arvutimaailm 9/09

9 77 1021 936005

Kaks Androidiga telefoni – HTC Hero ja Samsung Galaxy

Maarja Kruusmaa – Eestimaa tuntuim robotiehitaja

Hind 39.90 Nr 9 (164), september 2009

Seitse üllatust uuele Windows 7le üleminekulFirma: Green IT lahendus lülitab ööseks kontoritehnika välja

Suures võrdlustestis nettopid ehk minilauaarvutid

e-äridel läheb hästi

Eesti edukamatel e-äridel läheb vaatamata rasketele aegadele üsna hästi – omanikele teenitakse kopsakaid kasumeid.

01

.

09.-31.10.

2009

T A L L I N K

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 3

september 2009

f o o k u s

Veebiärid teenivad miljoneidE-kaubandus on praegu kohati tulusamgi kui päris-poed. Tulu ei tähenda rahadega jalgalask-mist, nagu üksikud on teinud, vaid ikka ausat veebiäri. Lk 16

L A B O R

34 Embody – testisime toolide tooli

36 Bullet2 – nähtamatu WiFi ruuter

37 Fujitsu ilus minisülearvuti M2010

38 HP Officejet tunneb paberit39 Aceri minisülearvuti

hiigelekraaniga40 Kaks Androidi – HTC ja

Samsung

A R V A M U S6 Vastasseis – piraadipartei

poliitikasse?7 Veebihinnang: bigbank.ee8 Erkki Leego IT strateegiatest

U U D I S E D10 Tõnu Samuel registreerib

rämpsposti saatjaid14 Uus ja vanad:

sügisilmakindel arvuti

F I R M A22 Green IT väike kontor omab

25 000 arvutit

R E P O R T A A Ž30 Nokia näitas oma uut maailma

L A H E N D U S E D50 Windows 7 ehmatab

seitset moodi52 Deduplikatsioon?

Mis see veel on?54 Virtuaal- või privaatserver?55 Kuidas katkiläinud faile

kätte saada

I N I M E S E D56 WiFi ja veebikaameraga

kontserdiedastajad58 Allkirjastajad 100 Mbit/s internetti

kokku leppimas59 IT akadeemia sai lepingule

digiallkirjad60 Maarja Kruusmaa – Eesti tuntuim

robotiehitaja

42 Suures testis väikesed arvutid: seekord proovis testimeeskond pisikesi nettoppe.

34 Embody tool

Fo

to: K

ale

v l

ille

or

g

Foto: Kalev lilleorg

4 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 TallinnTelefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post [email protected] Koduleht www.am.ee

Toimetuspeatoimetaja Kaido [email protected]

toimetaja Raigo [email protected]

keeletoimetaja Kairi [email protected]

kujundaja Holger [email protected]

Kaanepilt: iStocKphoto

Läheb paremaks?Täiesti üllatav, aga septembrinumbris on meil nii mõnigi suur lugu juba positiivse too-niga. Kuskil läheb hästi. E-kaubandus, kus pole vaja ülal pidada kalleid poepindu ning kust inimesed saavad odavamalt kauba kät-te, on muutunud korraga tulutoovaks. Nagu kirjutab Raigo fookuses, võis kümme aastat tagasi veel ainult e-poe kaubast elatudes tuppa nälga surra. Nüüd võib osta e-poodi-dest rohkem kui tavapoest, sest internetist on kättesaadav kogu maailma kaup, mitte ainult see, mis siia vaheladudes-se veetud.

Aga see pole veel kõik. Sel-gub, et on ka firmasid, mis küll otseselt ei tegele tarkva-raloomise või serveri-hooldusega, aga kellel sellegipoolest hästi läheb ja on kogu aeg läinud. Need on IT renditeenuse pakku-jad. Pangad enam nii-sama lihtsalt krediiti ei anna, seega paljudel ongi ainus võimalus oma arvutipark välja vahetada renditee-nust kasutades. Pole kohe vaja sadu tuhandeid arvutimüüjale välja käia.

Kas see keset kriisi paistma hakanud valgus on rong või tõesti tunneli lõpp, seda saame ilmselt juba sügisel näha.

KAIDO EINAMApeatoimetaja

T O I M e T U S e K O L L e e G I U M

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse

esimees

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori

juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm

Reklaam projektijuht Raimo Kõ[email protected] 661 6186

VäljaandjaPresshouse OÜTrükk Unipress

© Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

TellimineAjakirja tellimiseks:≥ helista 660 9797≥ saada e-kiri [email protected]≥ mine kodulehele www.telli.ee

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

toimetuse lehekülg

Lisainfo ja broneerimine:Rita Iloste

tel 47 97 230 ja 53 401 393e-mail: [email protected]

Skype: rita.ilosteElbiku küla, Noarootsi vald,

Läänemaa

www.roosta.ee

ROOSTA seminaripakett“IGA KÜMNES OSALEJA TASUTA”

985.-inimese kohta

Kahepäevane seminarRoostal sisaldab:seminariruum koos tehnikaga (2 päeva) ühe öö majutus Roosta majakeses (2–4 inimest majas)saabumiskohvlõunasöökpärastlõunane kohvipaus õhtusöökhommikusöökennelõunane kohvipauslõunasöök2 tundi sauna

GPS: N59:09:28 E23:31:10

*Pakkumine kehtib2009. aastal


Kas Eesti poliitikas on kohta piraadiparteile?

v õ i t j a j a k a o t a j a

∂ Josh Silver-man rõõ-

mustab Skype’i blogis, et Skype on septembrist taas iseseisev, lahkudes eBay omandusest. Tuntud oksjonifir-ma müüs Skype’i enamusosaluse riskikapitalifon-didele, mida juhib Silver Lake Partners. eBay soovib Skype’i 65% osaluse eest saada 2,75 miljar-dit dollarit.

Interneti levik on muutnud ühis-konna toimimise põhimõtteid ja ühendanud inimesed ning teadmised uuel moel. Internet on hõivanud seni suurkorporatsioonidele kuulunud loojat ja tarbijat ühendava vahen-daja rolli ja muutnud sajandivanuse intellektuaalsel omandil põhineva seadusandluse aegunuks.

Kõige ilmsem märk sellest on olukord, kus suurem osa maailma (sh Eesti) ini-mestest rikub intellek-tuaalse omandi seadusi. Küsimus pole selles, kas seadusandlus kohaneb uute ühiskondlike aru-saamadega, vaid millal see juhtub. Ja kas üri-tame muutustele vastu töötada, hoides kramp-likult kinni vanast mit-tetoimivast mudelist või otsime lahendusi.

Piraadipartei asu-tamise ongi tinginud olukord, kus praegused poliitilised jõud pole näidanud huvi infoajas-tu võimaluste kasutami-se vastu. Piraadipartei koondab inimesi, kes usuvad, et intellektuaal-se omandi seadusandlu-se kaasajastamine on kultuuri ja info parema leviku ning ühiskonna arengu edendami-seks vajalik ning riik peaks võtma juhtrolli lihtsustamaks uue olukorraga kohanemist.

Kuigi piraadipartei postulaatide hulgas on kindlasti häid mõtteid, on nende mõni eesmärk nagu ka saa-vutamise vahendid küsitavad. Kuigi põhimõtetes rõhutatakse näiteks vajadust kaitsta inimeste vabadusi, tahetakse samas piirata autorite va-badust otsustada oma teoste kasuta-mise üle.

Autorite õiguste piiramine vähendaks motivatsiooni luua. Vaevalt, et see teenib

piraadipartei „kultuuri rahvale lähemale toomi-se” eesmärki.

Piraadipartei põhikiri märgib eesmärgiks Ees-tis erakonna asutamise, seega paistab sooviks olevat saada rohkem või-mu ning sekkuda poliiti-kasse. Riigi efektiivne juhtimine, majandamine ja toimimine on aga pi-raadipartei väljendatud põhimõtete alusel sisu-liselt võimatu. Lisaks on ebaõnnestunud nime-valik. Tekitades seo seid merel tegutsenud rööv-litega, unustas piraadi-partei ilmselt ära, et pi-raadid röövisid inimesi. Piraadipartei kui pisut

äärmuslike vaadetega ühing on ühiskonna-le teatud mõttes kasulik, kuid tõsiseltvõeta-vaks muutumiseks peaks piraadipartei oma seisukohti rohkem analüüsima.

∆ September algas Gmai-

list sõltujatele ebameeldiva üllatusega – nende meilid olid kadunud ja kogu elu seisis. Google vaban-das ja teatas, et paaritunnine katkestus oli seotud ühe mei-liserveri hooldu-sega. Selle paari tunni jooksul oli tasuta meili-teenuseta 150 miljonit Gmaili kasutajat.

KRISTJAN VEDELEesti Piraadipartei juhatuse liige

KAIDO UDUSTEvandeadvokaat

jah ei

v a s t a s s e i s

VEDEL: Suurem osa inimestest rikub intellektuaalse omandiga seotud

seadusi.

UDUSTE: Piraadipartei

unustas ilmselt ära, et piraadid röövisid inimesi.

arvamus


Tõnis HinnosaarAltex Marketingi partner

Gunnar Peipman Developers Team OÜ tegevjuht

Kaspar Loog KnowIT Estonia tegevjuht

Pangaveeb vabavara abilBigBanKi koduleht on küll tehtud vabavaralise sisuhaldusega, kuid pole välja tulnud kehvem kui kallid „rätsepalahendused”. lihtne veeb tundus hindajatele ilus, kuid kohati veidi liialt vilkuv ja kirju.

e k s p e r d i d h i n d a v a d

hinne kokku: 4

BIGBANK on selgelt uue veebi ehita-misel panustanud selle otsingumoo-torite jaoks sõbralikuks muutmisesse. Veebileht on igatpidi „puhas” ja lihtsa ülesehitusega. Järgneva sammuna oleks mõistlik jätkata usability ehk ka-sutatavuse temaatikaga ja soovitavalt viia läbi kasutajateste. Selle tulemu-seks oleks conversion rate'i parane-mine interaktiivse disaini täiustamise abil.

BIGBANKi kodulehekülg tundub popp ja noortepärane. Küljendus on ehk natuke laiavalguv ja hääbub ümb-ritsevas kirjus kestas, kuid efekt pole liiga tugev. SEO osas tundub, et on tehtud korralik töö – lingid on lühi-kesed ja arusaadavad. Lehekülge veab edasi Joomla! sisuhaldussüsteem, mis tõestab, et vabavaraline tasuta Joom-la! sobib ka korporatiivseid lehekülgi vedama.

Bigbank.ee veebi esmamulje on väga hea. Kõik lingid ja menüüd asuvad harjumuspärastes kohtades ja on kii-relt navigeeritavad. Asjade leidmine ja ühe pilguga haaramine toimib häs-ti kõigil lehtedel. Üldmuljet häirivad rohked vilkuvad reklaamribad. Samu-ti on keeruline hiirega peamenüüst alamenüüsse minna. Kummalise mulje jättis kinnisvaralaenu kalkulaa-tor, mis ei näita laenuprotsenti.

4Otsimootorisõbralik, puhas ja lihtne veeb 4Kujundus veidi

laialivalguv 5-Kiirelt navigeeritav, häiris vilkuv reklaam

BIGBANKi kodulehekülg on tehtud tasuta Joomla! baasil, mis näitab, et vabavaraline veebiplatvorm sobib isegi pangale.

k u u t s i t a a t

„Paljud vidinad on moeasjad, mitte hädapärast-asjad.”Viru keskuse juht Ants Vasar Äripäevale põhjendades, miks IT-kaupade jaemüük on 32% langenud.


Põhilised strateegilised valikud on kas teadlikult või ebateadlikult juba nii või teisiti tehtud. Üksikute päeva-kajaliste otsuste, juhtide tunnetuse, IT-juhi ambitsioonide ja ettevõtte kultuuri kaudu on välja kujunenud ettevõtte IT-maailma kujundav taust-süsteem. Varem või hiljem jõutakse aga teelahkmele – mingist mõjujõust lähtuvalt on vaja teha uusi valikuid. Taluvuspiiri ületanud rahulolematus, kriis, rahastamisvõimalused, muuda-tus organisatsioonis, muudatus juht-konnas, tehnoloogia areng või mõni muu põhjus toob kaasa vajaduse mõelda läbi, kas me ikka oleme õigel teel.

Teooria ja praktika tasakaalMinu kogemuse põhjal kaldub otsus-tajate arusaam strateegiast kahte äär-musesse – kas teoreetiliste loosungite püstitamise või konkreetsete tehno-loogiate ja tootemarkide kirjeldami-seni.

Teoreetilisi loosungeid ei armasta vist keegi. Tehnoloogia teemal surub valdkonna kiire areng peale kimba-tuse – teadmata tänaseid ja viie aasta taguseid tehnoloogilisi võimalusi, ei ole meil julgust jõuliselt fikseerida kindlaid valikuid. Võimalusi on alati

Õigete küsimustega viie aasta siht paikaolen oma töös märganud, et it strateegiate loomine ja kasutamine on sa-geli liiga keeruliseks mõeldud. arvatakse, et see peab olema midagi erilist. Midagi väga strateegilist ja üldist.

ahvatlevalt palju − palju rohkem kui selgeid vajadusi.

Teoorias on asi lihtne. Välja on vaja mõelda kaks asja – kuhu tahame jõuda ja milline on kõige otstarbekam tee sinna jõudmiseks. Tervikliku IT-strateegia komplekti moodustavad vi-sioon tulevikust, olulisemad valikud ja tegevusplaan.

Metoodikaid visiooni ja arengutee kirjeldamiseks on mitu. Suure efek-ti annab oskus küsida lihtsaid ja õi-geid küsimusi. Siis on võimalik enda

võtmeisikute või väliste ekspertide abiga leida oma organisatsioonile kõi-ge enam sobivad vastused. Komplekt praktilisi seisukohti võtmeküsimus-tes moodustabki organisatsiooni IT-strateegia selgroo.

Õiged küsimusedOlulistest küsimustest tõusevad minu kogemusel esile kolm:

1. Kui palju on ettevõttel IT-inime-si ja -kompetentse ning kui palju eks-pertteadmist ostetakse sisse?

ERKKI LEEGOjuhtivpartner Hansson, Leego & Partner OÜ

Strateegia – see kõlab keeruliselt. Aga pole põhjust selle pärast arvuti ette mõistatama jääda, sest põhilised valikud on niikunii juba tehtud. Foto: iStocKphoto

arvamus


2. Millised on praegused valuko-had, probleemid ja lahenduseta soo-vid?

3. Kas üldse ja kui, siis millised muutused on plaanis ettevõtte tege-vuses lähema viie aasta jooksul?

Pime usk kõike teadvasse ja oska-vasse ühte IT-spetsialisti on õnneks üle läinud. Teadma peab, et kõiki IT-kompetentse on võimalik ka ekspert-teenusena sisse osta. Hankida saab nii IT juhtimist ja tellijapoolset arenduse juhtimist kui ka kasutajatuge, süstee-mide hooldust ning uute süsteemide arendamist. Väga põhjapanev stra-teegiline valik on tõmmata arusaadav joon enda töötaja(te) ja väliste teenu-sepakkujate vastutuse ja kompetentsi

jagunemise vahele.Teise küsimuse vastus tagab lei-

tavate strateegiliste valikute päeva-kohasuse ja praktilisuse. Prioriteet on leida asjatundlikud lahendused praegustele probleemidele ja soovi-dele. Pärast seda võib edasi unistada ja ringi vaadata, kas ja mida saab veel paremini teha.

Jõukohaste sammudega strateegianiEt IT-valdkond on kulukas ja lahen-duste soetamine ning juurutamine aeganõudev, peavad suuremad tehno-loogilised muutused olema ette teada vähemalt kaks aastat. Efektiivsed la-hendused sõltuvad väga palju mahtu-dest ja infotöötluse detailsusest. Kui organisatsioonil on plaanis muutusi ettevõtte suuruses, infomahukate te-gevuste lisandumisel või mahus, siis on mõistlik sellega arvestada.Kui kolmele võtmeküsimusele on vastus olemas, on aeg saada kvaliteet-ne pilt organisatsiooni IT hetkeolu-korrast, vaagida läbi veel mõni teema ning asuda visiooni ja tegevuskava kirjutama.

i g a k u u m a t e i l e k i r j u t a n

Olen Arvutimaailmas kirjutanud mitu korda innovaatiliste eestlaste nutikatest ideedest ja tegemistest. Nüüd kirjutan firmadest, kes on Eesti innovatsioonimaastikul viimasel ajal eriti silma hakanud.

FibroTx on loonud diagnostilise plaastri, mis parandab haavad kiirelt ja ilma armideta, sest arvestab inimese naha struktuuriga. Sama tehno-loogiat plaanitakse kasutada ka meditsiiniliste nahaprobleemide diag-noosimisel. Niisuguse tehnoloogia kasutuselevõtt muudab hüppeliselt nahaprobleemide ravi. Plaastrid jõuavad turule järgmise aasta alguses.

Molcode on välja töötanud tarkvaralahenduse, mis võimaldab arvu-tuslikult disainida etteantud omadustega kemikaali potentsiaalseid ravi-mikandidaate. Lahendus mõjutab hüppeliselt maailma, sest arendustöö, mis on seni toimunud füüsiliselt katsete abil, suudab ära teha tarkvara.

Asper Biotech töötab välja geeniteste ja osutab teenust. Nüüdseks on portfellis üle 20 testi. Varem väljastati arstidele vaid testi tule-mus (ehk numbrijada) ning arstid pidid selle tulemuse põhjal ise andma hinnangu patsiendi tervisele, sel aastal aga antakse kogu vajalik info/hinnang arstile juba valmis kujul kätte.

Foldplast on arendanud välja voldikkannu kilepiimale, mis täpsemalt on plastist stantsitud leht, mis voltides moodustab ideaalse kannu kilepakis piimale. Too-te eelis on sobivus külmiku ukseriiulisse.

Fortumo internetiportaali kaudu võib iga ka-sutaja tehnilisi oskusi omamata ja kuludeta luua oma SMS-teenuse: SMS-hääletuse, SMS-tarbi-jakampaania, SMS-vestluse, samuti kasutada tulu teenimiseks SMS-makset. Tulu jagatakse teenuse looja, Fortumo ja mobiilioperaatoriga.

Modesat Communicationsi väljatöötatud mo-demite 3G/4G kasutuselevõtuga on võimalik mobiil-side muuta kiiremaks ja suurendada andmemahte. Alles hiljuti tunnetasime laulupeol, et polnud või-malik helistada. Uue modemiga on aga võimalik järgmise laulupeo ajal isegi videokõnesid võtta.

NOW! Innovationsi arendatud digitaalne parki-missüsteem võimaldab nii mobiilparkimist kui ka teisi digitaalseid parkimise eest tasumise automatiseeritud lahendusi. Näiteks auto sisenemine ja väljumine par-kimisalast fikseeritakse automaatselt ning parkimise eest tasumine toimub mobiili arvelt samuti automaat-selt – ei mingit sõnumite saatmist. Kahjuks pole tee-nust seni võimalik Eestis pakkuda, sest siin eelistatak-se kasutada seni soetatut.

Viimase näite põhjal tahan üles kutsuda innovaati-lisi teenuseid mitte ainult välja mõtlema ja ellu viima, vaid neid ka tarbima.

Urmas Kõivinnovatsiooniaasta juht

Kes on innovatsiooniaastal eriti väljapaistvad

Võimalusi on alati ahvat-

levalt palju. Palju rohkem kui selgeid vajadusi.»


uudised

Sony Ericsson uuendas tootemarkiSony Ericsson alustas septemb-ris välise visuaalse identiteedi ja tootemargi ümberkorraldamist. Eesmärk on väljendada Sony Ericssoni kui tulevase side- ja meelelahutusmargi visiooni, millega nihkub ettevõte veelgi rohkem meelelahutustoodete valdkonda. Logo jääb peaaegu samaks, muutuvad värvid ja logo kasutamine.

160 DIGIBOKSIÜheksa kuuga on üle 160 digiboksi ja -teleri saanud Ees-ti Digilevi ühilduvusmärgi, mis tagab seadme sobivuse Eesti telekanalite digivastuvõtuks. Eesti digitaaltelevi-sioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõ-nul tuleks digiboksi või -telerit valides eelistada Digilevi märgiga seadet.

„Märk annab analoogtelevisiooni vaatajale kindluse, et seade sobib Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõ-tuks ka aastate pärast,” lausus Pihel.

50 MILJONITJust nii palju investeerib kroonides Euroopa Liit Tallinna tehnikaülikooli juhitavasse uude projekti DIAMOND, mis asub uurima kiipide veakindlust. Koostöös IT-korporat-sioonidega IBM ja Ericsson ning TTÜ partnerettevõt-tega Testonica Lab hakatakse looma uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

TTÜ Arvutitehnika instituudi juhitav projekt DIA-MOND pakub välja meetodid vigade automaatseks leidmiseks ja parandamiseks.

Mis asi on rämpspost, ei pea vist kel-lelegi seletama. See tuleb meie post-kasti risustama iga päev. Reaktsioonid rämpspostile aga on üsna erinevad. Osades (sealhulgas minus) tekitab see tülgastust. Teine äärmus jällegi on „blondiinid”, kes paar korda päe-vas hõiskavad: „Ma võitsin lotoga!” Lisaks on olemas ka inimesed, kes nimetavad ennast uhkelt e-turunduse ekspertideks ning kinnitavad, et see kõik on väga kasulik.

IT-inimesed näevad palju vaeva, et vähemalt 90% rämpspostist võtta ra-jalt maha enne, kui kasutaja üldse sel-lest aimu saab. Toon siin ära mail.ee ühe nädala rämpspostistatistika:

Allapoole ulatuv oranž osa kajastab postkasti jõudnud kirjasid. Kõik üles-poole minev on rämpspost. Välismaal on suudetud suuremaid rämpsposti-saatjaid vahel ka vangi panna. Näiteks kui möödunud aasta novembris pandi kinni McColo nimeline rämpsposti ja pahavara kontor, vähenes rämpsposti kogus internetis mõne päevaga 50,5% võrra.

Eesti rämpspostisaatjad satuvad musta nimekirjaKui mõni e-kiri häirib, võib selle edasi saata aad-ressile [email protected]. Korduvate kaebuste korral satub saatja musta nimekirja.

Aktiivseid rämpspostisaatjaid võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kui Elion pani ühele suurrämpspos-titajale saatmise piirangud, hakati saatma naaberfirma WiFi otsast. Oo-tan huviga, millal politsei mõne neist suudab selle eest vangi saata.

Siinkohal tahtsin ära nimetada ka Roosat Elevanti, Zuperit ja Rõõ-musõnumit, aga kindlasti hakkavad nad protesteerima karjuva ebaõig-luse vastu, mida ma neid nimetades teen. Nimelt on Eestis seaduslik saata rämpsposti juriidilistele isikutele sõl-tumata sellest, kas nad seda soovivad. Ning lisaks eraisikutele nõusoleku-põhiselt. Need kolm teevad vähemalt 50% kogu eestikeelsest rämpspostist ning loomulikult on see JOKK ehk ju-riidiliselt korrektne.

Eesti seaduste järgi võid julgelt teha programmi, mis iga hommik saa-dab viiekohalise arvu kirju firmadele

Nokia alustas sülearvutite tootmistNokia Worldil eemaldati saladuskate minisülearvutilt Nokia Booklet 3G, mis torkab silma aku 12tunnise tööaja, sisseehitatud HDMI, 3G modemi ning GPSi poolest. Sisemusse kiigates leiab Nokia arvutist integreeritud Ovi poe, kust rakendusi laadida. Operatsioo-nisüsteemiks planeeritakse Windows 7. Müügile jõuab see pärast oktoobri lõppu.

Kui ikka mõne inimesega en-

nast siduda ei ta-heta, siis kohtus käimisega suhet ei saavuta.»


Tallinna Ülikool ja Tehnopol allkirjastasid koostööleppeTallinna Ülikooli rektori Rein Raua ja Tehnopoli juhatuse liikme Alar Tamkivi allkirjastatud koostöölep-pe alusel hakatakse korraldama firmade-üliõpilaste seminare ning üritusi. Ülikool plaanib Tehnopoli eksperte kaasata õppetöösse ning Tehnopol pakub praktikavõimalusi.

Eesti rämpspostisaatjad satuvad musta nimekirja

tekstiga „Tere! Ostke palun peeni-sepump! Ei soovi? Head aega ja to-redat päeva jätku!”. Seaduse järgi on kõik õige, aga sisuliselt on tegu rämpspostiga. Minu definitsiooni jär-gi on rämpspost soovimatu kiri. Selle mõõdupuu järgi sai tehtud nimekiri rämpspostitajatest ning neid on haka-tud registreerima kaebuste põhiselt.

Eesti rämpspost erineb oluliselt välismaa omast. Välismaal tehtud sta-tistika põhjal on rämpsu sisuks 24% porno, 21% peenisepikendused ja Viag- ra, 10% pakub teilt raha välja petmi-se võimalust ning 9% reisiteenuseid. Eestis on Sky Travel, Soros Tours ja Baltic Tours viinud reisirämpsposti

osa väga suureks.Osa rämpspostisaatjaid on äh-

vardava tooniga uurinud, et mis on mu õigused sellist nimekirja pidada. Nendel on õigus oma pakkumisi saa-ta ning nad on seda juristidega kor-duvalt arutanud. Siin on meil oluline eriarvamus ning ma rõõmuga palun mind hageda. Ma nimelt pean nime-kirja saatjatest, kelle kirju mu server vastu ei võta. Kui kellelgi on seaduslik õigus midagi saata, siis minul pole ko-hustust seda vastu võtta. Ja minu ni-mekiri on avalik ning seda võivad ka-sutada teised. Siit tuleb ka loogika, et rämpspostisaatjad, ärge laske ennast häirida! Et teil on seaduslik õigus, siis

postitage aga edasi. Kui aga serverid teie kirju blokeerivad, siis on selleks üldjuhul soov teie kirju mitte saada.

Olukord on sarnane suhtega. Kui mõnega ennast siduda ei taheta, siis kohtus käimisega suhet ei saavuta.

Positiivse poole pealt tuleb ära tuua mõni firma, kes saadab massiliselt kir-ju, aga kelle kohta kaebuseid peaaegu ei tule. Kui Äripäeva masspostituse peale tuleb üks kaebus, siis probleemi pole ning olen saanud rahulolematut inimest aidata ning koostöös ÄPga ta edaspidiseks lihtsalt saajate nimekir-jast lahti haakida.

TÕNU [email protected]

eBay müüb Skype’iNagu kirjutas Josh Silverman Skype’i blogis, on 1. septembrist Skype taas iseseisev ettevõte, lahkudes eBay omandusest.

eBay müüs 1. septembril Skype’i enamusosaluse väikesele grupile ris-kikapitalifondidele, mida juhib Silver Lake Partners. Grupis osalevad Index Ventures, Andreessen Horowitz ja Kanada pensionifond. Mõni fondi liige on olnud ka varem Skype’i juhatuses.

Tehing kuulutati välja 1. septembril Tallinnas IT Kolledžis. eBay soovib Skype’i 65% osaluse eest saada 2,75 miljardit dollarit. Ülejäänud 35% omanikuks jääb eBay edasi. Samas käib eBay ja Skype’i kunagiste asutajate vahel kohtuprotsess, mis võib ähvarda-da Skype’i teenuse

Spamcop.net-i statistika näitab, et ühe suure rämpspostija (McColo novembris) sulgemine vähendas rämpskirjade hulka märgatavalt.


K a l e n d e r

Ubuntu muu-tub sõbrali-kumaksUbuntu aren-dajad loovad keskse program-mide lisamise, eemaldamise, uuendamise ja konfigureerimise kasutajaliidese, mis hakkab kand-ma nime App Centre, kirjutab Forte. Lihtsa-mat sorti App Centre’i versioon peaks jõudma juba oktoobri-kuus ilmuvasse Ubuntu Karmic Coala (9.10) lõppversiooni.Windowsi-kasu-tajad on tarkvara paigaldamisel pidanud Linuxit liiga keeruliseks, App Centre peaks selle lahendama.

Net Group ekspordib dokumendihaldust

17.09Best Internet17.-18. septembril korraldab Best Marketing TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskonna hoones teise Eesti internetiturunduse kongressi Best Internet. Tegu on ühe suurema sündmusega internetiturunduse valdkonnas Eestis. Best Internet on inter-netiturunduse aastasündmus, millel eelmisel aastal osales ligi 200 turundus-, meedia- ja reklaamivaldkonna töötajat.

25.09Üleeuroopaline teadlaste ööIgal aastal toimuval üritusel, mille toimumiskohti on palju, tutvustatakse laiemale publi-kule nii teadlasi kui ka nende tegemisi atraktiivselt ja lõbusalt. Üritused toimuvad Tartus, Tallin-nas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Valgas.

01.10WiFi-kaardistajate võistlus1. oktoobrist kuni aasta lõpuni toimub Eesti WiFi-kaardistajate võistlus. Esimesed, kes koguvad 1000 unikaalset WiFi leviala, saavad auhinnad.

Net Group sai koostöös Microsoftiga valmis dokumendihaldusla-henduse Ortella.com, mis sisaldab lisaks traditsioonilisele digitaliseerimisele ja dokumendihaldusele ka digitaalarhiivi.

Ortella.com on üks esi-mesi Microsoft Share Point Serveri põhiseid infohal-

duslahendusi, mis katab kogu dokumentide elutsük-li loomisest arhiveerimiseni. Riigiasutustele sobivat toodet hakatakse müüma välisturgudel, seni pole kompleksset digitaalinfo haldamise lahendust Share Pointi põhiselt mujal välja töötatud. Ekspordimahuks ennustatakse 35 miljonit krooni aastas.

Vabavara, õhk ja päike on veel endiselt tasuta

e-dokumen-did püstita-sid rekordiEelmisel kuul oli Telema vahen datavate e-dokumentide arv esmakord-selt rohkem kui 10 000 päevas. Baltimaade suurima e-doku-mentide vahen-daja kaudu liikus firmade vahel üle 320 000 e-doku-mendi.

a r v u t i m a a i l m

1 Los Angeles hak-kab Google Appsi

kasutamaLos Angelese ametiasutu-sed plaanivad üle minna Google Appsi internetipõhi-sele kontoritarkvarale. See on kommertstarkvaradest odavam ja et kasutab pilve-rakendust, siis ka turvali-sem ja töökindlam. Seni pole peetud Google Appsi suurte organisatsioonide jaoks sobivaks.

Esimeses osas läheb 30 000 töökohast Google’i rakendustele üle 17 000, 13 000 töökohta linna kor-rakaitsejõudude ja prokurö-riametiga võtavad esialgu kasutusele vaid Gmaili.

2 Inteli võimu ta-hetakse murda

Jaapani firmad Fujitsu, Toshiba, Panasonic Renesas Technology, NEC, Hitachi ja Canon töötavad uue alter-natiivse kiibistiku kallal, et luua alternatiiv Intelile. Riik annab omalt poolt projek-tile 350 kuni 450 miljonit krooni.

uudised


Tieto käis purjeka ja rändveoautoga tuurilPõhjamaade suurim IT-teenuste ettevõte Tieto käis möödunud kuu lõpul Eestis. Nende suvise tuuri raames oli kohal Tieto rändveoau-to koos avamerepurje-kaga.

16 000 töötajaga ettevõ-te tutvustab niimoodi oma uusi teenuseid. Seekord räägiti, et Tieto on aina laiemalt hakanud tegutse-ma ka autotööstuses, kus

pakutakse tarkvaralahen-dusi juhtimissüsteemidele ja multimeediale. Samas on põhitegevuseks jäänud lisaks tööstusele ka finants-sektor ja telekommuni-katsioon. Tieto Eesti juht Marek Põldeots tunnistas Arvutimaailmale, et Info- ja Telekomiettevõtete Liidu uus suund ekspordi eden-damisele võiks ka neid kui ülemaailmse kogemusega firmat huvitada.

Vabavara, õhk ja päike on veel endiselt tasuta

Tieto tuuriauto Pirita sadamas lahtipakituna.

Prototüüp peaks tarbima 30% vähem energiat ja suutma kasutada ka päike-seenergiaallikat. Kiibistik peaks 2012. aastal jõud-ma koduelektroonikasse, autodesse ja robotitesse. Samas peetakse Intelile tõ-sisemaks rivaaliks Taiwanis valmistatavat ARM protses-sorit minisülearvutitele.

3 Lady Gaga on digiajastu edu-

kaim artistSuurbritannias peetakse arvestust ka kõige edukama digitaalselt levitatava muu-sika kohta. Selle arvestuse järgi pole kahtlust, et kõige enim digitaalselt ostetud ja allalaetud artist on Lady Gaga.

4 Maailma pari-mad ülekiiren-

dajad on rootslasedAugusti lõpus toimus Pekingis MSI korralda-tud arvuti ülekiirendajate ülemaailmne võistlus, kus tuli riistvarast välja pigistada maksimaalne kiirus. Selleks kasutati mitut nippi, nagu jahutamine vedela lämmas-tikuga, vee ja spetsiaalsete soojusvahetitega.

Parima tulemuse saa-vutas Rootsi tiim – wPrime 1024M testis 139.791 sekun-dit ning 3DMark Vantage’is 18 745 punkti. Kasutati MSI emaplaati ja Intel Core i7 kiibistikku.

5 Tehnoloogiline päikesevest aaf-

riklasteleAfrigadget pakub aafrik-lastele välja tehnoloogilise vesti, mis aitab oma vidinaid laadida nii ringi liikudes kui ka kodus, kui elektrit pole. Tegu on vestiga, mis seljalt kaetud päikesepaneeli-dega. Sellise vestiga saab näiteks rattaga sõites oma mobiili laadida või pleierit kuulata. Koju jõudes aga soovitatakse vest, päikese-paneelid väljaspoole, rõ-dule laotada ning koduses majapidamises on natuke elektrit olemas. Lisaks on seljas olevalt vestilt raske elastseid päikesepaneele ära varastada.


Mobiilsel esmaspäeval häkiti mobiileMobile Monday uue hooaja avateema mee-litas septembri alguses Tartusse kokku täissaa-li – teemaks „Mobile Security: 0wned by MoMo”. Lubati natuke mobiilide häkkimist näidata.

Kui inimene on omale mobiiltelefoni ostnud ja pole just tehnohull, siis ei kipu ta oma mobiili tark-vara eriti uuendama ja kõik

vanad turvaaugud jäävad lahti, ütles Sven Kirsimäe MoMost ning esitas selle kohta ka praktilise näite, kuidas ta Samsungi vane-mast Javat toetavast tele-fonist leidis turvaaugu paar aastat tagasi. Selle abil saab saata telefonidelt väikese Java-koodi abil kasutaja kinnituseta SMSi. Lihtne programm töötas ka mõne saalisolija telefonil prob-leemideta.

Juttu oli ka Adam Gow-diaki mõni aasta tagasi avastatud kõigi Nokia S40 seeria telefonide turvaau-gust, mille abil sai täieliku kontrolli nimetatud mobii-lide üle. Turvalapi väljatu-lekuks kulus mitu kuud ja ega siis kõik kasutajad seda uuendust tegema ei torma-nud. Kirsimäe sõnul on ta kindel, et siiamaani on mil-joneid uuendamata tarkva-raga telefone.

Sügisilmadeks sobiv arvutiilmad on juba sügisesed ja enam pole need ajad, kui sülearvutiga rannas sai vedeleda. Õueskäija peab mõne tõsisema militaarstandarditele vastava tööriista hankima, nagu näiteks Dell latitude e6400 XFr.

Mobile Monday (MoMo)Tartu Ülikooli kohvikus.

u u s j a v a n a d

Dell Latitude E6400 XFR

Panasonic CF30 Dell Latitude D630 XFR

Hind

Ekraan

Paari lausega

AMi hinnang

ca 45 000 kr 77 000 kr 40 000 kr

14” ekraan, WXGA 13,3” puutetundlik, XGA 14” ekraan, WXGA

eriti tugev ballistiline magneesiumkorpus

karmis masinas võiks olla karmim sisu

aku võiks kauem kesta (3,5 t)

Uuele MIL-STD-810F standardile vastav süle-arvuti. Ballistiline kest peab vastu igasugusele kohtlemisele ja ilmale.

Sama kange standardiga kui Dell, aga palju lisa-sid. Puuteekraan, GPS sees, samas vähe mälu ja väike kõvaketas.

Juba see oli 23% kiirem kui Panasonic CF30. Uuele E6400le jääb kii-ruses siiski alla, aga uus peabki kärmem olema.

uudised


a m 1 0 a a s t a t t a g a s i

Nokia mobiilpankNokia käivitab „Nokia Mo-ney” – finants-süsteemi, mis võimaldab teha mobiiltelefoni abil makseid või rahaülekandeid teistele kasuta-jatele, vahendab Minut.ee. Kasu peaksid sellest saama kaugete maakohtade ning arenevate piirkondade ela-nikud. Teenuse abil peaks saama osta nii rongi- kui ka kinopi-leteid, maksta arveid ning teha rahaülekandeid sõpradele. Eestis toimivad mobiilimaksed juba mitu aastat.

Soome kaetakse 100 Mbit/s internetiga

Cybernetica New York TimesisEhkki ITL on eksporditeema alles hiljuti prioriteediks võtnud, oli juba dekaad tagasi firmasid, kes oma toodetega pääsesid näiteks New York Timesi. Cyber-neticat mainitakse kui tugeva krüptotoote valmistanud firmat, mis pärineb väga liberaalsete seadustega riigist, mis ei sea piiranguid sellise tarkvara eks-pordile. Nii saavadki head Eesti krüptot ka USA ettevõtted vabalt kasutada.

Tasuta sissehelistami-ne? Kas tõesti?Augusti ja septembri ühisnumb-ris (mille pärast nüüd jälle sama numbrit refereerime) kuulu-tatakse, et Tele2 tegi esimest korda sissehelistamise maksu-vabaks. Tundub liiga hea, et olla tõsi. Tele2 aga soovis tasuta tee-nusega omale fiksliinide kliente võita, mis tundus siis põhiäri.

Olid ajad – OK Fest KurgjärvelKümme aastat tagasi toimusid IT-firmade ühised suve-, talve- ja kevadpäevad. OK Fest 1999 oli juba viies. Lisaks veidratele spordialadele, mis selliste suvemängude juurde käivad, valmistasid osalejad ka 40 torti, et kaotatud kalorid tagasi saada.

TeliaSonera hakkab koos Alcatel-Lucen-tiga paigaldama üle Soome uue põlvkonna seadmeid, mis tagavad lõppkasutajale kuni 100 Mbit/s ühenduse.

Selleks kasutatakse Alcatel-Lucenti Intelligent Services Access Manager (ISAM) fiber/VDSL2 sead-meid. TeliaSonera plaanib

uues võrgus hakata edas-tama kõrgeraldusvõimega (Full HD) IPTVd. Lõpuni ehitatakse välja FTTB (Fi-ber to the Building ehk fiiber hoonesse) võrk ning edasi lõpptarbijani kasutatak-se hoones olemasolevaid vaskkaableid, mille kaudu VDSL tehnoloogiaga saa-detakse andmed ülikiirelt kasutajani.

Elu kõvakettale

Microsoftil on projekt, mis salvestaks tulevikus meie elu. See väike karp filmib, lindistab ja pildistab 24 tundi ööpäevas, indekseerib, süstematiseerib ja salvestab meie elu serverisse. Pärast saavad lapse-lapsed märgusõnade, märguhelide või asukoha järgi otsida. Sensecam võib juba järgmine aasta müügile tulla, põgenege selle eest või ostke.

18 mln LTE võrku2010. aastast investeerib EL 18 miljonit eurot teadusuurin-gutesse, mille alusel arenda-takse neljanda põlvkonna mo-biilsidevõrku LTE, mille abil võib m-interneti kiirus ulatuda kuni 100 Mbit/s ehk on 10 korda kiirem 3G võrgust.


iStocKphoto

fookus


10 PROTSENTI E-POESTStatistika näitab, et Euroopas ostetakse kõigist digikau-padest 10 protsenti internetist. End e-riigina tundev Ees-ti aga pole e-ostjaterikas – siin ostetakse rohkem poest.

Edukamad Eesti veebiärid teenivad miljoneideesti edukamad interneti- ja veebiärid näitavad kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid käibeid ning teenivad omanikele ka raskel ajal kop-sakaid kasumeid. Kriis on nende müüginumbreid vähem mõjutanud.

Raigo [email protected]

1999. aastal tegi Arvutimaailm väike-se testi ning võttis sihikule kohalikud internetikauplused. Testi eesmärk oli lihtne: jõuda selgusele, kui palju üld-se kaupu internetist osta saab ning millise aja- ja rahakuluga seejuures arvestama peab. Saadud tulemus oli kaunis nukker: veebikaupmehi oli vähe, kaupade valik peaaegu olema-tu ning teenuse areng lapsekingades. Tõsi, interneti vahendusel sai endale tellida näiteks raamatuid ja ka muud pudi-padi, kuid ka nende kohaletoi-metamine võttis nädalaid. Need, kes soovinuks aga netist süüa tellida, sur-nuks suure tõenäosusega nälga.

Vahepealse kümne aastaga on toi-munud tohutu areng. Eestis on sadu veebiteenuse pakkujaid ning interne-tipoode, mille vahendusel võib endale leida nii uue elamispinna, auto kui ka mistahes väiksema kaliibriga tehni-ka- või esmatarbekauba. Ühesõnaga – veebist saab praegu kõike. Samas saab

internetis ka väga edukalt äri ajada, nagu selgub Eesti veebiportaalide ja -teenuste pakkujate majandustule-musi sirvides.

Näiteks endise hansapankuri Andres Liinati 2005. aastal loodud internetis reisiteenuste vahendami-sega tegelenud AS Bookinghouse, mis kasvas mõne aastaga vägagi arvesta-tavaks firmaks: vahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 30. aprill 2008 küündis ettevõtte müügitulu enam kui 72 mil-joni kroonini. Tõsi, 2007. aasta lõpust kuuluvad AS Bookinghouse’i aktsiad leedukatele.

Enam kui kümne miljoni kroonise käibega internetiärisid leiab Eestist mitu. Võtame kas või Elioni e-poe, mis läinud aastal ca 20 miljoni kroo-

nist müügitulu näitas. Ka praegusel, märksa keerulisemal ajal on Elioni tulemused ses vallas endiselt head: külastajate arv 2008. ja 2009. aasta esimese poolaasta võrdluses on tõus-nud 11%, ulatudes poolaasta lõpuks

340 000 kasutajani.Elioni e-poe arendusjuht Jaanus

Reinsalu teab rääkida, et uuringute järgi ostetakse Euroopas keskmisena ca 10% kõigist IT- ja digikaupadest interneti vahendusel. Ka Elioni müü-dud IT- ja digikaupadest müüakse ca 10 protsenti ettevõtte e-poe vahen-dusel. Samas teab Reinsalu, et Eestis ostetakse kaupu interneti vahendu-sel praegu veel oluliselt vähem kui vanades Euroopa riikides, kus inter-netipoed on väga populaarsed. Näi-teks Suurbritanniast ning isegi Lätist jääme viimaste Eurostati numbrite järgi maha. Küll on positiivne see, et enamik kliente otsib enne ostu soo-ritamist infot internetist ning ühtlasi kasvab nende inimeste arv, kes lõpli-ku tehingu interneti kaudu teevad.

Eesti E-Kaubanduse Liidu te-gevjuht Sirja Mäekivi on kindel, et e-kaubandusel seisavad ees helged ajad. „Inimesed kasutavad järjest rohkem internetti ja juba praegu on võimalik peaaegu kõiki vajalikke kau-pu osta interneti teel mugavamalt ja soodsamalt. Ametlikult on Eestis ligi 700 000 internetikasutajat. Nad on kõik potentsiaalsed kliendid. Varem või hiljem nad teevad oma esimese ostu internetist ja positiivse tulemuse puhul ostavad ka edaspidi,” on Mäe-kivi kindel.

Kuigi mitu e-kaubanduse

Eestis on 700 000 inter-

neti kasutajat ehk potentsiaalset E-Poe klienti.»


valdkonna spetsialisti kinnitab kui ühest suust, et kasvuruumi on meil veel kõvasti, on sellest hoolimata Ees-tis sündinud märkimisväärsed edu-lood, kus veebiäride aastakäibed üle-tavad kümne miljoni krooni piiri ning mis teenivad omanikele miljoneid kroone kasumit. Aeg on näidanud, et nutika idee hea ja läbimõeldud teos-tamine võib juba aastaga sünnitada veebiäri, mida kasutavad kümned tu-handed inimesed ja mille käive ulatub kümnetesse miljonitesse kroonides-se.

Tegelikkuses on üsna raske reasta-da edukamaid veebiärisid, sest prae-gu ajab peaaegu iga endast lugupidav ettevõte, kellel olemas ka oma kodu-lehekülg, mingil määral äri veebis.

Käibelt Eesti ühe edukama veebi-poe ON.24 omanik Peep Kuld ütleb tabavalt:

„Kui veebiäridena defineerida kõiki firmasid, mis veebi kaudu raha teenivad, võiks tõenäoliselt nendeks olla pangad, lennufirmad ja Eesti Te-lekomi grupp. Kui aga arvestada selli-seid ärisid, mis ilma veebita üldse äri

ei tee, on hinnangu andmine keeruli-sem, sest ma pole analüüsinud erine-vate veebiäride majandustulemusi.”

Seepärast püüdsime keskenduda nendele firmadele, kelle põhitege-vus on just internetiga seotud ning kes teenivad oma põhitulu just veebi

kaudu. Küsisime nõu ka oma ala as-jatundjatelt ning saime kokku panna üsna huvitava nimekirja erinevatest ettevõtetest. Tõsi, täit tõde me pakku-da ei suuda, sest see nõuaks kümnete ja sadade ettevõtete aruannete läbi-töötamist.

Kuid eks mingi pildi edukama-test firmadest loodud nimekiri siiski annab. Veebiäride käibe- ja kasu-minumbrite ning muude andmete

kogumiseks kasutasime Krediidiinfo vahendusel nende ettevõtete majan-dusaruandeid.

Markit Holding AS: MarkITTegevjuht: Andres AgasildMarkIT on internetipõhine IT-kau-pade tellimise süsteem, kuhu on reaalajas ühendatud piirkonna suu-rimad IT-kaupade hulgilaod. Eestist alguse saanud ettevõte tegutseb nüüd tosinas riigis ning selle teenuseid kasutavad kümned tuhanded klien-did. Eelmise aasta käive oli MarkIT Grupil ligi 380 miljonit krooni ning kahjum ca 7,8 miljonit krooni. Ette-võtte turundusjuht Margus Pahtma teatas aasta alguses Arvutimaailma-le, et läinud aasta kahjum oli seotud investeeringutega uutel turgudel ja agressiivse laienemisega. Eelmisel aastal alustati tegevust koguni viies uues riigis: Rootsis, Poolas, Austrias, Sloveenias ja Hispaanias. MarkIT kii-re kasv on olnud märkimisväärne. Et-tevõte eraldus spin-off’ina 2003. aas-tal tarkvaratootmisele keskendunud Helmesest.

Peep Kuld on üles ehitanud ON24 internetipoe, mis tegeleb interneti vahendusel mööbli müügiga. Eelmi-se aastal ulatus ON24 käive 73 miljoni kroonini. Foto: liiS treiMann, poStiMeeS

Nutika idee läbimõeldud

teostamine võib aastaga sünnitada hea veebiäri.»

fookus


OÜ Autoportaal: Auto24.eeTegevjuht: Margus TombergÜsna märkimisväärne kullaauk prae-gustele omanikele on internetipor-taal auto24.ee. Portaali haldav OÜ Autoportaal registreeriti 2002. aasta jaanuaris, pärast seda on firma kii-res tempos kasvanud ja agressiivselt turgu võtnud. Ettevõtte 2008. aasta majandusaruandest selgub, et firma müügitulu oli 37,5 miljonit krooni ning võrreldes aasta varasemaga kas-vas see ligi viiendiku võrra. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 28,6 miljonit krooni. Autoportaali põhitegevus-alade on kuulutuste ja reklaami aval-damine internetiportaalis auto24.ee ning tarkvaraarendus. Ettevõtte kesk-mine töötajate arv on aruande koha-selt 11 inimest, kellele maksti läinud aastal töötasuks ligi 4 miljonit krooni.

Moonfish Media OÜTegevjuht: Gunnar ValgeMoonfish Media on Baltimaades tegutsev internetimeedia firma. Et-tevõttel on mitu internetiäri ja ta on investeerinud uutesse ja arenevatesse internetikeskkondadesse. Konsoli-deerimisgrupi peamine tegevus on

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on viimaste aastate suurimad nn petupoed olnud näiteks lastetarbeid müünud tsiigu.ee (104 kaebust kogusummas 200 000 krooni) ning mööb-lit müünud www.tripletrade.ee (28 kaebust, kogusumma 300 000 krooni).

Petuskeem oli neil sarnane: tarbijalt küsiti toote eest 100% ettemak-su, kuid kaupa nad selle eest ei saanud. Samuti ei maksnud pood tagasi ettemakstud summat. Kõige krooniks lõpetasid nimetatud internetipoed oma tegevuse sootuks ning tarbijatel tuli pöörduda juba politsei poole.

Sageli nõuavadki e-kauplused Turetski sõnul tarbijalt 100% ettemak-su, pakkumata alternatiivset maksmise võimalust. Sellisel juhul on aga kogu risk tarbijal ning ta peab lootma internetipoe usaldusväärsusele. E-kaubandusega (nii Eesti kui ka EL kauplustega) seonduvaid probleeme on ca 10% kogu mahust, millega tarbijad Tarbijakaitseameti poole pöör-duvad ning see maht on aasta-aastalt tõusnud.

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga esitati ametile internetikauban-dusega seotud kaebusi 57 korral. Peamised probleemid on seotud ette-makstud kauba kättesaamise venimise või kauba mittesaamisega.

Lisaks avaldustele vastas Tarbijakaitseamet ka 160 internetikaubandu-se probleeme käsitlevale järelepärimisele, mis on 119 võrra enam. Inter-netioksjonite ehk nn sendioksjonitega seotud kaebusi esitati 30 korral.

Enim kaebusi on esitatud aga järgmiste kauplejate kohta: OÜ Sen-dioksjon 16 korral, OÜ Rigotex neljal korral, OÜ Oction kolmel korral ja OÜ ProBalt Invest kahel korral.

Ka Sirja Mäekivi tõdeb, et internetipoodidega on nende tekkimisest alates olnud seotud päris suur hulk kurioosseid juhtumeid, kus heauskne ostja tellib kauba, teeb makse, kuid on lõpuks ilma kaubast ja rahast. Ta hoiatab, et kui inimesed tellivad kaupa välismaistest veebipoodidest, on rahast ilmajäämise risk kõige suurem.

„Seetõttu soovitamegi osta eelkõige Eesti veebipoodidest. Kui Eesti veebipoes ongi kaup mõnel puhul kallim kui välismaises poes, on oluline mõelda sellele, et kuidas lahendada probleemi, kui kaup vajab garantii-remonti või ümbervahetamist.”

Välismaiste poodide puhul on see tihti võimatu. Samas ei tee e-poe tausta kontrollimine kunagi paha.

„Näiteks kui pood on E-Kaubanduse Liidu liige, võib olla päris kindel, et kõik sujub probleemideta,” kinnitab Mäekivi.

E - Ä r i P a h u p o o l

Tarbijakaitse: kaebuste hulk kasvab

internetimeedia: era- ja juriidiliste isi-kute kuulutused, oksjonid ja reklaami müük. Läinud aastal oli konsolidee-rimisgrupi müügitulu 48,8 miljonit krooni ja puhaskasum 22,5 miljonit krooni. Grupis töötas keskmiselt 15 inimest.

Moonfish Media gruppi kuuluvad Eesti portaalid kv.ee ja osta.ee ning Leedu portaalid skelbiu.lt, aruodas.lt,

edomus.lt, cvbankas.lt, autogidas.lt, tuktuk.lt.

„Eelmisel aastal tootsid suurima osa meie käibest ja kasumist kinnis-varaportaalid Eestis ja Leedus,” ütleb Moonfish Media juhatuse esimees Gunnar Valge. Miljonites kroonides olid portaalide käibed ja kasumid aga sellised: kv.ee osa käibes 17 ja osa ka-sumis 11,5 miljonit krooni, osta.ee


osa käibes 10,3 ja osa kasumis 6,1 mil-jonit krooni ning Leedu portaalide osa käibes 19,3 ja osa kasumis 4,9 mil-jonit krooni.

AS Onshop: ON24.eeTegevjuht: Astrid BachmannON24 sai alguse 2000. aastal ning selle näol on tegu esimese internetis mööblit müüva kaubamajaga Eestis. Kuni 2008. aastani on ettevõte nauti-nud pidevat müügikasvu. 2009. aastal kogeti esmakordselt tegevusajaloos müüginumbrite langust. Ettevõtte eelmise aasta konsolideeritud müügi-tulu moodustas pea 73 miljonit kroo-ni, millelt teeniti 3,64 miljonit krooni kasumit. AS Onshop nõukogu liige Peep Kuld tõdeb, et raskemate aega-de saabumisega on firma olnud sun-nitud tegema raskeid otsuseid nagu inimeste koondamine ja järsk kulude kokkuhoid.

ON24 senise edu põhjuseks on mitmed asjaolud. Turule tuldi selles sektoris, kus konkurents puudus. Sa-mas oli see ka suur risk, sest polnud kindel, kas inimesed üldse tahavad interneti teel mööblit osta. Peep Kuld

on kindel, et praegu turule tulemisel oleks risk siiski oluliselt suurem, sest konkurentsiolukord ja reklaamihin-nad on kordades suuremad.

„Samuti on oluline, et me otsustasi-me 2004. aastal minna Soome turule. Pärast aastatepikkust tööd ja suuri in-vesteeringuid oleme ka seal jõudnud positiivsete majandustulemusteni ja praegu ilma Soome müügita poleks Eestis interneti teel mööbli müümine võimalik turu väiksuse tõttu.”

Lisaks sisustuskaupadele hakkas ON24 müüma laste- ja kodukaupu.

OÜ Serenda Invest: Rate.eeTegevjuht Andrei KorobeinikEttevõte asutati 2006. aastal ning ettevõtte tegeleb sotsiaalvõrgusti-ku rate.ee halduse ja administreeri- misega. Mõni aasta tagasi tegi EMT ettevõtlikust noorest mehest, rate.ee asutajast Andrei Korobeinikust üle-öö multimiljonäri, ostes osaluse Se-renda Investis ligi 40 miljoni krooni eest. Läinud aastal teenis ettevõte 18 miljoni kroonise käibe juures kahek-sa miljonit krooni kasumit. Ettevõtte peamine tegevusala on interneti- ja

reklaamiteenuste müük. Firma omab litsentseeritavat tarkvara RATE, mis võimaldab kliendibaasil sõpradega suhtlemist ja pakub hulga muid vaba aega sisustavaid internetiteenuseid. Koos emaettevõttega (EMT) müüak-se ka EMT kõnekaardi Ratemobiil stardikomplekte.

AS Kinnisvaraportaal: city24.eeTegevjuht: Karin NoppelEttevõte pakub internetipõhist kin-nisvara meediakanalit aadressil city24.ee. Firmal on tütarettevõtted nii Lätis kui ka Leedus ning eelmisel aastal laiendati oma tegevust ka Ser-biasse. Eelmise aasta müügitulu ula-tus aruande kohaselt üle 23 miljoni krooni ning kasumit teeniti 734 000 krooni. Samas oli aasta varem ettevõt-te käive pea kümme korda suurem: seitse miljonit krooni. Keskmine töö-tajate arv oli mullu kümme inimest.

AS OX Eesti: ox.eeTegevjuht: Jevgeni SavitskiOx.ee pakub interneti vahendusel tehnikakaupu ja on esindatud lisaks

E-Kaubanduse Liidu juhi Sirja Mäekivi sõnul puudub praegu kohalike veebiäride maksevõimaluste kasutamise kohta täpne statistika. Tema hinnangul saab krediitkaardiga maksta ca 10% Eesti e-poodides. PayPal toetab veelgi vähem ning pan-galinkidega on varustatud umbes 50% e-poodidest.

„Eestis on hästi arenenud internetipangandus ja seetõttu toimub ena-mik makseid internetipankade kaudu. Pankade pakutavad pangalingi teenused on väga kallid, nii et väiksed tegelased ei saa endale pangalinki tihtipeale lubada,” ütleb Mäekivi.

Ta lisab, et kui pangad alandaks pangalingi maksetega seotud teenus-tasusid, suureneks kindlasti selle teenuse kasutajate hulk. Sama kehtib krediitkaardimaksete kohta: krediitkaardiga maksmise võimalust paku-takse, kuid takistuseks on jällegi pankade kõrged teenustasud.

„Omaette lisaprobleem on, et üle 3000kroonised makseid ei saa ilma ID-kaardita teha. See jällegi tekitab uutele klientidele muresid sisenemi-sega e-kaubanduse maailma, kui nad tahavad midagi kallimat osta ja neil ID-kaart puudub või ei ole selle kasutamiseks veel oskusi.“

e - p a n g a n d u s

E-Kaubanduse Liit: pangalingi teenus on liialt kallis

Rate.ee asutaja Andrei Korobeinik võib samuti rahul olla. Rate.ee tõi talle haldusfirma Serenda Investi kaudu läinud aastal 18 miljoni kroonise käibe juures kaheksa miljonit krooni kasumit. Foto:

StaniSlav MošKov

fookus


Eestile ka teistes Baltimaades. Eel-misel aastal tegi internetikauplus läbi märgatava käibekasvu: kui 2007. aas-tal ulatus OX Eesti käive 5,26 miljoni kroonini, siis mullu oli see üle kahe korra suurem: 12 miljonit. Kasumit teenis ettevõte seejuures üle 80 000 krooni. Ettevõte alustas tegevust 2005. aastal.

Ettevõtte juhi Jevgeni Savitski kin-nitusel on käibekasvu oodata ka sel aastal, ehkki mitte nii suurt kui eelmi-sel aastal (oodatavalt 25–30%).

„Teatud ootused on ka suvel Lätis ja Leedus avatud e-poodide suhtes, kuid millist osa need käibes annavad, on raske ennustada,” ütles Savitski.

OÜ Balti Meediamonitooring: quum.eeTegevjuht: Sven PalmEttevõtte põhitegevus on läbi quum.ee kosmeetika ja nahahooldusvahendite müük. Läinud aastal ulatus müügitu-lu 4,05 miljoni kroonini, mille pealt teeniti kasumit 137 000 krooni. Kuigi ettevõtte kasum ja käive on võrreldes 2007. aastaga langenud, on tegu omas valdkonnas tubli firmaga.

AS Netvision: Enter.eeTegevjuht: Antti AasmaKuigi EnterIT Market esitas keh-va majandusolukorra tõttu kohtule pankrotiavalduse, töötab Enteri In-ternetipood edasi. Ettevõtte omani-keringi kuuluv Aivar Paalberg ütleb, et e-poe möödunudaastane käive jäi vahemikku 10–12 miljonit krooni ning teenis ka veidi kasumit. Samas on tema sõnul raske täpseid numb-reid välja tuua, sest varem ei löödud

internetipoe ja füüsiliste kaupluste müügitulusid lahku. Paalbergi sõnul on sel aastal turuolukorrast tingituna Enteri e-poe käive kahanenud, kuid samas näitab praegune olukord, et veebikaupluse arendamine on õige.

„Praegune turuolukord soosib in-ternetikaubandust. Füüsilises kauplu-ses on praegu toodete valik tunduvalt väiksem kui internetipoodides.”

OÜ Interbauen: interbauen.eeJuhatuse liige: Ants LuhalaInterbauen on keskendunud ehitus-materjalide müügile internetis ning tegu on värske firmaga: loodi märtsis 2007. Läinud aastal näitas firma 3,3 miljoni kroonist müügitulu. Samas rõhutab juhtkonna liige ning akt-sionär Ants Luhala, et eelmist aastat võib võtta kui testimise, katsetamise ja käimajooksmise perioodi. Kuigi praeguse aasta käibeprognoosi Luha-la veel ei avalda, vihjab ta, et eelmise aasta tulemus on juba mitmeid kordi ületatud.

„Meie olukord on selline, et masu ajal kasvame ja laieneme,” tõdeb Lu-hala. Ettevõtte plaanid on ambitsioo-nikad. Lähiajal alustatakse tegevust Soomes ning seejärel vaadatakse juba kaugemale, näiteks Saksamaa poole. Ka ei saa Luhala sõnul välistada, et võiks kanda kinnitada ka USA turul.

praegune olukord

soosib interneti-kaubandust, kus valik on suurem.»


Riistvara pakkumine teenusena on viimastel aastatel muutunud tõsise konkurentsiga äriks. Kontoritehnikat võib nüüd liisida isegi pankade vahendusel, kuid tehnilist ekspertiisi pakkuvate firmade kaudu leiab paremaid lahendusi. Üks kõige jõulisem ettevõte selles turusegmendis ja ka vanim olija on 3Step IT, mis Soomes asu-tatud firmana on tegutsemise 12 aasta jooksul laienenud kõikjale ümber Läänemere (peale Saksamaa ja Poola) ning ka Suurbritanniasse ja Venemaale. Eestis on just 3Step IT töötajatest välja kasvanud kaks peaaegu ettevõtet – Green IT ja veidi muul tegevusalal tegutsev Fusion IM. 3StepIT juhataja Aivar Kraus ütleb, et tunneb Green IT juhti Margo Lubergit juba 3StepIT aegadest ja kuigi nad tegutsevad sarnase ärimu-deliga, on ta alati valmis endisele kolleegile head nõu andma.

2006. aastal tulid pikka aega liisingufirmas seadmeliisinguga tegelenud Margo Luberg, Dia-na Rõõmussaar ja Toomas Daubert mõttele asutada oma ettevõte. Asutati Green IT ja firma kuulub praegugi töötajatele, kellega Arvutimaa-ilm Ülemiste City linnaku kontoris kohtumas käis. Firma alustas Akadeemia teel Tehnopoli tiiva all ja kolis 2009. aasta alguses Ülemistele, Lõõtsa tänava büroohoonesse.

Green IT kliendid on suuremad firmad, kelle-ga kokkuleppel ostab Green IT arvutid ja annab need siis kliendile edasi kasutusrendile. Pärast kolmeaastast tsüklit rändab kasutatud tehnika edasi teisele ringile välismaal. Arvutid elavad

oma elu edasi tavaliselt Ida-Euroopas – Bul-gaarias, Rumeenias, Ukrainas või vahel ka Põh-ja-Aafrikas – ka Egiptuses on Green IT loonud sidemeid, mille kaudu Eesti kasutatud arvutid vahel sinna jõuavad, kuid vaid tervete veoauto-koormate kaupa – muidu ei tasu ära.

Kahte ringi väärt arvutitelt nõuavad teise rin-gi ostjad marginime – HP, Lenovo ja Dell lähe-vad hästi kaubaks, eriti kuumad on sülearvutid. Eesti arvutitootjate nagu Ordi või MicroLinki müümisega on häda – ei aita ka see, kui laua-arvutil sees nimeka tootja emaplaat – näiteks Asus.

GreenwareNüüd ei tegele Green IT enam ainuüksi riist-vara ja tarkvara installimisega, nüüd pakutakse täisteenuse hulgas ka näiteks tarkvara, mis aitab kokku hoida voolu. Suurtes ettevõtetes on ar-vutitöökohtade elektrikulu üsna märkimisväär-ne – aastas kulutab lauaarvuti 700 krooni, 200 lauaarvuti kohta teeb see juba 140 000 krooni. Päris märgatav kogus raha, eriti raskemates ma-jandusoludes. Voolu säästev programm suudab Green IT andmetel kokku hoida poole elektrist, seega langeks 200 arvutitöökoha voolutarve 70 000 krooni võrra. Lisaks peaks Green IT tee-nus võimaldama ettevõtetel keskenduda oma põhitööle – pole tarvis enam palgal hoida inime-si, kes igapäevaselt tassivad katkisi arvuteid re-monti või neid ise hooldavad. Selle teeb ära tee-nusepakkuja, samuti pole vaja maksta alguses

Green IT teeb arvutid teenuseksKolm aastat tegutsenud green it otsib muutuval it-maastikul uusi võimalusi. arvuteid täisteenusena välja rentiv firma lubab näiteks muuta keskmise firma arvutipargi säästlikumaks.

Oleme alati valmis head nõu and-ma.»

Aivar Kraus endise kolleegi kohta.

firma


Green IT Ülemiste City kontoris on vaid neli töötajat: Kristo Klesment, Diana Rõõmussaar, Toomas Daubert ja Margo Luberg, kuid firma hallatav arvutipark ulatub 25 000ni. FotoD: Kalev lilleorg


arvutite soetamise eest ega ka pärast nende uti-liseerimise eest – arvutid kuuluvad Green ITle. Kliendiks oleva ettevõtte enda IT-meeskond võib pühenduda oma põhilistele ülesannetele – serverite administreerimisele, intraneti hool-dusele, kodulehekülje arendamisele – millele iganes, mis ettevõtet ennast efektiivsemaks muudab. Nende aega ei kulu enam töökohtade riistvara tavapärasele korrashoiule. Samuti ei pea keegi konutama ajast ja arust, näiteks viis aastat vana arvuti taga.

„Green IT pole vaatamata nimele selline ökotoode, mille eest peab palju maksma ja tege-likku kasu ei saa peale heaolutunde, et oled loo-dust säästnud,” räägib firma juht Margo Luberg. „Samuti pole me ka lihtsalt liisingupakkujad. Firmat ei juhi jalgratastega sõitvad kampsunites patsidega poisid, vaid Eesti ühes suuremas pan-gas töötanud inimesed, kes kujutavad hästi ette, kuidas suure ettevõtte arvutimuresid kuluefek-tiivselt ja turvaliselt hallata.”

Seega on pigem tegu ettevõttega, kes püüab pakkuda optimaalset teenust ja rohelisus ei tähenda paduökoloogilisust, vaid lihtsalt

värskemat viisi muresid lahendada, säästa nii loodust kui ka raha.

Firma võib ka ära osta mõne suurema ettevõt-te arvutipargi – mõistagi eeldab see enne põhja-likku IT-auditit – ja hakata rentima ettevõttele neidsamu arvuteid tagasi. Efektiivne ülevaade varadest ongi riistvarateenuse üks oluline kom-ponent, rõhutab Luberg. Selleks kasutab Green IT enda modifitseeritud OpenAuditi IT-audi-teerimistarkvara – see võimaldab kohtvõrgus saada põhjaliku ülevaate masinate seisust – nii riist- kui ka tarkvarast. Suuremad kogemused arvutite haldamisel võimaldavad kuluefektiiv-semalt ka auditeerida.

Osade kaupa roheliseksEnamik firma kliente on alustanud üleminekut osade kaupa – näiteks nii, et kolmandik firma arvutitest läheb Green IT hallata. Kui firma-juht näeb ettevõtmises kasu, siis osakaal kas-vab. Väga oluline on läbipaistvus – klientfirma juhtivtöötajatele antakse hea ülevaade varadest ja voolusäästust. Enne otsuse tegemist võib täp-selt mõõta arvutite voolutarvet ja programmi

A r v a m u s

Üllar TammisteRiigi Kinnisvara AS IT-juht

IT rendimudel annab ettevõttele võimaluse arvu-tustehnika kiire moraalse vana-nemise tõttu pää-seda hilisematest ladustamis- ja realiseerimisku-ludest. Rendime ca 65 arvutit (sh 90% sülearvutid) ja kontorikom-baine. Renditud seadmetega varustame oma ettevõtet ja tütar-ettevõtet. Teenu-se pakkujaid oli teisigi, määravaks sai otsustamisel aga soodsam pakkumine ja paindlikkus le-pingutingimuste osas.

firma


antavat säästu. Ükski firmajuht ei taha lasta käest kontrolli oma ettevõttes toimuva üle, väi-kestes ja keskmistes ettevõtetes on aga kontrolli raskem tagada. Väga suured ettevõtted suuda-vad juba ise ehitada efektiivse ja piisavalt suure IT-meeskonna ka tööarvuteid haldama.

Riistvara valik sünnib kliendi soovide ja Green IT pakkumise koostöös. Firmale on oda-vam sedasi kasutada nimekate tootjate riistvara, sest teise ringi ostja maksab sellest osa parema meelega kinni kui näiteks tundmatu Eesti koha-liku tootja oma. Nimekam riistvaratootja – suu-rem jääkväärtus müües.

Praegu on Green ITl klientide juures umbes 25 000 arvutit. Selle aasta alguses seisis firma valiku ees, kas jätkata peamiselt tehnika liisin-guga tegeleva ettevõttena või suunduda põhjali-kumalt tehnikasse. Lubergi sõnul valiti viimane

suund. Liisinguga tegelejate hulk IT-turul on kasvanud, seda on juba ka pangad ise tegema hakanud. Green IT tootevalikusse lisandus spetsiaalne tarkvara, mis võimaldab ettevõtetel elektrit säästa. Keskselt serveri kaudu hallatav tarkvara sunnib kasutamata seisvad arvutid ööseks energiasäästurežiimi, kuid äratab nad vajadusel üles turvaparanduste installimiseks või viirustõrjeks. Windowsile mõeldud tarkva-ra tagab, et mõni programm asjatult arvuteid töös ei hoiaks, samas salvestamata dokumendid säilitatakse ja kui keegi tõesti hilja öösel tööl

Diana Rõõmussaar näitab Green IT viimast uudist – lihtsat võrgust juhitavat energiasäästuseadet, mis lülitab ööseks ja puhkepäevadeks arvutid välja.

p r o b l e e m

Kas riik suudab 2016. aastaks säästa piisavalt energiat?Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks aastaks 2016 säästa lõpptarbimises energiat 9%, mis aitab leeven-dada fossiilkütuste kasutamisest tingitud keskkon-naprobleeme ning tõstab majanduse konkurentsi-võimet. Eestil tuleks sellest lähtuvalt kokku hoida 2678 GWh energiat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas ener-giatarbe piiramiseks energiasäästu sihtprogrammi 2007–2013, millega kavandatakse energia kokkuhoiuks 17 meedet kogu-maksumusega 1,63 miljardit krooni. Sihtprogrammi kohaselt peaksid Eesti kodanikud, ettevõtjad ja riigiasutused aastatel 2008–2013 energiat kokku hoidma 1785 GWh. Sellise koguse elektrienergiat tarbivad Eesti kodumajapidamised ühe aasta jooksul, kulutades selleks 2,6 miljardit krooni.

Riigikontrolli hinnangul puudub riigil selge kokkulepitud eesmärk energia säästmiseks ning tulemuslik energia kokku-hoiu kava. Kuigi riigi tasandil räägitakse energiasäästust palju, on tegelikud tulemused kasinad. Samuti pole energiasäästu põhimõtteid omaks võtnud riigiasutused, kes ei pööra riigihan-gete läbiviimisel ja riigihoonete haldamisel energiasäästule piisavat tähelepanu.

Probleemide tulemusena on Riigikontrolli arvates vähe tõenäoline, et Eesti suudab aastaks 2013 kokku hoida loodetud 1785 GWh. Otseste säästutegevuste edasilükkumise tõttu peab Eesti oluliselt rohkem pingutama aastatel 2013–2016, et saavu-tada 9% ehk 2678 GWh energia kokkuhoid.

Allikas: Riigikontrolli aruandest Riigikogule: Riigi tegevus energiasäästu saavutamisel. Kas Eesti suudab 2016. aastaks säästa 2678 GWh energiat?


peaks olema, siis aktiivselt kasutatavat arvutit ei suleta.

Praegu see Green IT edasimüüdav lahendus, mis on rebränditud Greenware nimega veel Mac OS X ja Linuxi tarvis ei tööta. Küll toimib ta nii Windows XP, Vista kui ka 7 all. Tulevikus on tarkvaraarendajal plaanis veel täiendusi, et säästule sundida ka printerid ja bürookombai-nid ning Maci arvutid.

Green IT on tarkvara paigutanud umbes paari tuhandesse arvutisse, kuid perspektiivi on tootel palju – juuni algul avaldatud Riigikontrol-li auditis „Riigi tegevus energiasäästu saavuta-misel” tehtud etteheited on pannud tegutsema ka suured riigiasutused, kellele sarnane lahen-dus samuti meeltmööda võiks olla. Energiasääs-tutarkvara vajab serverit, mille võib virtualisee-rida või kui see ei sobi, siis annab Green IT selle ka paketiga kaasa.

Green IT sünergilises komplektis on koos riistvaraga teenuste pakett – tarkvarainstall, kohale viimine ja ülespanek ning võrkuühenda-mine. Kliendi töökohal kantakse vajadusel üle andmed ja installitakse ning seatakse töökorda spetsiifilised rakendused. Eesmärk on anda või-malus efektiivsemaks muutuda. Tavaliselt on kuludest soetus 40% ja kaudsed kulud 60%, mis on põhiosas IT-inimeste ajakulud.

Green IT tegutseb põhiliselt Windowsi plat-vormi pakkumisega, Macidega pole neil seni erinevalt 3StepITst palju kogemust, kuid 25 000 arvutist umbes sada on siiski Macid. Vastavalt kliendi soovile võib siiski installida ka Linuxi või MS Office’i asemele vabavara – seni pole

kliendid seda eriti küsinud. Arvutite ettevalmis-tusel tehakse installatsioon ja kloonitakse selle tõmmis igale arvutile – sellega hoitakse kokku palju aega ja tööjõukulu. Arvuteid tuleb ka hool-dada. Aastas testib Green IT 10 000 arvutit, et tagada nende töökorras olek. Kui küsida, mida siis klient ise oma masinate juures võib teha, vastab Luberg: „Mälu võib klient arvutitesse ise lisada, ka näiteks teise kõvaketta – lisatud asjad võib klient ise ka ära võtta enne arvutite tagasta-mist või Green IT võib maksta nende eest min-git hüvitist.”

Kuhu lähevad vanad arvutid?Kõigist firma renditavatest arvutitest on kol-mandik sülearvutid. Suurem energiasäästu efekt tuleb keskmisest vanemate masinate pealt ja lauaarvutitelt, eriti suur vahe oli tunda näi-teks CRT- ehk kineskoopmonitoride pealt, mis, tõsi, on juba täiesti kadumas. Sülearvutite puhul säilivad teenused samal moel – dokid, välised monitorid ja muud seadmed teevad ju töö sü-learvutiga töökohal mugavamaks. Energiasääs-tuprogramm GreenWare toetab ka sülearvutite spetsiifikat.

Mälu võib ise lisada, ka näiteks teise kõva-ketta.»

Margo Luberg kliendi tegevus-test arvutiga.

a b i k s k o k k o h o i d j a l e

Mida võimaldab GreenWare? Säästa ca 40% PC tavaliselt tarbitavast elektrienergiast Hoida tavalistest seadme kasutamisega seotud kogukuludest

kokku üle 20% (TCO), põhiliselt seadme asendamise, kasutamise ja vanavarast vabanemise protsesside optimeeri-mise abil

Panna tavaliselt IT varade all kinni olevad rahalised vahendid tulu teenima, sest seadmeid ei pea välja ostma

alliKaS: green it oÜ

firma


Green IT koostööpartner arvutite utiliseerimi-sel on Weerec AS, mille tehas asub Tallinna kül-je all Kiiul. Utiliseerija ISO-sertifikaat võimal-dab ka Green IT keskkonna-juhtimissüsteemil vastata ISO 14001:2004 nõuetele. Utiliseerijani jõuab tehnikat siiski vähe – enamik läheb teisele ringile. Green IT soovitabki rentida kuni kol-meaastase tsükliga, sest see tagab seadmetele garantii ja suurema jääkväärtuse teisele ringile minekul. Ühtlasi vastutab esimese kolme aasta jooksul seadmete töötamise eest tootja. Nõnda tegelebki Green IT põhiliselt seadmete garan-tiisse viimise-toomise ja vajadusel asenduse leidmisega. Serverite rent kestab kauem – kuni viis aastat ehk 60 kuud. Firmad võtavad serveri-tele tihti ka lisagarantiisid.

Renditeenused surutist ei tunne„Arvutite kõvakettad kirjutatakse üle Ibas ExpertEraser kustutustarkvara abil, enam mit-te käivituvate arvutite kõvakettad või kliendi soovil hävitatavad kõvakettad purustatakse väi-kesteks tükkideks, et tagada konfidentsiaalsus,” põhjendab Margo Luberg, miks ei peaks kartma oma andmete lekkimise pärast.

Tundub, et just rasketel aegadel eelistavad fir-mad asjade väljaostu asemel nende rentimist – pole vaja teha alguses suurt sissemaksu ja võib mittevajalikud asjad tagasi anda. IT varade ja kontorimööbli renti ning kontorivarade haldus-teenuseid pakkuva Green IT portfell kajastab seda hästi – kasv 2008. a 78,3%, ulatudes aasta lõpul 100 miljoni kroonini. Firma ambitsioon on kuue aasta pärast olla 50 töötaja ja miljardikroo-nise käibega, selle nimel on juba praegu loodud ka esindused teistes Balti riikides. Lubergi sõ-nul on näiteks Läti ärikliima küll teistsugune ja peab arvestama ootamatustega – suurte firmade küljes võivad olla teenuseid pakkumas ettevõtte juhile lisatulu andvad väikesed puukettevõtted, kellega konkureerimine on raske. Siiski on muu-tusi paremuse suunas näha.

Madis [email protected]

A r v a m u s

Ülle KivirähkFujitsu Services müügijuht

Oleme Green ITga koos teinud mahukaid avaliku sektori projekte, kus pakume ühiselt riistvara-lahendusi. Meie pakume tooteid ja IT hooldus-teenust, Green IT rahastamist ja vanade seadmete utiliseerimist. Selle aasta suurim ühispro-jekt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele on kulgenud tõrge-teta plaanitud tempos. Firma on oma juhi nägu ja Margo Luberg on silma paist-nud klientidele innovaatiliste lahenduste pak-kumisel.

Müügijuht Toomas Daubert oli üks kolmest, kes mõne aasta eest renditeenust pakkuva firma asutas.

SAP All-in-One on edasiaren-dus paljudele tuttavast ERPist (Enterprise Resource Planning) ehk teisisõnu ettevõtte ressursi-planeerimise baaslahendusest. SAP äritarkvara näol pole enam ammu tegemist pelgalt raamatupidaja abivahendiga või Exceli edasiaren-dusega. Hoopis vastupidi – nagu ütleb ka definitsioon, hõlmab see organisatsiooni pea kõiki sisemisi ja väliseid funktsioone ning on mõeldud kogu ettevõtte ressursi optimaalseimaks planeerimiseks.

Iga tööstusharu juhtivate ettevõtete parim praktika

SAP ERPi eestikeelseks tegemist alustati 2008. aastal. Nüüd lokali-seeritud All-in-One lahendus teeb ühelt poolt Eesti ettevõtetele kätte-saadavaks ligi 30 erineva tegevus-valdkonna maailma parima prak-tika. Olgu lahenduse juurutajaks siis avaliku sektori asutus, mõni finant s- institutsioon, haigla, haridus- või teadusasu tus, reisi- või logistika-firma, hulgi- või jaekaubandusette-võte, ehitusfirma, meediaettevõte, tele kommu nikatsioonifirma või mis tahes valdkonnas tootmisega või teenindusega tegelev ettevõte –

Taavi MängelMS Ärisüsteemid

analüütik ja juhatuse liige

SAP-l on just selle valdkonna pari-mat rahvusvahelist praktikat koon-dav lahendus juba olemas, mis võtab arvesse kõiki alaspetsiifilisi nüansse ning seda ei tule hakata nullist looma nagu senimaani.

Teisalt on SAP nüüd valmis saa-nud kohaliku Eesti baseline’iga ehk süsteemi baaskonfiguratsiooniga, mis tähendab, et ettevõtte jaoks vajalikud algmoodulid on juba kohandatud vastavalt Eesti oludele. Arvestatud on kohaliku raamatu-pidamisseadusega, hea raamatu-pidamistavaga ning üldise Eesti seadusandlusega. Enam ei pea ettevõttele eraldi neid seadistusi tegema, mistõttu on juurutamise protsess kliendile oluliselt odavam, kiirem ja turvalisem.

SAP juurutuspartnerite võrk Eestis suurenes

SAP otsustas tänavu oma Eesti partnervõrgustikku tublisti laien-dada ja tagada kohapealne maail-ma klassi ekspertiis ka siinsetele klientidele. Selleks korraldas hiljuti Eestisse laienenud ettevõte tänavu kevadel Tallinnas neli nädalat kestva süvakoolituse oma uutele juurutus-partneritele. Koolituse tulemusena tekkis juurde 10 kõrgtasemel SAP spetsialisti neljas Eesti IT-ettevõttes, kes on otsustanud kesken duda oma tegevuses SAP All-in-One juuruta-misele. Lisaks MS Ärisüsteemidele said rahvusvaheliste koolitajate käe all spetsiifilised teadmised SAP All-in-One lahenduse tööstus-harupõhistest mudelitest ka spetsia-listid ettevõtetest Siemens Eesti, Erpitor ja HÄT.Erinevalt varasemast on kiiresti juurutatav SAP All-in-One sobilik

SAP tutvustab Eesti jaoks lokalisee ritud uue põlvkonna äritarkvara

Möödunud aastal Eestiski esinduse avanud maa-ilma juhtiv äritarkvara tootja SAP on koos koha-like partneritega valmis pakkuma spetsiaalselt Eesti jaoks mugandatud võimsat SAP All-in-One lahendust, mis on lihtsalt ja kiirelt ning selle-võrra ka oluliselt odavamalt siinsetes ettevõtetes juuru tatav.

MS Ärisüsteemid on terviklikke äritarkvaralahendusi pakkuv partner, kes annab nõu ja kon-sulteerib ettevõttele sobiliku lahenduse loomisel.

Enne otsuste tegemist, milline ettevõtte äriprotsesse toetav IT-lahendus valida või millist lahen-dust arendada, on vaja täpset ülevaadet käesolevast olukorrast ja sellest, kuhu on vaja jõuda. MS Ärisüsteemid aitab ettevõttel aru saada ja toime tulla uue ärisüs-teemi loomisega kaasnevate muudatustega.

MS Ärisüsteemid on SAP amet-lik partner majandustarkvara All-in-One lahenduse juuruta-miseks ja toetamiseks. Ette-võtte meeskond on läbinud SAP koolitusprog rammid ja oman-danud vastavad kvalifikatsiooni tõendavad sertifikaadid. SAP tarkvara juurutamisel kasu-tatakse tootja poolt toetatud SAP ASAP Focus metoodikat, mis on välja töötatud just SAP All-in-One tarkvara edukaks juurutamiseks.

Analüüsi- ja juurutustöödel osalevad MS Ärisüsteemide parimad spetsialistid nii kon - sultantide kui programmee - r ijate osas, kes vajadusel täien - davad üksteist kliendile sobi-vaima lahenduse leidmisel. Projek tis osalejatele on tagatud kõik vajalikud vahendid töö edu-kaks teostamiseks ning neil on selleks ka vajalik koolitus, koge-mus ja motivatsioon.

MILLEGA MS ÄRISÜSTEEMID TEGELEB?

SAP All-in-One lahendus

TeenusedJuurutustööd, koolitus, kasutajatugi –

vastavalt SAP ASAP Focus metoodikale

SAP Best Practices Eel-seadistatud äriprotsessid ja dokumentatsioon

Eesti lokaliseeritud Baseline pakett

SAP ERP Finantsjuhtimine, müük, ost, ladu, tootmine,

personalihaldus, projektiarvestus, analüütika jt ERP moodulid

ka Eestis tegutsevate ettevõtete suu-rusega, olles oma tasemelt klassi võrra üle konkurentidest, kuid jäädes siiski vähemalt samaväärsele kui mitte soodsamale hinna tasemele.

Täiesti uudne lahendus tark vara kasutusele võtmisel

Üldistades võib öelda, et seni tuli traditsioonilise ERP lahenduse puhul ettevõtet kõigepealt pool aas-tat uurida ning alles siis sai hakata süsteemi nullist rätsepatööna ette valmistama. All-in-One lahenduse puhul on see lähenemine hoopis vastupidine ning ettevõttel on võimalus valida juba järeleproo-vitud parimate praktikate hulgast sobivaim süsteemiseadistus. Juuru-tusprotsessi pikkuse määravad väga mitmed tegurid, aga kui tuua näiteks mõni ettevõte, kelle puhul oleks varasema lahenduse juuru-tamine võtnud aega poolteist aas-

tat, siis tänu sellele, et konkreetse ettevõtte jaoks süsteemi sobilikuks seadistamiseks kulub nüüd oluliselt vähem aega, on täna selline projekt võimalik valmis saada kõigest 3-4 kuuga. Vastavalt on ka juurutamise hind 3-4 korda väiksem. Veelgi enam on SAP All-in-One baas- lahendus saadaval märkimis-väärselt odavamalt kui seni turul olnud SAP Business Suite tarkvara.

Veel aasta tagasi polnud Eesti mas-taabis täiesti korraliku suurusega ehk 50 arvutitöökohaga ettevõtte jaoks olemas SAP lahendust, kus oleks olnud ühendatud SAP kvali-teet ja võimalused ning konkuren-tidega võrreldav hinnatase. Täna on All-in-One lahenduse näol ka meie ettevõtetele olemas sellise tipp tasemel äritarkvara kasutamise võimalus, mille standardpaketid on saadaval ka näiteks viie töö kohaga ettevõtetele.


Saal läheb pimedaks. Hiiglaslikel ekraanidel seiklevad beatbox’i taustal naljakad, väikeste inimeste moodi joonisfilmitegelased. „Ja siit tuleb Nokia chief executive human OPK!” teatab üks veiderdava häälega joonistatud kangelane hoogsalt, laval süttib valgus, tohutu sinise ek-raani taustal astub lavale must siluett.

Aga ei, see pole Steve Jobs ega mitte isegi hullunult mööda lava hüppav, higist leemendav ja röökiv Steve Ballmer, vaid Olli-Pekka Kal-lasvuo ehk OPK, nagu meie joonistatud teadus-taja ütles. Astub vaikselt lavale. Saal ei vilista ega röögi, vaid plaksutab viisakalt.

OPK räägib sellest, kuidas mobiiltelefonist on saanud inimese laiendus. Sellest on saanud inimestele silmad ja kõrvad ning nüüd seisab ees ülesanne ühendada seadmed ja teenused nii, et inimestel oleks sellest kõigest maksimaal-selt kasu. Mind aga huvitavad telefonid ning veidi enne Nokia Worldi välja hõigatud Nokia esimene sülearvuti ehk netbook rohkem kui seni üldsõnalised lubadused tulevikuteenustest ning järgmisena lavale astuv asepresident Anssi Vanjoki neid ka lubab.

Nüüd sajab üksteise järel konkreetseid too-teuudiseid. Nokia lipulaev N97 saab väiksema venna, mil nimeks N97 Mini, hinnaga 450 eurot pluss maksud. Puutetundliku ekraaniga muu-sikatelefon 5800 XpressMusic saab uuenduse ning ka täiesti uue tooteseeria nime – X6, hin-naks 450 eurot. Selle kõrval tuuakse turule ka odavam muusikatelefon X3, hinnaga 115 eurot.

Vanjoki teeb teatavaks ka Nokia sülearvuti Book-let 3G seniavaldamata detaile: operatsioonisüs-teemiks saab Windows 7 ja hind on 575 eurot. Ning kõige lõpuks toob ta välja ka Maemo tark-varaplatvormil põhineva täiesti uue põlvkonna nutitelefoni N900, mille hind on 900 eurot.

Õnneks on kõik uued tooted ka testimiseks väljas ja edasine ongi lihtne – käime kõik uued telefonid ja muud seadmed üle ning anname edasi esmamuljed nende disainist ja kasutami-sest.

Nokia Booklet 3G Kõige huvitavam ja enam kahinat tekitanud uus toode oli muidugi Nokia esimene sülearvuti ni-mega Nokia Booklet 3G. Tegu on mõõtmete ja sisu poolest üsna tavalisena tunduva miniarvuti ehk netbookiga. Nüüd on oma netbook siis ka Nokial ning tuleb tõdeda, et esmamulje on üsna hea. Nii hea ehituskvaliteediga netbooki ei ole meie testidesse vist veel sattunudki. Viimistlus on esmaklassiline, hall korpus näeb välja soliid-ne ja mitte odav, nagu see netbookide puhul tih-tipeale on.

10tollisel ekraanil on 720 rida ning see kom-binatsioon on hea – piisavalt kõrge resolutsioon ka näiteks veebis surfamiseks, aga samas on ka ekraani diagonaal piisavalt suur, et seda re-solutsiooni normaalselt näidata – väiksematel ekraanidel on kõrge resolutsioon silmale väga valus. Klahvid on ruudukujulised ja üsna väike-sed, tõustes korpusest veidi välja nagu näiteks

Esmamuljed: Nokia netbook ja Maemoarvutimaailm käis Saksamaal Stuttgarti lähistel nokia aasta suurimal avalikul üritusel nokia World oma silmaga vaata-mas, mida on loota Booklet 3g sülearvutist ning Maemost.

Olli-Pekka Kallasvuo koh-ta öeldi lihtsalt OPK.

reportaaž


Nokia maailm aastal 2009 koosneb muusikast, nende esimesest sülearvutist ning Linuxist.


MacBookil. Trükkida on üllatavalt mõnus.Aga 575 eurot pluss maksud? Kui sinna käibe-

maks juurde liita, saame ligi 11 000 krooni! Seda miniarvuti eest, mida veab ringi täiesti tavaline Inteli Atom protsessor ning kui välja arvata GPS ja 3G-modem, pole sellel mitte mingit erilist eri-nevust kõigi teiste netbookidega!

Loodetavasti selle arvuti hind Eestis 11 000 kroonini küündima ei hakka, muidu oleks tegu ikka täieliku naljanumbriga, aga Nokia mängib siin mitmele riskantsele kaardile. Esiteks loo-davad nad, et kuna arvutis on 3G-modem, võ-tavad mobiilioperaatorid selle kergemini müüki ning müüvad koos andmesidepakettidega nii, et hind ei ole mitte 11 000, vaid kõvasti vähem. Ning teiseks, nagu teatas Booklet 3Gd esitlenud naisterahvas, ei olegi see miniarvuti, vaid „väike sülearvuti”.

Mis neil vahet on? Hea küsimus. Esitleja rää-gib sellest, kuidas tavalist netbooki ei saa min-gil juhul võtta sülearvuti asendajaks, sest ta on selleks liiga halb ja nõrk, aga Booklet 3G sobivat just suure ja kohmaka sülearvuti asendajaks, mitte tema kõrvale reisiarvutiks.

Mille poolest ta siis parem on? Ta on kvali-teetsem ja lihtsalt parem, vastab naisterahvas vankumatult, sobib igapäevaseks sülearvutiks.

No võib-olla, kuigi Nokia Worldil nähtud mudeli põhjal tundub see veidi kahtlane. Book-let 3G on miniarvuti sisuga ja paraku ka mini-arvuti jõudlusega. Ribareklaame täis veebikülg ei liikunud Internet Exploreris küll sugugi nii-suguse kergusega, et ma oleks nõus seda arvutit igapäevase töövahendina kasutama.

Nokia N900Kõige kuumem sõna mobiilialastes püstijalavas-tuvõtu vestlustes on praegu „Maemo” ning see tasub kõigil huvilistel pähe õppida ¬ see kulub kindlasti tulevikus ära. Lühidalt öeldes on Ma-emo Linuxil põhinev Nokia uus tarkvaraplat-vorm, millel hakkavad tulevikus põhinema kõik kallima otsa nutitelefonid.

Maemo puhul tulevad paljud terminid ja nimed Linuxi-sõpradele tuttavad ette: Debian, GNOME, Matchbox, GTK+, GStreamer ja nii edasi. Tegu on niisiis Nokia jaoks uue tarkvara-platvormiga, mida on küll Internet Tabletites veidi katsetatud ja turulegi toodud, aga mille tulevik seisab alles ees.

Tarkvara poolelt on märkimisväärne see, et Firefoxil põhinev brauser teeb paljusid selli-seid trikke, mida näiteks iPhone ei oska: toimib Flash, toimib Java ja nii edasi.

iPhone’i kasutajana valmistas mulle tuska aga N900 aeglus. Võib-olla on asi selles, et too-de pole veel täiesti küps või ehk saabub tema kõrgaeg koos veidi kiiremate protsessoritega, aga asjad lihtsalt ei käi Maemos nii kiiresti nagu

Kas kvaliteetse miniarvuti eest tasub maksta 10 000 krooni või rohkemgi? Nokia arvab, et tasub.

Booklet 3G ei olegi miniarvuti, vaid väike sülearvu-ti, ütlevad Nokia inime-sed.»

reportaaž


iPhone’is. Näiteks veebibrauseris pildi keri-mine ei ole küll otseselt aeglane, aga pilt liigub siiski jõnksutades, mitte sujuvalt liueldes nagu iPhone’is. Ehk läheb asja korralikult jooksma saamisega veel aega, selge on igatahes see, et Maemo areneb kiiresti edasi.

Nokia N97 MiniVaevalt mõni kuu tagasi turule jõudnud N97 on Nokia kinnitusel müünud tohutult hästi ning praeguseks peaks neid olema toodetud juba kaks miljonit eksemplari. Testijatelt pole N97 väga kiita saanud oma aegluse ning kohmaka operatsioonisüsteemi tõttu.

Nüüd siis on olemas ka N97 väiksem ja oda-vam versioon ehk N97 Mini. Halb uudis on see, et Mini on peaaegu samasugune nagu N97, eriti sisu poolest. Suuremad muutused on toimunud väljas: kuigi kaks telefoni on peaaegu identsed, on Minil väiksem ekraan (3,2 tolli 3,5 vastu) ning vähem mälu (8 GB 32 GB vastu). Nokia ise ütleb, et Mini on mõeldud inimesele, kelle loomulik elukeskkond on sotsiaalkeskkonnas nagu Face-book ning kes reisib palju ringi. Minis on peen rakendus, mis seob sinu asukohta Facebooki

tujuteadetega ning lubab sõpradel otse Face-bookis kaardilt vaadata, kus sa postitamise ajal täpsemalt asusid. Samuti on Minis Lonely Pla-neti tarkvara, mis peaks palju reisivaid inimesi restoranide, poodide jms valikul aitama. Vanjoki lubas laval ka seda, et N97 tarkvarast tuleb väl-ja versioon 2.0, mis on oluliselt täiustatud. N97 omanikele on see kahtlemata oodatud uudis.

X6 ja X3Nokia X6 ehk 5800 XpressMusicu järglane on telefon, mida saab osta ainult koos Comes With Music teenusega, mida aga Eestis näiteks ei ole. Seega saab aasta lõpus näha, kas X6 tuleb turule riikides, kus Comes With Music toimib või saa-vad seda siiski osta ka teiste riikide kliendid.

X6 ise on üsna sarnane 5800ga. Disain on ilusam ja moodsam ning mälukaardipesa ei ole, aga see-eest on 32 GB sisseehitatud mälu ning Nokia ütleb, et sellest on küll ja veel. Tarkva-ra poolest ei hakanud võrreldes 5800ga erilisi uuendusi silma ning paraku tuleb jälle kiruda tarkvara aeglust, nagu N900 puhulgi. Lihtne ja odav muusikatelefon X3 aga jookseb Series 40 peal ning on korralik, kuid üllatustevaba.

Selline ongi N900 ehk uus samm nuti-telefonides: jookseb Linuxi peal ning teeb pea kõike, mida lauaarvutigi.

X6 puhul tuleb kiita disaini, aga Symbian on endiselt kohmakas.


laborp a r i m a t e m ä r g i d

5 Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

3 Harju keskmine. Tugevus-te kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

2 Jätab soovida. Toode pi-gem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi

1 Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

AMi suures testis enim punkte kogu-nud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren-tidele.

m e i e h i n d e d

Embody – tõelisele toolilistujaleSuvel töötooli otsingutel ma herman Milleri firmamärki ei kohanud. arusaadav – viimati autot ostes jäi rolls royce’i esindus samuti vahele.

Nii ei osanud ma oma tõlkeäri kesk-mise kuukäibe maksvast toolist ette suurt midagi arvata.

Küll aga teadsin enda meelest üsna hästi, milline peaks olema üks hea tool, sest olen peamiselt arvuti ees veetnud viimased 10 aastat.

Esmamulje ütles, et see tool kaalub palju. Minu märksa massiivsema vana tooliga võrreldes osutus näiliselt hab-ras Embody tinaraskeks. Kolimisel võib see olla miinus, istudes tähendab see aga stabiilset ja kindlalt paigalpü-sivat istumisalust. Mõni ehk muigab

seepeale, aga loksutasin ja kangutasin teda tublisti, et leida mingeid lõtkusid või lokse. Tulemuseks null. Kooste-kvaliteet on hinnaklassile sobivalt laitmatu.

Hoobasid ja nuppe turritab sel-lest toolist välja terve leegion. Too-liga tuleb kaasa ka päris põhjalik

reguleerimisjuhend, ilma selleta kõiki võimalusi üles leida ei pruugigi. Parim oleks, kui koos juhendiga tuleks kaasa ka juhendaja.

Seadistamine nõuab aegaIsteasendi saab kõiki funktsioone teades seada täiuslikuks – või siis nii peenelt tuksi keerata, et ise aru ei saa-gi. Mõni kang tahab üsna kõva vää-namist – eriti istme kõrguse regulee-rimise nublakas, mis näeb välja üsna habras arvestades, millist jõudu tema kasutamine nõuab. Esimesel korral kogu kupatuse seadistamisele kulub sama palju aega, kui mõne Linuxi distro enda käe järgi arvutis timmimi-sele. Geekness factor on tooli ulmelist välimust ja nikerdamisvõimalusi ar-vestades päris hea.

Muidugi eeldab see tool lisaks ka sama head töölauda. Minu va-namoodne igapäevane kirjutuslaud Embodyga hästi läbi ei saanud, nüü-disaegse arvutilaua taga oli see omas elemendis. Arusaadav – juhusliku si-sustusega kodukontorisse selline tool mõeldud polegi. Ja siis eeldab see tool veel ka sobivat riietust. Minu teksas-pükstel oleva nahkrihma vajutas üsna jäik nimmetugi selgroogu valusasti sisse.

Kui aga õige seadistus käes, on

Hoobasid ja nuppe

turritab sellest toolist välja terve leegion.»


Kuidas valime testitavad tooted?Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 5-

Herman Miller EmbodyHind: 27 995 kr (AGM)Ehitus: alumiiniumkorpus, poleeritud, 65 mm rattadOmadused: kõrguse reguleerimine, käetoed horisontaalasendi ja kõrguse regu-leerijaga, seljatoe kalde vetruvuse jäikuse regulaator, istumissügavuse regulaator

täiuslikult reguleeritav +soosib head tööasendit +raske ja jäik = stabiilne +

reguleerimise keerukus –

Embody – tõelisele toolilistujale

sellel toolil töötada ütlemata mõnus. Laiad käetoed asuvad seal, kus pea-vad ja klaviatuuril trükkimise ajal pa-kuvad mõnusat tuge. Tõsi küll, ideaal-seks, st õlgade laiuseks reguleeritud käetugedega toolist välja pugeda on kitsas.

Pikakoivalistele pikem põhiIstmepõhja saavad pikakoivalised vastavalt vajadusele pikendada, aga testtoolil see pikendus ei fikseerunud. AGMist öeldi, et veel värskematel mudelitel on fikseerimine juba ole-mas. Seljatugi on kitsas ja laseb kätel vabalt liikuda. Lösutamiseks see tool ei passi, aga kui leiate seljatoe kiiku-mise regulaatoril sobiva pinge, siis toetab see püstist tööasendit tugevalt, ent võimaldab mõttepausi ajal mõnu-salt tahapoole nõjatuda.

Vahur [email protected]

Toolide Rolls Royce’il: tõlkija Vahur Lokk proovis koorekihti kuuluvat Embodyt ja peale hinna kõik nagu sobis. Foto: StaniSlav MošKov


labor

Nähtamatu WiFi ruuterMiks peab WiFi ruuter alati olema mingi sarve-dega kast? ei peagi. Bullet2 on nagu jupike toru, mis on loomulikuks jätkuks antenni küljes.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Ubiquiti Networks Bullet2Hind: 676 krooni (Sonictest)Mälu: 16 MB SDRAM, 4 MB FlashVõrguliides: Ethernet, 10/100 Mbit/s, RJ-45Raadioantenni pistik: integreeritud, N-tüüpiTX väljundvõimsus: 20 dBm, +/-2 dBRX tundlikkus: –95 dBm +/-2 dBTCP/IP läbilaskevõime: 25 Mbps+ Mõõdud: 152 x 37 x 31 mmToide: üle võrgu (PoE)Töökeskkond: –20 C kuni +70 C, 5–95% niiskust

väike +ei vaja antennikaablit +

võiks kiirem olla –

Bullet2 ühes otsas asub veekindla pealekeeratava korgi all LAN-pesa, kust tuleb ka üle võrgu toide (PoE). Teises otsas on N-otsik, mille külge saab otse vastava antenni keerata ja ongi traadita interneti süsteem põhi-mõtteliselt tööks valmis. Bullet2 on ka ilmastikukindel ja sisaldab küljel sig-naalitugevuse indikaatorlampe, mille skaalat saab seadetest määrata.

Bullet2 ruuter sisaldab enamiku kasutajate vajadustele sobivat Linuxi kernelil põhinevat AirOSi tarkvara, mis tähendab, et seade sobib kasu-tamiseks nii proffidele kui ka tava- kasutajatele. Et Bullet2 ühendus-kiirust mõõta, kutsusime toimetus-se profid – Veljo Haameri ja Ivo

Kirinurga WiFi.ee-st, kes panid üles otselingi Bullet2 ja Ubiwuiti Nanos-tation 2 vahel. Esialgu seatakse kaks seadet omavahel pakette saatma Bridge WDS-režiimis. Krüpteeri-mata on kiiruseks 14,5 Mbit/s. Puhta Bridge'ina töötades vahetatakse aga andmeid teoreetiliselt poole kiiremi-ni, meie saime oma testis 18 Mbit/s. Kuid see polegi praegusel juhul kõige määravam – oluline on Bullet2 väik-sus, võimalus kruvida otse antenni külge ja lihtsus kasutamisel.

KAIDO EINAMA

Uuenduslikudbüroolahendused, mugavad töökohad

AGM sisustusPärnu mnt. 160b, 11317 TallinnE–R 9.00–18.00tel: 614 [email protected]


Üllatustega pisisülearvuti Aceriltacer aspire one 751 on üllatav pisisülearvuti. teda on isegi raske määratle-da, sest ligi 12tollise ekraani hD eraldusvõime annab nii palju „kinnisvara”, et elu selles arvutis ei olegi nii kokku pressitud, kui pisiarvutites tavaliselt.

t e h n i l i s e d a n d m e d p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4+

Acer Aspire One 751Hind: 5990 krooni (Klick)Protsessor: 1,33 GHz Intel Atom Z520Mälu: 1 GBEkraan: 11,6” (1366 x 768)Kõvaketas: 160 GBPordid: 3 x USB 2.0, VGAAku: Li-ion (kuni kaheksa tundi)Kaal: 1,35 kg

suur ekraan +suur klaviatuur +

aeglane protsessor –

Acer Aspire One 751 klaviatuur on suurem – nuppudel ei jää ka suured mehekäed hätta, vähemalt kui nad tavaliste sülearvutitega hätta pole jää-nud. Arvuti on suurusest hoolimata kerge ja õhuke, sest nagu pisisülear-vutitel kombeks, puudub optiline sea-de. Selle asemel on kolm USB-porti lisaseadmete jaoks ning korpus laseb ka akut vahetada kere all asuva luugi kaudu. Sealt saab vahetada ka mälu või kõvaketast.

Säästvam, kuid aeglasemMis teeb selle masina veel eriliseks, on protsessor – erinevalt enamikus netbookides tuksuvast N270 või N280 Atomist kasutab Acer hoopis Intel Z520 Atomit. See uuem protsessor töötab 1330 Mhz sagedusega ja kasu-tab vaid kuni kaks vatti energiat, mida on pool vatti vähem kui eelmainitutel. Vahe varem testitud N270 ja N280 protsessoritega pisirüperaalidega on tõepoolest märgatav, 7-Zipi sisseehi-tatud jõudlustestis suutis Acer faili pakkida kiirusega 13 MB sekundis, N270 ja N280 suudavad vastavalt 16 ja 17 MB sekundis. Testisin ka videoe-situst aku pealt, vähemalt renderda-tud animafilmiga sai Acer VLC Me-dia Playeri abil hakkama küll. Mõni väiksem venitus pildis esines, aga see ei seganud oluliselt. Varem kätte juh-tunud pisirüperaalidel on kohe aku pealt mängima hakates video tõsiselt venitama kippunud.

Ekstreemne test akuga ei suutnud ligilähedaseltki näidata sama tule-must, kui tootja on lubanud akule töö-ajaks. Siiski pole see paha – tootjate hinnangud akudele ei saagi arvestada pisiarvuti pideva koormamisega 1280 x 720 videoga. Arvutimaailma

testitud masinal oli aku küll väiksem kui mõnel teisel netbookil, aga pidas testis siiski kaua vastu. Üle nelja tunni videot mängis maha küll, seega sääst-likult talitades võib eeldada tõesti ka üle kuue tunni tööd. Kas just tervet kaheksatunnist tööpäeva, see jäägu Aceri südametunnistusele. Igatahes on hea aku suure ekraani kõrval selle mudeli teine pluss.

Tõesti suur ekraanArvuti on küllalt õhuke, kuid muud mõõtmed (laius, sügavus) anna-vad muidugi juba tunda – ik-kagi 12tolline ekraan.

Kokkuvõtteks võib öel-da, et tegu on huvitava pi-sirüperaaliga, millel suur ekraan on oluline pluss. Tõsisemaks mitme raken-dusega korraga tööks jääb aga protsessorist veelgi enam vajaka, kui enami-kul teistel netbookidel.

Igal asjal on oma hind. Kui sama ma-sinat veaks Atom N280, siis oleks ta märksa tõsisem konkurent päris sü-learvutitele. Kahjuks juhatab vägesid Intel, kes ilmselt vaid sellise kompro-missi näol soostub nägema nii suure ekraaniga ehk 12tollist pisisülerit. Aga vähemalt mälu saab arvutil ise lisada/uuendada.

Madis [email protected]


labor

Officejet 6000 tunneb paberitüübi ärahp tindiprinter officejet 6000 on täiesti tõsiseltvõetav tööriist, mis suudab toimetada nii võrgu otsas kui ka USBga arvuti küljes. päris hästi tunneb see printer ära ka ettesöödetud paberi - kas tegu foto- või dokumendipaberiga.


p l u s s i d

m i i n u s e d


HP OfficeJet 6000Hind: 1600 krooniVõrk: EthernetMaks. kiirus (tehn andmetest): 32 lk/minSaavutatud maks. kiirus: 10 lk/minEraldusvõime: 4800 x 1200 dpiMälu: 32 MBSoovitatav koormus: 7000 lk/kuusFormaat: A4Paberisöötja maht: 250 lkVäljastussalve maht: 50 lkKaal: 7,66 kg

soodne ostuhind +hea trükikvaliteet +mõistlik kiirus +

kulumaterjalid on kallid –lubatud ja reaalsed –trükikiirused erinevad

Paberihoidjad on sellel seadmel siiski tülikad, sest need on suudetud paigal-dada ja kujundada täpselt nii, et pabe-ri jaoks jäävad liiga lühikeseks.

Pärast esimest sisselülitamist toi-metab printer omaette, läbides vaja-likud kontrollprogrammid, mis võtab aega kuni kümme minutit.

Installimine kestab hämmastavalt kaua, hoolimata sellest, et pole skan-nerit ega ühtegi muud lisaprogram-mi vaja paigaldada peale draiverite. Ubuntu Linuxiga on paigaldus lihtne, isegi väga lihtne: lisa printer, ei küsita sedagi, kas võrgu- või USB-ühendu-sega, vaid pakutakse kohe õiget, võr-gu otsas olevat. Ubuntu teab õigeid draivereid ja aega läheb 20 sekundit. Windwosi kuus minutit on selle kõr-val nagu terve igavik ning nõuab kõi-ge lõpuks ka taaskäivitust.

Tint laseri kvaliteedisPrinter peaks suutma välja trükkida laseri kvaliteediga, mille lubatud kii-rus on 7 lk/min nii mustvalge kui ka värvilise trükiga, lubavad HP tehnili-sed andmed. Madalama kvaliteediga kasvab kiirus kuni 32 lk/min. Testis sai nähtud vaikimisi seadetega kiirusi ligi 7 lk/min viieleheküljelise välja-trüki puhul ning 20 lk dokumendiga kasvas lehekülgede arv minutis ühek-sani, üle selle aga väga minna ei taht-nud. Ei teagi, mismoodi need tehase-mõõtmised tehtud on, aga ikka saime tehase lubatust täiesti erineva tule-muse. Kvaliteet on muidugi hea nii automaatsete kui ka oma seadetega.

Mustvalge A4 lehe hinnaks, kui võtta must XL tint, tuleb ~0,4 krooni ja kui hankida väiksem ja odavam tin-dipott, siis 0,86 kr. Seega kui üks tint maksab 365 ja teine 450 krooni, kuid

suudab lehti määrida ligi kolm korda rohkem, on selgelt kasulikum osta esialgu kallimaks minev tindimahuti. Sama lugu käib värviliste tindipottide kohta, kuid täielikuks müstikaks jää-vad sealjuures hinnad: kollane 250 kr ja sinakas 450 kr ning punane jälle 255 kr. Polegi sama hinnaga! Ei tea, miks seda sinist kõrgemalt hinnatakse.

Kokkuvõttes maksab komplekt tinti sama palju kui uus printer. Ku-lumaterjalidega ja printeri soetami-sega võib arvestada aasta kulutuseks

vähemalt 3000 krooni.1500 krooni eest on printerit en-

nast enam kui küll: rahuldav kiirus ja hea kvaliteet, nuriseda võiks küll WiFi ja kahepoolse prindi puudumise üle.

Kulumaterjalide hinnad jätavad aga liiga kalli mulje.

Marko [email protected]


Ilus minisülearvuti pistikupesa lähedusseMinisülearvutite viibimine avalikes kohtades on aina ilmsem ja nad peavad ilusad välja nägema. Ka Fujitsu on soovimas osa sellelt turult ning nende uus minisülearvuti M2010 ongi elegantne, kuid aku võiks kauem kesta.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 3+

Fujitsu M2010Hind: alates 6000 kroonistProtsessor: 1.6 GHz Intel Atom N270Ekraan: 10,1 tolli, LED-taustavalgustuspa-neeliga WSVGARAM: 1 GB DDR2 PC2-6400 SDRAMKõvaketas: 160 GB 5400 rpm SATA HDDVideokaart: Intel GMA 950

stiilne välimus +hea ekraanipilt +kerge kaal +

vähene akukestvus –konkurentidest kõrgem hind –

Nõudmised taolistele minidele on enamasti üsna lihtsad: taskukohane hind, hea akumaht (et ei peaks reisil või objektil olles tagasi kontorisse kii-rustama) ning mugav klaviatuur (et hiljem ülestähendusi lugedes puudu-vate või liigsete tähtede tõttu see liiga salakirjana ei tunduks). M2010 vastab neile nõudmistele vaid kohati.

Klahvid väikestele sõrmedeleEkraanipaneeli läikiv välimine osa toimib küll näpujäljemagnetina, kuid on silmale ilus – ja eks suure osa ostu-soovist kujundabki seadme välimus. Hämmastas aga see, et ekraani maksi-maalne kaldenurk oli üsna kitsas, nii et põlvedele asetatuna polnud kesk-misest pikemal inimesel võimalik samaaegselt sülearvuti klaviatuuril teksti trükkida ning korrektselt ek-raanile näha. Laua peale (st kõrgema-le) asetatuna see probleem kadus.

Mõne väikese kivi viskaks ka M2010 klaviatuuri valmistajate kapsaaeda.

Klaviatuuri väikesed mõõtmed pole miniarvutite puhul üllatus, üllatav oli aga leida parempoolset Shift-klahvi mitte pärast harjumuspärast küsi-märgi-klahvi, vaid hoopis üles suun-duva nooleklahvi kõrvalt.

Kolm tundi lähima pesaniSamuti jättis aeg-ajalt soovida klavia-tuuri tundlikkus, puuteplaat töötas aga eeskujulikult.

Aku osas lubas Fujitsu oma arvu-tile kolmetunnist tööaega. Käivitasin proovimiseks filmi, vaikeseadetega. Film jõudis mängida üks minut kahest tunnist vähem ja seejärel aku võhm lõppes. Samas näiteks jätsin ekraani heleduse vaikeseadetest muutma-ta – seda tumedamaks muutes oleks tõenäoliselt mitukümmend minutit juurde saanud. Kas see on aga minisü-learvuti jaoks sobiv lahendus? Täpsu-se huvides lisame, et juurde saab osta võimsama aku.

Igati positiivne on Fujitsu M2010

juures tema kerge kaal – 1,15 kg on kaasa võttes üsnagi märkamatu. Sa-muti on vaid kiidusõnu ekraani kohta, mida sai hästi jälgida erinevates val-gustustingimustes ning isegi päikese käes.

Kokkuvõtteks on Fujitsu M2010 täiesti tavapärane minisüler, mis ei üllata. Edukaks kasutamiseks on ole-mas kõik vajalik, suurim pudelikael on aku. Olles konkurentidest ühtlasi pisut kallim, ootab teda ees tõenäoli-selt karm võitlus oma turuosa eest.

Aigar [email protected]


labor

Kaks Androidi – HTC Hero ja Samsung Galaxytundub, et androidtelefonide sadu on alanud – kooliaasta alguseks tuli neid eestisse lisaks htc Magicule veel kaks tükki. aina enam hakkab tun-duma, et google'i androidi platvorm on ärikasutajale täiesti sobiv.

Vaatamata sellele, et mõlemal telefo-nil oli sees Google'i avatud platvor-mil Android „Cupcake” 1.5, olid need täiesti erinevad telefonid. Jah, HTC Hero teenis tunduvalt rohkem pluss-punkte, aga kui tähtis on hind, siis Samsungi saab tunduvalt odavamalt kätte.

HTC Hero – kangelane ka sisu poolestHTC Hero kandilisevõitu kest võib leebemad panna eelistama pigem va-nemat HTC Magicut, mis on ümar nagu lutsukivi. Välimuselt meenutab Hero kangesti HTC Touch Diamon-dit, millest oli juttu augusti Digis, väi-kese erinevusena on murtud alumine nurk, mis ülespoole kaardudes ma-hutab veel trackball'i ehk navigeeri-miskuulikese ja Google'ile olulise ot-singu- ning tagasimineku nupu. Kuid sisu poolest on HTC tõenäoliselt kõi-ge parem Androidiga telefon üldse, sest sisuga on kõvasti vaeva nähtud. HTC on tulenevalt oma Windows Mobile'i kogemusest loonud täiesti uue kasutajaliidese, mis lisaks sellele, et näeb kena välja, on ka mugav kasu-tada. Kõik vajalikud rakendused äri-kasutajale on ka juba vaikimisi sees, vaid mõni üksik tuleks Android Mar-ketist juurde tõmmata.Näiteks on WiFi ja Bluetoothi lülitid ilusti ikoonidena välja toodud, mit-te ei pea neid seadetes taga ajama,

kontakte on uudse disaini tõttu hoo-pis mugavam sirvida, sotsiaalvõrgu tarkvarad on ka kõik juba telefonis vaikimisi olemas. Twitterphone, mis oli ka iPhone'ist tuttav, asub nüüd ka Heros kohe ühel avaekraanidest, säutsuda saab nii koos piltide kui ka asukoha positsioonimisega. Faceboo-ki eraldi rakendus on ka, kuid sellel pole palju mõtet – nuditud versiooni asemel kõlbab täiesti kasutada veebi täisversioon, sest Androidi brauser

jooksutab kõiki Facebooki ( ja ka teis-te lehekülgede) AJAXi elemente ja menüüsid.

Mõne puuduse leiab ka. Telefoni pikalt näppides kipub see siiski vahe-tevahel tarduma, nii et puudutusele ei reageeri. Siis lippab jälle pikalt edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Tei-ne miinus on korraliku VoIP-kliendi puudumine Androidil. Google Voice küll on, aga Eesti kasutajatele seda veel ei jagata. Google Talki modifit-seerides peaks saama üle interneti

helistada. Vaja oli taustal Crolix Com-municatorit, aga miskipärast see ei toiminud. Skype Lite tavavõrkudesse ei helista.

Pildialbum näitab Heros rohkem kui tavaline telefon. Lisaks kaame-ras olevatele piltidele saab vaadata ka oma Facebooki või Flickri fotosid. Sünkroniseerida saab lisaks Google'ile ka Outlookiga.

GPSi rakendustest leiab juba pai-galdatuna Footprintsi – asukohapõhi-se vaatamisväärsuste ja reisiobjektide halduri. Korralikku autonavigatsioo-niseadet kaasas pole, kuid laadida saab näiteks Nav4Alli.

Kontoritarkvaraks on PDF Viewer ja Quickoffice (näitaja), redigeerimi-seks peab Android Marketist midagi hankima. Näiteks GDoci, mis aitab redigeerida sinu Google Docsi kontol olevaid dokumente või telefonis ole-vaid faile.

Kontaktihaldur võib lisaks Google'i ja Outlooki andmetele sünkroniseeri-da kontakte veel Facebooki ja Flickri-ga.

Samsung Galaxy – säästuandroidSamsungi esimene androidtelefon on välimuselt veidi ehk vanamoelinegi, kuid sobib kõigile neile, kes tahavad-ki vähe silmatorkavat telefoni. Palju nuppe on ka, ebaharilikult palju ühe puutetelefoni kohta – menüünupp,

Seda Telefoni pikemalt

näppides kipub mobiil siiski vahetevahel tarduma.»


tagasinupp, nooleklahvid, OK nupp, kõne vastuvõtu ja lõpetamise nupp. See pole kõik – külgedelt leiab lukus-tusnupu ning kaameranupu ja heli-valjuse nupud.

Paljas AndroidHTC Herol oli ekraani lahtilukusta-mine mugavalt viipega tehtud (nagu iPhone'il), Samsung on selleks kül-jele eraldi nupu lisanud. Menüüd on telefonil klassikalise Android 1.5 ehk Cupcake'iga, telefonitootja pole suurt ise midagi kohendanud. Kuid siis-ki – HTCst erinevad on veidi näiteks

telefoniosa, ekraaniklaviatuur, kon-taktihaldur ja kalender. HTC ees on Samsungi trumbid kindlasti parem ekraan (AMOLED) ja 8 GB seesolevat mälu. Kaamera nupp on kehvavõitu, teravustamispositsioon peaaegu puu-dub ja pilt tehakse kohe. Puudus on ka sõrmejälgi koguv läikiv ekraanipind (HTC Hero näiteks on kaetud spet-siaalse kihiga, et jälgi peita). Samuti tuleb palju vajalikke asju Androidi poest tõmmata.

Telefoni-arvuti koostööks puudus testtelefonil tarkvara. Võimalik, et see oli vaid sellel prototüübil nii. Kuid Samsungi kodulehelt ei saanud samu-ti ühtegi tarkvara laadida. See pole küll suur probleem, sest nagu teisigi Android-telefone saab kõike sünk-roonida üle Google'i konto.

Odav või hea?Kokkuvõttes on Samsung i7500 ehk Galaxy igati asjalik telefon tänu oma Android-sisule. Küll ei midagi erilist ( ja kohati natuke aeglane), aga siiski Android. HTCle on see mobiil mõni tuhat krooni odavama hinnaklassiga just hinna poolest tugev konkurent.vt Ka aM.ee/anDroiD

KAIDO EINAMA

p l u s s i dp l u s s i d

m i i n u s e dm i i n u s e d

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne 3-4+

hea ekraan +odavam kui teised Androidid +mugav kasutajaliides +

multipuuteekraan +

kohati aeglasevõitu –ärirakendusi vähe kaasas –väike ekraan –

Nagu teisigi Android-

telefone saab kõike sünkro-niseerida Google'iga.»

t e h n i l i s e d a n d m e dt e h n i l i s e d a n d m e d

Samsung Galaxy i7500Hind: ca 7500 krooniMälu: 8 GB, microSD pesaEkraan: 3,2” (320 x 480) AMOLEDMobiilivõrgud: HSDPA/HSUPA (900, 1700, 2100 MHz), EDGE/GPRS (850, 900, 1800, 1900 MHz), andmeside kuni 7,2 MbpsÜhendused: Bluetooth 2.0, WiFi, 3,5 mm helipesaKaamera: 5 Mpix, autofookusAku: 1440 mAh

HTC HeroHind: 8990 krooni (HTC.ee)Protsessor: Qualcomm, 528 MHzMälu: ROM 512 MB, RAM 288 MB, microSD pesaEkraan: 3,2” multipuutetundlik, 320 x 480 pikslitMobiilivõrgud: HSDPA/UMTS 2100 MHz, GSM/GPRS/EDGE 850, 900, 1800, 1900 MHz, andmeside kuni 7,2 Mbit/sÜhendused: Bluetooth 2.0, WiFi b/g, 3,5 mm helipesaKaamera: 5 Mpix, autofookusAku: 1340 mAh, ooteaeg kuni 440 tundi (GSM)


Väiksed nettopid monitori varjus ei saa meiegi väikearvutite hullusest üle ega ümber ning sel kuul võtsime huviorbiiti nettopid ehk minilauaarvutid. tegu on väikearvutitega, mida saab osavalt asetada monitori alla või mõnda lausa lcD-monitori taha kinnitada.

labor


Kõigepealt huvitasid testijaid muidugi pistikupesad – mida neile minikarpidele

üldse külge saab ühendada. FotoD: Kalev lilleorg


Hinnaklass, milles testitavad miniar-vutid osalesid, tuli aga meie üllatu-seks väga äärmuslik, alustades 2500 kroonist ning lõpetades üle 13 000 maksvate isenditega, aga kõige huvi-tavam selle juures oli, et konfigurat-sioon väga palju ei erinenudki.

Nagu Wikipedia nende väikeste arvutite kohta mainib, on tegu väi-keste ja kergete lauaarvutitega, mis loodud vähest arvutijõudlust vaja-vate toimingute jaoks, nagu näiteks internetis surfamiseks, veebipõhiste aplikatsioonide kasutamiseks, doku-menditöötluseks ja audio/video ma-hamängimiseks.

Testi väljakuulutamisel testijatele ja müüjatele oli meie esimene kar-tus, et ei saa seadmeid kokku. Mitte

sellepärast, et neid poleks, vaid pi-gem, kas neid Eestis müüakse. Üt-leme nii, et pakkumisi saime päris palju, kuid kohale jõudis neist õige-aegselt vaid viis: Dell Hybrid, Acer R3600, Ordi Netbox, Prestigio Officer ja Mac Mini.

Seda kompotti panid aga piinapin-ki AMi peatoimetaja Kaido Einama,

Ergo IT-juht Tarmo Lindström ning varematest testidest tuttavad Krist-jan Karmo, Kristjan Tarjus, Aare Kirna ja muidugi ma ise.

Juba esimestel minutitel selgus, et tõsisemaks tööks ei sobi neist ükski ja pigem on tegu koduseadmetega. Tarmo Lindström viitas sealjuures opsüsteemide valikule, milleks olid valdavalt Home ehk kodutarbija ver-sioonid. Küll aga olime nõus, et tehes mõningaid mööndusi võib mõni ma-sin sobida kergemaks kontoritööks, nagu tekstitöötlus, meilindus ja mui-dugi internetis turnimine.

Samuti on osa masinaid niivõrd edeva välimusega, et võiksid laua-nurgal olla disainielemendina näi-teks sekretäril, kus esimesena uksest

Tõenäoliselt pole ma ainus,

kes ostaks selle raha eest pigem väga korraliku lauaarvuti.»

Acer üllatas ainukesena kaasasolevate stiilsete aksessuaaridega – valge klaviatuur ja valge hiir olid olemas.

labor


sisenevale kliendile positiivse mulje jätab.

Dell Studio HybridDelli miniarvuti on üks edevamaid, mis oma disainilt kindlasti mõnda müügi- või esindussalongi nähtavale kohale sobiks. Kaetud on see läbi-paistva oranži plastkorpusega ja iga detail jätab korralikult läbimõeldud mulje, mida väga tihti ei kohta.

Tutvudes veebipoes lähemalt, mil-liseid ümbriseid on võimalik saada, jättis see äärmiselt hea mulje. Lisaks lihtsale plastile on võimalik valida ka musta või pruuni naha ja bambuse-imitatsiooni vahel. Nende eest tahe-takse ka lisaraha, aga vähemalt ei saa öelda, et valikut pole. Bambusmustri eest tuleb välja käia näiteks 2000 kr.

Baashinnaks pakutakse Eestis umbes 12 000 krooni, mis on üsna kallis. Seest leiab üsna lahja Celeroni protsessori, kõvaketas mahutas vaid 120 GB. Loomulikult on ka sellel ar-vutil vaja klaviatuuri ja hiirt, mida kaasas ei olnud. Juba ainuüksi prot-sessori täienduse eest mõistlikule ta-semele lisandub ca 2000 krooni.

Esipaneel meenutas testimeeskon-nale iPhone’i, kui avastati, et seade teeb vahet, mis pidi see pöörata, muu-tes asendi järgi ka oma tootetähise „Hybrid” kirja. Ette on paigutatud DVD-lugeja/kirjutaja, mis ei avane kuhugi, vaid toimib nagu automakki-del ehk siis imeb ise plaadi sisse. 3000 krooni lisaraha eest saab selle asenda-da Blu-Ray seadmega.

Esiküljel on veel USB-pesad,

mälukaardilugeja ja ka kõrvaklapi-väljund. Tagumisel küljel leiab lisaks hulga USBsid, DVI- ja HDMI-väl-jundid ning loomulikult on ka võr-gukaabli pesa, kuid sisse ehitatud on meie eksemplaril ka WiFi, mis kõvasti vähendab vajadust kaabelduse järele. Kahjuks ei ole aga sisseehitatud Blue-toothi, millega saaks ühendada

t e s t i m e e s k o n d

Kristjan KarmoAS Telema projektijuht

Kristjan TarjusSiemens Info Services

Tarmo LindströmErgo IT-juht

Aarne KirnaArvutikaitse.ee peatoimetaja

Marko HabichtAM kaasautor


labor

traadita hiire ja klaviatuuri ning piir-duda vaid toite ja monitori külge mi-neva kaabeldusega. WiFi valmidust baasvarustuses ei ole ja seegi lisa maksab 500 krooni.

Suurusest on lauaarvutil oluliselt kokku hoitud toiteploki arvelt, mis on viidud juhtme külge sülearvutitelt tuttava õhukese välise toiteadapteri näol.

Geekbenchi testi esiviisik1. Mac Mini 2930 p2. Dell Studio Hybrid 2617 p3. Acer Aspire Revo 1028 p4. Ordi netbox LX 926 p5. Prestigio Officer 330 andmed puuduvad

Kogu agregaat käib metallist jalga-dele, mille kokkupanemisega oli esi-algu natukene pusimist, kuid kastist üle jäänud vajaliku plastitüki otstarbe väljaselgitamise järel kinnitus ka jalg lõpuks kindlalt. Jalgade abil saab ase-tada Hybridi lauale nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

Välimuse juures oli vast kõige häirivam detail Windowsi litsentsi-kleeps, mis plastkestast pea iga nurga

pealt vastu jõllitas. Pakend oli ka veidi jaburates mõõtmetes, sest sinna oleks võinud vabalt mahutada täismõõt-meis lauaarvuti koos vajamineva li-savarustusega, seega mitte eriti kesk-konnasõbralik.

Meile saadetud pakendi sisu oli na-tuke kesine, sest puudusid nii klavia-tuur, hiir kui ka õige toitejuhe. Maxi kodulehe andmetel peaks need siiski karbis vaikimisi sisalduma.

Mac MiniDelliga samasse hinnaklassi jäi pisike valge kuubik. Hind oli tal ligi 14 000 kr ja selle raha eest saad vaid 5 x 16,5 x 16,5 cm kasti, see-eest ilusa kasti. Hind käib siis vingema konfiguratsiooniga Mini kohta, lahjem on põhimõtteli-selt sama, kuid 120 GB asemel 320 GB kettaga ja 1 GB asemel 2 GB mäluga. Selles ligi 4000kroonises hinnavahes tuleb vast tänada Apple’i insenere, kes riistvara uuenduse niivõrd raskeks teinud, et tarvikutele saab suvalisi hindu külge riputada.

Odavam 1 GB arvuti ajaks siiski asja ära ja juurde maksaks osta näiteks

1500 kr eest 1 TB Lacie või Western Digitali väline ketas. Seda enam, et Geekbench tulemuste tabelist olulist vahet ei paista, kas tegu 1 või 2 GB mäluga.

Et Maci kuubikust pilt kätte saa-da, on vaja kas Mini-DVI või Mini DisplayPort üleminekut näiteks VGA peale. Esimene on odavam ja ülemi-nek maksab vaid 345 kr. Maci esindu-ses arvati, et seda siiski ei peagi kaasas olema, samas Apple.com lehe ala-osas väidetakse, et mini-DVI to DVI peaks kaasas olema. Igal juhul teine, kindlam variant on soetada kohe ka Apple’i monitor, millel vastav ots ole-mas, kuid see on juba ligi 10 000 kr väljaminekut 20tollise ekraani eest eelarvele otsa. Siis on vaja veel mui-dugi ka klaviatuuri ja hiirt, milleta kohe mitte ei saa.

Kristjan Karmo, kes on juba pi-kemaajaline Maci kasutaja arvas, et tõelise elamuse saamiseks võiks ikka hiir ja klaviatuur olla ka Apple’i enda omad, kuigi sobivad ka suvalised USB-liidesega tooted.

Hiir ja klaviatuur Macilt maksavad

Aare rõõmustas, et Acer võttis pildi ette, kuid peale sisseehitatud käivituskeskkonna see muud ei näidanud.


kumbki 800 kr ja kogusummaks saa-me ~2000 krooni eest lisavarustust eeldusel, et me midagi ei unustanud.

Loomulikult näeb seade välja äär-miselt kaubanduslik, kui mitte öelda ilus ja stiilne. Samuti on tegu võime-kuselt eesrindlikuima raaliga, mida konfiguratsioongi tõestab: ei ole mitte lahja Intel Atom protsessor, vaid täis-väärtuslik C2D ning iseseisev Nvidia 9400M kiviga videokaart.

Kasutusmugavust ei hakka ise-gi mitte üle kordama, sest see peaks aegade jooksul kõigile selge olema, et see on hea, nagu Macidel ikka ja alati. Minil on ka optiline seade, mis teeb vajadusel igasugu installid ja upgrade’id lihtsaks, õnneks on see sisse ehitatud ja seda ei pea juurde ostma. Esimene külg arvutil on üsna haljas ja lage: tuluke, mis näitab, kas aparaat töötab või mitte ning pilu, kuhu plaadid pista.

Tagumine külg see-eest koosnebki ainult pesadest ja piludest: viis USBd, kõrvaklapipesa, LAN, monitori mi-ni-pesad, sisselülitamise nupp ja võ-restik, kust soe õhk välja pressitakse.

Boonusena on pisikesse karbikesse sisse ehitatud ka kõlar.

ORDI Netbox LXOrdi ja Prestigio näol on tegu testi suurimate seadmetega, mõõtmetelt pigem VHSi videomängijad. Et põ-hiline erinevus on vaid esipaneel, kahtlustasime isegi sama platvormi. Palju neid arvutipõhjade tootjaid ikka on: kaubamärke on rohkem, aga tehased on ikka ühed ja samad. Seda enam, et BIOS on neil sama ja täpselt samamoodi keelduvad mõlemad mä-lupulga pealt Linuxisse bootima ning kumbki ei hiilga ka jõudluses.

Ordi Netbox LXi põhieelis on hind, mis on tõesti märkimisväärne, olles vaid veidi üle kahe ja poole tuhan-de. Seda kindlasti ka selle pärast, et müüakse seda mitte tasulise Window-si, vaid vabavaralise Ubuntuga. Nagu ikka on Linuxi puhul märkimisvääne

käivitumise kiirus. Töövalmis saab masin 55 sekundiga, kuid välja lülitu-miseks kulub vaid 11 s.

Päris kindlasti on tegu kogu tes-ti kõige suutlikuma aparaadiga, sest kõik dokumendihalduseks ja võrgu-tamiseks vajalik on tänu Linuxile ole-mas. Esimese hooga võib ühe näpuga tippivale kontorirotile olla vastikust tekitav õudusunenägu nimega Linux, kuid kui esimesest õõvastusest üle saada, polegi olukord nii hull ja nii mõnigi on õlgu kehitanud ning kasu-tama jäänud.

Valikus on ka arglikumaile või ene-seteadlikumatele ligi 500 krooni kal-lim komplekt lõputähisega XP, mis on Linuxi asemel varustatud Windows XP Home’iga.

Miinuseks võib tuua nii suure seadme kohta optilise seadme puudu-mise, seda enam, et mälupulga pealt ei suutnud see arvuti käivituda.

v Õ I T J A

Acer Aspire Revo R3600 Pisike ja üle ootuste, täiesti vaik-ne ja saab oma ülesannetega väga hästi hakkama.

Tagumine külg koosnebki

pesadest ja piludest: viis USB-d, LAN, moni-tor, kõrvaklapid.»


Acer Aspire Revo R3600hind: 4989 kr (arvutid24.ee)Geekbench test: 1028protsessor: Intel Atom 231mälu: 2 GBvideokaart: Nvidia 9400Mkõvaketas: 320 GBWiFi: jahoptiline seade: eipordid: 6 x USB, SATA, firewire, mälukardilugeja, ethernetmõõdud: 30 x 180 x 180 mm

Prestigio officer 330Nagu mainitud, oli Prestigio Ordi-ga üllatavalt sarnane ja põhilisteks erinevusteks võiks tuua CD-ROMi olemasolu, Win XP Home’i, rohkem lärmi ja teistsuguse esipaneeli. Paneel oli küll edevam, kui odavamal konku-rendil, kuid sisselülitamise nupp oli nii hästi ära peidetud, et selle leidmi-seks kulus hulk aega: nimelt asetses see läikiva ribana kahe paneeli vahel, kust otsimine on kõike muud kui in-tuitiivne. Mis selles süsteemis mak-sab ligi kaks korda rohkem kui Ordi,

me tõesti ei tea: äkki kaubamärk. Eesti tootja eksemplariga oli sel küll hulgaliselt sarnasusi, kuid lärmi tegi sees olnud ventilaator vähemalt kahe eest. Samuti oli voolutarve võrreldes väiksemate seadmetega suurem: oo-terežiimis olles 11 W, töötades ~55 W, samas kui Dell, mis hulga kõrgemate võimsusnäitajatega, tarbis töötades vaid 34,6 W.

Acer Aspire REVO R3600Acer osutus meie testi selgelt kõi-ge kõvemaks arvutiks, makstes alla 5000 kr ja oli silmnähtavalt ka oma suuruse tõttu nettopi nime väärt. Oma olemuselt oli Acer teistest peajagu üle isegi ilma töötava OSita. Komplektis oli küll lubatud Windows Vista Home plaat, mida ühestki nurgatagusest tu-vastada ei suutnud. Küsimusi tekitas aga hoopis see, et kui meil see plaat oleks olnudki, siis kuhu me selle pist-nud oleks või mida sellega teinud, sest optilist seadet aparaadil ei olnud.

Aceri konkurentsivõimeliseks eripäraks võiks aga lugeda laadimis-eelset keskkonda, milles kõik vajalik (veebilehitseja, muusikamängija, kiir-suhtlusklient ning isegi Skype) juba olemas.

Tegu oli testis ka ainukese

komplektiga, millel oli reaalselt kaa-sas hiir ja klaviatuur, kahjuks küll USi asetusega.

Nagu kommenteeris siinkohal Kristjan Karmo, on tegu nagu väikese Aatomikuga, kes pisike ja väga väle.

Tõesti, oma umbes sama konfigu-ratsiooniga, mis teistelgi tegutses ma-sin üllatavalt kiirelt.

Erinevusi teistest oli riistvaras ka. Graafika südameks oli pandud Nvi-dia Ion kivistik GeForce 9400M ehk sedasama, mis Mac. Kahjuks on sead-mel nõrguke Atomi protsessor, mis vähegi protsessori jõudlust vajavate ülesannetega hätta võib jääda. Samas pildi näitamine või isegi videotöötlus on heale graafikakivile jõukohased.

Aceri jalg on küll natuke ebakindel ja seade tudiseb laual iga väiksemagi kõrvalmõjuga. Samas võib miniarvu-ti kinnitada monitori tagaküljele, kus see kellelegi ette ei jää. Ka välimuse üle pole nuriseda, kergelt läikiv plast ja ümarad nurgad koos ei riiva silma. Aega sisse-välja lülitamiseks kulub ca viis sekundit, mis on ülihea tulemus. Portidega pole kokku hoitud: kok-ku on ainuüksi USBsid kuus, lisaks Esata, mälukaardilugeja, Firewire, HDMI jne.

Ilu või võimsus?Kui hinnata ainult jõudluse järgi, võiksime võitjaks kuulutada Delli, mille seadmele saab hulgaliselt komp-lekteerida kõiksugu vilesid ja kellasid ning sealjuures on seda ka kõige mu-gavam kasutusele võtta, olemas on optiline seade, ühendamiseks pole vaja mingeid spetsiaalseid ülemine-kuid. Samas on olemas ka HDMI ja DVI, nii et ühenda ainult juhe sappa ja vaata filmi.

Kuid liginedes täisvarustusele, ligi-neb ka hind hoogsalt 20 000 kr kanti, mis on natuke liiga palju ja ma arvan, et kui pole just stiili peal väljas, siis tõenäoliselt pole ma ainus, kes ostaks selle raha eest pigem väga korraliku lauaarvuti, millega võiks uuemaid

Jalg on küll natuke

ebakindel ja seade tudiseb väiksei ma kõrvalmõjugagi.»

p l u s s i d

m i i n u s e d

hea hind +videosuutlikkus +liideste arvukus +

kehv protsessor –

Arvutimaailmahinne 5

5 SEKUNDITkulub Aceril käivitumiseks ja väljalüli-tumiseks

mänge mängida ja videotöötlustki teha.

Mac Mini on lihtne ja võimas, kuid enne ei saa seda ilu kasutusele võtta, kui poodi kalli lisavarustuse järele ei lähe. Ordi kohta ei olegi midagi hal-ba öelda, sest hind räägib enda eest. Odava seadme kohta käitus see väga

labor


Mac Minihind: 10 090 kr (avad.ee)Geekbench test: 2930protsessor: Intel Core 2 Duo P7350mälu: 1 GBvideokaart: Nvida 9400Mkõvaketas: 120 GBWiFi: jahoptiline seade: jahpordid: firewire, 5 x USB, audio-in, audio-out, mini-DVI, mini DisplayPort, ethernetmõõdud: 51 x 165 x 165 mm

Prestigio Officer 330hind: 4158 kr (Asbis)Geekbench test: ei ole teadaprotsessor: Intel Atom 330mälu: 1 GBvideokaart: Intel 950kõvaketas: 160 GBWiFi: eioptiline seade: jahpordid: 2 x Ps2, ethernet, vga, Svideo, parallel, serial, 2 x USB, audio-in, audio-out, mikrofonmõõdud: 60 x 235 x 365 mm

Ordi Netbox LXhind: 2550 kr (Ordi)Geekbench test: 926protsessor: Intel Atom 230mälu: 1 GBvideokaart: Intel 950kõvaketas: 80 GBWiFi: eioptiline seade: eipordid: 2 x Ps2, ethernet, vga, Svideo, parallel, serial, 6 x USB, audio-in, audio-out, mikrofonmõõdud: 60 x 235 x 365 mm

Dell studio Hybridhind: 15 000+ kr (Max.ee)Geekbench test: 2617protsessor: Intel Core 2 Duo T7250mälu: 2 GB videokaart: Intel GMA X3100kõvaketas: 160 GBWiFi: jahoptiline seade: jahpordid: firewire, 5 x USB, HDMI, DVI, ethernet, mälukaardi-lugeja, Digital audio-out, kõrvaklapipe-sa, audio-in, audio-outmõõdud: 71 x 211 x 196 mm

p l u s s i d p l u s s i dp l u s s i d p l u s s i d

m i i n u s e d m i i n u s e dm i i n u s e d

m i i n u s e d


hea välimus ja +võimsus

hea optiline seade +hea hind +töövalmidus +

hea võimsus +valik +komplekteerimiselvälimus +

liiga kallis –ühilduvusproblee- –midkallis lisavarustus –

hind –kehv protsessor –ROM-i puudumine –suurus –

liiga kallis –

Arvutimaailmahinne 4 Arvutimaailma

hinne 4- Arvutimaailmahinne 2+

hästi ja lihtsamateks toiminguteks on aparaati küllalt. Prestigio võiks ka olla ju sama hea, aga me ei mõista, kust tuleb see kahekordne hinnavahe, kui erinevuseks on ainult CD ROMi ole-masolu. Acer Revo R3600 on pisike ja üle ootuste, täiesti vaikne ja saab oma ülesannetega väga hästi hakkama.

Võrguketas külge ja vajadusel ka vä-line lisamälu ning ongi kõik tööks valmis. Liideseid ja porte leidub tõe-näoliselt rohkem kui lihtsal töökohal kunagi vaja läheb.

Nagu kirsiks koogi peale on ka Wi-Fi-valmidus. Ainus miinus on sellelgi arvutil lahja Atomi protsessor, mis

näiteks Youtube’i kõrge kvaliteediga videotega võib hätta jääda.

Samas on välja lubatud juba ka ka-hetuumalise Intel Atom protsessoriga Aspire Revo.

Marko [email protected]


Seitse üllatust Windows 7 kasutamiselWindows 7 on jõudmas kohe poelettidele. Kas sellega harjub ära? Mis on need uued (ja äkki ka ebameeldivad) asjad, mis vanema Windowsi kasutajat alguses üllatavad või lausa ehmatavad?

Kui Windows 7 olulisemate kasutajauuenduste taga olevad põhjused endale selgeks teha, siis selgub, et tegelikult on need kõik vaid iga-päevase elu arvuti taga lihtsamaks teinud.

Evgeni [email protected]

1 Taskbar ehk tegumiriba

Windows 7 tegumiriba näeb võrreldes Vista või XPga täiesti teistmoodi välja (taskbar, quick task bar, start menüü – kõik need on nüüd koos). Eriti ras-ke võib olla harjuda nendel, kes lähe-vad XP pealt Windows 7-le üle. Suu-red ikoonid tegumiribal sarnanevad

pigem Mac OSile. Vasak hiireklõps avab programmi või kausta, parem klõps aga toob esile hüpikmenüü, kus on kergesti avatavad dokumendifai-lid, kui tegu on näiteks Wordi redak-toriga, või siis kaustad, kui tegu on Windows Exploreriga. Samuti saab sellesse menüüsse kinnitada ja teha endale kergesti kättesaadavaks üks-kõik mis kausta või faili.

2 Aero Peek, Aero Shake, Aero Snap

Kui hiir satub alumise tegumiriba avatud programmi ikooni peale, tu-leb selle kohale väike eelvaade (Aero Peek), kust saab näha, millised aknad on lahti. Liikudes hiirega mööda seda eelvaadet, näeb valitud akent ekraanil juba suurelt, kusjuures teised aknad muutuvad läbipaistvaks. Üks hea nipp

on ka liigutada hiir paremasse alu-misse ekraaninurka – nii saab piiluda töölauale. Võttes lahtiolevast aknast kinni ja seda raputades (Aero Shake) minimeeritakse kõik teised avatud aknad ja jääb suurelt lahti ainult ra-putatud aken. Tõmmates akna kas pa-remale või vasakule serva, võtab aken enda alla poole ekraanist (Aero Snap). Kujutage ette, kui lihtne on nii töö-tada kahe dokumendiga: enam pole vaja neid ise poolele ekraanile para-jaks tõmmata. Kui aga tõmbad akna üles äärde, võtab see maksimaal se ruumi üle ekraani. Kui tõmmata see-järel aken ülevalt alla, võtab endise suuruse tagasi.

3 Libraries – kus mu pildikaustad jäid?

Windows 7 kaotas vanad tuttavad kaustad Music (Muusika), Pictures (Pildid) jne, nende asemel on nüüd vaid üks – Libraries. See võib esialgu ajada segadusse, sest alles selle sees asuvad juba tuttavad kaustad ja failid. Mis kasu sellest on? Kaustad ja failid on nüüd kergemini kättesaadavad ja

Compatibility Mode petab vanad programmid ära.

Lühivalikute abil saab

kolme nupuvaju-tusega panna projektorisse pildi arvuti ekraanilt.»

lahendused


Seitse üllatust Windows 7 kasutamisel

neid saab kiiremini otsida, sest nad on indekseeritud. Samuti võib Libraries näidata mitme kausta sisu samaaeg-selt.

4 Shortcuts ehk lühivalikud

Win+P, Win+space, Win+klahv üles jm kombinatsioonid lühivalikutest aitavad nüüd kiiresti opereerida akendega, mis meeldib eriti disaine-ritele, kellel on hiirega muudki teha. Näiteks saab veel ka lühivalikute abil panna projektorisse pildi arvutiekraa-nilt kolme nupuvajutusega. Või visata lühivaliku klahvide abil avatud raken-duse akna teisele monitorile, rohkem

pole seda vaja enam hiirega tõmmata ühe monitori töölaualt teise peale.

5 Kiirus ja säästlikkus üllatavad meeldivalt

Arvuti on Windows 7ga läinud kiire-maks, aku kestab kauem. Ka nõuded arvutile on nüüd leebemad, nii et uut Windowsit saab isegi oma minisüle-arvuti peal kasutada, samuti sobib ta väga vanadele arvutitele (näiteks Pen-tium 4 peal, kus on vaid 512 MB mälu, töötab Windows päris korralikult).

6 Ribbon – nüüd ka väljaspool Office’it

Kui kasutajale meeldib Office 2007

uus menüü, siis jagub rõõmu laiemalt – samasuguse uuenduskuuri ribbon-menüüdega läbisid ka Paint ja Word-pad. Samuti kasutavad suuremad rakendused juba ribbon’it, näiteks Autocad.

7 Windows XP tugi tagasi

Windows Vistale keeldus mõni ka-sutaja lisaks muudele erinevatele põhjustele üle minemast ka sellepä-rast, et osa vanemaid Windows XP programme Vistas enam ei jooksnud-ki. Nüüd saab neid aga käivitada nii, et programm ise arvab, et ta jookseb Windows XP peal.

Windows 7 üllatab kohati oma väljanägemisega, aga enamasti on need üllatused meeldivad.


Deduplikatsioon – varunduse tulevikKoos pädeva lindiroboti ja tarkvaraga peaks olema varunduse probleem lahendatud. Kuid salvestusmahud on hiiglasuured. Kuidas neid vähendada?

lahenduseks on deduplikatsioon, mille puhul võrreldakse salvesta-tavaid andmeid juba varem salvestatutega. Selleks jagatakse salves-tatav andmemass plokkideks ning arvutatakse neile räsi.

Karel KannelProact Estonia tegevjuht

Andmete varundamine ja taastamine on oluline osa IT infrastruktuuri ar-hitektuurist ja protseduuridest. See on põhiline meetod oluliste andmete kaitsmisel õnnetuste, andmerikete kui ka tõestamise vajaduse korral.

Ketaste hinna langus on toonud kaasa andmesalvestuse massiivide plahvatusliku kasvu. Salvestuspind, millele andmeid salvestada, kasvab väga suures tempos – kesksed ketta-massiivid mahtudega kümnetes tera-baitides on täiesti tavalised ka Eestis. Ketaste mahu kasv tõi kaasa peaaegu töötava lahenduse – hakati varunda-ma andmeid lintide asemel kettamas-siividesse. Kõik suuremad tootjat tõid välja VTL (Virtual Tape Library) la-hendused, mis liidestati ja mille suht-lusprotokoll on nagu lindirobotitel, kuid salvestatakse ketastele. See toob uued võimalused – suvalised andmed leitakse väga kiiresti, sest pole vaja kassette laadida ja kerida. Kuid and-memahu probleem jäi. Kui süsteemi varundatavate andmete maht on näi-teks 6 TB, siis peab massiiv sama suur olema. Ja kui soovitakse alles hoida näiteks kaheksa nädalalõppu ja 12

kuulõppu, siis on vaja 120 TB pinda. Hm, tundub, et see on kettamassiivi-tootjate hea äriidee, kuidas palju ket-tapinda müüa.

Varunduse Kaval-AntsudEesti muinasjutt räägib Kaval-Ant-sust ja Vanapaganast, kus kangelasel oli kaabu, kuhu sai panna kuldmünte ning kaabu ei saanud iialgi täis. Kui andmed on kuld, siis kas on olemas ka selline kaabu? Jah, on. Andmete varunduse puhul pandi tähele, et te-gelikult muutuvad andmed ööpäe-

va jooksul tüüpilises kasutuses väga vähe. Võib-olla maksimaalselt 5%, tavaliselt aga 1-2% kogu mahust. Kui seda kuidagi ära kasutada, peaks saa-vutama uskumatu kompressiooni. Ja nii leitigi lahendus.

Deduplikatsiooni imerelvLahendus on deduplikatsioon. De-duplikatsiooni puhul võrreldakse salvestatavaid andmeid juba varem salvestatutega. Selleks jagatakse sal-vestatav andmemass plokkideks – ta-valiselt ca 8 kB ning arvutatakse neile räsi. Ehk võib öelda, et iga plokk an-nab oma allkirja, millega tõestab oma

unikaalsust. Salvestatava ploki räsi võrreldakse juba varem salvestatute-ga ning kui sama räsi leitakse, järel-datakse, et plokk on salvestatud ning salvestatakse sellele ainult viide. Et viide on oluliselt väiksem kui plokk, siis mahud vähenevad tohutult.

Et tavaliselt toimub andmete muutmine mitte ainult failile otsa kirjutades, vaid faili sees mingit lõiku muutes, siis võib süsteem, kes ei oska seda arvesse võtta, hätta jääda. Pare-matel süsteemidel on kasutatav nn muutuva suurusega plokk. See tähen-dab, et kui failile on vahele kirjutatud ning sealt edasi lähevad baidid selle võrra nihkesse, siis muudetakse selle võrra vajalike plokkide suurust.

Tüüpiline kompressioon varundu-ses on ca 20 korda, sõltuvalt andmete iseloomust võib aga ulatuda kuni 40 korrani (andmebaasid, e-kiri) või ise-gi 60ni (virtuaalmasinate tõmmised).

Allika vs. sihtkohapõhine de-duplikatsioonKompressioon pole aga kõik. Andmed peavad saama varundatud ja taasta-tud kiiresti, süsteem peab olema mu-gavalt liidestatav ning lahendama ka rikkeid.

Allikapõhised deduplitseerivad süsteemid paigaldavad varundatavas-se serverisse tarkvaraagendi, kes töö ise ära teeb. Lahenduse eelis on lisan-duva riistvara puudumine ning et üle võrgu edastatakse juba kokkusurutud andmeid, siis võrgukoormuse kasv on väike. Miinuseid on aga mitmeid – varundatava serveri protsessori

kui seda kuidagi ära

kasutada, peaks saama uskumatu kompressiooni.»

lahendused


M I D A V Õ T T A ?

Deduplitseerivate varun-duslahenduste liiderData Domaini turuosa on praegu ca 50% ja sellega ollakse turuliider. Tegu on reaalajas deduplitseerivate seadmetega, mis mahutavad sadu terabaite. Deduplitseerimisel kasutatakse muutuva suurusega plokki ning pärast salvestatavad plokid veel pakitakse tavalise pakkimisalgo-ritimiga. Andmete säilitamise kettapind on kaitstud RAID-6ga, voolukatkestusete vastu kaitsevad akud. Liidestamine on väga lihtne – seade käitub NFSi ja CIFSi disk share’ina ehk näib kui hiiglasuur võrguketas või fai-liserver. Kui LAN-võrku kasutada ei soovita, siis on võimalikud ka 4 Gbit/s fiiberühendused, sel juhul emuleerib seade lindi-robotit. Varunduskiirused on väiksematel mudelitel võrrel-davad LTO lindiseadmetega ca 100 MB/sek, suurematel aga kuni 1,5 GB/sek.

Deduplikatsioon – varunduse tulevik

koormuse kasv, deduplitseeritakse vaid selle serveri piires, pikad taas-teajad, igasse serverisse agendi pai-galdamine ja selle halduskulud. See lahendus sobib vaid mõne serveri va-rundamiseks.

Sihtkoha põhine deduplikat-sioonSel juhul on kasutusel kettamassiiv, milles töö teeb ära kettamassiivi kont-roller. Eeliseks on deduplitseerimine üle kõikide andmete, mis süsteemi salvestatakse, pole vaja installida tarkvara, saavutatakse väga suured varundus- ja taastekiirused, mitmed liidestamisvõimalused. Miinuseks on lokaalvõrgu koormuse kasv, kuid et tavaliselt varundatakse niikuinii

aktiivse töö välisel ajal, siis pole see probleem. Deduplitseerivad ketta-massiivid on kujunenud standardiks serverikeskuste varundamisel.

Reaalaeg või järeltöötlusVarundussüsteemi käideldavuse osas on oluline, millal deduplitseeritakse. Reaalajasüsteemide korral deduplit-seeritakse andmed sel ajal, kui neid süsteemi varundatakse ning ketastele salvestatakse vaid kokkusurutud and-med. See võimaldab kohe alustada replikatsiooni, samuti taasteprotsessi. Järeltöötlusega süsteemid salvestavad varundatavad andmed esmalt pak-kimata kujul puhverpinnal, kus neid siis hakatakse deduplitseerima ning lõplikule säilituspinnale salvestama.

Siis ei pruugi töötada replikatsioon ja taastamine võib olla takistatud. Eelis-tatud on reaalajasüsteemid, need ta-gavad parema käideldavuse.

Kuidas valida?Sobiva seadme planeerimine varun-duseks on väga lihtne – tuleb teada, kui suur on varundatavate andmete täismaht ja selle varundamiseks/taas-tamiseks võimaldatav aeg. Selle järgi valitakse sobiva jõudlusega seade. Seadme mahutavuse rusikareegel on ka lihtne – selleks, et varundatavatest andmetest hoida alles 30 igapäevast täiskoopiat ning seejärel kuus kuud nädalalõppe, peab varundusseadme kasutatav kettapind olema suurusega ca 1,5 korda täiskoopia mahust.

ESIMESEL KORRALVARUNDATAVAD ANDMED

JÄRGMISEL KORRALVARUNDATAVAD ANDMED

DED

UPLIKA

TSIO

ON

DED

UPLIKA

TSIO

ON

SALVESTATUD ANDMED

SALVESTATUD ANDMED

VARUNDATAVAD ANDMED

Korduvate plokkide eemaldamine deduplikatsiooniga.


Kas võtta virtuaal- või privaatserver?

vaja on valida erinevate veebi- ja serverimajutusvõimaluste vahel. Kumb aga on parem, kas tunduvalt odavam virtuaalserver või hoopis kallim privaatserver?

virtuaalserver pakub soodsat hinda, privaatserver aga annab ga-rantiid ja paindlikkuse. valida tuleb soodsama hinna või paindlik-kuse vahel. arvestada tuleb mõlema plusse ja miinuseid.

Ardi JürgensZone Media arendusjuht

Interneti võimalusi agressiivsemalt kasutama hakkava ettevõtte ees on tegelikult palju valikuid. Üks oluli-sem neist on otsus ühe või teise vee-bimajutusteenuse kasuks.

Et veebimajutusteenuste peamised

komponendid on enamasti samad (riist- ja tarkvaraplatvorm, haldus, andmeside), kuid võimalused ja pa-rameetrid erinevad, võib valik algu-ses tunduda veidi keeruline. Kuid üks põhimõtteline valik on vaja teha kohe alguses, valides kõigest kahe teenus-kontseptsiooni vahel: kas jagatud ressurssidel põhinevad teenused (vir-tuaalserverid) või garanteeritud res-surssidel teenused (privaatserverid).

Esimesel juhul on kliendi käsutu-ses vaid osa teenusepakkuja serverist (paremal juhul suuremast serveripar-gist), mille ressursside kasutusõigust talle renditakse. Teisel juhul on klien-dile eraldatud terve füüsiline server,

mille kõik vahendid on tema käsutu-ses.

Virtuaalserveril põhineva teenuse üks peamisi väärtusi on selle hind. Hinnatase küll veidi kõigub, sõltudes pakutavate ressursside mahust ja tee-nuse kvaliteedist, kuid on enamasti taskukohane nii eraisikule kui ka igas suuruses ettevõtetele.

Virtuaalserveriteenuse puudus-teks on aga riskid ja piirangud, mis tulenevad jagatud ressursside kasuta-misest. Need on järgmised.

Virtuaalserver ei võimalda esiteks riistvaraplatvormi täielikku ärakasu-tamist, sest samadele ressurssidele pretendeerivad ka teised kliendid.

k o m m e n t a a r

Tanel KaldojaOÜ Virtuaal.com juhatuse liige

Peaaegu kõikide kodulehtede ja e-posti aadresside majutamiseks on virtuaalserver täiesti piisav – klient saab enda käsutusse ühe osa tervest serverist ja enamat pole üldjuhul vaja. Ümberkolimine virtuaalserve-rist personaalserverisse on ena-mikel juhtudel võrdlemisi lihtne ja viimases on võimalik soovi korral majutada ka palju domeeninimesid. Haldamine on tänapäevaste lahen-duste puhul lihtne ja mõlemat serve-rilahendust saab edukalt veebipõhis-te liideste kaudu administreerida.

Virtuaalserveri plussid ja miinused:+ äärmiselt soodne hind;+ sobib peaaegu kõikide kodule-

hekülgede ja e-posti aadresside majutamiseks;

+ piisavalt mahtu ka suuremate failide ja e-posti kontode majuta-miseks;

+ võimalik tellida koos veebiehitaja-ga, mille abil saab kodulehekülge valmistada;

- puudub kontroll serveri üle – ei saa eeldada, et kõik rakendused kohe toimivad;

- üks IP-aadress jagatud paljude domeeninimede vahel.

Personaalserveri plussid ja miinused:+ soodne hind võrreldes teenuste

(server, majutus, haldus, varun-dus) eraldi tellimisel;

+ ühes serveris on võimalik hoiusta-da mitut rakendust või domeeni;

+ lehtede avamise ja serveri reagee-rimise kiirus mõnevõrra kiirem;

+ eraldatud IP-aadress(id);+ väga mahukalt nii ketta- kui ka

andmeedastusmahtu;+ võimalust koostada oma konfigu-

ratsiooniga server;- virtuaalserverist oluliselt suurem

kuutasu;- tähtajalised lepingud.

lahendused


Failid katkises mälus pole veel kadunud

Mälukaardi või USB mälupulga rike võib üliolulistest failidest ja infost jäädavalt ilma jätta. Mida teha taastamiseks?

Õnneks pole olukord lootusetu. terve programmide hord on valmis appi tõt-tama. Üks lihtsamatest on Zar.

Kunagi kaamera ( ja arvuti poolt samuti) lootusetult vigaseks tun-nistatud CF mälukaardile taasta-misprogrammi otsides proovisin läbi kümneid taastajaid, kuid kõigil oli mõni puudus. Kas oli liiga kallis või ei osanud ta mälukaardilt kor-ralikult taastada. Proovimise peale aga õnnestus lõpuks katkiselt mä-lukaardilt pildid kätte saada Zero Assumptioniga – ja et see tarkvara ka tulevikus mitmeid kordi on rik-kis mäludelt või kogemata kustu-tatud asju tagasi toonud, siis julgen seda soovitada.

ZARi viimane versioon 8.4 töö-tab Windowsiga arvuteil ja paari-kümne dollari eest taastab formaa-ditud kõvaketta (kui sinna midagi juba peale pole kirjutatud), leiab kustutatud failid nii kõvaketastelt, mälupulkadelt kui ka isegi digitaal-setelt lisaseadmetelt (mobiilidest, fotokatest, MP3-mängijatest) ning

suudab taastada ka kahjustatud failisüsteemiga andmekandjalt. Mõnusaim asi, mida ZAR suudab, on arvutiga ühendatud digifoto-aparaadist failide kättesaamine, kui Windows ise väidab, et mida-gi kätte saada ei õnnestu. Kuid ka näiteks katki läinud RAIDi taasta-mine võib olla väärt päästerõngas.

Puudused on töötamine vaid Windowsis, veidi segadusse ajav kasutajaliides ja ega muud norida ei leiagi. Kui ZAR asub katkise mä-lukaardi või kõvaketta kallale, siis peab siiski arvestama, et mõni fail võib olla jäädavalt pihta saanud – ent näiteks digifotosid taastab see programm ka siis, kui faili keskel on mõni katkine koht. Sel juhul jääb taastatud fotol näha mõni riba segipaisatud pikslitega ning kui veab, saab kadreerida ka pihtasaa-nud fotost mingi terve osa välja.

KAIDO EINAMA

Teiseks eksisteerib mõnevõrra suurem risk, et teenusepakkuja teiste klientide tegevus ohustab teie and-mete konfidentsiaalsust, terviklikkust või käideldavust.

Kolmandaks – serveris ei saa kasu-tada erilahendusi või rakendusi, mida teenusepakkuja ei pea jagatud maju-tuskeskkonna jaoks sobilikuks.

Arusaadavalt on samade piirangu-te puudumine omakorda privaatser-veriteenuse tugevus. Privaatserver garanteerib kogu renditud riistvara ressursside kättesaadavuse ja teenuse sõltumatuse välistest mõjutajatest.

Privaatserveri kasuks otsustamist sunnib enamasti edasi lükkama selle hind. Virtuaalserverite puhul mõõde-takse kuu lõikes kulusid praegu mõ-nesajakroonistes summades, privaat-serverite puhul on hinnad enamasti tuhandetes kroonides. Ettevõtetel, kelle käive ja kasum on veebiraken-duse kättesaadavusest otseses sõltu-vuses, on see kulu kindlasti põhjen-datud.

Teenuste vahel valimisel võib lõpp-kasutaja toetuda kahele abimehele: oma veebirakenduse arendajale ja võimalikule teenusepakkujale. Neilt kahelt saab asjalikku nõu ühe või teise teenuse otstarbekuse suhtes.

Isegi kui esimene valik ebaõnnes-tub, siis üleliia muretsema ei pea – paljud virtuaalserveriteenuse pakku-jad müüvad ka privaatserveriteenust ja vastupidi. Seetõttu on neil võimalik kliendi rakendust ühelt teenuselt tei-sele ümber kolida lihtsalt ja kiiresti.

l i h t n e l a h e n d u s

ZARiga saab tasuta digipilte taastada, muu jaoks tuleb osta litsents.


u u e s a m e t i s

45Jaak Ennuste

21. septemberIT Grupi nõukogu

esimees

MS-i tudengid valitudMicrosoft valis välja järjekordsed partner-tudengid, seekord 2009.-2010. aastaks.

Partnertudengid on sel aastal Rene Rebane kuns-tiakadeemiast, Sander Soots Tallinna polütehni-kumist, Roman Vasjoho tehnikaülikoolist, Kristjan Metsalu Tartu Ülikoolist ja Annika Toit maaülikoolist.

Microsoft Student Part-ners on rahvusvaheline

tunnustusprogramm. Eestis pärjatakse partnertudengi tiitliga igal õppeaastal en-tusiastlikke tehnoloogia- ja disainitudengeid, kelle roll on esindada Microsofti oma koolis.

Tiitel annab tudengeile võimaluse olla osa Micro-softist ja nautida mõnd eks-klusiivset privileegi. Eestis käivitus partnertudengite programm 2006. aasta sü-gisel.

s ü n n i p ä e v

41Jaan

Pillesaar1. oktooberHelmese

nõukogu esimees

42Allan

Martinson8. oktoober

Martinson Trigon Venture Partnersi

asutaja

42Veljo Haamer

14. oktooberWiFi.ee

peatoimetaja

Taavi Talvik asus Eesti Energia IT teenistuse juhiksEesti Energia infotehnoloogia teenistuse juhiks sai Taavi Talvik. Ta ülesanne on ligi sajast inime-sest koosneva meeskonna juh-timine ning Eesti ühe suurema IT-organisatsiooni arendamine.

Ta on olnud Eesti suuruselt teise andmesidefirma Uninet asutaja, juhatuse liige ja arendusjuht, pärast Unineti ja Radio- linja ühinemist Elisaks on ta juhtinud Elisa arendusprojekte ja vastutanud IT teenusplatvor-mide valdkonna eest.

Olav Harjo sai Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse juhatajaks11. augustil kirjutasid telekom-munikatsioonifirmad ning majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium alla lepingule Eesti Lairiba Arendamise SA asutami-seks. Juhiks sai Olav Harjo, kes on töötanud Eesti Telefoni andmesi-de- ja internetitalituse direktorina ning viimati Levira arendusjuhina.

Tema ülesanne on juhtida sihtasutust, mis võimaldaks aastaks 2015 kõigil kodudel kasutada kiiret 100 Mbit/s and-mesidevõrku.

Veebiülekande WiFit sätib helipuldi kõrval paika Ivo Kirinurk WiFi.ee-st. Foto: tooMaS tUUl, virU FolK

inimesed


Innovaatilisim videotervitus valitudInnovatsiooniaasta ja Eesti Noorteühenduste Liit andsid 12. augus-til rahvusvahelisel noortepäeval „Aktivist töötuks ei jää!” üle innovaatiliseima video-tervituse auhinna. Va-bapääsme Innovatsioo-ni Aastakonverentsile sai Tartumaa noorteko-gu videotervitus.

Videote puhul hinnati noortepäeva sisu lahtise-letamisoskust, uuendus-likku lähenemist, loovust ja huumorit. Tartumaa noorte tervitus (youtube.com/watch?v=ajhI-Gzle-BI) pälvis innovaatiliseima tervituse auhinna just teist-moodi, julge lähenemise ja „kastist välja” mõtlemise eest.

Kuidas videostriim kontserdilt igaühe arvutisse jõudis, rääkis Viru folgi IT-juht Tiit Lepik.

„Kõik räägivad, et videostriim on maailmas haruldane asi. Tegelikult on see ainult meie jaoks uus,” ütleb Lepik sissejuhatuseks, et sellised kontserdiülekanded pole mingi Eesti Nokia, millega maailma saaks valluta-ma minna. Ta toob näiteks download-festival.com-i, mis on koht, kus juba ammu suured kontserdid reaalajas Full HD kvaliteediga üle kantakse. Tasuta veel ka. Sinna tasub ka Eesti veebiülekannetel pürgida.

Viru folgi ülekanded algasid juunis Käsmu Kaunitelt Kontsertidelt. See oli põhifestivali eelproov. „Idee kogu kontsertide ülekandeks tuli Loodus-kalendrist,” põhjendab Lepik, miks nad veebikaameratega üldse tegele-ma hakkasid. „Sealt sai ka teadmisi ning isegi mõned inimesed kattusid, näiteks EEneti spetsialistid, kes vi-deostriimi oskasid laiali jagada ning Mobotixi veebikaamerate maaletooja,

kes tehnika häälestas.”WiFi.ee tuli appi kogemustega ko-

hapealse traadita side osas, sest lavad asusid erinevates kohtades.

Lepik meenutab, et juunikuised kontserdid olid hea eelproov põhi-festivalile, sest just siis sai selgeks, et timmi pilti palju tahad, helikvaliteet on kontserdil ikkagi hästi oluline. Lisaks sai esimesed kogemused kät-te ka autoriõigustega, sest artistide esinejatega suheldes selgus, et mitte kõik pole nõus veebi heli üle kandma ja kardetakse, et kui lased hea kvali-teediga kontserdi internetti, siis osa publikut kohale ei tule ja vaatab vaid

Veebikaameraga kontserdilKäsmus toimunud folgifestivali viru Folk said laisemad näha ka internetist. Kui kontserdiülekandes eeldatakse, et on suur meeskond ja kallis tehnika, siis veebiülekandega on tehnikakulud väiksed, määrav on meeskond.

netist.„Arvasime, et hea kvaliteediga vee-

biülekanne meelitab pigem juurde selliseid inimesi, kes muidu ei tule-gi ega tea, mis toimub,” usub Lepik. Telekaamerad on kallid, veebikaa-merad aga mõistliku hinna ja veebi jaoks mõistliku kvaliteediga. Tehni-line meeskond koosnes kolmest ini-mesest, lisaks helimees, operaator ja režissöör, kes olid n-ö loominguline kollektiiv. Operaatoriks võeti oma ala proff – Veiko Taluste Kanal 2st. Lepi-ku arvates tehakse põhiviga veebiüle-kannetel sellega, et arvatakse, nagu arvutis oleks lihtne plaane vahetada, tegelikult on just inimeste osa oluli-ne. Operaator pani plaane paika nagu ikka kaameraga sündmuste keskel.

Eelarve koosneski suuresti inim-ressursist, aga oli suurusjärk väiksem teleülekandest. „See ongi IP-kaamera-te eelis: tehnika on palju odavam, aga inimesi on ikka sama palju vaja, sealt kokkuhoidu ei tule,” ütleb Lepik.

Arvutimaailm

Läti sidefirma IZZI palkas twitterdajaLäti kaabel-TV firma IZZI palkas suvel omale sotsiaalmeediate jälgija. Aja-kirjanik Juris Kaza kirjutab blogis, et „twitterista” saab täiskohaga töö ning peab lisaks jälgima ka teistes sotsiaalvõrkudes toimuvat. Twitteri-töötaja järele tekkis vajadus, kui Twitteris algatas klient firmavastase kampaania.

Kaader võitnud videotervitusest

Hea veebi-ülekanne

meelitab pigem juurde neid, kes muidu ei tulegi ega tea, mis toimub.»


IT Akadeemia algatuse allkirjad antud: „Eesti IT lugu on maailmas teada-tuntud ja nüüd on aeg sellest ka suurem majanduslik efekt välja mängida,” ütles kokkuvõtteks Eesti Arengufondi tegevjuht Ott Pärna.

Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje digiallkirjastamas. Tema kinnitu-sel on Eesti IT akadeemia mõte toetatav ning katsetatav, kuidas kõrgkoolid saavad koos ühise suure eesmärgi nimel tegutseda.

Webmedia juht Taavi Kotka all-kirjastab ID-kaardiga. Tema sõnul IKT sektor aina kasvab ja Eestis on vaja häid inimesi, et seda kas-vu toetada.

Ott Pärna Arengufondist, Toomas Sõmera EITSAst ja Sten Tamkivi Skype’ist tõdesid koos teistega ühiselt, et IT akadeemia ei tähenda eraldi asutust-hoonet. Võrgustiku-tüüpi tegemistega peab pigem rohkem harjuma.

Nelja ülikooli rekto-rid, Eesti Infotehnoloo-

gia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Arengufond digiallkirjasta-sid 27. augustil koostööleppele Eesti IT akadeemia, mille eesmärk on viia

Eesti IKT alane kõrgharidus rahvusvahe-liselt läbilöögivõimelisele tasemele.

Mida IT akadeemia annab?

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud allkirjastab oma iPhone’ilt mobiil-IDga. Tema näeb IT akadeemia abi selles, kuidas IKTs loodud uusi teadmisi saaks rakendada teistes valdkondades.

inimesed


Riigipoolse laua ääres on kohad sisse võtnud Tõnu Grünberg EMTst, sihtasutust juhtima hakkav Olav Harjo, minister Juhan Parts ja Marko Püüa riigi infosüsteemide osakonnast. Riik aitab suure osa 1,5 miljardist vajaminevast kroonist saada Euroopa Liidult. FotoD: Mart riiKoJa

Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen kirjutab lepingule alla teadmises, et ka nende kasutatav uus kaablipaigaldustehnoloogia aitab kiirelt võrku laiendada.

EstWini projektile annavad kiire interneti nimel järjest oma allkirja (vasakult) Mart Einpalu Levirast, Valdo Kalm EMTst, Valdur Laid Elionist, Sami Seppänen Elisast.

Sihtasutuse juhiks saab Olav Harjo, kes ütles, et igasse Eesti paika ulatuv lairibavõrk on vunda-ment infoühiskonnale.

Suurimad IKT sektori ette-

võtted asutasid 11. augustil Eesti Lairiba Arenduse Sihtasu-

tuse, mille ülesandeks saab välja arendada 2015. aasta lõpuks maapiir-kondades uue põlvkonna lairibavõrgu

baasinfrastruktuur.

Kes toovad interneti kolkakülla?


Maarja Kruusmaa on teadlane, kes juhib TTÜ Biorobootika keskust. Tegu on läbi ja lõhki tehnoloogiainimesega, kellel taskus TTÜ arvu-tiinseneri diplom ning kes 2002. aastal kaitses doktoritöö Chalmersi tehnoloogiaülikoolis Gö-teborgis, Rootsis.

„Arvan küll, aga ma tõenäoliselt ei viitsiks seda teha,” vastab Kruusmaa kerge muigega kü-simusele, kas ta tuleks toime näiteks tolmuimeja või mõne muu kodumasina parandamisega, kui see peaks töölepingu üles ütlema.

„Ma vihkan seda küsimust,” ütleb aga Kruus-maa selle peale, kui temalt uurida, kuidas üks noor ja hakkaja naisterahvas on üldse sattunud sellise valdkonna peale nagu biorobootika.

Siiski otsib ta seoseid keskkooliajaga, mil talle enda kinnitusel just matemaatika väga meeldis. Kuigi pärast keskkooli lõppu olnuks võimalus matemaatikat ka ülikoolis edasi õppi-da, langes kaalukauss siiski tehnoloogia kasuks, sest see tundus huvitavam. Nii asuski Kruusmaa Tallinna Tehnikaülikoolis õppima arvutite ja arvutivõrkude eriala. Lühikest aega on ta isegi programmeerijana töötanud.

„Programmeerija töö meeldis mulle väga,” tunnistab Kruusmaa. Nüüd vaatab ta aga prog-rammeerimisele kui käsitööle, mida terve elu

teha ei viitsiks ega tahaks – see muutub ühel hetkel lihtsalt üksluiseks ja igavaks.

„See on kudumise või heegeldamisega võr-reldav töö – istud ja nokitsed. Selline mõnus meditatiivne töö. Aga kui oled selle ära teinud, siis tahaks ikka kellegagi suhelda, ringi käia ja midagi muud ka teha.”

Et Kruusmaa ei soovinud piirduda vaid ar-vutiinseneri haridusega, jätkas ta pärast TTÜd haridusteed Rootsis, kus omandas Chalmersi tehnikaülikoolis doktorikraadi. Doktoritöö kait-ses ka robotõppimise alal, mis on seotud tehis-intellektiga.

Puhus Robotexile hinge sisseSelle kümnendi algusest alates on Kruusmaa üha tihedamalt seotud olnud robotite ning nen-de arendamisega. Näiteks 2001. aastal toimus tema vedamisel esimene Robotexi-nimeline võistlus, kus koolide tehnikaüliõpilased võtavad üksteisest mõõtu robotite ehitamises.

Robotite ehitamine pole seega ka Kruusmaa-le endale võõras, sest neid on ta valmis ehitanud isegi.

„Enne, kui esimesed tudengid hakkasid Ro-botexi raames roboteid ehitama, ehitasin ma ka ise ühe sellise valmis. Pidin kindel olema, et

Maarja Kruusmaa – Eesti tuntuim robotiehitajaMaarja Kruusmaa eestvedamisel hakkasid tudengid 2001. aastal robotexi raames roboteid ehitama. praegu juhib ta teaduskeskust, mis arendab tehislihaseid ja ka roboteid.

Istud ja nokitsed.»

Maarja Kruus-maa program-meerimisest, mis sarnaneb kudumisele-hee-geldamisele.

inimesed


2001. aastal pani Maarja Kruusmaa aluse tudengite robotiehitusvõistlusele Robotex. Praegu ehitatakse Kruusmaa juhtimisel TTÜ Biorobootika keskuses nii tehislihaseid kui ka robotkalu. Foto: Kalev lilleorg


selline asi üldse töötab ning selline ülesanne on lahendatav.”

Varem on Maarja Kruusmaa töötanud viis aastat ka Tartu Ülikoolis, kus ta koos Alvo Aab-looga asutas arukate materjalide ja seadme-te labori, mis töötab suurepäraselt siiamaani. „Uurisime selles laboris, kuidas töötavad elekt-roaktiivsetest materjalidest tehtud tehislihased. Seal töötavast seltskonnast olin mina ainuke inseneritaustaga inimene. Kõik ülejäänud olid keemikud, füüsikud ja materjaliteadlased. See oli koht, kus olid tehnoloogia ja alusteadused kokku pandud. See oli põnev aega ja me teeme siiamaani koostööd,” selgitab Kruusmaa.

Praegu läheb Kruusmaa põhienergia TTÜ Biorobootika keskuse juhtimisele, mis loodi

pooleteise aasta eest. Keskuse näol on tegu asu-tusega, millesarnast pole varem Eestis tegut-senud ning mis teeb tihedat koostööd mitme välisriigi teadusasutusega. Keskuse asutamine toimus praeguse juhataja eestvedamisel ning selle põhieesmärk on teadustöö tegemine. Tei-sisõnu on tegu teaduskeskusega, kus põimuvad omavahel loodusteadused ja tehnikateadused.

Sagimine biorobootikakeskuses„Nii et kui loodusteadused uurivad, kuidas as-jad maailmas toimivad, siis tehnikateadlased mõtlevad uusi asju välja. Mulle tundus, et jube põnev oleks teha mõlemat asja korraga,” selgi-tab Kruusmaa.

Kui keskus 2008. aastal loodi, vaatasid

a r v a m u s

Kristiina Voolaidsisearhitekt:

Tunnen Maarjat umbes seitse aastat ja tutvu-sin temaga ta abikaasa kaudu. Et nii mul kui ka Maarjal on palju tööd ja pidevalt kiire, pole viima-sel ajal väga tihti kokku saanud. Küll hämmas-tab mind, et kuigi Maarjal on väga pingeline töö, suudab ta pärast tööpäeva ikka olla rõõm-sameelne ja nalja teha. Mina näiteks alati ei suuda. Mõnele tundub naljakas see, et kui Maarja sõidab jälle kus-kile komandee-ringusse, käsutab ta minu enda abikaasa järele vaatama: süüa tegema jne.

inimesed


„Neid tudengeid, kes on hästi motiveeritud, kellel on head tehnilised teadmised ning kes sooviksid siia keskusesse tulla, aitan mina omalt poolt igati: et nad saaks oma magistritööd kaits-tud, et neil oleks huvitav elu ning et nad saaksid ka natuke palka,” nendib Kruusmaa.

Samas on Biorobootika keskusel üsna ambit-sioonikas eesmärk: teha omas valdkonnas maa-ilmatasemel teadustööd.

„Meie töö peab olema võrreldav ükskõik mil-lise teise teaduslaboriga maailmas ning me pi-devalt võrdleme end maailma tippudega,” aval-dab Kruusmaa.

Edukad kogu maailmasKuigi keskus on tegutsenud vaid poolteist aas-tat, pole juhi sõnul seni tehtud tööd silmas pida-des millegi üle piinlikkust tunda. Pigem vastupi-di – töös olevad projektid on kõik väga edukalt käima läinud.

Nii on teaduskeskusel praegu pooleli projekt koostöös Michigani Ülikooliga, mis puudutab tehislihaste väljatöötamist ja juhtimist. Kõne-alune valdkond on maailmas praegu väga popp ning selles vallas kuuluvad edukamate riikide hulka näiteks USA, Jaapan, Hiina ja Korea. Sa-mas on Euroopa riigid jäänud veidikene taga-plaanile.

„Minu arvates näitame me koos Tartu labori-ga ka Euroopat natuke paremas valguses, sest

asutajatele vastu vaid tühjad ruumid. Keskusega oli sel ajal seotud kolm inimest. Praegu käib teh-nikat täis tuubitud keskuses päris korralik sagin juba hommikutundidest alates ning seal tööta-vate ja teadust tegevate inimeste hulk küündib paarikümneni.

Biorobootika keskuse loomise eesmärk oli asutada keha, kus teadusandekatel tudengitel oleks pidevalt võimalik midagi korda saata ning kus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadiga tudengid saaksid õpitut ka reaalselt rakendada.

J õ u a b p a l j u

Revolutsiooniline robotmannekeenKuigi Maarja Kruusmaa ajast enamiku võtab Biorobootika keskus, pole see siiski tema ainus proovikivi. Nimelt töötab Kruusmaa ka arendusdirektorina OÜs Massi Miliano, mis koos partneritega on välja töötanud robotmannekeeni.

Kruusmaa sõnul alustati nimetatud projektiga umbes kaks aastat tagasi ning sel kevadel tegi projekti rahasüsti ka Arengu-fond. Ettevõtte eesmärk on tungida robotmannekeeniga suur-tele välisturgudele. Peamiste klientidena nähakse kõnealuses projektis just online-kauplusi.

Nii et kui kauplusel on olemas robotmannekeen ja kui inime-ne soovib näha, kuidas talle mingid riided selga istuksid, piisab kauplusele vaid oma mõõtude saatmisest. Need andmed kan-takse robotmannekeenile, mille tulemusena võtab see kliendi mõõdud. Seejärel sobitatakse mannekeenile selga kliendile huvi pakkuvad riided, pildistatakse variandid ning saadetakse kliendile tutvumiseks. Kruusmaa sõnul peaks selline online-kaupluste rakendus turule jõudma juba lähiajal.

Kruusmaa sõnul on ta ka ise iseliikuvaid roboteid valmis ehitanud. Nüüd pole tal selleks enam lihtsalt aega.

Põnev oleks teha mõlemat korraga.»

Maarja Kruus-maa loodustea-duste ja tehnika-teadlaste vahel valides.


neilt tulevad täiesti arvestatavad tööd. Minu ar-vates oleme me oma saavutustega täiesti pildil,” usub Kruusmaa.

Samas on Biorobootika keskusel käsil ka tei-ne suurem projekt nimetusega Filose, mille täis-pikk ingliskeelne nimetus on Fish Locomotion and Sensing.

Projekti raames uuritakse seda, kuidas ka-lad ujuvad, kuidas seda teadmist kasutada ning kuidas luua tehiskalu ehk kalaroboteid. Kirjel-datu näol on taas tegu ettevõtmisega, mis istub loodus- ja tehnikateaduste vahepeal, sest ühest küljest uuritakse kalu ning teisalt püütakse selle teadmisega ehitada valmis robotid.

Maarja Kruusmaa selgitab, et kaladel on ole-mas küljenoone nimeline organ, mis on äärmi-selt tundlik ning millega kalad reageerivad kõi-gele veekeskkonnas toimuvale.

„Kuigi veekeskkond on väga ebastabiilne ja dünaamiline, suudab kala seal alati hakkama saada, ellu jääda, süüa leida, voolus end stabili-seerida jne. Ühest küljest ongi eesmärk uurida, kuidas kala seda teeb. Teisalt on meie eesmärk seda jäljendada,” selgitab Kruusmaa.

30 miljonit kala uurimiseksNimetatud projektis on Biorobootika keskusel viis koostööpartnerit, kusjuures Eesti meeskond on ettevõtmise koordinaator. Tegu on kolme-aastase projektiga, mille eelarve on kaks miljo-nit eurot ehk veidi enam kui 30 miljonit krooni. Selle ajaga on eesmärk teada saada, kuidas kala küljejoon töötab ja ehitada valmis ka kunstlik küljejoon.

Järgmisel aastal käivitub Biorobootika kes-kuse kaasalöömisel veel üks rahvusvaheline suurprojekt, mis tegeleb automaatkirurgia ehk kirurgiarobotitega. Nimetatud ettevõtmises on Biorobootika keskus üks partneritest, kelle üles-anne on siseorganite modelleerimine.

„Nii et kui skalpelliga vastu seda organit min-na, oleks näha, palju mingi tegevuse tagajärjel see organ deformeerub. Sellist tehnoloogiat saaks kasutada juhtudel, kus kirurg ei julge ise patsienti lõigata. Inimesi käsi ju väriseb ja see võib ohtu seada mõne väga olulise veresoone,” selgitab Kruusmaa.

Et ortopeedilisteks operatsioonideks on juba teleopereeritavad robotisüsteemid loodud ning need on maailmas väga edukaks osutunud, on selliste projektide kasumlikkus nende õnnestu-misel väga suur.

„Kui kõik meie projektid peaksid õnnestuma,

Maarja Kruusmaa oleks üllatunud, kui ühel hetkel Biorobootika keskusest mõni spin-off-firma välja ei kasvaks.

See on täiesti reaalne.»

Maarja Kruus spin-off-firma võimalikkusest robootikakesku-ses.

inimesed


M i n u t ö ö p ä e v

M i n u p u h k e p ä e v

Rohkem aega tudengiteleTööle jõuan üheksaks. Suur osa päevast kulub oma inimeste ja Skype’i või telefoni teel partneritega suhtlemisele. Doktoranti-de juhendamine on üks põhitöid. Seni kulus suur osa päevast administreerimisele. Nüüd teeb seda assistent. Kuue paiku pean tooma lapse lasteaiast, pikemaks päevad ei veni.

Vabatahtlikult ei reisiPuhkepäeva veedan lastega ning kuhugi spetsiaalselt puhkama ei lähe. Vabatahtlikult reisima ei lähe iial, sest saan tööalaselt seda palju teha. Vabatahtlikult kuus tundi lennukis istuda mind küll õnnelikuks ei tee. Puhkus peaks olema eemaldumine tava-pärasest tegevusest, aga mu elus on väga vähe rutiini.

on ka kasumlikkus tohutu. Samas jääb alati suur risk, et need asjad ei õnnestu. Teadusprojektide puhul jääb riskfaktor alati õhku,” ütleb Bioro-bootika keskuse juht.

Praegu töös olevatele projektidele tuginedes on Maarja Kruusmaa sõnul vägagi reaalne, et ühel hetkel kasvab Biorobootika keskusest välja mõni spin-off-firma.

„Ma olen selles täiesti kindel. Pigem oleks ma üllatunud, kui siit mitte midagi välja ei kas-vaks.”

Ka peab Kruusma täiesti reaalseks, et ühel hetkel võib Biorobootika keskuses tehtud töö tulemusena jõuda turule mõni tehislihas.

„Kui ma viis aastat tagasi hakkasin selle tee-maga tegelema, ei töötanud need asjad eriti üld-se. Nüüd töötavad juba päris hästi. Veel oleks vaja umbes viite aastat, et keemikud muudak-sid teatud materjale veelgi stabiilsemaks, et me saaksime nende baasil midagi valmis ehitada.”

RAIGO NEUDORF


Järgmises Arvutimaailma numbris

Henn Sarveesti üks tuntuimaid it-koolitajaid henn Sarv puutus arvutitega kokku juba lapsepõlves, kui mänguasjadeks sattusid arvutidetailid. halbu kogemusi itga talle ei meenugi.

Kaamerapaigaldamise lugu jätkub nüüd põhjalikumalt ◊Proovime vanu arvuteid ◊OpenID – kas usaldusväärne identiteet võrgumaailmas? ◊

ilmub jälle 14.10

Esimene kokkupuude arvutiga?10aastaselt. Vend töötas Tõraveres, seal vahetati arvuteid välja. Kodused mänguasjad olid vanad arvutite tükid. Pä-ris arvutiga kokkupuude oli Nõos, kus õppisin 1970ndate alguses. Ural-1 oli too vanake.

Esimene oma arvuti?Raske öelda. Isikliku arvuti koju ostsin vist 1990ndate lõpus. Operatsioonisüsteem oli veel Windows 2000, aga „apgreidisin” selle kohe XP betaks.

Esimene mobiiltelefon?Esimese hankisin vist 1990ndate keskel.

Esimene kokkupuude internetiga?Internetti viidi mind vaatama 1993. a rahvusraama-tukokku. Brauser oli Mosaic. Olin juba üsna hästi sisse elanud FIDONETi ega saanud aru, mida see internet mulle juurde annab.

Milline on praegune tehniline varustatus?Oma arvutil on kaheksa protsessorit, mälu 6 GB, monitore kaks, ketast 2-3 TB. Sülearvuti on 4 GB mälu ja ka päris hea tehnilise varustusega.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?Ei olegi – mul ei ole ITga seotud halbu kogemusi.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?Live.com, Google.com, Geni.com, MSDN, TechNet jne ...

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?Liigagi suur. Ma arvan, et hea mitu tundi päevas.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?Oo jaa – 1980ndate teisel poolel oli TPI arvutuskeskuses lausa piraadibaas. Toimus tarkvara hankimine, lahtimurd-mine, tiražeerimine, vene keelde tõlkimine. Foto: liiS treiMann, poStiMeeS

minu arvutimaailm

Data Domainiga varundad andmed 20 korda lihtsamalt

20 korda väiksemale pinnale.

*

* kuid Data Domainiga saate maasikad tervelt tagasi.

Proact Estonia AS | Pärnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

Data Domain partner ja tugikeskus Eestis on Proact Estonia AS

DD510

135 TB

435 GB/h

RAID6, NFS, CIFS, OST, Fibre Channel, VTL, replikatsioon, veebiliidesega haldus, andmete lukustus,kiirkoopiad (snapshots), N+1 toide ja jahutus, alates 2 rack unit

Maht (igapäevased full-backupid)

Kiirus

Omadused

DD120

18 TB

300 GB/h

RAID 5, NFS, CIFS, OST, replikatsioon, veebiliide-sega haldus, 1 rack unit

DD530

285 TB

540 GB/h

DD565

810 TB

1100 GB/h

DD660

1300 TB

2000 GB/h

DD690

1770 TB

2700 GB/h

DD880

3500 TB

5400 GB/h

1959 aastal tegi Olympus revolutsiooni fototööstuses. Nüüd,50 aastat hiljem, teeme seda taas! Uuel kompaktkaameramõõtmetega Olympus PEN-il on kõik peegelkaamera või-malused. Tänu vahetatavaile objektiividele ja E-Systemiadapterile on Sul rohkem loomevabadust. Kordumatute võ-tete jäädvustamiseks saad kasutada kunstifi ltreid, erine-vaid küljesuhteid ja topeltsäritust. Samuti võimaldab uus

Olympus PEN salvestada stereoheli ja HD-kvaliteediga vi-deoklippe. Filmimisel toimivad ka kunstifiltrid. 12,3megapikslit, sarivõtted kiirusega 3 võtet sekundis, 4 EVulatuses toimiv keresisene stabilisaator ja autofookusegaLive View — need on vaid mõned näited selle pisikese kaa-mera suurepärastest omadustest. Uus Olympus PEN —Olympuse uus revolutsioon. www.olympus.ee/pen

Ei ole kompakt. Ei ole SLR. See on PEN.

O l y m p u s P E N - i m ü ü v a d :

arvutimaailm 9/09

Documents