PÕLEMINE HOIAB

ELUS

EXERCISE KOTKALEND POLISHED

VOLUNTEER COMMANDERS

Kotkalend viimistles

värskeid juhte

KAITSELIIDU AJAKIRI1/2015

KAITSELIIDU AJALOOPÄRLID ERAKOGUDEST

KAITSELIITKaitseliit kui vastutuse väljendusThe Estonian Defence League as an Expression of Responsibility

KAITSELIITHea Kaitseliidu pereMy Dear Members of the Estonian Defence League Family

VÄLJAÕPEKotkalend viimistles värskeid juhte Exercise Kotkalend Polished Volunteer Commanders

INIMENENoorte Kotkaste Järva malevat juhib julge naispealikCourageous Woman Leading Järva District of the EDL Boys' Organisation

MEDITSIINTsiviil- versus militaarmeditsiin? Või ehk hoopis terve mõistus?Civil versus Military Medicine. Or Common Sense?

INTEGRATSIOONOlgu keel eesti või vene – peaasi, et ühineWhatever Your Language – It Should Be Shared

HARITUD SÕDURÜleelamise põhitegija – põlemineThe Most Important Thing for Survival – Fire

AJALUGUAjaloopärlid erakogudestPearls of the EDL History

AJALUGUMetsavendade elu pildisLife of Forest Brothers in Pictures

NAISKODUKAITSELaulupeo supi keetsid kokku naiskodukaitsjadThe Women’s Voluntary Defence Organisation Made Soup for the Song Festival

NOOREDMida kujutavad endast Kodutütarde erikatsed?What Are the EDL Girls' Organisation's Kodutütred Special Competitions?

SÕJARAUDArmoured Personell Carrier of Järva District Rolls onto the Carpet of Security

10

16

18

24

30

36

42

46

52

58

62

70

1 | 2015

KR

ISTJ

AN

PR

II

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

Kotkalend on raskuspunktiga individuaalõppel, kogu õppuse

fookus on juhi isikul ja tema arengul.

Exercise Kotkalend has a focus on the individual training, the

focus of the whole training must be on commander's personality

and his development.

Malevati on Kaitseliidul ra-huaja ülesannetes üksjagu piirkonna omapärast ja vaja-dusest tulenevaid erisusi.From district to district the Esto-nian Defence League is characte-rised by unique regional features stemming from the specifi c cha-racter and needs of each region.

Inimesed kipuvad unustama, et üld-

juhul peame me abi andma siiski

rahuajal ja olukor-ras, kus häirekes-kus (112) on kät-

tesaadav ja kiirabi ligipääs olemas.

People tend to forget that generally we

must give fi rst aid in civil life and peace

situation where the Alarm Centre (112) is available and the

access of emergency medical care exists.

Erikatsed on mõeldud kodutüt-re isiklike huvide ja hobide raken-damiseks ja aren-damiseks. Kõik erikatsed nõuavad püsivust ja tööd.The special com-petitions are meant to give members of Kodutütred the opportunity to use and develop their personal interests and hobbies. All special competitions require perseverance and hard work.

10

30

1 | 20154

62

18

Tüdrukust, kellele alguses tundus isegi metsami-nek hirmutav, sai nooremseersant ja reservväelane.The girl who was scared about going to the forest in the beginning became a Sergeant and reser-vist.

Oluline on see, et sa oleksid lojaalne oma riigile ja val-mis oma riiki kaitsma. Aga mis rahvusest sa oled, see on juba teisejärguline.What counts is loyalty to your country and readiness to defend it. Your nationality is a matter of little relevance and importance.

Tänu arheoloogiliste kaevamis-te tulemustele ja saadud foto-materjalile on võimalik kokku panna ennenägematult põhjalik uurimus ühest metsavendade grupist.Due to the archaeological exca-vations and the photo material received it is possible to put toge-ther a research of unprecedented thorough ness about one group of Forest Brothers.

Tänavu tuli põhiesinemise ajal ehk laupäeval, kui kõik peolised kohal, anda päevas välja 72 000 toiduportsu.During the main performance on Saturday, the women gave out 72,000 meal portions.

24

36

58

1 | 2015

51 | 2015

52

Kodutütarde iga-aastane jõukatsumine Ernake leiab tänavu aset 28.–30. maini Rapla maakonnas.The EDL Girls' organsation's annual competition Ernake will be held this year in Rapla County from May 28 to 30.

Alates 2008. aastast korraldab Naiskodukaitse igal aastal kaks erialavõistlust. Mullu olid kavas esmaabi ja välitoitlustamine, tänavu on fookuses side- ja staabitöö ning avalikud suhted ja ajalugu. Naised panevad oma erialased teadmised proovile oktoobrikuus Võrus ja Läänemaal.Since 2008 the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse organises annually two different specialty contests. Last year they had first aid and field catering competitions and in 2015 the focus will be on communications and staff work as well on public relations and history. The women of Naiskodukaitse will be testing their skills in October in Võru and Lääne County.

Võidupüha tähistatakse Hiiumaal. Kärdla keskväljak on juba broneeritud ning ootab 23. juunil kaitseliitlasi ja teisi külalisi.Victory Day will be celebrated in Hiiu County. The central square of Kärdla City is already booked and waiting for the members of Estonian Defence League and other guests.

28.–30.05

1 | 20156

Ära maga maha!Do Not Miss That!Ülevaade Kaitseliidu 2015. aasta

märkimisväärsetest sündmustest.

Abstract of the most noteworthy

events of the Estonian Defence

League in 2015.

23.06

Utria dessant pani 15.–17. jaanuarini Ida-Virumaal taas proovile võistlejate talvesõdurioskused.Military sporting exercise Utria Dessant test competitors’ winter soldier skills from January 15 to 17 in Ida-Viru County.

Viru maleva õppus Põhjakonn leiab aset 4.–6. septembrini Tapa vallas Rabassaare alal. Kirde maakaitseringkonna õppus Kilp toimub Viru maleva juhtimisel 30. oktoobrist 1. novembrini Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal.Viru Distric organizes exercise Põhjakonn from September 4 to 6 in Tapa parrish. Viru District will be leading the joint exercise Kilp of North-Eastern districts from October 30 to November 1 in Lääne- and Ida-Viru, Jõgeva and Järva County.

Noorkotkad võtavad mõõtu Mini-Ernal, mis korraldatakse Harjumaal kohe pärast suvist pööripäeva, jaanipäeva ja võidupüha 26.–28. juunini. This year, EDL Boys' organisation compete on Mini-Erna in Harju County from June 26 to 28, right after celebrating the Victory Day and the Midsummer Day.

Kaitseliidu Lääne-Eesti malevate ühine suurõppus Orkaan möllab selle aasta detsembri esimesel nädalavahetusel Pärnumaal.The joint training exercise Orkaan held by the EDL’s districts in West Estonia will take place during the first weekend of December in Pärnu County.

Tallinna maleva õppus Hunt leiab aset 24.–26. aprillini kaitseväe keskpolügoonil ja Tapa vallas.Exercise Hunt of Tallinn District will be held from April 24 to 26 in Tapa parish and on the Central training area of the Estonian Defence Forces.

Lõuna maakaitseringkonna õppus korraldatakse kogu maakaitseringkonna territooriumil ja õppuse aktiivsem faas on 7. ja 8. novembril. Õppus keskendub sisekaitseülesannete täitmisele hoonestatud alal.The joint exercise of southern districts will take place on the 7 and 8 of November. The main focus of the exercise is on internal security.

Rahvusvaheline sõjalis-sportlik jõukatsumine Admiral Pitka luureretk korraldatakse 4.–8. augustini maalilisel Võrumaal.International Admiral Pitka reconnaissance challenge is taking place from August 4 to 8 in the picturesque landscape of Võru County.

15.–17.01

1 | 2015

71 | 2015

26.–28.06

4.–8.08

5.–6.12

24.–26.04

4.–6.09

7.–8.11

ADMIRAL PITK A

LUU

RE VÕ IS T L U S R E C O N C HALLE

NG

E

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja:Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett:Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojasToimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad:26. jaanuar, 9. märts, 20. aprill

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu eriorgani-satsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kaitseliit (Estonian Defence League)Kaitseliit (the Estonian Defence League) is a part of the Estonian Defence Forces, a voluntary militarily organised national defence organisation operating in the area of the government of the Ministry of Defence. The Estonian Defence League possesses arms, engages in military exercises and fulfi lls the tasks prescribed by the National Defence League Act.The Estonian Defence League is the legal successor of the Estonian Defence League established on the 11th of November 1918 as a self-defence organisation.The task of the Estonian Defence League is to enhance, by relying on free will and self-initiative, the nation’s readiness to defend the independence of Estonia and its constitutional order.There are 14,500 members in the Estonian De-fence League (EDL). Together with the affi liated organisations Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation), Noored Kotkad and Kodu-tütred, the EDL has more than 23,000 volunteers in action.

Magazine Kaitse Kodu!The fi rst issue of the EDL’s magazine Kaitse Kodu! was published on the 14th of October 1925, which makes it one of the oldest still published magazi-nes in Estonia. The fi rst issue had 40 pages and it went into circulation with 18,000 copies.Due to clever marketing, improved content and design, the popularity of the magazine grew and by the end of 1928 it was one of the most read magazines in Estonia. From 1929 to 1932 Kaitse Kodu! was published as weekly. The last issue be-fore the war came out on the 20th of July 1940.The year 1993 marks the new beginning for Kaitse Kodu! Altogether four diff erent numbers were published until newly appointed editor-in-chief Ivar Jõesaar made it once again a regularly publis-hed magazine in 1995.Today Kaitse Kodu! is published eight times a year and it has a circulation of 7,000 copies.

KAITSELIIDU AJAKIRI 1 | 2015

1 | 20158

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

I N E N G L I S H

Mina küll Eestiga ei jändaksEestlaste enesekindlus iseolemise ja oma riigi kaitsmise küsimuses on lau-sa intellektuaalselt nauditav: Kopen-haageni linna rahvaarvuga riik tõstab kivinäoga riigikaitse eelarve 2%-ni sisemaisest kogutoodangust ja peaae-gu kõik eestlased toetavad Euroopas juba väljasuremisohus ajateenistuse jätkamist.

Riigi militariseerituse indeks, mis võtab muu hulgas arvesse sõjaväelaste ja arstide suhtarvu, paigutab Eesti maailmas 21. kohale. Isegi Venemaa tõusev agressiivsus ei suuda sundida alalhoidlikke eestlasi Kaitseliidust väl-ja astuma või kolima kusagile turvali-selt kaugele Eesti idapiirist.

Otse vastupidi, ühes Ukraina kriisi algusega hakkas vaikselt ja kindlalt kasvama Kaitseliidu liikmeks astu-mise avalduste hulk. Kaitseliitu astus mees, kes kolis Ukraina sündmuste peale mõeldes Austraaliast tagasi Eestisse. Rohkem kui 60% elanikest, naised ja pensionärid kaasa arvatud, ütlevad, et kui keegi tuleb Eesti iseseis-vust näppima, astuvad nemad vastu.

Detsembris 1924 ebaõnnestus Eestis kommunistlik riigipöördekatse. Aja-loolane Jaak Valge nimetas Kaitseliidu aastapäevakonverentsil mässu ebaõn-nestumise oluliseks faktoriks eestlaste meelsust: idapoolsed niiditõmbajaid ei saanud olla päris kindlad, et siin lei-dub mässule piisav toetuspind, katse jäi poolikuks ja kukkuski läbi.

Ligi 2% eestimaalastest, nende hul-gas muide ka etnilisi venelasi, kuulub Kaitseliitu. Seda rahvast juba naljalt ei murra.

Liivi Reinhold.peatoimetaja

The self-confidence in its national sovereignty and security of the Estonians is just intellectually enjoyable! The popu-lation of our country equals Copenhagen, yet we do not hesitate to increase the defense budget up to 2 percent of GDP. Almost everyone in Estonia support conscription for young men regardless the fact that the system is in threat of extinction in the rest of the Europe.

Global Militarization Index, that among other things con-trasts the total number of military and paramilitary forces in a country with the number of physicians, places Estonia 21st in the world.

The aggressive face of Russia cannot repel the self-preserving Estonians from Defence League or force them to take a precautionary move anywhere safely far from the eastern border of Estonia.

On the contrary, since the beginning of the crisis in Ukraine, we have witnessed a steady rise in the number of EDL membership applications. There’s a guy who moved back to Estonia from Australia because of what happened in Ukraine. Of course, he joined the Estonian Defence League. More than 60% of the population, including women and seniors, declare they will resist, should anyone try to tinker with our sovereignty.

In December 1924, an attempted communist coup in Tal-linn failed. Historian Jaak Valge believes that an important factor of the failure was in the mindset of Estonians: the eastern influencers could not be quite sure that this rebel-lion will meet sufficient support. And it didn’t.

Approximately 2% of the Estonians population, including ethnic Russians, belongs to the Estonian Defence League. Sure isn’t easy to intimidate Estonians.

Liivi Reinhold.Editor in Chief

91 | 2015

I Wouldn‘t Mess with Us

1 | 201510

KA

IT

SE

LII

T

Eesti on olnud iseseisev üle 20 aasta, kuid viimasel aastal on julgeolek Euroopas teinud järsu kannapöörde. Külma sõja põhimõtete esilekerki-mine on andnud äratuskellana mär-ku jätkuvast ohust Eesti iseseisvuse-le ja see on avanud paljude silmad.

Kaitseliitu lisandus möödunud aastal ligi 700 meest ja naist, kes mu-retsevad oma pere, kodu ja kodumaa turvalisuse pärast ning on otsustanud anda riigikaitsesse oma panuse. Selle üle võib ainult rõõmu tunda. Kuid siiski on kodanikke, kellele on vas-tutus oma riigi ees jätkuvalt arusaa-matu sõnakõlks. Loodetakse, et kõik, mis juhtub, juhtub kusagil mujal, ja keskendutakse peamiselt enda heale äraolemisele, soojale toale ja ninaesi-sele. Suuremad väärtused tunduvad justkui nii enesestmõistetavad, et tähelepanu neile kipub kaduma.

Vastutus isamaa eest ja kvaliteetaegEesti ajalugu on näidanud, et omariiklus ja vabadus ei ole olnud

Eesti geopoliitiline asend ja

agressiivne naaber on taas

suunanud meid ühendama

jõud ja tegutsema õlg õla

kõrval, olles valmis reagee-

rima mis tahes kriisile. Seda

ka Kaitseliidu ridades.

igikestvad ja riigi iseseisvus ene-sestmõistetav. See on olnud pikk võitlus vabaduse ja iseseisvuse eest. Meenutagem, et Vabadussõja päevil oli Kaitseliitu kuulumine kohustus-lik kõigile meeskodanikele, kes ei kuulunud kaitsejõududesse mobi-liseerimisele. Nii oligi kaitseliitlasi toona ligi kümme korda enam kui täna. Peale kaitseväelaste ja ajatee-nijate oli riigikaitseks valmis üle saja tuhande sõjalist väljaõpet saava Eesti kodaniku. See oli olude sunnil hädavajalik. Inimesed tahtsid ja suutsid end riigile rasketel ja oht-likel aegadel ühise eesmärgi nimel mobiliseerida.

Nüüd on probleemiks paljude kaaskodanike arusaamatus vastutu-sest riigi eest, kus me elame. Prae-gune olukord nõuab ilmselgelt taas konkreetseid valikuid, kuid paljud ei julge võtta kanda uusi ülesandeid ega vastutust. Eesti riigikaitsesse on valikuliselt kaasatud vaid osa võitlusvõimelistest meeskodanikest. Enamgi veel, paljud noored püüavad

Kaitseliit kui vastutuse väljendus

Tekst: JAANUS OTS

111 | 2015

KA

IT

SE

LII

Tkõigi meetoditega sellest kõrvale hoida. Kas tõesti on osal kodanikel suurem kohustus oma riiki kaitsta kui teistel – neil, kes ainult vabaduse hüvesid naudivad ja loodavad, et nen-de kaitsmisega tegeleb keegi teine?

Ajateenistuses õpetatakse väl-ja tulevasi reservväelasi. Nende teenistus kujundab küll kaitsetahet ja annab hea sõjalise algõppe, aga edasi... Edasi kogunetakse heal juhul viie aasta tagant korra reservõp-pekogunemisele. Samas on olemas vabatahtlik riigikaitseorganisat-sioon Kaitseliit, mis pakub jooksvalt palju võimalusi pidevaks aktiivseks ja eneseteostuslikuks ajakasutuseks nii noortele kui ka reservistidele. Igaühele vastavalt võimalustele ja võimetele.

I N E N G L I S H

The Estonian Defence League as an Expression of Responsibility Text by JAANUS OTS

Estonia’s geopolitical position and its aggressive neigh-

bour are once again forcing us to consolidate our efforts

and act shoulder to shoulder ready to respond to any crisis.

This also holds true for the ranks of the Estonian Defence

League (EDL).

Estonia has been independent for over two decades, but in the last year security in Europe has done an abrupt about-turn. The coming to the fore of the Cold War principles has become an alarming indication of the persisting danger to Estonia’s independence and a real eye-opener to many.

About 700 men and women joined the EDL last year. These people are concerned about the safety of their family, home and country and have decided to make their contribution to national defence. This can only be welcome. However, there are citizens for whom responsibility towards their state remains an alien con-cept. They live with the belief that everything that is happening is happening elsewhere and are mostly preoccupied with their own wellbeing, cosy comfort and belly-happiness. Greater values are almost taken for granted and no due attention is paid to them.

Quality Time and Responsibility towards Your FatherlandThe Estonian history has shown that sovereignty and freedom are not everlasting and that independence is not self-evident. We’ve made a long journey to liberty. It’s worth to remem-ber that in the days of the Estonian War of Independence all male citizens who were not mobilised to serve in the Estonian Defence Forces were obliged to join the EDL. So in those times there were ten times more members of the EDL than there are today.In addition to servicemen and conscripts more than one hundred Estonian citizens who had received military training were ready to defend Estonia – one hundred thousand. This was necessary in the face of the circumstances. People were keen and managed to mobilise themselves for a common pur-pose in difficult and dangerous times to serve their country.

Nowadays, the problem is that many fellow countrymen fail to understand their responsibility towards the place where they live. The current situation once again clearly calls for spe-cial choices, but many do not dare to take on new duties and responsibilities. Only a fraction of combat-capable male citi-zens are selected to contribute to Estonia's national defence. Many young men try to avoid it at all costs. Is it really so that some citizens have a greater obligation to defend their country than others who only enjoy the benefits of freedom and hope that they will be protected by someone else?

Conscription service trains future reservists. It does shape the will to defend and provides good basic military train-ing, but what happens then?... Then former conscripts will be invited to reservist training at five-year intervals, if even that often. Alternatively, there is the voluntary national defence organisation called the EDL, which continuously offers vari-ous active and self-fulfilling pastimes for both youngsters and reservists suiting their skills and abilities.

Kuigi suur osa Alutaguse maleva liikmeid kõneleb

emakeelena vene keelt, on nad väga eestimeelsed.

Seda võib märgata ka Ida-Virumaal peetaval

patrullvõistlusel Utria dessant / Although the many members of the Alutaguse District speak Russian as their mother tongue, they are very pro-Estonian. This can also be seen in the military sporting competition Utria Dessant held in Ida-Viru County

MA

RK

GR

IMIT

LIH

T/K

AIT

SE

VÄ

GI/

DE

FE

NC

E F

OR

CE

S

1 | 201512

KA

IT

SE

LII

T

Kaitseliit on midagi palju enamat kui püssiga metsas jooksmine ja lõk-ke ääres istumine. See on lahedate inimeste tutvuskond, mis kujuneb üldjuhul suuremaks kui eeldada os-kame. Kaitseliidu struktuur pakub heal tasemel võimalusi militaar- ja juhtimisvaldkondades väljaõppe saamiseks ja eneseteostuseks. On ka hulgaliselt teisi adrenaliinirikkaid ettevõtmisi, näiteks matkad, üle-elamiskursused, militaar-, laske- ja spordivõistlused jpm. Kogu seda tegevust võiks kokku võtta lau-sega „Elu kui seiklus“.

Paljud aktiivsed inimesed, kellele lisaks kaitsetahtele meeldib looduses viibida ja tegutseda, on leidnud Kaitseliidus endale väl-jundi. Tekivad sõprus-konnad, kellele meel-dib vaba aega ühiselt veeta ka väljaspool organisatsiooni. Ei ole erand, kui Kaitseliidu tegemistes osaletakse lausa perekonniti.

Võimalus kõigile aktiivsetele Eesti kodanikeleKaitseliidu tegevusse saa-vad inimesed panustada oma vaba aega ja organisat-sioon väärtustab kõrgelt oma liikmete ajalist ja teotahtelist panust. Kaitseliidu ülem brigaa-

dikindral Meelis Kiili on selle kohta öelnud: „Kaitseliitlane tuleb välja oma vabast ajast. Ei ole midagi hul-lemat kui see, et tema vaba aega ei kasutata efektiivselt.“ Ja selle efek-tiivse kasutamise poole püüeldakse tõepoolest igati.

Paljud aktiivsed

inimesed

on leidnud

Kaitseliidus

sõbrad, kellega

koos on hea

ühiselt aega

veeta ka

väljaspool

organisatsiooni

/ Many active people have found friends in the Defence League, with whom they enjoy spending time together also outside the organisation

KA

IO R

AA

MA

T

Vastuseks mureküsimusele, kas meil ikka on piisavalt ressurssi või-malikule agressioonile vastu astuda, on vastuseks, et jah on. Ajalugu on tõestanud, et alati pole tähtis, kui

palju tanke või kahureid on mängus. Rah-

131 | 2015

KA

IT

SE

LII

T

The Estonian Defence League is much more than just run-ning with a rifle in the forest and sitting around a campfire. It is a circle of great acquaintances and it usually proves much bigger than you first expect. The structure of the EDL offers good opportunities for military and management training and for self-fulfilment. The organisation also arranges other adrenaline-pumping pastimes such as hiking trips, survival courses, military, shooting and athletic competitions, etc. All these activities can be summed up with a phrase “Life is an adventure”.

Many active people who, in addition to their desire to defend like being in the wilderness have found an output for them-selves in the Estonian Defence League. Members form friend-ship networks and enjoy spending time together also outside the organisation. It is not uncommon that whole families take part in the activities organised by the EDL.

An Opportunity for All Proactive Estonian CitizensPeople are welcome to contribute to the work of the Estonian Defence League in their free hours and the organisation values highly the time and dedicated effort they put in. The Briga-dier General Meelis Killi, Commander of the Estonian Defence League, said the following in that respect: “Members of the Es-tonian Defence League give us their precious free time. There is nothing worse than that the free time is not used effectively.” We are really trying our best to make the most of it.

The answer to the concern whether we have enough re-sources to fend off a possible aggression, is ‘yes, we have’. The history has shown that the number of tanks or guns in the game is not always that important. The people’s desire to de-fend themselves is a powerful force what is hard to overcome. The EDL can be characterised by the old Chinese Confucian wisdom: “The leader of a great army can be beaten. A simple farmer with conviction is invincible.”

The Estonian Defence League is made up of all sorts of people: top managers, local government offi cials, students, housewives. They all make their contribution in the ranks of the EDL, the Women’s voluntary defence organisation, EDL girls' organisation Kodutütred or EDL boys' organisation Noored Kotkad. If people keep joining as members, new units may be formed. This is a development on the personal, organisational and national level.

Sometimes those who know very little about the activities of the EDL ask us who we are preparing to fight. The Roman General Flavius Vegetius answered this question in the follow-ing way: “If you want peace, prepare for war.” This may make little sense, but this is a hard fact of life. At the same time, the organisation spanning the entire nation also has plenty of peacetime activities on offer depending on the peculiarities of individual districts and enthusiasm of their members: patriotic education, promotion of athletic lifestyles, help to rescuers in emergency situations and close cooperation with rescue and enforcement institutions.

The people’s desire to defend themselves is a powerful force what is hard to overcome.

va vaba kaitsetahe on kõige suurem jõud, mille vastu on väga raske seis-ta. Kaitseliitu iseloomustab Vana-Hiina mõõtetarga Konfutsiuse lause:

„Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Veendumusega lihtne maamees on võitmatu.“

Kaitseliitu kuulub kõikvõimalike elualade inimesi: tippjuhte, omava-litsustegelasi, õpilasi ja kodupere-naisi. Kõik nad leiavad rakendust Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodu-tütarde või Noorte Kotkaste ridades. Uute inimeste lisandumisel saab tekkida uusi struktuure, areneme selle abil ise, arenevad ka organisat-sioon ja riik.

Tihti küsivad inimesed, kes Kait-seliidu tegevusest suurt ei tea, kel-lega sõdima me valmistume. Sellele küsimusele olen vastanud Rooma väejuhi Flavius Vegetiuse sõnadega:

„Tahad rahu, valmistu sõjaks.“ Non-senss, aga paratamatu. Samas on kogu riiki hõlmaval organisatsioonil ka palju rahuaja ülesandeid, kus eri-susi tingivad malevati vastutusalast ja liikmete aktiivsusest tingitud eripärad. Osaletakse isamaalisu-se kasvatamisel, propageeritakse sportlikke eluviise, abistatakse päästetöödel kriisiolukordades ja tehakse aktiivset koostööd pääste ja korrakaitse eest vastutavate insti-tutsioonidega.

Piirkondlikud eripäradMalevati on Kaitseliidul rahuaja ülesannetes üksjagu piirkonna omapärast ja vajadusest tulenevaid erisusi. Üheks näiteks on siin Eesti läänerannikut räsinud 2005. aasta jaanuaritormile järgnenud pääste-rühma moodustamine Pärnumaal. Suurõnnetuse ajal olid esimeste hulgas inimesi abistamas Pärnumaa kaitseliitlased ja seejärel moo-dustati Pärnumaa malevas eraldi struktuuriväline päästerühm OPER (otsi-päästa-evakueeri-rühm), mis on suuteline loodusstiihiates või kriisiolukorras elanikke päästma, evakueerima ja andma elupäästvat esmaabi.

Sõjalise ohu korral on Pärnumaa maleva kõige suurem ülesanne kaitsta merepiiri, seetõttu taasloodi rannikualade ja sadamaobjektide kaitseks rannakaitseüksus. Suurt initsiatiivi näitasid selle taasloomi-sel üles vabatahtlikud ise, kelleks on põhiliselt merendusega kokku

1 | 201514

KA

IT

SE

LII

T

Võrumaa malevas on aktiivseim noorteorganisatsioonide tegevus, mis on

saavutatud süsteemse ja pikaajalise koostööga omavalitsuste, kohalike asu-

tuste, koolide ja lastevanematega / Youth organisations are the most active force in the Võrumaa District. This is achieved through systematic and long-standing cooperation with local governments, authorities, schools and parents

HE

LI

MA

AS

LE

IB

puutunud inimesed: meremehed, piirivalvurid, sukeldujad ja kalurid nii maakonnast kui ka saartelt.

Samalaadse suunitlusega on ka Saaremaa malev, kus piirkondli-kust eripärast lähtuvalt on värskelt moodustatud Mere malevkond ja tehakse tõsist koostööd merepääs-tealases ühistegevuses, kuhu on kaasatud kõigi väikesaarte kaitse-liitlased. Sellealasest tegevusest ei ole kõrvale jäänud noorkotkad ega kodutütred, kes saavad nüüd osale-da kaitse- ja päästeringi tegevuses ning huvi selle valdkonna vastu on väga suur. Väikestes kohtades tuleb palju tegevusi liita, lähtudes just piirkondlikust vajadusest.

Ida-Virumaal paikneva Alutaguse maleva puhul toon välja asukohast tuleneva mitmerahvuselise liikmes-konna, sest suur osa Narva ja Jõhvi malevkonna liikmed on vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Kuid nad väga eestimeelsed ja nende

Eestimaale pühendumine on palju-dele eeskujuks. Märksõnade „kaasa-mine“ ja „ühtekuuluvus“ all toimib integratsioon Kaitseliidus edukalt, erinevalt sellest, mida püütakse massimeedia abil läbi viia.

Võrumaa malevas on aktiivseim noorteorganisatsioonide tegevus. See on saavutatud süsteemse ja pikaajalise koostööga omavalitsuste, kohalike asutuste, koolide ja lasteva-nematega. Neil on haritud ja moti-veeritud noortejuhid, kes on ise välja kasvanud samast organisatsioonist. Tugevate noorteorganisatsioonide tekke ja püsimise on taganud dist-

Malevati on Kaitseliidul rahuaja ülesannetes üksjagu piirkonna omapärast ja vajadusest tulenevaid erisusi.

151 | 2015

KA

IT

SE

LII

T

Unique Regional FeaturesFrom district to district, the Estonian Defence League is characterised by unique regional features stemming from the specific character and needs of each region. One example of this is the formation in the Pärnu County of a rescue group after a terrible storm that hit the western coast of Estonia in January 2005. Members of the Estonian Defence League in the Pärnu County were one of the first to come to the rescue of victims during that calamity. Subsequently, the OPER rescue group (OPER standing for ’search (O) – rescue (P) – evacuate (E) – group (R)), a non-structural element within the Pärnumaa District, was created in order to rescue, evacuate and provide life-saving first aid to inhabitants in the event of natural disas-ters and emergencies.

In the face of a military peril the principal task of the Pärnumaa District is to defend the sea border, so a coastal defence unit was relaunched to protect the coastal areas and the port facilities. As far as the relaunch is concerned, great initiative was shown by volunteers themselves who are mostly people involved in maritime activities: seamen, bor-der guards, divers and fishermen who come from the county and the islands.

The Saaremaa District on the Island Saaremaa has a simi-lar focus. In response to the specific character of the region the Sea Subdistrict has recently been created. Now it eagerly participates in sea rescue operations and members of the Estonian Defence League from all small islands lend a help-ing hand. The members of Noored Kotkad and Kodutütred are also involved in this work and can now take part in defence and rescue activities. The interest in this sphere is very high. In small places many activities have to be combined to cater for the needs of the region.

The Alutaguse District located in the Ida-Viru County is notable for its multi-ethnic membership explained by its geographic location: a large number of members of Narva and Jõhvi Subdistricts speak Russian as their mother tongue. They are, however, very pro-Estonian in their attitudes and their devotion to Estonia sets a good example to others. Keywords inclusion and cohesion characterise the success of integration in the Estonian Defence League which contrasts with the fail-ing attempts made by the media.

Youth organisations are particularly active in the Võrumaa District. This is achieved through systematic and long-stand-ing cooperation with local governments, authorities, schools and parents. These organisations have well-educated and mo-tivated young leaders whom they taught to lead themselves. The creation and development of strong youth organisations have been made possible by disciplined patriotic upbringing, educational activities for children, recognition, the experience of success as well as competitions and hiking games that have already become a good tradition.

Each district of the EDL is unique and special just as its mem-bers who are trying to make their country and their home a safer place by using their experience and skills and by teaching and learning. Despite of the diff erent character of the activities they are all united by the same values and goals.

The EDL offers all active Estonian citizens and their children useful and self-cultivation pastimes. This is the opportunity to be a part of the voluntary defence system covering the entire country and to perform various roles there in accordance with your abilities, skills and training reinforcing other citizens' de-sire to defend Estonia and their feeling of belonging.

KA

RR

I K

AA

S

Pärnumaa maleva struktuuriväline päästerühm

OPER on suuteline loodusstiihiates või kriisiolu-

korras elanikke päästma, evakueerima ja andma

elupäästvat esmaabi / The OPER rescue group, a non-structural element within the Pärnumaa District, is able to rescue, evacuate and provide life-saving first aid to inhabitants in the event of natural disasters and emergencies

siplineeritud isamaaline kasvatus, lapsi arendavad tegevused, edu-elamuse pakkumine, tunnustami-ne ning traditsiooniks kujunenud võistlused ja matkamängud.

Iga Kaitseliidu malev on eripära-ne ja omanäoline nagu ka nende liik-med, kes on kaasatud nii riigi kui ka kodukoha turvalisemaks muutmis-se elukogemuste ja oskuste, õppuste ja õpetamiste kaudu. Kuid kõrgemad väärtused ja eesmärgid on vaatama-ta tegevuste eripäradele siiski ühed ja samad.

Kaitseliit on võimalus kõigile ak-tiivsetele Eesti kodanikele ja nende lastele kasulikuks ja ennastharivaks tegevuseks. See on võimalus osale-da vabatahtlikus, kogu riiki katvas kaitsesüsteemis ja täita selles erine-vaid rolle vastavalt oma võimetele, oskustele ja väljaõppele ning tugev-dada selle abil kodanike kaitsetahet ja ühtekuuluvustunnet.

1 | 201516

KA

IT

SE

LII

T

2014 on olnud keeruline aasta, ole-me olnud tunnistajateks Venemaa agressioonile Ukrainas ja olukorra pingestamisele Georgias. Kuigi meie olukorda võib pidada jätkuvalt turvaliseks NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse tõttu, ei tähenda see, et võime või peame oma kaitset kergelt võtma. Vastupidi, leian, et meie esmane kohus on tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet.

Riigikaitse arengukava seab olulisi ülesandeid Kaitseliidule: oleme esimesed, kes ohtudele vastu astuvad, olgu see siis sõjategevus, sisekaitselised toetusülesanded või muud kriisisreguleerimise tege-vused. Selline ülesandepüstitus tuleneb Kaitseliidu olemusest – va-batahtlikust kodanikuinitsiatiivist ja sellest, et oleme esindatud kogu Eesti territooriumil.

On oluline, et Kaitseliidu kasuta-mine on kooskõlas tema olemusega, meid tuleb hõlmata meie tugevustes tervikorganisatsioonina, tagades tasakaalu sõjaliste ja mittesõjaliste

tegevuste vahel. Olen kirjeldanud meie organisatsiooni kolme v-na: võitlejad, võimaldajad ja võimenda-jad ehk teisisõnu on kõikide meie liikmete panus kasutatud ja väär-tustatud.

Täna ja praegu oleme osa käimas-olevast kaitseväe reformist, mis Kaitseliitu puudutab küll suhteli-selt vähe, kuid nõuab siiski teatud ümberkorraldusi juhtimises. Ka on tänasesse päeva langenud õigusruu-mis tehtavad korrektuurid, täpse-malt riigikaitseseaduse kirjutamine.

See on fundamentaalne riigikait-set reguleeriv õigusakt, mistõttu on oluline, et see oleks läbi mõeldud ja funktsionaalne ja loomulikult kajas-taks kõiki riigikaitse komponente. See seadusloome protsess on olnud meile keerukas katsumus, sest esmane eelnõu sisuliselt ei sisalda-nud Kaitseliitu ja selle rakendamist riigikaitses. Riigikokku jõudnud eel-nõu aga võtab arvesse Kaitseliitu kui tervikorganisatsiooni tema tugevus-tes. Sellise saavutuseni jõudmine

Hea Kaitseliidu pere!Kaitseliidu ülema

brigaadikindral Meelis Kiili

pöördumine.

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

171 | 2015

KA

IT

SE

LII

T

I N E N G L I S H

My Dear Members of the Estonian Defence League Family!Text by Brigade General MEELIS KIILI

Commander of the Estonian Defence League

2014 has been a complicated year; we have been witnesses to Russian ag-

gression in Ukraine and continued high tensions in Georgia. Although our

situation can be interpreted as secure due to membership in NATO and

the European Union, this does not mean that we may or have to take our

defence lightly. The opposite is true; I believe that our first responsibility is

to strengthen the independent defence capabilities of Estonia.

The development plan of the Estonian National Defence has assigned sig-nificant tasks to the Estonian Defence League: we will be the first to face any threats, be that combat, support assignments for internal defence or any other crisis motivated activity. This type of assignment of tasks stems from the na-ture of the Estonian Defence League – voluntary initiative of citizens and our representation throughout Estonia’s territory.

It is imperative that the use of the Estonian Defence League is in accord-ance with this essence of our nature, we must utilize our strengths with use of the entire organisation, ensuring a balance between military and non-military activities. I have written that our organisation is based on three types: fighters, enablers and enhancers. In other words, all of our members’ contributions are used and valued.

Currently we are a part of an ongoing Estonian Defence Forces reform, which affects the Estonian Defence League only slightly, but does require some re-adjustment in command. At present there is a legal correction being implemented, to be exact, a rewriting of the National Defence Act.

This is fundamentally a National Defence regulative act, which means that it is essential, that it is well thought out as well as functional and of course reflects all of the components of National Defence. This legislative process has been a complicated ordeal for us because the first draft did not include the Estonian Defence League or its implementation in Estonian National Defence. The current draft in front of Parliament does however include the Estonian De-fence League in all of its totality and strengths. This was accomplished by the rigorous commitments, discussions and explanations of many individuals and in retrospective; I can say that the ultimate result was positive.

I am pleased with the everyday operations of the Estonian Defence League last year: with our duties, training, national patriotic schooling and other soci-ety assisted activities, although there is still plenty of room for development.

2015 will be just as intensive and with new assignments. We must continu-ally enlarge our eff ectiveness and activity. My priority in the New Year is more training and the capability of our readiness. Readiness also means that we know and have constant contact with our own people. It is crucial, that leaders at all levels, chiefs or commanders, are aware of and know as well as speak to all of their subordinates. We must practice with competent information systems, so that we are ready for rapid reactions regardless of any called upon situation. The Staff Headquarters of the Estonian Defence League are working with programs that allow enlargement and more fl exibility in participation of our active mem-bers as well as the operative use of their time. We must achieve the point where our active members can achieve at least the minimum required participation in Estonian Defence League exercises as outlined in our EDL statutes.

I am planning to create a situation that favours active members maintain-ing firearms at home. Because the most serious deterrent to aggressors is not necessarily armed soldiers but an armed population with a high sense of self defence.

I thank all our members – Estonian Defence League members, Women's vol-untary defence organisation, the youth organisations – for your devotion. To-gether, we are strong and able to keep and defend our nation and its people.

nõudis paljude inimeste pühendumist, arutelusid ja selgitusi ning lõppkokku-võttes võib tõdeda, et tulem on positiivne.

Kaitseliidu igapäevatege-vustega möödunud aastal olen rahul: nii meie tege-vustega, õppustega, isamaa-lisust kasvatavate koolitus-tega ja muude kogukondlike üritustega, ent siiski on meil piisavalt arenguruumi.

Uus aasta saab olema sama intensiivne ja püstitab meie ette uusi ülesandeid. Peame jätkuvalt suurenda-ma oma efektiivsust ja ka aktiivsust. Algaval aastal on minu prioriteetideks väljaõppe ja valmiduse parandamine. Valmidus tähendab muuhulgas ka seda, et teame ja omame pidevat kontakti oma ini-mestega. On oluline, et kõik eri tasandite juhid, pealikud või ülemad teavad ja tunne-vad oma alluvaid ja räägivad oma allüksuse inimestega ning harjutavad teavitussüs-teeme, et olla valmis kiiresti reageerima ükskõik millis-tele väljakutsetele. Kaitselii-du peastaabi väljaõppeosa-kond töötab programmidega, mis võimaldavad laiemat ja paindlikumat tegevliikmete kaasamist ning nende aja efektiivsemat kasutamist. Peame saavutama selle, et enamik meie tegevliikmeid osaleks Kaitseliidu väljaõp-pes minimaalselt Kaitseliidu seaduses ettenähtud mahus.

Ka on mul kavatsus luua olukord, mis soodustab tegevliikmetel relva hoid-mist kodus. Sest üks tõsine asi, mis heidutab agressorit, pole eeskätt mitte relvasta-tud sõdurid, vaid relvasta-tud ja väga kõrge kaitsetah-tega rahvas.

Tänan kõiki meie liik-meid – kaitseliitlasi, naisko-dukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid – teie pühen-dumise eest. Koos oleme tugevad ja suudame hoida ja kaitsta oma isamaad ja inimesi.

1 | 201518

VÄ

LJA

ÕP

E

Kotkalend viimistles värskeid juhte

Kaitseliidu kooli tasemekur-

suste lõpuharjutus Kotka-

lend tõi Raplamaale nii meie

endi kui ka USA sõprade

soomukid ja ligi 800 paari

sõdurisaapaid ning päädis

enam kui 80 vabatahtliku-

le juhile lõputunnistuse ja

kindrali käepigistusega.

Tekst: LIIVI REINHOLD

Alu mõisa suur saal on juba poolteist tundi paksult rahvast täis olnud ja süsihappegaas võtab hapniku üle võimust. Kaitseliidu kooli inimesed vahetavad tõsiseid pilke. On esmas-päev, kell on pool üksteist ja õhtune tagasisidekoosolek on alles poole peal. Õppegruppide kaupa kobaras istuvate instruktorite darthvader-lik hingamine annab kenasti edasi valitseva meeleolu.

Raskuspunkt juhi individuaalõppelMehed (ja mõned naised) on pikast päevast väsinud. Instruktoril tuli täna ühekorraga etendada kahek-sat rolli: anda vägedeta harjutuse faasis jaopealiku kursandile vas-tuseid kuue jaoliikme eest, lisaks etendada rühmaülemat, mängida oma peas läbi taktikalisi olukordi ja neid kursuslasele usutavalt (aga

mitte ette öeldes!) kirjeldada ning olla selle kõige juures ka instruktor: juhendada, õpetada, jälgida aja- ja tunniplaani ning täita hindamisleh-ti. Nüüd käiakse veel iga õppegrupp üksipulgi läbi. Milline oli kursuslase areng päeva jooksul? Milline oli vahe alg- ja lõppseisudel? Millise õp-puri oskustes on olulisi lünki? Pead kärssavad otsas ja näod pole tõesti kuigivõrd lustakad.

„Kui tavaliselt on õppus Kaitselii-dus seotud kollektiivõppe eesmärki-dega ehk harjutatakse kokku üksusi, siis Kotkalend on raskuspunktiga individuaalõppel, st õpetatakse juhte ning kogu õppuse fookus on juhi isikul ja tema arengul,“ selgitab õppuse eripära Kaitseliidu kooli pealik Erik Reinhold. Iga õppuri personaalne treening ja tagasiside tingibki instruktorite ja hindajate suure koormuse. „Siin on suhteliselt

191 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

I N E N G L I S H

Exercise Kotkalend Polished Volunteer CommandersText by LIIVI REINHOLD

Closing exercise Kotkalend (Eagle Flight) of the Estonian Defence

League (EDL) School brought together the armours of ours and our

US friends and about 800 pairs of soldier's boots to Rapla County

and it wound up with a certificate and handshake by the General

to more than 80 voluntary commanders.

Big hall of Alu Manor had been heavily crowded already for more than an hour and half and it took well out of breathe. EDL School's staff members glance at each other deeply. It is Monday. It is half past ten and the feedback meeting of this evening is still on half way. Breathing (as Darth Vader) of the instructors sitting in groups for-wards well the pervading atmosphere.

Focus on the Individual Training of CommandersMen (and some women) are tired of the long day. The instructor had to play eight roles at the same time this day. First he had to give replies for six squad members to the trainee of the squad commander in the exercise phase without troops, and thereafter he had to take a role of a platoon commander, to replay the tactical situations in his mind and to describe them to the participants in a convincing man-ner, and moreover, he had to be an instructor with duties of instruct-ing, teaching, following the schedule and filling grade lists. Now, each training group is discussed in detail. What kind of development did participants go through during the day? What was the difference be-tween the opening and closing scores? Did any participant have any relevant gaps in skills? Busy with puzzling over these questions, the faces are not really smiling.

“When normally the training in the EDL is related to the purposes of the collective training, or the units are exercised together, then the training exercise Kotkalend has a focus on the individual training, i.e. commnders are taught and the focus of the whole training must be on commander's personality and development,” Erik Reinhold, Commander of the EDL School explains the specific meaning of the training. However, the heavy workload of instructors and evaluators is conditioned by the personal training and feedback of each participant.

“Here there is quite a high need for instructors in a number but the quality requirements are also very high,” Reinhold says.

The whole first weekend has been spent on the login of instructors according to the needs and methods of exactly this course. The plan is a bit remodelled every next day in order to recover the shortcom-ings appeared from the feedback. Satisfied with the night work and breathing in thick air, a junior NCO from Harju District reports: “We are learning!” to the public watching the exercises at the mossy stone yard.

Instructors are praised by their pupils in the forest, at the break and in the middle of the week as well as at the feedback meeting of the NCO training. “This is the best we have,” instructor of the Estonian Defence League School 1st Lieutenant Taimo Tooming says. On Thurs-day, even the gloomiest men smile. This is the way it has to be!

All Participants MeetingRight now, six days after the beginning of the training, a transforma-tion is taking place: a part of instructors are actually the follow-up trainees of the platoon commander returning now as platoon com-

Õhust toetasid realistlikku lahingupilti

kopter Robinson ja õppereaktiiv L39 / The realistic battle picture was supported by copter Robinson and jet trainer L-39

LII

NA

LA

UR

IKA

INE

N

suur vajadus instruktorite järele ar-vus, kuid ka kvaliteedinõuded neile on väga kõrged,“ ütleb Reinhold.

Terve esimene nädalavahetus on kulunud instruktorite „sisse logimi-sele“ just selle kursuse vajaduste ja meetodite järgi. Iga järgmise päeva jooksul tehakse homne plaan natu-ke ümber, et tagasisides ilmnenud kitsaskohad saaksid leevendust. Öiste töötundide ja paksu õhu sissehinga-mise tasuks on õitsvalt õnnelik naera-tus Harju nooremallohvitseri kursuse õppuri näol, kui ta sammaldunud ki-viaia serva harjutust vaatama tulnud seltskonnale raporteerib: „Õpime!“

Instruktorid saavad oma hoolealus-telt kiita nii metsas puhkepausi ajal kui ka nädala keskel nooremallohvitseri kursuse (NAK) tagasisidekoosolekul.

1 | 201520

VÄ

LJA

ÕP

E

„Siin on parim, mis meil on,“ ütleb sel-le kohta Kaitseliidu kooli instruktor leitnant Taimo Tooming. Neljapäeval teevad ka kõige kurjemad mehed juba rõõmsa näo. Nii juba läheb!

Kõik õppuslased saavad kokkuJust nüüd, kuus päeva pärast õppuse algust, saab teoks transformatsioon: osa instruktoritest on tegelikult rühmaülema täiendõppekursusla-sed, kes naasevad nüüd oma rolli õppiva rühmaülemana ja saavad sõjaplaanid kätte kompaniiülemalt. Saabuvad lihast ja luust sõdurid, kes annavad puhkust terve nädala rakkes olnud puuvaiadest jagude-le. Kusagil seavad väliköögi üles peamiselt Tartust, Sakalast ja Virust pärit „vastased“, tummiseks toeks Eestis resideeriv Ameerika Ühend-

Pataljoni raamistiku käsk tehti valmis

kaitseväe ühendatud õppeasutuste

matkekeskuses Tartus, kus iga

läbimänguga sai lahinguplaani lihvida

/ Order of the frame of the battalion was completed in the in the Simulation

Centre of the Estonian National Defence College where the battle plan could be

revised by overplay

TO

OM

AS

NIG

OL

AK

RIS

TJA

N P

RII

riikide maaväe rühm Strykeritel.Sel ajal, kui rühmaülemad

Varbola metsades jaopealike kallal instruktoritööd tegid, lihvisid kom-paniipealiku täiendkursuse lõpe-tajad Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) matkekesku-ses õppuse stsenaariumi järgi oma lahinguplaane. Pioneerijao pealiku kursus lasi samal ajal kaitseväe

Selle Kotkalennu peategelased olid

nooremallohvitseri kursuse õppurid,

kes said õppuse käigus igaüks eraldi

treeningut ja tagasisidet / Key persons of this training exercise Kotkalend were the participants of the junior NCO training course of who each got separate training and feedback

keskpolügoonil suure pauguga õhku enda meisterdatud tõkked. Nüüd jõuavad viimaseks nädalavahetu-seks kõik osalised Raplamaale.

211 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

Ühtekokku saavad Kotkalennul viimaseks harjutuseks kokku rahvas 11 kooli taseme- ja täiendõppekur-suselt. „Tegemist on integreeritud harjutusega, mis tähendab, et õppu-se lõppfaasiks saavad kõik ühes pa-taljoni harjutuse raamistikus kokku ja täidavad oma ülesande üheskoos,“ kirjeldab Kaitseliidu kooli pealik Erik Reinhold. „See ongi kogu selle õppuse mõte: anda kursuslastele vähemalt üheks hetkeks tervikpilt sellest, kuidas pataljoni raamistikus toimitakse.“

Eeltööst ja tulevikustKotkalennu pataljoni raamisti-ku käsk valmis Kaitseliidu kooli staabikursuste käigus, kompanii käsk kompaniiülema täiendkursuse käigus. Täiendused ja parandu-sed käskudesse viidi sisse Tartus KVÜÕA matkekeskuses. „Seal män-giti kogu lahing läbi ja kompaniiüle-mad said matkekeskuses tervikpildi sellest, mis põllul toimuma peaks hakkama,“ ütleb Kotkalennu 2014 planeeriv ohvitser major Ahto Alas. Tänaseks Sakala maleva pealiku ametisse liikunud Alas jäi matke-

manders learning their roles and they receive their master plans from the company commander. There are soldiers of bone and flesh giving rest to the platoons having been all busy for the whole week. An outdoor kitchen is set up by newcomers from Tartu, Sakala and Viru Districts with a great support Srykeritel, US Army platoon residing in Estonia.

At the time the platoon commanders worked hard on the squad commanders in Varbola forests, the graduates of the follow-up train-ing of company commander revised their battle plans according to the training scenario in the Simulation Centre of the Estonian National Defence College. Training course of the pioneer squad commander blew up its self-made fences by a big blast at the Central training area of the Estonian Defence Forces. Finally, all participants arrive in Rapla County by the weekend.

By the last exercise of the Kotkalend, the participants of 11 grade training courses and follow-up training courses meet. “This is an inte-grated exercise meaning that all participants meet in the final phase in the frame of one battalion exercise and carry out the exercise togeth-er,” Erik Reinhold, Commander of the EDL School describes. “This is the point of the whole training: to give a view for once how to act in the frame of the battalion.”

Homework and FutureOrder of the frame of the battalion was completed during the staff courses of the EDL School and the order of the company was com-pleted during the follow-up course of the company commander. Amendments to the orders were introduced in the Simulation Centre of the Estonian National Defence College. “There, the whole battle was played over and company commanders got a whole view of what should be taking place at the field,” Major Ahto Alas, officer planning the training exercise Kotkalend 2014 says. Major Alas, promoted to the position of the Commander of EDL Sakala District today, was very satisfied to the virtual homework done in the camping centre as the company commanders made significant rearrangements in the place-ment and positions of units. “Overplay showed the mistakes of the battle plans to the company commanders very well and gave time to make rearrangements,” Major Alas says.

Kotkalend 2015 will be a bit different as the follow-up courses will be replaced by the basic courses on the levels of platoon commander, platoon sergeant, company sergeant and company commander. The participants of the Junior NCO training can no longer enjoy being stars as the other commanders up to the company commanders re-quire equal attention.

“The first and basic target group for Kotkalend are the voluntary commanders having come to the Estonian Defence League School for either grade training or follow-up training course,” Erik Rein-hold, Commander of the Estonian Defence League School says. The training can also be participated by the troops being squads to squad commanders and those playing an enemy and certainly those having skills and ability to act as an instructor or valuator. You can mark the dates from October 12 to 18 with Kotkalend 2015.

Additional information:Tactical Exercise without Troops (TEWT) means that single combat-ants in the squad are replaced by markers, for example, wood stakes. The point is to give a realistic sense on the terrain without spending a time of the soldier. “The soldier need not to experience all foolish-nesses of the learning commander,” Erik Reinhold, Commander of the Estonian Defence League School explains the application of TEWT.

“This is a compromise between the reality and economy.”

L I S A I N F O

Vägedeta taktikaline har-

jutus ehk TEWT (Tactical

Exercise Without Troops) tä-

hendab meetodit, kus üksi-

kud võitlejad jao koosseisus

asendatakse markeritega,

näiteks puust vaiadega.

Selle mõte on anda maastikul realistlik tunnetus ilma sõduri aega kulutamata. „Sõdur ei pea kõiki õppiva juhi rumalu-si omal nahal läbi elama,“ se-letab TEWT kasutuselevõttu Kaitseliidu kooli pealik. „See on kompromiss realistlikkuse ja ökonoomsuse vahel.“

Kotkalend on raskus-punktiga individuaal-õppel, st õpetatakse juhte ning kogu õppuse fookus on juhi isikul ja tema arengul.

1 | 201522

VÄ

LJA

ÕP

E

Naiskodukaitsja kaks vormi ja seitse ametit

HELEN ALLAS

Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine,

2014. aasta Kaitseliidu nooremallohvitserikursuse parim kur-

suslane

„Jagu paremalt vasakule rullides 100 m, läks!“„Vastase soomuk 200 m kell 12!“ „Esimene pooljagu katab, teine ründab paremalt tiivalt!“

Selliseid hüüdeid kostis Varbola ümbruse metsa all sadu kordi. Käimas oli Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõpuharjutus Kotkalend. Minule oli see lõpueksam. Sel-lele eelnes üheksa nädalavahetust väljaõpet Kaitseliidu nooremallohvitserikursusel (NAKkl). NAKklis õpitakse juhtima jagu. Kotkalennul oli võimalus kogu õpitut praktikas rakendada. Õppenädalavahetuste jooksul sai juhtida jagu rännakul, rühmitada kaitsesse, valmis-tada ette varitsust, planeerida luurepatrulli, teostada rünnakut, lisaks vaatluspostid, sideettekanded, kolm-nurklaager jne.

Süües kasvab isuAstusin Naiskodukaitsesse sooviga olla oma riigile kasulik, vaadata pere mõistet laiemalt ja olla võimeline panustama riigikaitsesse. Alguses ei teadnud ma kõiki võimalusi, ei teadnud ka oma potentsiaali ega soove.

Kuid süües kasvab isu. Kõigepealt kuulusin Naisko-dukaitses avalike suhete erialagruppi, siis sai minust Viimsi jaoskonna esinaine, seejärel liitusin formeerimi-sega. Sealt sain ka esimese tugevama „laigulise“ pisiku. Seejärel käisin ka Kaitseliidu sõduri baaskursusel (TSOBKkl). Ühel hetkel sai minust Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine ja miinipildujarühma rühmapara-meedik.

Kogu selle „laigulise“ teekonna jooksul olen siiski ol-nud üdini naiskodukaitsja. Öeldakse, et ei ole naisi ega mehi, on võitlejad. Kuid olen seda ennegi öelnud, et mina jään ikkagi naiseks, ka lahingus. Olen naiskodu-kaitsja nii meie kaunis mustas vormis messitelgis või t-särgis spordivõitlusel kui ka laigulises vormis metsas meestele käske jagades.

keskuses tehtud virtuaalse eeltöö-ga väga rahule, sest läbimängude käigus tegid kompaniipealikud oma üksuste paigutuses ja positsioonide valikutes olulisi parandusi. „Läbi-mäng näitas kompaniiülematele lahinguplaanide vead väga hästi kätte ja andis aega teha parandusi,“ ütles major Alas.

Soomukeid küttides olid

kaitseliitlased leidlikud

ja ebakonventsionaalsed,

nendega olid eriti

hädas külalised

Stykeritelist / Hunting the armours, members of the Estonian Defence League were inventive and unconventional: this was a big trouble for the guests from Stykeritel

2015. aasta Kotkalend tuleb veidi teistsugune, sest täiendõppekursu-sed asenduvad nii rühmaülema, rüh-mavanema , kompaniiveebli kui ka kompaniiülema tasemetel põhikur-sustega. Enam ei saa peategelase rolli nautida NAKi kursuslased: võrdset tähelepanu nõuavad ka teised juhid kuni kompaniiülemateni välja.

„Kotkalennu esimene ja põhiline sihtrühm on vabatahtlikud juhid, kes tulnud Kaitseliidu kooli kas taseme- või täiendõppekursusele,“ ütleb Kaitseliidu kooli pealik Erik Reinhold. Aga osa saavad sellest õppusest võtta ka väed, kes jaopea-likele jagudeks, ja need, kes vastast etendavad, ning päris kindlasti need, kel oskust ja võimet instruktori või hindajana tegutseda. Kalendrisse võib väikesed rohelised ristikesed

„2015. aasta Kotkalend“ teha 12.–18. oktoobri kohale.

Nooremallohvitseri

kursuse tegi täies

mahus kaasa

Kaitseliidu kooli

inimressursi

arendamise

õppesuuna juhataja

Evelin Verš / Junior NCO training was fully passed by Evelin Verš,

head of the Faculty of Human Resource Development of the

Estonian Defence League School

231 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

Two Uniforms and Seven Positions of a Member of the Women's Voluntary Defence OrganisationText by HELEN ALLAS

Chairwoman of Harju District of the Women’s voluntary

defence organisation Naiskodukaitse, the best participant

in the junior NCO training course of the Estonian Defence

League of 2014

„Squad rolling from the right to the left 100 m,

go!”

„Armour of the enemy 200 m at 12!”

„The first semi-squad cover, the second attack

from the right wing!”

One could hear such screams in forests around Varbola for hundreds of times. The closing exercise of grade training courses Kotkalend (Eagle Flight) was taking place. It was a fi nal exam to me. It was preceded by nine weekends of training at the jun-ior NCO training course of the Estonian Defence League. It is taught to command a squad over there. At the exercise Kotkalend there was an opportunity to practice all one has learnt. During the training weekends one could lead a squad at the movement, group into defence, prepare the ambush, plan the reconnaissance patrol, carry out the attack, and to prepare the observation posts, communication reports, triangle camp, etc.

Ever Growing ThirstI joined Naiskodukaitse with a wish to be useful for my country, to see a term of family wider and to be able to contribute to the state defence. In the beginning I was not aware of all my opportunities nor was I of my potential and wishes.

Yet the thirst keeps growing. First I belonged to the specialised public relations group of Naiskodu-kaitse and then I became a chairwoman of Viimsi Section and thereafter I joined the formation. There I was hit by a first strong wave of attraction. Then I participated in the basic course for soldiers of the Estonian Defence League. One moment I became a chairwoman of Harju District of the Women's voluntary defence organisation and a paramedic of a platoon of mine-throwers.

During the whole route I have still always been a member of Naiskodukaitse in my heart. One used to say that there are no men or women; there are combatants. Yet I have kept saying that I will always be a woman, also in a battle. It will always be so whenever I am wearing a nice black uniform in a fair tent or a T-shirt at sport competi-tions or a blotchy uniform giving orders to men in a forest.

KR

ISTJ

AN

PR

IIR

AG

NA

R T

AG

EL

1 | 201524

INIM

EN

E

Arvan, et oleksin seda varem teadnud, oleksin kõigist huviringidest loobunud ja hakanud kindlasti kodutütreks.“ Karinist sai aga naiskodukaitsja.

„Ega ma metsas olnud käinud ja siis tekkis mul paaniline hirm, et äkki mind jäetakse võistlustel üksi metsa, aga ma ei oska orienteeruda,“ kirjel-dab Karin naerdes järgmist hirmu. Muidugi ei jäetud teda üksi, vastupi-di, vanemad olijad õpetasid, toetasid ja juhendasid. Tekkis sõpruskond ja sügav sulandumine.

Karin mäletab esimestel aastatel Naiskodukaitsest saadud kogemusi: ühepäevased matkad ja võistlused, erialased väljaõpped. Ta tunnistab, et küsimusest, mida teha, on talle kraadi võrra olulisem see, kellega koos teha. „Sa võid ju patrioot olla, aga kui seltskond, kellega koos te-gutsed, on vastik ja vastuvõetamatu, ei taha ikkagi midagi teha.“ Ta peab Kaitseliidu Järva maleva peret kõige vahvamaks seltskonnaks, keda tunneb.

Nagu ühes organisatsioonis ikka juhtuda võib, oli ka Järva Naisko-

Kuulates Karin Alliku, Noor-

te Kotkaste Järva maleva

pealiku, kui inimese kujune-

mise lugu, selgub, et omal

ajal üksi metsas olemist ja

Kodutütarde kollast mütsi-

tutti peljanud tüdrukust on

kasvanud enesekindel, sihte

seadev ja uuteks katsumus-

teks valmis noor naine.

Tekst: TAIVE SAAR

Oma lapsepõlvest räägib Karin kui toredast, vanemate ja noore-ma venna toel said tema sõnul ka väärtushinnangud paika. „Vanemad kasvatasid minust hea inimese,“ ütleb Karin. „Mind õpetati teiste-ga arvestama, teistest hoolima ja teistega jagama.“ Paides kasvanud tüdruku idülliline unistus oli saada loomaarstiks või politseinikuks, õppis ta aga hoopis Olustveres tu-rismikorraldajaks. „Õppisin inimesi erinevates olukordades tundma ja kasvatasin kannatlikkust nendega toimetulekuks.“

Pelgus kollase mütsituti eesÜhel päeval rääkis kooliõde Karinile Naiskodukaitsest ja sealt sai alguse tema teekond Kaitseliidus. „Kartsin paaniliselt kodutütreks hakata, sest olin 17-aastane, aga ainuke kuvand, mis mul kodutütardest oli, oli see, et nad käivad kollase tutiga müt-sidega paraadidel. Olin hirmul, et kui mind veel Naiskodukaitsesse ei võeta, pean hakkama kodutütreks. Hiljem sain teada, kui vahva on tege-likult olla noorkotkas või kodutütar.

Noorte Kotkaste Järva malevat juhib julge naispealik

251 | 2015

INIM

EN

E

dukaitse tegevuses vahepeal mõõ-naperiood. Karin oli aga avastanud endas teotahte ega leppinud sellise vaikusega. Pärast baasõppe läbimist ütles ta maleva staabis välja unistu-se minna nooremallohvitseri (NAK) kursusele Kaitseliidu koolis. Ja kui ta puhkuse ajal rannas peesitas, helises telefon ja Järva maleva staa-biülem andis teada, et paari päeva pärast on NAKi katsed. „Küsisin, et mis mõttes. Kas teete minu kulul nalja? Vastati, et ma olen katsetele kirja pandud, andku aga minna, kui sisse saan, on hästi.“

Nooremseersant, tulevane meedikKursus vastas igati Karini ootuste-le. „Võib-olla oli ka see üks tõuge-test, miks minust sai kaitseliitla-ne,“ arutleb ta. Igal juhul jäi toona mõõnaperioodi läbi elanud Naisko-dukaitse Järva ringkond Karinile

Courageous Woman Leading Järva District of the EDL Boys’ Organisation Text by TAIVE SAAR

The story of Karin Allik, Commander of Järva District of the boys'

organisation Noored Kotkad of Estonian Defence League (EDL)

demonstrates that a little girl afraid of being alone in the forest

and a yellow pompon of the uniform cap of the Girls' organisa-

tion of the Estonian Defence League Kodutütred has become a

self-confident young woman setting goals and ready for new

tasks.

Karin finds her childhood nice. According to her parents and younger brother her values are well established. “Parents raised a good person of me,“ Karin says. “I was taught to be empathetic with other people, to care about them and to share things with them.“ An idyllic dream of a girl grown up in Paide was to become a veterinar-ian or a police officer. However, she studied tourism management in Olustvere. “I learned to know people in different situations and I developed my patience in order to cope with people.“

Fear for a Yellow Cap PomponOne day a schoolmate told Karin about Naiskodukaitse (Women's voluntary defence organisation) and this is how she began her road to Kaitseliit (Estonian Defence League). “I was really in panic about becoming a member of the EDL Girls' organisation Kodutütred as I was 17 but the whole image I had about those members was that they go to parades with caps with a yellow pompon. I was scared about if I am not accepted by Naiskodukaitse, I must join Kodutütred. Later I found out how cool it is to be a member of Noored Kotkad or Kodutütred. I think, if I had known it before, I would have given up all other hobby circles and certainly joined Kodutütred.“ Yet Karin hade became a member of Naiskodukaitse. ”I had not been in a forest and I had a panic fear I would be left alone in a forest but I could not orient myself,“ Karin describes her other fear laughing. Of course, she was not left alone in a forest. On the contrary, the more experienced members taught, supported and instructed. She made friends and achieved unity with this organisation.

Karin remembers the experiences in Women's voluntary defence organisation in the fi rst years. These were one-day trips, competitions and specialised trainings. She confesses that the question with who to do things is more important than what to do. “You can be a patriot but if the company you act with is unpleasant and revolting, you still don’t want to do anything.“ She fi nds Järva District of the Estonian Defence Leaguae the best company she ever knows.

As it may be a case in any organisation, there was also a down-trend period in the activities of Järva District of Naiskodukaitse. Yet Karin had willpower to act and she did not accept such silence. After the basic training she told in the unit headquarters about her desire to participate in the junior NCO course at the EDL School. As she was lying on a beach during the holiday, the phone rang and the staff Commander of Järva District told that there would be exami-nations for the courses in a couple of days. “I asked: what do you mean? You must be joking! I was replied that I had been registered for the examinations and that all I should do was just to go and if I pass the examinations, it is very well.“

I N E N G L I S H

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

1 | 201526

INIM

EN

E

kitsaks ja temast sai kaitseliitlane. Tüdrukust, kellele alguses tundus isegi metsaminek hirmutav, sai noo-remseersant ja reservväelane.

„Minus ei ole seda tüüpi, kes tahaks minna piiri taha missioonile inimes-tele vabadust tooma. Aga samas, kui keegi trügib meie kodumaale, on see asi, millele vastu hakata, mitte vaikides istuda,“ arutleb Karin. Kui olukord nõuab, on temagi valmis rivvi astuma, eelkõige on ta valmis panus-tama meedikuna. „Olen avastanud ala, mis mind väga huvitab – meditsii-ni. Kui saan oma teeneid meedikuna rakendada, on see igati positiivne. Kõik ei pea rusikaga vastu rindu tagu-ma ja suured sõjamehed olema.“

Esmaabi andmine, täpsemalt era-korraline meditsiin on Karini uus armastus, mis sai alguse Naiskodu-kaitsesse kuulumise ajal. Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse spetsialisti Andrus Lehtmetsa esmaabikooli-tused sütitasid. „Kaitseliidu puhul ongi väga oluline, et sa saad end siin kodanikuna arendada ja õppida, kõi-ke pealegi tasuta, st riigi kulul, kuid ka riigi hüvanguks.“

Karin õpib praegu erakorrali-se meditsiini tehnikuks Tallinna tervishoiu kõrgkooli kutseõppes aastasel kursusel, mis 30. jaanuaril peaks olema lõpetatud. Ta kavatseb ka edasi õppida. „Kui koolis käin või kursuse lõpetan, tunnen küll, et oh kui raske, enam ei taha, rohkem ei lähe. Siis tammun kaks aastat jalalt jalale ja tahan jälle õppima minna. Tahaksin kogu aeg areneda,“ tun-nistab Karin ja reedab oma unistuse töötada kümne aasta pärast kiirabi-õena ning olla samal ajal aktiivne kaitseliitlane ja noortejuht.

Kust need poisid Karini ellu tulid?Noorkotkastega on Karini ütlust mööda vahva tegelda. Mõned aastad tagasi pidi Karin koos ühe teise tubli noortejuhiga võtma vastu ettepa-neku moodustada Säreverre kodu-tütarde rühm. Järva maleva noorte-instruktor Urmas Piigert aga teadis, et Säreveres elab ka noorkotkaid ja pakkus, et kahe juhiga kodutü-tarde rühma asemel võiks kumbki noortejuht võtta eraldi rühma ja nii sai Karinist Särevere noorkotkaste rühma juht.

„Hirme ei olnud enam. Võtsin Noorte Kotkaste tegevust regulee-rivad dokumendid ette, küsisin noorteinstruktorilt nõu ja asusin tegutsema,“ kinnitab Karin. Ta võib pikalt kiita Kaitseliidu noorteor-

ganisatsioonidega liitunud lapsi. „Noorkotkad ja kodutütred on asjali-kud lapsed. Nad on saanud mitmeid asju juhendajate käe all proovida ja teavad, kuidas hakkama saada, näi-teks tulepulgaga tuld teha jne. See on aktiivse kodaniku kasvatamine. Kui paneme noorkotka kõrvuti selle tegevuseta noorega, kes poe juures aknalaual istub, on vahe märgatav. Noorkotkad tunduvad enesekindla-mad.“

Poisid on Karinile õpetanud kannatlikkust ning austust ja kohu-setunnet. Kahte viimast õpetab ta ka noortele. „Kui mina olen näinud vaeva ja koonduse ette valmista-nud, ei ole ilus, kui nemad lihtsalt ei viitsi tulla. Samamoodi ei oleks ilus, kui mina ei viitsiks tulla. Olen võtnud kohustuse rühma juhtida

Tüdrukust, kellele alguses tundus isegi metsaminek hirmutav, sai nooremseersant ja reservväelane.

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

271 | 2015

INIM

EN

E

Junior NCO, Future MedicThe courses met Karin's expectations all right. “Maybe this was one of the impulses to become a member of the Estonian Defence League,“ she discusses. By the way, Järva District of the Women's voluntary defence organisation having come through the downtrend period become too narrow for Karin and she became a member of the EDL. The girl who was scared about going to the forest in the beginning became a Sergeant and reservist.

“I am not the type willing to participate in a mission abroad to bring freedom to people. However, if someone invades our home country, it is something to resist and not to suff er in silence,“ Karin discusses. If re-quired by the situation, she is ready to line up, most of all she is willing to contribute as a medic. “I have discovered a speciality that interests me very much and this is medicine. If I can do my service as a medic, it is all positive. Everybody does not have to show off as a great soldier.“

First aid, more precisely emergency medicine is Karin’s new love that began when she was a member of the Women's voluntary de-fence organisation. Emergency medicine trainings of Andrus Leht-mets, specialist of the Logistics Centre of the headquarters of the EDL, were fascinating. “In the case of the EDL it is very important that you can develop yourself and to learn as a citizen, and all this for free, on the expense of the state and for the benefit of people.“

Now Karin studies the profession of an emergency medicine techni-cian at a one-year course in the vocational training in Tallinn Health Care College and it should be finished by the 30th of January. She has an intention to continue her studies. “If I am going to school or finish-ing a course, then I feel it is too hard work and I do not feel like study-ing any more. Then I wait for two years and I feel like studying again. I want to develop myself all the time,“ Karin admits. She uncovers her dream to work as an emergency nurse in ten years and at the same time, to be an active member of the EDL and a youth commander.

How Did the Boys Come into Karin's Life?According to Karin, it is cool to act with the boys of Noored Kotkad. A few years ago, Karin had to accept a proposal to form a group of Kodutütred in Särevere together with one other decent youth leader. Urmas Piigert, youth instructor of Järva District of the EDL, knew that also members of Noored Kotkad live in Särevere and he suggested that instead of the group of Kodutütred, each youth leader could lead a separate group and this is how Karin became a team commander of Noored Kotkad group in Särevere.

“I no longer had any fears. I took the documents regulating the activi-ties of Noored Kotkad and I asked for the advice of the youth instructor and I started to act,“ Karin confi rms. She can give plenty of compliments to the children having joined the youth organisation of EDL. “Members of Noored Kotkad and Kodutütred are decent children. They have tried many things under the instructor and they know how to cope, how to light a fi re with a fi re stick, etc. This is how active citizens are raised. If we compare a member of Noored Kotkad with a young passive person sitting at a shop window, the diff erence is considerable. Members of Noored Kotkad are more self-confi dent.“

Boys have taught Karin patience, respect and sense of obligation. In turn, she teaches the two latter to the young ones. “When I have taken trouble and prepared a drill, it is not nice to skip it. It would also be not nice of me not to show up. I have taken an obligation to command a group and I do it as well as I can. I do not skip any activity and I expect the same from the boys,“ she explains. Group of Noored Kotkad in Särevere have set a goal to achieve better results at a surveillance raid the next year. “Before we were the last but one, now we were the fifth and the next time we try to be even better.“

Karin has been appointed as a Commander of Järva District of Noored Kotkad twice. The first time she was appointed by the board

ja teen seda nii hästi kui suudan, ei viili oma tegevusest kõrvale ja ootan sama ka poistelt,“ täpsustab ta. Särevere noorkotkad on võtnud eesmärgiks järgmine aasta luureret-kel senisest parem tulemus saada.

„Olime kunagi eelviimased, nüüd viiendad ja järgmine kord püüame veel paremad olla.“

Noorte Kotkaste Järva maleva pealikuks on Karin valitud kahel korral. Esimesel korral Noorte Kot-kaste maleva juhatuse poolt, kuid siis takistas ametisse astumist tolla-ne reeglistik, mis välistas Kaitselii-dus korrapidajana töötanud Karini määramise valitud kohale. Aastaga muutusid seadused ja korrad ning Noorte Kotkaste malevapealiku valimine läks Noorte Kotkaste peali-kekogu pädevusse. Taas silus Karin oma visiooni ja missiooni, kandis selle ette pealikekogu ees ja sai taas valitud. „Siis oli küll juba uhke tunne. Pealikekogu on palju suurem kooslus kui juhatus ja saada valitud omade poolt on vägev.“

Karin leiab, et pealikuks olemine on vahva katsumus. Ta oli oma tege-vusplaaniga kõvasti vaeva näinud, sõbrad võrdlesid seda naljatamisi Tammsaare suurromaani „Tõe ja õigusega“ – nii pikk ja põhjalik ning detailne oli see kava. „Need asjad, mis on hästi, ei vaja parandamist, nendega tuleb edasi minna. Aga kas või näiteks seesama organi-satsiooni tuntuse küsimus, kuidas noorkotkaid väljaspool teatakse, on oluline arendamiskoht,“ toob ta ühe näite oma plaanidest. „Kui ise oleme siin sees, ei saa me aru, kui vähe meid väljaspool teatakse. Tuleb meeles pidada, et välja võib kukku-da samamoodi nagu minul, kes ma esialgu ei näinud kaugemale sellest kodutütarde tutimütsist. Peame näitama, mis toimub metsalaag-ris, luureretkedel jne.“ Minnes veel konkreetsemaks jutustab ta plaanist korraldada tuleval aastal võistlus-mäng Kotkaproov 2015, kus orga-nisatsiooni mittekuuluvad poisid ja noormehed saavad orienteeruda ja kontrollpunktides ülesandeid lahendada, et saada aimu, millega noorkotkad tegelevad.

Karin ei taha olla diktaatorlik juht. „Tahan, et initsiatiiv tuleks altpoolt, ja olen valmis võimu jagama. Otsused tuleb arutada läbi juhatusega ja kui küsimus puudutab

1 | 201528

INIM

EN

E

rühmapealikuid, tahan ka nende ar-vamust teada,“ selgitab Karin. Juba on Noorte Kotkaste Järva maleva juhatus jaganud ära juhatuse liik-mete ülesanded, kus ühe vastutada on koolitused, teisel tagalatoetus, kolmas tegeleb teavituse koordinee-rimisega jne. „Teistega arvestamine on mul loomuses. Võib-olla kodust kaasa tulnud. Mul puudub see nn üksiklapse kompleks, et kui ma ei saa, mida tahan, hakkan jonnima.“

Karin on poisteorganisatsiooni malevapealikuna valmis seisma silmitsi ka tõestamisvajadusega, et naine sobib Noorte Kotkaste etteot-sa. „Paljudele oli probleem, et kas naine ikka sobib. Mõtlesin, et hoidku jumal küll, millega veel siin ilmas ei pea rinda pistma. Kumb siis täht-sam on, kas see, mis soost ma olen, või see, mis mõtted mul on, mida ma organisatsioonile pakkuda suudan?“

Haridus, töö ja isegi abikaasa KaitseliidustÜhel hetkel vajub Karin mõttesse, naeratab ja ütleb: „Olen saanud Kait-seliidust haridust, olen saanud töö ja olen saanud mehe.“ Möödunud suvel abiellunud Margus ja Karin Allik kohtusid ühes noorkotkaste sügis-laagris. Margusel on noorkotkaste rühm Türil ja sageli korraldavadki nad noorte ettevõtmisi koos – nii Türil kui ka Säreveres.

Et kõigiks oma ettevõtmisteks energiat koguda, läheb Karin vahel pildistama. „Ma profitasemele ei küüni, aga kui saan hea pildi, on see suurepärane emotsioon.“ Sama-moodi rahustavalt mõjub Karinile kalalkäimine, mis on tema meelest ühtlasi nii hasartne kui samas ka rahustav. Karin teeb ka käsitööd. Kudumise taasavastas ta samuti Kaitseliidu kaudu. „Kui kooliajal pidin aja ja hinde peale kindlaks kuupäevaks kuduma, ajas see tege-vus mind trotsi täis ja mulle ei meel-dinud. Nüüd võtsin õpiku ette ja hakkasin uuesti kuduma. Esimesed sõrmikud tegin Afganistani [sõduri-tele jõulupakkide saatmise] projekti raames. Lisasin sõrmikupaarile ka pisikese omakootud kaitsekäpi-ku, kuhu peitsin soovid missioonil viibivale sõdurile,“ jutustab Karin uhkustundega.

Karinile meeldibki üllatusi valmistada. Sõbrad saavad temalt isetehtud ja hästi läbimõeldud kingi-

tusi ka ootamatutel hetkedel, mitte ainult tähtpäevade puhul. Karin ise hindab aga asjaolu, et sõbrad suudavad panna ta laginal naerma.

„Mulle meeldib hea nali ja toredad inimesed – kõik, mis Kaitseliidus on,“ kinnitab Karin ja leiab isegi, et kuu-lumine Kaitseliitu on andnud talle julgust astuda vastu tundmatutele olukordadele, teha midagi teist-sugust kui tavaliselt ning suurel hulgal sõpru, kes muudavad elamise väärtuslikuks.

Ühel hetkel vajub Karin mõttesse, naeratab ja ütleb: „Olen saanud Kaitseliidust haridust, olen saanud töö ja olen saanud mehe.“

291 | 2015

INIM

EN

E

of the District of Noored Kotkad but then she could not accept the position because of regulations of those days which excluded appointing Karin who worked as a duty officer in the EDL. However, laws and regulations changed in years and appointing the Com-mander of Noored Kotkad got within the competence of Assembly of Commanders of the Noored Kotkad. Karin revised her vision and mission, presented it to the Assembly of Commanders and she was appointed again. “Then I felt really proud. Assembly of Com-manders is a much bigger collective than the board and it is great to be appointed.“

Karin finds that being a commander is a great challenge. She had worked hard on her action plan and the friends jokingly compared it to the novel 'Truth and Justice' by Esto-nian well-known writer Tammsaare – this plan was so long and so detailed. “Things that are well do not need to be improved. They must just be continued. But it is important to work on the fame of the organisation and members of Noored Kotkad,“ she gives an ex-ample of her plan. “Being inside, we have no idea of how little we are known. One must remember that it may turn out the way it did in my case as I first could not see any fur-ther than the pompon caps of the members of the Kodutütred. We must show what is done in the forest camps, surveillance raids, etc.“ Getting more detailed, she talks about her plan to organise a competition Kotkaproov 2015 where the boys and young men not belonging to Noored Kotkad can orient and solve tasks in checkpoints in order to get an idea of the activities of Noored Kotkad.

Karin does not want to be a dictatorial commander. “I want the initiative to come from boys and I am ready to share the power. Decisions must be discussed with the board and if the question concerns the group leaders, I want to know their opinion, too,“ Karin explains. Board of Järva District of Noored Kotkad has already delivered the tasks of the members of the board where one person is responsible for the training, the second – for the rear support, and the third – for the coordination of informing, etc. “Being empa-thetic with other people – this is my nature. Maybe it originates from my home. I do not suffer from a complex of an only kid like crying when I do not get what I want.“

As a district commander of the boys’ organisation, Karin is ready to face the need to prove that a woman is suitable to lead the Noored Kotkad “Many people doubted whether a woman is suitable. This sort of reasoning really surprised me. What is more important, am I a man or a woman, or what kind of ideas I have and what can I contribute to the organisation?“

Education, Job and even Husband from the EDLOne moment, Karin falls into deep thoughts, smiles and says: “I have got an education, a job and a husband all from the EDL.“ Margus and Karin Allik who got married the last year have meeted in the autumn camp of Noored Kotkad. Margus had a group of Noored Kotkad in Türi and they often organise the events of the young together in both Türi and Särevere.

In order to get energy for all events, Karin takes pictures sometimes. “I do not reach the professional level but if I make a good picture, it is a great emotion.“ Also fi shing is a relaxing activity for Karin. She fi nds it both exciting and relaxing. Karin does handwork, too. She rediscovered knitting also due to the EDL. “At school I had to knit for a grade and by a certain date which made me defi ant and I did not like it. Now I took a learning book and began to knit again. I made fi rst gloves in the frame of the project of Afganistan [sending Christmas gifts to soldiers]. In addition to these gloves, I added a self-knot protection mit-ten into which I hid the wishes to the soldiers at the mission,“ Karin proudly talks.

Karin likes making surprises. Friends get her self-made and well combined gifts also at unexpected moments, not only at celebration days. Karin values that friends can make her laugh loud. “I like good jokes and nice people – all that is in the EDL,“ Karin confirms and finds even that being a member of the EDL has given her courage to face unknown situations, to do something different than usual and she has found many friends who make the life valuable.

One moment, Karin falls into deep thoughts, smiles and says: “I have got an education, a job and a husband all from the EDL.“

Kõik ei pea olema

suured sõjamehed,

ennast saab teostada

ka näiteks meedikuna

/ Not all volunteers must be tough rangers,

Karin is happy to participate as a medic

Armastuse käsitöö

vastu tärkas

Afganistani sõduritele

kindaid kududes /

Knitting gloves for soldiers in Afganistan evolved into a hobby

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

1 | 201530

ME

DI

TS

IIN

Tsiviil- versus

militaarmeditsiin?Või ehk hoopis terve mõistus?

Tihti on läbivad märksõnad, mil-

lega rühmaparameedikud-inst-

ruktorid õppusi kirjeldavad: täielik

segadus, elementaarsete esma-

abioskuste puudumine, evakuat-

sioon jaostasandil ei toimi.

Tekst: KERSTI PODMOŠENSKI

KA

RR

I K

AA

S

311 | 2015

ME

DI

TS

IIN

I N E N G L I S H

Civil versus Military Medicine? Or Common Sense?

Text by KERSTI PODMOŠENSKI

There are often dominant keywords the combat medics and

instructors describe the trainings: total mess, lack of elementary

first aid skills, evacuation on the squad level not working. How to

avoid the basic mistakes? For this, there are certain rules under

the term TCCC (Tactical Combat Casualty Care). These principles

are the bases for the first aid and medical training carried out in

the Estonian Defence League since 2010.

Based on the TCCC, each combatant must know at least the following:- Three purposes of the TCCC;- Three aid phases and activities in these phases.In addition, a combatant must also know three basic causes of

death that can be prevented on the battle field and three basic measures of life-supporting first aid of battle casualties.

Herewith, my purpose is to give a brief review of the TCCC to those who have not yet passed the training.

Three Purposes of the TCCC1. Treat the casualty.2. Prevent additional casualties.3. Complete the mission.

In the TCCC, Giving First Aid is Divided into Three Phases1. Care under fire – life-supporting first aid given directly on the

battlefield under efficient enemy fire.2. Tactical aid phase – life-supporting first aid given outside the area

of the efficient fire.3. Aid at the evacuation.

Why I Give no DetailsI do not want to give a detailed review of how the recovery of the tension pneumothorax by the pleura punctuation may be urgent at the battlefield and how to examine systematically the casualty following the algorithm BATLS<c>ABCDE. I have observed together with other active and experienced first aid instructors that as soon as the principles of military medicine are introduced without long explanations and discussion, strangely enough, many intelligent combatants loose common sense, reject the earlier simple princip-les of first aid and they are eagerly ready to save lives. Thereby they forget that generally we must give first aid in civil life and peace situation where the Alarm Centre (112) is available and the access of emergency medical care exists.

It is also forgotten that with little experience and lacking (includ-ing legal) competence it makes no sense to risk the health of casual-ties by carrying out procedures that even the experienced emergen-cy medics do not do in the pre-hospitalisation phase, unless urgent.

Millega aga põhivigu vältida? Sel-leks on välja töötatud kindlad reeg-lid, mis koonduvad termini TCCC (Tactical Combat Casualty Care ehk taktikaline lahingus kannatanute käsitsemine) alla. Antud põhimõt-ted on alates 2010. aastast aluseks ka Eesti kaitseväes läbiviidavale esmaabi- ja meditsiiniõppele.

Lähtudes TCCCst peab iga võitleja teadma vähemalt järgmist:

- kolme TCCC eesmärki;- kolme TCCC abistamisetappi ja

tegevusi nendes etappides.Lisaks peaks ta teadma ka kolme

põhilist ennetatavat surma põh-just lahinguväljal ja kolme põhilist lahingus kannatanu elu päästvat võtet.

Püüan anda kiire ülevaate TCCCst neile, kes pole veel vastavat koolitust läbinud.

TCCC kolm eesmärki1. Haavatule abi andmine. 2. Uute haavatute tekke vältimine.3. (Lahingu)ülesande täitmine vas-

tavalt olukorrale.

Abi andmine jagatakse TCCCs kolme etappi1. Abi tule all – elupäästev esmaabi,

mida antakse otse lahinguväljal vastase efektiivse tule alas.

2. Taktikalise abi faas – elupäästev esmaabi, mida antakse väljaspool otsese tule ala.

3. Abi evakuatsioonil.

Miks ma detailidesse ei laskuMa ei taha laskuda detailsesse üle-vaatesse, kuidas pingelise õhkrinna ravimine pleurapunktsiooniga võib lahinguväljal hädavajalik olla ja kuidas läbi viia süstemaatilist kan-natanu ülevaatust BATLS<c>ABCDE algoritmi järgides. Olen koos paljude teiste aktiivsete ja kogenud esmaa-biinstruktoritega kogenud, et niipea, kui anda nuusutada militaarme-ditsiini põhimõtteid ilma pikkade selgituste ja aruteludeta, kaotavad

With little experience it makes no sense to risk the health of casualties.

1 | 201532

ME

DI

TS

IIN

L I S A I N F O 1

TCCC kolm etappi1. etapp. Abi tule all

Vastutuli! Vastutuli! Vastutuli! Esmatähtis on hoida olukorda kontrolli all, võimaldamaks kannatanul liikuda varju.

Kommunikatsioon „Võitleja haavatud!“ („Man down!“). Kui kannatanu vähegi suudab, peab ta ise jätkama vas-

tutule andmist. Kui kannatanu vähegi suudab, liigub ta ise varju. Otsi varju endale ja kannatanule (taga tema ohutus). Eluohtliku verejooksu kontroll: tule all on kiiruse tõttu

esmaseks valikuks žgutt (CAT*). Hingamisteede käsitsemine on üldjuhul vaja lükata teise,

taktikalise abi faasi.Lahingužguti kasutamine:- suure välise verejooksu korral paigalda žgutt kohe,

AGA ära kasuta žgutti vähese veritsuse korral;- aseta žgutt nii lähedale vigastusele kui võimalik ja

vormi peale, aga kontrolli, et see paikneks ülalpool verejooksu;

- kui verejooks ei peatu, tuleb vajadusel lisada uus žgutt eelmisest ülespoole.

Hingamise tagamine 1. abifaasis jääb kas üldse ära või – äärmisel vajadusel, kui kannatanu on teadvuseta ja olukord või varje seda võimaldab – keerata ta kiiresti stabiilsesse küliliasendisse (alternatiiv kõhuli). Seda tasub kaaluda kindlasti juhul, kui kannatanu eemaletoimetamine ja seega järgmine abifaas pikemalt viibib.

Ei tohi unustada, et vastutuli ja varjumine on prioritee-diks igasuguse meditsiinilise abi ees, et vältida lisavigas-tatuid. Seega saab elupäästva esmaabi võtteid rakendada ainult kattetule all.

2. etapp. Taktikaline abi

Vaimselt ebastabiilsetelt patsientidelt tuleb kohe ära võtta kõik relvad ja laskemoon.1. Suurte väliste verejooksude sulgemine ja varem suletud

verejooksude ülevaatamine.2. Hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine.3. Hingamise tagamine.4. Kannatanu teisene ülevaatus ehk terve keha inspekt-

sioon, otsimaks vigastusi.5. Allajahtumise või ülekuumenemise vältimine.6. Kannatanu pidev jälgimine: teadvus, hingamine, vere-

ringe.7. Kommunikatsioon (kannatanu, ülemate ja evakuatsioo-

nimeeskonnaga).8. Vajadusel ja võimalusel lahastamine jm kannatanu

stabiliseerimiseks ja evakuatsiooniks vajalikud võtted (valutustamine).

3. etapp. Abi evakuatsioonil

- Kannatanute pidev jälgimine transpordi ajal.- Sama tegevus, mis taktikalise abi faasis, aga vastavalt

lisandunud varustusele ja spetsialistidele.

* CAT – Combat Application Tourniquet.

kummastaval kombel mitmed intel-ligentsed võitlejad igasuguse talu-pojamõistuse, hüljatakse varasemad lihtsad esmaabitõed ja ollakse val-mis innustunult, sära silmis, „elusid päästma“. Unustades seejuures, et üldjuhul peame me abi andma siiski rahuajal ja olukorras, kus häirekes-kus (112) on kättesaadav ja kiirabi ligipääs olemas.

Ning unustades ka, et oma vähes-te kogemuste ja puuduva (sh juriidi-lise) pädevuseta ei ole mingit mõtet riskida kannatanu tervisega, viies läbi protseduure, mida haiglaeelses etapis isegi kogenud kiirabimeedi-kud ei tee või teevad viimases hädas. Unustades, et traumakannatanut ei tasu ilma vajaduseta mingil juhul liigutada. Et lahastamine on protse-duur, mis vajab üldjuhul valutusta-mist ja kogenematult seda tehes on tüsistusoht suur. Pealegi on maa-pind üsna hea lahas, kui kannatanut temale sobivas asendis toetada. Et

331 | 2015

ME

DI

TS

IIN

It is also forgotten that the casualty with trauma must not be moved without real need. Whereas casting is a procedure generally requiring anaes-thesia, then doing this in an inexperienced manner may end with complications. The soil is a quite good cast, if the casualty is put in a suitable posi-tion. As according to the evidence based cases, the efficiently placed pressure tie is the primary choice in the case of major external bleeding with the ef-fect of 95%. Embedding of infusion solvent is related to the same risks as giving any medicine without prescription of a doctor or nurse.

At the same time it happens again and again at large-scale trainings that when arriving at a really unconscious person, the first aid providers see other people just standing there and even no Alarm Cen-tre (112) has been called. Yet the training providers gave instructions that if the situation is serious, the emergency medical care must be called immedi-ately and when possible, at the same time to inform the real medical caretakers of the training.

If You Want to Have a Good Training in First AidAlthough the fi rst aid and medical training in the Estonian Defence League is gradually moving up for some time, the above described bottlenecks can be continuously seen by instructors and medics, for whom I take a risk to look like a grouch and herewith I propose the following: if you heard about the TCCC the first time; if you passed the first aid training two years

ago; if you did not know before what is a CAT or

you are not sure how to place it; if you think that the medical support is a thing-

in-itself and it must not be practiced at trainings; if you think that examination and casting of a

trauma patient are elementary first aid meas-ures;

if you as a commander think that tying and other similar first aid measures must be primarily done by the members of Women's voluntary defence organisation and female members of the EDL;

if you do not remember exactly if the revival algorithm was 2:15 or something else;

if you want to discuss any statement in this article,

...then be so kind and find out in your unit when is the next first aid training takeing place and if there is a plan to give also battlefield first-aid training to your unit. If you want to organise the training your-self, then in order to find out where to find a com-petent and experienced medical instructor in the Estonian Defence League who is aware of and who can explain why the common sense is the most important in the issues of first aid, you can always write to e-mail address kersti@naiskodukaitse.ee.

I wish you a common sense for the New Year in order to take right decisions in the fi eld of fi rst aid!

Vigade vältimiseks on välja töötatud kindlad reeglid, mis

koonduvad termini TCCC (Tactical Combat Casualty Care ehk

taktikaline lahingus kannatanute käsitsemine, lihtsamalt:

esmaabi lahingus kannatanutele) alla. Antud põhimõtted on

alates 2010. aastast aluseks ka Eesti kaitseväes läbiviidavale

esmaabi- ja meditsiiniõppele / For avoiding mistakes, there are certain rules under the term TCCC (Tactical Combat Casualty Care), i.e. first aid for battle casualties. These principles are the bases for the first aid and medical training carried out in the Estonian Defence Force since 2010

EH

A J

AK

OB

SO

N

vastavalt rahvusvahelistele tõen-duspõhistele juhistele on efektiiv-selt paigaldatud rõhkside esmane valik suurte väliste verejooksude korral, toimides 95%-l juhtudest. Et infusioonlahuse manustamine on seotud samasuguste riskidega nagu ükskõik millise retseptiravimi andmine ilma õe/arsti ettekirjutu-seta jne.

Ja samal ajal juhtub ikka ja jälle suurõppustel olukordi, et reaalselt teadvusetu juurde jõudes avaneb esmaabitagajatele pilt, kus seistakse, käed rüpes, kõrval ega olda isegi hä-daabinumbrile 112 helistanud. Kuigi õppuse korraldajad andsid juhised, et kui on tõsine seisukord, tuleb

1 | 201534

ME

DI

TS

IIN

EH

A J

AK

OB

SO

N

Infusioonlahuse

manustamine on

seotud samasuguste

riskidega nagu

ükskõik millise

retseptiravimi

andmine ilma õe või

arsti ettekirjutuseta /

Embedding of infusion solvent is related to the same risks as giving any medicine without prescription of a doctor or nurse

Abi andmisel ei tohi tohi ka

abistajad end ohtu seada /

When treating the wounded, combat medics should

avoid putting themselvesin harms way

SIL

VE

R H

INN

O

351 | 2015

ME

DI

TS

IIN

L I S A I N F O 2

Kuidas teeksid sina?SITUATSIOON A. Lahingumüra… kuulid vihisevad... Jao ühe lahingupaari üks võitleja karjub valuagoonias (kuu-lihaav õlavarres) ... tema lahingupaariline röögib metsiku ja meeleheitliku häälega: „MEEDIK! MEEEEEEEEEEDIK!“ ... pooljaoülem panustab käratekitamisesse omapoolse röökega: „Võitleja haavatud!“ Naaberlahingupaari võit-leja Xi ainus mõte on, et tuleks nüüd ometi see meedik ja aitaks. Tundub, et palju aega on möödas ja laskursa-nitari pole ikka veel näha, seega otsustab X, et peab ise midagi ette võtma. Ta annab oma panuse, röögatades:

„Meedik! MEEDIK! Mees maas!“ Aeg venib ja venib... Võit-leja Xi peas tormlevad mõtted: „Kus, pagan võtaks, see meedik küll on? Oli teine veel selline kena, väikest kasvu tütarlaps... Õnneks vähemalt kannatanu enam ei karju.“

SITUATSIOON B. Olen ise istunud kaunil kevadel kaevi-kus sõduri baasoskuste kursusel ja üritanud aru saada, mida nüüd ette võtta selle kõrvalkaevikus oleva kanna-tanuga. Õnneks saabus rühmaülema käsu peale uljas ja kaunis pereõena töötav naiskodukaitsja ning asus koha-peal usinalt abi andma – sidus kenasti ja lahastas noore kasekesega.

SITUATSIOON C. Järgmise päeva kaitselahingus asusin ise koos kahe teise võitlejaga kannatanut sidumispunkti lohistama. Mäletan, et jaoülem meid ei keelanud, oli vaid närvis ja karjus, et kuidas ta nüüd oma kahe alles-jäänud mehega positsioone peaks hoidma.

Artiklit kirjutades püüdsin ise pingsalt aru saada, kas eespool kirjeldatud situatsioonide veakohad on üldse arusaadavad. Igale kaitseliitlasele? Loodetavasti ehk on, aga kui ei, siis ehk aitab kiire spikker.

SITUATSIOON A. Kannatanu kaotas õppuse stsenaariu-mi järgi lõpuks teadvuse ja suri, tingituna suurest välisest verejooksust, sest ta ise ega ka kaasvõitlejad ei tulnud selle peale, et suur väline verejooks tuleb kohe sulgeda ja pole mingit mõtet jääda ootama päästeinglit. Ja veel. Mina pole inimene, kes väidab, et ükski naine ei sobi lahingumeedikuks (tean mitmeid naisi, kes veavad kan-natanu kiiremini varju kui ükski meessoost kaasvõitleja), aga pean samas tunnistama, et ma ei mõista rühmaüle-mate tungi panna valimatult laskursanitariks just nais-kaitseliitlased, mõtlemata sellele, mis on laskursanitari põhifunktsioon ja kas antud naisele see töö ikka sobib.

SITUATSIOON B. Tõenäosus, et kaunis halastajaõde otse tuleliinil ilma ise haavata või surma saamata ke-nasti siduda ja lahastada saab, on olemas vaid vanades heades mustvalgetes filmides.

SITUATSIOON C. Kannatanu evakuatsiooni tõttu jäi jagu võitlusvõimetuks. Lõppkokkuvõttes jäi lahinguüles-anne täitmata.

kutsuda otsekohe kiirabi ja võimalusel samaaegselt teavitada õppuse reaal-meditsiinitagajaid.

Kui tahad saada head esmaabiõpetKuigi esmaabi- ja meditsiiniõpe on Kaitseliidus väikeste sammudega tõu-suteel juba mõnda aega, on kirjeldatud kitsaskohad pidevalt meie väikese instruktorite ja meedikute seltskonnas n-ö vaateväljas, mistõttu võtan riski irisejana paista ja teha teile ettepanek, et: kui sa kuulsid esimest korda

TCCCst; kui sa läbisid esmaabiõppe kaks

aastat tagasi; kui sa ei teadnud enne, mis on CAT,

või sa pole kindel, kuidas seda pai-galdada;

kui sa arvad, et meditsiiniline toe-tus on asi iseeneses ja seda ei pea õppustel läbi harjutama;

kui sa arvad, et traumakannatanu ülevaatus ja lahastamine on ele-mentaarselt kasutatavad esmaabi-võtted;

kui sa allüksuse ülemana arvad, et sidumine jm selline esmaabi võiks-ki olla eelkõige naiskodukaitsjate ja naiskaitseliitlaste pärusmaa;

kui sa väga täpselt enam ei mäleta, kas elustamisalgoritm oli 2:15 või midagi muud;

kui sa tahad arutleda mingi väite üle siin artiklis,

...siis ole hea ja uuri oma malevas, kas ja millal on tulemas järgmine esmaabikursus ja kas ka teie üksusele on kavas teha lahinguesmaabiõpet. Või kui tahad ise õpet korraldada, siis uu-rimaks, kust leida pädevat ja kogenud esmaabi- või meditsiiniinstruktorit Kaitseliidus, kes eristab ise ja suu-dab ka teistele selgitada, miks terve mõistus on esmaabiküsimustes kõige olulisem, võid alati kirjutada kersti@naiskodukaitse.ee.

Head talupojatarkust alanud aas-taks, tegemaks õigeid otsuseid esmaa-bivallas!

Väheste kogemustega ei ole mingit mõtet riskida kannatanu tervisega, viies läbi protseduure, mida isegi kogenud kiirabimeedikud ei tee.

1 | 201536

INT

EG

RA

TS

IOO

N

Noorte Kotkaste Tallinna

maleva Tiigrite rühm on

rühm nagu iga teinegi. Ai-

nult ühe väikese, ent olulise

erandiga – selles rühmas

aetakse asja, Eesti asja, val-

davalt vene keeles. Põhjusel,

et kõik selle rühma poisid

räägivad emakeelena vene

keelt.

Tekst: ASSO PUIDET

Vene keel on emakeeleks ka läinud aasta sügisel poisid enda ümber koondanud rühmapealikul seersant Aleksandr Zinojevil. Põhja-Tallinnas üles kasvanu ning kohalike olusid ja meelsust hästi tundvana teab ta, kuivõrd ületamatu seinana võib noortele näida keelebarjäär. „Mul olid samasugused probleemid nagu kohalikel vene keelt kõnelevatel noortel ja ma mõtlesin, et miks mit-te neid aidata,“ sõnab ta.

Nii käiski ta, kui Tallinna ma-levas tuli jutuks uue noorkotkaste rühma loomine, välja mõtte asutada eraldi rühm vene keelt kõnelevatele poistele. Mitte, et need noored ei saaks liituda ükskõik millise noorkotkaste rühmaga. Saavad küll ja on ka oodatud. „Selles organisatsioonis ei ole ju oluline, mis rahvusest sa oled – põhi-line on see, et sa oleksid oma riigile lojaalne,“ toonitab Zinojev.

„Aga võimalikuks probleemiks võib

Olgu keel eesti

või vene –

peaasi, et ühinesaada keeleline barjäär. Ja siis tuligi meilr mõte, et loome rühma, mis aitab vene keelt kõneletaval noor-tel integreeruda nii noorkotkaste organisatsiooni kui tulevikus ka Kaitseliitu,“ sõnastab ta rühma ideo-loogilise põhiolemuse.

Minevik lahutab ja ühendabErinevalt tavalisest rühmast, kus võib-olla vene keele oskajaid polegi, on Zinojevi juhitavas rühmas vene keelt kõnelevad noored ümbritsetud nendega samasse keeleruumi ja kul-tuuri kuuluvatest noortest. „Alati on olemas keegi, kes saab neid aidata

Rühmapealik

seersant Aleksandr

Zinojev usub, et

juba mõne aasta

pärast täiendavad

tema noorkotkad

Kaitseliidu ridu

/ Sergeant Alek-sandr Zinojev who is Comman-der of the Tigers' Group believes that in a couple

of years his boys will join the ranks

of the EDL

KA

RR

I K

AA

S

371 | 2015

INT

EG

RA

TS

IOO

N

I N E N G L I S H

Whatever Your Language –It Should Be SharedText by ASSO PUIDET

The Tigers' Group of the Estonian Defence League

Boys' organisation Noored Kotkad of Tallinn District is

a group like any other. With only one tiny but impor-

tant exception: things, Estonia-related things, are

mostly done here in the Russian language.

The reason is that the boys in that group speak Russian as their mother tongue. Sergeant Aleksandr Zinojev, the group leader, who has brought the lads together in the autumn of last year, is also a native speaker of Russian. Having been brought up in the North Tallinn City District and being well aware of the local conditions and senti-ments he knows just how insurmountable the language barrier can be for youngsters. “I used to have the same problems as local Russian-speaking children do and one day I thought “Why not help them with that“," he says.

So when the possibility of creating a new group of Noored Kotkad within the Tallinn District was discussed he came forward with the idea to set up a group for Russian-speaking boys. Not because these boys cannot join whichever EDL boys' group they fancy. They can, of course, and are welcome to do so. “In this organisation, your nationality is of no importance: it is your loyalty to your homeland that matters,” emphasises Zinojev. “One possible obstacle, though, can be the language barrier. So we came up with the idea to create a group which would help Russian-speaking youngsters integrate both into the organisation of Noored Kotkad and in the future also into the Estonian Defence League,” says Zinojev describing the ideological framework of the group.

The Past Divides and UnitesIn contrast to ordinary groups which sometimes have no Russian speakers at all, the group led by Zinojev off ers the youngsters with the Russian background the same linguis-tic and cultural environment which they are used to. “There is always someone to help them in their mother tongue and that is a great motivator for them,” explains Zinojev.

Still, Zinojev acknowledges that training in the Tigers' Group is carried out in Estonian where possible. We work closely with other groups and take part in the activities organised by the Tallinn District of the Estonian Defence League.

This is also a part of the integration process. A very im-portant part. “They get together and start talking despite the fact that some boys may have a poor command of Es-tonian. It is interesting that youngsters invariably manage to fi nd common ground. And this is great. This is how it all works.“ According to Zinojev, he is glad to confi rm that after shared camp events with other groups of Noored Kotkad, his boys have added their Estonian counterparts as friends on social media websites.

Estonian history and culture are given somewhat more prominence in the Tigers' Group than is usually the case

Nii mõnigi Tiigrite rühma poiss on nõuks võtnud teostada

end Eesti kaitsjana: esmalt noorkotkaste organisatsioonis,

siis, kui 18 eluaastat täis, Kaitseliidus ja seejärel kaitseväes /

Some boys in the Tigers’ Group are ready to become profes-sional defenders of their country: first in Noored Kotkad, then, after turning 18, in the Estonian Defence League and then in the Defence Forces

AL

EK

SA

ND

R Z

INO

JEV

I E

RA

KO

GU

/ A

LE

KS

AN

DR

ZIN

OJE

V’S

PR

IVA

TE

CO

LL

EC

TIO

N

emakeeles ja see on neile päris tõsi-ne motivaator,“ selgitab Zinojev.

Siiski, nagu Zinojev kinnitab, on ka Tiigrite rühmas väljaõpe korral-datud võimaluste piires eesti keeles. Tehakse aktiivselt koostööd teiste rühmadega ja võetakse osa Kaitselii-du Tallinna maleva korraldatavatest ettevõtmistest.

Eks seegi ole osa integratsioo-nist. Väga oluline osa. „Nad saavad kokku ja hakkavad rääkima, vaata-mata sellele, et mõnedel poistel on eesti keel nõrgem. Noored on selles mõttes huvitavad, et nad suudavad leida ühise keele. Ja see on väga tore

– niimoodi need asjad käivadki,“ on Zinojev enda kinnitusel ise mär-ganud, kuidas pärast ühislaagreid teiste noorkotkaste rühmadega on tema poisid lisanud eesti rühmade poisse sotsiaalmeedias oma sõprus-ringidesse.

Ehk mõneti rohkem kui tava-rühmas pööratakse Tiigirite juures tähelepanu ka Eesti aja- ja kultuuri-

1 | 201538

INT

EG

RA

TS

IOO

N

loole. Seda just integratsiooni silmas pidades. „Oleme käinud muuseumi-des, meil on olnud palju koosolekuid, kus on olnud arutlusel igasugused ajalooküsimused,“ tutvustb Zinojev neid vahendeid, millega noori meie kultuuriruumi sulandatakse.

Näiteks läinud aastal külastati Viimsis paiknevat Eesti sõjamuu-seumi ja Eesti vabadusvõitluse muuseumi Lagedil, tänavu sügisel aga rännati ajaloos tagasi Kiek in de Köki ja mööda bastionikäike. Peetakse ka plaani teha väljasõit Ida-Virumaale Sinimägedesse ja rääkida sellest, millised sündmused leidsid seal aset Teise maailmasõja päevil.

„Üsna suur osa meie õppest ongi keskendunud Eesti ajaloole,“ märgib Zinojev.

Rahvus on teisejärgulineNiimoodi, väikeste sammude-ga, alustades nendest noortest ja liikudes edasi laiemale pinnale, on loodetavasti võimalik muuta kogu vene keelt kõneleva elanikkonna arusaama ja suhtumist Eesti ajaluk-ku, sealhulgas ka Kaitseliitu ja selle allorganisatsioonidesse.

Nagu Zinojev ise kogenud, on pal-jud venekeelses inforuumis elavad inimesed arvamusel, et Kaitseliit on midagi vaenulikku ja seda tuleks

karta. Mis on ka üks põhjusi, miks Vene koolide laste vanemad ei soovi, et nende võsukesed organisatsioo-niga liituksid. „Olen näiteks ise Google’isse vene tähtedega tippinud sõna „Kaitseliit“ ja näinud tekste, kus kaitseliitlastest räägitakse kui hirmsatest marurahvuslastest, kes vihkavad Venemaad ja venelasi.“

Zinojev saab Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna sisekait-sekompanii liikmena sellise väite kui absurdse oma kogemusele toe-tudes ümber lükata. „Ma pole ühtki korda kuulnud Kaitseliidus midagi halba oma rahvuse kohta. Mitte üh-tegi korda,“ toonitab ta. „Oluline on see, et sa oleksid lojaalne oma riigile ja valmis oma riiki kaitsma. Aga mis rahvusest sa oled, see on juba teise-järguline,“ ütleb ta, toetudes oma kogemustele.

Samamoodi levib venekeelses inforuumis arusaam, et Noored Kotkad on sõjaväeline organisat-sioon, kus kasvatakse lapssõdureid. Seegi väide on sellisel kujul esitatu-na tõest kaugel. „Jah, nii mina kui minu abi, me kanname vormi ja ole-me kaitseliitlased,“ möönab Zinojev. Ja tõsi on ka see, et poisidki kanna-vad välilaagrites vormi. „Samas me ei ole militaarorganisatsioon, vaid pigem noorteorganisatsioon,“ rõhu-tab Zinojev.

Ent päris ilma militaarse poo-leta ei saa. „See on peamine moti-vatsioon poistele, miks nad selle organisatsiooniga liituvad,“ teab Zinojev. Näiteks kujutas poiste esi-mene välilaager möödunud keva-del endast ajateenija lihtsustatud

AL

EK

SA

ND

R Z

INO

JEV

I E

RA

KO

GU

/ A

LE

KS

AN

DR

ZIN

OJE

V’S

PR

IVA

TE

CO

LL

EC

TIO

N

Ei ole vahet, kas

poisid räägivad

eesti või vene keelt,

vormid, varustus

ja lahingutehnika

paelub neid üht-

moodi / It does not matter whether the boys speak Estonian or Russian between themselves. The uni-form, gear and battle equipment equally fascinates them all

Kuigi kohtumine Kaitse Kodu! vabatahtliku reporteriga tekitas poistes esialgu pisut kohme-

tust, ununes neil see oma rühmast rääkides üsna pea / Although the boys felt a bit awkward at first when they met the volunteer reporter of Kaitse Kodu!, thereafter they have started talking about their group, and their awkwardness disappeared

KA

RR

I K

AA

S

391 | 2015

INT

EG

RA

TS

IOO

N

in other groups. This is done for integration purposes. “We've visited museums and had many gatherings to discuss various historical issues,” says Zinojev introducing means by which the youngsters are immersed in our cultural milieu.

For instance, last year we went to see the Estonian War Museum in Viimsi and the Museum of Fight for Estonia's Freedom in Lagedi and this autumn we took a tour back in time though Kiek in de Kök and in the Bastions tunnels. We also have plans to go on a trip to Ida-Virumaa to visit the Sinimäed and talk about the events which took place there during the Second World War. “A large part of our training is devoted to the Estonian history,” points out Zinojev.

Nationality Is of Little ImportanceJust like that, in small steps, starting from these youngsters and gradually extending our reach we will hopefully change the percep-tions and attitudes of the Russian-speaking population towards the Estonian history, including the Estonian Defence League and its subunits.

In Zinojev’s experience, many people living in the Russian lan-guage information space believe that the Estonian Defence League is something hostile and that it should be feared. This is one of the reasons why parents of children going to Russian school do not want their offspring to join the organisation. By way of example, I have personally googled the word Кайтселийт (a Cyrillic transcrip-tion of Kaitseliit – the original Estonian name for 'Defence League') and found texts where members of this organisation are described as abominable chauvinists who hate Russia and Russians.”

Being himself a member of the internal defence company of the Kalev Subdistrict of the EDL Tallinn District, Zinojev dismisses such claims as absurd citing his own experience as proof. “I have never heard any negative comments about my nationality in the EDL. Not a single one,” he emphasises. “What counts is loyalty to your coun-try and readiness to defend it. Your nationality is a matter of little relevance and importance.”

It is also believed by those influenced by the Russian media that Noored Kotkad is a military organisation preparing child soldiers. Put this way this assertion is quite far from the truth. “Indeed, both me and my assistant wear uniform and are members of the Estonian Defence League,” admits Zinojev. And the boys also wear uniform during camp events. “We are, however, a youth organisation rather than a military one,” he stresses.

But the military aspect cannot be entirely excluded. “This is the chief motivating factor for boys joining the Estonian Defence League,” claims Zinojev. For instance, the first camping session last spring was essentially a simplified basic conscript training. “The purpose, though, was not to turn the kids into soldiers, but to help them understand what discipline, teamwork and comradeship are.”

Estonian PatriotsAccording to Zinojev, comradeship is now there. The only thing is that there is still plenty of room for new comrades: at the moment there are less than ten boys in the group and Zinojev thinks it's too little.

What counts is loyalty to your country and readiness to defend it.

baaskursust. „Aga eesmärk ei olnud mitte teha neist sõdureid, vaid aida-ta selgeks saada distsipliini mõiste ja see, kuidas meeskonnas töötada, samuti mõista, mis on kamraadlus,“ selgitab Zinojev.

Eesti patrioodidJa see kamraadlus, nagu kinnitab Zi-nojev, on nüüdseks ka tekkinud. Ai-nult et kamraade võiks olla rohkem: rühm koosneb praegu vähem kui kümnest poisist ja seda on Zinojevi sõnul liiga vähe.

„Minu isiklik arvamus on, et täna-päeva noored on üsna laisad,“ pakub ta välja põhjuse, miks noored orga-nisatsiooniga liituma ei kipu. „Neil on mugavam istuda kodus ja mängi-da arvutimänge. Ja kui nad satuvad oma mugavusstsoonist välja, ei suuda nad enam midagi teha – neil kaob motivatsioon,“ on Zinojev seda ise oma silmaga näinud.

Oma osa sellel on tema hinnangul ka ühiskonna heaolu kasvul, millel on oma mõju noorte väärtushinnan-gutele, harjumustele ja võimalustele. Zinojev mäletab, et kui tema veel poisike oli, maksid arvutid ja män-gukonsoolid hingehinda, mistõttu enamik neid endale lubada ei saa-nud ja seetõttu veedetigi aega õues

Mõneti rohkem kui tavarühmas pööratakse

Tiigirite juures tähelepanu Eesti aja- ja kul-

tuuriloole, mistõttu on külastatud muuhul-

gas Eesti sõjamuuseumi Viimsis ning Eesti

vabadusvõitluse muuseumi Lagedil / Esto-nian history and culture are given somewhat more prominence in the Tigers' Group than is usually the case in other groups. The boys have already visited the Estonian War Museum in Viimsi and the Museum of Fight for Estonia's Freedom in Lagedi

AL

EK

SA

ND

R Z

INO

JEV

I E

RA

KO

GU

/ A

LE

KS

AN

DR

ZIN

OJE

V’S

PR

IVA

TE

CO

LL

EC

TIO

N

1 | 201540

INT

EG

RA

TS

IOO

N

Oluline on see, et sa oleksid lojaalne oma riigile ja valmis oma riiki kaitsma. Aga mis rahvusest sa oled, see on juba teisejärguline.

nangul infosulus. Sama on kinni-tanud ka tema enda rühma poiss Daniel: „Ma isegi ei teadnud, et sel-line organisatsioon on olemas. Kui ma seda teada sain, tekkis mul kohe huvi ja ma liitusin.“ Daniel kuulis noorkotkastest esimest korda siis, kui Zinojev sellest nende koolis rääkimas käis.

Just seda peakski Kaitseliit Zino-jevi hinnangul agaramalt tegema: näitama ennast ja oma tehnikat koolides, sealhulgas ka vene õppe-keelega koolides. Sest, nagu rõhutab Zinojev, ei ole vahet, kas poisid kõne-levad omavahel eesti või vene keelt, vormid, varustus ja lahingutehni-

ka paelub neid täpselt ühtmoodi.

„Nagu „Call of Duty“, aga päriselt,” teab Zinojev,

milliseid nuppe tuleb vajutada.

mängides. „Aga praegu on arvutid niivõrd kättesaadavad, et need on igas perekonnas, nagu raadio ja te-lergi, et lapsed, selle asemel, et õue minna ja oma sõpradega midagi ette

võtta, mängivad kodus uut „Call of Duty’t“.“

Teine põhjus, miks poisid pole noorkotkaste organi-

satsiooni üles leidnud, peitub Zinojevi hin-

411 | 2015

INT

EG

RA

TS

IOO

N

“My personal opinion is that the modern youngsters are rather lazy.” He believes that is one of the reasons why membership numbers are still low. “It is easier for them to hang around at home and play com-puter games. When they find themselves outside their comfort zone, they are unable to do anything: they lose their motivation.” Zinojev witnessed that himself.

In his view, the growing prosperity of the society is also partly to blame as it has an influence on the value judgements, habits and abilities of the young. Zinojev remembers that when he was still little, computers and game consoles cost a fortune, so most could not afford them and spent time playing outdoors. “Today computers are very affordable and can be found in every family like radio and televisor. So instead of being outdoors busy with something together with their friends children play the new 'Call of Duty' video game at home.

Another reason why boys have not yet found their way to the organisation of Noored Kotkad is the information blockade, Zinojev thinks. This opinion is shared by Daniel, a boy in his group. “I was not even aware of the existence of such an organisation. When I learned about it, I became interested right away and joined it.” Dan-iel heard about Noored Kotkad for the first time when Zinojev came to his school to talk about it.

This is what the EDL should be doing more vigorously, Zinojev believes: showcasing itself and its techniques in schools, including those with Russian as the language of instruction. Zinojev points out that it does not matter whether the boys speak Estonian or Rus-sian between themselves. The uniform, gear and battle equipment equally fascinates them all. “Just like 'Call of Duty' but in a real way.” Zinojev knows exactly what buttons to push.

When the first step is taken, the rest will follow. Take Maxim of the Tigers' Group, for instance. His Estonian is still rudimentary, but he has already decided to work for the Estonian Defence League in a professional capacity. First, the organisation of Noored Kotkad, then, right after turning 18, the Estonian Defence League, followed by the Estonian Defence Forces. In the future, he sees himself as Estonia's defender. He joined the Tigers to develop a fluent command of Esto-nian. Why do that by swotting at a school desk when you can learn the language ranging in the forest with your pals?

Or look at Alexandr, for example, who has also caught the wind under his wings in the group of Noored Kotkad and has already taken part in a military camp session in Lithuania. “I am Estonia's patriot,” he declares confidently without any hesitation.

New Generation – New AttitudeIt is the children's interest and keenness to be involved and to develop themselves and the organisation that give Zinojev strength to keep leading the group even when the tiredness sets in. Sometimes he does get tired. In addition to being a leader of this group of Noored Kkad he is also an active member of the EDL and a working student. “When you see that things are progressing, it motivates you,” Zinojev says.

He points out the importance of the Tallinn District which pro-vides the boys with the gear and makes it possible for them to use various facilities of the EDL. And why shouldn't the EDL support them? They are successors to the cause. “I am pretty sure that in a couple of years I will see them in the ranks of the EDL. And why not organise those boys into a separate Estonian Defence League unit?” Zinojev believes in what he does and in the boys he leads.

These youngsters are a clear sign that the generational shift has ushered or is ushering in changes in outlooks. “They have been brought up in the Republic of Estonia and see themselves as Esto-nian citizens. They demonstrate with their actions their readiness to defend their country."

Kui esimene samm astutud, tuleb kõik muugi. Võtame näiteks Tiigrite rühma Maximi. Eesti keelt räägib poiss praegu veel vaevaliselt, ent juba on ta otsustanud, et temast peab saama elukutseline kaitseväe-lane. Esmalt noorkotkaste organi-satsioon, siis, kohe kui 18 eluaastat täis, Kaitseliit, seejärel kaitsevägi, näeb ta enda tulevikku Eesti kaits-jana. Tiigritega liitus ta sellepärast, et saaks riigikeele soravalt suhu. Ja miks teha seda kusagil kursustel koolipinki nühkides, kui saab keele suhu ka hoopis koos kamraadidega metsas mütates.

Samamoodi on noorkotkaste rühmas tuule tiibadesse saanud Aleksandr, kes juba on jõudnud käia ka Leedus militaarlaagris. „Ma olen Eesti patrioot,“ kinnitab ta enesekindlal häälel ilma igasuguse kõhkluseta.

Uus põlvkond – uus suhtumineJust laste huvi ja tõsine tahtmine asjaga tegelda, ennast ja organisat-siooni arendada annabki Zinojevile jõudu ka siis rühma juhtimisega edasi minna, kui väsimus peale tuleb. Seda ikka mõnikord juhtub. On ta ju lisaks noorkotkaste rühma juhtimisele aktiivne kaitseliitlane, samuti üliõpilane ja käib ka tööl.

„Aga kui sa näed, et asi töötab, siis see motiveerib,” sõnab Zinojev.

Oluline on Zinojevi sõnul Kait-seliidu Tallinna maleva toetus, kes tagab poistele nii varustuse kui võimaldab ka kasutada erinevaid Kaitseliidu objekte. Ja miks ei peaks-ki Kaitseliit neid toetama – kasvata-takse nii ju järelkasvu. „Ma ei hakka valetama, ma näen neid juba paari aasta pärast Kaitseliidu koosseisus. Ja miks mitte luua nendest poistest eraldi Kaitseliidu rühm,“ usub Zino-jev sellesse, mida ta teeb, ja neisse noortesse, keda ta juhib.

Just need noored on selge märk sellest, et põlvkondade vahetus on kaasa toonud või toomas muutusi mõttemallides. „Nad on üles kasva-nud Eesti vabariigis, nad tunnevad ennast Eesti kodanikena. Siin nad näitavadki oma tegevusega, et nad on valmis panustama riigi kaitses-se,“ sõnab Zinojev veendunult.

1 | 201542

HA

RI

TU

D S

ÕD

UR

Üleelamise põhitegija – põlemineSelle kirjutise eesmärk ei

ole anda lugejale katvat ja

lõplikku ülevaadet erineva-

test tulesüütamistehnikatest.

Pigem on tegemist sisseju-

hatusega ühte üleelamisõp-

pe alateemasse ja üleüldise

huvi taasäratamisega SERE

(Survival, Evasion, Resistance,

Escape) valdkonna vastu

tervikuna.

Tekst: MEHIS BORN, KRISJTAN PRII

Pisut ajaloostEsimesed tule kasutamise jäljed inimeste poolt pärinevad paleolii-tikumist ehk vanemast kiviajast. Kunstlikult esilekutsutud põlemine sai inimkonnale tavapäraseks um-bes 400 000 aasta tagasi ning alates sellest ajast on teadlik tulekasutus ja kõik sellega seonduv olnud inimkon-na lahutamatuks kaaslaseks. Tule-raudade vanimad leiud Eesti alalt on jõudnud meieni 11. sajandist.

Teatavasti ei ole tuli midagi muud, kui põlemisega kaasnev ilming ehk füüsikaline nähtus, mille käigus eralduvad valgus ja soojus. Meie klii-mavööndis ja üleelamissituatsioonis on aga valgus ja soojus kahtlemata olulisteks, et mitte öelda põhilisteks märksõnadeks. Tänu elavale tulele suudame me kriisiolukorras tagada endale sooja joogi ja toidu, kuivata-da ihukatteid ja jalavarje ning tuli tagab meile turva- ja kohati suisa vaprustunde.

On küll teada, et tänapäeval on kirjeldatud ligikaudu 60 erinevat meetodit tule süütamiseks, kuid ilm-selgelt jääb nende kõigi tundmine ja valdamine üksikute friikide pärus-maaks. Meie heidame pilgu mõninga-tele põhilistele alternatiivsetele tule-süütamisvõtetele. Oluline on meeles pidada, et kindlasti ei saa piirduda tuletegemistehnikate omandamisel

üksnes õppematerjali lugemise ja vaatamisega, sest oskused ja vilu-mused saavad tulla üksnes praktika ning otsatu harjutamise abil.

Ohutusele mõeldes tuleks metsa minnes alati kaasa võtta üldlevinud tuletegemisvahendid ehk siis tikud ja/või tulemasin. Soovitavalt peak-sid need dubleeritute ja veekindlalt pakitutena asetsema erinevates kohtades – näiteks tulemasin taskus ja tikud seljakotis.

Tulused – tuleraud ja ränikivi (foto 1)Selleks otstarbeks vajame suure süsinikusisaldusega rauda (parim näide on tavaline viil) ja kõva kivi, nagu räni või graniit. Rauda ja kivi omavahel kokku lüües kooruvad tulerauast naastud, mis hapniku käes reageerides tekitavad sädemeid, mida on võimalik kergesti süttivale materjalile püüda ja seejärel ka eel-nimetatud materjal hõõgvele saada. Kergesti süttivateks materjalideks võivad olla näiteks meie metsadest kergesti leitavad puuseened must pässik ja tuletael ning eelnevalt söestatud puuvillane riie.

Vibu ja hõõguv hõõrdejahu (foto 2)Vibuga tule tegemisel on meil kõige paremateks algmaterjalideks lepp ja

431 | 2015

HA

RI

TU

D S

ÕD

UR

I N E N G L I S H

The Most Important Thing for Survival – Fire

Text by MEHIS BORN, KRISJTAN PRII

The purpose of this article is not to give the reader an

overview of all possible techniques of starting a fire.

Rather, it is oriented towards an introduction to the

particular sub-topic of survival study and reigniting

general interest in the area of SERE: Survival, Evasion,

Resistance, Escape, as a whole.

About HistoryThe first signs of use of fire by humans date back to the Paleolithic or early Stone Age. Artificially caused fire be-came common for humankind about 400,000 years ago and since then the conscious use of fire and everything related to it has been an inseparable companion for hu-mankind. The oldest finds of fire steel from Estonian area date back to the 11th century.

Fire is nothing else than a phenomenon that ac-companies burning, i.e. a physical phenomenon dur-ing which light and heat emanate. In our latitude and survival situation, however, light and heat are certainly important, if not the keywords for survial. Thanks to living fire we can ensure that we have warm food and drink, dry clothes and shoes in a crisis situation and fire ensures that we have a sense of security and, on occa-sion, even bravery.

It is known that nowadays, over 60 ways to start a fire have been described, but knowing and using them all is obviously only within the purview of a few experts. Here, we will discuss a few of the main alternative ways to light a fire. It is important to remember that when ac-quiring knowledge on starting a fire, one cannot simply limit oneself to reading the study material and observing, as skills and proficiency can only come though practice and endless repetition.

For safety reasons, when going to the forest, one should always bring along some sort of generally used fire making equipment, i.e. matches and/or a lighter. It is advisable to keep them duplicated and placed in a water-proof container in separate places, for example lighter in the pocket and matches in the backpack.

Flint and Steel for Firestarting (Photo 1)For this purpose we will need steel that has a high car-bon content (the best example is a common file) and a hard stone like flint or granite. When the steel and stone are struck together, tiny pieces of steel will separate as a result of reacting with oxygen which will create sparks that are easy to catch on a highly flammable mate-rial and then to get the material to smolder. The highly flammable materials may, for example, be the tree fungi that are easily found in our forests such as chaga mush-room or tinder fungus and previously charred cotton cloth.

KR

ISTJ

AN

PR

II

1

sarapuu ning positiivse tulemuseni on jõutud ka männi ja pajuga. Vaja läheb aluslauda, mille peal toimub hõõrdumine, ja pulka, mida vibuga ringi aetakse. Lisaks on vajalik käe-tugi, millega kogu see kaadervärk fikseeritakse. Kõige paremini sobib selleks lohukesega kivi.

Esmajärjekorras tuleb alusplaadi sisse „puurida“ väike süvend, milles-se omakorda lõigatakse väike V-ku-juline sälk. Mainitud sälku hakkab kogunema hõõrdejahu ehk kuum tuhk, mis siis õige hõõrdekiiruse ja koguse korral süttib. Sealt edasi asetatakse hõõguv jahu kergesti süttivast materjalist tulepessa, kus see puhutakse juba leegiks. Põhiline piirang kogu protsessi juures on as-jaolu, et kogu tarvitusel olev mater-jal peab olema igati kuiv.

1 | 201544

HA

RI

TU

D S

ÕD

UR

Miinitraat ja püssirohi (foto 3)Traat (mis ei pea tingimata olema miinitraat) ja püssirohi toimivad samuti hõõrdumise teel. Umbes 50 cm pikkune käepidemetega varus-tatud traat hõõrutakse vastu puitu kuumaks (õige temperatuur on saavutatud siis, kui puidust tõuseb juba „rammusat“ suitsu). Seejärel asetatakse tuline traat vastu püssi-rohtu, mis on paigutatud kasetohule, mis peaks püssirohu järsu ja kiire põlemise tulemusel süttima. Edu-ka tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada võrdlemisi kuiva puitu ja kasetoht peab olema eelnevalt ette

valmistatud ehk terariistaga n-ö karvaseks kraabitud.

Tseeriumi (ferrocerium) tulepulk (foto 4)Meie kliimas õige kasutamise korral asendamatu – vee- ja temperatuu-rikindel toode, mis garanteerib põlemise iga ilmaga. Piki pulka terava esemega kraapides tekib säde (temperatuuriga kuni 1650 °C), mis süütab kergesti igat masti materjale (puuvill, kulu, habesammal, hooli-kalt peenestatud vaigune puit jne).

Meie tingimustest toimib kõige eeskujulikumalt kasetoht, mille

2

3

head omadused lubavad seda süüda-ta ka märjalt puult korjatuna ja vih-mase ilmaga. Kasetohust tuleb ette valmistada kaks abitükki: esimesele neist kraabitakse taas kord noaot-saga kasetohupuru (mida rohkem puru, seda suurem õnnestumise tõenäosus) ja teisest tükist tuleb rebimise või lõikamise teel meister-dada kammile sarnanev tulekorjaja. Kui tõmmata säde purule, see süttib. Seejärel saab „tulekammi“ abil kanda leegid edasi ettevalmistatud lõkkeasemele.

Keemilised reaktsioonid (foto 5)Keemilistest meetoditest üks levinuimaid on tulehakatus kaa-liumpermanganaadi ja glütseriini abil (mõlemad võivad sisalduda meditsiinivahendite paunas). Tule tegemiseks segada umbes veerand teelusikatäit kaaliumpermanga-naati umbes poole väiksema koguse glütseriiniga. Saadud segu süttimi-ne võib sõltuvalt keskkonna tempe-ratuurist võtta aega kuni 2 minutit. Nagu ikka, peab ka nüüd olema valmis pandud tulematerjal põle-mise ülekandmiseks suurematele lõkkepuudele.

Nagu artikli alguses juba jutuks oli, leidsid siin teadaolevatest tulesüüta-mismeetoditest käsitlemisest ainult üksikud ja vahest kõige põhilisemad,

HA

NN

ES

AU

S

KR

ISTJ

AN

PR

II

451 | 2015

HA

RI

TU

D S

ÕD

UR

Bow and Ember (Photo 2)When starting a fire with the bow, the best materials to use are alder and hazelnut; positive results have also been achieved with pine and willow. It is necessary to have a fireboard on which the friction takes place and a spindle that will be spun around using the bow. Additionally, a socket is needed to hold everything in place. A stone with a slight depression is best for that.

First, a little depression needs to be "drilled" into the fireboard where a little V-shaped notch is cut. In the notch mentioned, ember or hot ash will collect and at the right friction speed and at the right amount it will light up. From there, the ember is put into the tinder nest where it will be blown into a flame. The main limitation to the whole process is that all the materials need to be completely dry.

Trip Wire and Gunpowder (Photo 3)Trip Wire (that does not necessarily have to be Trip Wire) and gunpowder also work through friction. A wire about 50 cm long with handles is rubbed against timber to create heat (the correct temperature has been reached when substantial smoke is rising from the timber). Then the hot wire is placed against gunpowder that has been placed on a piece of birch bark, which should ignite as a result of the sudden and fast burning of gunpowder. For a successful result, a relatively dry wood must be used and the birch bark has to be previously prepared, i.e. scraped "furry" with a sharp object.

Ferrocerium Fire Stick (Photo 4)Irreplaceable in our climate when used properly – this product is water and temperature resistant and guarantees fire in any weath-er. When the stick is scraped with a sharp object, a spark occurs (with a temperature of up to 1650 °C) that easily ignites any kind of material (cotton, dry leaves, moss, sappy wood that has been carefully cut into pieces etc).

In our conditions, birch bark is the best as its good properties enable it to be lit even if it has been collected from a wet tree and if the weather is rainy. Two additional pieces of birch bark need to be prepared: birch bark crumbs need to be scraped with the knife tip on the first one (the more crumbs, the better chances of success) and the other piece will need to be formed by tearing or cutting it into a comb-like fire collector. When the spark comes into contact with crumbs, it ignites. Thereafter the "fire comb" can be used to transfer the fire to a prepared fireplace.

Chemical Reactions (Photo 5)One of the most common chemical methods for starting a fire is to use potassium permanganate and glycerin (both of which may be contained in the medical kit). To make a fire, one needs to mix about one quarter of a teaspoon of potassium permanganate with about half that amount of glycerin. The ignition of the resultant mix will take up to 2 minutes depending on the ambient tempera-ture. As always, one has to have tinder material ready in order to transfer the fire to larger firewood.

As it was already discussed in the beginning of the article, only a few and perhaps more common fire starting methods were discussed here as unfortunately the volume of the journal sets its limits. There is one additional recommendation left: do not try all this at home yourself, especially not in a dim kitchen or cellar. In-stead, it is advisable to register on a designated course and learn the practical skills under the supervision of professional instruc-tors in the Estonian Defence League's survival camp.

4

HA

NN

ES

AU

SK

RIS

TJA

N P

RII

sest paraku seab ajakirja maht meile ette piirid. Jääb veel anda soe soo-vitus: ärge seda kõike kodus kuskil hämaras köögis või keldris iseseis-valt katsetama hakake. Mõistlikum on registreerida ennast asjakohaste-le kursustele ja omandada praktili-sed oskused õpetatud instruktorite juhendamisel Kaitseliidu üleelamis-laagris.

5

AJA

LU

GU

1 | 201546

Ajaloopärlid erakogudest

Võrumaa

maleva

esimene

staabihoone

Kasarmu

tänavas

1920. aastail

/ First HQ of EDL Võrumaa

District in 1920ies

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

AJA

LU

GU

471 | 2015

AJAA

LU

GU

I N E N G L I S H

Pearls of the EDL History Text by MERIKE JÜRJO

We have dedicated people in our midst who have

spent years passionately and diligently collecting

documents, publications, photos, weapons, symbols,

and other items connected with the Estonian Defence

League (EDL).

11th of November 1918, a momentous day in world histo-ry on which the First World War came to an end, also saw one of the most noteworthy events of independent Esto-nia: on the 11th of November 1918 the Estonian Provisional Government took power. At its fi rst session in the evening of the same day the Provisional Government decided to set up the Estonian Defence League which was to take orders from the Minister of War. Ernst-Johannes Põdder was appointed head of this all-Estonian organisation and Johan Pitka become chairman of its management board. The fi rst national task of the Estonian Defence League was to ensure internal security, take over the property from the Germans leaving Estonia and prevent the outfl ow of assets.

The Estonian War of Independence broke out on the 28th of November 1918. In the evening of the same day wide-gauge armoured train No. 1 manned only with members of the EDL left for the front. People from this organisation also formed the core of the majority of the future battal-ions of the Estonian Armed Forces. At the time of its incep-tion, the EDL was, in eff ect, the people's militia.

The Estonian Defence League mobilised in a matter of hours after the attempted communist coup on the 1st of December 1924 and quickly grew to become a mass organisation. In 1940 its membership numbered 43,600 people which together constituted approximately 45% of Estonia's mobilisation reserve.

In terms of its social structure, the EDL was a cross-section of the Estonian population: peasants accounted for 33%, workers for 23%, public servants for 28%, stu-dents for 6% and businessmen for 4% (1939). The Es-tonian Defence League was a cohesive force binding the society together. Peasants and craftsmen, students and professors, pupils and teachers, businessmen and workers acted side by side on an equal footing. The EDL made it possible to assess people not according to their social status, but in the light of their personal contribu-tion as members of the EDL to the national security and the general welfare of the country.

The Singing Revolution led to the resuscitation of the Estonian Defence League units at the end of the 1980s.

Meie hulgas on pühendunud

inimesi, kes on aastate jooksul

vaimustuse ja visadusega ko-

gunud Kaitseliiduga seonduvaid

dokumente, trükiseid, fotosid, relvi,

sümboolikat ja muid esemeid.

Tekst: MERIKE JÜRJO

Ühel maailmaajaloo märkimisväär-seimal päeval, 11. novembril 1918, mil lõppes Esimene maailmasõda, leidis aset ka üks iseseisva Eesti märkimisväärseimaid sündmu-si – 11. novembril 1918 tuli võimule Eesti Ajutine Valitsus. Sama päeva õhtu esimesel istungil otsustas Aju-tine Valitsus asutada sõjaministrile alluva Eesti Kaitse Liidu. Üle-eestili-se organisatsiooni ülemaks määrati Ernst-Johannes Põdder ja juhatuse esimeheks Johan Pitka. Kaitseliidu esimeseks riiklikuks ülesandeks sai kindlustada sisejulgeolek, võtta Ees-tist lahkuvatelt sakslastelt üle varad ja takistada varade väljavedu.

28. novembril 1918 algas Vaba-dussõda. Sama päeva õhtul väljus rindele vaid kaitseliitlastega mehi-tatud laiarööpmeline soomusrong nr 1. Enamiku Eesti sõjaväe tule-vaste pataljonide tuumikust moo-dustasid kaitseliitlased – Kaitseliit oligi rahvavägi tema kujunemise algastmel.

Kaitseliit organiseerus mõne tunni jooksul pärast kommunistide mässukatset 1. detsembril 1924 ja kasvas ruttu massiorganisatsioo-niks. Aastal 1940 kuulus Kaitseliitu 43 600 meest, kokku umbes 45% Eesti mobilisatsioonireservist.

Sotsiaalselt struktuurilt oli Kait-seliit läbilõige Eesti rahvast: 33% talupoegi, 23% töölisi, 28% teenistu-jaid, 6% õppivaid noori ja 4% ärime-hi (1939). Kaitseliit sidus ühiskonda. Siin tegutsesid üheväärsena koos talumees ja käsitööline, üliõpila-ne ja professor, õpilane ja õpetaja, ärimees ja tööline. Kaitseliit andis võimaluse hinnata inimesi mitte seltskondliku positsiooni järgi, vaid selle alusel, mida igaüks Kaitseliidu teenistuses olles andis riigikaitse ning Eesti riigi heaks üldisemalt.

League is now a family of almost 23,000 citizens of the Republic of Estonia.

2015

AJA

LU

GU

AJAJJ

LU

GU

L I S A I N F O

Kollektsionääride kommentaaridTaavi Veiler: Mina kogun militaariat laiemalt: Eesti kaitsevägi, Kaitseliit, Saksa armee, Punaarmee laskurkorpus. Huvi tekkis umbes 15 aastat tagasi tänu videomängudele, kus sakslased alati kaotajaks jäid. Küsisin endalt, miks nii. Hakkasin selleteemalist kirjandust lugema. Esimene ese mu kogus oli saksaaegne laskemoonakast. Kollektsioneerimiseni jõudsin muidugi tänu isale, kes on sellega aastaid tegelnud. Esemete puuduse üle kurta ei saa, kuid Kaitseliidu esemeid jm on tunduvalt vähem säilinud kui Eesti kaitseväega seonduvat. Üldiselt on inimesed hakanud vanu asju rohkem väärtustama, eriti kolmas põlvkond ehk praegused lapselapsed. Enam nii kergelt käest ära ei anta kui 1990. aastail, mil palju Eesti militaarset vanavara müüdi välismaale. Kollektsionääre on palju, aga 15 aastaga olen jõudnud luua enda tarbeks asjaliku võrgustiku. Haruldasimad Kaitseliidu esemed on Vabadussõja-aegne käiselint, mida kasutati sõja algperioodil novembrist 1918 kuni märtsini 1919, aga ka näiteks Tallinna maleva üksiku soomusautorühma rinnamärk, mis on tõeline haruldus.

Rait Vaeno: Kogumispisik lõi minus välja juba algkoolis. Militaarteemaga alustasin 1991. aastal, kui Kaitseliiduga ühinesin. 1990. aastail oli kollektsionääride seas populaarne ja hinnatud Teise maailmasõja aegne Saksa temaatika, nüüd on esikohale kerkinud 1920.–1930. aastate Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit. Minu kogu on täienenud mitut moodi. On neid, kes on kuulnud või teavad minu huvi militaarse vanavara vastu, toovad ja pakuvad, üht-teist võib leida vanavara- ja antiigilaatadelt, antiigipoodidest ja interneti müügikeskkonnast. Inimeste teadlikkus vanavara osas on väga äärmuslik. Vahel kuuled, et vana talumaja või linna puithoone remondi ehk ehituse käigus on terveid albumeid ära visatud, asjadest rääkimata. Teine äärmus on jälle need, kes omistavad igale vanale asjale tohutu väärtuse ja muidugi ka hinna. Mina ei oska oma kogust küll midagi eraldi välja tuua, kõik asjad on südamelähedased ja kõigiga seondub oma lugu. Just see vana eset ümbritsev lugu ongi see kõikse huvitavam.

Laulev revolutsioon tõi 1980. aastate lõpul kaasa kaitseliitlike üksuste taasasutamise. Kaitselii-du üleriigilisele taastamisele pani aluse 17. veebruaril 1990 Järvakan-dis peetud koosolek. Sellest peale algas sihipärane Kaitseliidu üksuste (taas)loomine kohtadel. Praegu kuulub Kaitseliitu ligikaudu 13 000 liiget. Koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega moodus-tab Kaitseliit peaaegu 23 000 Eesti vabariigi kodanikku ühendava pere.

ME

HIS

BO

RN

ME

HI

ME

HI

ME

HI

ME

HI

EH

IE

HI

ME

HI

ME

HM

EH

ME

HM

EM

EEEEEM

EMM

SB

OS

BO

SB

OS

BO

S B

OB

OS

BO

BO

SB

OOB

OS

BO

BO

BO

BO

BBBBS

RN

RN

RNN

RN

RN

RN

RNNN

RN

RNN

RRRRR

Omakaitse kollast käepaela kanti

teenistuses olles kas tavariietel või vormi

peal / The yellow armand would have been worn on civil clothes or univorm

Ernst-Johannes PõdderErnErnErErnErnrnst-st-sstst-st-JohJohJohJohJohannannannannannes es eseeseeeseseseesee PõdPõdPõdPõdPõdPõdderderderderderder

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

Tugev, kuid paindlik Kaitseliit17. jaanuaril 2015 Pärnu muuseu-mis avatav näitus annab ülevaate Kaitseliidu ja tema varasemate eriorganisatsioonide, tänaste struk-tuuriüksuste ajaloost 90 aasta vältel. Dokumendid, fotod-filmid, trükised, mälestuskillud ja esemed pakuvad meile võimalust ajas tagasi ränna-ta ja hetkeks samastuda eelnevate põlvkondadega, et leida tänases päevas oma tee.

AJA

LU

GU

491 | 2015

AJA

LU

GUU

A meeting held at Järvakandi on the 17th of February 1990 paved the way for the re-launching of the Estonian Defence League at the national level. From then on the Estonian Defence League districts started springing up all over the country as a matter of purposeful effort. Today the EDL boasts about 13,000 members. Together with the Women’s voluntary defence organisation, Noored Kotkad and Kodutütred, the Estonian Defence League is now a family of almost 23,000 citizens of the Republic of Estonia.

Strong but Flexible Estonian Defence LeagueThe exhibition opening at Pärnu Museum on the 17th of January 2015 will provide an overview of the history of the Estonian Defence League, its former special organi-sations and current structural units spanning almost 90 years. Documents, photos, films, publications, memories and artefacts allow us to look back in time and relate to the earlier generations to find a path of our own in the present-day world.

We know that we have dedicated people in our midst who have spent years passionately and diligently collect-ing documents, publications, photos, weapons, symbols and other items connected with the EDL. But who are they and what treasures do their collections hold? The exhibition was born from the collectors’ desire to open their troves to the general public. The exhibits were kindly provided by Taavi Veiler, Rait Vaeno, Major Mart Puusepp, Major Mehis Born, Leo Tammiksaar and others. The Estonian Defence League Museum located at the EDL Headquarters is putting its rarities on display under the direction of Tanel Lään.

Comments of the CollectorsTaavi Veiler: I collect wide-ranging militaria relating to the Defence Forces of Estonia, the EDL, the German Army, the Rifl e Corps of the Red Army, etc. My interest was sparked some 15 years ago by video games in which Germans were always defeated. I asked myself: “Why is that so?” I started reading the literature on this subject. The fi rst item in my collection was a German ammunition box. I took to collecting thanks to my dad who had been doing that for years. Although there is no shortage of collectables, Estonian Defence League-related items are much harder to come by than those connected with the Estonian Defence Forces. In general, people have begun to put more value on objects of the past, especially the third generation, i.e. today’s grand-children. Nowadays there is much more reluctance to give something away than it was in the 1990s when so many of Estonia’s military relics ended up abroad. Collectors are many in number but over these 15 years I have managed to build a good supply network for myself. The rarest Estonian Defence League-related items include the armband from the period of the Estonian War of Inde-pendence which was used in the initial stage of the war from November 1918 until March 1919, or the badge of the independent armoured car platoon of the Tallinn District, for instance, which is a true rarity.

Rait Vaeno: I was bitten by the collecting bug back in primary school. I became interested in military artefacts in 1991 when I joined the Estonian Defence League. In

Näitus kasvaski välja kollektsionääride soovist avada oma kogud avalikkusele.

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

Johan Pitka

1 | 201550

AJA

LU

GU

AJAJJ

LU

GU

L I S A I N F O

Kollektsionääride kommentaaridMart Puusepp: Olen tegelnud kollektsioneerimisega lapsepõlvest peale. Alustasin vanade rahadega, siis paelus filateelia, lisandus teenetemärkide kogumine. See ei olnud Nõukogude ajal kuigi lihtne, kuid tol ajal oli ordeneid-medaleid siiski rohkem liikvel ja need olid ka odavamad. Minu kogus on üle 2000 teenetemärgi kogu maailmast. Olen ka ise mitmeid teenetemärke saanud ja üks neist on faleristika ehk ordeneid, medaleid ja märke uuriva numismaatika haru kõrgeim aumärk – olen 2005. aastal asutatud Robert de Caluwé heraldikaauhinna esimene kavaler. Kaitseliidu näitusele panen välja oma täieliku tänapäeva Kaitseliidu teenetemärkide kogu, ühtekokku 225 märki, aga ka muud Kaitseliiduga seonduvat: sõjaeelseid käesidemeid, liikmekaarte, ajakirju, tunnistusi, kutseid, plakateid, Naiskodukaitse 1938. aasta serviisi elemente ja noorteorganisatsioonidesse puutuvat.

Major Mehis Born: Muidugi saab seostada hulka Saksa okupatsiooni aegseid esemeid Omakaitsega, aga tõesti vaid seostada. Näiteks lambanahkne kasukas ja läkiläki, millega vanavanaisa valves käis – seda ei kasutatud ju ainult Omakaitse tarbeks. Ka Omakaitse kasutuses olnud relvad ei olnud ametlikult Omakaitse relvad. Omakaitse esemete kollektsioneerimisel saame aga rääkida näiteks liikmekaartidest ja käiselintidest. Omakaitse käiselindid tulid kasutusele Suvesõja ajal. Need meenutasid suuresti varasemaid Kaitseliidu käiselinte: valge siniste triipudega lint, kuhu löödi tempel ja liikmekaardi number. Käiselintide esimene partii valmistati Sindi vabrikus ja neid jagus poole Eesti tarbeks. Aga oli ka sinimustvalgeid, rohelisi ja muid variante. Neid esimesi käiselinte kasutati paralleelselt hiljem kasutusele tulnud kollast värvi lintidega kuni Saksa okupatsiooni lõpuni 1944. aastal.

Teame, et meie hulgas on pü-hendunud inimesi, kes on aastate jooksul jätkuva vaimustuse ja visadusega kogunud Kaitseliiduga seonduvaid dokumente, trükiseid, fotosid, relvi, sümboolikat ja muid esemeid. Kuid kes nad on ja mida peidavad nende kogud? Näitus kas-vaski välja kollektsionääride soovist avada oma kogud avalikkusele. Suu-remate väljapanekutega esinevad seal Taavi Veiler, Rait Vaeno, major Mart Puusepp, major Mehis Born, Leo Tammiksaar jt. Oma haruldused paneb välja Kaitseliidu peastaabis Tanel Lääne juhtimisel tegutsev Kaitseliidu muuseum.

TA

AV

I V

EIL

ER

Suvine ja talvine vormimüts pärinevad

1930. aastate teisest poolest / Both hats originate from 1935

See vormikuub kuulus

Tallinna maleva liikmele

Osvald Arakasele, kes

mobiliseeriti Punaarmeesse

ja langes 1945. aastal

Kuramaal / This uniform belonged to an EDL Tallinn District member, who was

known to have lost his life in Kuramaa battle in 1945

Oma haruldused paneb välja Kaitseliidu peastaabis Tanel Lääne juhtimisel tegutsev Kaitseliidu muuseum.

TA

AV

I V

EIL

ER

Vabadussõja alguses võis Kaitseliidu liikme

tunda ära templitega käesideme järgi / In 1918–1919 one would recognize a EDL member by a grey piece of cloth around his arm

AJA

LU

GU

511 | 2015

the 1990s, collectors were really fond of the German paraphernalia from the period of the Second World War. Nowadays the relics of the Estonian Defence Forces and the Estonian Defence League dating back to the 1920s and the 1930s have come to the fore. My collection has been expanding in various ways. There are those who have heard of or know about my interest in the military artefacts and bring me something themselves. Certain items can be found at swap meetings, antique markets, antique shops or on the Internet. People’s ideas of the old stuff can be quite extreme. Sometimes it is reported that whole albums, let alone valuable belongings, have been thrown away during renovation of an old farm-house or a wooden town house or in the course of some construction works. At the other extreme are those who attach inordinate value and, of course, price, to any old thing. I cannot single out any particular item in my collection. All are dear to me and all have a story to tell. And it is precisely this story behind every relic which is the most fascinating.

Mart Puusepp: I have been collecting things since my early childhood. I started with old money, then fell in love with philately and then moved on to decorations of honour. It was not an easy task in the Soviet era, but at that time much more orders and medals were circulating around and they were also cheaper. My collection houses over 2000 decorations from all over the world. I was awarded some decorations myself. One of them is the highest badge of honour in faler-istics, a branch of numismatics studying orders, med-als and badges: in 2005 I became the first awardee of the heraldic award established by Robert de Caluwé. The exhibition organised by the Estonian Defence League will showcase my entire collection of modern EDL decorations (a total of 225 items) as well as other EDL trappings: pre-war armbands, membership cards, magazines, certificates, invitations, posters, items of a service belonging to the Women's voluntary defence organisation and dating back to 1938 as well as things connected with youth organisations.

Major Mehis Born: Of course, certain relics from the period of the German occupation are hardly more than just linkable to the Self-Defence Force. For instance, it was not only members of the Self-Defence Force that used sheepskin coats and ushankas like the ones worn by my grandfather on guard duty. The weapons used by that organisation were also not officially their weap-ons. Items that can be directly linked to the Self-De-fence Force include membership cards and armbands. The Self-Defence Force introduced armbands during the Summer War. They looked very similar to the earlier Estonian Defence League armbands: they were white with blue stripes bearing a stamp and the member-ship card number. The first batch of the armbands was made at the Sindi Textile Factory and they met just half of the demand. There were also blue-black-and-white, greed and other variants. These first armbands were used in parallel with the yellow bands adopted later until the end of the German occupation in 1944.

2 X

TA

AV

I V

EIL

ER

1 | 201552

AJA

LU

GU

Metsavendade elu pildis

Saarnakõrve metsaven-

napunkri väljakaevamistel

tehtud telelugu tõi uurijate

kätte harukordsed fotod.

Tekst: MARTIN ANDRELLER

ER

AK

OG

U /

PR

IVA

TE

CO

LL

EC

TIO

N

AJAJ

LU

GU

ER

AK

ER

AK

ER

AK

ER

AK

ER

AK

AAAAO

GU

O

GU

O

GU

OG

UO

GU

GU

OG

UG

UG

OOOO/

PR

/ P

R/

PR

P/

PR

PR

IVA

TIV

AT

IVA

TTV

ATT

OE

CO

E C

OE

CO

CO

COO

CL

LE

CL

LE

CL

LE

CL

LE

CL

EC

TIO

NT

ION

TIO

NT

ION

TT

Tundmatu metsavenna tehtud kunstiline foto / Artistic photo mady by an unknown Forest Brother

AJA

LU

GU

531 | 2015

AJA

LU

GUU

I N E N G L I S H

Life of Forest Brothers in Pictures Text by MARTIN ANDRELLER

As a follow-up story to the one published in the 5th issue of Kaitse

Kodu! of 2013 about the excavations of Saarnakõrve Forest Brot-

hers’ bunker, you will now see rare photos of the daily life of the

men and women who lived there.

During the first visit to the bunker ruins, no-one would have guessed how rich the number of findings would be and how much valuable information could be collected about the bunker's architec-ture and the living conditions of the Forest Brothers. In the course of excavations it became clear that it is possible to reconstruct the bunker quite accurately, at least on paper. During the visits to Saar-nakõrve, one naturally wondered whether it will ever be ascertained who lived in the bunker. What happened to them? How did it happen that the bunker was, seemingly suddenly, abandoned?

To be completely honest, I did not believe that we would find out the names and the fates of the people who lived there. The hope to find a personal object that would have a name on it reduced with every shovelful and trowelful that removed the humus and peat from the bunker. Looking at the unofficial list of fallen Forest Broth-ers, there seemed to be no good "candidate" that would fit in this bunker. We had stories, but no leads. However, when we thought about the number of years the Forest Brothers resisted – and many resisted literally to their last breath – we did not want to give up whimsically.

When we were recording the story for the Sunday evening’s airing of evening news showing the findings that were brought up in the process of archaeological excavations and explaining the back-ground, no-one involved would have guessed that in the morning after the show was aired, the phone would ring in the editorial office and a male voice would say that he knows this bunker and who lived in it, and that he has photos of the bunker.

During the following week, a second contact emerged and then a third, apparently for the same bunker. According to the information received, one of them had photos and even the story written down. In the meeting at the site, a view emerged that made all involved researchers weak at their knees for the next several hours (if I may exaggerate a little). There are actually relatively few photos of the Estonian Forest Brothers and even less high-quality pictures of the bunkers. Suddenly, however, we had photos in front of us of what seemed to be four bunkers and the men who lived in them, and who also captured their life on photo paper.

In short, it is impossible to fathom the real value of the finding to the Estonian history and people. We have a well-preserved Forest Brothers’ bunker ruin that includes personal items. Today we also have an almost complete story of who, when and why built bunkers in the area and how their life was spent.

Due to the archaeological excavations and the photo material received it is possible to put together a research of unprecedented thoroughness about one group of Forest Brothers. Here are some photos for the Kaitse Kodu! readers regarding the Saarnakõrve Forest Brothers and their daily life. As the research progresses, this story will continue, but will probably not have a complete ending very soon. There is a lot of information to be analyzed and researched.

Jätkuloona 2013. aasta Kaitse Kodu! 5. numbris ilmunud Saarnakõrve metsavendade punkri väljakaeva-misest toob ajakiri nüüd lugejate ja laiema avalikkuse ette harukordsed ülesvõtted seal elanud meeste ja naiste argipäevast.

Esimest korda Saarnakõrve punk-rivaremeid külastades ei osanud keegi aimata, kuivõrd rikkalikuks osutub leidude nimekiri ning kui palju üliväärtusliku informatsioo-ni on võimalik saada selle punkri arhitektuuri ja metsavendade eluolu kohta. Väljakaevamiste käigus sai aga selgeks, et vähemalt paberil on võimalik see punker rekonstrueeri-da üpris täpselt. Loomulikult nendel käikudel Saarnakõrve sai palju mõt-teid mõlgutatud teemal, kas kunagi selgub, kes selles punkris elasid. Mis nendega juhtus? Kuidas see punker, tundub, et ootamatult, maha jäeti või jäi?

Olles päris aus, ei uskunud ma, et me need nimed ja saatused kuna-gi teada saame. Lootus leida mõni isiklik ese, millel oleks peal nimi, vähenes iga labida- ja kellutäiega, mis punkrist huumust ja turvast eemaldas. Vaadates mitteametlikku hukkunud metsavendade nimekir-ja, ei paistnud sealt ühtegi sellesse punkrisse sobivat „kandidaati“. Meil oli lugusid, kuid mitte kindlaid niidiotsi. Kui aga mõtlesime aasta-tele, kui kaua metsavennad üldiselt vastu pidasid, ja paljud pidasid ka sõna otseses mõttes vastu viimase hingetõmbeni, oli ka kuidagi pentsik alla anda.

„Aktuaalse kaamera“ pühapäeva-õhtuse saate tarbeks lugu salvesta-des ja arheoloogiliste väljakaevamis-te käigus leitud esemeid näidates ja tausta selgitades ei osanud keegi asjaosalistest arvata, et järgmi-sel hommikul pärast saate eetris olemist heliseb toimetuses telefon ja meeshääl teatab, et ta teab seda punkrit ja sedagi, kes seal elasid. Ja et tal on selle punkri pilte.

Järgneva nädala jooksul tuli tei-negi kontakt ja siis kolmas, ilmselt sama punkri kohta. Ühel nendest oli info põhjal samuti fotosid ja ka lugu kirja pandud. Kohale minnes avanes vaatepilt, mis võttis järgne-vate tundide jooksul kõik asjasse puutuvad uurijad põlvist nõrgaks,

1 | 201554

AJA

LU

GU

JAL

UG

U

kui mõnevõrra liialdatult öelda. Eesti metsavendadest on tegelikult fotosid suhteliselt vähe, punkritest kvaliteetseid vaateid veelgi vähem. Ühtäkki olid aga meie ees pildid ilm-selt neljast punkrist ja meestest, kes nendes elasid. Ja jäädvustasid oma elu ka fotopaberile.

Lühidalt on võimatu kokku võtta leiu tegelikku väärtust Eesti aja-looteadusele ja inimestele. Meil oli hästi ja isiklike esemetega säilinud metsavendade punkri vare. Tänasel päeval on meil aga ka peaaegu ter-viklik lugu, kes, millal ja miks sinna piirkonda punkreid rajasid ja kuidas nende elu möödus.

Tänu arheoloogiliste kaevamiste tulemustele ja saadud fotomaterjali-le on võimalik kokku panna enne-nägematult põhjalik uurimus ühest metsavendade grupist. Kaitse Kodu! lugejatele on vaatamiseks mõned pildid Saarnakõrve metsavendadest ja nende eluolust. Uurimise edene-des aga saab see lugu jätku, vaevalt aga niipea täieliku lõpu. Informat-siooni, mida analüüsida ja uurida, jagub.

Keeruline on käia saunas, kui seda sauna võidakse valvata. Olulisel kohal nii igapäevaelus kui veelgi enam metsas on

hügieen. Täna on populaarsed tünnisaunad ja siin pildil näete selle metsavendade varianti. Kividele seisma pandud tünni

on võimalik altpoolt kütta ja nii sooja veega ihu harida. Haritud ihu aga on üks samm sellel teel, et võitlus ei katkeks mõne

haiguse või infektsiooni tõttu. Kaugele teie näiteks mädanevate varvastega jookseksite? / It is difficult to go to the sauna if it may be under surveillance. Hygiene is important in daily life and even more so in the forest. Barrel saunas are popular today and the Forest Brothers version of it may be seen in this photo. A barrel that has been placed on stones may be heated from below and the hot water may then be used for washing. Washing is important to prevent illness and infection that would cause one to give up the fight. How far would you be able to run if you had, for example, rotting toes?

Arheoloogiliste väljakaevamiste ajal tekitas palju polee-

mikat ja arutelusid, et milline oli ikkagi punkri ahi. Hea

meel on tõdeda, et väga palju mööda ei pandudki, kuid

täpse ettekujutuse saime ikkagi alles fotolt. Ahi oli tellis-

test ehitatud, ära oli kasutatud plekktünni. Kõikidel Saar-

nakõrve grupi metsavendade punkritel oli samasugune

põhilahendus: ahi ja toiduvalmistamise koht paiknes

keset punkrit. Terve elu keerles selle ümber. Mõlemast

voodist sai minna kiiresti tuld alla panema ja samas oli

igal pool punkris ka ühevõrra soe. Ilmselt selline ahjupai-

gutus ongi punkrite puhul kõige pädevam. Ohuolukorras

on küll raskem punkris kiiresti liikuda, kuid igapäeva-

toimetustes võttis selline paigutus tõesti vähem ruumi

/ During the archaeological excavations there was much controversy and discussion about what the bunker’s stove looked like. We were glad to realize that we had figured it out pretty well, although the precise form was discerned

from the photo. The stove was made of bricks and a metal barrel was used. All the bunkers of the Saarnakõrve Forest Brothers’ group had the same basic layout: the stove and

the cooking station were in the middle of the bunker. The whole life revolved around it. It was possible to go to add firewood easily from both beds and it was equally warm

everywhere in the bunker. This kind of location for the stove is probably best for bunkers in general. In a danger situation

it is harder to move fast in the bunker, but in everyday life this layout took less space

4 X

ER

AK

OG

U /

PR

IVA

TE

CO

LL

EC

TIO

N

AJA

LU

GU

551 | 2015

Kui sa igal hommikul ärgates näed vastasvoodis üht habemesse kasvanud nägu, hakkab selline elu hoolimata heast pil-

limänguoskusest ikkagi muremõtteid tekitama. Elu metsas ei olnud lihtne ja vahepeal oli vaja lõõgastuda. Pildil suvine

tantsupidu punkri lähedal laugaste vahel. Tantsijateks on külast naisi tulnud ja – nagu pildilt näha – on tuju ülev. Selline

tantsupidu ja üldse seltskondlik vestlus aitasid moraali ja sihte hoida / If you see a bearded face in the opposite bed when you wake up every morning, then such a life will eventually make one worried despite of being able to play a musical instru-ment. Life in the forest was not easy and sometimes it was necessary to relax. In the photo, there is a summer dance party between the bog pools near the bunker. The dancers are the women who came from a village and – as it can be seen from the photo – the mood is high. This kind of a dance party and social interaction helped to keep up the moral and maintain the goals

Vaimu ärksana hoidmiseks tuleb metsas

tegeleda vaimutööga. Väga sobilik on selleks

muusika ja Saarnakõrve metsavennad olid

musikaalsed. Punkris olid neil kaks akordio-

ni ja mandoliin. Muidugi peab muusikalise

meelelahutuse puhul silmas pidama, et kui

musitseerija ei tunne nooti ja elevant on

kõrva peale astunud, tekib olukord, kus pin-

gelise elukeskkonna helgemaks muutmine

tekitab hoopis punkriasukate vahel pingeid.

Kaua sa ikka kannatad, kui kõrvalvoodil

keegi ennastunustavalt lõõtsa kääksutab.

Saarnakõrves õnneks nii ei olnud / To keep the mind alert, one has to engage in intellec-tual work in the forest. Music is good for this and Saarnakõrve Forest Brothers were musical. They had two accordions and a mandolin in the bunker. As to the musical entertainment, one also has to note that if the musician can-not read the notes and does not have musical hearing, there may be a situation where the music, instead of easing tensions, can increase them between the bunker inhabitants. One is not able to suffer long if someone in the next bed plays an accordion without knowing how to do it properly. Luckily, this was not the case in Saarnakõrve

1 | 201556

AJA

LU

GU

AJA

LU

GU

Mina kui uurija annaksin väga palju, et teada

saada, mida see mees seal uksel mõtleb. Mida

tähendab sellises väikeses, madalas punkris

soo või raba serval elada? Kahtlemata ka karta.

Kaua sina, lugeja, seda suudaksid? Mismoo-

di sina sellises olukorras käituksid? / As a researcher I would give a lot to know what this man at the door is thinking. What does it mean to live in such a small, low bunker at the edge of a swamp or a bog? Undoubtedly also to be afraid… For how long could you, the reader, do it? How would you behave in such a situation?

See pilt teeb tuju heaks. Laual on küpsised või

kakukesed. Voodi on üles tehtud ja sellel istub

kalifeepükstes, viisakas triiksärgis, kootud vesti ja

kikilipsuga(!) metsavend. Ta loeb pühendunult raa-

matut. Loomulikult on pilt lavastatud, kuid juba

selle olemus – viitsimine midagi sellist teha – an-

nab tunnistust, et nende meeste ja naiste moraal

oli kõrge. Loovus ja mõtlemine olid metsavenna

elus vahest kõige tähtsamad ja hoolimata rasketest

oludest ei tohtinud (ja ei tohi ka täna) unustada

killukest huumorit. See päästab meid, sõltumata

olukorrast / This photo lights up the mood. There are cookies or scones on the table. The bed has been

made up and there is a Forest Brother in dress trou-sers, proper dress shirt, knitted waistcoat and a bow-tie (!) sitting on it. He is devotedly reading a book. Of

course the photo has been staged, but already its nature – the energy to do something like this – is the

evidence that the moral of these men and women was high. Creativity and thinking were perhaps the most important things in a Forest Brother's life and

despite the difficult circumstances, they could not (as we must not today) forget a little bit of humor. It will

save us, no matter what the situation

4 X

ER

AK

OG

U /

PR

IVA

TE

CO

LL

EC

TIO

N

571 | 2015

AJA

LU

GU

Suvisel ajal ei pea punkris

elama. Suvel on lihtsam jälgi

segada ja asukohta vaheta-

da. Pildil on kaks naist, kes

olid väga lähedalt Saarna-

kõrve metsavendadega seo-

tud, ja suure tõenäosusega

üks metsavendade suviseid

telgiriidega kaetud varjualu-

seid. Muidugi polnud selline

„suvepunker“ kuuli- ega la-

hingukindel, kuid asukoha-

vahetus ise aitas turvalisust

suurendada / It is not neces-sary to live in the bunker during summertime. In the summer it is easier to hide one's tracks and to change location. On the photo, there are two women who were very closely connected to the Saarnakõrve Forest Broth-ers, and very likely one of the Forest Brothers' summer-time hiding places, covered in sailcloth. Of course, that kind of "summer bunker" was not bullet or battle proof but changing location helped to improve security

Kui metsas ja rabas leidub nii

linde kui ka loomi, on metsa-

vennal lihtsam toidutagavara

täiendada ja mitmekesistada.

Tihtipeale jätkus saaki ka kül-

la viimiseks. Vahetuskaubaks

või tänutäheks aitamise eest.

Muuseas kasutas see grupp

jahipidamistel valdavalt jahi-

püsse, samal ajal kui lahin-

gurelvad olid punkris ootel.

Pole tõesti mõtet vintpüssi

või kone padruneid loomade

peale raisata, kui jahipüssi

moona oli vabamalt saada

/ If there are both birds and animals in the forest and in

the bog then it is easier for the Forest Brothers to complement

and vary their food supply. Of-ten there was enough to take

to the village. In order to either exchange it or out of gratitude for help. By the way, this group

used mainly hunting rifles for hunting while the battle weap-

ons stayed in the bunker. There was no point to waste rifle or gun bullets on animals if the

hunting rifle supplies were more easily available

1 | 201558

NA

ISK

OD

UK

AI

TS

E

Suvisel XXVI laulu- ja XIX

tantsupeo nädalal ei olnud

esinejad ainsad, kelle tegus

päev kestis varavalgest hilis-

õhtuni. Päevad läbi kandsid

peol lauljate-tantsijate ja

korraldajate kõhumurede

eest hoolt naiskodukaitsjad,

kes alustasid päeva koos koi-

duga, et tohutu kogus lõu-

nasuppi õigeks ajaks valmis

saaks.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Laulu ja tantsupeo välitoitlustuse juht Enno Teiter peab seda ametit 1993. aastast. Kui ta oli tutvunud kaitseliit-laste ja naiskodukaitsjate tegemistega, taipas ta, et peolistele süüa keetes saab õpetada naiskodukaitsjatele suure hulga inimeste toitlustamist.

„Koostasin materjalid ja hakkasin naisi koolitama,“ ütleb Teiter. Samas pakkus ta tollasele Naiskodukaitse esinaisele Dagmar Mattiisenile või-malust kasutada naiskodukaitsjaid suure peo toitlustamisel.

„Vanker oli veerema lükatud ja nii ta läks,“ nendib Teiter. Ta arutleb, et kui meie riigis peaks tekkima kriisiolukord, nii et tuleb tuhandeid inimesi toita, oskame tänu laulu-peo kogemusele ette näha, kuidas reageerida. Naiskodukaitsjad on läbinud välikokakoolituse ja saanud ka praktikas proovida, kuidas nad väliköögis söögitegemisega hakka-ma saavad.

„Massil on aga oma käitumismu-del,“ ütleb Teiter. Ta räägib, et tarvis on tajuda oma võimete piire: üle-väsimusest hakkab üks nurisema, teine lahkub või hakkab omavoli-liselt ebaõigeid korraldusi jagama.

„Saame katsetada ja järele proovida, mis on meie nõrgad kohad ja kuidas võib inimene pingelises olukorras käituda.“ Teiter eelistabki suurele peole toitlusta-

Laulupeo supi

keetsid kokku

naiskodukaitsjad

591 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AI

TS

E

I N E N G L I S H

The Women's Voluntary Defence Organisation Made Soup for the Song FestivalText by HELJA KAPTEIN

This summer’s week of XXVI Song and XIX Dance Festival was busy

not only for the performers whose days started in the early hours

and ended late at night. Throughout the day the meal worries of

the singers-dancers were taken care of by the Women's voluntary

defence organisation, who started their days at dawn to assure the

vast amount of performers that their luncheon soup was always

ready at the right time.

Enno Teiter, the coordinator for the Song and Dance Festival’s outside meals has held this position since 1993. When he familiarized himself with the activities of the Estonian Defence League (EDL) and the Women's voluntary defence organisation Naiskodukaiste he under-stood that he could teach them how to make food for large masses of people, while Naiskodukaitse was making soup for the festival, “I gath-ered material and started to train the women,“ Teiter said. He off ered the previous head of Naiskodukaitse, Dagmar Mattiisen an opportunity to use Naiskodukaitse to make meals for the large festival.

“The carriage had been pushed and so it rolled along,“ Teiter noted. He discussed that should there be a crisis situation in our nation, where thousands of people must be fed, we now know how to react thanks to the song festival. Naiskodukaitse has been trained in outside cooking and had practical experience on showing their competence in making meals outside.

“The masses have their own model of being dealt with,“ Teiter said. He said that you need to understand the limits of your own abilities: you can’t have people complaining about being overtired, or sim-ply leaving or some on their own will starting to give wrong orders. Teiter prefers to use those women that he has seen actually work-ing, when assigning jobs for a large venue. “There are no problems with assistant cooks, every team has a leader and they contain all the mistakes. The chain of command is in place, Naiskodukaitse is good to use,“ Teiter confi rms. He is happy that the diners are pleased and praise the cooks.

Time Restricted Making of MealsThe preparation of meals for today’s Song and Dance Festival cannot compare to events two decades ago. In 1993 Naiskodukaitse cut up and pealed potatoes and carrots on the spot and cooked soup right at the performance area for 7,000–8,000 singers. “Now I couldn't imag-ine how 42,000 people could get meals in that manner,“ Teiter said. Nowadays, during the main performance on Saturday, the women gave out 72,000 meal portions.

Nowadays, during the main per-formance on Saturday, the women gave out 72,000 meal portions.

TA

RM

O P

IHL

IK

mist korraldama kutsuda neid naisi, keda ta on näinud töötamas. „Kok-kade-abilistega ei ole muret, igal tiimil on oma juht ja tema silub kõik vead. Käsuliin on paigas, naiskodu-kaitsjaid on hea kasutada,“ kinnitab Treiter. Ka rõõmustab teda, et sööjad on rahul ja kiidavad tegijaid.

Ajakohastatud toidutegemineTänavust laulu- ja tantsupeoliste toitlustamist ei saa võrreldagi paari-kümne aasta tagustega. 1993. aastal hakkisid-koorisid naiskodukaitsjad kartulid-porgandid kohapeal ja keetsid peoplatsil supi 7000–8000 laulupeolisele. „Praegu ei kujuta ma ette, et 42 000 inimest saaks sellisel moel süüa,“ ütleb Teiter. Tänavu tuli põhiesinemise ajal ehk laupäeval, kui kõik peolised kohal, anda päevas välja 72 000 toiduportsu.

Teiter räägib, et tagantjärele on imelik mõeldagi, kuidas nad õues

1 | 201560

NA

ISK

OD

UK

AI

TS

E

Tänavu tuli põhiesinemise ajal ehk laupäeval, kui kõik peolised kohal, anda päevas välja 72 000 toiduportsu.

murul sajuga toitu valmistasid ja vihmaga suppi laiali jagasid. „Alates 1997. aastast kasutame tööstuslikult valmistatud supipõhja. See annab meile kiiruse, kvaliteedi ja saame valmistatava toidu hulka reguleeri-da,“ selgitab ta.

Laulu- ja tantsupeol töötab ligi sada naiskodukaitsjat kuuest ringkonnast kahes väliköögis, mis asuvad esinemispaikade lähedal Kalevi spordihalli juures ja Eesti Näituste paviljonis. Naiskodukaitse toitlustusinstruktor Kaire Baumer, kes vastutab väljastavate supipõh-jade söödavuse eest, on suurel peol toitlustamas kolmandat korda. Ta räägib, et tihti arvatakse näiteks maleva õppuse ajal, kus on paarsada sööjat, et seda on palju. Masstoitlus-tamisega on Baumer tegelnud juba 13 aastat. „Tulin laulupeolisi toitlus-tama, sest mul on sisemine kind-lus, et ma ei löö põnnama ja saan hakkama,“ selgitab Baumer. „Tulnud on sisemine rahu ja kindlus, ma ei pabista eriti. Need on lihvitud koge-mused, olen endas kindel ja annan tuge ka teistele,“ lisab ta. Baumer annab välja supipõhjad, määrab kogused ja kontrollib väljaantava kauba kvaliteeti.

„Kui eksin, näiteks ei märka eba-kvaliteetset supipõhja, võib sööjail tekkida massiline terviserike,“ ütleb ta. Veel on vaja jälgida, et õigeks ajaks valmiks õige kogus suppi. Bau-

mer ongi ettevalmistus- ehk esime-ses liinis, siit lähevad õiged kogused edasi toiduvalmistajate ehk keetjate kätte. „Kõige olulisem on hea koos-töö ja tunne, et saad teistele toetuda ja neid usaldada,“ ütleb Baumer.

Paarsada pole mingi massLeana Lemming Sakala ringkonnast vastutab selle eest, et supp oleks õigel ajal laual. Leana tuli laulu- ja tantsupeole toitlustama kogemuse hankimiseks, talle meeldivad mõist-likud katsumused. „Riski piiri peal ei meeldi mulle tegutseda,“ ütleb suurürituse koordinaator.

Kui supp valmis, hakkavad naised peaproovipaikades toitu esinejate-le laiali jagama. „Kuni reedeni oli elu kergem, valmis tuli keeta vaid 10 500 portsu suppi päevas,“ ütleb Lemming muiates. Menüüs on neli suppi: pakutakse seljankat, rassolni-kut, hernesuppi ja borši.

Tema arvates oli kõige raskem inimestele õigete tööülesannete kätteandmine, et koormus oleks kõi-gil ühtlane ja töö sujuks. „Kui tiim on saanud tööle, on ka supp õigel ajal laual,“ ütleb ta. Pingelise töö juures on inimestel tarvis paindlik-kust, leplikkust, empaatiavõimet ja arusaamist. „See pole naistele kerge töö,“ nendib Lemming. Päev otsa tu-leb askeldada jalul seistes kuumade katelde juures ja tõsta 40-liitriseid potte. „Aurukatelde tõstmiseks on

TA

RM

O P

IHL

IK

Laulupeo supp

keedetakse

40-liitristes padades

auruga / The song festival soup is steam-

boiled in 40-liter kettles

611 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AI

TS

E

Teiter said, that thinking back, it is unusual, how even in pouring rain they were on the grass, preparing and serving meals. “As of 1997 we have been using industrial soup kettles. This gives us the speed, quality and ability to regulate the large amount of prepared food,“ he explained. There are over one hundred women from Naiskodukaitse from six districts in two outside kitchens, that are located by the performance centre near the Kalev Sports hall and at the Estonian Exhibition Pavilion.

The individual responsible for the quality of the soup kitchen is cook-ing instructor of Naiskodukaitse, Kaire Baumer, who is at the festival for her third time. She said that during their unit exercises, a couple of hundred diners is really not a large amount. Baumer has been dealing with mass meals already for 13 years. “I came to the Song Festival to arrange meals because I had self-assurance and I knew that I would not buckle and would complete the task at hand,” Baumer explained. “I have achieved an inner peace and confi dence, I do not particularly worry. These are acquired experiences, I am sure of myself and give assistance to others,“ she added. Baumer serves at the soup kitchen, decides upon amounts and controls the quality of the meals given out.

“If I make mistakes or do not notice a bad batch of soup for example, there could be a massive health problem with the diners,” she said. The soup must also be monitored that it is prepared in exact quantities and ready at the appointed time. Baumer is on the front line of preparing the meals, from here the right quantities go on to the cooks. “The most important factor is good cooperation and the feeling that you can give others support as well as trust them,“ said Baumer.

A Couple of Hundred Is not a Mass Leana Lemming of the Sakala District is responsible for ensuring that the soup is on the table at the right time. Leana came to cook at the Song and Dance Festival so that she could acquire new experiences, she likes reasonable challenges. When the soup is ready the women start serving it at the main rehearsal sites. “Life will not be easy until its over on Friday, we must cook 10,500 portions of soup per day,“ Lem-ming said smilingly. There are four types of soup on the menu: seljanka, rassolnik, pea soup and bors.

In her opinion the hardest part was giving the personnel the correct assignments so that the workload would be even and that it would fl ow.

“It’s when the team has started work and the soup is on the table at the right time,“ she states. In a stressful work environment people need to be bendable, agreeable, have empathy and understanding. “This is not easy work for the women,“ Lemming notes. You need to fuss about all day long while standing by a hot boiler and lifting 40-litre pots. Men are needed to lift the steam boilers. But I guess we know ourselves, where to fi nd the shut off valve,“ she said.

Outside there are more than ten women fussing about steam pots by smoking ovens. The oven is stoked with wood and briquettes, steam whispering by the ears of the cooks. The soup takes approlmately twen-ty minutes to be cooked by steam in 40-litre pots. Tiina Taim is busy by the pots and says that this is her second time cooking at the Song Festival because you get a good feeling being midst interesting peo-ple. She forms and caters at the Sakala District and thinks that making meals for participants at the Song Festival is not diffi cult. “If I am called up again, I’ll be there,“ she says as she hurries to the next pot. In an extremely large room at the Estonian Exhibition Pavilion behind twenty tables, over fi fty women serve soup. One of these is Ülle Säinas from Valga District. “I took a vacation and I’m here at the Song Festival for my second time,“ she said. “I'm working with a good group of people and its fun serving meals to the singers and dancers at the festival. It is not diffi cult, I am used to hard work.“ She enjoys when the diners bid them well, thank them and wish them a good day. Säinas has been a caterer at the Valga District for a long time. All of their training has come from the outside cooking courses of Naiskodukaitse.

küll mehed abis, aga eks me tea ikka ise ka, kuskohast kraan vajadusel kinni keerata,“ ütleb ta.

Õues askeldab kümmekond naist tossavate ahjude juures, mille ääres aurukatlad. Ahje köetakse puu ja briketiga ning need aina mühisevad kokkade kõrva ääres. 40-liitristes pottides keedetakse supp valmis au-ruga ja selleks kulub paarkümmend minutit. Katelde ümber askeldav Tiina Taim räägib, et on teist korda laulupeol toitlustamas, sest siit saab hea tuju huvitavate inimeste keskel. Ta on Sakala malevas formeerija ja toitlustaja ning tema arvates pole laulupeolistele toidu valmistamine eriline ega raske. „Kui järgmine kord kutsutakse, ikka tulen,“ ütleb ta järgmise katla juurde rutates.

Hiiglasuures ruumis Eesti Näitus-te paviljonis jagab paarikümne laua taga sööjatele suppi üle poolesaja naise. Üheks neist on Ülle Säinas Valga ringkonnast. „Võtsin puh-kuse ja olen juba teist korda peolisi toitlustamas,“ ütleb ta. „Seltskond, kellega koos tegutsen, on hea ja laul-jatele-tantsijatele toidu pakkumine tore tegevus. Raske pole, olen harju-nud tööd tegema.“ Teda rõõmustab, kui sööjad soovivad jõudu, tänavad ja ütlevad head päeva. Säinas on Val-gamaa malevas juba pikemat aega toitlustaja. Kõik asjakohased tead-mised on ta saadud Naiskodukaitse välikokakursustelt.

TA

RM

O P

IHL

IK

1 | 201562

NO

OR

ED

Mida kujutavad endast Kodutütarde erikatsed?Erikatsed on mõeldud kodu-

tütre isiklike huvide ja hobi-

de rakendamiseks ja arenda-

miseks.

Tekst: ANGELIKA NARIS

Tegemist on n-ö individuaalse tege-vusega, mille kaudu saab tütarlaps näidata oma pühendumist, tahet ja oskust midagi teistest paremini teha. Oluline on sealjuures näidata ennast organisatsiooni tegevuses kas aktiivselt oma erialal tegutsedes või noorematele teadmiste edasta-jana.

1936. aastal on kirjutatud „Kodu-tütre käsiraamatus“, et „püsivust ja järjekindlat tööd nõuavad kõik erikatsed“. (Kodutütre käsiraamat. Tartu: Naiskodukaitse kirjastus, 1936; 247 lk). Sel ajal oli noorematel kodutütardel kuus erikatset: kodune aitaja, mängija, võimleja, koristaja ja taidur. Vanematel kodutütardel oli 19 eriala: suvepäevade ja laagri korraldaja, samariitlane, matkaja, keetja, võimleja ja mängudetundja, kodumaatundja, võõrkeeletundja, raamatuköitja, kirjanik, muusika-tundja, taidur, perenaine, lapsehoid-ja, õmbleja, pesija, kangur, kuduja, heegeldaja ja tikkija.

Erikatse märke ei jõutudki 1930. aastatel kahjuks välja töötada, kuigi valmisolek oli olemas. Nimelt on eelnimetatud käsiraamatus kirjas erikatse märkide kavandite võistlu-se tingimused. Mõned neist: „Märgid

tuleb valmistada käsitööna, märgi suurus kuni 20 mm, kuju vabal valikul ümmargune ketas, nelinurk, kolmnurk, ovaal jt.“

Kodutütarde uuemate erikatsete-ga alustati tööd 2003. aastal. Elu oli vahepeal muutunud ning tüdrukute huvialad teisenenud. Vastavalt aja

90 aastat hiljem on KL

tüdrukuteorganisatsioon

moodsamaks muutunud, kuid

põhiolemus on jäänud / 90 years later the EDL Girls' organisation is modernised, but the core is same

631 | 2015

NO

OR

ED

I N E N G L I S H

What Are the EDL Girls' Organisation's Kodutütred Special Competitions? Text by ANGELIKA NARIS

The special competitions are meant to give Kodutütred

the opportunity to use and develop their personal inter-

ests and hobbies.

These are the so-called individual activities through which girls can demonstrate their dedication, will and abil-ity to do something better than the others. It is important to showcase yourself as a part of the organisation either by being pro-active in your chosen category or by imparting your knowledge to those who are younger.

The Handbook 'Kodutütre käsiraamat' published in 1936 says that “all special competitions require perseverance and hard work.” (Tartu: Naiskodukaitse kirjastus, 1936; 247 p.). In those times there were six special competi-tions for younger girls: home-stayer, helper, player, gymnast, cleaner and artist. Older girls had 19 catego-ries: organiser of summer days and camps, Samaritan, hiker, cook, gymnast and game expert, homeland expert, foreign language speaker, book-binder, writer, music ex-pert, artist, housekeeper, babysitter, seamstress, washer, weaver, knitter, crocheter and embroiderer.

Unfortunately, special competition badges were not designed in the 1930s, although there was readiness for it. The above-mentioned handbook described the com-petition requirements for design of special competition badges. Here are some of those rules: “Badges should be hand-made, their size should not exceed 20 mm and you are free to choose their form: round disk, quadrangle, tri-angle, oval, etc.”

New special competitions for Kodutütred were launched in 2003. Life has changed dramatically and girls have found new hobbies for themselves. In tune with the times new competition categories were approved and the badge system for competitors was developed. Each year almost 250 certificates and badges were issued in various catego-ries. The most popular ones were the hiker, athlete and singer categories. The category badge was a round metal badge measuring 30 mm in diameter.

Since that time quite a number of girls have become adults and new members of Kodutütred have joined the organisation. Currently, we have changed the competition

All special competitions require perseverance and hard work.

1 | 201564

NO

OR

ED

K O M M E N T A A R

Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu

83. aastapäeva.

Oleme organisatsioonina vastu pidanud ja edasi arenenud. Meie tugevus seisneb meie identiteedis. Oleme juurtega organisatsioon ja kanname täna neidsamu tõekspidamisi, mida meie eelkäijadki. Teadmine, et oleme suutnud säilitada organisatsiooni põhiväärtused ja kul-tuuri, annab kestmajäämise tunde.

Üheks oluliseks kultuurikandjaks on meie väl-jaõppesüsteem, mille alustalaks olevate järguka-vade kõrval on kodutütarde erikatsed.

nõuetele kinnitati erialad ja töötati ka katsete sooritajatele välja märgi-süsteem. Igal aastal anti välja umbes 250 erialatunnistust ja -märki. Kõige populaarsemad olid matkaja, sportlase ja laulja eriala. Erialamärk oli ümmargune metallmärk läbi-mõõduga 30 mm.

Kuid ka sellest ajast on hulk tüdrukuid suureks sirgunud ja uued kodutütred organisatsiooniga liitunud. Tänaseks oleme erikatsete nõudeid vaid pisut muutnud, kuid erialamärgid on võrreldes aastaga 2003 saanud täiesti uue välimuse. Märgid on ümmargused, tikitud ning õmmeldakse vormipluusi varrukale. Märgi läbimõõt 15 mm ja sellel on kollane äär.

Täna on meil kodutütarde huvide-le vastavalt 25 eriala: muusik, laulja, tantsija, esmaabiandja, tugiisik, taimetark, linnutark, loomatark, fotograaf, keskkonnasõber, laskur, sportlane, aktivist/organisaator, ajaloolane, perenaine, nobenäpp, päästja, kunstnik, ajakirjanik, mat-kaja, esineja, mälumängur, arvu-

Erialalaagrid, kus ühe kindla

teemaga süvitsi minna, on väga

populaarsed / Special camps to learn all about one or another skill, are very popular

Püsivust ja järje-kindlat tööd nõua-vad kõik erikatsed.

651 | 2015

NO

OR

ED

requirements a bit, while the category badges have an entirely new look compared to their design in 2003. The badges are round and embroidered and are sewn onto the sleeve of the uniform blouse. The badge is 15 mm in diameter and has a yellow rim.

Today members of Kodutütred can compete in 25 hobby categories: musician, singer, dancer, first aid giver, support person, plant expert, bird expert, animal expert, photographer, environmentalist, shooter, athlete, activist/organiser, historian, house-keeper, handicrafter, rescuer, artist, journalist, hiker, performer, quizzer, computer specialist, collector and interpreter. Most popular are those categories in which girls who are interested in a particular activity can together showcase their abilities and obtain new knowledge.

To give you a vivid illustration of just how much the times have changed we list here the require-ments for the housekeeper category in place in 1936 and 2014.

HOUSEKEEPER in 1936:

- should keep rooms tidy for at least 2 weeks;- should be able to carry out full-scale cleaning;- should know how to kill pest insects;- should be able to clean silver, copper and zinc;- should be able to store woollen clothes and

wool rugs for the summer;- should be able to cook meals for two people

during the whole day;- should be able to make the necessary purchas-

es;- should be able to keep the cellar.

HOUSEKEEPER in 2014:

- can cook meals both indoors and outdoors;- is aware of healthy nutrition;- knows table manners;- can plan the family food budget across one day;- knows kitchen utensils and equipment.

The story of special competitions is just one il-lustration that Kodutütred with its long and noble history is also in the constant state of movement and development.

Comment: The ELD Girl's organisation Kodutptred celebrates its 83rd anniversary this year.

As an organisation we have managed to survive and face new challenges. Our strength is in our identity. We are an organisation with roots and we stick to the same principles today as our predeces-sors did in the past. The awareness that we have managed to preserve the basic values and culture of the organisation gives us a sense of continuity.

Our training system is a major culture carrier which is based on such cornerstones as our level curricula and the special competitions of the mem-bers of Kodutütred.

tispetsialist, kollektsionäär ja tõlk. Väga populaarsed on erialalaagrid, kus kindlast erialast huvitatud neiud saavad koos oma oskusi näida-ta ja uusi teadmisi koguda.

Et piltlikult näidata aja muutu-mist, toogem siin näiteks perenaise erikatse nõuete võrdluse 1936. ja 2014. aastal.

PERENAINE aastal 1936:- peab vähemalt 2 nädalat eluruu-

me korras hoidma;- peab oskama toimetada suurpu-

hastust;- peab teadma kahjulike putukate

hävitamist;- peab oskama puhastada hõbedat,

vaske ja tsinki;- peab oskama ära panna suveks

villaseid riideid ja vaipu;- peab valmistama toitu kahele

inimesele kogu päeva jooksul;- peab oskama teha sisseoste;- peab oskama keldri korrashoidu.

PERENAINE aastal 2014:- oskab valmistada toitu nii sise-

kui ka välitingimustes;- teab tervislikust toitumisest;- tunneb lauakombeid;- oskab planeerida toitlustuse

eelarvet perele ühe päeva lõikes;- tunneb köögivarustust ja -tehni-

kat.

Erikatsete areng on vaid üks näide sellest, et pika ja väärika ajalooga noorteorganisatsioon Kodutütred on samas ka kogu aeg liikumises ja arengus.

23. veebruaril 1938 kinkisid Kodutütred riigihoidja Konstantin

Pätsile seinavaiba, mille peal kõigi ringkondade esindajate tikan-

did / On the 23rd of Ferbruary 1938 the EDL Girls' gave head of state Konstantin Päts a wall carpet with emroidery from representatives of all EDL Girls districts

1 | 201566

KA

IT

SE

VÄ

GI/

KA

IT

SE

LII

T

KAITSEVÄGI / Estonian Defence ForcesKaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaits-miseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi plaanib ja viib ellu operatsioone, kaasates kõigi väeliikide üksusi.

Kaitseväe ülesanded rahuajal on õhuruumi ja territoriaal-vete järelevalve ja kontroll, pidev kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine, reservvägede ja üksuste etteval-mistamine, rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.

Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, aga selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasole-vate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontrollimine ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommuni-katsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumis-tsoonide juurdepääsude kaitsmine. (www.mil.ee)

Kaitseväes on tegevteenistuse umbes 3000 inimest, neid toetab ligi 1000 tsiviitöötajat. Igal aastal läbib 8- või 11-kuu-lise ajateenistuse umbes 3500 ajateenijat. Kõik ajateenistuse läbinud moodustavad 60 000-inimeselise reservi.

Kaitsevägi kasutab sarnaselt 70 teise riigiasutusega riigi-vapist tuletatud kolme lõviga logo.

In peacetime the main tasks of Estonian Defence Forces (EDF) are to monitor and maintain control over airspace, to maintain combat readiness, to train conscripts and develop reserve units, to partici-pate in NATO and UN-led international missions and to provide as-sistance to civilian authorities in case of national emergency.

In crises the main tasks of EDF are to increase readiness levels of units as required, to prepare for transition to wartime structure and to begin partial or total mobilisation as ordered, to integrate units from other ministries and to prepare for assistance from and recep-tion of friendly forces.

In wartime the main tasks of EDF are to defend the territorial in-tegrity of the state, to facilitate the arrival and deployment of forces from other countries and co-operate with them, to maintain control over national airspace and facilitate the air defence of strategic as-sets in co-operation with forces from other countries. (www.mil.ee)

EDF consist of some 3,000 active duty personnel and 1,000 civil personnel. On average about 3,500 conscripts serve for 8 or 11 months every year. The reserve force consists of those who have been trained in conscription and form a force of 60,000.

Just like most governmental organisations, EDF is represented by three lions: a logo derived from the national emblem.

61%on valmis rünnaku korral

Eesti kaitsmises osalema /

willing to take part in defen-ding Estonia when attacked

92%

peab ajateenis-

tust vajalikuks /

support conscription

KAITSELIIT / Estonian Defence LeagueKaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mis tegutseb kaitseministeeriumi valit-semisalas. See tähendab, et Eesti kodani-kud – õpetajad, ehitajad või kassapidajad

– kannavad relvi ja osalevad vabatahtlikult sõjaväelistel harjutustel.

Kaitseliidu ülesanne on suurendada rahva valmisolekut riigi kaitseks ja seda saab teha ka relvata. Kaitseliitu saab kuuluda ja panustada ka Naiskodukaitse arvukate tõsisemate ja lõbusamate tege-miste või hoopis noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored Kotkad kaudu.

Kaitseliitu kuulub enam kui 14 000 va-batahtlikku, koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega kuulub Kaitse-liitu üle 23 000 liikme.

Kaitseliidu logo, lennuks valmisolev hõbedane põhjakotkas, kelle vasaku jala küünte vahel riigivapp, parema jalaküün-te vahel aga vapi kaitseks kahe teraga mõõk, pärineb aastast 1925.

The Estonian Defence League is a voluntary militarily organised national defence organisa-tion operating in the area of government of the Ministry of Defence. The Estonian Defence League possesses arms, engages in military exercises and fulfils the tasks prescribed by the National Defence League Act.

The task of the Estonian Defence League is to enhance, the nation’s readiness to defend the independence of Estonia and its constitutional order by relying on free will and self-initiative.

There are 14,500 members in the Estonian Defence League. Together with affiliated or-ganisations Women’s voluntary home defence organisation Naiskodukaitse, EDL Boys' organi-sation Noored Kotkad and Girls' organisation Kodutütred, the EDL family unites more than 23,000 volunteers.

The EDL logo originates from 1925. It is a sil-ver Nordic Eagle holding the national embleem and a sword to protect it.

671 | 2015

Paldiski

Ämari

HAAPSALU

PÄRNU TARTU

PÕLVA

VÕRU

VALGA

VILJANDI

JÕGEVA

PAIDE

Türi

* malevkond / subdistrict

Luunja

RAPLA

Tapa

RAKVERE

IDA-VIRUMAALÄÄNE-VIRUMAA

JÕGEVAMAA

JÄRVAMAA

HARJUMAA

RAPLAMAA

PÄRNUMAA

SAAREMAA

LÄÄNEMAA

VILJANDIMAA

VALGAMAA

VÕRUMAA

PÕLVAMAA

TARTUMAA

JÕHVI

Kärdla*

KURESSAARE

TALLINN

Kokkupuude riigikaitsega / contact with military establishments (%)

Ajateenistus kaitseväes / conscription

Kaitseliidu tegevus / Estonian Defence League

Õppekogunemised / Kordusõppused / Vabatahtlikud

reservohvitseride kursused Eesti kaitseväes /

reservist training

Riigikaitseõpetus koolides / initial military education in school

Kaitseväe tegevteenistuses osalemine / active duty in Estonian Defence Forces

0 20 40 60 80 100

9

7

27

4

19

5

12

1

13

56

On ise osalenud / personal contactSõbrad või pereliikmed on osalenud / contact through friends or family

Kohalolek / Presence

KA

IT

SE

VÄ

GI/

KA

IT

SE

LII

T

1 | 201568

KA

IT

SE

VÄ

GI/

KA

IT

SE

LII

T

Eesti kaitseväe auastmetunnused

Estonian Defence Forces Insignia

KÕRGEMAD OHVITSERID

GENERALS

VANEMALLOHVITSERID

SENIOR NCOs

VANEMALLOHVITSERID

SENIOR NCOs

KÕRGEMAD OHVITSERID

GENERALS

NOOREMOHVITSERID

JUNIOR OFFICERS

SÕDURID

PRIVATES

SÕDURID

PRIVATES

NOOREMOHVITSERID

JUNIOR OFFICERS

MAAVÄGI / LAND FORCES

ÕHUVÄGI / AIR FORCE

VANEMOHVITSERID

SENIOR OFFICERS

Kindral/ General

Kindral/ General

Ülemveebel/ Sergeant Major of

Land Forces

Ülemveebel/ Chief Master Sergeant of

Air Force

Kindral-leitnant/

Lieutenant General

Kindral-leitnant/

Lieutenant General

Staabi-veebel/

Sergeant Major

Staabi-veebel/

Chief Master Sergeant

Kindral-major/ Major

General

Kindral-major/ Major

General

Vanem-veebel/ Master

Sergeant

Vanem-veebel/ Senior Master

Sergeant

Brigaadi-kindral/

BrigadierGeneral

Brigaadi-kindral/

BrigadierGeneral

Veebel/ Sergeant

First Class

Veebel/ Master

Sergeant

Kolonel/ Colonel

Kolonel/ Colonel

Noorem-veebel/

Staff Sergeant

Noorem-veebel/

Technical Sergeant

Kolonel-leitnant/

LieutenantColonel

Kolonel-leitnant/

LieutenantColonel

Vanem-seersant/ Sergeant

Vanem-seersant/

Staff Sergeant

Major/ Major

Major/ Major

Kapten/ Captain

Kapten/ Captain

Seersant/ Sergeant

Seersant/ Sergeant

Leitnant/ First

Lieutenant

Leitnant/ First

Lieutenant

Noorem-seersant/ Sergeant

Noorem-seersant/ Sergeant

Noorem-leitnant/ Second

Lieutenant

Noorem-leitnant/ Second

Lieutenant

Kapral/ Corporal

Kapral/ Senior

Airman

Lipnik/ Ensign

Lipnik/ Ensign

Reamees/ Private

Reamees/ Airman

NOOREMALLOHVITSERID

JUNIOR NCOs

NOOREMALLOHVITSERID

JUNIOR NCOs

VANEMOHVITSERID

SENIOR OFFICERS

691 | 2015

KA

IT

SE

VÄ

GI/

KA

IT

SE

LII

T

KÕRGEMAD OHVITSERID

ADMIRALS

VANEMALLOHVITSERID

SENIOR NCOs

AJATEENIJAD-ALLOHVITSERID

CONSCRIPT NCOsMADRUSED

CONSCRIPT SAILORS

NOOREMOHVITSERID

JUNIOR OFFICERS

MEREVÄGI / NAVYVANEMOHVITSERID

SENIOR OFFICERS

Admiral/ Admiral

Ülemveebel/ Master Chief Petty Officer

of Navy

Viitse-admiral/

Vice Admiral

Staabi-veebel/

Master Chief Petty Officer

Kontr-admiral/

Rear Admiral

Vanem-veebel/

Senior Chief Petty Officer

Kommo-door/

Commodore

Veebel/ Chief Petty Officer 1st

Class

Mereväe-kapten/ Captain (Navy)

Noorem-veebel/

Chief Petty Officer 2nd

Class

Kapten-leitnant/

Commander

Vanem-maat/

Petty Officer 1st Class

Vanem-maat/

Petty Officer 1st Class

Kapten-major/

LieutenantCommander

Vanem-leitnant/

Lieutenant Senior Grade

Maat/ Petty Officer

2nd Class

Maat/ Petty Officer

2nd Class

Leitnant/ Lieutenant

Noorem-maat/

Petty Officer 3rd Class

Noorem-maat/

Petty Officer 3rd Class

Noorem-leitnant/

Lieutenant Junior Grade

Vanem-madrus/ Leading Seaman

Vanem-madrus/ Leading Seaman

Madrus/ Seaman

Lipnik/ Ensign

NOOREMALLOHVITSERID

JUNIOR NCOs

Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased ning

reservistid kasutavad täpselt sama välivormi ning

auastmetunnuseid

Active duty personnell, members of the EDL and reservist all wear the same uniform and same ranks

1 | 201570

SÕ

JAR

AU

D

It is diffi cult to write about

an inspired activity, since it

is inspired to an extent that

not writing about something

leaves a mark and created

the feeling of imperfection.

Naturally, one can think

there is no problem in wri-

ting about a colossal 13.6

ton metal beast, but that

though t would be mistaken.

Text by MARTIN ANDRELLER

Voluntary reporter

Järva District is the first district of the Estonian Defence League that has revived and restored the BTR-80 allocated to them. How to write about it? Naturally I could write solely about riding comfort and the experience. While jumping the gun, I can say there are plenty of both. At the same time, I need to write about the initiative and vigorousness that I saw on one autumn morning in Türi. It is difficult to say which is more substantial: the BTR-80 or the vigorousness of the logistics officer Captain Lauri Lipp, the chief restor-er Corporal Riho Raimets and the other members of the district.

BTR's Are BackMy first contact with an armoured personnel carrier was in my early childhood when I saw a photograph of a friend of the family taken in Afghanistan. He “demined” with his BTR-80 an improvised explosive de-vice or IED as these are called today, that is a mixture made of anti-per-sonnel mine, directional charge and antitank mine. I remember from la-ter years – just before first Pasis arri-ved in Estonia – the constant wailing and whining that BTRs are third-rate, weak and needless. Pasis came and BTRs left, only to return to the scene now, which may seem rather unex-pected at least for bystanders.

The story began on the 20th of November 2012 when the Com-mander of the Estonian Defence League signed a directive for allo-cating armoured personnel carri-ers to six districts. Three of them were allotted to Harju District and

other districts received two APCs, one for restoration and the other as a donor, so to say. The directive includes paragraphs about restora-tion, but also about involvement of volunteers and it gives a dead-line by which the districts need to ensure roadworthiness of one armoured personnel carrier.

According to Captain Lipp the en-gines of the three armoured person-nel carriers allotted to Harju District are in running order and during the visit of the Commander of the Esto-nian Defence League to Järva District on the 11th of October the restoration of the second APC was agreed during discussions and it seems things will go in the same direction in the other districts as well.

18 Kilos of Paint together with Love and CareAccording to Captain Lipp the tires took up the majority of the expenses. New batteries, required flash lamp and mounting of tires amounted to over 700 euros. Paints and expend-able materials for repair were ac-quired without spending practically any money – these came from their own stock. The armoured person-nel carrier is covered with 18 kg of paint. The result looks good and has a pattern corresponding to the required colour card taking effect. At this point, it is a suitable moment to talk about the APC itself.

On the 10th of May, the two ar-moured personnel carriers allotted to Järva District arrived to their new location. In just nine days, the expe-rienced chief restorer Raimets (who

Armoured Personnel Carrier of Järva District Rolls onto the Carpet of Security*

* Kaitse Kodu! 2014. aasta parim lugu

ilmus eestikeelsena KK! 8/2014, lk

27–32. / The best story of 2014 of Kait-se Kodu! Published in KK! No. 8/2014, pp. 27–32.

711 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

had already restored one Scania Vabis armoured personnel carrier, etc.) was able to declare joyfully that the en-gine was in complete running order.

The goal was to present the APC for the first time on the Victory Day on the 23th of June. That goal was achieved. If in terms of mechanics the main activity was to simply check, tighten and adjust, then the most challenging and toughest task was the issue of footgear. It is not an easy task to find tires for a BTR, but this issue was surmounted together with the transport division of the Headquar-ters of the Estonian Defence League.

The restorers and one of the initiators Captain Lipp believes that tires will be a problematic topic in all districts. To be sure, the districts can share informative literature (manuals and other such informa-tion sources) and any information they have on possible “storages” of spare parts with each other. As we all know, some things were priva-tised through the mediation of the Russian troops leaving Estonia and

spare parts specific to BTRs can still be found here and there. If anybody has any information on this topic, they are welcome to share it with Järva District, for example. They will forward the information to other districts as well.

The armoured personnel carrier seems to have enough resources in its massive form. Raimets said there are

approximately 1,100 motorized hours left and specialised literature says the APC requires repair after every 6,000 motorized hours. Unquestionably some faults have occurred after tak-ing the armoured personnel carrier into use, but these can be repaired only during utilisation.

Just as it was said in the direc-tive, the restoration was carried

A D D I T I O N A L I N F O R M A T I O N

DataBTR-80 of Türi Single CompanyYear of manufacture: 1991Mileage: 11,321 kmEngine: 260 hpWeight: ~13,600 kgMaximum speed: ~80 km/h (capable of higher speed)Fuel consumption: From 48 litres per 100 km

An armoured

personnel

carrier driving

around the town

draws attention

and makes peop-

le interested in

the activities of

the Estonian De-

fence LeagueK

AR

RI

KA

AS

1 | 201572

SÕ

JAR

AU

D

Interior of the armoured personnel

carrier before...

......and after restoration

RIH

O R

AIM

ET

S

RIH

O R

AIM

ET

S

KA

RR

I K

AA

S

out by volunteers and while look-ing at the rate of work it took to reach the result, they had plenty of activities and ample initiative. Only the mounting of tires was left to a special workshop, which was a very reasonable decision, since it is not easy to mount 16-ply bulletproof tires safely. While we were speaking of working hours spent on the APC, I heard the number 160. I do think that these men with their great willpower and interest did not even notice the hours passing by.

The BTR of Järva District has been noticed at events across Estonia and the list of events they have taken part in is rather impressive: the Victory Day in Türi, Admiral Pitka Recon Challenge, safety day in Paide, exercise Põhjakonn and patrol com-petition of Järva District just before introducing the APC on the first day of October. By the time this article is published, the list could definitely be renewed, because presenting and using the armoured carrier in train-ing is an absolute priority. The dis-trict does not want to see it simply standing there as a monument.

Attention! The Junction is FreeAfter sitting at a coffee table for a while and watching pictures of the initial status and the delivery and repair works of the APCs, I felt like stretching my legs and breathing some fresh air. Naturally we went to the armoured personnel carrier and I was offered a little test ride. Who could possibly refuse such an offer?

My first impression was, well, massive, solid iron with a nice cam-ouflage pattern. I began to think about the salon and the ride. The driver of the APC and the restorer Raimets began to make prepara-tions for starting the BTR and in just a few moments grey smoke came from the right-hand exhaust pipe at the rear of the APC, which trans-formed smoothly into a flow of hot

Since initially the armoured personnel

carrier did not move on its own, it was

brought to Järva County on a trailer

It should be mentioned that amoured efficiency of the district has brought along a significant effect in recruiting new mem-bers: people who have served on armoured personnel carriers once have began to show interest in the district and the activities of the Estonian Defence League. This is an excellent example of positive image. Moreover, now the carpet of security is preserved by an eight-wheeled APC in addition to all the volunteers.

731 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

air when the engine started. And I had thought: “This should be simply a boosted Kamaz?!” The sound was pleasantly evil.

Exiting the car park required pre-cise manoeuvring, but we reached the road. I occupied the passenger’s seat rather selfishly and left the photographer to swing along the surprisingly large interior and the seats of the soldiers of the armoured carrier. All right, I cannot really praise the height of the space, but since it has the frame of a medical carrier, it is higher than a regular armoured personnel carrier and my head was glad for it, because I did not have an appropriate crash-helmet.

Urmas Piigert, youth instruc-tor from Järva District, stood at the manhole and checked the situation at junctions. The driver of the APC does not have a panoramic view of the surroundings even when the large manholes are open and it is good in more narrow areas (and es-pecially in a town) if there is some-one to assist the driver in observing the surroundings. I monitored the surroundings from my passenger’s seat through special periscopes and I must admit that the view was not bad at all. In fact, it was surprising how well you can see through them.

The 260 horsepower engine roared. We turned left on a larger junction. And what did the residents of the town do at that moment? Did they run away being terrified or express their disapproval? Not at all. I did not see anyone who had done anything like that during the entire ride. People looked at the APC with clear interest, they smiled – there were people who waved or gave us thumbs up. There were no enemy soldiers running away, but that is because it is peacetime. (If it was not the case we would have seen their backs.) My positive emotion inside the armoured personnel carrier was certainly much greater. I do not smile a lot, so it was strange to see a constant big smile on my face on the photos later.

After the gear shifting you could feel the power of the engine. I remembered the friend’s opinion about the “weakness” of the engine, but it is self-evident that Estonia’s flat surface cannot be compared

A D D I T I O N A L I N F O R M A T I O N

Focal Fortune of the Eastern NeighboursThe development of armoured personnel car-

riers began in the Soviet Union right after the

end of World War II.

The initial goal was to protect the infantry during transportation from bullets and splinters. Plus, the APC needed to be amphibious. The prototypes of today’s BTRs and the one this article speaks about have been designed in the 1950s and 60s. The classic eight-wheel (floating) armoured personnel carrier we speak of today originates from BTR-60 which was the first of its kind in the world. There was no armament on the first model. Then the APCs were open-top so that infantrymen could use their weapons more easily. Later modifications had a closed frame to protect the infantry better. BTR-60 was equipped with two petrol engines (six-cylinder) and from BTR-70 onward two V-8 petrol en-gines were used. Synchronising traction of the engines was not a simple task, but in case of a failure in one engine, the armoured personnel carrier was still able to slowly move forward. Today the APC is equipped with one diesel engine and active efforts are put into improving armament of the armoured personnel carrier.

with the conditions of a certain warmer country. In the meantime, the photographer had changed cars and was riding with the logistics officer to take photos of the BTR driving around. However, I stated near road repairs that there is no problem in spinning the rear tires while breaking away peacefully. I would not have believed it, but that was the case.

A Military Machine, thus AustereIf you ask me about the interior of the armoured personnel carrier, I can only say it is austere, as expect-ed. There are plenty of switches and buttons on the dashboard; it is easy for the passenger to monitor the tachometer, never mind the fact that

the low rotation range of the diesel engine does not provide much enter-tainment. As expected, our discus-sion included the topic of speed and neither were there any shortages.

The BTR attended the Admiral Pitka Recon Challenge on its own, although the driver said that after coming back home his hands hurt. Indeed, the wheel of the APC is not set ergonomically, but if it is required, the strength and habit will come about. Surely the fussing steering booster plays its part, but that can be fixed with new cup seals.

When we drove back to the town I stood up on the back of the driver’s seat and leaned on the open man-hole. Since it was impossible to understand from inside whether there are any obstacles on the road

The BTR attended the Admiral Pitka Recon Challenge on its own, although the driver said that after coming back home his hands hurt.

1 | 201574

SÕ

JAR

AU

D

– like potholes and ruts on the roads in the capital – I monitored the road with great interest. The driver did not dodge any of them on the gravel road: we passed through everything on the road. But I did not feel any-thing, the ride was smooth and my kidneys remained where they are supposed to be.

Such an exceedingly positive description may make you won-der whether the writer has some shortages in his brain activity or are there any inducing parties involved. Without knowing how does it feel to spend hour after hour in the armoured personnel carrier I must admit that the first impression was decent. Corporal Raimets did answer my question about (driving) comfort that there are none. The machine has been made for warfare. It is pos-sible that I have thick skin and I am not that whiny in these matters, but I did not run away from there at the end of the ride panicking. I would have liked to take a longer trip.

Shall We Do It or Do It Even Better?Initially this part was supposed to be a deliberating section on the reasonableness and necessity of restoring the so-called donor car-riers, but just before finishing this article the above mentioned infor-mation arrived that Järva District has a green light for continuing the improvement of their armoured efficiency. Thus we can talk about training of even higher quality and definitely about an increase in the number of people interested in Järva District and their activities. This will certainly contribute also to the increase in the number of members of the Estonian Defence League in general. I have a good example of that from my personal experience: the ample positive feedback while driving through Türi just once.

Though, I do have on concern about the armament. It is not a genu-ine BTR-80 as named on the paper, but its modification BMM-80 with an initial function to operate as a medical armoured personnel carrier. However, it does have a turret and readiness to carry weaponry. This is food for thought in terms of train-ing because, let’s be honest, if an APC arrives on the “battlefield” and a team members sticks his head out of the open manhole and yells (since there is no point in talking quietly on a moving carrier) “fire-fire”, then ... If you have an armoured personnel carrier, it should have armament, otherwise it is just an incomplete solution. This is where Captain Lipp and his team will surely agree with the author, and I am sure that the volunteers of other districts, if not all, then at least of Järva District, will agree as well.

It was pure delight to see the result of the work of active members

KA

RR

I K

AA

S

of the Estonian Defence League. The knowledge that by the end of the year the six districts will have their armoured efficiency by the means of the restored BTRs only adds positive emotion to the delight. The carpet of security covers and the Estonian Defence League is more and more visible and this makes the increasing of membership all the more simple. However, it depends on other so-called minor details.

Järva District already has one of these minor details: the armoured personnel carrier does not yet have a name, although several options have been suggested. The simplest choice would be the name Peeter that is currently used as a petting name. But the names of armoured person-nel carriers and strong soldiers from Järva County from the time of the first Republic of Estonia have been considered. There are plenty of them, but the final vote will be given by the young of the district.

It was pure delight to see the result of the work of active members of the Estonian De-fence League.

751 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

AUTORID/

AUTHORS

MARTIN ANDRELLERmetsavendluse uurija, Okupatsioonide muuseumi kuraatorForest Brothers' Reasearcher, curator in the Museum of Occupations

Lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui ka soomukiga sõites.Historian, who feels equally well searching for bunkers and riding with armored personell carriers.

MEHIS BORNmajor, üleelamisõppe entusiastmajor, survival enthusiast

Endine Pärnumaa maleva pealik major Mehis Born on läbi ja lõhki üleelamisentusiast.Former commander of the Pärnumaa District major Born is a survival entusiast through and through.

MERIKE JÜRJOajaloolanehistorian

Merike Jürjo on ajakirjanik ja ajaloolane. Ta on nii Naiskodukaitse kui ka Eesti Reservohvitseride Kogu liige.Merike Jürjo is a journalist and a historian. She is also a member of the women's voluntary defence organisation Naiskodukaitse and Estonian Reserve Officers' Association.

HELJA KAPTEINvabatahtlik reportervoluntary reporter

Naiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes.Helja Kaptein earns her's bred and butter as a journalist in the newspaper Hiiu Leht.

ANGELIKA NARISKodutütarde peavanemHead of the EDL Girls Organisation

Angeelika Naris on olnud Kodutütarde peavanem alates 2002. aastast.Angelika Naris has been the Head of the EDL Girls' organisation since 2002.

JAANUS OTSlipnik, vabatahtlik rühmapealikensign, voluntary platoon commander

Jaanus Ots on vabatahtliku rühmapealikuna osalenud mitmete malevate paljudel õppustel.Jaanus Ots has taken part as a voluntary platoon commander in many exercises of several districts.

ASSO PUIDETvabatahtlik reporter voluntary reporter

Asso ajakirjanikukarjäär on viinud teda nii Afganistani kõrbetesse kui ka Eesti rabadesse.Assos career as a journalist has taken him to the deserts of Afghanistan and bogs of Estonia.

KERSTI PODMOŠENSKINaiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialistNaiskodukaitse (Women's voluntary defence organisation) training development specialist

Kersti on olnud korduvalt Kaitseliidu rühmaparameedikukursuse ülem.Kersti has several times been the Commander of the Combat medic professional training course in the Estonian Defence League.

TAIVE SAARvabatahtlik reportervoluntary reporter

Taive on hariduselt kunstiõpetaja ja kutsumuselt ajakirjanik. Praegu teenib ta leiba Kaitseliidu Järva maleva referendina.

Taive studied to be an Arts teacher but her professional calling is journalism. At the moment she is working as an assistant adviser in Järva District.