arvutimaailm 5/09

9 77 1021 936005

Samsungi uutel telefonidel kahepeale kokku neli SIM-kaarti

Kuidas sai agronoom Tiit Partsist hinnatudtarkvaraspetsialist?

Hind 39.90 Nr 5 (161), mai 2009

Lahendused, kuidas oma kadunud autod GPSi abil üles leidaOÜ T+1 Solutions – kas üleöö Eestist globaalseks tegijaks?

Suures võrdlustestis tööstuslikud ja igapäeva pihuarvutid

vankuv kaardimaja

Kriis nõuab esimesi ohvreid: IT-kaupmehed

sulgevad poode ja võitlevad püsima

jäämise nimel

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 3

mai 2009

f o o k u s

Arvuti-poode ähvardab kadumineMajanduskriisi tingimustes poole võrra langenud käive ning hiljutine liiga hoogne laie-nemine on miljonivõlgadesse vedanud mitmed suured Eesti IT-poodide ketid. Lk 16

L A B O R

36 Marek Strandberg joonistab digilauaga

38 Yutiti – kodumaine uus projektijuhtimistarkvara

39 Soodne võrguketas Synologylt

40 Symphony – tasuta ja lihtne kontoripakett

42 Ordi tegi kalli ärisülearvuti43 Mobotixi 360kraadine

kaamera44 Samsung C5212

ja SGH D-98046 Suur test – pihuarvutid

A R V A M U S6 Vastasseis: Kas Skype sobib

firmasse või mitte?8 Valdo Toost: kuidas pimedas malet

mängida

U U D I S E D10 100 megabitti koju kätte13 Norby ärid lähevad Linx Telecomile14 Tõeline mudatelefon

F I R M A22 T+1 Solutions hüppab üleöö

maailmaareenile

R E P O R T A A Ž31 Poolakatel on tööd kahes

LG hiigeltehases

L A H E N D U S E D52 GPS-träkkerid ehk salasilmad

autopargis54 DiVitas – kallis ja efektiivne

sidelahendus

I N I M E S E D56 Silver Meikar soovitab riigile

Skype'i57 Adminnidele päitsed pähe58 Seltskond: inimesed arvutitalgutelt60 Tiit Parts – agronoomist SAP

Estonia juhiks

31 Külaskäik tehasesse näitas, mismoodi Poola LG ära võlus.

Fo

to: K

ALE

v L

ILLE

Or

G

4 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 TallinnTelefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post [email protected] Koduleht www.am.ee

Toimetuspeatoimetaja Kaido [email protected]

toimetaja Raigo [email protected]

keeletoimetaja Kairi [email protected]

kujundaja Holger [email protected]

Kaanepilt: iStocKphoto

Kiire internet juba koidabSel ajal, kui meie meedia vaimustunult kirjutab ülikiirest internetist (ja mõned ka küsivad, kas sel mõtet on), on lätlased eestlastele ammu ära teinud. Aprillinumbris kirjutasime, et IZZI alustas lõunanaabrite juures 100 Mbit/s interneti pakkumist, nüüd on sellega ühinenud ka Baltkom.

Suurfirma Lattelecom aga ei maga ja kolme aastaga lubatakse lõpule viia projekt fiber to the home ehk fiiber koju ning kogu Läti katta fiiberoptilise võrguga, kirjutab tun-tud IT-ajakirjanik Juris Kaza oma blogis. 100 Mbit/s on peagi Läti püsiühenduse standard, mitte tulevikueesmärk.

Kui meil veel skeptikud arvavad, et telesaadetes tasub näidata maaelu kui põllumajanduste-gevust ning kiiret netti pole vaja (see on ju nii kallis), siis mõne aasta pärast võimegi pakkuda turistidele eksootilist interneti-võõrast maarahvast.

Eestis paistab val-gus kaablist mitme aasta pärast. EstWini projekt 100 Mbit/s inter-neti toomiseks saab arvata-vasti valmis aastaks 2015. Kuid juba sel kuul pidid esimesed kodud Tallinnas 100 megabitti saama, vih-jati meile just hetk tagasi.

KAIDO EINAMApeatoimetaja

T O I M e T U S e K O L L e e G I U M

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Urmas Kõlli ITLi president

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse

esimees

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori

juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm

Reklaam projektijuht Raimo Kõ[email protected] 661 6186

VäljaandjaPresshouse OÜTrükk Unipress

© Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

TellimineAjakirja tellimiseks:≥ helista 660 9797≥ saada e-kiri [email protected]≥ mine kodulehele www.telli.ee

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

toimetuse lehekülg


Kas Skype sobib teie arvates firmakasutusse või mitte?

v õ i t j a j a k a o t a j a

∂ Erki Urva juhitav

Linxtelecom valmistub kriisi ajal aktiivselt paremateks aegadeks. Nimelt sõlmis ettevõte aprillis sanee-rimise all oleva Norby Telecomi-ga kokkuleppe, mille kohaselt ollakse valmis Norbylt omanda-ma kahte äriük-sust – andmesi-devõrku Metroo ja internetipõhist kõnesidet.

Praegu on peamine häda selles, et tehniliselt pole võimalik ettevõtte suhtlust läbi Skype’i tööle panna, sest seda takistavad teatud tehnoloo-gilised nüansid: asi jääb tihti toppa-ma kõrvaklappide ja arvuti taha.

Ma arvan, et enamik nendest inimestest, kellele Skype’i teel helistatakse, ei istu arvu-ti taga. Kui aga kõrvaklappide ja arvuti taga istumise piirang ära kaotada, võib asi täitsa toimida.

Kui firmasisest Skype’i kasutamise ak-tiivsust tõsta, peaks kõi-gile töötajate muretse-ma spetsiaalsed Skype’i telefonid. Siis saab ka mobiil- ja fiksliinile läbi selle helistada.

Iseküsimus on mui-dugi veel ka see, kuidas osta Skype’ilt korpora-tiivselt kõneaega ja kui-das oleks võimalik selle eest tagantjärele tasuda. Võib-olla on see juba praegu võimalik, pole lihtsalt asjadega täpselt kursis.

Kui meie enda ettevõ-tet vaadata, siis Skype’i kasutavad igapäevasuht-luseks väga vähesed ini-mesed. Ma ise kasutan Skype’i pikemate konve-rentskõnede tegemiseks. Mul on sõber Tais, kes korraldab seal sukeldumist ning temaga on hea Skype’i vahendusel rääkida.

Ma arvan, et kõige parem näide sellest, kas Skype kui suhtluskanal sobib ettevõtte igapäevakasutusse, on Skype ise. Meie ettevõtte töölau-dadel kõigis kaheksas kontoris üle maailma puuduvad tavatelefonid.

Nii et kui keegi mõnikord mu käest kü-sib, mis on Skype’i kontaktnumber, siis ma Krediidiinfost piilun seda.

Skype’i kasutama hakkamisel on mitu taset. Neist esimene ja kõige lihtsam on see, et Skype’i kasutatakse kõnesidelt raha

kokkuhoiu eesmärgil: see sobib eriti nendele ettevõtetele, kes suht-levad aktiivselt välis-maailmaga ning Skype’i vahendusel on seda teha tunduvalt odavam kui mõnda muud kanalit ka-sutades.

Teine tase on mul-tifunktsionaalsus. Ehk tavalise audiokõne kõr-val on võimalik pidada koosolekuid üle tasuta videokõne (säästab rei-sikulusid) või pidada töögruppide vahel teks-tivestlusi.

Mida rohkem inime-sed ringi liiguvad, seda kasulikum Skype on. Ega me fiksliinide asen-

damise nimel ei konkureerigi, sest pole te-lekomi-, vaid tarkvarafirma, mõnda teenust nagu hädaabikõned me ei saagi pakkuda.

∆ Telekom-munikat-

sioonifirma Elisa saadab mais-juunis oma 191 töötajat näda-lasele osaliselt tasustatavale puhkusele. Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen nentis, et lõvi-osa firmadest on praeguses majandusseisus sunnitud kohan-dama tegevus-kulusid vasta-valt tuludele.

Gunnar KobinSmart City Groupi nõukogu liige

Sten Tamkivi Skype Eesti juht

Ei Jah

v a s t a s s e i s

kobin: ma ise kasutan skype’i

pikemate konverents

kõnede tegemiseks.

tamkivi: ega me fiksliinide lõpliku asendamise nimel ei konkureerigi.

arvamus


Tõnis HinnosaarAltex Marketingi partner

Gunnar Peipman Developers Team OÜ tegevjuht

Kaspar Loog KnowIT Estonia tegevjuht

veidi annab noridaMinueesti.ee puhul kõikusid meie veebikriitikute arvamused seinast seina. eeskätt läksid arvamused lahku veebilehe disaini osas. Ka saidi sisu osas pakuti hindajate poolt välja ideid, kuidas asja veel paremaks muuta.

e k s p e r d i d h i n d a v a d

hinne kokku: 4

Palju kõneainet tekitanud Minu Ees-ti veebi uurides tuleb tõdeda, et sait on küll otsingumootorisõbralik, hästi ligipääsetav ja loogilise ülesehituse-ga, kuid sisuline külg jätab soovida. Kasutajatevaheline suhtlusmudel on läbimõtlemata ja paneb lehe külastaja vastutavasse rolli. Olulise puudusena pole näiteks võimalik just oma ideed jagada ja üleüldiselt pole ideepank kaasav ega eesmärki täitev.

Minueesti. ee veebikülje disain on küllaltki tagasihoidlik ning jätab in-fole küllaltki palju ruumi. Peab ütle-ma, et pilt on natuke laialivalguv, kuid siiski talutav. Mis pilku püüdis, oli see, et ideedepank on päris hästi lahen-datud. Soovitusena julgeks lisada, et populaarsemad ideed võiksid olla ka esilehel näha. Uudistel seevastu eral-di mõtet ei näe, need võiks olla aval-datud sama hästi ka blogis.

Disain on 5+. Registreerumisel on kaart kena, kuid algajale arvutikasu-tajale segane. Kaardi all olevate mõt-tekodade nimekiri on raskesti loetav. Facebooki, twitteri, blogi jne kasuta-mine on väga kenasti tehtud! Talgule registreerimisel autentimise ärajätmi-ne oli õige otsus hoolimata naljaham-maste kuritarvitustest. Esilehel on puudu suur pilt, mis selgitaks Minu Eesti olemust – seda rahvas küsib.

4Sisuline külg jätab soovida 3Üldiselt päris hästi

õnnestunud 4Disain on väga hea

Minueesti.ee veebikülg on hea näide sellest, kuidas realiseerub julge pealehakkamine ja ettevõtlikkus ühel korralikul internetisaidil. Loodetavasti tuleb ka saidi sisu heale vormile sama võimsalt järele.

k u u t s i t a a t

Meil toimus siin mõned aastad ikka kõva saunapidu koos rohke õlle ja viinaga. Nüüd tuleb hull pohmell.»GNT Eesti juht Anti Kuiv IT- ja arvutikaupade jaeturul toimunust


Enamasti on aga kahjuks tegu ilmsel-gelt ebavõrdse malemänguga. Neid on palju, nad on motiveeritud, mõned väga hästi rahastatud, mõned pii-ramatu ajavaruga. Teid on halvimal juhul üks, paremal juhul väike mees-kond, aega on teil piiratult, samuti res-sursse. Nende käike ja neid ei pruugi te isegi näha, kompate vaid tagajärgi ja proovite ise vastu käia. Malemäng pimeduses.

1989. aasta Batmani filmis küsis Joker igalt oma ohvrilt enne tapmist: „Kas sa oled kunagi tantsinud kuradi-ga kahvatus kuuvalguses?” Tal polnud selle lausega mingit tagamõtet, küll aga meeldis selle lause kõla.

Nüüd, 20 aastat hiljem küsin ma igalt selle artikli lugejalt: „Kas te ole-te kunagi mänginud pimedas malet?” Ma ei küsi seda lause kõla pärast, pi-gem on mul tagamõte seda küsida.

Edukaid ründajaid iseloomustab üks ühine joon – väga hea mõtlemis-võime. Oskus mõelda väljaspool piire. Oskus teha õigeid järeldusi. Oskus asjad loogiliselt läbi mõelda. Oskus näha ja ennustada tagajärgi. Olete te kunagi mänginud King’s Questi? Aga Monkey Islandit? Või Indiana Jonesi seeriat?

Mänge, kus edasipääsemine sõltub üleskorjatud asjadest ja lahendatud mõistatustest. Kui te jätate midagi üles korjamata või mõne olulise tege-vuse tegemata, võite te alguses selle tähtsust mitte märgata, kuid varem või hiljem maksab see ikkagi kätte.

Mängides pimedas maletja mõeldes väljaspool piireinfoturvet saab võrrelda strateegilise malemänguga. teie olete ühel pool malelauda, teisel pool aga on kõik need, kes teie infosüsteemi ründavad. häkkerid, kräkkerid, tööstusspioonid, pahavarade loojad ja nii edasi.

Olete lõksus ja game over.Sama lugu on infosüsteemi ründa-

jatega – nende edu sõltub üleskorjatud infokildudest, nende ärakasutamisest

õigetel kohtadel, olukorra hindami-sest, õigetest tegevustest õigel ajal. Üks üleskorjamata infokild ja jõuate tupikusse. Üks vale liigutus ja IDS (Intrusion Detection System – sisse-tungiavastaja, toim.) annab ründajast märku. Infokilde saavad ründajad ava-likust internetist, e-kirjade päistest, teie töötajatelt social engineering’ut kasutades, igast järgmisest vallutatud võrgus olevast seadmest või isegi kon-torihoone taga olevast prügikonteine-rist. Võib-olla mõne infokillu räägite

Valdo Toostinfoturbekonsultant ja -lektor

Nagu males, nii tuleb ka infoturbealal tundma õppida oma vastase võimalikke käike. vastasel juhul võib asi lõppeda kiire lüüasaamisega. wallpaperStocK.net

Edukaid ründajaid iseloo

mustab üks ühine joon, väga hea mõtlemisvõime.»

arvamus


hoopis ise välja, aimamata, kui oluline see tegelikult on.

Selles ebavõrdses malemängus on ainuke väljapääs mõtlemises. Tehno-loogia ja lahendused teid iseenesest ei päästa. Päästab loovus, kujutlusvõime, fantaasia ja nende kaudu tehnoloogia ning lahenduste õige rakendamine. Asjade läbimõtlemine ja ebastandard-sus on teie enda trump.

Kui reaalses maailmas heidab pro-fessionaalne varas pilgu uksele, on tal hetkega selge, kuidas sealt läbi saaks. Lukuvalmistaja on lukule peale kirju-tatud, mudeli tunneb kuju järgi ära ja kohe on teada luku nõrkused.

Aga kui asjad poleks nii, nagu nad paistavad? Kui see, mis paistab reaal-ses maailmas uksena, pole tegelikult

uks? Või kui uks ise tekiks ja kaoks või kui lukk muudaks ise kuju ja vahetaks varga lähenedes silti? Reaalses maail-mas piiravad teid kahjuks loodussea-dused.

Virtuaalmaailm, kus teid rün-natakse, on neist piirangutest vaba. Virtuaalmaailmas saate luua ründa-jat vastu võtma just sellise maailma, nagu fantaasia võimaldab. Miski ei pruugi olla selline, nagu paistab. Uks võib tekkida alles siis, kui kolm korda on koputatud ja päev on neljapäev. Seade, mis paistab Windowsi serveri-na, on hoopis printer.

Võrk muudab oma kuju ja on hetk hiljem hoopis teine, kui oli alguses. Kes ütles, et just ls või dir peab ka-taloogilistingu andma? Kuni ründaja teie loodud virtuaalses maailmas ehk meevõrgus mõistatab, kuhu ta sat-tunud on, jälgite teie iga tema käiku. Kui enne olite ühel pool malelauda, olete nüüd teisel pool. Teie otsusta-te, kuidas ratsu täna käib. Kõik sõltub mõtlemisest. Turvalisus algabki mõt-lemisest.

i g a k u u m a t e i l e k i r j u t a n

Innovatsiooniaastal on toimunud üle 130 ürituse, kus inno-vatsiooniteema on olnud põhifookuses. Nendel üritustel on toodud hulgaliselt näiteid innovaatilistest ideedest, mis on juba ellu viidud või arendatakse praegu neid välja.

Sel korral kirjutangi teile mõnest põnevast ja nutikast ideest, mida Eesti inimesed on välja mõelnud ja ellu viinud.

2009. aasta parim õpilasfirma Roheline Jälg tõstab inimeste teadlik-kust globaalse soojenemise kohta ja näitab, kuidas saab selle vastu võidel-da. Rohelise Jälje klientidel on võimalik arvutiprogrammis välja arvuta-da oma CO2 jalajälg ja seeläbi teada saada, millist süsihappegaasi kogust iga päev toodetakse.

Rohelise jälje jätmiseks ja keskkonna säästmiseks saab igaüks aidata puid istutada.

Saku Õlletehas tuleb välja uudse pikema kaela ja kõrgema kujuga pu-deliga, milles õlu peaks püsima kauem külm ning maitsema nagu värskelt vaadist tulnud. Väiksem läbimõõt ning pikem pudelikael teevad pudeli käepärasemaks ning suvel pudelit kaelast hoides püsib õlu kauem jahe.

Veel on suurepärane see, et kuigi uuendusse panustatav investeering ulatub 70 miljoni kroonini, tarbijad õlle eest varasemast rohkem maksma ei pea.

Eestis on regist reeritud viis elektriautot. Neist kolm on sõiduautod ning kaks väikebussid. Kesk-konnaministeeriumi in fotehnoloogia peaspet-sialist Meelis Merilo oli esimene, kes Eestis (Harjumaal) elektriauto regist reeris. Tema elektri-Pobeda on pühapäevaautona lä binud juba 7000 km.

Maailma elektriautode kataloogist (www.evalbum.com) selgub, et Merilo auto tippkiirus on 120 km/h ja see suudab ühe laadimisega sõi ta 96 ki-lomeetrit.

Elektriauto tee vad raskeks pliiakud. Elektri-Po-beda kaalub ligi kaks tonni, alalisvoolumootor see-juures 40 kilogrammi.

Akusid laeb selline Pobeda ka pi durdades, tehno-loogiat kutsutak se regeneratiivseks pidurdami seks. Linnaliikluses, kus vaja palju pidurdada, võib see küm-me protsenti lisa anda.

Ka mäest alla veeredes on võimalik akusid laadi-da. Elektriautode arendajad on algatanud ka projekti „Elektromobiilne Eesti 2020”, mis on katse käivitada väike revolutsioon meie transpordisektoris – aastaks 2020 Eestisse vähemalt 100 000 elektriautot! Teisisõ-nu peaks selline hulk moodustama 20 protsenti sõidu-autodest!

Urmas Kõivinnovatsiooniaasta juht

Innovaatilised ideed on põnevad ja nutikad

Võibolla mõne

infokillu räägite hoopis ise välja, aimamata, kui oluline see on.»


uudised

Swedbank avas uue mobiilipangaSwedbank avas uue mobiili-panga beetaversiooni. Aadressil www.swedbank.ee/mobile avaneb mobiili brauseriga sisenedes spetsiaalselt väikese ekraaniga seadmetele loodud internetipank. Mobiilipangas saab teha siseriiklikku makset, vaadata kümne viimase tehingu kontoväljavõtet, kontojääki, va-luutakursse ja lähimaid panga-kontoreid või pangaautomaate.

–15 protsentiElectrolux soovib aastaks 2012 vähendada energia-tarbimist 15% võrra. Electroluxi arvestuse kohaselt tarbivad siis kõik kontorid, tehased ja laod võrreldes 2008. aastaga täpselt nii paju vähem energiat.

Selline kokkuhoid aitab ennetada üle 70 000 tonni süsihappegaasi tekkimist – samapalju heidavad atmosfääri 30 000 autot ühe aasta jooksul. Electroluxi grupil aitab kokkuhoid säästa üle 150 miljoni krooni aastas.

2 miljonit

Aprilli lõpus teatas majandus- ja kom-munikatsiooniministeerium, et minis-ter JuhanParts ja telekomiettevõtted algatasid kuus miljardit krooni maks-va uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin. Omava-hel lepiti kokku selles, et aastaks 2015 arendatakse välja kogu riiki kattev kuni 100 Mbit/s internetivõrk.

„Kui 19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendami-se ajastu,” iseloomustas Juhan Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin.

„See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti,” lisas Parts. Samas soodus-tab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule. Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpp-tulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kii-rusega kuni 100 Mbit/s.

EMT arendus- ja tehnikadirektor Tõnu Grünberg ütles Arvutimaail-male, et ettevõtmise näol on tegu väga hea ja õige algatusega, sest mitmed lääneriigid on sarnaste projektidega samuti algust teinud. Mõned riigid on

Pikk samm edasi: 100 Mbit/s internet koju kätteaastaks 2015 peaks kogu eestit katma 100 Mbit/s internetivõrk. Kas eesti on selle alga-tusega pigem liidrite või mahajääjate seas?

meist sammukese võrra küll ees, kuid laias laastus liigub Eesti üldise voolu-ga kaasa.

„Praegu on lairibaprojektide tege-mine väga populaarne teema. Näiteks USAs alustati ka millegi sarnasega, nii et me oleme õigel lainel. See on meie jaoks üks pikk samm jälle edasi,” tõ-des Grünberg.

Tema teada alustas Soome meiega võrreldes oma projekti küll veidi va-rem, kuid ka see on üsna algusjärgus. Kui lõunanaabrite lätlaste kohta pole Grünberg sarnase algatuse kohta mi-dagi kuulnud, siis Leedus tema teada mingil kujul taoline võrk juba tegut-seb.

„Ma võin eksida, aga midagi minu teada Leedus on tehtud,” märkis Grünberg, lisades, et tegu pole siiski nii mastaapse ja riiki katva ettevõtmi-sega kui Eestis.

Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, kor-terid ja kontorid ühendatakse lairiba-ühendustega. Juhan Partsi hinnangul

Viasatilt salvestav digiboksDigi-TV operaator Viasat toob müügile HD-valmidusega salvestava digiboksi ViasatPlus-HD, mis võimaldab korraga salvestada kuni kaht telesaadet ja vaadata samal ajal kolmandat varem salvestatut. Uue digiboksi kõvaketas on 250 GB suurune ja sellele saab salvestada 115 tundi standardformaadis või 45 tundi kõrglahutusega telesaateid.

See on meie jaoks jälle

üks pikk samm edasi.»

LG Electronics on vaatamata majanduskriisile müünud viie kuuga kokku enam kui 2 miljonit puutetundlikku mobiiltelefoni LG KP500, mis soodsa hinnaga (ligi 3500 kr) ja puutetund-liku ekraaniga on olnud menukas ka Eestis. Ka „vaese mehe iPhone’iks” nimetatud LG KP500 on teistest puutetelefonidest mitu korda odavam ja see on Euroopas juba 1,2 miljonil inimesel.


LG-lt uus ja võimas multimeediatelefonLG teatas, et paiskab Eestis turule oma uue võimsa multimeediate-lefoni LG ARENA. Alates telefoni esitlemisest aasta alguses on selle kohta esitatud miljon tellimust operaatoritelt üle kogu maailma. Telefoni võimas aku võimaldab kuni 30tunnilist MP3-de mängi-mist ja 300 tundi ooteaega.

Pikk samm edasi: 100 Mbit/s internet koju kätte

on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, sest ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommuni-katsioonivaldkonna põhitegijad. Tegu on samas suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrgu-

ühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehi-tavad operaatorid alusvõrgule juur-depääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks nüüdisaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairiba-ühenduse.

Kogu projekti hinnanguline mak-sumus on kuni kuus miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arenda-

mise osas plaanitakse katta Euroopa struktuurifondidest 1,5 miljardi kroo-ni ulatuses.

Tõnu Grünbergi sõnul ongi üks keerulisemaid küsimusi see, kust ja kuidas see raha leida.

„Eks siin tuleb mingi kindel balanss leida, et kes kui palju raha paneb, saab ka vastavalt õigusi,” leiab ta.

Arvutimaailm

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on 21. sajand sidevõrkude arendamise ajastu. Foto: PrIIT SIMSON / poStiMeeS

Uus lahendus aitab firma mobiile distantsilt jälgida3 Step IT arendas välja ja võttis patendi innovaatilisele halduslahenduse-le, mis pakub ööpäevaringselt ülevaadet ettevõttes kasutusel olevatest äritelefonidest ning võimaldab neid distantsilt jälgida. Firma juhi Aivar Krausi sõnul sai äritelefonide lahendus alguse klientide initsiatiivist, kes kasutasid hulganisti tavaarvuti funktsionaalsusega mobiiltelefone, kuid ei omanud neist põhjalikku ülevaadet.

„Äriklassi mobiiltelefonid sisaldavad kriitilist äriinformatsiooni, mille lekkimist ei saa endale lubada ükski ettevõte.”

3 Step IT loodud Smart phone LCM teenus võimaldab muuta telefoni distantsilt kasutuskõlbmatuks.


K a l e n d e r

Uus pakett – MinuEMTEMT kliendid saavad ise kokku panna oma personaalse mo-biili- ja interneti-teenuste paketi. EMT klientidel on alates 4. maist võimalus koos-tada ise endale pakett, valides kolme põhitee-nuse – kõne, sõ-numite ja interne-ti kasutusmahud ning vastavalt sellele kujuneva hinna. Iga kliendi personaalseid soove arvestav komplekteerimis-mudel kannab nime MinuEMT. Teenuseid ja mahtu saab era- ja äriklient kavandada oma vajaduste järgi.

Tallinna trump on infotehnoloogia

17.05Rahvusvaheline seminar „Leiutiste tähtsus riigi majandus-arengu jaoks”17. mail saabuvad Rootsist Tallinnasse kolmsada leiutajat, Rootsi Leiutajate Liidu liiget, keda võtavad Olümpia hotelli konverentsikeskuses vastu Eesti Leiutajate Liit ja MTÜ QUIN-Estonia (innovaatilised naised). Seminar toimub 17. mail Olüm-pia hotellis.

30.05Kaubanduskoja 13. tenniseturniir 30. mail kell 10 algab Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a) Kaubanduskoja tenniseturniir. Kaubanduskoda ootab oma liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda.

12.06Ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga”Tiigrihüppe SA ja Koolielu por-taal kutsuvad koolirahvast 12. juunil ideelaadale, mis toimub Tallinna Lauluväljakul. Nüüdisaegset tehnoloogiat tutvustavad ka kohalikud ja vä-lismaised riist- ja tarkvaratootjad ning maaletoojad. Väljapaneku-tega saab tutvuda rohkem kui 40 messiboksis.

Läänemere-äärse-te linnade võrdleva uuringu järgi edestab Tallinn loomemajandu-se potentsiaalilt Riiat ja Vilniust, ent jääb alla Skandinaavia kogukon-dadele.

Tallinna tugevused on IT- ja tarkvaralahenduste loomine ja omaksvõtmine, nõrkused vähene avatus ja

kõrghariduse konkurentsi-võime.

Uuringu järgi jagunesid linnad potentsiaalilt kol-me gruppi. Tallinn on koos Kieli ja Rostockiga keskmi-ses grupis, edestades Riiat, Vilniust ja Gdanski, ent jäädes alla Turule, Umeåle ning Århusile.

pricewaterhousecoopers

Eestlased otsisid Hiinas kontakte

Pling! võist-leb OrkutigaElisa tõi tu-rule noortele suunatud uue suhtluskeskkon-na – Pling!, mis hakkab võistlema seniste suhtlus-keskkondadega nagu Orkut, Rate.ee ja Twitter. Plin-gi suurim eelis on võimalus panna internet ja mobiil omavahel tasuta suhtlema.

a r v u t i m a a i l m

1 Tartu firmad käisid Hiinas

Kuus Tartu tehnoloogiafir-mat loovad EASi toel Hiinas kontakte sealsete ettevõt-jatega, kirjutas ÄP. Aprilli lõpus toimusid Pekingis ja Shanghais äri- ja koostöö-võimaluste arutamiseks Tar-tu Teaduspargi ja Tsinghua Ülikooli tehnoloogiasiirde keskuse kontaktüritused, kus Eesti firmad kohtusid Hiina omadega. Avaüritusel osales ka Eesti suursaa-dik Hiinas Andres Unga. Visiidi tulemusena looda-vad siinsed ettevõtted leida Hiinast koostööpartnereid ja ärivõimalusi.

2 100megane internet koju

USA ettevõte Cablevision purustab USAs omanäolise rekordi. Nimelt kavatseb kompanii veel sel kuul hakata pakkuma koduinter-neti teenust, kus allalaadi-miskiiruseks on 101 Mbit/s ning üleslaadimiskiiruseks 15 Mbit/s. Majapidamised,

uudised


Norby Telecomi ärid lähevad LinxileLinxtelecom ja Norby Telecom kirjutasid alla kavatsuste lepingule, mille järgi esimene omandab lähitulevi-kus Norby Telecomi andmesideteenuste ja IP-kõneside (VoIP) äriüksused.

„Sõlmisime Norby Te-lecomiga kokkuleppe ja oleme valmis omandama

nende kaht äriüksust – andmesidevõrku Metroo ja internetipõhist kõnesidet.

Tegu on meid huvitavate tegevusaladega, läbi selle tehingu laiendab Linxte-lecom märgatavalt nii oma kliendibaasi kui ka oma tegevusgeograafiat kogu Eestis,” ütles Linxtelecomi Baltikumi tegevjuht ErkiUrva.

Eestlased otsisid Hiinas kontakte

kel on nii kiire interneti-teenuse vastu huvi, tuleb märkimisväärselt ka oma rahakotti kergendada: ettevõte küsib teenuse eest kuus ligi sada dollarit ehk ligi 1200 krooni. Teenus on saadav alates 11. maist kõigile viiele miljonile elani-kule, kes asuvad Cable- visioni teeninduslevialas

New Yorgi äärelinnades. Kiire internetiühenduse pakkumiseks kasutatakse Docsis 3 nimelist tehno-loogiat, mis võimaldab läbi kaabeltelevisiooni võrgu edastada senisest rohkem andmemahtu. Ettevõtte teatel on nad kulutanud Docsis 3 üleminekule 300 miljonit dollarit.

AJAKAVA13.00 Dan Rawsthorne räägib paindmetoodikate

rakendamisest avalikus sektoris ja suurtesorganisatsioonides.

14.30 Kohvipaus.14.45 Mihkel Loderaud IBM Eestist tutvustab vahendeid,

mille abil on võimalik organisatsioonil arendus-protsesse ja -projekte muuta paindlikumaks.

15.15 Alek Kozlov SCRUM.EE asutaja jagab kogemusi paindmetoodikate kasutamisest Eesti projektidesja riigihangetes.

15.45 Pakume meeldiva jaapanipärase toiduelamuse16.30 Päeva lõpetuseks lõõgastav seanss muusika-

terapeut Kaili Lassi ja Eve Lukki chakrofoni helide saatel.

Seminaril osalemiseks palume registreerudae-maili teel : [email protected] arv on piiratud.

Tieto Eesti jaIBM Eesti kutsuvad:

Seminar paindlikusttarkvaraarenduse mudelist suurorganisatsioonides

Tieto ja IBMi korraldatava seminari eesmärgiks on jagada koge-musi, kuidas on võimalik nii avaliku kui erasektori suurorganisat-sioonides rakendada paindlikumat tarkvara arendusmudelit, mis tõstab arenduse efektiivsust, juhib paremini riske ning aitab jõuda soovitud eesmärkideni. Tieto Eesti on kutsunud esinema Dan Rawsthorne USA-st, kellel on pikaajalised kogemused paindmetoodikate (sh Scrum) raken-damises väga erinevates mahukates projektides. Dan on töötanud koos selliste gigantidega nagu Adobe, Amazon.com, AMD, Gene-ral Electric, HP, Intel, Kofax, Microsoft, Motorola, Oracle, Siemens, Sun Microsystems jt. Üle 25 aasta tarkvaraarenduses tegutsenud eksperdina on Dan omandanud aukartust äratava kogemustepaga-si paindmetoodikaid järgides ja neid ise pidevalt arendades.

Et paindlikumat mudelit tõhusalt rakendada, on vajalik täiendada ja muuta arendusprotsesse. Mihkel Loderaud IBM Eestist tutvustab kaasaegset litsentsivaba OpenUP protsessimudelit, mille abil on võimalik igaühel edukalt täiustada oma organisatsiooni arendus-töö korraldust. Mihkel demonstreerib ka meeskonnatöö haldus- ja arendusplatvormi Rational Team Concert, mis integreerib endasse arendusülesannete- ja vigadehalduse, versioonihalduse ning palju muud tarkvaraprojekti õnnestunud läbiviimiseks vajalikku.

Seminari viimase ettekande peab scrum.ee asutaja Alek Kozlov, kes on aastaid osalenud mitmetes Rahandusministeeriumi ja Bal-tika Grupi mahukates tarkvaraarendusprojektides ning rakendanud nende läbiviimisel paindmetoodikaid (sh Scrum). Aleki teemakä-sitlus keskendub Eesti kogemustele paindlikku mudelit toetavate arenduslepingute ja töövõtete rakendamisest.

Seminar toimub 20. mail kell 13.00aadressil Toompea 3, TallinnOsalemine on kõigile tasuta.


Tallinna Tehnopol laieneb erakapitali toelTallinna Tehnopol saab paari aasta jooksul juurde 40 000 m2 labo-ri- ja kontoripinda.

Tallinna Tehnopol ja Astlanda Ehitus OÜ asuta-sid ühise äriühingu, mille eesmärk on järgneva paari aasta jooksul välja aren-dada ligi 40 000 m² tead-mispõhisele ettevõtlusele suunatud labori- ja konto-ripindasid Tallinnas Mus-tamäel.

Esimeses etapis on ka-vas rajada koostöös bio- ja meditsiinitehnoloogia et-tevõtetega neile suunatud Tehnomeedikumi hoone. Hoonesse tulevad kõige nüüdisaegsemad teadus-arendusvõimalused Eestis. Tehnomeedikum valmib 2011. aastal.

Lisaks Tehnomeedi-kumile plaanib Tehnopol lähiaastatel ehitada veel lisaks kaks hoonet, millest

üks on mõeldud mehhaani-kafirmadele ning teine IT-ettevõtetele.

„Rõõm on tõdeda, et par-gi kuuendal tegutsemisaas-tal oleme jõudnud esimeste uute hoonete rajamiseni. Arvestades praegust ette-võtete huvi Tehnopoli kui ärikeskkonna vastu, oleme veendunud, et uute hoo-nete ehitamine on õigusta-tud,” ütles Tehnopoli juha-tuse liige AlarTamkivi.

Tõeline mudatelefonilmastiku- ja veekindlate telefonide valik pole lai, Samsung loodab selles sektoris teha puhta töö oma uue ja üliodava mudeliga Xplorer. Miks? Sest see vee all töötav ja autoga ülesõidetav mobiil maksab vaid 1800 krooni.

Tallinna Tehnopoli hoone

u u s j a v a n a d

Samsung Xplorer

Sonim XP3

Ericsson 310s

Hind

Kaal

Paari lausega

AMi hinnang

1800 kr 5500 kr 790 kr (kasutatuna)

95 g 160 g 173 g

hea hind, kvaliteetne levi võiks parem olla vana, aga odav ja tugev

Hea aku, hea hind, kerge ja hea leviga – mida ühest töömehe- või matkatelefonist enam tahtagi. 30 minutit suu-dab olla vee all ka.

Maailma vastupidavai-maks nimetatud telefo-niga võib naelagi seina lüüa. Aku peab kaua ja vee all töötab edasi.

Komisjonipoodidest on seda „haiuime” raske lei-da, sest ta on nii vastupi-dav ja nõutud. Aku kipub aga hävima liiga ruttu, vana mudeli vead ...

uudised


a m 1 0 a a s t a t t a g a s i

Uus sait: Offshoring.ee Mitu kohalikku ettevõtet panid seljad kokku ja lõid veebikülje Offshoring.ee, mille eesmärk on tutvustada IT-teenuste offs-horing-kontsept-siooni (Offshoring – piiriülene välis-hange, teenuste import).

Uus sait on mõeldud eelkõi-ge äriettevõtete ning riigiasutuste kesk- ja kõrgta-seme juhtidele, kellel on huvi offshoring’u maailma praktika vastu ning kes soovivad selle abil muuta oma ettevõtet paindli-kumaks.

Internet Explorer 8 ka eestikeelsena

Kompuuter ’99Arvutimaailm oli sunnitud kümme aastat tagasi tõdema, et toona juba kaheksandat aastat toimunud kompuutrimess Kompuuter ’99 hakkab oma sära kaotama – arvutid pole Eesti ühiskonnas enam imeasi ja messi ei peeta enam eriliseks tähtsündmuseks. Kompuuter ’99-l hõivasid 148 firmat 3100 m2 suuruse messipinna, külastajaid jõudis seal käia kok-ku üle 16 000.

Linux vs. WindowsKas Linux seljatab Window-si? Sellise pealkirja all ilmus artikkel AMi mainumbris 1999. Nimelt toimus USAs konverents ja näitus LinuxWorld, mis pälvis laialdast tähelepanu ning näis, et kõik suurfirmad peale Micro-softi on hakanud Linuxit toeta-ma. Samas tõdeti, et tõeliselt massilise operatsioonisüsteemi-ni on Linuxil veel pikk tee.

Internet Explorer 5.0Kui praegu kirjutame Internet Explorer 8 turulejõudmisest, siis kümne aasta eest kirjutas ajakiri Internet Explorer 5.0 valmimisest. Toonaste uuringu-te kohaselt oli Internet Exploreri turuosa ületanud 50% ja jätnud seljataha peamise konkurendi Netscape Navigatori.

Aprilli lõpust on vabalt saadaval eestikeelne Internet Explorer 8.

Maailma enimkülastata-va 25 veebilehe kiirustestis on Microsofti väitel uus Internet Explorer paljudel juhtudel konkurentidest kiirem.

Internet Explorer 8 on allalaetav kokku 26 kee-les, nende hulgas araabia,

hiina, tšehhi, taani, inglise, soome, prantsuse, saksa, kreeka, heebrea, ungari, itaalia, jaapani, korea, nor-ra, portugali, poola, vene, hispaania, rootsi ning türgi keel.

L i s a i n f o r m a t s i o o n i Microsofti uue Internet Explorer 8 kohta saab le-heküljelt www.microsoft.com/ie8.

CEBE tipptehnika

TTÜ juures on edukalt tööle läinud eelmisel aastal asutatud integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus CEBE, kus valmib tark elektroonika südamemurede ja stressi diag-noosiks. Töötatakse kahe teaduse, elektroonika ja meditsiini piirimail.

Doktoritöö tõi auhinnaRahvusvaheline Klassifitseerimi-se Ühing valis parimate inter-distsiplinaarsete väitekirjade seast võitjaks TTÜ infotehnoloogia teaduskonnas kaitstud Innar Liivi doktoritöö. Auhind antakse üle ühingu kon-verentsil juunis St. Louisis, USAs.


Kriis ähvardab turult pühkida tuntud arvutipoedMajanduskriisis poole võrra langenud käive ning liiga hoogne laienemine on miljonivõlgadesse vedanud mitmed suured eesti it-poodide ketid ning on oht, et aasta lõpuks kaob mõni neist pankroti või ühinemise tõttu turult.

Raigo [email protected]

Krediidiinfo maksehäirete raportist selgus aprilli lõpus, et mitmed nime-kad firmad nagu Klick Eesti, Enter ITMarket ning mõned teisedki on vii-masel ajal rinda pistnud üha paisuva-te võlgnevustega.

Näiteks Klickil oli 22. aprilli sei-suga ligi 6,5 miljoni kroonine maksu-võlg. Enter ITMarketi olukord oli aga veel kehvem, sest nende peakohal rip-pus koguni 7,5 miljoni kroonine võla-kirves. Palju parem polnud ka arvuti-tootja ML Arvutite situatsioon, kelle võlgnevus oli sama kuupäeva seisuga üle 4 miljoni krooni.

KukkuminepoolevõrraEttevõtjad ütlevad, et rõõmustami-seks erilist põhjust pole: käibenumb-rid on eranditult kõigil kaupmeestel kukkunud peaaegu poole võrra ning kõige hullemad ajad on alles ees.

„Olukord on praegu üsna raske, sest jaemüüjate kuukäibed on kukkunud

võrreldes eelmise aastaga 20–50%,” tunnistab Klick Eesti juhataja MarkoKalve.

Majanduslangusega kohanemiseks on Klick hakanud kauplusi sulgema ja inimesi koondama. Et see kõik nõuab erakorralisi kulutusi ning ka käive on samal ajal kukkunud, on ettevõtte ra-havoog kannatada saanud ja tekkinud on maksuvõlg.

Esimese hooga otsustas Klick kin-ni panna kümme kauplust, milleks kaheksa ongi tänaseks juba uksed sul-genud ning kahel seisab see veel ees.

Koondamisteateid ootavad töötajad nii kauplustes kui ka firma kontoris.

Sarnaselt Klickiga on poode sun-nitud sulgema ka Enter ITMarket, mille nõukogu esimehe Aivar Paal-bergi sõnul on hingusele läinud kolm kauplust.

„Kui me teaksime, et kriis kestab kaks kuud, poleks mõtet kauplusi sul-geda. Aga usume, et elavnemine turul võib toimuda alles järgmise aasta sü-

gisel,” räägib Paalberg.Aprilli lõpus oli Enteri maksuvõlg

ligi 7,5 miljonit krooni. Paalbergi sõ-nul on tegu peaasjalikult käibemak-suvõlaga, mis on kriisi tingimusi ja tarbimise kukkumist arvestades nor-maalne: lao käibekiirused on lihtsalt nii palju muutunud.

TulevikveelebaselgeEesti suurima arvutitootja Ordi juht SulevSisask aga ütleb, et Enteri poed nende käest enam kaupa ei saa. „Nad on pikalt võlglased olnud,” põhjendab ta. „Kuid eks võitlus käib viimse vere-tilgani.”

Kui Enter ja Klick on praegu suur-tes raskustes, siis teistel kettidel on läinud veidi paremini. Rõõmustada pole aga neilgi põhjust.

Enteri tehnikakaupluste juht Mar-gusAaslaid kinnitab samuti, et tule-vik on ebaselge. Ka Enter oli sunnitud sulgema oma Narva kaupluse ning praegu tegutsetakse 11 tehnikapoega.

Euronicsi tehnikakauplusi haldava Sandman Grupi tegevjuht MartinPe-dai tõdeb, et jaemüüjate käivete kuni 50protsendine langus on praegu karm reaalsus. Mis puudutab Euronicsi enda tegemisi, siis enim annavad tun-da avaliku sektori kulukärped – tunda on müüginumbrite selget vähenemist selle arvelt. Olukorra paranemist lähi-kuudel Pedai ei usu.

Koondamisteateid oota

vad töötajad nii kauplustes kui firma kontoris.»

fookus


kuni 50 protsenti on kukkunud arvuti- ja digikaupade müük võrreldes varasemate perioodidega kõigil kaupmeestel ning hul-lemad ajad on veel ees.

Olid ajad, mil sooduspakkumiste puhul lausa trügiti elektroonikapoodides. Fotod: ScanpiX


„Ütleme nii, et valgust me tunneli lõpus praegu veel ei näe,” lausub ta.

Mikromaailma kauplusi haldava PT Mikro juhi PeeterTrutsi hinnan-gul pole mõõnaperiood veel kaugelt-ki möödas ning hullem võib alles ees seista. Sestap on ettevõte valmistunud ka pikema kriisi üleelamiseks – arves-tusi on tehtud koguni kuni pooleteise aasta peale.

Trutsi on realist ning ütleb, et kui madalseis pikemalt püsib, tuleb ha-kata ka kardinaalsemaid samme ette võtma. Olgu selleks siis kaupluste arvu või inimeste vähendamine. Kuid esialgu kavatseb ettevõte jätkata siiski olemasoleva arvu kauplustega.

Ühe Euronicsi Rocca al Mare kaupluse teenindaja sõnul on klien-tide ostuhuvi langus olnud märgatav, hoolimata näiteks LCD-telerite sood-

satest hindadest ei joosta neile tormi.Martin Pedai tõdeb, et tootegrup-

pide lõikes on kukkunud pea kõiki-de gruppide müüginumbrid: süle- ja lauaarvutid, printerid jne.

LootustveeljätkubPäris soiku müük siiski jäänud ei ole ning leidub kliente, kes praegusi häid pakkumisi ära kasutavad. Aprilli vii-masel päeval Euronicsi poodi külas-tanud Andruse (31) sõnul tuli tema kauplusse kindla sooviga sealt endale uus LCD-teler osta.

„Hinnad on praegu väga head ja vana teler hakkab ära väsima,” põh-jendas ta ostusoovi. „Pealegi pole tea-da, kas kriisi vaibudes enam nii hea hinnaga pakutaksegi.”

Samas võiksid Andruse hinnangul tehnikapoed ka mitte-kriisi-tingimus-

tes klientidele rohkem suuri soodus-pakkumisi suunata, nagu seda teevad mõned suuremad ostukeskused.

Üsna suure hulga tehnikakauplus-te sulgemine ning ka müügikäivete järsk kukkumine on asjatundjate hin-nangul ainuvõimalik asjade käik.

„Jaeturul on firmasid, täpsemini just kauplusi, liiga palju,” hindab hul-gimüügifirma GNT Eesti juht AntiKuiv. Tema sõnul polnud vahemikus 2005–2008 toimunud sündmused ja arengud jaeturul normaalsed, sest tehnikakaupluste arv kasvas igal aas-tal pea kolmandiku võrra. Samuti on ta seisukohal, et paar aastat oli koha-liku turu nõudlus täielik enesepetmi-ne.

„Meil toimus siin mõned aastad ikka kõva saunapidu koos rohke õlle ja viinaga. Sellist pidu me lähitulevi-

Millised muutused kohalikul turul selle aasta lõpuks aset leiavad, on veel raske ennustada.

Paalbergi arvates muudab praegune kriis jaemüügiturgu päris palju ning kriisile eelnenud aegasid pole mõtet tagasi oodata.

Tema arvates pole see normaalne, kui 10 000 elanikuga linnas astub klient sisse tehnikakauplusesse ja ostab letist 50tollise Full HD teleri – kauplustel pole lihtsalt mõtet selliste toodetega oma laoseisu koormata.

Seepärast usub ta, et majanduskriisi mõjul toimub märgatav interne-tikaubanduse aktiviseerumine, sest jaekaupmehed soovivad parandada nii oma likviidsust kui ka laovarude juhtimist. Nii polegi mõtet pidada väga suurt arvu kauplusi, kus igaühes on suur kaubavalik – mõistlik on osa asju internetti kolida.

Turupositsioonilt hindab Paalberg kõige tugevamaks firmaks Elioni, kellel on väga tugev finantstaust ning kes suudab klientidele ka oma tar-bijakrediiti pakkuda. Kõigi teiste puhul sõltub nende käekäik sellest, kui kaugel on kaupmehed oma internetistrateegiatega ning kui palju efek-tiivsemaks suudavad nad oma senist tegevust muuta. Seetõttu pole mida-gi imestada, kui mitmed tehnikakauplused kulude kokkuhoiu eesmärgil kesklinnast äärelinna odavamatele pindadele kolivad.

„Ettevõtete selline tegevus on igati mõistlik ning tarbijad peavad sel-lest aru saama,” leiab Paalberg.

„Raske ennustada, kes püsima jääb ja kui suured korrastumised turul toimuma hakkavad, aga aasta lõpuks on pilt jaeturul ilmselt teine,” hin-dab Klick Eesti juht Marko Kalve.

„Esialgu läheb ilmselt hullemaks. Võib-olla esineb üksikuid häid müü-gikuid, kuid enne järgmist aastat minu arvates üldiselt midagi paremaks ei lähe.”

e - p o o d i d e v õ i t

Müük internetis kasvab mühinal

Aivar Paalbergil on vaja juhtida kaks endaga seotud firmat (Enter ITMarket ja ML Arvutid) kriisist välja.

fookus


kus ei näe. Nüüd tuleb suur pohmell,” räägib Kuiv.

Ka paljud teised turuosalised tun-nistasid Arvutimaailmaga rääkides, et praeguste tippfirmade raskused on põhjustatud liiga hoogsast laienemi-sest ja suurest kaupluste arvust. Kui ühel hetkel müük tagant ära kadus, olidki jamad käes.

Hulgimüügifirma Asbis-Baltik te-gevjuhi OlaviKuriksi sõnul hakkasid esimesed ohumärgid jaeturul silma juba 2007. aasta lõpus. 2008. aasta sü-gisel oli suundumus juba selgelt näha: pangad keerasid oma laenukraane kinni ning tarbimine kukkus kolinal.

InvestoritevaluläveootelNeed, kes suutsid õigel ajal turu-muutuse ära tabada, kaotasid kõige vähem. Turul toimuv muutis Asbise hulgimüüjana ettevaatlikuks, sest kaubatellimuste ja reaalsuse vahe oli väga suur. Seepärast ei julgenud et-tevõte väga suuri riske võtta. Pole ju mõtet endale suuri kohustusi võtta, kui jaemüüjad ei suuda tellitud kaupa maha müüa.

Jaemüügiturul toimuvat hinnates leiab Kuriks, et kõige ebakindlamas

situatsioonis ongi praegu Klick ja En-ter ITMarket. Klicki positsioon on tema hinnangul tarbija seisukohast veidi parem, sest Klick näeb lihtsalt tarbijaile parem välja. Samas on En-teri positsioon just seljataguse ehk investorite suhtes kindlam – Klicki investorite valulävi ei pruugi nii kõr-ge olla.

„Juhul, kui neist üks turult välja kukub, täidab keegi selle tühimiku. Kui aga mõlemad suudavad püsima jääda, ei toimu turul ka erilisi muutu-si,” hindab ta.

Kõige turvalisemat positsiooni jae-turul omavad Asbise juhi sõnul prae-gu just väiksemad nišifirmad nagu Mikromaailm, Sign ja teised, sest nende puhul on klientide ülejooks-mine konkureerivate firmade juurde

vähetõenäolisem.Turuosalised kinnitavad, et lähi-

kuud peaksid näitama, millised kor-rektuurid turul aset leiavad. Selge eelis on nendel, kes suudavad vana rasva peal edasi tegutseda. Samas ei saa keegi välistada, et mõnda praegust tuntud firmat aasta lõpuks turul enam üldse pole.

KaubavalikmuutubNäiteks Peeter Trutsi võib praegu rõõmustada sellegi üle, et võrreldes mitme konkurendiga on suutnud Mikromaailm võlgadesse sattumist vältida.

Üle poole oma poodides pakuta-vatest kaupadest importis ettevõte ise, kasutamata selleks vahendajaid. Nii suudeti kokku hoida ja klientide-le odavamat hinda pakkuda. Samuti pole ettevõte parematel aegadel oma aktsionäre dividendidega üle puis-tanud. Praegu tulevad need otsused ainult kasuks.

Ka Kuriks toob näite Asbise kiirest kohanemisest. „Jätsime oma endisest kaubavalikust peaaegu kolmandiku välja,” tõdeb ta. „Panustasime näi-teks pulsikellade ja sammulugejate

Kõige turvalisemat posit

siooni jaeturul omavad väiksemad nišifirmad.»


müügile.”Tema sõnul tuleb majandussuru-

tises selgelt välja inimeste üks käi-tumuslikke tendentse: masenduses otsitakse väljundit kas alkoholist või sportimisest. Sellest oli tingitud ka Asbise samm pulsikellade ja sammu-lugejate suunas, sest paljudel inimes-tel polnud enam taskukohane käia

jõusaalides ning nad keskendusid omal käel sportimisele. Rasketes olu-des müüvad lihtsad ja odavad asjad ning praegu hindab Kuriks Asbise ot-sust õigeks.

Mõned firmad näevad aga kriisi-tingimustes häid võimalusi äri laien-dada või sootuks uue äriga alustada. Näiteks Elion kavatseb oma kauplus-

On tendents, et Masen

duses otsitakse väljundit kas alkoholist või sportimisest.»

Lisaks kauplustele on raskesse seisu sattunud ka koha-likud arvutitootjad. Näiteks ML Arvu-

tite võlakoorem ulatus aprilli lõpus üle nelja miljoni krooni. Teine suurem kohalik tootja Ordi on siiski suutnud võlgne-vusi vältida.

„Ma olen täiesti kindel, et Ordi jääb püsima ka selle kriisi lõppedes,”

ütleb ettevõtte juht Sulev Sisask. „Meie kapitaliseeritus on väga hea.”

Kuigi kriisitingimustes võiks eeldada, et kohalike tootjate käe-käik pole maailmanimega markide kõrval just kiita, kinnitab Sisask, et viimasel ajal on Ordi hoopis oma tu-rupositsiooni veidi parandanud: vä-lismaiseid marke lihtsalt ei tule nii palju turule. Siiski on ka Ordi juht sunnitud tunnistama, et kui veel aasta tagasi ostsid kliendid valda-

valt keskmise ja kallima hinnaklassi tooteid, on praegu need asendunud odavama hinnaklassi omadega.

ML Arvutite juhi Aivar Paalbergi sõnul valitsevad turul praegu kõigil rasked ajad, olgu selleks siis tootjad või edasimüüjad.

„Keeruline on kõigil, sest nõudlus on oluliselt vähenenud.” Ettevõtte esindaja sõnul ei oska praegu tõe-näoliselt keegi päris kindlalt öelda, kes suudavad turul püsima jääda.

k o m m e n t a a r

Ordi: meie jääme kindlalt ellu

fookus


te võrku suurendada, aga leidub ka julgemaid plaane.

Kunagine K-Arvutisalongi omanik ja asutaja MarekVaho näeb võima-lust täiesti uue ettevõttega IT-toodete turule tulla. Nimelt on tema hinnan-gul juba pikemat aega valitsenud jae-turul olukord, kus kõik tegijad paku-vad ühtesid ja samu tooteid sarnase hinnaga. Seega oleks turule värske-maid tuuli vaja.

Samakaupigaspoes„Igasse kauplusse sisenedes vaatab lettidelt vastu üldjoontes sama valik ning üllatada kaupmehed millegagi ei suuda,” räägib ta.

Oma plaanidest ettevõtja veel väga detailselt rääkida ei taha, kuid vihjab siiski, et poole aasta või aasta pers-pektiivis võib ses osas uudiseid ooda-ta – koos äripartner PeeterKarguga

Elioni jaekaubanduse ärijuhi Martin Kallingi sõnul on ettevõttel praegu piisavalt tugev seljatagune, et oma positsioone turul tugevdada ja luua juurde uusi poode.

Kasonvõimalik,etkriisimõjulkaobturultmõnifirmavõileiavadasetühinemised?Hiljuti toimunud rahvusvahelise turuuuringute firma GFK konverentsil ilmnes, et see, mis toimub majanduses üldisemalt, väljendub kas samal määral või isegi pisut võimendatult IT- ja digikaupade turul. Viimase kolme kuu jooksul on turuosalised kõvasti tootevalikut vähendanud ning alustatud on ühiseid ettevõtmisi partneritega, kes küll tegutsevad samal turul, kuid pakuvad pisut teist tootevalikut. See väljendub praegu pigem kaubanduspindade jagamises kui juriidilistel ühinemistel.

Milliseidmuutusikriiskaasatoob?Trendina saab välja tuua poodlemise kolimist internetti. Uuringute tu-lemusel otsib enamik kliente enne ostu sooritamist infot internetist ning ühtlasi kasvab nende inimeste arv, kes tehingu interneti kaudu teevad.Elioni jaoks on e-pood kasvanud oluliseks müügikanaliks. Külastajate arv suurenes eelmisel aastal 2007. aastaga võrreldes ligi 10 protsenti, os-tude arv tõusis kolm korda, käibe kasv oli enam kui kolmekordne. E-poe osakaal Elioni jaekaupade kogumüügis on tõusnud 11 protsendini. Suu-renenud on mugavusostude arv, kus klient tasub kauba eest internetis ja soovib kaubale esindusse järgi minna, et vältida ajakulu poes.

Millistekaupademüükonvähenenud?Nõudluse vähenemine on omane sektorile tervikuna ja puudutab ena-mikku kaubagruppe. Samas on Elioni esindustes tõusnud nõudlus auto-navigatsiooniseadmete järele. Põhjus peitub ka hinnas: kui paar aastat ta-gasi maksis GPS 6000 kuni 10 000 krooni, siis nüüd 2000 kuni 5000 kr.

Kesonpraeguvõitjadjakaotajad?Paremini läheb nendel, kes pakuvad soodsamat hinda ja halvemini nen-del, kelle kaubavalikus on esindatud kallid premium-margid. Kaotajad on need, kes pakuvad kalleid tooteid.

Mistoimubjärgmisekolme-neljakuujooksul?Raskemad ajad on veel ees, sest traditsiooniliselt on suvekuudel müük väiksem. Septembris selgub, kas turg pöörab uuesti tõusule või mitte.

k o m m e n t a a r

Elion: teeme poode juurde

Klicki poodidesse tuleb küll tun-duvalt vähem kliente kui enne, ent tema positsiooni hinnatakse investorite jaoks veidi paremaks kui Enteril.

peetakse ses osas tõsist plaani.Millises vormis uustulnukat oo-

data on, pole veel täpselt paigas, kuid esialgsetel andmetel hõlmab meeste projekt hulgikaubanduse, interneti-poe ja tõenäoliselt ka tavalise kauplu-se formaati.

Ka PT Mikro juhtkond ei istu krii-si ajal käed rüpes ega näe kõike vaid

tumedates toonides: mõõnaperioodis nähakse enda jaoks ka häid laiene-misvõimalusi.

„Meil on kavas välja tuua uus kau-bamärk,” vihjab Peeter Trutsi. Tema sõnul on selle sammu taga ettevõtte kavandatav kontseptsioonimuutus, millega soovitakse firmapoed viia ka kaubanduskeskustesse.


Esimese hooga pälvisid Järvis ja tema ettevõ-te kohaliku meedia huvi esikohaga kaasnenud peapreemia tõttu, mille väärtuseks oli 557 500 USA dollarit ehk 6,5 miljonit krooni. Kui paljude eestlastega ikka nii juhtub, et mõnelt mainekalt konkursilt õnnestub esikohaga minema jaluta-da? Kui, siis ehk vaid MartLaariga, kelle tee-neid hinnati mõned aastad tagasi samuti miljo-nitesse küündiva Milton Friedmani preemiaga.

Igatahes tekkis kohe pärast uudise avalikus-tamist paljudel küsimusi. Kes on Raoul Järvis? Millega tema ettevõte T+1 Solutions ikkagi tege-leb? Teisisõnu oli majanduskriisis vaevlev Eesti saanud endale täiesti ootamatult uue kangelase, kellest valdav enamik varem midagi kuulnud polnud. Mõni pakkus isegi, et ju on Järvise näol tegu väliseestlasega, keda seovad Eestiga täna-seks vaid kauged ja hägusad sugulussidemed. Ingliskeelne ettevõtte nimi (T+1 Solutions) vaid süvendas seda kahtlust.

Tegelikult on Raoul Järvis läbi ja lõhki eest-lane, kes elab ja töötab Eestis ning kelle loodud ettevõte T+1 Solutions on samuti siin regist-reeritud äriühing. Tõsi, ei Järvisest ega tema ettevõttest pole tõesti väga palju kuulda olnud, aga kui Google abimeheks võtta, leiab siiski aastatetaguse jälje. Nimelt kirjutas aastal 2000 Järvisest põgusalt Äripäev, pajatades välismaal õppiva noormehe mõtetest pärast õpinguid oma tulevik siiski Eestiga siduda.

T+1 Solutionsi rajaja rabab korraga mitmel rindel. Näiteks on ta seotud Olympic Entertain-

ment Groupiga, kus juhib kontserni tehnoloogia arendusprojekte.

Tema vastutada on börsifirma suuremad tehnoloogiaalased arendusprojektid, nii vee-birakendused kui ka internetikasiinondusega seotud projektid. Selle kõrvalt on mees vaikselt arendanud ka enda ettevõtet. Kuigi firma loodi juba 2004. aastal, pole seni see suuremate pro-jektidega silma paistnud. Eelmisel sügisel sai aga vastu võetud otsus, et tekkinud ideid tuleb hakata ka jõulisemalt ellu rakendama.

MiljoniideesündisjuhuslikultMõne viimase nädala jooksul on aga T+1 Solu-tionsi tegemised olnud tänu konkursi võidule paljude rahvusvaheliste firmade huviorbiidis. Lahenduse näol, millega ettevõte võitis Las Ve-gases peaauhinna, on Järvise kinnitusel tegu T+1 Solutionsi esimese suurema õnnestumise-ga. Tänu viimastel nädalatel saadud tohutule tähelepanule on võimalik seda nüüd ka realisee-rima asuda. Teenus, millega T+1 Solutions ap-rilli alguses Navteqi tehnoloogiakonkursi võitis, sündis tegelikult alles eelmise aasta lõpus. Nagu Järvis ütleb – idee tekkis üsnagi juhuslikult muude tööde-tegemiste käigus.

Miljoniidee on Taxi4Me nimeline teenus, mis peaks tulevikus muutma taksoteenuse tellimise ja kasutamise inimeste jaoks igal pool maailmas senisest mugavamaks ja lihtsamaks.

„Varem ei saanud me seda ideed käivitada, sest konkursi tingimuste kohaselt pidid sinna

T+1 Solutions teel üleöö globaalseksaprillis üllatas paljusid las Vegasest tulnud uudis: eestlase raoul Järvise ettevõte t+1 Solutions võitis peapreemia mai-nekal tehnoloogiakonkursil navteq Global lBS challenge.

Rahvusvahelisus on meie peamine eesmärk.»

Raoul Järvis ette-võtte plaanidest

firma


raoul Järvis on välja nuputanud teenuse, mis peaks hõlpsamaks muutma nii takso tellijate kui ka taksofirmade elu. Fotod: KaleV lilleorG, eraKoGu


esitatud teenused ja lahendused olema mitte-avalikud,” selgitab Järvis.

Taxi4Me teenuse idee tekkis aga elust ene-sest. Järvis selgitab, et Euroopas on taksotee-nuste hinnad väga erinevad. Hea näitena võime kasutada kas või Eestit, kus taksofirmade tee-nuste hinnad võivad kõikuda kuni 100 protsen-ti. Nii võib taksoteenust telliv inimene võima-likke alternatiive teadmata valida tihtipeale just kõige kallima teenuse. Samas võib tippkoormu-sega ajal (mõni suurem kontsert, aastavahetus jne) olla pea võimatu üldse taksot tellida. Nii ongi inimene olukorras, kus ta peab hakkama erinevaid taksofirmasid ükshaaval läbi helista-ma. Mõnes võõras riigis või linnas reisil olles ei pruugi aga inimene kohalike taksofirmade tele-foninumbreid üldse teada.

Taxi4Me teenuse abil saadab inimene läbi vastava mobiilirakenduse välja soovi, mis jaga-takse laiali erinevate taksofirmade vahel ning kes seejärel, vastavalt oma võimalustele, saada-vad kliendile vastu oma pakkumised: kui kaua võtaks neil aega kohaletulek, millised on nende hinnad, kas neil on võimalik teha sooduspakku-

misi jne. Teisisõnu võimaldab uudne lahendus kliendil taksoteenust tellides teha teadliku ning kindla valiku. Samas aitab taolise süsteemi ka-sutamine ära hoida pettusi, mida kasutatakse just turistide puhul. Taksofirmadele annab aga lahendus võimaluse optimaalsemalt oma auto-parki majandada ning samas ka endale kliente saada.

Võidabniitaksokuikaklient„Teenusega kaasneb taksofirmade jaoks kaardi-põhine back-end-rakendus, kus on näha taksode täpsed asukohad ja klientide sõidusoovid,” sel-gitab Järvis.

Kliendid saavad oma mobiilidesse aga tasuta alla laadida vastava rakenduse, mille vahendusel on võimalik määrata, millal soovib ta taksosõitu alustada, kust kuhu ta soovib sõita ning mitu ini-mest sõitu soovivad. Sõidu alguspunkti on või-malik määrata ka automaatselt enamikes uutes telefonides oleva positsioneerimisfunktsiooni abil, seega klient ei peagi teadma, kus ta täpselt asub, mis tuleb jällegi kasuks just reisil olles. Kuidas näiteks tellida endale järele taksot Aasia

Tegu näib olevat väga hea ideega.»

Rain Rannu kiidab nutikat lahendust

Järvise sõnul on T+1 Solu-tionsi peamine eesmärk muu-tuda rahvus-vaheliseks ettevõtteks.

firma


riikides, kus tänavasildid on hieroglüüfides? Et selle rakenduse puhul on andmeside maht väga väike, on ka välismaal roaming'ut kasutades tee-nus odavam ühest telefonikõnest.

Kuidas aga tundub teenus kohalikele takso-firmadele? Kummaline, aga ses osas jäid meie taksofirmade esindajad üllatavalt kidakeelseks. Kes ei osanud asjast midagi arvata, kes suhtus uude teenusesse ettevaatlikkusega. Tallink Tak-so juht AlgerHolzmann ütles pärast teenuse lühikirjeldusega tutvumist, et nende taksofirma kuuldu-nähtu põhjal Taxi4Me teenust kasutu-sele ei võtaks.

Taksojuhidkehitavadveelõlgu„Ma leian, et meie firma ei saaks sellest mingit kasu,” oli tema napp kommentaar. Jah, ega lühi-kese teenuse kirjeldamise pealt just väga adek-vaatset pilti asjast ei saa.

Praegu käib T +1 Solutionsis töö selle nimel, et teenus reaalselt tööle panna. Konkursi või-duga kaasnes väga suur tähelepanu paljudelt ettevõtetelt. Näiteks käivad võimaliku koostöö üle juba läbirääkimised taksofirmade süstee-

M - l a h e n d u s

veel üks nutikas lahendus autojagajaileVarem on T+1 Solutions ühe oma asukohapõhise mobiil-rakenduse ja teenusega osalenud ka ühel Eu-roopa konkursil. Ka seal jõuti finalistide hulka, kuid auhinnalisest kohast jäi tol korral natuke puudu.

Lahendus puudutas autojagamist, mille sarnane lahendus car-pooling on näiteks Ameerikas üsna populaarne. Car-pooling’u mõte seisneb selles, et suurte linnade piiril asuvad parklad, kuhu inimesed saavad oma sõidukid jätta, et seal siis ümber istuda väiksemasse hulka masinatesse, millega sõide-takse edasi tööle kesklinna. T+1 Solutionsi car-sharing-teenus EcoRide aga võimaldab auto-jagamist teha palju spontaan-semalt ning suvaliste sihtpunktide vahel, kasutades selleks asukohapõhist mobiilirakendust.

„Enamikes osariikides Ameerikas on kiirteedel selleks eraldi sõidurajad, kuhu lubatakse vaid car-pooling’u autod. Süsteemi eesmärk on motiveerida inimesi sõitma mitmekesi ühes autos. Kui keskmist liikluspilti vaadata, sõidab tavaliselt ühes autos üks inimene. On äärmiselt ebaefektiivne liigutada kahte tonni metalli selleks, et ühte inimest punktist A punkti B liigutada. Lisaks on meil veel liiklusummikud, kahju keskkonnale on väga suur ning kõigele lisaks raiskame me aega ja raha liiklusum-mikutes istudes. Meie EcoRide’i teenuse eesmärk oligi viia kokku car-sharing’u teenuses sõidu soovijad ja sõidu pakkujad. Eesmärk oli pakkuda turvalist süsteemi: kasutajad peavad olema kõik autenditud, samuti kuulus lahenduse hulka rahasta-mise pool, mille kohaselt sõidu saajad peavad maksma teatud summa teenuse operaatorile, kes omakorda maksab sellest enamiku sõidu pakkujale,” selgitab Järvis.

Nimetatud teenuse rakendamise osas on Järvis enda sõnul veidi ka Eestis maad kuulanud. Aga et tegu on suuresti inimeste mõttemalli muutmisega, siis sellist lahendust väga lihtsalt ja kiirelt ellu ei vii, mis aga ei tähenda, et see oleks võimatu.

„Kogu selle väärtusahela üks olulisemaid osasid on kohali-kud omavalitsused, kes võidavad sellest nii vähemate liiklus-ummikute, madalamate teehoolduskulude kui ka puhtama keskkonna kaudu. Ameerikas teevad kohalikud omavalitsused teatud soodustusi nendele autojuhtidele, kes car-pooling-süs-teemis sõitu pakuvad. Näiteks kui selles süsteemis teatud ma-hus osalejad saaksid Tallinna kesklinnas tasuta parkida, võiks see projekt olla väga edukas, sest mitmed autojuhid oleksid huvitatud selles osalemast ning mitmed liikluskorralduslikud probleemid seoses autode suure arvuga saaksid lahendatud. Siin oleks Tallinna linnal võimalus innovatiivse lahenduse kasu-tuselevõtmisega maailmas silma paista.”


mitootjatega ning üheks võimaluseks peabki Järvis läbi nende turgudele tungida.

„Pärast konkurssi oli meie vastu huvi ka päris mitmel suurel telekomiettevõttel,” räägib Jär-vis, kelle kinnitusel avas ettevõtte jaoks saadud tähelepanu väga palju uksi. „Ka üks juhtivaid mobiiltelefonitootjaid ütles meile, et kui see asi peaks ühel hetkel kommertsteenusena käima minema, on nad huvitatud meie rakenduse eel-installeerimisest oma telefonidesse. See tähen-daks, et levik lõppkasutajate hulgas oleks päris suur.”

Järvise kinnitusel aitavad väga palju ette-võtte plaanide elluviimisele kaasa ka konkursil võidetud auhinnad. Nimelt kaasnesid võidu-

ga mitmed kaardirakendused ja litsentsid, mis moodustasid auhinna väärtusest suurema osa.

„Tegu oleks meie jaoks väga suure investee-ringuga, kui need asjad kõik ise välja osta,” tõ-deb ta.

„Rahvusvahelisus on meie peamine eesmärk ning meid huvitavad võimalikult suured turud. Me ei tahaks pihta hakata väikse turuga, sest töömaht, mis kaasneb väikse turu käivitamise-ga, on võrreldav suure turu omaga. Samas on saadav tulu suurel turul oluliselt suurem. Kui meil õnnestub lansseerimine läbi taksosüsteemi vendorite, siis nemad peamiselt suurtel turgu-del tegutsevadki,” arutleb Järvis.

SuvelmaailmaturuleKui kerge on aga uue lahenduse kasutuselevõtt taksofirmadele? Järvise hinnangul sõltub see paljuski sellest, millised süsteemid on takso-firmadel praegu kasutuses. Mõni kasutab väga moodsaid tehnoloogilisi lahendusi, teine aga üsna algelist tädi-telefoni-otsas süsteemi. Sa-mas suudab ettevõte Järvise kinnitusel lahen-dust pakkuda ka erinevaid süsteeme kasutava-tele taksofirmadele.

Järvise enda hinnangul võiks Taxi4Me tee-nus esimestel turgudel kasutusse jõuda veel selle aasta jooksul. Optimistlikumate plaanide kohaselt võiks see juhtuda juba suvel.

raigo [email protected]

Ajalooline hetk ehk Navteqi peapreemia võitmine. Pildil lisaks raoulile tema abikaasa Marina Järvis ning Navteqi esindajad.

raoul Järvise optimistlikumate plaanide kohaselt võiks Taxi4Me teenus turule jõuda juba selle aasta teises pooles.

A r v a m u s

Allan Martinson riskikapitalist

„Ega ma enne T+1 Solutionsi võitu neist midagi kuulnud pol-nud,” tunnistab Martinson. Mai esimesel nädalal tunnistab ta aga, et lähiajal seisab tal Järvisega ees kohtumine. Kas sellest ka mingisugune omavaheline koostöövorm sünnib, ei osanud riskikapitalist öel-da. „Üldjuhul me ikka screen’ime kõiki taolisi firmasid.”

firma

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

SOODUSTUSEDkuni

Subaru, Chevrolet ja Nissan sõidukitehooldus ja garantiiremont Autospiritis!

Autospirit ASTallinn, Ehitajate tee 122,telefon 659 9490, [email protected], Turu 47,telefon 730 1365, [email protected]


www.unolik.ee

KUMMUT

TOOL

LAI VÄRVIVALIK!

1390.-

8090.-

KKassepppuuuussstt mmmööööööbbbeel


www.kemifl ora.eeSaadaval kõigisKemifl ora

kauplustes.

Saadaval kõigis

UUDIS!

wwwss

TUTVUMIS-HINNAGA


SÕIDUPILET-50%

Kehtib 24.04.09 - 31.05.2009

FK KeskusPaldiski mnt 229Awww.fkkeskus.eetel 687 0101Viimsi SisekardiradaRohuneeme tee 1/1www.sisekardirada.eetel 601 4522


++100%%%%%soodustus

hoolduse käigustuvastatud riketekõrvaldamiseks.

Soodustus kehtibnii tööle kui

varuosadele.Kupongid kehtivad kuni 31.10.2009Tallinn: Auto 100 Tallinn, Tartu: Aasta Auto,Pärnu: Suve Auto, Viljandi: Linna Auto,Jõhvi: Viru Rahvaauto, Kuressaare: Reval AutoKampaania info ja kontaktandmed www.skoda.ee

upongid kehhtivad kuni 31.100.20

SOODUSTUS

Võida Aqva Hotel & Spa super Spaapakett kahele 3 ööks majutusega sviidis

14 900.- väärtuses! Pakett sisaldab lisaks 16 võrratut spaahoolitsust, veekeskuse ja saunade ning jõusaali piiramatut külastust ning hommikusööke!

Spaapaketi võitmiseks osale kampaanias ja osta vähemalt üks siin leheküljel olevatest supersoodsatest kampaaniatoodetest! Kõigi kupongiga ostu sooritanute vahel loosime peaauhinnana välja muinasjutulise spaapaketi ja lisaks hulgaliselt väiksemaid auhindu.

Selle kupongiga super Spaapakett hinnaga 10 900.- ainult 01.05-30.10.2009

10 900.-14 900.-

Hullud hinnad!Auhinnakampaania kestab kuni 31.05.2009!


www.kliko.eew

SOODUSTUSalates


Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus

Müüja allkiri Kaupluse tempel:

Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post



Kampaanias osalemiseks saada täidetud kupong aadressil:Kirjastus Presshouse, Liimi 1, 10621 Tallinn Loosimises osalevad kõik korrektselt täidetud kupongid,mis on toimetusse jõudnud hiljemalt 10. juuniks 2009.






AQVA KEVADPAKETT (1 öö)Rikkalik hommikusöök

Piiramatu veekeskuse ja saunakompleksi kasutus.

Jõusaali kasutus

Vesiaeroobika (E-N kell 19.00)

Alessandro jalahoolitsus - Pedix classic

AQVA VÕRRATUD ARGIPÄEVAD (4 ööd) Piiramatu veekeskuse ja

saunakompleksi kasutus

Jõusaali kasutus

4 rikkalikku hommikusööki

4 kahekäigulist õhtusööki

3 x vesiaeroobika

Sabbiamed valgusteraapia

Medy Jet vesimassaaž

Shanghai jalamassaaž

Wellness massaaž

Vannihoolitsus

Alessandro Parafi inihoolitsus

kätele või jalgadele HIND ainult 750 EEK/in (kehtib 1.05 – 22.06.2009) HIND ainult 3390 EEK (P-N)/in

Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev

Administraatori allkiri

Kampaanias osalemiseks saada täidetud kupong aadressil: Kirjastus PRESSHOUSE,Liimi 1, 10621 Tallinn

Loosimises osalevad kõik korrektselt täidetud kupongid, mis on toimetusse jõudnud hiljemalt 10. juuniks 2009

Aqva Hotel & Spa Parkali 4 Rakveretel 326 0000 [email protected]

Hullud hinnad!Intel® Pentium® Dual-Core protsessor T3400• Windows® XP Home • 12,1” (30,7 cm) WXGA ekraan (1280x800)• 4GB muutmälu, 320GB kõvaketas• veebikaamera ja mikrofon, Bluetooth• kaal 2kg, aku tööaeg kuni 4,5 tundi• müügigarantii 2 aastat, Ekspress garantii 1 aasta•

Sülearvuti ML N320

Office 2007 valmidus ja 60-päevane prooviversioon

erihind

tavahind

järelmaks alates 314.- kuus9997.-10 997.-

Kerge, kauni välimuse ja parima garantiiga kodumaine sülearvuti.

Telefon - 12255 | internetipood - www.enter.ee


Auhinnakampaania kestab kuni 31.05.2009!


KKareliaa kvvaaliiiteeeettppaaarkkeettttTamm Rustikal 1-lip Antiik 138 loc

Saar Country K8 1-lip lakk 138 loc

Kask Natur 138 1-lip lakk loc

Kask Polar 3-lip lakk loc

Pärnu mnt 110(Osten Tori maja)tel: 684 4100www.ruutmeeter.ee

4488800000....----1085.-

PPP4455500000..---

910.-

ttet

PP(Ottet4455500000..---

915.-

el::

www

227770000..---480.-


DUOpäevakardin - laseb valguse läbi

öökardin - pimendab

RINGIKUJULISELE AKNALE

KOLMNURKSELE AKNALE

AVANEB ÜLALT ALLA AVANEB KESKELEAVANEB ALT ÜLES

UUudnee kaaarddinnalaaheenndduusssPerfect Fitkruvivaba

kinnitusega raam

KõikidesSunoreki salongideswww.sunorek.ee


Soodushinnaga raamatud müügil ainultPRESSHOUSE toimetuses Liimi 1, Tallinn, 4. korrus.Toimetus on avatud tööpäeviti 9.00 – 16.00.Kiirusta! Raamatuid on piiratud koguses.

�� ARGIROOGA �L I H T S A L T � S O O D S A L T � M A I T S V A L T

�

Karla Auto O.K.Bosch autotoodete jae- ja hulgimüükTel: 60 50 250; 56 455 040www.karla.ee

200kasutatud autot

452 lk

ostujuht

Iga mudeli kohta saad teada: Mida enne ostu peakskontrollima? Millised on mudeli plussid ja miinused? Kui palju auto maksab? Milliseid väljaminekuid edaspidi oodata? Milline on mootorivalik ja millist neist soovitab Autoleht? Milliseid keretüüpe pakutakse? jpm-75%-66%

Kiiru

-50%

A SPA kk tt!

T � M A II TT ST ST S VS VS V AV AV AA LL TT

Karla Autttooooooo Bosch autotoodete jae- ja hTel: 60 50 250; 56 455 040www.karla.ee

Iga mumIga muIga muIga mug deli kdeli kdel ohta saad teada: kontrokontrokontrollima?ima?ma??llima?llimll MillisM ed on mudKui papalju auu auaulju a to to mto mo mamakmaktot sab? Mioodata? MilliMillinne oe onon on mn mn mme ootorivaMilliseid keretüüüüpppe pe p papapakakue e takse-61%

Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post



Nimi

Telefon

E-post







Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev

Müüja allkiri


Auhinnakampaania kestab kuni 31.05.2009!


6.–8. maini ehk vaid mõni päev enne ajakirja trükkiminekut organiseeris LG Electronicsi Baltikumi esindus nende kolme Balti riigi teh-noloogiaajakirjanikele LGE Wrocławi teleri- tehase külastuse.

LGE-l on Poolas kolm ettevõtet – kaks tehast (Wrocławis ja Mławas) ning logistikakeskus Varssavis. Meie reisi sihtmärk oligi Alam-Si-leesia vojevoodkonnas Wrocławi linna külje all

Kobierzyce kommuunis Biskupice Podgorne’is asuv LG Electronics Wrocław Sp.z.o.o.

LG Electronics Wrocław ehk lühendatult LGEWR loomise alal löödi käed LGE ja Poola vahel 23. jaanuaril 2006 ning juba augustikuuks olid valmis toodangut andma kaks suurt te-hasehoonet – üks ehitatud LCD-telerite ja tei-ne kodumasinate (peamiselt külmikute) jaoks. 26. septembril astus liinilt maha esimene

LG telerite sünnikodu asub Wrocławispoolakatel on õnnestunud enda juurde meelitada Korea elektroonikahiid lGe, mille kaks tehast asuvad poolas ning logistikat juhitakse pealinnast Varssavist.

Number One!»

LGE president Jun Myeon Seong lühidalt firma tulevikusihtidest.

reportaaž


kommertstoode ning käivitusluba anti 6. ok-toobril 2006. Päevas toodetakse umbes 12 000 – 13 000 telerit tehase kaheksal tootmiskonveieril (viimane lisaliin anti käiku selle aasta aprillis). Aastane toodangumaht on ca kolm miljonit LCD-telerit ning 300 000 külmikut. Praeguseks on LGE investeerinud LGEWRi enam kui 196 miljonit USD ning annab tööd 1740-le inimese-le, kellest enamik on kohalikud.

LG Kobierzyce kompleksi alal asuvad veel paneelitootja LG.Display tootmisliinid, LG Chem, LG Innotek, Heesung, Dongyang, Dong-seo ja Starioni tehased, mis kõik toodavad vaja-likke komponente LGEWR jaoks. Selline orga-nisatsioon aitab oluliselt kokku hoida kulutusi logistikale ning väldib tarneprobleemidest tu-leneda võivaid seisakuid tootmistsüklis. Umbes 90% kogu vajaminevast lähtematerjalist (sh ka LCD-paneelid) valmistatakse kohapeal ja vasta-valt tellimisplaanidele. Sama kehtib ka valmis-toodangule – planeering on sedavõrd täpne, et tootmisliinide tagaosas asuv üsna väike laoplats on nädala lõpuks tühi ning mingeid suuri kulu-

tusi ladustamisele pole.LGE kaks tehast (LGEWR ja Mława tehas)

annavad kogu Euroopa turu jaoks vajaliku kogu-se LG LCD- ja plasmateleritest ning LG telerite maailmatoodangust umbes 40%. Tootmisliinid on universaalsed, seega võivad suvalise ekraa-nidiagonaaliga pildipillid tulla ükskõik milliselt liinilt ja nende ümberseadistamine seisneb pea-miselt vajalike koosteosade etteandmises.

Läbiraskustetähtede…eee,WrocławipooleKolmapäeval sai kogunetud siis Tallinna „Len-nu” jaama, et „Balti Aeru propellertrammi” par-dal Poola suunas teekonda alustada. Kuigi lin-nulennult on Wrocław Tallinnast vaid 1046 km kaugusel ehk enam-vähem sama kaugel kui Kiiev, oli meil reisiks ette nähtud kaks ümber-istumist ja kaheksa tundi teekonda. (Tagasitu-lek oli veelgi hullem – hotellist Tallinnani tuli teel olla 12 tundi). Sama aja ja rahaga saaks juba üle ookeani Ameerikasse. Kuid kohale me siis-ki jõudsime ja Qubuse hotell oli otse vanalinna

Iga kümnes teler tõstetakse tehases kõrvale põhjalikumaks testiks.

Kas teid ikka ootab pan Marek? Kes on üldse pan Marek?»

Tehase valvur sissetrügivaid ajakirjanikke nähes.

reportaaž


südames.Hommikul vara alustasime teekonda tehase

suunas ja kuigi enamik Poola teedest on haru-kordselt kitsad ja kurvilised, olid uute komplek-side ligidusse jõudmisest teada andmas sirged neljarealised ja aukudeta maanteelõigud. Pärast lühikest sekeldamist värava turvameeskonnaga („Miks te tahate tulla? Kas teid ikka ootab pan Marek? Kes on üldse pan Marek?”) lubati meie buss siiski tehase territooriumile ja seal juba lehvitaski meile LGEWR müügimänedžer pan Marek isiklikult.

NuiagatelekaidtestimasPärast lühikest sissejuhatavat presentatsiooni LGE ja Poola suhetest ning LGEWR saamis-loost tutvustati meile ka LGE uusimat telerisee-riat LH5000, mille lansseerimine toimuski sel-lel kuupäeval – 7. mail. Seejärel toimetati meid bussiga ( jah, tehase ühest otsast teise ongi väga pikk maa) oma silmaga uusimate LH5000 tele-rite tootmisliine üle vaatama. Mingit jalustraba-vat elamust sealt just ei saanud – pole ju suurt

Pole vahet, millise kasti külge trükk-plaate kruvi-takse, selles mõttes on tele-ritehas igav.

u u s t e l e r

LG LH50007. mail lansseeris LG Electronics tehasekülastajate ees oma uusima LCD-paneeliga telerite seeria LH5000, mida hakatakse tootma 32” kuni 47” diagonaaliga. Teler kasutab täiskõrglahu-tust (Full HD 1920 x 1200) ning uusimat LG TruMotion 200 Hz tehnoloogiat tagamaks head pilti ka kõige kiiremates stseeni-des. Neli HDMI porti toetavad uusimat 1.3 versiooni ning USB-liides versiooni 2.0. Teleril on sisseehitatud HD DiVX tugi ning see lubab HD sisu vaadata otse mälupulgalt, iPodist või väliselt USB-liidesega kõvakettalt. Kui muidu tõstab teler kinofilmi kaadrisageduse 24-lt 50-le, siis LG pakub filmielamuse jaoks oma 24p Real Cinema tehnoloogiat, mille abil edastatakse filmi „nii, nagu ta olema peab”. Ka on uus teler energiasäästli-kum, analüüsides ruumi valgustatust ning vähendades või suu-rendades taustavalgustust, lubades säästa kuni 75% energiat. Eestisse saabuvad LH5000 telerid maikuu jooksul.


vahet, millisele karbile kruvidega kaasi peale keeratakse ja klemme ühendatakse ning seejärel kastidesse pakendatakse. Oluliselt põnevamate asjade nagu tootearendus, mis on ju suur sala-dus – või ekraanimaatriksite tootmisliinide – mis on ju teine ettevõte LG.Display – juurde meid aga kahjuks ei lubatud. Küll aga saime näha, kuidas algul purupaljast ekraanipaneelist saab pidevas vooluliinis edasi liikudes paljude elektroonikaplaatide, kaablite ja muu vajaliku-ga varustatud teler. Samal liinil ja samas tempos

läbivad nad ka kõik elektroonilised ja signaali-testid ning enim furoori tekitas vaatajaskonnas põrutustest, kus vahtplastist, kleeplindist ja pesapallikurikat meenutavast kurikast improvi-seeritud nuiaga tädi lõi teleri tagakaanel neegri-trummi. Kui vaid kuskil elektrooniline vealuure häirekella annaks, saab teler punase ohunoole ja kaoks liini lõpus veaselgitusosakonda.

Vaatamata liinil läbiviidavale kontrollile tõs-tetakse liini lõpust umbes iga kümnes teler kõr-vale ja see liigub veel pikemasse kvaliteedikont-rolli – nn Aging Test. Seal saavad telerid juba põhjalikumat ja kauakestvamat valu ning firma vajalikku tagasisidet toodangu kohta.

MaailmasuurimaksPärast tootmise põgusat ülevaatamist oodati meid taas suures koosolekusaalis, kuhu seekord oli kogunenud pea terve LGEWR tippjuhtkond alates firma presidendist JunMyeonSeongist kuni kõigi haru- ja allosakondade juhtideni väl-ja, sh uurimus- ja arendusosakonna liidritega. Kui muidu sageli teavad need „Kõige Suuremad Võllid” vaid olulisi majanduslikke numbreid, siis mr Seongil oli vastus pea igale meie küsi-musele. Aga eks selleks anna alust ka ta pikk teenistuskäik LG ridades, alustades kümnest aastast Koreas, seejärel kümnest aastast Indias ning nüüd viimased kaks aastat LGEWR presi-dendina. Peamise tulevikueesmärgina nimetas ta lühidalt: „Number One!”. Positiivset auah-

a j a l u g u

LG GroupLG Group on Lõuna-Korea suuruselt kolmas majanduskong-lomeraat, mis on tegev elektroonika, telekommunikatsiooni ja keemiatööstuse vallas.Grupi rajas Koo In Hwoi 1947. a.Juba 1958. a loodi allettevõte GoldStar Co. Ltd. (mis praegu eksisteerib kui LG Electronics) tarbeelektroonika tootmiseks. Laia maailma turgudele siseneski LG kaubamärgi GoldStar all. 1995. a võeti kasutusele uus nimi – LG, algselt kui lühend „Luc-ky GoldStar”-ist. Veidi hiljem asus aga firma promoma oma lühendit LG kui „Life’s Good”.Aastaks 2005 jõudis LGE maailma edukaimate markide seas esisaja hulka. Aastail 2006-2007 noppis firma Red Dot Design Awardi „The Design Team of the Year” tiitli ning on ära teeninud hüüdnime „New Apple”.

Poolas asu-vate tehaste ladudest liigub maailma 40% LG teleritest.

reportaaž


nust LGE-l jagub ja nii ongi enestele seatud siht püüda kinni ja minna mööda senisest maailma tipust, kaasmaalasest Samsungist ning saada number üheks.

Kui me uurisime palgataset, siis selgus, et enamik liinitöötajatest saab 5000–6000 kroo-ni kuus, kontoritöötajate palgad algavad 9000 kroonist. Arvestades Poola oluliselt odavamat elatustaset (suur kruus head õlut vanalinna baa-ris maksab 21 krooni), on inimesed sellise pal-gaga rahul ja LGE on rahul poolakate töökuse ning distsipliiniga. Wrocławi kasuks rääkis ka paljude kõrgkoolide olemasolu linnas, mis tagab piisava hulga kõrgharidusega töötajaid. Neid on firmas 500 ehk pea kolmandik kogu töötajas-konnast! Siin on tegelikult ala meie poliitikutele järelemõtlemiseks – on ka meil hulgi kõrgkoole ja haritud kaadrit, kuid seni pole suudetud tuua riiki ühtki arvestatavat suurfirmat ega partnerit. Miks me pole populaarsed, ei osatud kahjuks vastata. Võib-olla on põhjuseks meie väiksus, sest loomulikult üllatas firma presidenti meie rahvaarv – paneme tervelt kolm Balti riiki kok-ku ja ikka on elanikke pea 2 miljonit vähem kui nende pealinnas Sôulis.

Taas vanalinnas ootas meid ees paaritunnine vanalinnaekskursioon koos kuulsate Wrocławi tänavapäkapikkude külastamisega. Täidetuna uutest muljetest võisime reedel vastu astuda 12tunnisele katsumusele ehk tagasilennule.

Veiko Tamm

F-SECURE PROTECTION SERVICE FOR BUSINESS

F-Secure Infoturbeteenus (Protection Service for Busi-ness) on lahendus vabastamiseks Teid infoturbealastest muredest, et saak site keskenduda tähtsamatele töödele. See tähendab teile otsest kulude kokkuhoidu.

F-Secure’i lahendused on pälvinud arvukalt rahvusvahe-lisi auhindu, samuti häid hinnanguid avalikes ülevaade-tes ja kliendi tagasisides.

Kui infoturve kisub keeruliseks,siis meie saame aidata.

Mitu põhjust infoturbeteenuse tellimiseks Infoturbega tegelemine on aeganõudev Riistvara vajab ruumi ning hooldust Kogu kulu on raske ennustada

Üks lihtne lahendus Usaldusväärne partner hoiab IT-turbe korras Lihtne soetada ning paigaldada Investeeringud täiendavale riistavarale pole

vajalikud

Loe rohkem, ning proovi lahendust juba TÄNA:www.f-secure.ee/PSB/

Teenuse tellimiseks ning lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda oma IT partnerivõi F-Secure tugikeskuse poole.

PROOVIJUBA

TÄNA!

F-Secure Tugikeskus, BCS Infra AS, Jõe Tn3, Tallinn 699 8181, [email protected]


laborp a r i m a t e m ä r g i d

5 Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

3 Harju keskmine. Tugevus-te kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

2 Jätab soovida. Toode pi-gem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi

1 Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

AMi suures testis enim punkte kogu-nud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren-tidele.

m e i e h i n d e d

Strandberg joonistab digilauagariigikogu roheliste fraktsiooni eestkõneleja Ma-rek Strandberg kasutab pliiatsi ja paberi asemel graafilist digilauda, et karikatuure joonistada.

Paljud teisedki, kellel vaja arvutis-se vabakäejooniseid sisestada või kontuure kopeerida, võivad enda-le lubada nüüd lihtsat lisaseadet, mis maksab vaid mõni tuhat krooni. Strandbergi A5-formaadis digilaud Wacom CTE-640 sisaldab puutepin-naga plaati ja survetundlikku pliiatsit, mis korra on isegi murdunud. Põhjus selles, et omanik ei istu ainult parla-mendis ega hääleta seaduseid, vaid peab viibima ka n-ö objektidel. Ringi-sebimist on palju ja mõnikord võivad tuul ja vihm rebida hõlma, kuhu on peidetud puutepliiats.

Kuigi Strandberg kasutab digilauda karikatuuride joonistamiseks, sobib see ka igasuguseks muuks joonistus-tegevuseks. Ühele pliiatsile võib anda

erinevaid omadusi: kas on ta pintsel või kõva südamikuga harilik pliiats või lausa aerosoolvärvipurk. Ka meie jutuajamise käigus visandab Marek Strandberg vaba käega ühe nokatsis mehe lõusta. Mütsi hallikasroheli-se pinnavärvi väljaotsimine vasakult rippmenüüst ja sellega pinna katmine võtab aega sekundi jagu.

Dilberttehaksedigilauaga„Digitaalsed abivahendid ei ole põh-justanud karikatuurikultuuris mingit erilist revolutsiooni, see on märkama-tu ja loomulik,” kommenteerib Strand- berg väidet, nagu kasutaks Dilberti looja ScottAdams digilauda sellepä-rast, et neutraliseerida oma parema käe värisemist. Kuid mõningase jä-relemõtlemise järel lisab: „Muidugi, kui HerlufBidstrupil oleks viieküm-nendatel olnud kasutada digilaud, ehk oleks siis ka ajalugu teistsuguseks kujunenud.”

„Siin on ju kõik olemas,” seletab Marek Strandberg, näidates arvuti tarkvaralist varustust, mis digilauda toetab. „Corel Draw vektorgraafika,

pliiatsile võib anda erine

vaid omadusi: kas on ta pintsel või harilik pliiats.»

Strandbergi karikatuurid sünnivad digilauaga. Fotod: KaleV lilleorG


Kuidas valime testitavad tooted?Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4

Digilaud Wacom CTE-640Hind: 3200 kr (Tigma)Laua aktiivne pind: 208,8 x 150,8 mmÜhendus: USB-kaabliga, kaabli pikkus 1,5 mKaal: ca 0,86 kgEraldusvõime digilaual: 2000 dpiSurvetundlikkus: 512 astetNõuded op.süsteemile: MS Windows 98SE/ME/2000/XPKaasasolev tarkvara: Corel Painter Essentials 2

palju survetundlikkuse +astmeidmugav formaat kaasaskand- +miseksläbipaistev kaas kontuuride +joonistamiseks

puutepliiats võiks tugevam –ollapuuteplaat ei näita ise –joonistust

Strandberg joonistab digilauaga

AutoCad ja Photoshop. Mina kasu-tan ehk vaid kümnendikku digilauaga seonduvate programmide potentsiaa-list, mu lapsed püüavad ses osas roh-kem teha.”

TundlikkustjagubStrandberg on proovinud kujuta-da kolmemõõtmelisi objekte, teha rastrit ja kunst-tindiplekke. Wacom CTE-640 tal juba kolmas või neljas digilaud. „Varasematega on olnud probleeme täpsuse osas, kuid neli-viis aastat tagasi ostsin praeguse Waco-mi eelkäija – see oli täpne küll, nagu praegunegi,” kinnitab poliitik.

Strandberg peab digilaua tulevi-kuks näitavat puutepinda: „Wacom võiks kasutusele võtta võimsama ek-raaniliidese – kunstnik võiks ju joo-nistada otse ekraanile. Praegu teeb käsi omaette tööd digilaual, aga sil-mad liiguvad hoopis ekraanil, kuhu tuleb kujutis. Aju peab need kaks asja omavahel kokku viima. Mõistagi on see hoopis lihtsam kui näiteks jalgrat-

taga sõitma õppimine ja juba esimese korraga saavutad häid tulemusi.”

Wacomi digilaua ja Corel Painter Essentialsi ressursinõudlikkusest räägib Strandberg ka: „Muidugi võ-tab selline joonistamine palju opera-tiivmälu, gigabait võib seejuures ära tulla. Aga ikkagi koormab see mälu tunduvalt vähem kui näiteks video vaatamine.”

Kätt aga ei koorma digilaud üldse. Puutetundlik pliiats peos, võib nõja-tuda ka Riigikogu istungi ajal digilaua peale ja lihtsalt joonistada. „Võib-olla võtavad ühel päeval kõik kunstnikud selle kasutusele,” arvab Strandberg ja lisab, et digilaua-tehnoloogiaga kaa-sas käivad värvipihustamis- ja rastri-tehnoloogiad avavad uksi ka looduse maalimise maailma.

Digilaud töötab põhimõttel, et pliiatsi otsas asuv andur võtab vastu elektromagnetsignaali A5-formaa-diselt digilaua pinnalt. Pliiats annab signaalile kuju vastavalt vajutamise tugevusele ja saadab arvutisse. Pliiats

suudab registreerida 512 survetuge-vuse astet, mis on ka nõudlikumale kunstnikule või visandite joonistaja-le piisav. Kui läheneda puutepliiatsi tagumise otsaga lauale, töötab see joonestusprogrammides nagu kustu-kumm. Digilaual on läbipaistev kate, mille alla saab panna näiteks fotosid või skeeme ja nende kontuure üle joonistada.

AARNE [email protected]

Wacom CTE-640 on puutetundlik, kuid joonistatavat pilti ei näita.


labor

Yutiti – veebipõhine projektijuhtimistarkvara aja jooksul tekkinud projektivedamise tarkvaradest üks tuntumaid on MS project, kuid selle hinnaklass jääb kategooriasse 15 000 kr. Yutiti – eestlas-te tehtud projektijuhtimistarkvara aga on seni (beetana) täiesti tasuta.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Yutiti projektijuhtimis-tarkvaraHind: tasuta (beeta)Rakendus: veebipõhineVaated: ressursivaade, projektivaade, sünd-muste ajalugu ja kommentaarid, projekti-ajalugu ja kommentaarid, printimisvorm

tasuta +paljulubav (Eesti oma) idee +

limiteeritus –eesti keele puudumine –

Yutiti on veebipõhine projektijuhti-mistarkvara, mille looja on Tartu fir-ma WoodWare Systems OÜ. See on mõeldud küll projektijuhtimiseks, kuid praegu, beetastaadiumis jätab Yutiti pigem lihtsa grupikalendri ja ajaplaneerija mulje. Teistest veebi-põhistest on minu kogemuse järgi suurimate võimalustega ZoHo Pro-ject. Kuid ka ZoHo Projectil on omad hädad küljes, nagu märkimisväärne keerukus ja minu meelest ka natuke ebaloogiline ülesehitus.

PooltundiseadistusteksNagu ka arendajad lubavad, on Yutiti tõesti väga lihtne ning piisab poolest tunnist, et olla täiesti kasutusvalmis. Samuti on lubatud aja jooksul asja edasi arendada ja on tõdetud, et tu-levad ka tasulised kontod, kuid siiski taskukohase hinnaga. Samas jääb al-les ka võimalus kasutada tasuta ver-siooni, kuid piiratud võimalustega, nagu ikka.

Yutiti põhivaade koosneb tabeli kujul kalendrikuu vaatest, kuhu saab lisada veerge ressurssidena, näiteks võib lisada osakonnad ja töötajad. Ka-lendri lõikes saab aga iga veeru taha

määrata ajaliselt ülesandeid. Samuti on võimalik ära täpsustada iga osa-konna võimalikud ülesanded nii, et tegevuste lisamine on ainult rippme-nüüde näppimine.

10sekunditkontoloomiseksKonto loomine võtab aega umbes kümme sekundit ning ka teiste kasuta-jate loomine on sama lihtne. Momen-dil võib projektilehele teisi kasutajaid luua esmase konto omanik. Ma küll ei suutnud üles leida võimalust, kuidas saaks lisada juba olemasolevaid ka-sutajaid, seega võib öelda, et tegu on siiski kohati toore lahendusega.

Loomulikult on tegu hea prog-rammijupiga, millel veel palju arene-misruumi, kuid seniks ei trumpa see mitte mingil moel üle näiteks Google’i kalendrit, mis samuti toetab gruppi-dega kasutamist. Võib-olla mõne kuu pärast, kui asi on veidi edasi arene-nud, on pilt juba märksa parem.

Marko [email protected]

Projekti ülevaade on veebipõhiselt sama selge kui spetstarkvaras.

Nii lisatakse sündmusi.


võrguketas tahab serveriksSynology võrgusalvestusseade dS409+ sobib tegema peaaegu kõike, mida väikeses firmas serverit tegema pannakse – alates faili- ja videoser-verist kuni veebi- ja meiliserveri ülesannete täitmiseni välja.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4+

Synology DS409+Hind: 8120 kr (Scalewireless)Kiirus: RAID 5-ga 41+ MB/s kirjutades ja 57+ MB/s lugedesÜhilduvus: Windows, Mac, LinuxEnergiatarve: 56 W töös, 20 W ootelKõvakettad: SATA, 3,5”, kuni 4 tkSalvestuskaitse: RAID 0/1/5/6 ja RAID 5+ SpareLisavõimalused: veebiserver, failiserver, iTunes, videoserver (kuni 10 IP kaamerat), meiliserver, fotoalbumid, blogid jm

lihtne kasutada +palju lisavõimalusi serverina +

ebamugav kõvakettaid –vahetadakõvaketaste kaablid jäid –ventilaatorite ette

Katsetes sai NASi ehk võrgusalves-tusseadmesse asetatud neli 1 TB suu-rust SATA-kõvaketast. Nende lisami-ne 3,5tollistesse kettasahtlitesse on sama lihtne nagu odavas lauaarvutis, kus kruvikeeraja ja osavad näpud pea-vad töös olema. Kruvide keeramist ja pistikutega võimlemist oleks võinud siiski vähem olla. Mõned tootjad ka-sutavad näiteks mugavaid klambreid. SATA- ja toitekaablid jäid pärast ke-taste ühendamist ventilaatorite ja kõvaketaste vahele ripnema, mis õhu-vahetust häiris.

NASnaguorkesterKuid kõik muu oli Synology NASi juu-res peaaegu et imelihtne. Installimine käib CDlt lihtsalt – põhitöö on lihtsalt ootamine, kuni kõik tehtud saab. Out-looki-stiilis administreerimisliides on ka väga lihtne, esialgu peab siiski ise üles leidma kettamahtude (Volume) loomise koha.

Tegin ühest kõvakettast tavali-se ja teistest kolmest RAID5 ketta- mahu. Siis sai proovida ka lisavõima-lusi, näiteks veebiserverit. Siingi võib päris kogenematu juba hetkega omale veebilehe püsti panna, valides mõne valmiskujunduse. Kuid nõudlikum kasutaja saab ka PHPs ja MySQLis dünaamilise saidi NASi paigutada, näiteks intranetti (aga miks mitte ka välisveebi). Kodukasutajale meeldik-sid veel blogimootor ja fotoalbumi

tarkvara, videovalvet kasutavale et-tevõttele aga salvestav videoserver. Värskeima Diskstation 2.1 tarkvaraga saab üles panna ka meiliserveri.

KeskeltsoojemaksKetaste temperatuurid koormustestil tõusid kuni 49 kraadini, seega sooje-nevad, aga mitte kriitiliselt. Näha oli, et ülemine ja alumine ketas soojene-vad vähem kui kaks keskmist, kuid vahe oli vaid 3-4 kraadi. Synology seade osutus aga üllatavalt vaikseks, mis paneb mõtlema, et äkki sobiks ta isegi koju.

Kaido [email protected]

Kõvaketaste kaablid jäävad kor-pust sulgedes ventilaatorite ette.

P r o o v i i s e

Disk Station Manager 2.1 demokeskkond:URL – http://synodemo.dyndns.org:5000User – adminPassword – synology


labor

Lotus Symphony – veel üks tasuta alternatiiv kontorisseMicrosoft office ning openoffice.org pole ainsad valikud, millega varusta-da kontoriarvutit. Võimalusi on enam, näiteks iBMi tasuta lotus Symphony, mis täpselt aasta tagasi tasuta versiooniga välja ilmus.


Lotus SymphonyHind: tasutaAllalaadimine: symphony.lotus.com (registreerimisega)Toetatavad failiformaadid: MS Office ( v.a Office 2007), PDF, RTF, Lotus 1-2-3, ODF jtNõuded süsteemile: 750 MB vaba ruumi Linuxiga või 540 MB Windowsiga, 512 MB mälu

Kontoritarkvara kolm vaala – teksti-redaktor, tabelarvutus ja esitlustark-vara on olnud alates Windowsi tõsi-semast levikust üheksakümnendate keskpaigas Microsofti tugeva käpa all. Konkurendid ägisesid ja vandu-sid alla, nõnda ka IBM, kelle käes olid Lotus 1-2-3 tabelarvutusprogramm ja sellest arendatud omaaegne Symp-hony. Seitsme aasta eest jäi Lotus 1-2-3 pooleli. Kuid läinud aasta mais tõi IBM välja uue Lotus Symphony, mille omandamiseks piisab vaid re-gistreerumisest ja allalaadimisest.

Uus Symphony tugineb väga põh-jalikult ümber tehtud ning kauni uue välimuse saanud OpenOffice.org 1 koodil. Seega üllatab Symphony neid, kes seni OpenOffice.org kasutajaliide-sest on ära kohutatud.

Symphony on ka täienduseks Lotus Notesi grupitöö tarkvarale (Outlooki analoog), mida IBM mitmetele Eesti suurettevõtetele müünud. Symphony ja Notesi disain põhineb raamistikul, mis tagab laiapõhjalise toe – sobivad Windows, Mac OS X ja Linuxi äri-lahenduste distributsioonid (Suse SLED 10, RedHat RHEL 5 ja Ubuntu 8.04 LTS).

SuursininekasutajaliidesSymphony kasutajaliideses domi-neerivad helesinised toonid. Avatud dokumente näidatakse sakkidena menüü ja nupuriba vahel. Symphony töötab ka veebibrauserina. Mugav on kõigi avatud akende pisipilte näitav dokumendinavigatsioon, mis meenu-tab Opera brauseri viisi kuvada külas-tatud veebilehti.

Huvitav on enim kasutatud vor-mistusdialoogide tõstmine doku-mendiakna küljele. Sarnaselt on seni

toiminud peamiselt esitlusprogram-mid, kuid Symphony laiendab külg-riba kasutuse kogu kontoripaketile. Dialoog muutub jooksvalt vastavalt sellele, kas valitud on tekst, tabel või pilt. Teksti puhul saab seada kirjastiili ja kirjaefekte, pildi puhul positsiooni ja teksti suhteid pildiga (kas ja kuidas pilt teksti sisse joondatakse).

FirmadeleonmõeldudSeni pole IBM veel oma uut tibu väl-ja reklaaminud, seda mainitakse küll seoses Lotus Notesiga IBMi tarkvara

tutvustades, kuid ei enamat. Selleks on ka põhjust – programm veel areneb ja vajab täiendust, näiteks praegu veel ei toetata Office 2007 failivorminguid, kuid juba kohe mais või juunis peaks nende tugi välja jõudma koos versioo-niga 1.3. Programmi on aasta jooksul täiendatud kiiruse ja võimaluste osas, näiteks jaanuaris jõuti Mac OS X toeni (1.2.1). Lähema aasta jooksul saab ehk programmipakett ka eesti keele toe.

Dialoog muutub jooksvalt

vastavalt sellele, kas valitud tekst, tabel või pilt.»

Symphony tekstiredaktor on lihtsam kui nii mõnigi konkurent.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 3+

omapärane ja uudne kasuta- +jaliidessoodne soetada (tasuta) +ühenduvus Lotus Notesiga +

MS Office 2007 formaatide –toe puuduminevõimalusi konkurentidest –vähemeesti keele toe puudumine –Et Symphony on ennekõike mõeldud

ärikasutusse, siis on talle sisse ehi-tatud kaughallatavus. Ettevõte võib püsti panna enda serveri tarkvara-uuendusteks töökohtadele. Alla võib laadida ka tarkvaraarenduskomplekti, millega saab Lotus Symphony tarbeks teha lisavõimalusi loovaid pistikprog-ramme (pluginaid).

Symphony sisaldab makrode kasu-tamise võimalust, tulevikus on plaanis seda tunduvalt parandada ja tõsisem

VBA tugi luua. Ka on hulk pistikprog-ramme saadaval Lotus Symphony ko-dulehelt. Täielikult avatud lähtekoo-diga programm siiski pole.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Lotus Symphony on lootustandev kontori-pakett, mis esialgu veel ei suuda üle-tada Microsoft Office’i ja OpenOffice.orgi uusimate versioonide võimalusi, kuid ometi on programm tõsine alter-natiiv juhtumiteks, kui teisi kasutada ei saa või juba kasutatakse Lotus No-

Dokumendinavigaator näitab kõigi avatud asjade pisipilte.

tesi. Programmi võib vabalt testida ja kaaluda, sest hankekulusid see kaasa ei too.

Madis [email protected]

Tule õppima IT spetsialistiks TTÜ-sse -TippTegijate Ülikooli

Vastuvõtu korra ja tingimuste kohta loe lähemalt: http://vastuvott.ttu.ee

Erialade kohta loe lähemalt meie teaduskonna kodulehelt: http://www.ttu.ee/itt

Miks IT?

Huvitav töö, hea palk, kindel tulevik, paindlik tööaeg,kaugtöö võimalus, lai suhtlusringkond, loominguline õhkkond, LAHE!!

Loe lisa: http://ip.ttu.ee

Tähelepanuks kõigile neile, kes on õppinud TTÜ-s või TPI-s ja oma õpingud mingil põhjusel katkestanud ilma diplomini jõudmata! Kõik Teie sooritused on kehtivad, samuti on võimalus ka Teie vahepealse erialase töökogemuse eest ainepunkte saada ja nüüd siiski edukalt ülikool lõpetada. Küsige julgelt nõu IT teaduskonna dekanaadist 620 3528 või 620 3529.


labor

Ordi üllatas elegantse ja kiire ärisülearvutigaordi pro 930 ja ordi pro 931 on sülearvutid, mis oma omaduste ja võima-luste poolest on mõeldud just ärikasutajale. arvutimaailma testitud mudel 931 jätab kokkuvõttes vaatamata kõigele siiski üllatavalt hea mulje.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Ordi Pro 931Hind: 23 000 krProtsessor: Intel Core 2 Duo SU9400 1.4 GHz 3 MB cache (10 W)Ekraan: 13,3” WXGA (1280 x 800) LEDKõvaketas: 80 GB SSD S-ATAMälu: 3 GB DDR2 800 MHzKaal: 1,7 kgMõõdud: 321 x 228 x 20 mm (esikülg), 29 mm (tagakülg)Aku: 6-cell, ~8 tundiÜhilduvus, lisad: WiFi, 10/100/1000 LAN, 3 x USB, VGA, Bluetooth, S/PDIF väljund, ekspresskaardi pesa, mikrofonisisend ja kõrvaklapiväljund, veebikaamera 1,3 MPix, sõrmejäljelugeja, neli-ühes kaardilugeja (SD/MS/MS Pro/MMC), 3,5G mobiilinter-neti võimalus

palju ühendusvõimalusi +kerge +hea aku +

liiga vaikne helitugevus kõr- –vaklappidegagraafika kehv jõudlus –

Kui Ordi Pro 930 on varustatud 360 GB kukkumissensoriga kõvaket-taga, siis Ordi Pro 931 pakub 80 GB suurust SSD-ketast, mis oma kiiru-se ja põrutuskindluse poolest jätab HDD-kettad seljataha ning on parim valik, kui kallis hind ei sega.

AkukestabpeaaegutööpäevaArvuti kiirus on samuti hea – 1,4 GHz Intel Core 2 Duo protsessor koos 3 MB vahemäluga pakub piisavalt ar-vutusvõimsust, et erinevate tööks va-jalike asjadega hakkama saada. Kõik see on pakitud kergesse ja vastupida-vasse magneesiumkorpusesse. Graa-fikaressurssi nõudvate rakenduste ja mängude käitamiseks see masin pa-raku ei sobi.

13,3tolline ja 1280 x 800 eraldusvõi- mega LED-taustavalgustusega ekraan on hea kontrastiga. Paraku on pindläi-kiv, mistõttu kaasnevad läikivale ek-raanile omased probleemid – päeva-valges peab näiteks heleduse keerama kõrgeks, seega aku kestab vähem.

Küll peab ütlema, et kuue elemen-diga aku kestab kaua. Tootja andme-tel kestab Pro 931 aku kuni 8 tundi. Mõistliku ekraaniheleduse, WiFi ja paari rakenduse jooksutamisel käib see u kuus tundi, mis on ikkagi hea.

HeadklahvidOrdi Pro 930l HDD-kettaga on aku kestvus tunni võrra lühem. Vajadusel

saab juurde muretseda op-tilise seadme asemele käi-va lisaaku, mis pikendab tööaega 12 tunnini.

Madalate nuppudega pritsmekindlat klavia-tuuri on mugav kasuta-da. Eriliste multimee-diavõimalustega arvuti silma ei paista, igapäe-vaseks muusikakuula-miseks ja videosuht-luseks aga kõlbab. Võib-olla oli see testarvuti omapära,

kuid ebameeldi-vaks ülla tuseks

oli kõrvaklapipesast tulev helivaljus, mis keskmise taustamüraga keskkon-nas polnud piisav. Arvutil on mõistlik komplekt ühenduspesasid, mis äri-kasutajale võivad igati ära kuluda.

Kristjan [email protected]

Foto: HELIN LOIK


360kraadine valvekaamera – varjuda pole kuhugiMobotix teeb tõsiseid valvekaameraid, mille üht maailmarekordilist isen-dit – 360kraadise vaatenurgaga hemispheric Q22 testisimegi. See jätab pildile isegi lae, kuhu ta on kinnitatud, miski ei jää kaamera eest peitu.

t e h n i l i s e d a n d m e d p l u s s i d

m i i n u s e d


Mobotix Hemispheric Q22Hind: ca 15 000 krSensor: 1/2” CMOS, 2048 x 1536 pikslitPildipakkimine: MxPEG, M-JPEG, JPG, H.263 (Video-VoIP)Sisemine lisamälu: SD kaart (kuni 16 GB)Väline salvestus: otse NASile või PCsseAlarmid ja andurid: liikumisandur, tem-peratuuriandur, integreeritud mikrofon, alarm e-postiga, VoIP- ja SIP-telefoni tugi, helialarm.Ühendused: Ethernet 10/100 Mbit/s, VoIP, SIP, HTTPS/SSL, FTPToide: PoE (üle LAN võrgu)Töökeskkond: –30° kuni +60 °CMõõdud: 16 x 5 cmKaal: 450 g

360kraadine vaade +(pool sfääri)kogu videotöötlus tehakse +kaamerassilmatorkamatu +välimus

keeruline seadistada –

360kraadine kaamera on Mobotixi väitel maailmas ainuke, mis pakub nii laia vaatenurka. Välja näeb see kui suur suitsuandur, keegi ei saa aru, et tegelikult jälgib teda seinast seina vaatenurgaga „kalasilm”.

KümnedvideodühestpildistKui kaamera on üles pandud ja pilt juba ees, saab veebipõhises brause-ris teha kiirpaigalduse, kus küsitakse vaid põhilisi asju. Pärast võib hakata juba peenemalt konfigureerima. Kõi-ke saab teha nii veebibrauseri kui ka arvutitarkvara – MxControlCenteri abil. Kaamerale saab luua mitu kasu-tajat, administraatori parool aga on nii turvaline, et seda unustades peab asja tehasesse seadistamiseks saatma.

Kaamerapildi vaatamisel ei pea aga leppima vaid kalasilmobjektii-vi ülimalt moonutatud kujutisega. Menüüs saab valida sektoreid, mida eraldi aknas jälgida. Näiteks valva-tava ruumi lakke kinnitatud ühest kaamerast võib valvekeskuse jaoks välja võluda kümneid sektoreid eraldi videoga, mis tarkvaraliselt moonutus-tevabadeks kaadriteks tehakse, seega asendab üks 360kraadine kaamera väga mitut valvekaamerat.

PeidamesalajaseinfoÜks huvitav võimalus on ka osa pildist ära peitma. Näiteks kui te ei taha, et turvamees näeks, mida te teete arvuti taga, saab määrata selle ala, kust on näha ekraan ja muuta see hägustatud mosaiigiks.

Seadistatud sündmuste peale (va-litud aladel toimuv liikumine, valguse või temperatuuri muutus) võib kaa-mera saata teateid SMSi, e-kirjaga, üle veebi või alarmina, samuti saab

pilti ka salvestada otse kaamerasse endasse kuni 16 GB suurusele SD-mälukaardile. Enamik pilditöötlust toimubki kaameras endas, seega pole vaja arvuti suurt arvutusvõimsust.

Mobotixi ülilainurkkaamera mak-sab küll ligi 15 000 krooni, kuid ar-vestades, et ta asendab paljusid teisi tavalisi kaameraid, toob selline suit-suanduriks maskeeritud pildinäitaja kindlasti ka kokkuhoidu.

Evgeni [email protected]

välimus on 360kraadisel kaameral väga sarnane suitsuanduriga.

Ülilainurkne kaamerapilt.


labor

Kaks telefoni nelja SIM-kaardigatundub, et Samsung on monopoliseerimas kahe SiM-kaardiga telefonide turgu – nüüd saavad mitmel toolil istujad valida juba kahe mobiili vahel, millesse võib korraga sisestada oma erinevad SiMid.

Aeg-ajalt võib päris korraliku tusa-tuju tekitada selline olukord, kui oled end pärast väsitavat reedet rahulikult tugitooli sättinud, ehk võtnud ligi ka pitsi head konjakit ja plaanid lõõgas-tuda mõnda raamatut lugedes, kui he-liseb mobiil. Kui nii tööl kui ka isikli-kuks tarbeks on välja reklaamitud üks ja sama mobiilinumber, võib taoline helin suure tõenäosusega tähendada seda, et mõni tusane klient tahab oma meelepaha väljavalamiseks mitte oo-data järgmise esmaspäevani.

Lihtsaim võimalus taolise olukorra vältimiseks oleks kasutusele võtta äri- ja erakõnede eristamiseks kaks eraldi mobiilinumbrit eraldi SIM-kaarti-dega. Paraku pole ühe kaardi teise vastu vahetamine telefonis just kõige mugavam ( ja ka kõige mõistlikum) – mis saab näiteks siis, kui tööajal mõni eratuttav helistada tahab. Samuti pole ka mitme telefoni kaasaskandmine mugav. Sel juhul jääbki üle kolmas võimalus: hankida omale kahte SIM-kaarti toetav mobiil – näiteks midagi Samsungi DuoS seeriast.

IgavalttavalisedtelefonidKui tahta Samsung C5212 mobiili võimalikult lühidalt iseloomustada, siis piisaks tegelikult ainult kolmest sõnast – „täiesti tavaline telefon”. Siia juurde oleks muidugi vaja täpsustust, et „tavalise” all ei pea me silmas kahe SIM-kaardi tuge – ülejäänud osas vastab see kirjeldus aga täielikult tõe-le. Tegu on traditsioonilise mobiiliga, mis laseb teiste seadmetega ühendu-da nii Bluetoothi kui ka USB-kaabli abil, oskab andmesideks kasutada nii

GPRSi kui ka EDGEi, omab väikest fotokaamerat ning MP3-helinate või-malust, aga mis peamine – ta on suh-teliselt odav. Ca 3000 krooni kõige selle eest ei ole minu hinnangul palju küsitud.

Samsung SGH D-980 puhul kehtib tegelikult kõik see, mis ka tema oda-vama venna kohta öeldud, kuid lisaks

neile omadustele on ta puutetund-liku ekraaniga. Seda tüüpi telefoni-dele omaselt on ta välimuselt üsnagi lakooniline, peale vaadates on näha vaid suure ekraani all kolme hõbedast nuppu – vasakul kõnele vastamiseks, paremal kõnest keeldumiseks ning keskel algul pisut segadust tekitanud „valikutest väljumise” nupp.

Segadust tekitas too nupp aga see-tõttu, et lihtsalt ei osanud taolist kõik-võimalikest valikutest ja rakendustest väljumise võimalust füüsilise nupuna realiseerituna oodata – silm otsis ikka kõigepealt kas Windows Mobile'i keskkonnast tuttavat ristikest nur-gas või siis menüüvalikust väljumise võimalust. See oli tüütu harjumuse jõud ...

Suurimaks katsumuseks nende telefonide kasutamisel saabki ilmselt olema harjumine Samsungi menüü-dega – kui aga varem mõnda sama firma toodangut juba käes hoitud, siis pole ka see probleem. C5212-ga on selles osas isegi lihtsam, neljasuuna-lise juhtklahvi abil saad harjumuspä-raselt mööda menüüd ning valikuid ringi liikuda ja kui mõni ikoon isegi alguses arusaamatuks jääb, on üleval alati selgitav tekst juures.

Puutetundliku D-980 puhul tekitas aga algul päris korralikku hämmingut asjaolu, et pikemate loetelude korral ei õnnestunud kuidagi puutepulgaga loetelu allapoole kerida – paremal ää-res asetsenud riba oli võimalik näha, kuid sinna toksimine ei mõjunud kui-dagi. Õnneks jõudsin varsti selgusele, et telefoni vasakul ääres asuvate hää-levaljuse klahvidega on võimalik loe-telu lehekülje võrra nihutada.

See aga omakorda tähendab, et kui tahta näiteks loetelus liikuda lehekül-je võrra allapoole, käivitada rakendust ning seejärel see sulgeda, tuleb selleks kasutada nii hääleklahve, puutepulka kui ka keskmist nuppu esipaneelilt – üsnagi harjumatu kooslus Nokia ja/või SonyEricssoni telefonidega har-junutele.

KiiduväärtkahepalgelisusKui nüüd aga liikuda nende telefo-nide põhiomaduse juurde – ehk siis kahe SIM-kaardi samaaegne kasuta-mine –, siis siinkohal jätkub neile mu-delitele küll vaid kiidusõnu. D-980-le isegi pisut rohkem kui ta kaaslasele, kuid arvestades nende erinevaid siht-

Paremal ääres aset se

nud riba oli võimalik näha, kuid sinna toksimine ei mõjunud kohe kuidagi.»


t e h n i l i s e d a n d m e d t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d p l u s s i d

m i i n u s e d m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne4 4+

Samsung C5212Hind: ca 3000 krMälu: 50 MBMälukaart: kuni 2 GB microSDGSM töösagedus: 900/1800 MHzMõõtmed: 113 x 48 x 14 mmMass: 99 gOoteaeg: kuni 200 tKõneaeg: kuni 4 tEkraan: 176 x 220 pikslitAndmeside: GPRS, EDGE, Bluetooth, USBKaamera: 1,3 Mpix, 4 x digitaalne suum

Samsung SGH D-980Hind: ca 6000 krMälu: 45 MBMälukaart: kuni 2 GB microSDGSM töösagedus: 900/1800/1900 MHzMõõtmed: 97 x 55 x 16 mmMass: 117 gOoteaeg: kuni 340 tKõneaeg: kuni 6 tEkraan: 240 x 320 pikslitAndmeside: GPRS, EDGE, Bluetooth, USBKaamera: 5.0 Mpix, LED-välk, pildistabi-lisaator

taskukohane hind +kahe SIM-kaardi tugi +mugav ja kiire võimalus +SIMide haldamiseks

korralik fotokaamera +kahe SIM-kaardi tugi +ekraanile + widget’ite lisamise võimalus

harjumatu menüü –akul üsna lühike –ooteaegainult kaks GSM –töösagedust

kohmakas menüüdes –liikumise loogikasellelt hinnaklassilt ootaks ka –WiFi-tugeüsna väike mälumaht –

gruppe hinna osas, pole siin midagi imestada.

Nimelt on võimalik neist kahest Samsungist kallimal mudelil kohe pä-rast numbri sisestamist valida ka, mil-liselt SIMilt väljuv kõne tehakse, s.o millist numbrit kõne vastuvõtja näeb; odavamal mudelil läheb kõne välja aga hetkel aktiivselt kaardilt. Samas pole aktiivse kaardi muutmine min-gi raketiteadus – üks vajutus telefoni paremal ääres asuvale spetsiaalsele SIMide haldamise nupule ning ongi võimalik teiselt numbrilt kõne teha.

KõnedjäetaksemeeldeKui aga tahta muuta aktiivset kaarti, siis vaid paar valikut ja üks taaskäi-vitus hiljem ongi muudatus tehtud. Positiivne külg on lisaks selles, et hoolimata taaskäivitusest jäävad alles kõik tehtud-vastatud kõnede regist-rid – füüsiliselt kaarte vahetades need üldjuhul pärast aku eemaldamist kao-vad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et need telefonid on tugevad eeskätt selles, milleks nad on loodud – ehk siis kahe mobiilinumbri paralleelses kasutuses. Sissejuhatuses sai küll toodud näide töö- ja eranumbrite eristamise kasu-likkusest, kuid sama kasulik on taolise telefoni olemasolu ka siis, kui on näi-teks soov minna kuhugi loodusesse reisima ning on oht, et just sinu ope-raatori levi võib seal pisut katkendlik olla.

Taolisel juhul on mõistlik hädakõ-nedeks kas või mõne konkurentope-raatori kõnekaart lisaks telefoni pan-na ning võid olla kindel, et vajadusel saad kõik oma sõbrad ja/või kolleegid ilusti kätte.

AIGAR [email protected]

Samas pole aktiivse SIM

kaardi muutmine mingi raketiteadus: üks vajutus paremal ääres asuvale nupule.»


PDA taskus lattu või kontorisseSuurele testile jõudsid seekord väga erinevad seadmed müügimehe iluasjast militaristi relvas-tuseni. Sellepärast me punkte ka ei pane.

Mõni aasta tagasi olid pihuarvutid vaid taskumärkmikud või kui teha otsetõlge, siis personaalsed digitaal-sed assistendid (PDA). Praeguseks on raske välja mõelda tegevust, millega väike taskuarvuti hakkama ei saaks või millega ta täismõõdus arvutile alla jääb.

Samuti on praegusel ajal läinud laiatarbe pihuarvutite ning nutitele-fonide piir nõnda häguseks, et raske on öelda, kumb on kumb. PDAks liigi-tubki seadmeid õhukesest elegantsest mobiililaadsest kuni tõsise ultramo-biilse arvutini, millel täis-Windows peal. Proovimegi neid erinevaid too-teklasse näidete varal vaadata ja hin-nata, milleks üks või teine sobib.

PanasonicU1–ehtnehaamriasendajaMeie testi kõige suurem ja karmim seade oli Panasonicult. See tugev isend esindab pigem pihuarvutite UMPC (Ultra-Mobile PC) perekonda. Selgelt üks robustsemaid seadmeid,

mida kunagi katsunud oleme, kuid selle juures näeb ta veel üsna kasuta-tav välja. Suurus on seadmel täpselt selline, et mahub tunkede küljetas-kusse. U1 ei ole küll täiesti veekindel, kuid pakub pritsmekindlust ja mitte vaid paari piisa vastu, vaid on kasuta-tav ka täiesti tõsiseltvõetava paduvih-maga. Päris ära uputada meil seda ei lubatud.

Ilma mingi probleemita peab sea-de vastu pidama 1,5 meetri kõrguselt kukkumise, korpus on magneesium-sulamist ja kõvaketas SSD (ehk välk-mälupõhine), nii et igasugune rapu-tamine ja põrutamine ei mõjuta ei tööd ega ohusta salvestatud andmeid. Akusid on Toughbookil koguni kaks, mida saab ükshaaval välja vahetada tööd häirimata. Loomulikult kui sel-leks üldse vajadust peaks olema, sest täis laetuna peaksid need kestma ligi üheksa tundi.

Kahjuks on puuteekraan pulga-puutele tundlik, nii et näpuga väga palju midagi teha pole. Multitouch ehk mitmikpuutega ekraaniga on Panasonicul välja pakkuda üks teine mudel – 10tolline H1 UMPC, mida uurime mõni teine kord.

Jõudlustestis Geekbench saavutas aparaat tulemuseks 744 punkti, mis on selles mõõdus masina kohta täitsa

arvestatav tulemus.Eriti konkurentsivõimelisena

näeksime seadet näiteks politsei kasu-tuses. Praegu paistavad politseiauto-des kasutusel olevat auto-PCd, mille hinnaklass jääb umbes samaks või on natuke kallimgi kui Toughbook, kuid auto-PC pole kaasaskantav ega ilma-kindel. Kuid U1-le on võimalik lisana tellida ka vöötkoodilugeja, nii et see on võimeline tegema tavalisi laotöid, olles kallimate laoseadmetega umbes samas hinnaklassis, kui mitte oda-

PDAks liigitubki seadmeid

mobiilidest ultramobiilse PCni.»

labor


11 pihuarvutit seinast seina – hunnik erinevaid omadusi

valgekrae vajadustest tõsise laomehe soovideni.

Fotod: KaleV lilleorG

t e s t i m e e s k o n d

Meelis SaarPresshouse’i IT-juht

Marko HabichtAM kaasautor

Kaido EinamaAMi peatoimetaja


vamgi, omades samal ajal täisväärtus-likku Windowsit. Samuti on seadmel olemas GSM funktsionaalsus, nii et raske on leida ülesannet, millega U1 hakkama ei saaks. Kuigi imelik oleks võrrelda aparaati mobiiltelefoniga, on ka see teostatav. Haruldase omadu-sena on mõeldud nii parema- kui ka vasakukäelistele, nimelt on mõlemal pool servas puutepulga pesa.

TavalinepihuarvutimahubvestitaskusseSellesse mõõtmekategooriasse sobi-vad ideaalselt proovitud kaks Asuse eksemplari A696 ja P552w ning Mo-torola MC35, mis on neist kolmest kõige toekam klassikaline PDA.

Esimesed kaks näevad mõnevõr-ra viisakamad välja, kuid MC35 ongi pigem mõeldud laojuhataja taskusse kui pangadirektori hõlma alla. Mitte et see hakkama ei saaks, vaid lihtsalt

tegu ei ole just kõige esteetilisema disainiga. See-eest on tegu ühe mu-gavaima qwerty klahvistikuga, mida olen kunagi mobiilsel seadmel ka-sutanud. Üldiselt vaadatakse MC35 kui odavamat alternatiivi suuremale

tööstuslikule pihuarvutile, sest mak-sab umbes kolmandiku tööstuslike hinnast ja on peaaegu sama suutlik, kui välja jätta ebamugavam vöötkoo-di lugemine digikaamera abil, mitte spets-seadmega. Seda enam, et ka sel

seadmel on lubatud kukutada betoo-nile ~1 m kõrguselt. Spetstarkvaraga suudab MC35 lugeda ka vöötkoodi oma digikaameraga, millel on kõrval nupp kas pildistamise või triipkoodi režiimiks.

Kõige atraktiivsem kogu komp-lektist on Asus P552w, mis ainsana mahuks normaalselt pükste taskusse. Seade on ilus ja moodne, nii et täiesti julgelt võib sellega tegutseda ka teiste trenditeadlike kriitiliste pilkude all.

AKUKESTVUSE ESIKUUSIK1. Motorola MC9090 laser 11 t2.-3. Dolphin 7850 10 t2.-3. Dolphin 9900 10 t4. Panasonic U1 9 t5.-6. Motorola MC35 8 t5.-6. Dolphin 7600 8 t

WiFiga ühendamine oli seadmega väga lihtne ning P552w oli üks vähe-seid, mis suutis näidata uue Windows Mobile brauseriga veebilehti õigesti, mitte ei joondanud kõike ülevalt alla, ühte ekraanilaiusesse. See on täiesti tõsiseltvõetav konkurent puuteekraa-niga telefonide turul nii hinna kui ka funktsionaalsuse poolest, sisaldades ju kõike mõeldavat: EDGE, HSDPA, GPS, WiFi, USB ühendus mini-USB-ga. Ainuke, mille üle võis vähegi nuri-seda, oli numbriklahvide puudumine, kuid mis teha, eks neil täis-puute-tundlikel väikestel seadmetel ole ka omad mööndused.

Asus A696 on suuruselt võrreldav Motorolaga. Täispikk tootenimi mai-nib veel MyPal GPSi, nii et tegu siis seadmega, mis pigem sobiks autona-vigaatoriks. Paraku pole seadmel sees asendiandurit, nii et keerates seadet külili, peab võtma menüüst valiku, et pilt õigeks pöörataks. Disain on A696-l selgelt ajast ja arust, pluss aga on piisavalt suur ekraan kaardiraken-duste jaoks. Mälumahu lisamiseks on kolm ühes mälukaardipesa. Tänu SD kaardi toele pole probleeme näiteks TomTomi kaartide lisamisega.

Kõige humoorikam on muidugi tootja kodulehel lause seadme koh-ta „with High Quality Feel”. Kahjuks vastupidavust me testida ei saanud ning lepime, et tegu on vaid sõnade-mänguga.

Tööstuslike seadmete klassist oli

Igal tööstuslikul PDA-l on karmi kesta sees peidus ka vöötkoodilugeja.

Seda enam, et Ka sel sead

mel on lubatud kukkuda kuni 1 meetri kõrguselt betoonile.»

labor


meie katselaual kõige enam sead-meid: suur valik erinevaid tooteid Dolphinilt, Motorolalt ja üks Datalo-gicu isend. Seadmed olid kõik ühte-moodi tugeva ehituse ning vöötkoo-dilugejaga. Osad suutsid lugeda ainult triipkoodi, teised aga ka 2D-koodi.

Dolphin 7850 on USAs väga popu-laarse püstolikujulise disainiga. On küll randmele mugav, kuid Eestis tel-litakse seda formaati veel üsna vähe. Samas oma kuju tõttu ei ole püstol just kompaktseim ja teda on ebamu-gavam kaasas vedada. Et seade on puuteekraaniga, on sel ka pliiats, mis asetseb püstolikäepideme sees. Pulga asukoht tekitab natuke ebakindlust, sest tundub üsna kergesti kaduvana. Ekraan ise näib mugav ja on kasuta-tav ka ainult sõrmedega. Seadmel on ainult numbriklahvid, mis natukene ebamugavad oma väikeste mõõtmete tõttu.

BluetoothikeeleprobleemDolphin 9900 pakub suurt ja selget ning hea tundlikkusega ekraani. Et seade peab olema põrutus- ja kukku-misekindel, on korpus nii palju ekraa-ni tasapinnast kõrgem, et on äärmiselt ebamugav asjadele pihta saada, seda enam, kui peaks nurga alt vaatama. Seadmel on WiFi ja Bluetooth, millest esimese saime tööle, kuid Bluetooth keeldus koostööst ning arvutiga ühendust me üles ei saanudki. Muu-de ühenduste jaoks on vaja spetsiaal-set kaablit. Puutepliiats kinnitatakse seadme külge vedrunööriga, nii et kadumist pole väga karta. Aparaadil on lisaks täheklahvidele ja numbrik-lahvidele palju programmeeritavaid nuppe.

Dolphin 7600 esindab tööstus-like PDAde väiksemaid versioone. Mõõdukamal suurusel on ka omad negatiivsed küljed nagu raskesti kät-tesaadav puutepliiats. Kinnastega kättesaadavuse võib üleüldse panna suure küsimärgi alla. Ekraan on sead-mel siiski hea ja selge, kuid vastavalt üldistele mõõtudele ka väiksem. Sel-lel eksemplaril on olemas ka telefoni funktsioon, kuid SIM-kaardi pesa me tuvastada ei suutnud. Klahvistik on nagu mobiilil ikka: numbri- ja tähek-lahvid samade (numbri)klahvide all

ning veel 10 funktsiooniklahvi numb-riklahvidele lisaks.

Bluetoothiga ühenduse loomine ei valmistanud mingit katsumust ja sünkroonimine oli lausa meelakku-mine.

RobotkäsivöötkoodilugejagaMotorola WT4090 tundub kogu kompotist kõige futuristlikum. Sea-de asetseb randmel, nagu Predatoril Hollywoodi filmist. Tegu on väga er-gonoomilise seadmega: käib rihmaga käe peale ja sõrme külge käib sõrmu-sena ribakoodiskanner koos skanee-rimisnupuga. Häda oli vaid selles, et Eesti ladudes ei tööta kuigi palju naisi või lapsi, nimelt olid randmerih-mad normaalse meesterahva musklis kämbla jaoks liialt lühikesed. Leid-nud piisavalt peente kätega inimese, ei taha seade siiski korralikus asendis püsida ning kipub ümber käe rullu-

ma. Teine võmalus on verevarustus tugevamini kinni tõmmata, aga see pole ka just parim variant. Aparaadi nuppude käsitsus on veidi ebaloo-giline ning nõuab harjumist ja suur miinus on puuteekraani puudumine. Windows CE tunneb arvuti ära, kuid failivahetus ei õnnestu mingi valemi-ga. Ekraan on hoolimata puutetund-likkuse puudumisele siiski väga selge ja ere ning hästi loetav.

Datalogic Kyman-NETi näol on tegu väga robustse tööriistaga, mis oleks vahepeal nagu ajas rännanud kümnekonna aasta tagant tänapäe-va. Ka selle seadme turvamisega on kõvasti vaeva nähtud ning ekraan on korpuse suhtes hästi sügaval, et igasu-gu kukkumisi taluda. Paraku, et tegu puuteekraaniga ja puudub stiilus, on tegu väga ebamugava kooslusega. Ek-raan võib küll olla hea tundlikkusega, kuid küünega siiski saab väga ras-

p e a a e g u v õ i t j a

Panasonic U1Tegu oli testijate lemmikuga, sest sama hinnaga nagu mõne tööstusliku kesise sisuga PDA saab juba ultramobiilse PC.

mõeldud on nii parema kui

vasakukäelistele, nimelt mõlemal pool servas on puute pulga pesa.»


Panasonic U1hind: 32 000.– (Xtreme)OS: Win XPProtsessor: Z520 1,3 GHz RAM/ROM: 1024MB/16 GB SSDLisamälu: SDEkraan: 5.6"Mõõdud (cm): 14,9 x 18,3 x 5,6Kaamera: 2 MPGPS: jah (lisana)GSM: jahKaal: 1,043 kgAku: ~9 tÜhendatavus: WiFi, bluetooth, USB, LAN, Serial

Dolphin 9900 hind: pole teadaOS: Win mobileProtsessor: XScale PXA270 624 MHzRAM/ROM: 256/1024 MBLisamälu: SDEkraan: 3,5"Mõõdud (cm): 24 x 8,6 x 5,3Kaamera: eiGPS: jahGSM: jahKaal: 606 gAku: ~10 tÜhendatavus: bluetooth, WiFi

kelt servade poole jäävatele asjadele ekraanil pihta. Nupud on muidu nagu telefonil: numbrid ja tähed ühes ning lisaks kaheksa raskesti vajutatavat funktsiooniklahvi. Vöötkoodilugeja näib võimas: loeb võrreldes teistega üsna kaugelt ning seda ka päris suure nurga alt.

KülmhoonessesobivEkstreemsema laotöö jaoks oli meil testis Motorola MC9090-SUOHJB-FA6WR5, sest kukkumist talub see lausa 1,8 m kõrguselt betoonile. Sa-muti on see niiskuskindel kuni 95%, mis peaks juba üsna lausvihma talu-ma. Et temperatuuritaluvus on –40 kuni +70 kraadi, siis lahjemasse sauna võib sellega minna juba tööd tegema, nagu ei tohiks ka hätta jääda ühegi Eesti talve või külmhoonega. Ka on ekraan tuimem ja tugevam kui teistel. Selle seadme kasutamiseks on kaasas väga maskuliinne puutepulk, millega kohe hea kindel tunne ekraani ram-

mida. Kõlar on seadmel väga vali, seega ei tohiks olla probleemi ka väga lärmakates tingimustes seadme kuul-misega.

Meile jõudis sellest tootest kaks versiooni – üks laserskanneriga ja teine imager'iga, millest esimene on mõeldud 1D- ja teine 2D-ribakoodi lugemiseks.

Ekraani eraldusvõime pole just kõige parem, kuid on sellegipoolest oma suuruse tõttu kergesti loetav.

Seadmel on kaheksa funktsiooni-klahvi, numbriklahvid, täisklaviatuur üht funktsiooniklahvi hoides ja lisaks kaks skanneerimisklahvi külgedel, mida võib vabalt lugeda lisamugavu-seks.

Arvutimaailma fotograaf kippus seadet korduvalt võrdlema iPhone’iga, sest seda on äärmiselt raske ühendada

arvutiga ning saata faile ühest teise: lihtsalt keeldub koostööst.

Nagu öeldi ka Motorola seadmeid müüvast R.I.Sist, on kaks lähenemist, kuidas igapäevatööks PDAd soetada: kas osta odav 5000kroonine ja leppi-da tõsiasjaga, et see võib maha kuk-kuda ja puruneda ning osta seejärel uus või osta suur kobakas tööstuslik, mis maksab mitu korda rohkem – ligi 25 000 ning on kasutatav ka enese-kaitseks või haamrina. Eks muidugi sõltub kõik töö koormusest ja ma-hust: mõnel juhul peaks odavamatega hakkama saada, sest isegi mitu korda välja vahetades tuleb odavam kui üks tööstuslik osta, kuid mõnikord ei saa lihtsalt vastupidava asjata korralikult tööd teha.

VäljajäänudEsialgu lootsime testi saada ka HPlt iPAQ 214 Enterprise Handheldi, kuid kahjuks ei jõudnud Läti ladudest mei-le see õigeaegselt kohale.

Samuti võtsime ühendust Sam-sungi, LG ja mõne teise tootjaga, aga lõpuks jäime nii meie kui ka tootjad ühele meelele, et tegu siiski liialt tele-fonituru toodetega ja oleks meie testis liialt edevad ja mitte nii võrreldavad.

Tõdeme kokkuvõtteks, et väga ras-ke on teha valikut pihuarvutite turul, kui pole täpselt teada, mis otstarbeks asja vaja. Seda enam on raske anda mingeid konkreetseid soovitusi, sest vajadused on väga erinevad.

Kui peaks vajadus tekkima PDA jä-rele, siis kõige õigem oleks välja otsi-da edasimüüjad ning ette kanda oma nõudmised, mida teha tahetakse, ning need omakorda teevad sobivast sead-meklassist pakkumise.

Igapäevaselt taskus kantava sead-me puhul pole aga enam vahet, kas PDA või nutitelefon, mõlemad saavad peaaegu samade asjadega hakkama. Kuid tõenäoliselt on nutitelefonide valik praegu kordades suurem.


Lahjemasse sauna võib

juba tööd tegema minna, nagu ei tohiks hätta jääda ka Eesti talvega.»

p l u s s i d

p l u s s i d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

vastupidavus, aku kestus

palju progetavaid nuppe

kaal, puuteekraan

ekraan raskesti kasutatav

1,8 Meetrittalub ekstreemsem laoseade kukku-mist betoonile.

labor


Motorola MC35 hind: 8378.– (RIS)OS: Win mobileProtsessor: PXA270 416 MHzRAM/ROM: 64/128MBLisamälu: SDEkraan: 2,8"Mõõdud (cm): 12,7 x 6,585 x 2,06Kaamera: 2 MPGPS: jahGSM: jahKaal: 185 gAku: ~8 tÜhendatavus: mini-USB, bluetooth, WiFi

Dolphin 7600 hind: pole teadaOS: Win mobileProtsessor: Samsung 2440 400 MHzRAM/ROM: 128/128 MBLisamälu: SD, MMCEkraan: 2,8"Mõõdud (cm): 18 x 6,9 x 4,7Kaamera: eiGPS: eiGSM: jahKaal: 406 gAku: ~8 tÜhendatavus: bluetooth, WiFi

Asus P552whind: 5985.– (ATF)OS: Win mobileProtsessor: Marvell Tavor 624 MHzRAM/ROM: 128/256 MBLisamälu: micro-SDEkraan: 2,8"Mõõdud (cm): 10,2 x 6,05 x 1,45Kaamera: 2 MPGPS: jahGSM: jahKaal: 105 gAku: ~4 / ~250 t ootelÜhendatavus: mini-USB, bluetooth, WiFi

Motorola WT4090 hind: 39 754.– (RIS), näpuskänner 11 682.–OS: Win mobileProtsessor: PXA270 520 MHzRAM/ROM: 64/128 MB Lisamälu: eiEkraan: 2,8"Mõõdud (cm): 9,3 x 14,2 x 2,6Kaamera: eiGPS: eiGSM: eiKaal: 330 gAku: pole teadaÜhendatavus: bluetooth, WiFi

Asus A696 hind: 3440.– (Arvutikeskus)OS: Win mobileProtsessor: Xscale 416 MHZRAM/ROM: 64/256 MBLisamälu: MMC, SDIO,SDEkraan: 3,5”Mõõdud (cm): 11,7 x 7,08 x 1,57Kaamera: eiGPS: jahGSM: eiKaal: 165 gAku: 3,5 / 250 t ootelÜhendatavus: mini-USB 1.1, bluetooth, WiFi, IR

Datalogic Kyman-NET hind: 31 388.– (RIS)OS: Win mobileProtsessor: PXA270 520 MHzRAM/ROM: 128/128 MB Lisamälu: SD/CFEkraan: 3,5"Mõõdud (cm): 24,0 x 9,2 x 5,5Kaamera: eiGPS: eiGSM: jahKaal: 570 gAku: pole teadaÜhendatavus: bluetooth, WiFi

Dolphin 7850hind: pole teadaOS: Win mobileProtsessor: PXA 270 312 MHzRAM/ROM: 128/128 MBLisamälu: eiEkraan: 3,5"Mõõdud (cm): 18 x 8,4 x 3,6 + jalg 12 x 4,1 x 2,5Kaamera: eiGPS: eiGSM: eiKaal: 684 gAku: ~10/200 t ootelÜhendatavus: bluetooth, WiFi

Motorola MC9090 laserhind: laser 35 282.– (RIS), imager 36 875.– (RIS)OS: Win mobileProtsessor: PXA270 624 MHzRAM/ROM: 64/128 MBLisamälu: SD/MMCEkraan: 3,8“Mõõdud (cm): 27,3 x 11,9 x 19,5Kaamera: eiGPS: eiGSM: jahKaal: 1 kgAku: ~11 tÜhendatavus: bluetooth, WiFi, iDEN radio

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

klahvistik, vastupidavus, hind

kaal, suurus

disain, kompaktsus

hea vöötkoodilugeja

hind, ekraani suurus

mugavalt käes

mugav käeasend, puuteekraan

vastupidavus, toekas kest

paksus

stiiluse kättesaadavus

puuteekraan

ei püsi randmel, lühike rihm

välimus, iganenud

stiilsust pole, raske ühendada

väikesed klahvid

tuim ekraan, tuhm ekraan


GPS-jälgija paneb autod maakaardileKuhu see neetud auto kadus? Selline küsimus vaevab paljusid firmasid, kus ei teata, mis nende autopark teeb ja kus autod käivad. Kuidas liikuvate asjade üle kontroll saada?

GpS-jälgimisteenusega saab kontrolli tööaja kasutamise ja kütuse-kulu üle ning võib muuta ettevõtte logistika efektiivsemaks. Muidugi saab ka e-sõidupäevikut pidada, et säästa erisoodustusmaksu.

enn [email protected]

Mis see GPS-jälgimine siis üldse on? Aluskontseptsioon on tegelikult väga lihtne: autole pannakse üks klots kül-ge, mis GPS-tehnoloogia abil teab auto asukohta ja saadab selle info vajalikku serverisse GPRS-ühenduse või DATA-kõne abil ning omanik teab seejärel, kus masin asub.

See oli siiski vaid aluskontsept-sioon. Kodumaised teenusepakkujad on selle klotsi funktsionaalsust tub-listi täiendanud. Näiteks on võimalik GPS-mooduliga mootori töötamist, kütusekulu, kauba kaalu ja palju muud taolist jälgida ning seda teavet saata siis sinna, kuhu vaja.

Kessedapakuvad?Teenusena on asi üldjuhul lahenda-tud kodumaal sedasi, et klient pöör-dub teenusepakkuja poole, tehakse lihtne analüüs ja kui jõutakse kokku-leppele, siis klient ostab iga jälgitava auto jaoks ühe mooduli ning maksab seejärel kuumaksu iga auto kohta, et teenusepakkuja andmete kogumist ja jälgimis-kaardikeskkonda pakuks.

Teenusepakkujaid on Eestis mit-med. Näiteks Metrotec, Track24,

Navirec ja Oskando on ühed suure-mad, kõik nad pakuvad üsna sarnast teenust. Vahe tuleb peamiselt teenuse hinna erinevustest ja kogemusest tu-runiššides ning, mis ka üsna oluline – kasutatavatest kaartidest, mille peal autode asukohti näidatakse.

Lisaks pakub GSM-jälgimist ka GSM-valve nimeline ettevõtmine ja Regiol on oma teenus nimega Asset and Vehicle Location. Vähemalt on lihtinimesel ja ettevõtjal valik ja või-malus leida enda soovidele vastav teenus.

Silver Laus Navireci turundus-meeskonnast rääkis, et GPS-jälgimi-se tulevik on liikumas suunas, kus toimub autojuhiga ka operatiivne suhtlus. Sõidukis on ekraan ja kogu

töö, saatelehed, tehingud liiguvad kohe kontorisse digitaalsel kujul. „See muudab kogu tööahela kiiremaks ja operatiivsemaks,” selgitas ta.

Track24 projektimüügi juht Kal-merKärblane rääkis võimalusest, et GPS-jälgija hakkab välja nägema kui tavaline puuteekraaniga navigatsioo-niseade, mille kaudu firma logistikud ja teised saavad autojuhiga jooksvalt suhelda ning saata tööülesandeid, mis

kuvatakse seadme ekraanil justkui uudised RSS voona.

Klotspeal,agaedasi?Teenusepakkuja abiga paigaldatakse autodele jälgimisseadmed, mis siis täidavad kliendi soovitud ülesandeid. Kogutud ja edastatud andmed pea-tuvad esmalt ja peamiselt teenuse-pakkuja serveris, kust üldjuhul võib klient need ka endale varundada või neid lasta sealt eksportida oma raken-dustesse.

Autode jälgimine on aga väga ot-sekohene. Näiteks Navireci teenuse puhul logib klient sisse veebilehitse-ja kaudu keskkonda, kus on võimalik siis maha mängida autode sõite, vaa-data kütusekulu graafikuid ja palju muud ning eksportida aruandeid jmt. Sarnast funktsionaalsust omavad ka teiste teenusepakkujate lahendused.

Eraldi tasub siiski mainida Track24

GPSjälgija hakkab välja

nägema nagu tavaline puuteekraaniga Naviseade.»

GPS-jälgijaga varustatud au-tod on aja jooksul kogu Eesti ja naabrite teedevõrgu juba kaardile kandnud. Pildil Navireci klientide autode liikumine.

lahendused


GPS-jälgija paneb autod maakaardile

teenust, mille kasutamiseks on võima-lik osta ka klientprogramm, mis kasu-tab küll andmeid otse teenusepakkuja serverist, kuid edastatav andmemaht on väiksem, sest graafikute ja kõige muu andmed arvutatakse kohapeal-ses masinas.

Kustseelubatudkasutuleb?Oskando müügi- ja turundusdirektor TõnuTeever selgitas, et esmalt tekib ligikaudu 25% kütuse ja tööaja kok-kuhoidu. „Paraneb firma sisekliima – autokasutajad ei pea enam ülemusega vaidlema, mitu kilomeetrit on Tallin-nast Viljandisse, kui kaua sõidud aega võtavad või kas tööaega on sihipära-selt kulutatud,” kirjeldas Teever või-malikke hüvesid.

Lisaks tõi Teever välja veel ühe olulise tõiga: e-sõidupäevik säästab firmale erisoodustusmaksu. Näiteks ilma sõidupäevikut omamata maksab

firma erisoodustusmaksu 3343 kroo-ni auto kohta kuus. Kui ametiautoga tehakse erasõite näiteks 300 km kuus, siis on summa, millelt tarvis erisoo-dustusmaks maksta 300 x 4 ehk 1200 krooni. Kui võtta näiteks viie autoga firma ja erasõitude maht keskmiselt 300 km auto kohta kuus, siis on ainu-üksi erisoodustusmaksult sääst 11 700 krooni.

Oskando kliendi NordCity Center OÜ tehnikadirektor UrmetItse rää-kis oma firma kogemusest, mis sai alguse juba 2008. aasta aprillis. Nor-dCity Center OÜs võeti teenus appi peamiselt töötajate distsiplineerimi-seks ja vaidluste lahendamiseks.

Lisaks sooviti saada ka tõestus-materjali klientide tarvis. „Enne oli olukordi, kus hooldustehnik väitis, et käis kliendi juures, aga klient väitis, et keegi pole käinud. Hiljem pole enam ühtegi vaidlust olnud,” selgitas Itse.

Navirec näitab veebipõhiselt liikuva auto kohta igasugust infot – nii teekonda kaardil kui ka kiiruste graafikut või hetkeasukohta.

Vaata veebist lisaTeenusepakkujate kodulehte-delt saab teavet teenuse hinda-de kohta ja muidugi detailsemat infot iga pakkuja lahenduse kohta.l www.metrotec.eel www.navirec.eel www.oskando.eel www.track24.eel www.gsmvalve.eel www.regio.ee/gis/?op=body&id=70

l i n g i d

Firmas sooviti ka saada ülevaadet vä-lisriikides töötajate ajakasutusest ja sellest, kus üks või teine auto paras-jagu asub.

„Enne seadmete pealepanekut oli üldkoosolek, kus tutvustati seda plaa-ni, seadmeid ja seda, mis välja hakkab paistma,” rääkis Itse. Kõik töötajad olid nõus seadme paigaldamisega ja seni on ka kõik Itse sõnul rahul, sest väga suur hulk vaidlusi kadus ära. „Ettevõttes kehtib reegel, et ameti-sõidud kontrollitakse juhtkonnas üle, isiklikke sõite mitte, seega on ka era-elu puutumatus tagatud,” lisas Itse.

Küsimustele jah vastates võiks ettevõtja mõelda GPS-jälgimisteenustelel Kas ettevõtte omanduses on tarbesõidukeid?l Kas te pole veendunud, et sõiduk teenib otseselt ettevõtte huve (tulu)?l Kas kasutate sõidupäevikut kulude kokkuhoiuks?l Kas puudub täielik kontroll kütusekulu ning tööaja üle?l Kas vajate südamerahu?

V Õ T T A V Õ I M I T T E ?


Mugav, kuid kallivõitu sidelahendus Divitaselt

Kuidas ühendada omavahel nii GSM-, wiFi- kui ka Voip-tehnoloogiad selliselt, et need suudaksid üksteist täiendada ning et see ettevõttele ka mingit kasu annaks?

eelmise aasta novembrist on eestis olemas diVitase sidelahendus, mis kõiki neid tehnoloogiaid ühendab, laiendades märgatavalt mo-biiltelefoni kasutusvõimalusi.

kristjan [email protected]

DiVitase süsteem koosneb kahest komponendist: kliendist (mobiilte-lefon) ja serverist, mis ühendatakse ettevõtte võrgusüsteemiga. Lahendus ühendab endas nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiaid, mis laiendab märgatavalt mobiiltelefoni kasutus-võimalusi ja suurendab mobiiliga rääkimise leviala (nt majades, kus si-seruumides kipub levi kaduma, kuid on olemas stabiilne WiFi-ühendus). Samas aitab süsteem näiteks välis-maale reisides kõnekuludelt kokku hoida. Kõige selle juures on süsteem ka turvaline, sest kõneserver on firma enda kontrolli all ja üle interneti teh-tavad kõned on krüptitud.

TelefoneelistabWiFitOlles kontoris WiFi levialas, toimib mobiiltelefon täisfunktsionaalse VoIP-telefonina – väljaminevad ja sissetulevad kõned tehakse üle inter-neti. Samuti on olemas ka vahetu sõ-numside funktsioon (Instant Messa-ging), millega on võimalik süsteemiga ühenduses olevate telefonide vahel suhelda. Liikudes kontorist välja, lüli-

tatakse telefon WiFi-leviala nõrgene-des automaatselt ümber GSM-võrku. Ümberlülitus toimub sujuvalt – isegi kui kõne juhtub pooleli olema, pole võimalik ümberlülitusest aru saada.

Süsteemi kasumlikkus kerkib erili-selt esile välismaale reisides. Kui mõni WiFi leviala on saadaval, vahetab Di-Vitase kõneserver automaatselt kõne ümber WiFi-võrku, et kõnekulutusi vähendada. Rääkides GSM-võrgus, kontrollib kõneserver pidevalt, milli-

ses võrgus ja millises suunas helista-mine odavam on ning vajadusel kasu-tab n-ö call-back funktsiooni. Ehk siis selle asemel, et kõne oleks välisriigist Eestisse, teeb kõneserver ühe kõne välismaale ja teise kõne kohalikule numbrile ning ühendab need kõned omavahel.

KasutusmugavusKasutusmugavust mõjutab kõige roh-kem mobiiltelefonides olev DiVitase kasutajaliides. Selle kaudu on kät-tesaadav kõnelogi, automaatvastaja teated, näha on võimalik teisi sees olevaid inimesi, saab sirvida ettevõtte ühist telefoniraamatut jpm. Määrata saab ka oma olekut, mis on nähtav teistele vastavas DiVitase süsteemis olevatele inimestele – saadaval, ainult kõne, ainult tekstisõnum, pole saada-val. Hea on ka see, et kui telefon õhtul

Liikudes välja, lülitatakse

telefon wifilevi nõrge nedes automaatselt ümber GSMvõrku.»

GSM

Ettevõtte WiFiDiVitase server

DiVitase klient

Avalik WiFi-võrk

Divitase tööpõhimõte – alati otsitakse soodsaim ühendus.

lahendused


Synergy – üks hiir, üks klaviatuur ja mitu arvutit

Kui on lauaarvuti ja sülearvuti ja mõle-maga vaja töötada, siis oleks ju muga-vam kasutada sama hiirt ja klaviatuuri?

avatud koodi gurud on teinud program-mi, mis riistvara ümber ehitamata toi-mib KMi ehk keyboard-mouse'i lülitina.

Synergy laseb lihtsalt jagada ühte hiirt ja klaviatuuri mitme arvuti vahel sõltumata operatsioonisüs-teemidest ja seda kõike ilma spet-siaalriistvarata. See sobib kasuta-jatele, kes tarbivad samaaegselt mitut arvutit oma laual ja siis, kui igal masinal on ka oma ekraan.

Alla saab tarkvara sikutada le-heküljelt http://synergy2.source-forge.net, kus on ka korduvad kü-simused koos vastustega ja muud õpetused.

Kõhklusi võib tekitada viima-se uuenduse kuupäev 2006. aasta algusest, kuid võin panna käe sü-damele ja anda oma sõna, et see ei tee programmi üldsegi mitte keh-vemaks.

Tarkvara on vaevu 900 KB suur ning töötab kõigil juhtivatel ope-ratsioonisüsteemidel. Niipalju kui kiire Google’i otsing ütleb, peaks töötama ka Windows Vistal, Win-

dows 7 kohta pead ei annaks ja proovida kahjuks ei saanud.

Installimine on lihtne ja kiire ning ei vaja pikemat süvenemist. Programmi tööpõhimõte on, et üks masin on server, mille küljes asuvad klaviatuur ja hiir ning teine on klient, mis neid kasutab.

Ühendanud arvutid omavahel, tekib efekt, nagu monitor, hiir ja klaviatuur oleks kõik ühe seadme taga. Ainukene ühendus, mis kahe arvuti vahel vajalik, on lokaalvõrk.

Klaviatuur toimib selle arvuti ekraanil, kus hiir parasjagu viibib. Kahjuks faile kopeerida ega tõsta ühelt ekraanilt teisele ei saa. Küll aga saab kopeerida teksti, olgu see siis link või peatükk dokumendist.

Seega on Synergy hea, lihtne ja odav moodus oma elu mitme arvu-ti taga lihtsamaks teha.


või nädalavahetuseks välja lülitada, ei lähe sellest hoolimata ükski kõne ka-duma. Kõneserver talletab kõnelogi ka nende kõnede kohta, mis on tehtud siis, kui telefon ise on välja lülitatud. Samuti toimib kõneserver automaat-vastajana.

HaldusveebipõhiseltTelefonide lisamine, nende õiguste seadmine ning haldamine DiVitase serveris käib lihtsalt. Selle jaoks on olemas veebipõhine haldusviisard, mille kaudu saab seadistada WiFi-kliente, tegeleda kasutajahalduse ja seadmete administreerimisega.

Telefoni lisamine süsteemi on põ-himõtteliselt DiVitase tarkvara tele-foni installimise küsimus. Takistus on siinkohal aga see, et praegu on tark-vara olemas Nokia telefonidele, lisaks on olemas tarkvara osadele Windows Mobile-telefonidele ning oodata on ka Apple’i iPhone’ide toetust.

HindkallivõituVõrku ühendatava DiVitase kõne-serveri hind on ca 100 000 kr. Te-lefoni installitava tarkvara litsents on ca 2000 kr telefoni kohta, mis muudab süsteemi esialgu kulukaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et DiVitase süsteem muudab igapäevaste tööas-jade ajamise mugavamaks, aitab kõne- kuludelt kokku hoida ja lisab telefoni-le täiendavat funktsionaalsust.

Sidelahenduse kasutuselevõtuks tuleb küll esmalt välja käia omajagu raha, kuid pikema aja peale võib see isegi ära tasuda.

l i h t n e l a h e n d u s

p l u s s i d

m i i n u s e d

head haldusvõimalused +palju funktsioone +sujuv ümberlülitus WiFi- ja +GSM-võrgu vahel.

hind süsteemi esmasel –juurutamiseltelefonide piiratud valik, –mida koos süsteemiga kasutada saab Synergy lihtne põhimenüü – eksimisvõimalusi pole antud.


u u e s a m e t i s

34Marko Kalve

21. maiKlick Eesti juht

Leiutis ootab arenguidEelmises AMis lubasime Erkki Joasoone leiu-tise edasist saatust jälgida.

Kuu ajaga veel maailmas mingit suurt läbimurret kom-bataval ekraanil ei tulnud. Väikseid arenguid on siiski märgata.

Patendi kirjelduse ja joonised võttis vaatamiseks ja kaalumiseks Korea suur-

tootja LG arendus-osakond, samuti on joonised teel Samsungi ekraa-nivalmistajate

juurde.Leiutist lubas

tootjateni edasi aidata ka Eesti leidurite esindaja Suurbritannias Leo Sie-mann, kes postitas mõned patendimaterjalid vajali-kesse kohtadesse.

Arvutimaailm

s ü n n i p ä e v

30Ott Kaukver

7. juuniSkype Eesti arendusjuht

29Kaspar Loog

14. juuniKnowIT Estonia

tegevjuht

43Andrus Hiiepuu

17. juuniElisa Eesti

juhatuse liige

Silver Meikar usub, et Skype’i kasutades säästaks riik miljoneid. Foto: PEETEr LANGOvITS / poStiMeeS

Proeksperdil uus juhatu-se esimees Tarkvaraarendusfirma Proeks-pert juhatuses toimus aprillis muudatus, mille tulemusena vahetus ettevõttes juhatuse esimees. Firma pikaaegne juht Ove Tüksammel, kes oli ettevõttes töötanud juba üle kümne aasta, andis teatepulga üle Marko Sverdlikule. Viimase sõnul kavandati seda sammu tegelikult juba terve aasta, kuid et Proekspert on suure Danfossi kontserni üks osa, kus taolised asjad ei toimu üleöö, kuluski muutustele veidi rohkem aega.

Mait Rahi liikus ML Arvutite nõukokkuPikaaegne ML Arvutite juht Mait Rahi ei tööta juba mitu kuud ettevõtte juhatuse liikmena, vaid on liikunud ML Arvutite nõu-kogusse. Rahi töötas ettevõtte juhina seitse aastat. Tegu oli tegelikult ettevõttesisese koha-vahetusega, sest Rahi endisel positsioonil töötab nüüd ML Arvutite endine nõukogu liige Aivar Paalberg.

inimesed


Adminnidele päitsed päheOracle’i ja KPMG Estonia ühisel semina-ril tutvustas Oracle’i äriarenduste direktor Geoff Linton, kuidas kaitsta oma andmebaa-se ka n-ö sisemise ohu ehk liiga uudishimuli-ku andmebaasiadmi-nistraatori eest.

Selleks on Oracle’il omad vahendid olemas, tutvustas Linton ja näitas, kuidas blokeeriti kaastööta-

jate vastu liigset huvi tund-va administraatori päring töötajate palgaandmetele. Intelligentne turvasüsteem sai aru, et administraatoril pole põhjust luua tabelit, kus on kõigi töötajate ni-med ja teises veerus iga-ühele vastav palganumber. Teine omadus, mis kaitseb firma andmebaase näiteks testkeskkondades (kus sa-muti võõraid pilke liigub), aitab tegelikud andmed

asendada mittemidagiüt-levate testandmetega, sa-mas kui testida saab ikkagi reaalse andmebaasistruk-tuuriga.

Testkeskkondade jaoks muudetakse reaalseid and-meid, näiteks inimeste ni-mede kirjetes muudetakse andmemaskiga tähtede jär-jekord juhuslikuks, et testi-jad ei saaks tegelikku infot vaadata.

Arvutimaailm

Mingi kollane ajaleht kirjutas hiljuti kuluhüvitistest ja tõi välja ka tõsiasja, et ühel kuul eelmisel aastal oli minu mobiiliarve kõige suurem – üle seits-me tuhande krooni.

Kindlasti teate, et mõnes välisriigis maksab ainuüksi kõne vastuvõtmine kümneid kroone ning olete nõus, et saadik peab olema valijatele, ajakir-janikele ja erakonnale pidevalt kätte-saadav. Seega mobla kojujätmine pole lahendus, Skype’i kasutamine aga on.

Enne kolmenädalasele USA reisile sõitmist tegin endale Skype’i numb-ri ning suunasin oma mobiili sellele. Dallase lennujaamas ostsin endale USA telefonikaardi ja WiFi levialas suunasin oma Skype’i numbri sellele. Seega, kui keegi helistab minu mobii-lile, maksab kõne mulle vaid Eesti-si-sese suunamise, kohaliku kõne suu-namise USAs ning vastuvõetud kõne hinna USAs.

Kokku on see kordi odavam, kui roaming’u kasutamine ja töötab päris kenasti.

WiFi levialas on mul võimalik he-listada Eestisse läbi Skype’i ja maksta minuti eest vaid mõnikümmend sen-dikest.

Ainuke mure selles, et kui keegi mulle helistab, võtab kogu see suu-namine pisut aega ning helistaja peab pikalt kutsetooni kuulama. Pisut kan-natust ja kõne kvaliteet on sama talu-tav kui roaming’ul.

Pole veel jõudnud katsetada vah-vat toodet Skype ToGo, mida mulle soovitati: „Selle abil saad endale ko-

Kulusid kärpiv avalik sektor võiks mõelda Skype´ileriigikogu liige Silver Meikar kirjutas oma blogis www.meikar.ee aprilli kes-kel mõttest muuta Skype avalikus sektoris kohustuslikuks, sest nii hoiaks riik kõvasti kokku. toome selle kirjatüki ka teieni.

haliku USA numbri, helistad sinna ja siis saad valida häälmenüüst naise ja sõprade numbreid ühe klahviga (need saad veebis ära konfida), või valida ise suvalise numbri.

Kõne maksab sinu jaoks nagu USAs kohalik + skypeout adressaadile.”

Skype’i kasutamisega hoiaks riik kokku miljoneid. Euroopa Liidu sees on roaming’u kasutamine odav, kuid väga kallis Venemaal, Ukrainas, USAs, Gruusias jne. Need on samas riigid, kuhu ametnikud ja poliitikud sageli sõitma peavad ning kus nad roaming’utasuga tuhandeid kroone maksumaksja raha mobiilifirmadele kingivad.

Usun, et Skype on valmis riigile pakkuma lahendust, mis kogu prot-sessi tehnoloogiavõõrale põlvkonna esindajale lihtsaks teeb. Nad on fir-madele sobivaid pakette loonud ning saaksid ka (e-)riigiga hakkama.

Veljo Haamer hoolitseb WiFi turvalisuse eestEesti avaliku WiFi evangelist ja eestvedaja Veljo Haamer hakkab avalike WiFi-punktide ruuteritesse kasutajalepinguid panema. See tähendab näiteks, et kohvikuomanik sõlmib teenuse (WiFi) avalehel külastajaga kokkuleppe, et igasuguse tegevuse eest lasub vastutus külastajal endal.

Oracle’i äriarenduste direktor Geoff Linton. Foto: oracle

Skype’i kasutamisega

hoiaks riik kokku miljoneid.»


SA Vaata Maailma korraldas

24.–26. aprillil 2009 kasutatud arvuti korrastamise

talgud, need annetatakse eakatele, suurperedele ning erivajadustega

inimestele.

Kas vanast arvutist saab töölooma?

Microsoft Eesti juht Rain Laane (vasakul) tegutses hoolsasti suruõhu-pihustiga, et puhastada arvutite osi enne nende kokkupanemist. „vana masin tuleb kõigepealt tolmust puhastada, siis tekivad eeldused, et see töötab nagu loom,” arvab Laane. Fotod: MArDO MäNNIMäGI

Valdek Laur, registrite ja Info-süsteemide Keskuse esindaja, Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik: „Jah. Kui inimest tabab elus ootamatu õnn, siis ei taha ta masinas mitte vana korda seada, vaid kõike uuendada. vana arvutiga saab aga keegi uuesti õnnelikuks, kas lasteaed või va-nurite päevakeskus.”

Korrastamistalgute IT-osakonna üldjuht Margus Ernits IT Kolled-žist selgitab: „Tulime reedel siia kahe kloonimissüsteemiga, kuid tööle hakkas neist ainult üks, polnud ka mahti vaadata, miks. Aga muidu oleme siin isegi ühe 486-arvuti korda teinud, nii et perspektiivi on.”

Heategevuslikult kogutud arvuteid tegid korda IT Kolledži tudengid, 3 Step IT, Microsofti, vaata Maailma SA ja mujalt pärit vabatahtlikud. Kokku osales kahepäevastel talgutel 74 inimest.

3Step IT Eesti juht Aivar Kraus: „Tuleme kuidagi toime, arvuti eluiga peab lihtsalt pikendama, siis saab ka vanast arvutist asja.”

inimesed


Suurbritannia suursaadik Eestis Peter Carter: „Olen veendunud, et üritusest osa võtnud firmad võivad olla konkurentsivõimelised, eriti koostöös inglastega.”

Artec Groupi tegevjuht Gustav Poola: „valmis toodet Inglis-maale müüma minna on väga raske. Palju suurem on võimalus olla kellelegi lisaväärtust pakkuv partner.”

Anu Vask, Tallinna Ettevõt-lusamet, eksportmentorklubi projektijuht: „Kindlasti suureks. Peame ju ettevõtjaid toetama, sest kui meie seda ei tee, ei tee seda keegi.”

OÜ Eliko Tehnoloogia Arendus-keskuse juht Indrek Ruiso: „Lü-hikeses perspektiivis hindan ma võimalusi keeruliseks ja tagasi-hoidlikuks, pikemas perspektiivis keskmiseks.”

Aivar Usk, Cybernetica AS juhatuse liige: „Meil on positiiv-ne Inglismaa turul tegutsemise kogemus olemas ja seepärast püüame nüüd laieneda uutesse turusegmentidesse. Samas näen, et ka teistel Eesti ettevõtetel on seal potentsiaali.”

Aprilli lõpus tut-vustasid Suurbritannia

suursaadikule oma tooteid-teenuseid kohalikud IKT-sektori

firmad, kel kavas mais oma tooteid ka Londonisse tutvustama sõita. Uurisime

kohalviibijailt:

Milliseks peate oma ettevõtte

võimalusi?

Arno Rannaste, Nordic Sonari tegevjuht: „Meie ettevõte läheb seminarile oma toote kontsept-siooni tutvustama ning selle kohta tagasisidet korjama.”


SAP on maailma juhtiv majandustarkvara toot-ja, mis pakub 26 tööstusharus tegutsevatele et-tevõtetele erinevaid rakendusi ja teenuseid, et tõhustada nende juhtimisfunktsioone. Eelmisel aastal otsustas rohkem kui 75 000 kliendiga ja enam kui 120 riigis tegutsev rahvusvaheline kontsern ka Eestisse laieneda.

Eesti on ses mõttes omapärane koht, et ega meil pole kuskilt võtta inimesi, keda oleks spet-siaalselt kuskil majandustarkvara spetsialistiks koolitatud. Peamiselt on ikka tegu inimestega, kel siis kas majanduslik või arvutiteadustega seotud taust. Kõik praegused tuntumad tegijad majandustarkvara vallas on alustanud aastate eest omal käel enda harimist ja niimoodi järk-järgult oma teadmisi kasvatanud.

Tiit Parts on üks nendest, kes üheksaküm-nendate aastate alguses sel viisil alustas. Praegu kuulub ta Eestis tunnustatud majandustarkvara spetsialistide hulka. Tee sinna on olnud aga kau-nis omanäoline.

Tegelikult on Parts hariduselt EPA ökono-mist, teisisõnu siis põllumajanduse ökonomist. Omandatud erialal ei suutnud mees aga õieti lei-ba teenidagi, sest suundus kohe pärast ülikooli lõpetamist veterinaaria instituuti, kus asus ame-tisse teadustöötajana. Teadustöö oli seotud aga loomakasvatusega erinevates katsemajandites.

Et värske ülikoolilõpetaja oli osakonnas kõi-ge noorem ja palk oli tollal nagu ta oli, kujunes inimeste kõige tähtsamaks ja väärtuslikumaks asjaks aeg. Nii kasutasidki elukogenumad kol-

leegid ära Partsi noorust, mistõttu oli noormees sunnitud tihtipeale kõige pikemaid tööpäevi te-gema. Samal ajal soetati osakonda esimene per-sonaalarvuti.

Kõik olid asjade sellise käigu üle õnnelikud. Ühelt poolt muidugi Parts ise, sest tal avanes võimalus oma pikkadel tööpäevadel uue ime-vidinaga tööd teha. Teisalt ei kurtnud ka Part-si kolleegid, sest tänu arvutile viitsis üks mees pikemaid tööpäevi vihtuda. See oli tegelikult ka Partsi esimene kokkupuude IT- ja tarkvaramaa-ilmaga. Nagu hiljem selgus, hakkaski tema elu ümber selle maailma keerlema.

VeisekasvatuseteadushääbusPärast nõukogude võimu kadumist kadusid ka majandid, millesarnases Parts teadustööd tegi. Veisekasvatuse ökonoomika järele puudus ühel hetkel vajadus ning mehel tuli hakata endale uut ülesannet otsima.

Üheksakümnendate alguses lõigi ta kampa inimestega, kellega koos hakati üles ehitama sellist ravimite hulgimüügifirmat, mida praegu tuntakse nime all Tamro Eesti. Et ravimikau-banduses oli vaja jälgida suure hulga ravimite seerianumbreid, partiisid, aegumistähtaegu ja kõike muud sellist, tekkis reaalne vajadus süs-teemi järele, mis seda kõike võimaldaks.

„Meie välispartnerid tõid meile siis tutvu-miseks sellise tarkvaralahenduse nagu Scala,” meenutab Parts.

Oma esimese tutvuse Scalaga tegi mees

Tiit Parts – iseõppinud tarkvaraspetsSap estoniat juhtiv tiit parts töötas enne it-maailma sukel-dumist katsemajandis, kus tegi loomakasvatuses teadustööd. nüüd on ta eesti hinnatumaid majandustarkvara spetsialiste.

Meie ülesanne on turgu kütta.»

Tiit Parts ise-loomustab SAP Estonia rolli

inimesed


Tiit Partsi esimene kokkupuude majandustarkvaraga toimus 1993. aastal. 16 aastat hiljem on ta ses vallas Eesti üks hinnatumaid spetsialiste. Fotod: STANISLAv MOšKOv, eraKoGu


1993. aasta detsembris. 1994. aastal istus ta aga koos toonase kaasvõitleja Ott Kaaluga maha ning kahepeale juurutati Scala ravimite hulgi-müügifirmas. Kusjuures kumbki neist polnud varem kunagi sellise lahendusega kokku puutu-nud. Partsi andmetel töötas sama Scala edukalt veel mõni aasta tagasi Tamros.

Sellest ajast saigi tegelikult alguse Partsi huvi majandustarkvara programmide ja infosüstee-mide vastu.

„Kui ma sellest ettevõttest lahkusin, teadsin juba päris hästi, millised on Scala negatiivsed ja positiivsed küljed. Otsustasin, et Soomes oman-datud teadmisi peaks ka Eestis rakendama.”

Firmadvahetusid,tööjäiSeepeale asuski Parts maailmast otsima selliseid majandustarkvara programme, millel poleks Scalaga võrreldavaid nõrkusi. Üsna pea sattus ta Ameerikas Solomoni-nimelise toote otsa. Õige pea hakkas ta seda ka Eestisse tooma ning veidi hiljem ka eestindama. Järgmise sammuna lõi ta juba Solomoni Baltimaade partnerkanalit.

„Solomoni õnnestus siin müüa ja juuruta-da üsna palju: lugesin hiljem kokku ja sain 85

lahendust. Tolle aja kohta oli seda päris palju,” hindab Parts.

2000. aastal ostis Great Plainsi nimeline et-tevõte Solomoni ära. Selle tehinguga otsustati, et Solomon jääb ikkagi Ameerika turgude jaoks ning Euroopasse tullakse Great Plainsi tarkva-ratootega, mille nimeks oli eEnterprise. Et Parts oli juba aastaid siinsel turul asjaga tegelenud, sattus ta punti Great Plainsiga ning hakkas nen-de toodet lokaliseerima.

Kuid muutusi oli veel varuks. Vaid paar aas-tat hiljem tuli teade, et Microsoft sukeldub ma-

k r i i s

Majanduskriis loob võimalusiMajanduskriis on jätnud jälje ka SAP Estonia tegevusse. Nimelt on ettevõte täiendavate inimeste töölevõtmise praegu külmutatud.

Samas näeb Tiit Parts, et kriis loob tarkvaramüüjatele ja –tootjatele häid võimalusi. Sest kui ettevõtted peavad kriisi mõjul oma majandusprotsessides midagi muutma, peavad nad muutma ka oma selgroogu. Ühest küljest on seda võimalik teha läbi mõne uue tarkvara kasutuselevõ-tu või olemasoleva tarkvara kohendamise. Sellises situatsioonis peitubki võimalus ettevõtetele tarkvara müüa, sest ettevõtted vaatavad oma äriprotsesse üle. Praegu pole need protsessid majanduses veel ala-nud. „Need asjad tulevad väikse nihkega,” usub Parts. „Umbes aasta pärast kasvab majandustarkvara ostmine ja ümberjuuru-tamine. Ma arvan, et ettevõtjad hakkavad sellele mõtlema selle aasta lõpus, järgmi-se alguses.”

Jooni, mida mööda oli võimalik aastate eest oma karjääri ehitada, oli mitmeid. Parts jäi truuks majandustarkvarale ning on nähtavasti teinud õige otsuse.

Minu soov SAPsse tulles oli maailma muuta.»

Parts oma ambit-sioonidest

inimesed


Hoolimata 16aastasest kogemusest sel alal tunnistab ta tänagi, et õpib peaaegu iga päev mi-dagi uut. Või nagu ta ise ütleb: „Me peame õppi-ma muu maailma käest äritegemist.”

SAP Estonia juhina töötab Tiit Parts läinud aasta 1. augustist. Samas tunnistab ta, et SAP meelitas teda enda palgale peaaegu aasta aega. Kohe ei soovinud ta aga käsi lüüa, vaid otsustas võtta veidi mõtlemisaega. Ettevaatlikuks muutis see, et ühe korra oli ta SAP tulekut sellesse turu-sektorisse juba näinud. See toimus aastal 2000, kuid siis lõppes see ebaõnnestumisega.

„SAP tegi toote poolt kõik vajaliku: muutis hinnastust jne. Samas ei toodud juurde konsul-tatiivset jõudu. Et ei mõeldud uue partnerkanali loomisele, kes tuleks värskelt turule ja suudaks rahuldada ettevõtete vajadused, suri asi välja. Sellise asjaga ei tahtnud ma tegeleda. Olen

jandustarkvara ärisse ning ühe sammuna osteti ära Great Plains. Tiit Partsile tegi aga Microsoft ettepaneku asuda oma majandustarkvara poolt Eestis juhtima. Niisama ootamatult oligi mees maailma ühe tuntuima ettevõtte palgal, kus ta töötas 2007. aastani.

TerveaastatöölemeelitamistPartsi sõnul on kõik need sündmused toimunud üsna kiiresti ning teinekord imestab isegi sel-le üle, kuhu karjäär teda kandnud on. Sest kui asi 1993. aastal põlve otsas tegemisest alguse sai, polnud kellelgi mingeid majandustarkvara alaseid teadmisi, rääkimata siis veel vastavast terminoloogiast või selle valdkonnaga kaasne-vatest ärilistest nüanssidest. Seega kuulub Parts vähemalt kohalikul tasandil selle ala pioneeride hulka.

a r v a m u s

Rain LaaneMicrosoft Eesti juht

Tiidul on väga suured teadmi-sed majandus-tarkvara ärist, turust ja kom-muunist ning ta on Eestis selle ala tipp. Kuigi hariduselt on ta agronoom, on minu arvates tema koht ikkagi äris. Tegu on sooja, muheda ja rahuliku inime-sega. Lisaks on ta suurepärane seltskonnahing ja Microsofti bändis oli ta meie vaim-ne liider.


kogu aeg olnud seisukohal, et taoline äri peab käima läbi partnerite, kelle ergutamine peaks olema salavõti, mis kogu selle asja tööle paneb,” selgitab ta.

Praegu on Eestis Partsi hinnangul üle 40 SAP majandustarkvara kliendi. Valdav osa neist on suured firmad, kes kasutavad SAP lahendusi läbi korporatsioonide, emafirmade. Peaasjali-kult ongi praegu SAP fokuseerinud end suuret-tevõtetele. Või siis riigiasutustele.

„Näiteks siseministeeriumit huvitas selline SAP tarkvaralahendus, kuidas prognoosida tu-levikus politseinike arvu. Nimelt on maailmas selline lahendus, kuhu on võimalik sisestada kõik kuriteod ning mis siis selle põhjal arvestab välja, kui palju ja milliseid politseinikke on meil näiteks viie aasta pärast vaja,” räägib Parts.

SAPkütabturguPartsi ülesandeks SAP Estonia juhina on ühest küljest juurde saada uusi SAP majandustarkvara kasutajaid, teisalt aga tagada olemasolevate klientide rahulolu.

„Meie ülesandeks on turgu kütta. See tähen-dab eeskätt organiseerida partnerite tegevust: koolitada neid, teha nendega koos turundusüri-tusi, käia koos klientide juures jne. Ehk panna partnerid huvituma ärist,” selgitab Parts.

Praegu on SAP Estonial seitse partnerit, mis tähendab, et SAPga tegeleb Eesti praegu 75–100 inimest. SAP on oma funktsionaalsuses väga lai tarkvarapakett, mis tähendab, et paljud kliendid kasutavaid vaid väikest osa selle võimalustest. Nii saabki pidevalt aidata klientidel juurutada uusi lahendusi.

30aastanetarkvarapraktikaNäiteks SAP tarkvarapaketi see osa, millega hallata inimressurssi, on Eestis praegu väga vähe kasutusel. Teisisõnu on SAP kasutavatel ettevõtetel võimalik saada hea ülevaade sellest, millised inimesed ettevõttes töötavad, milline on nende taust, nende potentsiaal, koolitus jne. Ilma tarkvara abita selliseid andmeid vähegi suurem organisatsiooni ei halda. Samas on nii mõnedki kohalikud organisatsioonid (Haige-kassa, Rahandusministeerium) hakanud vii-masel ajal ka sellele mõtlema. Partsi kinnitusel kasutavad arenenud riikides ettevõtted ja asutu-sed väga aktiivselt kõike personaliga seonduvat.

„Minu eesmärk on teha SAPst Eestis laialda-semalt kasutatav tarkvara,” tunnistab Parts.

Kuid miks peaks üldse SAPd Eestisse tooma?

A r v a m u s

Margus TammerajaHÄT Systemsi tegevjuht

Tiidu puhul on tegu äärmiselt laia silmaringi, avatud ja sõbra-liku inimesega. Majandustarka-vara spetsialisti-na on ta pigem organisaator. Tänu temale on Eestis alguse saanud mitmed tarkvaraprojektid. Ma arvan, et kui ta poleks sellise organisaatori võimetega, siis võib-olla tõesti töötaks ta kuskil põllumajandus-spetsialistina.

Partsi hinnangul kulub ka Eestis ära SAP rah-vusvaheline kogemus, äripraktika.

„SAP taga peitub kolmekümneaastane prak-tika, kuidas mingit äri ajada,” põhjendab ta. „Et meie ajalugu äriajamisel on lühike, on ka meie kogemus lühike. See on koht, kus SAP saab ette-võtetele abiks olla.”

Kuigi praegu kuulub SAP oma majandustark-

inimesed


M i n u t ö ö p ä e v

M i n u p u h k e p ä e v

One man showTööpäeva alustan umbes 9st, mis algab e-kirjade läbilugemise-ga. Et töötan praegu SAP Estonias üksi, pean alati otsustama, mida millises järjekorras teen. Katsun selle aja päevast, mil ini-mesed tööl, kulutada suhtlemisele. Kui kohtumisi pole, arvutan kas hindu, koostan lepinguid või pakkumisi.

Põhihobiks muusikaTöövälisel ajal üritan olla irratsionaalne. Teen sporti, aga suur kirg on muusika – mängin kitarri. On mitu bändi, kus ma kaasa löön. Üks tegutseb tudengipäevadest ja selle nimi on Tip-Malts. Samuti käin abistamas ansamblit Eesti ning siis on olemas ka üks selline pungiprojekt, kus mängin koos pojaga.

nende klientide seas, kes ei kasuta ühtegi maini-tud tarkvaradest, samuti usun, et osa klientidest võtame teistelt üle.”

Ambitsioonid peavadki SAP Estonia juhi kin-nitusel kõrged olema. SAP tööintervjuul teatas ta näiteks, et ei soovi ettevõttesse tööle tulla ju-hul, kui asju aetakse vanamoodi. Ehk selliselt, et Riia kontoris istub üks inimene, kes siis kolme Balti riigi vahel e-kirju vahendab.

„Minu soov SAPsse tulles oli maailma muuta. Kui ma seda teha ei saa, lähen ära. Ma olen üsna suurte kogemustega ja veel üsna tegusas eas, et peaksin oma aega tooli peal istumisega raiska-ma.”

Raigo [email protected]

Inimene peab oskama töö kõrvalt ka aja maha võtta. Parts oskab seda ning mängib kitarri

koguni kolmes bändis.

varaga kohalikul turul viie suurema firma hulka, on Tiit Partsil seda positsiooni kavas oluliselt parandada. Kõige suurem firma praegu Eestis majandustarkvara poolel on tema hinnangul Microsoft, kellele järgnevad Epicor ja Oracle.

„Minu plaan on nelja aasta pärast olla SAPga teisel positsioonil. Selle määrab ära konsultatiiv-ne jõud. Mina näen küll, et SAPga võtame turgu


Järgmises Arvutimaailma numbris

Andrei Korobeinik Suhtlusportaali rate.ee asutaja andrei Korobeinik muutis eesti kohalikku internetiäri päris oluliselt. esimest korda tegi noormees arvuti ja internetiga tutvust 1995. aastal, õppides siis kümnendas klassis.

Alustame terve aasta kestva mobiilitestiga ◊Katsetame mobiilset internetti ◊Toimetusse saabus 96kilone skanner! ◊

ilmub jälle 12.06

Esimenekokkupuudearvutiga?See oli koolis, 10. klassis. Aasta oli 1995.

Esimeneomaarvuti?1997. aastal panin ühele tuttavale kokku arvutikomplekti ja vastutasuks sain tema vana arvuti. See oli siis IBM 486 turbo nupuga – kui protsessori 66 Mhz oli liiga kiire, siis ühe nupuvajutusega oli võimalik kiirust vähendada :)

Esimenemobiiltelefon1998. aastal ostsin Q GSM-ist Motorola.

Esimenekokkupuudeinternetiga?Internetti jõudsin 1995. aastal, tegin endale Hotmaili aad-ressi, mis on ka praegu olemas.

Millineonteiepraegunetehnilinevarustatus?Dell XPS 1330. Telefon on praegu iPhone 3G.

KõigehalvemIT-gaseotudkogemus?Sülearvutite töökindlus võiks ehk parem olla.

Milliseteenusevõinetileheküljetaeisaahakkama?Minu jaoks on populaarseimaks teenuseks e-post ja tänu iPhone’ile saan seda nüüd ka tele-

fonis mugavalt kasutada.

Kuisuurosapäevastkulubarvutitagaistumisele?Kuus tundi kindlasti.

Ausalt–kasoleteolnudkunagitarkvarapiraat?Ikka. Kooliajal Pärnus ma isegi teadsin, et mõni tarkvara on tasuline, aga ka soovi korral olnuks selle eest päris kee-ruline Eestis maksta.

Foto: StaniSlaV MošKoV

minu arvutimaailm

[digi] tellimiseks: mine kodulehele www.telli.ee saada e-kiri [email protected] või helista 660 9797

Tellija võida sülearvutiAcer Aspire!*

14 000.-

Uus hind

0.-

soodustus

100%

Kiirusta, arvuteid on piiratud kogus!

*Tasuta Acer Aspire 6930g võitmiseks pead olema [digi]tellija. Sülearvuti loosimises osalevad kõik [digi] tellijad, kellel on 31. mai 2009 seisuga kehtiv aastatellimus või otsekorraldusleping. Kampaania tingimused ning sülearvuti parameetrid leiad aadressilt www.telli.ee

000004 0000

(tellides veel soodsam –

otsekorraldusega

kõigest 39.- kuus)

TELLIMISEKS: mine kodulehele www.telli.ee

saada e-kiri aadressil

[email protected]

helista 660 9797

Venemaa valmistab Kuule sõiduks uut laeva

Henrik Roonemaaolukorrast küberriigis

kuidas mõjub huumor haigetele ja poliitikutele

liiklushuligaan –kas vaimupuudegainimene?

pilguheit nagaani ajaloole

arvutimaailm 5/09

Documents