestest, autodest ja telkidest tulvil. Autoraadiotest kostab hetkehitte, vorstid kärssavad ja pudelid kõlksuvad.

Meie reisisellid ei lase end sellest kõigest segada ja üsna pea oleme kaelast saadik soojas järvevees.

Suplus on värskendav ja kõik, v.a Tõnu, kes jäi rattaid valvama, tunnevad end värskete ja teotahtelistena. Jäänud on veel oma 30 kilomeetrit järgmisesse peatuspaika Mustveesse. Tuul on tagant ja meel hea. Möödume paljudest suitsukalaputkadest. Paraku on neist avatud vaid kaks ning eelkõige Aigori meelepahaks piirdub meie kalasaak seitsme suitsurääbisega. Siis ongi juba Mustvee ja peagi ka Kasepää, kuhu oleme tuttava kaitseliitlase Omari

juurde ööbimise kavandanud. Päevatee pikkuseks näitab GPS 103 km.

Kolmas päev

Kolmas ja viimane päev. Eesmärgiks jõuda vähe-malt Jõgevale või, kui hästi läheb, lausa Võhmasse. Kiire hommikukohv lahke pererahva poolt, millest poole suudan valgele laudlinale ajada, ja teele. Pikem peatus on Tormas, kus täiendame veeva-rusid. Seejärel tulevad eelmisest aastast tuttavad pikad tõusud ja madalad langused – Vooremaa

Viimaks sulgu-

vad vaguni-

uksed meie

selja taga ja rattaga

viimaseid meetreid

koduukseni mõõ-

tes tunnen hinges

pisikest kurbust.

Veel üks lonks ja võib sõitma hakata

maastik. Erilist lohtust ei paku ka kaardilegend, mis näitab meie teel mitmeid kauni vaatega kohti. Ratturi jaoks tähendab see ainult üht – järjekord-set tõusu.

Peatume Laiuse lossivaremete juures. Kohustuslik pildisessioon, arutlus muistsete kaitsesüsteemide üle, võimalik vägede paigutus siinsel maasikul ja viimaste kommipakkide avamine. Nüüd on meie lõpp-punkti jäänud kõigest loetud kilomeetrid. Enne tuleb aga ületada teekonna suurim tõus, millel kõrgust merepinnast kuni 103 meetrit. Rat-takett ragiseb ja kolonn venib pikaks, näod õheta-vad, kuid viimaks jõuame tippu. Õnneks on sinna rajatud kena varjualune, kus saame surisevaid sääremarju venitada ja puhata. Et meil on lõpuks aega laialt käes ja kiiret pole kuhugi, saame teha sagedamini ja pikemaid pause. Lõppude lõpuks ei pidanud see olema rattamaraton, vaid matk.

Edasi viib tee enamjaolt allamäge. Suurim mõõde-tud kiirus on 46 km tunnis. Siis veel väiksem tõus ja juba paistavad tuttavad siluetid. Tee hargnemis-kohal valime Jõgevale sisenemiseks sama tee, mida kasutasime täpselt aasta tagasi. Peagi veereme kummide sahisedes linna vahel. Kohustuslik lõpu-pilt ja suundume raudteejaama läheduses olevasse parki aega parajaks tegema.

Kaks ootetundi mööduvad kiiresti ja algab taga-sisõit Tallinna. Meie lootus leida eest tühi rong paraku ei täitu. Kõik rattahoidikud on juba kasu-tuses ja meil tuleb püsti seista. Igas peatuses tuleb nii ratastega kui ilma reisijaid üha juurde. Üsna pea on ka tualettruumi uks lahti ja ruum reisijaid täis. Huvitaval kombel ei ole inimesed vihased. Pole kuulda vandumist ega tigetsemist. Pigem kõlab positiivse, võiks öelda, isegi naljatleva tooni ja häälega ironiseerimine uute rongide üle. Tunnen sisimas kaasa inimestele, kes rongi ainuma tua-letini jõudes avastavad, et selle kasutamine pole võimalik. Pealinna jõudmiseks kulub peaaegu kaks piinarikast, kuid huvitavat tundi. Viimaks sulgu-vad vaguniuksed meie selja taga ja rattaga viima-seid meetreid koduukseni mõõtes tunnen hinges pisikest kurbust– ilus oli, kuid otsa sai.

Olenemata kõigist ettetulnud ootamatustest ja raskustest võib matka pidada kordaläinuks. Palju erinevaid emotsioone, kauneid vaateid ja huvita-vaid kohti – need on asjad, mida saab veel kaua meenutada, minnes vastu talvele ja argirutiinile. Järgmisel aastal ootab meid Läänemaa, tulvil uusi inimesi, kohti ja tegusid. Suur aitäh osalejatele, kes kibedal puhkuseajal leidsid mahti aeg maha võtta ja rattamatkale tulla. Samuti tänab KL AOK oma head koostööpartnerit kaitseministeeriumi iga-külgse abi ja toetuse eest.

Kui kellelgi Kaitseliidu allohvitseridest tekkis huvi meiega järgmisel aastal ühineda või saada rohkem teada Kaitseliidu allohvitseride kogu tegemistest, saab infot aadressilt kogu@kaitseliit.ee.

KA

INA

R K

RU

US

53

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

HEIKKI KIROTARSnaiprigild

Artikli esimeses osas kirjeldasin sõduri kaitsevestide arengut alates antiikajast ja tutvustasin lähemalt esimeste põlvkondade

kaitseveste Esimesest maailmasõjast Vietnami sõjani. Teises osas keskendun külma sõja aegsetele NSV Liidu vestidele. Mõned olulised põhimõtted, mida tuleb arvestada armee kaitsevestidest rääki-des: tänapäevased armee kaitsevestid jagatakse 3–4

kilo kaaluvateks killuvestideks ehk põhivesti-deks ja 6–25-kilosteks kuulivestideks, olenevalt lisaelementide arvust;

kaitsevestid on reeglina moodulvestid, põhi-vestile lisatakse kaitseelemente vastavalt ohu-tasemele;

Armee kaitsevestidest IIVene vestid 1950ndadest Krimmi „roheliste mehikesteni“Jätkub eelmises Kaitse Kodu! numbris (6/2014) alguse saanud Heikki Kirotari artiklisari armee kaitsevestidest.

armee kaitsevestide jäigad kuulikaitseplaadid on tavaliselt NIJ tasemel III ja IV ning iga plaat kaalub 1,5–3,5 kg;

kaitsevestide kasutamist piirab keskmise sõduri kandevõime, mis on 20–24 kg.

Esimesed vestid ameeriklaste eeskujul

Tänu koostööle Hiina, Korea ja Vietnami kom-munistidega ei saanud Nõukogude Liidus märka-matuks jääda, et ameeriklased kasutasid Korea ja Vietnami sõdades laialdaselt kaitseveste. Koos sõjasaagiks saadud lääne varustusega jõudsid Nõukogude inseneride kätte ka ameeriklaste kait-sevestid. Nagu ikka, asuti ideid usinalt kopeerima ja edasi arendama. Meenutame, et nii Koreas kui ka Vietnamis kasutasid ameeriklased tugevast nailonist kaitseveste, millele olid õmmeldud sisse väikesed kõvad plaadid.

1957. aastal võeti Nõukogude Liidus piiratud kasutusele kaitsevest 6B1, mis ei osutunud eriti

6B3fl ora vestid Vene des-santväe harjutusel 2008. aastal

RU

.SP

ET

SN

AZ

.SU

54

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

edukaks. Nailonist ja osaliselt kattuvate väikeste alumiiniumplaatidega tugevdatud veste toodeti erinevatel andmetel 1000–1500 komplekti. Need pidid kaitsma kandja ülakeha eest ja tagant kil-

dude ning 50 m kauguselt lastud püstol-kuulipilduja PPŠ kuulide eest. Neid veste kasutati Afganistanis sõdinud Nõukogude armee üksustes veel 1980ndatel, kuid masstootmist ei alustatudki. 1950ndatel ja 1960ndatel valmistati veel mõned kaitse-vestide katsepartiid, peamiselt KGB ja riigi tippjuhtide tarbeks. 8–12 kg kaaluvaid ja parimal juhul püstolkuulipilduja kuuli eest kaitsvaid kaitseveste peeti sõduritele liiga raskeks ja kohmakaks ning võib-olla oli

üksikvõitleja kaitsmine ebaoluline olukorras, kus sõda kavatseti pidada massihävitusrelvadega.

Vestid miilitsale

1970ndatel hakati otsima siseministeeriumile ehk miilitsatele ja sisevägedele sobivat kaitsevesti, mille esimene mudel sai koodi ä ZT-71 ja täiusta-tud mudel koodi ä ZL-74. Neid veste jäi pärast NSV Liidu lagunemist vähesel hulgal ka Eesti politseile ja need leidsid parema puudumisel ka esimestel aastatel kasutamist.

Miilitsa kasutuses olnud vestid olid tavaliselt halli kattega nagu miilitsamunder. Uuemat vesti val-mistati ka rohelisena, sest sõjavägi hakkas selle vastu huvi tundma ja rohelist tooni peeti armeele sobivamaks. Tegelikult kasutasid rohelisi veste ka miilits ning siseväed. Vest kaalus 10 kilo ja aramiid-kangale oli needitud hulgaliselt väikesi ümmargusi titaanplaate.

Ehituselt meenutas uus kaitsevest keskaegseid soomusveste, kus rõngassärkidele kinnitati metall-plaate. Ka see vest pidi kaitsma rindkeret löökide, kildude, torgete ja TT-püstoli kuulide eest.

Uusi kaitseveste Afganistani sõjaks

Pärast Afganistani sõja algust saadi aru, ei vägedele on kiiresti vaja kaitsevesti. Mudel 6B2 töötati välja paari kuu jooksul. Kaitsevest koosnes mitmeki-hilisest aramiidkangast ja selle peale kinnitatud õhukestest, 1,25 mm paksustest titaanplaatidest ning pidi pakkuma kaitset kildude ja püstolikuu-lide eest. Sõjas saadi kiiresti aru, et kaitse ei olnud piisav, sest alla 5 kg kaalunud vest ei suutnud peatada isegi mõnesaja meetri kauguselt lastud automaadi AKM kuuli.

Kiiresti korraldati uute kaitsevestide 6B3 ja 6B4 tootmine. 6B3 kaitseplaadid vahetati ümber olu-liselt tugevamate, 6,5 mm paksuste titaanplaatide vastu, mis kaitsesid 10 m kauguselt lastud auto-maadi AKM kuuli eest. Kuulikaitseplaadid muutsid vesti oluliselt raskemaks, endise 5 kg asemel kaal kolmekordistus. Põhivest kaalus alla 4 kilo, kuid selle peale kinnitati 24–28 titaanplaati, millest igaüks kaalus 380 grammi. Vesti kogukaal oli seega 12–14 kg. See oli kuumas kliimas ja nappivate joo-giveevarudega võitlejatele ränk koorem ning sõdu-rid hakkasid koorma kergendamiseks omavoliliselt seljakaitseplaate eemaldama või vahetama.

Huvitav detail nende Nõukogude kaitsevestide juures oli väikeste metallist või keraamiliste kaitse-plaatide eelistamine. Kergelt kaardus titaanplaadid olid mõõtmetega 120x105 mm ja need olid paigu-tatud ühekaupa vesti peale väikestesse taskutesse. Titaan on teatavasti terasest kergem tugev metall, kuid titaanplaatide tootmisel oli probleeme mater-jali kvaliteediga. Ilmselt metallivalu või töötlemise käigus tehtud vigade tõttu olid eri partiide plaadid erineva tugevusega. Plaatide tegelik vastupidavus kuulitabamusele oli erinev. Afganistani sõjast on teada juhtumeid, kus kuul läks kaitsevestist läbi, kuid aastakümneid hiljem on võimatu öelda, kas viga oli plaadi materjalis või tulistati näiteks sama kaliibriga vintpüssist, mille kuuli kineetiline ener-gia on oluliselt suurem.

Kõvad kuulikaitseplaadid olid osaliselt kattuvad ja katsid koos 30x40 cm suuruse kilbi, suuremal vestil oli veel kaks lisaplaati alaselja ja -kõhu kait-seks. Seega rippus kaitsevesti esi- ja tagakülgedel

Nii Koreas

kui ka

Vietna-

mis kasutasid

ameeriklased

tugevast nailo-

nist kaitseveste.

1957. aastal võeti Nõukogude Liidus piiratud kasutusele kaitsevest 6B1, mis ei osutunud paraku edukaks

RA

.SP

ET

SN

AZ

.SU

Pärast Afganistani sõja algust saadi aru, ei vägedele on kiiresti vaja kaitsevesti. Paari kuu jooksul töötati välja mudel 6B2, mis paraku ei pakkunud sõdurile lahingutegevuses piisavat kaitset

RE

D-A

LL

IAN

CE

.NE

T

55

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

FO

OR

UM

.GU

NS

.RU

4,6–5,3 kg titaani ning mõned kilod padruneid ja käsigranaate. Kui 6B2 oli ainult kaitsevest, siis vestile 6B3 lisati ette neli salve- ja selja peale neli käsigranaaditaskut lahingumoona hoidmiseks. Vesti rinnal ja seljal oli veel kaks suuremat varus-tusetaskut. Rinnatasku oli algselt mõeldud gaasi-maski ja seljatasku raadiosaatja kandmiseks, kuid sõdurid kasutasid neid loominguliselt. Tavaline oli panna esimesse taskusse veepudel ja kuivikuid, et pikemal rännakul oleks neid hea võtta, ning tagu-mises taskus kanti näiteks suuremat toidupakki, telkmantlit või vahetusriideid.

Vestil 6B4 kasutati 13 mm paksusi keraamilisi 5. klassi kaitseplaate, mis pidid kaitsma isegi vintpüssikuuli eest. Iga plaat kaalus 220 grammi, kuid need olid väik-semad (mõõtmetega 9x9 cm) ning plaate läks väiksema vesti sisse 34, suuremasse 39, nii et vestid kaalusid 11,5–12,5 kg. Mitte väga

oluline kaalumuutus, kui meenutada, et titaan-plaatidega vest kaalus 12–14 kg. Tunnimeestel oli võimalik kasutada ka kubemekaitset, mille täit-mine kaitseplaatidega suurendas vesti kaalu ligi 16 kiloni. 6B4 juures tehti ka olulisi uuendusi. Rinnalt kaotati gaasimaskitasku ja õlgadele õmmeldi kaks väikest granaaditaskut. Automaadisalved kinni-tati laiale vööle, millega sai vesti tihedamalt keha ümber tõmmata. Meenutame, et vanemate vestide kinnitus oli halvem ja veste kanti tihti lahtisena.

Head vestid olid sõduritele liiga rasked

1985. aastal valminud kaitsevesti 6B3 järgmine versioon 6B3TM ja katsevest 6B4 püüti muuta kergemaks, vähendades aramiidkangakihte seljal ja asendades kuulikaitseplaadid oluliselt õhemate ja kergemate, 1,25 mm paksuste ja 80 grammi kaalu-vate titaanplaatidega. Vesti tagaosa kaitses kandjat praktiliselt ainult kildude eest. Selg kaeti plaatidega ainult osaliselt (üksnes selgroog ja neerud), sest kasu-tati seitset kerget plaati endise 12 raske asemel.

Sellega kergendati vesti mitme kilo võrra (9–10 kiloni), kuid selja kaitse oli oluliselt nõrgem, mida vas-tased peatselt teada said ja võimalusel selga sihtisid. Afganistani veteranid meenutavad, et kaitsevestid istusid selga suhteliselt halvasti. Esiosa oli seljaosast mitu kilo raskem tugevama soomuse ja salvetasku-tesse topitud laskemoona pärast ning kui vesti kül-jerihmasid ei pandud korralikult kinni, rippus vest lühematel võitlejatel põlle kombel põlvini.

Moodulvest 6B5

Aastal 1986 leiti, et kõige mõistlikum on luua ühtne kaitsevest, millel ühele põhivestile kaitse-

Rohelise kattega vesti 6B3 eestvaa-de. Võrreldes oma eelkäijaga kaalus uus mudel kolm korda rohkem

RA

.SP

ET

SN

AZ

.SU

6B3 vesti titaanplaa-tide taskud. Et vest oli võrdlemisi raske, meel-dis sõduritele Afga-nistani sõjas plaate omavoliliselt taskutest eemaldada

RA

.SP

ET

SN

AZ

.SU

1970ndatel hakati otsima si-seministeeriumile ehk miilitsale ja sisevägedele so-bivat kaitsevesti, mille esimene mudel sai koodi ŽZT-71

RA

.SP

ET

SN

AZ

.SU

Miilitsale ja sisevägedele mõeldud kait-sevesti ŽZT-71 täiendatud mudeli ŽZL-74 titaanplaadid

Afga-

nistani

veteranid

meenutavad,

et kaitsevestid

istusid selga

suhteliselt

halvasti.

56

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

FO

OR

UM

.GU

NS

.RU

6B5-13 kuni 6B5-15 olid 11-kilosed tavalised jalaväelase kaitsevestid, kaitsesid nii eest kui ka tagant automaadi AK-74 kuulide eest;

6B5-16 kuni 6B5-19 olid 6–7 kg kaaluvad vestid titaanist või keraamiliste plaatidega. Neid jagati peamiselt eriüksustele, õhudessantvägedele ja merejalaväele.

Aastal 2000 lõpetati kait-sevestide 6B5 jagamine allüksustele. Nende toot-mine oli lõppenud juba 1998. aastal, kuid veste kasutatakse kuni nende kulumiseni ja need on kindlasti ka praegu mõnes tagalaväeosas kasutusel. Kõikidel vanematel Nõu-kogude kaitsevestidel olid küljed lahtised ja paljudel ka seljaosa halvemini kaitstud, mida vastased püüdsid ära kasutada, sih-tides võimalusel selga ja külgedesse.

Sama perioodi lääne kaitsevestide kaitsetase ja lisaplaadid olid sarnase kaalu ja kaitseastmega. Näiteks Ameerika ranger’ite 1990ndatel kasutatud Ranger Body Armour kaitsevesti III klassi kuulikin-del plaat kaalus 3,5 kg ja kaitses 25x30 cm suurust pinda. Vest koos lisaplaatidega kaalus küll vaid

Kõikidel

vanematel

Nõukogude

kaitsevestidel

olid küljed lahti-

sed ja paljudel ka

seljaosa halvemi-

ni kaitstud.

Vesti 6B4 eestvaade, õlapealsed granaaditaskud, kubemekaitse ava-tuna, tagantvaade ning keraamiline plaat ja plaaditaskud

RA

.SP

ET

SN

AZ

.SU

plaate lisades saab koostada erineva kaitsetaseme ja kaaluga kaitseveste. Sama üldpõhimõte on nende kaasaegsetel lääne vestidel. Loodi mudel 6B5, millel on üheksa väikeste erinevustega ver-siooni. Neid veste toodeti 1998. aastani. Kui varem olid kaitsevestid rohelised, toodeti nüüd rohkem laigulisi veste, et need sobiksid paremini laiemalt kasutusele võetud laigulise mundriga.

Modifi katsioonid olid: 6B5-11 oli 3 kg kaaluv kerge killuvest tagalatee-

nistusele; 6B5-12 oli 5 kg kaaluv kerge kaitsevesti 1,25

mm paksuste titaanplaatidega tagalateenistu-sele ja suurtükiväelastele;

RU

.SP

ET

SN

AZ

.SU

Kaitsevest 6B5 oli kasutusel Itškeerias

57

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

Sisevägede luurajad 2008. aastal Lõuna-Osseetias. Tagumisel mehel seljas kaitsevest 6B4

RA

.SP

ET

SN

AZ

.SU

1986. aastal leiti, et kõige mõistli-kum on luua ühtne kaitsevest, nii et ühele põhivestile kaitseplaate lisa-des saaks koostada erineva kaitsetaseme ja kaaluga kaitse-veste. Loodi mudel 6B5, millel oli üheksa väikeste erinevuste-ga versiooni

RU

.SP

ET

SN

AZ

.SU

Laigulisest kangast kaitsevesti 6B5-19 eestvaade

RU

.SP

ET

SN

AZ

.SU

11 kg ehk oli 2–4 kg kergem, kuid kattis oluliselt vähem. Ranger’id kogesid Muqdisho tänavalahin-gutes, nagu Nõukogude väed Afganistanis, et selja kaitse peab olema korralik.

Krimmi vallutamise halvad üllatused

Venemaal algas suurem armee moderniseerimine 2008. aastal. Koos uute vormielementidega on võetud kasutusele ka uued kaitsevestid, mis tekita-vad lääneriikide armeedes palju murelikke mõtteid. Kui senini elati teadmisega, et Vene kaitsevestid olid lääneriikide omadest halvema kaitsetasemega, siis enam see nii ei ole. On isegi väiteid, et vene-laste uued kaitsevestid ja -kiivrid on lääneriikide varustusest paremad, st tugevamad ja kergemad.

Uue kaitsevesti 6B43 kõvad kaitseplaadid on kuni GOSTi 6. klassi omad ehk võrdsed NIJ IV klassiga ja Vene vestid kaitsevad lääne vestidest suuremat kehapinda.

USA vestide arengust ja tänapäevast kirjutan pike-malt järgmises Kaitse Kodus!, ka ootavad käsitle-mist uuemad Vene kaitsevestid.

58

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

ARDI ANDERSENvabatahtlik

Viimasel ajal on siin-seal Kaitseliidu üritustel nähtud idanaabrite klassikaks saanud soo-mustransportööre BTR-80. Järva maleva

soomukist ja selle liigikaaslastest võib lugeda aastatagusest Kaitse Kodust! (2013/8). Seepärast ei käsitle käesolev artikkel seda tüüpi soomukeid üldisemalt, vaid keskendub ühele konkreetsele masinale.

Peategelane ja tema sõbrad

Loo peategelaseks on Harju maleva Kose malev-konna BTR-80 registrimärgiga 039EKL. Soomuk ise aga ei kõnele inimkeeli, seepärast leppisin

kohtumise kokku malevkonnapealiku nooremleitnant Toomas Kutsariga, kes viis mind kokku soomuki suurimate sõp-rade, Kose kompanii kaitseliitlase lipnik Lembit Naela ja tema venna seersant Rein Naelaga, kes vastutab Kose malev-konna tehnika eest.

Kohtusin leitnant Kutsariga Kose alevis. „Lähme siis soomuki juurde, sõitke minu järel!“ oli lühike juhend pärast põgusat tervituste vahetamist. Tee viis kunagise

Tallinna üksik-päästekompanii asukoha poole, kus paiknevad praegu Kose päästekomando ja pääste-ameti logistikakeskus. Üllatuslikult ei peatunud me seal, vaid jätkasime sõitu. Asfaltteelt pööra-sime kruusateele, kruusateelt heinamaale. Ootasin huviga, millal meie tee päris sohu või rappa viib, aga enne nägin üle välja loo peategelast. BTR-80 on sarnaselt paljudele muudele Vene sõjatehnika mudelitele eriliselt kauni disainiga. Suursuguselt

Kose meeste oma BTRHeinamaal on BTRiga mugavam sõita kui sõiduautoga kruusateel

seisis see taluhoonete kõrval, justkui oodanuks külalisi.

Pärast vendade Naeladega tutvumist ja oma tuleku põhjustest rääkimist tekkis kohmetu vaikusehetk. See aga kadus kohe, kui vendadelt nende tegemiste kohta küsisin. See rõõm, mis nende meeste silmis säras, on kadestamist väärt. Esimeste minutite jooksul oli selge, et soomuki ja laiemalt sõjaväe-tehnika kallal nokitsemine pole nendele meestele mitte hobi, vaid elustiil ja kutsumus. Meestel on rikkalikult kogemusi Kaitseliidu vanaautode klu-bist ja aastate, kui mitte aastakümnete jooksul tekkinud klubi sõpruskond vahetab mitte ainult kogemusi, vaid ka haruldasi varuosi ja infot nende hankimise võimalustest.

Väga soomustatud malev

Kose malevkonna kogemus soomustransportöö-ridega ulatub aastasse 1992, kui Keilas võidupüha paraadil oldi väljas BTR-40ga. Praeguseks on see masin erakätes. Suur kvalitatiivne hüpe tehti järgmise soomukiga, milleks oli BTR-70. Sajandi-vahetusel saadi Patarei vangla kaudu kolm Scania-Vabist, millest praegu on kaks töökorras ja kolmas ootab järge.

Mõte hankida Kose malevkonda BTR-80 pärineb ammusest ajast, jutustas Rein: „Alati, kui Tapal neid soomukeid seismas nägin, mõtlesin, et need võiks aktiivsesse kasutusse võtta. Möödunud aastal otsustas kaitsevägi anda 13 BTR-80 Kaitseliidule, neist kolm sai Harju malev ja kolmest esimene sõi-dukõlbulikuks taastatud masin on siin.“

Kuidas 13 tonni kaaluv ja omal jõul mitteliikuv masin Tapalt Kosele jõudis, on omaette lugu. See oli 14. mail 2013. „Meil oli sellega väike mure, sest meil puudus selline transpordivõimekus. Para-jasti oli käimas õppus Kevadtorm ja seal osales ka kaitseväe logistikapataljon oma rasketehnikaga.

Kaitseliidul õnnestus logistikuid veenda, et nad Kevadtormil väljas olnud tehnikaga

BTRid Tapalt ära tooksid,“ jutustas Rein. „Valisime kolmest masi-nast kõige paremas korras oleva välja ja hakkasime seda

liikumiskõlbulikuks putitama. Paljud detailid olid puudu, näi-

teks rattad püsisid all ainult kahe

Soomuki ja

laiemalt sõ-

javäetehnika

kallal nokitsemine

pole nendele

meestele mitte

hobi, vaid elustiil

ja kutsumus.

59

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

poldiga, kerelt olid välised seadmed maha kruvi-tud. Tehniline seisukord oli tõeliselt nukker: liiku-vad osad olid lootusetult oksüdeerunud, näiteks sidur ei lahutanud, vedelikud suures osas välja jooksnud, tihendid lekkisid. Nädalaga sai soomuk niipalju korda tehtud, et osaleda Ravila pärandküla päeval.“

Koselaste BTRi teisi „esinemisi“ meenutas Toomas Kutsar: „Avalikkuse ees oli suurem ülesastumine tänavusel maakaitsepäeval Nissis, kus osaleti näi-dislahingus. Selleks aastaks pole suuri plaane soo-muki kasutamise osas tehtud, sest polnud kindel, millal masin piisavalt heasse töökorda saab.“

Palju tööd

Küsimusele, kui palju aega või raha on mehed sel-lesse masinasse investeerinud, on raske vastust saada. Osalt on põhjus meeste tagasihoidlikkuses, osalt selles, et selliste asjade üle polegi võimalik arvestust pidada. Niipalju suudan meestelt välja pigistada, et Lembit Nael, kelle elukohas taasta-mistööd toimusid, leidis aasta jooksul peaaegu iga päev vähemalt paar tundi, et asjaga tegelda. Nagu öeldud, palju saadi abi ka teistelt kaitseliitlastelt. Varuosadejahil käidi vanavaralaatadel ja interneti-oksjonitel, paljud detailid „laenati“ kokku üle Eesti teistelt tehnikahuvilistelt. Kahjuks pole Kaitseliit otseselt rahalist toetust pakkunud. Mehed looda-

vad, et edaspidi saab jooksvad kulud kaetud Kait-seliidu rahakotist.

Praeguseks on masinal valmidus pardarelvade pai-galdamiseks, rehvirõhu reguleerimise süsteemid on töökorras, kogu käiguosa töötab laitmatult. Soomukijuhi ja jaoülema istekohad on saanud uued polstrid. Soomusmasinal on originaalmoo-

3 X

AR

DI A

ND

ER

SE

N

BTR-80 ja sellele hinge sisse puhunud mehed nooremleitnant Toomas Kutsar, lipnik Lembit Nael ja seersant Rein Nael ning karvane masinavalvur

Lipnik Lembit Nael roolis ja proovisõit kulgeb väga mugavalt

60

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 7/2014

Soomuki

käigus-

hoidmine

on üks suuri-

maid katsumusi,

sest rahast üksi

ei piisa.

tor, mis töötab nagu kellavärk. Operatsioonilise valmiduse saavutmiseks on üht-teist siiski veel teha. „Kindlasti on vaja luukidele uusi tihendeid, et tagada kere hermeetilisus, kõik muu on juba valmis vees liikumiseks. Vahetada tuleks kõik õlid, praegu sai vedelikke hädapäraselt juurde lisatud vanadele jääkidele, mis veel alles olid. Uued rehvid

annaksid kindluse maastikul liikumiseks,“ unistab Lembit. Toomas lisab inimlikuma soovi: „Kindlasti on vaja oleks mütse, mis kaitseksid meeskonna päid soomukis.“

Räägime ka sidesüsteemidest, milleta pole võimalik osaleda õppustel ega lahingus. Kindel soov on soetada süsteemid, mis ühil-duksid ülejäänud Kaitseliidu ja kaitseväe standarditega. Meenusid hiljaaegu nähtud ja Eesti pressis kajastust leidnud lahingu-

masina CV90 meeskonna töökohad, kus olid puu-tetundliku ekraaniga side- ja juhtimissüsteemid.

Mehed kirjeldavad värvikalt, kuidas Nissis käies sidet peeti. Kuulipilduri positsioonil istunud Rein jälgis tornist ümbrust ja andis infot juhile õlale patsutades. Malevkonnapealik tähendab, et sellist sidepidamist nimetatakse üldiselt käemärkidega juhtimiseks. Rein täpsustab, et tegelikult patsutati siiski jalaga, seega olid kasutusel jalamärgid. Teine

vend Lembit lisab nüüd juba üldise naeru saatel, et tegelikult anti teateid talle kui juhile sõidu ajal põlvega ribidesse togides morsekoodi vahendusel.

Mehed näitavad veel nutikaid tehnilisi lahendusi, mida tehases pole ette nähtud: näiteks meeskon-naluugi avamise võimalus väljastpoolt.

Tulevikuplaanid

„Esialgu saame kasutada soomukit sihtmärgina. Augustis plaanime BTRi Harju ja Järva maleva ühisõppusele transpordivahendiks,“ räägib Toomas. „Tulevaks aastaks planeeritakse soomuk õppustele. BTR on mitmeski mõttes võimekam kui senised Scaniad, näiteks on soomus paksem, maas-tikuläbivus parem. Soomuki käigushoidmine on üks suurimaid katsumusi, sest rahast üksi ei piisa. Endiselt on vaja mehi, kes oleksid valmis ohver-dama vaba aega nokitsemiseks ja hooldustöödeks. Keskne varuosade hankimise kord ja hooldustööde läbiviimise võimalus kahjuks puuduvad. Kose mehed uurisid võimalusi Ukraina tehastes kapi-taalremondi teostamiseks, aga see osutus liiga kalliks. Lihtsam on ise kasvõi treipingil vajalikud detailid valmis teha.“

Küsimuse peale, mis ülejäänud kahest BTRist saab, on kindel vastus, et need tuleb ka korda teha. Aru-tame variante, kuidas masinatest kõige rohkem kasu võiks olla, ja jõuame järeldusele, et mõistlik oleks kolm masinat koondada ühte lahingurühma, kus nad annaksid reaalse soomusvõimekuse ühele allüksu-sele. Räägime ka lahendusest, et nõukogudeaegsed soomuki hooldusmanuaalid ja määrustikud tuleks kombineerida NATO standarditega. Soomukijuhtide koolituse osas tuleks paika panna ühtne koolitussüs-teem kogu Kaitseliidus, mis oleks samadel põhimõte-tel kaitseväe soomukijuhtide väljaõppega.

Lembit Nael näitab ka oma teisi taastatud masi-naid. Pean mainima, et masinapark on muljetaval-dav: lisaks juba mainitud Scania soomusautole on garaažis kaks MANi veoautot, millest üks on lausa sõjaveteran, mis Kuramaa kotis käinud. Nähtu lükkab ümber tavaarusaama põlve otsas masinate kallal nokitsevatest meestest ja nende garaažidest. Kõikjal valitseb laitmatu puhtus ja masinad ise on heas töökorras. Enne veel, kui mul koju lastakse minna, teeme sõidu päevakangelasega. Mootor käivitub vähem kui poole sekundiga ja on usku-matult vaikne. Demosõit heinamaal on mugavam, kui sõiduautoga kruusateel logistades. „Sõltumatu vedrustus,“ avaldab pehme sõiduelamuse saladuse soomukijuht Lembit.

Olen juba minekul, kui Reinule meenub, et väga haruldane 1932. aastast pärit veoauto jäi mul hoopis nägemata. „Las jääb järgmiseks looks!“ arvan ma ja olen terve õhtu lummatud asjatund-likkusest, kirest ja pühendumisest, mida ma nende meeste juures nägin.

2 X

AR

DI A

ND

ER

SE

N

Kose masinaparki kuuluvad ka soomusauto Scania-Vabis ja fi lmideski osalenud sõjaaegne veoauto MAN

61

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

EDA LEOLAVälikokakursuse instruktor

Olin Naiskodukaitses tegutsenud peaaegu seitse aastat, kui tekkis motivatsioonikriis. Olukorrad, inimesed ja vaated olid muutu-

nud, see koht ei olnud enam see, kus aastaid tagasi suure innuga tegutsema olin asunud. Tõmbusin tegevusest tagasi ja mõtted liikusid juba üsna äär-musliku sammu suunas. Kuni ühel päeval saabus minu meilipostkasti sõnum, mis muutis kõik. Naiskodukaitse ja Kaitseliidu välikokakursuse ülem Mariana Maasik esitas mulle ootamatu küsi-muse: kas saad ja oled huvitatud tulema kursusele õpetama? Sain ja olin huvitatud, kuigi kahtlesin tõsiselt oma võimetes.

Küsimused tekivad

Pabistan ürituste eel alati tublisti, kuid igapäevase kiire töö tõttu saabus välikokakursuse esimene nädalavahetus ootamatult. Ühel hetkel oligi käes viimane aeg kospektid valmis teha ja tunnid ette

valmistada. Saabusin ilusal märtsiõhtul elegantse hilinemi-sega Kirna õppekeskusesse, kus leidsin end kohe klassi eest, suur hulk võõraid uudishimulikke sil-mapaare minu poole suunatud. Kursus algas. Enam ei olnud taganemisteed ja tuli manada näkku kõiketeadja välikoka ilme.

Teoorianädalavahetus möödus suuremate vahe-juhtumiteta. Tunnid said läbi viidud, õpilased said ehitada toidupüramiidi, meisterdada väliköögi-teemalise maketi, joonistada toidujagamisskeeme ja muud vajalikku. Eks viperusi tulnud ka ette ja järgmisel korral teeksin mõnegi asja teisiti, aga kui jätta kõrvale tossamiseni äraväsitatud paljundus-masin, läks nädalavahetus rahulikult.

Möödus umbes kuu ja vähemalt sama ootamatult kui esimene jõudis kätte järgmine õppenädalava-hetus. Taas saabusin reede õhtul Kirnale väikese

Välikokapraktika kasvatas meeskonnaksTänavuse Admiral Pitka luureretke raames viidi läbi Kaitseliidu ja Naiskodukaitse välikokakursuse praktika, kus teadmisi ei omandanud mitte ainult kursuslased, vaid ka nende juhendajad.

hilinemisega, leides eest köögis askeldava Mariana koos instruktorite Mareti ja Mairega, kes testisid haagisele ehitatud väliköögi valmisolekut eelole-vaks nädalavahetuseks. Sel korral said õpilased juba toast välja ja valmistasid õppehoones peatu-vatele kursustele katlatoitu.

Kursuslased olid eelnevalt jagatud kaheks rüh-maks, ühe pundi sain endale, teine usaldati Maire kindlatesse kätesse. Tundus, et teine grupp toimis hästi, nad oleksid nagu varem koos töötanud, kõik sujus. Minu grupp alles leidis end, sest neil läks ka mõni asi viltu: toit jäi hiljaks, kartul krõmpsus

Admiral Pitka luurevõistluse baaslaagris olid toidukorrad jaga-tud nii, et grupid tegutsesid köögis kordamööda

KR

IST

JAN

PR

II

Sel korral said

õpilased juba

toast välja ja

valmistasid õp-

pehoones peatu-

vatele kursustele

katlatoitu.

62

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

hamba all, köögis valitses kohati segadus, kruup kees pajas rahulikult järelevalveta jt pisemad äpardused. Ei saa jätta mainimata, et see nädala-vahetus väliköögis süstis minusse veidi ärevust ja hirmu eesootava nädalase praktika suhtes Admiral Pitka luurevõistlusel. Lubadus oli aga antud ja enam ei olnud võimalust tõsta käed ja öelda: „Mina ikkagi ei sobi siia õpe-tajaks ja praktikale ei tule!“

Admiral Pitka luurevõist-lusel korraldatava praktika pärast oli juba rohkem aega närveerida, sest see õppus oli planeeritud puhkuse fi naaliks. Eespool põgusalt kirjeldatud teine nädalavahetus ja eemalolek Nais-kodukaitse tegevusest olid jätnud hinge ärevuse ja hulga küsimusi. Kas oskan veel üldse väliköögis toi-metada? Kui kaua kartul keeb? Kas toitu ikka jagub 300 inimesele? Mida ma teen, kui köögis puhkeb tüli ja keegi tahab minema kõndida? Kas ma oskan piisavalt õpetada? Kas mind kuulatakse? Kas mu välivorm mahub mulle veel selga?

Vastusteta Pitkale

Instruktorite rõõmuks oli Läsnal juba esimesel õhtul kohal käputäis õpilasi, umbes pool minu gru-pist, kes aitasid valmistada lihalõike ja kartulit. See pehmendas minu sisseelamist märkimisväärselt, sain öösel oma privaattelgis isegi unenägusid jäl-gida. Hommikul saabusid kõik ülejäänud õpilased,

täis indu ja tahtmist. Ees ootas kuus põnevat päeva täis palavust, higi, verd ja pisaraid.

Luurevõistluse baaslaagris olid toidukorrad jaga-tud nii, et grupid tegutsesid köögis kordamööda. Rühmas valiti või määrati peakokk, kes omakorda jagas ülejäänud rollid: katlakütja, nõudepesija, ettevalmistajad, keetjad, praadijad, serveerijad. Peakokk vastutas, et kõik oleks kena ja kaunis, toitu piisavalt, toit oleks maitsev ja õigel ajal laual. Instruktor istus päikesevarjus, jõi jahedat jooki ja jälgis, et peakokk oleks oma ülesannete kõrgusel. Pärast koristamist ja nõudepesu kogunes grupp õpetajaga kokku, arutati, kuidas peakokal ja toim-konnal läks, mida teha teisiti, kurdeti muresid ja lahendati probleeme. Lõpuks määrati järgmise toidukorra peakokk ja ring algas taas.

Kes eespool loetust mäletab, olin praktika eel ärevil. Esimesel toidukorral püsis see ärevus tuge-valt sees. Olin iga hetk valmis hüppama konfl ikti-

keerisesse ja lahutama nugadega vehkivaid osapooli. Olin valmis haarama kulbi, et tõrjuda sellega eemale peakokk ja ise vastutada, et toit ikka õigeaegselt valmiks. Olin valmis sukelduma, pea ees, nõudepesuvanni, kui ametlik nõudepesija otsustab lahkuda. Tegelikkus oli aga ehmatavalt suurepärane: toit oli valmis õigel ajal, maitse oli hea, süüa said kõik

soovijad, köögis valitses lõbus ja sõbralik õhkkond. Mõtlesin endamisi, et see on alguse asi, nad ei ole veel kaklemisele mõtlema hakanud. Aga ei. Järg-

See nädalava-

hetus väliköö-

gis süstis mi-

nusse veidi ärevust

ja hirmu eesootava

nädalase praktika

suhtes Admiral Pitka

luurevõistlusel.

Instruktor istus

päikesevarjus,

jõi jahedat

jooki ja jälgis, et

peakokk oleks

oma ülesannete

kõrgusel.

Kõik laabus suu-repäraselt: toit oli valmis õigel ajal, maitse oli hea, süüa said kõik soovijad,

köögis valitses lõbus ja sõbralik

õhkkond

MA

RE

T K

OM

ME

R

63

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

mine söögikord laabus jälle. Ja järgmine. Ja järg-mine. Nad said kõigega hakkama. See meeskond, mis mulle saatuse tahtel kööki komplekteeritud oli, kasvas iga koosveedetud hetkega tugevamaks.

Tuli ette ka mitmesuguseid üllatusi ja viperusi, mida tuli üheskoos ületada. Saime valmistada mitte millestki magustoitu. Saime kolm tundi enne koo-reklopsi serveerimist teada, et tegelikult on aega kaks tundi. Küll need lihahaamrid välkusid kiirelt ja pannid praadisid supervõimsusega. Saime eelmisel õhtul teada, et meie pilafi liha ununes poodi ja saame selle kätte paar tundi enne söögiaega. Saime pärast õhtust üldkoosolekut teada, et hommikul tuleb lisaks helbepudrule valmistada ka singi-munaputru. Pole midagi, sai duši all peetud viimane välkkoos-olek. Tulime kõigest välja, toit oli alati õigeaegselt valmis ja kiidusõnu ei jõudnud kokku koguda. Mis peamine, protsess oli huvitav ja kogemus kasulik.

Kõik saab selgeks

Kui märkasite, läksin sujuvalt üle meie-vormile. Nii seal köögis oligi. Olin eelnevalt valmis mõel-nud enda rolli: istun õrre peal ja jälgin, kuidas peakokk toimetab, vahel suunan ja pärin aru. Esi-mesel kahel toidukorral see nii oligi, kuid edasi tuli sujuv sulandumine. Kusjuures ma ei võtnud endale sugugi peakoka rolli, vaid praadisin liha, segasin mõlaga potisisu, pesin potti, sõnaga tegin, mida peakokk palus. Mis peamine, minusse suhtuti kui võrdsesse köögi-töölisesse, kellest võib sekundi murdosaga saada instruktor, kellelt nõu küsida.

Mulle jäi meelde ühe õpilase lause. Istusime toim-konnajärgsel koosolekul ümber laua, kui kõrval-lauda tuli kaks hilinenud sööjat. Heideti nalja, nagu ikka. Vestluse kontekst ei oma antud hetkel tähtsust, aga ühel hetkel mehed küsisid: „Noh, kes teist meiega kaasa tuleb? Kõik ei saa tulla, ainult üks saab.“ Selle peale vastas üks õpilane meie grupist: „Me olemegi üks, kui kõik ei saa, ei tule keegi.“ Sel hetkel naersid kõik ja jätkasime oma koosolekut, kuid hiljem ma mõistsin, et see oli tõsi mis tõsi. See grupp oli nii üheks saanud ja mul oli hea meel, et sattusin just sellisesse punti. Kursuse pidulikul lõpetamisel plaksutasin raevukalt igale tunnistuse järele ruttavale õpilasele – nad kõik teenisid selle auga välja.

See oli esimene välikokakursus, kus osalesin inst-ruktorina. Me lasime lendu 14 usinat välikokka, kellega loodan kunagi metsasügavuses, lauluvälja-kul või kus iganes taas kohtuda. Ja siis juba mitte õpetaja ja õpilase, vaid kahe täiesti võrdse väliko-kana. Tänan kõiki õpilasi, instruktoreid, vaprat

Tulime kõi-

gest välja,

toit oli alati

õigeaegselt val-

mis ja kiidusõnu

ei jõudnud kokku

koguda.

Rühmas valiti või määrati peakokk, kes omakorda jagas ülejäänud rollid: katlakütja, nõudepesija, ettevalmistajad, keetjad, praadijad, serveerijad. Peaaegu iga kursuslane sai praktika ajal etendada mitut rolli

KR

IST

JAN

PR

II

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse välikokakursus lõppes tänavu Admiral Pitka luurevõistlusel

KE

NN

KE

ÄR

I

laohoidjat, kursuse ülemat ning eesti- ja muukeel-seid sööjaid, et aitasite mul taas mõista, miks ma Naiskodukaitsesse tulin.

Kokakursuslase muljeid luurevõistluselt loe www.naiskodukaitse.ee/Valikokkade_toine_nadal_

Pitka_retk_2367.htm

64

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

Kose naised avastasid Põhja-KõrvemaadDIANA MIHKELSOONaiskodukaitse Harju ringkond

Kose jaoskonna naiskodukaitsjatel on traditsiooniks käia ühiselt matkamas. 19. ja 20. juuli matkal võtsime ette järjekordse lõigu Oandu-Ikla 370-kilomeetrisest matkateest, sihiks „mägede“ ning järvede tõttu Eestimaa Šveitsiks kut-sutud Põhja-Kõrvemaa.

Esimene päev oli täis ajalugu. Peatusime Lendurite kivi juures. Mälestuskivi on püstitatud metsavendadena kommunistide vastu võideldes elu kaotanud Eesti õhuväe-laste mälestuseks. Asetasime kivi jalamile küünla ja kimbu põllulilli. Süütasime küünla ka Oru talu lähedal asuva Anton Hansen Tammsaare vennapoja Artur Hanseni mälestus-kivi juures. Tiisikusse haigestunud Tammsaarel õnnestus vastupidiselt prognoosidele aastatel 1911—1918 Oru talus elades terveneda.

Põhja-Kõrvemaa matkaradade hulgast valisime kaks: Paukjärve ja Jussi loodusraja. Radade ääres on infotahvlid matkajatele, oma kuuskedest „infotahvel“ on ka metsloo-madel — nende vastu nühkides märgistavad metssead territooriumi. Loodusravi austavad metssead teavad, millega tohterdada kaklustes saadud haavu: parim haavasalv on kuusevaik. Matkarajal ei puudunud üllatused. Kes võis arva-ta, et Eestimaa metsades võib kohata lõvi. Tegemist oli, tõsi küll, sipelgalõvi vastsega, kes tagakeha võbistades liivast lehtri tekitab ning sellesse sipelgaid püüab.

Kuulsime põnevaid fakte Paukjärve-äärse vana laagripaiga kohta. Teise maailmasõja eel peeti laagripaigas Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaagreid, samuti spordilaagreid. Laagris treenisid ka 1936. aasta Berliini olümpiamängudeks valmistu-nud korvpallurid. Imetlesime vaatetornist silmapiirini ulatuvat 1600 hektaril laiuvat Kõnnu-Suursoo raba. Omaette elamuseks oli kulgemine mööda laugaste vahel looklevat laudteed.

Matka võib pidada kordaläinuks. Lisaks imeilusatele loo-duvaadetele ja matkajuht Ene Riibergi jagatud ajaloo- ja loodusalastele teadmistele saime end jahutada järvevees, telkida kauni Mähuste järve kaldal ning süüa kosutuseks mustikaid ja lõkkel valmistatud toitu. Järgmisel suvel oota-vad uued matkarajad.

Ohutuspäev tõiKohilasse nii suured kui ka väikesedLIIS TIIGIRANDNaiskodukaitse Rapla ringkond

Tänavu korraldati iga-aastane Raplamaa ohutuspäev 23. augustil. Kui eelmisel aastal tuldi ohutuspäevale Raplasse, siis tänavu olid huvilised oodatud Kohilas-se gümnaasiumiesisele platsile. Kohal olid mõistagi kõik turvalisuse ja ohutusega seotud asutused ja or-ganisatsioonid: politsei, päästeamet, maanteeamet, vetelpääste, korstnapühkijad ja naabrivalve.

Ohutuspäeva eesmärgiks oli teavitada inimesi igapäevaelus tekkida võivatest ohtudest ja sellest, kuidas neid ennetada, samuti sellest, kuidas talitada siis, kui õnnetus siiski käes. Päev oli täis põnevaid esitlusi, kust ei puudunud tuli, suits, veri, koerad, paugud, sireenid, pommirühm jms. Ka Kaitseliidu mehed näitasid end ja viisid läbi õpetliku demo.

Naiskodukaitsjatest olid kohal Rapla jaoskonna esindajad Liis, Merike ja Liidi. Hoolitsesime selle eest, et inimesed saaksid rohkem teada Naiskodu-kaitsest ja meie tegemistest. Huvilisi oli mitmeid ja meile küsimusi jätkus. Meie kokad pakkusid rahvale ülimaitsvaid pannkooke moosiga ning sinna kõrvale kohvi ja morssi. Pannkoogid olid väga populaarsed ja läksid nagu soojad saiad, mitmel korral tekkis lausa järjekord.

Lastele oli mõeldud huvitav mäng, kus tuli igas punktis täita erinev ülesanne: vastata mõnele teemakohasele küsimusele, panna kokku pusle, proovida elustamist või haava sidumist. Kui ülesanne täidetud, sai selle eest templi. Kogudes kokku kõik templid, oli võimalus võita auhindu. Päev oli nii põnev, et sai kiirelt otsa ning lõppes osalejate tun-nustamise ja auhindade jagamisega.

NK

K H

AR

JU R

ING

KO

ND

NK

K R

AP

LA

RIN

GK

ON

D

65

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

Avinurme perepäeval lustiti ja testitiSILVI SIRELPUUAvinurme jaoskond

Naiskodukaitse eestvedamisel korraldati 20. augustil esimene Avinurme perepäev, kus tegevust ja uudistamist jagus igas eas inimestele. Päeva avasid Avinurme vallavanem Aivar Saarela ja Naiskodukaitse instruktor Elle Vinni. Tiina Raudmäe oli „päevaruupor“ ja andis teada, kus ja mis kellaajal midagi toimub.

Kodutütarde telgis sai valmistada kaarte. Lastetelgis sai värvida kive, valmistada CD-plaatidest unenäopeletajat, võistelda erinevates mängudes ja jõukatsumistes. Igale osavõtjale oli väike auhind, mis tekitas entusiasmi, et panna end veel ja veel kord proovile. Lastele leidus mitmesugust muudki põnevat tegevust: nad said lustida atraktsioonidel, mida pakkus Virubatuut, süüa suhkruvatti ja pannkooke ning juua karastusjooke, mida pakkusid Naiskodukaitse, Avinurmest pärit Heli ja Virubatuudi Raivo koos abilistega. Laekvere neiud avasid ühes telgis näomaalingusalongi, kuhu tekkis kiiresti pikk järjekord, et ikka igaüks saaks just sellise maalingu, mis süda ihaldas.

Naiskodukaitse telgis oli kõige atraktiivsem tegevus maitseainete tundmise test. Inimene tuli ja sai ära arvata maitse- ja toiduained. Laual oli 15 linast kotikest ja tuli tuvastada, mis nende sees on. Telgis sai mängida ka loteriid, mille iga loos võitis ja võita võis kõiksugust kraami lõikelauast kuni lõngavi-hini. Jagati Naiskodukaitset tutvustavaid ja ellujäämist õpetavaid voldikuid. Huvilised said kontrollida kirjalikku testi täites, kas nad sobivad Naisko-dukaitsesse, ja kui sobivad, siis milline erialagrupp peaks neile passima. Parimad testitud said õnnekupongi, mille eest sai pannkoogi koos koduse moosi või meega.

Esmaabitelgis andis juhiseid ja näpunäiteid koos praktilise tegevusega naiskodukaitsja Siiri. Maanteeamet tutvustas oma telgis turvavahendid ja kõik soovijad said oma teadmised testi täites üle kontrollida. Ida prefektuuri telgis eesotsas Liivi Maalmaniga sai tutvuda politseiauto ja ametimeeste töövahenditega ning anti vastuseid paljudele küsimustele. Kõige rohkem elevust tekitasid vahvad ja tublid politseikoerad. Avinurme pritsimeeste selts demonstreeris oma masinaid, tööva-hendeid ja ega veejugagi tulemata jäänud.

Kaitseliit tuli kohale rasketehnikaga, tutvustas relvi jm vahendeid. Lapsed said masinates käia ja oma silmaga uudistada, mis nende sees põnevat on. Päeva naelaks oli Kaitseliidu korraldatud näidislahing, kus kõlasid lasud, toimusid tagaajami-sed ja õhus hõljusid värvilised tossupilved. Kaitseliidu meeste juhendamisel sai kätt harjutada täpsuslaskmises ja neilt sai teavet selle kohta, mis Kaitseliidus tehakse ja kuidas selle organisatsiooni ridadesse astuda saaks.

Värske Vaiga jaoskond kavandab tulevikkuKERSTI JUHANSONVaiga jaoskond

Suvi on jõudmas lõpule. On aeg teha ülevaade verivärske Nais-kodukaitse Jõgeva ringkonna Vaiga jaoskonna suvest ja üldisest käekäigust. Hoolimata sellest, et suvi oli tegusate inimeste jaoks lühikesevõitu ja enneolematult kuum, õnnestus meil suve lõpul mõnus koosviibimine korraldada.

Augustis külastasime nimelt Katrini maakodu. Tegemist on endise kõrtsihoonega, kus tegutses ka piima vastuvõtupunkt. Seega hoo-ne ajalugu on igati kirju ja põnev. Vastne majaomanik tegi meile toreda ringkäigu ja näitas ka kõige väiksemaid, kuid põnevaid kohakesi ja nurgakesi. Maja tekitas naistes elevust ning üheskoos jõuti otsusele vajadusel majaabiliseks asuda, sauna valmimisel ka saunanaiseks.

Pärast majaga tutvumist muutsime meele töiseks. Arutlesime tuleviku üle, et mida, milleks ja mil määral teha. Jõudsime arusaa-misele, et Vaiga jaoskonna tegevuste peamine fookus saab olema suunatud noortele. Eelkõige tagame koostööüritusi ja püüame liikmeskonda kasvatada kodutütarde seast sirguvate neidudega.

Nii nagu igal vahval üritusel, ei unustanud me seegi kord kaasamast uusi potentsiaalseid liikmeid, kellele tutvustasime oma jaoskonda. Juttu jätkus kauemaks, isegi taevas hakkas hämarduma. Sel hetkel soovisime, et päevavalgus meie koosviibimist veel saadaks, kuid see oli asjatu lootus. Enne kodutee jalge alla võtmist leppisime kokku järgmise kohtumise ja soovisime üksteisele mõnusat suve lõppu. Juhtide õppepäeval panime paika järgmise aasta plaanid ja ootame põnevusega suurt sügist, mis toob uusi liikmeid ja üritusi.

AV

INU

RM

E JA

OS

KO

ND

VAIGA JAOSKOND

66

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

Esimene Xena reid pani uurima jäätise hindaMARIS SOONSEINNaiskodukaitse Tallinna ringkond

Naiskodukaitse Tallinna ringkond korraldas 10. augustil oma liikmetele esmakordselt lahingupaaride militaarsport-liku mõõduvõtmise nimega Xena, kuhu olid oodatud nii jala liikuvad võistkonnad kui ka jalgratturid.

Männiku lasketiiru jahimajja kogunes võistlema 13 nae-rusuist ja päevitunud naiskodukaitsjat. Stardijärjekorra selgitamiseks algas võistlus „kuldvillakuga“, mis tähendas kaheksast küsimusest koosnevat viktoriini. Iga vale vastus tähendas 20 hüpet hüppenööril ja loomulikult tuli seda teha lahingupaarilistel sõbralikult ja sünkroniseeritult koos.

Järgemööda pääsesid rajale nii viis jalgsiklassi võistkon-da kui ka üks jalgratast väntav lahingupaar. Võistluse esimeses osas tuli lahingupaaridel (sh ühel triol) osavalt orienteerudes leida kolm mehitamata kontrollpunkti. Et ümbrusele veel enam tähelepanu pöörataks, oli võistlejatel kaasas lisaülesanne: nimelt sai teenida boonuspunkte, kui rajalt naastes on kaasas teeleht, põdrakanep, kanarbik ja/või raudrohi.

Järgmisena tuli sooritada mehitatud kontrollpunktis meditsiini- ja sideülesanne. Meditsiinipunktis oli legend järgmine: juh-tunud on kaatriõnnetus ja mere kaldal on kaks teadvuseta naist, ühel neist lahtine reieluumurd ja reiearteri rebend, teisel peahaav ja käevigastus. Niisugune ülesanne oli paras pähkel ja kinnitas, et esmaabi põhitõed tasub pidevalt üle korrata.

Sidepunktis tuli lahingupaaril lahendada suisa kaks ülesannet. Lahingupaarilised said ise valida, millist ülesannet kumbki neist täidab: kas sõnumi dekodeerimist kooditabeli abil või kahe ICOM-raadiojaama kokkupanemist ja õigele kanalile hää-lestamist. Lahtikodeeritud sõnum, milleks oli „Xena on ka kääbusplaneedi 136199 Eris hüüdnimi“, tuli edastada tähthaaval teisele võistlejale, jälgides kaitseväe sideprotseduure ja kasutades NATO tähestikku. Kõik osalejad said oma ülesandega hakkama ja aega kulus selleks 16—28 minutit.

Nüüd tuli rattaga võistleval lahingupaaril siirduda täitma luureülesannet, „jalamehed“ seda tegema ei pidanud. Nimelt oli Xenal hädasti vaja teada saada, kui palju maksab 1 kg vaniljejäätist Saku Selveris ja sealses Säästumarketis. Sakusse kohale ja asulas ringi pidid ratturid liikuma kaardita ning kasutama kas nutitelefoni või kohalike abi. Ratturitelt saadud info oli tulikuuma ilma tingimustes ülikasulik ning vastutasuks said nad soorituse eest maksimumpunktid.

Võistluse kolmandas osas tuli kõigil märkida oma kaardile kolm ülejäänud mehitamata punkti ja koguda neistki salasõnad (nagu võistluse esimeses pooles).

Esimese Xena reidi võitsid jalgsiklassis Kaisa Laas ja Kärt Käärst ning rattaklassis Evelin Verš ja Aet Kala. Suur tänu kõigile osalejatele ning kontrollpunktide kohtunikele!

MARIS SOONSEIN

EE

ST

I OR

IEN

TE

ER

UM

ISL

IIT

Naiskodukaitsjad orienteerumise MMil võidukadEesti naiskond võitis augusti lõpus Austrias Güssingis peetud sõjaväelaste maailma-meistrivõistlustel orienteerumises teate-võistlusel kuldmedali. Teise koha saavutasid venelannad ja kolmandaks tuli Leedu naiskond. Eesti naiskonda kuulusid Annika Rihma Naiskodukaitse Põlva ringkonnast, Kirti Rebane Tallinna ning Laura Joonas (pil-dil) Võrumaa ringkonnast. Lisaks teatekullale tõi Annika Rihma individuaalarvestuses Eestile hõbemedali, läbides 8,5 km pikkuse 19 kontrollpunktiga raja ajaga 51.08.

Sõjaväelaste orienteerumisjooksu maailma-meistrivõistlused Güssingis algasid 25. ja lõppesid 29. augustil.

67

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 7/2014

LEMBE LAHTMAANaiskodukaitse Sakala ringkond

Naiskodukaitsjate korraldatud seiklusmängu Sakala Seiklus start anti kõigile üheaegselt Viljandi turuplatsi lähedal. Varem on võistle-

jad lubatud rajale väikeste ajavahedega, aga kunagi pole seiklusmängu korraldatud aja peale. Ikka on olnud oluline sportliku tegevuse pakkumine, orien-teerumisvõime ja meeskonnatöö arendamine Vil-jandimaa eri piirkondade võistkondadele.

See kummaline köömen

Igas võistkonnas oli kolm kuni viis liiget, kes pidid võistluste tarbeks koostatud linnakaardi abil läbima enam kui seitsme kilomeetri pikkuse raja ja lahendama kümnes kontrollpunktis iselaadseid ülesandeid.

Toitlustuspunktis tuli osalejatel tunda põllukul-tuure. Kontrollpunkti kohtunik Margit Rei sõnas, et ükski võistkond ei arvanud ära kõiki vilju, näi-teks rapsi asemele pakuti aeduba või lillhernest. Ka vastati, et see on taim, mis teeb klõps, kui seda vajutada. Vastusena kõlas isegi, et see on konnasil-madele pandav kollane teravili. Tatra asemel pakuti lina. Kõige rohkem elevust tekitas aga köömen. Noor köömen nimelt veel ei lõhna ja on maitsetu. Ehkki maitset prooviti, pakuti küll peterselli, küll porgandit.

Noored Kotkad kontrollisid miiniväljaga hakkama saa-mist. Kodutütred pakkusid muusikalist ülesannet: heli-salvestiste põhjal sai arvata, mis muusikariist mängib. Õige põnev oli jahimeeste kontrollpunkt:metsloomi pidi tundma hammaste, naha ja sarvede põhjal.

Tarkust näitamas ja

Viljandit avastamas

Igal seiklusmängul kaasa löönud politsei sisustas see-kord situatsiooniülesande. Ohutuse kontrollpunktis tuli kokku panna suitsuandur. Sõdurioskuste punktis pidid

Viiendat korda Sakala Seikluselaga osalejad leidma erinevaid varustusega seotud esemeid. Meditsiiniülesande lahendamine nõudis esmaabitarkuste tundmist ja kavalust.

Seiklusrajast lähtudes kontrolliti ajaloopunktis Viljandimaaga seotud tähtsate isikute tundmist. Tore on, et eranditult kõik teadsid Johan Laido-neri. Harvemini tunti kirjelduse põhjal ära luule-taja ja lastekirjanik Friedrich Kuhlbars ja Viljandi kunagine linnapea August Maramaa.

Hea meel on, et kõik võistkonnad läbisid kõik kümme kontrollpunkti. Ühe võistleja meelest olid kõik ülesanded huvitavad, ent temal kui kaugemalt tulijal võttis orienteerumine märksa rohkem aega. Samas oli tema sõnul tore Viljandi huvitavaid paiku avastada.

Mõtteid tulevikuks

Iga kontrollpunktikohtunik valis lõpus välja enda ülesande täitjatest parima või toredaima võist-konna. Kõik fi nišeerinud said väikese meelehea.

Väga tihedas konkurentsis osutus parimaks võist-konnaks Perekond Põrk 90 punktiga, teise koha sai võistkond Hello Kitty 86 punktiga, kolmandaks tuli 72 punktiga võistkond Nuiakas, kes kiirusele rõhudes läbis raja joostes ja fi nišeeris juba tund pärast starti.

Võistluse käigus sündis mõnelgi kohtunikul järg-mise Sakala Seikluse ülesande idee. Milline, selgub aastal 2015, kui on kavas korraldada ööseiklus.

Lõikuskuu sumedal õhtul said Viljandi kesklinna seiklusrajal end proovile panna kodutütred, noorkotkad, pered ja sõpruskonnad.

Õige põnev oli jahimeeste kontrollpunkt: metsloomi pidi tundma hammaste, naha ja sarve-de põhjal

NKK SAKALA RINGKOND

68

No

ore

d

Kaitse Kodu! 7/2014

HELI MAASLIEBVõrumaa kodutütarde ringkonnavanem

Heinakuu lõpul viibisid Võrumaa kodutütred ja noorkotkad kalalaagris Võrtsjärve-äärses limnoloogiakeskuses. Limnoloogia ehk jär-

veteadus on teadusharu, mis uurib nii mageda kui ka soolase veega järvi ja nende erinevaid aspekte.

Kõigepealt oli teooria

Laager, mis kestis neli päeva, algas teooriaõppega. Kalade maailma tutvustas Arvo Tuvikene Eesti Maaülikoolist. Saime teada, et kalad kuulevad ja näevad. Ka tutvuti kalandusega seotud seadustega ja Anu Metsar näitas erinevaid vahendeid, millega on võimalik kala püüda.

Nüüd teavad laagris käinud lapsed, et maailma kiireim kala on must marliin, kes ujub üle saja kilo-meetri tunnis, merihobu läbib selle ajaga vaid mõne meetri. Maailma kõige taimetoidulisem kala on val-geamuur ja lepiskala on see, kes ei söö teisi kalu.

Siis järgnes praktika

Esimesel päeval püüti kala lihtkäsiõngega. Õpiti ise sööta konksu otsa panema ja leotati õngi soojas järvevees. Saadi kätte ka esimesed kalapojad. Need, kellele kalapüük võõras ei olnud, püüdsid spinninguga.

Võrokesed püüdsid Võrtsjärvel kalamehe erialamärki

Meile olid tulnud kalateadmisi jagama Lõuna-Eesti kalastajate klubi liikmed. Nüüd saime esimesed kogemused, kuidas ise jõhvi ja õiget konksu ridvale seada, ning õppisime, kuidas teha õige Palomari sõlm. Tegemist on spetsiaalne sõlmega, mida kasu-tatakse kalanduses.

Ka põhjaõnge ehk tonkaga said soovijad kala püüda, ainult enne püüdmist pidi igaüks ise selle oma õngele seadma. Käidi koos kaluritega Võrts-järvel mõrdasid vaatamas. Püütud kalad puhastati, pandi soola ja grilliti. Kõik tegemised olid õpetli-kud ja andsid teadmisi kogu eluks.

Eesmärk: kalamehe erialamärk

Noorkotkad ja kodutütred võivad välja teenida eri-alamärke. Kalamehe märgi saaja nõuded on üpris karmid, kuid kalanduslaagris käinud lapsed tunne-vad nüüd Eesti vetes elavaid kalu ja teavad, milline on kellegi eluviis, tunnevad kehtivaid kalapüü-gieeskirju, oskavad kasutada erinevaid kalapüü-givahendeid. Laagri lõppedes täitsid kõik noored harrastuskalapüüdjad testi, millega kontrolliti, kui hästi olid nad neljal päeval teadmisi omandanud.

See laager erines varasematest noorkotkaste ja kodutütarde laagritest. Mina pole kunagi suutnud mõista seda kirge, mis on kalameestel, -poistel, -tüdrukutel. Aga olles ise kõik need päevad koos entusiastlike lastega, suudan ennast natuke rohkem sinna kalamaailma mõelda.

Kuigi kalamehe erialamärgi nõuded on üpris karmid, suutsid noored laagris omandatud tarkuste toel need täita

2 X

HE

LI M

AA

SLE

IB

Püütud kalad puhastati, pandi soola ja grilliti

69

No

ore

d

Kaitse Kodu! 7/2014

AV

INU

RM

E N

OO

RE

D K

OT

KA

D

Kotkapoisid said Avinurmes soomukisõituANNELI REINO Avinurme malevkonna teavituspealik

Avinurme lähedal Muru välilasketiiru terri-tooriumi korraldati 22.—24. augustini Noorte Kotkaste Alutaguse maleva militaarlaager. Laagris osalesid Iisaku, Avinurme ja Venevere rühma esindajad ning mõned liikmekandidaa-did. Viimased olid laagriga ka kõige rohkem rahul, sest said juba enne liikmeks astumist aimu, millega noorkotkad tegelevad.

Laagrisse sõideti Avinurme malevkonna kuul-sa BTRiga ja hoolimata mürast poollukus kõr-vadest vaimustas see igas vanuses laagrilisi.

Kolme laagripäeva jooksul harjutati erinevaid sõduri- ja muid oskusi alates sõjaväetelgi püstitamisest ja katelokiga vee keetmisest kuni täpsuslaskmise ja kinniseotud silmadega autosõiduni raadiosaatja teel juhendamise abil. Muu hulgas said lapsed tänu vabatahtli-kele tuletõrjujatele proovida tulekustutamist erinevat tüüpi veejugadega. Ei puudunud ka tõeline poiste laagriromantika lõkkeõhtu ja vorstide grillimisega ning alati populaarne värvikuulimäng.

Laagris osalenud Agule ja Relonile meeldisid kõige rohkem tegevuspunktid ja see, et sai värvikuulimängu mängida. Ja sõjaväeautos sõita. „Meile meeldis kõige rohkem miiniväli,“ ütlesid Markus ja Tormi. „Mulle meeldis laagris kõige rohkem sõjaväetelgis magamine,“ täien-das Anri. Nagu ühest suust kiitsid kõik kokk Helorit maitsva ja põneva toidu eest.

Korraldajate hinnangul läks laager korda ja ka osalenud laste tagasiside oli positiivne. Siinkohal korraldajate tänusõnad kõigile juhendajatele, vabatahtlikele ja abilistele, kes ettevõtmisse panustasid ning tänu kellele laager teoks sai.

Ühiselt Vainupeal, põikega RutjaleANNELI LEHT Kadrina kodutütarde ja noorkotkaste rühmavanem

Vainupeal korraldati 11.—13. augustini Kadrina, Põlula ja Lehtse noorkotkaste ja kodutütarde rühmade ühislaager. Laager algas kogunemisega Kadrinas, kust sõideti Rakverre ja sealt otse Vainu-peale. Kõik koos ja suure veoautoga.

Laagri esimene päev kulus tutvumisele. Kui kõik olid rühmadesse jagatud, said noored vanema kodutütre Merily juhendamisel proovi-da kätt kunstis. Pildid valmis ja lõunasöök söödud, mindi randa. Seal liitusid noortega Aasukalda priitahtlikud, kes rääkisid veeohutusest. Suuremad said proovida päästerõnga viskamist. Õhtul pakkus silma-ilu kõhutantsija Heli. Enne öörahu vaadati pimedas multikat.

Hommik algas, nagu laagris alati, hommikuvõimlemisega. Hommi-kupoolikul täideti rühmades ülesandeid, nagu ruudu kokkupanek, meeskonnasuusatamine ja laskmine, mida juhendas Aleksei. Pärastlõunal viis tee Rutjale Arma ratsatallu, kus meid võtsid vastu Mare ja Arvi, kes tegid kõigepealt ekskursiooni ja siis läksime koos järele hobustele, keda laagrilised said puhastada ja valmis seada. Kõik, kes soovi avaldasid, said teha hobusega ühe jalutusringi. Kui sõidud sõidetud ja hobused talli viidud, põgenesime vihma eest tagasi Vainupeale, et jätkata seal ühismängude ja -tegevustega. Õhtu lõppes lõkke ääres.

Viimase päeva hommikul pärast sööki ootas laagrilisi üllatus — veesõda. Rannas pandi män-gudes proovile meeskonnatöö. Rannategevusi juhendas Artur Aleksejev. Pärastlõunal viisime läbi piduliku tseremoonia, mille käigus võtsime organisatsiooni vastu ühe kodutütre. Seejärel oo-tas aga laagrilisi veel üks üllatus: külla tuli Rakvere teatri näitleja ja kunstiline juht Üllar Saaremäe, kes rääkis näitlejatööst. Lapsed said proovida ka mõnd ülesannet täita. Hiljem kandsid lapsed ette omaloodud ja -lavastatud näi-dendeid, teemaks olid muinasju-tud tänapäevases võtmes.

KA

DR

INA

KT

/NK

70

No

ore

d

Kaitse Kodu! 7/2014

Filmitegemine on imelihtneKRISTJAN PRII, veebelfoto- ja fi lmimees

Lühifi lmid on tänapäeval üks enimlevinud viise loo jutustamiseks. Eales pole fi lmi väntamine olnud nii lihtne kui nüüd, sest tehnoloogia kiire

areng on teinud kaamerad kõigile kättesaadavaks.

Kõik alustavad väikselt

Üks suurimaid vigu on alustada suurelt. Paljud esmakordsed fi lmitegijaid võtavad kohe ette 20–30-minutilise lühifi lmi, mis ebaõnnestub, sest asi on nende jaoks liiga raske. Seega alusta väikeselt ja fi lmi midagi lihtsat. Pea meeles: enamik suuri fi lmitegijaid on alustanud lühifi lmidega.

Planeeri ette

Filmi tegemine ei koosne ainult fi lmimisest. Eelar-vesta kõik oma vajadused ja tegevused. Kontrolli, kas sul on olemas autoriõigused kasutada seda visuaalset ja helilist materjali, mida sa ise ei kavatse luua. Vastasel korral võib juhtuda, et sa ei saa näi-data oma fi lmi festivalidel ega avalikult levitada.

Käsikiri

Olulisim osa kogu protsessist on käsikirja ehk stsenaariumi kirjutamine. Sa võid valida parimad näitlejad ja parima varustuse, aga kui stsenaarium on vilets, on ka fi lm vilets. Käsikirja on ka kõige odavam ja lihtsam muuta. Käsikirjas peab alati olema kolm komponenti: sissejuhtatus, muutja ehk lugu ja kokkuvõtte.

Asukoht, asukoht, asukoht

Mõtle läbi kõikvõimalikud fi lmimiseks saadaolevad paigad (kodu, kontor jne) ja kirjuta käsikiri niisugu-seks, et tegevus toimuks just seal. Isegi igapäevastes ja tavalistes kohtades saab kavala käsikirja korral fi lmi vändata. Üldiselt oleks alustuseks hea fi lmida siseruumides, kus on lihtsam valgust kontrollida.

Varustus

Põhimõtteliselt on sul vaja ainult kaamerat, mis fi lmib. Valik on lai alates telefonidest ja fotoaparaa-tidest ning lõpetades profi kaameratega. Selleks, et tulemus oleks professionaalsem, kasuta kolmjalga ja lisavalgustust.

Hea heli on alati sama oluline kui fi lm. Marjaks kulub ära ka mingi videomontaažiprogramm, näi-teks Windows Movie Maker.

Stseen stseeni haaval

Vaata oma lemmikfi lme ja analüüsi nende stseene ja stseenides nähtavaid detaile, valgust, kaamera liikumist. Mida tegelased tahavad ja mis takistab nendel selle saavutamist? Milliseid valikuid on näitlejad teinud, et kujutada oma tegelast? Kuidas on režissöör kasutanud oma nägemust, et stseen oleks põnev ja köitev?

Kasuta, mida vaja

Ära osta ega rendi varustust mõttega, et äkki läheb vaja. Mõtle ja planeeri, mida sul tegelikult vaja on, et saada just selline kaader, nagu sina tahad. Või-malusi on palju ja ära karda ka improviseerida.

Meeskond

Sul on vaja meeskonda. Produtsent peab eelarvet, direktor raiskab selle, videograaf valgustab stseeni ja otsib võttepaiga, operaator on kaamera taga, helimees, montöör jne. Loomulikult võib väikese eelarve korral teha üks inimene mitut tööd.

Õnneks on tänapäeval üsna lihtne leida fi lmihu-vilisi, kes soovivad kampa lüüa. Neid võib kohata fi lmiüritustel, foorumites ja internetiavarustes.

Kõige tähtsam

Hakka fi lmima, sest ainult nii on võimalik koge-musi omandada.

71

No

ore

d

Kaitse Kodu! 7/2014

Kalevi laste spordipäeval võitsid kõikKalevi spordipäev oli koolivaheaja lõppu ja uue kooliaasta algust tähistav spordiüritus, organiseerimaks Kalevi lapsi, kodutütreid ja noorkotkaid uue hooaja ja õppeaasta künnisel. See Kalevi kesk-staadionil ESS Kalevi koostöös Kaitseliiduga korraldatud piirkondlik spordiüritus oli suunatud eelkõige Tallinna ja lähiümbruskonna ESS Kalevi liikmesklubide lastele ja noortele ning Tallinna ja Harju male-va kodutütardele ja noorkotkastele.

Kalevi kergejõustikukooli korraldatud võistlusel katsusid jõudu kuni 16-aastased lapsed kolmes vanuseklassis. Kõige enam oli osale-jaid mudilaste seas. Võisteldi kombineeritud pendelteatejooksus (kaheksa võistkonda), 60 meetri jooksus ja palliviskes. Vahepalana esines võimlemisklubi Piruett. Spordipäeva kulminatsiooniks oli Kalevi aardejaht, mille käigus pidid võistkonnad leidma kaardi abil viis punkti ja lahendama ristsõna.

Nagu korralikule spordipäevale kohane, kaotajaid ei olnud — olid ainult võitjad. Kõik osalejad said toreda elamuse, sest nalja ja naeru oli palju. Auhinnad ja meened kõikidele osalejatele panid välja ESS Kalev ja Kaitseliit. Jäätist pakkus kõigile lastele AS Premia.

MA

RG

US

PU

RL

AU

Rootsi kodukaitse võistlus nõudis väledaid jalguAugusti keskel osalesid Pärnumaa noorkotkad ja kodutütred Rootsi kodukaitse sõjalis-sport-likul mitmevõistlustel Vällinges, kus neidudel õnnestus saada esikoht tütarlase arvestuses. Noormehed saavutasid poiste arvestuses kuuenda koha.

Mini-Erna ja Ernakese võitjad valisid sel korral võimaluse ennast proovile panna Rootsis, kus võistles 69 neljaliikmelist võistkonda (lisaks kohalikele noortele ka Norra, Läti, Leedu ja Eesti esindused). Esimesel võistluspäeval kat-suti jõudu takistusrajal, teateorienteerumises, granaadiviskes, biatlonis ja patrull-laskmises. Saavutatud punktide alusel koostati ürituse tippsündmuse, 15 km takistuslaskeorientee-rumisjooksu stardijärjekord. Kui mitu punkti oli võistkonnal vahe esimese koha punktidega, nii mitu minutit hiljem asus tiim stardijoonele. Võimalus eesolevat võistkonda kinni püüda oli väike. Põnevaks muutis võistluse kiirlaskmine spordirelvast, kus 15 sekundi jooksul tuli lasta viis lasku, iga möödalask tasuti penaltiringe joostes.

Noorte arvates ei olnud võistlus raske, vaja oli lihtsalt väledaid sprinterijalgu, sest tugevust, vastupidavust ja head meeskonnatööd sellel võistlusel suurt näidata ei saanud. Rootsis võistlemas käinud kodutütarde võistkonda kuulusid Rebeka Vahkal, Iiris Prosa, Ita Kuusik ja Ranne Kuldmaa ning noorkotkaste meeskon-nas olid Riivo Rand, Kevin Kalda, Siim Aarna ja Rasmus Rand.

72

No

ore

d

Kaitse Kodu! 7/2014

KERSTI KIVIRÜÜTKuuste Kodutütarde rühmavanem

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna

peaekspert

Igal aastal lahkub vene õppekeelega põhikoo-lidest umbes tuhat eesti keelest erineva ema-keelega õpilast, kelle eesti keele oskus jääb

alla taseme B1. Need lapsed on õppinud eesti keelt üheksa aastat, mõni rohkemgi, ent ometi ei võimalda nõrk riigikeeleoskus neile igapäevast eestikeelset suhtlust, rääkimata edasiõppimisest eestikeelses gümnaasiumis. Tuhat noort inimest, kelle edasised valikud on puuduliku keeleoskuse tõttu piiratud, on Eestile suur kaotus.

Keeleoskus suvelaagrist?

Valdavalt on need noored pärit Ida-Virumaa, Harjumaa ja Peipsiääre etnilistest enklaavidest, kus igapäevane suhtlus eestlastega on piiratud või reaalselt olematu. Lisaks puudulikule keeleosku-sele teeb muret nende nõrk riigiidentiteet ja madal kodanikuaktiivsus. Koolid on otsinud lahendusi erinevate koostööprojektide ja õppekäikude kujul, ent ilmselgelt on sellest jäänud väheks.

Kodutütred ja Noored Kotkad on kaks kõige tõhu-samalt kodanikukasvatust läbi viivat noorteorga-

Tartu malev kutsus vene noored keelekümblema

nisatsiooni. On rõõm tõdeda, et kodutütarde ja noorkotkaste hulgas on ka üha rohkem vene kodu-keelega noori. Nende noorte eesti keele oskus, riigiidentiteet ja kodanikuaktiivsus on täisealiseks saades kindlasti eeskujuandev.

Et Kaitseliidu malevates korraldatakse igal aastal kolme-neljapäevaseid suvelaagrid, sündis mõte kaasata neisse laagritesse haridus- ja teadusminis-teeriumi toel vene kodukeelega organiseerimata noori. Siinkohal avaldan suurt tänu Kaitseliidu Tartu maleva noorteinstruktoritele Mirjam Lin-gile ja Martin Erstule, rühmajuhtidele Andrus Salule, Anett Raudlale ja Karola Hiiemäele ning Tartu maleva instruktoritele, kes olid avatud ja koostöövalmis, katsetamaks Tartu maleva noorte suvelaagris pilootprojekti organiseerimata vene kodukeelega noorte kaasamiseks.

Millised keeleõppemeetodid on laagris

tõhusad?

Tartu maleva suvelaagris osales seitse noort Sil-lamäe koolidest ja seitseteist Kolkja põhikoolist. Selline proportsioon oli tingitud regionaalsest eelistusest, sest Kolkja jääb Tartu maleva vastu-tusalale. Sillamäe noored olid laagrirühmas koos Kuuste kodutütardega, Kolkja noored jäid eraldi. Pilootprojekti eesmärgiks oli reaalselt ära proovida

Kuuste kodutü-red ja Sillamäe

noored koos Kalevipojaga

fotojahil posee-rimas

73

No

ore

d

Kaitse Kodu! 7/2014

võimalikud tagasilöögid ja toimivad tegevused ning saadud kogemuse põhjal luua mudel vene õppekeelega koolide ja Kaitseliidu soovituslikuks koostööks. Selle kogemuse me ka saime.

Kindlasti ei ole otstarbekas laagrisse kutsutud venekeelseid noori jätta eraldi rühma. Nad jäävad siis ikkagi reaalselt segregeerituks, nagu juhtus Kolkja rühmaga. Seevastu Kuuste-Sillamäe rühm, kus oli eesti noori natuke rohkem, toimis hästi. Kolmanda päeva õhtuks hakkasid eesti keelt kasu-tama ka need Sillamäe noored, kellel puudus isegi riigikeelest arusaamise võime. Ka eesti noored õppisid ära mõned venekeelsed sõnad.

Enne noorte laagritesse kutsumist on kindlasti vaja tutvustada koolides Kaitseliitu, eriti selle tähtsust tsiviilriigikaitses ja kodanikuhariduses.

Haridus- ja teadusministeeriumi toel tuleb laag-risse kaasata keeleõpetaja, kes rakendaks pla-neeritult keeleõppe tugimeetodeid konkreetselt laagrikontekstis (riputaks laagrialale sõnu, teeks igaõhtust keeleõppe analüüsi, kasutaks mõnd mitteformaalset aktiivõppemeetodit). Rühmajuht paraku ekstra keeleõppega tegelda ei jõua. Laag-rieelsetes kokkulepetes tuleb rõhutada, et noor võtab kõikidest keeleõppetegevustest osa (loomu-likult ka laagri teistest kokkulepitud tegevustest). Toetavate keeleõppetegevuste läbiviimise mõtte pakkusid välja Sillamäe noored ise.

Suhtluseks on vaja avatust

Tuleb teha selgitustööd ka eesti noorte seas. Abi ei ole hoiakust, et „õpi eesti keel ära, enne ma sinuga ei räägi“ ega rassistlikest märkustest. Eesti keel ei ole üleilmne lingua franca. Ainus võimalus ladus eesti kõnekeel omandada on suheldes etniliste eestlastega. Vene noored kurtsid, et eestlased rää-givad liiga kiiresti ja neid on raske jälgida. Teine, vastupidise sisuga mure oli, et kui vene noor püüdis eestlasega eesti keeles suhelda, siis too ei teinud pöördujast väljagi. Seega kutsugem oma noori üles avatusele ja abivalmidusele ning kannatlikule kee-lekasutusele.

Väga suur abi on rühmas kakskeelsetest noortest. Ka vähemalt üks rühmajuhtidest peaks valdama vene keelt. Laagri pikkuseks peab olema vähe-malt kolm päeva. Kahepäevane laager esialgsete kontaktide loomiseks võib teha pigem karuteene, sest pinged vallanduvad konfl iktidena just teisel laagripäeval ja neid ei pruugi jõuda ajapuudusel lahendada.

Kuidas edasi?

Mis edasi? Kogemus näitas, et koostöö Kaitseliidu ja vene õppekeelega koolide vahel on teostatav. Kui suvelaagrilisi on 200–250, on 27 külalist liiga palju.

Kolkja noored ilmutasid mõ-lemas laagris imetlusväärseid oskusi nii ujumises, paadisõi-dus kui ka parve ehitamisel

Küll aga on sellisele hulgale laagrilistele sobilik kutsuda külla kümme organisatsiooni mittekuulu-vat last. Rõhutan organisatsiooni mittekuulumise staatust just seetõttu, et üheks töömahukamaks ülesandeks oligi järjepidev selgitustöö Kaitseliidu noortelaagri distsipliini teemadel.

Vene lapsed tuleb paigutada rühmadesse koos eesti lastega nii, et eesti lapsi oleks rühmas rohkem. Tegevustes tuleb jälgida kõigi aktiivset kaasatust.

Kui laagri õppepunktides on töötubasid, mis koosnevad suures osas loengutest, kaaluda külalisnoortele alternatiiviks keeleõpet. Keeleõpet tasub läbi viia ka ajal, kui laagris on orga-nisatsioonipõhised tegevused (näiteks Tartu malevas uute kodutütarde vastuvõtmine).

Augusti algul korraldati vetelpäästeteemaline laager Mustvees, kus põhifookuseks oli Tartu maleva ja Kolkja põhikooli koostöö arendamine. Suur tänu Mustvee vabatahtliku järvepääste juhile Kaupo Kaasikule ja tema võrratule meeskonnale hariva laagri korraldamise eest. Täname ka Must-vee gümnaasiumi külalislahkuse eest laagriliste majutamisel.

Järgnevatel kuudel tuleb saavutada kooskõlastu-sed riigi tasandil nii Kaitseliidu peastaabis kui ka haridus- ja teadusministeeriumi ning vajadusel kaitseministeeriumi juhtkonnas. Loodetavasti saame uuel aastal teha koostööd juba laiemalt.

Tegevkaitseliitlasena loodan, et koostöö tulemusel liitub üha rohkem eesti keelest erineva emakeelega noori Kodutütarde või Noorte Kotkastega ning loodetavasti leidub neile tublidele noortele ka aga-raid rühmajuhte.

Tartu maleva

suvelaagris

osales seitse

noort Sillamäe koo-

lidest ja seitseteist

Kolkja põhikoolist.

74 Kaitse Kodu! 7/2014

TAAVI TUISKvabatahtlik reporter

Kuressaaret külastanud MHV 900 klassi laevad Askø ja Brigaden on 27,2 meetrit pikad. Ühe laeva meeskonda kuulub 12 merekodukaits-

jat. Kokku on Taanil 12 sellist laeva ja need on tee-nistust alustanud aastatel 2003–2011. Koos veidi lühemate ja vanemate MHV 800 klassi laevadega mehitab merekodukaitse 30 laeva.

Laevad paiknevad erinevates sadamates üle Taani. Iga laev kuulub konkreetsesse allüksusesse ehk fl otilli, kõik laevameeskonnad on moodustatud üksnes vabatahtlikest liikmetest, kes peavad suutma tagada laevade valmisoleku sõita sadamast välja ühetunnise etteteatamisega. Kiire reageeri-misvõime tagab igasse fl otilli kuuluvate merekodu-kaitsjate suur hulk.

Askø kodusadam on Kopenhagenist 60 km kaugu-sel asuvas Hundestedis. Laeva mehitamiseks on komplekteeritud kolm meeskonda. Lisaks on kahe meeskonna jagu merekodukaitsjaid veel väljaõp-pel. Kokku on Askøt mehitava vabatahtliku allük-suse nimekirjas 60 merekodukaitsjat. Brigadeni kodusadamaks on Jüütimaal asuv Taani suuruselt teine linn Århus ja laeva mehitab vahetustega kokku 110 vabatahtlikku merekodukaitsjat.

Taani rannakaitseüksus kasutab kergeid plastikpõhja ja võimsa 100 hj mootoriga kummipaate ehk RIBe. Kui dessant sadama julgestamiseks maabub, jääb paat sadama akvatooriumi kontrollima ja julgestama

Taani merekodukaitse laevad käisid kahel päeval Roomassaare sadamast kaitseliitlaste ning politsei- ja piirivalveametnikega merel ning näitasid otsingu- ja pääste- ning reostustõr-jeoperatsioonide taktikat

Taani lipp Saaremaal28. juulist 1. augustini

külastas Kuressaaret 50 Taani merekodukaitsjat,

kes koostööõppuse raames tutvustasid oma patrull-laevade ja

rannakaitseüksuse tegevust.

75

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 7/2014

PETER BÆRENTZENAskø kapten

Millised on muljed Saaremaa külastamisest?

Siin oli väga palav. On väga suur au ja võimalus Eestit kü-lastada ja näidata, mida me teeme. Meie kõige tähtsam roll on pääste- ja otsinguoperatsioonid ning reostustõrje merel, mitte niivõrd sõjaline roll. Taanis on need ülesan-ded mereväel, sest meil rannakaitset eraldiseisva organi-satsioonina pole. Siia tasus tulla, et siinseid inimesi näha, neid tundma õppida ja suhteid luua. Teil ei ole selliseid vahendeid ning merepääste ja reostustõrje ei ole sama-moodi korraldatud, aga tahtsime näidata, kuidas saab neid ülesandeid täita vabatahtlike abiga. Meie laevadel ei saa keegi palka.

Laevade ehitamine ja käigus hoidmine ei ole odavad. Aga palgalisi meeskondi ei suudaks Taani ülal pidada. Nägin, et inimesed tunnevad huvi selle vastu, mis meil on näidata, ja see rõõmustab mind. Nägin huvi meie vastu ka kohalike ajalehelugude põhjal. Käisime umbes 20 inimesega me-rel. Kohtusime ka kahe inimesega, kes olid keskkonnakait-sega merel oma varasemas töös kokku puutunud ja meil olid väga huvitavad vestlused. Ma ei arva, et Eestis tuleks keskkonnakaitsesüsteem merel samamoodi üles ehitada nagu meil, aga olen väga rahul, kui meie külaskäik andis selleks inspiratsiooni.

Siinsed inimesed võtsid meid väga soojalt vastu. Selleks, et meid toetada ja külalislahkelt vastu võtta, tehti palju tööd transpordikorraldusest kuni fekaalvee äraveoni. Pal-jud inimesed kulutasid selleks oma aega. Et olen ise vaba-tahtlik, pean sellest väga lugu. Mulle tundub, et eestlased on taanlastega sarnased. Meil on samasugune huumor. See teeb külaliseks olemise lihtsamaks. Te olete väga kenasti Põhjamaade hulka sobitunud. Eesti ja Taani on väikesed riigid. Peame väikeriikidena hakkama saama ja targalt toimetama.

Millisena näete koostöövõimalusi tulevikus?

Koostöövõimalusi näen palju. Merel otsimise ja merepääs-tevõimet ning keskkonnakaitset ei ehitata üles üleöö. Kümme aastat tagasi sõitis meie fl otill 1940ndatel ehi-tatud kalalaevaga. Praeguste laevadeni jõudmine oli väga suur samm. Paljast laevast aga ei piisa. Palju rohkem on vaja oskusi. Me saame siin aidata, et te ei peaks jalgratast leiutama.

Askø kapten Peter Bæ-rentzen (keskel) tundis Saaremaal käies, et eestlased ja taanlased on sarnase mõttelaadi ja huumorimeelega

Koostööõp-puse põhiosa

korraldati Roomassaare sadamas, kus

samal ajal jätkus aktiiv-

ne puidu- ja turbavedu

Merekodukaitse rannakaitseüksused harjutavad nii sõjaliste kui ka tsiviilülesannete täitmist. Üksused on mobiilsed, sihtpunkti liikumiseks ja operatsioo-nide juhtimiseks kasutatakse selleks kohandatud kaubikuid, kus on nii sideseadmed kui ka veekindlad ülikonnad merele minekuks

Patrull-laevade ülesandeks on mereseire, mere-pääste ja keskkonnakaitse merel. Laevad on varustatud tänapäevaste otsingu- ja sideseadmete, kraana, reostustõrjepoomide ja veekahuritega. Laevad on relvastatud kahe 7,62 mm kuulipildu-jaga. Laeva pardal on ka 100 hj mootoriga varus-tatud kõvapõhjaline kummipaat ehk RIB. Mereko-dukaitse rannakaitseüksus kasutab samuti RIBe, mida on võimalik väikebussidele haagitud treileri-tel kiiresti vajalikku kohta toimetada. Saaremaad külastanud rannakaitseüksus demonstreeris Roo-massaare sadamas maabumist ja sadamaala jul-

76

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 7/2014

Meeskonnaliikmed

KAPTENMAJOR JOHN RØMER, FLOTILLIÜLEM

Kodukaitses olen olnud 22 aastat, esimesed kümme rohe-lisel poolel ehk maaväes. Olen purjetanud väga väikesest peale ja tahtsin neid asju ühendada. Eraelus olen Taani Pos-tis mänedžer. Juhtimine on see, mis minu tsiviiltööd ja me-rekodukaitsetööd ühendab. Kui laevaga välja läheme, olen kapten. Ülejäänu on igav lauatagune töö. Meie fl otillis on 62 aktiivset liiget ja 60 mitteaktiivset reservis. Kokku on meil laeva tarvis viis meeskonda. Meie laev peab olema valmis ühe tunni jooksul merele minema. Esmaspäevast reedeni kella kaheksast viieni on seda raskem tagada, muul ajal pole probleemi. Meie ridades on ka palju pensionäre, kelle abi saa-me teiste liikmete töö ajal kasutada. Naisi on meil üheksa. Inimesi on kõikidest sotsiaalsetest gruppidest.

Minu töös on kõige raskem inimesi pidevalt motiveerida, et nad ikka tuleksid ja teeksid. Tegu on vabatahtlikega, kes saavad lahkuda, kui neile siin ei meeldi. Kopenhagenis ja teistes suuremates linnades on vabatahtlikke lihtsam lei-da. Väikesemates ja eraldatud kohtades see nii lihtne pole. Seal on inimesi puudu ja neid laenatakse teistest fl otilli-dest. Taani ettevõtted suhtuvad kodukaitsesse soosivalt. Mõned ettevõtted annavad oma töötajatele ka tasustatud lisapuhkust, et nad saaksid kodukaitse töös osaleda. Ava-likus sektoris on tasustatud lisapuhkus regulatsioonidega tagatud.

KoKodudukakaititseses s ololenen ooolnlnlnl ududud 2 222 22 aaaaastststatatat, esesesiimimmesesese edededed k kkkümümümümümmmmemememm r rrohohohohe-e-eeliliseseesel l popoololelel e ehkhk m maaaaväväeses. . OlOlenen p pururjejetatatanununud d d d väväväv gagaagaga v vväiäiäiää kekekkek seseseseststsstss pepepeppeealalaaa e e eee jajajajaja t tttahahahaa tststsininnn n nnneieieiee d d dd asasasjuju ü üheheh ndndadada.a. E Eraraelelususs o ooleleen n TaTaTaananani i PoPoPoPPoos-s-sstititititt s sssssss mämämämämämämäneneneneneeedždždždžddžžerererereeer. . JuJuJuJuJJuhthththththttimimimimimimininininninine ee ee onononnon s ssssseeeeeeeee, , mimim s s miminunu t tsisiviviililtötöödödd j ja aa meme--rerereereekokokokokookodudududududdukakakakakaaititititittiti sesesesesesees tötötötöttöt ödödödödödöd üü üü üühehehehehh ndndndndndndn ababababaaabb. . KuKuKKuKui i lalaaevevevagagagga a aa väväväv ljlja a lälähehememe, , ololo enenen kakakkak ptptenene . . ÜlÜlÜlÜlÜlÜlejejejejeejejäääääääääääänununununun o o o o oooon n n n n nn igigigigigigigavavvavavavv l lauauaauuatatatatatagagaggunune e tötöö.ö.ö M Meieie e e fl fl ototililllilis s s ononon 6 6 6 62 2 2 akakaktiit ivivseseet ttt liliiliigigiigetetetete j jj aa aa 60606060060600 m m mmm itititttetettteakaktitiivivseset t rereseservrvisis. . KoKokkkkkku u u ononon m mmmmmmeieieieee l l lllllaaevva tatarvvis vviiiii s s mememeeseseseseseskokokokok ndndndndndnnn a.aa.a.aa M MM MMMeieieeee e e e ee lalal evev p ppeaeab b ololemema a vavalmllmisissühühhe eee tutut nnn i joookoksuss l l mememerereereleleeee m mmmmminnininememememmmma.a.a.aa. E E EEsmsmsmmmasasasaspäpäpäpp evevevasasa t t rereededeneni ikekekekekekellllllllaaa a a kakakakakkahehehehehehekskskskskskksasasasasasasttt t tt vivivivivviviieieieieiii nininininiini ooo ooonnn nnn seseseseseesedadadadadadada rr rrr rasasasasasaskekekekekeekekem mmmm tatatattt gagagaag dadadad , mumumuululu a ajajal l l popop lele prprprprprprrrobobobbobobobleleleleleleememememememi.i.i.i.i.. M M M M Meieiee e eee riridadaadededes s ss ononnon k ka a a papaaljljjjlju u pepeepep nsnsnsnn ioioiooioi nänänänärereree, , kekekelllllee ababi i sasaa-a-mememememe tt tteieieieieistststststtee ee e lililililil ikikikikikikmememememeeetetetetetete ttt tt ttööööööö aaaa aajajajjajj l l kakasusuuutatatatattatadadadadadddada. NaNaaisisissi ii onono m meieil l ühühekeksasa. . InInimimmesessi ii onononnon kkk kkkõiõiõiõiõõikikikikikidededededededeststststststss ss s sssototototototsisisissisiaaaaaaaaaalslslssetetetetetesesesesest t t t grgrgrgrgrgrgrupupupupuuu pipipipiiidedededededeststststss ..

MiMiMiMinuunun ttttt tööööööööööö s ssss onononon k kkkõiõigegeg rrrasaaaskekekekem m m ininiimimmesesesesi ii pipipipidedddeded vavavavavvaltltltlttlt mmmm mmottototototiiiviviviveeeeeeeririr daddda, , etettnadd d ikikikkkkkakakkakaa t tttt tululululekekeksisisisis ddd d jaajaj t tteeeeeeee kskssidid. . TeTeTeTegugugugu o ooon nnn vavavavababaabatataahthtthttlilil kekekkekek gagaagaaag , , , kekekekes ss

, ppp ggg jjjjteteisistetes s susuururemematateses llininnan ded s on vababbabba atatatata ahahahahahahtltltltlikikkkkkkkkkkkkkekekekekkekkekkkkkkkkk lll lihihihhhhihtststststsamamamamamamamam llllll lleieieieieiee ---dada. Väikkessememateses ja eralaldad tud kohtada eses seeee nnn nnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnniiiiiiiii l llllihihhtntnttne e e e popopopopopopoopoppppppp lelelelelelell . Seall ooo oonnn n ininininnnimimimmmmmimmmimeseseseseeseesesesiii i i pupupuuupupupp udddududududdududuuuuuuuu uu u jajajjaaajajaajajajaja nnnnnnn nneieeeeieieieiidddddd d d d lalalalaalaalalalaaaalaeneeennnennenenenennee ataataatatatatataaaa akkkkakakakakakakkaksesesesseeseseseseee ttttttttt tt tteieiiiiieieiiiieiiiieieiieieieie stststsstssstssstsssssssststssststststss esesesesesessesesesttttttttt tt flflflflflfl flflooootoooottttotttotttottotttttttotottotottttooooootilililillilliliiilliiiiiiiiliiiiiliiiiiiiiillllllliiiliiillliiiilliliiiili----dedeeeeedeststststststssssssssss . ... TaTaTT anana i ii i ii eteteee tetevõvõvõvõtttttt ededdddedded ss ssuhuhuhhu tututtut vavavaaaaad d ddddd kokokokookkk duduududukakakaaititittittttsesesseeeseeseeeeseeesssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssse e eee eeeee ee eeee eeeeeeeeeeeeeeeeee sosossosososososososossossososoooossosoos osososososososssosossosososssosoossivivivvvvvvvivivivivivivvivivivivivvviviivivivivvivivviviviviviivviivviivalalalalalalalaaalalaaaalalaaalaaalaaalalttttt.t.t.ttttttttttttttttt.ttttttt MõMõõõõMMMMõnenenennenenenen d d ddd etetttettetettet võvõvõõvõvvv ttttttt ededdededdd a aaannnnnnnnnnnnnnnn avavavaavvadadadadadad o ooomamamamam t ttttööööööööööööööööööö tatatatatatataaajajajajaaajajajj tetetetettt leleeeeleeeeeeleeeeeee kkk kkk kkkkkkkkkkkkka aaaaaaa aaaaaaa aaaaaaa tatatatattatatattatatatatattttattttatttttataaataataassussususususususssusussusussusussusuuuus ststttststststtsttsttstststsstsstsss atatatatatatatatatatatttttttatattatataaattttttttatttttududududududududududududdudddddddu liliilisasasasaaasaapupupppppuhkkhkhkhkhkhhkkh usususususussust,tt,ttttt e eee et t ttt ttttt nananaaannananann dd d sasasaaassaakakakaakksississisiid d ddddddd kokokokokoookokkkk duudududdudd kakakaaitititittititseseseseeeeeseeeeeeeeee t tt ttöööööööööööööööööööööööööössssssssss ssssss osoososososssossossoso alalalalalalalaalalaaaala edeedededddddddededddeddedeedaaaaaa.a.a.a.a. AAAAA AAAAA Avavavavavvavaavavava-lililillil kukuukukukuuuuuss ssss sss s seseesesesssesektktkkttkk orororororooo isisisiissssss o ooooon n n n nnnnnn tatatatatt sususssuus ststttatatatttttudududdududududuuuduud l lllisisisisii apapapaaa uhuhhhhkukukukkkkkkkkkus sss s rerereeeeeeguguguggguggulalalatstsioioiooonononidididi egegega a atatataattaatagagagaggagagagaggggatutututuuud.d.dd.dddd

INGER MAGNUSSEN, RAADIOOPERAATOR

Kodukaitsega olen seotud 24 aastat, merekodukaitsega 13. Enne olin politseiko-dukaitses. Kogu mu elu ja töö on seotud raadioga, algul merel — sõitsin Maerski tankeritel —, nüüd kaldal, meresidega tegelevas Lyngby raadios. Minu ülesanne laevas on raadioühenduse pidamine kalda, teiste laevade ja ka helikopteritega, kellega koostööd teeme. Laevas on nii sõjaline, tsiviilmereside kui ka kriisiregu-leerimisside politsei ja päästeteenistustega. Samuti käsijaamad. Laevas on ka suunapüüdja, mis suudab õnnetusse sattunud laevadelt ja lennukitelt edasta-tava raadiosignaali suuna kindlaks määrata. Tuleb testida, et kõik süsteemid ja jaamad oleksid korras. Täidan ka logiraamatut. Teeme seda praegu veel paberil käsitsi ja vajadusel on see näiteks kohtus tõendusmaterjaliks. Võib-olla läheb logi täitmine tulevikus arvutisse.

Mõnikord võib siin minna kiireks, eriti siis, kui on päästeoperatsioonid. Kevadel ja suvel on väljas palju lõbusõidualuseid ja peaaegu iga päev on mõni merekodu-kaitse laev väljas. Suvi on selles osas väga kiire aeg. Laevas on veel paar inimest, kes saavad raadiotega hakkama, meie laevas on selliseks inimeseks kokk, aga põhiliselt on see minu töö. Vaja on palju praktikat, tavaolukorras kuulan korraga nelja kanalit.

LEITNANT

PETER BÆRENTZEN,

ASKØ KAPTEN

77

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 7/2014

HENRIK JESPERSEN, TEHNIK (48)

Merekodukaitses olen olnud 18 aastat. Olin noorena mereväes ja liitusin merekodukait-sega, sest tahtsin sellesse keskkonda tagasi. Eraelus tegelen haldustööga koolis. Minu peaülesanne laevas on tagada, et mootorid töötaksid. Käivitan mootoreid, jälgin õlitaset. Minu peamine töökoht on mootoriruumis, „saunas“. Seal võib olla vahel 40 kraadi sooja, diisliaurud jne. Aitan alati ka tekil.

Me ei ole insenerid ja ei pea oskama mootorit lahti võtta, küll peame tagama, et need töötaksid. Laevas on kaks mootorit ja kaks elektrigeneraatorit. Kai ääres kasutame kaldalt tulevat elektrit. Peame olema valmis elektrisüsteeme käsitsi juhtima, kui automaatika ei toimi. Olen erialalt elektrik ja mul oli kerge laeva mootorit ja elektrisüsteeme kasutama õppida. Neil, kellel sellist tausta pole, see nii lihtne pole, aga kõik õpetatakse siin kursus-tel selgeks.

Me panustame merekodukaitsesse palju on vaba aega. Kui sulle siin ei meeldi, siis sa siia ei jää. Siin õpib palju teiste inimeste kohta ja seda, kuidas erinevate inimestega töötada. Meil ei ole tähtis, mis sul õlakutel on. Pardal oleme võrdsed. Meil on ka maa- ja õhuväe taustaga inimesi, kes seal on olnud ohvitserid, siin aga meeldib neile madrusetöö. Mere-kodukaitse liikmeks olles on vaja mõistvat naist, sest veedame palju aega kodust eemal.

HENRIK JESPERSEN, TEHNIK (48)

MMMMMM kkkkkkkkk dddd kkkkkk iiii lll lll dddd 111111111118888888888 OlOOOOO iii ääääää jjjjj llliiiii iii kkkkkk dddddd kkkkkk iiii

HENRI CHRISTENSEN, TEKIMADRUS (53)

Töötan köitega, RIBiga (kõvapõhjaline kummipaat) ja olen RIBi juht. Merel olles olen ka navigaator. Mind kasutatakse igal pool peale mootoriruumi ja köögi. Olen merekodukaitses sellepärast, et mulle meeldib inimestega kohtuda, ja ka see, et teen siin olu-list asja. Me ei ole vaid sõdurid, vaid aitame tsiviilolukorras hätta sattunud inimesi. Olen meremeheharidusega. Olin mereväes ja töötasin kaubalaevadel. Nüüd olen igapäevaelus IT-konsultant. Töö merekodukaitses erineb minu igapäevatööst. Mul oli varem paat, millega me perega merel käisime. Müüsin selle maha, et suuremat osta. Ei ostnud, liitusin kaks aastat tagasi hoopis me-rekodukaitsega, sest tahtsin olla seotud soolase veega.

Taani merekodukaitse MHV 900 tüüpi laevad suudavad reostustõrjepoomide abil õlilaigu lokaliseerida, et suuremad laevad selle merest kokku saaksid korjata

78

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 7/2014

gestamist, mis on vajalik enne suuremate laevade sildumist.

Rahuajal täidavad merekodukaitse alused enamasti mittesõjalisi ülesandeid. Taani merekodukaitse vabatahtlike fl otillide liikmed kannavad mere-väelaste siniseid vormiriideid, rannakaitsjad ja sadamakaitsjad aga rohelist vormirõivast ja nende ettevalmistus on tunduvalt sõjalisem. Samas osa-letakse oma kiirete alustega ka otsingu- ja pääste-operatsioonidel merel ning järvedel.

KOLONELLEITNANT KRISTJAN MOORAKaitseliidu Saaremaa maleva pealik

Miks oli Taani merekodukaitse visiit oluline?

Taani merekodukaitse näitas tänases rahvusvahelises olukorras operatiivset valmisolekut tulla Eesti vetesse ja harjutada siin eri-nevate riigikaitsega seotud ülesannete täitmist. See näitab, et taanlased võtavad tõsiselt meie kollektiivkaitse vajadust. Ühisel õppusel osalesid ka Rootsi ja Saksamaa esindajad. Taanlaste vi-siit näitas, et vabatahtlikud üksused on alati kõige kiiremini ka-sutatavad. Samuti näitas see, et toimiv liitlassuhe on võimalik ka otsekontaktidena. Saaremaa maleval on juba vahetu väljaõppeala-ne koostöö Rootsi kodukaitse Gotlandi pataljoniga ja samamoodi tahame jätkata koostööd ka Taani vabatahtlike merekodukaits-jatega. Selline koostöövalmidus näitab Kaitseliidu vabatahtlikku olemust, kus asju saab teha altpoolt tuleva initsiatiiviga. See ei ole ainult käsu korras toimiv koostöö, vaid eelkõige vaba tahte väl-jendus. Loodan, et ka taanlastele oli külaskäik Saaremaale huvitav ja kasulik. Peame arvestama, et nad olid selleks, et siia tulla, kõik ennast oma põhitöölt vabaks võtnud.

Mida me sellest külaskäigust õppisime?

Taani riik on leidnud, et vabatahtlikke saab usaldada ja nende kätte saab anda ka uusi ja kalleid laevu. Vabatahtlikud on nendega väga korrektselt hakkama saanud ja suudavad oma laevadega täita nii merepääste-, piirivalve-, ranna-kaitse- kui ka reostustõrjeülesandeid ning on suutelised osutama vajadusel abi väikesaarte elanikele. Vabatahtlike meeskondade poolt mehitatud laevu kasutavad vastavalt vajadusele mitmed ametkonnad, taanlaste hinnangul on see riigile niimoodi kõige kasulikum ja me peaksime sellest ka Eesti erinevate ametkondade koostöö korraldamiseks järeldused tegema.

Eesti ametkondade palgal olevate isikute kohalolek meie saartel tõmbub järjest kokku. Eesti läänepiir kulgeb Lää-nemeres, piirneb rahvusvaheliste vetega ja sellega kaasnevalt on ka siin tegemist Euroopa Liidu välispiiriga. Paraku on piirivalve viimasel aastakümnel Saaremaalt sisuliselt koondatud, tänavu suletakse Saaremaal ka siin eraldi ope-ratiivset merepäästevalmidust taganud Kuressaare merevalvekeskus. Ainus merevalvekeskus jääb Tallinna, siinsed erialaspetsialistide ametikohad koondatakse. Teiste riiklike ametkondade koondamise tagajärjel Eesti läänesaartel kujunenud riigikaitselist vaakumit ei suuda Kaitseliit praegu täita, vastavaid ülesandeid ei ole seni Kaitseliidule mää-ratud.

Ühisel õppusel said maleva liikmed tutvuda taanlaste nüüdisaegse varustuse ja tehnikaga. Saime kinnitust, et vaba-tahtlike merekodukaitsjate laevad ja rannakaitseüksus on taktikaliselt hea väljaõppega ja tegutsemisvalmis. Ma ei näe ka Eestis selle lahendi suunas võimalikule arengule sisulisi takistusi. Õppus võimaldas anda ka maleva reserv-ohvitseridest liikmetele uusi kogemusi välisriikide üksuste juurde määratud kontaktohvitseridena. Rahvusvahelisi koostöökogemusi vajame malevate tasandil tuleviks järjest enam, võimalik, et juba sel aastal Saaremaal korraldataval Orkaanil.

Millised on edasised koostöövõimalused Taani merekodukaitsega?

Leppisime kokku, et edaspidi korraldame selliseid ühisõppusi regulaarselt ja meie kaitseliitlastel on võimalik käia vastaval väljaõppel Taanis. Nii Taani väinades kui ka Saaremaa läänerannikul on naftatankerite tiheda liikluse tõttu suur reostusoht. Seetõttu oleme sarnases olukorras ja ei saa vastavat valmisolekut alatähtsustada. Samasugune koostöövajadus on meil ka vahetult üle mere asuvate rootslaste ja lätlastega. Et Sõrvest Kuramaale on napp 30 kilomeetrit ja Gotlandile vaid 146 km, tahame arendada vahetut koostööd ka Rootsi kodukaitse ja Läti Zemessardze üksustega. Seda, et meie ülemerenaabrid on nii lähedal, tavaliselt ei teata. Meri peaks olema pigem ühendav, mitte lahutav. Nõukogude ajal oli meri kinni, nüüd on see lahti. Huvialustega käiakse taas üle mere ja meie vabatahtlik rii-gikaitsekoostöö ning vastavate riigikaitseliste struktuuride areng peab samuti leidma lühima tee ühiselt mõtestatud koostööni meie liitlastega.

Saaremaa maleva pealik kolonel-leitnant Kristjan Moora (ees vasa-kul) leiab, et meri peaks ühendama, mitte lahutama, ja lubab sõlmida uusi koostöösi-demeid üleme-renaabritega Rootsist, Taanist ja Lätist

Saaremaa maleva kaitseliitlaste kõrval tutvusid taanlaste varustuse, tehnika ja taktikaga ka koha-likud politsei- ja piirivalveameti teenistujad ning kutsutud olid ka teiste Eesti mereäärsete malevate esindajad. Korraldati ka „Avatud laev“, kus Taani laevadega tutvus ligi 60 saarlast ja Saaremaale saabunud puhkajat. Külaskäiku saatis Taani mere-kodukaitse ülem mereväekapten Jens Walther, kes kohtus visiidi käigus ka Kaitseliidu ülema brigaadi-kindral Meelis Kiili ja Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Ilmar Tammega.

79

Ka

itse

liit

Kaitse Kodu! 7/2014

Kirka looga staabihoone Pärnus

Pärnus Pikas tänavas asuv Pärnumaa maleva staabihoone tänapäeval

KA

ITS

EL

IIT

Peaaegu igas Eesti linnas on Pikk tänav, kuid ainult mõni üksik neist saab uhkustada Kaitseliidu maleva staabihoonega. Mullu kirjutati Kaitse Kodus! Rakveres Pikas tänavas asuvast Viru maleva keskusest, nüüd on aeg asuda teise samalaadse sisuga Pika tänava maja kallale. See on Pärnumaa maleva staabihoone.

MEHIS BORN, majorKaitseliidu peastaap

Teatavasti olid sõjaeelses Eestis suurimad kinnisvaraomanikud kirik ja Kaitseliit. Meie õnneks on toonane Kaitseliidu taristu

suures osas säilinud ja terve Eesti on täis pikitud huvitava saatusega väärikaid hooneid, millest osa on nüüd taas uhkelt Kaitseliidu teenistuses. Üks nendest paljudest on Pärnumaa maleva staabi-hoone Pärnus Pikas tänavas. See on maja, mille seinad on aegade jooksul näinud erinevaid sünd-musi ja inimesi.

Mõisahärra suveresidents

19. sajandi keskel tuli Uulu mõisa omanik parun Reinhold Steal von Holstein toredale mõttele

rajada enda ja perekonna tarbeks Pärnusse suve-maja. Toetudes toonasele moele võttis parunihärra ette tõeliselt suursuguse ja toretseva hoone ehita-mise ning 1864. aasta fotodel näeme juba uhkete puitnikerdustega kaetud härrastemaja, mille vaiel-damatuks krooniks on pitsiline torn. Muinsusarhitekt Rein Raie on öelnud, et Hol steinide suvemõisa eeskujuks on olnud omaaegsed Itaalia lossid ning kogu kujundus ja stiil on süga-valt lõunaeuroopalik.

Et parun Reinhold Steal von Holstein oli väga ettevõtlik ja hõivatud mees ning tal endal ilmselgelt nappis aega suve-maja nautimiseks, jäi hoone põhikasutajaks tema lapselaps Peter Steal von Holstein. Parunivõsu oli teadaolevalt suhteliselt elurõõmus tegelane, kes armastas veeta aega lõbustusasutustes ja arvata-valt kulus talle Pärnu kesklinnas paiknev lossikene marjaks ära.

Mingist hetkest alates ei käinud mõisaomanike käsi Eestis enam hästi ja Holsteinide suguvõsa otsustas Maarjamaalt lahkuda. Pärnumaa maleva säilinud majandusdokumentidest leiame aga Pärnu notari

Muinsusar-

hitekt Rein

Raie on

öelnud, et Hol-

steinide suvemõisa

eeskujuks on olnud

omaaegsed Itaalia

lossid.

80

Ka

itse

liit

Kaitse Kodu! 7/2014

Hanschmidti kirja aastast 1938, millest nähtub, et Peter Steal von Holsteini õde Luise-Auguste Hennin (sündinud Steal von Holstein) müüs kõnealuse hoone koos kinnistuga 32 500 krooni eest Kaitseliidule. Kui võtta arvestuse aluseks, et sel ajal maksis näiteks vasikas umbes 7 krooni ja tänapäeval saaks eelnimetatud pudulojuse tuua majapidamisse ligikaudu 100 euro eest, saame müügiobjekti hinnaks tänases vääringus umbes 465 000 eurot.

Üürike idüll ja noorkommunistid

Värske kinnisvaraomanik võttis soetatud resi-dentsi kasutusele Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoonena. Maja esimesel korrusel hakkasid paiknema administratsiooni tööruumid ja teisele korrusele seadis ennast korterisse toonane male-vapealik kolonelleitnant Tõnis-August Avingo.

Paraku ei kestnud see idüll kuigi kaua ja 1940. aasta pöördelised suvesündmused tõid majja uued pere-mehed. Esimese hooga suutsid punased maailma-päästjad korraldada hoones korraliku rüüsteretke ja enamik varast – mööblist kuni maleva raama-tukoguni – tassiti lihtlabaselt mööda linna laiali. Pärast esimeste võimutäiuse nautimise puhangute jahtumist vaadati süllelangenud vara pisut ratsio-naalsemalt ja otsustati hoonesse paigutada kom-

munistliku partei Pärnumaa komitee, hiljem maa-konna komsomolikomitee ja Osoaviahim’i (vene keeles Общество содействия обороне, авиационному и химическому строительству) ehk riigikaitse ning lennundus- ja keemiaalase töö abistamise ühingu Pärnumaa büroo.

Bolševistlikest majahaldajatest vabaneti 8. juulil 1941, kui Pärnusse jõudsid Wehrmacht’i väeüksu-sed oberst Hullerspieri juhtimisel ja hoone senis-test noorkommunistlikest kasutajatest leidsid mõnedki viimse kodu Tammiste metsas.

Et paralleelselt sakslaste saabumisega maakonda käis juba endistest kaitseliitlastest Omakaitse löögirühmade formeerimine, läksid endised Kait-seliidu hooned, kaasa arvatud Pika tänava staa-bihoone, peatselt vastloodud Omakaitse maleva kasutusse. Seekord leidsid kunagises Holsteinide suvekodus katusealuse Omakaitse õhukaitseük-sus, ambulants, Omakaitse juhi kolonel Viktor Koerni käsutusse ilmunud Lõuna-Pärnumaa omakaitselaste kompanii koos piirivalvuritega ja Punaarmeega liidetud sidepataljonist omavoliliselt lahkunud õppekompanii rühma reamehed.

1944. aasta sügiseks oli lahingute laine taas kord üle Eesti rullinud, sedapuhku läks maleva staa-bihoone sõjaväestatud kutselise tuletõrje kasu-tusse ja oli seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni,

kui hoone tagastati õigusjärgsele omanikule – Kaitseliidu Pärnumaa malevale.

Pühitsetud hiis ja püstitamata

mälestusmärk

Siinkohal oleks patt jätta käsit-lemata ka staabihoone esine ala, mis tänapäeval kannab nimetust Vabaduse park. Nimelt lõppes sõja-eelses Pärnus Pikk tänav umbes tänase politseiprefektuuri hoone juures ning maleva staabihoone ees laiutas suur ja uhke lagendik. Toona kandis plats tähtsalt Vaba-dusväljaku nime ja kõikvõimalikud

Arvatavalt esimene üles-võte praegusest Pärnumaa maleva staabihoonest PÄ

RN

UM

AA

MA

LEV

Kergejõustik-laste sooritus Vabadusväl-jakul

OL

AF

ES

NA

ER

AK

OG

U

81

Ka

itse

liit

Kaitse Kodu! 7/2014

riiklikud ning ühiskondlikud organisatsioonid kaitseväest vabadussõdalasteni kasutasid ala usinasti oma pidulike tseremooniate, miitingute, spordivõistluste ja muude rahvakogunemiste kor-raldamiseks.

Tuleb meenutada ka ununema kippuvat, maleva staabihoone idapoolse naabermaja ette 1932. aastal rajatud 9. jalaväepolgu hiit. Mainitud püha-paiga loomise idee sündis seltsi 9. Jalaväe Polk liikmete ridades ja mõte leidis peatselt toetust ka Pärnu linnavalitsuses. Mälestushiie avatseremoo-nia leidis aset 1932. aasta 19. juunil, kui paaritu-handeinimeselise pealtvaatajaskonna juureolekul pandi mulda esimesed tammed. Üritusel võtsid sõna kõrged aukandjad nii linnavalitsusest kui ka kohalikust garnisonist ja teadaolevalt oli tegemist ainukese Eesti hiiega, mis on saanud kirikliku pühitsuse.

Tänaseks ei ole tollest hiiest säilinud enam oksaraa-gugi, sest kogu see planeeritud ilu jäi 1950ndatel ehitatud Pika tänava pikenduse ehk tollase Lenini allee alla. Usutavalt tundus punavõimule Vabadus-väljaku minevik kahtlase väärtusega ja pärast Teist maailmasõda tehti kõik endast olenev, et kustu-tada rahva mälust see iseseisvuslaste ja kodanlike natsionalistide kultuskoht.

Esimese mõttena tärkas kommunustliku režiimi tegelaste peas idee püstitada alale suurejooneline ausammas eespool jutuks olnud komnoortele, kellest olid selleks ajaks saanud fašistlike timukate süütud ohvrid. Mingil ajal aeti platsi lääneserva püsti väiksem kivirahn, millelt möödujad võisid lugeda, et siia ongi tulemas suurem mälestusmärk noortele kangelastele. Ei oska enam täpselt öelda, mis põhjusel see mõte siiski viljakandvaks ei osu-tunud ja noorukeste punategelaste meenutamiseks otsustati piirduda tagasihoidliku mälestuskiviga otse maleva staabihoone aia ees.

Lisaks kivile paigaldati maja fassaadile vastava sisuga kivitahvel ja sellega need ettevõtmised too-kord piirdusid. Komnoorte mälestus-kivi vundament püsis staabihoone ees kuni hilisminevikuni ja teisaldati alles mõned aastad tagasi uue vee-trassi ehituse käigus. Kas ja kui tihti sotsialismiperioodil Pikale tänavale hukkunud komnoorte austuseks koguneti, oskavad öelda asjaosalised, ja ega meid see enam väga huvitagi.

Kindalasti on selle maja loos enamgi meile tundmatuid detaile, mis aga tõenäoliselt jäävadki unustuste-hõlma. Võib-olla leiaks hoone lugu-laulust midagi suisa valgustkartvat, aga olgu sellega nüüd nii nagu on. Jääb veel lisada, et Pärnumaa maleva staabihoonel on väga ja väga veda-nud. Kui naabruses asunud hooneid

tabasid hävitavad tulekahjud või ehitati need Nõu-kogude ajal tundmatuseni ümber, siis Pikk 20 asuv suveloss on säilitanud oma algse kuju ja välimuse. See annab tänastele kaitseliitlastele suurejoonelise võimaluse toimetada oma riigikaitsetegemisi aja-looliselt värvikas ja kuulsusrikkas miljöös.

Allikad:Parming, Bernhard 1942. Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a. Pärnu.

Parek, Elsbeth 1971. Pärnu sajandeis: ehituskunstiline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat.

Pärnu Postimees, artiklid ajalehes 29.05.2003, 28.07.2003, 14.11.2007.

Pärnu linna kõrgemad aukandjad ja sõjaväelased mälestushiie avatseremoo-nial

9. jalaväepol-gu mälestus-hiie istutus-tööd

OL

AF

ES

NA

ER

AK

OG

U

OL

AF

ES

NA

ER

AK

OG

U

82

Ka

itse

liit

Kaitse Kodu! 7/2014

LIIV

I RE

INH

OL

DL

IIVI R

EIN

HO

LD

AR

DI H

AL

LIS

MA

A

Sakala maleva pealik major Ahto AlasSakala maleva pealiku kohale astus 15. augustil major Ahto Alas. „Esimesed tunded on uhked, sest malev on hea. Edasi saab malevat ainult paremaks arendada,“ ütles värske Sakala maleva pealik.

Enne pealikuna ametisse asumist teenis major Alas neli aastat Kaitseliidu kooli sõjaväelise juhtimise õppesuuna ülemana. Ka Sakala maleva pealikuna jätkab major Alas kooli sõjaväelise juh-timise õppesuuna lõppharjutust Kotkalend planeeriva ohvitseri-na. Sakala malevasse on major Alasel kaasa võtta kogemused nii Sakala kui ka Jõgeva maleva staabiülemana.

Senine Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asus juhtima Tar-tu malevat.

Tartu maleva pealik major Kalle KöhlerMajor Kalle Köhler asus Tartu maleva pealiku ametikohale 15. augustil. Major Köhleri sõnul on Tartu malev väga suure potent-siaaliga ja tulevikus näeb ta seda Lõuna-Eesti tugevaima male-vana. „Minu prioriteetideks on korralik väljaõpe ja koostöö teiste jõustruktuuridega,“ sõnas major Köhler.

Major Köhler juhtis enne Tartu maleva pealikuks saamist neli aastat Sakala malevat. Varem on ta teeninud kaitseväe peastaa-bi personaliosakonnas ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Tartu maleva endine pealik major Janno Rosenberg jätkab teenis-tust Kaitseliidu peastaabis.

Harju maleva pealik kolonelleitnant Gunnar Havi18. augustil andis Harju maleva staabiülem malevapealiku üles-annetes major Rene Saart maleva juhtimise üle kolonelleitnant Gunnar Havile.

„Kaitseliidu panus ühiskonna stabiilsusse ja sõjalisse heidutusse rajaneb selgelt määratletud võimetel. Selleks, et Harju maleva-le püstitatud ülesanded saaksid täidetud, on minu märksõnad koostöö vabatahtlikega ja teiste jõustruktuuridega ning välja-õpe,“ sõnas kolonel Havi.

Kolonelleitnant Gunnar Havi oli enne Kaitseliidu Harju maleva pealiku ametikohale asumist kaitseväe logistikakeskuse staabi-ülem.

Harju maleva endine pealik kolonelleitnant Urmas Susi lahkus teenistusest.

ERIOPERATSIOONIDEGRUPP

Järgmised katsed toimuvad 22.09.–04.10.2014