LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 33 (2943) Kolmapäev, 2. september 2009

200 inimest taaslõid USA pealinnas Balti keti

Tuletamaks maailmale meelde Balti riikide jätkuvat ühtsust, moo-dustati 23. augustil kohalike eestlaste initsiatiivil USAs Washingtoni Eesti ja Läti saatkondade vahele umbes 200 inimesest koosnenud inimkett (vt foto all, foto autor Andreas Sepp).

Valdavalt Washingtonis elavatest eestlastest, lätlastest ja leedulas-test koosnenud kett püsis koos ligikaudu kümme minutit.

Ürituse peakorraldaja, Balti-Ameerika Ühiskomitee büroojuhi Karl Altau hinnangul hoiavad Ühendriikides elavad baltlased omavahel tihedalt kokku. Selle näiteks tõi ta kolme riigi kogukondade koostöö lisaks Washingtonile ka Clevelandis, Seattle’is, Chicagos ja New Yor-gis.

Altau sõnul toimus nii mastaapne Balti riikide ühisüritus Washing-tonis Molotovi-Ribbentropi pakti meenutamiseks viimati 1991. aas-tal, mil see kandis veel Musta Lindi päeva nime.

Enne ketti kogunesid rahvuslippude ja Baltimaade ühtsust sümbo-liseerivate plakatitega varustatud välisbaltlased Leedu saatkonda, kus lauldi kätest kinni hoides kaasa otsepildis Vilniusest näidatud «Ärgake Baltimaad» ühislaulmisele.

Andreas Sepp, Washington D.CPostimees, 24.08.2009

Lääne meediaväljaanded meenutavad Balti ketti

Ka mitmed Euroopa ja Ameerika Ühendiriikide meediaväljaanded meenutavad Balti keti ning Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva. BBC kirjutab, et erinevad arusaamad paktist killustavad kaasaegset Euroopa poliitikat. Ameerika Hääl tõdeb, et Kreml on asunud pakti üha enam õigustama.

Euroopa Parlament ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorgani-satsioon on kuulutanud 23. augusti kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks, et meenutada kõiki, kes on hukkunud totalitaar-režiimide tagajärjel - olgu siis tegu Stalini või Hitleri võimuajaga.

Euroopas tekitab Stalini ja Hitleri kuritöö võrdsustamine vaidlusi. Ameerika Hääl kirjutab, et kaasaegne Venemaa õigustab üha enam stalinismi. Alles mõned päevad tagasi teatas aga Vene luureteenis-tus, et Molotov-Ribbentropi pakt oli Moskva jaoks viimane õlekõrs enesekaitseks. Ameerika Hääl peab kummaliseks seda, et Kreml pak-ti aina tugevamalt kaitseb.

BBC leiab, et erinevad arusaamised paktist killustavad tänaseni Eu-roopa poliitikat. Balti riikidele ning Poolale seostub pakt küüditamis-te ja terroriga; Euroopa vasakpoolsetele tähendas vasakpoolse Stali-ni ja parem-äärmuslasest Hitleri kokkulepe aga Nõukogude süsteemi moraalset pankrotti.

ERR, 23.08

President Toomas Hendrik Ilves ütles laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul Balti keti 20. aastapäeva teatejooksu ava- stardis, et eestlased, lätlased ja leedulased on tõestanud oma võimet vabana hakkama saada.

“Kolm Balti rahvast - eest-lased, lätlased ja leedulased - on läbinud ühiselt oma saatuseteed alates 18-ndast sajandist. Sel teel on olnud tõkkeid, mida ole-me ületanud. Sel teel on seisnud vastaseid, keda oleme võitnud. Sel teel on varitsenud vaenlasi, kellele pidime alla vanduma,” lausus president.

Riigipea sõnul on Balti riikide ühiste kogemuste ja ühiste unis-tuste saavutus vabadus riikide ja rahvastena. “Me saime koos tegutsedes uuesti vabaks pea üks inimpõlv tagasi. Sestpeale oleme tõestanud, et me saame hakkama. Eile ja täna ja kõigile

Eesti Nuku- ja Noorsooteatris valminud nukkudest Balti kett. Foto: Raepress

23. augustil avati Brüsselis Mini-Euroopa teemapargis kol-me Balti pealinna Tallinna, Riia ja Vilniuse koostöös valminud mini Balti kett ning moodustati sümboolne Euroopa kett.

Eesti Nuku-ja Noorsooteatris valminud nukkudest Balti kett kujutab endast vähendatud kujul 1989. aastal kolme Balti riiki läbinud üle 600 kilomeetri pikkust inimketti, kus sarnaselt pärisketile on kujutatud inime-si loosungite, rahvuslippude ja rahvariietega. Miniatuursetest Tallinna vanalinna tornidest al-gav kett möödub Riia Vabadus-sambast ning ulatub Vilniuse Ülikooli maketini. Balti kett jääb Mini-Euroopa teemapargi pü-siekspositsiooni.

Pärast miniketi avamist moo-dustati Euroopa pargis ligi tu-handest inimesest koosnev kuni 1,2 kilomeetri pikkune, rohkete Balti- ja teiste maade rahvuslip-pudega dekoreeritud Euroopa kett. Üheskoos, käest-kinni seis-tes, lauldakse mitteametlikku Balti hümni “Ärgake Baltimaad/Atmostas Baltija/Bunda jau Bal-tija!”.

Mini-Euroopa kõrval asuva Atomiumi tipus lehvisid täna esmakordselt kolme Balti riigi lipud.

“Tänane sündmus siin Euroo-

Ilves: me oleme tõestanud oma võimet vabana hakkama saada

ajutistele majanduslikele raskus-tele vaatamata saame hakkama ka homme,” sõnas Ilves.

Ta meenutas, et 20 aastat ta-gasi näitasid Eesti, Läti ja Leedu rahvad maailmale, et nad ei ka-vatsegi leppida ülekohtuga ning poole sajandi vanuse Hitleri ja Stalini kuritegeliku sobinguga.

“Meie rahvad võtsid käest kin-ni, moodustasid 600 kilomeet-rit pika inimketi ja ütlesid: me nõuame vabadust. Neid, kes ei tahtnud seda kuulda, oli palju. Neid oli palju Idas, neid oli ka Läänes. Balti riike peeti noil mur-rangulistel aastatel rahurikkuja-teks. Aga Eesti, Läti ja Leedu ei olnud nõus petliku rahuga, mis oli Molotov-Ribbentropi pakti ja selle järglase, Jalta sobinguga saavutatud meie rahvaste arvel. Meie ühist tahet vabaks saada, kahe miljoni inimese sõna otse-ses mõttes ühist seisukohta oli

võimatu mitte kuulda, seda mit-te näha,” ütles president.

Ta tõdes, et Balti kett oli ainu-laadne manifestatsioon ja üks Balti riikide uuesti vabakssaami-se tipphetk.

“Me kanname seda koosole-mise ja koostahtmise tunnet endaga kaasas. Täna ja hom-me kannavad tuhanded teate- jooksjad selle tunde Tallinnast ja Vilniusest Riia südamesse. Koos sellega kinnitame uuesti oma 20 aasta vanust vannet: ühiselt ja targalt oma tuleviku, oma õi-guste ja oma vabaduse eest seis-tes saame jagu kõige karmimast ülekohtust, kõige suuremast kurjast, kõige rängemast koor-mast. Mingem teele ja kandkem seda vannet. Täna ja homme läbi Eesti, Leedu ja Läti. Igavesti oma südames ja mõtetes,” lau-sus Eesti riigipea.

BNS, 22.08

Brüsselis avati nukkudest Balti kett

pa pealinnas on märgiks, et Balti riikide solidaarsus, mille süm-boliks on kahtlemata Balti kett, pole kuskile kadunud. Tänase Euroopa Ketiga innustame me suuremale koostööle kogu Eu-roopat,” sõnas Tallinna linnapea Edgar Savisaar keti moodusta-misel peetud kõnes.

“Balti kett oli Balti rahvaste koostöö kõrgeim vorm, mida pole nähtud kunagi varem ega hiljem ning mis andis meie rii-kidele ka soovitud tulemuse ‒ vabaduse. See oli esimene kord kui kaks miljonit inimest inimketti liitnud Baltimaade iseseisvusliikumine kerkis maa-

ilma meediasse usaldusväärse peavooluliikumisena, millega pidi arvestama ka perestroika algatamise eest õigusega Lää-nes laialdast toetust nautinud Mihhail Gorbatšov,” meenutas Tallinna linnapea.

Savisaar tänas kõiki eestlasi, lätlasi ja leedulasi, kes 20 aasta eest Balti ketil osalesid, samuti kõiki neid, kes mujal maailmas Baltikumile kaasa elasid ning kõiki, kes oma tänase kohalvii-bimisega kinnitasid, et pole Balti rahvaste ajaloo üht tipphetke unustanud.

ERR, 23.08

2 “MEIE KODU” 2. september 2009

Läänemere riikide elanikud süütavad 29. augusti õhtul mere ääres küünla, tõrviku või lõkke, et tähistada Muinastulede ööd. Aktsiooni Eesti-poolsed eestve-dajad veebiportaal Mereblog ja Rannarahva Koda kutsuvad kõiki Eesti elanikke sel õhtul kell 21.30 tulede süütamisega ühi-nema.

Muinastulede öö traditsiooni eestvedajad on seadnud ees-märgiks, et tulesid süüdataks nii palju, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld.

Muistsete märgutulede taas- elustamine algas Soome ran-nikul 1992. aastal. Muinastule-de öö eesmärk on tugevdada Läänemere ranna- ja maarahva ühtsust, säilitada mereäärset kultuuripärandit ja taaselustada rannarahvaste traditsioonid.

Tänaseks on Muinatulede ööga liitunud juba kõik Lääne-mere-äärsed rahvad. Igal aastal augusti viimase laupäeva õh-tul kell 21.30 süüdatakse tuled Soomes, Ahvenamaal, Rootsis,

Riigikogu esimees Ene Ergma ütles laupäeval Tallinnas Toom-peal Kuberneri aias Balti keti 20. aastapäevale pühendatud üri-tusel, et Balti kett on Eesti, Läti ja Leedu kokkuhoidmise märk.

Ergma märkis, et Balti kett oli meenutuseks kogu maailma-le 50 aasta eest Balti riikidele tehtud ülekohtule, kus pruun ja punane katk lõpetasid Molo-tovi-Ribbentropi paktiga kolme Balti riigi iseseisvuse.

Ergma sõnul ühendas Balti kett kolme Balti riiki ning nende ühist püüet ajaloolise tõe jalu-leseadmise ja enesemääramise poole.

“Balti kett on Eesti, Läti ja Leedu kokkuhoidmise märk.

Ansip: me ei kaota oma iseseisvust enam kunagi

Peaminister Andrus Ansip ütles pühapäeval Vilniuses Balti vaba-dustule läitmise tseremoonial leedu keeles peetud kõnes, et Balti riigid ei kaota oma kättevõidetud iseseisvust enam kunagi.

Ansip meenutas Balti riikide vabaduse lõpetanud Molotov-Rib-bentropi pakti sõlmimist 70 aastat tagasi ning nentis, et sedalaadi poliitika ajad on läbi.

Peaminister märkis, et Eesti, Läti ja Leedu on edukalt tulnud välja kõige süngemast totalitaarsest sügavikust.

“Meie praegused mured, nüüdne üleilmne majanduskriis, mis meidki puudutab, on kahekümne aasta pärast heal juhul vaid kröö-meke ajalooõpikus. Seda juhul, kui võtame möödunud aegadest kaasa põhilisima: üheskoos omavahel ning koostöös oma partneri-tega on eduvõimalused alati olemas,” lausus Eesti valitsusjuht.

Ansipi leedukeelse sõnavõtu kandis otseülekandena üle Leedu Televisioon. Vilniuses parlamendihoone ees asuval Iseseisvuse väl-jakul toimunud vabadustule läitmise tseremoonial osalesid Balti riikide peaministrid ja parlamendijuhid, nende seas ka riigikogu esimees Ene Ergma.

BNS, 23.08

Ergma: Balti kett on Balti riikide kokkuhoidmise märk

Meie ühtsus oli nendes ühen-datud kätes, neis oli ka meie ühine soov ja lootus vabaduse-le,” rõhutas ta.

Riigikogu esimees tõi esile, et maailm vaatas meid siis, ja vaa-tab ka praegu. “Meie riigid on ka täna koos, vajame taas ühtsust, mis aitab raskusi ületada, et en-nekõike iseendale ja üksteisele näidata inimlikku tugevust käia kõhklematult edasi teel, mille oleme valinud,” lausus ta.

Balti Assamblee Eesti dele-gatsiooni juht Trivimi Velliste sõnas, et Balti kett oli võimas meeleavaldus kaks aastaküm-met tagasi Eesti, Läti ja Leedu nõudsid oma loomulike õiguste taastamist.

“Meil ei olnud vaja Nõuko-gude Liidust välja astuda, sest me polnud sinna kunagi sisse astunud. Välja astuda oli vaja okupantidel - välja meie riiki-dest. Võõras okupatsioonivägi ja võõras okupatsioonivõim tõepoolest lahkusid ja augustis 1994 oli Teine maailmasõda ka meie jaoks lõppenud,” tõdes ta.

Velliste lisas, et nüüd, kui Bal-ti riigid on taas Euroopa vabad rahvad, võib uhkusega pühitse-da tõsiasja, et Balti kett on ar-vatud UNESCO maailmapärandi hulka.

“Sellega oleme pälvinud kogu inimkonna tunnustuse,” märkis ta.

BNS, 22.08

Moskva: Hitleri-Stalini pakt oli sundkäik

Vene välisministeerium on seisukohal, et 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungipakt oli mööda-pääsmatu samm, teatab Interfax.

“See oli sundkäik. Stalinil ei jäänud midagi muud üle. Ta oli ase-tatud niisugustesse tingimustesse,” väitis välisametkonna ajaloo dokumenteerimise ameti direktor Konstantin Provalov teisipäeval Moskvas ümarlauas.

“Istume näiteks arvuti taha ja mängime läbi kõik variandid, mis Nõukogude Liidule jäid. Mingit muud varianti ju polnudki,” lisas ta.

Provalov leidis ka, et üheks Hitleri-Stalini pakti sõlmimise algpõh-juseks oli Müncheni sobing.

“Nõukogude juhtkond otsis neis tingimustes oma teed, see ei pruukinud alati õige olla, kuid oli üldiselt suunatud rahvuslike huvi-de kaitsmisele,” toonitas ta. Ühtlasi soovitas ta mitte käsitleda pakti sõlmimist tänapäevaste moraali- ja eetikanormide seisukohast.

“Diplomaatias on lubatud nii mõndagi, isegi praegu, saati veel tol ajal. Mis moraalist võib siin rääkida?” ütles ta.

BNS, 25.08

Ilves: eurost ilmajäämine on valitsuse läbikukkumine

President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses Vikerraadiole, et kui riigieelarve puudujääk kujuneb suuremaks kolmest protsendist ning Eesti jääb eurost ilma, tähendab see valitsuse läbikukkumist.

“Nagu ma olen korduvalt öelnud, hinnang valitsusele tuleb siis, kui selgub, kas me saame euroala liikmeks,” vahendas rahvusring-häälingu uudisteportaal riigipea usutlust Vikerraadiole.

Ilves märkis, et eurole üleminek on ülesanne, mille valitsus on ise endale püstitanud. “Senised kärped on tehtud selleks, et meil oleks võimalik liituda euroga,” lisas ta.

“Kui Eesti liitub euroga, võime me öelda, et (valitsuse) poliitika oli õigustatud. Kui tuleb välja, et me ei saa eurot, /.../ võime öelda, et valitsus on läbi kukkunud,” ütles Ilves.

Samuti märkis Ilves, et valitsus on teinud mitmed otsused ilma mingi diskussioonita. “Kui võetakse vastu otsus ilma sisulise diskus-sioonita, jääb see inimestele arusaamatuks,” sõnas ta.

BNS, 24.08

Peaminister Andrus Ansip kinnitas neljapäeval, et kuigi euro kasutuselvõtt on endiselt eesmärk, ei kärbi tema juhitud valitsus selle nimel pensione ja ei muuda vanemahüvitise süs-teemi.

“Ma ei taha kuuluda valitsus-se, kes pensione vähendab,” ütles Ansip valitsuse pressikon-verentsil.

Peaminister möönis, et valit-susparteide Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahel on vanemahüvitise asjus eriarvamusi, kuid kinnitas, et Reformierakond ei soovi senist süsteemi muuta.

Ansip kinnitas, et Eesti soovib euro 1. jaanuaril 2011 kasutu- sele võtta. Tema sõnul liigub Eesti sel kursil kindalt ning ebaõnnestumiseks peab maail-

Ansip: valitsus pensione ei kärbi

mas midagi olulist juhtuma.Peaminister lisas, et vastav

plaan näeb ette euroraha pa-rema kasutamise, dividendide võtmise ettevõtetest, saaste- kvootide müügi ja trahvide pa-rema sissenõudmise.

Valitsusjuht tõi näiteks Läti, kes on saastekvootide müügist saanud kolm miljardit krooni ja ütles, et määratud trahve on sis-se nõudmata 1,2 miljardi krooni eest.

Ansip ütles, et nende näidete taustal pole mõtet rääkida pen-sioni kärpimisest või vanemahü-vitise süsteemi muutmisest.

“Meil ei ole plaani minna laste ja pensionäride kallala,” kordas ta.

Viimastel päevadel on mitu opositsioonipoliitikut väitnud, et valitsusliit kavatseb pärast

kohalikke valimisi pensione kärpida.

Vastava avalduse tegi esmas-päeval näiteks Keskerakonna seenioride kogu aseesimees El-mar-Johannes Truu.

“Mart Laar on sellega juba ammu ähvardanud. Andrus An-sip teeb esialgu veel head nägu, kuid kui reformistid sügisestel kohalikel valimistel küllalt pal-ju toetust saavad, siis hakkab ta kindlasti pensione kärpima,” teatas Truu. “”Valitsusparteisid pidurdavad veel ainult 18. ok-toobri kohalikud valimised. Kui need saavad läbi ja Reformiera-kond ning IRL tunnevad ennast küllalt tugevatena, minnakse kohe pensionide kallale.”

BNS, 27.08

29. augustil süüdatakse kõikjal Läänemere ääres muinastuled

Taanis, Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis. Lisaks randadele süüda-takse tuled ka siseveekogude kallastel.

Muinastulede öö traditsiooni eestvedaja Mairold Vaik avaldas lootust, et tuled aitavad inimes-tel paremini mõista enese ja mere seost. “Eestil on unikaal-ne positsioon, meil on sadu ja sadu kilomeetreid rannajoont. Me oleme igas mõistes mereriik, kuid ometi pole enamik inimesi isegi paadiga merel käinud. Mui-nastulede ööga loodame kõigile meelde tuletada, et oleme ran-narahvas ja tunneme koos uh-kust selle üle,” lausus Vaik.

Märgutulesid kasutati muist-sel ajal kodutee näitamiseks merel olijatele ja ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjali-kud andmed tuledega teadete edastamisest Läänemere regi-oonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani ulatuv sõ-numite edastamise süsteem.

Rannarahva Koda on 1. mai mõttetalgutest alguse saanud seltsing, mille liikmete sooviks on kaasa aidata erinevate mere-ga seotud organisatsioonide ja inimeste võrgustumisele.

Mereblog on veebiportaal, mis vahendab merendusalast infot, uudiseid, arvamus- ja me-relugusid.

BNS, 23.08

Lõke. Foto: Mihkel IlpRakvere muusikakool ostis Pärdi kingitud raha eest klaveri

Eile saabus Rakverre Arvo Pärdi kingitus Rakvere muusikakoolile - uhiuus poolemiljoniline Estonia kontsertklaver, mis hakkab kõlama gümnaasiumi aulas.

Klaveri kõla Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske siiski proovida ei saanud - klahvid olid veel kinni: instrument peab nä-dalapäevad aklimatiseeruma, siis tuleb klaverivabriku meister pilli häälestusele viimast lihvi andma.

Raha klaveri ostuks kinkis helilooja Arvo Pärt, jagades Eesti riigilt elutööpreemiaks saadud miljoni Rakvere ja Paide muusikakooli va-hel.

ERR, 27.08.2009

3“MEIE KODU” 2. september 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Vene saatkond üürib Tallin-na linnalt Kaarli puiestee asu-vas majas korterit hinnaga üks kroon ruutmeetri eest. Tallinnas aadressil Kaarli puiestee 11-49 asub 73 ruutmeetri suurune kor-ter, mida 1993. aastast rendib linnalt Vene saatkond hinnaga üks kroon ruutmeetri eest. ❖ Teliasonera käivitab Eesti Tele-komi aktsiate ülevõtmispakku-mise ning määras ostuhinnaks 93 krooni ühe aktsia eest. Reedel oli aktsia hind börsil 74,79 krooni.❖ Natsikurjategijaid jahtiva Simon Wiesenthali keskuse Je-ruusalemma büroo juht Efraim Zuroff kritiseeris ajalehes Jeru-salem Post ilmunud arvamus-loos taas Eestit natsilembuses ning kordas vastuseisu kavale natsismi- ja kommunismiohvrite ühisele mälestuspäevale.❖ Austria välisministri Michael Spindeleggeri sõnul võib Ees-ti arvestada Austria toetusega loodava Euroopa Liidu infoteh-noloogia agentuuri toomisel Eestisse. ❖ Eesti Energia AS müüs käeso-leva aasta juulis kodumaisel turul 432 gigavatt-tundi elektriener-giat, võrreldes 2008. aasta juuli-ga langes müük 8,5 protsenti. ❖ Majandusraskustesse sattu-nud Riia eesti kooli direktor Urve Aivare palub Eesti riigilt rahalist abi, kuna praegu ei jätku õpeta-jatele palga maksmiseks raha, kirjutab Eesti Päevaleht. ❖ Keskkriminaalpolitsei amet-nikud andsid majanduskuri-te-gudes kahtlustatava Marko Rudi teisipäeval üle Ameerika Ühend-riikide õiguskaitseasutuste esin-dajatele, kes korraldavad mehe transpordi USA-sse. ❖ Pärnumaa Kaisma, Tootsi ja Vändra vald, Vändra alev ning Raplamaa Järvakandi vald ka-vatsevad kohalike valimiste ajal korraldada rahvaküsitluse oma-valitsuste ühinemise teemal. ❖ Konkurendid järgnesid kütu-semüüja Statoili teisipäevaõh-tusele hinnatõusule, tõstes au-tokütuse hindu samuti 25 sendi võrra. ❖ Leedu soovib avada suhetes Venemaaga uue peatüki, et teha lõpp aastaid kestnud pingetele ja usaldamatusele, ütles presi-dent Dalia Grybauskaite. Reu-tersi teatel kolmapäeval Juulis ametisse vannutatud Grybaus-kaite sõnul on saabunud aeg va-lusast minevikust üle saada.❖ 1. septembril algaval uuel õppeaastal läheb esialgsetel andmetel kooli 147.519 õpilast, neist esimesse klassi 12.426. ❖ Soome on valmis andma Nord Streamile luba rajada gaa-sijuhe Venemaalt Saksamaale läbi Soome majandusvööndi. ❖ Majandusministeerium tegi reisijate arvu langusele viidates Väinamere Liinidele ettepaneku 2010. aastal Saaremaa ja Hiiumaa reise 10 protsenti vähendada, kir-jutab Eesti Päevaleht. ❖ Venelasi ühendavad valimislii-dud Klenski Nimekiri ja Vene Kes-kus otsustasid minna Tallinnas oktoobris toimuvatele kohalikele valimistele ühise nimekirjaga.

(Allikas: BNS, 22.08.-25.08)

❖ Eesti ei ole seni saanud amet-likku ettepanekut pakkuda elu-kohta Guantanamo vanglas kin-nipeetuile. ❖ Balti kaitsekolledži (Balt-defcol) tegevust analüüsinud ekspertide hinnangul ohustab lääneliitlaste vähenenud panus kolme riigi aktiivset osalust rah-vusvahelistel missioonidel, kir-jutab Eesti Päevaleht. ❖ Valitsus kinnitas neljapä-evasel istungil sotsiaalministri Hanno Pevkuri poolt esitatud eelnõu, mis näeb ette vane-mahüvitise maksimaalsuuruse tõusu 35.316 kroonini. ❖ Valitsus andis neljapäeval loa ligi 300 miljonit eurot maksva Eesti-Soome teise merekaabli Estlink 2 rajamiseks, mis aitab suurendada Eesti elektrisüstee-mi varustuskindlust. ❖ Peaminister Andrus Ansip kinnitas neljapäeval, et kuigi euro kasutuselvõtt on endiselt eesmärk, ei kärbi tema juhitud valitsus selle nimel pensione ja ei muuda vanemahüvitise süs-teemi. “Ma ei taha kuuluda valit-susse, kes pensione vähendab,” ütles Ansip valitsuse pressikon-verentsil. ❖ Kaubalaeva Arctic Sea kaa-perdamises neljapäeval süü-distuse saanud mehed eitavad neile süüks pandut. ❖ Peaminister Andrus Ansip üt-les neljapäevasel valitsuse pres-sikonverentsil ajakirjanikele, et eelarvepositsiooni tuleb paran-dada veel 2,8 miljardi krooni võrra. ❖ Läti olümpiakoondis kannab tuleva aasta veebruaris Van-couveri taliolümpia avamistse-remoonial Eestis valmistatud rõivaid, teatas Läti olümpiako-mitee.❖ Valitsus ei jõudnud neljapäe-va õhtul kabinetinõupidami-sel kokkuleppele ettepanekus nimetada Siim Kallas teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni volinikuks. ❖ Teise kvartali keskmine bru-tokuupalk oli statistikaameti teatel 12.716 krooni ehk 2008. aasta sama perioodiga võrrel-des 4,4 protsenti vähem. ❖ Kaitseministeerium teatas reedel, et on kaitseväe korraldu-se seaduse rakendamise käigus lõpule viinud reformi, mille üks osa oli ametite ja struktuuride ulatuslik ühendamine. Ministee-riumi teatel on reformide käigus kaotatud 20 kaitseväelist asutust ning kaitsevägi on koondunud üheks valitsusasutuseks. ❖ Riigikogu koguneb esmas-päeval ja teisipäeval erakorra-lisele istungjärgule, et arutada käibemaksuvaidlusega seotud eelnõu. ❖ Töötukassa registreeris vii-mase nädala jooksul 2276 uut töötut, mida on rohkem kui au-gusti varasematel nädalatel. ❖ Tallinna börsil jätkasid akt-siahinnad reedel esmaspäevale sarnaselt liikumist ülespoole. Indeks OMXT kasvas 3,32 prot-senti 397,21 punktini. Kokku oli 780 tehingu käive 56,04 miljo-nit krooni.

(Allikas: BNS, 26.08-28.08)

Sügisest jääb suletuks neli kooli1. septembrist jäävad suletuks Pärnumaa Taa-

li põhikool, Puiatu erikool ja Keila SOS Lasteküla kool ning Võru vene gümnaasiumist saab põhikool, kirjutab Õhtuleht. Koolide sulgemise põhjus on haridusministeeriumi andmeil peamiselt õpilaste puudus.

Sauga vallavanem Vello Tiidermanni sõnul tuli Taa-li põhikool sulgeda, sest laste pearahast ei piisanud õpetajatele ja juhtkonnale palga maksmiseks. Koo-lihoone on üle saja aasta vana, ning selle renoveeri-mine olnuks raske ning kulukas. “Kõik 44 õpilast on leidnud endale uue koha,” ütles vallavanem, lisades, et laste sõidukulud kannab omavalitsus.

Võrus jätkab vene gümnaasium uuel õpiaas-tal vaid põhikoolina. “Gümnaasiumis oli ainult seitse-kaheksa õpilast,” ütles linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peep Polti-mäe. Vene noortele jääb võimalus minna mõnda eestikeel-sesse gümnaasiumi, Võru kutsehari-duskeskusesse või 71 kilomeetri kaugusele Tartusse. Sõidukulud tasub linn.

Puiatu suletakse, sest kasvandikke pole piisa-valt ja hoone ei sobinud erikooliks. Õpilased viiak- se Tapale.

Praegu lasteaed-algkoolina töötav SOS Lastekü-la Eesti ühingule kuuluv Keila SOS Hermann Gmei-neri kool jätkab ainult lasteaiana.

BNS, 24.08

Vene koolides suureneb uuel õppeaastal eesti keele osakaal

Eesti venekeelsetes gümnaasiumides suureneb 1. septembril algaval õppeaastal kohustuslikus korras eesti keeles õpetatavate ainete osakaal ka-helt õppeainelt kolmeni.

Möödunud õppeaastal pidid vene gümnaa-siumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust ning omal valikul kas muusika- või ühiskonnaõpetust. Algaval õppeaastal on venekeelsetes koolides alates 10. klassist kohustuslik eesti kirjanduse, muusikaõpetuse ja ühiskonnaõpetuse õpetamine eesti keeles.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosa-konna juhataja Irene Käosaar ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et juba eelmisel õppeaastal õpetas enamus venekeelseid gümnaasiume eesti keeles õppeaineid suuremas ulatuses, kui kohustuslikud kaks õppeainet. 62 venekeelsest gümnaasiumist 41 õpetas eelmisel aastal aineid eesti keeles suu-remal hulgal.

“Tänavu on 46 vene gümnaasiumi 62-st teada andnud, et nad kavatsevad õpetada aineid eesti keeles suuremal hulgal kui kolm kohustuslikku ai-net,” lausus Käosaar.

Kuigi seaduse järgi tuleb osa õppeaineid õpe-tada eesti keeles vaid venekeelsetes gümnaa-siumides, õpetab eesti keeles aineid ka enamik põhikoole. 79 Eestis tegutsevast venekeelsest põhikoolist õpetas möödunud õppeaastal mõnda õppeainet eesti keeles 59.

2011. aastal algaval õppeaastal peab vene-keelsetes gümnaasiumides toimuma õppetöö 60 protsendi ulatuses eesti keeles.

BNS, 26.08

Ansip teeb ettepaneku nimetada Kallas taas eurovolinikuks

Reformierakonna esimees ja peaminister And-rus Ansip teeb neljapäeval valitsuse kabineti-nõupidamisel ettepaneku nimetada Siim Kallas teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni volinikuks.

Peaminister teeb ettepaneku esitada Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks uueks ametiajaks Siim Kallas ja Euroopa Kontrollikoja liikme kandi-daadiks uueks ametiajaks Kersti Kaljulaid, teatas valitsuse pressiesindaja.

Teisi kandidaate nendele kohtadele valitsusele esitatud ei ole.

Ansipi sõnul on Eesti praegused esindajad Siim Kallas ja Kersti Kaljulaid saanud oma tööga suu-repäraselt hakkama ja Eesti huvides on nende jätkamine.

Reformierakonna üks asutaja Kallas sai Euroopa Komisjoni asepresidendiks halduse, auditi ja pet-tusevastase võitluse valdkonnas 2004. aastal.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on varem öelnud, et hakkab arutama Kallase toetamist Euroopa Komisjoni volinikuna pärast Iiri referendumit ok-toobri algul.

BNS, 27.08

Venemaa saadab Läände vigu ja valesid sisaldava Balti õpiku

Venemaal välja antud lääneriikide kõrgkoolidele mõeldud õpik Balti riikide kohta, mis tõlgiti Eestis inglise keelde, sisaldab ohtralt faktivigu ja valet, kirjutab Eesti Päevaleht.

Teos “Russia and Baltic Countries” kujutab en-dast Venemaa teaduste akadeemia Vene-Balti kes-kuse direktori Renald Simonjani venekeelse teose tõlget ning selle andsid välja teaduste akadeemia sotsioloogiainstituut ja majandusinstituut.

Ajaleht kirjutab, et tuhandelise tiraažiga, eelkõi-ge just lääneriikide ülikoolidele mõeldud raama-tust, leiab suurel hulgal vigu. Nii näiteks nimeta-takse president Konstantin Pätsi vahepeal Pjatsiks, ajaloolase Magnus Ilmjärve nime leiab vähemalt kolmes, Vaino Väljase nime neljas versioonis.

Raamatus väidetakse, et 1920. aastate alguses kaaluti väga tõsiselt kõigi Baltimaade Poola koos-seisu andmist. Veel väidetakse, et “Kirde-Eesti (Ida-Virumaa) elanikkond koosneb 95 protsendi ulatu-ses venelastest, kes kõik elavad tihedalt koos. See pole ka ime. See Venemaa osa anti Eestile 1920. aasta Tartu rahuga”.

Muu hulgas väidab raamat, et Eestis on venelasi diskrimineeritud viimased 17 aastat. Eesti okupeeri- mise kohta öeldakse aga, et sellist asja pole olnud. “Lätit, Leedut ja Eestit ei okupeeritud 1940. aastal, vaid inkorporeeriti Nõukogude Liitu kohalike kom-munistlike parteide ning teatud osa elanikkonna aktiivsel toetusel. Seda ei tehtud isegi Kremli initsia- tiivil, vaid nende maade parlamentide palvel.”

Ajaleht kirjutab, et raamat on tõlgitud Eestis ja selle “teaduslikuks toimetajaks” on märgitud Vale-ria Jakobson, kes töötab Tartu ülikooli ajakirjandu-se ja kommunikatsiooni instituudis meediauurin-gute teadurina.

Jakobson ütles, et tema osa oli vaid tõlgi leidmi-ne ja ka seal sattus ta pettuse ohvriks. “Inimene, kes pidi alguses tõlkima, teatas hiljem, et tema asemel teeb seda tööd keegi teine,” selgitas ta.

Mis puudutab aga sisulisi vigasid, siis terminoloo-giasse Jakobson enda teatel sekkuda ei soovinud.

Ajaleht märgib, et Simonjan pälvis 2004. aastal Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi raamatu “Venemaa ja Baltimaad” esimese osa eest.

BNS, 19.08

Arstitudengid võivad saada võimaluse töötada abiarstina

Sotsiaalministeerium kaalub ülikoolis arstitea-dust õppivatele tudengitele töötamisvõimaluse pakkumist haiglates abiarstina.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on väga oluline, et arstiüliõpilased saaksid juba õpingute ajal Eestis töötada ja kogemusi omandada.

“See aitab luua otsesidemeid haiglaga ning vali-da tulevast töökohta. Oleme tudengitega abiarsti kontseptsiooni väljatöötamise vajalikkuses ühele meelele jõudmas ja hetkel koostatakse analüüsi naaberriikide praktikatest,” lausus Pevkur.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatuse liik-me Gilber Kase sõnul võimaldaks abiarsti ame-tikoht kasutada arstitudengeid parema tervise-süsteemi nimel.

“Abiarsti ametikoha loomine annaks reaalse võimaluse praktiseerida ning lisaks vähendaks see meie tulevaste arstide siirdumist piiri taha ning parandaks nende kvaliteeti,” ütles Kask.

Ta märkis, et abiarsti ametikohaga loodaks ars-titudengitele koht Eesti meditsiinisüsteemis, mil-lest lõikaks kasu kõik osapooled, eeskätt noorte arstide järele janunevad maakonnahaiglad.

BNS, 22.08

4 “MEIE KODU” 2. september 2009

Eesti õigekeelsus-sõnaraamatut saab lehitseda iPhone’is

Apple iPhone’i rakenduste poes App Store tuli müügile Eesti õi-gekeelsussõnaraamat. Sõnaraamatu iPhone’i versiooni valmistas ette nutitelefonide rakenduste arendusega tegelev Tartu ettevõte Indilo Wireless OÜ koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Telefonis kasutatav õigekeelsussõnaraamat maksab 78 krooni ning sisaldab kõiki sõnu ning kohanimesid, mis paberversioon, kuid lisaks ka uusi, mis kaante vahele saavad alles sõnaraamatu 2013. aastal väljatulevas versioonis, teatas ettevõte.

Apple iPhone on populaarne nutitelefon. Hinnanguliselt on Ees-tis umbes 30.000 iPhone’i kasutajat.

BNS, 19.08

Kooperatiiv Eesti Maja peakoosolek toimub Eesti Majas pühapäeval 4. oktoobril 2009, kell 14.00

Päevakord:1. Eelneva peakoosoleku protokolli kinnitamine2. 2008/2009 aasta aruanded3. 2009/2010 aasta tegevuskava4. Kolme direktori valimine5. Sekretäri valimine6. Revidendi valimine7. Kohapeal algatatud küsimused

Revidendi ja juhatuse aruanded pannakse Eesti Maja teadetetahvlile seitse päeva enne koosolekut.

Boris Lees, Sekretär

Austraalias on üle nelja aastaaja?Teadlaste sõnul on Austraalia kliima nii eriline, et seal on viis või

kuus aastaaega.Sydney keskkonnainstituudi juhataja Tim Entwisle arvates on

Austraalia neli aastaaeg meelevaldselt määratud ja pärinevad ajast, mil see manner oli Briti asumaa, kirjutab BBC.

Entwisle tegi ettepaneku võtta kasutusele uued aastaajad kevade ja suve ning talve ja varakevade vahel.

Teadlase arvates aitaks aastaaegade lisandumine inimestel loo-duskeskkonda paremini mõista ja märgata aastaaegade vaheldumi-sel muutusi.

Austraalia põliselanikel aborigeenidel on mõnes piirkonnas kogu-ni kaheksa erinevat aastaaega, mis kirjeldavad kohalikke ilmastiku-tingimusi ja muutusi looduses.

Ka Entwise arvates võiks erinevates Austraalia piirkondades amet-likult kehtestada erinev arv aastaaegu.

Ta tegi ettepaneku viia aastaaegade teemal viia läbi rahvahääletus ning ka uute aastaaegade nimevõistluse.

Entwise ise pakkus kevade ja suve vahelise aja tähistamiseks väl-ja sõna «sprummer» (inglise keeles kevad on spring ja suvi summer) ning talve ja varakevade vahelisele ajale «sprinter» (inglise keeles on kevad spring ja talv on winter).

Postimees, 24.08.2009

Austraalia pakkus noortele tööd ja seiklust

Millal ja miks sündis otsus sõita Eestist minema?

Otsus sündis iseenesest ühe päevaga. Läksime sõbraga met-sa jalutama, oli märtsikuu ja ilm ebameeldivalt niiske. Rääkisi-me elust, olust ja tulevikuplaa-nidest. Lihtsalt lõime käed, et läheme Austraaliasse, ja nii see läkski. Miks otsustasite just Aust-

raalia kasuks?Austraalia tundus lihtsalt sel-

line superkoht. Riigikeel on ing-lise keel, mida ma valdan, paik on mõnusalt soe, eksootiline ja piisavalt kaugel, et ei oleks liiga lihtne tagasi tulla, kui raskeks läheb.Kui pikaks ajaks oli plaan

minna?Kuna ma teadsin, et mind oo-

tab juuni lõpus sõjavägi, siis oli-gi mul kindel aeg paika pandud juba algusest peale ‒ veetsin seal kaheksa kuud.Mis oli selle reisi põhiees-

märk? Kas töötada ja raha tee-nida või rohkem ikkagi tutvu-da võõra kultuuri ja eluoluga ning sobitada tutvusi?

Eesmärk oli ikka võimalikult palju näha, kogeda. Lõpuks muutus see rohkem töötami-seks, et ellu jääda, aga kogemu-si sai sellegipoolest.Kas Austraaliasse saabudes

oli töö seal juba olemas või pi-dite alles otsima hakkama?

Olime kuulnud, et backpacker’id saavad seal pä-ris kergelt tööd, nii et me väga sellepärast ei muretsenud, aga kui lõpuks sinna jõudsime, siis nägime, et ega see olukord nii roosiline ei ole. Mul läks kuu aega, enne kui töö leidsin.Kust täpsemalt te oma Aust-

raalia-reisi alustasite?

Lendasime 9. oktoobril Syd-neysse ja seal ma veetsin esime-sed neli kuud. Millised nägid välja teie esi-

mesed päevad võõral mandril?Naljakalt ebameeldivad. Ma

arvan, et mulle kui rahulikule ja konstantse jahedusega harju-nud põhjamaa inimesele oli see riik esmapilgul liiga palav, kiire ja rõõmus. Esimesed kolm pä-eva üritasime keskkonnaga har-juda ja lihtsalt linnaga tutvuda.Kas töö leidmine osutus ras-

kemaks, kui olite oodanud?Jah. Arvasime, et see peaks

väga lihtne olema. Olime suhte-liselt kindlad, et oskame piisa-valt inglise keelt, et seal vabalt igal alal hakkama saada, aga nii see päris ei olnud. Peale selle jõudis ka majanduslangus sel ajal sinna, nii et töö leidmine oli palju raskem, kui arvasime.Kuidas seal välismaalastesse

suhtutakse?Suhteliselt hästi. Inimesed,

kuuldes su aktsenti, tunnevad huvi, kus sa pärit oled, ja on väga toetavad ja abivalmid.Kas leidus ka niisuguseid

kohalikke, kes olid Eestist kuulnud?

Pooled inimesed, kellega ma seal kokku puutusin, olid kuulnud, et selline koht on olemas, ja veerand neist isegi teadis, kus kandis see asub, ja mõni oli ka Eestit külastanud, aga muidu ei teatud Eestist suurt midagi.Kas töötasite vaid ühes ko-

has ühel alal või reisisite möö-da mandrit?

Kaheksa kuu jooksul töötasin seal neljas kohas ja täiesti erine-vatel aladel. Esimeseks kohaks oli üks Sydney äärelinna väike-laevade sadam, kus ma puhas-

tasin ja parandasin väikelaevu. Järgmised kaks kohta olid Melbourne’is, kus ma töötasin kelnerina ja müügimehena. Lõ-puks rändasin 2200 km põhja poole Brisbane’i lähedale War-wicki, kus ma töötasin salatifar-mis, mis oli omaette väljakutse, sest see oli väga tüütu töö.Mis jättis Austraalias eriti sü-

gava mulje?Ma arvan, et Austraalia loodus

ja inimeste rõõmsameelsus.Kas oli natuke kahju koju ta-

gasi tulla?Ei olnud, sest olin selle mõt-

tega juba algusest peale harju-nud.

KOMMENTAARJane Rätsep, emaKerge kõhedus muidugi oli,

kui ta läks, aga tuleb aru saada, et selles eas on inimene täiskas-vanud ja vanemad ei saa lapse eest otsustada. Kui see on tema otsus, siis igati toetada, anda kaasa endapoolsed kogemus-ed. See on tema valida, mis ta neist õpib ja mis ise läbi teeb.

Hendrik jäi käiguga väga ra-hule ja arvas isegi, et elus tuleb ehk aeg, kui ta tahab Austraali-asse tagasi minna, kuid alles siis, kui konkreetne oskus on selgeks õpitud, et ei peaks enam juhu-töid otsima, vaid saaks pidada mingit konkreetset ametit.

Tänuks ütles Hendrik, et kodus on ikka töökasvatust tehtud, sest seal oli palju olukordi, kus leiva lauale saamiseks tuli tüü-tut tööd teha.

Eemal oldud aeg muutis teda kindlasti veelgi küpsemaks.

Doris-Katre TruuverVirumaa Teataja, 9.07.2009

Nagu paljud Eestimaa noored, veetis ka Rakverest pärit Hendrik Peiel (21) kaheksa kuud maakera kuklapoolel Austraalias, et seal tööd teha ja seiklusi kogeda.

Jenolani riigimetsades (NSW) saab sügisel enne öökülmade saabumist isegi kuuseriisikaid korjata. Foto: Indrek Ulmas

5“MEIE KODU” 2. september 2009

Simuna Ivax läheb Sydney olümpiale Eestit esindama

Tõsiselt korvpalli harrastav Väike-Maar-ja vallavolikogu esimees ja tuntud põl-lumajandusettevõtja Hans Kruusamägi läheb kohalike valimiste ajaks Austraali-asse, kus võistleb oma meeskonnaga Ees-ti eest veteranide maailmamängudel.

Just hiljuti tuli sama meeskond Tšehhist MMilt, kus 32 meeskonna seas saadi kor-ralik 14. koht.Eesti riiki esindav Simuna Ivaxi mees-

kond osaleb oktoobris Sydneys vete-ranide olümpial, meeskonda kuulub liikmeid kõikjalt Eestist, Lääne-Virumaalt veel ka Helges Tooming, võimalik, et satsiga ühineb kunagine Eesti koondislane Ivo Saksakulm.

Kokkumängu harjutatakse enne võistlusi kord nädalas Tallinnas või Lääne-Virumaal. Sõidu- ja hotellikulud tasub iga mängija ise, osalemistasu maksis Simuna Ivax. Väike fänniklubi läheb maakera kuklapoolele mõne mängija kaasa näol.

“Ivaxi jaoks on sport väga tähtis ja oleme sellesse ikka kõvasti pa-nustanud. Kui mu töötajad teevad sporti, siis jaksavad ka tööd hästi teha,” rääkis Kruusamägi.

Kala- ja viljakasvatajana tuntud Hans Kruusamägi rajas oma Nõm-me kalakasvanduse juurde isegi võrkpalliväljakud, kus sel nädalal peetakse külade turniiri.

Sydney mängud langevad samale ajale, kui Eestis toimuvad ko-halike omavalitsuste valimised. Keskerakonda kuuluv Kruusamägi märkis, et tema jaoks pole tähtis olla valimiste ajal kohapeal. “Ma ei hakka tõmblema, kui valitakse, siis valitakse,” ütles ta.

Sydney 2009 World Masters Games 10-18 October, 2009www.2009worldmasters.com

Aarne MäeVirumaa Teataja, 15.08.2009

SESKi uudised

SESK-i 22. augusti kokkutulekul märgiti taasiseseivumise aasta-päeva. Toomas Pill luges ette Jaan Bergmani luuletuse „Eesti lipp“ aastast 1881, mil lipu värvid polnud veel ära määratud: „Kus sinu lipp täis ilu lehib... Ta kauni kolme karvaga...must, rohiline, sinine.“ Must tuleneb mustast kuuest, mida eesti mehed on kandnud igi-vanast ajast nagu kirjutas Ado Reinwald: „Mo isa isad käisid/ Kõik musta kuue sees.“ Roheline kujutas kevadet kui „Kõik loomus uuest’ haljeneb.“

Siis oli sõna meie külaliskõnelejal pr. Külliki Poole’il, S.E.S. Kunsti- ja Käsitöörinigi esinaisel. Kuulsime, et ring on juba 30 aastat edukalt tegutsenud. Kõik disain ja näputööd on kujundatud eesti mustrite põhjal.

Nii ka selle aasta suurim saavutus ‒ eesti kirikule virkade sõrmede poolt pilutatud ja tikitud kardinad koos puldi kattega. Sõnad pole küllaldased, et taibata nende ilu ja töö väärtust, neid peab oma sil-maga nägema.

Külliki oli kaasa toonud alpaca villast kootud Haapsalu rätiku, sii-dist jaki, daamide rahakotte, mis olid elegantselt kaunistatud.

Seda kõike ja veel palju muud võib imetleda 25. oktoobril toimu-val käsitööringi üritusel Sydney Eesti majas.

Lõpuks kõlasid kokku šampuse klaasid koos õnnesoovidega ise-seisvale Eestile ning kolmele SESK-i sünnipäeva lapsele.

Maud Kaljot

Allveelaeva Kalev kapteni Verner Puuranna poeg Hans Verner Puurand Austraa- liast kinkis Tallinna linnaar-hiivile ainulaadse fotoalbu-mi ja laeva külalisraamatu.

Kapten Verner Puurand jäi imekombel pärast Eesti oku-peerimist vabadusse ja põge-nes koos naise, ämma ja kahe pojaga 1944. aastal Saksamaa-le. Sealt siirdus perekond 1948. aastal Austraaliasse. “1930. aas-tate teisest poolest pärit väär-tuslikud ürikud võttis Kalevi kapten Verner Puurand Eestist lahkudes Austraaliasse kaasa,” ütleb linnaarhivaar Küllo Arja-kas. Tema sõnul on kapteni poja kingitus unikaalne. “Niipalju kui teada, Eesti sõjalaevade origi-naalalbumeid ei ole arhiivides ega muuseumides.” Albumist saab näha allveelaeva ehitust Suurbritannias ja selle vette-laskmist, pilte on 1939. aastate lõpu Eestist. Sama väärtuslik on külalisraamat, kus on laeval käinud ühiskonna- ja kultuuri-tegelaste soovid ja autogram-mid. Arjakase sõnul plaanitakse album ja külalisraamat avalda-da raamatuna.

Austraalias Brisbane’is pen-sionipõlve pidav Hans Verner Puurand ütleb, et tal on hea meel, et tema isa album Eestis-se tagasi jõuab. “Esimest korda

HARULDUS: Kapten Verner Puuranna poeg Hans Verner Puurand (paremal) näitab Eesti mereväe ülemale Igor Schvedele Tallinna linnaarhiivile kingitud allveelaeva Kalev albumit. Foto: Marianne Loorents

Allveelaeva album ja külalisraamat jõudsid koju tagasi

pärast põgenemist käisin Eestis üheksa aastat tagasi. Siis kinki-sime meremuuseumile isa vor-mirõivad, mida aga muuseum pole ekspositsiooni pannud,” pole Puurand rahul. Ta ütleb, et isa kaptenipabereid Austraa-lia ei tunnustanud ja isa töötas ehitusettevõtjana.

Allveelaev Kalev oli üks kahest Eesti vabariigi Suurbri-

tanniast tellitud allveelaevast. 1937. aasta maist kuni 1940. augustini olid allveelaevad Ees-ti mereväe teenistuses, II maail-masõjas teenisid

Nõukogude Liidu Balti mere laevastikku. Kalev uppus 1941. aasta oktoobris Soome lahes.

Mihkel NiglasÕhtuleht, 26.08.2009

Talgud Sydney Eesti MajasSydney Eesti Maja koristamise ja puhastamise talgutel 15. augustil tehti tavalisi puhastus- ja paran-

dustöid - Madis parandas väravat, pügati põõsaid, Aivo pesi kõik aknad ja klaasuksed, koristati köögis. Katre ja Helle-Mall aga viimistlesid Meie Kodu 60. juubeli väljaannet enne trükikotta saatmist.Töö sai üheskoos tehtud ja oli hea tunne ees ootavatele Eesti taasiseseisvuspäeva ja Meie Kodu 60.

juubeli üritustele vastu minna.

Talgutel pakuti ka talgusuppi. Tagumises reas vasakult: Tiina, Madis, Koidula, Katre, Peeter. Esimeses reas vasakult: Helle-Mall, Maia, Mai, Kristjan. Pildilt puudub Aivo. Foto: Madis Alvre

Soodushinnaliste lennupiletite müükMüüme odavaid lende Tallinna ja teistesse EL linnadesse

Edasi-tagasi pileti hind alates $ 1,180.00 + maksud.

Maksuvaba ühendust meiega saate numbril 1800 888 386

ESTOURS TRAVEL38 Murray Road, CORRIMAL EAST NSW 2518 Tel. 02-4284 1688 & Faks. 02-4284 7823E-post: Tallinn@estours-travel.com.au

Kodulehekülg: www.estours-travel.com.auLicence. No. 2TA002609 ABN 45 003 084 857

6 “MEIE KODU” 2. september 2009

Ajalehte Meie Kodu õnnitlevad 60. juubeli puhul

ILLE USCINSKIGULDSELLA IISMAA

ESTO mõtteid

ESTO päevad toimusid juba kümnendat korda, sel aastal Saksamaal ‒ Münsteris. ESTO 2009 üritusi jagus viiele päevale ajavahemikus 26. kuni 30. juunini: toimusid jumalateenistus ja kontserdid, näidati filmi, tantsiti rahvatantse ja lauldi koorilaule, esinesid võimlejad, kuulati tõsiteaduslikke ja vähem teaduslikke ettekandeid, tehti teatrit ja veel palju muud. Muidugi toimus tradit-siooniline rongkäik, kus eestlasi jagus nii lippude ja lauludega läbi Münsteri südalinna marssima kui ka teeäärde marssijatele lehvita-ma. Samavõrd tähtis kui üritustel esinemine või nende kuulamine-vaatamine, oli osalejate omavaheline suhtlemine, millele aitas mui-dugi tublisti kaasa kogu ürituse vältel tegutsenud salakõrts. ESTO oli suurepärane võimalus kohata mööda maailma laiali olevaid tuttavaid aga ka uusi tutvusi sõlmida. Kõige selle kõrval kipus aega väheseks jääma, et tutvuda Münsteri vaatamisväärsustega.

Seekordse ESTO läbiviimist häirisid mitmed asjaolud. Esiteks see, et algselt oli kavas X ESTO korraldada Londonis, kui see aga ära langes, jäi ettevalmistusteks aega väheseks. Siis muidugi üle-maailmne majanduskriis. Kui loodeti, et Münsterisse tulevad kõik need, kes Tallinnasse laulupeole kavatsevad sõita, siis tegelikkuses tehti pigem valik kas ühe või teise, enamasti aga just teise suurüri-tuse kasuks. Siiski olid ESTO 2009 üritused tasemel nii korraldajate kui ka osavõtjate hinnangul. Muidugi oli osavõtjate arv tunduvalt väiksem kui ESTO-de hiilgeaegadel, mil kogunes kuni 20 000 eest-last. Kui kohalik Saksa leht „Westfälische Nachrichten“ (26.06.2009) hindas ESTO osavõtjate arvuks 1300 inimest, siis „Postimees“ (3.07.2009) kirjutas: „Tänavu Saksamaal Münsteris toimunud kok-kutulekul oli umbes 700 osalejat, kellest suurema osa moodustasid esinejad. Eestist sõitis ESTO päevadele ligi 200 inimest. “Kahjuks kodumaine press Münsteris toimunud ESTO-t üldse eriti kajastama ei vaevunudki. Puudusid ESTO üritusi tutvustavad või analüüsivad artiklid. Mõned üksikud ilmunud kirjutised kandsid negativistlikku suhtumist juba pealkirjadeski: „Korraldaja: ESTO päevad kuivavad kokku“ või „ESTO-l osalejatele ei meeldi uus lipu langetamise signa-tuur“. Ka nõukogude ajal püüti jätta muljet, et ESTO-dele koguneb käputäis emigrante, kellele ei meeldi progressiivne areng kodu-maal. Kõik väljaspool Eestit ilmuvad eestikeelsed lehed on muidugi Münsteris toimunud ESTO-t põhjalikult kajastanud. Nagu ütles üks korraldajatest, et ESTO-sid on kritiseerinud ikka need, kes ise kuna-gi ei osale, osalejad on aga püüdnud ESTO-de õnnestumistele alati ja igati kaasa aidata.

ESTO-d said alguse ajal, mil Eesti oli okupeeritud ja tuhanded pa-gulased kogunesid, et seda maailmale meelde tuletada ning kodu-maa iseseisvuse taastamist nõuda. Viimastel ESTO-del seda enam teha pole tarvis olnud, kuid endiselt on vajadus Eestit ja eestlasi maailmale tutvustada, samuti on vaja alal hoida meie ühtekuulu-vustunnet, ükskõik millises maailma paigas me ka ei asuks. Ja sel-leks sobivad ESTO-d suurepäraselt. Meil ei ole enam põhjust Balti keti moodustamiseks, see võib rahumeeli nautida väljateenitud aupaistet UNESCO maailma mälu registrisse kantuna, kuid ESTO-d peaksid jätkuma, et siduda eestlasi ja Eesti juurtega inimesi kogu maailmas ning maailma Eestiga.

Peep PillakEesti Elu, 10.08.2009

Eelmisel nädalal tuli Kurenur-me Anne Velliste, kaasas kirjas-tuse Varrak poolt väljaantud värske raamat ‒ minu ema mä-lestusteraamat pealkirjaga „Ing-rid. Kirjad emale Ameerikast“. Hoides käes seda teost, mis si-saldas mu ema mälestusi, kirju ja päevikukatkendeid, mis oli raamatu koostaja ning toimeta-ja Anne Velliste poolt tervikuks põimitud, oli mul tunne, nagu ma kuuleksin oma ema häält. Anne oli avalehele kirjutanud mulle ka pühenduse: „Viidole uueks kokkusaamiseks emaga. 7. augustil 2009.“ Ja just nõnda ma tunnengi iga kord, kui ma seda raamatut käes hoian.

Ema mälestusi lugesin ma esimest korda alles nüüd. Ja esimest korda nägin ma teda sellisena, nagu ta tegelikult oli ‒ naisena, kellel olid oma unis-tused, oma armastus, oma kan-natused, mida ta elas läbi oma viie lapse kõrvalt. Ning lõpuks sain ma oma ema tundma ka kui kirjanikku.

Sam Perkinsit teab enamik raamatute väljaandjaid ja toi-metajaid Ameerikas. Teda võiks nimetada toimetajate toimeta-jaks. Kui palju on aga neid, kes teavad, et kui poleks olnud Sam Perkinsit, siis poleks kunagi antud välja Thomas Wolfi „Look Homeward, Angel’it”? Thomas Wolf viis Sam Perkinsile kastide viisi pabereid, märkmeid, ideid, mis olid kribitud märkmepabe-ritele. Nende paberite põhjal panigi Sam Perkins kokku ja toimetas trükki selle Ameerika kirjanduse väärtteose. Sam Per-kins oli ühtlasi ka F. Scott Fitz-geraldi, Ernest Hemingway ja paljude teiste tuntud kirjanike teoste toimetaja, kes kõik olid on oma edu võlgu Sam Perkin-sile. Mina võin ütelda, et Anne Velliste on minu ema raamatu Sam Perkins.

Minu ema põ-genes Eestist 1944. aasta sügi-sel, kaasas süle-laps, kes polnud veel aastanegi. Ema jaoks jäi re-aalne aeg seisma kohe, kui ta oli jätnud seljataha oma armastatud kodulinna Viljan-di ja kodumaa. Vaevalt et mu ema oleks kunagi julgenud uskuda, et ühel päeval on kõikide Eesti raamatupoodi-de akendel teos, mille kaanelt ta ise koos oma es-masündinud po-jaga vastu nae- ratab. Õnnelikuna, sest see foto on tehtud Eestis enne sõja ja-lust põgenemist. Ma ei kujuta ette, et mu ema oleks tahtnud oma elus midagi enamat kui just seda ‒ tulla tagasi oma sün-nimaale sellisel vaimsel viisil, nagu ta seda nüüd teinud on.

Olen oma ema mälestusteraa-matu üle nii uhke, et andestan emale kõik ta kartused ja rahul- olematused minu suhtes. Ja ma tänan teda tema põhjendama-tu usu eest minusse. Ma pole olnud parim poeg, keda üks ema võiks endale tahta, aga ma olin tema poeg. Ta oli minu ema ja sellisena mäletan ma, kuidas ta ise hoidis ikka tagaplaanile, et meie peret koos hoida, ja kes kannatas kõige enam, kui peres asjad kontrolli alt väljusid.

Ma ei usu, et meie perekon-nalugu erines teiste eesti pere-de loost. Öeldakse, et iirlastel on palju laule emast sellepä-rast, et keegi teine ei suudaks välja kannatada nende mees-pere joomisi ja kaklusi. Ka minu

ema pidi mind nii mõnigi kord ukselävelt tuppa talutama, kui ma veel noor olin, aga kunagi ei öelnud ta järgmisel päeval teis-tele ega mulle endalegi ühtegi sõna. Nagu kirjanikule kohane, elas ta oma mured ja vaevad, aga ka rõõmud läbi kirjutuslaua taga.

Ma tunnen oma emast suurt puudust. Ma ei kujutanud enne ettegi, kui palju valu ma talle tegelikult omal ajal põhjusta-sin, pidades lahinguid oma isa või vennaga. Ja mul on kahju, et ma nii vähe temaga arvestasin. Ta oli mu ema ja emad ju pea-vadki olemas olema oma laste jaoks. Alati. Aga alati ei tähenda igavesti.

Ma loodan, et selle raamatu ilmumisega olen ma mingilgi moel tasunud oma emale selle eest, et ta oli nii pühendunud meile, oma lastele. Ma olen oma emaga jälle kokku saanud.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Viido veerg - Kohtumine emaga

Hans Luik: viime kaerajaani Euroopasse!

Tallinna kultuuripealinna aastal võiks õpetada Euroo-pa kaerajaani tantsima.

„Kui soomlased on hakkama saanud jenka maailma viimi-sega, siis miks peaksime meie oma kaerajaaniga jänni jääma,” arutles 82-aastane kirjanik ja kirjastaja Hans Luik seenior. Vanahärra, kelle kirjastamisel ilmus sel nädalal juba kahesajas raamat, pole ise kunagi rahva-tantsu tantsinud.

Luige arvates tuleks Euroo-pale, aga ka laiemale maail-male kultuurilise kingituse, kaerajaani tegemiseks alustada korraliku ja tasuta levitatava tantsumuusika salvestami-sest ja videoga varustamisest. „Kaerajaan, mida igaüks pisike-se õpetamise järel kaasa tant-

sida suudab, võiks olla selline Eesti tunnusmärk, mida igaüks Euroopas teab,” arvas Luik.

„Kui Emor teeks küsitluse, milline on populaarseim eesti rahvatants, siis kaerajaan või-daks kindlalt,” ütles ideed kiitev Tallinna ülikooli koreograafia-osakonna juhataja professor Angela Arraste. Ta lisas, et kae- rajaani tantsus, millest on kirju-tatud isegi teadustöid, leiab kõi-ke, mida on vaja laiema popu-laarsuse saavutamiseks ‒ selles on lihtsust, variatsioonirohkust, aga ka koomikat. Ta lubas kind-lasti oma üliõpilased kaerajaani vankri ette rakendada.

2011. aasta suvel toimuva noorte tantsupeo üldjuhi as-sistenti Andi Einastet tabas ideest kuuldes fantaasiatulv. „Kujutage ette, kui tantsupeo

avapäeval tantsitaks kohalike väliseestlaste eestvõttel kaera-jaani kõigis Euroopa Liidu pea-linnades,” unistas kooliõpeta-jast tantsujuht.Tantsujuhid tunnustavad„Tallinn 2011 tervitab iga al-

gatust, mis aitab kaasa eesti kultuuri ja Tallinna tutvusta-misele maailmas. Kaerajaani propageerimine maailmas on kahtlemata väärt mõte, kuid kas projekt võiks olla ka Euroopa kultuuripealinna programmis, otsustab sihtasutuse loome-nõukogu,” selgitas programmi koordinaator Jaanus Rohumaa.

Eesti rahvatantsu ja rahva-muusika seltsi direktor Erika Põ-lendik kiitis kaerajaani Euroo-passe viimise plaani ja arvas, et see haakub teiste kultuuripea-

linna aasta tantsusündmustega ‒ Eestile rahvatantse tantsides ringi peale tegemise ja noorte tantsupeoga. „Tulime äsja Poo-last, kus lõpetasime kontserdi just kaerajaaniga,” lisas ta.

TANTSU AJALUGUTants arenes piilujast tehtud

pilalaulust:• Ühe vähesena eesti rahva-

tantsudest on kaerajaanil ka oma kirjapandud tekkelugu, mida esimest korda vahendas Friedebert Tuglas ajakirjas Eesti Kirjandus aastal 1939.

• Tants on seotud pärimusega 19. sajandil elanud sepast Jaan

Matsonist, hilisemast Kaera-Jaanist.

• Nimelt olevat Matson end Ahja mõisa pesuköögis suurte pesupalide taha ära peitnud ning sealt poolpaljaid naisi piilunud, aga paraku vahele jäänud.

• Seepeale teinud naised te-mast kiirelt levima hakanud pilkelaulu, kus kutsutakse Kae- ra-Jaani välja kargama. Peagi li-sandunud laulule ka tants. Selle populaarsus pannud Kaera-Jaa-ni kogunisti elukohta vaheta-ma.

Rein SikkEesti Päevaleht, 26.08.2009

7“MEIE KODU” 2. september 2009

ARNO TÜRNO

Lahkus meie hulgast hea sõber ja lauluvend

Maimu FiechterHeino TõnissonOsvald PõldmaSiigi Kangru

MälestavadAnts EvardBruno ja Aime MetsarGlory ja Hilja ToomKalju ja Mai AdamsonMare Crossland

SYLVIA KUIK01.06.1923 - 05.09.2008

Kallis Memm, mälestame Sind Sinu esimesel surma-aastapäeval

Linda, Peep, Jana Mõisaja meie hundikoer Tara Ann Mõisa

Hing Jumalalekeha mullalesüda armastusele.

Sügavas leinas

ARNO TÜRNO

Lahkus minu teatri isa ja meie hea sõber

Linda, Peep, Jana Mõisa

Kurbuses mälestavad

ARNO TÜRNO

Lahkus jäädavalt meie reast sõber ja laulukaaslane

“Kirjud Vestid” Taevo ja Milvi VaikmaVilma KiviväliLia Nicholson/TõnumaAnts Noormetsja M.E.Ü. “Kodu” Näitering

Mälestavad leinas

23. augusti pärastlõunal langesid Afganistanis NATO operatsioonil lahinguüles- andeid täites Estcoy-8 lahingpioneerid veebel Eerik Salmus (26) ja seersant Raivis Kang (26).

Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali ütles, et Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid lahingpioneeride soomukit isevalmistatud lõhkekehaga paari kilomeetri kaugusel patrullbaasist Pimon Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas.

Eesti pioneeride allüksus puhastas teed lõhkekehadest. Veebel Salmus langes rün-nakus kohe, seersant Kang sai raskelt vigastada, tema elu ei õnnestunud meedikutel päästa.

Veebel Eerik Salmus alustas teenistust kaitseväes 2002. aastal ajateenijana Tapa väljaõppekeskuses. Ta jätkas teenistust elukutselise kaitseväelasena Pioneeripa-taljonis ja hiljem Scoutspataljonis jaoülema ja lahingpioneerina. 2008.aastal osales veebel Salmus Estcoy-5 koosseisus välisoperatsioonil Afganistanis jaoülemana, kus sai ka haavata. Teda on autasustatud Kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga.

Seersant Raivis Kang alustas teenistust 2003. aastal piirivalve Narva-Jõesuu õppe-keskuses ajateenijana. Ta jätkas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspa-taljonis kuulipilduri, soomukiülema ja pioneer-demineerijana. Seersant Kang osales välisoperatsioonidel Afganistanis 2006. aastal Estcoy-2 ja 2007-2008 Estcoy-5 koos-seisus.

Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on ministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.

BNS, 24.08

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistanis langenud kaitseväelastele, veebel Eerik Sal-musele ja seersant Raivis Kangile, postuumselt Kotkaristi kuldristi mõõkadega.

Riigipea külastas täna ka kaitseministeeriumi, kus ta tegi sissekande Eerik Salmuse ja Raivis Kangi kaastunderaamatutesse.

“Eesti leinab oma vaprat sõdurit, kes langes Eesti eest. Südamlik kaastunne lähe-dastele. Langetan pea ja mäletan,” kirjutas president Ilves.

Vabariigi presidendi kantselei, 24.08.2009

Afganistanis sai surma kaks kaitseväelast

ÜleskutseMaailmasõda on palju eestlasi mööda maailma laiali pillutanud. Olen Otepää

Keskkooli vilistlane ja otsustasin koostada väikese teatmiku OKKs õppinud edu-katest inimestest, kuni on veel mäletajaid. Tean näiteks, et siin õppis Leo Wulff (Karupää), hilisem eesti kogukonna juht Rootsis. Samuti on Otepääl õppinud USAs ärimehena tegutsev Paul Vesterstein. Palun andke mulle teada inimestest, kes on õppinud OKKs.

Ette tänades! Teie Endel Susi

e-post: endelhsusi@hot.ee

HEINO SOMMER

Pika haiguse järel varises manalasse rahvusliku töö kaaslane

Adelaide Eesti Maja juhatusAdelaide Eesti SeltsAdelaide Eesti MeeskoorAdelaide Eesti Võitlejate Ühing

Mälestame tema kõrgesti hinnatud panust Adelaide ühiskonnale kui kauaaegne Adelaide Eesti Maja

esimees ning tema teeneid paljudes Adelaide eesti organisatsioonides.

GERDA JAKOBSON

Lahkus meie kauaaegne sõber

Helga, Priit ja ReetAvaldame kaastunnet tütrele Annele perekonnaga

Puhka rahus, kallis Gerda

ARNO TÜRNO

Igavesele unele suikus meie sõber ja juhatuse liige

Melbourne’i Eesti Maja juhatusPuhka rahus

8“MEIE KODU” 2. september 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 3. septembrilSESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Kavas videod: 1. Tänavuse laulupeo teine osa. 2. Rahvatantsu pidu.Laupäeval, 5. septembril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Laupäeval, 5. septembril:Rahvusvaheline animafilmifestival Syd-neys (UTS University Hall Cinema, NSW) Kell 11.00-12.30 Eesti animafilmi retros-pektiiv (esitlusele tulevad PriitPärna, Heino Parsi, Ülo Pikkovi, Priit Tenderi ja Mait Laasi animafilmid). Programm ja pi-letiinfo http://www.siaf.uts.edu.au/Laupäeval, 19. septembril:Paabulind: Sõrve Sõprade pidulik tu-luõhtu Eesti Majas kell 18.30. Pile-ti-info Aino Matwisyk 0409 658 591, matwisyk@bigpond.com.auEestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 20. septembril:Ürituste kuhjumise tõttu kavandatud

Eesti Sõjaveteranide Liidu kuukoosolek Thirlmeres jääb ära.Laupäeval, 26. septembril:TES ”Koit” 60. aastapäeva koosviibimi-ne kell 16.30 Thirlmere Eesti Majas.

CANBERRALaupäeval, 12. septembril:Rahvusgrupi kokkutulek St. Petersi kiriku ruumis kell 14.00. Vestlus igaühe poolt kaasa toodud tarbe- või ilueseme üle.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Laupäeval, 5. septembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 10. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. septembrilVideofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 24. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

ADELAIDEEsmaspäeval, 7. septembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 9. septembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 6. septembril kell 11.00, järg-neb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 13. septembril kell 13.30. LÄTI KIRIKUS pühapäeval, 20. septembril kell 14.00 E.E.L.K. Sydney Jaani kogudu-se 75. aastapäeva armulauaga jumala-teenistus, kaasa teenib peapiiskop And-res Taul, järgneb kohvilaud Läti kiriku kogudusemajas.CANBERRAS pühapäeval, 27. septembril kell 14.00 peapiiskopllik jumalateenis-tus St. Petersi kirikus. Armulaud. Teeni-vad peapiiskop Andres Taul ja õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast juma-lateenistust kohvilaud kirikusaalis. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSKolmainupüha jumalateenistus toimub pühapäeval, 20. septembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval, 13. sep-tembril kell 14.00 St. John kirikus. Tee-nib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 4. oktoobril kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Esmaspäeval, 14. septembril:Kunsti - ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. septembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Reedel, 18. septembril:Esto Pub Thriller Night kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 20. septembril:Kolmainu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikusKolmapäeval, 23. septembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

PERTHEestikeelsed raadiosaated on igal nel-japäeval kell 15.00-16.00 lainepikkusel FM 96.9.

1 2 3 4 5 6 7

8 9

10

11 12

13

14 15 16 17

18 19 20

21 22

23

24 25 26 27

28

29 30 31 32

33

34 35

RISTSÕNAD nr 2894

PAREMALE: 1. Konkurentmeeskond 8. Rahulik-õnnelikku maaelu kujutav kunstiteos 9. Lennuvõimetud linnud10. Tegelane Lutsu “Kevadest”11. Kehaliiget ära lõikama (oleviku esimeses isikus)13. Kirjandusteose ainestik14. Uhke, tore, murd.16. Kesk-Aafrika kääbusrahva liige18. Kariloom20. Neiu, neitsi, fokl.21. Toimingus24. Arenemine26. Eestlasest male suurmeister28. Piht, pihakoht29. Lapik31. Magus-armsa, veetleva33. Alkohoolne jook34. Ajamäärsõna35. Rahaüksus

ALLA: 2. Teatud taluhoone trepi- pealsed 3. Jalanarts; räbal 4. “Vileta veli”, viletsake 5. Sädistamine 6. Hobusõiduk 7. Millegagi tegelemine12. Nõre15. Kollakasvalge värv17. Lind19. Kunagine “Estonia” näitleja22. Küüruga veis23. Andesta, anna.......24. Paremus25. Edev; kergemeelne27. Kohupiima juust30. Vibupüss31. Inglise tiitel32. Lugu, om.

LAHENDUS NR 2893

PAREMALE:

1. Majandus- ajakiri 9. Piuks10. Katmandus11. Kuuria14. Nööka16. Viipama17. Ka20. Sanatsioon21. Otsik22. Veerik23. Truup24. Elmar26. Opaal28. Mapp29. Eitama30. Linane

ALLA:

2. Abiturient 3. Nissi 4. Utik 5. Amatöör 6. Anna 7. Ihuda 8. Ihesed12. Rupskisupp13. Armas15. Kiisuke17. Koos18. Ennetama19. Andorra21. Ootama25. Maal26. Osi27. Lee

SBS eestikeelseid raadio-saateid on võimalik ka inter-netist kuulda. Aadress: www.sbs.com.au/radio Sealt valida „select language“. Peale selle on samal aadressil võimalik kuulda ka varem tehtud intervjuusid „on-line“