TEEMALEHT 16. MAI 2011TEEMALEHT 16 MAI 2011

AUTO JA TEHNIKA

Superhea varustusega pereauto kuumakse vaid 148 eurot.Rikkalikus standardvarustuses nüüd lisaks automaatne kliimaseade, püsikiirushoidja, valuveljed.Vaata lähemalt www.hyundai.ee

Hyundai12 499 €

SÕIDA SOODSALT SUVESSE

Liisingu tingimused: sissemakse 15%, periood 60 kuud, intress 4,5%, jääkväärtus 25% Keskmine kombineeritud kütusekulu 4,7 – 7,6 l/100 km, CO² heitmed 125 – 182 g/km

Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma – ootame Sind proovisõidule Hyundai esindustes.

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; www.topauto.ee

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

16. MAI 2011AUTO JA TEHNIKA2 16. MAI 2011 AUTO JA TEHNIKA 3

Äriklassi varustus. Standardina.

Tule proovisõidule!Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176

Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311

ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Piiri 2, tel 435 5421

www.honda.ee

Kombineeritud kütusekulu: 5,3– 7,5 l / 100 km, CO2 emissioon 138–173 g/km.

Naudi auto- ja tehnoloogiamaailma viimaseid uuendusi

ning ole turvatud kõrgeimal tasemel.

Naudi sõitu uues Honda Accordis, kus äriklassi nooblimad

lisad on juba standardvarustuses.

KAIDO KÖÖPAddinoli Lääne- ja Kesk-Eesti

müügijuht

Üldjuhul vahetatakse kevadel enne moo-torrattahooaega õli ja õlifilter. Vähemalt

kord kahe hooaja jooksul oleks hea vahetada ka jahutus- ja pi-durivedelikku. Samuti ei tohi unustada ketimäärimist. Neil, kellel jäi sügisel enne mootor-ratta talvekorterisse panekut õli vahetamata, tuleb see nüüd ilmtingimata ette võtta. Soovi-tavalt koos õlifiltri vahetuse-ga.

Nii nagu paljude teistegi teadmisi nõudvate valdkondade puhul, arvestab ka mootorrattur peale enda kogemuse müüja soovitustega. Seetõttu tuleb veenduda, et müüja soovitused on pädevad.

Ostmisel peab tähelepane-likult jälgima, kuidas tootja mootoriõlide omadusi kirjel-dab. Näitajad ja argumendid, millega mootoriõlisid reklaa-mitakse, on sageli küll ahvat-levad, aga paraku tihti ka se-gadusseajavad.

Kui pakendil on kirjas täis-sünteetiline, peab selle sisu tõepoolest olema täissünteeti-line. Õlid, mis pole tegelikult täissünteetilised, eksitavad ostjat selliste nimetuste ja sil-tidega nagu «Synth», «Synt-hetik» või «Synthoil». Mõistet «poolsünteetiline» kiputakse tänapäeval samuti kurjasti ära kasutama, sest mõned tootjad nimetavad ka mine-raalõlipõhiseid mootoriõlisid poolsünteetilisteks ainuüksi seetõttu, et neis sisalduvad manused on sünteetilised. Spetsifikatsioonide puhul on tähtsad faktid. Õli peab täitma pakendil loetletud spetsifikat-sioone.

Üks selliseid spetsifikat-sioone ja kvaliteedimärke on JASO MA-2, mis kirjeldab prae-gu kõige kõrgemaid nõudeid mootorrataste mootoriõlidele kasutamiseks peamiselt märg-siduriga mootorratastes. Nelja-taktiliste mootorite õlid, mis peale JASO MA-2 täidavad ka

Ameerika kvaliteediklassi API SM nõudeid, on praegu vaiel-damatult tipptase.

JASO MA litsents näitab, et seda mootoriõli võib kasutada märgsiduriga tsiklites.

Kasutades JASO MA mär-giseta tavalisi 4T mootoriõli-sid, seab see ohtu märgsiduri – sidurikettad kuluvad kiirelt ja sidur hakkab libisema. Na-gu eespool mainitud, siis JASO MA-2 on veelgi efektiivsem si-duri tööks kui näiteks JASO MA.

ÄRGE UNUSTAGE KA KETIMÄÄRIMIST

Kettide määrimiseks soovitan kasutada spetsiaalset ketiõli. Spetsiaalne ketiõli on hea roo-mavusega, seega jõuab hästi ketilülide vahele ja tänu hea-le kleepuvusele ei tilgu tsent-rifugaaljõu mõjul. Eriti kiirete pööretega kettide puhul kasu-tatakse ka spetsiaalset ketiva-ha.

Vähemalt kord kahe hooaja jooksul oleks hea vahetada ja-hutus- ja pidurivedelikku. Kui sõidustiil on sportlik või retk viib mägedesse, võiks kasuta-da kõrgema keemispunktiga pidurivedelikku.

Samuti tuleks mootoriõlide viskoossust valida sõidustiili ja klimaatiliste tingimuste jär-gi. Mida rohkem kuuma moo-tor saab, seda viskoossem peaks õli olema.

Tähtis on, et kõik mootori-osad oleksid kaitstud, kuid sa-mas avalduks ka mootorivõim-sus maksimaalselt ning kütuse-kulu ei suureneks. Kui endal pa-rima valiku tegemiseks otsus-tust napib, aitavad professionaa-lid kaupluses või maaletooja juures.

TARMO LÄÄNEIf Kindlustuse kaskokindlustuse

vanemtootejuht

Ühel jaanuarikuu hilis-õhtul oma autot paha-aimamatult maja ette parkides ei osanud

Pärnu rannapiirkonna elanik veel uneski näha, et hommikuks tema auto mereveest üleujutatu-na kasutuskõlbmatuks osutub. Nii juhtus 2005. aasta 9. jaanua-ril suvepealinnas kümnete au-toomanikega ning vaid kasko-kindlustuse omanikud said oma hävinud neljarattaliste eest hü-vitise ja uue sõiduvahendi.

Kuigi maavärinad, tsunamid ja vulkaanipursked meie maalt õnneks ohutusse kaugusesse jäävad, ei saa siiski kahjuks kui-dagi öelda, et Eesti loodusõnne-tustest puutumata jääb. Meie ko-hati ekstreemsed neli aastaaega toovad kaasa nii torme, üleuju-tusi kui ka tonnide kaupa lund ja jääd, mis autosid tihti oota-matult lõhuvad.

AITAB KASKOKINDLUSTUS

On oluline teada, et loodusõn-netuste tagajärjel hävinud või

kahjustada saanud auto hüvita-takse kaskokindlustuse ole-masolul. Kohustuslik liiklus-kindlustus sedasorti kahjude puhul appi ei tule. Loodusõn-netuste kindlustuskaitset sisal-davat kaskokindlustust saab sõlmida kuni 12 aasta vanuste-le autodele ja selle võib sõlmi-da nii kindlustusbüroos kui ka kodust lahkumata e-büroos. In-ternetis võtab kaskokindlustu-se sõlmimine aega 4-5 minutit ning see on autojuhile ka sood-saim variant kindlustuse soeta-miseks.

Alati ei ole kasu ka tormi-hoiatuste kuulamisest. Aeg-ajalt kukub autodele selliseid suuri puid, mis on lihtsalt oma aja ära elanud. Nii avanes ühel suve-päeva hommikul Roosikrantsi tänava elanikule vaatepilt ma-ha langenud puu all rusuhunni-kuks muutunud autost. Sellised

juhtumid ei ole kindlustuse jaoks samuti haruldased. Linna-elanikud kipuvad kodulähedas-te puude osas olema emotsio-naalsed ning ka poolmädane-nud puude langetamiseks ei an-na omavalitsus kergekäeliselt luba.

Kaskokindlustus, eelkõige superkasko, on üks populaarse-maid kindlustustooteid peale liikluskindlustuse. See annab autoomanikule nii vajaliku tur-vatunde kui ka teadmise, et ise-gi suurem kahju või auto häving ei tekita tema pere-eelarvesse suuremat auku. Meie statistika näitab, et ka pärast liisingu lõp-pemist jätkab ligikaudu kolman-dik autojuhtidest kaskokindlus-tuse lepingut. Eriti varmad on kindlustama need, kel on ole-mas kahjukogemus. Uuema au-to puhul läheb silmaga hinnates väiksena tunduv kahju maksma

juba sadu ja isegi tuhandeid eu-rosid ning paljudele inimestele tähendaks selline ühekordne väljaminek märkimisväärseid raskusi.

KINDLUSTUS TOOB MEELERAHU

Üha vähem on neid inimesi, kes peavad kindlustamist luksuseks ja rohkem neid, kelle jaoks on see elementaarne. Samuti võib öelda, et pigem ei ole kindlusta-mine seotud mitte niivõrd ini-mese sissetuleku, vaid tema väärtushinnangutega. Tavali-selt soetab kindlustuse keskmi-se sissetulekuga inimene, kes väärtustab turvatunnet. Kind-lustus ei ole enam ammu rikas-te inimeste privileeg, pigem vas-tupidi.

Kui klientidel on võimalik tekkinud kahjudest teada anda nii büroode, telefoni, e-kirja kui ka internetikeskkondade kaudu, siis kõige mugavam on pärast sõidukiga juhtunud kah-ju pöörduda otse autoremondi-firma ehk kahjukäsitluse koos-tööpartneri poole. Nii tegeleb vajaliku nn paberimajanduse-ga kahjukäsitleja, kes ajab kindlustusseltsiga paberid ise korda.

Mootorrataste mootoriõlide ostmisel tuleb olla tähelepanelikMootorratta hooaeg on käes ja

käivad viimased ettevalmistused, et

oma kaherattaline sõber parimasse

sõiduvormi viia. Kevadisel hooldusel

on rehvide, pidurite ja värske kütuse

kõrval ka õli- ja õlifiltrivahetusel ning

ketimäärimisel väga oluline roll.

ENIM KAHJUSID PÕHJUSTAVAD:

• Üleujutused

• Lumi ja jää. Viimase kahe karmi talve jooksul on rohkelt hüvitatud

jääpurikate auto peale kukkumisest tingitud kahjusid.

• Tormide ja tuulte tõttu autodele langenud puud.

ALLIKAS: IF KINDLUSTUS

FO

TO

D:

IF K

IND

LU

ST

US

Loodusõnnetused ohustavad autosid ka Eestis

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258

Reklaami projektijuht: Marko Kross

marko.kross@postimees.ee | 666 2186

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a,

Tallinn | tel 666 2202 | faks 666 23 01

Nii nagu paljude

teistegi teadmisi

nõudvate valdkondade

puhul, arvestab ka

mootorrattur peale

enda kogemuse

müüja soovitustega.

16. MAI 2011AUTO JA TEHNIKA4 16. MAI 2011 AUTO JA TEHNIKA 5

KULDAR KULLASEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

Google ja tema partne-rid näitasid konve-rentsil kõige imepä-rasemaid lahendusi,

mille keskmeks ettevõtte aren-datavad platvormid, eriti just Android.

Kõrgtehnoloogiast huvita-tud autojuhid kergitavad aga kindlasti kulmu, kui kuulevad Fordi arendustööst.

Nimelt on ettevõte tööta-mas välja nutikaid tehnoloo-giaid, mis oskavad arvestada-analüüsida autojuhi sõiduhar-jumusi ja teha selle põhjal soo-vitusi optimaalsemaks sõitmi-seks.

Arendustöödel on oma osa ka Google’il, kelle teadmisi pil-veraalindusest ja tarkvara programmeerimisest Ford usi-nalt kasutada saab.

Tulevikus jälgivad Fordi toodetud autod juhi sõiduhar-jumusi. Näiteks jätab auto meelde, mis kellaajal millisel marsruudil sõite tehakse. Nii

teab auto täpselt, et näiteks kell kaheksa hommikul asub juht kodust tööle. Auto teab ka, millist marsruuti sõidetakse. Kombineerides seda reaalajas saadava liiklusinformatsiooni-ga oskab auto teha juhile soo-vitusi marsruudi osas juba liik-lema asumisel.

Samuti oskab auto jälgida liikumiskiirusi, kiirendusi ja teede looklemist, võimaldades nii teha seadistusi. Eesmärgiks ikka kütuse säästmine ja opti-maalsete sõiduomaduste leid-mine.

Liiklemise käigus kogutud andmed salvestatakse serveri-tesse ja kogutud andmeid saab kasutada kogu süsteem, taga-des nii sõidusoovitusi kõigile süsteemi kasutavatele autode-le. Pilveraalinduse kasutamist nõuab ka tõsiasi, et andmete analüüsimine ja ennustuste te-gemine nõuab suurt arvutus-jõudlust ja igat autot pole mõ-tet sellise arvutusvõimsusega varustada.

Seepärast kasutatakse in-ternetti ühendatud servereid,

mis suhtlevad autodega juht-mevabalt.

Ford on edumeelne ettevõ-te olnud aastaid. Pilveraalin-duse võimaldatavaid rakendu-si kasutab juba praegu ettevõt-te Ford SYNC tooteperekond. Senini on tegemist aga eelkõi-ge teenustega, mis aitavad ju-hil mugavamalt liigelda – näi-teks navigatsioon, aga ka mee-lelahutusteenused.

Internetiühendusega auto-de puhul peab aga Ford hoolit-sema ka süsteemide turvalisu-se eest. Hiljutised uudised isi-kuandmete laiaulatuslike var-guste kohta võivad kasutajates umbusku tekitada. Seetõttu on Ford lubanud, et tuleviku au-toga seotud teenused on tur-valised ja ettevõte teeb kõik endast oleneva, et kogutud andmeid ei oleks võimalik va-rastada või kuritegelikel ees-märkidel kasutada.

Ford ehitab üha targemaid autosidMöödunud nädalal toimunud Google’i

arendajate konverentsil tutvustas Ford

arendusjärgus olevat tehnoloogiat, mis

analüüsides autojuhi sõiduharjumusi

seadistab autot nii, et saaks tagada

võimalikult efektiivse energiakulutuse.

PEETER LANGOVITSpeeter.langovits@postimees.ee

Uusi digipeegelkaame-raid lisandub turule pea igas kvartalis. Sa-mal ajal on üha täius-

likumaks muutunud kompakt-kaamerad, lisaks on kanda kin-nitamas neist suurema sensori-ga ja lisavõimalustega hübriid-kaamerad. Erinevate tootjate ja hinnaklasside vahel käib popu-laarsuse nimel kõva rebimine. Lisaks veel levinud eelarvamu-sed ning kasvavad sooduspak-kumised.

Eelmisel hooajal turule tul-nud mudeleid saab juba praegu ligi veerandi võrra soodsamalt. Seejuures on endiselt tegemist igati korralike ja moodsate apa-raatidega. Vaatamata eelnevale on edasijõudnud fotohuviliste seas endiselt soositud peegel-kaamerad, millel sensor suurem ja ka lisavarustuse valik rikka-lik.

TÕSISEID TEGIJAID TULEB JUURDE

Üha enam on levinud nn kaks ühes tüüpi peegelkaamerad, mis võimaldavad lisaks korrali-kule jpeg- või raw-vormingus fo-tole salvestada ka täislahutuse-ga HD-videot. Ikka leidub neid, kes kaamerat uuema malli vas-tu soovivad vahetada või otsus-tanud sügavamalt fotoavarus-tesse sukelduda. Kui mõned aas-tad tagasi olid peegelkaamerate tootjate seas liidriteks Canon ja Nikon, siis nüüd pakuvad neile selles turusegmendis tõsist kon-

ni. Muidu võib mõne ürituse he-lisalvestus meenutada pigem käiku roostikus häälitseva par-dipere juurde.

Suur valgustundlikkuse ula-tus lubab nõrga valguse korral edukamalt ilma välklambita pil-distada või kiirestiliikuvaid ob-jekte paremini fikseerida. Võrd-lustes madala tundlikkuse juu-res pole pildi kvaliteedis märga-tavaid erinevusi. 1600 ISO juu-res teralisus kasvab, kuid pole veel häiriv. Vahed ilmnevad suu-rema tundlikkuse juures ning 12800 puhul domineerib kaadris teralisus ja müra. Huvitav tähe-lepanek oli mulle seegi, et 3200 ISO juures pildistatu oli väikse-ma müraga, kui aasta tagasi kat-setatud EOS 7D puhul nägin. Tõenäoliselt on sellelgi mudelil nüüdseks olukord paranenud. Seega praktilist vahet enam mü-ratasemes 550D, 600D, 60D ja 7D pole, sensorid on ju samad. Ka pikslite arv (18 megapikslit) on nende sensorite suhtes ilmselt oma lae saavutanud.

Puudust tundsin oma töös aga tundlikkuse vaheastmetest. See tähendab, et 400, 800, 1600, 3200 ISO-le lisaks võiks olla ka astmed 640, 1250, 2000, 2500. Nii jääks mõnigi mürane pilt tege-mata. Menüüs võiks olla ka täp-sem info aku seisukorrast, sest komplekti kuuluv liitiumaku või-maldab CIPA standardi järgi um-bes 440 kaadrit ühe laadimisega jäädvustada. See on eriti vajalik neil juhtudel, kui kasutad palju sisseehitatud välklampi ja töötad live-view režiimis.

kurentsi ka Pentax, Sony, Pana-sonic ja Olympus. Menukuse määravad kaamera universaal-sus ja töökindlus, lisavarustuse valik, hoolduse tase ning loo-mulikult toote hinna ja pildikva-liteedi suhe.

Canoni digikaamerate pere-kond täienes aasta alguses mit-me uue mudeliga. Enim levinud keskklassi (kere maksumus alla 900 euro) lisandus EOS 600D. Uurides selgus, et mingit kvali-tatiivset hüpet sellega ei kaasne-nud ning uuendus piirdus eel-kõige kasutusmugavuste paran-damisega. See nõudlikule ama-töörile sobiv pildimasin seeriast, kuhu kuulus eelkäija EOS 550D, on aga pigem sammu võrra lä-hedasem Canoni aste kõrgema klassi mudelile.

Tundub, et Canon soovib ka edasijõudnule pakkuda soodsa-

ma hinnaga enam võimalusi, kui see juba 2003. aastast aren-datud seeria senini pakkunud on.

MUUDATUSED VÄIKSED, AGA OLULISED

Põhiliseks erinevuseks võrrel-des eelkäijaga on kõrgresolut-siooniga väljapööratav LCD-ek-raan, pisut suurenenud gabarii-did ning 40 grammi võrra ras-kem kaamerakere. Minul oli sel-lest ainult hea meel. Tänu muu-tustele on kaamera käepide nüüd mugavam ja aparaat püsib käes stabiilsemalt. See on oluli-ne just pikemate säriaegadega pildistamisel. Kaamera seade-nupud on logistiliselt paremini paigutunud ning ka kindaga nä-pitavad. Menüü on kasutajasõb-ralik ja informatiivsem. Kindlas-ti on abiks väiksema kogemuse-

ga piltnikule võimalus nüüd ek-raanilt lugeda selgitusi valitud funktsioonide kohta ja soovitu-si nende rakendamiseks.

Kui võrrelda uustulnukat klass kõrgemal oleva uue mudeliga EOS 60D, siis nende tehniliste para-meetrite vahe polegi enam nii suur, küll aga hinnavahe.

Uudne «Scene Intelli-gent» (stseenituvastus) automaat-funktsioon analüüsib võttesi-tuatsiooni ja valib ise võtteks op-timaalsed seadistused. Neile, kes arvutis oma fotodele järeltöötlust ei tee, pakuvad menüüs leiduvad EOS 60D kaamerale omased loovfiltrid salvestatud kaadrite-ga mugavat mänguvõimalust.

Hea abimees on väljapööra-tav ekraan. Live-view režiimis võimaldab see mugavamalt pil-distada ja videot salvestada eba-mugavatest võttepunktidest ning luua põnevamate rakurssi-dega fotosid.

FOTOLE LISANDUB VIDEO

Fotoaparaatide videosalvestuse võimalused muutuvad üha pa-remaks. Lisaks täislahutusega HD-videole saab uudse video snapshot funktsiooniga salves-tada lühikesi, kuni 8-sekundili-si klippe. Juurde on tulnud ka vi-deosalvestusel 3–10-kordne di-gitaalne suum. Kuna odava kit-objektiivi autofookus on müra-rohke, tasub videosalvestusel kasutada käsitsi fokuseerimist või hoopiski vaiksemaid objek-tiive ning eraldi olevat mikrofo-

Canonilt kõbus uustulnuk – EOS 600DMÕNED ISELOOMULIKUD NÄITAJAD

• 18-megapiksline APS-C CMOS sensor (22,3 x 14,9 mm)

• Digic 4 kujutise töötlusprotsessor

• 9 iseteravustamispunktiline autofookus

• Sarivõte kiirusega kuni 3,7 kaadrit sekundis,

seejuures JPEG – kuni 34 kaadrit, RAW-formaadis

kuni 6 kaadrit järjest

• Kõrge lahutusvõimega, 1,04-megapiksline

väljapööratav 3-tolline Clear View LCD ekraan

• Full HD-video

• Integreeritud juhtmevaba välklambi kontroll

• Valgustundlikkus 100–6400 ISO (laiendatav kuni 12800)

• Scene Intelligent Auto – stseenituvastusega automaatne pildistamise režiim

• Loominguliste filtrite funktsioon

• Kere kaal koos aku ja mälukaardiga 570 g

g praanilt lugfunktsioonsi nende ra

Kui võklasmudnenmeeenahinn

Uugent» (stseefunktsioontuatsiooni timaalsed s

ÄITAJAD

9 mm)

is

ni 12800)

tomaatne pildistamise režiim

Canon

on rõhku

pannud

kasutus-

mugavuse

tõstmisele.

Makrofoto kit-objektii-viga – sellest lähemale kahjuks ei saa.

ISO 6400 lu-bab hämaras vägagi arves-tatava kvali-teediga foto-sid teha.

Fotod loovfiltrite kasutamisest (kõigil on toime tugevusele 3 astet, pildistatud kit-objektiiviga 18-55/3,5 – 5,6)

ALGNE FOTO TERALINE MUSTVALGE FOTO KALASILMAEFEKT MINIATUUREFEKT

FO

TO

D:

PE

ET

ER

LA

NG

OV

ITS

Ehk aitab Fordi nutikas süsteem tulevikus ka Eestis ummikuid vältida.

FO

TO

: L

IIS

TR

EIM

AN

N

16. MAI 2011AUTO JA TEHNIKA6 16. MAI 2011 AUTO JA TEHNIKA 7

SOBIB JUST SINU SIHVERPLAADIGA

Uus Philips SensoTouch 3D (RQ12xx) on terane ja nahasõbralik elektripardel, millega saavutad vähese vaevaga veatu välimuse. Õige tunne, nahalähedane ja kaasaegne raseerimine on märksõnad, mida koged igal hommikul, kui sinu vannitoariiulil on just see vajalik meestevidin.

KAMPAANIA KÄIB!Just praegu saad Philips SensoTouch 3D pardli 60päe-vase rahulolugarantiiga. Ja kui sulle nii hea pardel min-gil põhjusel ei sobi, saad raha tagasi. Pakkumine kehtib kuni 30. juunini ostetud pardlitele. Küsi täpsemat infot müüjalt ja pane Philips proovile!

Kampaania kestab 01.03.-30.06.2011

KOLM ERAKORDSET FUNKTSIOONI:

GyroFlex 3D, kolmemõõtmeline detail, mis järgib ideaalselt näo ainulaadseid kontuure.UltraTrack, innovatiivne raseerimispea. Kolm spet-siaalset rada: normaalsetele karvadele, pikkadele karvadele ja habemetüükale.Aquatec, tihend, mis võimaldab valida ka värskenda-va märgraseerimise

SensoTouch 3D pardlil on paremaks juhtimiseks mugav käepide, puutetundlik juhtimine ja täiustatud ekraan, mis näitab minutites järelejäänud raseerimisaega ning pardli laadimise või puhastamise vajadust. Mõned tooted SensoTouch 3D sarjas on varustatud JetClean süsteemiga, mis puhastab, õlitab ja laeb pardli parima-teks raseerimistulemusteks iga päev.

HEIGO ENSLINGDigitarga kaasautor

Esimesed telerid nägid ilmavalgust Inglis-maal, Prantsusmaal ja USAs juba aastal

1928, kuid esmase teleülekan-deni läks veel aega kaheksa aastat. Esimene rahvusvaheli-ne teleülekanne toimus 1936. aastal Müncheni olümpiamän-gudelt.

Möödusid aastad, mustval-gest kineskooptelerist sai värvi-list pilti edastav pildikast, aga teleri sisu ei muutunud. Veel kolm-neli aastat tagasi tundus, et telerite areng on seisma jää-nud. Suurest saepurukastist sai küll disainitud LCD- või plasma-paneel, aga uuendused, mida ostja tajus, olid vaid välised. Di-sainilt muutusid telerid üha kau-nimaks, tavalist musta plastmas-sist kesta hakkas asendama pool-läbipaistev punakas, sinakas või rohekas klaasjas plast. Kasvasid LCD-telerite ekraani diagonaali suurused ning vähenes ekraani paksus. Aga sisult jäi teler ikka vaid suureks disainielemendiks elutoas, mis suutis edastada vaid telejaamade toodetud telekonser-ve.

Nutiteleriks ehk välismaa keeli Smart TV’ks muutus teler alles 2010. aastal, kui teleri taga-paneelil leidis koha RJ45-nimeli-ne liides, mida tavainimene tun-neb ehk võrguliidese nime all.

Telerist sai järgmine võrguühen-dusega koduseade mängukon-sooli või välise kõvaketta kõrval. Kui esimestest nutiteleritest lei-dis kasutaja kolm rakendust – Youtube, Picasa ning ilmateate ja mõned tootjad lubasid veel li-saks sirvida mõnda veebilehte, siis nüüd on aeg heita pilt 2011. aasta mudelitele ning uurida lä-hemalt, millele tootjad on panus-tanud.

LG PANUSTAB PASSIIVPRILLIDELE

Kõige olulisem uudis LG poolt vaadatuna on 3D-telerites pas-siivprillide kasutusele võtmine. Selliste prillidega varustatud mu-delid kannavad Cinema 3D TV ni-metust. Samal ajal jäävad alles ka aktiivprillidega tipptelerid, mille mudelid saavad lisanime Full LED 3D.

Postimees proovis Samsung SmartTV’dKULDAR KULLASEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

Teleri esmakordsel käivitami-sel tuleb see seadistada. Kõi-gepealt kasutajanimed, seo-tud teenused… Vahepeal

laeb teler alla mõned programmid ja paigaldab need. See ei võta kuigi kaua aega, aga on väga põnev jälgi-da, sest lubaks oodata justkui enne-olematut telerivaatamiskogemust.

Ainult et klaviatuuri ei ole. Pika ja lohiseva kasutajanime kirjutamine teleripuldiga on justkui kohmaka kummiste nuppudega telefoniga sõnumi toksimi-ne. Õnneks on olemas eestikeelne sõnastik ja tänu T9 funkt-sioonile piisab enamiku sõnade puhul igal klahvil korra va-jutamisest – teler saab õige pea aru, mida ma kirjutada üri-tan.

Veidi hiljem, kui avastada nii Android kui iPhone’ile loo-dud Samsungi teleri juhtimise rakendus, saab tekste kirjuta-da ka mobiiltelefoni virtuaalklaviatuuri abil. Nii muutub ise-gi Facebooki kasutamine teleriekraanil suhteliselt mugavaks. Ent kui juba telefon käes, miks ma peaks kasutama teleri Face-booki telefonis oleva asemel...

Kuid ikkagi, et saada kasutada teleri kõiki võimalusi, peaks sel olema võimalus ühendada juhtmevaba klaviatuur ja hiir. Või siis peaks sel olema Microsoft Kinectiga sarnane kaameraga sensor, mis telerivaataja käega antud käsklused ära tunneb. Aga kaugel seegi tulevik on.

Internetist veel. Smart Hub teenus, mis on väravaks põ-nevate rakenduste juurde, sisaldab muu hulgas näiteks Youtube’i ja Vimeot. Eriti kvaliteetset sisu pakub just vii-mane, valikus on hulk põnevaid HD-vormingus lühifilme, mis teleri pildikvaliteedi eriti esile toovad. Seevastu neti-külgede vaatamine kaasatuleva lehitsejaga on arvuti või tahvelarvutiga võrreldes piisavalt ebamugav, et seda suh-teliselt harva teha.

Samsungi telerirakenduste pood peaks pakkuma omaja-gu programmikesi, mida telefoni paigaldada, kuid siin Eestis poodi sirvides just kuigi palju rakendusi ei leidu. Ehk para-neb olukord juba (lähi)tulevikus, sest SmartTV’d võtavad poo-dides üha suurema pinna enda alla.

Samsungi uued telerid on väga nutikad. Näiteks lubavad need telekavas valida saated, mida salvestada kõvakettale või mälupulgale. Salvestusi oskab maha mängida ainult sama te-ler ise – piraatlust tuleb ju tõkestada. Telekavast salvestami-ne on võimalik ainult antennikaabli otsast – kas siis digitaal-ne kaabel või üle õhu saabuv digiTV pilt. Digiboksi kasutajad on sellest võimalusest priid. Seni, kuni telerid ei sisalda näi-teks Elioni arendatavat nutiteleri platvormi, ei saa kasutada ka päris kõiki nutitelerite võimalusi.

Ent uurimist jagub igal juhul palju. Kui varasemalt piir-dus teleri kasutamine telekanalite pakutava vaatamisega ja teleri uurimisel tuli piirduda mõningate pildisätete timmimi-sega, siis uutes nutitelerites on kaevamis- ja avastamisrõõ-mu kui mitte kuudeks, siis nädalateks kindlasti. Võib üsna kindlalt öelda, et nutiteler muudab vaataja harjumusi. Ja ol-les nutitelerit vaadanud on raske minna tagasi vana teleri juurde...

3D-passiivprillid – mis need on? Kui võrrelda aktiivprille passiivprillidega, siis passiiv-prillide kasuks räägib neli oma-dust. Esiteks on prillid kerge-mad, kaaludes vaid 16 grammi. See on võimalik tänu sellele, et passiivprillid ei sisalda akut ega signaali vastuvõtjat kaadri sünkroniseerimiseks.

Teise eelisena saab välja tuua vaatenurga ning kauguse telerist, mis on oluliselt suu-rem. See on võimalik, kuna enam pole kaadreid vaja sünk-roniseerida saatjaga.

Eeliseks aktiivprillide ees on ka mugavus – pea kalluta-mine ekraani suhtes ei muuda telepilti oluliselt tumeda-maks.

Neljas ja tarbijatele ehk kõi-ge olulisem on seejuures fakt, et passiivprillid on odavamad kui aktiivprillid. Ka passiivpril-lide jaoks loodud telerid on odavamad.

LG telerites on kasutusele võetud FPR (Film Patterned Re-tarder) tehnoloogia, mis lisab LCD-ekraanile veel ühe uue po-lariseeruvat valgust suunava kile kihi. LG väitel aitab see uus tehnoloogia vähendada 3D-pil-di ähmasust ning värelust. Äh-masuse vähenemise kohta küll ei oska täpsemalt öelda, kuna puudus võimalus võrrelda üht pilti teisega, aga 3D-demoklip-pe oli küll võimalik värinava-balt vaadata.

SmartTV poolelt on lisan-dunud Twitter, LG Apps ehk LG kauplus, kus saab uusi raken-dusi alla laadida, ning Media Link, mis võimaldab suvalises kohas internetiühenduse abil arvutist või mobiilist kiirelt pil-did või videod LG serverisse üles laadida ning neid kohe suurel teleriekraanil vaadata.

PHILIPS ARENDAB NII NET TV’D KUI 3D’D

Jätkub Cinema seeria arenda-mine, et ka kodus oleks võima-lik nautida kinost teada-tuntud laiekraani formaati. Philips üri-tab jätkuvalt tõestada, et tõeli-ne kino on kodus nähtav vaid 21:9 resolutsiooniga ekraanil.

Loomulikult kaasnevad sel-

liste ekraanidega Ambilight-taustvalgustus, 3D-prillid ning sel aastal uuendusena kahe si-sendi samaaegse vaatamise võimalus. Ei puudu ka juhtme-vaba internetiühendus ning Net TV ehk siis Philipsi SmartTV.

Philips üllatab 2011. aastal kahe erineva 3D lahendusega – üks neist kannab nime 3D Easy ning teine 3D Max. Ei tea prae-gu öelda, kas Philips teeb ek-raanide arendamisel koostööd LG’ga, kuid tulemused on väga sarnased.

3D Easy juures on kasutusel passiivsed 3D-prillid, mis on kaalult kerged, hinnalt sood-sad ega vaja tööks voolu, aga kuvavad silma ette pilti vaid 540 rea kaupa.

Selliste prillide ja tehnoloo-giaga varustatakse uued 7000-seeria mudelid. 8000- ja 9000-seeria mudelid saavad komp-lektis kaasa 3D Max prillid ning tehnoloogia. 3D Max prillid on aktiivprillid, mis võtavad vas-tu telerist saabuvat signaali ning sulgevad kordamööda ühe ja siis teise silma vaate. Loomu-likult on sellised prillid veidi raskemad kui passiivprillid, sest peavad oma raami mahu-tama nii vastuvõtja kui ka aku. Samas, kumbki silm näeb tele-pilti, mis koosneb 1080 reast ehk siis FullHD pilti.

Lisaboonusena suudavad 8000 ja 9000 seeria mudelid

muuta igapäevast 2D-telepilti 3D-vaateliseks. Eelmise aasta mudelid seda ei võimaldanud. Alates sügisest lubab Philips mängukonsooli kasutajatel 3D-prillide abil oma pilti täisekraa-nil. Enam ei pea vaatama oma edenemist poolitatud ekraanil, vaid kumbki mängija näeb oma mängu pilti tervel ekraanil.

Philips pakub filmilaenu-tust oma Net TV alt – kanali-teks näiteks Videoload, Film2-Home, Videoland, iConcert. Uudse rakendusena saavad Prantsusmaa ja Saksamaa ka-sutajad enne hommikust tööle-sõitmist teleriekraanilt uurida TomTom HD Traffic rakenduse abil ummikuid ning teetöid töö-lesõidu trassil. Kahjuks aga an-tud teenus Eestis ei toimi.

SAMSUNG ASENDAS INTERNET@TV SMART TV’GASamsung on kasutusele võtnud internet@TV asemel uue termi-ni SmartTV ning koos sellega ka Smart HUB termini. Kui SmartTV tähistab üldmõistes «tarka telerit», siis Smart HUB on targa teleri uuenenud me-nüü osa. Ja lisaks teleritele on sama Smart HUB leidnud koha ka Samsungi uuemates Blu-ray mängijates ning kodukinodes. Seega veidi vanemate telerite

omanikud ei pea endale kohe uut telerit ostma jooksma, vaid võivad osta näiteks uue Smart HUB aplikatsiooni sisaldava BlueRay-mängija.

Suure muutuse on läbi tei-nud ka 3D-prillid, eriti need, mis lisatakse kaasa suurema numb-riga seeriatele – kaal alla 30 grammi ja juhtmevaba laadimi-ne võimaldab korraga laadida kuni nelja prillipaari ning sünk-roonimine teleriga toimub nüüd Bluetooth-ühenduse abil. Mude-li SSG-3700CR raam ja sangad

on ülikerged ning sobivad ideaalselt ka prillikandjale.

Selle aasta SmartTV’s rõhu-tab Samsung sotsiaalmeedia ka-sutamist – Twitter, Facebook, Google Talk. Ning mis veelgi hu-vitavam – nüüd on võimalik te-lerit kasutada telefonina – Skype’i kõned nii hääl- kui ka videokõnena. D9000 seerial on sisseehitatud kaamera, D7000 ja D8000 seeria saab väikese vä-lise kaamera, mis ühendatakse teleriga USB-kaabli abil.

Rakendustest on lisandunud Google Maps, avatud veebisirvi-ja ning kõik lisanduvad raken-dused on nüüd kättesaadavad Samsung Appsi alt.

SONYL UUS PILDIPARANDUS-MOOTORKõige esimeseks uudiseks saab nimetada Bravia pildi- ja helipa-randusmootori loovutamist Sony-Ericssoni tarkadele mobiilidele ning uue X-Reality nimelise pa-randusmootori kasutuselevõttu.

Kõik 2011. aasta mudelid saa-vad sisse valgussensori, mis au-tomaatselt reguleerib taustval-gustuse intensiivsust toa val-gustatuse järgi. Ühelt poolt ta-gab selline sensor alati optimaal-sema pildi, teiselt poolt aga vä-hendab energiatarvet näiteks

õhtul vähevalgustatud toas tele-rit vaadates.

3D osas erilisi muutusi ei ole, sest kasutusel on jätkuvalt vaid aktiivprillid. Viimased on küll läbi teinud arengu – on kerge-mad, stiilsemad ning ei tumen-da vaadatavat nii tugevalt kui 2010. aasta prillid. Samuti on nüüd 3D-saatja sisseehitatud nii HX92, HX82, HX7 kui ka NX72 ja EX72 seeria mudelitele.

Internet Video ehk YouTube, DailyMotion ja paljud teised ne-tikanalid on nüüd kättesaada-vad pea kogu mudelite valikule – võrguühendusega on ka EX-seeria mudelid, lisaks on EX-seeria WiFi Ready – osta juurde Sony USB WiFI-pulk ning naudi Internet TV’d või koduvõrgus olevaid meediafaile juhtmeva-balt. Kui on olemas interneti-ühendus, siis saab sellist telerit kasutada ka Skype’i kõnede te-gemiseks, juurde on vaid vaja mikrofoni ning kaamerat. Loo-mulikult on esindatud sotsiaal-võrgustik Facebooki ja säutsu-mine Twitteri näol ning uudise-na mobiilidest tuntud TrackID-nimeline rakendus, mis kuulab telerist kostvat muusikapala ning paarikümne sekundiga on leitud nii selle loo pealkiri, au-tor kui ka esitaja. Analoogne teenus on ka filmide kohta, kuid siis peab ise sisestama filmi või

näitleja nime ning teler püüab andmebaasidest leida täienda-vat infot otsitava kohta.

Mudelid alates EX520 suuda-vad tuvastada, et vaataja lahkus teleri eest ning lülitavad teleri pildi kohe ooterežiimile, jättes heli mängima. Naastes näiteks köögist värskete võileibadega, lülitab teler end tööle tagasi.

TELERIGA SAAB TEHA AINA ROHKEM

Lihtsast pildikastist sektsioon-kapi keskel on saamas tark teler. Kui eelnevatel aastatel on märk-sõnadeks kõikidel tootjatel ol-nud FullHD, LED ja 3D, siis sel aastal on kõik juhtivad telerite tootjad rõhunud oma reklaami-des ja tootetutvustustes just «TARGA TELERI» omadustele ning interneti abil kättesaadava-tele lisavõimalustele.

Teiseks ühiseks tunnuseks on energiamärgise lisandumi-ne, mis annab teada, et telerid kuuluvad ökonoomsesse A-klas-si. Näiteks kulutab 55-tollise Samsung D8000 omanik aastas 158 kWh ning 40-tollise Sony EX720 omanik vaid 93 kWh. Numbrid baseeruvad arvutusel, et keskmine vaataja istub ööpäe-vas teleri ees neli tundi.

Kolmandaks on võimalik uusi telereid juhtida nii iPhone kui Androidi nutifoniga – vasta-vad rakendused on juba allalaa-ditavad nii iTunes’is kui ka And-roid Marketis.

Ning neljandaks lubavad te-lerid salvestada üle õhu leviva digiTV kanalite saateid otse mä-lupulgale või USB-kõvakettale. Ainult et vaatamiseks peab ka-sutama kindlasti sama telerit, millega salvestati.

Viiendaks on kõik telerid saa-nud üheks suureks ekraaniks ko-duvõrgus ning suudavad juba valikuliselt – kes rohkem, kes vä-hem – oma ekraanil maha män-gida koduvõrgus olevatest arvu-titest, mobiilidest ning võrguke-tastelt jagatud meediat. Aga kol-me formaati – MP3, JPEG ja AVI – toetavad juba kõik tootjad.

Kokkuvõtvalt võin nentida, et head pilti suudab iga teler ma-ha mängida, kuid sisulised eri-nevused tulevad välja just SmartTV osas – enne ostmist ta-sub kindlasti uurida, milliseid tarku rakendusi sinu uus teler suudab sulle kodus pakkuda.

SmartTV – selle aasta telerimudelite märksõna

16. MAI 2011AUTO JA TEHNIKA8