loodusteaduslikud kogud eestis 2006 · • mis on loodusteaduslikud kogud ja milleks neid vaja on...

Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006

Olle Hints TTÜ Geoloogia Instituut

olle@gi.ee, 6203027

Millest tuleb juttu?• Mis on loodusteaduslikud kogud ja milleks neid vaja on

(vaja võib minna)?• Peamised loodusteaduslikud kollektsioonid

– botaanika – geoloogia – mikrobioloogia– mükoloogia– zooloogia

• Kogude kaardistamine: – kogude maht, – töötajad, – infrastruktuur, – finantsid

Millest tuleb juttu?

• Andmebaasid ja võimalikud teed virtuaalsete rahvuskollektsioonideni– milleks andmebaasid– olukord– võimalused ja eesmärgid

• Kuhu edasi?– RP eesmärkide täitmine– Eestisisene koostöö– rahvusvaheline mõõde– mis saab edasi peale riikliku programmi lõppemist?

Mis on (loodus)teaduskogud?

• Formaalselt piiritletud vastavalt RP dokumentidele: kogud, mis asuvad HTM-i peetavas teadus- ja arendusasutuste nimekirjas

• Sellest võib teha, ja on teinud juhtkomitee põhjendatud erandeid, – loodusteaduste puhul eelkõige Loodusmuuseumi näol

• Looduse ja humanitaaria vahekorrast rääkides on terve kogusid mida, üheselt liigitada ei saa– näit. suured osteoloogilised kogud, mida praegu

vaadeldakse arheoloogia kogu osana

Kogude funktsioon ja vajalikkus• Teadus sh. kraadiõpe

– Publikatsioonide (eriti ISI) arv

– Doktoritööde kaitsmised

– Väliskülaliste vastuvõtt

TTÜ Geoloogi Instituudi publikatsioonid 2001-2005:

ISI artikleid 105

sh. kogudel otseselt põhinevad 36

sh lisaks kogudega seotud vähemalt 10

154KOKKU TÜ BG

?Geoloogia

?Taime- ja loomaökologia

?Molekulaar- ja rakubioloogia

lisaks:

14Zooloogias

6Geoloogias (paleontoloogia)

11Botaanikas ja Mükoloogias

TÜ BG teaduskonnas kaitstud tööd 1995-2006

Looduskogud teaduses

• Biosüstemaatika– kogu eluslooduse süsteem ja klassifikatsioon

tugineb kollektsioonidel (eelkõige, aga mitte ainult tüüpliikidel ja tüüpeksemplaridel)

• Bioloogiline mitmekesisus (kõige laiemas tähenduses) ja selle muutused

• Geoloogia– Planeedi geoloogiline ehitus ja areng– Eluslooduse evolutsioon

Kogude funktsioon ja vajalikkus

• Riiklik huvi– Eesti kultuuri talletamine ja edendamine – millised väärtused meil olemas on – Looduskaitse ja riiklikud registrid– rahvusvahelised lepingud ja kohustused (GBIF)

• Avalikkuse huvi– erakollektsionäärid jt huvilised– (loodus)turism

Botaanika

• Säilikud– herbaarlehed

Botaanika

• Tähtsamad asutused ja kogud– TÜ Loodusmuuseum– EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut– Tallinna Botaanikaaed– Eesti Loodusmuuseum*

• Kokku Eestis ca 830000 säilikut– tüüpeksemplare 70

* erand kogude programmis

Geoloogia• Säilikud

– eksemplarid-museaalid• fossiilid• mineraalid• kivimid• setted

Geoloogia

• Säilikud– kivimiproovid,

analüüsijäägid jms– mikroskoobipreparaadid– puursüdamikud– mullaproovid

Geoloogia

• Tähtsamad asutused ja kogud– TTÜ Geoloogia Instituut– TÜ geoloogiamuuseum– * Eesti Loodusmuuseum– EMÜ, Mullateaduse ja agrokeemia osakond

(Mullamuuseum)– (Eesti Geoloogiakeskus)

• Kokku ca 820000 säilikut– sh. >11000 originaali, 3500 nimekandvat tüüpi

* erand kogude programmis

Mikrobioloogia• Säilikud

– rakukultuurid, mikroobide puhaskultuurid (külmutatud)

– seente eluskultuurid (söötmel)

Mikrobioloogia

• Peamised asutused ja kogud– KBFI– TTÜ geenitehnoloogia instituut– TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut– TÜ Biomeditsiini Rakupank– TÜ mikrobioloogia instituut– EMÜ PKI

• Säilikuid kokku >25000

Mükoloogia

• Säilikud– herbaareksemplarid (seened ja samblikud)

• Tähtsamad asutused ja kogud– EMÜ EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut – TÜ Loodusmuuseum– Tallinna botaanikaaed– * Eesti Loodusmuuseum

• Säilikuid kokku >300000– tüüpeksemplare >450

Zooloogia• Säilikud

– putukad (en. nõelastatud v. madratsitel)

– selgrootud (märgpreparaadid)– selgrootud (kuivpreparaadid,

n. molluskid)– osteoloogilised kogud– linnu- ja loomakaavikud ning

nahad– planktoni- ja bentoseproovid– veterinaarsed ja

meditsiinilised preparaadid jt säilikud

Zooloogia• Peamised asutused ja kogud:

– TÜ LM zooloogiamuuseum– EMÜ PKI (end. ZBI)– EMÜ PKI (end. taimekaitse inst.)– Eesti Loodusmuuseum– TÜ Arstiteaduskond– EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instiuut

• (Arheozooloogiat on hetkel käsitletud arheoloogia osana, kuigi võiks ka teisiti)

• Säilikuid kokku: >1000000 (enamus putukad)• Tüüpeksemplare >3000, sh. 300 nimekandvat

Kogude “kaardistamine”

• Botaanika – Meelis Pärtel ja Ülle Reier• Geoloogia – Olle Hints• Mikrobioloogia – Urmas Kõljalg• Mükoloogia – Urmas Kõljalg, Erast

Parmasto• Zooloogia – Olavi Kurina

www.teaduskogud.org

Kogude suurus

rahvuskollektsioonsäilikuteorienteeruv arv

botaanika 825800

geoloogia 816200

mikrobioloogia 24100

mükoloogia 302500

zooloogia 928015

KOKKU 2896615

Kogude suurus

• Eestis kokku >3 miljonit säilikut• Lähiümbruses

– Läti Loodusmuuseum 0,2 milj– Soome Loodusmuuseum üle 10 milj.

• Euroopas ja Maailmas– Briti Loodusmuuseumis ca 70 miljonit– NMNH (Smithsonian, USA) ca 126 miljonit

• Kui vaatame rahvaarvu siis polegi asi väga hull!

Kitinosoad (rühm Paleosoikumi mikrofossiile)

.

Korea

S.China

Tarim

230

Laurentia

Avalonia

SiberiaAltai

Siberia

c

Germ.U.K

ondw naG a

Rheic

China

Iran

South PoleSouth Pole

S.Afri.

Flor.

Argentina

India

Brasil

Australia

Greenland

W Canada

E. & MW.USA: 589

E. Canada746

Arctic

Ukraine

Sweden1682

Norway270 Estonia

2000

RussiaNW 370

BelarusLithuania350

Latvia500

galPortu-

Austria

France285

Spain

Czech

Algeria

Portugal

Tchad1105 Libya

Morocco

Niger

380 publikatsiooni jaüle 10 000 proovish. ca 3500 proovi Eesti kollektsioonides

Hoiutingimused ja säilimine• Hoidlaruumid kokku >3000 m2

• Suuremal osal on rahuldavad tingimused olemas (puudused TU Z ja TU G)

• Mitu kogu paiknevad uutes v. renoveeritud ruumides

• Üleüldine probleem on siiski äramahtumine

• Ekspositsioonipind en. puudub (va. TU LM, ELM)

rahvuskollektsioon Kokku m2

botaanika 475

geoloogia 1400

mikrobioloogia 25

mükoloogia 350

zooloogia 470

KOKKU 2720

Töötajad• Andmestik on veel puudulik ja ebaühtlane (77 inimest)• Vanus 23-78, keskmine 45

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20-30 30-40 40-50 50-60 60-70 70-80

töötajate vanus

Töötajad• Ametikohad

– kuraator, koguhoidja, varahoidja, peavarahoidja– teadur, vanemteadur, professor, dotsent– osakonnajuhataja– spetsialist, andmesisestaja– fotograaf, laborant, taksidermist– muuseumipedagoog

• Töökoormus kogude haldamisel– keskmine 0.4, RP-st tasustatud 0.3– paljudel (eriti juhid) on formaalne koormus kogude-

alases töös 0.0. (kui kohati lisatasustatud)

Töötajad• Kvalifikatsioon

– teadustöö kogemus• märgitud • 0-54 aastat, keskmine 20 aastat

– kogude-töö kogemus• 0-40, keskmiselt 10 aastat

– vaid 1/3 on doktori või kandidaadikraad– arvutikasutusoskus (5-palli skaalas)

• keskmiselt 3.6 (ehk 4-)– andmebaaside tundmine (5-palli skaalas)

• keskmiselt 2.3 (ehk 2)

Töötajad• Koolitused

– 77-st töötajast 11 kohta on märgitud läbitud enesetäiendamine ja koolitus (enamasti kitsalt erialane)

– 77-st töötajast 46 vajab koolitust• erialakogude haldamine (välismaal, näit. BNHM-s, Uppsala või

Helsinki ülikoolis) – 26 inimest• arvutikoolitus (andmebaasid) - 26• võõrkeel (saksa, inglise) – 5 inimest• kogudega seonduv seadusandlus - 7• arhiivindus - 7• arvutikoolitus (pilditöötlus jms) - 4• arvutiõpe (üldine) - 4• kollektsioonide sälitamise ja eksponeerimise kaasaegne metoodika• taksidermia• muuseumipedagoogika

– Mikrobioloogid pole vastanud/ei vaja koolitust

Finantseerimine• Varem

– põhiliselt teadus- ja õppetöö arvelt– osaliselt infrastruktuurraha eraldistena

• Praegu– Riiklik programm – katab ca 50% kuludest (10-100%)– sihtfinantseerimine ja ETF grantid– õpperaha– infrastruktuurirahad jm asutuste / ülikoolide tugi– Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)– muud sisemaised fondid (näit. KulKa)– EU jm. projektid-programmid (peam. infrastruktuur ja koolitus)– omatulu (muuseumiteenuse müük)

Peamised kuluallikad

• Palgakulu• Infrastruktuur• Seadmed ja väikevahendid• Uute ruumide ettevalmistamine, kolimine• Kulumaterjalid, reaktiivid jms

Kogude RP projektid 2006 HUMANIT. LOODUS KOKKU

KOKKU Bot. Geol. Mikrobiol. Mükol. Zool. KOKKU

6119897 1169170 1329203 1821730 1077571 1447657 6845331 12965228

108760 105000 176735 228396 217520

217520 49595 176735 77491 81570

108760 815700 489420 271900 163140

407850 358908 217520 271900 80000

326280 380660 227884 489420

380660 416007

Kogude RP projektid 2006

mükoloogia16%

botaanika17%zooloogia

21%

mikrobiol.27%

geoloogia19%

Kogude RP projektid 2006

rahvuskollektsioonsäilikuteorienteeruv arv

finantseering2006

kulu säilikuleaastas

botaanika 825800 1169170 1.4geoloogia 816200 1329203 1.6mikrobioloogia 24100 1821730 75.5mükoloogia 302500 1077571 3.5zooloogia 928015 1447657 1.5

KOKKU 2896615 6845331

Kogude RP projektid 2006

rahvuskollektsioonsäilikuteorienteeruv arv

finantseering2006

kulu säilikuleaastas

botaanika 825800 1169170 1.4geoloogia 816200 1329203 1.6mikrobioloogia 24100 1821730 75.5mükoloogia 302500 1077571 3.5zooloogia 928015 1447657 1.5

KOKKU 2896615 6845331

keskimine (väär) 16.7

Kogude RP projektid 2006

rahvuskollektsioonsäilikuteorienteeruv arv

finantseering2006

kulu säilikuleaastas

botaanika 825800 1169170 1.4geoloogia 816200 1329203 1.6mikrobioloogia 24100 1821730 75.5mükoloogia 302500 1077571 3.5zooloogia 928015 1447657 1.5

KOKKU 2896615 6845331

keskimine (õige) 2.3

Vajadused

• 2007-2008– enamus vastanuid vajaks 130-200% suurenemist– üksikud näeksid 300% kasvu– ühel juhul on praegune finantseering suurem kui

oodatav 2007-2008• 2009 ja edasi (vähene tagasiside)

– optimaalne vajadus (35%) 150-300% (550%) praegusest

– minimaalne vajadus (30%) 100-150%

Probleemid• Kvalifitseeritud tööjõu palkamine ei mahu eelarvesse• Ebakindlus kvalifitseeritud tööjõu palkamise osas ei

soosi väljaõpet• Juhul kui Riiklik Programm ei jätku, on suur oht, et

kogude haldamiseks vajalikke summasid mujalt ei leita. Probleem töölevõetud ja väljaõpetatud inimeste jätkamisega.

• Töötajaid on kogude hulga kohta vähe, sest peale kogude haldamise tegeleme ka õppetööga, ekskursioonide juhtimise, koolituste, geoloogia populariseerimise, teadustöö jt probleemidega

Probleemid• Hoidlaruumide kommunaalkulud on suured, praegu

kaetakse asutuse infra vahendite arvelt kuid nende summade arvutamisel ei ole kogude olemasolu ja suurust arvesse võetud. Hea lahendus tulevikuks puudub

• finantseerimise hilinemine aasta alguses; üldkulueraldised niigi ülikooli vara säilitamiseks ja arendamiseks mõeldud summadelt; püsifinantseeringu puudumine

• Samuti ei mahu eelarvesse kogude säilitamiseks vajaliku inventari ja seadmete maksumus vajalikus ulatuses.

• vajalik oleks stabiilne finantseerimine, mis võimaldaks palgata inimesi, kelle ainuke tööülesanne oleks kogude korrastamine, hooldamine ja proovide väljastamine

Andmebaasid ja kogude programm

• RP eemärkidest:– 2.3. Kasutusvõimaluste ajakohastamine: luua või arendada

rahvusvahelisele tasemele vastavaks olemasolevad andmebaasid (infopangad) kollektsioonide sisu avamiseks ja kasutamise võimaldamiseks. Andmekogud peavad olema Eesti ulatuses sama tüüpi kollektsioonide puhul ühildatud struktuuriga ja internetipõhiselt seostatavad rahvusvaheliste andmebaasidega. Tuleb soetada vastavad vahendid (arvutid, programmid) ja luua töökohad. Muuta andmekogud kättesaadavaks kodumaistele ja rahvusvahelistele kasutajatele nii elektroonselt kui ka (vajalikus ulatuses) trükistena.

– Oodatav tulemus: humanitaar- ja loodusteaduslikes kogudes sisalduv info on koondatud ühtsesse kogu Eestit hõlmavasse andmebaasi, mille sisu on kättesaadav nii kodu- kui ka välismaisele kasutajale.

Andmebaasid ja kogude programm

RIIKLIKU PROGRAMMI «HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSLIKUD KOGUD(2004–2008)» koondeelarve aastateks 2004–2008 (tuhandetes kroonides)

Tegevussuunad* 2004 2005 2006 2007 2008 Kokku

1. Hoiutingimuste kindlustamine

1600 6000 5500 5400 5400 27 800

2. Säilimise tagamine 1300 3400 3400 3400 3400 17 500

3. Kasutusvõimaluste ajakohastamine

1000 3200 3700 3800 3800 17 700

4. Programmi rakendamine ja tulemuste juurutamine

100 400 400 400 400 2000

Kokku 4000 13 000 13 000 13 000 13 000 56 000

Looduskogude andmebaasid• andmebaas ei ole

eesmärk vaid vahend!– lihtsustada

koguhoidjate ja teadurite tööprotsessi

– tagada andmete ja seeläbi ka kogude kättesaadavus nii Eestis kui rahvusvaheliselt

• Maailmas on palju erinevaid looduskogude andmebaasilahendusi

Looduskogude andmebaasid• Lisaks

andmevõrgustikud, mis võivad ühendavad erinevaid süsteeme, näit.– GBIF– BioCASE

Andmebaaside olukord• Hetkel kasutuses:

– Paberkataloogid– MS Excel(personaalsed)– MS Access (personaalsed)– Biota– BRAHMS (samblike andmebaas)– “ElMbot” (ELM arendatav baas)– KVIS (Kultuuriväärtuste Infosüsteem)– Eesti seeneherbaariumite andmebaas (nähtav veebis, andmete

uuendamine periooditi)– TÜ Loodusmuuseumi andmebaas (saab olema nähtav veebis

reaalajas)– “SARV” geokogude infosüsteem (nähtav veebis reaalajas)

Seenekogude andmebaas

SARV – geokogude infosüsteem

Mida ja kuidas teha Eestis?• On selge, et jõud ja andmekogud tuleb

ühendada/ühildada ja andmed peavad saama avalikult kasutatavaks

• Peab olema asutuse/kogu poolne huvi elektroonilist kataloogilist edendada– kuidas seda tekitada?

• Kas üks tsentraalne või mitu eraldiseisvat andmebaasi?– KVIS/MuIS analoog– Rahvuslike GBIF võrgustike analoog

• Kas ja kuidas koondada kollektsioonid ja vaatlusandmed?

UK rahvuslik andmevõrgustik

Koostöövõimalused Eestis

• Keskkonnaministeerium– Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)– Mitmekesisuse teabevõrgustik– Looduskaitsekeskus– Maa-amet

• Kultuuriministeerium– Muuseumite infosüsteem (MuIS)

• Kohalikud omavalitsused– Loodusturism

RP saavutused• Peamiste hoidlate ja kogude seisukord on

oluliselt paranenud• Kogusid on füüsiliselt korrastatud ja

süstematiseeritud• Soetatud põhilised töövahendid, sh. IT• Tööle on võetud ja väljaõpetatud uut kaadrit• Paljudes kogudes on alustatud elektrooniliste

andmebaasidega• Varasemalt teaduse arvelt kasutatud raha kulub

sihipärasemalt.

Kuhu peame jõudma RP lõpuks• Sobivate hoiutingimuste loomine kõigi kogude

jaoks• Elektroonilise kataloogimise juurutamine kõigis

toetust saanud kogudes• Selliste rakukeste koondamine “virtuaalseks

loodusteaduslike kogude keskuseks”• Kogude põhimäärused (RP mõistes) sh.

– kogude ühtlustatud säilitamise ja kasutamise juhendid ning eeskirjad

– asutustevahelised tüüplepingud

Mida tuleks teha?

• Lisaks eelnevale– Leida ühisosa MUiS-i ja EELIS-ega– Kasutada ära välismaist kompetentsi

• kutsuda spetsialiste siia ja viia oma töötajad välisamaale koolitustele

– Leida inimene, kes koordineeriks andmebaasistamist ja sellega seonduvat

– Muuta praegune üritus traditsiooniks

Lõpetuseks

• Mis saab edasi peale riikliku programmi lõppu aastal 2008?

Tänud kuulajatele!

• Ja tänud abi eest:– Urmas Kõljalg– Olavi Kurina– Üller Reier– Leho Ainsaar– ja kõik teised, kes oma materjale

kasutada andsid või nõuga abiks olid