märgalad ja nende kaitse eestis
Post on 11-Jan-2016
77 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
26.10.2007
Märgalad ja nende kaitse Eestis
Viljandi Maagümnaasium
Eve Ivask
26.10.2007
Mis on märgala? Märgalad on komplekssed, mitmekesiste
ökosüsteemidega alad, mis on otseses ühenduses neid ümbritsevate maa-aladega.
Nad on kas alaliselt või vahelduvalt üle ujutatud kas soolase või magevee poolt.
Vesi võib olla neil märgaladel nii seisev kui ka voolav
26.10.2007
Märgalade heaolu Heaolu sõltub nii keemilistest,
bioloogilistest kui hüdroloogilistest protsessidest.
Need protsessid on pidevalt muutuvad ajas.
26.10.2007
Märgalade liigid Rannikualad ja rannikumeri (rannikumeri,
rannikujärved, rannaniidud, roostikud) Siseveekogud ja luhaniidud( järved, luha-
ja lamminiidud) Sood
26.10.2007
Eesti tähtsamad märgalad Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Alam-Pedja looduskaitseala Endla looduskaitseala Nigula looduskaitseala Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega Puhtu-Laelatu-Nehatu piirkond Muraka raba Emajõe suudmeala soostik
26.10.2007
Matsalu rahvuspark Tähtis veelindude peatus-ja rändepeatus Roostikud Matsalu jõe deltas, ulatuslikud
luhaniidud, rannakarjamaad, rannikumeri ja laiud
Rändel läbib seda märgala kümned tuhanded linnud (sookured, sõtkad, soopardid)
26.10.2007
Soomaa rahvuspark Halliste poolt üleujutatud luht ja
lammimetsad Põhiilme annavad suured sood: Ördi,
Kikepera ja Kuresoo Suviti on tavaline sookure pasunahüüd
26.10.2007
Vilsandi rahvuspark Pesitsevad väga paljud linnud, põhiline
neist on hahk Märgalana on eelkõige väärtuslikud
rannikuelupaigad Innarahul asuvad Läänemere tähtsamad
hallhülgelesilad
26.10.2007
Alam-Pedja looduskaitseala Kalade kudealad ja pesitsuspaigad
lindudele Seal asub suur-konnakotka pesitsusala, mis
on ainuke teadaolev Eestis Elab ka haruldane nahkhiir-tiigilendlane
26.10.2007
Endla looduskaitseala Tähelepanuväärsed on erinevad sootüübid,
soised metsad ja kuulsad allikate rühmad Kasvab haruldane mesimurakas, pesitsevad
kaljukotkas ja kalakotkas Jõgedes ja järvedes elab saarmas Kaitsealal asub ka Endla järv
26.10.2007
Nigula looduskaitseala
Nigula raba ja salumetsaga kaetud soosaared
Pesitsevad tundralinnud: rabahani ja suur-laukhani
Tegeldakse jõhvikakultuuride kasvatamisega
26.10.2007
Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega Laiud ja meri moodustavad kauni
maastiku, tervikökosüsteemid Rändeaegadel kohtab mitmeid linde nagu
valgepõsk-laglet, merikotkast. Hiiumaa laidusid külastavad viigerhülged Käina laht on tähtis kalade kudeala
26.10.2007
Puhtu-Laelatu-Nehatu piirkond Pesitseb palju soolinde (tait ja roo-loorkull) Rännakul peatuvad sookured, kaurid,
merivardid ja tõmmuvaerad Omaette vaatamisväärsus on Nehatu kui
Lääne-Eesti tüüpiline liigrikas madalsoo
26.10.2007
Muraka raba
Huvitava linnustikuga ala, kus pesitsevad väikekoovitajad ja mudanepp, elavad rabapüü ja kaljukotkas
Seal on küngastena kerkivaid soosaari, kus metsa pole ammu raiutud
Kuulsad muraka ja jõhvikapaigad
26.10.2007
Emajõe suudmeala soostik
Seal märgalal on esindatud mitmed konnaliigid- rohe-kärnkonn ja mudakonn
Asuvad tähtsad kalade kudealad Pesitseb mitmeid linde, nt. Merikotkas Koondumispaigad läbirändavatele
veelindudele
26.10.2007
Ramsari konventsioon 1971.a. Iraanis Ramsaris kirjutati alla
rahvusvaheliste märgalade lepingule Eesti on ühinenud Ramsari
konventsiooniga 1994.a. Eesti märgalasid kaitstaksegi Ramsari
konventsiooni alusel
26.10.2007
Kokkuvõte Eesti on märgalade rohkuselt ja
mitmekesisuselt Euroopa üks rikkamaid riike
Märgalad hõlmavad meie territooriumist umbes veerandi
top related