19

Andres, metsamajandamine on osa ahelast, mille tulemusel valmivad puidust näiteks joonistuspaberid, pintslid, molbertid, raamatud. Kõike neid tehakse puidust. Kas Sa ise ka vahel joonistad, maalid või külastad näitusi?Kunst, kultuur ja looming on minuga kogu aeg kaasas käinud, olles ise küll pigem selle tarbija rollis, kuid emotsioonid, mida ma olen saanud erinevaid loomingulisi väljendusi nautides, jäävad kauaks meelde.

Näitused, kirjandus, teater, kino ja kontserdid ei ole mulle võõrad. Olen olnud ka seda meelt, et metsa kasvatamine ja kasutamine on ka pigem loominguline tegevus – kujundame me ju mõnes mõttes keskkonda, milles hakkavad liikuma meie lapsed ja lapselapsed.

Kust sa pärit oled?Sündinud olen ma Viljandis kuid pe-rekonna sees oleme otsustanud, et oma päritolu paigaks peame siiski Tartut, kus olen elanud suure osa oma kujunemise ajast, saades sel ajal osa ka n-ö Tartu vaimust.

Tööalaselt olen ma puutunud kokku erinevate Eesti paikadega, millis-test kõige pikemalt olen töötanud Kagu-Eestis, Orava metskonnas. Praegusel ajal elangi tegelikult keset metsi, Võrumaa ja Setumaa piiril.

Näeme mööda Eestit sõites, et jälle on kuskil lageraie tehtud. Kas vastab tõele kuuldus, et mets, vähemalt korralik mets saab peagi otsa?Mõistan inimeste muret, sest näiteks erinevalt õhusaastest, kemi-

kaalidest ja kiirgusest, mis rikuvad meie tervist ja mida me niisama lihtsalt ei näe, on maha võetud mets hästi näha ja muidugi on eriti alguses harjumatu.

Tagasi kasvab mets aeglasemalt, seda me enam ei märka, kuigi tege-likult see kasvab inimese kõrguseks mõne aastaga. Aga meelde jääb tunne, et nägin maha võetud metsa. Mulle meeldib väga ütlus, et raiutud mets on märk meie igapäevastest tarbimisharjumustest, mis torkab meile silma ja seetõttu meile ei meeldi.

Eestis ringi liikudes võib märgata, et maad, kus inimene enam põldu ei pea või heina ei tee, kasvavad mõne aastaga puud. Seega, looduse omasoodu kulgedes, kasvab siia

Andres SepagaIntervjuu

Puit on tervisele ja keskkonnale sobilik materjal, aga mul on mõned küsimused metsa kohta, millele loodan vastused saada. Minu vestluspartneriks on Andres Sepp, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peametsaülem.

AUTOR: KARMEN KAUKVERKUJUNDUS: KRISTI LAANEMÄEFOTOD: RMK

20

mets tagasi, kui inimene ei sekku. Niisamuti, kui võtame metsa maha, kasvab ka sinna mets tagasi. RMK omalt poolt teeb kõik, et raiutud metsa asemele kasvaks tagasi samaväärne mets, mille me raiu-sime, kiiremini, kui see loodusli-kult toimuks. Selleks me kogume käbisid, et saada parimaid seem-neid. Kasvatame taimed ette ja hooldame metsa istutatud pisikeski puid korduvalt, et nad hea kas-vuhoo sisse saaks. RMK uuendab kõik metsad, mis maha võtame. Meie eesmärk on, et järeltulevatel põlvedel oleks vähemalt sama palju ja samaväärselt head metsa kui praegusel põlvkonnal.

Osa inimesi on arvutanud ja jõudnud järeldusele, et lähiaastatel saab lageraiega Eestile ring peale. Kui kiiresti siis?

Ma ei tea, millist arvutust silmas peetakse, kuid need, mida mina olen näinud, need pole kahjuks võtnud arvesse mitmeid asjaolu-sid, ka mitte seda, et mets tagasi kasvab. Meie erialaspetsialistid peavad metsa üle täpset arvestust ja need numbrid näitavad teist pilti. RMK hallata on ligi pool (46%) Eesti metsamaast, ümmarguselt 1 miljon hektarit.

Kolmandik riigimetsast on range kaitse all, kus me metsa üldse ei majanda ja laseme loodusel kulgeda omasoodu. Pindalaliselt on kaitse all iga kolmas hektar, mis kokku teeb Hiiumaa pluss Saare-maa suuruse ala. Seega eesmärk ei ole lageraietega Eestile ringi peale teha, eesmärk on, et meil oleks igas vanuses metsa. Nii tagame metsa ka järeltulevatele põlvedele.

Kas vastab tõele, et meie põlvkonnast jäävad maha vaid puupõllud?Puupõldu on Eesti tingimustes väga keeruline kasvatada – see peaks olema ala, kus maksimaalselt paa-rikümne aastaga kasvaks arvestatav kogus puitu, mis võetakse kiirelt kasutusse, et vabastada maa uue saagi kasvatamiseks. Eestlased oma suhteliselt vaesel maal ei ole sellega kunagi hakkama saanud.Need metsad, mis on täna raiu-miseks sobilikud, on istutatud ja kasvatatud sama moodi nagu me ka täna teeme. Ainult selle vahega, et neile eelnenud metsad raiuti ja istutati ca 70–100 aastat tagasi. Nende kohta kasutatakse tihtipeale austusväärset (kuid ebaõiget) termi-nit – põlismets.

Ajalugu ja metsameeste kogemus näitab, et puupõlde meie tingimus-tes ei kujune, istutatud puudest kõik sugugi ei lähe kasvama ja nende asemel hakkavad kasvama puud, mida loodus seal kasvama paneb. Ja nii kasvavadki meil liigirik-kad uued metsad.

Aga miks tehakse alad paljaks, jäävad vaid suured lagedad väljad? Miks ei võiks metsast võtta vähehaaval?On jah nii, on kogu aeg tehtud ja tehakse ka tulevikus nii. Kohe peale raiet on ehmatav ja kole, aga kol-mandal aastal juba palju ilusam ja nõnda edasi. Lagedust on vaja vaid selleks, et uued puukesed saaksid võimalikult palju valgust ja neile jätkuks mullas toitaineid.

Isegi lagedaks raiutud aladel on mõne aasta möödudes näha, vanade, langile jäetud üksikute puude alla noori puid ei kasva. Ja kui nüüd mõelda, et me jätame raie käigus kasvama rohkem puid, kui välja võtame, siis on uute puude kasvama minekuks vajalikku valgust liiga vähe. Nt Saksamaa loodusli-kes tingimustes on üksikpuu kaupa

21

metsa uuendamine kohati võimalik, sest seal näiteks pöögid taluvad väga kenasti varju. Eestis selliseid varju taluvaid puuliike aga loodusli-kult ei kasva.

Kas mäletad, kuhu sa oma esimese metsa istutasid või milline on sulle kõige armsam mets, mille kasvamisele oled aluse pannud? Kui suur see mets juba on?Need metsad, mille kasvama pa-nekule olen mina kaasa aidanud, näevad välja juba täitsa metsa moodi – nende alt saab korjata mustikaid ja seeni ja ka mets-loomad on need rõõmsalt omaks võtnud. Kuigi, mina olen näinud neid alasid ka lagedaks võetuna.

Esimesed sellistest metsadest hak-kavad saama 30 aasta vanuseks.

Keda siis ikkagi uskuda, kuidas inimene saab kindel olla, et Eesti riigimets on heades kätes?RMK-le on antud säästva metsama-jandamise sertifikaat alates 2002. aastast. Kuigi meedias kõlavad väited, et RMK rikub säästva met-sanduse sertifikaatide nõudeid ja ei arvesta metsi majandades loo-dusväärtusi, siis nii see pole. RMK metsade majandamist hinnatakse iga-aastaste rahvusvaheliste auditi-tega ning mitte kordagi ei ole leitud ühtki sellist mittevastavust, millega kaasneks sertifikaadi peatamine või tühistamine.

Lisaks on seadused, mille täitmist samuti kontrollitakse. Kuid minu meelest, mis samuti oluline – mets on vara. Ükskõik, mis nurga alt me vaatame, inimese eesmärk on oma vara hoida, seda teeme nii meie riigimetsaga ja usun, et ka eramet-saomanikud oma metsaga.

Mina omalt poolt teen kõik, et mets oleks heades kätes ja kutsun kõiki metsa pikemaid käike tegema ja uurima. 100 km tunnis kihutavast autost ja sotsiaalmeediast on raske saada ettekujutust meie metsade olukorrast.