KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 3/2013 (119/565)

METSAVENDADEST KAGU-EESTIS

HÕIMUSIDEMED RIIGIKAITSES: KOOSTÖÖ SOOMEGA

Seadus toob selgust

VENE SUURVÕIMU

TAASSÜND TÜRGI SÕJAS

KAUNI KOKARAAMATU

SISEMINE ILU

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 3/2013

NR 3/2013 (119/565)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 3/2013 (119/565)

METSAVENDADEST KAGU-EESTIS

HÕIMUSIDEMED RIIGIKAITSES: KOOSTÖÖ SOOMEGA

Seadus toob selgust

VENE SUURVÕIMU TAASSÜND TÜRGI SÕJAS

KAUNI KOKARAAMATU SISEMINE ILU

08 Õnne sünnipäevaks, Eesti vabariik!

10 Seadus toob selgust

18 Toomas Palumaa teritab Valga malevlaste

laskurisilma

20 Lahingufotograafi d Orkaanil kui osa õppusest

26 Ekstreemsport nõuab nupukust ja vastupidavust

29 Kaitseliitlase talve elavdab sport

32 Tee järele: ühel õhtul kolmest püstolist

33 Vene suurjõu taassünd: Vene-Türgi sõda 1877—1878

36 Hõimusidemed on tugevad ka riigikaitses

42 Metsavendlusest Kagu-Eestis

62 Sõjaväeliste auastmete andmine

64 Test. Magusatesti tubane lemmik jäi õues viimaseks

48 Kuidas muuta tüütu kokkamine lahedaks loominguks

52 Naistelt naistele. Juba kolmandat korda

53 Naiskodukaitsjad said kokku ringkonnakogudel

57 Rootsi suuskadega Laiusel, sünnipäevadest

rääkimata

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: LIINA LAURIKAINEN

57

36

33

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 3/2013

Seadus peabki palju kirja panema

Nagu ikka, tuleb seegi kevad teisiti. Sellist talve ja sellist külma märtsi pole vist kunagi olnud? Ja siis veel kõik see, mis muutub riigikaitses ja Kaitseliidus: riigikaitse arengu-kava, seadused, reeglid, struktuur.

Selle numbri põhilugu vaatab veidi sissepoole seadusesse, mille järgi Kaitseliidu ja tema liikmete elu nüüdsest käima hakkab. Seadus on põhjalikum, aga ka keerukam kui eelmine. Ja pole veel valmis ka. Tähendab, seadus ise on küll valmis, aga hulk selle rakendusakte alles tegemisel. Just nagu on valmis ka riigikaitse arengukava, aga mida see õigupoolest tähen-dab ja kuidas olukord Kaitseliidu seisukohalt muutub, selgub alles rakendusaktidega. Muude seas on alles kinnitamata kõigist Kaitseliidu seaduse rakendusaktidest olulisim — Kaitseliidu kodukord.

Midagi hullu sellest muidugi ei juhtu: vanad õigusaktid kehtivad kuni uute kinnitamiseni ja iga olukord saab lahendatud. Koos rakendusaktide lisandumisega muutub pilt lihtsalt järjest ja järjest selgemaks ning Kaitse Kodu! hoiab sellel muutumisel silma peal. Õieti silma ja sul-ge, et kõik tähtsad muutused ajakirja lugejate silme ette tuua ja lahti seletada. Peagi saab valmis ka kodukord ja siis arutame ajakirja külgedel, mida tähtsat selles dokumendis tähele tuleb panna.

See on üsna huvitav, millena me Kaitseliitu defi neerida suudame ja kuidas paneme kirja selle organisatsiooni toimimise reegleid. Kaitseliidule on justkui omane olla mitte nii väga defi neeritud ja reeglistatud koht. „Õhinapõhine“ on see vabatahtlike kohta käiv sõna, mis kogu bürokraatia põrmu peaks varistama — õhin ei kannata ju purgis püsida, ta kas lendab vabalt või vajub susinal kokku. Aga just selleks, et reegleid ja keeldusid ei saaks liialt, on vaja täpset ja põhja-likku seadust, sest Kaitseliit kuulub nende organisatsioonide hulka, millele on keelatud kõik, mis pole lubatud. Just tolle õhina pärast ei saa jätta „kõiki neid asju“ kirja panemata.

See on natuke harjumatu ja esialgu ehk võõristav, aga ehk on abi mõt-test, et tegelikult oli märts sama külm alles hiljuti, 2006. aastal. Need külmad kevaded lähevad kiiresti meelest.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:22. aprill, 3. juuni, 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Vabatahtlikud fototoimetajad: Triinu Küünal, Enn Sutting

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2013

KA

RR

I KA

AS

Balti riigid kuulutasid välja laskemoona ühishankeEesti, Läti ja Leedu kuulutasid 12. märtsil Brüsselis välja laskemoona soetamise ühishanke, mis viiakse esmakordselt läbi Euroopa Kaitseagentuuri vahendusel. Hanke maht on kuni 50 miljonit eurot, mille eest riigid ostavad laskemoona tankitõr-jegranaadiheitjale Carl-Gustav. Eesti ostab laskemoona nii kaitseväe väljaõppeks kui ka sõjaaja varude täiendamiseks.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul on see esimene kord, kui Balti riigid osta-vad laskemoona Euroopa Kaitseagentuuri kaudu. „Oleme ka varem Läti ja Leeduga regionaalseid ühishankeid teinud. Nüüd on regionaalsest projektist saanud Euroopa projekt,“ ütles Pärnamäe. Tema sõnul võtab Euroopa Kaitseagentuur hanke läbiviimise sisuliselt enda peale ja Balti riikidele jääb ainult valida välja parim pakkuja. „Ka teeb kaitseagentuur teiste Euroopa riikide hulgas hankele reklaami, et sellega liituks rohkem riike. Eesmärk on, et saaksime võimalikult kvaliteetset relvastust võimalikult madala hinnaga,“ lisas Pärnamäe.

Balti riikide ühishange on osa Euroopa Kaitseagentuuri ühiskasutuse poliitikast, mis näeb ette Euroopa Liidu riikide ühise kaitsevõime arendamist. Varem on kaitseagentuur edukalt läbi viinud kaks ühishanget, neist viimasena Austria, Tšehhi ja Saksamaa logistikahanke kogusummas 228 miljonit eurot. „Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkond liigub selgelt suurema koostöö suunas, et kaitsekulutusi võimalikult targalt kasutada. Balti riikide ühishange on siin hea näide,“ ütles asekantsler Pärnamäe.

Eestil on varasem positiivne kogemus ühishangetest Rootsi (koos hangiti kaitseväelaste individuaalvarustust, st saapaid, aluspesu ja magamiskotte) ja Soomega (2009. aasta kesk-maaradarite ühishange, tänu millele sai Eesti sisuliselt kaks radarit ühe hinnaga). Euroopa Kaitseagentuur on Euroopa Liidu Nõukogu alluvuses tegutsev asutus, mille ülesanne on tugevdada Euroopa Liidu kaitsevõimet, edendada relvastus-koostööd, tugevdada kaitsetööstust ja teha teadusuuringuid. Eesti on üks agentuuri 26 liikmesriigist.

Kindral Tõnissoni jooks 2013Alutaguse malev korraldab 20. aprillil IX kindral Aleksander Tõnissoni sünniaastapäeva rännakjooksu. Jooksma on ooda-tud kõik huvilised, sõltumata soost, vanusest ja organisat-sioonilisest kuuluvusest. Valida saab sobivaima pikkuse ja raskusega raja, sest sellel jooksul saavad üksteiselt mõõtu võtta nii tavalised rahvasportlased kui ka kogenud militaar-rändurid.

Eelregistreerimine lõpeb 10. aprillil, kuid ennast üles anda saab ka võistluspäeval võistluskeskuses. Täpsem teave on Kaitseliidu Alutaguse maleva kodulehel (www.alutaguse.kaitseliit.ee/et/12929).

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2013

VE

LLO

JAS

KA

Välustesse rajatakse tänapäevane lasketiirKaitseministri Urmas Reinsalu käskkirjaga asutati Viljandimaale Väluste lasketiir, millest aasta lõpus peaks saama Kaitseliidu esimene tänapäevane välilasketiir. See rajatakse Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvale Kaitseliidu Väluste laskevälja kinnis-tule, mis oli varem Nõukogude sõjaväe valduses ja kus nii Kaitseliit kui ka kaitsevägi on laskeõppusi korraldanud juba 1990. aastate keskpaigast. Raja-tavas tiirus on 24 laskekohta ja võimalik on lasta 11 distantsilt (5—300 m). 300 m laskejoonele rajatakse varjualune. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult kaliibripiiranguta püstoleid, püstolkuulipildujaid ja revolvreid, kaliibriga kuni 7,62 mm vintraudseid püs-se, kaliibripiiranguta sileraudseid relvi ning alakaliib-rilisi (kuni 9 mm) tankitõrjerelvi.

Lasketiiru ehitamisega samal ajal korraldab Kaitseliit ka elektrooniliste sihtmärkide ja liikuva sihtmärgi-süsteemi hanke. Sihtmärgisüsteemide soetamine ja kasutamine Väluste lasketiirus parandab laskmiste efektiivsust ja mitmekesistab laskeväljaõppe või-malusi. Lasketiiru ohuala tähistatakse piiripostidega ning ohualasse suunduvatele teedele paigaldatakse tõkkepuud ja infotahvlid. Lasketiiru peasissepääsu juurde paigaldatakse signaalmast, kuhu ohtliku tegevuse ajaks heisatakse punane lipp.

Kaitseliit on korraldanud lasketiiru ehitushanke ja sõlminud ehitustööde lepingu parimat hinda pakkunud ASiga Skanska EMV. Väluste lasketiiru ehitustöödega alustati märtsis ja tiir peaks valmima novembris. Lasketiiru ehituse käigus lammutatakse kinnistul amortiseerunud nõukogudeaegsed ehiti-sed ja varemed.

Lasketiiru peamiseks kasutajaks jääb Kaitseliit, väiksemas ulatuses ka politsei- ja piirivalveamet, jahimehed ning kaitsevägi. Et lasketiiru ohuala jääb osalt Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaale, on tiiru kasutuskoormus kokkuleppe järgi kuni 100 päeva aastas. Lasketiiru kasutamist koordineerib Kaitseliit, lähtudes õigusaktidest ja eeskirjadest.

Varbola välitiiru plaan võtab ilmetVarbola rahvamajas korraldati 28. veebruaril Kaitseliidu kohtumine kohalike elanike ja omavalitsuste esindajatega, kus tutvustati Varbola välitiiru rajamisega seotut. Rapla maleval pole oma maakonnas välilasketiiru, kus saaks läbi viia laskeharjutusi käsitulirelvadest kuni 300 meetri distantsilt. Praegu käiakse laskmas ligi 50 km kaugusel Männiku lasketiirus ja harjutusväljal.

Kaheaastaste otsingute ja läbirääkimiste tulemusena on leitud võimalik lasketiiru asukoht Märjamaa valla territoo-riumil Põlli ja Vaimõisa küla läheduses. Kohalike elanike meelestatus lasketiiru suhtes oli üllatavalt positiivne, mis on edasise tegutsemise üheks aluseks. Välitiiru rajamine on juba kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Kesku-se, maanteeameti ja Rapla maavalitusega ning ideed on käidud tutvustamas Märjamaa valla volikogule. Praegu on kõik eeldused tiiru rajamiseks täidetud ja loodetavasti on Rapla kaitseliitlastel võimalik paari aasta pärast harjutada käsitulirelvadest laskmist oma maakonnas.

Valgas käib remont maleva staabi- ja tagalakeskusesKaitseliit ja AS Semuehitus on allkirjastanud töövõtule-pingu, mille alusel rekonstrueeritakse Valgas aadressil Võru 12 asuv Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskus.

Tööde käigus rekonstrueeritakse 1250 m2 suurune staabihoone (sh relvaruumid, õppeklassid, kabinetid) ja rajatakse uusehitisena 670 m2 suurune laohoone-tööko-da, piirdeaed, sidemast, parklad ja haljastus. Ehitustööd peaksid lõpule jõudma tuleva aasta veebruariks. Ehitus-projekti autor on AS RTG Projektbüroo ja omanikujärele-valvet teostab AS Telora-E.

Kaitseliidu Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse hoone renoveerimise ajal tegutseb maleva staap aadres-sil Energia 1, 68205 Valga.

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2013

Rapla malev täpsustas koostööd politseigaKaitseliidu Rapla maleva pealiku kt mjr Meelis Pernits ja Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht politsei-major Janno Ruus allkirjastasid 21. veebruaril koostööle-pingu lisa, millega täpsustati maleva ja politseijaoskonna ühist tegevuskava 2013. aastaks. Tegevuskavas on kirjas kaitseliitlastest abipolitseinike õpetamine ja kaasamine korrakaitsetegevusse, politseiametnike topograafi liste oskuste täiendamine ja ühine tegevus noorsookasvatuse eesmärgiga ettevõtmistes. Kaitseliidu Rapla malev ja Rapla politseijaoskond teevad tihedat koostööd ka maakaitsepäe-va üritustel.

Kui Aegnal oli veel merekindlusKiek in de Kökis avati 13. märtsil näitus „Aeg-na merekindlus — unustatud suurtükiposit-sioonid Tallinna kesklinnas“. 19. maini avatud väljapaneku koostas Tallinna linnamuuseum koostöös Fotomuuseumiga.

Näitusel saab näha Aegnat tema hiilgeaega-del, kui praeguseks looduse rüppe vajunud saarel käis sõjaline tegevus. Vaatajate ees rullub lahti lugu vägevast merekindlusest, mille rajamist alustati Vene tsaaririigis Peeter Suure merekindluse ühe osana. 1918. aasta veebruaris pommitasid Saksa väed Aegna saarel asuvat patareid ja mehitasid selle päevad hiljem. Kui sõda oli lõppenud, asusid sama aasta novembris saarele iseseisva Eesti vabariigi kaitseliitlased.

Näituse rõhk ongi Aegnal kui iseseisvunud riigi merekindlusel ning sellel teeninud eesti meestel. Fotode kaudu saab tutvuda nende eluga, näha dokumente, aumärke ja muud temaatilist. Lugeda võib sõdurite kirjutatud Aegna-teemalisi luuletusi.

1940. aastal olid Eesti sõjaväelased Aegna saarel valmis hakkama vastu Punaarmeele, tu-listades enne vastaste dessanti isegi hoiatus-lasu, kuid vastuhakk kästi lõpetada. Eesti me-hed teenisid Aegna merekindluses sama aasta 17. juunini, mil saare mehitasid Nõukogude väed. Seejärel vajus kunagine sõjaväesaar unustusse. Praegu kuulub Aegna saar Tallinna Kesklinna valitsuse haldusalasse.

Rootsi Kodukaitse ülem väisas KaitseliituRootsi Kodukaitse ülem brig-kin Roland Ekenberg viibis 22.—24. veebruarini Kaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili kutsel Eestis, kus ta kohtus organi-satsiooni juhtkonnaga Tallinnas ning külastas Kaitseliidu Kooli Raplamaal Alus. Kohtumistel arutati kahe organisatsiooni koostööd. Rootsi Kodukait-se ülem võttis osa ka Eesti vabariigi 95. aastapäeva üritustest.

FO

TO

MU

US

EU

M

SV

D.S

EM

EE

LIS

PO

RM

AN

N

Kaitseliidu laskurid tõid Riiast pronksiRiias 1. ja 2. märtsil Zemessardze korraldatud rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eesti võistkond meeskonnaarvestuses kolmanda koha. Võidukasse võistkonda kuulusid n-ltn Tõnu Teder ja n-vbl Vahur Toomas Kaitseliidu Lääne malevast ning mlv Dein-Tom Tõnsing Kaitseliidu Tallinna malevast. Meeskonnaarvestuses, kus arvestati sõjalist kiirlaskmist Margolini püstolist, oli parim Läti võistkond Poola ja Eesti ees. Võistlusel osales ligi 40 võistkonda, neist kaks Eestist.

Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze korraldusel peetakse Läti Vabadussõja aegse Läti brigaadi juhataja kolonel Oskars Kalpaksi (1882—1919) mälestuseks Riias rahvusvahelisi laskevõistlusi aastast 1993. Tänavu võisteldi seal juba 20. korda.

23. aprillist saab veteranipäevEesti tähistab 23. aprillil esimest korda veteranipäeva — missioonisõdurite ja teenis-tuses vigastada saanud sõjameeste päeva. Sellega algatame uue traditsiooni, mil-lega täname vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel tugevdanud meie riigi julgeolekut, saanud vigastada Eestis kaitseväe teenistuses või Kaitseliidu sõjalisel väljaõppel. Veteranipäeva keskne üritus on „Veteranirock“ Tallinnas Vabaduse välja-kul, kus Eesti parimad veteranbändid esitavad just selleks päevaks koostatud kava.

Välja valitakse ka veteranide toetussümbol. Avaliku konkursiga otsitakse sümbolit, mis tähistab ühiskonna toetust veteranidele ja nende peredele. Tulevikus saab iga-üks panna rinda veteranide toetussümbolit kujutava märgi, mille müügitulu läheb veteranide ja nende perede toetuseks. Sümbolit tutvustatakse veteranipäeval.

Veteranipäev on osa kaitseministeeriumi ja kaitseväe välja töötatud veteranipolii-tikast, mis toob missioonisõduritele ja vigastatud sõjameestele senisest ulatusli-kuma toe. Poliitika järgi on veteranid kõik kaitseväelased ja kaitseliitlased, kes on käinud välismissioonil või saanud viga Eestis teenistusülesannete täitmisel.

8 Kaitse Kodu! 3/2013

Õnne sünnipäevaks, Eesti vabariik!

valjuhäälsed tervitused „Tervist, härra kindral!“ ja „Jõudu tarvis!“. Vahele helises Eesti hümn, seejä-rel jätkusid tervitused „Tervist, härra president!“, „Tänan!“, „Elagu, elagu, elagu!“.

Kindralmajor Riho Terrase kõne puudutas eriti kaitseliitlasi ja reservväelasi ning seda tähtsamana saime ennastki tunda. Oli miskipärast eriti uhke ja auväärt tunne seista rivis ning näidata, et oleme olemas.

Kõiki löökauke trotsides linnarahva rõõmuks Vabaduse väljakult Pärnu maanteele marssides kuulsime tihti tervitushüüdeid kaitseliitlastele. „Vasak, vasak, üks, kaks, kolm,“ jõudsime lõpp-punkti. Tänusõnad ülematelt, muljete vahetamine, hinnang tehtule ja seejärel siirdusime järgmist vabariigi aastapäevaga seotud ülesannet täitma.

HELLEN ALLASNaiskodukaitse Viimsi jaoskonna esinaine

Eesti vabariigi 95. aastapäeva kaitsejõudude paraadil oli üles rivistatud ligi 1100 inimest. Tähtpäeva hommik oli algusest peale pidulik.

Kuigi kell 7 näitas kraadiklaas 16 külmakraadi, oli ilm paraadi ajal parim võimalik: päikesepaiste, väheke külmapügalaid ja tuulevaikus. Kõik see mees seisis ühtses vormis Kaarli puiesteel stardi-valmis. Sõbralikult vaadati üksteist kriitilise pil-guga üle, sätiti relvarihmad ja rakmed sirgeks ning kiivrid otseks. Ja juba kõlasidki rühmaülemate käsklused „Valvel!“, „Taktsammu marss!“.

Jõudnud oma määratud kohale Vabaduse väljakul, ei vajanudki me kogu ettenähtud aega kohendami-seks. Viirud said joondu. Siis kõlasid paljutreenitud

Kaitseliidu Võru maleva Antsla üksik-kompanii alustas linnarahva suureks rõõmuks Eesti vabariigi aastapäeva tähistamist juba varahommikul

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Tartu maleva kaitseliitla-sed ja naiskodukaitsjad

alustasid pidupäeva koos korporantide ja linnarahva-

ga Tartu Tähetorni juures

ME

RIL

I SE

PP

Kaitseliidu Saaremaa malev korraldas Eesti vabariigi aastapäeva auks piduliku rivistuse Kuressaare kesklinnas

IRIN

A M

ÄG

I

Naiskodukaitse korraldas Eesti vabariigi aastapäeva pidulaua pildistamise võistluse, mille võitis Reet Rabban pildiga tordist Atsalama rühma noor-kotkastele

REET RABBAN

Kaitseliidu Lääne malev tähistas

Eesti vabariigi aas-tapäeva Haapsalu kesklinnas asuva

Vabadussõja mäles-tusmärgi juures

MARKUS SEIN

9Kaitse Kodu! 3/2013

Tallinna maleva kaitseliitlased ja noorkot-kad näitasid pärast kaitsejõudude paraadi linnarahvale relvi ning sõdurivarustust. Huvilisi oli ohtralt ja igas vanuses

Pärnus tähistati Eesti sünnipäeva tradit-sioonilise rongkäiguga, millel osalesid nii linnavalitsuse esindajad, kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred, naiskodukaits-jad kui ka koolilapsed linna erinevatest õppeasutustest

LIIN

A T

OO

ME

Tõrva gümnaasiumi pargis oleva Vabadussõja mälestusmärgi jalamil seisid au-valves Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed. Päevakohase välijumalateenistuse pidas Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting

VE

LLO

JAS

KA

Sakala malevas algas Eesti vabariigi 95. aastapäeva tähista-mine 23. veebruari õhul piduliku vastuvõtuga Sakala keskuses, kus traditsiooniliselt anti üle aasta naiskodukaitsja tiitel. 24. veebrua-ril jätkusid üritused Viljandi linnas

NK

K S

AK

AL

A R

ING

KO

NDNagu paljudes kohtades mujal, asetasid ka Põlvas

linnavalitsuse esindajad pärja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile

AN

DR

ES

LE

HE

ST

IK

Eesti vabariigi 95. aastapäeva paraadil Tallinnas osales üle kolmveerandsaja Harju maleva kaitseliitlase

MA

RI A

RN

OV

ER

Kaitseliidu Järva malev tähistas Eesti vabariigi aastapäeva kõikjal maakonnas, nii Koerus, Paides, Peetris, Müüsle-ris kui igal pool mujalgi

ANTS LEPPOJA

Eesti vabarii-gi aastapäe-

va tähistami-ne Kaitseliidu Kadrina kom-paniis: aastad lähevad, kuid

Viru malev jääb. Ja nii on

see aastast 1991

JAL

MA

R V

OO

L 24. veebruar algas Kaitseliidu Rapla malevale juba päikesetõu-sul kell 7.28, kui esmakordselt heisati koostöös maavalitsuse-ga Eesti lipud Rapla kesklinnas. Lippude heiskamine on plaanis muuta iga-aastaseks vabariigi aastapäeva traditsiooniks

HE

NR

Y L

EY

LIIS

PÄ

RN

A

10

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

Seadus toob selgust1. aprillil jõustus uus Kaitseliidu seadusUus seadus ei muuda Kaitseliidu senist põhiolemust, Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba.

olemust kaitseliitlane ja Riigikogu riigikaitse-komisjoni liige Aivar Riisalu. Kõige olulisemaks niisugustest täpsustustest peab Riisalu sotsiaal-sete garantiide defi neerimist. Varem mitmes eri seaduses laiali pillutatud ja palju vaidlusi tekita-nud teema on nüüd selgelt Kaitseliidu seaduses kirjas: „Kaitseliitlase sotsiaalsed garantiid, kui ta panustab [sõjaväelisse] väljaõppesse või tegutseb hädaolukorras, on võrdsustatud kaitseväelaste ja päästjate omadega ning selgelt seaduses lahti kirjutatud,“ kirjeldab Riisalu tema hinnangul üht olulisimat parendust.

a) Naiskodukaitses;b) malevas;c) küberkaitseüksuses;

TÄISKASVANUD KAITSELIITLANE SAAB

OLLA TEGEVLIIGE ÜKSKÕIK MILLISES

STRUKTUURIÜKSUSES:

d) noortejuhina Kodutütar-de või Noorte Kotkaste organisatsioonis

LIIVI REINHOLDKaitse Kodu! peatoimetaja

Raketiteadust ei tehtud: üldises raamis uus seadus Kaitseliidu olemust ei muutnud, mõned asjad on nüüd lihtsalt selgemini

välja kirjutatud, selgitab uue Kaitseliidu seaduse

11

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

Kaitseliidu

seadus

reguleerib

organisatsiooni

tegevust rahuajal.

Ko

mm

en

taa

r URMAS SUSI, kolonelleitnantHarju maleva pealik

Uus seadus sätestab täpsemalt ja ajakohasemalt Kaitseliidu tegevust, suhestumist ümbritsevaga ja organisatsioonisisest suhtekorraldust. Tehtud muudatused võiks jao-tada kolmeks: varasemast täpsem regulatsioon, väiksemad korralduslikud muudatu-sed ja täiesti uued regulatsioonid Kaitseliidu seaduses.

Kui välja tuua mõned korralduslikud muudatused, on need järgmised: Kaitseliidu keskju-hatuse liikmetel tekib vastutus oma keskjuhatuse koosolekutel tehtud otsuste eest, samas pole neil enam hääleõigust keskkogu otsuste tegemisel; Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide liik-med arvatakse Kaitseliidu liikmeteks ja nende esindaja osaleb Kaitseliidu keskkogul hääleõigusega; Kaitseliidu peastaap ja Kaitseliidu Kool on liikmeskonnata struktuuriüksused. Ning loomulikult tuleb märkida täiendatud sotsiaalsete tagatiste osa.

Loetlen ka täiesti uued asjad meie seaduses: esiteks on Kaitseliidule nüüd antud seaduslik õigus isikuandmeid koguda ja töödelda ning saada vastavatest registritest inimeste kohta vajalikku informatsiooni, teiseks on nüüd-sest olemas kaitseliitlase liikmesuse peatamise võimalus ja määratud need juhud, millal seda kasutada, ning kolmandana nimetan peatükki „Relva käitlemisega seotud väärteod“ lisamist seadusesse — see annab lõpuks vajalikud hoovad vastavatele ametkondadele nende väärtegude menetlemiseks.

Arvan, et uus Kaitseliidu seadus on täna parim võimalik. Alati annab asju parandada ja paremaks teha. Vaatame, kuidas ta toimima hakkab, ning parandame ja täiendame, kui vaja.

Seadus ütleb, et Kaitseliidu ülesanded on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, ela-nike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe

läbiviimine ja riigikaitseliste objektide valvamine. Kaitseliitu võib kaasata päästetöödel või muul juhul hädaolukorra seaduse mõistes nagu ka varem – uus asi on küberkaitseüksuse kaasamise võimalus pädeva ametiasutuse (näiteks politsei) palvel. On olu-line märkida, et Kaitseliidu seadus

reguleerib organisatsiooni tegevust rahuajal ega puuduta sõjaaja ülesandeid.

Täpsem on parem

Kui aga seadus vaid täpsustab ja selgitab, oli siis uut seadust üldse tarvis? Oli küll, kinnitab tulemus ja kinnitavad seadusloome normid. Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainult usub, et uus seadus sai endisest parem. „Kaitseliitlasel on seaduses natuke rohkem õigusi ja sotsiaalseid tagatisi ning organisatsioon on paremini defi nee-ritud,“ põhjendab Vainult.

Ehkki mõni altkulmu ida suunas piiluja eelistaks Kaitseliidu jäämist „määramatuks jõuks“, muudaks ümaram ja üldsõnalisem seadus tegevusvabadust paradoksaalsel kombel hoopis väiksemaks. Eesti põhiseadusest lähtub printsiip, mille kohaselt peavad kõik avaliku võimu otsused lähtuma seadu-sest. „Avaliku ja eraõiguse vahel on see oluline eri-nevus, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis pole otsesõnu keelatud, siis avalikus õiguses on printsiip täpselt vastupidine. Kõik, mida pole seadusega lubatud, on järelikult keelatud,“ selgitab Lea Vainult. Seetõttu ongi Kaitseliidul oluline oma olemust ja tegevust seaduses võimalikult täpselt kirjeldada.

LIIN

A L

AU

RIK

AIN

EN

12

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

Pärnumaa malev

Lääne malev

Saaremaa malev

Tallinna malev

Rapla malev

Ko

mm

en

taa

r AIRI TOOMINGNaiskodukaitse esinaine

Uus Kaitseliidu seadus an-nab senisest selgema pildi Naiskodukaitse struktuu-rilisest asetusest. Varasem eriorganisatsiooni mõiste jättis laiad tõlgenduspiirid. Kui-gi minu hinnangul on alati olnud tegemist ühtse keskkorraldusega tervikorganisatsiooniga, kippus igapäevapraktikas ikka nii minema, et iga Kaitseliidu struktuuri- ja allüksus tõlgendas olukorda isemoodi. Kellele siis ei meeldiks rohkem alluvaid omada, liiati veel naisi! Nüüd on selgelt öeldud, et Naiskodukait-se on Kaitseliidu struktuuriüksus, seega selge tervik malevate ja teiste struktuuriüksuste kõrval. Samas, arvestades, et ringkonnad tegutsevad Kaitseliidu malevate juures, on selge, et puutepunktid (sh vas-tastikused õigused ja kohustused) vajavad alamakti-des selgemat lahtikirjutamist.

Praktikas tekitab ilmselt veidi ebamugavust erior-ganisatsiooni mõiste ärakadumine. See on olnud laialdases käibes ja muutunud suupäraseks. Pole ehk siiski probleem, kui seda kõnekeeles edasi kasuta-takse.

Hea on see, et selgelt on määratletud Naiskodukait-se õigus ise kinnitada kõik oma sümbolid, teenete-märgid, eraldusmärgid ning vormiriietuse kirjeldus ja selle kandmise kord. Positiivsena saab ka välja tuua, et nüüdsest on Naiskodukaitse esindatud Kaitseliidu keskkogul. Tulenevalt liikmete arvust saab Naiskodu-kaitse seaduse jõustumise hetkel Kaitseliidu keskko-gule saata viis esindajat (esinaise ja neli Naiskodu-kaitse keskkogul valitud esindajat).

Ühtki otsest piirangut ega kitsendust võrreldes keh-tiva olukorraga ma uuest seadusest ei leia. Seega on Naiskodukaitse seisukohalt tegemist hea seaduse-ga.

Teine põhjus uue seaduse kirjutamiseks oli normi-tehniline: seadusloomes kehtib reegel, et kui vana seadust tuleks muuta enam kui 30% ulatuses, on mõistlik kirjutada uus. Vana Kaitseliidu seadust ootasid aga paratamatult ees just sellises mahus muutused, neid tingis nii kaitseväeteenistuse seaduse muutmine kui ka Kaitseliidu enda soov kinnitada vanas seaduses ettenähtud kodukorra ja põhikirja asemel üks dokument, milleks jääb uue seaduse järgi kodukord.

Kaitseliidu uue seaduse valmistas ette kaitsemi-nisteeriumi, Kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp, kuid just Vainult käis Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Kajari Klettenbergi ning järgimööda kahe Kaitseliidu ülema, kolonelleitnant Raivo Lumiste ja brigaadi-kindral Meelis Kiili kõrval seaduse aruteludel Rii-gikogu riigikaitsekomisjonis Kaitseliidu seisukohti kaitsmas. Küllap edukalt, sest ehkki sotsiaalsed garantiid oli põhjus, miks rahandusministeerium esialgse seaduseelnõu kooskõlastuseta jättis, on aprillis jõustunud seaduse järgi kaitseliitlane ikkagi paremas positsioonis kui seni.

Uue seadusega kehtestati sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohus-tusi täites vigastada. Tänaseks kehtivuse kaotanud Kaitseliidu seaduse järgi oli vabatahtlik kaitseliit-lane teenistusülesannete täitmise ajal võrdsusta-tud tegevteenistujaga. See muutub, kuid sotsiaal-sed tagatised sõjaväelise väljaõppe käigus tekkinud vigastuse puhul on seaduses eraldi välja toodud ja makstav hüvitis vigas-tuse või hukkumise korral võrdne kait-seväelase hüvitisega. „Tagatised on sea-dusega kindlustatud osalemisel sõjaväelises väljaõppes ja olukorda-des, kus kaitseliitlased on tegevusse kaasatud hädaolukorra seaduse järgi,“ kirjeldab Vainult. Vii-mane tähendab, et näiteks veeuputuste, tänavara-hutuste või lumetormide ajal.

Lisapuhkus Kaitseliidu tegevuses

osalemiseks

„Uus asi sotsiaalsete garantiide all on tegevliikme ravikulu katmine. See tähendab, et kui näiteks Kevadtormil keegi jalaluu murrab või oksa silma jookseb, kannab ravikulud Kaitseliit,“ toob Vainult välja suure töövõidu sotsiaalsete grantiide peatü-kis.

Teine suur võit on vabade päevade võtmise võima-lus Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks. Kui seni oli niisugune võimalus vaid riigiteenistujatel, siis uus

Kaitseliidu

peastaabi

üldosakonna

juhataja Lea Vainult

usub, et uus seadus

sai endisest parem.

13

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

Harju malev

Järva malev

Viru malevAlutaguse malev

Jõgeva malev

Tartu malevSakala malev

Põlva malev

Valgamaa malev

Võrumaa malev

Tegelikult tuleb seaduse

jõustumise järel viia läbi

kõigi Kaitseliidu kollegiaal-

sete organite valimised arvestu-

sega, et valitud liige saab asuda

volitusi täitma hiljemalt 1. juulil.

seadus võimaldab küsida tööandjalt kuni kümme päeva vabastust tööülesannetest Kaitseliidu välja-õppes osalemiseks ka erasektoris töötavatel kait-seliitlastel. Eraldi tuleb rääkida noortejuhtidest, kes erandina kõigi tegevliikmete seas saavad noor-teorganisatsiooni taotlusel lisapuhkust küsida ka muuks otstarbeks kui vaid sõjaväeliseks väljaõp-peks või hädaolukorra seaduse mõjualasse mah-tuvate tegevuste puhul. Seadus näeb ette, et pool sellest nn kaitseliidupuhkusest on tasustatud, kusjuures maksja on Kaitseliit.

Siiski – kannatust avaldustega. Selle õiguse realiseerimiseks läheb tarvis kaht pika ja lohi-seva nimega valitsuse määrust, need on „Kaitseliidu liikmetele sõjaväelise väljaõppe andmisel, hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turva-lisuse tagamisel hädaolukorra seaduse tähenduses ning noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred noortejuhile ette-nähtud lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord“ ning „Kaitseliidu poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja hüvitise väljamaksmise kord“. Neid kaht määrust seni kinnitatud ei ole – seega puuduvad reeglid, mille alusel puhkuseõi-gust kasutada. „Määrust ei saa viia valitsusse, kui seadust ei ole välja kuulutatud,“ põhjendab Lea Vainult seda viivitust.

President kuulutas aga 1. aprillil jõustunud sea-duse välja alles 13. märtsil ja nii tekibki mõneks ajaks olukord, et seadus juba kehtib, kuid paljusid selle rakendusakte veel ei ole. „Niipea, kui määru-sed valitsuse kinnituse saavad, on võimalik Kaitse-liidus tegutseda veidi rohkem tööle ja veidi vähem perele mõeldud aja arvelt,“ kinnitab Vainult.

Uued valimised

Määrusi, mis peavad seaduses sätestatut täpsemalt reglementeerima, on vaja rohkemgi. Nende hulgas ka kodukord, mis oli üheks uue seaduse kirjutamise algpõhjuseks. Seaduse jõustumine ilma kinnitatud rakendusaktideta ei too siiski kaasa õiguslikku vaa-kumit. Sellest päästab seaduse § 100, mis ütleb, et kuni uute rakendusaktide kinnitamiseni kehtivad kõik senised rakendusaktid selles osas, mis ei lähe uue seadusega vastuollu. See tähendab, et Kaitse-liidu põhikiri uue seaduse jõustumisega kehtivust ei kaota, vaid kehtib seni, kuni uus kodukord on lõplikult valmis ja valitsuses kinnitatud.

Nii korraldatakse näiteks esialgu malevate esinda-jatekogusid rahulikult vana põhikirja järgi, kuigi neil koosolekutel valitakse keskkogu liikmeid juba uue seaduse järgi. Tegelikult tuleb seaduse jõustu-mise järel viia läbi kõigi Kaitseliidu kollegiaalsete organite valimised arvestusega, et valitud liige saab asuda volitusi täitma hiljemalt 2013. aasta 1. juulil.

Siiski — kan-

natust

avaldustega.

Selle õiguse reali-

seerimiseks läheb

tarvis kaht pika ja

lohiseva nimega

valitsuse määrust.

Kui palju liikmeid valitakse keskkogule?

NAISKODUKAITSE: 4 esindajat

KODUTÜTRED: 1 esindaja

NOORED KOTKAD: 1 esindaja

KÜBERKAITSEÜKSUS: 1 esindaja

MALEVAPEALIK MALEVA LIIGE

Lisaks valitakse keskkogule:

14

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

visjonikomisjon) valida tegevväelast. Ametikoha-järgselt keskorganitesse kuuluvad tegevväelased – näiteks malevapealikud – jäävad sinna muidugi edasi, kuid staabiülemat ega maleva tegevväela-sest instruktorit sinna nendele lisaks valida ei saa. Keskkogu liige valitakse kolmeks aastaks, igast struktuuriüksusest valitakse ka üks asendusliige.

Ka ei saa enam keskorganites liikme häält volitada: keskkogus peab ise kohal olema ja hääletama oma südametunnistuse järgi just see inimene, kes on sinna valitud. Muutub isegi malevast keskkogule saadetavate delegaatide arv: iga struktuuriüksus saab sõltuvalt suurusest keskkogule teatud hulga saadikukohti.

Keskkogule ei saa oma esindajaid saata Kaitseliidu Kool ja peastaap, mis on liikmeteta struktuuriük-sused, küll aga kuuluvad uue seaduse jõul keskko-gusse küberkaitseüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajad. Nende esinda-jate arvamine keskkogu liikmeskonda on seotud seniste eriorganisatsioonide – Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde – sätestamisega selgemalt Kaitseliidu osana. Seni olid struktuu-riüksused malevad ja peastaap, uue seadusega saavad malevaga võrdse struktuuriüksuse staatuse ka kool, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutüt-red ja küberkaitseüksus.

Seni peastaabi osakonna staatuses olnud koolile struktuuriüksuseks muutumine suuri muutusi kaasa ei too. Kool hakkab vahetult alluma Kait-seliidu ülemale ega kuulu enam ühegi teise struk-tuuriüksuse koosseisu. Praktilises elus tähendab see mõningast asjaajamise lihtsustumist ja koolile endale suuremate õiguste ning vastutuse usalda-mist oma töö korraldamisel. Kool saab uue põhi-

Ko

mm

en

taa

r ANU ALLEKANDKaitseliidu ülema nõunik noorte

küsimustes

Kui kahe sõnaga öelda, mida uus seadus annab, siis ehk avatust ja läbipaistvust, kuivõrd laieneb noorte ealine piir: nüüdsest võib noorteorga-nisatsiooni kuuluda 7—18-aastane noor ja kõik võivad seadusest lugeda, et tegu on Kaitseliidu struktuuriük-sustega. Parema mõistmise saavutamiseks on öeldud, et noortejuhtideks loetakse kõik noortega tegelevad Kaitseliidu tegevliikmed. Head traditsioonid noortetöö tegemiseks säilivad: Kaitseliidu ülesandeks on Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugev-damine ning kaitsetahte säilitamine ja kasvatamine. Isamaalist kasvatustööd tegevatele noorteorganisat-sioonidele jäävad alles oma põhikiri ja sisekord, kus on sätestatud noortetööks vajalikud raamid.

Hea meel on tõdeda, et senisest enam väärtustatakse noortega töötavad vabatahtlikke, just neile mõeldes on jõustatud võimalus, et noorteorganisatsiooni kir-jaliku taotluse alusel on neil võimalik saada kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Uus on ka säte, et 12-aastane või vanem noorliige võib instruktori juhenda-misel saada relvaõpet.

Kui lisada tulevikku vaatavalt veel ainult üks sõna, siis see sõna oleks jätkusuutlikkus. Töö seaduse alamak-tide ja uute põhikirjadega on pooleli, sest kõik seadu-sesse kirja pandud mõtted on vaja ka rakendada.

Noor kaitseliitlane va-nuses 16—17 eluaastat saab olla noorliige kõigis Kaitseliidu struktuuriük-sustes: poisid küberkait-seüksuses, Kaitseliidu malevas või Noorte Kotkaste ridades, tüdru-kud küberkaitseüksuses, Kaitseliidu malevas, Naiskodukaitses või Kodutütardes

See tähendab, et kõik juhatused ja muud valitavad organid tuleb uuesti valida nii malevkonnas, male-vas kui ka Naiskodukaitse ringkonnas ja jaoskon-nas.

Valima asudes tuleb arvestada veel paari uuendu-sega: esiteks ei saa enam keskorganitesse (nagu keskjuhatus, keskkogu, vanematekogu ja keskre-

15

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

määruse, mis reguleerib senisest konkreetsemalt tema ülesanded, töökorralduse ja suhted teiste struktuuriüksustega. „Kuna staatusemuudatust on praktikas ette valmistatud juba pikka aega, ei põhjusta see loodetavasti mingeid otseseid radi-kaalseid ümberkorraldusi ning kooli töö ja areng jätkuvad rahulikus tempos ja sihipäraselt,“ kinni-tab Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold.

Veidi keerulisem lugu on seni eriorganisatsioonide mõiste alla mahtunud Naiskodukaitse, Kodu-tütarde ja Noorte Kotkastega. „Nüüd on selgelt öeldud, et Naiskodukaitse on Kaitseliidu struk-tuuriüksus, seega selge tervik malevate ja teiste struktuuriüksuste kõrval,“ alustab Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming optimistlikult. Kuid lisab ka struktuuriüksuseks muutumise teise, juhtimise selgust puudutava poole: „Arvestades, et ringkon-nad tegutsevad Kaitseliidu malevate juures, on selge, et puutepunktid, sh vastastikused õigused ja kohustused vajavad alamaktides selgemat lah-tikirjutamist.“ Selle, kellele alluvad näiteks senise eriorganisatsiooni instruktorid, peab sätestama valmiv kodukord. Samuti peaks uus kodukord täp-selt sätestama struktuuriüksuste koostöö.

Noortest saavad noorliikmed

Üks on siiski selge: mitmesse struktuuriüksusesse korraga kuuluda ei saa ja iga liige peab endale struktuuriüksuse valima. Põlisel malevlasel ja naiskodukaitsjal ilmselt valikuraskust ei teki, kuid endise ja uue seaduse võrdluses halli tsooni jääjaid on Kaitseliidus küll. Alustuseks peaksid avaldusega

Kü

sim

us KAS NOORED SAAVAD KAITSELIIDUS

SÕJAVÄELIST VÄLJAÕPET?

Eesti ja Kaitseliit jagavad Ühinenud Rahvaste Organi-satsiooni (ÜRO) sisukohta, et „lapssõdur“ peaks jääma mõisteks kaugest minevikust. Alla 18-aastase noore kaasamine sõjaväelisse väljaõppesse on ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi keelatud. Sõjaväeline väl-jaõpe on seaduse mõistes väga kitsa tähendusega ja hõlmab vaid kaitseväe juhataja poolt defi neeritud sõjaväelist ettevalmis-tust. Selles tähenduses ei tohi alla 18-aastastele noortele sõjaväelist väljaõpet anda. Seega ei osale noorliikmed Kaitseliidus sõduri baas-väljaõppes ega reservõp-pekogunemisel.

See ei tähenda aga, et noortele ei tohiks pakku-da näiteks riigikaitsealast õpet, alates 12. eluaastast ka relvaõpet ja palju muud, mis Kaitseliidu tegevusega haakub ja kooskõlas on.

Avaldus

7—16 eluaasta vanune noor saab olla vaid Kait-seliidu noorliige ja kuuluda Noorte Kotkaste või Kodutütarde ridadesse

Kõik täna alla 18-aastased Kait-seliidu liikmed peavad 1. juuniks esitama liikmeks astumise aval-duse ja oma vanema nõusoleku. Uuesti tuleb avaldus — tegevliik-meks astumise kohta — kirjutada 18. ja 19. eluaasta vahel

Kaitseliidu liikmeteks astuma kõik tegevväelased, kes Kaitseliidus teenides ka organisatsiooni liik-med olla tahavad, sest enam ei arvata Kaitseliidus teenivat tegevväelast automaatselt Kaitseliidu liik-meks nagu varem. „See on seotud vabatahtlikkuse

3 X

LIIN

A L

AU

RIK

AIN

EN

16

Põ

hit

ee

ma

printsiibi ja põhimõttega, et liikmeid võtab vastu maleva juhatus,“ avab Vainult muudatuse tausta.

Kaitseliidu liikmeskond jaguneb uue seaduse järgi neljaks: tegevliikmed, toetajaliikmed, noorliikmed ja auliikmed. Noorliige saab olla vanuses 7–17 elu-aastat ja tegevliikme vanus algab 18. eluaastast. Kuni 16-aastased noored saavad noorliikmena kuuluda vaid Kodutütarde või Noorte Kotkaste ridadesse, alates 16. eluaastast võib noorliikmena astuda ka Kaitseliidu maleva, Naiskodukaitse või küberkaitseüksuse liikmeks.

Kõik Kaitseliidu noor-liikme kirjeldusele vasta-vad kaitseliitlased peavad 60 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist (st alates 1. aprillist) tooma oma vanema kirjaliku nõusoleku. Vastasel juhul arvatakse nad organisat-sioonist välja. Vanema avaldust on vaja seoses struktuuriüksuseks saa-mise ja relvaõppe lubami-sega alates 12. eluaastast. „Me ju ei taha, et lapse-

vanemad avastavad kogemata, et nende laps on relvastatud organisatsiooni liige,“ selgitab Vainult. „Kaks kuud peaks olema piisav aeg, et info lapse-vanemateni viia.“

Noortejuhina tegutsemiseks struktuuriüksust vahetama ei pea. Noortejuht saab olla vastavalt oma eelistusele kas Noorte Kotkaste, Naiskodu-kaitse, Kodutütarde või mõne Kaitseliidu maleva liige.

Liikmestaatust saab vahetada kirjaliku

avaldusega

18. ja 19. sünnipäeva vahele jääva aasta jooksul peab noorliige kirjutama tegevliikmeks astumise avalduse, vastasel korral arvatakse ta organisat-sioonist välja, sest ta ei sobi enam vanuse tõttu noorliikmeks, tegevliikmeks aga ei saa kedagi tema tahtest sõltumatult üle viia. Kaitseliitlased, kes on seaduse jõustumise hetkel kuni 17-aastased, peavad malevasse tooma avalduse noorliikmeks astumiseks ja vanema nõusoleku, vastasel korral arvatakse nad Kaitseliidust vanuse tõttu välja.

Liikmesust saab lõpetada liikme avalduse alusel, mittevastavusega nõuetele (näiteks 19-aastane

Kuni 16-aastased

noored saavad

noorliikmena kuulu-

da vaid Kodutütarde või

Noorte Kotkaste ridades-

se, alates 16. eluaastast

võib noorliikmena astuda

ka Kaitseliidu maleva,

Naiskodukaitse või kü-

berkaitseüksuse liikmeks.

1. KAITSELIIDULT SAADUD RELV:a) see relv kantakse igal juhul Kaitseliidu

registrisse. Relvaga ei tohi ringi liikuda muul ajal, kui seoses Kaitseliidu väljaõppega, jahipidamine on Kaitseliidu relvaga keelatud

on noorliikmeks liiga vana) või väljaheitmisega distsiplinaarkaristusena. Kuni üheks aastaks saab liikmesuse ka peatada, seda kas liikme enda aval-duse alusel, distsiplinaarkaristusena või maleva juhatuse otsusega kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks.

Uute liikmete vastuvõtmise otsustab endiselt struktuuriüksuse juhatus, kuid uuendusena tekib Kaitseliidul õigus kontrollida liikmeks taotleja ja liikme karistusregistri kõrval ka karistusregistrite arhiivi ja muid registreid, mis kirjeldavad kodaniku

LIIN

A L

AU

RIK

AIN

EN

17

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 3/2013

2. ISIKLIK RELV:a) kui isiklik relv on politsei tsiviil- ja teenistusrelvade

registris ning selle kasutusotstarve on jahirelv, siis Kaitseliidu tegevuses selle relvaga osaleda ei saa;

b) kui isiklik relv on politsei tsiviil- ja teenistusrelvade registris ja selle otstarve on enesekaitserelv, võib seda kaasas kanda ja sellega saab osaleda Kaitseliidu väljaõppes ja laskeharjutustel;

c) isikliku relva saab kanda ka Kaitseliidu registrisse, sel juhul saab seda kasutada ainult Kaitseliidu tegevu-ses nagu Kaitseliidult saadud relva

seaduskuulekust. Kriminaalkaristuse määravust liikmestaatuse andmisel või äravõtmisel kaalub maleva juhatus: näiteks nõukogudeaegne poliit-vang on küll kriminaalkorras karistatud, aga võib Kaitseliidu ja maleva juhatuse väärtushinnangute järgi siiski Kaitseliidu liikmeks sobida.

Relvade osas annab uus seadus kaitseliitlasele pisut vabamad käed kui eelmine, aga lisab ka selge võimaluse reeglite rikkumise korral patustaja vas-tutusele võtmiseks. Kaitseliidu relvaregister, mis võimaldab isikliku relva – siledaraudse või mitte – arvele võtta, jääb alles. On loomulik, et jahile selle relvaga minna ei tohi, samuti ei tohi Kaitse-liidu registris olevat relva igapäevaselt, näiteks enda turvalisuse tagamiseks, kaasas kanda.

Kui relvaomanik soovib minna isikliku relvaga jahile, tuleb relv võtta arvele politsei tsiviil- ja tee-nistusrelvade registris, määrates selle jahirelvaks. Jahirelvaga ei saa aga osaleda Kaitseliidu väljaõp-pes. Küll saab osaleda Kaitseliidu väljaõppes niisu-guse politsei tsiviil- ja teenistusrelvade registrisse kantud relvaga, mille otstarve ei ole jahirelv – siis tohib sama relva kanda ka väljaõppest sõltuma-tult. Kaitseliidul tekib uue seadusega võimalus anda moona nii Kaitseliidu kui ka politseiregistris olevale relvale Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmiseks (seda mõistagi tingimusel, et politseire-gistris olev relv ei ole arvel jahirelvana).

On kokkulepe, et sõjalise kaitse arengukavast tule-nevaid muutusi käesolevas seaduses ei arvestata, vaid seadusega fi kseeritakse olukord enne aren-gukava. Arengukavast ja selle rakenduskavadest tulenevad muutused viiakse vajadusel sisse pärast riigikaitse arengukava rakendusaktide valmimist. Kaitseliidu seadus reguleerib organisatsiooni tegevust rahuajal, sõjaaja ülesanded sätestatakse riigikaitse seaduses.

„Minu arvates on oluline, et juhtimine oleks selge, lihtne ja korraldatav ning kannaks ka tegelikult Kaitseliidu omapära,“ on öelnud Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili seadust kommenteeri-des oma intervjuus Kaitse Kodu! tänavuse aasta-käigu esimeses numbris. Uus seadus piirab muu hulgas kaitseväe juhataja sõnaõiguse Kaitseliidus vaid sõjaväeliste ülesannete andmise ja kontrol-liga.

Ko

mm

en

taa

r KAITSELIIT KUI EESTIT

KATTEV TURVAVAIP

URMAS REINSALUkaitseminister

Uus Kaitseliidu seadus ei muuda Kaitseliidu senist ole-must. Kaitseliit on ka edaspidi vabatahtlikke koondav riigikaitseorganisatsioon, mis katab turvavaibana kogu Eestit.

Kaitseliidu seaduse uuendamise vajaduse tingis see, et võrreldes eelmise, 1999. aastast kehtiva Kaitseliidu seadusega on mõnevõrra muutunud ühiskond, õigusruum ja Kaitseliit ise. Kui enne tu-lenesid Kaitseliidu ülesanded nii seadusest kui ka muudest aktidest, siis uues seaduses on Kaitselii-du ülesanded selgelt ühes kohas kirjas. Kaitseliidu ülesanneteks jäävad riigi sõjaline kaitsmine, kaitse-tahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurenda-mine, sõjalise väljaõppe andmine ja riigikaitseliste objektide valvamine. Ka võib Kaitseliitu kaasata päästetöödele ja küberkaitsesse.

Kaitseliitlastele kindla seljataguse andmiseks tagab riik sotsiaalsed tagatised juhuks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada. Uude Kaitseliidu seadusesse on need tagatised selgelt sisse kirjutatud. Uue seaduse praktiline väljund on näiteks see, et Kaitseliidu tegevliikmetele antakse võimalus saada aastas kuni 10 vaba päeva Kaitse-liidu õppustel osalemiseks. Seni oli selline võima-lus vaid riigiametis töötavatel kaitseliitlastel, mis oli ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes. Kaitseliidu seaduse koostasid eelkõige kaitseliitlased ise ja uue seaduse eelnõud tutvus-tati kõikides Kaitseliidu malevates nii juhtkonnale kui ka lihtliikmetele. Niisiis arvestab uus seadus eelkõige kaitseliitlaste endi huvide ja vajadustega.

Näidis lapsevanema kirjalikust nõusolekust, mille kõik noorliikmed peavad 1. juuniks Kaitseliidule esitama

Malevapealiku nimiNoorte Kotkaste XXX malevapealik

---------------------------------kuupäev

Käesolevaga annan lapsevanemana/eestkostjana oma nõuoleku, et ………………………….…………………….,

(ees- ja perekonnanimi)

isikukood ………………………………… jätkab Noorte Kotkaste struktuuriüksuses Kaitseliidu liikmesust.

-------------------------------------------------Ees- ja perekonnanimi

------------------------------------------------- Allkiri

18

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 3/2013

VELLO JASKAValgamaa maleva teavituspealik

Mind on lapsena nii kasvatatud – nende sõna-dega võtab vanemveebel Toomas Palumaa kokku fi losoofi a, millest ta on lähtunud kogu

elu. See on teinud temast huvitava ja pühendunud inimese. Esimestest päevadest taasloodud Eesti piire valvanud ja kaitsnud mees sündis ja kasvas Võrts-järve lähedal Arumetsa külas kaluri peres.

„Pagunite kandmise pisiku sain juba noorena. Minu onu Otto Puusepp oli omal ajal teeninud tsaariar-mees. Ükskord leidsin sahtlinurgast onu medali ja hakkasin seda uurima. Kodus meil mingisugustest sõdadest ega ennesõjaaegsest Eesti vabariigist ei räägitud, kuid ometi hakkasin mina sõjaasjanduse vastu huvi tundma. Teismelisena meisterdasime naabripoisiga püsse ja kaevasime metsas kaevi-kuid,“ räägib Palumaa oma noorukiaastatest.

Okupatsiooniaastatel Palumaa perest kedagi ei represseeritud ega saadetud Siberisse. „Küllap sellepärast, et elasime teistest nii palju eemal, et sinna tavaliselt ükski võõras ei sattunud. Mäletan, et loomade loendaja vist siiski korra käis, aga see oli ka kõik,“ meenutab ta.

Huvist sai elukutse

Seesama onu medal sai ilmselt Toomas Palumaale oluliseks tõukejõuks elukutse valikul. „Perekonnas

Vanemveebel Toomas Palumaa

(vasakul) koos treeningukaas-

laste-kaitse-liitlaste Raivo

Rüütli, Ants Kronbergi ja

Arnold Iprusega treeninguks

valmistumas

3 X

ER

AK

OG

U

Toomas Palumaa teritab Valga malevlaste laskurisilmaOma töös, eraelus ja Kaitseliidus isamaad teenides on vanemveebel Palumaa juhindunud aususest.

suhtuti minu kaitseväkke teenistusse asumisse mõistvalt. Selleks ajaks oli minu kiindumine sõja-asjandusse juba ilmsiks tulnud. Ka piirivalvesse minek ei tekitanud kelleski hämmingut. Minu lähedased mõistsid, et Eesti piiride valvamine ja kaitsmine on noore mehe kohus,“ räägib vanem-veebel Palumaa.

Palumaa sõnul Nõuko-gude armees teenimine tema elukutsevalikut ei mõjutanud. Pigem oli see sihitu olesklemise ja laveerimise näitlik õppe-vorm. Aga distsipliini ja korraharjumusi seal kuigivõrd siiski kasvatati. „Nõukogude armees tee-nides nägin selle mõttetust ja ääretut lagastamist. Minu unistuseks oli teenida Eesti kaitseväes nii, et iga minut oleks kasutatud otstarbekalt ja iga tegevus mõtestatud. Üldjoontes on see unistus ka täitunud,“ selgitab ta.

Piirivalvesse sattus Toomas Palumaa Kodukaitse kaudu. Kolhoosid lõpetasid tegevuse, tööd oli vaja. Mõnes väikeses puidufi rmas oleks küll pisut leiva-raha teeninud, kuid tänane vanemveebel Palumaa tegi otsuse, et läheb riigiteenistusse, ja laskis saata end Tallinna piirivalvurite kursusele. See oli tollal ääremaal elavale mehele peaaegu ainus võimalus arvestatava töö leidmiseks.

Palumaa ja

temale al-

luva rühma

ajateenijate üles-

andeks määrati

asuda Toompea

lossi kaitsele.

19

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 3/2013

Toomas Palumaa koos elukaaslasega loodust nautimas

Palumaa on esimestest päevadest alates taasise-seisvunud Eesti piiri valvanud. 15. novembril 1990 arvati ta piirivalvurite kursuse Eesti Piir 2 rühmaülemaks ja Valga maakonnas Lüllemäe kor-donis teenides sai ta ajateenijate rühmaülemaks. Kui kordon 1992. aastal Lüllemäelt Valgas paikne-vasse sõjaväelinnakusse viidi, jätkas Palumaa oma

teenistust uues kohas rühmaülema, kompa-niiülema ja mõnda aega isegi kordoniülema kohu-setäitjana.

Oma valikut pole mees seni kahetsenud. „Neid aastaid, mis ma olen Eesti piire valvanud ja kaits-nud, ei kahetse ma mingil juhul. Karjääriredelil pole

ma ülespoole trüginud. Mis ülesandeid saatus on jaganud, neid olen täitnud,“ jääb vanemveebel Palumaa tagasihoidlikuks ja lisab: „Minu põhili-seks eesmärgiks oli anda oma panus vaba Eesti piirivalve ülesehitamisse.“

Seda tehes on ta olnud ka ajalooliste sündmuste tunnistajaks, nendest üheks eredaimaks oli Eesti vabariigi väljakuulutamine. 1991. aasta ärevate päevade aegu viibis Palumaa parasjagu Pärlseljal ajateenijate suvepäevadel. Augusti teisel poolel tulid äkki bussid kohale ja neid saadeti Tallinna kaitsma. Palumaa ja temale alluva rühma ajatee-nijate ülesandeks määrati asuda Toompea lossi kaitsele. Ühtlasi oli ta ka käskjalg Toompea lossi ja piirivalveameti vahel.

„Meie valvatavas lõigus olukord kuigi pinevaks ei läinud, aga polnud ka teavet selle kohta, mis raadiomaja ja telemasti juures toimub. Kui sain aga teada, et Ülemnõukogu saalis hakatakse Eesti vabariiki välja kuulutama, ruttasin rõdule ning nägin, kuidas Ülo Nugis lõi haamriga vastu lauda ja teatas, et Eesti vabariik on välja kuulutatud. Minule olid need ääretult ülevad hetked,“ meenu-tab isamaaliselt meelestatud mees Eesti maale ja rahvale üliolulisi hetki.

Elupõline vanemveebel

Kuigi piirivalve on meest viinud põnevate sünd-muste keskele ja piirivalvur olla on tema elukutse, pole amet takistanud teda ka mujal oma panust andmast. Juba aastaid on ta kuulunud Kaitseliidu Valgamaa maleva ridadesse, kus tema põhiliseks ülesandeks on olnud laskurite väljaõpetamine ning lasketreeningute ja laskevõistluste korraldamisele kaasa aitamine.

„Olen elupõline vanemveebel. Ohvitseride kursu-selt tulin vabatahtlikult ära, sest minu seisukohalt olid need mõttetud,“ ütleb vanemveebel Palumaa ja tunnistab, et piiri valvata on tema meelest palju

Aktiivse inimesena meeldib Toomas Pa-lumaale ka palju ringi liikuda, iseäranis heade sõprade seltskonnas

huvitavam. Selle eest on teda ka korduvalt tun-nustatud. Olulisimaks peab vanemveebel Palumaa pälvitud ergutuste hulgast siseministri käskkirju kohusetundliku teenistuse ja diplomeid heade las-ketulemuste eest.

„Olen oma teenistusaja jooksul saanud teha seda, mida olen tahtnud. Minu põhiliseks huvialaks on olnud laskesport. Automaadi ja snaipripüssi lask-mises olen jõudnud isegi kaitsejõudude meistri tiitlini välja,“ on vanemveebel Palumaa oma saavu-tuste üle uhke. Kuid need pole ainsad tipphetked tema elus. „Mainimist väärivad kindlasti ka tütre-tütre ja pojapoja sünd. Nüüdseks on nad mõlemad juba üsna suured ja teevad hinge soojaks,“ lõpetab Toomas Palumaa vestluse oma lastelaste kiitmi-sega.

Minu unis-

tuseks oli

teenida

Eesti kaitseväes

nii, et iga minut

oleks kasutatud

otstarbekalt.

20 Kaitse Kodu! 3/2013

Lahingufotograafi d Orkaanil

kui osa õppusestLäinud aasta Orkaan Pärnumaal

tõestas veel kord, et kaitseliitlased on oma sõjaliste võimete

arendamisel mõneski aspektis kaitseväest ette jõudnud.

KR

IST

JAN

PR

II

21

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 3/2013

Vä

ljaõ

pe

MAREK MIIL, kaptenteavitusohvitser

Usun, et selles on ühelt poolt oma mõju vabatahtlike riigikaitsjate motiveeritusel, iseteadvusel ja kodanikujulgusel. Need

omadused aitavad tublil kaitseliitlasel küsida iga-suguse valehäbita iseendalt, oma maleva juhtkon-nalt, Kaitseliidu peastaabilt, kaitseväe peastaabilt, kaitseministeeriumilt ja ka poliitikutelt, kas oleme riigikaitse ja lahinguüksuste ülesehitamisel ikka õigel teel. Kas valmistume Eesti pinnal ikka selli-seks võitluseks sõjaajal, nagu see reaalses olukor-ras võiks välja näha?

Teisalt on vabatahtlikest kaitseliitlaste eeliseks see, et nad ei ole oma igapäevases mõttelaadis klammerdunud kõikvõimalikesse määrustesse, eeskirjadesse, doktriinidesse, juhistesse. Julgen väita, et olukorras, kus kaadrikaitseväelane otsib vastuseid templitega ääristatud (sageli võõrkeelse-test) dokumentidest, leiab kaitseliitlane keerulis-test situatsioonidest väljapääsu tänu omadusele, mida oleme harjunud nimetama maamehelikuks

1 Miil, Marek 2008. Teavitusest okupatsiooni tingimustes. Sõdur 3 (58), lk 15—17.

mõtlemiseks. Tõsi, kaitseliitlaslikud lahendused võivad mõnikord olla rohmakad, nn NATO stan-darditele mittevastavad ja õrnahingelistele koguni poliitilise ebakorrektsuse hõnguga, aga samas on need lahendused sageli märksa töökindlamad kui kõrgete staapide punasest puidust lauaplaatidel peensusteni viimistletud plaanid ühes lõputu arvu struktuuritabelitega. Alljärgnevalt peatungi ühel näitel, mis minu meelest kinnitab Kaitseliidu edu-meelsust.

Teavitustöö kolm faasi

Avaldasin 2008. aastal ajakirjas Sõdur artikli, kus käsitlesin põgusalt võitluskontseptsiooni, mille kohaselt saab võimaliku okupatsiooni olukorras vastupanuüksuste edukuse puhul määravaks see, kuidas nad suudavad oma tegevusse integreerida teavitustöö.1

Sõjaolukorras Eesti pinnal tehtava teavitustöö võimeid võib nii Eesti vabariigi, kaitseväe kui ka Kaitseliidu tasandil käsitleda üldjoontes kolmefaa-

„Tori asula on vabastatud!“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

22

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 3/2013

silisena (vt tabel 1). Esimene faas ei erine sisuliselt rahuaegsest teavitustööst: Eesti riigiasutuste, aga ka kaitseväe ja Kaitseliidu kasu-tada on veel kõik need teavitus-vahendid ja -meetodid, mis on neil olemas juba praegu, rahu-ajal. Meie relvajõud on selles faasis veel võitlusvõimelised, toimib tsentraalne juhtumine.

Teadupärast valmistuvad kait-sevägi ja Kaitseliit sõjapida-miseks, lähtudes klassikalisest manööversõja kontseptsioonist. Meie teavitustöö seisukohalt tähendab see teises faasis teavitus-võimekuste kahanemist järk-järgult, vastavalt

vaenlase tegevusele: antakse ära raadiojaamu, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi, varem või hiljem satuvad löögi alla telejaamad ning tele-fon- ja internetside. Teisalt seal, kuhu vaenlane ei ole oma manööverüksustega jõudnud või kus ta näiteks oma tagalas ei ole pööranud tähelepanu mõnele kohalikule raadiojaamale, säilib osaline teavitusvõimekus. Meie relvastatud jõud on selles faasis kaotanud juba ühtse juhtimise, kuid tegut-sevad veel märkimisväärset vastupanu osutavate kohalike võitlusgruppidena.

Kolmas faas on kõige mustem stsenaarium, mille järgi Eesti alad on vaenlase manööverüksuste poolt okupeeritud ning vastane on võtnud oma kontrolli alla kõik siinsed ametlikud teabekanalid, massimeedia jmt. Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused on lagunenud ja täielikult minetanud oma esialgse võitlusvõime. Tabel 1. Võimekused sõjaolukorras

TeavitusvõimekusLahinguüksuste

võimekus

I faas 100% (nagu rahuajal) 100%

II faas Osaline Osaline

III faas Puudub Puudub

Just kolmandas faasis peaks algama vastupanu-võitlus. Olukord, kus kaitseväe ja Kaitseliidu struk-tuuritabelite järgseid üksusi kui selliseid enam ei eksisteeri, ei tähenda, et relvastatud võitlus on lõppenud. Nüüd peaksid tegevusse astuma need kodanikud, kes, sõltumata oma vanusest ja soost, on valmis andma panuse vastupanu jätkamiseks. Taktika on väga lihtne: ükskõik mis vahenditega tuleb iga päev hävitada vähemalt üks vaenlane, juhtugu see siis Tallinna vanalinna kangialuses, Pärnu rannaliival, Tallinna-Narva maanteel, Tartus Emajõe sillal vms. Ning tähtis on, et see vastupa-nuaktsioon jäädvustataks ja see jäädvustus jõuaks nii Eesti kodanikeni kui ka välismaailma.

Taktika on

väga lihtne:

ükskõik mis

vahenditega tuleb

iga päev hävita-

da vähemalt üks

vaenlane.

KO

IT K

ÜN

NA

PU

U

„Tagala on tasemel, meie võitlejate eest hoolitsetakse

hästi.“ (Omade moraali tõstmi-

seks)

MARKUS SEIN

„Järjekordne vastase tank on hävitatud ehk vastupanu on kõikjal, igal teejupil ja igas metsatukas.“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

23

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 3/2013

Fotograafi d (õppe)lahinguväljal

Kaitseliidu õppus Orkaan pakkus esmakordselt Eesti sõjaajaloos võimalust sellise võitluskontsept-siooni osaliseks testimiseks. Vastavalt stsenaa-riumile liideti mõnede Kaitseliidu lahinguüksuste juurde võitlejad, kelle ülesanne oli jäädvustada oma üksuse tegevust. Lahinguüksuste teistest liik-metest eraldas neid võitlejaid üksnes nende kasu-tada olev fotoaparaat, st et ülejäänud varustuse, relvastuse jms osas ei tehtud neile mingit allahind-lust. Nad pidid tegema kõikjal ka seda, mida tegi parajasti lahinguüksus.

Samas tuli neil võitlejatel koguda n-ö keskuse tarvis fotomaterjali kahel teemal. Esiteks teemal „Vastu-panu jätkub“, mis tähendas fotosid motiveeritud, hea relvastuse ja varustusega kaitseliitlastest. Igasugused lavastused olid keelatud – dokumen-teerida tuli seda, mis parajasti kaamera silma ette jäi. Teine teema oli „Vaenlane kannab kahjusid“, kus tuli dokumenteerida Kaitseliidu üksuste lahin-gulisi võite piltidega vastase vangidest, purustatud tehnikast jne. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks oli anda fotoaparaatidega varustatud võitlejate grupile kogemus, mida tähendab pildi hankimine lahinguolukorras ja kui-võrd keerukas on kogutud materjali keskusele edasta-mine.

Keskus oli õppuse stsenaa-riumi järgi suvalise Eesti linna eramaja kelder, kuhu koguti kokku fotod ning kus n-ö vastupanuüksuse tegevust koordineeriv võitleja valis välja need pildid, mis sobisid teavitustöö eesmärgil levitami-seks. Seega püüti matkida üht vastupanuliikumise juhtimispunkti, mis oli valinud välja sihtmärgi, organiseerinud rünnaku ja kogunud õnnestunud rünnaku kohta tõendusmaterjali.

Pilt tehtud. Ja edasi?

Nagu ikka, saadi esimene õppetund varustuse valdkonnast. Mõnigi võitleja tunnistas, et lahin-guolukorras on väga keeruline tegutseda suure fotoobjektiivi ja kohmaka fotokotiga. Jõuti järel-dusele, et pigem olgu fotoaparatuur kompaktne ja niimoodi rakmetele paigutatud, et fotoapa-raadi saaks hõlpsasti kätte ka lamades. Paljudele võitlejatele tuletas külm talveilm meelde, et fotoaparaadi akud tühjenevad külmaga kiire-mini. Niisamuti ei pruugi sõjasegaduses olla ühtegi võimalust akude laadimiseks – iseäranis siis, kui endal ei ole kaasas vaheseadeldist auto sigaretisüütajast akude laadimiseks. Mõned võit-lejad pidid tunnistama, et vaatamata „edevale“

Ko

mm

en

taa

r HANNES VÕRNO, kaptenTeavituskeskuse ülem

Kaitseväe teavituskeskuse eesmärk on nii rahuaeg-ne kaitseministeeriumi haldusala teavitusalane loov- ja tootmistegevus kui ka sõjaaja teavitusüksuste ja meediasõdurite väljaõpetamine. Teavituskeskuse või-mekus foto- ja videomaterjali ning muude teavitus-vahendite ja materjalide tootmisel paraneb pidevalt. Usume heasse koostöösse värbamiskeskuse ja muu-de organisatsioonidega, et leida erialaspetsialiste või kõrgkoolis meediaalal õppivaid naisi ja mehi, keda kut-suda ajateenistusse kaitseväe teavituskeskuses.

Kui me ei

luba lahin-

guüksuse

juhtimist mobiil-

telefonidega, siis

samavõrd rumal

oleks edastada

positsioonidelt

fotomaterjale

tsiviilside vahen-

dusel.

fotoaparaadile ei osanud nad selle paljusid funkt-sioone kasutada.

Teine oluline õppetund oli sidepidamine keskusega. Õppuse tervikstsenaarium ei lubanud kahjuks har-jutada olukorda, kus rünnaku planeerimine ja ellu-viimine toimuks ühest kohast, st keskusest. Olime sunnitud kohaldama oma tegevuse pigem ülalkir-jeldatud II faasi olukorrale, seega tuli fotograafi del edastada keskusesse pilte n-ö veel eksisteerivate lahinguüksuste juurest. Fotode kättesaamiseks pidi keskus saatma lahinguüksuste juurde oma kullerid. Nende kõige suuremateks õppetundideks võib pidada esiteks tõdemust, et olukord kaardil ja maastikul ei pruugi olla identne (selle fakti unusta-

KO

IT K

ÜN

NA

PU

U

„Meie võitlus vaen-lasega on totaalne, võitlusesse on lülitu-nud kõik, kes vähegi relva jaksavad kanda.“ (Heidutuseks vasta-sele ja omade moraali tõstmiseks)

24

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 3/2013

Kompaktkaameratest nõudliku pilgugaENN SUTTINGOrkaani lahingufotograaf

Nagu Orkaan veel kord tõestas, ei ole peegelkaamera pilditegemiseks ei mõõ-tudelt, kaalult ega käsitsetavuselt kõige mugavam võimalus õppusel lahingute-gevuse kõrval pildistamiseks. Vaatame üle alternatiivi, suure, 1/1,7” sensoriga kompaktkaamera, mis taskupärase suuruse juures tagab trükikõlbuliku pildi. Sel-les klassis on meil valida Panasonicu LX- ning Canoni S- ja G-seeria vahel. Nende kõigi hinnaklass jääb 500 euro lähedusse, kõigi maksimaalne ISO on 12 800, kõik fi lmivad FullHD videot ja pildistavad nii RAW- kui ka JPEG-formaadis.

Et mul on praktiline kogemus on Canon G12 kasutamisest, kasutan seda eel-nimetatud kaamerate võrdlemise alusena. Objektiivi fookuskauguste vahemik 28—140 mm (ekvivalendina) on tavapärane, 24 mm lainurk oleks parem ja enam kui viiekordne suum pole kuigi otstarbekas. Objektiivi valgusjõud 2,8—4,5 on normaalne, uuema põlvkonna kaameratel on see muidugi veel suurem (G15 puhul F1,8 ja LX7 puhul koguni F1,4).

Nii nagu ka uuematel kaameratel, on G12-l optiline pildistabilisaator käelt pil-distamiseks. G-seeriale omaselt on kõik olulised funktsioonid otse ligipääseta-vad, säriparameetrite muutmiseks on lisaks tagumisele ka esimene valikuratas. Kahjuks kadus mõned põlvkonnad tagasi ära ülemine infotabloo, mis annaks koos optilise pildiotsijaga kasutamisel tuntavat akusäästu — 240 võtet tagumi-se ekraani kasutamisel 1000 võtte vastu väljalülitatud tagumise ekraani kor-ral. Kaamera pildikvaliteet on väga hea, võrreldes täiskaadri peegelkaameraga paistab muidugi silma selle suurem teravussügavus.

Lisaks nimetatutele võib vaadata ka teisi kompaktkaameraid, k.a siin nimetatu-te vanemaid põlvkondi. Peaasi on, et metsa minnes on varumälukaart ja -aku kaasas. Iial ei või teada, millal üks neist üles ütleb või teine tühjaks saab.

Kompaktkaamerate võrdlus

KaameraEfektiivseid

megapiksleid

Fookuskauguste

vahemik (mm)Ava Mõõdud (mm) Kaal (g)

Panasonic LX7 10,1 24—90 F1,4—2,3 111x67x46 298

Canon G15 12,1 28—140 F1,8—2,8 107x76x40 352

Canon S110 12,1 24—120 F2,0—5,9 99x59x27 198

3 X

PH

OT

OG

RA

PH

YB

LOG

.CO

M

Panasonic LX7

Canon G15

Canon S110

mine võib tähendada kullerite sattumist vaenlase positsioonide), ja teiseks tõsiasja, et valvepostid küsivadki täie tõsidusega parooli ja kui kuller seda ei tea, murtakse ta parimal juhul näoli lumme, hal-vimal aga „lastakse kohapeal maha“.

Mõned küsisid, et miks jännata kulleritega – pildid võiks kohe positsioonidelt internetti paisata või siis vähemalt kasutada postkas-tide süsteemi. Vastan siin-kohal, et kui me julgeoleku kaalutlustel ei luba lahin-guüksuse juhtimist mobiil-telefonidega, siis samavõrd rumal oleks edastada posit-sioonidelt fotomaterjale tsi-viilside vahendusel. Kontei-nerite kasutamine ei ole aga võimalik seni, kuni vahetus läheduses n-ö liigub rindejoon, sest vastasel korral võib kuller ennast leida juba vastase positsioonidelt. Niisamuti on operatiivsuse seisukohalt vähe kasu konteinerist,

mille juurde keegi julgeb minna hirmust vaenlase patrullide ees alles nädalaid pärast seal piirkonnas peetud lahinguid.

Kolmandaks selgus, et tublidel võitlejatel oli esmalt tõsiseid probleeme fotode komposit-siooni ja tehnilise kvaliteediga. Kui n-ö tehniline käsitööosk(amat)us kõrvale jätta, kujunes tõeli-seks probleemiks teemakohaste fotode tegemine. Ei olnudki lihtne teha fotot teemal „Vastupanu jätkub“ või „Vaenlane kannab kahjusid“. Kuid vähemalt tabati juba ära, et jäädvustada tuleb kindlasti vaenlase sõjavange (s.o „Vaenlane kannab kahjusid“) ning abiks tulevad ka pildid Kaitseliidu hästimaskeerunud snaipritest kui sõnumi edas-tajatest, et surm varitseb vaenlast iga nurga taga („Vastupanu jätkub“).

Kuid vaadates statistikat, võib öelda, et ühe tea-vitustööks kasutatava pildi tegemiseks kulus ühel võitlejal siiski keskmiselt tund valget aega. Teisisõnu: sadade piltidega ei olnud midagi peale hakata, sest nende kvaliteet oli puudulik või nad ei kandnud mingit sõnumit. Tõenäoliselt on nüüd

Kaitseliidu struk-

tuurisügavustes

on hakkajaid

võitlejaid, kes mõtle-

vad nüüdisaja sõjapi-

damise kategooriates,

mitte enam üksnes

Sinimägede või Ema-

jõe liini narratiividesse

klammerdunult.

25

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 3/2013

vähemalt need kaitseliitlased, kes osalesid Orkaa-nil fotoaparaadiga, kaugel arvamusest, et lahingu-olukorras pildistamine on midagi lihtsate ja lõbu-sate asjade killast. Pigem vastupidi: lisaks sellele, et tuleb trotsida samu ohte ja olusid, mida trotsi-vad teised lahinguvõitlejad, peab fotoaparaadiga varustatud võitleja suutma opereerida õigeaegselt kahe relva – tulirelva ja fotoaparaadiga. Eksitused võivad saada saatuslikuks.

Eraldi väärib siinkohal märkimist grupi kaitseliit-laste kohalik initsiatiiv: nad seadsid endale eesmär-giks valmistada käepärastest vahenditest vaenlast kompromiteeriv fi lmike. Materjali kogumisel lii-guti „kollase“ vaenlase kolonnide vahel. Seejuures kasutati tsiviilrõivaid ja -autot. Tulemuseks oli fi lm, mis näitas ilmekalt, kuidas õõvastav mass vaenu-likke jõudusid oli üle ujutanud ühe armsa väikese Eesti küla. Muidugi võib kritiseerida, et tegelikult ei oleks ükski vaenlane lubanud oma kolonnide vahele autot, kus istuvad nudipeadest noormehed. Kuid oluline on hoopis nende kaitseliitlaste mõtte-viis ja julgus teha asju teistmoodi.

Seega võib Eesti riigikaitse tervikuna rõõmustada, et vähemalt Kaitseliidu struktuurisügavustes on hakkajaid võitlejaid, kes mõtlevad nüüdisaja sõjapidamise kategooriates, mitte enam üksnes Sinimägede või Emajõe liini narratiividesse klam-merdunult.

Lihtsuses peitub edu

Toonitan, et ei Eesti kaitsevägi ega Kaitseliit ole nii rikas, et lubada endale hulga võitlejate süvitsi spetsialiseerumist fotograafi ale. Oleks ilmselge raiskamine, kui hakkaksime üksuste juurde paigu-tama nn lahingufotograafe. Palju säästlikum oleks õpetada nii lahinguüksustele kui ka potentsiaal-setele vastupanuüksustele põhimõtet, et kui juba midagi vaenlase vastu korda saadetakse, tuleb see ka jäädvustada. See tähendab, et kui olete otsusta-nud vastupanuvõitluse raames varitseda vaenlase kolonni, jäädvustage varitsus. Kui olete otsusta-nud vastupanuvõitluse raames likvideerida vaen-lase kõrge ohvitseri, jäädvustage ka võitlusakt, jne. Samuti on kuldaväärt materjaliks kõik foto- ja fi lmijäädvustused vaenlase poolt kordasaadetud julmustest.

Jäädvustajaks võib olla ükskõik milline üksuses olev võitleja. Tänapäeva foto- ja fi lmitehnika on juba sedavõrd kasutajasõbralik, et selle käsitse-miseks ei ole vaja olla tippspetsialist. Kui inimene oskab kaameraga teha pere- ja grupipilti, saab ta ka lahinguolukorras foto tegemisega hakkama. Foto-aparaadiga võitleja peab lihtsalt teadma, millal on oluline vajutada foto- või fi lmikaamera päästikule.

Niisamuti peab olema läbi mõeldud, kuidas kogutud materjali turvaliselt levitada. Siin tuleb okupatsiooni tingimustes arvestada kõiki kons-

piratsioonireegleid. Miski ei anna alust arvata, et vaenlane kasutab okupatsiooni korral vähem-tõhusaid jälitusvahendeid ja -metoodikat, kui seda kasutavad näiteks praegu rahuajal meie oma eriteenistused. Seega võivad informatsiooni kiiret levitamist hõlbustavad nutitelefonid, internet jmt samaaegselt kiirendada ka vastupanuüksuse liik-meskonna väljapeilimist ja lõppkokkuvõttes kah-jutukstegemist. Pean oluliseks meelde tuletada, et tsiviilrõivates vastupanuvõitleja, kes tabatakse okupatsioonivägedevastastes relvastatud aktsioo-nides osalemiselt, liigitatakse terroristiks.

Paradoksaalne, aga näib, et lihtsuses ja primitiivsuses peitub sageli suurem jõud kui kõrgtehnoloogias. Näi-teks kui puudub võimalus vastast kompromiteeriva fotomaterjali levitamiseks internetis või mobiiltele-fonide abil, teeb sama töö ära ka vana hea lendleht. Isegi okupatsiooniolukorras tõstab võitlusmoraali postkastist leitud või rõhk-naelaga plangule kinnitatud lendleht, millel on foto eilses varitsuses purustatud vaenlase tankist, taustaks kõigile tuntud maamärk, näiteks kohalik raekoda. See annab kinnitust, et vastupanu jätkub, ja julgustab ka lendlehe leidjat otsima mõttekaas-lasi uue vastupanugrupi loomiseks.

Soovin kaitseliitlastele edu uute mõtteviiside avali-kustamisel ja ka elluviimisel! Kaitseliitlane on vaba Eesti kodanik, kellel on iga kell õigus nõuda nii pal-galistelt kaadrikaitseväelastelt kui ka poliitikutelt kõike seda, mis meie riigikaitset parendaks. Kait-seliitlased ei ole mitte riigi, Kaitseliidu peastaabi ega kaitseväe peastaabi tarvis, vaid hoopis riik ja staabid on kaitseliitlaste kui kodanike ja valijate poliitilise tahte elluviijad.

Tsiviilrõivastes

vastupanuvõitle-

ja, kes tabatakse

okupatsioonivägede-

vastastes relvastatud

aktsioonides osalemi-

selt, liigitatakse terro-

ristiks.

MARKUS SEIN

„Liitlased saabu-sid appi, Läti tan-kikompanii ülem saab pataljoni-ülemalt juhiseid, saatmaks oma üksust riivistama vaenlase läbimur-ret.“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

26

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2013

ANNELI TARKMEELMeie Maa ajakirjanik

Kaitseliidu Saaremaa maleva liige kapten Taavi Tuisk paneb ennast juba aastaid proovile seiklusspordis. Tänavu võib teda koos mees-

konnaga näha seiklemas 28. aprillil Tallinnas, 9. juunil Iisakul, 20. ja 21. juulil ööetapil Kärdlas ja 31. augustil Kambjas. Seiklussari Ace Xdream testib kaitseliitlastest koosnevat tiimi Saare Malev nii jooksus, jalgrattasõidus kui ka ujumises, orientee-rumine koos nuputamisülesannetega veel lisaks.

Kuid alustagem algusest. Kaitseliiduga liitus Taavi ülikooliaastatel. Kõrgemat haridust asus mees püüdma ajal, mil tudengeid kohustuslikus korras ajateenistusse ei võetud. „Esimesel kursusel paluti nendel õppuritel, kes soovisid minna ülikoolide-vahelistele reservohvitseride kursustele, täita ühe loengu eel avaldus,“ räägib Taavi. „Neid avaldusi koguti nii Tallinnas kui ka Tartus kokku sadu, aga Kuperjanovi pataljoni jõudis hinnanguliselt veerandsada tudengit. Mina nende seas. Kursused kestsid kolm suve, pärast teist kaitseväe suve astu-sin Tartus Kaitseliitu.“

Teabeohvitserina Afganistanis

Mõne aja pärast kasutas Taavi reservohvitseridele antud võimalust asuda lipnikuna kaitseväe teenis-tusse. „Töötasin kaitseväe peastaabi teavitusosa-konnas, kus õpitud teadmisi kasutan tegelikult

Ekstreemsport nõuab nupukust ja vastupidavustKõige võluvam osa seiklusspordivõistluse juures on risk ja ettemääramatus, leiab kaitseliitlasest spordimees Taavi Tuisk.

siiamaani,“ nendib ta. „Olin 2006. aasta veebruaris kolme esimese eestlase seas, kes läksid Lõuna-Afganistani. Ka sealne kogemus teabeohvitserina on hindamatu.“

Kaitseväes teenides Taavi Kaitseliidu tegemistega palju kokku ei puutunud, nagunii oli viis päeva nädalas vorm seljas. Kui saarlasest abikaasa Vändrast pärit Taavi 2007. aastal Saaremaale „kodustas“, tekkis mehel rohkem mahti Kaitseliidu tegemistest osa võtta, mida ta jõudumööda maleva teavituspealikuna ka teeb. „Palju ei jõua, aga pisut siiski,“ ütleb Taavi. Põhiliselt takistab teda näiteks õppustel osalemast ajapuudus, sest mitmekülgsel mehel on päevad niigi tegemistega täidetud.

Muu hulgas on kunagine Kalevi pataljoni rühma-ülem Taavi Tuisk, kes on olnud varemgi seotud militaarspordi ja kohalike retkedega (näiteks Kübassaarel), jõudnud seiklusspordini. „Oleme mitu aastat käinud võistkonnaga Saare Malev winter-Xdreamil – see on kuuetunnine orienteeru-mismatk,“ räägib Taavi, kelle sõnul saab seal pärast stardipauku ise valida, kas lähed rajale jooksma, suusatama või rattaga sõitma. „Need viimased on pigem rattafännid, kes tulemusest ilmselt väga ei hooli, vaid tahavad just rattaga sõita,“ ütleb Tuisk naerdes. Tema sõnul rattaga suurt edulootust ei ole, pigem võidavad jooksjad.

Talvine versus suvine seiklus

Lühidalt näeb ekstreemvõistlus välja nii, et võist-kond ise otsustab kaarti vaadates, millises järje-korras seal märgitud punktid läbitakse. Paremus-järjestus kujuneb selle põhjal, kes läbib rohkem punkte, võrdse punktiarvu korral sõltub aga ka

4 X X-DREAM/FOTOLUX

27

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2013

kiirusest. „Tavaliselt on peale ühest punktist teise liikumise veel mõni lisaülesanne. Eelmisel aastal tuli näiteks Soome kelguga mahamärgitud ringil tõukekelgutada, kuid kasutatud on ka lumerõngast (snowtube) või mängitud jääkeeglit (curling). Kõik sõltub korraldajate fantaasiast,“ kirjeldab Taavi talvist etappi. Talvise võistluse eripära on mõistagi lumi, mida metsa all leidub rohkesti. Ratturid sõi-davad siis mööda teed ja seetõttu kõikidele punk-tidele ligi ei pääse. Pealegi on külm. Eredaimana meenub Taavile võistlemine 26 miinuskraadiga. Pärast seda oli üks varvas pisut sinine, suuremaid hädasid õnneks ei tekkinud.

Taavi Tuisuga koos võistlevad tavaliselt kaitse-liitlased Antti Kopliste ja Jüri Linde. „Antti ei saa suvel alati osaleda, sest tema kireks on ka lange-varjuhüpped ja need võtavad oma aja. Siis oleme kasutanud asendusliikmeid,“ selgitab Taavi. Kui talvine jõukatsumine on ühekordne, siis suvine sari koosneb neljast võistlusest. Selleni jõudsid saar-lased esmakordselt möödunud aastal. „Tavaliselt jagunevad etapid nii, et esimene on sprint Tallin-nas, siis üks on pikem öine etapp ja kaks ülejäänut on nelja-viietunnised võistlused. A-rada on pikem, selle käigus tuleb ka rulluisutada. Meie võistkond valis B-raja, kus konkurents on tihe, aga ülesanded siiski pisut lihtsamad kui A-rajal,“ kirjeldab Taavi suvise võistlussarja struktuuri.

Näiteks Tallinna sprindietapp nägi välja nii, et Vabaduse väljakult starditi kaardil märgitud kontrollpuntidesse. Lennusadama juures ootasid rattad, millega otsiti kontrollpunkte Paljassaare poolsaarel. Ülesande muutis raskeks raudteeäärne tühermaa, kus oli kõvasti tegemist, et mitte ratast lõhkuda. Seal ootas meeskonda ka ülesanne, mida iga meeskonnaliige täitis individuaalselt paarisaja meetri raadiuses. „See oli seotud riskiga, sest mas-siürituselaadsel võistlusel oli oht oma meeskonna-kaaslased silmist kaotada,“ ütleb Tuisk.

Paljassaare vaatlustornis tuli meelde jätta linnu-liike, mida siis järgmises kontrollpunktis küsiti. Lõpuks viidi rattad lennusadama juurde tagasi, edasi tuli minna Patarei vanglasse, kus ühelt korruselt teisele liikumine oli paras pusle. „Ühel korrusel leidsid punkti üles, järgmine punkt oli ehk kõrgemal korrusel täpselt samas kohas, aga sinna pääses suure ringiga. Asja tegi raskeks see, et majas olevaid punkte otsisid kõik osalejad korraga. Kellegi teise järel orienteeruda ei olnud aga võima-lik, sest ei olnud teada, millist kontrollpunkti keegi parasjagu otsib. Palju inimesi oli küll üheskoos, aga samas tuli individuaalselt hakkama saada. Mitmes korrus, kuidas üldse kohale saab – see oli raske, nõudis parasjagu mõttejõudu. Lisaks ka meeskon-natööd,“ kirjeldab Tuisk.

Enne fi nišit tuli läbida veel kanuuetapp – muide, võis ka mööda kallast juusta – ning Linnahalli juures omalaadne takistusrada. Võistluse lõpetas kahemeetrise seina ületamine köie abil. See oli osa-

KA

IMO

PU

NIS

TE

/W

WW

.KM

ZP

HO

TO

.EU

28

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/201328282828282828288828288 KaKaKaaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaaaKaaaititititititititititititititittitiittittititsesesesesesesesssesesessssseee KK KKKK KK KK KKK KKKKKKodododododododododddoddodoododooddo u!u!uu!u!uu!u!u!u!u!u!u!u!uu!!!u!u!u!!u!!u!uuuu 3/3/3/33//3/3/33//3/3/3/3/33333/3/33/3/3/3/3/3/3/3/3/3/3/3/3333/3/3 20220200202020020020200202200020202020202202022020202020202020202020201313131311313133131313131111313133311111131311111313133131313133

vatele ronijatele kerge, kuid Taavi oli tunnistajaks sellelegi, kui mõne tiimi liige rippus abitult köie küljes. Seiklusspordis on nimelt üheks oluliseks tunnistajaks iga võistlejaga kaasas käiv SI-pulk, mis näitab, et kõik meeskonnaliikmed kõiki punkte ikka läbivad.

Tark ei torma

Erinevatelt võistlustelt on Taavil palju häid mäles-tusi. Näiteks 2011. aastal Orissaare öisel etapil tekkis suures rattatagatulede meres laulupeotunne. Ent tal on ühest varasemast militaarspordivõistlus-test ka meeskonnaga tülli minemise kogemus, mis õpetas, millal tuleb appi võtta diplomaadi oskused. Üksteise respekteerimine on üks võtmekohti.

Öise orienteerumise kohta väidab Taavi, et see on palju põnevam, sest informatsiooni, mida kasutada, on vähem. Ainus miinus selle juures on asjaolu, et öösel tahaks magada. Seetõttu on tõsiasi ka see, et korralik töövõime taastub Taavil pärast võistlust alles paari päeva jooksul. Pika ja raske pingutuse juures köidab teda aga see, et iga tegevuse juures tuleb mõistus terav hoida. Näiteks kehtib seiklus-

spordis ütlemine: tark ei torma. Pigem säästa jook-sujalgu pinnasele, kus saab takistusteta joosta.

„Kõige võluvam osa selle spordiala juures on risk ja ettemääramatus. Kui ma jooksuvõistlusel oskan oma kohta prognoosida, siis Xdreamil ei ole see võimalik,“ teab Taavi öelda. Ka on võistlused vahel-dusrikkad. Mitmeid kordi Tartu maratoni läbinud Taavi kinnitab, et sealne marsruut on juba ammu teada ja seetõttu pisut üksluine.

Võistluste eetika

Seiklusspordis kerkib aeg-ajalt teravalt esile ka eetika probleem. Rajal tekib olukordi, kus käitu-takse küll mitte keelatult, aga tõenäoliselt ka mitte lubatult. Näiteks eelnimetatud Tallinna sprindi järel arutati, kas kaardil läbimatuna märgitud piiri tohtis ületada või kas laukasoos ujumiseks võis kasutada täispuhutud madratseid. Eks reeglite selgeksvaidlemine ole põnev teema ka kaitseliitlas-tele – sõjaolukorras võidab nupukam. Seiklussport arendab kõiki neid oskusi, mida läheb vaja igal kaitseliitlasel: meeskonnatöö, orienteeriumisos-kus, vastupidavus.

Praegu Kuressaare ametikoolis teabejuhi ametit pidav Taavi hindab kõrgelt sealset vaheldusrikast tööd, aga enese proovilepaneku soov kisub teda ikka ja jälle rajale. Pealegi vajab orienteerumisos-kus pidevalt meeldetuletamist.

Suviti sõidab mees tööle rattaga, mis sõltuvalt tuu-lest võtab aega nelikümmend minutit kuni tund. Politoloogiharidusega kahe lapse isa jõuab lugeda ka raamatuid ja tantsida rahvatantsurühmas Piip-rellid.

Sel aastal on aga Saare Maleval hammas juba verel: suvisele Xdreami sarjale registreerumine lõpeb aprillis ja tõenäoliselt võib Taavit oma kaaslastega kohata kõigil neljal etapil.

2 X

X-D

RE

AM

/FO

TO

LUX

X-DREAM KINGIB ERNAKESEL JA MINI-

ERNAL KOLMANDALE KOHALE TULNUD

VÕISTKONDADELE PÄÄSME TÄNAVUSTELE

EKSTREEMVÕISTLUSSARJA ETAPPIDELE

29

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2013

KRISTJAN PRIIvabatahtlik fototoimetaja

Vändra Sprint 2013

Vändra Sprint korraldati tänavu juba kolmandat korda. Selle rän-nakvõistluse-õppuse eestvedajaks on Korbe malevkonna Vändra rühm, kuid abiks on instruktorid ka muudest Kaitseliidu Pärnumaa maleva üksustest. Võistlus täidab eelkõige õppe-eesmärki, kuid sisse on ka toodud võistlusmoment, mis lisab jõuproovile elevust. Raja pikkuseks on ca 40 km ning vahepunktides tuleb lahendada ülesandeid. Rada tuleb läbida enamjaolt suuskadel, teedel liikumist aga takistab vastutegevus.

Kaitseliitlase talve elavdab sportTalispordihooaeg on selleks aastaks küll möödas, kuid kunagi pole liiga vara asuda ettevalmistusi tegema juba järgmiseks. Põhjusi selleks on rohkem kui üks.

Nagu paljudel talispordivõistlustel, on ka Vändra Sprindil suusatamine kesksel kohal

KR

IST

JAN

PR

II

Kuigi korralik kaitseliitlane eelistab magada lebomatil, ei tule kahjuks ka oskus välivoodit kokku panna

KR

IST

JAN

PR

II

Kui laskesuusatamine ära tüütab, võib vaheldu-seks harjutada kätt vibulaskmisegaK

RIS

TJA

N P

RII

KA

RR

I KA

AS

30

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2013

2 X

KR

IST

JAN

PR

II

2 X

KA

RR

I KA

AS

Nobedate näppude ringis tuli aja peale kuulipildu-jalint padrunitega täita ja automaat AK-4 kokku panna

Kõige parem kokk on tühi

kõht. Ka võistlustingi-

mustes

Parimatele raja läbijatele on auhinnad ja ettevõtmine kogub iga aastaga aina populaarsust. Tänu sellele muutub võistlus üha huvitavamaks ja pare-mini korraldatuks. Kes ei jõudnud sel aastal võistlema, tulgu rajale järg-misel aastal, sest plaanis on Vändra Sprindiga jätkata. Ja võistlema ootame ikka veebruarikuus.

Kaitseliidu meistrivõistlused

murdmasuusatamises

Järvamaal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses peeti 2. veebruaril Kaitseliidu murdmasuusatamise meistrivõistlused. „Rada oli ülimalt raske ja keeruline. Terad said sõkal-dest üsna pea eraldatud, sest sirget lauskmaad 5 km pikkusel ringil sisu-liselt ei olnudki, kogu aeg oli vaja kas palehigis mäest üles rühkida või vuhisedes nõlvast laskuda,“ kom-menteeris võistluse võitnud Järva maleva meeskonna liige Alo Aasmaa. Ülejäänud kaks auhinnalist kohta läksid Võru- ja Jõgevamaale.

31

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2013

Pitka matk

Tänavust retke iseloomustas suur hulk esmakord-seid startijaid. Matk kulges lõbusas meeleolus ja viis üle 400 osaleja Jalgsemalt Peetrisse. Peetri kiriku torniga on aga selline naljaks lugu, et see kipub raja viimasel kolmandikul alati justkui kaugemale ja kaugemale nihkuma. Nii oli see ka tänavu.

Usinamad matkajad andsid jalgadele valu vaid 2,5 tundi, kuid oli ka neid, kes nautisid rada, imelist seltskonda ja kaunist talveilma poole kauem.

Tartu maraton

Start 42. Tartu maratoni 63 km pikkusele põhi-distantsile anti Tehvandi staadionil 17. veebruari hommikul kell üheksa. Maraton, mida on hakatud nimetama talviseks (laulu)peoks, andis oma 6493 osalejaga Eestist ja kaugemaltki korraliku rahvaüri-tuse mõõdu välja küll. Oma panuse sellesse andsid ka spordilembesed kaitseliitlased.

Kaitseväe meistrivõistlused suusatamises

Haanjas 26. ja 27. veebruaril peetud kaitseväe meistrivõistlustel suusatamises noppisid Kaitse-liidu sportlased mitmeid häid kohti. Naiste arves-tuses saadi koguni kolmikvõit: 5 km distantsil tulid esimeseks ja teiseks Silja Suija ja Sirli Hanni Võrumaa malevast, kolmanda koha sai Aili Popp Valgamaa malevast. Naisveteranide 3 km võistlusel sai teise koha Evelin Metsaots Järva malevast.

KA

ITS

EV

ÄG

I

Kaitseväe meistrivõistlusi suusatamises ilmestasid Haanja suusarajad

Vaatamata suuskadele, mida tuli kolm korda ümber määrida, sest need ei libisenud, vaid kiskusid vägisi kraavi, ja nalja pärast selga aetud Marati villasele nostalgiadressile, mis vett ja higi endasse tõmbas, nii et püksid rebadele vajuma kippusid, kestis Järva maleva kaitseliitlase Alo Aasmaa maratonil osalemise fi nišini

MIK

K V

ISS

AK

HA

NN

A-B

RIT

A K

AA

SIK

Kaitseliidu meistrivõistlused peeti Valgehobusemäe suusakeskuses

AN

U P

UU

SE

PP

Pitka mark viis Jalgsemalt Peetrisse

Üle 35-aastastest meestest võitis viie kilomeetri dis-tantsi seersant Janno Rodendau Kaitseliidu Järva malevast, kolmanda koha sai vanemveebel Imre Õim Valgamaa malevast. Üle 45-aastastest meestest oli kiireim Tartu maleva liige staabiveebel Roman Kattai Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, kol-mandaks platseerus reamees Vahur Palu Kaitseliidu Järva malevast. Võistluse teisel päeval korraldatud patrullsuusatamise võitis Lõuna kaitseringkonna I võistkond, teiseks jäi staabi- ja sidepataljoni võist-kond ja kolmandaks Kaitseliidu Võrumaa malev.

Kaitseväe meistrivõistlustel suusatamises osales kokku 160 kaitseväelast, kaitseliitlast ja tsiviilisi-kut. Üldarvestuses võitis Lõuna kaitseringkond, teiseks jäi Suurtükiväepataljon ning kolmandaks tuli staabi- ja sidepataljon.

32

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2013

RAIN SEPPINGViru malev

Tänavu sai 10-aastaseks Tapa üksikkompanii traditsiooniline püstolilaskevõistlus. Mõte lasta ühel argipäeva õhtul võidu erinevate

kaliibritega püstolitest sai esmakordselt teoks 11. märtsil 2003. Tamsalu sisetiirus käisid sel ajal harjutamas lisaks kaitseliitlastele ka Tapal

paiknevate väeosade tegevtee-nistujad ja seetõttu võis sealt lisaks tavapärastele Makarovi padrunikestadele leida ka 0,45-tollise kaliibriga Coldi hülsse. Sellest sündis idee tugevdada sidet kaitseväega ja pakkuda oma maleva kaitseliitlastele võimalust võistelda tegevtee-nistujatega erinevatest püsto-litest laskmise tulemusi sum-meerides. Sealtpeale sisaldab võistlusjuhend teenistuspüs-tolist ja selle kõrval ka õhu- ja

spordipüstolist kokku 30 võistluslasu sooritamist ning auhind antakse parimale kolmeliikmelisele võistkonnale. Meeles peetakse ka iga harjutuse individuaalselt parimaid.

Tee järele: ühel õhtul kolmest püstolistOmapärase laskevõistluse idee sündis maast leitud hülssidest.

Osalema on kutsutud jätkuvalt Tapal paiknevate väeosade esindused ja kaasa saavad lüüa kõik Viru malevlased oma allüksuse võistkonnas. Kui esi-mesel mõõduvõtmisel osales neli võistkonda, siis sellel aastal tegi kaasa 11. Võistlus algab tavaliselt kella viiest õhtul ja lõpeb parimate autasustami-sega kella kümne paiku. Võistlus korraldatakse argipäeval enne Eesti vabariigi aastapäeva ja vii-masel kuuel aastal on täpsemad välja selgitatud Kadrinas, kus on jätkuvalt hea koostöö sealse valla spordihoonega. Praegu lastakse samaaegselt kahes tiirus, kuid hoogsamini saaks võistlused läbi viia siis, kui oleks üheaegselt võimalik kasutada kolme laskerada. Plaane selles osas juba peetakse.

Tänavu osutus parimaks võistkonnaks Väike-Maarja rühma esindus koosseisus Toomas Puust, Jaanus Raidlo ja Olev Vinkel, kes said laskmiste kogusummaks 765 punkti. Esikoha tõi kõigi liik-mete stabiilne esinemine, üle 250 silma igaühelt. Väljastpoolt Kaitseliitu osalenud pioneeripataljoni võistkond sai kaheksanda koha.

Osalenute jätkuv huvi ennustab traditsiooni jät-kumist. Loodetavasti ei väsi ka korraldajad ning hoiavad vanu ja leiavad uusi tegijaid Tapalt Laek-vereni.

Sündis idee tugev-

dada sidet kaitse-

väega ja pakkuda

oma maleva kaitse-

liitlastele võimalust

võistelda tegevteenis-

tujatega erinevatest

püstolitest laskmise

tulemusi summeerides.

33

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2013

MART HELME

Enamgi veel. Sõja lõpetanud Pariisi rahule-pingu tingimuste kohaselt kaotas Venemaa õiguse Mustal merel sõjalaevastikku omada

ja seetõttu tuli Peterburis maha matta ka juba Katariina II seatud eesmärk Vene riigi kontrolli kehtestamisest Vahemerele ligipääsu tagavate, kuid Türgile kuuluvate Bosporuse väinade üle.

Samas oli Krimmi sõda kurnanud ka Venemaa oponente Türgit, Prantsusmaad ja Suurbritanniat. Eriti just Londonis tunti vastumeelsust mandri lõp-pematutesse konfl iktidesse oma ressursse matta ja püüti saareriigi diplomaatiliste vahenditega uuesti balanssi seada Viini 1815. aasta kongressi tulemusena sündinud suurriikide tasakaalusüs-teemi, mida tunneme Euroopa kontserdi nime all. Prantsusmaa purustamine Preisimaa poolt ja Sak-samaa ühendamine 1871. aastal muutis selle aga

Vene suurjõu taassünd:Vene-Türgi sõda 1877—1878Pärast kaotust Krimmi sõjas (1853—1856) sattus Venemaa välispoliitilisse isolatsiooni ja pidi ajutiselt tagasi tõmbuma ka ühe oma tähtsaima välispoliitilise sihi — Mustal merel hegemoonia saavutamise — teostamisel.

võimatuks. Ühtlasi jätkas Krimmi sõjale järgnenud aastakümnetel allakäiku Osmanite impeerium.

Selle allakäigu loomulikuks jätkuks oli natsiona-lismi ja iseseisvuspüüdluste järsk kasv Balkanil. Sealsed slaavi rahvad olid Türgi ülemvõimu all – mis ühtlasi tähendas ka mõõdukat religioosset tagakiusamist – kannatanud juba viissada aastat. Uutes oludes, kui Türgi nõrgenemisest tingitud vaakumis hakkasid oma mõju suurendama konkureerivad suurriigid, eriti Venemaa ja Austria-Ungari, tekkisid kohalikel rahvastel aga oma kunagi kaotatud iseseisvuse taastamiseks uued väljavaa-ted.

Omaette aspektiks oli kõige selle juures ka Venemaal 19. sajandi teisel poolel jõud-salt toetuspinda leidnud slavofi ilsuse idee, mille kohaselt Venemaa ajalooliseks missiooniks oli kõigi (ortodokssete) slaavi rahvaste ühendamine Venemaa juhtimise alla. Selle idee üheks kõige tulihingelisemaks ideoloogiks ja propageerijaks oli kirjanik Fjodor Dostojevski. Slavofi ilide vastasteks

NIK

OL

AI D

MIT

RIJE

V-O

RE

NB

UR

GS

KI

Venemaal

põhjustasid

julmused Bal-

kanil rahvusliku raevu

puhangu. Nõuti riigi

sekkumist ja sugu-

lasrahvaste võtmist

Vene kotka kaitse alla.

34

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2013

olid nn läänemeelsed, kelle arvates Venemaa oleks pidanud pigem püüdma ühte jalga astuda järk-jär-gult liberaliseeruva ja ilmalikustuva Lääne-Euroo-paga. Balkanil pooldasid Venemaa sekkumist aga nemadki. Tõsi küll, mitte niivõrd hegemooni ja kõigi slaavlaste valitseja, kuivõrd vabastajana.

Kuna Venemaa oli kahe 19. sajandi suure riigimehe – Preisimaa kantsleri Otto von Bismarcki ja Venemaa välisministri Aleksandr Gort-šakovi – teineteisemõistmise tulemusena toetanud Preisi-maad viimase sõdades Taani (1864), Austria (1866) ja Prantsusmaa (1870–1871) vastu, leidis Peterburi omakorda Berliinis toetust ka oma ambitsioonidele Balkanil. Prantsusmaa jätkas samal ajal Türgi toe-tamist, nähes viimases vastukaalu nii Saksamaale, Venemaale kui ka Austria-Ungarile.

Olukord Balkanil muutus järjest pingelisemaks. Pingete eskaleerumisele aitasid muu hulgas kaasa fi nantsraskused, mis Istambulil tekkisid seoses kümnete tuhandete Venemaalt Kaukaasia sõdade tulemusena lahkuma sunnitud tšerkesside ja teiste Põhja-Kaukaasia rahvaste vastuvõtmisega. Nende integreerimiseks vajalikke vahendeid näpistati Balkani rahvaste arvelt. Balkanlastele ei halasta-nud 1870. aastate algul ka loodus, kui pikk põuape-riood asendus üleujutustega. Looduskatastroofi de tulemuseks olid puudus ja nälg.

Kuhjunud pinged vallandusid 1875. aastal ülestõu-suna Bosnias ja Hertsegoviinas ning seejärel samal aastal, veel ulatuslikumalt aga järgmisel aastal Bul-

gaarias. Ülestõusud suruti türklaste – või täpsemalt valdavalt Türgi võimu alla tulnud tšerkessidest ja krimmitatarlastest koosnevate irregulaarvägede – poolt erakordse julmusega maha. Tänaseni pole selge, kui palju inimesi selle käigus hukkus, kuid ainuüksi Bulgaaria puhul räägitakse kuni 100 000 hukkunust.

Venemaal põhjustasid julmused Balkanil rah-vusliku raevu puhangu. Nõuti riigi sekkumist ja sugulasrahvaste võtmist Vene kotka kaitse alla. Ka Euroopas reageeriti türklaste käitumisele hukka-mõistuga. Teiste hulgas võtsid bulgaarlaste kait-seks sõna Oscar Wilde, Victor Hugo ja Giuseppe Garibaldi.

Uskudes, et Türgi on piisavalt seotud ülestõusude mahasurumise ning sisepoliitiliste muredega, kuulutas vaid nominaalselt Istambuli võimu alla kuuluv Serbia ja tema järel ka Montenegro 1876. aasta juunis Türgile sõja. Samal ajal kohtusid Böömimaal Reichstadtis Vene tsaar Aleksander II ja Austria keiser Franz Joseph I. Mõlemad riigid ihkasid laguneva Ottomani impeeriumi küljest tükke hammustada, ei soovinud aga mingil juhul omavahel sõtta sattuda. Kokkulepe, mis saavu-tati, iseloomustab suurepäraselt ajastule omast reaalpoliitikat. Venemaa nõustus, et Austria võib okupeerida Bosnia ja Hertsegoviina, Austria nõus-tus aga, et Venemaa võib tagasi vallutada Krimmi sõjas kaotatud Lõuna-Bessaraabia ja liita Kaukaa-sias endaga Batumi sadamalinna. Jaanuaris 1877 kinnitati saavutatud kokkulepped kahe riigi vahel ka kirjalikult.

Sisuliselt avas see kokkulepe Venemaale ukse sõja-tegevuse alustamiseks Türgi vastu. 24. aprillil 1877

Teiste hulgas

võtsid bulgaar-

laste kaitseks

sõna Oscar Wilde,

Victor Hugo ja Giu-

seppe Garibaldi.

LEV

LA

GO

RIO

35

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2013

Nende otsus-

tega, mida

Bismarck

nimetas rahu kaits-

miseks Euroopas,

külvati tegelikult

seemned Esimeseks

maailmasõjaks.

kuulutaski Venemaa Türgile sõja. Ottomani impee-riumiga oma sõda pidavatele Serbiale ja Monteneg-role, kes olid praktiliselt juba purustatud, tähendas see pääsemist viimasel hetkel. Tegelikult tormas Venemaa sõtta piisavate ettevalmistusteta ja liiga väheste jõududega. Türklaste 200 000 mehe vastu paiskas tsaarivalitsus Balkanil tulle vaid 300 000 meest, mis, arvestades türklaste arvukaid tuge-vaid kindlusi, Musta mere laevastikku, Doonaud kontrollivaid kaatreid ning nende märksa paremat Inglise ja Saksa päritolu relvastust, oli selgelt eba-piisav.

Sõjategevus algaski Venemaa suurema eduta. Siiski õnnestus venelastel väiksematest lüüa-saamistest hoolimata säilitada initsiatiiv ja seda põhjusel, et Doonaud ei ületatud mitte selle alamjooksul, mis oli türklaste poolt tugevasti kindlusta-tud ja kust Istambul peamist löögisuunda eeldas, vaid jõe keskjooksul, kus Türgi kaitse oli suhteliselt nõrk. Venelaste edule aitas kaasa seegi, et Istambul oli andnud Türgi vägede juhatajale Osman-pašale käsu kaitsta kindlusi ja apelleerida kurnamistak-tikale. Just see selgitab, miks Osman-paša Plevna (Pleven) alla jõudnud venelasi, kelle esimese rün-naku ta edukalt tagasi lõi, lõplikult ei purustanud ega sõjas initsiatiivi haaranud.

Tegelikult poleks venelased sõda ilma kohalikest rahvastest liitlasteta tõenäoliselt võita suutnudki. Ent nende kõrval võitles veel 60 000 rumeenlast ja 40 000 bulgaarlast, sõjas samuti osaleva Serbia armee suuruseks oli 81 000 ja Montenegrol 25 000 meest. Sõja saatuse otsustasidki õigupoolest bul-gaarlased, kelle 30 000-meheline vägi purustas Šipka kurus 9. augustil 1877 Plevnasse sisse pii-ratud Osman-pašale appi tõtanud Suleiman-paša väe. Seejärel langes detsembris ka Plevna ise, mis tähendas türklaste põhijõudude purustamist.

Et Venemaa 75 000-meheline vägi oli mõnevõrra suurema türklaste väeüksuse vastu otsustavat edu saavutanud ka Kaukaasias ja rühkis jõudsalt Istambuli suunas, tähendas sõja edasine kestmine Türgi paratamatut lõplikku purustamist. Niisu-gune stsenaarium ei sobinud loomulikult Euroopa ülejäänud suurriikidele ja Suurbritannia viis oma laevastiku Istambuli lähistele, nõudes samaaegselt rahuläbirääkimiste alustamist. 31. jaanuaril 1878 nõustusidki venelased vaherahuga, kuid jätkasid vaherahust hoolimata liikumist Istambuli suunas. Et inglasi ja teisi mitte liigselt ärritada, peatusid Vene väed siiski Türgi pealinna sisenemata San Stefanos, kus 3. märtsil sõlmiti ka rahuleping. Selle kohaselt loovutas Türgi Venemaale Musta mere kagurannikul Batumi, Karsi ning rea teisi linnu ja piirkondi, tunnustas Rumeenia, Serbia ja Montenegro iseseisvust ning andis autonoomia Bulgaariale. Venemaa triumfeeris.

Et Venemaa võimsuse taastumine Vahemere idaosas ei olnud Euroopa teistele suurjõududele meelt mööda, kutsuti järgnevalt, 1878. aasta juunis nende initsiatiivil Balkani küsimuse lõpli-kuks lahendamiseks kokku Berliini kongress. Seal suruti sõja võitnud Venemaale peale otsused, mis Peterburi võidurõõmu tublisti kärpisid. Suur-Bul-gaaria jagati kolmeks: Türgist vasallsõltuvuses olev Bulgaaria vürstiriik, Türgi koosseisu kuuluv auto-noomne Ida-Rumeelia ja täielikult Türgi võimu

alla jäänud Makedoonia. Ülejäänud Balkani riikide ise-seisvumist küll kinnitati, kuid nende territooriume kärbiti Türgi kasuks. Berliini kong-ress andis Austria-Ungarile ka rahvusvahelise heakskiidu Bosnia ja Hertsegoviina oku-peerimiseks ning jättis Vene-maale Lõuna-Bessaraabia ning pisut kärbitult ka Batumi ja Karsi piirkonna Põhja-Türgis.

Nende otsustega, mida Bismarck nimetas rahu kaitsmiseks Euroopas, külvati tegelikult seemned nii 20. sajandi algul puhkenud Balkani sõdadeks kui ka Esimeseks maailmasõjaks. Vene-Türgi sõja vahetuks tulemuseks oli poliitilise kaardi ümber-joonistamine Balkanil ja Venemaa taastunnusta-mine suurjõuna, keda ei saa Euroopa ja maailma asjade ajamisel ignoreerida.

Eestlaste osalust Türgi sõjas mee-nutab rahvaluule (www.recmusic.org)

Tegelikult

poleks vene-

lased sõda

ilma kohalikest

rahvastest liitlas-

teta tõenäoliselt

võita suutnudki.

36

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 3/2013

Hõimusidemed on tugevad ka riigikaitsesEestlaste ja soomlaste sidemed on alati olnud tugevad, need on tihti laienenud ka riigikaitsesse. Nii oli see vanasti ja nii on see ka praegu.

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Soome ja Eesti vabatahtlike maakaitseorga-nisatsioonide esimesed kontaktid sõlmiti peaaegu kohe pärast Eesti taasiseseisvu-

mist (Mattila 1994). Keerulisel ajal 1992. aasta suvel, kui enamik tulevasi ohvitsere alles õppis, tulid põhjanaabrid appi. Nad korraldasid grupile kaitseliitlastele Soomes mõnepäevase sõjaväelise juhtimise algkursuse. Soomlastest mitteametlikud vabatahtlikud instruktorid, peamiselt reservohvit-serid ja -allohvitserid, andsid oma teadmisi kaitse-liitlastele edasi ka Eestis.

1990. aastate lõpupoole see tegevus küll vähenes, aga veel 2007. aastal õpetasid Soome reservoh-vitserid kaitseliitlasi. Soome Reservväelaste Liidu juhtkond otsustas juba aastatel 1993–1994, mil-

line nende piirkond saab millise Kaitseliidu maleva koostööpartneriks. Sealt sai näiteks alguse Harju maleva ja Uusimaa piirkonna koostöö (Mihkels 2008: 22). Paljudel Eesti omavalitsustel on Soomes sõpruslinn või -vald ja sedakaudu on koostöösse kaasatud ka Kaitseliidu malevaid. Võrukesed

just sedasi endale Iisalmi partnerid leidsidki. Ka täna-seks lõppenud Erna retke korraldamise idee ja abigi tulid soomlastelt (Juha Tetri), samuti võidupüha tähis-tamine maakaitse-päevana.

2008. aastal sõlmiti ametlik raamkoostöölepe Kaitseliidu ja Soome vabatahtliku riigikaitsekoolituse ühingu Maanpuo-lustuskoulutusydistys (MPK) vahel, arendamaks organisatsioonide ühistegevust ja vabatahtlike riigikaitsekoolitust, mille kohaselt pidid nii soom-

Soome Reservväe-

laste Liidu juht-

kond otsustas

juba aastatel 1993—

1994, milline nende

piirkond saab millise

Kaitseliidu maleva

koostööpartneriks.

TÕ

NU

MÄ

RS

I ER

AK

OG

U

Sissi-kursus 1992. aastal

37

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 3/2013

lased kui ka eestlased saama osaleda teise poole korraldatavatel koolitustel (Hindov 2010: 43).

Loomulikult pole Soomes koostööpartnerite omamine kellelegi kohustuslik ja mõned lõu-napoolsemad malevad on hõimuvelledega sõb-rustamise asemel keskendunud hoopis suhete arendamisele lõunanaabritega. Sellest hoolimata on Kaitseliidu põhilised ühistegevuspartnerid soomlased.

Initsiatiivi haaravad malevad

Kuigi esimesed sidemed Kaitseliidu ja Soome reservväelaste vahel loodi juba 1990. aastate alguses, ei vormunud sellest alguses erinevatel põhjustel ühiselt koordineeritud koostööd (Mat-tila 1994). Initsiatiiv läks malevate kätte, kes olid iseseisvalt hakanud põhjanaabritega suhteid sõlmima.

Lääne maleva Hiiumaa malevkond oli üks esimesi, kes lõi sidemed Soome Reservohvitseride Liiduga (Reserviläisliitto; üks suurimaid Soome vabataht-likele kaitsealast koolitust korraldav organisat-sioon). Kontaktid olid olemas juba 1980. aastate lõpul (Selirand 2011), kuid ametlike sõprussi-demete sõlmimiseni jõuti Urmas Seliranna ja Osmo Meilahti eestvedamisel 1993. aastal. 2006. aas-tast tehakse kaitsealast koostööd Savonlinna Reservväelaste Ühinguga (Jürgenstein 2008: 113–114), sellesse loodetakse kaasata ka Kärdla sõprus-linna Paraiste reservoh-vitserid.

Tallinna maleva kaitseliitlased lõid esimesed kon-taktid põhjanaabritega juba 1990ndate alguses. Aasate jooksul on koostöös olnud nii tihedamaid kui ka vaiksemaid perioode, kuid päriselt katkenud pole see kunagi. Soomlased on vabatahtlike inst-ruktoritena löönud kaasa üksikvõitleja koolitamisel ning jaganud baasteadmisi sissi- ja linnavõitlusest, laskeinstruktori oskustest, hoonete kindlustami-sest jne. Esimene välilaager sissitegevuse harjuta-miseks korraldati 27.–29. märtsini 1992 Tallinna lähistel Sookaeral (Jürjo 2010: 38). Mitmed maleva võitlusgrupi liikmed on osalenud alates 2009. aas-tast ka Päris-Soome piirkonna Hynnä osakonna korraldatud sissikursustel (Hindov 2010: 43). 1995. aastal taastasid Kaitseliidu Tallinna malev ja Reservväelaste Helsingi piirkond 1927. aastal alguse saanud ja Teise maailmasõjaga katkenud laskevõistluse, millest tänaseks on kujunenud rah-vusvaheline jõukatsumine Baltic Cup, kus osalevad paljud Läänemere-äärsed riigid.

Üheks Soome reservväelaste ja Kaitseliidu malevate koos-töövaldkonnaks on teineteise sõjalis-sportlikel võistlustel osalemine

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Harju maleva kontaktid soomlastega algasid 1994. aastal, kui Kaitseliidu peastaabi kaudu saadi ühen-dust Reservväelaste Liidu Uusimaa piirkonna juha-tusega. Harju malev sobis neile sõprusmalevaks suurepäraselt, sest see ümbritseb meie pealinna samamoodi nagu Uusimaa piirkond Helsingit. Soome pool oli väga huvitatud Kaitseliidu aren-gule kaasaaitamisest, aga paljuski tekitas malevas probleeme soome ja inglise keele oskajate nappus. 1994. aasta suvel käisid Uusimaa piirkonna esinda-jad malevas, millele järgnes vastuvisiit sama aasta sügisel. Ametliku koostöölepingu allakirjutamiseni jõuti 25. juunil 1998 Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil (Peetrimägi 2008: 59). Harjakate koostöö ei piirdu tänapäeval muidugi enam ühe piirkonnaga. 2012. aasta mais käis maleva esindus Lapimaal, kus allkirjastati koostöölepe sealse Reservväelaste Liidu Rovaniemi piirkonnaga.

Mõned

lõunapool-

semad

malevad on

hõimuvelledega

sõbrustamise

asemel keskendu-

nud hoopis suhete

arendamisele

lõunanaabritega.

38

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 3/2013

Ka Viru malev oli esimeste seas, kes soomlastega ühendusse astus. 1990ndate keskel viidi koostöös politseiga läbi rida õppusi. Soomlased õpetasid autode peatamist ja turvakontrolli ning viisid läbi taktikalisi laskmisi, mis oli sel ajal ainult tiiru-laskmistega harjunud kaitseliitlastele väga põnev (Reinomägi 2008: 260). Paraku jäi suhtlus naab-rite vahel üsna kiiresti soiku ja praegu Viru malev soomlastega koostööd ei teegi.

Pärast 1990ndate alguse esimese vaimustuse möö-dumist hääbus ka Saaremaa maleva ametlik suht-lus Soome partneritega, kuigi isiklikud sidemed jäid kestma. Nende pinnalt uuendati 2011. aasta lõpul varasemaid kontakte ja tänaseks on Saare-maa malev koostöös Soome vabatahtlike instruk-toritega viinud läbi rea õppepäevi, mille teemadeks on olnud sissitegevusalane taktikaline väljaõpe, praktiline laskeväljaõpe ja allüksuste taktikaliseks juhtimiseks vajalik sideõpe. Soome vabatahtlike abiga valmistati Saaremaa malevas 2012. aastal oma jõududega komplekt raadio teel juhitavaid tõusvaid märklaudu, mille abil on võimalik maleva laskeväljaõpet oluliselt elavdada. Soome vabataht-like reservväelastega tulevikus tehtava koostöö sisukamaks korraldamiseks kavatseb Saaremaa malev ühildada osa koostööüritustest oma tradit-siooniliste koostööpartnerite Lääne ja Pärnumaa malevaga.

Rapla maleva kontakt Soome Vabatahtlike Rii-gikaitsekoolitusühingu Nurmijärve osakonnaga tekkis eelkõige tänu Rapla maavalitsuse eestveda-misele, sest mõlema riigi kohalikud omavalitsused on sõbrustanud juba 1980ndate keskpaigast. 1999. aastal jõuti esimeste ühiste ettevõtmisteni (Johanson 2008: 158), mida on jätkunud tänase

päevani. Põhiliselt keskendutakse laskespordile ning käiakse vaheldumisi teineteise võistlustel kätt harjutamas ja mõõtu võtmas.

Koostöö tiheneb

Uue aastatuhande alguses leidis üha rohkem Kait-seliidu malevaid endale Soomest koostööpartneri. Nagu Raplamaal, nii said ka Võrumaa maleva sidemed põhjanaabritega alguse tänu kohalikule omavalitsusele. 2001. aasta kevadel võttis Võru tollane linnapea Viktor Puolokainen ühendust kaitseliitlase Urmas Koemetsaga ja andis edasi Võru sõpruslinna Iisalmi reservohvitseride soovi kutsuda Kaitseliidu Võrumaa maleva võist-kond nende sõjalis-sport-likule võistlusele Sandels Jotos. Iisalmis võtsid maleva võistkonna vastu linnavalitsuse esindajad Ardo Niemelä, Jorma Kajanus ja Into Hakala. Neist viimane tundis hästi Võrumaad, sest oli töötanud instruktorina Kuperjanovi jalaväepatal-jonis selle loomise algaastatel. Võistlustel Iisalmis

Lis

ain

fo

SANDELS JOTOS

Militaarsete sugemetega rännakvõistlust Sandels Jotos on Soome reservväelased korraldanud juba üle 25 aasta. Kuulsa väejuhi, Rootsi vägesid venelaste vastu 19. sajandi alguses peetud Soome sõjas juhti-nud kolonel Johan August Sandelsi (1764—1831) järgi nime saanud võistlus on jaotatud kahele päevale, mille jooksul tuleb osavõtjatel läbida umbes 30 km pikku-ne rada, kuhu on paigutatud kontrollpunktid erinevate ülesannetega. Jõukatsumise Soome-kesksusest hooli-mata on Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed seal aas-taid kõrgeid kohti saavutanud.

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Rapla maleva

kontakt

Soome

Vabatahtlike Rii-

gikaitsekoolitus-

ühingu Nurmijärve

osakonnaga tekkis

eelkõige tänu Rap-

la maavalitsuse

eestvedamisele.

Soome reservväelaste vajadusi silmas pidades loo-dud SRA-laskmine on vaikselt kanda kinnitamas ka Eestis. Esimesena võttis vedu Tartu malev, järgne-mas on Harju malev

EHA JAKOBSON

39

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 3/2013

käiakse tänase päevani (Puusepp & Raudvassar & Sild 2008: 273).

Sakala maleva tegemistega käisid Kesk-Soome Reservväelaste Liidu esindajad tutvumas juba 1990ndatel, kuid tõsiseltvõetava koostööni jõuti alles 2003. aasta lõpul, kui Helsingis allkirjas-tati vastavasisuline dokument. Esialgu milleski peale teineteise külastamise kokku ei lepitud. Alguses käidi külas paar korda aastas, hiljem juba rohkem. Aja jooksul on ka sidemed hõimuvellede

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Laskmine on Soome lahe mõle-mal kaldal ülimalt populaarne. Sellepärast käiakse tihti ka üksteiselt mõõtu võtmas

Koostööpartnerid

Lääne maleva Hiiumaa malev-kond: Lappen-rantas Lauritsala Reservohvitseride Klubi, Hankoniemi Reservväelaste Gild, Suomenlinna Rannakaitsesuur-tükiväe Gild, Sa-vonlinna Reserv-väelaste Ühing

Lappenranta

Suomenlinna

Savonlinna

Harju malev: Uu-simaa Reservväe-laste Liidu piirkond, Reservväelaste Rovaniemi piirkond

Tallinna malev: Päris-Soome Reservväelaste piirkonna Hynnä osakond, Reservväe-laste Liidu Helsingi piirkond

Uusimaa

Rovaniemi

Päris-Soome

Rapla ma-lev: Soome Vabatahtlike Riigikaitse-koolitusühin-gu Nurmijär-ve osakond

Nurmijärvi

Võrumaa malev: Iisalmi reservoh-vitserid

Iisalmi

Keuruu

Turu

Sakala malev: Kesk-Soome Re-servväelaste LiitPärnumaa ma-

lev: Päris-Soome Reservohvitseri-de piirkond

Helsingi

Tartu malev: Vantaa Reservväelaste Liit

Vantaa

Alutaguse malev: Ky-menlaakso Reservistide piirkond

Kymenlaakso

40

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 3/2013

Lis

ain

fo

BALTIC CUP

Esimene Kaitseliidu Tallinna maleva ja Helsingi maleva laskevõistlus peeti Helsingis 1927. aastal. Sellest ku-junes traditsioon, mis katkes Teise maailmasõja puh-kedes.

1995. aastal jätkati võistluste korraldamist, kuid mit-te enam ainult Eesti ja Soome vahel, vaid kaasates ka Rootsi ja Taani kodukaitse ning Leedu Küttide võist-konnad. Võistlus on populaarne tänase päevani.

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

vahel mitmepalgelisemaks muutunud ning nüüd vahetatakse juba kirjalikku teavet ja osaletakse laskevõistlustel. Lisaks on aidanud Sakala malev sõlmida Viljandi meeskoori ja Kesk-Soome Reserv-väelaste ansambli sõprussuhted, mille tulemusena on korraldatud ka üks ühislaulmine. 2012. aasta suvel jõuti arusaamisele, et koostööd ja läbikäimist tuleks tihedamaks ja sisukamaks muuta. Kavva võeti korrespondentsvõistlus laskmises ja mõõ-duvõtt kalapüügis, keeleõpe ning jõukatsumised teineteise sõjalis-sportlikel üritustel.

2003. aastal loodi Pärnumaa kaitseliitlaste ja Päris-Soome reservohvitseride sidemed. Põhiline koostöö hõlmab laskesporti, kuid külaskäikudega peetakse meeles ka teineteise olulisi üritusi ja tähtpäevi. Tihti on mõlema organisatsiooni koh-tumistest osa võtnud kohalikud võimuesindajad, mis on tublisti edendanud suhteid ja toetanud ühiseid ettevõtmisi. Tulevikus loodetakse sellele rajada traditsioonid, mis ei hääbuks ka inimeste vahetumisel.

(Laske)sport ühendab

Et laskesport on kaitseliitlaste ja soomlaste ühen-dajaks olnud juba koostöö esimestest hetkedest saati, on loomulik, et see on kesksel kohal seni-maani. Asjale vürtsi lisamiseks otsustasid põhja-

Eelmisel aastal tutvustasid Van-taa reservistid Kaitseliidu Tartu maleva liikmetele SRA-laskmist. Et ala on põnev, näitasid mitmed kaitseliitlased kohe üles huvi sellega tegelema hakata

naabrid 2011. aasta kevadel oma kodumaal ülimalt populaarset SRA-laskmist (sovellettu reserviläisam-munta, eesti k reservväelastele kohandatud laske-sport) hakata õpetama ka eestlastele.

EH

A JA

KO

BS

ON

41

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 3/2013

Naabrid pea-vad teineteist meeles, käies külas suure-matel ja vahel ka väiksematel tähtpäevadelK

AR

RI K

AA

S

Kõik sai alguse Tartu naiskodukaitsjate külaskäi-gust Vantaa reservväelaste juurde 2007. aastal. Soomlased korraldasid visiidi auks laskevõistluse, mis nüüd on muutunud traditsiooniks ja hõlmab kõiki Tartu maleva kaitseliitlasi, kellest mõnel on juba SRA-laskmise võistluslitsents. Möödunud aasta mais kirjutasid Tartu malev ja Vantaa reserv-väelased pidulikult alla ametlikule koostöölepin-gule, milles kajastub edasine koostöö täpsemalt (Vään 2012).

Selle spordiala vastu on elavat huvi üles näidanud ka Harju maleva kaitseliitlased, kes ootavad soom-lasi juba tänav kevadel endale seda demonstree-rima ja õpetama.

Alutaguse maleva 2007. aastal sõlmitud leping Kymenlaakso reservväelastega näeb põhilise koos-töövaldkonnana ette ühiste laskevõistluste läbivii-mist vaheldumisi mõlema riigi territooriumil. Selle aja jooksul on peetud neli mõõduvõtmist, mille

juures on võidumaigu võrdselt suhu saanud nii eestlased kui ka soomlased. Vahetatakse ka vaba-tahtlikku riigikaitset puudutavat avaliku teavet ja osaletakse teineteise pidulikel üritustel. Igal aastal kingivad soomlased Alutaguse maleva aastapäeval Soome sissinoa male-vas valitud kõige tubli-male kaitseliitlasele.

Sporti käivad põh-janaabrite juures tegemas ka Järvamaa kaitseliitlased. Kuigi mingit ametlikku koostöölepingut neil hõimuvel-ledega ei ole, on nad Soome Reservväelaste Liidu kutsel käinud juba viis aastat nende juures võist-lemas. Seda traditsiooni kavatsevad nad jätkata ka edaspidi.

Et laskesport on

kaitseliitlaste ja

soomlaste ühenda-

jaks olnud juba koostöö

esimestest hetkedest

saati, on loomulik, et see

on kesksel kohal seni-

maani.

KirjandusHindov, Raul 2010. Kaitseliitlased said Soomes sissikoolitust. — Kaitse Kodu! 7, lk 43—44.

Johanson, Art 2008. KL Rapla Malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide:

Kuma, lk 153—169.

Jürgenstein, Jaanus 2008. KL Lääne Malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide:

Kuma, lk 101—117.

Jürjo, Merike 2010. KL Tallinna Malev 1991—2010. In: Jürjo, Merike (toim). Kaitseliit Tallinnas 1917—2010: Juubeliraamat sõnas ja pildis.

Tallinn: Kuma.

Mattila, Jukka I. 1994. Vennasmalevad. — Kaitse Kodu! 2, lk 42—43.

Mihkels, Andres 2008. Kaitseliit 1988—2008. In: Jürjo , Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn &

Paide: Kuma, lk 13—35.

Peetrimägi, Rein 2008. KL Harju Malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide:

Kuma, lk 53—63.

Puusepp, Andres & Raudvassar, Valdur & Sild, Silver 2008. KL Võrumaa malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu

lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 269—283.

Reinomägi, Hannes 2008. KL Viru malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide:

Kuma, lk 257—267.

Selirand, Urmas 2011. Hiiumaa Kaitseliidu kohast Eesti Kaitseliidus. — Kaitse Kodu! 2, lk 27.

Vään, Erki 2012. SRA-laskmine jõudis Eestisse. — Kaitse Kodu! 6, lk 64—67.

42

Mä

lu

Kaitse Kodu! 3/2013

MARI PUKKONENmetsavendluse uurija

Alljärgnev pilt on kujunenud metsavendade varjamisest aastatel 1948–1953 kahes Võrumaa piirkonnas julgeoleku uurimistoi-

mikutes leiduvate andmete põhjal. Viimase asjaolu arvessevõtmine on oluline, sest uurimisandmete eesmärk oli inkrimineerida süüd, mitte kirjeldada metsaelu. Vaadeldavaks on erinevad salgad Misso ja Viitina-Rõuge ümbruses. Misso ümbruses kuju-nenud salkadest sai vaadatud kuut nelja- kuni üheksaliikmelist kooslust (nimetatud tinglikult Saika, Alfred Eriku, Vähi Richardi, vendade Pilvede,

Metsavendlusest Kagu-EestisKuigi metsavendlust on uuritud juba viimased paarkümmend aastat, pole tänapäevani selle kohta kõik veel selge. See, mida on teada saadud, väärib aga kindlasti jagamist.

Gustav Eriku ja Vähi Rafaeli salk) ning Rõuge-Vii-tina kandis tegutsenutest üht kümneliikmelist salka (nn Auleid Toomsalu salk), mis oli tihedalt seotud Simo Pihlapuu neljaliikmelise salgaga. Mõlema piirkonna metsades tegutses lisaks nime-tatutele veel mitmeid gruppe ja üksikvarjajaid, kellest alljärgnevalt juttu ei tule.

Eellugu

Järjekordne sõjaaegne metsaminemislaine algas vahetult rinde üleliikumise järel 1944. aasta sep-tembris. Taanduvast Saksa sõjaväest deserteerus kodukohta palju mehi, kes koos kodus viibijatega ei allunud peatselt järgnenud käsule end arvele võtta ega läinud kaasa mobilisatsiooniga Punaar-meesse, vaid eelistasid jääda äraootavale seisu-kohale, varjates end sõja lõpuni metsas. Mõned

Metsa-venna-

salkade paiknemi-

se alad

MA

RI P

UK

KO

NE

N

43

Mä

lu

Kaitse Kodu! 3/2013

neist saadi metsast kätte, paljud otsisid sõja lõppedes võimalust legaliseeruda enne järgmist talve.

Legaliseeruda tahtja suunati miilitsavoliniku käsul Võrru. Seal vesteldi temaga ja saadeti edasi

julgeolekuorgani-tesse, kus küsitleti omakorda, kus ja miks ta varjas, kus on ta relv, millal ta end varjama hakkas ning keda metsas olijatest tunneb. Ülekuulamisel kir-jutati üles inimese eluloolised andmed ja anti tõend, mille alusel ta sai passi ja sõjaväepileti. Relv (nimetatud

on peamiselt Vene ja Saksa vintpüsse ning Vene automaate) tuli viia lähimasse julgeoleku opera-tiivpunkti. Legaliseerujale pandi reeglina kohustus asuda võimudega koostööle, st anda üles metsa-jäänuid. (Näiteks Gustav Erikut survestati otsima Misso vallavanemat Oskar Kiudsood ja Omakaitse pataljoniülemat August Lainet. Surve oli sedavõrd tugev, et Gustav Erik valis reetjaks hakkamise asemel juba paari nädala möödudes uuesti metsa-vennaelu.)

Mitmed neist, kes olid maitsnud metsaelu kar-must, polnud valmis uuesti metsas elama ja allu-sid rohkemal või vähemal määral võimude nõud-misele. Legaliseerujate hulgast värvatutest pandi äraandjatena tegutsema näiteks varem end koos Gustav Erikuga varjanud Voldemar Karu (agent Mägi) ja Feliks Kukk. 1951. aastal hukkasid Misso kandi metsavennad nad mõlemad koostöö eest

julgeolekuga. Püüe värvata legaliseerujaid koos-tööle julgeolekuga oli metsasolijaile teada ning suurendas nende omavahelist usaldamatust ja pingeid.

Sõjajärgsetel aastatel oli meeste voolavus metsas suur, varjati end küll koos, küll eraldi, peamiselt kodus või selle läheduses, vahel metsas punkris. Süüa saadi peamiselt koduste käest, röövidega ei tegeldud. Aeg-ajalt rünnati kohalikke miilitsa- või varumisvolinikke. Julgeolek koos sisevägede üksuste, miilitsa või hävituspataljonlastega korral-das pidevalt haaranguid metsasolijate tapmiseks või arreteerimiseks.

Märtsikuu suurküüditamine 1949. aastal seadis metsasolijad uude olukorda. Metsadesse lisandus kodudest põgenenud rahvast nii üksi kui ka perekonniti. Salgad suurenesid, liitus naissugulasi. Toidupuudust on metsavenda-del mainitud eriti 1949.–1950. aasta talve kohta. Peidetud raa-diotest käidi kuulamas saateid süvenevatest rahvusvahelistest pingetest, millest ennustati peatselt puhkevat sõda Amee-rika-Inglise bloki ja Venemaa vahel. Metsades elati sellele lootusele.

Vastuhakuvõimaluseks püüti korraldada Meremäe, Misso ja Rõuge piirkonna sidepidamist. Korraldajate üks kohtumine sai teoks Meremäel, teine Rõuges (Endel Otsa tun-nistus Evald Kripassoni asjas). Toomsalu kompas rühmajuhina ettevaatlikult ka infot võimalikest sidemetest välisluurega (jutt käis kellestki Valgas elavast kaptenist, kes olevat luureorganisatsiooni juht, kuid info võis olla samahästi julgeoleku sööt).

Sõjajärgsetel aas-

tatel oli meeste

voolavus met-

sas suur, varjati end

küll koos, küll eraldi,

peamiselt kodus või

selle läheduses, vahel

metsas punkris. Süüa

saadi peamiselt kodus-

te käest.

Märtsikuu

suurküü-

ditamine

1949. aastal seadis

metsasolijad uude

olukorda. Metsades-

se lisandus kodudest

põgenenud rahvast

nii üksi kui ka pere-

konniti.

Vasakult: Taisto Praks vintpüssi ja padrunilindiga, Endel Tikerpuu Dektjarjovi kergekuulipildujaga, Mah-ti-Maimu Saarniit, Milbert Pilv vintpüssigaA

RT

UR

PIL

V (

PIL

DIS

TAT

UD

PU

NK

RI E

ES

KÄ

BL

I KÜ

LA

ST

UM

BE

S 1

KM

KA

UG

US

EL

SO

OS

)

44

Mä

lu

Kaitse Kodu! 3/2013

Rahva hulgas levisid kuulujutud Inglise-Ameerika laevastiku saabumisest Soome lahte ja kohe-kohe puhkevast sõjast.

Rühmade elukorraldus

Metsades olevad inimesed koondusid salkadesse vastavalt ühistele arusaamadele tegutse-misvajadusest ja enese varjami-sest. Vaadeldud Misso ümbruse salku iseloomustab liikmete keskmine vanus üle 30 eluaasta, paljud neist olid pereinimesed. Elukogenud mehed eelistasid oodata tegutsemiseks sobiva-mate asjaolude kujunemist, mistõttu hoiti madalat profi ili. Mitmete salkade olemasolu kohta ei olnud julgeolekul pikka aega mingeid andmeid. Kompar-tei 1949. aasta novembri ettekandes teatatakse, et piirkonna metsades varjab end 25 kohalikku inimest.

Misso piirkonna salgad elasid pärast 1949. aasta küüditamist peamiselt punkrites (suviti laagri-tes). Elamise jagamist kodu ja punkri vahel, nagu varasematel aastatel, enam ei soositud. Kauplu-

seröövideks ja muudeks ettevõtmisteks ühinesid erinevate punkrite inimesed, kes pärast ettevõt-misi pöördusid tagasi oma punkrisse. Kõigil punk-rielanikel (v.a mõned naised) olid enesekaitseks isiklikud relvad, lisaks oli punkrites relvatagavara rünnakute puhuks.

Toomsalu rühma Rõuge-Viitina kandis ühinesid 1948. ja 1949. aastal nooremad ja tormakamad üle 20-aastased mehed, kes avaldasid teadlikult ja kompromissitult vastupanu neile suunatud riikli-kule vägivallale. Võrreldes Misso salkadega iseloo-mustab Rõuge piirkonnas tegutsenud Toomsalu salka veidi teistsugune elukorraldus. End varjati hajutatult, eraldi (üksi või paarikaupa) peamiselt ümbruskonna taludes või ajutiselt talulähedastes

Lis

ain

fo Ülevaade salkadestMISSO PIIRKOND

1. Saika salk (seisuga 1950—1951): 9 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise etteval-mistusega: Kaitseliidus 2, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 3, Vene sõjaväes 2, sõjalise kogemuseta 3 liiget.

2. Vähi Richardi salk (perioodil 1951—1953): 9 liiget, neist 4 naist. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi pole teada, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 3, Vene sõja-väes 1, sõjalise kogemuseta 4.

3. Vendade Pilvede salk (seisuga 1952—1953): 7 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi ega omakaitselasi pole teada, Saksa sõjaväes 3, Vene sõjaväes teeninuid pole teada, sõjalise kogemuseta 3 liiget.

4. Vähi Rafaeli salk (seisuga 1951—1953): 4 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: Kaitseliidus 1, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes teeninuid pole teada, Vene sõjaväes 1, sõjalise kogemuseta 2.

5. Alfred Eriku salk (seisuga 1951—1953): 6 liiget, neist 2 naist. Kokkupuude sõjalise et-tevalmistusega: Kaitseliidus 1, Omakaitses 2, Saksa sõjaväes teeninuid pole teada, 1 Vene sõjaväe leitnant, sõjalise kogemuseta 2.

6. Gustav Eriku salk (seisuga 1951): 4 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise etteval-mistusega: kaitseliitlasi pole teada, Omakait-ses 2, Saksa sõjaväes teeninuid pole teada, Vene sõjaväes 2, sõjalise kogemuseta 1.

RÕUGE-VIITINA PIIRKOND

1. Auleid Toomsalu salk (seisuga 1948—1950): 10 meesliiget, lisaks 2 neidu. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi pole teada, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 5, Vene sõjaväes 3, sõjalise kogemuseta 2 meest.

2. Simo Pihlapuu salk (seisuga 1948—1949): 4 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: Kaitseliidus 1, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 1, sõjalise kogemuseta 1.

Varjamiskoh-

tade puu-

dust Rõuge

metsavendadel

ei olnud. Kohali-

ke hulgas oli neil

tugev toetus.

ER

AK

OG

U

Richard Vähi tütrega

45

Mä

lu

Kaitse Kodu! 3/2013

punkrites. Eelneva kokkuleppe peale koonduti rööviks või kallaletungiks, pärast seda lahkneti uuesti. Rohkemate meeste vajadusel laenati mõne ettevõtmise läbiviimiseks teistest rühmadest lisa-jõudu. Simo Pihlapuu salga liikmetega olid mää-ratud kindlad infovahetuskohad (kiri kokkusaa-mise kuupäeva ja kellaajaga ühel sihitulbal soos), punker, üksildased talud.

Varjamiskohtade puudust Rõuge metsavendadel ei olnud. Kohalike hulgas oli neil tugev toetus, enam kui poolesajalt inimeselt said nad mis tahes hetkel nii sööki kui ka peavarju, samuti informeeriti neid kohe miilitsa ja sõjaväelaste ilmumisest piirkonda. Ainuüksi Auleid Toom-salul oli enda varja-miseks valida 13 talu vahel.

Rõuges valiti salga juht omavahelise kokkuleppe alusel (algul oli selleks Simo Pihlapuu ning Auleid Toomsalu oli tema „parem käsi“, Pihlapuu surma järel 1949. aastal sai juhiks Toomsalu). Misso sal-kadel kindlat juhti ei olnud. Vähi Richardi salga puhul on mainitud, et teda peeti juhiks vaikimisi teiste käitumise järgi, sest teised ei vaidlustanud kunagi tema otsuseid.

Ettevaatusabinõud

Konspiratsiooni suhtusid salgad erinevalt, aja edenedes üha tõsisemalt. Veel 1950. aasta algu-ses on mainitud metsavendade kontrolli mõnede metsapiirkondade üle. Nad hoidsid silma peal seal liikuvatel inimestel, kontrollisid ootamatult ilmu-nud võõraste dokumente ja seal viibimise motiive (teateid on Ristemäe piirkonna kohta Rõuge vallas ja Parmu metsa kohta Misso vallas). Nõukogude organitega koostöös kahtlustatavad kohalikud hoiti neist piirkondadest eemal otsese tapmisäh-vardusega.

Ei saa öelda, et oleks elatud väga nähtamatut elu. Richard Vähi üheksast inimesest koosnev salk elas enam kui aasta (1951–1952, v.a vahepealne talv punkris) Ala-Suhka küla lähedal metsatukas laagris, kus naabrid lähematest taludest neil külas käisid. Asukohas külastasid neid aeg-ajalt nii sugu-lased kui ka teised metsavennad (Alfred Eriku õed, Arnold Langi naine, Arvo Pilt, Milbert Pilv oma naisega).

1952. aastal peeti kraamivedamise tarvis samas laagris ka hobust koos vankriga (vennad Pilved, vastupidiselt, ei riskinud hobust oma punkri lähe-dussegi tuua, sest tühja vankri kolin teel oli kau-gele kosta). Samal ajal otsis julgeolek teist aastat järjest pingsalt Vähi Richardit, kuid reetjat ei lei-dunud. 1952. aasta sügisel püüdis julgeolek lõksu

Lis

ain

fo METSAMINEKU PÕHJUSED

Vaadeldud 53 inimesest oli metsa põgenenud:

14 — küüditamise eest või selle käigus;

12 — vanglast, arestist või arreteerimise käigus;

8 — Saksa sõjaväes teenimise tõttu;

6 — Omakaitsesse kuulumise tõttu;

5 — Eesti vabariigi aegse ametiseisundi või Kaitseliitu kuulumise tõttu;

4 — reetjaks survestamise tõttu või reetmiskäsuga metsa saadetud, ent põgenenud;

2 — Vene sõjaväest kõrvalehoidmise tõttu;

1 — krediidipanga töötajana omastanud raha ja hävita-nud laenudokumentide tõttu;

1 — sünnipäeval „nõukogudevastase laulu“ („Jää va-baks, Eesti meri“) laulmise tõttu.

53 vaadeldud metsavennast tapeti 38. Kõigi matmis-kohad on teadmata.

Siberisse saadeti Misso salkade abistamise süüdistu-sega vähemalt 24 inimest ja Toomsalu salga abistami-se süüdistusega vähemalt 47 inimest.

Konspiratsiooni

suhtusid sal-

gad erinevalt,

aja edenedes üha

tõsisemalt.

Saika punkri mehed 1950. aasta kevadel Parmu metsa sal-kadel külas (vasakult): August Kuus, Karl Kaur, Raimond Pild, Voldemar Visk ja Alfred Erik

RIIG

IAR

HIIV

46

Mä

lu

Kaitse Kodu! 3/2013

meelitada tervet nende salka, viivitades arreteeri-mast kaht üksikvarjajat, kelle kaudu salgale Rootsi pääsemise infot levitati. Üks neist üksikvarjajatest kohtus väljaspool laagrit korduvalt kahe salgaliik-mega. See katse läks luhta ning tekitas vaid tüli julgeoleku ja miilitsa vahel, sest viimane tahtis vastavastatud üksikvarjajad viivi-tamatult hävitada.

Ettevaatusabinõud võeti tarvi-tusele ka punkrist või laagrist lahkudes. Külas liiguti pimedas ja relvastatult. Torkab silma, et kohtumistele ilmusid metsaven-nad alati paarikaupa ja kohtuja tundis tavaliselt neist üht, teine oli talle võõras. Kellega koos met-savennad end varjasid ja milliseid rööve korraldasid, sellest ei räägitud.

Punkris varjajate lähedased teadsid punkri piir-konda, kuid mitte selle täpset asukohta (mõnede eranditega). Omastega kohtuti metsakarjamaa-del, kodus käidi harva ja üksnes pimedas. Oota-matu ja etteteatamata sisenemine punkrisse oli keelatud. (Gustav Erik sattus kord abilise oota-matust sisenemisest tema punkrisse, kus paras-jagu viibis ka osa Vähi Richardi salga liikmeid,

sedavõrd raevu, et oli valmis ta kohapeal maha laskma.)

Samas kanti hoolt info kiire levimise eest nii oma-vahel kui ka omastele. Vendade Pilvede salk ehitas endale igal aastal kaks uut punkrit ja vahetas ohu ilmnemisel või punkri ründamisel asukohta. Ehkki salkade liikmeskonna tuumik püsis sama, toimus „pereheitmisi“ ja salgaliikmete vahetusi. Põhjusena on nimetatud eriarvamusi tegutsemisaktiivsuse ja konspiratsioonist kinnipidamise osas, samuti tervislikku seisukorda. Tugevate südamehäirete, maohaavade, verejooksude jm tervisehädadega kimpus inimesed eelistasid end varjata omaette, aktiivsetest tegutsejatest eraldi. Ka naised läksid sünnitama metsast välja tallu, vähemalt üks sün-nitus võeti siiski vastu ka punkris. Punkrirünnakutel ellu jäänud liikmed võeti vastu teistesse punkritesse. Hüüdnimede (Soome-Volli, Paul) kasutamine oli tavaline, kuid õigustas end rohkem võõraste, mitte kohalike puhul.

Mõnel juhul lisandus metsavendadel enese var-jamisele veel hool oma väikelapse peitmise eest, sest julgeolek jahtis lapsi pantvangistamise ees-märgil. Nii peitsid Elsa ja Richard Vähi aastaid oma mõneaastast tütart erinevates peredes teiste laste hulgas. Ülekuulamistel on paljudelt nõutud: „Kus varjab end Vähide laps?“ Konspiratsiooni ei saanud unustada ka olukorras, kus vajati kiirelt arstiabi. Pimesoolepõletiku tõttu kriitilises olekus Elsa Vähile oli Võru haigla lähim ja kohtki sinna muretsetud, kuid liiga suure äratundmisriski tõttu saadeti ta siiski taksoga Petserisse, muretsedes selleks kiirkorras valepassi.

Viitna-Rõuge ümbruse taludes end varjavate Toomsalu salga liikmete elu oli abiliste ja sugulaste omaga igapäevaselt põimunud. Asupaika vahetati sageli, ühes kohas veedeti korraga kolm-neli päeva, harva nädal. Võimalusel tehti sel ajal tööd. Tiheda suhtlemise tõttu kohalikega oli ümbruskond met-savendade tegudest ja tegude motiividest hästi teadlik. Mitmetest ettevõtmistest ja nappidest pääsemistest haarangutel rääkisid nad oma abilis-tele ise. Toomsalu salga liikmed olid omavahel kas sugulased või juba varasemast sõbrad ja tuttavad. Võõraste rühma võtmisel oldi ülimalt umbuskli-kud. Täielik usaldus Tartumaalt tulnud arsti Valter Pallo vastu tekkis salgal alles pärast tema osavõttu ühe julgeolekunuhi surmamõistmisest (sama olukord sai osaks Taisto Praksile vendade Pilvede punkris Missos).

Kohtumiste-

le ilmusid

metsaven-

nad alati paari-

kaupa ja kohtuja

tundis tavaliselt

neist üht, teine

oli talle võõras.

Toomsalu

salga

liikmed

olid omavahel

kas sugulased

või juba varase-

mast sõbrad ja

tuttavad.

j

j

Richard Vähi ja naiseks maskeerunud Raimond Pild Saika punkrist 1950. aasta kevadel

RIIG

IAR

HIIV

47

Mä

lu

Kaitse Kodu! 3/2013

Lis

ain

fo

„KAGU-EESTI METSAVENDADE VIIMANE

VASTUPANU“

27.—29. märtsini korraldasid Rõuge-Vastseliina ük-sikkompanii, Naiskodukaitse Vastseliina jaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Vastseliina vallavalitsus, EELK Vastseliina kogudus ja SA Setu Kultuuri Fond 60 aasta möödumise puhul viimastest suurematest NSV Liidu siseministeeriumi sisevägede haarangutest metsavendade ja nende toetajate vastu Kagu-Eestis kolmepäevase meenutus- ja mälestusürituse „Kagu-Eesti metsavendade viimane vastupanu“. 60 aasta tagune sisevägede suuremahuline operatsioon algas 28. veebruaril 1953 Härämäe punkri ründamisega. Järgnes enam kui kuu aega kestnud inimjaht, mille käigus peeti rida veriseid punkri- ja metsalahinguid. Operatsioon päädis Puutlipalo punkri hävitamisega 29. märtsil 1953.

27. märtsil, ettekandepäeval pidasid ettekandeid ko-halikud ajaloolased ja koduloouurijad. Retkepäeval, 28. märtsil külastati suuremad punkrilahingute kohti ja mälestusmärke Misso ja Vastseliina vallas. Palve-päeval, 29. märtsil meenutati Vastseliina kirikus Suu-re Reede jumalateenistusel kõiki Meremäe, Misso ja Vastseliina vallas metsavendadena langenuid.

Aktiivsele salgana tegutsemise perioodile aastatel 1948–1949 järgnenud varjamisperioodil 1950–1951 oldi paari-kolmekaupa metsas ja punkrites (ka kaugematel aladel, nt Lätis). Ühe Toomsalu salga liikme punker asus näiteks Tsoorus talu vanas kaevus.

Röövidel tegutseti maskeerimata, vaid korra on nimetatud prillide ja kleebitud vuntside kasuta-mist ja korra naiseks riietumist (kleit seljas, rätik peas). Mainitud on ka petrooleumi küsimist röö-vitavalt, arvatavalt taldade määrimiseks, et koer jälge ei võtaks.

Tegutsemine

Metsavendade rünnakutest on valdavad koope-ratiivide, kooreveoste ja raharöövid, kuid leidub mitmete võimulembeseks peetud talupidajate vara röövimist ja kollaboratsionistide keelitamist-ähvardamist võimudega koostööst loobumiseks. Võrreldes naaberaladel lähestikku paiknevaid salku, näiteks Vähi ja vendade Pilvede oma, on märgata, et üks spetsialiseerus enda varustamisel kooperatiivide, teine punameelsete inimeste maja-pidamiste röövimisele. Kas see põhines oma-vahelisel kokkuleppel ootamatute segaduste vältimiseks, pole teada.

Metsavendade tapetud ohvrid jagunevad sel-gelt kaheks: oma rel-vaga metsavendi tappa püüdnud tegelased ja need, kes olid näidanud indu paikkonna ela-nike hukkasaatmiseks (küüditamise organi-seerimises osalenud, julgeolekutöötajad, julgeolekunuhid). Erandiks saab pidada üksnes rünnakusegaduses koos riik-liku julgeoleku ministeeriumi Harju osakonna ülema asetäitja Sisasega tapetud elukaaslast, sest selliste sündmuste juures viibinud sugulasi ega juhuslikke tunnistajaid metsavennad üldjuhul ei puutunud. Kõigist vaadeldud intsidentidest seits-mel polnud pealtnägijaid, 17 juhul oli tunnistajaid ühest kuni paarikümne inimeseni (pangarööv).

Misso piirkonna salkade poolt oletatavasti tape-tud agente oli kaks (üks läks tööülesandeid täites „kaduma“ ja teise kohta on sündmuse kirjeldus, kuid kättenäidatud kohast surnukeha kui asitõen-dit ei leitud). Rõuge-Viitina piirkonna metsaven-dade arvele pandi 13 tapetut, kuid siingi on asi segane: kahe pealtnägijateta juhtumite asjus on

Metsaven-

dade tape-

tud ohvrid

jagunevad selgelt

kaheks: oma relvaga

metsavendi tappa

püüdnud tegela-

sed ja need, kes

olid näidanud indu

paikkonna elanike

hukkasaatmiseks.

aastaid varem süüdi mõistetud hoopis Meremäe valla elanik Endel Ots, mis ei takistanud aga ühe süü taasinkrimineerimist Toomsalule.

1953. aasta kevadtalvel peetud lahingutes hävitasid Nõukogude siseväed enamiku Misso ja Vastseliina ümbruses tegutsenud metsavendade salkadest.

Milbert Pilve salga liikmed (vasakult) Milbert Pilv, Mahti-Maimu Saarniit ja Endel Tikerpuu

RIIG

IAR

HIIV

48

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

Kuidas muuta tüütu kokkamine lahedaks loominguksIgaüks meist on kogenud hetke, mil söögitegemine muutub kõrgest kunstist tüütuks rutiiniks. Et seda ei juhtuks, tuleb tööle lisada natuke vürtsi. Vahel võib selleks palju abi anda kõige lihtsam kokaraamatki.

JANA OTS

Kindlasti on kõik vahel tundnud, et söögi-valmistamine on väga rutiinne ja tüütu. Muudkui mõtle, mida teha, kuidas teha jne.

Ja lõpuks on kogu valminud söögist rõõmu ainult viieteistkümneks minutiks, sest ees ootab juba järgmine rutiin – nõudepesemine. Olen mõelnud, kuidas saab keegi kokkamist kunstiks nimetada ja seda nautida.

Silma jäi Merike Jürjo „Kokaraamat“

Kuid siis leidsin raamatupoe riiulilt kirjute ja säravate kokaraamatute vahelt ühe kahvaturoosa ja tagasihoidliku välimusega trükise. Tegemist oli tuntud ajaloolase ja naiskodukaitsja Merike Jürjo „Kokaraamatuga“, mis valiti 2011. aastal Eesti 25 kaunima raamatu hulka ja pälvis Baltimaade kauneima raamatu tiitli. Raamatut lehitsedes mär-kasin, et retseptide juures pole ühtki illustreerivat toidupilti. Seda raamatut kaunistavad hoopis aja-loolised fotod Naiskodu-kaitsest ja Kaitseliidust. Eessõnast lugesin, et sel-lest raamatust võib leida lihtsaid retsepte, täien-damaks oma igapäevast rutiinset menüüd. See sobis mulle ideaalselt.

Esiteks otsustasin, et ei tee süüa tavapärasel töölt-poodi-koju-kööki-rutiinis, vaid võtsin vabaks reede pärastlõuna, kutsusin külla sõbrad, et ühiselt eks-perimenteerida raamatus leiduvate retseptidega. Sisimas mõtlesin, et kui esimene vasikas ka aia taha läheb, ei lase ma end sellest häirida, vaid teen kõik selleks, et nautida päeva ja õhtut.

Et seltskond oli lahe, muutus minu köök toredaks kokaklubiks. Sai nalja äparduste pärast ja pidasime üheskoos nõu, kuidas oleks üht või teist asja liht-sam ja loogilisem teha. Lisan, et ei mina ega mu sõbrad ole superkokad ja kuigi Merikese retseptid näisid meilegi jõukohased, tekkis ikkagi küsimusi ja arusaamatusi. Samas oli lahedaks üllatusmo-

KR

IST

JAN

PR

II

Retseptide

juures

pole ühtki

illustreerivat

toidupilti. Seda

raamatut kau-

nistavad hoopis

ajaloolised fotod

Naiskodukaitsest

ja Kaitseliidust.

49

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

mendiks tulemuse visuaalne pool – raamatus pole ju pilte valmis roogadest.

Meie valik: neljakäiguline õhtusöök

Menüüsse sai valitud neljakäiguline õhtusöök: kerge lehtsalat, tomatisupp, ahjuliha õuntega ja kohvikook. Eelroaks valitud kergele lehtsala-tile andis eripärase maitse ja mõjus üllatuslikult isevalmistatud majonees samast kokaraamatust leitud retsepti järgi. Majoneesi väljanägemine esmalt veidi ehmatas, kuid hapukoorega segatult tekkis sellest tõeliselt kohev ja isuäratav garnee-ring lihtsale aedviljasalatile. Majoneesis sisalduvad õli ja sinep sobitusid aedviljadega suurepäraselt ja tekitasid huvitava maitsebuketi.

Teiseks käiguks valmistasime tomatisupi. Minus kui väheste kokkamisvilumustega inimeses tekitas segadust asjaolu, et retseptis polnud antud liha-puljongi kogust, kuigi kõikide teiste produktide kogused on täpselt määratletud. Eks sai siis ekspe-rimeneeritud. Võib-olla tuli supp veidi vedelavõitu või pidigi ta sellise konsistentsiga olema, kes seda nüüd täpselt teab, kuid maitse oli sel igatahes hea.

Saiakuubikuid võis pruunistades lisasin pannile veidi tüümiani ja küüslauku (selle idee sain sama raamatu tomatisaiade retseptist) ja see lisas supile ka hea lõhna. Valjanägemise ja maitse poolest sai supp isu-äratav – seda võib julgesti külalistele serveerida.

Põhiroaks tegime ahjuliha õuntega puuküttega ahjus, mis oli väga sobilik, sest enamik käesoleva raamatu retseptidest on pärit autori vanaema ruu-dulisest kladest ajast, mil toitu valmistatigi puu-

dega köetavatel pliitidel ja ahjudes. Selle roa eri-päraks on kaht liiki liha – sea- ja loomaliha – koos kasutamine. Seda sobib hästi pakkuda erineva

maitsega külaliste seltskonnale, siis saavad kõik valida lihalõigu vastavalt soovile. Riivitud õun lihakihtide vahel andis lihale eri-lise, kergelt marineeritud meki ja muutis selle eriti hõrguks. Paraku polnud see õun väljanägemiselt kõige esteetilisem ja seetõttu soovitan lihalõike mõne rohelise lehega garneerida.

Üllatuse valmistas ka kohvikook. Ilmeksimatult vastab koogi maitse nimele, kuid kook on ülimagus, sobides eelkõige suurtele magu-sasõpradele. Või kreemi valmistamisel tuleb segu kindlasti jahutada tahenemiseni, vastasel juhul kipub see koogilt maha valguma. Meil nii ka juhtus.

Lis

ain

fo

Arv

ust

us

RETSEPT, KUIDAS MUUTA TÜÜTU

KOKKAMINE PÕNEVAKS LOOMINGUKS

1. Lõhu rutiin. Selleks on mitu võimalust: muuda seltskonda, keskkonda või retsepte.

2. Võta ette jõukohased toidud. Kui sa pole super-kokk, vali alustuseks lihtsamad retseptid, mida võid leida just Merike Jürjo „Kokaraamatust“.

3. Naudi protsessi. Pole tähtis, kui hea on tulemus või kas roog üldse välja tuleb, oluline on, et naudid seda, mida teed. Siis pole ka pettumus suur, kui toit esime-sel korral ebaõnnestub. Ent kui söök maitsev saab, on see nagu kirss tordil ja sa suhtud tulemusesse kui üllatusesse.

BALTIMAADE KAUNEIM EHK LIHTSUSES

PEITUB ILU

MARGOT MARSNaiskodukaitse Tallinna ringkond

Möödunud kevadel Vilniuses Balti raamatumessi raames korraldatud 2011. aasta Baltimaade kauneima raamatu konkursile esitati kokku 64 trükist, mille hulgast valiti

välja üheksa parimat. Igast rii-gist osutus valituks kolm teost. Teiste hulgas pälvis kauneima raamatu tiitli ka Merike Jürjo „Kokaraamat. Cookbook. Koch-buch“.

Eesti žürii hinnang Merike Jür-jo raamatule: „Kokaraamatute seas hästi eristuv ja oma ise-loomuga raamat, mida iseloomustab hea rütmi ja huvitava kirjakasutusega lehekül-jekujundus, mis ühendab eri ajastuid. ASi Antalis eripreemia parima paberikasutuse eest.“

Kõnealusesse kokaraamatusse valitud road koosnevad tuntud eestimaistest põ-hitoiduainetest ja on lihtsad valmistada. Raamat sisaldab rohkelt nostalgilisi foto-sid ja illustratsioone möödunud sajandi elust (sh ka fotosid naiskodukaitsjatest ja kaitseliitlastest), mis teevad selle eriliseks ja loovad täiusliku harmoonia sisuga, muutes trükise elegantseks, põnevaks ja maitsekaks tervikuks.

2 X

MA

RG

OT

MA

RS

Kõikide

retseptide

puhul jäi sil-

ma maitseainete

vähesus. Raamatu

eessõnast selgus,

et see on taotlus-

lik.

50

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

Vähe maitseaineid

Kõikide retseptide puhul jäi silma maitseainete vähesus. Raamatu eessõnast selgus, et see on taot-luslik, sest retseptid pärinevad ajast, mil maitseai-nete valik oligi napp. Selles peitub ka raamatu eelis teiste omasuguste ees. Toiduvalmistamise juures pole vaja erilist köögitehnikat ega erilisi maitse-aineid, piisab vaid soolast ja piprast, et rikkalik maitsebukett avalduks.

Nagu enamiku rutiinsete ja tüütute asjadega meie elus, on ka kokkamisega nii, et rutiin peitub eel-kõige meie mõtlemises. Tore, toimekas ja lõbus õhtu sõpradega andis sellise emotsioonilaengu, et veel nädalapäevad hiljemgi köögis kokates mõtlesin südamesoojusega nendele toredatele hetkedele.

Lisaks sain mitmeid häid retsepte, mille järgi edaspidi perele süüa valmistada. Näiteks tomatisupp on saanud meie pere lemmikuks ja teistkordsel valmistamisel tuli see juba veidi tummisem. Eks kogemused õpeta. Nüüd tean, et kui kokkamine jälle tüütuks muutub, tuleb ette võtta järgmine eksperiment – siis vast mõne sõbra köögiklubis.

Lis

ain

foL

isa

info

MERIKE JÜRJO, „Kokaraamatu“ autor

Kahe lapse emana olen pi-danud kogu aeg mõtlema, mida perele süüa teha. Loomulikult soodsalt ja ra-hakotti säästvalt. Raamatu koostamise mõte tekkiski siis, kui hakkas ilmuma palju selliseid kokaraamatuid, mille retseptide puhul tuli pika nime-kirjaga poodi minna. Aga saab ju ka lihtsamalt.

Mul on väga hea meel, et sellest tuli ilus raamat. Selles on muidugi põhiline osa kujundaja Angelika Schnei deril, kes on üks Eesti tippraamatukujunda-jaid.

Eelmisel kevadel käis „Kokaraamatu“ autor Merike Jürjo naiskodukaitsjatega Soomes lotade muuseu-mis uue ekspositsiooni pidulikul avamisel. Muuseumi kohvikus pakuti külalistele kohvi ja kohvikooki. Nais-kodukaitsjate suur sõber Missu Saloheimo selgitas, et kohvikoogi retsepti leidsid kohvikuprouad ühest Soome 1930. aastate kokaraamatust või ajakirjast. Jürjo suureks üllatuseks oli tegemist sellesama võik-reemiga kohvikoogiga, mille retsepti ja valmistamis-juhendi oli ta avaldanud ka oma raamatus.

EV

EL

I SA

MM

ELS

ELG

RetseptidKerge salatlehtsalatitrohelisi herneidvärsket kurkitomatitkeedetud munamajoneesihapukoort

VALMISTAMINEVõtta suurem läbipaistev kauss, rebida leht-salat sinna tükkideks, lisada kihiti herneid, tomati- ja kurgiviile, munarattaid, siis jälle herneid jne. Valada üle majoneesi ja hapu-koore segu või isevalmistatud majoneesiga.

Kodune majonees2 munakollast300 ml oliiviõlisoolaväheke sidrunimahla1—2 tl sinepit

VALMISTAMINEMunakollased, sool, sidrunimaht ja sinep vahustada ühtlaseks se-guks. Vahustamist jätkates lisada oliiviõli, algul väheke ja hiljem vahu tekkides peene joana. Majoneesile annab parima maitse suuresti just pidev ja ühtlane vahustamine — ja tulemus on seda vaeva väärt. Tarvi-tada külmtoitude ja salatite juures.

JAN

A O

TS

51

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

3 X

JAN

A O

TS

Tomatisupp250 g tomatipastat100 g võid30—40 g jahu2 munarebu0,5 klaasi 10%list koortsaiavõidlihapuljongit

VALMISTAMINEVõi, jahu ja tomatipüree kuumu-tada potis, valada juurde kuum puljong ning lasta keema tõusta. Leem maitsestada parajal määral pipra ja soolaga. Munarebu ja koor kloppida ning valada peene nire-na keevasse suppi. Saikuubikud pruunistada võis ja puistata ser-veerimisel supile. Saiakuubikute asemel sobib supi kõrvale pakku-da ka pirukaid.

Õuntega ahjuliha4 loomalihalõiku4 seakaelakarbonaadi4 suurt haput õunasoolapiparthapukoortmajoneesi

VALMISTAMINELihalõigud kergelt vasardada ning maitsestada soola ja pip-raga. Laduda kõrgema servaga ahjuvormi vaheldumisi looma- ja sealiha ning kihtide vahele panna riivitud õuna. Üks osa hapukoort ja üks osa majonee-si kloppida ning valada lihale. Hautada ahjus, kuni liha on pehme.

Kohvikook3 muna100 g suhkrut120 g jahu1 spl kanget kohvivõikreemi

VALMISTAMINEMunarebud eraldada valgetest ja hõõruda suhkruga vahule, kuhu segada kordamööda jahu, kohv ja viimasena ettevaatlikult kõvaks vahuks löödud munavalge. Valada tainas mää-ritud vormi ja küpsetada keskmises kuumuses. Lasta koogil veidi jahtuda, lüüa vormist välja katta võikreemiga.

Võikreem1 munarebu100 g tuhksuhkrut1 spl kanget kohvi100 g võid

VALMISTAMINEMunarebu hõõruda suhkruga vahule, lisada kohv ja sulavõi ning hõõruda, kuni segu jahtub ja muutub tahkeks.

52

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

MARILIN PRANTSNaiskodukaitse esinaise asetäitja

Tallinna Lauluväljakul oli 10. märtsil näha nii naispolitseinikke, musta pidulikku vormi kandvaid naisi kui ka teisi õrnema soo

esindajaid, kes igapäevaselt palgalise või vaba-tahtlikuna aitavad jõustruktuuride ridades Eestit turvalisemaks muuta. Teoks sai heategevuslik koguperepäev „Naistelt naistele“, mida korraldab Naiskodukaitse koostöös Eesti Politsei Naisühen-duse ja Sisekaitseakadeemiaga – sel aastal juba kolmandat korda – naistepäeva paiku.

Naistelt naistele. Juba kolmandat kordaNimi „Naistelt naistele“ tähendab seda, et üritust korraldavad (jõustruktuurides töötavad) naised, üritus on mõeldud suuresti naistele ja üritusel kogutud raha annetatakse erinevate projektide kaudu naiste toetuseks.

Perepäeva eesmärgid on üllad: tutvustada võima-lusi, kuidas suurendada enda ja oma lähedaste tur-valisust, pakkudes võimalust õppida konkreetseid oskusi ja omandada vajalikke teadmisi. Et päevaka-vas oli esinemisi ja demonstratsioone, tuldi kohale peredega. Laste lemmikud on alati teenistus- ja otsingukoerad. Uudistati ka lennusalga kasutu-ses olevat kopterit Enström 480B. Mehi ootasid käsitöömeistrid kohvikus, kus valmisid väikesed kingitused, mis sobisid naistepäevaks naistele-emadele-tütardele.

Samal ajal said naised end mitmesugustes töötubades harida. Naiskodukaitse esma-abiinstruktorid viisid läbi esmaabitöötuba, Lääne ringkonna nais-kodukaitsjad õpetasid igapäevatur valisust , Tallinna ringkond tut-vustas organisatsiooni ja värbas uusi liikmeid ning selle toitlustusgrupi liikmed valmistasid külastajatele kosutavat borši.

Korraldati ka jõustruktuuride naiste vormirõi-vaste demonstratsioon. Nagu naiskodukaitsja Mare hiljem kommenteeris, ei olnud ta varem endale teadvustanud, kui palju erinevaid ja kauneid vorme Eesti naised kanda võivad. Juba ainuüksi naiskodukaitsjal on mitu vormi (mh näi-dati ka ajaloolist helesinist kleiti), politseinikel on lisaks tavavormile välivorm, jalgrattapolitsei vorm, künoloogivorm jne. Sisekaitseakadeemia kadettide järel kõndisid poodiumile Bulgaaria naiskadetid (politseiametnik ja õpilane oma kohalikus vormis), kes praegu omandavad tead-misi Sisekaitseakadeemias.

Perepäeva oluline osa on heategevus. Tavaks on saanud, et piletimüügi, loteriitulude ja annetus-kastidega kogutud rahaga toetatakse projekte, mis suunatud naistele. Tänavu toetatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kaudu raske või sügava puudega lapsi kasvatavaid peresid (kelleks enamasti on üksikemad) lastehoiuteenuse ostmi-sel. Kogutud toetussumma oli umbes 800 eurot. Perepäevale panid lisaks korraldajatele õla alla toetajad ning abistajad Tondi lasketiirust, Kubja ürditalust, Põltsamaa Felixist ja mujaltki.

Perepäeva eesmärk oli tutvustada võimalusi, kuidas suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust

Et päevakavas

oli esinemisi

ja demonst-

ratsioone, tuldi

kohale peredega.

Laste lemmikud on

alati teenistus- ja

otsingukoerad.

53

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

Rapla hindas möödunud aasta õnnestunuksNELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Alus peeti 6. märtsil Rapla Naiskodukaitse ringkonnakogu. Esimest korda ringkonnakogu juhatanud Rapla ringkonna mullu valitud esinaine Kristel Kaasiku tegi ülevaate läinud aasta tegemistest. Erilisimana tõi ta 2012. aasta tegevusest välja kahe üle-eestilise ürituse — Naiskodukaitse koormusmatka ja fotokonkursi „Meie, naised“ — korraldamise. Positiivsena nimetas ta ka liikmete hulka, kes said baasväljaõppe möödunud aastal täies mahus läbituks. Head oli veelgi, aga näiteks oodatud mahus liikmeskonna kasvuni ei jõutud.

Järgnevalt said sõna kõigi jaoskondade esinaised. Rapla jaoskon-na aruandest jäi kõlama saavutatud meietunne, suur omaüritus-te hulk ja plaan hakata tegelema ka tõsisemate riigikaitseliste asjadega. Kaiu jaoskonna esinaine Miidi Pindus tegi pika ja põhjaliku ülevaate üritustest, kus jaoskonna liikmed aasta jook-sul osalesid. Hiie jaoskonna vastne esinaine Kaie Kensap-Kukk

rääkis muutustest jaoskonna liikmeskonnas. Kaerepere jaoskonna aseesinaine Kristel Kesküla kirjeldas jaoskonna märkimis-väärselt aktiivset liikmeskonda ja nende tegemisi.

Ringkonnakogu kinnitas ringkonna 2013. aasta tegevussuunad. Tähtsaimateks pidas ta liikmeskonna suurendamist ja koostöö süvendamist kodutütardega, aga ka igapäevaturvalisuse kursuse läbiviimist Ohekatku küla elanikele. Ringkonna juhatuse uueks liikmeks sai Kaire Soomets Hiie jaoskonnast ja revisjonikomisjoni valiti tagasi tema jaoskonnakaaslane Aime Tuhkanen.

EVELI NÕGUNakskodukaitse Tallinna ringkond

Tallinna ärksamad naiskodukaitsjad kohtusid 27. veebruaril aasta tähtsaimal koosolekul — ringkonnakogul. Ringkonna esinaine Erle Eenmaa tegi kokkuvõtte 2012. aasta tegemistest. Aasta suurimaks kordaminekuks pidas ta ringkonna arengukava kinnitamist ja sellest lähtuvate ülesannete täitmist liikmete ak-tiivsuse, ringkonna ühtsuse ja infoliikumise parandamise nimel.

Ringkonna juhatuse liige Tairi Välinurm analüüsis arengukava täitmist. Valdavalt eesmärgid täideti, kuid üksikutes töölõiku-des esines siiski puudusi, nende probleemidega tegeldakse tänavu edasi. Mõtlemapanev oli aseesinaise Elisa Sammelselja kokkuvõte ringkonna rahuloluküsitlusest. Küsitlusi on tehtud ringkonnas juba aastaid ja juhid saavad nendest väärtuslikku tagasisidet nii väljaõppe kvaliteedi kui ka liikmete motivatsiooni kohta. Huvipakkuv oli ka Naiskodukaitse keskjuhatuse liikme Kersti Tammekunni ettekanne keskjuhatuse tegemistest.

Õhtu pingelisimaks osaks kujunesid valimised. Kolmeaastane ametiaeg täitus ringkonna esinaisel Erle Eenmaal ja aseesinai-sel Elisa Sammelseljal. Et nende asemele valiti senised ring-konna juhatuse liikmed, tuli ka juhatusse uusi liikmeid valida. Tallinna ringkonna värske esinaine on Nõmme jaoskonna liige Tairi Välinurm ja aseesinaine Toompea jaoskonna liige Liina Sooäär. Juhatusse valiti Jaanika Palm (Lääne jaoskond) ja Pilleriin Torim (Akadeemiline jaoskond), varasemast jätkab juhatuse liikmena Gertrud Päts (Akadeemiline jaoskond).

Tallinna ringkond valis uued juhid

Naiskodukaitsjad said kokku ringkonnakogudel

EV

EL

I NÕ

GU

TÕ

NIS

ME

RE

SM

AA

54

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

Naistepäevaeri Männiku moodiBIRGIT VAARANDINaiskodukaitse Harju ringkond

Männiku jaoskonna naised korraldasid naistepäeva eel, 5. märtsil oma naistepäevaeri — trühvlite ja kinkekarpide meisterdamise. Meele said rõõmsaks ja magusat põske lisaks Männiku naistele ka seitse Naisjuristide Ühenduse liiget, kes olid kutsutud tutvuma Naiskodukaitse köögipoolega. Kõigepealt valmisid Ketlin Puki juhendamisel trühvlid ja seejärel Kadri Soe näpunäidete järgi nende „majutamiseks“ ilusad kinkekarbid.

Kõigepealt valmis kommide sisu. Tööülesanded olid jagatud nii, et ühed sulatasid suures potis vahukomme ja segasid hulka šokolaa-diriisi, teised mudisid valmis aprikoosirullide martsipanise ja pähklipuruse sisu. Kõige lõbusam osa oli vormitud maiustuste katmine šokolaadiga — terve köök täitus klõbinaga, mida tekitasid vastu kausiserva kopsivad kahvlid, sest vaid nõnda sai šokolaadi sisse kastetud kommidelt ülearuse, voolava šokolaadikihi maha. Seejärel riputasid nobedad näpud veel sooja šoko-laadikattega maiusele pistaatsiapähklipuru ja pärast jahutamist olidki kommid valmis.

Ka karpide meisterdamine läks hästi, igaüks tegi endale meelepäraste kaunistustega kauni origamitehnikas karbikese. Fan-taasia lendas ja tulemused olid selle väärilised. Kõik osalejad jäid väga rahule toreda õhtuga, kus lisaks mõnusale suhtlemise-le sai igaüks kasulikke oskusi, magusat põske, kaunist kaasa ja rõõmu südamesse.

Saaremaa naiskodukaitsjad asutasid Akadeemilise jaoskonnaEVE TUISK Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskonna esinaine

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna naised asutasid 1. märtsil Akadeemiline jaoskonna, mille asutajaliikmeks said kümme Kuressaare gümnaasiumi töötajat ja kohaliku puuetega inimeste koja sotsiaaltöötaja Juta Levin. Idee algata-jaks ja jaoskonna loomise eestvedajaks oli sama kooli vene keele õpetaja ja ringkonna kauaaegne esinaine Ellen Kask. Tema sõnul on Akadeemilise jaoskonna loomine justkui naiskodukaitsjate kingitus Kuressaare linna 450. juubeliks ja Kuressaare gümnaasiumi 35. sünnipäevaks.

Samas andsid tõotuse värsked Naiskodukaitse liikmed Katrin Keso-Vares, Kaja Puck, Kristel Salumaa, Raina Tiidovee, Reet Välisson, Külli Mänd, Maili Rasva ja Juta Levin. Naiskodukaitsesse astusid ka Sirje Kereme, Sirje Mehik ja Maret Martinson, kes saavad anda tõotuse organisatsiooni järgmisel pidulikul üritusel. Akadeemilisse jaoskonda läksid teis-test jaoskondadest üle Ellen Kask, Mare Kirr, Ene Kallas ja Irina Mägi. Seega sai vastloodud jaoskond 15-liikmeline.

Värskeid naiskodukaitsjaid tervitasid asutamiskoosolekul Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora ja Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis. Järgnes koosoleku töine osa, kus valiti Akadeemilise jaos-konna juhatus koosseisus Ellen Kask (esinaine), Mare Kirr (aseesinaine), Maili Rasva, Kaja Puck ja Katrin Keso-Vares ning asendusliikmeks Külli Mänd. Kuressaare gümnaasiumi perest kuuluvad Naiskodukaitse ridadesse ka Siivi Kaasik (Valjala jaoskond) ja Eve Tuisk (Pihtla jaoskond).

IRIN

A M

ÄG

IN

AIS

KO

DU

KA

ITS

E

55

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

Lääne naised tegid tiirus meestele äraHaapsalu uhiuues lasketiirus peeti 10. veebruaril Lääne maleva esimesed lahtised laskevõistlused, mille võitis ülekaalukalt Läänemaa Naiskodukaitse II võistkond. Lasti väikesekaliibrilist spordipüstolit, arvestust peeti nii indivi-duaalselt kui ka allorganisatsioonide kaupa, peaauhinnaks olev rändkarikas anti välja aga võistkondlikkus arvestu-ses.

Et võistluse eesmärk on eelkõige sõjaliste oskuste arendamine, oli keelatud kasutada spetsiaalset eririie-tust ning lasta võis vaid kas loosi teel saadud tiiru- või isiklikul relvaloal olevast spordipüstolist. Teha tuli 10 minuti jooksul 5+5 lasku, vahepeal salve laadides. Punktiarvestust peeti tabamuste tihenduse järgi: kel-lel kindlam käsi, sellel ka parem tulemus. 64 osalenu seast oli kõige kindlam käsi Läänemaa Naiskodukaitse II võistkonna naistel, kes järgmistele lausa 39 silmaga ära tegid ja lubasid ka järgmisel kolmel võistlusel võita, et karikas nende kätte jääkski.

Uus tiir ja korraldav meeskond näitasid ennast igati heast küljest, võistlused viidi läbi kiirelt ja sujuvalt, vahel jõuti graafi kust ettegi. Palju oli neid, kes lubasid hakata senisest rohkem harjutama, et järgmisel korral juba ise teistele tagatulesid näidata.

Lõimumisest, seebist ja küpsisetordistNELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Naistepäevajärgsel päikeseliselt säraval hommikul jäiselt hullusti libedate teedega sõitsid Rapla naiskodukaitsjad Järvamaale Lõõlasse, et õppida Järva naistega koos seepi valmistama. Boonusena omandati ka karbi meisterdamise oskused.

Tutvustusring tehtud ja tervitussõnad öeldud, jagati kõik kohalolijad kaheks, lõimumise eesmärgil ikka Rapla ja Järva naised segamini. Üks osa hakkas seepi tegema ja teised karbi valmistamist õppima, et siis pärast vahetust teha ja „teise toa tarkused“ ka selgeks saada. Tõele au andes tegutses kolmaski töötuba, kus Tiia ja Luiselota päeva kulmi-natsiooniks küpsisetorti valmistasid.

Seebi valmistamist õpetas naiskodukaitsja Anna, kes ei pannud paljuks Tartust kohale tulla. Siinkohal tuleb ainult kiita naiskodukaitsja hinge ja mõtteviisi, et kui appi ja õpetama kutsutakse, siis tullakse kas või teise Eesti otsa. Anna selgitas seebi valmistamise teooriat, näitas hulgaliselt potsikuid, vorme, pudeleid ja kõike muud, mida seebi tegemiseks vaja, ning kirjeldas iga asja otstarvet.

Kui kõik olid mõlemat töötuba külastanud, toodi lauale samal ajal valminud küpsisetort ning kõik lasid sel hea maitsta ja tuletasid äsjast naistepäeva meelde. Ühiselt leiti, et peagi võiks kahe ringkonna lõimi-miseks veel midagi ühist ette võtta.

NE

LE P

ER

NIT

S

KA

IDO

SIP

ELG

AS

Naiskodukaitse otsib tunnuslausetNaiskodukaitse sümboolikakomisjon kuulu-tab välja konkursi organisatsiooni tunnuslau-se leidmiseks.

EESMÄRK

Konkursi eesmärk on valida Naiskodukaitse tegevusi ja olemust kajastav ning sõnumit kandev tunnuslause, mida saaks kasutada organisatsiooni tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause, mida otsime, on positiivse sõnumiga, emotsionaalne, lihtne, ainulaadne ja huvitav.

ÜLDTINGIMUSED

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui ka autorite kollektiivid. Üks osaleja võib esitada enam kui ühe tunnuslause ettepane-ku. Esitada võib ka seni kasutusel olnud ning varem koolituste ja kampaaniate raames välja töötatud Naiskodukaitse tunnuslause variante.

KUIDAS ESITADA?

Märgusõnaga „Naiskodukaitse tunnuslause“ varustatud konkursitööd palume saata 30. aprilliks 2013 meilitsi aadressil symboolika@naiskodukaitse.ee või kirjalikult aadressil Naiskodukaitse, Kaitseliidu Peastaap, Toom-pea 8, 10142 Tallinn. Kõigile töödele tuleb lisada autori nimi ja kontaktandmed.

MIS SAAB EDASI?

Tunnuslausete seast teeb valiku Naiskodu-kaitse keskjuhatus, kaasates otsustamisse Naiskodukaitse sümboolikakomisjoni ja organisatsiooniväliseid eksperte. Parima tunnuslause kõik kasutamis- ja autoriõigu-sed jäävad Naiskodukaitsele.

Lisateave: Eveli Nõgu,

eveli@naiskodukaitse.ee

56

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2013

Naiskodukaitsja pälvis Läänemaa teenetemärgiLääne maavanem Innar Mäesalu autasustas 22. veebruaril Eesti vaba-riigi 95. aastapäeva kontsertaktusel maakonna teenetemärgiga teiste hulgas aktiivset naiskodukaitsjat ajakirjanik Lehte Ilvest panuse eest kohaliku elu kajastamisel trükimeedias.

Lehte Ilves töötab Haapsalus ilmuva maakonnalehe Lääne Elu toimetu-ses ja on enam kui veerand sajandit läänlaste tegemisi leheveergudel kajastanud. Teda on pärjatud Eesti Ajalehtede Liidu preemiatega parima maakonnalehe uudise kirjutamise eest ning ta on ainsa maakonnalehe ajakirjanikuna valitud ka Eesti aasta ajakirjaniku kolme nominendi hulka. Ta on Valgetähe V klassi teenetemärgi kava-ler. Ta on panustanud ka Naiskodukaitse tegevusse Läänemaal. Läänemaa teenetemärk anti tänavu välja esmakord-selt. See on valmistatud hõbedast, valgel ristil asuva punase sõõri keskel on kuldne maakonna vapikotka kujutis.

AR

VO

TA

RM

UL

A/L

ÄÄ

NE

ELU

57

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2013 575757577757577KaKaKaKaKaKaKaaKKaaKKKKKKK itititititittitii seseseseseseseeees K K KKKKKKK ododododooooo u!u!u!u!!u!! 3/3/3/3/3//3/3/3/3/2020202020202202020013131311313311

GUNNAR VASEMÄGI Jõgeva maleva noorkotkas

Laager algas nii nagu ikka: kogunemine ja majutamine Laiuse põhikoolis, laagri ava-mine, uute liikmete vastuvõtt ja teised tra-

ditsioonilised toimingud. Seejärel suundusid vane-mad poisid Rootsi päritolu puusuuskadel metsa.

Jahi fi naal jäi nägemata

Näis lausa temaatilise ettevõtmisena teha paik-konnas, kus Rootsi kuningas Karl XII kunagi oma

Rootsi suuskadega Laiusel, sünnipäevadest rääkimataJõgevamaa noorkotkad tähistasid Eesti vabariigi aastapäeva tänavu talvelaagris, kus omantati metsatarkusi ja õpiti suusatama. Samas ei unustatud ka traditsioone.

sõjameestega askeldas, Rootsi suusavarustust kasutades väike matk. Metsa suundumise põhiees-märgiks oli siiski hoopis jahinduse algteadmiste omandamine, st loomajälgede lugemine ja muu asjassepuutuv.

Eriline vedamine oli, et poistel õnnetus näha ka pesuehtsat jahipidamist. Samas metsatukas pidas nimelt salk jahimehi parajasti seajahti. Sel ajal, kui poisid lõunastasid, kostis mootorsaani mürinat. Peatuspaiga kõrvale ilmusid jahimehed ja jäid, püssid pihus, ootama. Siga tuleb! Jäädi vakka, jahi-mehed passisid metsasihil. Kuid ei, siga otsustas liikuda teises suunas ja jahi fi naal, looma tabamine, jäi sel korral nägemata.

Küll said poisid juba koolimajas näha paljude meie metsades elutsevate loomade nahku ja kuulda tea-berohket loengut Eesti loomastikust.

Laiadel Rootsi suuskadel liikusid metsas vaid kõige vanemad noorkotkad, kelle hulgas leidus nii suusa-spordiga pidevalt tegelevaid poisse kui ka selliseid, kes tegid laagris lumelaudaga esmatutvust

GUNNAR VASEMÄGI

Kõik laagrilised pildistati „Eesti minuti“ tarbeks ka tulevastele põlvedele ülesT

RIIN

U K

ÜÜ

NA

L

58

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2013

Lis

ain

fo

Laiuse lähedal Laiuseväljal asuvad ole-tatavasti 14. sajandist pärit ordulinnuse varemed. Põhjasõja ajal aastal 1700 talvi-tus seal koos oma vägedega Karl XII. Veel kaugema aja sõjalistest mälestusmärkidest asub Laiuse voore lõunatipus Laiuse alevi-ku lähedases Vilina külas Vilina linnamä-gi, millel asunud linnust kasutati 10.—12. sajandini. Pole teada, kas siin on jageldud võõramaalastega või vehitud rusikatega üle linnusemüüri naabermaakonna meeste vas-tu — ju seal ikka mõni väiksem võitlus peeti ja keegi sahmaka keeva vett kraevahele sai. Ei ehitatud linnuseid ju silmailuks. Niisiis on Laiuse sõjaliselt kuulus paik. Laiuse on kuu-lus ka kultuuriloos — siinne kool on üks Eesti vanimaid ja raamatukogu suisa vanim.

Õppetunde ja tegemisi jagus

laagris igale va-nusegrupile küll

ja veel. Ei saadud ka sel korral üle

ega ümber esma-abi õppimisest

Lisaks suusatamisele oli noortel võimalik teha üldfüüsilise treeningu käigus ka muid jõu- ja ilunumbreid

Öökabes oli kaht liiki võitjaid: need, kes võitsid kõige rohkem matše, ja need, kes võitsid endid kõige kiiremini magama

Õppetunde ja muid tegemisi oli igale vanusegrupile küll ja veel: esmaabi andmine, söödavate seente, marjade ja taimede tundmine, ohutu liiklemine, riviõpe, üldfüüsiline trenn, sõjaväeliste auastmete ja käsitulirelvade tundmine jne. Päeva- (või pigem öö)kavas sisaldus ka nn öökabe, kus oli kaht liiki võitjaid: need, kes võitsid kõige rohkem matše, ja need, kes võitsid end kõige kiiremini magama. Ja muidugi suusatamine. Laiadel suuskadel metsas liikus vaid vanim vanusegrupp, teised mõõtsid koolistaadionil ringe tavaliste spordisuuskadega. Leidus suusaspordiga pidevalt tegelevaid poisse, leidus ka selliseid, kes tegid laagris lumelaudadel liikumisega esmatutvust.

Sünnipäevalapsed olid Laiuse rühm ja Eesti

vabariik

Teadmiste omandamise ja testide tegemise kõrval ei puudunud meelelahutuslik osa ehk õhtune disko, lisaks pisut pidulikum ja väljapeetum Laiuse rühma sünnipäev. Rühmaliikmed ja juhendaja võtsid vastu õnnitlusi ja pakkusid kõigile sünnipäe-vahõngulist lõunat. Mulle seonduvad sünnipäevad kindlate roogadega: hiigelsuur kuhi kartulisalatit, sinna juurde viiner ja loomulikult tort. Ei tulnud pettuda, täpselt nii oligi. Traditsioon ikkagi.

Viimasel päeval oli laagri kõige pidulikum üritus. See polnud ainult laagri, vaid oli kogu Eesti kõige pidulikum hetk – on ju 24. veebruar Eesti vabariigi sünnipäev. Ilm oli kargelt talvine: hommikul oli Jõgeval 18 kraadi külma, ent taevas selge ja pilvitu ning päike säras. Kooli ette rivistusid noorkotkad ja kodutütred pidulikuks lipuheiskamiseks. Heisati lipp ja kõlas kolmekordne „Elagu!“.

Ja oligi laager lõppenud. Jäi veel juba ilma igasu-guse pidulikkuseta kodinad kokku korjata ja koju sõita. Järgmise laagrini.

Laagri üheks põhieesmärgiks oli jahinduse algtead-miste omandamine. Erilise vedamisena said poisid metsas näha ka pesuehtsat jahipidamist

4 X

GU

NN

AR

VA

SE

MÄ

GI

59

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2013

Kurtna noored päästsid maaslamaja eluPIRET RINGVEEKurtna noorkotkaste ja kodutütarde rühmajuht

Kurtna kodutütred Merilin Kurn, Mirell Ojassalu ja noor-kotkas Karl Martin Miliste olid 28. jaanuaril umbes kell 19.30 autoga, mida juhtis Rainer Tok, teel Aespasse. Kiisa sidejaoskonnast mööda sõites nägid nad maas inimest. Noored peatasid auto, et minna vaatama, kas see inimene vajab abi.

Selgus, et lamaja oli umbes 60-aastane mees, kellel olid kõik šoki tunnused. Kannatanu ei suutnud rääkida. Kohe helistasid noored kiirabisse, kontrollisid, ega kannatanul ei ole verejooksu või muid suuremaid vigastusi. Kuna mees ei suutnud ühelegi küsimusele vastata, seadsid abistajad ta stabiil-sesse külgasendisse. Noored võtsid joped seljast ja panid kannatanule nii alla kui ka peale, et tal soe oleks. Nad rahustasid haiget ja rääkisid temaga, kuni saabus kiirabi, kes šokis mehe endaga kaasa viis.

Sellistest juhtumitest kuuldes on südames hea tunne, et kõik inimesed, kes tegelevad eluks vajalike oskuste õpetamisega, teevad õiget asja, sest sellest on ka selget praktilist kasu. Kui saame nii maailma paremaks muuta, siis see ongi meile tasu töö eest.

Õpi end aitama igapäevaelusBÄRBEL SALUMÄEKodutütarde Tallinna ringkonna noorteinstruktor

Märtsi algul käisid Tallinna ringkonna kodutütred päästeteemalises laagris. Eesti Vetelpääste Liidu õpetajad jagasid nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Õppetöö oli nii intensiivne, et tunni lõpuks olid kõik tüdrukud füüsiliselt väsinud. Lisaks vetelpäästeos-kustele said nad teadmisi tuleohutusest, internetiturvalisusest ja esmaabist. Kõik, mida õpiti, oli seotud noorte igapäevaelus tekkiva-te ohuolukordadega, millele ei osata tavaliselt tähelepanu pöörata. Lisaks õpiti, kuidas väljuda ohutult põlevast majast, kuhu helistada jne. Usun, et meie ringkonna kodutütred on tänu erialalaagrile hoolsamad, ja loodan, et saadud teadmisi jagatakse ka organisat-sioonikaaslastele ja oma perele.

Kuigi laagri kava oli tihe ja uut teavet saadi palju, ei kurtnud tüd-rukud õhtuti väsimust, vaid mängisid noortejuhtide juhendamisel rõõmuga seltskonna- ja meeskonnatöömänge. Kõige enam meeldis neile ise tegevusi korraldada. Siit tõdemus, et meie, noortejuhid, peaksime noori vaid tegevusesse haarama ja laskma neil siis ise-seisvalt toimetada.

Kodutütarde Tallinna ringkonna erialalaagri korraldasid Naisko-dukaitse Tallinna ringkonna noortegrupi liige Marju Mändmets ja Kerly Metsjärv koostöös noorteinstruktori ja Kodutütarde Tallinna ringkonna vanemaga.

Tehnikalaager tõi selgust autode hingeelluKaitseliidu Tallinna maleva tagala- ja väljaõppe-keskuses korraldati 2. märtsil Noorte Kotkaste Tallinna maleva tehnikalaagri esimene etapp. Hommikul tuli kohale üle 40 noorkotka ja rühma-pealiku. Ka kolm kodutütart saabus uudistama, mida poisid teevad ja mida neile õpetatakse.

Laagris oli sisse seatud viis õppekohta: meditsiini-masina tutvustus ja situatsiooniharjutus, rehviva-hetus, autovarustus ja tehniline kontroll, sõjaväe veoautode tutvustus ja transport ning õppesõit, tutvumine Iltise maasturiga ja maasturisõit harju-tustega ning parkimise ja käemärkide õpe. Noored jaotati viide gruppi. Vanematel poistel oli põhirõhk praktikal ja autosõidul, noorematel masinate tutvustusel, autokontrollil ja vahendite leidmisel, tundmisel ja kasutusoskuse õpetamisel. Nooremad ise sõita ei saanud, kuid DAFi ja meditsiinimasina harjutusel sõidutati ka neid tubli etteaste eest.

Laagri õnnestumisele aitasid oma teadmiste ja oskustega kaasa Argo Kivi, Katriin Ivanov, Viktor Ivanov, Ander Asberg, Emeli Schmidt ja Jörgen Lutsoja.

JÜR

GE

N T

INA

/SA

KU

SÕ

NU

MID

KE

RLY

ME

TS

JÄR

V

JUTA

SÕ

UE

AU

K

60

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2013

Aastapäeval said kokku Pärnumaa tänased ja endised kodutütredREBEKA VAHKAL Kodutütarde Pärnumaa

ringkond

Naistepäeval, 8. märt-sil tähistas Kodutütar-de Pärnumaa ringkond oma 81. sünnipäeva. Pidupäeval osalesid lisaks kodutütardele ka inimesed, kes on Pärnumaa ringkonna toimimisele mingil moel toeks ja abiks olnud. Ka olid kohal Kodutütarde peava-nem Angelika Naris ja Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili, kes kostitasid noori oma heade soovide ja kiidusõnadega. Kõne pidas ka Pärnumaa noorkotkaste esindaja Ivo Kivisaar, kes nimetas kodutütreid headeks koostööpartneriteks. Esma-kordselt istusid aukohtadel kaks eakat kodutütart, kes rääkisid noortele oma mälestusi kunagisest Eestist, kus nende sõnul oli patriootlikkust rohkem tunda ja näha kui tänapäeval.

Lisaks headele soovidele ning kingitustele said kõige tublimad kodu-tütred hoolsuspaela ja peavanema tänukirja. Jagati ka ringkonnavane-ma tänukirju ja erikatsemärke. Tänatud said ka kõik organisatsioonid ja isikud, kes on ringkonda toetanud. Üritust ilmestasid rahvatantsijad, rivitrummarid, viiuldaja ja Audru poiste bänd. Lõpuks pakuti kõikidele torti, kringlit ja muid suupisteid.

Eesti sünnipäev tõi peo Tallinna noorteperrePealinna kodutütred ja noorkotkad tähistasid 16. veebruaril piduliku koondusega Eesti vabariigi 95. aastapäeva. Tradit-siooniliselt korraldati aastapäevakoondus Tallinna Reaalkoolis.

Koondusel sõna võtnud Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik nooremleitnant Henri Ley rõhutas Eesti riigi hoidmise tähtsust ning seda, et kodaniku isamaaline kasvatamine ja harimine peab algama maast madalast, vaid nii saame luua tugeva, laiapõhjalise ja toimiva kodanikuühiskonna. Noorte Kotkaste Tallinna maleva noortekogu esimees noorkotkas Joo-nas Eero pani noortele südamele, et nad oleksid ise aktiivsed erinevate ideede väljapakkumisel isegi siis, kui neid tundub esmapilgul võimatu teoks teha. Eero tänas ka noortekogu liikmeid möödunud aastal tehtud töö eest. Kaitseliidu Tallinna maleva pealik mjr Lauri Abel rõhutas vabatahtlikkuse olulisust, sidudes seda Eesti vabariigi loomise ideega 1918. aastal.

Koondusel võeti Noorte Kotkaste ridadesse 26 uut liiget, neist 16 said noorhaukaks ja 10 noorkotkaks. Kodutütarde Tallin-na ringkond sai juurde 19 liiget. Koonduse pidulik osa lõppes noorkotkaste, kodutütarde, juhtide ja toetajate tunnusta-misega. Noorte Kotkaste Tallinna maleva juhatuse 5. veebruari otsusega anti välja neli teeneteristi, mille kavaleriks said Rudolf Mürk, Väino John Riismandel, Henri Ley ja Oliver Kuks. 14 noorkotkale anti üle organisatsiooni esimesed sukelduja erialamärgid. Sukelduja katsenõuded ja märgi kinnitas Noorte Kotkaste keskjuhatus Tallinna maleva ettepanekul 18. ok-toobril 2012. Päev lõppes kodutütarde ja noorkotkaste endi valmistatud piduroogade söömisega. Noorte Kotkaste Tallinna maleva tegemiste kohta loe lähemalt http://nktallinn.weebly.com.

VIK

TO

R IV

AN

OV

HE

LEN

SA

I

Noorkotkad suusatasid Saaremaa siselahtedelRAIVO PAASMA Saaremaa Noorete Kotkaste noorteinstruktor

Saaremaa noorkotkaste ja kodutütarde järje-kordne talvine suusaretk üle siselahtede algas 2. märtsi karges hommikupäikeses. Plaanitud matka naabersaarele Hiiumaale ei võimaldanud jääolud. Nagu on iseloomulik merega ümbritse-tud saartele, tuleb meilgi üldjuhul leppida vähe-se lumega, mistõttu ongi meie matkad rohkem vastupidavuse proov kui suusatamine. Kes on sellist suuskadega liikumist sissesõitmata rajal proovinud, teab selle hinda.

Sel korral oli kavas lisaks teooriale ka praktiliste oskuste kinnistamine looduslikes tingimustes. Kui eelmisel aastal Vilsandile tehtud retke ajal näitasid Kihelkonna päästeteenistuse mehed noortele veestpäästmist, siis sel korral harjutati käepäraste vahenditega „jääaugust“ väljatõm-bamist ja ohutut liikumist köitega, mille abil oldi teineteisega ühendatud.

Poole teekonna läbimise järel tehti kosutav peatus varjatud metsatukas allika juures, kus joodi kuuma teed-kohvi ja einestati. Seejärel liikus 20-liikmeline seltskond edasi, seda vaatamata halvenenud ilmale, mis muutis retke lõpu lumetuisu trotsimiseks. See ei rikkunud aga kellegi tuju ja pärast matka nentisid kõik, et päev läks asja ette.

61Kaitse Kodu! 3/2013

62

Au

tasu

d

Kaitse Kodu! 3/2013

Sõjaväeliste auastmete andmine

KolonelleitnantMarek LaanistoUrmas Susi

MajorRene Saart

KaptenPeeter KallasKalle KalmeMeelis KüttTanel MeielMartin MeosHeiki PajurIndrek Reismann

LeitnantOove Allmaa

Mihkel Puusepp

NooremleitnantJaanus BarkalaTarmo LehesteKristjan LutsTarmo MattiMart MooraTanel NuutMarek RanneViljar Valder

LipnikAllan LassLauri LäänemetsTanel OtsEgert Sinivee

1. Annan sõjaväelise

auastme reservväelaste-

le alljärgnevalt:

NooremveebelJanek BennoJanek HubertTanel KausAare LaurJaak LaurikainenRaul LindsaluSven Taal

VanemseersantValdek JõgiMatti KaljusteKalle KaroMartin KirkUno Muruvee

SeersantAare AasSiim AlbertValfred EmajõeHardi JaagorErki JaaskaRiivo JagoRaivo KalausJanno KesaTarmo KoitAndres KolkRoman KruglovSilver MerasToivo Mihhailov

Marko MiirJanno MuruveeAndrei ObidinRein PeetrimägiMarko PillerJanar RandmaaAts TartoTaivo TeppHeiki Välimets

NooremseersantErki AhmanOliver AltebergTarmo AruleppHeikki HärmLauri KabonenHannes KaldmaaRait KappRiho KinsigoSander KivilooIlmar KoortMartin LinkMerit LoogLiis MägiJaanus OtsPaula PernerReimo RändlaJanek SaarAndres SakkovMeelis SinijärvMargo SchmidtIvan ŠamberJaak TammikTargo Tikkerber

Hannes OlevAlar UrmTiit AleksejevJaan KarelsohnErkki LaaneoksJens HaugTarmo TerrepingRait KutserAhti TasujaMargus PalaTiina OttKristina Fuks-Kuus

Anu EslasRiho PihelpuuPelle PeekIvar SiskaMartin-Indrek MillerTarmo LaanetuKaido LüllAndres LemberRiho KaruSven ParrasKaur LumisteIgor Taro

1. Annan sõjaväelise

auastme kaadrikaitse-

väelastele alljärgnevalt:

VeebelTaavi Vaher

NooremveebelFred KaasOscari MoksVeljo Soome

VanemseersantUrmas KõonurmMargus Nelke

SeersantAlvar AllikArnold IprusLeho KoovAstrit MägiAnu PüümetsKarl VähkPaavel Vähk

1. Annan sõjaväelise auastme reservväelastele

alljärgnevalt:

NooremseersantKristi Paavel

Kaitseministri ja kaitseväe juhataja 8. veebruari

2013 ettepanekul ning põhiseaduse § 78 p 15,

rahuaja riigikaitse seaduse § 3 lg 1 p 5 ja kaitse-

väeteenistuse seaduse § 32 p 3 ning § 35 lg 2 ja 3

alusel annan sõjaväelised auastmed järgmiselt:

Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 15 ja § 15

lg 1 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 5

p 2 ja p 3, § 32 p 2 ning § 35 lg 1 alusel ja seoses

Eesti vabariigi 95. aastapäevaga

Kaitseväe juhataja 8. veebruari 2013 ettepanekul

ning põhiseaduse § 78 p 15, rahuaja riigikaitse

seaduse § 3 lg 1 p 5 ja kaitseväeteenistuse sea-

duse § 31 lg 5 p 4 alusel annan lipniku sõjaväelise

auastme järgmistele kaitseväelastele:

Auastme andmine rahuaja riigikaitse seaduse § 14

lg 3 p 15 ja § 15 lg 1 ning kaitseväeteenistuse sea-

duse § 31 lg 5 p 2, p 3, § 32 p 2 ja § 35 lg 1 alusel

ning seoses Eesti vabariigi 95. aastapäevaga

Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 15 ja § 15

lg 1 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 5

p 2 ja p 3, § 32 p 2 ning § 35 lg 1 alusel

Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese

18. veebruari 2013 käskkiri nr 28 Kaitseväe juhataja 18. veebruari 2013 käskkiri

nr 113P

Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese

käskkiri nr 30

Kaitseväe juhataja 18. veebruari 2013 käskkiri

nr 112P

Kaitseväe juhataja 4. märtsi 2013 käskkiri

nr 148P

Väljavõte Väljavõte

Väljavõte

Väljavõte

63

Au

tasu

d

Kaitse Kodu! 3/2013

Kaitseliidu eelmine ülem sai Valgeristi I klassi teenetemärgiKaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili andis 19. veebruaril Viimsis Eesti Sõjamuuseu-mis korraldatud pidulikul tseremoonial Kaitseliidu eelmisele ülemale kol-ltn Raivo Lumistele üle Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärgi.

Kol Lumiste pälvis Valgeristi kui Kaitseliidu kauaaegne (2006—2012) juht, kelle juhti-mise all tegi organisatsioon läbi märgatava arengu.

Kaitseliidu Valgerist asutati 19. juunil 1929. Varem on Valgeristi I klassi teene-temärgiga autasustatud Lennart Merit, Arnold Rüütlit, Enn Tartot , viitseadmiral Tarmo Kõutsi, kin-ltn Johannes Kerti, Jaak Aaviksood ja kin Ants Laaneotsa ning postuumselt mjr Benno Leesikut.

Enne Teist maailmasõda Valgeristi I klassi teenetemärki välja anda ei jõutud.

TunnustamineKAITSEMINISTER TUNNUSTAS VABATAHTLIKKE

Kaitseminister Urmas Reinsalu andis 23. veebruaril Tallinna Reaalkoolis Eesti vabariigi 95. sünnipäeva aktusel üle teene-temärgid riigikaitsesse panustanud vabatahtlikele. Kuldrin-namärgi pälvisid riigikaitseõpetuse õpetaja Marek Nisuma ja Hiiumaa Kaitseliidu arendaja Taimo Juhe. Kaitseminister tunnustas ka vabatahtlikku reservohvitseri ja kaitseliitlast Aivar Riisalu uue kaitseväeteenistuse seaduse ja Kaitseliidu seaduse valmimisele kaasaaitamise eest.

JÄRVA MALEV ON TÜRIL TEGIJA

Kaitseliidu Järva malev pälvis möödunud aastal Türi valla aas-ta tegija tiitli maleva ja noorteorganisatsioonide tänuväärse töö eest laste ja noorte isamaalise kasvatuse edendamisel. Türi valla tänukirja ja mälestuseseme said läinud aasta tublimad kätte 22. veebruaril Eesti vabariigi 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Türi kultuurimajas.

TÜ

RI K

UM

A F

OT

O

TUNNUSTATUD SAARLANE

Saare maavalitsus tunnustas Eesti vabariigi aastapäeval tee-neteplaadiga pikaajalise ja järjekindla lähiajaloo talletamise ning uurimise ja militaarmuuseumi loomise eest MTÜ Saa-remaa Sõjavara Seltsi juhatuse liiget, Kaitseliidu Saaremaa maleva liiget kapral Joel Nõukast.

64

Te

st

Kaitse Kodu! 3/2013

Magusatesti tubane lemmik jäi õues viimaseks

KA

RR

I KA

AS

Testimisel osales kaks kuue-liikmelist gruppi, kes said kõiki testitavaid šokolaade oma suva järgi proovida. Üllataval kombel osutus sisetingimustes võidu pälvinud maiustus väljas kõige vähem maitsvaks ja vastupidi

Pärast pikka ja väsi-tavat õppust on hea

midagi magusat põs-ke pista. Vahet ei ole, kas see on Lion, Twix

või Laima, kaubaks läheb niikuinii kõik

Vabas õhus maitsevat iga söök paremini. Kaitse Kodu! šokolaaditestis põlgasid aga väliõppusel osalejad tubase maitsetesti

võitja viimaseks. Testiti kolme šokolaadi, mida võib leida tihti ka kaitseliitlaste menüüst: kaht šokolaadibatooni ja üht tahvlišokolaadi. Testis osales kaks kuueliikmelist gruppi, kes said kõiki maiustusi proovida ja nende omadusi viiepalli-skaalal hinnata. Sisetingimustes testi korraldasime ühe toimetuse avatud koosoleku vaheajal. Väljas maitsesid šokolaade vabatahtlikud kaitseliitlased käigult, kui õppusel selleks vähegi mahti oli.

Tulemuseks oli kolmeliikmelise pingerea ümberpöö-ramine: tubastes tingimustes suurima punktiskoori võtnud Laima šokolaad jäi väliõppusel viimaseks. Tegelikult sai Laima õues veel nigelamaid hindeid kui toas viimaseks jäänud maiustus – seega ei saa üheselt väita, et iga toit maitseb õues paremini.

Tulemustest võib järeldada, et välitingimustes maitseb paremini täidisega šokolaadibatoon. Lisaks šokolaadile küpsist, karamelli või pähkleid sisaldavad Lion ja Twix pälvisid õues märgatavalt kõrgemad hinded kui sees. Laima aga, mis on naut-leja suus sulav tahvlišokolaad, väljas jooksu pealt ampsates kõrgeid hindeid ei teeninud.

4 X

JET

TE

VL

AS

SO

V

65

Te

st

Kaitse Kodu! 3/2013

KARRI KAAS Hinnangud sisetingimustesKriteerium 1. Laima 2. Twix 3. Lion

Maitse 4,7 3,7 3,4

Koostis 4,4 3 2,4

Välimus 3,7 4 4

Kokku 12,8 10,7 9,8

Hinnangud välitingimustesKriteerium 1. Lion 2. Twix 3. Laima

Maitse 4,9 4,5 3

Koostis 5 4,7 3

Välimus 4,2 4,9 2,9

Kokku 14,1 14,1 8,9

HK

M

K

V

K

HK

M

K

V

K

Testi käigus prooviti nii sise- ka kui ka välitingimustes kolme šokolaadi (vasakul Lion, keskel Twix ja paremal Laima). Et eesmärgiks oli välja selgitada, kus šokolaad paremini maitseb, mitte seda, milline neist parim on, ei valitud maiustusi kuigi rangete põhimõtete järgi

Õppustel pole ena-masti aega üksikasju vaagida. Loeb ainult üldpilt, milleks tihtipea-le on täis kõht

Šokolaad on ideaalne snäkk

õppuste ajal. Seda on lihtne kaasas

kanda ja süüa ning see annab ka palju

energiat, millest pideva ringirassi-mise ja üleüldise

magamatuse korral tihti vajaka jääb

Testis selgus, et värskes õhus mait-seb paremini maius, kus on ka midagi närida

MIDA TEEB KEVADTORM TALLINNAS JA HARJUMAAL?

KEVAD! LOODUS LÄHEB ROHELISEKS.

JA MEIE KA

Järg

mis

es

nu

mb

ris

NOORED KOTKAD SAAVAD TÄRNID RINDA: KINNITATI UUED JÄRGUNÕUDED

UURING NÄITAB, MILLEGA KAITSELIITLASED RAHUL ON

SS .

A

ÜKS MEES, MITU ROLLI

KA

ITS

EV

ÄG

IK

RIS

TJA

N P

RII

KR

IST

JAN

PR

II

ER

AK

OG

U

KA

ITS

EV

ÄG

I

www.elukutse .ee

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK?Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli!

Lahenda ülesanne:valged alustavad ja võidavad!

Skänni koodija vaata kuidas lahing lõpeb!

Lahenda ü ülesanne:valged alustavtavad ja võidavad!

Skänni koodiuidas lahing lõpeb!ja vaata kuid

Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131