automaatjuhtimissüsteemid iss0021-3p automaatikainstituut
DESCRIPTION
Automaatjuhtimissüsteemid ISS0021-3P Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool. Tulemuste analüüsi lähtekohad. Nõuded ja piirangud tulemustele. X(t). Ülereguleerimine. . 1+ . 1. 1 - . e st. 0.90. = 5% seadesuurusest t reg nõutud siirde aeg - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Automaatjuhtimissüsteemid
ISS0021-3P
Automaatikainstituut
Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool
Reguleerimise aeg
X(t)
0.90
0.1
est
1+
trise treg
t t 0
1-1
= 5% seadesuurusest treg nõutud siirde aeg|X2(t)| piirkiirusUmax 24 [V]est 5%
Joonis 1. Tüüpiline juhtimissüsteemi siirdekarakteristik ühikhüppelisele seadesuurusele
Ülereguleerimine
Staatiline vigaSeade-suurus
Tulemuste analüüsi lähtekohad. Nõuded ja piirangud tulemustele.
0 5 10 15 20 25 30 35 0
0.2
0.4
0.6
0.8
1
1.2
1.4
1.6
Time (second)
= 0.2
0.4
= 2
= 1
0.7
n= 1
0.9 0.8 0.7 0.6 0.5 0.4 0.3 % 0.2 1.5 4.6 9.5 16.3 25.4 37.2
105
n
stligikaudne reg.aeg
staatiline ülekandetegur K = 1sumbuvus omavõnke(resonants-)sagedus n
• 2. järku prototüüp element ülekandefunktsioonina (ÜKF)
22
2
2)(
nn
n
sssF
AJS
MODAALJUHTIMINE
MODAALNE OLEKUREGULAATOR
Juhitav objekt:
Regulaator (tagasiside): U = K ( Xs - X ) Krn
Antud suletud süsteemi (nõutavad) omaväärtused: 1, 2, …, n
nm
rnnn
CCXY
BABUAXX
,
A
CBK s-1X Y
++
Xs U+-
Juhitav objekt
RegulaatorX
Tagasiside oleku järgi
AJS
MODAALJUHTIMINE
MODAALNE OLEKUREGULAATOR
suletud süsteemi vabaliikumise võrrand
Vastav karakteristlik polünoom: det (sI - A + BK)
Nõutav karakteristlik polünoom:
(s) = sn + a1sn-1 + … + an = (s - 1)(s - 2) … (s - n)
n - võrrandit, r n - tundmatut
XBKAX
X
XXBKAXX
S
S
)(
0
)(
det (sI - A + BK) = (s)
?
AJS
MODAALJUHTIMINE
TAGASISIDE VÄLJUNDI JÄRGI
U = K ( Ys - Y ) Krm
n - võrrandit, r m - tundmatut
A
CBK s-1X Y
++
Ys U+-
Juhitav ja jälgitav objektRegulaatorX
Tagasiside väljundi järgi
XBKCAX
Y
BKYXBKCAYYBKAXX
S
SS
)(
0
)()(
det (sI - A + BKC) = (s)
AJS
MODAALJUHTIMINE
DISKREETAJA JUHTIMISSÜSTEEMIDES
Juhitav objekt:
TAGASISIDE OLEKU JÄRGI
U(k) = K(XS(k) - X(k))
TAGASISIDE VÄLJUNDI JÄRGI
U(k) = K(YS(k) - Y(k))
nm
rnnndd
CkCXkY
BAkUBkXAkX
)()(
,)()()1(
det (zI - Ad + BdK) = (z)
det (zI - Ad + BdKC) = (z)
AJS
MODAALJUHTIMINE
PI - regulaator
Juhitav ja jälgitav objekt
PI - regulaator: t
SS dYYZZKYYKU0
21 )(,)(
CXZZKYKU
CXYBUAXX
,
,
21
XCY
YKUUBXAX~~~
~~,
~~~~
Z
YY
Z
XX
~
~
CXZYS ,0
A
CB-K1 s-1X Y
++
U+-
Juhitav ja jälgitav objektRegulaatorX
Tagasiside väljundi järgi
s-1 -K2
ZY
AJS
MODAALJUHTIMINE
PI - regulaator
21
~0
0~~
0~~
0
0~~
KKKI
CC
Z
YY
BB
Z
XX
C
AA
Z
XX
XCY
YKUUBXAX~~~
~~,
~~~~
mrK
mnmC
rmnB
mnmnA
2~
)(2~
)(~
)()(~
)()~~~~
det(
~)
~~~~(
~
sCKBAsI
XCKBAX
suletud süsteemi vabaliikumise võrrand
? antud
AJS
MODAALJUHTIMINE - Näide
Juhitav objekt:
Kontrollime juhitavust:
Z0 = - 3 ; - 4 mittejuhitav
Valime Z0 = 0
Olekuregulaatori süntees:
)(01)(
)(1
)(012
17)(
0
tXtY
tUZ
tXtX
)4)(3(
)127()7(12det
12
71
00
02000
0
0
ZZ
ZZZZQ
Z
ZABBQ
C
C
22
21
2)(
)()det(
nnsss
kkKsBKAsI
22
212
21
2121
21212)7()1(12)7(
12
17det
0
1
012
17
0
0det
nnsskskskkss
s
kkskk
s
s
AJS
MODAALJUHTIMINE - Näide(2)
Arvestades nõudeid treg 10 s; 10% valime prototüüpülekandefunktsiooni järgi 0.6; n 1
Suletud süsteemi analüüs:
12
121212
7227
21212)7(
2
22
2
11
2221
2
nn
n
nn
kk
kk
ssksks
4
1131 21 kkn
?)(
)(
sWXCY
XXXXKUBUAXX
XX
SS
S
)()()()(
))()(()()(
)(
1 sXBKBKAsIsXsXBKsXBKAsI
sXsXBKsAXssX
S
sW
S
S
XSX
AJS
MODAALJUHTIMINE - Näide(3)
Suletud süsteemi ülekannete maatriks
XS=1/s olekusiirded:
31296
1
00
1
61296
1
61296
1
12
6
12
17
41
2
41
43
2
1
43
2
1
43
21
ss
ss
s
s
ssBKBKAsI
s
s
ssBKAsI
s
s
s
kksBKAsI
s
sWtX XXL S
)()(
1
000
96
3
96
129696lim
)(lim)(
31
912
22
24
1
2
00
ssss
ss
s
ss
s
s
sWstX
s
XX
st
S
AJS
MODAALJUHTIMINE
PI - regulaatori näide(1)
Antud:
(s) = (s + 4)(s + 5)(s + 6) = s3 +15s2 + 74s + 120
Lahendus:
1. Juhitavuse ja jälgitavuse kontroll
2. PI - regulaatori süntees
2221
1211
100
021~
00
20
11~
021
006
015~
kk
kkKC
BA
2120
11
06
15
CBA
)()~~~~
det( sCKBAsI
AJS
MODAALJUHTIMINE
PI - regulaatori näide (2)
000
242
22
21
06
015
det
100
021
00
20
11
021
006
015
00
00
00
det
1207415)~~~~
det(
222121
221221112111
2221
1211
23
kkk
kkkkkk
s
s
s
kk
kk
s
s
s
sssCKBAsI
1203012
21019
1521
67453012
2lim5155
2212
22211211
222111
kk
Kkkkk
kevakk
AJS
MODAALJUHTIMINE
PI - regulaatori näide (3)
3. Suletud süsteemi analüüs
X(0) = 0
U(s) = K1[YS(s)-Y(s)] - s-1K2 [YS(s)-Y(s)] = [K1 - s-1K2][YS(s)-Y(s)]
Y(s) = C(sI - A)-1BU(s)
Y(s) = C[sI-A]-1B[K1 - s-1K2][YS(s)-Y(s)] = WUY(s)WPI(s)[YS(s)-Y(s)]
WUY(s) WPI(s)
[I+ WUY(s)WPI(s)]Y(s) = WUY(s)WPI(s) YS(s)
Y(s) = [I+ WUY(s)WPI(s)]-1 WUY(s)WPI(s) YS(s)
WYsY(s)
)3)(2(
305
)3)(2(
12)(
ss
s
ss
ssWUY
21
20
19
151
2
1
)(
s
ssWPI
1207415
1206810)(
23
2
sss
sssW YYS
AJS
OLEKUTAASTAMINE
Olekuvektori hinnang
asümptootiline:
Lineaarne, statsionaarne üldjuhul:
0)]()(ˆ[lim
)(ˆ
tXtX
tX
t
)(ˆ)()(ˆ)()(
)()()(ˆ)(ˆ
tXCtYtYtYte
tLetBUtXAtX
Y
Y
)()()(ˆ)()(ˆ tLYtBUtXLCAtX
AJS
Olekutaastaja
- algoleku hinnang
A
CB s-1X(t) Y
++
U
-
Jälgitav objekt
XX(0)
A
CB s-1++
U
Olekutaastaja
XL
)(ˆ tX
)0(X
eY
Y
)0(X
AJS
Olekutaastaja viga
SÜNTEES
maatriksi A - LC omaväärtused si i = 1, …, n
Re si < 0
Lnxm = ?
XXeLCAe
tXtXLCAtXtX
ˆˆ )(
))()(ˆ)(()()(ˆ
0lim ˆ Xt
e
)()det( sLCAsI
sj
Rex
x
x x
x
x
x x
eig(A)si
AJS
OLEKUTAASTAJAGA OLEKUREGULAATOR
Modaaljuhtimine
Juhitav objekt:
Olekutaastaja:
Regulaator (tagasiside):
Antud suletud süsteemi (nõutavad) omaväärtused: 1, 2, …, n
CXY
BUAXX
)ˆ(ˆˆ XXLCBUXAX
)ˆ( XXKU S
Juhitav jajälgitav objekt
KYXs U
+-
Regulaator
XOlekutaastaja
AJS
OLEKUTAASTAJAGA OLEKUREGULAATOR
Olekusiire ja olekutaastaja viga
CXY
XLCLCXXBKXAX
XBKAXX
X S
)ˆˆˆˆ
ˆ
0
X
X
LCBKALC
BKA
X
Xˆ
XXeXˆ
XX
X
eLCAe
BKeXBKAX
ˆˆ )(
)(
X
XX
e
XCY
e
X
LCA
BKBKA
e
X
ˆ
ˆˆ
0
0
A*
AJS
OLEKUTAASTAJAGA OLEKUREGULAATOR
Olekutaastaja ja regulaatori süntees
Suletud süsteemi karakteristlik polünoom:
DISKREETAJA OLEKUTAASTAJA +OLEKUREGULAATOR
Olekutaastaja ja regulaatori süntees
Objekt:
jälgitav ja juhitav
Olekutaastaja:
Regulaator:
)det()det()det( * LCAsIBKAsIAsI
)()det(
)()det(
sLCAsI
sBKAsI
OT
R
)()det(
)()det(
zKBAzI
zLCAzI
Rdd
OTd
)()(
)()()1(
kCXkY
kUBkXAkX dd
))(ˆ)(()()(ˆ)1(ˆ kYkYLkUBkXAkX dd
))(ˆ)(( kXkXKU S
AJS
MODAALJUHTIMINE - Finiitse OT Näide(1)
Jälgitav objekt:
Jälgitavuse kontroll:
Olekutaastaja süntees:
)(10)(
0
1)0()(
0
1)(
5,21
10)1(
kXkY
XkUkXkX
20det5,21
10
OOO QrankQ
CA
CQ
2
12)()()det(l
lLzzzLCAzI d
1015,205,2
)1()5,2(5,21
1det
0
0
5,21
1det10
5,21
10
0
0det
1122
212
2
2
1
2
1
2
1
llll
zlzlzlz
lz
l
l
z
z
l
l
z
z
AJS
MODAALJUHTIMINE - Finiitse OT Näide(2)
Analüüs:
e. olekutaastamise vea analüüs
01
00
5,20
10
5,21
1010
5,2
1
5,21
10LCAd
,2,1,0)()()1( ˆˆ kkeLCAkeXdX
?)(,)(ˆ)()( ˆˆ XX
ekXkXke
1
0
1
1
01
00)0()()1( ˆˆ XdX
eLCAe
1
1)0(ˆ)0()0(ˆ XXe
X
0
0
1
0
01
00)1()()2( ˆˆ XdX
eLCAe
,0
0)3(ˆ
Xe
Finiitne:2-järku süsteemläheb 2 taktigapaika
Viga läheb 2 taktiga nulli
AJS
Olekutaastaja alternatiivne kuju
- algoleku hinnang
A
CB s-1X(t) Y
++
U
Jälgitav objekt
XX(0)
F=A-LC
B s-1++
U
Olekutaastaja
XL
)(ˆ tX)0(X
)0(X
AJS
Vähendatud järguga olekutaastaja
A
CB s-1X(t) Y
++
U
Jälgitav objekt
XX(0)
F
J s-1++
U
Olekutaastaja
ZL
X
1
T
C
Ideaalne oleks X=C-1Y, agaC-1 tavaliselt ei eksisteeri
Valime lineaarteisenduse Z = T·X nii ,et eksisteerib siis 1
T
C
Z
Y
T
CX
1
ˆ
Z hinnatakse n-m järkuo.hindajaga
n-m m
n-m
n-m
AJS
Vähendatud järguga olekutaastaja
Kehtivad definitsioonid: J = T·B ja F·T = T·A - L·C
Kui C on kujul [ I 0 ], siis tasub T valida kujul T= [T’ I ]; T’ (n-m)xm
T
C
F, L, T muutujatena(võrrandeid vähem, kui muutujaid)
F saab määrata valides olekutaastajale sobivad omaväärtused
det (sI - F) = OT(s)
T valik peab tegema ruutmaatriksiks
võrrandsüsteem
AJS
JÄRGIVSÜSTEEM
PI, järgimisülesanne
Objekt: Lin. Stats. Olekumudel
A
CB
K
s-1X Y
++
U+-
Juhitav objekt
Regulaator
X
Tagasiside oleku järgi
s-1 Kr
Z
Tagasiside väljundi järgi
Ys
Regulaator
(compensator)
++
,ZKXKU r CXYYYZ SS
Z
AJS
JÄRGIVSÜSTEEM
PI, järgimisülesanne
Laiendatud olekuvektoriga süsteem
suletud süsteemi vea vabaliikumine
laiendatud süsteem peab olema juhitav st.
XKUYIUBXAX S
~~,
~~~~~
rKKK
II
BB
Z
XX
C
AA
Z
XX
~
0~0
~~0
0~~
)(~
)(~~
,~
)~~~
(~ XtXXXKBAX eee
rmmnPrankC
BAP
YP
U
X
S
0,
0
)(
)( 1
AJS
JÄRGIVSÜSTEEM
diskreetne PI, järgimisülesanne
Objekt: diskreetne lin. stats. olekumudel
Ad
CBd
K
z -1X(k+1) Y(k)
++
U(k)+-
Juhitav objekt
Tagasiside oleku järgi
z -1
Kr
Tagasiside väljundi järgi
Ys
+-
Z(k)
Z(k-1)
++
X(k)
)()()( kZKkXKkU r
)()()1()()()1()( kCXkYkZkYkYkZkZ ss
AJS
JÄRGIVSÜSTEEM
diskreetne PI, järgimisülesanne
Laiendatud olekuvektoriga süsteem
suletud süsteemi vabaliikumine
sdd YIkUBkXAkX~
)(~
)(~~
)1(~
II
CB
BB
kZ
kXX
ICA
AA
kZ
kXkX
d
dd
d
dd
0~
~)(
)(~0~)1(
)1()1(
~
)(~
)~~~
()1(~
kXKBAkX dd
rKKKkXKkU ~),(
~~)(
AJS
Järgivsüsteemi simulatsioon
Ysseadesuurus
+- s
1
Integrator
+++
dX/dt
A
n x n
C
m x n
X(t)B
n x r
G
Mux
Y
X
[Ys.*1.05 +/-5%
U
1/s
Integrator_
Z Mux
OLEKUMUDEL|------------------------------------------------------------|
-K2
PI reg
dZ/dt
olekuhäiringXh
Tagasisisde väljundi järgi
Tagasiside oleku järgi
Y(t)
Ysseadesuurus
+-
+++
X(k+1)
Ad
n x n
C
m x n
Bd
n x r
Gd
Mux
Y
X
Ys.*0.95] +/-5%
U
Mux
Diskr. OLEKUMUDEL|------------------------------------------------------------|
- K2d
PI reg
olekuhäiringXhTagasisisde väljundi järgi
Y(k)
++
1/z
z(k)
Tagasiside oleku järgi
1/z
Unit Delay
X(k)
AJS
Olekutagasiside simulatsioon
staatiliste ülekandetegurite korrigeerimisega
++
Ysseadesuurus
K0
Stat.korr.r x m
K
olekuregul.r x n
Xsseadesuurus
+-TS
Mux
Mux Y
[Ys.*1.05; +/-5%
X
s
1
Integrator
+++
dX/dt
A
n x n
C
m x n
X(t)B
n x r
G
OLEKUMUDEL|------------------------------------------------------------|
olekuhäiringXhTagasiside oleku järgi
U
++
Ysseadesuurus
K0
Stat.korr.r x m
Kd
olekuregul.r x n
Xsseadesuurus
+-TS
Mux
Mux Y
; Ys.*0.95] +/-5%
X
+++
X(k+1)
Ad
n x n
C
m x n
X(k)Bd
n x r
Gd
Diskr. OLEKUMUDEL|------------------------------------------------------------|
U
olekuhäiringXh
Tagasiside oleku järgi
1/z
Unit Delay
AJS