arvutimaailm 11/09

9 77 1021 936005

Pisiuuendus: Windows Mobile 6.5 jõudis mobiiltelefonidesse

Andrus Aaslaid jagab end äri-ilma ja keldris leiutamise vahel

Hind 39.90 Nr 11 (166), november 2009

Estobuntu rahvus-Linux toetab kodumaist arvutikasutajatReportaaž: tulevikku ennustava tarkvara konverents Las Vegases

Suures võrdlustestis NASid ehk väikesed võrgukettad

mis juhtus ml arvutitega?

Eesti ühe suurema arvutitootja tõusu, languse ja uue tõusu lugu.

Millal Sina viimati omalähedastega aega veetsid?Jõulupeod ja -õhtusöögid Tallinki hotellides ja laevadel.

www.tallink.ee

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 3

november 2009

f o o k u s

ML Arvutid – mis saab edasi?Eesti üks suurim arvutitootja ML Arvutid elab üle otsusta-vaid aegu, mis määravad, kas firma tõuseb kriisist välja või kaob jäädavalt ajalukku. Lk 16

L A B O R

34 Puutetundlik Dell Latitude L2100

36 Ühes kestas – MSI Wind Top

37 Hiir kui maastikuauto Logi-techilt – töötab igal pinnal

38 Sülearvuti kuvaritootjalt – Viewsonic

A R V A M U S6 Vastasseis: Eesti või välismaa

arvuti?7 Eksperdid hindavad: peatus.ee8 Arvamus: Jaan Vare

sotsiaalvõrkudest äridele

U U D I S E D10 Riistvarakiirendajad tulid

kolmandaks10 Nokialt maailma odavaim telefon14 Uus ja vanad Windowsid

F I R M A22 Borthwick-Pignon teeb tööriistu nii

luurele kui ka logistikutele

R E P O R T A A Ž28 IBMi ärianalüüsitarkvara

konverents Las Vegases

L A H E N D U S E D48 UNIX-serverid pole surnud50 Kuidas juhtida arendust?52 Estobuntu – Linux eestlastele54 Secunia PSI – kui kahtluseuss närib55 Poken – digitaalne nunnu

visiitkaart

I N I M E S E D57 Kuidas uus domeenikord välja

kuulutati58 Briti leiutajad olid näitusel59 Visioonist lahendusteni60 Andrus Aaslaid ärimaailma ja

keldrisleiutamise vahel66 Minu arvutimaailm: Peep Sooman

42 Suures testis prooviti

seekord NASe ehk väikeseid võrgukettaid. Foto: Kalev lilleorg

40 HTC Touch2

Fo

to: i

sto

cK

ph

oto

4 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 TallinnTelefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post [email protected] Koduleht www.am.eeTwitter twitter.com/arvutimaailm

Toimetuspeatoimetaja Kaido [email protected]

keeletoimetaja Kairi [email protected]

kujundaja Holger [email protected]

Kaanepildid: scanpix ja

peeter langovits, postiMees

Sotsiaalne võistlusSotsialistliku võistluse asemel on ettevõt-teid tabanud sotsiaalne võistlus. Turundajad soovitavad olla lisaks blogile ka Twitteris, Facebookis, LinkedInis, Second Life’is jne – ikka selleks, et turundussõnum leviks.

Samas paarsada Twitteri jälgijat on ju tühine hulk publikut võrreldes reklaamiga mõnes suures ajalehes. Kuid see paarsada on huvitatud klientide kontsent-raat. Selles ongi sotsiaalvõrku-de võlu, et saad oma sõnumit rääkida küll vähestele, aga eriti huvitatud inimestele ja lisaks on nad ka võtmeisikud, kes võivad infot edasi levitada oma sõp-ruskonnale ja sealt edasi sõprade sõp-radele. Sotsiaal-võrkudes levib info nagu viirus.

Kuid paraku levib ka negatiivne info. Näiteks Läti sideope-raator pidi palkama omale sotsiaalvõr-kude turundaja, sest Twitteris levisid firma mainet kahjusta-vad teated. Seega – uued rinded on avatud. Nii mainekujunduseks kui ka turunduseks. Sellest on selles numbris juttu nii arvamusküljel kui ka reportaažis.

KAIDO EINAMApeatoimetaja

T O I M e T U S e K O L L e e G I U M

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse

esimees

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori

juht

Reklaam projektijuht Raimo Kõ[email protected] 661 6186

VäljaandjaPresshouse OÜTrükk Unipress

© Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

TellimineAjakirja tellimiseks:≥ helista 660 9797≥ saada e-kiri [email protected]≥ mine kodulehele www.telli.ee

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Tiit AnmannWebmedia

müügidirektor

toimetuse lehekülg

Lisainfo ja broneerimine:Rita Iloste

tel 47 97 230 ja 53 401 393e-mail: [email protected]

Skype: rita.ilosteElbiku küla, Noarootsi vald,

Läänemaa

www.roosta.ee

ROOSTA seminaripakett“IGA KÜMNES OSALEJA TASUTA”

985.-inimese kohta

Kahepäevane seminarRoostal sisaldab:seminariruum koos tehnikaga (2 päeva) ühe öö majutus Roosta majakeses (2–4 inimest majas)saabumiskohvlõunasöökpärastlõunane kohvipaus õhtusöökhommikusöökennelõunane kohvipauslõunasöök2 tundi sauna

GPS: N59:09:28 E23:31:10

*Pakkumine kehtib2009. aastal


Kas eelistada kodumaist arvutit1 või rahvusvahelist kaubamärki2?

v õ i t j a j a k a o t a j a

∂ Viimastel valimistel

võitis vaatamata erakonnaeelis-tustele e-riik, sest valimistel osales elektrooniliselt ID-kaardiga üle interneti oma häält andes rekordiliselt 104 413 isikut. 100 neist küll tühistas oma e-hääle hiljem pabersedeliga, kuid lõpuks loeti kokku ja jäi ka kehtima 104 313 e-häält.

Teema on intrigeeriv, samas erilist vastasseisu ma ei näe. Kas Eesti või Tšehhi õlu? Maitse küsimus.

Kohaliku kaubamärgiga arvuti on toode-tud Eestis, seega laekuvad kõik seonduvad maksud ka Eestisse, lisaks tööhõive tagami-ne kohalikele jne. Kohalik mark annab rii-gikassasse ligi kolm korda enam makse kui riik saab rahvusvahelise margiarvuti pealt. Seega – mida rikkam riik, seda parem elu. Eelista eestimaist!

Lisaks on kohalik tootja turu ja riigi suhtes vastutustundlikum. Näi-teks mingi osa rahvus-vahelisi kaubamärke ei panusta Eesti keskkon-nakaitsesse – toodangut realiseeritakse kohalike firmade kaudu, mis pole ühinenud taaskasutus- ja jäätmekäitlusorgani-satsioonidega – see pole küll tootja süü, vaid dist-ributsioonipoliitika.

Üldiselt koosnevad arvutid ikka samadest komponentidest, mis on tehtud samades tehastes, aga kodumaine on tihti soodsam ja tihti ka paremate kiiruse/võim-suse parameetritega. Ka on paindlikum ostja soovide järgi komponentide valik – rahvusvahelistel kaubamärkidel on kindlad konfiguratsioonid ja eraldi tellimine läheb üsna kalliks. Odavam on ka kodumaise toot-ja juures järelteenindus ja remont.

Margiarvutit tasub eelistada mitmel põhjusel. Esiteks – kodumaine tootja ei suuda tagada komponentide kät-tesaadavust nelja-viie aasta pärast, margiarvutitel aga on see võimalik.

Praegu on riistvara nii võimekas, et suu-dab rahuldada kasutajate vajaduse ka kuue aasta pärast. Riistvara vahetatakse välja pi-gem seetõttu, et ei suudeta tagada kvaliteet-set remonti. Teiseks on oluline ka rahvus-vaheline garantii – kasutajad on mobiilsed.

Kui arvuti läheb katki välismaal, kehtib tasuta remont üle maailma.

Kodumaiste tootjate puhul on probleemiks, et ei garanteerita kom-ponentide samasust läbi kogu tootetsükli. Mis aga saab siis, kui tootja läheb pankrotti või va-hetub omanik, kes pole huvitatud varem toode-tud arvutitele garantii pakkumisest? Garantiid teostab margiarvutile üldjuhul rohkem kui üks pakkuja, seega kui ühe pakutav teenus ei sobi, on võimalik leida teine.

Kui viis-kuus aastat tagasi oli veel mär-kimisväärne hinnaerinevus kodumaise ja rahvusvahelise margi toodetud arvutitel isegi kuni 40%, siis praegu see puudub.

Margiarvutid on säästlikumad. Näiteks keskmine toiteploki võimsus margiarvutil on 180–240 W, kodumaisel ca 400 W.

∆ Mainekao-tajateks

rahvusvahelistes ringkondades võib pidada Eesti teenuse-pakkujaid Elioni ja Linxtelecomi, mis sattusid Spamhaus Projecti blokee-ritute nimekirja. Spamhaus peab arvet pahataht-like rämpsposti-jate kohta, firma sõnul on need kaks pakkunud hostingut Rove Digitalile.

Sulev SisaskOrdi juhataja

Esti Ehatamm-KoppelIT Grupi tegevjuht

1 2

v a s t a s s e i s

Sisask: Seega – mida rikkam riik, seda parem elu.

Ehatamm-Koppel: Kui kellegi

pakutav teenus ei sobi, on võimalik

leida teine.

arvamus


Tõnis HinnosaarAltex Marketingi partner

Gunnar Peipman Developers Team OÜ tegevjuht

Kaspar Loog KnowIT Estonia tegevjuht

Peatus.ee – kuhu edasi?päris suure raha eest valminud veebi taga on hea mootor ja mahukad and-mebaasid, kuid meie hindajate arvamused sellest lehest lähevad lahku. hea idee, põhjalik info, kuid teostus ja kasutatavus saaksid veel areneda.

e k s p e r d i d h i n d a v a d

hinne kokku: 4-

Peatus.ee pakub tavakodaniku jaoks palju olulist infot ja on projektina väga tervitatav – kahjuks on mitme-külgne funktsionaalsus esitatud teh-nilise inimese pilgu läbi, arvestamata vähekogenud internetikasutajatega. Navigatsioon ja kujundus peaksid olema abistavamad, panustada tasuks ka abitekstidesse. Samuti aitaksid ka-sutajatestid välja tuua probleemseid kohti.

Veebilehe idee on küll hea, kuid teos-tus pisut kohmakas. Kaardid avanesid küllaltki aeglaselt ja rippnimistutest valikute tegemine on ka üsna krüp-tiline. Tulemusedki pole päris head, kui tahta esilehel näiteks Viru kesku-sest Õismäele saada. Lehe kujundus on väga tume ja meenutab virtuaalset surnukuuri. Minu hinne on paraku kaks.

Kauaoodatud ja vajalik infosüsteem! Kõik on kenasti tööle saadud ja ka-sutatav. Keeruliste päringute soori-tamine on tehtud lihtsaks. Esimesel sammul ei saanud aru, et otsitakse peatusenimesid – aadressiotsing ei andnud oodatud tulemust. Reisipla-neerija töötab kiirelt ja on üsna loetav. Soovitused: lingid piletiostuvõima-lustele ja näidata ka sõidu hinda.

4-Tehtud liiga tehnilise inimese pilgu läbi. 2Kohmakavõitu, valiku-

te tegemine krüptiline. 5Kasutatav, keerulisi pä-ringuid on lihtne teha.

Peatus.ee on esimene üleeestiline transpordiotsingu süsteem, kuid kohati jääb see kasutajale veel mõistatuseks.

k u u t s i t a a t

Keegi pole ju väitnud, et piraattarkvara kasutamine peaks olema esteetiliselt nauditav kunstielamus.»Arvutiturvaekspert Anto Veldre Arvutikaitse.ees P2P ohtudest.


Kuigi räägitakse uutest kogukon-dadest ja huvirühmadest, mis sot-siaalvõrgustikes suhtlevad, on need võrgud ainult vahend suhtlemiseks – suhtlus ise on suures osas samaks jää-nud. Ka kommunikatsioon ettevõte-tes jaguneb sõltumata kasutatavatest vahenditest laias laastus kaheks: sise-miseks ja välimiseks.

Sisekommunikatsioonis, nagu ka edukas väljapoole suunatud kom-munikatsioonis, on alati olnud olu-line info mitmesuunaline liikumine. Edumeelsemad ettevõtted kasutavad kõikvõimalikke sotsiaalvõrke, kus (oskuslikul tegutsemisel) olulist infot hakkavad edastama nn sõltumatud kasutajad. Sisekommunikatsioonis on sotsiaalsete tööriistade kasutamine aga veel lapsekingades.

Põhjuseid on mitu: sageli ei nähta vajadust uute lahenduste järgi; juuru-tamist peetakse keeruliseks; ajakulu tundub suurem kui võimalik resul-taat; reaalsed tegevused tunduvat ole-vat piisavad.

Vajadus organiseeritud sisekom-munikatsiooni järele on igas ettevõt-tes – ka väikestes paari töötajaga fir-mades –, sest edu võtmetegurid – info kättesaadavus ning motivatsioon – toetuvad just sisemisele kommuni-

Sotsiaalvõrgud sisemiste suhete korraldamisesKuni viimase ajani oli levinud arusaam, et sotsiaalvõrgud on teismeliste pärusmaa, kuhu ontlikel täiskasvanutel pole asja. statistika väidab aga muud – sotsiaalvõrgud on olulised nii täisealistele kui ka ettevõtetele.

katsioonile.Tahtmata kahandada reaalsete te-

gevuste olulisust, viitan paarile oluli-semale virtuaalsele võimalusele.

Wikid, blogid ja küsitlusedIga uue töötaja liitumisel seisab et-tevõtte silmitsi probleemiga, kuidas võimalikult kiiresti ja kompaktselt kogu tööks vajalik info uuele inime-sele anda, kusjuures olemasolevad

töötajad ei tohiks oma niigi vähest aega sellele kulutada. Sisemiseks ka-sutuseks mõeldud wiki on parim la-hendus, sest see on kergesti kasutatav, otsitav ja täiendatav. Wiki, mis sobib kõige paremini üldise info kogumi-seks ja täiendamiseks, on ka hea või-malus viia uus töötaja kurssi firma-sisese kõnepruugiga, st kõikvõimalike akronüümide, lühendite ja slängiga.

Erinevalt levinud arvamusest,

Jaan VarepartnerVare & Jaakkola OÜ

��

��

�

��

��

��

��

��

Tehnoloogilised sisekommunikatsiooni vahendid aitavad hoida moti-vatsiooni ja lojaalsust.

arvamus


et blogide mõte on info jagamine väljapoole firmat (klientidele, part-neritele), kasutatakse ajaveebi sise-kommunikatsioonis üllatavalt sageli. Eesmärk on sarnane: info jagamine vabas vormis. Algust võiks teha per-sonaliosakond, kes on kursis aktuaal-sete teemadega.

Küsitlus on üks lihtsamaid võima-lusi töötajate kaasamiseks. Isegi sel-listel juhtudel, kui otsused on varem langetatud, on kasulik uurida tööta-jate meelsust – ühest küljest aitab see ette valmistada teed saabuvale otsu-sele, teisalt suurendab demokraatiat. Kuigi küsitluste läbiviimine on väga lihtne, ei tohiks sellega liiale minna ja uurida iga tühisemagi otsuse puhul saja töötaja arvamust.

Kokkupanek ja platvormSidudes need tööriistad omavahel üheks tervikuks, tekib firmasisene

sotsiaalvõrgustik, mis liidab omava-hel ka need töötajad, kes jõulupeol nukralt nurgas istuvad. Märgatavalt paraneb info liikumine ja kasvab mo-tivatsioon.

Nagu paljude IT-lahenduste pu-hul, nii on ka sisekommunikatsioonis kasutatavate tehnoloogiliste tööriis-tade eduka rakendamise taga juht-konna soov – antud juhul olla avatud ning osaleda töötajate suhtlemises. See, millisele platvormile ehitatakse wiki või blogi, kuidas neid täienda-takse ja turvatakse võõraste eest, on tehniline küsimus, mille kallale saab asuda alles pärast põhimõttelise otsu-se langetamist.

Väiksema eelarvega ettevõttel on võimalik kasutada ka avalike sot-siaalvõrkude kinniseid gruppe, kuid soovitav on siiski firma siseinfo hoida oma siseveebis.

i g a k u u m a t e i l e k i r j u t a n

Septembris avalikustatud innovatsiooniaasta erimärki „Uus on IN” kasutab juba 60 ettevõtet ja nüüd kirjutan lisaks eelmi-sel kuul räägitutele veel mõnest tootest ja teenusest, mis on saanud „Uus on In” märgi kasutamise õiguse.

Teooria.ee keskkond avatakse mõne kuu pärast ja selle abil on võima-lik läbida autokooli teooriakursus e-õppe vormis. Süsteem annab liik-lusõpilastele võimaluse kasutada aega õppimiseks efektiivsemalt ja sääs-ta klassiloengutes osalemise kuludelt. Autokoolidel võimaldab keskkond efektiivsemat juhtida õppegruppe ja säästu püsikuludelt. Süsteemiga lii-tumine on avatud kõigile Eestis registreeritud autokoolidele.

Linnar Viigi innovatsioonijuhtimise meistriklass on täiesti uuenduslik interaktiivne kogemustevahetus tipp- ja keskastmejuhtidele, kus õpeta-takse olema innovatiivne ja näidatakse, kuidas võtta kasutusele uut teh-noloogiat, tulla välja uute toodete/teenustega või leida nišš senitundma-tul turul.

iComTV patsiendi videolahendus on täisautomaatselt toimiv kõrgteh-noloogiline digitaalmeedialahendus, kus lakke riputatud LCD-ekraanilt saab patsient jälgida selleks spetsiaalselt toodetud helituid videoklippe loodusest ning kultuuridest üle terve maailma.

Laserteraapia.ee pakub seni teadaolevalt ainukesena Eestis uuendus-likku suitsetamisest loobumise teenust laserteraapia abil. Laser- teraapia toetab tervislikku eluviisi.

Kitarriõpik koos õpetajaga – kitarrikool.ee veebilehe informat-siooni kohaselt ei ole kunagi varem müüdud pilliõpikut koos õpe-tajaga. Kitarrikooli välja antud õpik „Kitarrikool – võti prak-tilise kitarrimängu maailma” teeb iseõppija elu senisest lihtsamaks, kitarriõppe odavamaks ning õppimise kätte-saadavaks kõikjal, kus on internet. Kus maailma nurgas õppija ka ei viibiks, on kitarriõpetaja alati käepärast.

Matemaatilisel Doominol on igal klotsil tehe ning tehte vastus võrdub järgmise tehte algusega. Toode on suunatud lastele ja noortele ning see arendab las-te matemaatilist ning loogilist mõtlemist, kasutatud on lapsesõbralikke materjale.

Kalateraapia ehk ihtüoteraapia on täiesti ainulaadne lõõgastav protseduur, mille käigus spetsiaalsed doktor-kalad hooldavad ja tervendavad nahka ning parandavad vereringet. Lisaks niisutatud ja tervele nahale annab protseduur erilise heaolutunde ja maandab stressi. Kala- teraapiat viiakse läbi selleks spetsiaalselt välja töötatud vannides, kus ujub umbes 200 doktorkala.

Kutsun üles kõiki, kelle ettevõtetes on välja arendatud uusi tooteid ja teenuseid ning mis on turule toodud 2009. aastal, taotlema „Uus on In” märgi kasutamist. Innovatsioo-niaasta veebilehel www.in.ee on täpne juhend, kuidas mär-ki taotleda ning kasutada.

Urmas Kõivinnovatsiooniaasta juht

„Uus on IN” erimärki kasutab juba 60 ettevõtet

Sisekommu-nikatsioonis

on sotsiaalsete tööriistade kasutamine veel lapse kingades.»


uudised

Samsung hakkab TeliaSonerat varustama LTE seadmetegaLTE võrk jõuab lähinaabrite juurde – TeliaSonera president ja mobiilteenuste üksuse juht Kenneth Karlberg ning Sam-sung Electronicsi digitaalmee-dia ja side üksuse uurimis- ja arenduskeskuse asepresident dr Yun Sang Park surusid kätt ja sõlmisid lepingu LTE mobiilivõr-gu seadmete tarnimiseks järg-misel aastal Norras ja Rootsis.

Üle 700 MB/tUNDApple.spot.ee toimetus avastas, et minnes iPhone’i brauseriga lehele, mis kasutab Motion-JPEG veebikaa-merat või muud videostriimi, ei katkestata ühendust ka pärast Home-nupuga brauserist lahkumist. Striim jääb avatuks ja vaid mõne tunni jooksul laeb iPhone sadu megabaite. Veidi üle tunni jooksul kasutati testides ära üle 740 MB. See on ilma paketita EMT hinna kohaselt 30 000 krooni. Võimalus ühendust katkestada on avada Safari ning samalt lehelt minna mõnele muule lehele.

7,7 miljonitOracle purustas 11. oktoobril seni IBMi käes olnud maailmarekordi TPC-C jõudlustestis. Oracle’i Database 11g jooksis rekordilise tulemuse 7,7 miljonit tpmC Sun SPARCi riistvaral ning Sun Solarise operatsioonisüs-teemil. Uute kiiruste saavutamiseks kasutati Oracle Real Application Clustereid, mis lubavad arvutusmahtu jagada 12-Node Sun SPARC Enterprise T5440 serveri-klastris. Salvestusseadmetena kasutati esimest korda välkmälukettaid Sun Storage F5100 Flash Arrays.

27. oktoobril toimusid Le Meridien’i hotellis Pariisis Taiwani elektrooni-kahiiu Gigabyte’i eestvedamisel esi-mesed nn Euroopa meistrivõistlused arvutituunimises, kus osalesid võist-lejad 22 Euroopa riigist: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksa-maa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kreeka, Hispaania, Bel-gia, Tšehhi, Poola, Ungari, Rumeenia, Serbia, Slovak-kia, Venemaa, Ukraina ja Türgi.

Tweak’i vasteks pa-kuvad sõnastikud näpis-tama, väänama, sikutama, aga ka kohendama, mis antud kontekstis oleks kõige täpsem vaste. Kuid analoogselt autodega on ka ITsse ilmunud termin „tuunima”. Mida ja miks siis tuunitakse? Kõik ikka selleks, et ehitada endale võim-sam, kiirem ja üleüldse vingem ma-sin. Maailmas on palju „tviikerite” ja ülekiirendajate veebilehti, peetakse ametlikke ja mitteametlikke edetabe-leid, jagatakse maailmarekordeid jne. Ning kui algselt oli see arvutihullu-de pärusmaa ja tootjad püüdsid igati tuunimisvõimalusi kinni keerata, siis mõni aasta tagasi toimus järsk kanna-pööre. Tabati ära, et tootes raudvara, millel on tehtud palju rekordeid ning

Eesti „rauanäpistajad” tulid TweaKingul pronksilepariisis toimunud euroopa meistrivõistlustel arvuti tuunimises sai Balti ühistiim (eesti- läti) auhinnalise kolmanda koha.

võidetud tippkonkursse, saab seda reklaamis kasutada.

Kui lugeja küsiks nüüd, milleks see kõik, ei hakka ju enamik kasuta-jaist oma arvutit tviikima ega tuu-nima, siis vastus on lihtne – lisaks eelpool mainitud reklaamile annab

suure hulga arvutiproffide ühine ajurünnak vastuseid paljudele

probleemidele, selgitab välja kitsaskohad ning leiab nei-le lahendusvariante. Kaks aastat tagasi Taiwanis kii-rendusfestivalil osaledes võin meenutada, kuis nen-

de kahe päeva jooksul kir-jutas arendustiim seitse uut

BIOSi versiooni. See kõik aga tä-hendab kasutaja jaoks kontrollitumat ja stabiilsemat tehnikat, arvutite tõr-geteta tööd ning suuremat kindlust antud kaubamärgi suhtes. Vestluses Gigabyte’i Euroopa müügiosakonna juhi Thomas Changiga kinnitas ta

Nokia toob müüki maailma odavaima telefoniNokia toob uue aasta alguses müüki tõenäoliselt maailma odavaima mobiili Nokia 1280, mis maksab ilma operaator-lepinguteta 20 eurot ehk veidi üle 300 krooni. Odavas mobiilis on siiski omadusi, mida kallitest ei leia. Näiteks saab selles pida-da kuni viit eri telefoniraamatut ning Nokia 1280 suudab ootel ilma laadimata tervelt 22 päeva kesta.

nende kahe päeva jooksul

kirjutas arendus-tiim seitse uut biosi versiooni.»


Netlead valiti Eestis kõige kiiremini kasvanud Rootsi firmaksIga-aastasel Rootsi äriauhinna laureaatide autasustamisel valiti Eestis kõige kiiremini kasvanud Rootsi firmaks Netlead OÜ, mille kasv 2007–2009 oli 117%. Lisaks kiirele kasvule tõsteti edufaktorina esile loodavat lisandväärtust. Firma pakub netiturunduse lahendusi.

Eesti „rauanäpistajad” tulid TweaKingul pronksile

selliste ürituste olulisust firma stra-teegias ning nende edaspidistki regu-laarset toimumist.

Seekord polnud aga eesmärk vede-las lämmastikus või muus ekstreem-suses ülitulemusi saavutada. Kõigile osalejaile jagati välja täpselt sama raudvara: Gigabyte GA-P55-UD6 emaplaat, Intel i5-750 protsessor, 4 GB (2x2) Kingston DDR3 opera-tiivmälu ja Gigabyte GeForce GTX 260 graafikakaart. Piiranguna anti ette protsessori taktsagedus 4 GHz

(kiirendamata on see 2,66 GHz) ning keeld raudvara füüsiliselt modifit-seerida. Samuti olid operatsioonisüs-teemid ning testiprogrammid juba installeeritud. Nüüd saigi otsustavaks raudvara peenoptimeerimise oskus ehk tuunimine. Kui n-ö „kiirendus-eelse” ajastu emaplaatidel sai vaid vähe parameetreid ise muuta, siis testialune P55-UD6 pakkus ohtralt häälestusvõimalusi. Võisteldi kahes testis: SuperPi 32M (32 miljoni koha arvutamises) ning 3D Mark2001 mul-

timeediatestis.Meie võistkond oli Baltikumi ühis-

tiim – Jaan Tsadurjan (ERR heli- ja arvutiinsener, häkkerinimega Jaan) ning Semjons Avdejevs (Läti veebi-meister, häkkerinimega Sam aka Ta-PaKaH) ning tõi SuperPis ära pronks-medali.

3Dmarkis jäädi kahjuks ajahätta ja leppima pidi vaid kesise vahetulemu-se eest saadud kuuenda kohaga, mis esimese korra kohta pole ka paha.

VEIKO TAMM

Panasonic hakkab järgmisel aastal müüma 3D-pildiga telereidPanasonic näitas oktoobris oma esimest 50tollist 3D-võimelist plasmate-lerit, mis peaks 3D kinoelamuse tooma kodusesse keskkonda. 3D-pilt ku-vatakse 3D-formaadis salvestatud filmist Blu-Ray plaadil kaadrivahetus-tehnoloogiaga. Muidu 60 kaadrit sekundis näitav videopilt on salvestatud kahe kaameraga, üks pilt parema, teine vasaku silma jaoks. Neid taasesi-tatakse 120hertsise sagedusega, kuid vaadata tuleb sellist pilti spetsiaalsete LCD-katikutega prillidega, kus kum-magi silma jaoks vilgutatakse vasaku ja parema silma kaadrit vaheldumisi, muutes vastava prilliklaasi näidatava pildiga sünkroonis läbipaistmatuks/läbipaistvaks. Aju paneb sellest aga kokku eheda 3D-kujutise.

Balti ühistiim: Jaan Tsadurjan (Eesti) ja Semjons Avdejevs (Läti) Fotod: degi Karajev, digital tiMes


K a l e n d e r

Android-tele-fonid auto-navigaatoriksKui varem polnud Android-tele-fonidele ühtegi normaalset autonavigaato-rit, siis nüüd on neid lausa mitu. Google’i enda tasuta autonavi-gatsiooni kõrval (kuid see laeb kaarte netist ja paneb muret-sema andmete allalaadimise tasu pärast) on mälukaardile os-tetavate kaartide-ga CoPilot, mille Eesti kaardid on juba väga täpsed. Mak-sab 500–1500 krooni, olenevalt kaartidest ja juhatab häälega, nagu ikka.

Office kodutöötajale 150 krooni eest

16.11Kosmosetehnoloogiate rakenduste seminarInvent Balticsi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koos-töös korraldatakse Swissòtelis kosmosetehnoloogiate raken-dusi tutvustav seminar EADS ASTRIUMiga koostöö võima-lustest. Seminar on osalejatele tasuta.

20.11TEDxTallinn1984. aastal Californias ellu äratatud iga-aastane suurim helgete peade kokkutulek TED (Technology, Entertainment, Design) toimub esmakordselt ka Tallinnas, Von Krahli teatris. Kohaliku initsiatiivgrupi kon-verentsi tähistatakse TEDx-ga. Osalevad maailma juhtivad mõt-lejad ja tegijad, igaüks neist saab ülesandeks pidada 18 minuti jooksul oma elu parim kõne.

23.11TechnologyWorld0923.-24. novembril toimub Ühendkuningriigi suurim IKT-sektori kiirkohtumiste üritus ja mess TechnologyWorld09, mille eesmärk on lihtsustada briti ja välismaiste ettevõtete vaheliste ärisuhete loomist. Eelmisel aas-tal võtsid TechnologyWorldist osa 266 briti ja 113 välismaist ettevõtet. Ürituse peateemad on kommunikatsioon, elektroonika, tarkvara, süsteemid ja teenused.

22. oktoobrist saab kõikides Microsoft Office'i tarkvarakind-lustusega kaetud ettevõtetes paigaldada Microsoft Office Enter-prise 2007 rakenduse teise koopia oma tööta-jate koduarvutisse vaid 150 krooni eest.

Soodustus kehtib firmadele, kes on soetanud

MS Office’i tarkvara koos tarkvarakindlustusega ning liituvad Microsofti kodu- kasutusprogrammiga.

Iga Microsoft Office’i rakenduse tarkvarakind-lustusega kaetud litsentsi kohta on kasutajal õigus installeerida ja kasutada ühte koopiat tarkvarast koduarvutis. Selle saab osta Microsofti veebist.

Internet kui inimõigus aina levib

Veebipõhine äritarkvara Directo laie-neb SoomeVeebipõhine Eestis loodud majandustarkva-ra Directo laienes Soome. Esin-duse loomisega saavad kliendid kasutada soome-keelset tarkvara ning kliendituge. Directo oli seni esindatud Eestis, Lätis ja Leedus.

a r v u t i m a a i l m

1 Maailma suurim internetikom-

muun elab HiinasKuigi Hiina pole kaugeltki üle kogu maa internetisee-ritud, on see riik sellegipoo-lest saanud maailma suuri-maks internetikommuuniks. Hiinas on internetis 338 miljonit inimest (võrdluseks suuruselt teine – USA 220 mln), Hiinas on praegu kõi-ge rohkem mobiilikasuta-jaid (710 miljonit), maailma suurim mobiilioperaator (China Mobile, 500 miljonit klienti), samas on mobiili- kasutajaid vaid 53,5% (USAs näiteks üle 88%). Hiinale rühib kiirelt järele ka India.

2 Rootsi garantee-rib 100 Mbit/s

2020. aastaksRootslased järgivad Soome eeskuju ja plaanivad ka vastu võtta seaduse, mis garanteeriks suure läbilas-kevõimega interneti igale kodanikule. Eelnõu järgi peab 90% kodudest saama 100 Mbit/s aastaks 2020.

uudised


.ee tippdomeeni uued reeglidOktoobris avalikustati Eesti tippdomeeni uue reeglistiku kavand, mida hakkab välja töötama Eesti Interneti Sihtasutus.

1. veebruarist 2010 võtab sihtasutus domeenide re-gistreerimise üle ja hakkab registreerima .ee domeene piiranguteta, kuid registree-rimine muutub tasuliseks

(ca 300 kr aastas). Teenin-datakse põhimõttel „kes ees, see mees”. Praegused .ee-lõpulised domeenid tuleb vahemikul 1. veebruar 2010 kuni 30. juuli 2010 ümber registreerida.

Kuni novembri lõpuni kestab Eestiinternet.ee lehel arutelu uute reeglite üle, kus igaüks saab oma ettepanekuid esitada.

Internet kui inimõigus aina levib

3 San Franciscos saab paberiva-

balt lennukileE-piletid pole enam mingi uudis, aga paraku tuleb oma paberivaba e-pileti kood lennujaamas ikkagi paberist pardakaardi vastu vahetada. Selline kumma-line ajalooline rudiment on San Franciscos nüüd

kõrvaldatud – pardakaardi saab samuti elektrooniliselt e-kirjaga ja mingit paberit enam välja ei trükitagi. Pardale registreerimisel saadetakse e-kiri, mille lisandis sisalduv vöötkood skannitakse lennukisse minekul näiteks mobiiliek-raanilt. Kes tahab, võib seda ka arvutiekraanilt näidata.

Parem viirusetõrje igas mõttes

INTERNET SECURITY2010

Kaitstes asendamatut f-secure.comwww.f-secure.ee

Parem viirusetõrje igas mõttes

INTERNET SECURITY2010

Kaitstes asendamatut f-secure.com www.f-secure.ee


Visioonikonverentsi ideed järgmiseks aastaksOktoobri lõpus toimus igasügisene Visioonist lahendusteni konve-rents, mis nagu alati kogus kokku IKT-vald-konna tegijad ja andis uusi ideid.

Info- ja telekomiettevõ-tete liidu president Taavi Kotka ütles avasõnades, et kui poleks majandussuru-tist, magaksid IT-ettevõtted edasi. Kriis äratas arvutifir-mad üles ja nüüd püütakse

ühiselt eksporti edendada. Kotka tahab ITLi juhtides lähimal ajal Eestisse tuua rohkem rahvusvahelist kompetentsi ja muuta IT-hariduse maailmatasemel olevaks.

Konverentsil esitas majandus- ja kommuni-katsiooniminister Juhan Parts ka oma kümme tee-si, mis aitaksid meid e-riigi arendamises edasi. vt aM.ee/821

Uued ja värskemad aknadWindows 7 tulekut on oodatud kaua, nüüd on see siis kohal ja vabastab Windows xp kasutajad seitsme aasta vanusest fossiiltarkvarast ning vista kasutajad nende ressursivaevadest. hüvasti, aeglased arvutid!

Minister Juhan Parts tutvustab konverentsil e-riigi kümmet teesi. Foto: Kalev lilleorg

u u s j a v a n a d

MS Windows 7 MS Windows Vista MS Windows XP

Hind

Nõuded arvutile

Paari lausega

AMi hinnang

al 1490 kr al 1490 kr al 1230 kr

CPU 1 GHz, mälu 1 GB, kettamahtu 16 GB

CPU 1 GHz, mälu 512 MB, kettamahtu 15 GB

CPU 233 MHz, mälu 64 MB, kettamahtu 1,5 GB

Windows 7 tõrjub Vista ja XP arvutitest välja.

Vista juurde jäämiseks pole enam ühtki põhjust.

XP jääb vanadesse arvu-titesse nende suremiseni

Windows 7 aitab taas vanu Windows XP programme jooksutada. Uus Windows jookseb ka vanal arvutil kiiremini.

Windows Vista suutis ka võimsad arvutid täisgraa-fikaga võhmale võtta. Vista taandub Windows 7 kõrvalt aastaga.

Et Vista nõudis palju ressurssi, on paljud XPle truuks jäänud. Seitse aastat vana tarkvara hak-kab ajale jalgu jääma.

uudised


a m 1 0 a a s t a t t a g a s i

Parimad e-pangadBaltic E-Banking Report 2009 uuringu kohaselt jagavad Eestis parima e-panga kohta Swedbank ja Sampo Pank. Kogu uurin-gu pingerida on järgmine: Swedbank (14,2 punkti), Sampo Pank (14,2), Kre-diidipank (13,7), SEB Pank (12,5), Nordea Pank (12,2), Parex Pank (10,6), Mar-fin Pank (9,6), Handelsbanken (9,0), Tallinna Äripank (8,4), DnB Nord (7,5). Sampo Pank oli aasta jooksul suurim tõusja, jõudes vanadele tippudele järele.

Tildelt Wordi tasuta terminoogiatöörist

Kas internetiajakirjan-dus on hääbuv?Kümme aastat tagasi küsib Arvutimaailma toimetaja Jaan Vare, kes tänagi meie ajakirjas sõna võtab, kas netiajakirjandus on ajutine, mööduv nähtus. Sest ta ei tea kedagi, kes oleks nõus vabatahtlikult paberajale-hest loobuma. Nüüd küsib aga hoopis ajakirjandus ise, mida teha netiajakirjandusega, sest inimesed loevad heameelega tasuta uudiseid internetist ega kipu enam paberväljaandeid tellima.

Videotelefonid tulevad1999. aasta Arvutimaailmas kir-jutab Margus Välja UMTSi ja 3G ahvatlustest. Näiteks on UMTS 1999. aasta artikli järgi võime-line pakkuma „küllalt head videopilti” 64 kbit/s ühenduse juures. Paljud nutitelefonid on videokõne toega, aga kasutatak-se seda teenust, isegi kui pilt on parem kui ennustati, ikkagi väga vähe. Harjumuse jõud on suur helistada vanamoodsalt.

Kaks megapikslit peaae-gu proffideleAM kirjutas uute, 2 Mpix Nikoni kaamerate müügiletulekust ja lootused olid suured. Selline kvaliteet meelitas digiajastusse ka profid ja ärikasutajad.

Tilde andis välja Microsoft Wordi jaoks mõeldud EuroTerm-Banki terminoloogia lisandmooduli, mis sisaldab 27 Euroopa keele terminite andme-baasi.

Tõlkimist ja terminiot-singut hõlbustava täiusta-tud tööriista saab tasuta alla laadida veebilehelt

eurotermbank.com/tools. Terminid hangitakse üle interneti.

EuroTermBanki termi-noloogia lisandmooduli abil pääseb Wordi termini-paneelil juurde ligikaudu kahele miljonile terminile ja enam kui sajale Euro-TermBanki kogumile ja andmebaasile. Töötab nii Word 2007 kui ka 2003ga.

IT-firmad rokkisid

Visioonist lahendusteni konverentsile järgnes pidu Rock Cafes, kus laval esinesid IT-firmade töötajate bändid. Pildil elavad Webmedia töötajate bändile kaasa Aet Rahe, Kairi Saar, Kaido Vaade ja Tähve Lõpp Webmediast. Foto: Maido hollo

Soomes kõi-gile 1 Mbit/s ühendusJuulist on igal Soome kodanikul seaduslik õigus nõuda vähemalt 1 Mbit/s ühen-duskiirusega in-ternetti, kirjutab Yle.fi. Soomest saab esimene maa maailmas, kus seadusega garanteeritakse lairibaühendus kui põhiõigus.


ML Arvutite üks omanikke ja juht Aivar Paalberg sai aastaid nautida korralikult töötava arvutifirma toodavat kasumit, kuid oli tänavu sunnitud oma firma läbi saneerimismenetluse vedama. Foto: egert KaMeniK

fookus


31 miljonit krooniSellise summa peab järgmise viie aasta jooksul tagasi teenima saneerimisel olev ML Arvutid, et võlausaldajad oma raha tagasi saaksid.

Mis juhtus Eesti ühe edukama arvutifirmaga?„see hoop oli suures osas seotud enteriga.” Kunagise eesti ühe suurema arvutitootja Ml arvutid juht Aivar Paalberg istub mu vastas lõunasöögi-lauas ning lükib spinatit kahvli otsa. Mis firmaga juhtus ja mis saab edasi?

henrik [email protected]

ML Arvutite seis on pehmelt öeldes nukker. Firma on oma ajaloo jooksul tootnud ligi veerand miljonit arvutit ning teenis omanikele igal aastal mil-joneid kroone kasumeid. Veel mullu 4. kvartalis, kui majanduskriis oli kõik-jal juba maad võtnud, oli ML Arvutite kasum üle 700 000 krooni.

31 miljonit krooniHiilgeaegadel oli firmas üle 80 töö-taja, nüüdseks on neist järele jäänud vaid 25. Sülearvutite tootmine on täie-likult lõpetatud, kokku pannakse veel lauaarvuteid, autoarvuteid, servereid ja infokioske. Uhke peoga avatud suu-rest tootmis- ja kontorihoonest Tal-linna IT-firmade koorekihi naabruses Ülemiste Citys on firma välja kolinud ning tegutseb väikesel pinnal Tallin-nas Sakala tänaval.

Firma tegevust jälgivad pingsalt nii võlausaldajad kui ka saneerimis-nõustaja. ML Arvutitel oli enne sa-

neerimismenetlust üleval 31 miljonit krooni võlgu ning Paalberg ja tema järelejäänud meeskond töötavad iga päev selle nimel, et se 31 miljonit ta-gasi maksta.

„Suured kulud pluss rahavoo prob-leem teevadki kokku sellise jama,” lausub Paalberg.

Selle lausega saabki kokku võtta kaks suurt põhjust, mis ML Arvutitele saatuslikuks said. Esiteks majandus-kriis ehk drastiliselt vähenenud müük ehk rahavoo probleem ning teiseks tütarfirma, arvutikauplusi operee-

rinud Enter ehk suured kulud. Ühel hetkel oli Paalberg omadega täiesti nurgas: tohutud kulud olid üleval, aga raha kuskilt juurde ei tulnud.

Ning just Enterist ei saa ML Arvu-tite kurva saatuse puhul rääkides üle ega ümber. Nende kahe firma raha-kotid olid seotud: Enter avas aga uusi kauplusi ning ML Arvutid maksis sel-le oma kasumist ja säästudest kinni. Kokku läks sellesse peadpööritavas-

se poodide ehitamisse üle 20 miljoni krooni ML Arvutite raha ning kasu-misse Enter kunagi ei jõudnudki.

Suured riskidÜksteise järel avasid uued Enteri poed uksed kõigis popimates pai-kades: Ülemiste keskuses, Rocca al Mare kaubanduskeskuses, Mustika keskuses, Rakveres Põhjakeskuses, Pärnus Kaubamajakas ja nii edasi.

„See laienemine oli väga emotsio-naalne,” meenutab Enteri konkurent, Euronicsi kauplusteketti opereeriva Sandman Grupi juht Martin Pedai. „2008. aasta kevad näitas juba selgelt, et turg muutub drastiliselt, aga mille-gipärast julgesid nemad ikka veel kõ-vasti riske võtta.”

Pedai loetleb peast üles kõik olu-lisemad avatud Enteri poed ja jääb siis mõttesse. „Nad investeerisid ikka hullupööra, võib-olla endalegi aru andmata. Rocca al Mares tulid nad ju täitsa keskuse ukseauku, need on ta-valiselt kõige kallimad pinnad.”

Üks teine tolleaegne Enteri kon-kurent rääkis Arvutimaailmale, et kui Enter hakkas suure hooga poode ava-ma, istusid nemad oma firmas ümber laua ning mõtlesid, et see on see hetk, kus on näha, et konkurent paneb kii-resti ajama täiesti vales suunas ning küsisid endalt, kas see tõesti on või-malik.

Suured kulud koos rahavoo

probleemiga teevadki kokku sellise jama.»


Samas aga ütlevad nii Eesti suuri-ma IT-kaupade hulgimüüja GNT Ees-ti juht Anti Kuiv kui ka ML Arvutite suurima konkurendi Ordi juht Sulev Sisask, et polnud see Enteri äriplaan nii hullumeelne midagi.

Julm majanduskriis„Omal ajal oli poodide avamine õige strateegiline otsus,” lausub Kuiv. „Mina suhtun neisse austusega. Ente-rist oleks vabalt võinud tulla väga suur ja edukas asi. Omanikel ja investoritel polnud lihtsalt seekord õnne.”

Sisask ütleb, et Enter oleks pida-nud varem aru saama, kui suurde konkurentsi ta tegelikult sattus. Kor-raga kasvatasid oma kauplusi nii Elion kui ka K-Arvutisalongist muundunud Klick, samuti laienes kiiresti Photo-point ning IT-kaubad võttis senisest palju tõsisemalt käsile ka hiiglane Eu-ronics.

„Paalberg ei julge kaotust tunnista-da,” ütleb Sisask. „Talle peab keegi üt-

lema, et sul on piir peal. Enteri puhul oli see ju tükk aega näha.”

Oli, kuidas oli, igatahes sai Enterist kiiresti puuk ML Arvutite rahakoti

küljes, sest Enter muudkui laienes ning ML Arvutid muudkui maksis arveid.

Samas ei saa ka öelda, et Enter oleks olnud algusest peale täielik lä-bikukkumine. Nemad müüsid Ees-tis oma kõrghetkel ligi 80% kõigist iPodidest, käive oli stabiilselt üle 15 miljoni krooni kuus ning visioon, et inimesed tahavad Euronicsi-suguse tehnika-selvehalli kõrvale ka väik-

semat ja sõbralikumat kauplust, kus saab müüjaga suhelda, tundus end vaikselt tõestavat.

Ent siis saabus majanduskriis. Isegi murdepunkt on ML Arvutite inimestel täpselt teada: see oli aasta tagasi, 13. november 2008, kui turule ilmus ülipopulaarse võrgurollimängu „World of Warcrafti” lisapakett „Wra-th of the Lich King”, mille öine müük WoW-fännidele läks Enteril väga edukalt ning järgmisest hommikust algas allakäik, sellest hetkest enam numbrites tõusu näha ei olnud. Nagu oleks kuri kuningas ise Enteri ära sõ-nunud.

Samal kuul alustas ML Arvutid va-rem plaanitud sisemise saneerimise elluviimisega. Enteri müüginumbrid kukkusid pidevalt ja väga palju ning piltlikult öeldes oli 2009. aasta jaa-nuaris müük poole väiksem kui 2008. aasta detsembris ning veebruaris veel omakorda poole väiksem kui jaanua-ris. Arved tuli aga ikkagi maksta.

Selline nägi välja Enteri hiljuti avatud pood Rocca al Mare keskuses tänavu 20. juulil, mil kõik selle keti kauplused olid pankrotihalduri otsusega ajutiselt suletud.Foto: scanpix

oma tegevuse kõrghetkel

müüs enter ligi 80 protsenti kõigist ipodidest eestis.»

fookus


Viimased hädas hakkas firma tões-ti poode sulgema, et kulutusi vähen-dada. Esialgu tõi see aga kaasa hoopis kulude tohutu suurenemise: inimesed tuli koondada, kaubanduskeskustega sõlmitud rendilepingutest end välja osta.

Ühe poe sulgemise eest tuli ainu-üksi rendileandjale trahve maksta 600 000 kuni 1 000 000 krooni, lisaks veel kõik muud kulud ja seda olukor-ras, kus müüginumbrid läksid pide-valt allavooluteed.

Kust see raha tuleb?Ühel hetkel jõudis kõigile kohale, et asi on väga hapu. Omanikud tahtsid nii ML Arvuteid kui ka Enterit sanee-rida.

Paalberg on siiamaani veendunud, et kui Enterile oleks rohkem aega an-tud end koguda, oleks Eestis praegu üks pankrotimenetlus vähem. Ning selle põhjal, mis ajakirjandusse on jõudnud, tundub, et üks väga prob-leemne pankrotimenetlus.

Oktoobri keskel ütles Enteri pank-rotihaldur Peep Lillemäe portaalile

Saneerimisel ML Arvutites on endiselt säilinud ka vähendatud mahus lauaarvutite tootmine, mida firma peab mõneti pers-pektiivikaks, kuid Eestis sülearvutite tootmisele tõmbab Aivar Paalberg kohe kriipsu peale: mahud on väikesed, siin valmis-tamine kallis, hea disainiga korpusi hiinlastelt kätte ei saa, aga tarbija jaoks on disain iga päev järjest olulisem.

„See oli ju kaua aega juba teada, et selline äri Eestis väga kaua jätkuda ei saa,” räägib ta. „Me peaksime olema võib-olla tänulikud, et meil tuli rasked otsused praegu ära teha. Mõne teise jaoks on need võib-olla alles ees.”

Selle väitega nõustujaid pole Eestist lihtne leida. Ordi juht Sulev Sisask ütleb, et firma töötab praegu küll väikese kahjumiga, kuid sellises kahjumis võib ta veel mitu aastat püsida ning säästudest elada ja tulevik tundub lootusrikas. „Ma tahaksin nende aastatega kaotatud raha ikka ta-gasi teenida,” vastab ta küsimusele, kas ka aastal 2025 saab Eestist osta Ordis toodetud arvuteid.

„Me oleme nii nutikad küll, et kui tahame, siis suudame siin arvuteid kokku komponeerida,” usub ka EMT juht Valdo Kalm. „Ma küll ei jul-geks puhtalt ML Arvutite juhtumi põhjal öelda, et Eestis pole enam mõ-tet arvuteid toota.”

GNT Eesti juht Anti Kuiv aga meenutab, kuidas ta on juba aastaid käi-nud läänes konverentsidel rääkimas, et Eesti turg on loodusseadustele vastukäiv: kaks suurt kohalikku arvutitootjat hoiavad suurte korporat-sioonidega võrreldes väga suurt turuosa ning see olukord on püsinud juba uskumatult kaua.

„Teoorias see ikkagi nii kesta ei saa,” räägib Kuiv. „Lõvi saab ikka lõ-puks antiloobi kätte.”

l i s a l u g u

Kas arvutitootmisel Eestis on mõtet?

E24.ee, et kogu protsessi iseloomus-tabki üks suur probleemide hulk ja seaduste mitte tundmine. „Üheksa kümnendikku pankrotihalduri ajast kulub asjadele, millega haldur ei peaks üldse kokku puutuma. Näiteks seaduste selgitamine,” rääkis Lille-mäe.

Kui Enter oli kukkunud, oli selge, et ka ML Arvutid on suures ohus, sest rahakotid olid firmadel liiga ühised ning Enteri vastu esitatud nõuded oleksid kiiresti kõikuma löönud ka ML Arvutid.

Sündis otsus ML Arvutid sanee-rida. 10. juunil anti avaldus kohtule, kaks päeva hiljem oli menetlus alus-tatud ning enamik juunit ja juulit ku-lus sellele, et täpsustada võlanõudeid. 24. juulil saadeti saneerimiskava võla-usaldajatele ning augusti alguseks oli-

gi piisav hulk neist teatanud, et nõus-tuvad saneerimiskavaga ega nõua ettevõtte pankrotti.

Poolt oli 66% võlausaldajatest, kes esindasid 72% nõuetest, seaduse järgi oli vaja vastavalt üle 50% ning üle 2/3. Septembri lõpuks oli saneerimiskava kinnitatud, oktoobri keskpaigaks sai ML Arvutid kokkuleppele ka mak-suametiga võla ajatamise suhtes ning praegu on veel lõplik kokkulepe saa-vutamata Swedbankiga, kelle nõue ka saneerimiskava alla ei kuulu, kuid Paalbergi sõnul on ka need läbirääki-mised lõpusirgel.

29. septembriks 2014 peab olema saneerimiskava ellu viidud ehk ML Arvutid päästetud ning võlausaldajad raha tagasi saanud.

Kust see raha tulema peaks? Mil-line on uus ML Arvutid? Selle tee-


ma kallale asub firmajuht sama suure õhinaga, nagu ta ilmselt omal ajal En-teri ketti arendas. Plaanid on suured ja neist võiks Paalberg vist rääkima jäädagi.

Lühidalt öeldes kavatseb ML Ar-vutid lähemas tulevikus keskenduda kõrgema lisandväärtusega nišitoodete tegemisele ning erakliendile mõeldud arvutite valmistamisest on täielikult loobutud.

Olulisi tooteid, mida arendada ja müüa on praeguseks järel kolm: au-toarvutid, videovalvesüsteemid ning infokioskid. Ükski neist kolmest pole firma jaoks uus äri, vaid kõigi nende-ga tegeleti ka arvutitootmise kõrvalt, nüüd näeb Paalberg neis aga uut suurt tulevikuäri.

Nii näiteks on juba praegu Eestis ringi sõitvad politseiautod varustatud just MLi autoarvutiga, kõigis Statoili jaamades ning Swedbanki automaati-des on kasutusel nende videosalves-tid ning lätlaste Lattelecom ostis just MLi infokioskidRiia linna turismi-

info iseteeninduspunktideks.Enamik võlausaldajaid on sellise

plaaniga leppinud ja ootavad helge-mat tulevikku, kuid on ka kahtlejaid.

„Ma ei näe ega kuule, kust see raha saneerimise käigus tuleb,” ütleb Ordi juht Sisask. „Ma imestan, et nad sa-neerimise üldse said, sest rahavooge ju lähemas tulevikus näha ei ole. Aga Paalbergi tuleb kiita juba kas või selle eest, et ta oskas saneerimise välja võ-luda.”

Toast välja ja jälle tagasiSisaski sõnul peab MLi uue äriplaani edukaks elluviimiseks avanema tugev eksportturg, sest Eesti turg on sellise-le nišikaubale väga väike.

„Kui päästeamet ja politsei enda-le autoarvutid ära ostavad, siis tekib ju kohe küsimus, et kellele siis veel müüa,” räägib ta ning tuletab meelde oma lauset, et Paalbergile peab keegi ütlema, et mäng on läbi. „Mulle tun-dub, et siin on tegemist sama sünd-roomiga. Keegi peab talle ütlema, et

mäng on läbi.”Paalbergi ja tema meeskonna ar-

vates pole aga mäng kaugeltki läbi. Vastupidi, nad meenutavad Inteli juhi Andy Grove'i üht raamatut, kus Inte-li juhid istusid ühel raskel hetkel koos ning mõistsid, et peavad lahkuma ja uutele tegijatele ruumi tegema.

Siis aga hakkasid nad mõtlema, et mida uued inimesed teeksid ja said aru, et sama hästi võivad nad seda ise teha. Sel hetkel pand mehed oma pa-berid demonstratiivselt lauale, jalu-tasid üksmeelselt koosolekuruumist välja, sulgesid oma järel ukse, avasid selle uuesti ja astusid ruumi tagasi, justkui uute inimestena, kellel peas ainult uued mõtted.

See koht Grove'i raamatust aval-das ML Arvutite juhtidele nii sügavat muljet, et nad tegid suvel samamoodi: läksid neljakesi toast välja, sulgesid ukse, avasid selle siis uuesti ning istu-sid uuesti laua taha, öeldes üksteisele: „Nüüdsest peale teeme kõike teist-moodi.” Aega on viis aastat.

Esimene arvuti toodeti juba 1992. aastal ning sellest peale läks ML Arvutite jaoks kõik tõusvas joones, kuni eelmise aas-tani.

1992� toodetakse esimene ML (MicroLink) arvuti1995� alustati DOS/Windows tarkvaraga ML arvutite müüki1996� sõlmiti OEM otseleping maailma suurima kiibitootja Inteliga1997� alustab praegune arvutitootja MicroLink Arvutid AS1998� ühinesid kaks Eesti arvutifirmat MicroLink ja Astrodata1998� ettevõtte kvaliteedisüsteemile ISO9001:1994 sertifikaat2�000 alustati ML serverite tootmist ja müüki2�000 alustati ML infokioskite tootmist ja müüki2�001 avati müügikeskkond arvutid.com2�002� alustati sülearvutite toomist ja müüki2�002� ettevõtte kvaliteedisüsteemile ISO9001:2000 sertifikaat 2�003� eralduti MicroLink kontsernist, ettevõtte nimeks sai ML Arvutid AS2�003� avati ML esindussalongid Tallinnas ja Tartus 2�004� avati ML esindussalong Pärnus 2�005� alustati ML meediakeskus-arvutite tootmist ja müüki 2�005� ettevõtte omanikud asutasid digikaupade jaeketi Enter IT-Market 2�006� avati äriklientidele suunatud müügikeskkond MLA e-portaal 2�006� alustati ML autoarvutite tootmist ja müüki 2�007� avati uus arvutitehas Ülemiste Citys 2�008� laiendati oluliselt ML infokioskite ja autoarvutite valikut 2�008� alustati ML videovalvelahenduste müüki

t a g a s i v a a d e

17 aastat ajalugu

Lauaarvutite tootmine ML Ar-vutites jätkub praegu väikeses mahus. Foto: helin loiK

fookus


11. september 2001 muutis maailma ja arusaamu turvalisusest ning automaatselt rakendati nii lennujaamades kui ka muude oluliste infrast-ruktuuriobjektide juures karme turvanõudeid. Umbes sel ajal süttis ka kahe briti peas tuluke, kuidas oleks võimalik maailma turvalisemaks muuta, ilma sellega liialt aktiivselt inimeste iga-päevaellu sekkumata ja seda ebamugavamaks muutmata.

Selle tulukese kehastus on TecHead ehk Nin-ja, mis on ühtlasi Borthwick-Pignon Solutionsi tootearenduse portfoolio siiani kõige edukam toode. Paar aastat aktiivselt töös olnud PDA-sarnane seade kinnitatakse ilmastikukindla praktilise kotiga lennujaama turvamehe või politseiniku vööle ning õlale, rinnale või pea külge saab kinnitada kaamera, mis kõike, mida turvamees näeb ka salvestab ja saadab reaalajas serverisse. Kusjuures salvestist saab ka kohe seadme ekraanilt vaadata ja sissehitatud kõlari abil ka kuulata.

„Variante, kuidas seda täpselt kasutada, on erinevaid. Seade võib salvestada kõike, mida turvatöötaja näeb, või seda saab kasutada koos raadioühendusega puldiga. Pult on turvamehel käes ja kui ta märkab midagi kahtlast, alles siis alustatakse salvestamist,” seletab firma tegev-juht Leon Borthwick erinevaid viise, kuidas seade võiks reaalsuses töötada. „Samuti on mitu võimalust, kuidas infot seadme ja serveri vahel liigutada.”

Tõesti, Ninjal on lausa viis mikro-USB pesa,

kuhu võib vastavalt ühendada 3G-adapteri, Wi-Fi-pulga või mõne muu suvalise USB-seadme ning sisseehitatud mälu saab laiendada mik-ro-SD mälukaardi abil. „Tahame, et seda saaks kasutada võimalikult erinevates tingimustes ja kliendile sobival viisil, sulandades selle juba kliendil olemas olevasse infrastruktuurivõrku,” seletab Borthwick pikemalt ideed seadme taga.

„Veel kaks aastat tagasi oli meil seadme ehitu-sest natukene teistsugune visioon,” räägib firma üks eestlastest töötajaid, elektroonikainsener Indrek Rebane. „Esialgu oli Ninja varustatud ekraani kõrval nuppudega, kuid umbes aasta ta-gasi otsustasime puutetundliku OLED-ekraani kasuks ja nüüd ongi seadmel ainult üks ehk sis-se-väljalülitusnupp.”

Nõuab head akutÜks olulisemaid komponente on Ninja juures aku, mis peab küllaltki kaua vastu pidama. „Nin-ja aku on idee järgi mõeldud vastu pidama terve turvatöötaja kaheksatunnise vahetuse, kusjuu-res olema valmis kõik see aeg ka salvestama ja salvestust soovitud moel edastama. Lõppude lõpuks oleneb kõik siiski sellest, mida seadmega täpsemalt tehakse,” lõpetab eestlane. Teise eest-lasena lööb Rebase kõrval firmas kaasa tarkvara- arhitekt Kaupo Arulo.

Borthwick-Pignon Solutionsi Kadrioru kon-toris näidati Arvutimaailmale, et seade tõesti ka töötab ning tühja juttu ei aeta. Ninja edastab juhtmeta salvestust ning teeb seda üllatavalt

Heas mõttes hullumeelsus on pool võituBorthwick-pignon solutions töötab brittide eestvedamisel välja kaasaskantavaid juhtmeta salvestusseadmeid, mis teek-sid üle maailma politseinike ja turvapersonali elu lihtsamaks.

Tootearen-dus eestis sai alguse naljast, mis on muutu-nud täna-seks väga tõsiseks.»

Leon BorthwickBPSi tegevjuht

firma


Borthwick-Pignon Solutionsi neli töötajat oma Kadrioru kontoris esitlemas Ninjat: elektroonikainsener Ind-rek Rebane, assistent Anneli Oja, tegevjuht Leon Borthwick ja arendusjuht Paul Pignon. Fotod: helin loiK


hea kvaliteedi ja kaadrisagedusega. Kindlasti parema kvaliteediga kui enamik praegusi stat-sionaarseid kaameravõrke, kus mõnikord on halva kvaliteedi ja ülimadala kaadrisageduse tõttu raske videol toimuvast aru saada. Tihti-peale jäävadki videolindiline salvestatud kurja-tegijad tabamata, sest video on liialt kehva kvali-teediga ning sel olevaid inimesi on pea võimatu identifitseerida.

Kurjategijate tuvastamiseksSamuti demonstreeriti seadmega Tallinna len-nujaamas filmitud lõike. „Kõige olulisem on, et selgelt oleks näha inimeste näod, keda filmitak-se,” ütleb firma arendusjuht Paul Pignon. „Juba filmimine iseenesest kutsub inimesi korrale, näiteks tänaval kakerdavaid alaealisi, kui nad teavad, et järgmisel päeval võivad nende vane-mad juba sama videolõiku näha.”

Võimalusi, kuidas Ninja kaamerat kasutada, on mitu, alustades sellest, kas kaamerat peaks olema näha või mitte. „Mõlemal variandil on omad eelised ja selle peaks otsustama iga seadet tulevikus kasutav asutus ise, millise strateegiaga läheneda. Kas filmida avalikult või teha varja-tud kaamerat,” lõpetab Pignon muigega seadme enda peal esitlemise.

Praegu vajab Borthwick-Pignon Solutions imevidin veel natuke viimistlemist, sest idees peaks selle ühendamine käima paari klõpsuga ja imekiirelt. „Riistvara on põhimõtteliselt stabiil-ne, edasi tuleb töötada Linuxil põhineva kasu-tajaliidese ja serveriteenuste tagamise ning pal-jude seadmete integreerimisega statsionaarsete kaamerasüsteemidega. Visuaalne pool on hea ja sellega oleme väga rahul, kuid veel kaalume audiokoodeki väljavahetamist, sest heli võiks olla parem,” avaldab Borthwick tootearenduse

Borthwick-Pignon Solutionsi üks asutajatest Paul Pignon töötab firmas arendusjuhina.

firma


edasisi plaane. „Samuti on oluline hoonesisene positsioneerimine, sest suures mitmetasandili-ses lennujaamas või mõnes muus suures hoone-kompleksis pole GPSist suurt kasu.”

Eestisse sattusid aga Borthwick-Pignon Solu-tions loojad, füüsikaharidusega ja varem mitmel pool Euroopas töötanud Leon Borthwick ja Paul Pignon juhuslikult. „See, et ma Eestisse sattusin, see on mu naise süü,” seletab tegevjuht Leon Borthwick naerdes. „Kuid reaalne tootearendus ja töö siin sai kõik alguse naljast. Ütlesin lihtsalt Paulile, et miks mitte töötada Eestis ja ta haaras sõnasabast kinni. Tänaseks on see nali muutu-nud juba millekski väga tõsiseks.”

Viimasest annab tõestust kas või see, et ok-toobris Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahe-lise Astronautikaföderatsiooni 60. kongressil Eesti messiboksis esindatud Borthwick-Pignon Solutionsi vastu oli kohalike huvi suur. „Saime

sealt palju kontakte ja huvitavaid koostööpak-kumisi, kuid nende sisust täpsemalt rääkida on veel vara,” jääb Borthwick veel selle koha pealt napisõnaliseks.

Esialgu resideerus Borthwick-Pignon Solu-tions Tartu Tehnoloogiapargis, kus asuti välja töötama mobiilsete audiovisuaalseid salvestus-süsteeme prototüüpe, kuid nüüdseks on kolitud Tallinna kesklinna külje alla Kadriorgu väike-sesse kontorisse. „Meie kontor pole päris tavali-ne kontor, vaid pigem info sõlmpunkt – enamik meie kaastöötajaid teeb tööd kodust,” räägib Leon Borthwick. Täiskohaga töötajaid on fir-mas Eestis kõigest neli, kuid kaastöölisi märksa rohkem.

Tunnustus suuremateltAmeerika gigant Texas Instruments, kellega riistvara osas ka koostööd tehakse ning kelle OMAP35xx kiibistik ka Ninja südameks on, peab Eesti firmat heas mõttes poolearuliseks. „Nad ütlesid, et Texas Instrumentsis töötaks sarnase seadme tootearendusega vähemalt 150 inimest,” räägib Borthwick uhkusega ja annab mõista, et firma suurus siiski pole alati kõige olulisem.

„Meie töötajad on oma tööle väga pühendu-nud ja see on siiani olnud meie edu pant. Töö-tame teinekord 24 tundi nädalas ja nii mõnigi kord pole ime, kui esmaspäeva hommikul avas-tame, et oleme juba terve päeva tööl olnud. Ena-mik suvest kulus meil puutetundliku ekraani käimasaamisele ja töötama me selle saime, kuid enam ühtegi suve niimoodi veeta ei sooviks,” üt-leb Borthwick naerdes.

Enam mitte nii salajaTootearendus on Eestis toimunud suure sala-duskatte all ja siiani ei ole suurt sellest kiputud valjult rääkima, kuulda on olnud üksnes mingit laadi salapäraste „lutikate” loomisest. Teada oli Borthwick-Pignon Solutionsi kodulehe kaudu seda, et esialgne tootearenduse lipulaev oli kau-bakonteineritesse paigutatav 1990ndate alguse mobiiltelefoni suurune vidin TecBox. Seadme eesmärk oli kaitsta kaubasaadetise omanikke võimaliku varguse eest – või täpsemalt – and-ma omanikule teada, kus ja millal vargus täpselt aset leidis.

Konteinerite valvur TecBox on varustataud videokaamera, mikrofoni, GPSi ja liikumisan-duriga ning kahtlast liikumist tajudes salves-tab seade selle reaalajas ning saadab kohe ka

Võimalusi, kuidas meie seadmeid kasutada, on palju.»

Paul Pignon BPSi arendusjuht


SMSi teel teate omanikule, kes peaks seejärel saama TecBoxi videostriimi ka enda mobiilte-lefonist vaadata ning olukorrale õige hinnangu anda. Paljulubava tootega ei ole läinud siiski nii hästi, kui alguses loodeti. „Me ei ole seda vald-konda siiski maha matnud, sest luksussõiduki-te, kaubakonteinerite ja saadetiste turvalisuse tagamine kõrgtehnoloogiliste vahenditega on maailmas endiselt tõusev suund,” seletab Borth-wick.

Jalg Euroopa ukse vahelVäikese firma puhul on kõige keerulisem mui-dugi rahastamine ja sellises valdkonnas Eestis tootearenduse tegemine tähendab suurt riski, kuid britid Eestisse tulekut ei kahetse, ka mit-te arvestades praeguseid majandustingimusi. „Meie jaoks ei ole majanduslangus midagi oluli-selt muutnud ega sundinud varem tehtud plaa-ne ümber tegema,” on Borthwick siinse olukor-raga rahul.

Borthwick-Pignon Solutionsi üks suuremaid saavutusi on pääsemine osalema Euroopa Lii-du SAMURAI teadusprojekti, mille eesmärk on olemasolevate kaamerasüsteemide oluline täiendamine. SAMURAI projekti kulub kahek-sa firmat ja teadusasutust üle Euroopa ning selle juhiks on Queen Mary ülikool Londonis.

Tulevikus peaksid oluliste objektide nagu lennujaamad või riiklikud asutused ja suur-sündmuste nagu kontserdid või spordiüritused kaamerasüsteemid olema ise võimelised ini-

meste käitumist reaalajas analüüsima ning või-malikest ohtudest teatama. Siin näeb oma suurt võimalust ka Borthwick-Pignon Solutions – nii rahaliselt kui ka oma toote esitlemisel.

„Näiteks oleme selle projekti ajal testinud Ninjat Heathrow lennujaamas Londonis. Hoo-limata sellest, et seal on üle tuhande kaamera, ei suuda need siiski tabada kõike, mida oleks vaja ja ikkagi tekivad turvatöötajatele pimedad alad. Kas või sellepärast, et lennukompanide check-in’i letid liiguvad pidevalt. Kui statsionaarsetest kaameratest paistab, et kuskil toimub mingi kahtlane liikumine või on jäetud nurka mõni kott vedelema, siis saab anda turvamehele käsu minna objekti uurima ja reaalajas salvestama. Samuti on oluline kahtlast tegevust salvestatava-te kaadrite märgendamine. Euroopa partnerite poolne tagasiside on siiani olnud väga positiivne ja oleme kindlad, et liigume õiges suunas,” rää-gib Borthwick firma edusammudest Euroopas.

Millal me siis võiksime Tallinna lennujaamas näha turvamehi, kellel on vööl siin samas Eestis välja mõeldud kaasaskantavad salvestussead-med? „Täpset vastust anda on raske – keskendu-me praegu tarkvaralahenduse väljatöötamisele ja Ninja vastavusseviimisele kõikide SAMURAI projekti nõudmistega. Loodame sellega ühele poole saada järgmise aasta esimese kvartaliga,” on firma tegevjuht lootusrikas.

Klientide otsimine ja pinna sondeerimine käib juba praegu ning peale Suurbritannia ja USA ka siinsamas Eestis – just enne Arvutimaa-

Samurai partnerite positiivne tagasiside näitab, et oleme õigel teel.»

Leon Borthwick BPSi tegevjuht

„Riistvara on meil juba täiesti stabiilne ja töötav, edasi tuleb tegeleda tarkavaraga,” näitab BPSi tegevusjuht Leon Borthwick Ninjat ja selle sisemust.

firma


ilmale Ninja tutvustamist tuli seade demonst-ratsioonesinemiselt Eesti Politseist, kus väi-detavalt huvi selle vastu oli suur. Esitlemas on seadet käidud aga veel mitmeski Eesti kaitse- ja teadusasutuses. Mis võiks tulevikus ühe sellise seadme turuhind olla, seda on arendajate sõnul veel praegu vara rääkida.

„Me peame olema väga kiired, sest tehnoloo-giavaldkond on väga kiiresti arenev sektor ning see, mis eile oli uus, on täna juba vana. Kui me suudaksime selle õigel ajal turule tuua, siis ma arvan, et sellest saaks väga suur ja oluline tähis maailmas turvalisuse tagamisel. Samuti otsime aktiivselt partnerit, kes aitaks toodet maailmas edukalt turustada. Kui paari aasta jooksul kõik õigesti ja meie plaanide kohaselt läheb, võivad kaasaskantavad turvasalvestusseadmed olla lausa kauaotsitud Eesti Nokia,” võtab Borthwick jutuajamise kokku. „Aga ainult siis, kui me ole-me väga kiired.” Martin mets

Borthwick-Pignon Solutionsi igapäevaasju ajab eestlasest

assistent Anneli Oja.


Ärianalüüsi ja andmelahenduste konverentsi-paigaks valis IBM Las Vegase – ülemaailmsete konverentside korraldamiseks on see hea valik, sest pole palju kohti, kus õnnestuks korraga ära toita 6000 inimest ja majutada teist samapalju kohe konverentsipaiga lähedusse. Las Vegase 80 000 hotellikohaga peatänaval sulandub see seltskond üsna märkamatult hiigelhotelli Man-dalay Bay muusse melusse. Juba konverentsi re-gistreerimislaud kaob silmapiiri taha, kuid iga-üks leiab oma perekonnanime esitähe alt üsna mitu abivalmis teenindajat, kes külastajale ni-mekaardikotikese kaela riputavad. Selles on ka üks RFID-element – selleks, et korraldaja saaks jälgida, kus külastaja parasjagu viibib. Et suure venna jälgimine närvidele ei käiks, saab teha ka avalduse oma kiibi väljalülitamiseks, jälgimise-ga rahul olijad aga võivad oma kiibi lausa siduda Twitteri või Facebooki kontoga, kuhu siis kon-verentsitarkvara postitab külastaja liikumised eri seminaridel ja üritustel.

Kuid on ka teine võimalus konverentsile sise-nemiseks. Need, kes oma füüsilist keha kohale ei vedanud, saavad Second Life’is valida endale so-biva välimusega valmis tegelaskuju ja lennutada end täpselt konverentsi ja näitust meenutavasse kolmemõõtmelisse tehismaailma.

Masu ajal võidab tulevikuennustajaInformation on Demand konverentsi algus on üle maailma erinevatest ajavöönditest kokku tulnud inimeste jaoks veidi ootamatu, kuid vä-

hemalt ärkama sundiv: suures Mandalay Bay Event Centeri saalis, mis on paar korda suurem kui Saku Suurhall, sõidab lavale bänd ja kukub kell kaheksa hommikul täisvõimsusel rokkima. Laulja veidi kähe hääl annab tunda, et ega te-malegi hommikune pidu just kerge pole. Kuid peagi jõuab kätte avakõnede aeg ning tähtsa aastakõnega astub lavale Ambuj Goyal, IBMi ärianalüütika ja protsessioptimiseerimistarkva-ra mänedžer.

Õhus on teemad, mis majanduskriisi ajal kõi-ki puudutavad: mis saab tulevikus? Kuidas teha õigeid otsuseid, mis tuleviku helgemaks muu-daksid? Muidugi on IT-konverentsil sellele vaid üks lahendus – kasutada tuleb ärianalüüsi tark-vara, mis aitab tulevikku ennustada.

Kliendikogemuse lugudega lavale astuvad IBMi suurkliendid meenutavad siin selgelt- nägijate tuleproovi, kus eri firmad ja riigiasutu-sed tõestavad suurte seinasuuruste slaididega, kuidas äriintelligentsi lahenduste abil on just nemad ära arvanud õiged tulevikustsenaariu-mid ja konkurentidest kaugele ette läinud. Ja siis astub taas ootamatult lavale viiulitega tüd-rukutebänd. Umbes kümme sekundit mängivad nad täpselt samu noote kui Eesti eurolaulu algu-ses, siis pööravad ära mujale.

„Investeerida tuleb tõsisematesse analüüsi-vahenditesse, mis ütlevad vastuseid küsimuste-le „mis siis, kui ...” räägitakse lavalt pärast viiu-leid edasi. Tuuakse välja kolm põhipunkti, mis firmade jaoks praegu aktuaalsed: täiesti uus

Nõudmiseni info ennustab äride tulevikkuinformation on demand konverentsil hõljub kõikjal sotsiaal-võrkude aura: pidusaali laes on twitteri säutsudega õhupall, Youtube’i kaamera filmib, fotograafid pildistavad Flickrisse.

Investeeri-da tuleb va-henditesse, mis ütlevad vastuseid küsimuste-le mis siis, kui ...»

Ambuj Goyal IBM

reportaaž


äriolukord, ajalooline infoplahvatus ja tuleviku suhtes pimeduses kobamine. Kuid lahendu-sed on juba teel abivajajateni. Näitena tuuakse aplausi saatel lavale üks ravimifirma juht, üks moekaupluste juht ja energiahiiu Chevron esin-daja. Neil on positiivseid näiteid varnast võtta. Näiteks Elie Tahari kauplustekett ühendas oma muud infosüsteemid ärianalüüsi tarkvaraga ning sai juba varakult teada inimeste ostuhar-jumuste muutumisest. Firma on küll suur, kuid ärianalüüsi lahendustega saab hakkama üks inimene, seega sobib see tarbimiseks ka väikse-matele ettevõtetele. Teine äärmus on Chevroni näide – üks maailma suurimaid energiafirmasid automatiseerib üsna oluliste otsuste tegemist ärianalüüsi tarkvaraga, mis kogub infot alates seismoloogiliste andmete ja orkaani-info tööt-lemisest kuni reaalajas börsiinfoni, et tootmist juhtida.

Mashup – pole midagi lihtsamatPärast masside valgustamist ärianalüüsi kasu-likkusest liigub kuuetuhandepealine inimhulk laiali oma urgudesse – väiksematesse saalidesse, kus saab nii ise proovida kui ka kuulata-vaadata,

mida maailma tippeksperdid uutest lahendus-test räägivad. Ajakirjanikele on oma boksid – sinna tullakse kakshaaval pressiga kohtuma – ühel pool ajakirjanikku IBMi juhtivtöötaja, tei-sel pool teda abistav pressiesindaja. Arvutimaa-ilmal on plaanitud esimene kohtumine Mark Heidiga, kes on programmidirektor mashup-ra-kenduste alal. Mashup’i eestikeelset vastet Eu-roopa Liidu terminoloogiasõnastikus veel pole, aga tegu on lihtsate rakenduste või APIdega, mis võtavad eri allikatest andmeid, sulandavad neid kokku ja esitavad siis lihtsal kujul. Selliste asjade eelis on see, et ühtki andmebaasi pole vaja muuta ja ärianalüüsiks vajaliku olulise info võib kätte saada näiteks veebi jaoks ilma prog-rammeerimisalaste süvakogemusteta ning väga kiiresti. Päevade ja kuude asemel kulub koge-nud mashup’i kirjutajal vaid tunde ja minuteid.

Mark Heid selgitab, et mashup on imelihtne – näiteks võid teha mitu kalendrit üheks sulatava mashup’i ja selle veebi panna. Heid oleks just-nagu kuulnud ka Eesti „Teeme ära” kampaa-niast, sest toob järgmise näite Ühendkuning-riikide maakonnast Kentist, kus on juhtumisi sama palju elanikke kui Eestis – 1,4 miljonit. See

Toimumispaik – Las Vegas.Fotod: Kaido

einaMa

Mõne tunni-ga tehtavad Mashup'id vähendavad tohutult käsitööd.»

Mark HeidIBM

reportaaž


maakond korraldas mashup’i abiga oma suure prügikogumiskampaania ning sulandas lõpuks mashup-tarkvara abiga 570 eri infovoogu kok-ku üheks süsteemiks, mis pakub elanikele infot piirkondade keskmise sissetuleku kohta, kooli-de, arstide valiku ja riigiteenuste kättesaadavuse kohta. Mashup’id tegid maakonna piires lihtsalt valmis e-omavalitsuse selgroo, ilma et keegi oleks pidanud hiiglaslikku andmebaaside ja in-fosüsteemide liitmist ja arendamist tegema.

Heid ulatab selle jutu peale pressiteate, mil-lele pressiesindaja kirjutab märke – embargo kuni homseni. Nimelt plaanib IBM välja tulla uue tootega – IBM Mashup Centeriga, mis sel-liseid lihtsaid info kogumise ja jagamise vahen-deid aitab teha.

„Näiteks võib mõni väikefirma teha lihtsa mashup’i, mis kogub erinevate arvutite Exceli-te tabelitest vajalikud andmed ja liidab üheks,” toob Heid näite. „Sellised mõne tunniga tehta-vad mashup’id vähendavad tohutult käsitööd. Meie Mashup Centeris aga on terve hulk valmis mashup-lahendusi, mida saab kohe kasutusele võtta.”

Aga kuhu oma mashup’id ja lahendused pan-

na? Heid soovitab Amazoni pilve ehk Amazon Web Services teenust. Jah, see on seesama raa-matupood, mida me teame. Aga et raamatupood kasutab ise palju serveriressursse pilvrakendus-tes, siis tekkis Amazonil mõte pakkuda pilvar-vutust renditeenusena ka teistele. Maksad kaks dollarit tunnis ja saad enda käsutusse üüratu

Ameeriklased on toitlustus-kunstnikud – 6000 inimest konverentsil korraga ühes kohas sööta pole probleem, laudu jääb isegi tühjaks.

N U M B R I D

Tulevikunägijate konverentsKonverents: Information on Demand 2009Toimumiskoht: USA, Las Vegas, Mandalay Bay hotell-konve-rentsikeskusKeskmine külastajate kohaletuleku kaugus: 4000 kmOsalevate riikide arv: 60Osalejate arv: ca 60002�1% osalejatest on tulnud, et õppida tegema tuleviku jaoks õigeid otsuseid3�1% osalejatest soovib konverentsil saada osa IBMi tuleviku-visioonidest8�3�% IT-juhtidest peavad majandussurutise ajal kõige oluli-semaks asjaks ärianalüüsi lahendusi


serveriressursi, kui vaja peaks minema.„Eesti on väga e-sõbralik riik, teil on igal pool

internet, riik kasutab e-teenuseid, tulge pärast ja kuulake meie loengut mashup’idest ja pilve-teenustest,” soovitab Heid enne järgmisele koh-tumisele tõttamist. Seal ruumis on vabade koh-tadega hiljem juba üsna kitsas.

Enamik infost niisama laialiIBMi asepresident ettevõtete sisuhalduslahenduste alal Ron Ercanback saabub oma pressiesindaja saatel „üks-ühele” kohtumisele pressiruumis punktuaalselt täpselt. Tema kok-kupuuted on seni toimunud ikka suurettevõte-tega, Eestis nii suuri firmasid polegi. Kuid ajad on muutunud. 85% ettevõtte infost on struk-tureerimata ehk tekstid, dokumendid, e-kirjad jne, varem töötlesid neid suurkorporatsioonid

ja väiksemates lasid sekretärid näppudel käia. Nüüd on infotsunami ujutanud üle ka väikse-mad firmad ning IT abi vajavad kõik, vuristab Ercanback sissejuhatuseks. Võib-olla just sel-lepärast saamegi asepresidendi jutule sellisest väikesest riigist nagu Eestist.

„Pangad on sisuhalduses teistest ees olnud,” jätkab Ercanback. Nemad näitavad suuna. Kuid hind on vahepeal kõvasti alla tulnud. Asepresi-dent on harjunud suurte näidetega, sellepärast asub ta sisuhalduslahenduste kasu tõestama Fells Fargo näitel, mis Eesti jaoks on üüratu suure süsteemi näide. „Olgu, ma võin tuua ka väiksemaid näiteid,” jätkab Ercanback, „näiteks on loodud meditsiinipiltide töötlemise süsteem, mis tunneb meditsiinifotodelt ära objekte ja oskab soovitada diagnoose.” Sellega on seotud Bostoni ülikoolid.

Vahepeal on saabunud ka Arvutimaailma ko-dulehel ja Twitteris olnud üleskutse peale mõ-ned lugejaküsimused, millele Ercanback vastab. Üks küsimus puudutab tehisintellekti. „Ma ei nimetaks analüüsitarkvara veel tehisintellek-tiks,” ütleb Ercanback, „kuid see on tehisintel-lektile üsna lähedane juba.” Asepresident toob näite, mis sobiks hästi mõne CSI teleseriaali stsenaariumiks: USA Federal Drugs Agency tegi analüüsi ühe ravimi praakpartii kohta ja intelligentsed analüüsivahendid jõudsid lõpuks

K O K K U O S T

Miljardid ärianalüüsi tarkvaraleIBM investeeris 12 miljardit dollarit ärianalüüsi süsteemide arendamisse, viimase aasta jooksul on aga kulutatud 6 miljardit selle valdkonna ettevõtete kokkuostuks, nende seas hiljuti äri-analüüsitarkvara arendav Cognos ja ennustava analüüsi tarkvara tootev SPSS.

Pangad on sisuhaldu-ses teistest ees olnud.»

Ron Ercanback IBM

Avakõnet kogu-nes hiigelhalli vaatama pea-aegu täismaja.

reportaaž


tulemuseni, mis üllatas uurijaid, eriti aga ravi-mitootjat. Näiteks avastas analüüsitarkvara, et riknenud partii põhjustas üks riknenud pump tehases, selle rikke aga tekitas hoopis pum-ba juhtimissüsteemi patarei rike. Samasuguse CSI-stiilis analüüsi tegi IBMi analüüsitarkvara Toyota sõiduautode avariide kohta ja tulemu-seks oli avastus, et mõne Toyota juhipoolsed põ-randamatid on liikluses mõnikord ohtlikud, sest libisevad ettepoole.

Rohelised kõned raiskamispealinnasKonverentsi teisel päeval tekib kahtlane tunne, et oleme sattunud mingile keskkonnakonve-rentsile. IBMi üks paljudest asepresidentidest Steve Mills näitab slaide rohelisest planeedist ja räägib energiasäästust, ökotoidust ja puhtast loodusest. Ja see konverents toimub samal ajal raiskamispealinnas Las Vegases, neoonsäras metropolis keset kõrbe! Elektrikadu võrkudes on viimaste aastakümnetega kasvanud 40%-lt 70%-le aina suurema tarbimise ja kaugema-te võrkude tõttu, veekulu kasvab, puhast vett pole – selline on Information on Demand kon-verentsi teise päeva algus. Varsti selgub, kuhu tüüritakse – ärianalüüs nimelt aitab oluliselt ka igasuguseid kulusid kokku hoida ja kärpida. Samas tuletatakse meelde ka meie kaelas rip-puvaid RFID-elemente, millega saab meie asu-

kohta konverentsil kindlaks määrata. Selgub, et arenenud riikides on RFIDi abil jälgimine nii toiduaine- kui ka masinatööstuses juba standar-diks saamas, näiteks IBMi 2009. aasta Smarter Planet Solutionsi auhind läkski Norrasse RFIDi abil toidu jälgimise eest. Et USA impordib 50% toidust ja riigil on 200 000 eri toiduga varus-tajat, siis sellised süsteemid on Ameerikas eriti hinnatud – ja auhinnatud.

Majandussurutise ajal on ärianalüüsi tarkva-ral ja igasugustel süsteemidel, mis aitavad juh-tidel otsuseid teha, kindlasti parem minek. Sest kes ikka tahab raskeid otsuseid ise teha – hea on osa sellest lükata intelligentse tarkvara kaela. Võib-olla tulebki nii kriisist välja.

Kaido [email protected]

Kõik toimuv reklaamiti välja Flickris, Twitte-ris, Facebookis jne.

www.f-secure.ee

KAITSTESASENDAMATUT


laborp a r i m a t e m ä r g i d

5 Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

3 Harju keskmine. Tugevus-te kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

2 Jätab soovida. Toode pi-gem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi

1 Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

AMi suures testis enim punkte kogu-nud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren-tidele.

m e i e h i n d e d

Dell L2100 tahab karmi puudutustigasügisene sülearvutitrall on alanud. pakutakse laenutaotlejaile soodushindu, delli ülisoodne puuteekraan kutsus aga just seda proovima.

Kasutasin ära endale hiljuti kogune-nud valikuvõimalused ning väljava-lituks osutus huvipakkuvaim isend Dell Latitude L2100.

Tegu peaks olema eriti vastupida-va ja töökindla minisülearvutiga, mis sobiks hästi nii tudengitele kui ka paljuliikuvale töötajale. Kaetudki on see libisemisvastase kummikattega ja tunduvalt toekam, kui seda on muud 10tollise ekraaniga minisülearvutid.

Kummikatte suhtes on muidugi hea, et see tolereerib rohkem kraa-pimist ja pehmendab põrutusi, kuid huvitav oleks teada, kuidas selline materjal kulub. Eks seda näeb aasta või pooleteise pärast.

Silmatorkav pisiarvutiSeadme värvivalikus on nii sinine, ro-heline, kollane, punane kui ka must, nii et täitsa edev valik.

Silma paistab Delli sülearvutiga avalikus kohas päris kindlasti, kuid muu peale musta värvi nõuab lisain-vesteeringut 380 krooni väärtuses.

Mõlemal pool sülearvuti tagaosas

on Kensingtoni luku pesad, kuhu peaks saama kinnitada ka õlarihma, mida on vähemalt reklaampiltide pealt näha.

Kõige ägedam näiv lisa, mis sellel Dellil leidus, oli päris kindlasti puute-tundlik ekraan. Selle nimel on näiteks Asuse Eee PC omanikud algusaega-dest vaeva näinud ja oma isendeid edukamalt või vähemedukamalt üm-ber ehitanud. Nüüd on see aga teha-sest kaasas ja mõistliku hinnaga, alla 400 krooni eest võib oma Latitude L2100 muuta puutetundlikuks. Sa-muti peaks üleüldse tegu olema esi-mese sellise odava hinnaklassi süle-arvutiga, mis on puuteekraaniga. Kui lisada puuteekraan ja veebikaamera, siis algsele hinnale tuleb juurde vaid 550 krooni. See on ka üks põhjus, miks see sülearvuti üldse mu tähele-panu köitis.

Pärast paaripäevast kasutamist ma paraku ei mõista, miks seda puute-ekraani vaja on. Mõnes osas on see ikkagi mõttetu. Tegu pole pehmele puudutusele reageeriva ekraaniga, seega vajab see kas küünt või pliiatsit, samuti pole puuteekraan kuigi täpne ja rõhutundlik ka mitte, joonistami-seks see ammugi ei sobi. Ka on puute-ekraan üsna aeglane, seega ma ei saa sinna normaalse kiirusega kirjutada. Et minisülearvuti kaas päris lapiti alla ei käi, jääb puutetoimingutele alu-mine osa arvutist nii või teisiti ette. Klaviatuuriga tahvelarvuti puhul ma

Alla 400 krooni eest

võib oma Latitude L2100 muuta puute-tundlikuks.»


Kuidas valime testitavad tooted?Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4

Dell Latitude L2100Hind: 7804 kr (Max)Protsessor: Intel Atom Z270Ekraan: 10tolline puutetundlik WSVGA veebikaameragaMälu: 1 GB integreeritud + 1 GB DDR2Kõvaketas: 160 GBWiFi, Bluetooth: jahÜhendused: 3 x USB 2.0, VGA pesa, LAN, kõrvaklapipistik, mikrofonKaal: 1,3 kg (3 Celli akuga)Garantii: 3 aastatGeekbenchi testi punktid: 870

toekas korpus +mõistlikud tehnilised +andmed

hind –väike ekraani eraldusvõime –puutetundlikkuse mõttetus –

Dell L2100 tahab karmi puudutust

saan aru, et keerad ekraani pahempidi ja kasutad ainult ekraani, kuid antud juhul ma seda mitte ainuüksi ei soo-vita, vaid soovitan oma rahaga mida-gi targemat teha. Samas ekraanipildi selguse üle ei ole mitte mingit nurinat vaatamata puutetundlikule kilele, mis tavaliselt nähtavust veidi halvendab.

Tõenäoliselt parim kaameraVeebikaamera on samuti täitsa hea, seda ka kehva valgustusega ruumis. Samuti on Delli pakutud kaamera- tarkvara väga mugav ja loogilise üles-ehitusega. Parem kui ükski teine, mida seni proovida olen saanud.

Aku oli paraku konkreetsel testi-mudelil vaid kolme elemendiga, seega mingit vinget akupidavust ei saavuta-nudki. Tööaeg jääb sõltuvalt kasutus-koormusest kahe-kolme tunni vahele. Kuue elemendiga peaks loogiliselt võttes olema umbes topeltpikk töö-aeg, mis oleks juba arvestatav.

Et sisult on tegu vähese võimsuse-

ga minisülearvutiga nagu kõik teised-ki, on seegi vaid ühetuumalise Inteli N270 Atom protsessoriga ning min-git vinget arvutusjõudu oodata pole. Kuid selleks pole Latitude L2100 ka mõeldud, tal on teine sihtgrupp ja see on hinnatundlikum.

Praegu aga tahab juba üks Youtube’i video endale haarata kogu protsesso-riressursi, seda enam, et Windows XPgi nõuab oma osa, midagi vajavad protsessorist ka Java virtuaalmasin, MSN, veebibrauser jne.

Vähe mahutav ekraanEkraani juures ei meeldi see, et tih-tilugu ei mahu programmid sinna 576pikslisse küljepikkusesse ära ja nii näedki mõne dialoogiakna puhul vaid küsimust, aga „ok” või „canceli” nup-pe vajutada ei saa, sest need ei mah-tunud ära.

Sülearvuti kaane servas on väike valge tuluke, mis hakkab põlema sü-learvutit sisse lülitades. Kui aga ava-

da veebibrauser või olla muud moodi internetis aktiivne, hakkab see tuli kõigile nähtavalt vilkuma, et õpetajal või ülemusel oleks hästi näha, mis toiminguid arvuti taga tehakse. Seda saab ka välja lülitada, sest päris kõigil ei ole vaja ju teada, mida ja millal te-hakse, kuid väidetavalt see väga lihtne ei pidanud olema.

Kokkuvõtteks on tegu väga toe-ka ja asjaliku arvutiga, mida julgelt soovitan, kuid seda küll tavalise ek-raaniga. Ametlike edasimüüjate hind 7000 krooni ja enam on küll natuke krõbedavõitu minisülearvuti kohta, aga välimus ja tugevus on selle arvuti lisaeelised.

MARKO [email protected]


labor

MSI „roheline tuuletipp”alates apple’i iMac all-in-one (aio) ehk kõik-ühes ekraani sisse ehitatud pisiarvuti võiduloost on sarnaseid lahendusi kohe ka pc-maailma toodud. Uus Msi Wind top on ka selline – ruumi ja energiat säästev.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4-

MSI Wind Top AE1900Hind: 8635 krooni (OX.ee)Protsessor: Intel Atom 230, 1,6 GHzOperatiivmälu: 1 GB DDR2Graafikakaart: Intel GMA 950Ekraan: 18,5tolline WXGA 1366 x 768 pikslit, puutetundlikKõvaketas: 160 GB SATA-2, 2,5”, 5400 p/minOptiline seade: DVDRAMKaardilugeja: 4-in-1 SD/xD/MS/MMCVeebikaamera: 1,3 MpixÜhendused: gigabit Ethernet, WiFi B/G/N, 2 x USB 2.0 (taga), 2 x USB 2.0 ja kaardilu-geja (küljel)Mõõtmed: 365 x 476 x 49 mmKaal: 4,75 kg

kena disain +paras kontoritööks +80% väiksem energiakulu +

puutetundlike rakenduste –ebamugavus ja aegluspiiratud mälu ja kõvaketas –

Netbox’idena tuntud lahendusi ilmus paljudelt tootjatelt ning koos nendega loodi ka iMaci eeskujul ekraani ma-hutatud lahendusi. PC-maailma net-top’idest esimese tõi Asus turule juba eelmisel aastal, see aasta on aga lisa-nud neid paljudelt tootjatelt. Üks sel-line on suve hakul lansseeritud ning nüüd sügisel ka meie testilauale otse MSI Euroopa peakontorist saabunud MSI AIO – Wind Top AE1900.

Sulandub disainiDisainilt on tegu kena ja edeva lahen-dusega – valge ja läbipaistva klaasja plasti ühendus teeb tast meeldiva komponendi igasse elamisse või kon-torisse. Suur 18,5tolline LCD-ekraan ei hiilga just suure resolutsiooniga – WXGA 1366 x 768 on aga samas ka maksimum, millega masina süda-meks olev Intel Atomi protsessor koos mitu põlvkonda vana Intel GMA 950 graafikaga hakkama saab. Ek-raani vaatenurgad on piisavad ning reaktsiooniaeg 5 ms samuti küllal-

dane jooksutamaks

sujuvalt nii veebilehti kui ka videot. Samas on aga tegu puutetundliku ek-raaniga, nii et masina ülesbuutimiseks polegi vaja klaviatuuri ja hiirt külge ühendada. Kuid puutetundlikkuse alal on veel arenguruumi – tundlik-kus ei hiilanud just parimast küljest ja kiirus jättis soovida. Klaviatuuri asen-dama mõeldud SoftStyluse rakendus oli kiireks tööks üsna ebamugav oma pisikeste nuppudega, nii et suure-mamahulise teksti sisestamiseks oli välise klaviatuuri tahaühendamine hädavajalik. MSI on kaasa pannud nii klaviatuuri kui ka optilise hiire, mille disain sobis kokku muu välimusega. Kahjuks aga on mõlema puhul tegu „saba” ehk juhtmega seadmega, mis kohe kaks USB-porti enda alla kra-basid. Bluetoothi sisseintegreerimine oleks aga taas niigi soolast hinda veel-gi suuremaks puhunud.

Paarivatine arvutiArvuti südameks on Inteli Atom N230 1,6 GHz, mis on üks pisemaid Inteli protsessoriperes. Energiatarve

on aga sel aatomikul tõesti pisku – tavatöös kulutab

ta ainult 1–2,5 W. Samas on arvu-ti ka jahe ning vaikne – mürata-se ei ületa 26 dB.

1 GB mälu laiendamist see masin ette ei näe. Ka kõvaketast (160 GB) asendada ei saa.

Võrguühenduse tagavad nii Gigabit Etherneti kui ka Wi-Fi-liides, mis toetab B, G ja N standardeid kuni. Optiliseks sead-meks on DVD-RW,

mis aga kahjuks on sahtliga. Püsti-asendis sahtlisse ketast seada pole mitte kõige lihtsam.

Kettale sai ka Windows 7 32-bit installeeritud – ja peab ütlema, et ar-vuti on tõesti Windows 7 valmiduse-ga. Selle all suutis ta korralikult videot ja DVDd mängida.

Veiko [email protected]


Hiir, mis jälgib tähistaevastlogitechi uus darkfieldi tehnoloogiaga laserhiir peaks meeldima neile, kes tööasju klaaslaual või poleeritud pinnal ajavad – vanad hiired seal ei tööta ja vajasid hiirepatja, uued aga ei tee läbipaistvast pinnast väljagi.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4+

Logitech Anywhere Mou-se MXHind: 1220 krooni (OX.ee)Nõuded süsteemile: Windows XP, Win-dows Vista, Windows 7 või Mac OS X 10.4+, vaba USB pesa, CD-seade või interneti-ühendusToide: 1-2 AA-tüüpi patareid või akutTöösagedus: 2,4 GHz

töötab igal pinnal +kiire ja tundlik +

ei ühildu Bluetoothi ja vane- –mate adapterite/hiirtegakallis –

Logitechi vanema põlvkonna n-ö rei-sihiir Anywhere MX oli muidu küll igati mugav ja käepärane, kuid põhi-puudus oligi selles, et näiteks kontori klaaslaua või kohviku marmorlaua taha sattudes tuli kotist otsida vähe-malt paberleht, et kursor ekraanil lii-guks. Polnud küll suur probleem, aga ikkagi tüütu.

Uue põlvkonna reisihiir saab aga hakkama igal pinnal. Kuidas ta seda teeb?

Pole liiga puhtaid pinduPõhimõte on tegelikult kui mitte just lihtne, siis vähemalt tavainimesele arusaadav. Küsimus on tähistaevas. See tähendab, et uus hiir ei jälgi mitte ainult muutusi pinnal, mis laseri alla satuvad, vaid jälgib väikeseid valgeid punkte, mis tekivad pimeduses hiire all. Need valged punktid omakorda on mikroskoopilised kriimustused või tolmuterad. Punkte jälgitakse kahe laseriga erineva nurga alt, et hiire lii-kumise suunda täpselt määrata.

Proovime siis, mis saab ideaalselt puhta laua ja tolmuvaba pinnaga. Selleks sai puhastatud tavaline klaas, nühitud teda erinevate puhastusva-henditega ja poleeritud lapiga. Ja töö-tas. Uuel ja vanal hiirel on mõlemal ülipisike USB adapter ja miinusena kasutavad mõlemad Logitechi enda raadioühendust, mitte näiteks Blue-toothi. Uus hiir ei ühildu aga vana USB adapteriga ja vastupidi. Kuid uuel hiirel on mikroskoopilisel adap-teril peal päikese kujutis – see tähen-dab, et ühe sellise raadioga USB adap-teri taha saab lisada mitu seadet.

Sellesama pisikese adapteri, mis ulatub USB pesast välja vaid pool sen-timeetrit, saab peita hiire sisemusse, kui reisile lähete. Varem oli sisemuses kaks AAA-tüüpi patareid, nüüd aga kaks AAd, tundub nagu tagasiminek.

Kuid tegelikult piisab reisile minnes vaid ühest patareist, on vähem tassi-mist.

Väike reisihiirNuppude paigutusest meeldib mulle aga edasi-tagasi nuppude taas vasa-kule küljele kolimine. Eelmisel reisi-hiirel olid nad üleval pool ja polnud pöidlaga vajutatavad. Nüüd on asetus selline, et sõrmi peab võimalikult vähe liigutama. Sisse-väljalülituse nupp on ka lahendatud mõistlikumalt – nimelt on selleks kate, mis sulgeb väljalülita-des ka lasersilma. Muidu kippus lasersilma avasse igasugust prahti kinni jääma.

Tegu on ka hästi reguleeritava hiirega, tundlikkus ja nupud on hää-lestatavad programmide kaupa ning Anywhere MX suudab olla ka tund-lik mängurihiir, tundes mängud au-tomaatselt ära ja kohendades selleks seadeid. Puuduseks nii mängides kui ka kontoritööd tehes on hiire väike-sed mõõtmed – kuid reisihiire juures on selge, miks see nii on.

KAIDO [email protected]


labor

Kuvaritootja tegi sülearvutiKui kellegil on viewsonic, siis teame, mis tal on – suur lauakuvar. aga võib saada ka 10tollise viewsonicu, kuid see pole enam kuvar, vaid hoopis pisi-sülearvuti.


p l u s s i d

m i i n u s e d


ViewSonic VNB101 Hind: 5000 krooni (Photopoint)Protsessor: Intel Atom N280Mälu: 1 GBKõvaketas: 160 GB

kerge +soodne hind +mugav klaviatuur +uuem protsessor +

väike akumaht –ebamugav portide paigutus –

Hiljuti jõudis ka Eestis müüki View-Sonic VNB101. See on väga soodne, mõõtmetelt mugav ja uuema Intel Atom N280 protsessoriga pisisüle-arvuti. Kuigi olen proovinud muid väikeseid teekaaslasi, siis alles teist korda sattus mu kätte N280 protses-soriga masin.

Uue tegija üllatusedViewSonicu minisülearvuti on sen-timeetri võrra laiem kui Lenovo S10, kaas ja pealmine viimistlus on läikiv ning küllalt näpujälgi salvestav. Kla-viatuuri servad on kitsad ja seega kogu klaviatuur Lenovo mudelist suurem ning mugavam. Eestis müügiloleval masinal on Suurbritannia klaviatuur, seega vasaku Shifti ja Z vahel on klahv ka ¦, < ja > märkide jaoks. Muidu on klahvistik üsna traditsiooniline, klah-vivahed väikesed ja midagi nuppude vahele ei lähe. Puuteplaat on pisi-masina kohta tõeliselt suur, Lenovo plaadipinda tundub löövat silma järgi kahekordselt.

Arvuti all asuvad luugid mälu ja veel millegi tarbeks (äkki USB Wi-Fi-adapter?). Kõvaketast vahetada on keeruline, sest selle tarbeks peab eemaldama kogu põhjaplaadi. Kõige kummalisem tundub arvuti puhul aku ja ühendusportide asetus. Nimelt asub aku arvuti alumise külje ees-servas, seega ei ole võimalik sellele mudelile toota füüsiliselt suuremaid akusid, millel jaguks rohkem elu-mahla. Praegune kolmerakuline aku peab ekstreemsemates testides vastu vaid veidi alla kahe tunni, samas tegu on liitium-polümeer akuga – praegu müüakse enamasti veel liitiumioon-akudega masinaid ning liitiumpolü-meerid on korpustesse sisse ehitatud,

ViewSonicu aku saab aga lihtsalt eemaldada ja va-hetada. Kerge aku ja lihtne di-sain lubavad masinal olla väga kerge – vaid 1,1 kg ja seda on tõepoolest märgata võrreldes näiteks Lenovo S10e klassikali-se netbook'iga. Minisülearvutile ebatüüpiliselt on enamik porte viidud tagaküljele, paremale ja vasakule on jäänud vaid mõle-masse üks USB port.

Tarkvara minimalistlikEriti häiriv on mälukaardilugeja (SD), mis neelab kaarte valet pidi – klem-mid ülespidi, kaardi tootjamarkeering ja märkuste kirjutamise lahter alla-poole. Tarkvara poolelt on ViewSonic olnud minimalistlik, arvutist leiab klassikalise Windows XP. Lisaks sel-lele on võimalik hetk pärast käivitust valida (hiirekursoriga!) kiirstardiga Linuxi, mida eemaldada ei saa.

Kokkuvõttes võib öelda, et ebata-valine arvutitootja Eesti turul on tei-nud ka ebatüüpilise arvuti. Masin on küll mugavates mõõtmetes, odav ja kerge, aga kahjuks esineb tal ka tun-tavaid puuduseid – eriti akumaht ja juhtmepesade paigutused.

Madis [email protected]

Kas võime siit järeldada, et vajadus informat-siooni paberile trükkida ei kao lähitulevikus kuhugi? Kui vastus on “jah”, vajame jätkuvalt kiireid ja kvaliteetseid masinaid, mis meid sel-les tegevuses aitaksid ning saame tõdeda, et printer või koopiamasin kontoris ei ole välja-suremisele määratud dinosaurus, vaid hoopis arenemisvõimeline abimees veel pikkadeks aasta(kümne)teks.Turul ringi vaadates näeme, et kontoritehnika tootjaid ja turustajaid on palju ning pakutavate mudelite valik võtab ka asjatundjail silme eest kirjuks. Eesti turul üheks alles avastamist oo-tavaks kaubamärgiks kontoritehnika vallas on Kyocera.Asutatud 1959. aastal Jaapanis, Kyoto linnas, on Kyocera kujunenud väikesest, keraamilisi elektroonikaseadmete komponente tootvast ettevõttest rahvusvaheliseks suurkorporat-siooniks, kus töötab üle kuuekümne kuue tu-hande inimese kõigist maailmajagudest. Kor-poratsiooni aastakäive on ligi tuhat kolmsada miljardit jeeni ning sinna kuulub sada kahek-sakümmend üheksa erinevat fi rmat. Muide, fi rma nimi Kyocera tulenebki sõnadest “Kyoto” ja “ceramics”.

Keraamikaga tegeleb fi rma tänapäevani val-mistades jätkuvalt erinevaid komponente elektroonikatööstusele, aga ka ülisuurte LCD-ekraanide detaile ja päikesepatareide paneele. Firma potentsiaali selles valdkonnas näitab

tõsiasi, et Kyocera tarnib päikesepatareide pa-neelid Toyota Priuse järgmise põlvkonna mu-delile.Päikeseenergia kasutamine ongi üks Kyocera prioriteete. Hispaanias asub Kyocera tehnoloo-gial põhinev päikeseelektrijaam “Planta Solare de Salamanca” võimsusega 13,8 MW, milline rahuldab rohkem kui viie tuhande majapida-mise elektrienergia vajaduse. Lisaks kuuluvad Kyocera tootevalikusse meditsiinis kasuta-tavad erinevad proteesid, aga ka näiteks mo-biiltelefonid, fotoaparaadid ja väga kvaliteetne kontoritehnika valik.

Kyocera kontoritehnika valik hõlmab endas mustvalgeid ja värvilisi laserprintereid ning multifunktsionaalseid seadmeid, millised ühendavad endas printeri, koopiamasina, skänneri ja faksi või nende mingi kombinat-siooni. Kuna jätkuvalt moodustab mustvalge väljatrükk 90% kogu trükimahust, usub Kyoce-ra, vastupidiselt nii mõnelegi tootjale, jätkuvalt mustvalgete seadmete elujõudu ning panustab nimetatud toodete arendamisse.Kõik Kyocera tooted on mõeldud kasutami-seks suurtel koormustel ning sellisteks ka projekteeritud ja ehitatud. Et tagada seadmete pikaajaline tõrgeteta töö, on nende ehituses kasutatud ainult tippkvaliteetseid materjale ja tehnilisi lahendusi.Üheks selliseks on näiteks uudne ECOSYS teh-noloogia, mille puhul tahma lõppemisel vajab vahetust ainult väike plastikanum võrreldes mõne teise tootja toonerikassetiga, kus peale tahma sisaldub ka trummel, jääktooneri mahu-ti ja palju muud. Selline tehnoloogia võimaldab oluliselt vähendada väljatrükitava lehe oma-

hinda, mis peaks väga aktuaalne olema just täna, mil kulude kontrolli all hoidmine on pal-jude jaoks elu või surma küsimus.

Peale selle on Kyoceral veel mitmeid töö turva-lisust ja kulude kontrolli all hoidmist tagavaid lahendusi, näiteks suudavad pea kõik Kyocera masinad trükkida paberilehe mõlemale poole-le säästes sellega paberit ja koos sellega metsi kui meie planeedi hindamatut loodusvara.

Täpsemat ja täielikumat infot Kyocera kohta leiate internetilehekülgedelt

www.kyocera.ee või www.kyocera.com.

Kas e-ajastu saadabprinterid prügimäele?E-riik ja e-valitsus ning internetipangandus ja Skype on meie uhkused. Ajalehed ja ajakirjad kolivad üksteisevõidu internetti, kuid samas ei leidu ühtki nii julget, kes oma väljaande paberformaadist loobuda sooviks.


labor

HTC teine Windowsi puudutustouch2 on htc väga populaarse Windowsi-telefoni htc touch järeltulija, kuid ajad on vahepeal muutunud. Windows Mobile 6.5 ehk Microsofti uus versioon mobiilidele üritab käestlibisevat Windows Mobile'i turuosa hoida.

Välimuselt on Touch2 mugav ja sile lutsukivi, sõrmejälgi eriti vastu ei võta ning disainigi võib pidada soliidseks ja lihvituks. Mis aga kohe silma tor-kab, on väike ekraan. QVGA ja 2,8tol-line diagonaal jäävad siiski üsna luku- auguks, aga terava pildi tõttu väga suuri probleeme ei tekigi. Kaugnäge-lik ei saa vaid olla.

Kus siis on see uus Windows 6.5, seda esialgu ei hoomagi. Tõsi, üks asi siiski torkab silma – peenikeste me-

nüüde asemele on paljudes kohtades tekkinud moodsama välimusega kär-jekujuliselt paigutatud ikoonidega ekraanipind. Windows 6 puhul nägid valgel taustal ikoonid välja nagu Win-dows 3.11, nüüd on pilt moodsam. Kui kätte võtta kontoritöö sellel pisukesel ekraanil, siis siingi on põhjust natu-ke rõõmustada – Mobile Windowsi koosseisus olev Mobile Office on sa-muti võimsamaks saanud ja sarnaneb nüüd veel rohkem Windowsi töölaua-

ga suuremas arvutis. Näiteks Excel on peaaegu nagu „päris”, saab tabeleid luua ja muuta. Microsoft pidi mille-gagi vastama ka Androidile, mis tõi korraliku otsingu telefoni ja nüüd on ka Windows Mobile'iga telefonides täisotsingu võimalus. Kui telefonist ei leia, saab otsingu edasi viia veebi.

MyPhone kloonib mobiilisisuSuure hilinemisega on Microsoft nüüd oma veebiteenused mobiili too-nud. Neid leiab näiteks sellise ikooni nagu MyPhone'i alt. Sealtkaudu saab kogu oma telefoni sisu ja olulised andmed sünkroniseerida vastava veebiteenusega ja sealt ka lauaarvu-tiga, nii et info oleks alati olemas, ka siis, kui telefon kaob. My Phone'i sis-selogimine käib MSNi kontoga. See tähendab, et nüüd peaks ärikasutaja eriti hoolikalt jälgima, et ta oma MSNi kasutajatunnuseid kuskile kahtlastele lehtedele ei sisestaks, sest MSNi kon-to hõivaja pääseb lisaks ka MyPhone'i andmetele ligi ja seal on üks hea oma-dus – hävitada andmed nii veebis kui ka kaugjuhtimise teel telefonist. Seega saab MSNi kontolt korda saata täieliku hävitustöö, kuigi see osa on muidu mõeldud omanikule näiteks kadunud või varastatud telefoni sisu kustutamiseks.

Tõsine tarkvaravalikArvutiga ühendamine algab Window-sile tüüpiliselt pika tarkvarauuendu-sega. PCga ühendamine on Windows 6.5ga telefoni puhul endiselt ülilihtne, Activesync viib su eelmise Windows-telefoni andmed uude mobiili, sünk-roniseerib arvutis oleva Outlookiga ja lisaks saab oma kontaktid-kalendrid ja pildid-muusika-dokumendid kõik MyPhone'i netikontole salvestada.

Kuidas leida uue Windows Mobile'i uuendused?Windows Mobile 6.5 väljatulekut on proovitud põh-jendada, et see on teade kasutajatele – ärge lahkuge veel meie juurest, oodake veel natuke, varsti tuleb täiesti uus Windows Mobile 7. Esmapilgul ei pruugigi Windows Mobile 6.5 uuendusi märgata, aga toome nad siinkohal ära, et oleks lihtsam leida.

Esiteks on uuenenud „Today” ehk koduaken. Pal-jud poolläbipaistvad menüüd ja seadistatavad ikoonid on suurendanud info hulka ekraanil ning ligipääs enamlevinud funktsioonidele on paranenud.

Teiseks asendas Microsoft vaid pliiatsiga tabatavad rippmenüüd „mee-kärje-ekraanidega” – ikoonid asetsevad nagu meekärjed natuke nihkes.

Kolmandaks – lõpuks ometi on igal pool võimalik puutepliiatsiga hak-kama saada, kerimine on tehtud viipega juhitavaks ja valikumenüüd piisa-valt suureks, et sõrmeots tervet gruppi valikuid enda all laiaks ei litsuks.

Neljandaks – Internet Explorer sai uue hingamise ja sarnaneb nüüd lauaarvuti brauseriga. Suurendada saab suurendusribaga, javascript on toetatud, HTMLi töötlemise kiirust parandatud.

Viiendaks võib kokku võtta kõik pisimuudatused, mida oli võimalik kohendada ka oma vana telefoni juures – viipega ekraanilukustuse va-bastamine nagu iPhone'is, Marketplace ehk keskkond uute programmide tõmbamiseks telefoni, MyPhone'i teenused üle veebi sünkroniseerimi-seks jne.

U u s W i n d o w s M o b i l e 6 . 5


HTC teine Windowsi puudutus t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 3+

HTC Touch2Hind: 5490 krooni (HTC.ee)Protsessor: Qualcomm MSM7225, 528 MHz Operatsioonisüsteem: Windows Mobile 6.5 ProMälu: püsimälu 512 MB, muut- mälu 256 MB, microSD mälu- kaardipesaEkraan: 2,8tolline puutetundlik ja asendi-tundlik ekraan, 480 x 800 pikslit, QVGAMobiilivõrgud: HSDPA/UMTS (2100 MHz), GSM/GPRS/EDGE (850, 900, 1800, 1900 MHz)Ühendused: Bluetooth, WiFi b/g, USB (koos TV Out võimalusega), 3,5 mm audio väljund, GPS (CoPiloti navigaatoritarkva-raga)Kaamera: 3,2 MpixAku: 1100 mAh, ooteaeg kuni 500 t, kõne-aeg kuni 440 minKaal: 110 g

odav Windowsi telefoni kohta +kena kasutajaliides +(TouchFLO)

kohati aeglane –väike ekraan –

Telefonist leiab ka tarkvara, mida muidu aktiivne kasutaja pidi ise vee-bist otsima ja paigaldama, näiteks Facebooki sotsiaalvõrgukeskkonna ning CoPiloti autonavigaatori (ku-nagi eelistas HTC eelinstallida selle asemel Tomtomi tarkvara). Opera on vaatamata Windows Mobile 6.5 juu-res toimunud tõsisele Internet Exp-loreri uuendusele ikka jäänud HTC eelistatud brauseriks ja avaneb vai-kimisi automaatselt. Töölaualt leiab Remote Desktopi ikooni – jälle hea asi IT-inimesele või reisivale ärikasu-tajale, sellega saab oma sisselülitatud Windows-arvutile üle interneti ligi. Isegi Skype on nüüd vaikimisi ole-mas ja Windows Mobile'i kasutajad saavad endiselt nautida VoIP-kõnesid igasugustesse võrkudesse.

On näha, et HTC võitleb Touch2 puhul aktiivselt ka mõne Windowsi

vea või ebamugavusega. Näiteks väl-jalülitusnuppu pikalt vajutades küsi-takse väljumismenüüs muuhulgas ka seda, et äkki soovid andmesideühen-dust katkestada. Varem pidi selleks tõsiselt seadetes võimlema, nüüd on ühe nupu alt kulukas andmeseanss kiirelt tapetav.

Vaja rohkem võimsustProtsessori võimsust ja mälu hulka pole HTC tahtnud oma odava Touch2 juures suurendada, arvates, et sellest piisab tavakasutajale küll. Aga ei pii-sa – Windows Mobile tahab rohkem. Menüüdes liikudes oli aeg-ajalt sel-gelt aeglust märgata ja enim torkas see silma CoPiloti autonavigatsiooni kasutades – linnas tihedas tänava-võrgus ei jõudnud mobiil kaardipilti liikumisel kaasa vedada ja jäi ajast maha ristmikele jõudmist näidates.

Linnast väljas juba võhma jätkus. Ise-gi kaamera on jäetud vana 3,2 mega-piksli juurde, millega enam pole suurt midagi teha viie- ja enamapiksliste mobiilide kõrval. Kuid nüüd vaatame ka hinda – üllatus-üllatus, see on ligi 10 000 krooni juurest langenud pea poole odavamaks. Seega – oma hinda on telefon väärt küll.

Selle telefoni suurim pluss on HTC enda tehtud TouchFlo 3D kasutajalii-des. Tänu sellele on kasutajatel väga mugav telefoni kasutada ja menüüd on ilusad. Nii ilusad, et Touch2 kasu-taja ei saagi kunagi teada, kuidas Win-dows Mobile 6.5 tegelikult välja näeb.

KAIDO [email protected]

HTC on taas Windowsi ekraanid üle disaininud. Win Mobile jääb peitu.


Kettad võrgus ehk suur võrguketaste testplaan nägi suures testis ette võrguseadmeid, kuid fakt oli see, et sama ekstreemset testi, nagu eelmisel aastal tulemüüridega me enam ei tee. lõpuks jõudsime üksmeelele võrguketaste testimise osas.

Nii jõudiski meile kohale seitse seadet valdavalt hinnaklassis ~10 000, seega sobilikud väikekontorisse. Osa sead-meid laekus ajakirja trükkimineku-protsessi käigus, loodetavasti saame neid proovida järgmises numbris.

RAID hoiabTestitud seadmetel on esindatud ke-taste hulk kahest neljani, mis muuda-vad nende kasutuse erinevaks. Mõle-ma kettaarvuga on võimalik kasutada huvitava nimega kettajaotust JBOD, mis tegelikult on lihtne just a bunch of disks, lisaks RAID 0, mis lihtsalt ja-gab andmed eri meediumite vahel ja RAID 1, mis samaaegselt kirjutab ka-hele kettale identsed andmed.

RAID 0 eelis on suur kirjutamise kiirus, kuid paraku on ka andmete kaotamise oht suurem. Maht on kasu-tatav mõlema ketta liidetud mahus.

RAID 1 kopeerib kõik andmed täpselt teisele kettale, kiirus on üsna

sama, mis ühe ketta kasutamisel, kuid andmed lähevad kaotsi vaid siis, kui mõlemad kettad surevad korraga, mis arvutatud tõenäosusena on 0,25%. Kasutatavat salvestusmahtu on ühe kettamahu jagu ehk siis kettamahtu kulub kaks korda rohkem.

Vahepealsed RAIDid on varjusur-ma vajunud ega ole tõsiseltvõetava kasuteguriga. Valdavalt suuremate kettahulkade korral on kasutuses veel ka RAID 5, mis jagab andmed ketaste vahel, kuid paigutab ka paarsusmas-siivi jooksvalt erinevatele ketastele andmete taastamise võimaldamiseks.

Ühe ketta suremisel asendatakse see teisega, kuhu siis automaatselt paarsusmassiividel oleva info järgi andmed taastatakse. Süsteem jääb stabiilselt jooksma hoolimata ühe ketta puudumisest. Kui kaks ketast peaks riknema, ei ole aga võimalik enam andmeid taastada. Kasutatav salvestusmaht on ketaste mahud mii-nus üks ketas.

RAID 6 sarnaneb RAID 5ga, kuid omab kahte paarsusmassiivi, mis ta-gab väga suure veakindluse ja võimal-dab rohkem kui ühe ketta samaaegset riknemist. Salvestusmaht võrdub ke-taste mahtudega miinus kaks ketast. Kasutatakse ka RAID 10 (1-0), mis kombineerib RAID 1 andmeturvali-

suse ja RAID 0 kiiruse, kuid vähe, sest vaja on topeltarv kettaid ja see on kal-lis. Üldiselt on veel olemas kõiksugu kombinatsioone, aga vähese kasutuse ja interneti infokülluse tõttu ei vääri need siin paberile panemist.

Alustasime reaalset proovimist hoopis Synology seadmetest, mis esi-algu lootusetult kadunud olid, kuni need Digi kontorist muu aparatuuri mägede vahelt välja tulid.

Aseta või raa-maturiiulisse

ja pane selle pealt jooksma firma koduleht.»

t e s t i m e e s k o n d

Kristjan Tarjusvabakutseliseline itimees

Tarmo LindströmERGO IT-juht

Jaan SaavasteTD Baltics

Ando UrbasIT-ajakirjanik

Kristjan KarmoAS Telema tarkvajaarendajaks

Marko HabichtAM kaasautor

labor


Lisaks ilusatele ketastele, mis sobiks ka koju disainmööblile, oli testijatel proovida ka serveri-

räkki hästi mahtuvaid kettaid.Fotod: Kalev lilleorg


Digi toimetus isegi oli hämmingus, kust need sinna said.

Synology DS409+See seade on lettidel saadaval ilma andmekandjateta, mis tuleb juurde hankida. Hinnavaatlus.ee järgi oli odavaim 1 TB mahuga ketas saadaval hinnaga 1051 krooni.

Tabelis on just selle järgi ka komp-lektide hinnad võetud ja asetatud neid seadmeisse nii palju, kui mahub.

Kasutus on Synologyl intuitiivne ja ketaste paigaldamine lihtne. Krist-jan Tarjus märkis selle isegi plusside sekka just Buffalo näitel, sest seadme kodusel kasutusel (või ka asjatund-matu kontoripersonaliga) ei ole las-tel või võhikutel näppe kuhugi taha ajada. Samuti ei lülitu seade välja, kui power-nupule vastu minna, vaid seda tuleb mõni sekund all hoida. Puu-duseks aga toome USB kopeerimise nupu puudumise, mis seadme väikse-mal vennal olemas.

Tänu neljale kõvakettapesale on võimalik kasutada RAID 5 kaitset, mis nelja 1 TB ketta puhul pakub ka-sutatavat andmemahtu 3 TB.

Olemas on kõik, mis ühes väikeses kontoris vaja võib minna: erinevad serveriteenused, hea kiirus, rahuldav disain. Aseta või raamaturiiulisse ja

pane selle pealt jooksma firma kodu-leht.

See sobib ka meediakeskuseks või IP-kaamera sappa ühendamiseks.

„Kastist väljas” seadmega saab kaameraid rakendada vaid ühele, kuid litsentside juurde ostmisel on kaamerate arv suurendatav vastavalt soovile.

Synology DS209+409 väikevend DS209+II on küll kahe kettaga, aga mitte vähem tubli. Üld-joontes on tegu sama seadmega: tark-vara ja võimalused samad, ainult ket-taid mahub füüsiliselt vähem sisse.

Kahe asemel on sellel üks eSATA pesa, kuid sinna saab sellegipoolest kiired lisakettad külge pookida.

USB kopeerimise funktsiooniga nupp esipaneelil tõstab seadet meie silmis kõrgemale ja muidugi on head ka andmeedastuskiirused, mis teevad

kõigile testitutele silmad ette. Samuti on tegu ilusa ja vaikse isendiga, mis nii mõnegi testija südame võitis.

Mõlemal Synologyl on sisse ehita-tud nn Photostation, kuhu ainult tõs-tad oma pildid ja too meisterdab need atraktiivseks veebileheks.

Terastation III (TS-XL)Pärast pikka seadistamist jõudis järg ka Buffalo seadmete kätte, neil oli alguses probleeme Internet Explo-rer 8-ga. Terastation III (TS-XL) on uuendusliku tehnoloogia kajastus, vähemalt Buffalo liini pidi.

Küll aga on jäetud eelmisest see-riast kaasa võtmata hot-swap, mis võimaldaks nässus kettaid vahetada aparaati välja lülitamata. Kuigi isegi kettaskeem on RAID 5. Igal juhul üks ketas sai välja tõmmatud valel ajal ja sinna see oma otsad andis.

Tarkvara on kindlasti hea, kui läbi lugeda kõik manuaalid ja kasutada seadet pidevalt. Igal juhul intuitiivsu-se seisukohalt on tegu keerulise üles-seadmisega.

Kui andmevahetus peaks mingil põhjusel arvuti ja seadme vahel kat-kema, ei lähe fail kohe kaotsi, vaid al-lalaetud osa jääb kataloogi prügikasti. Esipaneelis on informatiivne LCD-ekraan, mis näitab infot ketaste kohta,

Test täies hoos: Jaan Saavaste, Tarmo Lindström, Marko Habicht, Krsitjan Tarjus ja Ando Urbas NASidega.

Silma jäi nupuke „I am

here”, mida loomulikult tuli vajutada.»

labor


ühenduse kiirust ja pakub boonuseks paari-kolme taustavärvi sõltuvalt tea-te iseloomust.

Menüüdes surfates jäi silma nu-puke „I am here”, mida loomulikult tuli vajutada, mille peale tuli kuskilt piiksumine. Nimelt on viguril üles-leidmist abistav kelluke, kui peaks raamaturiiulisse mattumise või mit-me seadme korral abi vaja olema õige seadme leidmisel.

Tegu on kindlasti ka ainukese seadmega, mille ventileerimisavade eest leiab tolmuimejatest tuttava po-roloonilaadse filtri. Huvitav oleks ise-gi näha, kas sellest on ka kasu ja mil-line näeb kuskil toanurgas vedelenud aparaadi sisu välja pärast paari kuud.

Buffalo seadmetel on võimalik ka info krüpteerimine, et ketastelt ei saaks andmeid kätte seda lihtsalt teise arvuti külge ühendades.

Allalaadimiskiirus oli sellel Buf-falol täitsa rahuldav, üleslaadimine aga üle nelja korra aeglasem.

Linkstation Quad (LS-QL)See seade on eelmisest väiksem, odavam ja veelgi väiksemate andme- vahetuskiirustega. Näitajate järgi peaks olema ka hot-swap-kettavahe-tuse võimalus, aga lähtudes eelnevast kogemusest ei riskinud me veel ühe ketta hingusele minekuga.

Alles hiljem tuli välja, et seade on võimeline konverteerima videoma-terjali näiteks iPodi formaati ning allalaadija rõõmuks on seadmel sees korralik Bittorrenti klient. Aga kõik vajab kannatust ja manuaali lugemist, sest ühele menüüle järgneb teine ja siis veel üks ja niisama surfates ei pruugi neid lisavõimalusi üles leida.

Linksys NSS2000Kodukasutajale ja paljudele teistele-gi on Linksys tuttav rohkem WiFi- ja võrguruuterite kvaliteettootjana, kuid nagu välja tuleb, toodetakse ka võrgu-kettaid. NSS2000-l on üsna soliidne välimus, tegu ei ole nii atraktiivse

seadmega, kui seda on eelpool maini-tud kettakastid. Aga mida me ootame seadmelt, mis kannab Cisco kleepsu? Ainuüksi see nimi paneb nii mõnegi vähemkogenud IT-mehe käed väri-sema.

Aparaadi kirjelduses on küll kirju-tatud, et see toetab hot-swap’i, mis on iseenesest hea, kuid võimaldades vaid kahte ketast, on vähe variante, kuidas seda saaks teha ilma, et failisüsteem sellest kurjasti arvaks. Selles suhtes on hot-swap üsna tarbetu omadus sel-le konfiguratsiooni juures.

Vaatamata oma äriklassi-ilmele on tegu kõige odavama seadmega meie testis, seda loomulikult ilma ketaste-ta. Esimene seade, mis võimaldas ja lausa pakkus varianti mitte kasutada kõiki meediumeid ühe kettana, vaid partitsioneerida ja määrata volüümi-de suuruseid, oli just see Linksys.

Alla- ja üleslaadimine on üsna

samast kategooriast ja stabiilsete näitajatega ning sealjuures täiesti arvestatavalt nobedad. Kuid sellest hoolimata jäid need ligi poole võrra Synology seadmetele alla. Samuti on ventilaatorid juba märgatavalt valje-mad ja päev otsa sellise sumistamise kõrval istuda oleks väsitav.

Cisco NSS6000See seade kuulub selgelt äriklassi, pole mingit küsimust. Asi on pakitud pruunist papist vähese trükiga karpi, seega justnagu öko. Masin on räkitav seadmekappi ja müriseb õõvastava valjususega.

Õnneks suurem lärm möödub aja-pikku ja asendub urinaga, kuid sel-legipoolest oleks selle Cisco kõrval töötada igapäevaselt ebamugav. Olles umbes poolteist korda kallim kõigist testitud seadmeist, eeldasime väga tasemel tulemusi. Uskumatuks

v Õ I T J A

Synology DS409+Seadmes on kõik, mis ühele väi-kefirmale vaja ühes kastis, see on väike ja vaikne. Võitis andme-te säilimise ja mahu tõttu.

Ventileerimis-avade eest

leiab tolmu-imejatest tuttava poroloonilaadse filtri.»

0,25 PROTSENTIOn tõenäosus, et surevad kaks ketast korraga


T e s t i d : üleslaadimine: 37.2 MB/saeg: 1.52 minutitallalaadimine: 40.7 MB/saeg: 1,43 minutittoide (koormusel): 52 Wmüra: 5ketaste vahetus: 4

T e s t i d : üleslaadimine: 37.7 MB/saeg: 1.51 minutitallalaadimine: 50 MB/saeg: 1,22 minutittoide (koormusel): 46 Wmüra: 5ketaste vahetus: 4

Synology DS209+IIhind (ketastega*): 6756.– (8826.–)**ketaste arv: 2USB pesasid: 3USB printimine: +eSATA: +LAN: 1Samba: +Act dir: +FTP: +Apple talk: +NFS: +HTTP: +https: +allalaadimiskeskus: +torrent: +ftp: +http: +varundus: +toide (sise-, välis-): välismeediaserver: +iTunes: +veebiserver: +

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks**odavaim 1 TB Samsungi ketas 105�1.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

Synology DS409+hind (ketastega*): 8258.– (12 462.–)**ketaste arv: 4USB pesasid: 2USB printimine: +eSATA: +LAN: 1Samba: +Act dir: +FTP: +Apple talk: +NFS: +HTTP: +https: +allalaadimiskeskus: +torrent: +ftp: +http: +varundus: +toide (sise-, välis-): välismeediaserver: +iTunes: +veebiserver: +


osutus aga see, et ka Cisco omaenda väikevend Linksys NS2000 suutis üleslaadimisel paremat kiirust pak-kuda: seda üle poole rohkem.

Üleüldse tundub NASide takistus-kiviks olevat kirjutamise kiirus. Kuid ületamatu see probleem ju ometi pole, nagu osad seadmed tõestavad.

Tarmo Lindström hindas Cisco ka-sutajaliidest vähemalt teise koha vää-riliseks, mis ei vaja erioskuseid ja/või -teadmisi. Et tegu oli ka pooltööstus-liku seadmega, on võimalus kasutada kahte toidet.

Favoriidid selgedSelles, et kõik testidud seadmed on enam kui võimelised võrgukettad olema, meil kahtlust pole. Linksy-si odavam seeria suudab tekitada normaalseid kiiruseid, on rahuldava keerukusega ja tõsiseltvõetavate pa-rameetritega. Kallim seeria undab valjult, on aeglane ja maksab rohkem.

Buffalod on mõlemad täitsa tore-

dad: odavad, väikesed, silma ei riiva. Menüüsid ilma manuaalita ei kasuta ja kiirused on õõvastavad. Kui ei taha just nädalaid veeta andmete liiguta-mise peale kulutades, on hetkel testi ainukesed mõeldavad võitjakandi-daadid Synology seadmed: üsna hea hinnaga, menüüd on kasutatavad ja funktsionaalsed. Ka laadimiskiirused on teistega võrreldes kolm kuni viis korda paremad. Seega võitja oleks nagu olemas, aga seadmeid on kaks.

Seega olude ja praktilisuse kaalut-lustel pidime otsustama siiski Syno-logy DS409 kasuks, milles määravaks jäi just andmete parem säilimine ning võimalikult suur teoreetiline ketta-maht.

Kui aga hind on nii määrav ja pole karta andmete kadu või kettamaht ei ole nii oluline, soovitame julgelt ka Synology DS209t.

Marko [email protected]

Suurem lärm möödub

ajapikku ja asendub urinaga.»

p l u s s i dp l u s s i d

m i i n u s e dm i i n u s e d

kõik, mida oskad +tahta ühest NASistUSB + copy

kõik, mis oskad +tahta ühest NASisthea andmeturve +(RAID5)

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne 55

labor


T e s t i d : üleslaadimine: 6.7 MB/saeg: 10.56 minutitallalaadimine: 33 MB/saeg: 2,07 minutittoide (koormusel): 50 Wmüra: 5ketaste vahetus: 5

T e s t i d : üleslaadimine: 4.4 MB/saeg: 15.45 minutitallalaadimine: 6.18 MB/saeg: 15,45 minutittoide (koormusel): 40 Wmüra: 5ketaste vahetus: 5

T e s t i d : üleslaadimine: 17 MB/saeg: 3.49 minutitallalaadimine: 33.3 MB/saeg: 1,96 minutittoide (koormusel): 39 Wmüra: 3ketaste vahetus: 5

T e s t i d : üleslaadimine: 10,5 MB/saeg: 6.30 minutitallalaadimine: 23 MB/saeg: 3 minutittoide (koormusel): 50 Wmüra: 2ketaste vahetus: 5

Linksys NSS2000hind (ketastega*): 5850.– (7952.–)**ketaste arv: 2USB pesasid: 1*USB printimine: xeSATA: xLAN: 1Samba: +Act dir: +FTP: +Apple talk: xNFS: +HTTP: +https: +allalaadimiskeskus: xtorrent: xftp: xhttp: xvarundus: +toide (sise-, välis-): välismeediaserver: xiTunes: xveebiserver: x


Buffalo LS-QLhind (ketastega*): 10 320.– (4 TB)ketaste arv: 4USB pesasid: 2USB printimine: +eSATA: xLAN: 1Samba: +Act dir: xFTP: +Apple talk: +NFS: xHTTP: +https: +allalaadimiskeskus: +torrent: +ftp: xhttp: xvarundus: +toide (sise-, välis-): välismeediaserver: +iTunes: +veebiserver: x


p l u s s i d p l u s s i dp l u s s i d p l u s s i d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d


võrgutamise kiirus +keskmise +keerulisusega konfiguratsioon

räkitav +rahuldav +allalaadimineprintserver +hea torrenti klient +

printserver +hea torrenti klient +

vähene funktsio- –naalsus

vähene funktsio- –naalsussoolane hind –üsna aeglane –võrgutaja

veebiserverita –keeruline, aeglane –

veebiserverita –keeruline –aeglane võrguta- –mine

Arvutimaailmahinne 4 Arvutimaailma

hinne 4- Arvutimaailmahinne 3

Linksys NS6000hind (ketastega*): 16 380.– (20 584.–)**ketaste arv: 4USB pesasid: 1*USB printimine: xeSATA: xLAN: 2Samba: +Act dir: +FTP: +Apple talk: xNFS: +HTTP: +https: +allalaadimiskeskus: xtorrent: xftp: xhttp: xvarundus: +toide (sise-, välis-): sise/välismeediaserver: xiTunes: xveebiserver: x


Buffalo TS-XLhind (ketastega*): 15 370.– (2 TB)ketaste arv: 4USB pesasid: 2USB printimine: +eSATA: xLAN: 2Samba: +Act dir: +FTP: +Apple talk: xNFS: +HTTP: +https: +allalaadimiskeskus: +torrent: +ftp: xhttp: xvarundus: +toide (sise-, välis-): sisemeediaserver: +iTunes: xveebiserver: x



UNIXi serverid pole kadunud kuhugiKui meil on vaja suurt käideldavust ja paindlikult suurendatavaid ressursse, siis kas Ms Windowsile ja linuxi lugematule arvule distributsioonidele on veel alternatiive?

hoolimata x86 serverite võidukäigust on Unixi serveritel jätkuvalt turuosa, mida Windows ja linux serverid x86 arhitektuurist tulenevalt täita ei suuda. selleks on missioonikriitilised serverilahendused.

Andres MägiProact, süsteemiinsener

UNIXi serveritel baseeruvaid la-hendusi kasutatakse peamiselt suurt käideldavust ja ühe serveri piires skaleeruvust nõudvate teenuste pak-kumisel. Sellised teenused on näiteks missioonikriitilised andmebaasid ja java rakendusserverid.

Mis on UNIX?UNIX on The Open Group UNIX standarditele (POSIX, Single Unix Specification) vastav operatsiooni-süsteem, mis pärineb evolutsioonili-selt algupärasest Bell Labsi UNIXist (UNIX Timesharing System). Tegu on töökindlate operatsioonisüstee-midega, mis suudavad lineaarselt ska-leeruda suurel hulgal protsessoritel ning efektiivselt adresseerida suuri mäluhulki. Siin tuleks ära märkida, et Linux ei ole UNIX. Linux imple-menteerib The Open Groupi UNIXi standardeid mittetäielikult. UNIX ei tähenda tänapäeval sugugi monoliit-set, iganenud, kinnist, kallist, keeru-list ja raskesti hallatavat monstrumit, vaid avatud lähtekoodil põhinevat, tasuta kasutatavat, innovatiivset ning väga mitmes osas jätkuvalt Linuxist/

Windowsist aastaid arengus ees ole-vat operatsioonisüsteemi (näiteks OpenSolaris).

Mis on UNIXi server?UNIXi serveriks nimetatakse süstee-mi, milles on protsessorid, serveri-süsteem ja operatsioonisüsteem väga tihedalt integreeritud (kõik üldjuhul ühelt tootjalt). Et protsessori ja serve-risüsteemi ning operatsioonisüsteemi arendamine toimub kooskõlas, siis sellest tulenevalt on nende süsteemi-de veakindluse, jõudluse ja hallata-vuse (RAS – Reliability, Accessibility, Servicability) näitajad märgatavalt kõrgemal tasemel x86 serveritest.

Näiteks suudavad sellised serve-risüsteemid isoleerida riistavara ja

tarkvara vigu ilma serverit taaskäivi-tamata, tagades seeläbi teenuse käi-deldavuse. Jõudluse poolelt võib üks server sisaldada kümneid kuni sadu protsessoreid, mille peal töötab üks operatsioonisüsteemi instants. Lisaks toimub riistvara (mälu, protsessorite, IO-kaartide) lisamine ja eemaldami-ne ilma operatsioonisüsteemi tööd katkestamata. Erinevus PC/x86 maa-ilmaga, kus protsessorite, serverite ja

operatsioonisüsteemide tootjad on eraldatud, on ilmne.

Artikkel annab ülevaate kolmest põhilisest UNIXi serverisüsteemi-de arendajast: Sun Microsystemsist, IBMist ja HPst. HP erineb kahest eelmisest selle poolest, et on loobu-nud protsessorite arendamisest ning kasutab Inteli IA-64 protsessoreid. Serverite võrdlusest on välja jäetud Fujitsu, mis arendab ka SPARCi prot-sessorit ja süsteeme koostöös Sun Microsystemsiga.

UNIXi serverite areenilt on kadu-nud sellised tegijad nagu SGI MIPS Irix, DEC Alpha True64, HP PA-RISC HP-UX.

IBMi AIXIBM arendab POWER arhitektuu-ril põhinevat RISC protsessorit ning selle põhjal servereid. POWER prot-sessorite eripära on see, et need on konkurentsitult kõrgeima taktisage-dusega laiatarbeprotsessorid, kuni 5 Ghz. IBMi arendatav UNIXi ope-ratsioonisüsteem on AIX.

IBMi protsessorid on sobilikud rakendustele, mis vajavad ühe lõi-me suurt arvutusvõimsust, näiteks OLAP- ja DSS-süsteemid, kehvasti kirjutatud on aga OLTP-päring.

Sun Microsystemsi SolarisSun Microsystems arendab SPARC arhitektuuril põhinevat UltraSPARC T-seeria RISC protsessorit ning sellel põhinevaid servereid. Lisaks teeb Sun koostööd Fujitsuga ühise SPARC arhi-tektuuril baseeruva serveriperekonna

UNIX ei tähen-da mono liit-

set, iganenud, kinnist ja kallist monstrumit.»

lahendused


UNIXi serverid pole kadunud kuhugi

arendamisel ja tootmisel, mis basee-rub Fujitsu SPARC64 protsessoril.

Sun Microsystemsi arendatav UNIXi operatsioonisüsteem kannab nime Solaris. Solaris puhul väärib äramärkimist asjaolu, et Solarise läh-tekood on vabaks lastud OpenSolarise projekti all.

Samuti on Sun vabaks lasknud enda protsessorite lähtekoodi (Veri-log) OpenSparc projekti all.

UltraSPARC T-seeria protsessorid sisaldavad kaheksat tuuma, millest igaüks omakorda kaheksat riistvara-list lõime, ehk kokku 64 lõime prot-sessori kohta. Sellest tulenevalt on need protsessoripõhised süsteemid väga sobilikud rakendustele, mis ska-leeruvad paljudeks lõimedeks, nagu näiteks veebiserverid, Java serverid ja OLTP andmebaasid.

Fujitsu SPARC64 seeria protses-soritel on sarnaselt IBMi protsessori-tega suur ühe lõime arvutusvõimsus,

sisaldades samal ajal kahte lõime tuu-ma kohta ja kaks või neli tuuma prot-sessori kohta.

HP ja tema HP-UXHP erineb eelnevates tootjatest selle poolest, et ei arenda enam oma prot-sessorit, vaid kasutab serverites Inteli IA-64 protsessoreid. Samuti lõpetas HP läbi Compaqi omandatud DEC Alpha RISC protsessori arenduse. HP arendatav UNIXi operatsioonisüs-teem kannab nime HP-UX.

IA-64 platvorm toetab lisaks HP-UX operatsioonisüsteemile ka veel Windowsi, Linuxi ja OpenVMSi ope-ratsioonisüsteeme.

IA-64 arhitektuur on samuti sar-naselt IBMiga sobilik ühe lõime suurt arvutusjõudlust nõudvatele rakendus-tele. Ebaotstarbekas on see platvorm paljudeks lõimedeks skaleeruvate ra-kenduste puhul nagu veebiserverid ja Java rakendusserverid.

Esimeses tabelis on ära toodud UNIXi serverite protsessorite põhi-lised parameetrid. Otseselt jõudluse kontekstis on neid protsessoreid üsna raske võrrelda, sest kõigil neil on teh-nilised eelised ja miinused ning ühed sobivad enam ühte tüüpi, teised teist tüüpi töökoormustele. Tabel annab ülevaate nende põhilistest parameet-ritest.

UNIXi serverite klassifitsee-rimineUNIXi serveritakse klassifitseeritak-se üldiselt kolme rühma:l töögrupi serverid (ingl k Entry-Le-

vel server): 1-2 protsessoripesal keskklassi serverid (ingl k Mid-

Range server): 4–8 protsessoripesa

l missioonikriitilised serverid (ingl k High-End server): 16 ja enam protsessoripesa

Selline klassifitseerimine ei ole abso-luutne, eri tootjatel võib see erineda.

Tabelite kujul serverite ülevaate, kus on kõrvutatud võrdsete protses-soripesade puhul eri tootjate ser-verite põhilised parameetrid, leiab Arvutimaailma veebist am.ee/UNIX. Tabelid ei sisalda kõik antud tootjate UNIXi servereid.

UNIX pole kadunudUNIXi serverid ei ole kuhugi kadunud ja on peamiselt kasutuses kriitiliste ja missioonikriitiliste serverilahenduste platvormina. Kõigi käesolevas artiklis toodud tootjate UNIXi serverisüs-teeme kasutatakse ka Eestis ja mõnel juhul isegi üsna laialdaselt kesksete infosüsteemide all. Kuid 2010. aasta on tõenäoliselt huvitav ja pöördeli-ne UNIXi serverite turul, sest tule-vad uued protsessorid IBMilt ja Sun Microsystemsilt. Ehk jõuab ka lõpuks Intel aastaid hilinenud neljatuumali-se Itanium Tukwilaga turule. Samuti on selleks ajaks paigas Sun Microsys-temsi ja Oracle'i vaheline struktuur. Elame-näeme.

Protsessorite võrdlusUltraSPARC SPARC6�4� POWER IA-6�4�

arendaja Sun Microsys-tems

Fujitsu IBM Intel

viimane mudel UltraSPARC T2+ SPARC64 VII POWER 6+ Itanium 9152M

taktisagedus 1.6 Ghz 2.88 Ghz 5 Ghz 1.66 Ghz

tuumasid per protsessor

8 4 2 2

lõimesid per tuum / kokku

1.8.64 2.8.09 2.4.09 2.4.09

L2� vahemälu 4 MB 6 MB 8 MB 2 MB

L3� vahemälu - - 32 MB 24 MB

integreeritud mälukontrol-lereid

4 x FB-DRAM - 2 x DDR2 -

tootmisprotsess 65 nm 65 nm 65 nm 90 nm

transistoreid 500 mln 600 mln 790 mln 1720 mln

toetatud OS Solaris 10 Solaris 10 AIX v6.1 HP-UX 11i v3

järgmine mudel UltraSPARC T3 SPARC64 VIII POWER 7 Tukwila

oodatav turule-tulek

2010 - 2010 2010

tuumasid 16 8 8 4


Kuidas tellida väärikalt arendusprojekti?Milliseid kompetentse vajab väärikas tellija tarkvara arendusprojekti juhtimisel? Milliseid lähteülesandeid on vaja püstitada, kuidas hanget läbi viia, kuidas valida tegijat?

tellija peab kirjeldama oma soovi selgesõnalises lähteülesandes, valima õige partneri, osalema aktiivselt projektis, hoidma silma peal arendustööde tegemisel ning õiglaselt vastu võtma tulemuse.

Erkki LeegoHansson, Leego & Partner juhtivpartner

Alustada tuleb, nagu ikka, lähteüles-ande koostamisest. See peab lühidalt, selgelt ja terviklikult kokku võtma tel-lija soovi. Soov peab olema ühtemoo-di arusaadav nii tellijale, kes ei pruugi olla tuttav IT-valdkonnaga, kui ka IT-arendajale.

Lähteülesande selgusest ja ter-viklikkusest sõltub, kui asjakohaseid pakkumisi suudavad teha potentsiaal-sed IT-partnerid. Töö mahu ala- või ülehindamine ei ole kasulik kumma-legi poolele.

On omaette kunst panna soov kirja lühidalt. Kogemus näitab, et IT-part-nerid soovivad tehnilise lähtedoku-mentatsiooni ise koostada ja tellija-poolne panus tehnilise lähteülesande koostamisel ei ole otstarbeks. Õigete kompetentsidega adekvaatse pak-kumise saab IT-partner esitada mõne(kümne)leheküljelise soovi- dokumendi pealt.

Hanke läbiviimineTarkvaraarenduse projektid toovad kaasa pikaajalise koostöösuhte. Pä-rast aktiivse arenduse perioodi jätkub

kooselu hoolduse ja edasiarenduste näol veel paljudeks aastateks. Seetõt-tu on oluline teha õige valik.

Lähteülesandest lähtuvalt on või-malik piiritleda partnerid tehnoloogi-lise kompetentsi ja ametialaste oskus-te järgi. Väga tähtis kriteerium valiku tegemisel on partneri kogemus sama-laadsete projektide läbiviimisel.

Oluline on aru saada, et tööd tee-vad inimesed, mitte ettevõtted. Hea taustaga ettevõtte puhul tuleb soovi-da enda projekti parimaid eksperte ja kirjutada lepingusse, et neid hiljem vähemkompetentsetega ei asenda-taks.

Vajalikud professionaalsed osku-

sed hankeprotsessis on veel läbirää-kimiste juhtimise ja lepingu etteval-mistamise oskused. IT-valdkonnas on siin omad eripärad.

Tellija projektimeeskonna juhtimineIT-partneri jaoks on arendus põ-hitegevus. Tavalise organisatsiooni jaoks on tarkvaraarendus lisategevus ja protsessi on kaasatud inimesed, kelle põhitöö on midagi muud. Ilusa tulemuse saavutamiseks on oluline,

et need töötajad on piisavalt projekti kaasatud, jättes samal ajal piisavalt ruumi põhitöö tegemiseks.

Tellijapoolne projektijuht peab leidma tehnilise ülesande täpsusta-miseks õiged ettevõttesisesed eks-perdid, planeerima tellijapoolsete osaliste aega ja tagama tellijapoolsete ülesannete õigeaegse täitmise.

Tellijal on vaja omada IT-kompe-tentsi ka projekti juhtrühma tasemel.

Tellijapoolne arenduse järe-levalveNagu muudes keerukates tehnilistes projektides (nt ehituses), on igal tark-varaprojektil vaja tellijapoolset järe-levalvet. On vaja kedagi, kes tunneb valdkonda, oskab hinnata töö kvali-teeti ja vajadusel argumenteeritult esindama tellija huvisid.

Tarkvaraarenduses ja selle jä-relevalves on eripärane rõhk aren-dusmetoodika ja projekti kodukorra kokkuleppimisel. On mitu erinevat lähenemist arenduse läbiviimisele, suhtluse korraldamisele ja dokumen-teerimisele. Projekti ajaks tuleb leida mõlema ettevõtte kultuuri sobivad lahendused.

Valminud rakenduse aastatepikku-se jätkusuutlikkuse tagaja on terviklik ja arusaadav dokumentatsioon.

Tellijapoolne vastavustesti-mine ja auditeerimineTarkvaraarenduse tulemuse testimise ettevalmistamine algab lähteülesan-dest. Testimisplaani alus on lähteüles-andes ja tehnilise dokumentatsioonis

Oluline on aru saada, et

tööd teevad inimesed, mitte ettevõtted.»

lahendused


Tellijapoolsed arenduse juhtimise kompetentsid1. Koostada lähteülesanne2. Korraldada hange3. Juhtida tellija projektimees-

konda4. Korraldada arenduse järele-

valve ja kvaliteedi juhtimine5. Vastavustestida ja tulemit

auditeerida

M I D A T E H A ?

Kuidas tellida väärikalt arendusprojekti?

kirjeldatud funktsionaalsus ja nõu-ded. Loomingulist lähenemist nõuab piirjuhtumite ja eriolukordade välja nuputamine.

Põhiline testimise raskus on üld-juhul IT-partneril. Tellija ülesanne on veenduda valminud rakenduse vastavuses lahendatavale ülesandele (tööprotsessile) ja projekti jooksul kokkulepitule.

Vahel on vaja lisaks tulemit au-diteerida – rakenduse nõuetele vas-tavust metoodiliselt ja erapooletult hinnata. Mõni lahendus nõuab and-

mekaitse või tööohutuse alast sertifit-seerimist. Näiteks on mõeldamatu, et meie e-valimiste lahendus oleks audi-teerimata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tark-varaarenduse projekti eduka tulemi saavutamine on tellija ja arendaja koostöö. Väärikaks partneriks olles ja oma huve kaitstes on vaja tellijal professionaalsust arendust ette val-mistades, läbi viies ja vastu võttes. Kui endal kompetentsi ja kogemust napib, on mõistlik kaasata ka väliseid eksperte.

Tarkvaraarenduse edu on tellija ja arendaja koostöös. Foto: FUjitsU technologY solUtions


Estobuntu – Linux eestlasteleKas ettevõtte arvutipargis kappavad troojalased ja muud kollid? Kas nende vastu on ka mingit head rohtu ja kuidas seda rohtu säästlikult võtta, ilma et rahakotti suur auk ei tekiks?

viiruste ja troojalaste vastu on lausa eestikeelset rohtu. Miks mitte minna täielikult üle linuxile ja võtta oma uueks operatsioonisüstee-miks estobuntu linux? see tasub kindlasti kaalumist.

Vilmar [email protected]

Kui suure summa teie arvutipargist operatsioonisüsteemid ja nende kait-seks ostetavad vidinad võtavad, seda oskab ilmselt enamik firmajuhte oma väledal kahetuumalisel kalkulaatoril võrdlemisi kiirelt kokku liita. Kind-lasti on tervel bürool omajagu ka neid seisakuid olnud, kus mõne arvuti ae-gunud või olematu viirustõrje on fir-ma sisevõrgus troojalastel ja teistel kollidel ringi lasknud kapata. Mis la-hendusi veel on, mis raha säästaks ja süsteemid stabiilselt ning turvaliselt raha teenimas hoiaks? Juba kaua aega on Maarjamaal täiesti tasuta saadaval asjalik ja eestikeelne rohi – Estobuntu Linux.

Selle rohu viimane L-tähega sõna on siiani uudishimulikke natuke kau-gemal hoidnud kui tavaliselt, sest Li-nuxit on peetud tavakasutajale liiga keeruliseks.

Eks ta varem oli ka natuke keeruli-ne, sest graafilist liidest iga asja jaoks polnud ja ainult kangemad „kribajad” oskasid neid operatsioonisüsteeme uuendada ning kompileerisid seal aeg-ajalt imeasju kokku. Ajad muutu-vad ja asjad arenevad lihtsuse suunas,

võiks praeguse kursi kohta öelda. Li-saks sellele, et Estobuntu ilusti toimib ja seda pakutakse tasuta, olete sellega vabanenud ka tohutust viirustela-viinist, mis mõnda muud platvormi vaevab. Kui Linuxitele on kirjutatud umbkaudu 40 viirust, siis Windowsi maailmas liigub neid 60 000 või veel-gi rohkem (allikas: dr Nic Peelingi ja dr Julian Satchelli „Analysis of the Impact of Open Source Software”).

KÕU töötab kaVõin öelda, et eestikeelne Estobun-tu 9.05 tasub proovimist, sest selles versioonis töötab ka ID-kaart. Tublid Estobuntu arendajad on veatult töö-

le saanud ka digiallkirjastamise. Java probleeme Firefoxi brauseril samuti enam ei esine. KÕU interneti kasuta-jatele on installijärgselt kohe toetus olemas, nagu on ka esialgse installiga peal Skype. Microsoft Office'i doku-mendid võtab edukalt vastu Open Of-fice, mis on samuti esmase installiga kaasas ning ikka tasuta.

Installimine on juba nii mugav ja lihtne, et varuks tuleb võtta vaid tunnike ja kõik arvutimaailmas eluks vajalikud vidinad alates erinevatest

suhtlusprogrammidest nagu MSN ja Kopete kuni muusikapleier Amaro-kini on installitud ja toimivad. „Works out of the box”, võib Estobuntu puhul enamike arvutite kohta öelda.

Estobuntu paigaldamisel oleks hea omada parajalt kiiret internetiühen-dust (1 Mbit/s), sest süsteem tahab end viivitamatult uuendama hakata. Tugev pluss installides Windowsi ees on see, et Linux on kohe pärast installi rünnakute vastu kindel, aga Windows XPl on näiteks enne Service Pac-ki installi küll veel tagauks ristseliti lahti.

Tegelikult on Estobuntu installi-mine lausa nii lihtne, et panete keele

varem oli natuke kee ru-

line, sest graa fi-list liidest iga asja jaoks polnud.»

Interneti jaoks on kõik vajalik eestikeelsena olemas.

lahendused


Estobuntu – Linux eestlastele

ja maa paika ning lasete süsteemil kõik muu automaatselt teha, klikki-des muudkui nuppu „Järgmine”.

Windows ja Linux kõrvutiKui praegu töötab masinas Windows, siis vaba ruumi ja partitsiooni korral kannataks sinna kohe kõrvale ka ühe Linuxi installida. Viimane oskab ar-vutile installi käigus automaatselt ka Dualbooti ehk topeltkäivitamise me-nüü tekitada.

Isegi tüütud taaskäivitamised võib ära unustada: installite programmi ja saate kohe temaga tutvust tegema ha-kata ilma restartimata. See on vajalik vaid suurte ja süsteemi tuuma puudu-tavate muudatuste puhul (neid esineb ehk kuus paar korda, kui sedagi).

Muidugi tekib kohe ka küsimus, mis saab mu väliselt ühendatavatest seadmetest. Pole muret, Amarok näi-

teks võtab ladusalt üle teie iPodi hal-damise. Seadmed, millel kohe draive-reid pole, oskab süsteem ise interneti abil ära tunda ja seadmedraiverid alla laadida, sest interneti suudab süsteem DHCPga ise alati käima ajada.

Firefox 3.0 veebibrauser on ka juba nii intelligentseks muutunud, et oskab kõik vajalikud pluginad, mis on näiteks Youtube'i videote vaatamiseks vajalikud, ise teie nõusolekul paigal-dada. Kui teil on hea ja kiire arvuti, siis kannatab kõik iluvidinad julgelt ka sisse lülitada.

Terminaliakna kallaleAinus ebamugavus, mida ma tähel-dasin, oli see, et pärast esimest uuen-damist näitas tarkvara uuendaja ikka nelja komponenti, mida ei suudetud värskendada. Siin tuleb nüüd natu-ke selle osaga tegeleda, mida paljud

tavakasutajatele liiga keeruliseks peavad. Need on terminalikäsud. Ter-minali avamiseks mine menüüs K -> Rakendused -> Tööriistad -> Termi-nal (Konsool) ja kirjuta sinna reale: sudo aptitude update && sudo apti-tude upgrade. Siis küsitakse parooli ja edasi tuleb lasta süsteemil end lõpuni uuendada. Terminali saate käivitada ka, kui vajutate Alt + F2 ja avanevasse hüpikaknasse kirjutate terminal või konsool. See ongi see keeruline osa. Kõik ettetulevad veateated võib jul-gelt kopeerida-kleepida Google'isse, kus enamikel juhtudest leiab problee-mide kirjeldusi koos käskudega, mida terminaliaknasse tippida. Esimese asjana tasub ikka kohe pöörduda www.pingviin.org lehele ja see ka oma veebilehitseja lemmikute hulka lisada – siit saab abi ja nõu lausa ema-keeles.

Ubuntu teeb akende vaatamise eriti ilusaks.


Secunia PCI – arvutipaikaja abimees

Kui arvutis on mitukümmend eri programmi, lisaks veel programmilaiendused ja pluginad, läheb issanda päike küll enne looja, kui need kõik üle kontrollitud ja lapitud saavad.

Õnneks on taanlased firmast secunia mõelnud välja kavala abiva-hendi, mis arvutis programmid üle kontrollib ning kui avastab paika-mata turvaaukudega versioone, suunab kasutaja uuendusi tõmbama.

AARE KIRNAArvutikaitse.ee peatoimetaja

Selle abivahendi nimi on Secunia Personal Software Inspector (PSI). Firma enda väitel tunneb see ära ligi-kaudu 11 000 haavatavat programmi ning sellel on ligikaudu kaks miljonit kasutajat.

Tõepoolest, väga paljud pahalased leiavad tee arvutisse just vigase ja tur-vaaukliku tarkvara kaudu. Olen oma silmaga näinud, kuidas vana IE6-ga surfavas masinas võib spetsiaalselt modifitseeritud veebilehe abil teha arvutis kõike – käivitada ja sulgeda programme, sorida ja kustutada fai-le, vahetada veebilehti – mida iganes. Isegi paikamata PDFi lugeja laseb ar-vutis väga palju pahandust teha.

Kodukasutajailt Secunia PSI eest raha ei küsita ning sellel on olemas eestikeelne kasutajaliides. Töötama on ta nõus selliste operatsioonisüs-teemidega nagu Windows 2000/XP/Vista/2003, paigaldamiseks tahab ad-ministraatoriõigusi ja tööks ligipääsu Windows Update’i ja Secunia serveri-tele internetis. Riistvaralisi nõudmisi ei ole – kui arvuti suudab jooksutada ülalloetletud operatsioonisüsteeme,

jaksab ta käitada ka Secuniat.Pean ütlema, et minu koduarvutis

käitus Secunia PSI viisakalt, vaikselt ja intelligentselt. Pärast paigaldamist kontrolliti masin liigseid küsimusi esitamata kähku üle, leiti kaks vana-nenud rakendust ja nende juurde anti

kohe ka viited uuenduste allatõmba-miseks. Umbes kümne minutiga esin-das mu arvuti nüüdisaegse tarkvara-arenduse viimast sõna.

Huvi pärast näppisin ka edasijõud-nute menüüd – sel puhul lubati deak-tiveerida automaatpaikamine ning näidata ka neid haavatavaid program-me, mille paikamine on keerulisem.

Kahel minu arvutis resideeruval brauseril, Firefox 3.5.3-l ja IE8-l arvas Secunia olevat turvaauke, ehkki ka-sutasin mõlema viimaseid versioone. Seniks, kuni tootja auke lapib, soovi-tas Secunia need mul oma arvutist ee-maldada ning kasutada minu arvutist

kodu kasu ta-jalt raha ei

küsita ning olemas on eestikeelne kasutajaliides.»

Secunia hoiatab ka lõppenud toega programmide eest.

lahendused


Poken – visiitkaart puudutusega

Kuidas asendada tavalised pabervisiit-kaardid millegi sellisega, mis elektroo-nilisel kujul kohe salvestuks?

selleks sobib poken. vaja on vaid poke-nid kohtumisel „käppapidi” kokku pan-na ja visiitkaardi-info on vahetatud.

Pokenid ehk elektroonilised vi-siitkaardid võivad välja näha vei-di lapsikud, kuid kasu on neist nii kooliõpilasele kui ka firmajuhile. Tegemist on USB-pesasse käivate seadmetega, mis näivad USB mä-lupulkadena. Kui valida ärikasu-taja Pokeni ehk Poken PULSE’i, on sellel 2 GB mälu, muidu mitte. Kuid lisaks on neil küljes üks kum-maline käpp ja nupp. Kui see käpp asetada teise samasuguse Pokeni käpaga vastamisi, toimub kahe mälupulga vahel visiitkaardi-info vahetus. On ju tunduvalt mugavam kui paber-visiitkaarte vahetada?

Elektroonilisele visiitkaardile saab kanda natuke rohkem kui tava-lisele. Aadressil Doyoupoken.com tuleb sisestada oma kontaktand-med, sealjuures saab kaardile kan-da ka kõik oma sotsiaalvõrkude kontod ja siis siduda digitaalne vi-siitkaart Pokeniga.

Kokku salvestatakse ligi 50 kontakti, siis on soovitav need juba arvutisse edasi kanda, sest esimesi hakatakse seejärel järjest kustuta-ma.

Pokeni peale ei ole salvestatud personaalset infot, vaid ainult koo-did. Kogu info peitub veebilehel, kus toimub ka visiitkaartide lu-gemine. Kui USB pulk juhtub ka-duma, ei leki midagi. Veebist saab laadida ka vCardi kujul visiitkaardi omale kontaktidesse (näiteks Out-looki), kuid pilti ja sotsiaalvõrkude infot kaasa ei tule.

Pokenil on paar olulist puudust. Esiteks – kust leida teisi selle asja kasutajaid? IBMi konverentsil ja-gati Pokeneid küll tasuta ja loen-gutes võis esinejale jätta Pokeniga oma andmed – see on arusaadav. Aga mujal? Toode nõuab tohu-tut turundust, et tekiks kriitiline mass kasutajaid. Teine puudus on odavamatel PokenSPARKidel, millel puudub USB mälu. Kalli-mad Poken PULSE’id on soliidse välimusega ja sobivad ärikasuta-jale ning sisaldavad ka 2 GB mälu. Seega firmale tasub võtta PULSE. Pokeni veebi maksab minna pigem Firefoxiga, Internet Explorer osa-liselt ei töötanud.

KAIDO EINAMA

tuvastatud Opera 10-t. Igaks juhuks ei hakanud proovima, kuidas mu Win-dows IE eemaldamisega lepib, õnneks oli ka võimalus soovitust ignoreerida.

Ebaturvaliseks kuulutati ka ühest projektikaustast leitud vanad Apa-

che ja PHP, samuti vanadest lahtistest installipakettidest tuvastatud Adobe Acrobat Reader ja Media Player Clas-sic. Õnneks on menüüs koht, kus saab öelda, et selle või teise konkreetse faili või kausta kohta edaspidi enam hoia-tusi ei näidataks.

Veidi turvaparanoilisematele kasu-tajatele pakub kindlasti palju rõõmu ka funktsioon, mis jälgib uute prog-rammide installeerimist või eemal-damist ning kuvab vastavad teated tegumiribal.

Kahtlemata on Secunia PSI näol tegu vajaliku ja mugava programmi-ga, mis igal juhul aitab tõsta kodu-arvuti turvalisust. Kasutage, niikaua kuni tasuta jagatakse!

l i h t n e l a h e n d u s

Autori koduarvutist leiti kaks turvaohtu.

Enne ekspertkasutaja režiimi minekut hoiatatakse.

Sellised näevad välja mõnisada krooni maksvad e-visiitkaardid.


u u e s a m e t i s

36Kaupo Kalda

20. novemberOKIA

loovjuht

Raamat agentidest27. oktoobril esitles TTÜ professor Kuldar Taveter oma raamatut „The Art of Agent-Oriented Modeling” („Agent-orienteeritud model-leerimise kunst”).

See käsitleb sotsio-teh-nilise süsteemi osi, inimesi ja tarkvarakomponen te, omavahel suhtlevate ak-

tiiv sete olemitena – agentidena. Näi-tena on raamatus süsteem Tama-gotchist ja ta oma-

nikust, millega võivad liituda teised

Tamagotchid. Mo no- graafia, mis on kirjutatud koos Melbourne’i Ülikooli professor Leon Sterlingi-ga, on kirjastanud maailma mainekamaid tehnoloogia-kirjastusi MIT Press.

s ü n n i p ä e v

31Priit Alamäe

24. novemberWebmedia Groupjuhatuse esimees

39Peeter Marvet

1. detsembertehnokratt

32Gunnar

Peipman13. detsember

Developers Teamtegevjuht

Ivo Saluoks on Linxte-lecomi müügi- ja turun-dusdirektorAlates novembrist on Ivo Salu-oks Linxtelecomi Baltikumi müügi- ja turundusdirektor. Ta on varem olnud Norby Telecomi juhatuse liige, juhtinud Micro-linkilt ostetud Metroo äriliini ning tegelenud WiMaxi võrgu käivitamisega Külatee projekti ajal. Ivo Saluoks on lõpetanud 2002. aastal EBSi cum laude ja omandanud ärijuhtimise baka-laureusekraadi.

Ardi Hundt – ühinemisel tekkinud Mekaia uus loovjuhtEspresso ja Frukt Kuubis olid nelja-viieliikmelised, paar-kolm aastat tegutsenud väikesed vee-bifirmad. Omaette nokitsemine ja aeglane iseeneslik kasv ei rahuldanud enam ja nii otsustati ühineda, sest ukselävi suurema-te projektide juurde oli kumma-legi eraldi liiga kõrge. Ühinenud firma juhiks sai Ardi Hundt, kes oli varem Espresso loovjuht. Ta on varem töötanud Baltic FCBs ning SAN Korpus JWTs.

inimesed


Michael Hartman: aeg on hakata tootlikumaks3. novembril esitle-ti Vabaduse väljaku maa-aluses parklas uut Windows 7-t, Win-dows Server 2008-t ja Exchange 2010-t. Sel puhul oli garaažipeole saabunud ka Microsofti Kesk- ja Ida-Euroopa juht Michael Hartmann.

Tema sõnul on aeg loo-buda väga vanast – 2001.

aastal loodud ja ebaturva-lisest Windows XPst. Hart-manni arvates on Windows 7 lihtsalt vajalik sellepärast, et suurendab töötaja toot-likkust, asjad saavad kiire-mini ja lihtsamini tehtud.

„Windows 7 käivitub arvutis ju sama kiiresti kui näiteks lülitub sisse tele-viisor,” tõi Hartman näi-te. Microsofti kliendid on

Hartmanni andmetel välja arvutanud, et ühe PC pealt aastas tuleb Windows 7ga kokkuhoidu ligi 120 dolla-rit. Windows XP aga sureb koos vanade arvutitega.

Miks peaks Windows Vistat edasi kasutama – sel-lele ei osanud Microsofti juht ühtki head põhjendust enam leida.

Arvutimaailm

Kuigi internetil on küll üle miljardi kasutaja, puudub sellel ülemaailmne reguleeriv organisatsioon, ütles seni Eesti tippdomeeni administraato-ri ametit pidanud Endel Lippmaa. Tema sõnul on isegi bürokraatlik Eu-roopa Liit defineerinud internetti kui isereguleeruvat asja.

1990ndate alguses oli ainuke või-malus ühendust saada üle satelliidi. Nii renditigi 1991. aastal üks satelliidi transponder interneti jaoks ja kohe pärast NSV Liidu poolt Eesti riigi tun-nustamist sai Eesti ka internetis oma maakoodi – ee. Et Jaak Lippmaa oli koju just satelliit-TV sisse seadnud, siis tema hakkaski ajama Eesti inter-neti tehnilist poolt. Domeene hakati esialgse korra järgi väljastama tasuta, kuid igale ettevõttele vaid üks. Eraisi-

kud said taotleda pri.ee alamdomee-nis omale domeeninime, välismaa-lased .ee domeene registreerida ei saanud. 1. veebruarist 2010 võtab aga sihtasutus domeenide registreerimise Lippmaadelt üle ja hakkab registree-rima .ee domeene piiranguteta, kuid registreerimine muutub tasuliseks – hinnanguliselt 300 krooni aastas.

Endel Lippmaa sõnul on 300 kroo-ni optimaalne tasu, kuna „interneti eest ollakse harjunud maksma paar õlut kuus”. Sihtasutuse teenitavad mõnikümmend miljonit lähevad esi-algu turvalise süsteemi väljatöötami-sele. Hiljem võib registreerimise tasu alaneda. Endel Lippmaa annab oma volitused üle 1. veebruaril, mil algab üleminekuaeg uuele reeglistikule.

Arvutimaailm

Endel Lippmaa: internet maksab paar õlut kuus22. oktoobril teaduste akadeemias peetud pres-sikonverentsil tutvustati eesti tippdomeeni uue reeglistiku kavandit, mida saab kuu aega arutada.

Eesti tippdomeeni uue haldaja Eesti Interneti Sihtasutuse juht

Marek-Andres Kauts ja senine tippdomeeni administraator

Endel Lippmaa uue reeglistiku pressikonverentsil.

Foto: Kalev lilleorg

Ülo Kaasiku juhtimisel käivitati 50 aastat tagasi arvuti2. novembril möödus 50 aastat päevast, kui dotsent Ülo Kaasiku ja tema kolleegide töö tulemusena käivitati Tartu Riikliku Ülikooli esimene arvuti. See oli siis ainus Eestis. 50 aasta jooksul toimunud arengud on lektor Meelis Roosi algatusel jäädvustatud J. Liivi 2 asuvas arvutimuuseumis.

Michael Hartmann


Londonis Alexandra Palace’is

toimus iga-aastane Ühend-kuningriikide suurim leidurite näitus. Eesti leidurite esindaja

Ühendkuningriikides Leo Siemann käis kohapeal ja näitab, mida seal uutest

leiutistest silma hakkas.

Kas jaantatikad või tulevikumiljo-

närid?

British Invention Show toimumiskoht: Alexandra Palace, London. Fotod: leo sieMann

Leidur Ehsan tegi sülearvutialu-se, mis on kiirgusevastane (arvu-tid pidid tema sõnul igasuguseid kahjulikke laineid kiirgama) ning õhutab samal ajal inimest ja arvu-tit. Tootja on leiduril leitud ning Eestis on värskele tootele juba ka maaletooja tekkinud: Audio24.ee.

Selles skafandris on üks vana rokimees peidus. Tema leiutis on ühemehebänd, mille sees liigu-tades saab futumuusikat teha. Mänguasjatööstus on kostüümi vastu juba huvi tundnud, kuid miljonitehinguid veel pole. Kos-tüüm sobiks lastele.

Tulevane miljardär Robert Leeds on leiutanud personaalse Subeo allveelaeva – kui ülirikastel on veel üks mänguasi puudu, siis sellisele kollasele allveelaevale saab muretult kulutada 400 000 Inglise naela. Järgmist kõrgteh-noloogilst mudelit ehitatakse, senise kahe koha asemel tuleb sellesse juba kolm istekohta.

Selleaastane leiutiste näituse võitja – Paul A. Sparrow leiuta-tud lood, millel leidub loodimis-mulle mõõtmiseks igast asendist. IT-teemalisi leiutisi pjedestaalile ei tõusnud, kuid ära märgiti pres-siteates RFIDi-lugejaga uks, mis hoiatab, kui midagi maha jäi.

inimesed


Seekordne publik istus Visioonist lahendusteni konverentsil teatritoolide asemel ümarlaudade taga.

Riik on konverentsil alati olulist osa mänginud nii esinejate seas kui ka kuulajate hulgas. Sülear-vutiga liigub ringi Riigi Infosüs-teemide osakonna infoühiskonna talituse juhtivspetsialist Katrin Hänni.

EMT IT-direktor Tiit Tammiste ja äriarenduste juht Avo Kask Tieto Estoniast võivad leida ühiseid teemasid väga suurtest IT-süstee-midest rääkides.

Konverentsi algusosa kulges Microsofti juhi Rain Laane valvsal modereerimisel.

Tänavune iga-aasta-ne IT-firmade visioonikon-

verents Visioonist lahendusteni tuli natuke teisiti. Juba korraldaja oli

teine, aga oli ka sisulisi muutusi. Suures teatrisaalis istumise asemel oldi esinejate-

le lähemal, ümmarguste laudade taga. Hea-olulaiskuse asemel valitses külaliste seas kindel siht IT-ekspordile hoog sisse saada.

Kes jagas ja kes kuulas visioone?


Nüüd aga tutvustab Aaslaid Tallinna kesklinna ühel vaiksemal tänaval asuvaid tööruume. „Siin see hullu geeniuse labor ongi,” muigab ta keld-riust avades. „Trükkplaatide freespingi pidime just ära kolima, sest mõnele naabrile ei meeldi-nud sugugi see öine kõva vilin.”

Freespingi ehitas Aaslaid muide täiesti üksi oma tarkuse järgi valmis. Kui töölabor asub keldris, siis tema üheksa töötajaga ettevõtte kontoriruumid sama maja kõrgemal korrusel. Mehe enda korter aga otse teisel pool hoovi. Kõik eluks vajalik käe-jala juures. Oma praegu-seks tööks nimetab aastaid Eesti kuulsa e-edu eest kui mitte vastutanud, siis sellele vähemalt väga lähedal seisnud Aaslaid tegelemist selliste projektidega, millega keegi teine ei taha, ei viitsi või ei oska tegeleda. Üldjuhul tähendab see, et tema juurde tuleb mingi elektroonikat puuduta-va ideealgega klient ja Aaslaiu ülesanne on jõu-da mõttest teostuseni.

Nii näiteks aitas ta paaril Eesti suusakoon-dise liikmel konstrueerida massaažitoolid, mis praegu Tallinna lennuväljal ja Tartus Lõunakes-kuses väsinud ja pinges reisijate ja poodlejate lihaseid lõdvestada aitavad.

Tema konstrueeritud on ka üks Balti jaama piletiautomaat ning kaks sarnast masinat Ser-tifitseerimiskeskusele. Selle üle on Aaslaid ise-äranis uhke. „Balti jaama automaat valmis küll juba viis aastat tagasi, aga ta on seniajani küllalt ainulaadne sellepoolest, et lisaks kaarditehin-gutele suudab väga edukalt arveldada ka sula-

rahaga. Aparaat võtab vastu nii sularaha kui ka annab tagasi õige summa kas paberrahas või müntides.”

Kõige viimane õnnestunud projekt läks käi-ku alles paar päeva enne Arvutimaailma trükki. Tõsi, alles beetaversioonina. Nimelt kannavad Hansabussi punased kahekorruselised turisti-bussid nüüd tema ehitatud 12 kanaliga helisüs-teemi. „Suveks, kui algab turismi kõrgperiood, saavad beetaversiooni kõik puudused lihvitud,” loodab ta.

12 000 turisti kõrvaklapidKogu süsteemi ehitamine polevat olnud üldse lihtne, näiteks pidi ta kõigepealt konstrueerima eraldi masina, mille ülesanne oli mehaaniliselt kõrvaklappide pistikute vastupidavust testida. Kõige vastupidavam pistik suudab muide talu-da 12 000 turisti kõrvaklappe. Aaslaid loodab, et pelgalt Hansabussiga see projekt ei lõpe. „Ne-mad maksid kogu töödest kokku ehk viiendiku. Lisaks Tallinnale on maailmas ju veel küll ja küll linnu, kus turistibussid ringi sõidavad,” vihjab ta.

Eestit väisavatele turistidele on Aaslaid veel-gi abiks olnud. Oma kõige tehnoloogiamahuka-maks tööks nimetabki ta Tallinna turistikaardi süsteemi rajamist. „Kõik peale serveri on seal meie tehtud,” ütleb ta. Kokku on talle kuuluval Payment Systemsil korraga töös kümmekond sarnast projekti, millest paari puhul on Aaslaiu sõnul ka märke, et võivad lähiajal pead kand-

Üks kolmest Eesti hullust insenerist„Kui tahan järgmine kord lõugadega elatist teenida, siis ainult iseenda ettevõtmiste eest,” räägib Andrus Aaslaid. veel keva-del sõitis ta maailmas ringi Microsofti evangelistina.

balti jaama automaat on siiani tehniliselt väga uhke.»

Andrus Aaslaid on omakätetöö üle silmnähtavalt uhke

inimesed


Aaslaiu kurikuulus plasmatviiter ootab senini viimistlemist. Sõbrad juba naervat, et seda ei juhtu ealeski.Fotod: Kalev lilleorg


ma hakata.Aaslaid ütleb, et tema töö juures on ülioluline

saada klient kätte nii vara kui võimalik. „Klient ei tohiks isegi teada veel, mis tal täpselt vaja on,” räägib ta. Nimelt just sel tingimusel saab tema ja ta meeskond lasta oma insenerimõtetel või-malikult vabalt ringi lennata ning ka tulemus on tõenäoliselt parim võimalikest.

Parem hea insener kui kehv ärimeesHäid ideid, mille juures insenerimõistusel lenna-ta lasta tuleks, liigub Eestis ringi palju. „Kahjuks jääb väga palju selliseid ideid valmis tegemata, sest Eestis puudub nii-öelda hullude inseneride seltskond,” lausub ta. „Kokku on hulle insenere Eestis ainult kaks-kolm tükki. Tahaks loota, et mina olen üks neist.”

Kuid mis siis ikkagi aastaid pigem hoopis rääkimisega leiba teeninud Aaslaiu tagasi inse-neriks viis? „Sain aru, et liiga hea ärimees ma ei ole. Küll aga tahaks olla väga hea insener.”

See on ootamatu avaldus mehelt, kes jut-lustanud Microsofti edu nimel, vedanud Eesti IT-poliitikat, juhtinud praegu Ambient Sound Investmentile kuuluvat telemaatikafirmat Oskando ja ajanud enne 2000. aastat oma fir-

maga edukalt äri Silicon Valleys. Muide, seda viimast meenutab ta senini kui aega, kus raha teenis uskumatult hästi. „Ma nägin oma silma-ga, kuidas sekretärid optsioonide põhjalt Por-chesid ostsid,” ütleb ta, lisades seejärel, et nägi ka seda, kui dot-com mulli lõhkemise järel sama firma juhilt maja käest võeti. „Ega kõik, millega ma tegelenud olen, pole päris ikalduma ka haka-nud,” leiab ta.

Aaslaid meenutab, et näpud hakkasid inse-neritööd igatsema umbes siis, kui ta oli tööta-nud majandus- ja kommunikatsiooniministri IT-nõunikuna veidi alla kahe aasta. IT-nõuniku ametisse astus ta 2003. aasta sügisel, nõustades nii Meelis Atoneni kui ka Andrus Ansipit.

„Ühel hommikul kuulsin, et valitsus oli kuk-kunud ja olin hoobilt tööta,” meenutab ta. Ehkki uueks ministriks saanud Edgar Savisaar oleks tal põhimõtteliselt lubanud oma tööd edasi teha, laitnud selle plaani maha Savisaare nõunikud. „Järgmine suurem teema pidi olema kogu ava-liku halduse optimeerimine, aga Keskerakonna jaoks ei olnud see tähtis. Kõigil oli lihtsam, et läksin oma teed.” Aaslaiu olukorra tegi toona keeruliseks see, et ta oli otse ministri nõunik, mis tähendas, et sundust teda tööl hoida uuel

a r v a m u s

Meelis Atonensõber

Mina sain And-rusega tuttavaks siis, kui minister olin ja otsisin IT-alast nõu-nikku. Andrus jättis mulje kui inimesest, kes suudab mõelda ja näha paljusid asju teistmoodi kui tavainimesed. Just sellepärast ta meie mees-konda väga hästi sobis. Ta oli kõigele väga ava-tud, stambivaba. Ühes meeskon-nas on siis hea töötada, kui ta ka inimesena kihvt on. Ja Andrus on väga meeldiv ja tore. Kõige paremini näitab seda see, et ehkki juba viis aastat ei seo meid töö-alased suhted, siis saame ikka kokku. Alles käis näiteks mu lapse katsikul.

scanp

ix

inimesed


peremehel ei olnud.„Väga palju oli läbi seina jooksmist,” meenu-

tab ta kaks aastat väldanud IT-nõuniku ame-tit. Ta ütleb, et oli justkui lindprii, sest ministri nõunikuga keegi väga palju vaielda ei julgenud. „Kõik saavad aru, et minister kõigega tegeleda ei jõua, kuid konkreetsete asjade puhul polnud kunagi teada, kas see oli ministri idee või tule-nes lihtsalt vajadusest asjad ära teha. Samas pidi ka väga ettevaatlik olema, sest kui ühe korra oma soologa lõhki lähed, siis sind enam tõsiselt ei võeta,” muigab ta tagantjärgi.

Huvitav töö: vehkida kätegaOma suurimaks tööks selles ametis nimetab ta esiteks kahe aasta jooksul Eesti IT-sektori enese-teadvuse tõstmist ja valitsuses selle teema üleval hoidmist ning teiseks seda, et vähemalt peaaegu suudeti tööle panna IT rahastamise süsteem. „Bürokraadi aeg oli selles mõttes hea, et see oli kõige viljakam aeg lampvõimendite ehitamise-

ga tegelemiseks. Ministeeriumitöö ei väsitanud selles mõttes,” lausub ta. Lampvõimendite ehi-tamine on üks Aaslaiu suurtest hobidest, tema keldris on mitu riiulit raadiolampide kaste täis. Ta ise hindab vähemalt audiolampide poolest oma kogu Eesti suurimaks.

Ministeeriumist lahkudes asuski Aaslaid koos vennaga oma firmat üles ehitama, kuid ainult selleks, et mõne aasta järel taas korraks suuga tööd tegema asuda. Seekord tarkvara- gigandi Microsofti Eesti esinduses tehnoloogia-evangelistina.

„Käisin lipsuga tööl, vehkisin kätega ja püüd-sin tarkvaragiganti Eesti IT ja e-riigi arengust huvituma panna,” meenutab ta seda kogemust. Üle pooleteise aasta ta sellel tööl siiski vastu ei pidanud ning nüüd ei kujuta ta enam ette, et peaks oma jutuga esindama kellegi teise mõt-

v a n a m o o d s a d h u v i d

Salaarmastus analoogelektroonikaAaslaiu kontoris koosolekuruumi nurgas seisab hiiglaslik halli tooni nõukogudeaegne lühilaineraadio. Ainuüksi selle toite-plokk on mõõtmetelt suurem, kui suurem osa tänapäevastest raadiotest.

„See on 1956. aastal valmistatud R-250 mudeli raadio ja töötab ilma igasuguse remondita laitmatult tänase päevani,” uhkustab Aaslaid. Tema sai selle enda valdusse kuus aastat tagasi, kui ostis pudeli hea viski eest. Aaslaid lülitab hiiglasliku raadio sisse, krutib veidi ning peagi hakkab kostma kuskil Vene-maa avarustest teele saadetud muusikat. Ehkki sama signaali püüaks ta kinni suvalise tänapäevase digitaalse skänneriga, ee-listab Aaslaid just seda vana kasti. „Maagiline värk, ma võrdlen seda 1950ndate internetiga,” naerab ta. R-250 nimetab Aaslaid statement’i küsimuseks. „Ma tahan, et ka minu asjad 50 aasta pärast alles oleksid.”

Tegelikult ongi Aaslaiul kaks oma suurprojekti olemas. Esi-mese, plasmatviiteri kallal on ta kokku töötanud juba kümme aastat ning ehkki valminud on kolm prototüüpi, siis valmis pole see veel saanud. Aaslaid ise nimetab seda oma elu projektiks.

„Ega sellest pole mõtet kirjutada, HiFi-klubi tegelased niigi naeravad mu üle juba, et luban küll suure suuga, aga ega see kunagi valmis saagi,” ütleb ta. Kui aga peaks ime juhtuma ja Aaslaiu plasmatviiter kunagi päris valmis saab, siis peaks see välja andma nii kvaliteetset kõrgsagedusheli kui see tehniliselt üldse olla saab.

„Kui praegu on ametliku HiFi-tehnika kõrgeim ots 20–25 kHz, siis minu plasmatviiter jookseb ühest küljest palju kõrgemale välja, ning on samas palju väiksemate moonutuste-ga kui tavaliselt praegu kasutatavad kõrgsageduselemendid.”

Suure osa tööajast veedab Aaslaid oma „hullu geeniuse” laboris. Hüüdnimele sobivalt asub labor keldris.

väga palju oli läbi seina jooksmist.»

Andrus Aaslaid meenutab tööd majandusministri nõunikuna


teid.Hoopis vastupidi, selleks ajaks, kui Arvuti-

maailm lugejani jõuab, on Aaslaid juba asutanud uue firma nimega Startup Electric.

„Eesmärk on anda tõuge Eesti startup-et-tevõtetele, kes tahavad mingi innovatsiooniga maailma muuta,” selgitab Aaslaid. Tema sõnul surevad väga paljud head projektid välja, kuna väikestel elektroonikafirmadel pole lihtsalt raha ega jõudu ideega lõpuni minna. Lisaks toob ta välja, et paljud noored hakkajad ei ole oma plaa-ne korralikult läbi mõelnud, neil puudub igasu-gune teadmine, kuidas toimib selle äri taustsüs-teem. „Arvatakse, et kolbiga tinutamine maksab ainult tina hinna. Nad ei ole näinud, kuidas lä-bimõtlemata plaanid lihtsalt läbi kukuvad. Me oleme päris paljud niimoodi ära hirmutanud,”

v e i d i m ü s t i l i n e s õ b e r

Tõsine jutukaaslane nõiarajalTunnen Andrust või Laidi, nagu me teda kutsume ikka igaviku, vähemalt 15–20 aastat. Esiteks on ta ikka täielik tehnikafanaa-tik. Vähe on tema puhul juhtunud, et ta „ei jagaks arvutivärgis matsu”. Minu arvates on fantastiline, et ta jagab ka audiovideo-maailma „matsu”, kõike, mis puutub HDsse, stereosse. Ja ta on tõeline lampvõimendite hull. Kõige suurem üllatus juhtus am-mustel aegadel, kui ma läksin tema juurde ja ta lasi muusikat, mis tuli kaarleegist (Andruse kurikuulus plasmatviiter). Katsu nüüd ise aru saada, mis see on! See plasmamuusika, mul oli kõik imestusest lahti. Kaarleek ja sealt tuleb muusika! Lihtsalt ajaviiteks teeb ta selliseid asju.

Kõik probleemid, mis mul on audio-video ja IT-ga on, tema on vaieldamatult mu tutvusringkonnas üks väga suur spets. Veiko Tamm on teine selline mees.

Samal ajal jagab Laid haruldaselt hästi ka kogu paravärki – müstika ja Põhjala „matsu”. Kogu tema tunnetus ja teadmised selle koha pealt tähendab seda, et ta on väga tõsiselt võetav jutukaaslane nõiaraja peal. Laid on ka neljamõõtmelise ruumi tunnetuses väga hästi sees. Kui kahe inimese rajad on just-kui kaks erinevat kera, siis see, kui palju need kerad üksteise sisse kuuluvad, on väga tähtis. Enamasti on need kerad nagu kummipallid, et ainult vajuvad üksteise vastu ja lömmi, aga meie puhul mitte. Ükskõik, mis kandi pealt vaadata, alati saab Laiuga teemad põhjalikult läbi tõmmatud. Täpselt kuu aega tagasi käisime koos läbi Norra fjordid kuni Ultima Thuleni välja, tagasi tulime läbi mõne Soome müstilise paiga. Kokku 6000 kilomeetrit.

Laid käib ikka võrdlemisi sagedasti siin. Kui detsembris linna naasen, siis suhtleme ikka ülepäeviti.

Vormsi Enn

Üritasin microsofti eesti it ja e-riigi arengust huvituma panna.»

Andrus Aaslaid nägi palju vaeva

inimesed


M i n u t ö ö p ä e v

M i n u p u h k e p ä e v

Minu tööpäevPäeva esimene pool läheb igasuguste jooksvate asjade tähe all – kohtumised, telefonikõned, kontoris on tarvis kellelegi midagi seletada, plaane teha, käigupealt asju muuta ja ümber planee-rida. Päeva teisel poolel saab teha seda osa tööst, mida iseenda arvates vaja on – kirjutada, konstrueerida, välja mõelda jne.

Minu puhkepäevVabadel päevadel katsun kontorist ja tööst eemal olla ja seda aega tagasi teha, mis perele puudu jääb. Kuidagi sisustavad nädalavahetused ennast tavaliselt ise ära, keegi kutsub külla või kutsud ise, kellelgi on sünnipäev, avastad, et oled kusagile min-gile üritusele piletid kunagi ostnud, lastele midagi lubanud jne.

ütleb ta.Aaslaiu sõnul üritab ta võimaluse korral ka

selliseid väikseid startup’e aidata rahastamise leidmisel. Vähemalt nii palju, et pääsetaks nii-nimetatud FFF-faasist (friends, fools, family) järgmisse. Rahastajate leidmine on aga ülimalt bürokraatlik ja mahukas töö. „Üritan vähemalt nii palju, et rahastamist puudutavad paberid enne läbi lugeda ja nõu anda,” räägib Aaslaid. See osa tööst on tema jaoks juba rangelt vaba-tahtlik, sest enda sõnul ei kujutaks ta ette, et esi-tab arve pelgalt paberite lugemise eest. „Lisaks ei taha ma võtta selle eest ametlikku vastutust,” selgitab ta.

„Proovin oma õla alla panna näiteks üliõpi-lasfirmadele. Kui isegi kaks sellist suudan järjele aidata, on ju seegi asi.” Just selliste firmade eest seismist nimetab ta selliseks rääkimise tööks, millega ta võiks tegelema hakata, sest siis esitab ta juba enda, mitte kellegi teise mõtteid.

arvutimaailm

1950ndatest pärineva lühi-laineraadio üle on Aaslaid

eriliselt uhke. „Remontima pole pidanud kordagi, ainult

klemme puhastasin.”


Järgmises Arvutimaailma numbris

Peep Soomanarvutimaailma ankeedile vastab eesti ühe suurema kinnisvarabüroo pindi Kinnisvara juhatuse liige peep sooman. Büroos on ta oma asjad korralda-nud niimoodi, et infosüsteemi „õhkulendamine” veel tööd ei halvaks.

Aasta lõppeb. Teeme kokkuvõtteid arvutimaailmas toimunust ◊Jõuluks (ja mitte ainult) koju – IT abil on see võimalik ◊Mida teha, et info ei lekiks? ◊

ilmub jälle 16.12

Esimene kokkupuude arvutiga?Keskkooli alguses arvutiklassis. Oli vist Juku – päris hir-mus aparaat oli ning erilist vaimustust ei tekitanud.

Esimene oma arvuti?Tudengipõlves ostsin kursusevennalt kasutatud Pentium 166 MMXi.

Esimene mobiiltelefon?See oli 1997. aasta suvel, kui otsustasin ülikooli kõrvalt kin-nisvaramaakleriks hakata. Maakleritöös oli telefon häda-vajalik ning ostsin endale hirmsuure Nokia.

Esimene kokkupuude internetiga?1997. aastal, kui proovisin mulle saadetud lepinguid firma üldisest meilkastist kätte saada. Alguses vajasin sekretäri abi. Tundus mõttetu tegevus, faks paistis töökindlam.

Milline on praegune tehniline varustatus?Nokia E71. Süleril puuduvad erisused teiste „läpakate” ees.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?Koosolekud, kus ITga seotud isikud püüavad tõestada

probleemi lahendamatust.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?Kuni Word ja Excel töötavad ning e-kirjad liiguvad, saan hakkama.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?Kuus-seitse tundi.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?Mul puudub ülevaade, kuidas programmid minu esimesse arvutisse sattusid. Arvestades asjaolu, et nende installee-rijad olid kõik makaronidieedil, siis kahtlen sügavalt, kas selles midagi peale riistvara üldse legaalset oli. Foto: helin loiK

minu arvutimaailm

Maailma kiireimad Oracle andmebaasiserverid.*

Proact Estonia AS | Pärnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

* http://www.tpc.org/tpcc/results/tpcc_perf_results.asp

Proact on Baltikumi suurim Sun Microsystemsi lahenduste pakkuja.

Vaata ja osta: www.markit.eeHelista: +372 666 99 00

HP Elitebook 2530pTootekood: FU431EA#AK8

22 790.-

2 GB mälu, 120GB 5400RM kõvaketas 12.1" TFT 1280 x 800 ( WXGA ) ekraan DVD±RW (+R double layer), Ethernet, Wlan BluetoothTouchpad, skandinaavia asetusega klaviatuurWindows Vista Business 32, Office readyKaal 1,45 Kg, 3 aastat garantii

Intel Core 2 Duo SL9400 1,86 GHz

17 850.-Tootekood: NP905AW#AK8

HP Elitebook 6930p

Intel Centrino 2 P8700 2,53 GHz 4GB mälu, 160GB 7200RM kõvaketas 14“ WXGA ekraan (1280 x 800)DVD +-RW LightScribe,Ethernet, bluetooth, Wlan a/b/g/nTouchpad, Trackpoint, skandinaavia asetusega klaviatuurWindows Vista Business 32, Office readyKaal 2,3 Kg, 3 aastat garantii

Militaartasemel testid läbinud äriklassi sülearvutikoos HP 3D kõvaketta põrutuskaitsega on ideaalne töökaaslane.

Kergenda oma koormat. HP kergeim äriklassi sülearvuti koos kõigi lisadega.

Vahetusja sellel Õige kvaliteet.

on siinon

Hinnad sisaldavad käibemaksu

arvutimaailm 11/09

Documents