Kolmapäev, 3. oktoober 2018 nr 177 (6009) 3,90 eurot

EDETABEL

Rikaste TOP muutuste tuultesKes võitis seekord Äripäeva Rikaste TOPi? Kes on oma vara kõige kiiremini kasvatanud? Kes on uued tulijad? 4–6, 17, Rikaste TOPi ajakiri tellijatele

2018 | hind 9,95 eurot

RIKASTE TOP

Eesti

500 jõukamat inimest

Praegu on ju start-up’id

igas valdkonnas.

Edetabelis aastaga suurima tõusu teinud Taxify asutaja ja osanik

idufirmade võidukäigust.

Esisajas

viis uut tulijat

Edetabelisse

pääsemiseks

pidi vara olema

vähemalt 8,1

miljonit eurot

Eesti 100

rikkama vara

on aastaga

kasvanud 12%

Rikkaim naine

asub 56. kohal

MARKUSVILLIG:

reklaam reklaamitoimetaja Marina Altmaatel 667 0161marina.altmaa@aripaev.ee 3. oktoober 2018

Uus aasta pole enam mägede taga!

Oma piltidega kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta

kalendrid - kalendrid.eu

www.kalendrid.euE-post: info@kalendrid.eu

Kasutage oktoobris sooduskoodi

MULLEMEELDIBRONIDA123ja saate kogu tellimuse 32% soodsamalt!

Suurim valik eri stiilis oma piltidega kalendreid Sinu koju ja kontorisse!

Euribor–0,268

Nord Pool50,61

EUR/SEK10,391

EUR/RUB75,472

USD/EUR0,867

EUR/USD1,154

Kolmapäev, 3. oktoober 2018nr 177 (6009) 3,90 eurot

Euribor–0,268

Nord Pool50,61

EUR/SEK10,391

EUR/RUB75,472

USD/EUR0,867

KÜTUSETURG

Infortar tõmbab LNG-turu käimaInfortar otsustas ehitada veelda-tud maagaasi punkerlaeva. Kont-serni kuuluva Eesti Gaasi juhatu-se liige Margus Kaasik tõi esile, et pärast uue laeva tööle saamist on Tallinki laevu palju lihtsam tankida. 10–11

KONKURENTSIRAPORT

Andmetöötluse magusad palgadAndmetöötluse valdkonna mitu majandusnäitajat on üle Ees-ti keskmise ning sektori parim palgamaksja suudab töötajatele maksta üle 8000 euro kuus, sel-gub Äripäeva koostatud konku-rentsiraportist. 8–9

INVESTOR

Bondi auto tootja trügib börsilePeamiselt James Bondi auto-de valmistajana tuntud sajandi-vanune Aston Martin teeb täna Londonis börsidebüüdi.Aktsiate esmasel avalikul pakku-misel on veerand firmast. 18–19

PÄEVA TEGIJA

Varakaim ärinoor oma vanuseklassis

Eesti kõige rikkamate ettevõtjate edetabelisse jõuab järjest rohkem idu- ja tehnoloogiafirmade omanikke, kes kinnitavad kui ühest suust, et praegu teenitud miljonid on alles algus.

4–6, 17, Rikaste TOPi ajakiri tellijatele

RIKASTE TOP

Tehnoäritrügib tippu

Äripäeva Rikaste TOPi neljan-dalt realt leiab Taxify asuta-nud vendadest noorima, Markus Villigi. Tegemist on ühtlasi noorima Rikas-te TOPi kuuluva isikuga, kelle kasv on seejuures ol-nud märkimisväärselt kiire.Juba homme esineb Mar-kus Villig ka Äripäeva kor-raldataval iga-aastasel kon-verentsil Äriplaan, millel on ühtlasi käimas juubeliaasta – seda korraldatakse tänavu 20. korda.

Loe lisaks Rikaste TOPist

KUULA Äripäeva Raadiot sagedusel 92,4 MHz. Raadiosaated on järelkuulatavad www.aripaev.ee/raadio Eesti majandusele lisab värvi trükikoda Printon

Varakaim ärinoor oma vanuseklassisÄripäeva Rikaste TOPi neljan-dalt realt leiab Taxify asuta-nud vendadest noorima,

. Tegemist on ühtlasi noorima Rikas-te TOPi kuuluva isikuga, kelle kasv on seejuures ol-nud märkimisväärselt kiire.Juba homme esineb Mar-kus Villig ka Äripäeva kor-raldataval iga-aastasel kon-verentsil Äriplaan, millel on ühtlasi käimas juubeliaasta – seda korraldatakse tänavu 20. korda.

2018. aastal 1,7 mld eurot

2017. aastal 950 mln eurot

Infotehnoloogia- ja idufirmade omanike vara

väärtus Rikaste TOPis kokku

Rikaste TOPi ettevõtjate vara väärtus kokku

2018. aastal 13,2 mld eurot

2017. aastal 11,8 mld eurot

3. oktoober 20182 uudis toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Kinnitasin volinikule, et Eesti toetab komisjoni algatusi. Olen volinikuga nõus, et Euroopa rahape-su tõkestamise reeglite rakendamist ja järelevalvet tuleks ühtlasemaks ja paremaks muuta ja seda nii rahvuslikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.

rahandusminister Toomas Tõnistefoto: andRas kRalla

LühidaLt

Leedo müüs Wrisi aktsiad aili Kägu ettevõtteleEttevõtja Vjatšeslav leedo omanduses olev Holostovi kinnisvarahalduse oÜ müüs Eesti ühe vanema reisibüroo Wrisi aktsiad ettevõtte pikaajalise töötaja ja juhatuse liikme aili kägu ettevõttele aka Investment.seni kuulus aili kägule 4,5 protsenti Wrisi akt­siatest, päras tehingut tõusis tema osalus saja protsendini. tehingu maksumus on konfident­siaalne.Vjatšeslav leedo sõnul on Wris väärika ajaloo ja väga hea turupositsiooniga ettevõte. “Wrisi omandamine tuli meile omal ajal suhteliselt ül­latusena ja meil ei olnud kavas pikalt turismiä­risse jääda,” nentis leedo.

esitleb:

OSALUSLEPINGUTE SÕLMIMINE ON ALANUD!WWW.TOIDUMESS.EETallinna Lauluväljak, 3.–4. mai 2019. Sissepääs tasuta.100 000 m2 messipinda, 700 eksponenti, 100 000 külastajat

Eesti Toidumess - Sööma! ja Eesti Automess - Sõidame! toimuvad koostöös

MEESKONNATÖÖ SEIKLUSED JA KOOLITUSED

täna äripäEva raadiOs

Kes on Eesti kõige rikkamad?7.00–10.00 “Hommikuprogramm”. tänavu­se Eesti rikaste edetabeli suurimatest üllata­jatest, uutest tulijatest ja tabeli koostamise ta­gamaadest räägib Äripäeva peatoimetaja ase­täitja aivar Hundimägi. lisaks tuleb stuudios­se tallinna börsi väikeinvestor Elmo somelar, kellega räägime märkidest, mis viitavad börsi­krahhi lähenemisele. Juttu tuleb ka sellest, kes on majandusdiplomaat ja kuidas saab ta ette­võtjale abiks olla. külla tuleb stockholmi saat­konna majandusdiplomaat tiiu Mõtus. stuu­dios on Priit Pokk ja Birjo Must.11.00–12.00 “triniti eetris”. kuidas vältida pet­tusi ettevõtte ostul või müügil? Miks just prae­gu on hea aeg ettevõtte müümiseks? näpu­näiteid jagavad Investment agency asutaja­liige Illar kaasik ning advokaadibüroo triniti partner tõnis tamme. saatejuht on aivar Hun­dimägi.13.00–14.00 “delovõje ljudi”. saatekülaline on turundusagentuuri Paprika juht Jana Gash­kova, kes räägib, millised turundusstratee­giad tänapäeval töötavad. saatejuht on alyo­na stadnik.15.00–16.00 “fookuses”. Räägime Äripäeva akadeemia koolitusest “kuidas mitterahaliste vahenditega töötajate pühendumust suuren­dada?” koolitaja kaido Pajumaaga. saadet ju­hib liis amor.

Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz ning igal-pool mujal Äripäeva veebi kaudu.

Eesti majandusele lisab värvi trükikoda Printon

Rahandusminister Toomas Tõ-niste kohtus eile Euroopa Ko-misjoni õigusküsimuste volini-ku Vera Jourovaga, et arutada, kuidas Euroopas tõhusamalt rahapesuga võidelda.

“Kinnitasin volinikule, et Eesti toetab komisjoni algatusi. Olen volinikuga nõus, et Euroo-pa rahapesu tõkestamise reeg-lite rakendamist ja järeleval-vet tuleks ühtlasemaks ja pare-maks muuta ja seda nii rahvusli-kul kui ka Euroopa Liidu tasan-dil,” ütles Tõniste.

Tõniste sõnul on viimased suuremad rahapesuga seondu-vad juhtumid Euroopas tões-tanud vajadust muuta rahvus-vaheline koostöö selgemaks ja täpsemaks. Ta märkis, et kuigi viimasel ajal on seoses rahape-su tõkestamisega pööratud väga suurt tähelepanu krediidiasu-tustele, tuleb samavõrra mõel-da ka teiste teenusepakkujate, sealhulgas krüptovara ja mak-seasutuste järelevalvele.

pangandus

Eesti nõustub ühtsema rahapesu tõkestamisega

danske vilepuhujat kutsutakse vaibaleDanske panga skandaali val-landanud vilepuhuja, Tallin-nas Danske Marketsit juhti-nud Howard Wilkinson kutsu-ti Euroopa Parlamendi ette aru andma.

Wilkinson on kutsutud 21. novembril Danske skandaali uuriva Euroopa Parlamendi eri-komisjoni ette, teatas komitee esimees Jeppe Kofod, kes üht-lasi kutsus võimusid üles Dans-ke skandaali allikaid paremi-ni kaitsma. “Wilkinsonil on si-sevaade Danske skandaalile ja neid teadmisi tuleb Danske juh-tumi uurimisel ära kasutada,” rõhutas Kofod. Tema sõnul pole erikomisjon Wilkinsoniga veel ühendust võtnud. “Ainsad ole-masolevad uurimisandmed pä-

rinevad Danske sisejuurdlusest ja Taani finantsinspektsioonilt. See on skandaal omaette,” leidis Kofod, vahendas Taani uudiste-agentuur Ritzau.

Wilkinson, kes töötas seit-se aastat Danske Balti harus, on palunud enda advokaadi va-hendusel kaitset Taani justiits-ministrilt Soren Papelt ja Taa-ni politseilt. Wilkinsoni nime lekitas avalikusele Eesti Eksp-ress, kus eelmisel nädalal kir-jutati, et Vene oligarhide väärt-paberite müümine ajas Wilkin-sonil lihtsalt kopsu üle maksa.

Üks Vene uusrikaste raha Eestisse saamise viise seisnes selles, et Danske panga väärt-paberikontodele kanti üle akt-siad, mis siis Eestis maha müü-

di. Sellega pidigi tegelema Wil-kinson, kes oma klientide taus-ta väga hästi mõistis ja sellest ka lõpuks Danske peakontoris-se kirjutas. Kui peakontorist ei järgnenud reaktsiooni, otsus-tas Wilkinson 2014. aastal ame-tist lahkuda.

Vilepuhujaid tuleb kaitsta

“Euroopa panganduses on palju Howard Wilkinsone, kuid nad ei avalda kättemaksu kartuses informatsiooni,” märkis Kofod. “See on Euroopa õiguskorra hä-biplekk, mistõttu on kätte jõud-nud aeg kaitsta taolisi vilepu-hujaid paremini mõjuvõimsate pankade eest.”

Kofod nentis, et Wilkinsonil pole kohustust erikomisjoni et-

te astuda. Eriti seepärast, et te-gemist on avaliku ülekuulami-sega, kust on võimalik teha ot-selülitusi. “Me mõistame hirmu kättemaksu ees. Sestap oleme valmis, et Wilkinsoni tunnis-tus jõuab komisjonile viisil, mi-da allikas turvaliseks ja heaks peab,” täpsustas Kofod.

Tema sõnul aitaks Wilkinso-ni info välja selgitada, kus Dans-ke pank ning Taani ja Eesti fi-nantskontroll tegid vigu. “See aitab meil karmistada vajalik-ke Euroopa Liidu pangandus-reegleid ja anda rohkem võimu riiklikele finantsinspektsiooni-dele, et ära hoida nii suurema-hulisi rahapesuskandaale, mis on viimasel ajal Euroopat taba-nud,” sõnas Kofod.

Samuti oli Tõniste sõnul ju-tuks rahapesu mõiste. “Praegu-ne mõiste võib rahapesu asjade uurimisel olla kitsaskohaks ja selle ülevaatamise võiks arutu-sele võtta,” lausus ta.

Erinevad tõlgendused

Euroopa Keskpanga asepresi-dent Luis de Guindos ütles, et Euroopa Liit vajab selgemaid ra-hapesuvastaseid reegleid, mis kehtiksid kõigile liikmesriiki-dele. Praegu on rahapesuvasta-sed meetmed reguleeritud di-rektiividega, mis annavad liik-mesriikide valitsustele võima-luse Brüsseli suuniseid erine-

valt rakendada. Nii on liikmes-riigid seadnud sisse erinevaid tõkestusmeetmeid, kuid sellest ei piisa Euroopa Liidus toimuva rahapesu tõkestamiseks.

Samas ei soovi osa liikmesrii-ke vähendada kohalike võimude suveräänsust pangandussektori järelevalvel ja majanduskurite-gude tõkestamisel. Näiteks Sak-samaa ja Holland ütlesid Reuter-si teatel, et muudatuste kaalu-miseks läheb vaja aega. Unga-ri on aga vastu ükskõik millise-le ettepanekule, mis vähendaks riiklikku suveräänsust rahape-su tõkestamisel.

ÄRiPÄEV. EE

reklaamitoimetaja Marina Altmaatel 667 0161

marina.altmaa@aripaev.ee reklaam 3 3. oktoober 2018

Uuenenud mööblivalik ootab sind!Iga vähemalt 1000-eurose ostuga saad kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.kingituseks spaa-puhkuse kahele.

MASKU SISUSTUSMESS

595 €

195 € 995 € 995 € 469 €

1995 € 895 € 1695 € 895 €

Pildid on illustreerivad. Kampaania kestus: 1.10.2018–31.10.2018

Masku TartuJõe Keskus, Sõbra 58, TartuE–R 10–20, L 10–16, P 10–16Tel: 776 3067

masku.ee

Masku TallinnSmuuli tee 43 / Peterburi tee 62a, TallinnE–R 10–20, L 10–18, P 10–16Tel: 633 8929

3. oktoober 20184 UUDIS KAANELUGU toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

TELLIJATELERikaste TOP

Rikaste TOPi aja kiri ilmub täna ja jõuab kõigi Äripäeva tellija-teni sel nädalal.

RIKASTE TOP

Rikkamate hulgas on aina rohkem IT-ärimehi

Edetabeli võitis TransferWise’i asutaja Kris-to Käärmann, kelle vara väärtuseks hin-dab Äripäev 258,2 miljonit eurot. Teisel kohal on tema äripartner Taavet Hinrikus 238,6 miljoni euroga ning kolmandal ko-hal eelmise aasta võitja, Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen 212,6 miljoni euroga. Käärmann võitis esikoha ka 2016. ja 2015. aastal.

Kõige kiirem vara kasvataja on Taxify asutaja ja suuromanik Markus Villig, kes tõusis tänavu 202,6 miljoni euroga neljan-dale kohale.

IT-firmad tõusevad

Kokku on 500 jõukama Eesti ettevõtja vara väärtus sel aastal 13,2 miljardit eurot, aas-ta tagasi oli see summa 11,8 miljardit eu-rot ja 2016. aastal 11 miljardit eurot. Kõi-ge enam on vara kasvatanud just infoteh-noloogiaettevõtete omanikud. Kui eelmi-sel aastal oli infotehnoloogia- ja idufirma-de omanike vara väärtus kokku 950 miljo-nit eurot, siis nüüdseks on see summa ju-ba 1,7 miljardit eurot.

Kõige enam uustulnukaid 500 jõuka-ma ettevõtja hulgas on tulnud samuti just infotehnoloogiasektorist. Pingereas on 53 IT-ettevõtjat, kellest koguni 23 on tabelis esimest korda.

Võib muidugi küsida, nagu Markus Vil-lig Äripäevale antud intervjuus, kas “tava-lise” ja IT-firma vahel üldse enam on sel-get vahet. “Absoluutselt kõik valdkonnad

muutuvadki tarkvara- ja tehnoloogiapõhi-seks. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et see on kuidagi eraldiseisev ja on traditsiooni-lised peamiselt füüsiliste asjadega tegele-vad valdkonnad ja siis on tarkvaravaldkon-nad, kus toimetavad start-up’id, mis teevad kuidagi teisi asju, siis nüüd on selge, et kõik valdkonnad muutuvad tehnoloogiapõhi-seks ja seetõttu selline pealtnäha vastandu-mine kaob ära,” leidis ta.

Hea näide on siin tänavu esimest korda TOPi jõudnud Monese, mille asutaja Nor-ris Koppeli vara hindab Äripäev 17 miljo-nile eurole (arvestatud pole Monese hiljuti kaasatud suurinvesteeringut). Monese on fintech-ettevõte, mis püüab üle võtta tradit-sioonilisi pankade funktsioone. Septemb-ri alguses tõsteti selleks 51,6 miljonit eurot ning nüüd käib agressiivne turu haarami-ne. “Oleme välja laskmas võimalikult laia spektrit teenustest, mida pakuvad tavapan-gad. Praegu tegutseme 20 riigis, aga vaata-me ka väljapoole Euroopat. Kasvame prae-gu 10–30% iga kuu,” rääkis Norris.

Vana kool domineerib

Olulisemad valdkonnad on Eesti majandu-ses endiselt siiski tööstus ja tootmine, kus tegutseb 114 rikaste edetabelisse jõudnud ettevõtjat, kelle vara väärtus kokku on 3,3 miljardit eurot. Uusi tulijaid jõudis edeta-belisse 12 ehk poole vähem kui ITs.

Ehitus ja kinnisvara on 130 rikaste TOPis oleva ettevõtja peamine varaallikas,

nendes valdkondades tegutsejate vara väär-tus kokku on üle 3,1 miljardi euro ja uusi tulijaid jõudis neist edetabelisse 12. Esiko-hal on kinnisvaraärimeestest Toomas An-nus 187,3 miljoni euroga. Tähtis on märki-da, et kinnisvara on ka paljude teistes sekto-rites tegutsevate ettevõtjate kõrvaltegevus.

Kolmas suur sektor on kaubandus, kus tegutseb vähemalt 100 Rikaste TOPi kuu-luvat ettevõtjat, kellest seitse on uustulnu-kad. Vara on neil kokku 2,1 miljardit eurot. Esikohal on tänavu Margus Linnamäe, kel-le 189,7 miljoni euro suurusest varandusest pärineb suur osa ka meediaärist. Tema jä-rel tuleb Oleg Gross, kes tänavu on aktiiv-selt tegelenud Narva vallutamisega – 2020. aastaks peab linnas olema viis Grossi poodi.

Gross on Rikaste TOPi uute tulijate suhtes ettevaatlikult skeptiline. “Olen reaalse ma-janduse inimene, kus kõik on käega katsu-tav ja silmaga nähtav. IT-valdkond on mul-le natuke võõras, aga ma arvan, et see võib suuresti olla ajutine, virtuaalne. Reaalne va-ra on stabiilsem. Ainult edu neile, aga kui on nii meeletud hüpped, siis võivad ka kiiresti langeda,” leidis Gross.

Et IT jõuab kõikjale, pidi aga temagi tun-nistama. “Vaatamata oma eale olen uuen-dusmeelne ja saan aru, et kui me ei aren-da kiiresti-kiiresti IT poolt edasi... näiteks kaupade tellimine poodidesse. Kui pole va-rasemate müükide andmeid ees, vaid müü-jad tunde järgi tellivad kaupa... need asjad peavad kaduma,” ütles ta.

Infotehnoloogia- ja idufirmade tähtsus Eesti majanduses on aastaga märkimisväärselt suurenenud, selgub täna ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500st.

Reaalne vara on stabiilsem. Ainult edu neile, aga kui on nii meele-tud hüpped, siis võivad ka kiiresti langeda.Oleg Gross on enda sõnul käega katsutava majanduse inimene, kuid mõistab, et peab ka oma äri IT poolt kiiresti arendama.

JAANUS VOGELBERG,AIVAR HUNDIMÄGIjaanus.vogelberg@aripaev.ee

2018 | hind 9,95 eurot

RIKASTE TOP

Eesti

500 jõukamat inimest

Praegu on ju start-up’id

igas valdkonnas.

Edetabelis aastaga suurima tõusu teinud Taxify asutaja ja osanik

idufirmade võidukäigust.

Esisajas

viis uut tulijat

Edetabelisse

pääsemiseks

pidi vara olema

vähemalt 8,1

miljonit eurot

Eesti 100

rikkama vara

on aastaga

kasvanud 12%

Rikkaim naine

asub 56. kohal

MARKUS

VILLIG:

EDETABEL

TransferWise’i tandem tõukas Kirjaneni troonilt1. Kristo Käärmann (38)

258,4 mln eurot

2. Taavet Hinrikus (37)

238,6 mln eurot

Eesti tuntuima idufirma TransferWise’i asuta-jad. Teiste tegurite kõrval mõjutab nende vara suurust Äripäeva rikaste edetabelis dollari liiku-mine. TransferWise’i teatel on ettevõttel 4 mil-jonit klienti, kes teevad iga kuu ülekandeid 3 miljardi naela ulatuses. Ettevõtte platvorm pa-kub 49 valuutale 1300 valuutavahetussuunda.

3. Raul Kirjanen (42)

212,6 mln eurotGraanul Investi suurim omanik Raul Kirjanen võitis eelmise aas-ta Rikaste TOPi. Eelmisel aastal sai Graanul Invest suure tagasilöögi, sest ettevõtte kavatsused Belgia ühe suurema söeelektrijaamaga läksid vett vedama. Ettevõte eks-pordib väljaspoole Balti riike 90% oma toodangust, peamised turud olid Suurbritannia, Taani, Rootsi ja Itaalia.

4. Markus Villig (24)

212,6 mln eurotKui mullu Taxify omanikud Äri-päeva Rikaste TOPi ei jõudnud, siis sel aastal tõusis Markus Villig hoobilt esiviisikusse. Pärast seda, kui Saksa autokontsern Daim-ler investeeris Taxifysse ligikaudu 150 miljonit eurot, kasvas viimase väärtus miljardi dollarini ehk ligi-kaudu 860 miljoni euroni.

TransfeWise’i asutajad Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann FOTOD: EIKO KINK, ANDRAS KRALLA

5 3. oktoober 2018

MÜÜA KAKS KÕRVUTI KINNISTUT TARTU MNT ÄÄRES

Kesk tee 14A, Jüri Tehnopark

65301:003:0345• Ehitise pindala 4000 m²• Hoonestatud• Heas seisukorras, valmis kasutamiseks• Krundi suurus 5880 m²• Kõrgeim hoone piirkonnas - 13,5 m• Hea nähtavus Tartu mnt-lt• Kiire ja mugav ligipääs Tallinna ringteele•

Kesk tee 12A, Jüri Tehnopark

65301:003:0342• Krundi suurus 5758 m²• Hoonestamata• Sihtotstarve ärimaa/tootmismaa• Ehitusalune pind kuni 3600 m² vastavalt • kehtestatud detailplaneeringuleKrunt on tasandatud• Võimalik kasutada ka parkimiseks• Hea nähtavus ja ligipääs Tartu mnt-lt•

Andi Pleskovski� andi.pleskovski@RE.ee � 508 0550www.RE.ee

Kontakt:

Müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Pärnu linnas Energia tn 7 moodustatav kinnistu

Alghind 159 000 eurot Tagatisraha 15 900 eurotNB! Hindadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusele

Tähtaeg: 12.10.2018, kell 11:00

Enampakkumise kord ja tingimused: www.energia.ee/hanked

TÄIENDAV INFOTaavi Aviksontaavi.avikson@energia.ee+372 528 5045

koht nimi (vanus) valdkond vara väärtus mln eurodes

6. Toomas Annus (57) kinnisvara 187,3 7. Armin Karu (53) meelelahutus 179,7 8. Anders Anderson (42) tootmine 165,3 9. Marcel Vichmann (53) transport, kinnisvara 160,0 10. Oleg Ossinovski (52) transport, teenused 159,6 11. Fjodor Berman (67) tööstus 152,6 12. Kristjan Rahu (46) tootmine 132,6 13. Enn Pant (53) laevandus, kinnisvara 128,1 14. Priit Piilmann (53) tööstus, kinnisvara 125,6 15. Oleg Gross (66) kaubandus 122,7 16. Toonart Rääsk (62) kinnisvara 120,9 17. perekond Aswani tootmine, kinnisvara 118,8 18. Nerijus Numavičius (51) finants, kaubandus 112,8 19. Kalev Järvelill (53) laevandus, kinnisvara 111,0 20. Peter Hunt (66) tootmine 104,7 21. Väino Kaldoja (62) kaubandus 104,0 22. Kaido Jõeleht (65) kinnisvara 103,6 23. Urmas Sõõrumaa (55) kinnisvara, teenused 103,5 24. Neinar Seli (58) tootmine 99,7 25. Oliver Leisalu (31) infotehnoloogia 99,4 26. Roman Stroykov (52) kaubandus 97,1 27. Vello Kunman (66) kinnisvara, tootmine 96,9 28. Rain Lõhmus (51) pangandus 94,5 29. Igor Izraeljan (61) tootmine 92,2 30.–31. Parvel Pruunsild (49) pangandus 85,5 30.–31. Vahur Voll (47) pangandus 85,5 32. Margus Kangro (44) tööstus, kinnisvara 83,6 33. Hans H. Luik (57) kinnisvara, meedia 80,4 34. Anatoli Kanajev (71) kinnisvara, logistika 79,6 35. Jüri Külvik (52) tööstus 74,8 36. Martin Villig (39) infotehnoloogia 71,8 37. Ain Hanschmidt (56) laevandus, kinnisvara 70,4 38. Olav Miil (51) kinnisvara 70,0 39. Ahti Heinla (46) infotehnoloogia 68,7 40. Teet Saarepera (47) kinnisvara 67,0 41. Aivar Berzin (49) kinnisvara 65,8 42. Andres Järving (58) kaubandus, tootmine 65,4 43. Elar Sarapuu (54) tööstus, kinnisvara 63,1 44. Heldur Meerits (59) finants 62,4 45. Rauno Teder (27) kinnisvara 62,3 46. Vjatšeslav Leedo (66) tootmine 61,6 47. Andres Sonn (46) pangandus, tootmine 61,0 48. Alar Tamming (55) finants 61,0 49. Ants Laos (74) tööstus, kinnisvara 59,2 50. Denis Bokhan (39) kaubandus 58,9 ALLIKAS: ÄRIPÄEV

189,7 mln eurotMargus Linnamäe suurim vara on ravimimüügikett Magnum, kuid viimastel aastatel on ta agressiiv-selt laiendanud tegevust mee-diaäris. Kolm aastat tagasi võttis Linnamäe Eesti Meedia kontserni täielikult enda kontrolli alla ning on sestpeale meediaäris agressiivselt toimetanud ja investeerinud.

5. Margus Linnamäe (54)

3. oktoober 20186 uudis kaanelugu toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Me ei kavatse mitte mingil juhul tagasi tõmmata. Kasvades on plaan sellega toime tulla. Igasuguseid asju võib karta: maavärinat või seda, et asteroid kukub pähe, aga teeme kõik, et oma kasvu ära juhtida. Arno Kütt, Cleveron, 139. koht

EdEtabElRikaste tOPi uustulnukate tOPkoht nimi (vanus) valdkond vara väärtus mln eurodes

4. Markus Villig (24) infotehnoloogia 202,625. Oliver Leisalu (31) infotehnoloogia 99,436. Martin Villig (39) infotehnoloogia 71,862. Kristi Veeber (46) tootmine 48,080. Jan Peter Ingman (51) kinnisvara 35,8116. Janus Friis (42) infotehnoloogia 26,3133. Priit Tamm (53) tööstus 24,3134. Aleksandr Krõlov (41) infotehnoloogia 24,2139. Arno Kütt (48) infotehnoloogia, kaubandus 23,3140. Ott Kaukver (39) infotehnoloogia 23,2156. Toomas Mets (48) tootmine 21,2157. Marie Vaino (29) kinnisvara, tootmine 20,8158. Aadu Polli (41) kinnisvara, tootmine 20,8159. Karla Polli (42) kinnisvara, tootmine 20,8170. Rain Johanson (40) infotehnoloogia 20,1ALLIKAs: äRIPäeV

Arno Kütt asub 139. kohal 23,3 miljoni eu-roga ja Peep Kuld on 331. kohal 11,1 miljo-ni euroga. Nad jõudsid rikaste edetabelisse tänu Cleveroni edule, sest 2017. aasta oli et-tevõtte arenguloos väga olulise tähenduse-ga ning senine tegevus näitab, et järgmisel aastal on nad veelgi kõrgematel kohtadel.

Pakirobotite tootja Cleveroni juhi Arno Küti sõnul keskenduvad nad firmas selle jätkuvale kasvatamisele, mitte hirmudele.

Sageli öeldakse, et firma liiga kiire kasv võib halvasti lõppeda – Arno Küti kinnitu-sel on Cleveroni kasv kontrolli all. “Jätkame kasvulainel. Me ei kavatse mitte mingil ju-hul tagasi tõmmata. Kasvades on plaan sel-lega toime tulla. Igasuguseid asju võib kar-ta: maavärinat või seda, et asteroid kukub pähe, aga teeme kõik, et oma kasvu ära juh-tida. Siiani oleme sellega hakkama saanud,” rääkis ta, mida väitest arvab.

Mullu suutis Cleveron aasta varasema-ga võrreldes kasvatada müügitulu 3,5 kor-da, ületades 11 miljoni euro piiri. Kütt usub, et selle aasta lõpus on käive juba rohkem kui 30 miljonit eurot. Järgmisel aastal näi-tab Cleveron veel suuremaid numbreid, lu-bas Kütt.

Sellel aastal oli Cleveronile kõige olu-lisem kasvatada tootmismahtu. Põhiosa käibest tuleb jätkuvalt pakirobotite pealt, kuid fookuses on ka uued tooted. Praegu testib Cleveron Eestis aktiivselt kodupaki-automaate, mille prototüüpi nähti esimest korda eelmisel aastal Äripäeva konverent-sil Äriplaan. Kodupakiautomaat on mõel-dud eratarbijale ning sellesse on võimalik tellida nii toidu- kui ka tarbekaupa.

Nurkade lihvimine

Automaatide ärimudeli tahab Cleveron käi-ma saada lähiaastatel, varem see müüki ei lähe, kuigi huvilisi on. “See peab lastehai-gused läbi põdema. Automaadid on plaa-nis kõigepealt Eestis tööle panna,” ütles Kütt. “Eestis on odav eksida. Teed ümber ja parandad. SmartPosti panime samuti siin käima ja seejärel hakkasime sama mude-lit väljapoole pakkuma. Kui läheme muja-le, siis peame kindla peale minema. Toodet on vaja veel lihvida.”

Küti sõnul mõtlevad nad, kuidas teha at-raktiivsemaks ka Cleveroni optsiooniprog-rammi. “Kui inimesel on ettevõttes osalus, on tema motivatsioon suurem,” sõnas Kütt ja lisas, et üle viie aasta kestnud program-mis saavad osaleda rohkem kui aasta palgal olnud inimesed. Ettepaneku osaluse ostuks teeb ettevõte silma paistnud töötajatele ise. “On olnud inimesi, kes osalust soovisid, aga oleme vastanud eitavalt,” lisas Kütt.

MArge VäiKeNurM marge.vaikenurm@aripaev.ee

sel aastal on äripäeva Rikaste TOPis 67 ettevõtjat, kes eelmisel aastal edetabelisse veel ei jõudnud. Uued tulijad on näiteks pakiautomaatide arendaja Cleveroni omanikud Arno Kütt ja Peep Kuld.

Cleveronile terendavad uued lepingud, kuid Kütt ei avalda, kellega, kuni paberitel ei ole allkirju. “Isegi kui mõni on 99% kindel, aga allkirja pole, ei saaks sellest rääkida.”

Läinud aasta majandusaasta aruandes teatas Cleveron, et tahab tänavu uute klien-tidega käivitada 3–5 pilootprojekti. Praegu-seks on arv kasvanud. Küti sõnul võib tule-vaste projektide arv jääda 5 ja 10 vahele. Paa-ri aasta jooksul võivad lepingud lisanduda nii Ameerikas kui ka Euroopas, märkis ta. Samuti leidub huvilisi Okeaania piirkonnas.

“Mõned piloodid lähevad käima veel sel aastal või järgmise aasta alguses ning tõe-näoliselt Ameerikas – seal on meie robotid kõige tuntumad,” lausus Kütt. “Ameerika turg ei erine Euroopa omast, lihtsalt Amee-rikas on asjad kiiremini läinud. Sinna, kus tehakse palju internetioste ja tööjõud on kallis, sobib meie tehnoloogia.”

Kas Amazon saab jah-sõna?

Iga lepingupakkumisega Cleveron ei nõus-tu, näiteks keeldus ettevõte käsi löömast Amazoniga. Kas millalgi ütleb Cleveron Amazonile siiski jah-sõna? “Praegu ei ole le-pinguid, mis oleksid avalikud,” kostis Kütt pärast pausi. “Sel aastal küll ei lähe Amazo-niga midagi käima.” Aga tuleval aastal? Kütt puhkes naerma ja vastas diplomaatiliselt, et Cleveron tunneb huvi kõikide vastu, kes maailma TOP 50 jaemüüja sekka kuuluvad. Võtmesõna on läbirääkimised, sõnas Kütt.

uuEd tulIjad

Rikaste tippu jõudnud ettevõtja: Eestis on odav eksida

Arno Kütt eelmise aasta äriplaanil. Cleveroni tehnoloogia sobib tema sõnul sinna, kus tehakse palju internetioste ja tööjõud on kallis. Foto: Raul Mee

reklaamitoimetaja Marina Altmaatel 667 0161

marina.altmaa@aripaev.ee reklaam 7 3. oktoober 2018

Spetsialistid soovitavad, Meistrid eelistavad

Kampaania kestab kuni 30.11.2018 või kuni kaupa jätkub.

TALLINN: Forelli 4 / Tähetorni 108 (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / Narva 29 VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500

3. oktoober 20188 uudis toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

AS Eesti Vanglatööstus otsib JUHATAJATAS Eesti Vanglatööstus on 2001. aastal loodud riigile kuuluv tootmisettevõte, mille eesmärk on kinnipeetavate tööoskuste arendamine ja tööle rakendamine. Ettevõtte tootmisosakonnad asuvad Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Peamine tegevussuund on metallitööstus, tuntuim kaubamärk on Stoveman. Lisaks on puidu- ja õmblustööd, pesumaja ning komplekteerimisteenused.

Töö kirjeldusSeades esikohale vangide tööhõive suurendamise on juhataja ülesanne tagada ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus ja kasv. Juhataja suuremateks väljakutseteks on peakontori kolimine Harjumaalt Ida-Virumaale, ettevõtte tootmisüksuse käivitamine uues Tallinna vanglas ning ettevõtte tegevuse järk-järguline mitmekesistamine. Töökoht asub Jõhvis.

Nõudmised kandidaadile• kõrgharidus• vähemalt 3 aastat juhtimiskogemust • hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, iseseisvus ja analüüsivõime• eesti keele oskus kõrgtasemel, vene ja inglise keele oskus vähemalt

suhtlustasandil• kasuks tuleb soome keele oskus ja Eesti vanglasüsteemi toimimise põhimõtete

tundmine

Omalt poolt pakume• väljakutseterohket tööd ja arenemisvõimalusi• konkurentsivõimelist töötasu ja motivatsioonipaketti• tähtajalist pikendamisvõimalusega lepingut

Kandideerimiseks saada oma CV ja nägemus ASi Eesti Vanglatööstus arengust aadressile margus@koda.ee hiljemalt 8. oktoobriks 2018.

Lisainfo telefonil +372 502 3699

Investment Agency ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad ettevõtjaid seminarile

„Sügis 2018 – hea aeg ettevõtte müügiks?“

Investment Agency juubeliaasta seminaril keskendutakse küsimusele, kas ma-janduslik olukord on soodne ettevõtete müügiks. Oma valdkonna asjatundjad räägivad sellest, kuidas peaks valmistuma M&A tehingusse minnes, suurte taristuprojektide mõjust Eesti majandusele ja ettevõtete väärtusele, ettevõtte omaniku uutest rollidest ja väljakutsetest ärist väljumisel ja arutletakse millises faasis on majandus.

AjAkAvA:

10.00–10.30 Kogunemine ja hommikukohv10.30–10.50 Illar kaasik, Investment Agency – Suurte taristuprojektide

mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtusele10.50–11.10 Tõnis Tamme, Triniti – Kuidas end ettevõtte ostuks-müügiks

ette valmistada?11.10–11.45 Energiapaus11.45–12.05 vahur vallistu, Swedbank – Kuidas pank finantseerib M&A tehinguid?12.05–12.25 Eva-Maria kangro, PhD ja koolitaja – Ettevõtja uued rollid ja

väljakutsed ärist väljudes

12.25–12.45 vallot Mangus, TMB AS – TMB lugu – MBO (2012), Soome Betonimestarit OY ülevõtmine (2016), ettevõtte müük Consolis Groupile (2018/2019)

12.45–13.20 Energiapaus13.20–13.30 Piret Potisepp, EKTK – INBETS BSR projekti tutvustus –

võimalused Eesti ettevõtetele13.30–14.00 Diskussioon – Millal on parim aeg ettevõttele laienemiseks

või müügiks?

14.00–14.30 Sünnipäevatort

AEG: 11.10.2018, kell 10.00–14.30

KOhT: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

KEllElE ON MõEldud? Ettevõtte omanikud, tegevjuhid, finantsjuhid

Seminar toimub eesti keeles. Modereerib Marko Reikop.

Info ja registreerumine: www.koda.ee/et/sundmused/sugis-2018-hea-aeg-ettevotte-muugiks

Ettevõtete esindajad näevad tulevikku hel-getes toonides ja usuvad, et nende ettevõt-te müügitulu kasvab järgmise 12 kuu jook-sul. Valmis ollakse ka panustama töötaja-te palkadesse: tervelt 90% Äripäeva küsit-letud ettevõtetest näeb võimalust järgmi-se 12 kuu jooksul oma töötajate palka tõsta ning 2/5 on valmis palka tõstma vähemalt 10% ulatuses.

Eelmisel aastal maksis sektori kõige kopsakamat palka kaheksa töötajaga Rea-leyes OÜ, kusjuures aastaga tõusis ettevõt-tes palk 11%. Realeyes OÜ mõõdab emot-sioone veebikaamera kaudu ning analüü-sib kogutud andmeid turundusotsuste te-gemiseks. Keskmine brutotöötasu ettevõt-tes ulatus eelmisel aastal 8732 euroni. Et-tevõte ostab suurema osa tööst alltöövõ-tu korras sisse ning seetõttu võib eeldada, et ettevõtte bilansis näidatakse vaid kõrge keskmise palgaga spetsialiste. Teiste sekto-ri parimate palgamaksjate kuutasud jäävad 2500–3300 euro ringi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommuni-katsiooni Liidu presidendi Ivo Suursoo sõ-

nul oli möödunud aasta sektorile hea. Ette-võtete koondkasum tõusis taas eelneva aas-taga võrreldes, mis tähendab, et võistluses – kas käibe kasv või palgaralli, sai võidu käi-be kasv. “Palkadega oleme jõudnud taseme-le, kus kiiret lühiajalist kasvu enam ei tule. Oleme ehk liikumas mõõduka palgatõusu

faasi, mille aluseks saab olla kasumlikkuse kasv,” lisas Suursoo.

Sektori töötajate keskmine palk tõu-sis eelmisel aastal 10,7% võrra, 1761 euro-le. Eesti keskmist palgatõusu (6,5%) ületas sektori palgatõus rohkem kui nelja prot-sendipunktiga ning Eesti keskmisega (sta-tistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2017. aastal 1221 eurot) võr-reldes maksid sektori ettevõtted 44% võrra kõrgemat töötasu.

Mitu näitajat on üle Eesti keskmise

Andmetöötluse valdkonnas on üle 70 000 eurost aastakäivet näidanud ettevõtete arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Kui veel 2014. aastal oli selliseid ettevõtteid 40, siis 2017. aastaks oli see arv tõusnud 67-le. Varasema aastaga võrreldes on tublisti pa-ranenud nii sektori ettevõtete koondkäive kui ka -kasum, kuid kasumlikkus on lan-gustrendi näidanud. Käiberentaablus on vähenenud ühe protsendipunkti võrra aas-tas, jõudes 2017. aastaks 13,5%-le. Siiski üle-tab sektori ettevõtete käiberentaablus Eesti keskmist (6,1%) enam kui kaks korda.

Andmetöötluse valdkonnas tegutsevate ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta on üle 39 500 euro ning 2016. aastaga võrreldes on see kerkinud 8% võrra. Valimisse võetud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta üle-tab Eesti keskmist 38%ga.

konkurentsiraport

Magus sektor: palk ligi 9000 eurotAndmetöötluse valdkonna mitu majandusnäitajat on üle Eesti keskmise ning sektori parim palgamaksja suudab töötajatele maksta üle 8000 euro kuus, selgub Äripäeva infopanga koostatud konkurentsiraportist.

AAli lillEorg aali.lilleorg@aripaev.ee

edetabelparimad palgamaksjadbrutokuutasu eurodes, töötajaid roh-kem kui neli

realeyes oÜ (8 töötajat) 8732Grabcad OÜ (13 töötajat) 3312Hebs Digital OÜ 2920 (18 töötajat) Zone Media OÜ 2561 (28 töötajat)Directo OÜ (25 töötajat) 2519AllikAs: ÄripÄEvA infOpAnk

Mis on MisAndmetöötluse valdkonna konkurentsiraport annab üle-vaate valdkonna üldistest tren-didest ja pakub erinevate näita-jate põhjal moodustatud ede-tabeleid. nii saab kiirelt analüü-sida, kus on kellegi tugevused-nõrkused ja kuidas enda ette-võtte positsioon teistega võrd-luses paistab. raporti valimisse on kaasatud 80 ettevõtet, kelle käive ajavahemikus 2014–2017 küündis vähemalt ühel aastal 70 000 euroni. raportit saab osta pood.aripaev.ee/and-metootlus.

Sektori suurimaid palku maksev realeyes oÜ mõõdab emotsioone veebikaamera kaudu ning analüüsib kogutud andmeid turundusotsuste tegemiseks.

9 3. oktoober 2018

LühidaLt

Eesti 200 tegevjuht lahkus

Juunis poliitilise ühenduse Eesti 200 tegevju-hina alustanud Henrik Raave lahkus septemb-ri keskel ametist. Eesti 200 üks eestvedajatest Meelis Niinepuu ütles ERRile, et Raave töö te-gevjuhina oligi plaanitud ja kokku lepitud täht-ajaliselt. Niinepuu sõnul jäädi Eesti 200s Raa-ve tööga rahule. Raave ise ütles ERRile samu-ti, et tema roll oli MTÜ käivitada ja see erakon-nastumiseks ette valmistada.Eesti 200 tegevjuhi ametis jätkab Kadri Naprit son Acuna.

taxify viis teenuse Google Mapsi

Eilsest saab nutitelefonis oleva Google Mapsi rakenduse kaudu tellida Taxify sõiduteenust, teatas ettevõte. Google Mapsist saab vaada-ta, kui kaua võtab aega Taxifyga soovitud siht-kohta jõudmine, kui palju sõit orienteeruvalt maksab ning soovi korral on võimalik endale ka sõiduk tellida. Uuendus on saadaval 16 rii-gis üle maailma, sealhulgas Eestis.

Lennuliiklus kasvas septembris

Septembris läbis Tallinna lennujaama üle 283 000 reisija. Võrreldes mullusega kasvas rei-sijate arv 6,4%, mis oli küll madalaim kasvu-näitaja viimase 20 kuu jooksul, aga arvesta-des eelmise aasta septembris tipnenud ELi eesistumise üritustega seotud kõrgtaset võib numbrit pidada väga positiivseks.

Tartu ihaldusväärseim arendus

Cleelia Pärtelpoeg+372 520 4202 • cleelia.partelpoeg@merko.ee

www.merko.ee/tahepargi

KÕIK KORTERID

NÜÜD MÜÜGIS!

KOOLITUSED

17.1021.11

Tutvukoolitustega lähemalt www.areng.ee

Kuidas tegevusedviiakooskõllauue

seadusenõuetega?

UUSTÖÖTERVISHOIUJATÖÖOHUTUSESEADUS

Aasta töösturi konkursile esi-tati 13 kandidaati, kelle hul-gast valis žürii välja kolm no-minenti.

Aasta töösturi konkurssi kor-raldavad Äripäev, Tööstusuudi-sed.ee ja ABB Eesti ning võitja kuulutatakse välja 22. novemb-ril toimuval konverentsil “Töös-tuse äriplaan”.

Aasta töösturi valimise ees-märk on tunnustada tööstus-ettevõtete juhte ja nende pin-gutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel.

Konkursil selgub juht, kes on edukalt arendanud ettevõtet ja eksporti, viinud ellu olulisi pro-jekte või tehinguid, panustanud sektori arengusse investeerin-gute, laienemiste või tootearen-duse kaudu.

Samamoodi võib võitja ol-la tööstussektori eestkõnele-ja, kes julgeb sektori nimel ka avalikult sõna võtta ja on seeläbi teinud sektori kuuldavamaks.

Konkurss kuulutati välja 5. septembril, kandidaate sai esi-tada kuni 21. septembrini.

Žüriisse kuulusid Tanel Re-bane (EAS), Jukka Patrikai-nen (ABB), Igor Rõtov (Äripäev), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ) ja Kaupo Reede (MKM).

ÄripÄev. ee

aasta töösturi noMinEndid

konkurss

selgusid aasta töösturi nominendid

arno kütt, Cleveronesitaja: Eesti Masinatööstuse Liitpõhjendus: Arno Kütt on tões-tanud, et sellises kohas nagu Vil-jandi on Eesti kapitalil põhineval ettevõttel võimalik maailmata-semel toodet arendada ja seda ka edukalt müüa. Varem ei oleks keegi uskunud, et Tallinna inse-nerid kolivad Viljandisse. Nüüd on see uus reaalsus. Cleveroni

meeskond on proaktiivne, mag-neetiline ja kujundab maailmas väga positiivsel tasemel kogu Eesti ja meie tööstuse mainet.

toomas kalev, harmetesitaja: Eesti Puitmajaliitpõhjendus: Meie hinnangul on puitmajasektori kõige kõvem te-gija kindlasti Toomas Kalev Har-met OÜst. Eriti märkimisväärne on see, et kui eelmisel aastal val-mis nende tehas, siis praeguseks hetkeks on nad kõik automaat-liinid ka suurepäraselt tööle saa-

nud. Tehases toimuv on puitma-jasektori kontekstis lihtsalt mul-jetavaldav.

heiki Einpaul, hekotekesitaja: Äripäevpõhjendus: Hekotek on silma-paistev masinatööstusettevõte, mille areng on märgatav. Alles augustis selgus, et Hekotek on sõlminud 13miljonilise lepingu, mille järgi tarnitakse täiskomp-lekt puidugraanulitehase sead-meid Nghe Ani provintsi Vietna-mis. Tegemist on Eesti mõistes tõeliselt suure tehinguga. Veelgi

enam, ettevõte loodab, et tege-mist on Aasias alles esimese pro-jektiga mitmest. Einpauli toetab asjaolu, et ta võtab julgelt sektori nimel avalikult sõna.

Lätis registreeritud lennufirma primera Air Nordic lõpetas ei-le tegevuse oma Taani päritolu emafirma primera Airi pankro-ti tõttu.

Primera Air teatas oma kodu-lehel, et lennufirma Primera Air ja IATA koodid PF ja 6F on alates 2. oktoobrist peatatud. Ettevõ-te tänab oma kliente lojaalsuse eest ning jätab nendega hüvas-ti. Täpsemaid selgitusi oma te-gevuse lõpetamise kohta ette-võte ei jaga.

Küll aga kirjutab Guardian, viidates lennufirma allikale, et majandusraskustesse sattunud Primera Airil ei jäänud pea-le pankrotiavalduse tegemise enam midagi muud üle.

Air Primera ära jäänud lende ei kompenseeri ja inimesed pea-vad lootma kas oma reisibüroo või reisikindlustuse abile.

LogisTikAuudised.eee

LEnnundus

Läti lendaja pankrotis

3. oktoober 201810 uudis toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

ESINEMISLAVAD | TELLINGUDTELGID | SOOJAKUD

PIIRDEAIAD | TRIBÜÜNID ILMASTIKUKAITSED | LAOHALLID

MÖÖBEL ÜRITUSTELE

RENT, MÜÜK ja PAIGALDUS

tel +372 51 75 920 | www.ucrent.ee

PVC hallide müük, tootmine ja paigaldus

Jaanus Laane 50 66 284, info@finest-hall.com www.pvc-halli.fi

kütuseturg

Infortar tõmbab LNg-turu käima

Varem on Eestisse plaanitud kaht termina-li, ühte arendab Vopak E.O.S Tallinna Sada-ma Muuga sadamas, teist Alexela Paldiskis. Sadamatega võrreldes on laevalt pakutav punkerdamisteenus kindlasti paindlikum ning jääbki küsimus, kas Eestisse on enam terminali üldse vaja.

Vopak E.O.S leidis, et punkerlaev ja Tal-linna LNG-terminal mitte ei konkureeri, vaid täiendavad üksteist, sest punkerlaeva ehitamine tähendab ka vajadust maismaa-terminali järele. Nemad valmistavad oma

Tallinki ja Eesti Gaasi suuromanik Infortar pani kontserni eri osad omavahel niimoodi tööd tegema, et tulemuseks sai Eesti esimene LNG-terminal – tõsi küll, seekord ujuv.

kristjan pruul kristjan.pruul@aripaev.ee

Tallinna LNG-terminali projekti parasjagu ette, kinnitas ettevõte.

Ka Tallinna Sadama juht Valdo Kalm lei-dis uudise olevat üksnes hea. “Kui Tallinna Sadam saab end reklaamida kui sadamat, kus saab LNG-kütust punkerdada, siis teeb see meid kindlasti konkurentsivõimelise-maks ja paindlikumaks. LNG-punkerlaev ei tähenda LNG-terminali rajamisest loo-bumist ja selle projektiga soovime kind-lasti koos partneriga edasi minna,” ütles ta.

Sama rääkis Alexela juht Marti Hääl: In-fortar ei ole nende konkurent, vaid klient, keda oodatakse nii Alexela Soome termina-lis kui ka loodetavasti ühel päeval Paldiskis.

“Meie plaane Paldiskis sellise laeva tu-lek ainult toetab. See suurendab meie nõud-lust ja ka neil endil on lõpuks ju vaja kõige

lähemat kohta, kus oma punkerlaeva tan-kida. Mida lähemalt nad LNG pardale võt-ta saavad, seda soodsam see on, mida kau-gemal vaja käia, seda ajamahukam. Nii käis see ka laevade õliga punkerdamisel,” kom-menteeris Hääl.

sektor liigub lnG poole

Hääl ütles, et igasugune investeering, mis LNG kasutamist merel suurendaks, on Ale-xela seisukohast positiivne. Märgiline on ka see, et just laevandusfirmad soovivad selle-ga tegeleda. “Kui nüüd Infortar ja Tallink kui laevandusettevõtted näevad, et sektor LNG poole liigub, siis see teeb ainult head meelt, sest mina olen selles veendunud ol-nud juba aastaid,” rääkis Hääl.

Üks põhjus, miks Eesti Gaas endale pun-

uus laev teeb Megastari tankimise lihtsamaks, tõi Eesti Gaasi juhatuse liige Margus kaasik pressikonverentsil esile investeeringu ühe põhjuse. foto: Raul Mee

11 3. oktoober 2018

36miljonit eurot tuleb Infortaril välja käia uue laeva eest. Sellest 7,2 miljonit eurot maksab Euroopa ühendamise rahastu.

EHITUS-JA SANITAARSOOJAKUTE RENT, MÜÜK, HOOLDUS!

Info 1929 või www.kemmerling.ee

kerlaeva soetas, oli lihtne: Tallinki suurt LNG-l töötavat Megastari on neil tulnud tankida enam kui tuhat korda, selleks pea-vad veokid sõitma kuhugi LNG-tehasesse ja siis tagasi Tallinna. “Operatsioone on palju ja logistika keeruline, seda on meie laevaga palju lihtsam teha,” rääkis Eesti Gaasi juha-tuse liige Margus Kaasik. 6000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi mahutav punkerlaev on sama hea kui 150 sellist veokit.

Eesti Gaasi omanike seisukohast vaada-tes on see oluline samm, et lihtsast gaasi-müüjast saaks kaasaegne ja rahvusvaheli-ne energiaettevõte, rääkis Infortari juhatu-se liige Ain Hanschmidt. “See ei ole lihtsalt punkerlaev, see on juba mobiilne terminal, millega annab katta Läänemere põhjaosas kõik tähtsamad asukohad,” ütles ta.

Megastari jääb Eesti Gaasi alus tankima ka edaspidi, kuid uue punkerlaeva kogu-võimsusest annab Megastar vaid 15 prot-senti. Seda, millal või kas võiks tulla Mega-star II, Hanschmidt börsiettevõtte staatuse-le viidates ütlema ei soostunud, kuid kin-nitas, et kõik Tallinki tulevased laevad, kui selliste hankimise otsus tuleb, hakkavad ka LNGd kütusena tarbima.

Müügimaht kahekordseks

Ühele Megastari-suurusele alusele kulub aastas umbes 5 protsenti sellest, mida tar-bib kogu Eesti. Nii et juba 20 aluse teeninda-mine Läänemerel annaks Eesti Gaasile või-maluse siinne müügimaht kahekordistada.

“Kuskil 100 000 kuupmeetrit LNGd (üks kuupmeeter LNGd on üle 1000 kuupmeet-ri maagaasi tavatingimustel – toim) on meil selle laeva müügimahuks arvestatud. Se-da siis, kui me sõidame kord nädalas ku-hugi terminali tankima ja siis nädala jook-sul punkerdame selle edasi,” rääkis Kaasik.

Gaasi tuuakse samamoodi nagu praegu – majanduslikult mõttekamatest riikidest, nagu Soome, Venemaa, Leedu, loetles Kaa-sik. Tegelikult on Klaipeda gaas muidugi kallim kui näiteks Gazpromi pakutav, kuid see-eest on varuvõimalus juba iseenesest hea kauplemisargument, lisas Hanschmidt.

Millistest laevafirmadest saavad Eesti Gaasi kliendid tulevikus, samuti rääkida ei soovitud. Üks tulevane suur lootus on Lää-nemerel seilavad kruiisilaevad ning igal ju-hul peab üha enam laevafirmasid gaasi pea-le mõtlema, sest nõuded laevakütuse kesk-konnasäästlikkusele lähevad lihtsalt nii-

TaSub TEadaInfortari äriimpeeriumi tipus on laevandusettevõte osalus, % käive 2017, mln € kasum 2017, mln €

Tallink Grupp AS 38,75 967 161Eesti Gaas AS 67 123 6,1Vaba Maa AS 80,0 7,7 –0,045Tallink Takso AS 66 4 0,1Sunbeam OÜ 100 3,9 4,1Vara HTG OÜ 50,0 2,8 2,6Topspa Kinnisvara OÜ 100 2,4 2,1Fastinvest OÜ 100 1,5 2,1Gastrolink AS 100 1,3 0,057H.T. Valuuta AS 100 0,7 0,18AlliKAS: inFOpAnK.EE

võrd karmiks. “Eks see on natuke muna-ja-kana-olukord,” möönis Hanschmidt. Ise-enesest on LNGd võimalik ka taasgaasista-da ja torudesse suunata, kuid selleks Eestis praegu võimekust ei ole.

Energia- ja laevaäri koostöö

“Neid ettevõtteid, mis unistavad punkerlae-va soetamisest, on palju, aga vähestel õn-nestub see ellu viia. Väga palju kompetent-si tuleb kokku panna, vaja kindlaid klien-te, rahastust ja lõpuks ka gaasi müüa,” mär-kis Kaasik.

Infortari kontsernis hakkab kompetentsi jagunemine käima nii, et Infortar ostab lae-va, Eesti Gaas müüb selle kaudu LNGd ning Tallink hakkab tegelema laeva haldamise ja mehitamisega. Küsimusele, kuidas selli-se laeva tulek börsifirmat mõjutada võiks, vastas Hanschmidt, et laeva opereerimis-kulud on võimalikult väikeseks aetud, lae-vapere on 14 meest, nii et olulist kulu selle-ga tekkida ei tohiks.

Infortaril tuleb uue laeva eest välja käia 36 miljonit eurot. Sellest 7,2 miljonit eu-rot maksab Euroopa ühendamise rahastu (CEF), toetuse olulisust rõhutas ka Hansch-midt laeva hankimist tutvustanud pressi-konverentsil. “Eks see annab julgust ka, sest väljapoole võime kõik olla enesekindlad, aga sees võib-olla tekib kõhklusi. Nüüd sel-liselt projektide konkursilt võitjana välja tu-lemine kinnitab, et otsus on õige,” ütles ta.

Punkerlaeva teeninduspiirkonnaks ku-juneb Läänemere põhja- ja idapoolsem osa, eelkõige Soome laht. LNG-laev on võimeli-ne punkerdama nii avamerel kui ka sada-mates tankereid, kauba-, teenindus-, reisi- ja teenistuslaevasid, selle mahutid võimal-davad tarnida klientidele ühekorraga kuni 6000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi. Li-gi 100 meetri pikkuse LNG-punkerlaeva ehi-tab Hollandi firma Damen. Punkerlaev hak-kab vastama jääklassile 1A ning teeninda-ma kliente aasta läbi.

See ei ole liht-salt punkerlaev, see on juba mo-biilne terminal,

millega annab katta Lääneme-

re põhjaosas kõik tähtsamad

asukohad. Infortari juhatuse lii-

ge Ain Hanschmidt

Konkurentsiamet kooskõlastas Elektrilevi hinnataotluse, mil-le kohaselt langeb võrgutasu 1. jaanuaril ettevõtetele keskmi-selt 9 protsenti ja koduklienti-dele 6 protsenti.

Seejuures teatab Elektrilevi energiamahukatele ettevõtetele mõeldud pakettide lisandumi-sest, kus võrguteenuse maksu-must on Elektrilevi hinnangul võimalik vähendada ligikaudu viiendiku võrra.

Võrgutasu vastab Elektrile-

EnErgIa

Elektrilevi langetab uuel aastal võrgutasu

vi juhatuse liikme Priit Treiali sõnul võrguühenduse valmis-hoidmiseks tehtavatele kulu-dele. “Tasu ei sõltu niipalju sel-lest, kui palju elektrit liinidest läbi liigub, vaid eelkõige ühen-duse olemasolust ja selle võim-susest,” sõnas Treial.

Ta lisas, et kulupõhisem hind aitab kasvatada Eesti majandu-se konkurentsivõimet. “Suure-mad tarbijad on seni kandnud proportsionaalselt suurema osa Eesti elektrivõrgu ülalpidamis-

kuludest ja see on teinud võr-gutasu neile muu Euroopaga võrreldes kallimaks. Võrguta-su langus annab oma panuse sellesse, et meie tootmine ja et-tevõtlus, samuti välisinvestee-ringute Eestisse toomine oleks edukam,” märkis Treial.

Koduklientidele langeb võr-gutasu keskmiselt 6 protsen-ti. Langeb ka mitu lisateenuste hinda – näiteks odavnevad lüli-tamised ja peakaitsme vahetus.

ärIpäEv.EE

Eesti alkoholitootja Liviko jäi maailma ühel suuremal alko-holimessil oma džinniga his-paanlastele silma.

Liviko ekspordidirektor Jör-gen Herman rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et hispaanlastele jäi Düsseldor-fis toimunud alkoholimessil sil-ma džinn Crafters, mis ongi eks-porditurgudele loodud. “Keva-del jäime silma ja septembris lõime käed,” rääkis Herman. See tähendab, et Crafters on jõud-nud juba 25 välisturule.

EkSporT

Liviko jäi hispaanlastele silmaELIISA MATSALu eliisa.matsalu@aripaev.ee

Kusjuures üsna pea teatab Li-viko ühe uue ekspordiriigi veel. “Kuna veel pole lepingut allkir-jastatud, siis seda uut riiki veel ei täpsusta,” ütles Herman. Sa-ladusloor langeb lähinädalail.

Herman tõdes, et eksport on Livikole väga tähtsa osakaalu-ga. Kokku on praegu Livikol 32 eksporditurgu. Messil silma jää-mist, nagu juhtus hispaanlaste puhul, tuleb Hermani sõnul et-te küllaltki tihti.

Kõige olulisem ekspordi-partnerite leidmisel on Herma-ni sõnul toode. “Toode on A ja O,” sõnas ta. “Kui toode on läbi-

löögivõimeline, on kõik võima-lik,” ütles ta. Näiteks on tema sõnul Crafters ekspordipotent-siaaliga seetõttu, et Euroopas on džinni tarbimine kasvutrendis.

Herman tõdes, et Euroopas-se eksportides on asju lihtsam ajada kui mujal, eriti kui tegu on riigiga, kes on ka ise suur al-koholitootja. “Sellised riigid ki-puvad liberaalsemad olema,” sõ-nas ta. Seevastu näiteks Põhja-maades ja Kanadas on alkoho-limonopolid. Samuti on osa rii-kide nõuded toodetele spetsii-filised, näiteks Iisraelil on koš-šeri nõuded.

3. oktoober 201812 uudis toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Wiru Uks Tallinn OÜ

PROFESSIONAALSE KVALITEEDIGA:

Ryterna garaažiuksed Findoor voldikuksed PVC-rulluksed ja kiirrulluksed BFT, Somfy ja GFA-Elektromaten automaatika

Müük, paigaldus, remont ja varuosad

Tel 5044 798, 5698 0540 www.wu.ee

Võimsad �iberlaserid.

, mille on

. Saadaval kuni 9kW resonaatorid.

AI T S ESSI l LASE L I E I I l E L E STA TSI l IL TII I l LI TSAE

Helista või saada e-kiri va r aider ee

www.aider.ee

R

Tel 613 9737, 503 6450 | ava@ava.ee | www.ava.ee

18. oktoobril Äripäeva korraldataval Baltic M&A konverentsil osalev Prikk leiab, et vä-lisinvestori jaoks on Balti riigid atraktiivne ja kasvav piirkond. Kas naabruses asuv Ve-nemaa investorit segab, ei ole tema sõnul nii mustvalge küsimus. Kuigi Venemaa võib ol-la suur ebastabiilsuse allikas, saab seda vaa-data ka suure võimsa turuna. “Venemaa ei tohiks olla siia investeeringu tegemisel suu-res pildis takistuseks,” ütles ta.

Küll aga hoiatas ta Äripäevale antud in-tervjuus, et kui meie ettevõtjad Venemaal äri ajavad, tuleb topelt oma riske kaaluda. “Ja isegi, kui riskid on kaalutud, siis hoida silmad lahti. Peab endale aru andma, et rii-gis, kus on regulatiivne ja poliitiline tsent-raliseeritus väga kõrgel tasemel, võivad sii-ra ettevõtja parimad kavatsused muutuda temaga mitte seotud mängude ohvriks,” lausus ta.

Kui võrrelda konkreetselt maariski näiteks praegu ja 10 või 20 aastat tagasi, siis kuidas on olukord muutunud? Praeguse ja tollase olukorra üks oluline vahe on see, et me oli-me siis selliste ettevõtjate jaoks, kes ei olnud vahetult lähiregioonist, sisuliselt tundma-tu džungel. Minu enda isiklik kokkupuude oli valdavalt selliste ärimeestega, kes taht-sid siin õnne proovida, ei omanud arusaa-ma, millega ja kellega on tegemist. Eesti-su-guse väikese turu ja investeerimissihtkoha süvaülevaate tekitamine on suhteliselt kal-lis ja nõuab eelhäälestust, et see võiks ol-la positiivne.

Praegu on väga palju muutunud. Me ole-me saanud maailmakaubanduses ja ka po-liitikas arvestatavaks tegijaks. Päris huupi meie poole vaatamist on palju vähemaks jäänud. Kui olen suhelnud inimestega, kes meelitavad Eestisse investeeringuid või töö-tavad siinsetes ettevõtetes, ei kohta meie ku-

vamisel sellist suhtumist nagu näiteks “Is Narva next?”.

Võime näha viimase aja investeeringu-te põhjal, mis on tehtud siinsetesse uutesse ettevõttesse, et arvestatavat raha tuleb siia, kui turusituatsioon on õige.

Kõik see, mis on julgeolekuliselt toimu-nud, näitab, et Eesti ise on väga tugev.

Kuidas hindate Eesti maariski võrreldes näi-teks Soomega, kelle naaber on samuti Vene-maa? Kas soomlased teevad suhetes Vene-maaga midagi paremini või halvemini? Iga riik on erinev ja loomulikult on mõtet sil-mad lahti hoida selle koha pealt, mis naab-rite juures toimub. Soome lähenemine riigi-kaitset puudutavale on oluliselt erinev sel-les, et nad ei ole liitunud NATOga, aga nad teevad NATOga väga lähedast koostööd.

Mis puudutab sõjalise ja riigikaitse aren-

gut, siis on nende hoiak, nagu meilgi, ülitõ-sine. Kui vaatame seda, kuidas nad planee-rivad oma kaitseväge, teevad õppusi, millist struktuuri hoiavad ja relvastust hangivad, näitab see täiesti selgelt, et neil ei ole kind-lasti julgeolekusituatsioonist meist erinevat arusaama. Ka Soome on arusaamal, et rii-gikaitsesse peab panustama kõvasti, et nii oma rahvas kui ka väljaspool saaks olla kin-del selles, et tänane oleks olemas ka homme.

Kas välisinvesteeringud võivad ühel het-kel ka Eestile ohuks muutuda – näiteks Ve-ne või Hiina päritolu raha? See on kindlasti nüansirikkam küsimus. Lõppkokkuvõttes ei ole tingimata see oluline, milline firma on ametliku liigutuse tegija, aga sageli tu-leks vaadata ka selle taha sügavamalt, mis esmapilgul paistab. Kindlasti on välisin-vesteeringuid ja on “välisinvesteeringuid”.

välisinvesteeringud

venemaal äritseval ettevõtjal oht ohvriks langedaKui veel 20 aastat tagasi oli Eesti välisinvestori jaoks tundmatu džungel, siis nüüd on olukord muutunud, leidis kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.

Kaitseministee-riumi kantsleri

Kristjan Priki sõnul oli Eesti välisin-

vestori jaoks küm-mekond aastat

tagasi veel küllaltki tundmatu džungel,

kuid nüüdseks on see muutunud.

foto: LIIS tREIMANN /

EEStI MEEDIA / SCANPIX

Tallinna ja Helsingi sadamad üheskoos Helsingi linna ning laevaoperaatoritega saavad Euroopa Liidult toetust 21,4 miljonit eurot taristu investee-ringuteks. Investeeringute ko-gumaht on 71,2 miljonit eurot, teatas Tallinna Sadam.

Projekti Twin Port 3 raames rajatakse Tallinna Vanasada-masse ja Helsingi Läänesada-masse laevadele automaatsildu-mise ning kaldaelektrisüstee-mid, et vähendada müra ning õhureostust sadamate piirkon-nas. Kõik kolm Tallinna–Helsin-gi liinil reisiparvlaevadega rei-sijaid teenindavat laevaoperaa-torit modifitseerivad oma lae-vasid, et sadamas seismise ajal oleks võimalik diiselmootorid välja lülitada, et tagada vaik-ne, vibratsiooni- ja heitgaasiva-ba reisijate ja sõidukite teenin-damine.

Toetuse abil uuendab Tallin-na Sadam ka oma turvasüstee-me ning jätkab reoveekanalisat-siooni rajamist, et suurendada võimekust võtta reisiparvlaeva-de reovett vastu kõikidel kaidel Tallinna Vanasadamas.

Lisaks plaanib laevafirma Tallink oma reisiparvlaevale Megastar lisada akupatareid, mida laetakse reisi vältel ning mis annab võimaluse sadama akvatooriumis liikuda ainult elektrienergia jõul.

Helsingi Sadama juhatuse esimehe Ville Haapasaari sõnul saavad mõned Helsingi Lääne-sadama piirkonna tänavad lisa-rajad, üks trammiliin suunatak-se ümber ning sadama piirkon-nas sujuvama liikluse loomiseks ehitatakse uus sild. Samuti raja-takse uus multimodaalne ter-minal Lääneterminal 2 juurde.

Twin Port 3 projekt viiakse ellu aastatel 2018–2023.

ärIPäEV.EE

taristu

el toetab talsinkit 21 miljoni euroga

13 3. oktoober 2018

Arusaam, et Vene-maa on kõrgete riski-dega allikas, kus ühel päeval võib teenida palju ja järgmisel päe-val kõigest ilma jääda, on üldlevinud.Kristjan Prikk

LühidALt

t1 avatakse oodatust hiljem

Pro Kapital teatas eile, et T1 Mall of Tallinn ava-takse oktoobri asemel novembris. Pro Kapitali teatel avatakse T1 Mall of Tallinn 8. novembril. Pro Kapitali juhatuse liikme Allan Remmelkoo-re sõnul on maailma ehitusturul toimuvat ar-vestades olnud keeruline püsida graafikus, mis koostati siis, kui ajad ei olnud veel nii pin-gelised nagu praegu.Pro Kapital Grupi juhatuse esimees Paolo Mic-helozzi ütles, et Pro Kapitali jaoks on tegu ühe nende suurema projektiga Baltimaades.

• Plastikaknad• Puitaknad• Puitalumiiniumaknad• Alumiiniumaknad

OSTA AKNAD JA UKSED

KODUST LAHKUMATAseicomaknad.ee

Eesti on olnud suhteliselt konservatiivne, mis puudutab kinnisvara hankimist näiteks piiri piirkondades. Ja ma arvan, et seda ka õigusega. Seda ei saa selgelt öelda, et näiteks Hiina või Vene välisinvesteering on ebasobi-lik. Aga kindlasti on sektorid, mis puuduta-vad vahetult julgeolekut, nende puhul peab olema kindlasti tähelepanelikum, ükskõik, mis riigist need pärinevad.

Eesti ettevõtjad on Venemaa suhtes lee-bemad kui poliitikud – kumb suund on teie meelest õigem, kas sõbralik või umbusk-lik? Arvan, et ettevõtjate suhtes ei ole või-malik absoluutseid üldistusi teha. Mõnes aspektis võib öelda, et riik on ikka see, kes püüab hoida suhtluskanaleid lahti ka Ve-nemaa suunal. Muu hulgas püüab riik lei-da koostöövõimalusi nendes valdkondades, kus on mõlemapoolne huvi ja koostööval-

midus olemas. Näiteks keskkonna- või kul-tuurivaldkond.

Seda silmas pidades on ettevõtjate hoia-kud hoopis teistsugused. Paljud ettevõtted on Venemaal äri tehes kõrvetada saanud ja lihtsalt enam ei tehta sellel suunal äri. Ette-võttel on sellisel juhul lihtsam öelda, et viin oma äri mujale. Samas on alati ettevõtjaid, kelle puhul on teenuse või toorme poolelt mõtet silmad lahti hoida.

Kindlasti on Venemaa nii toormeallika-na või turuna midagi, mida lahtiste silma-dega ettevõtja peab alati jälgima. Arusaam, et Venemaa on kõrgete riskidega allikas, kus ühel päeval võib teenida palju ja järgmisel päeval kõigest ilma jääda, on üldlevinud. Neid ettevõtteid, kes eitaks Venemaa turu puhul nii poliitiliste kui ka regulatiivsete riskide olemasolu, praktiliselt ei ole.

Mida te soovitaksite Venemaaga äri ajades kindlasti meie ettevõtjatel silmas pidada? Soovitan kaaluda hoolikalt oma riske, see on vajalik iga turu puhul. Venemaa puhul lihtsalt on seda põhjust topelt korrata. Ja isegi, kui riskid on kaalutud, siis hoida sil-mad lahti. Peab endale aru andma, et riigis, kus on regulatiivne ja poliitiline tsentrali-seeritus väga kõrgel tasemel, võivad siira et-tevõtja parimad kavatsused muutuda tema-ga mitte seotud mängude ohvriks.

Laiemas mõttes tahaksin seda öelda, et kui vaadata ettevõtjate hulgas tehtud küsit-lusi ja hoiakuid laiemalt, kuidas üht või teist Eesti julgeolekus toimunud arengut võetak-se, võib võtta muutusi julgustava sammu-na. See peaks andma ettevõtjaile kindlu-se, et siin on mõtet äri ajada. Kui lisada sel-lele meie majanduskasv ning meie turu- ja tootmispotentsiaal, siis kõik see koos aitab meie edule kaasa.

ÄriPÄEV. EE

VäLisinVesteeringud

Venemaal äritseval ettevõtjal oht ohvriks langeda

PAne täheLeBalti M&A foorum

Kristjan Prikk esineb 18. ok-toobril Baltic M&A ja Erakapita-li Foorumil.Balti M&A foorum on koht, kus kohtuvad era- ja riskikapitalifon-dide ning investeerimispanka-de esindajad, nõustajad, advo-kaadid ning ettevõtete juhid ja omanikud. Foorumi esimene päev 18. oktoobril lõpeb Balti M&A ja Erakapitali Foorumi au-hinnagalaga.

Baltikumi uued ja vanad riskidBaltikumis püsivad kaitsemi-nisteeriumi kantsleri Kristjan Priki sõnul vanad ohud, mis ei ole kuhugi kadunud, ja on tek-kinud uuemad ohud, millega tuleb samuti arvestada.

“Vanad ohud on tavaliselt rii-kidevahelised pinged ja hõõru-mised, mis võivad ühel hetkel muutuda kuumaks konfliktiks. Uuemad ohud on näiteks terro-rism, mis muudab lihtsalt aeg-ajalt oma nägu, aga ei kao mit-te kusagile,” rääkis Prikk.

Ta märkis, et kõige uuemad ohud on samuti valitsusvälised, aga mõnikord ka valitsustega koos töötavad ärritajad. “Need on näiteks sellised, et ei suuda üksikuna riike maha võtta, aga suudavad piisavalt palju tekita-da segadust, pingeid. Näiteks Wikileaksi ja Anonymouse tao-lised liikumised.”

Eesti üks suuremaid klaas- ja alumiiniumfassaadide toot-jaid AS Windoor algatas Was-hingtonis Maailmapanga juu-res asuvas rahvusvahelises in-vesteeringuvaidluste Lahen-damise Keskuse vahekoh-tus arbitraazimenetluse Ka-sahstani Vabariigi vastu, et kätte saada ligi kolm aastat ta-gasi Stockholmis vahekohtu välja mõistetud 23 miljoni eu-ro suurune hüvitis Kasahstani riigiettevõttelt.

Windoori juhataja Mailis Lintlomi sõnul esitas ettevõte 14. septembril 2018 vahekoh-tumenetluse algatamise taot-luse Rahvusvahelisele Inves-teeringuvaidluste Lahendami-se Keskuse (International Cent-re for the Settlement of Invest-

kohtuAsi

Windoor nõuab kasahstanilt 23 miljonit eurot hüvitist

ment Disputes, ICSID) vahekoh-tule ja nüüd on laekunud kinni-tus menetluse alustamise kohta.

Lintlom kinnitas, et Win-door alustas Kasahstani Va-bariigi vastu rahvusvahelist arbitraazimenetlust Eesti va-litsuse ja Kasahstani valitsuse vahel sõlmitud investeeringu-te soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise tõttu.

Etteheidetavad rikkumised seonduvad ametiasutuste ja õiguskaitseorganite tegevuse-ga, mille tulemusel ei ole Ka-sahstanis saanud täita 2015. aastal Stockholmi Kaubandus-koja Vahekohtu Instituudi poolt Windoori kasuks tehtud otsust.

Otsusega mõisteti Kasahs-tani riigiettevõttelt Windoori kasuks välja umbes 23 miljonit

eurot vaidluses, mis puudutas Windoori investeeringut Asta-na rahvusvahelise äri- ja konve-rentsikeskuse ehitamisel.

Muud võtted ei aidanud

Lintlomi sõnul on Windoor üle kahe aasta püüdnud jõuda Ka-sahstanis lahenduseni muul viisil. 2016. aasta veebruaris ja oktoobris teavitas ettevõtte Ka-sahstani Vabariiki rahvusvahe-lise arbitraazimenetluse alga-tamisest juhul, kui viimane ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kasahstan ei ole aga enda kohustusi täitnud.

ICSID vahekohtumenet-luses esindavad Windoori advokaadibürood Jones Day (Washington ja London) ning Sorainen (Tallinn). ICSID on rah-

vusvaheline arbitraaziasutus, mis toetab rahvusvahelis-te investorite ja riikide vahel õigusvaidluste lahendamist.

Windoori juhtum on esime-ne Eesti ettevõtet ja välisriiki puudutav menetlus 1966. aas-tast tegutsevas organisatsioo-nis, mille täisliige on Eesti ala-tes 1992. aasta juulist.

See pole Windoori esimene kohtuvaidlus. AS Windoor kae-bas kohtusse ka Kred Ex Kredii-dikindlustuse. Kohtuvaidlus puudutas 2014. aasta detsemb-ris tühistatud krediidikindlus-tuslepingut ning käis kindlus-tushüvitise maksmise kohus-tuse üle. 2017. aasta mais jõudis vaidlus riigikohtusse, mis jättis hagi menetlusest välja.

ÄriPÄEV.EE

14 reklaam reklaamitoimetaja Marina Altmaatel 667 0161marina.altmaa@aripaev.ee 3. oktoober 2018

Registreeri ja küsi lisainfot: 618 1727 ja www.digiabc.ee

tööstussektori töötajatele*

eesti ja vene keeles

üle kogu Eesti

tasuta

Koolitused toimuvad:

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

*Eesti majanduse tegevusalad (EMTAK) C – töötlev tööstus

0 1 0 1 0 0 1 0 01101001 01101001 01100111

0 1 1 0 1 0 0 1 01101000 01100001 01101110 01100111 01100101 00100000 01101110 01110010 00100000 00110001 00111000 00110010 00110011 00110000 00110110 00111010 00100000 01100100 01101001 01100111 01101001 01110100 01100001 01100001 01101100 01110011 01100101 00100000 0 1 1 0 1 0 1 1

01101001 01110010 01101010 01100001 01101111 01110011 01101011 01110101 01110011 01100101 00100000 01100010 01100001

0 1 1 0 0 0 0 1 01110011 01101011 01101111 01101111 01101100 01101001 01110100 01110101 01110011 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110011 01110100 01110101 01110011 01110011 01100101 01101011 01110100 01101111 01110010 01101001 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110100 01100001 01101010 01100001 01110100 01100101 01101100 01100101 00100000 01100101 01101000 01101011 00100000 01101100 11000011 10111100 01101000 01101001 01100100 01100001 01101100 01110100 00100000 01000100 01101001 01100111 01101001 01000001 01000010 01000011 00101110 00100000 01001001

01010100 00100000 01001011 01101111 01101111 01101100 01101001 01110100 01110101 01110011 00100000 01101010 01100001 00100000 01000101 01100101 01110011 01110100 01101001 00100000 01010100 11000011 10110110 11000011 10110110 01100001 01101110 01100100 01101010 01100001 01110100 01100101 00100000 01001011 01100101 01110011 01101011 01101100

01101001 01101001 01110100 00101110 00100000 01010000 01110010 01101111 01101010 01100101 01101011 01110100 01101001 01100111 01100001 00100000

01101011 01101111 01101111 01101100 01101001 01110100 01100001 01101101 01100101 00100000 00110011 00110000 00110000 00110000 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110011 01110100 01110101 01110011 01110011 0 1 1 0 0 1 0 1 01101011 01110100 01101111 01110010 01101001 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110100 01100001 0 1 1 0 1 0 1 0 01100001 01110100 00100000 01101010 01100001 00100000 01110100 11000011 10110101 01110011

01110100 01100001 01101101 01100101 00100000 00110001 00110000 00110000 00110000 00100000 01101010 01110101 01101000 01101001 00100000 01110100 01100101 01100001 0 1 1 0 0 1 0 0 01101100 01101001 01101011

0 1 1 0 1 0 1 1 01110 1 0 1

DigiABC DIGIOSKUSED TÖÖSTUSESSE!

TASUTAARVUTIKOOLITUStööstussektorile

KUTSU KOOLITAJA ETTEVÕTTESSE VÕI TULE TÖÖTAJATEGA KOOLITUSELE

3. oktoober 2018 15

20 aastat Äriplaani konverentsi

Eesti Panga president Ardo Hansson

LHV Grupi asutaja ja suuromanik Rain Lõhmus

MAJANDUSKONVERENTS

4. oktoobril 2018Alexela Kontserdimajas

Äriplaan

2019Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja

aktiivsed Eesti ettevõtjad räägivad oma ootustest ja hirmudest

2019. aasta eelarve koostamisel.

Registreeri kirjutades marili@aripaev.eeToetajad: MarkIT, Creditinfo, Telia, Elke Mööbel, AJ Tooted, Net Group, IVIA, Eversheds Sutherland, Al Mare Auto, TTÜ Majandusteaduskond, Reval IT, PZU Kindlustus

Taxify asutaja ja EY Eesti Aasta Ettevõtja 2018 Markus Villig

LHV Grupi asutaja ja suuromanik Rain Lõhmus

Eesti Panga president Ardo Hansson

Ülemaailmse meediaäri Bonnier Business Press AB president Hans-Jacob Bonnier

Suurinvestor ning PRFoodsi osanik ja juht Indrek Kasela

Cinamon Holding CEO Tatiana Tolstaya

Laiahaardeline ettevõtja Vjatšeslav Leedo

Investeerimisettevõtte Infortar juhatuse esimees, suurettevõtja ja investor Ain Hanschmidt

Ehitusettevõtja ja Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Tiit Kuuli

Ettevõtja, endine poliitik ja Res Publica looja Olari Taal

Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe

Tööstusettevõtte Harmet juht ja üks omanikke Toomas Kalev

Ettevõtja ja Go Groupi suuromanik Tiit Pruuli

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas

Konverentsil esinevad:

Kergitas LHV Grupi puhaskasumi 10

miljoni euroni!

Viimast korda Eesti Panga presidendina Äriplaanil!

Annab tööd 8000 inimesele!

Infortari juhatuse esimees, suurettevõtja Ain Hanschmidt

Äriplaan

2019Juba homme!

3. oktoober 201816 arvamus toimetaja Indrek Mäetel 6670 192vilja.kiisler@aripaev.ee

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevVana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäev veebis: www.aripaev.ee Äripäeva tooted ja teenused: pood.aripaev.eeÄripäeva raadio: raadio.aripaev.ee

Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar-tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali-sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos-sel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, le-vitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh-ta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

KOLUMN

Tallinna Sadamal jagub ka tänase hinna juures tõusupotentsiaaliTallinna Sadama aktsia on pä-rast spekulantide põhjustatud esmast müügisurvet ja sellele järgnenud paigalseisu hoo sis-se saanud ning kasv ei näi rau-gevat.

Pärast ainult kiiret raha ot­sinud kohalikest jaeinvestori­test esmaemissiooni(IPO)järg­sete spekulantide esmast müü­gisurvet ja hiljem suvel peami­selt mõne suurema välisfon­di toel 1,96 euro alas passimist on Tallinna Sadama aktsia tei­nud septembris ilusa tõusu ja jõudnud hinnaga 2,15 euro ta­semele.

Olin varem sellel seisuko­hal, et Tallinna Sadama ost­miseks piisab hea riskiga di­videndiaktsiaks olemisest ja olen sellel seisukohal ka prae­gu. IPO ajal oli lihtsalt ka üs­na reaalne kasvuvõimalus boo­nuseks kaasas. Pärast esmast tõusu, milleks on alates esma­emissioonist tänaseni kuju­nenud 45 senti, on nominaal­set tõusupotentsiaali praegu­seks küll vähemaks jäänud, kuid olen jätkuvalt säilitanud ka selle vaate, et 2,25 eurot akt­sia kohta võiks hinna stabili­seerumisel olla kõigest alumi­ne piir. Dividenditootlus see­juures oleks 5,3 protsenti.

Kui tõus tuleb kõrgem ja Tallinna Sadama aktsia hind kerkib 2,5 euroni, ka siis on di­videndi tootlus atraktiivne. Võttes siinjuures arvesse asja­olu, et firma majandustegevus on hajutatud mitme segmen­di, tarnija ja majandusprotses­si vahel ning enamik äriseg­mentidest on sisemajanduse koguprodukti hetkekonjunk­tuuri suhtes soodsalt positsio­neeritud.

Müügisurve kahaneb

Depressiivse pilvena on akt­sia kohal olnud väikekaupleja­te ning suuremate fondide pi­dev ja stabiilne müügisurve. Kadunud on seejuures üle tu­hande aktsionäri. Eriti päris viimasel perioodil on ostupoo­lele aga asunud lausa mitu fon­di, kes eri maaklerite kaudu on asunud aktsiaid akumuleeri­ma ja absorbeerinud müüjate kogused.

Müüjate kontod üldiselt on praeguseks õhukeseks kulu­nud ja erilist müügipressi jät­ku ma enam ei näe. See võiks taas tekkida juhul, kui aktsia kvartali­kahe jooksul ülikii­resti mingil põhjusel 3 euro ta­semeni jõuab. See võiks tuua suurema müügihuvi ka pika­ajalist vaadet omavatelt akt­sionäridelt, sest hind hüppaks fundamentaalidest liiga kii­resti kaugele ette ja dividen­ditootlus kukuks 3,8 protsen­dini.

Siiski, kui varem surus akt­sia end pidevalt läbi tugeva ja uuesti tekkiva müüjate blo­ki, siis nüüd hakkab aktsia jõudma vabasse vette, kus po­le enam palju suuri loobujaid alles jäänud. See tähendab se­da, et järgmise hüppe üle 2,35 euro võib aktsia teha suhteli­selt kiiresti ja siis võib­olla seal alas kuidagi stabiliseeruda või paigale püsima jääda.

Üks vähestest tõesti negatiivse­test uudistest on olnud võima­lik väetiseterminali lahkumi­ne, kuid see ei toimu üleöö.

Palju positiivset

Muud tegurid, nagu MPG Ag­roProductioni alla kirjutatud leping, Rail Balticu ehitusma­terjali veo algus ja edaspidi Rail Balticu kasvukoridori kau­bavedu, peaks aga seda asjaolu lähiperspektiivis leevendama.

Samuti on muudes äriseg­mentides ettevõtte enda või klientide raporteeritud stabiil­ne ja ilus kasv. Ärisegmendid, nagu siseriiklik suursaarteva­heline reisijate ning sõiduki­te vedu, Tallinna sadama rah­vusvaheline pendelränne, mi­da toetavad Tallinki reisijate numbrid, kaubavedu Muugalt ja kaubaveo kasv raudteel on kõik väga rahuldavas kasvus.

Ma ei näe praegu nendes seg mentides mingit ressur­si ammendumist, kasvu tipne­mist või isegi pöördumist. Pi­gem on tegemist jõu kogumise ja ärihoo kiirenemisega ning sisenemisega varasemast nõr­gemast tsükli faasist aktiivse­masse ja laieneva ärimahuga tsükli faasi.

Olen vähemuses

Tundub, et olen olnud vähe­seid, kes näeb sadama aktsias ka kasvuvõimalust. Näen po­sitiivset arengut kaubavedu­de jätkuvas kasvus kõigis ole­masolevates segmentides. Eri­ti suure ja hea üllatuse võib aga pakkuda Hiina konteiner­vedude käivitamine, kus reaal­ne kasvuvõimalus pole mitte protsentides, vaid isegi korda­des. Uudised selles kohta peaks saabuma hiljemalt kahe kvar­tali jooksul.

Samuti ootan sadamaala kinnisvara arendamiselt uut stabiilset tuluallikat, kuid praegune planeering mulle ei meeldi. Avatud planeeringu iseloomuga hoonestus võiks detailplaneeringu käigus siiski suletud fassaadidega perimet­raalse ploki kuju saada – selli­ne on põhiline kesklinna hoo­nestuse tüüp, kus toimub ti­he sotsiaalne kontakt ja ärite­gevus.

Tugev konkurentsipositsioon

Tallinna Sadam on aga kokku­võttes ka praegu aktsia, kus on ees ootamas aktsia hinna tõus ja hea dividenditootlus. Eel­dan, et kvartali või kahe jook­sul tõuseb aktsia veel vähemalt 0,35 euro võrra ja jõuab kuhu­gi 2,50 euro lähedale. Seal aga on oodata mõneks ajaks stabi­liseerumist.

Samal ajal on teistes aktsia­tes likviidsus täiesti ära kadu­nud ning atraktiivset, väheste riskidega kasvuvõimalust need ei paku. Seetõttu jätkub aktsia hinna rahulik tõus ja on või­malus ka suurematel kontodel raha teenida.

Vaatame mõnda konkuren­ti, näiteks Merkot või Nordeco­ni – kinnisvarasektor on küll kuum, kuid praegu on surve all peatöövõtjad, mitte alltöö­võtjad. Suur on ka sisendhin­

Ivar MägI Investor ja päevakaupleja

Ärisegmendid, nagu siseriiklik suursaartevahe-line reisijate ning sõidukite vedu, Tallinna sadama rahvusvaheline pendelränne, kau-bavedu Muugalt ja kauvabeo kasv raudteel, on kõik väga rahuldavas kasvus ning ma ei näe nendes seg-mentides ressursi ammendumist.

TÄpsUsTUs

Rikaste TOPi parandusTäna ilmunud ajakirjas rikaste TOP 500 jäi toimetuse süül välja 38 nime, sest ajakir-jas on pärast 327. kohta vale kohtade nu-meratsioon.

328. kohal oleva Madis Mägi kohaks on toimetuse süül ajakirjas märgitud 366 ja seetõttu on kõik järgnevad kohad ka valed ning ajakirjast jäid välja kohtadel 464–501 asuvad ettevõtjad, kelle vara väärtus on va­hemikus 7,4–8,1 miljonit eurot. Äripäeva veebis ilmuvas edetabelis on see eksimus parandatud ja avaldame ka täna paberle­hes edetabeli viimase osa täismahus ning palume eksimuse pärast vabandust.

ärIPäev

dade ja palkade kontrollivõi­maluseta kasv. Aprangal, Tal­linna Kaubamajal ja Baltikal on küll põhivarasid palju, kuid neid tuleb ringi ajada teenin­dava tööjõuga. Selles segmen­dis on samuti suur tööjõupuu­dus ja palgasurve. Baltikat ise­loomustavad ka spetsiifilised probleemid, Aprangat kasvu aeglustumine, Kaubamaja on aga saamas suurt konkuren­ti Lidli tõttu juba umbes aasta pärast. Omaette suur teema on Tallink, mille puhul “alkoho­li hinna arbitraaž” kipub am­menduma, nafta tõusev hind aga seab kulude kontrollimise võimaluse kahtluse alla.

Uute IPOde ootus

Suuremad ja institutsionaal­semad kontod on vabastamas raha Enefiti esmaemissiooni jaoks, mis peaks toimuma ju­ba vähem kui poole aasta pä­rast, millalgi 2019. aasta esi­meses pooles. Edasi on IPO ni­mekirjas aga Alexela, Inbank, Luminor ja võib­olla veel mõni huvitav nimi. Seega jätkub mi­nu meelest senistes börsi põhi­aktsiates müük või stabilisee­rumine kas tehniliste rahavoo suunamise põhjustel, näiteks roteerumine uutesse varades­se või spetsiifilised sektori sur­ved. Tallinna Sadam on sellis­test probleemidest üldiselt va­ba – tööjõudu põhivarade rin­giajamiseks pole ülemäära pal­ju vaja ning kõiki laevafirma­sid ja kaubavedajaid teenin­datakse korraga. Seega sek­torisisene konkurents otse­selt ei hakka tulemusi “söö­ma”, vaid töötab sadama ka­suks, kui konkurentsivõitluses kasvab klientide üleüldine hu­vi reisida.

Nendel, kes ostsid aktsiaid esmaemissiooni ajal ja oma­vad pikaajaalist vaadet, soovi­tan aktsiaid edasi hoida, sest nemad said väärtpaberid väga hea hinnaga kätte, mis tähen­dab ühtlasi ka väga atraktiivset dividenditootlust. Sellise toot­luse ja väikeste riskide kombi­natsiooni praegu turul ei pa­kuta ja pole ka näha, et pakku­ma hakatakse. Pigem toimub jätkuv varade omavaheline ro­tatsioon, kus uus vara teeb va­liku Tallinna Sadama või mil­legi muu vahel. Julgen arvata, et Tallinna Sadam on seejuu­res jätkuvalt atraktiivsem valik kui see miski muu.

Nendel, kes ostsid lühiaja­lise spekulatiivse huviga, soo­vitan samuti aktsiaid edasi hoida. Näen seda, et müüjate laod on tühjaks saanud või ko­he saamas ja ka 2,50 eurot on täiesti normaalne hind aktsia jaoks. Ootangi kuni poole aas­ta perspektiivis hinna sinna jõudmist. See tähendab aga vä­hemalt paarikümne sendi suu­rust tõusu aktsia kohta.TOImeTaja mäRkuS: IvaR mägI SaI

eSmaemISSIOOnI TulemuSena 3100

TallInna Sadama akTSIaT. Ta OSaleS

mäRkImISel nII eRaISIkuna kuI ka

kaSuTadeS juRIIdIlIST ISIkuT. SeejuuReS

kIRjuTaS mägI juunIS, eT OlekS veelgI

ROhkem akTSIaId SOOvInud, SeST

ennuSTaS vääRTPabeRIle TõuSu 2,5

euROnI juba TOOna.

koht nimi vanus vara mln eurodes

464. Tatjana Tšernjak (tööstus) 37 8,1 465. aivar arand (kinnisvara) 49 8,1 466. Leonhard Koort 67 8,1 (kaubandus) 467. Kirill Silkin (kinnisvara) 30 8,0 468. veljo Otsason 41 8,0 (infotehnoloogia)469. Indrek Luukas (finants) 50 7,9 470. Oliver Peek (finants) 37 7,9 471. Danas Pauža (transport) 48 7,8 472. andrus allik (kinnisvara) 55 7,8 473. valdas Nanartavicius 55 7,8 (kaubandus) 474. Teet Solom (metsandus) 53 7,8 475. Illimar Toom (tööstus) 63 7,8 476. rain Kirs 41 7,8 (veondus ja laondus) 477. Tiit Pahapill (kindlustus) 65 7,7 478. Keith Siilats (kinnisvara) 39 7,7 479. Priit Põldoja (finants) 49 7,6 480. andrei gaplevski (ehitus) 53 7,6 481. Siim Sander Sarri 28 7,6 (kinnisvara) 482. venjamin Kuligin 55 7,6 (kaubandus) 483. Indrek Laul (kaubandus) 49 7,6 484. Marian-Marius alexe 35 7,6 (infotehnoloogia) 485. endel ermel (kinnisvara) 66 7,6 486. arvo Suppi (tootmine) 57 7,6 487. Felor Pärnpuu (kaubandus) 50 7,5 488. Hardi Meybaum 36 7,5 (infotehnoloogia) 489. raivo Hein (finants) 51 7,5 489. Marilin Hein (finants) 47 7,5 491. ernst erik Hagström 62 7,5 (tootmine) 492. Taimar Timmi (kaubandus) 41 7,5 493. andres Bachmann 63 7,5 (ehitus) 494. Urmas Laanem 62 7,5 (kaubandus) 495. rein Loel (tootmine) 37 7,5 496. Mattias Lepp 37 7,5 (infotehnoloogia) 497. veiko raime 38 7,5 (infotehnoloogia) 498. Sven Karjahärm 51 7,4 (kaubandus) 499. andres Lindam (tootmine) 55 7,4 499. Juhan viise (tootmine) 52 7,4 501. Dmitri Krivenko 42 7,4 (kaubandus)

17 3. oktoober 2018

JUHTKIRI

Uue põlvkonna jalajälg on üha suurem

Täna ilmuv Äripäeva Rikaste TOP annab tunnistust, et noorema põlvkonna ette-võtjad muutuvad Eesti ärieliidi hulgas ja ühiskonnas laiemalt üha mõjukamaks.

Kui tänavune võitja Kristo Käärmann võitis rikaste edetabeli esimest korda 2015. aastal, siis oli mitu 1990. aastate al-guses äriga alustanud ettevõtjat, kes pidas seda tulemust naeruväärseks.

Sel ajal viis aastat tegutsenud TransferWise’i peadpööritavat kasvu peeti anomaalseks ning fiktiivseks.

Väideti, et idufirmad ei suuda teenida kasumit ning Äripäeva hinnang nende va-ra suurusele on üks roosa mull.

Ninanips skeptikutele

Kolm aastat hiljem on tollased skeptikud saanud valusa ninanipsu, sest TransferWi-se ja mitu teist noort ettevõtet ja ettevõtjat on tõestanud, et väärtust on võimalik luua väga lühikese ajaga ning edukas saab olla ka sisuliselt nullist alustades.

Need ettevõtted on tõusnud suureks tööandjaks ja oluliseks välisinvestorite kaasajaks.

Sellel aastal on tõeliseks komeediks osutunud Taxify omanikud eesotsas Mar-kus Villiguga, kes pälvib selle aasta Ri-

Noorema põlvkonna ettevõtjad muutuvad Eesti ärieliidi hulgas ja ühiskonnas laiemalt üha mõjukamaks.

üle 20 aasta Eesti ärimaailmas edukalt te-gutsenud ettevõtjad on teinud ka investee-ringuid idufirmadesse.

Teine sel aastal edetabelist silma hak-kav trend on vara jagamine.

Edukad ettevõtjad on oma ettevõtete omanikeringi kaasanud lapsed ja abikaa-sad, aga ka vanemad. Mõnikord võib selli-se otsuse motiiv olla pahatahtlikkus, kuid laste omanikeringi kaasamise puhul on soov enda elutöö teatepulgana järgmisele põlvkonnale edasi anda.

Digipööre on vältimatu

Rikaste edetabel on üks mõõdulint ette-võtja töö tulemuste hindamisel.

Tehnoloogiafirmade edu on märk sel-lest, et tulevikus edukaks olemiseks tuleb ettevõttes teha digipööre ning samuti ta-sub idufirmadelt õppida, kuidas viia orga-nisatsioonis ellu kiireid muutusi.

Kui on aga soov Rikaste TOPist pääseda, siis parim võimalus selleks on üritada uju-da idufirmadega vastuvoolu.

kaste TOPis kaks esikohta: Villig on kõi-ge noorem 500 jõukama inimese seas olev ettevõtja ning ta on ka aastaga kõige roh-kem oma vara kasvatanud ettevõtja.

TransferWise ja Taxify ei ole aga ainsad edulood täna ilmunud edetabelis.

Massiga ei löö

Idufirmade ja infotehnoloogiaettevõtete omanikud ei löö küll veel massiga ning nii on nad ilmunud Rikaste TOPi tasapisi, sa-muti ei tõrjuta teiste valdkondade esinda-jaid veel välja massiliselt.

Siinkohal peakski asetama rõhu sõna-le “veel”, sest olgugi et endiselt on varakaid ettevõtjaid arvuliselt rohkem kaubandu-ses, tööstuses ning ehituses ja kinnisvaras, on idufirmade ning teiste sektorite ettevõ-tete kasvukiirused märgatavalt erinevad.

Seetõttu võib prognoosida, et tehno-loogiaettevõtjate jalajälg muutub järg-nevatel aastatel Rikaste TOPis üha suure-maks ning kiiremini kasvavad ettevõtted jõuavad üha enam ja enam tänastele do-mineerijatele järele.

Idufirmade edu on aidanud lõhkuda müüri uue ja vana põlvkonna ettevõtja-te vahel.

Üha rohkem on näiteid sellest, kuidas

Loe ÄRIpÄevasT

Kaanelugu “Rikaste TOP” tänases lehes lk 4–5

RepLIIK

Solidaarset tervisekindlustust tuleb kaitstaSotsiaalmaksu kaotamisele ei saa mõelda enne, kui leitud po-le katteallikaid tervishoiu ra-hastamiseks ja samal ajal ka uute vahendite valdkonda in-vesteerimiseks.

Lisaks sotsiaalmaksust lae-kuvatele summadele vajab ter-vishoiuteenuste pakkumine ka lisarahastust.

Eesti tervishoid peab hak-kama saama 6protsendilise pa-nusega sisemajanduse kogu-produktist, Euroopas on vastav näitaja aga keskmiselt 9 prot-senti.

Seega ei ole sotsiaalmaksu

ärakaotamine teema enne, kui ei panda lauale konkreetset la-hendust, kust tuleb puudujääv rahasumma.

Tänavuse eelarve konteks-tis on see suurusjärk 1,3 miljar-dit eurot.

Kui Kaja Kallase väljakäidud mõtte taga on tee sillutamine solidaarselt tervisekindlustu-selt eratervishoiule, siis on see aga väga ohtlik ja rahva tervi-sega mängiv idee.

Teisi makse tuleb tõsta

Sotsiaalmaksu alandamine on võimalik vaid siis, kui selle

taustal leitakse võimalus teis-te maksude tõstmiseks ning praegu selle eest pakutavate teenuste hulk ei vähene. Vabaerakond pakub alterna-tiivina kommertskinnisvara maksustamist, mis oleks sel-gesti jälgitav ja prognoositav maks.

Veel tuleb tervishoiutee-nuste osutamiseks kasutuse-le võtta praegu suurhaiglate kontodel passiivselt seisev ligi 100 miljonit eurot ja lõpetada priiskav rahakasutus, mis kõi-ge markantsemalt on esile tul-nud Pärnu Haiglas.

sotsiaalmaksu ära-kaotamine ei ole teema enne, kui ei panda lauale lahendust puudujäägi katmiseks.

MoNiKa HauKaNõMM riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ja Vabaerakonna fraktsiooni liige

Punane tn 6, Tallinn, 13619Tel +372 564 4407

HEAD HINNAD!

Kõik tooted-25%

Kaidi Kivioja Eesti parimnaistriatleet soovitab!

www.laduks.ee

MÜÜK I PAIGALDUS I HOOLDUS

TÖÖSTUSUKSED

TULETÕKKEUKSEDLAADIMISSEADMED

tel 6 803 505 mob 56 505 898 info@laduks.ee

5 AASTAT EDUKAID PROJEKTE

3. oktoober 201818 investor toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

aivar õepa kaasautor 85

miljonit naela kasumit sai Aston Martin mullu, aga seda pärast kuut järjestikust kahju-miaastat.

Aston Martin Lagonda Global Holdingsi (AML) aktsiate esmasel avalikul pakkumi-sel on veerand firmast. Börsiinvestorite kõr-val jäävad AMLi omanikeks ka kõik praegu-sed omanikud: Kuveidi investorite kontrolli all olevad ettevõtted Adeem ja Asmar ning Itaalia investeerimisfirma Investindustrial. Lisaks konverteerib Saksa autokontsern Daimler oma praeguse paki hääleõiguse-ta aktsiaid protsessi käigus 4,2protsendili-seks hääleõiguslikuks osaluseks ettevõttes.

algselt sihiti liiga kõrgele

Kava kohaselt peaks Aston Martin Londo-nis noteeritama täna, 3. oktoobril. See, mil-lise hinnaga investorid aktsiaid said ja kui palju raha IPOga tõsteti, selgub börsipäe-va alguses.

ipo

Bondi auto tootja trügib börsilePeamiselt James Bondi autode valmistajana tuntud sajandivanune Aston Martin teeb täna Londonis börsidebüüdi.

Algul plaanisid Aston Martini suuroma-nikud IPOs aktsiaid müüa hinnaga 17,5–22,5 Briti naela tükk, mis ettevõtte 0,9 mil-jardi naela suurust võlakoormat arvestades annaks turuväärtuse 4,9–6 miljardit naela.

Hinnangute kohaselt suudaks Aston Martin tuleval aastal müüa kuni 7100 au-tot keskmise hinnaga 200 000 naela tükk, mis tooks sisse kuni 355 miljonit naela, ku-lutusi arvestamata. Nii oleks ettevõtte tu-levane hinna ja tulu suhe (forward P/E) 22,5naelase aktsia hinna puhul 17, sedas-tas Reuters. Konkurendi Ferrari tulevane

P/E on 20, aga Ferrari lubab ka tulumargi-naali 38 protsenti Briti autotootja 23 prot-sendi vastu. Londoni börsi luksuskaupade seg mendi keskmine tulevane P/E on Reuter-si andmeil 16.

Seega tundub aktsiate algne ülemine hinnapiir kallivõitu. Seda arvasid ilmselt ka investorid, sest miks muidu kärpisid Aston Martini börsiletoojad esmaspäeval, kaks päeva enne noteerimist, hinnavahemiku 18,5 ja 20 naela vahele.

“Vastukaja investoreilt oli erinev,” rää-kis Reutersile tehinguga kursis olev allikas. “Hinnavahemiku alumine äär on ainus ta-se, mis võiks toimida.” Allika sõnul meeldib investoritele praegune juhtkond, kuid nad pole uute automudelite kava kohases turu-letoomises väga veendunud. Ka võib Aston Martinile halvasti mõjuda Brexit.

plaanid on ambitsioonikad

Aston Martini üle sajandi pikkune minevik on täis rahamuresid ja mitu pankrotti. Et-tevõte, nagu enamik luksuskauba sektorist,

on osutunud äärmiselt haavatavaks majan-duskriisides. Mullu saadi küll 85 miljonit naela kasumit, kuid see oli esimene plus-sis aasta pärast kuut aastat kahjumit. Nüüd loodab firma jääda kasumlikuks ja samal ajal laiendada pakutavate autode valikut ja kasvatada müüki.

Seitsme aasta jooksul kavatsetakse turu-le tuua seitse uut põhimudelit, nende seas näiteks tuleval aastal tutvustatav luksuslik linnamaastur DBX ning tootmisse minev elektriauto Rapide E. Sealjuures on Rapide E avalikustatud parameetrite kohaselt selline auto, mis võib elektriautode valitseja troo-nilt tõugata seal mitu aastat laiutanud Tesla.

Silme ees Ferrari edu

Firma IPO prospekti kohaselt loodetakse peamine müügikasv saavutada Aasia turgu-del, ennekõike Hiinas, kus tänavu lisatak-se 16 olemasolevale edasimüüjale veel neli. Siiski on strateegia toota mõnevõrra vähem, kui oleks nõudlust. Ettevõtte juhtide arvates lisab defitsiit autodele eksklusiivsust.

legAliseeriMine

Kanepiaktsiate järsk tõus jätkubMait Kraunkaasautor

Kanepiaktsiad tõusid esmas-päeval järsult: india Globaliza-tion Capitali aktsia tõusis 40 protsenti, sest ettevõte avali-kustas plaani kannabidiooli si-saldava energiajoogi tootmi-seks, vahendas MarketWatch.

India Globalizationi aktsia tõusis reedel samuti järsult – kokku 27 protsenti. Just samal päeval avalikustati ka plaan ka-nepienergiajoogi tootmiseks. See aitas ka teistel sektori firma-del kallineda. Eile eelturul oli et-tevõte kallinenud veel täienda-valt 33 protsenti, mis tähendab,

et kolme päevaga on aktsia väär-tus enam kui kahekordistunud.

Kanepisektori ettevõtete akt-siad on viimastel kuudel tohu-tult kiiresti tõusnud, sest peagi muutub vaba aja kanep Kanadas legaalseks ning investorid taha-vad sellest osa saada.

Viimasel ajal on sektoris teh-tud ka suuri tehinguid, tootmi-sega seotud avaldusi ja tarnele-pinguid. Uued firmad tahavad miljardite dollariteni ulatuvast turust osa saada.

Jaeinvestorid peaksid aga meeles pidama, et ettevõtted tuleb kriitilise pilguga üle vaa-data. Ameerika Ühendriikide

väärtpaberi- ja börsikomitee (SEC) andis hoiatuse, et mitu et-tevõtet lubab kiiret kasvu, mis võib kujuneda pettuseks.

“Petturid püüavad aktsia hinnaga manipuleerida, seda

tehakse näiteks libauudiseid levitades,” kirjutas SEC. “Väga väikse turuväärtusega firmad on manipulatsioonile rohkem avatud.”

Tilray aktsia kallines esmas-päeval 13 protsenti ning kuu ajaga on aktsia tõusnud juba 149 protsenti. Ka teistel Kana-da ettevõtetel läks hästi – Au-rora Cannabis lisas 3 protsen-ti, Canopy Growth kallines sa-muti 3 protsenti ning Valens GroWorks tõusis 3,7 protsenti. Cronos Groupi aktsia kallines 5,8 protsenti ning iAnthus Ca-pital Holdings lõpetas 5 prot-sendiga plussis.

40%tõusis esmaspäeval kane-pijoogi tootmise plaaniga välja tulnud india globa-lization Capitali aktsia.

tehing

leedu börsifirma ostis tüki Moldova pankarahvusvaheline konsortsium, mis koosneb euroopa rekonst-ruktsiooni- ja arengupangast (eBrD), invalda invLst ja Ho-rizon Capitalist, võitis oksjoni Moldova suurimas kommerts-pangas Moldova-agroindban-kis (MaiB) osaluse ostmiseks.

Konsortsium tegutseb HEIM Partnersi kaudu ning oksjoni käigus omandati 41,09% Agro-indbankist (MAIB).

See on osa Moldova püüdlus-test reformida riigi pangandus-sektorit. “Valitsus näitas tugevat poliitilist tahet pangandussek-tori korrastamiseks. Nad võtsid

vastu julge otsuse MAIBi müü-ki toetada,” ütles ERB finants-institutsioonide tegevdirektor Francis Malige.

“See tehing on Leedu äri poolt märkimisväärne investee-ring Moldovasse. Oleme kind-lad, et rahvusvaheline konsort-sium aitab Moldova pangandus-sektorisse tuua lääne panka-de juhtimise standardid,” ütles Invalda INVLi president Darius Šulnis. Leedu valdusettevõte In-valda on noteeritud ka Vilniuse börsil ja omab HEIM Partnersis 37,5protsendilist osalust.

aripaev.ee

19 3. oktoober 2018

KommertspanKade intressitooted reKlaam

Kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (1) personaalpanganduse klientidele; Äripanga jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0%

Citadele Pank Narva mnt. 63/1, Tallinn, tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee, www.citadele.ee

Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065

tähtajaline hoius eUr, %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat üle 5 aasta min summa

Danske Bank kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,50 0,60/1,60 0,70/1,70 - - 200

Tallinna Äripank (1) 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - - 200

Citadele Pank - - - 0,01 0,01 0,15 0,25 0,55 - 150

Inbank - - 0,50 0,75 1,00 1,25 1,75 2,00 500

Jooksev hoius eUr, %

keskmiselt kuu kuu jäägilt püsijäägilt

Danske Bank kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank - 0,00

Tallinna Äripank (1) - 0,00

Citadele Pank - -

Inbank - -

tähtajaline hoius Usd, %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Danske Bank kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200

Citadele Pank - - - 0,90 1,00 1,30 200

pankade kontaktandmed

Fondid reKlaam

luminor pensions estonia 01.10

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a), % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Luminor A Pensionifond, EUR 1,17 1,17 1,17 3,45 2,51 4,44 4,5 4,29 236 910 979,09

Luminor A Pluss Pensionifond, EUR 1,04 1,04 1,04 5,69 4,25 7,5 6,74 5,82 38 498 518,55

Luminor B Pensionifond, EUR 1,01 1,01 1,01 2,05 0,27 1,29 2,51 2,55 24 351 979,17

Luminor C Pensionifond, EUR 0,88 0,88 0,88 1,71 -1,25 -1,04 0,19 1,46 12 705 037,96

Luminor Aktsiad 100 Pensionifond, EUR 1,67 1,70 1,69 7,74 5,53 9,96 8,89 7,48 13 799 434,71

Luminor Intress Pluss Pensionifond, EUR 0,80 0,82 0,81 1,96 -0,21 0,68 1,94 2,85 2 598 166,76

Luminor Pensions Estonia AS Liivalaia 45, Tallinn 10145, tel 628 3300, faks 710 1251, info@luminor.ee, www.luminor.ee

võlakiri ISIN kood lunastamine kupongi- intressi- nominaal, € emissiooni kauplemis- määr maksed maht, € koht

Creditstar EE3300111517 1.06.2019 8,00% kvartaalne 1 000 1 000 000 -

Creditstar EE3300111533 1.06.2020 11,00% kvartaalne 1 000 25 000 000

Storent Investments LV0000802304 30.06.2020 8,00% kvartaalne 100 10 000 000 Riia börs

Tomson Holding EE3300111269 15.08.2020 12,00% kvartaalne 100 2 400 000 -

Endover Fabrik EE3300111491 17.10.2020 11,00% kvartaalne 100 7 500 000 -

IuteCredit Europe A11 EE3300111442 15.02.2021 12,00% kvartaalne 100 5 000 000 -

Creditstar EE3300111525 1.06.2021 12,00% kvartaalne 1 000 10 000 000 -

PlusPlus Capital EE3300111509 31.08.2021 10,00% kvartaalne 100 5 000 000 -

Mainor Ülemiste EE3300111343 5.04.2023 5,50% kord poolaastas 100 10 000 000 First North

Admiral Markets EE3300111251 28.12.2027 8,00% kord poolaastas 100 1 826 800 Tallinna börs (allutatud)

Redgate Capital AS Pärnu mnt 10, Tallinn 10148, tel 66 68 230, bonds@redgatecapital.eu, www.redgatecapital.eu

Balti ettevõtete emiteeritUd võlaKirJad reKlaam

Tabel on esitatud turuülevaate andmiseks ja ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumisena.

Firma ipo prospekti ko-haselt loode-takse peamine müügikasv saavutada aasia turgudel, ennekõike Hii-nas, kus tänavu lisatakse 16 olemasolevale edasimüüjale veel neli.

KaUBandUslepe

Usa autotootjad leppega rahulAmeerika Ühendriikide auto-tootjate Fordi ja General Mo-torsi aktsiad hakkasid esmas-päeval tõusma, sest USA ja Ka-nada jõudsid vabakaubandus-leppes kokkuleppele, vahen-dab CNBC.

General Motorsi aktsia tõusis 1,6 protsenti ja Ford lisas 0,8%. Autoosi tootva Lear Corporatio-ni aktsia kallines 2,6%.

Ühendriikide, Mehhiko ja Kanada kaubanduslepe, mille

uus nimi on USMCA, peaks kõi-ge enam mõjutama just auto-tööstust. Leppe kohaselt peaks suurem osa autotootmisest toi-muma Põhja-Ameerikas ning tootjatele on seatud miinimum-palgaks 16 dollarit tunnis.

Uue leppe kohaselt peab Ka-nada hakkama piirama ka auto-de eksporti USAsse.

Fordi ja General Motorsi jaoks on pühapäeval sõlmitud kokkulepe kergendus. Selle aas-

ta mais ähvardas USA president Donald Trump maksustada au-tode impordi, mida ta põhjen-das riikliku julgeoleku taga-misega.

Tariifid oleks mõlemale auto-tootjale kehvasti mõjunud, sel-gub Moody’se analüüsist. 30% General Motorsi Ühendriiki-de üksuse müügist sõltub Meh-hiko ja Kanada impordist. For-di puhul on vastav osakaal 20%.

ÄriPÄEv.EE

Mõjutamisoskuste intensiivtreeningKuidas saavutada enda seisukohtadele ja ettepanekutele tähelepanu ning toetus?

11.–12.10.2018

Kadri Kõiv, Mari-Liis Järg

€ 799 € (km-ga 958,80 €)

Tavahind: 899 € (km-ga 1078,80 €)

Kestus: 2 päeva

kehtib kuni 07.10.2018

Info ja registreerimine: Renate Steinberg | tel: 667 0282 | e-post: renate.steinberg@aripaev.ee | akadeemia.aripaev.ee

Juhtide

Registreerides 2 või enam osalejat

Aston Martin: 105 aastat rahamuresid

2015. aasta oktoobris müüs Fiat Chrysler 9 protsenti Ferrarist investoritele, jäädes ise ettevõtte suuromanikuks, vana Enzo Ferrari järeltulija Piero Lardi Ferrari kõrval. Ferra-ri IPO ajal torisesid analüütikud ja investo-rid samamoodi emissiooni korraldajatega, et hind on kõrge. Hoolimata torinast mär-giti emissioon üle.

Hinnavahemiku ülemise ääre, 52 dolla-riga investoritele müüdud aktsia alustas ju-ba esimest kauplemispäeva New Yorgis ke-nasti, lõpetades 55 dollaril ja suurendades Ferrari firma väärtuse 10,4 miljardile dol-larile. Praegu, kolm aastat hiljem, kaupleb aktsia 137 dollari juures ehk IPO hinnast 60 protsenti kõrgemal.

See edu julgustas autotööstuse sektorist teisigi börsiplaani hauduma. Kuid haudu-miseks on need jäänudki.

Näiteks avalikustas Hiina autotootja Geely tänavu aasta alguses plaani noteeri-da endale kuuluva Rootsi sõiduautotootja Volvo Carsi aktsiad. Geely hindas kevadel, et IPOga võib Volvo turuväärtuseks kuju-

neda kuni 30 miljardit dollarit. Suve kesk-paigaks investoritelt saadud tagasiside pol-nud aga nii optimistlik: 12–18 miljardit dol-larit. Kaitsetollisõda Ameerika Ühendriiki-dega aga kahjustas IPO plaani sedavõrd, et Geely otsustas septembris idee kaugesse tu-levikku lükata.

Mullu käis sarnane kuulujutt India firma Tata Motorsi kohta, kelle portfellis on küm-nend tagasi Fordilt 2,4 miljardi dollariga os-tetud Jaguar ja Land Rover. Ilmselt tõmbas ka Tata plaanile vee peale investorite vastu-kaja, mille järgi oleks Jaguar Land Roveri tu-ruväärtus IPOga vaevalt küündinud pooleni algselt arvatud 40 miljardist dollarist. Tata ise ei ole teemat kommenteerinud.

Tänavu mais lendas kehvade turutin-gimuste põhjendusel riiulisse Prantsuse autoosade tootja Autodise IPO-plaan. IPO kuulujutud on ümber lükanud ka poole-nisti Bahreini investoreile kuuluv sportau-tode ja võidusõiduautode tootja McLaren. Niisiis võib Aston Martini IPO olla ainus lä-hiaastatel toimuv emissioon selles sektoris.

Aston Martini autotööstuse ajalugu algas 1913. aastal, mil kaks Briti inseneri, Lionel Mar-tin ja robert Bamford asuta-sid ettevõtte Bamford & Mar-tin. võidusõiduhuviline Mar-tin konstrueeris esimese Aston Martini nime kandnud auto; au-to nime esimene pool pärines Aston Hilli võidusõidurajalt.

Õige autotootmine algas al-les pärast esimest maailmasõ-da ning pankrotid ei lasknud end kaua oodata. 1926. aastal, pärast teist pankrotti, ajal, mil mõlemad asutajad olid juba et-tevõttest lahkunud, nimetasid uued omanikud firma ümber Aston Martin Motorsiks.

1930. aastate keskpaigas, üle-maailmse majanduskriisi järel, tulid finantsprobleemid taga-si. Teisele maailmasõjale eelne-nud aastatel keskenduti tänava-sõiduautode ja sõja ajal lennuki-detailide tootmisele.

1947. aastal võttis firma üle ettevõtja David Brown. Brow-ni ajal hakati ehitama tema initsiaalidega mudeleid DB, mis ongi Aston Martinile enim kuulsust toonud. Firma oli kor-duvalt rahalistes raskustes ja Brown pidi seda kosutama ra-hasüstidega.

1974. aastal müüs Brown fir-ma maha. Seejärel rändas Aston

Martin ühe investorite konsort-siumi käest teise kätte kokku 15 aastat, jätkates korduvaid käi-ke finantskuristiku äärele, ku-ni maandus 1987. aastal Fordi portfellis.

Kasvu ja rahu aeg

Järgmised kaks kümnendit For-di kontserni koosseisus oli et-tevõttele rahuaeg. Inglismaa südamaale Gaydonisse ehitati uus autotehas, Saksamaale Köl-ni Fordi mootoritehasesse rajati oma mootorite tootmise tsehh ning müüginumbrid kasvasid enneolematult suureks.

2006. aastal leidsid Fordi au-diitorid, et kontsernil tuleks loobuda mõnest oma brändist ja ohvriks osutus Aston Mar-tin. Ligi poole miljardi nae-la eest ostsid ettevõtte Kuveidi ja Ühendriikide investeerimis-pankurid, 2012. aastal asendu-sid viimased Itaalia investorite-ga. Ettevõttes taaselustati Brow-ni ajal ostetud kaubamärk La-gonda, mille kuulsus jäi kahe sõja vahelisse aega.

2014. aastal tuli ettevõtte tegevjuhiks Andy Palmer Nis-sanist. Enr rahamured niipea ei taandunud – 2017. aasta oli firmale esimene kasumis aas-ta pärast kuut järjestikust mii-nusaastat.

Auto nime esimene pool on pandud Aston Hilli võidusõiduraja järgi, Lionel Martin aga oli üks firma asutanud inseneridest. FoTo: REUTERS /

SCAPIx

Nr 177 (6009) 3. oktoober 2018

Helsingi 02.10

aktsiahind, EUR

muutuseelm, %

P/E P/B divid.tootlus

EUR/RUB

75,472

Üldiselt ei tunne ma liiga suurt pinget raha investeerimisel. Vahest on hea rahas olla ja oodata soodsate võimaluste esilekerkimist.

Tallinn 02.10

aktsia sulgemis-hind, EUR

muutuseelm, %

käive,EUR

P/E ROE P/B divid.tootlus

Riia 02.10

aktsia sulgemis-hind, EUR

muutuseelm, %

P/E P/B divid.tootlus

EUR/SEK

10,391

Kütused 02.10USD

Värvilised metallid 01.10USD/t

+1,88%

BÖRSBÖRSIKAUBAD

VALUUTA

OMX TALLINN52 nädalatTallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

PORTFELLKuidas läheb Toomase investeeringutel?päevane muutus

+0,35%väärtus 325 855,98 eurot65% aktsiad / 27% raha / 8% võlakirjad / 0,2% ühisrahastus

SINU ARVAMUSKommenteeri Toomase investeerimis -otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsi-musi veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga aadressil investor.toomas@aripaev.ee

PROGNOOS

Aktsiaturgude tõus võib aasta lõpus kiireneda

USA aktsiaturgudel on läinud väga hästi ning ajalugu näitab, et tõus võib veelgi kiireneda, kirju-tas Market Watch.Standard & Poor’s 500 indeks tõusis aprillist septembrini kuus kuud järjest, alates 1928. aastast on see juhtunud vaid kuuel korral. Iga kord on aktsiaturgudel ülejää-nud aasta jooksul samuti hästi läi-nud, kirjutasid investeerimisfirma Bespoke Investment Groupi stra-teegid oma kommentaaris.S&P 500 puhul on olnud kuue kuu pikkuseid tõuse 27. Seitsmen-dal kuul on olnud keskmine tõus 0,95 protsenti ning järgmisel kol-mel kuul 3,92 protsenti.“Tõus eostab tõusu!” ütlesid Bespoke’i strateegid.Kuuel korral, mil aktsiaturud on aprillist septembrini tõusnud, on S&P 500 oktoobris kallinenud keskmiselt 2,38 protsenti. Kõigi oktoobrite keskmine tõus on 0,61 protsenti. Oktoober kipub olema volatiilne, aga tihti on oktoober paika pannud aasta lõpu trendi.Aprillist septembrini kestnud tõu-sule on aasta viimase kolme kuu jooksul järgnenud keskmiselt 9,2protsendiline tõus.

PANE TÄHELEAmazon tõstab USA töötajate miinimumpalga 15 dollarile tunnis.

Kiibimüük tõusis augustis maail-mas 40 miljardile dollarile.

Fordi ja General Motorsi aktsiad hakkasid eile tõusma.

Tallinn Sadam

–6,58%Skano LOE VEEBIST

Värsked börsiuudised ja turuülevaade:www.aripaev.ee/investor

Austraalia dollar AUD 1,606

Bulgaaria leev BGN 1,956

Hiina jüaan CNY 7,968

Hongkongi dollar HKD 9,039

India ruupia INR 84,6

Jaapani jeen JPY 131,18

Kanada dollar CAD 1,480

Korea won KRW 1290,84

Norra kroon NOK 9,441

Poola zlott PLN 4,295

Rumeenia leu RON 4,665

Singapuri dollar SGD 1,585

Suurbritannia nael GBP 0,889

Šveitsi frank CHF 1,136

Taani kroon DKK 7,456

Tai baat THB 37,321

Tšehhi kroon CZK 25,785

Türgi liir TRY 6,929

Ungari forint HUF 323,45

USA dollar USD 1,154

Bitcoin/USD USD 6550,76

ALLIKAS: REUTERS KELLA 17 SEISUGA

Väärismetallid 02.10USD/unts, unts = 31,105 g

Vilnius 02.10

aktsiahind, EUR

muutuseelm, %

P/E P/B divid.tootlus

Investor Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, aga tema käsutuses on reaalne raha, mida ta investeerib finants turgudele. Toomas alustas tegevust 2002. aasta alguses, mil tema käsutusse anti investeerimiseks miljon krooni. Toomase inves-teerimisotsused langetab Äripäeva börsitoimetus, investeerimis mõtteid jagab investor Toomas Äripäe-va tagumisel lehe küljel ja veebis.

Lerøy Seafood 4,3EWZ 4,3Tallinna Sadam 1,88Apple 0,8Altria 0,6EfTEN Real Estate Fund III 0,3Baltic Horizon 0,0Berkshire Hathaway -0,1Tallink -0,2Equinor -0,26Microsoft -0,3Apranga -0,5Facebook -1,2Ryanair -1,7

Viimased tehingudOstis: 26. juulil 30 Facebooki aktsiat hinna-ga 178,3 USD aktsia kohta. Tehingusumma oli 5350,05 USD ja tehingutasu 16,37 USD. Märkis: 4. juunil (väärtuspäev 12. juuni) 2431 Tallinna Sadama aktsiat hinnaga 1,7 €. Tehin-gusumma oli 4132,7 € ja tehingutasu 0 €.

Arco Vara 1,200 0,00 4190 11,2 7,1% 0,83 0,8%

Baltic Horizon Fund 1,310 0,02 36860 - - -

Baltika 0,214 0,00 110 -9,7% 2,02 0,0%

EfTEN Real Estate Fund III 15,8 0,32 8340 4,3%

Ekspress Grupp 1,250 -0,79 980 18,9 3,8% 0,74 5,6%

Harju Elekter 4,980 -0,40 2090 22,3 5,7% 1,33 4,8%

LHV Group 11,000 -0,90 84020 12,0 16,6% 2,04 1,5%

Merko Ehitus 9,700 -0,51 89230 9,4 13,4% 1,45 10,3%

Nordecon 0,995 0,00 710 14,4 6,9% 0,99 6,0%

Olympic EG 1,490 -0,67 1960 7,4 22,5% 1,49 0,0%

PRFoods 0,695 0,00 1340 17,8 6,1% 1,11 0,0%

Pro Kapital Grupp 1,580 -3,66 6020 19,1 5,7% 1,10 0,0%

Silvano FG 2,640 0,00 1820 7,2 36,1% 7,58 7,6%

Skano Group 0,454 -6,58 440 -14,2% 0,63 0,0%

Tallink Grupp 0,972 -0,21 303790 13,7 5,8% 0,80 3,1%

Tallinna Sadam 2,170 1,880 268120 57,074 1,979 1,643

Tallinna Vesi 10,200 0,00 22910 23,7 9,3% 1,94 3,5%

Tln Kaubamaja 9,020 0,00 12350 12,0 17,0% 1,944 7,0%

Trigon PD 0,500 0,00 0 -654,4% 1,25 0,0%

Alma Media 6,38 -0,31 15,2 3,8 3,8

Citycon 1,78 -0,95 33,3 0,7 4,5

Elisa 35,87 -0,61 18,7 6,0 4,6

Finnair 7,10 0,71 7,4 0,9 4,3

Fortum 22,01 1,24 16,1 1,6 5,1

HKScan 2,17 -0,69 0,4 4,1

Huhtamäki 27,59 0,07 14,9 2,4 2,9

Kesko 45,89 -0,97 22,0 2,3 4,7

Neste Oil 71,12 -0,89 18,5 4,3 2,4

Nokia 4,74 -1,62 1,8 3,9

Olvi 28,80 0,35 16,3 2,7 2,8

Stockmann 3,88 -0,77 0,3 0,0

Stora Enso 16,37 -0,61 15,1 2,1 2,5

UPM-Kymmene 33,61 -0,39 16,3 2,1 3,4

Yit 5,93 -1,58 64,7 1,3 0,0

Apranga 2,130 -0,47 10,2 2,3 7,9

Novaturas 11,230 0,27 4,5

Klaipedos Nafta 0,465 -0,85 9,0 0,9 9,5

Linas Agro 0,097 7,22 5,6 0,3 0,0

Panevezio Statybos Trestas 0,858 0,00 7,5 0,4 7,0

Rokiškiu Suris 2,550 -0,39 10,6 0,7 3,9

Siauliu Bankas 0,490 -1,21 7,5 1,2 0,8

Snaige 0,160 0,00 1,2 0,0

Grindeks 6,7 -0,59 6,4 0,5 2,226

Latvijas Gaze 10,9 0,93 12,8 1,4 -

Olainfarm 6,7 0,75 8,7 0,9 3,158

SAF Tehnika 3,4 0 1,0 19,706

Alumiinium LME 2138

Vask LME 6315

Plii LME 2029,75

Nikkel LME 12338

Tina LME 18990

Tsink LME 2728

Kuld COMEX 1206,01

Plaatina NYMEX 833,3

Pallaadium NYMEX 1060,6

Hõbe COMEX 14,86

–0%1218,54

perioodi kõrgeim 1319,04perioodi madalaim 1187,36

10080604021210

1170

1215

1260

1305

1350

Kui kalendrisse vaatan, siis oktoobrikuud silmates saan rõõmustada: kuu aega oota-mist on juba möödas!

Järelikult võin ühisrahastusportaa-li kontole sisse logida ja kasumi kokku lu-geda ning laekunud intressid uuesti töö-le panna.

Tegelikult asi nii lihtne ei ole. Kuigi ühisrahastust on kiidetud kui kasvavat ja jõulist sektorit, siis minu portfellis ühisra-hastusse planeeritud 10 000 eurot on suu-resti ikka veel investeerimata.

Alustasin konservatiivselt ja kandsin Mintosesse 2000 eurot ning Crowdestate’i 1000 eurot. Septembrikuu lõpuks sain Mintose raha nelja laenukontori vahele ära jaotatud, kuid Crowdestate’iga on lugu ki-duram – ühtki mulle meeldivat projek-ti pole näinud. Suurest kasumist pole aga kummalgi juhul veel mõtet rääkida.

Mintoses valisin lühiajalisi laene

Mulle tundub, et jõulud ei ole veel pihta hakanud. Võiks ju eeldada, et enne suuri pidustusi võetakse hoolega laenu ja kui on nõudlust, siis kasvavad ka intressid. Ome-tigi on seis nukker. Mintose suurim laenu-kontor Mogo ei taha üle 10,5% autolaenu-de eest pakkuda.

Selline intressitase on minu hinnangul liiga madal, sest veel pool aastat tagasi pa-kuti 12–13% intressi laenude eest, millele rakendus boonuskampaaniast saadav lisa kuni 5% investeeringu summast. Menüüs-se on jäänud agressiivse ootamise või kapi-tuleerumise valikud.

Esimesel juhul ootan intressimäärade tõusu, teisel juhul loobun ning vaatan mu-jale. Kusjuures viimast ma just tegingi, in-vesteerides lühiajalistesse 11–12% intres-simäära pakkuvatesse laenudesse Lätis, Gruusias, Albaanias ja Armeenias. Portfel-li keskmine intressimäär on 11,15% ning laenuportfelli pikkus pisut rohkem kui neli kuud.

Sain ka tulist tagasisidet oma lugejatelt kiirlaenudesse investeerimise kohta. Ra-

hustuseks võin öelda, et mul on sellel tee-mal plaanis peatselt pikemalt kirjutada!

Crowdestate’is ei toimu midagi

Crowdestate’i plaanisin investeerida vei-di agressiivsema strateegiaga ja jäin oo-tama vähemalt 14% tootlusootusega pro-jekte. Tallinna külje alla Järvekülla plaani-ti 22 korteriga arendust, mis oleks pakku-nud üle 19% tulusust, kuid sellesse inves-teerimisega jäin hiljaks.

Tundub, et ka teistel investoritel on pal-ju raha investeerimist ootamas. Ülejäänud projektid olid 11–12% tulususega arendu-sed erinevates Eesti paikades, mis vähe-malt praegu minu strateegiaga kokku ei sobinud. Üldiselt ei tunne ma liiga suurt pinget raha investeerimisel. Vahest on hea rahas olla ja oodata soodsate võimaluste esilekerkimist.

Ahjaa, räägime veidikene teenistusest ka. Mintose kontoväljavõte näitab sep-tembri teenistuseks 46 eurosenti intressi. Kuigi summa võib tunduda naeruväärne, siis pean lisama, et valdava osa rahast in-vesteerisin kuu lõpupäevadel.

INVESTOR TOOMASE BLOGI

46 senti nagu maast leitud!Ühisrahastuses investeerimine pidavat olema vaid ootamise vaev.

Nafta IPE, bbl 84,8

Nafta NYMEX, bbl 75,18

Mootoribensiin, t 759

Diislikütus, t 736,25

Kerge kütteõli, t 732,5

Masuut (1% väävel), t 468

Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,669

Kohv NYBOT, USc/nael 105,95

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 336,1

Kakao NYBOT, USD/t 2065

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 177,25

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 374,75

Põllumajandus 02.10nael = 453,59 g

PANE TÄHELEInvestor Toomase ühisrahastusinvesteeringudlaenupakkuja keskmine keskmine kestvus kokku investeeritud, intress, % EUR

Varks 11,46 24 päeva 834,96Iutecredit 11 10 kuud ja 21 päeva 347,68Lendo 11,1 2 kuud 512,29Banknote 10,5 11 kuud ja 15 päeva 300keskmine: 11,15 4 kuud ja 12 päeva kokku: 1994,93

ALLIKAS: MINTOS

reklaamitoimetaja Marina Altmaatel 667 0161

marina.altmaa@aripaev.ee reklaam3. oktoober 2018

UUS

UUS

2.99

1.994.79

2.994.79

3.19 6.9912.99

8.4913.99

8.49

-26% -25% -26%Pardimaksapasteet 200g ( 5,50 kg )Hanemaksapasteet 200g ( 5,50 kg )P/s Krakov 270g( 5,52 kg )Snack Parmigiano-Reggiano cheese 85g ( 12,94 kg )

-27% -24% -24% -26%Linnulihasült 300g ( 5,30 kg ) *Saare poolsuitsuvorst kg vp * Saunasink kg *S/K Peekon kg

+ p

an

t 0

.10

+ p

an

t 0

.10

-30% -29% -30% -31%TOSTA! Röstisai 500g ( 1,38 kg )Rukkisepik 300g ( 1,63 kg )Rehe rukkileib 600g ( 0,92 kg )Rukkitasku 340g ( 1,32 kg )

0.99

0.690.69

0.490.79

0.550.65

0.45

www.meietoidukaubad.ee

Sooduspakkumised 01. oktoober - 31. oktoober 2018

12 maakonnas, üle 60 kaupluse

tel. 32 50 960 meie@meietoidukaubad.eeTärniga tähistatud tooteid ei ole kõikides üksustes saadaval!

UUS

UUS

UUS25aastat Teiega

Alu pood Keskuse tee 3 Alu A-Market Valga mnt 7 Elva Ambla pood Pikk 16 Ambla Aravete pood Piibe mnt 16 AraveteAvinurme pood Rakvere 1 AvinurmeEeden Weizenbergi 21 Kanepi Hagudi pood Viljandi mnt 24 Hagudi Harald Oja 12 NõoHarju-Risti pood Lääne-Harju vald Iisaku pood Tartu mnt 46 IisakuImavere pood Järva vald ImavereJonase pood Kure 3a Paide Jõõpre pood Aisa tee 1-6 JõõpreJärvakandi pood Pargi 1 Järvakandi Kaare pood Suur-Kaare 68 Viljandi Kadrina pood Nooruse 1 Kadrina Kaerepere pood Kaerepere alevikKarli pood Piibe mnt 8 Aegviidu Karlova pood Võru 47a Tartu Karmani pood Kooli 6a Rapla Kaseke Ülesõidu 8 TapaKeskuse pood Aia 1 Jõgeva Keskuse pood Mere 67 Võsu

Kevade Valga mnt 3 TõrvaKoeru pood Jaani tee 2 KoeruKostivere pood Mõisa tee 3 Kostivere Lehtse pood Pikk 14a Lehtse Lelle pood Viljandi mnt 17 Lelle alevikLeola Jakobsoni 11 Viljandi Lihula pood Jaama 4 LihulaLoksa pood Posti 2a Loksa Loo pood Kaare tee 2 LooLuua pood Jõgeva vald LuuaMesilane Faehlmanni tee 15 RakkeMustvee pood Tartu 7 MustveeMõisa pood Rakvere vald Roodevälja Mäetaguse pood Kooli 7 MäetaguseMärjamaa pood Pärnu mnt 31a Märjamaa Nooruse pood Räpina mnt 1 Võru Nord Tallinna 68 Rakvere Nurga pood Kuusalu tee 39 KuusaluOlevi pood Olevi 27 Pärnu Ostumarket Lao 14 Põlva Osula pood Võru vald OsulaPere pood Mustvee vald UlviPiiri pood Piiri 7 JõgevaPille pood Kooli tee 2 Väimela

Rae pood Riia mnt 271a PärnuRiisipere pood Metsa 2 Riisipere Ristiku pood Tallinna mnt 45 RaplaRita pood Märjamaa vald Varbola Roobuka pood Saku vald Roobuka Rüütli pood Lossi 11 Põltsamaa Suure-Jaani pood Lembitu 48 S-Jaani Tabivere pood Tuuliku 8 Tabivere Tamme pood Rapla vald Tamme külaTamsalu KM Raudtee 5 Tamsalu Tapa KM 1. Mai pst 3 Tapa Toila pood Pikk 18a Toila Torma pood Tartu mnt 7 TormaTriigi pood V-Maarja vald TriigiUlvi pood Vinni vald UlviVajangu pood Tapa vald Vajangu Vana-Pärnu pood Haapsalu mnt 38 PärnuVasalemma pood Jaama põik 3 VasalemmaVohnja pood Kadrina vald Vohnja Võhma pood Tallinna 28a Võhma Õ-pood Kunda tee 4 Viru-Nigulapartner: Georgi Pkk 16 V-Maarja

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

-20% -25% -28% -29%Kodujuust 5% 200g ( 3,95 kg )Keefir täispiimast 3,8-4,2% 1kgJogurt 1kg 2 sortiJogurt Kreeka 370g ( 2,68 kg ) 2 sorti *

0.99

0.791.19

0.891.79

1.291.39

0.99

Hele õlu Saku Originaal 4,7% 0,5l Hele õlu Karl Friedrich Dunkel 4,4% 0,568l *Hele õlu Karl Friedrich 5,0% 0,568l 6pakk Hele õlu Saku Originaal 4,7% 0,33l 12pakk

Siider Somersby Apple 4,5% 0,33l Siider Fizz Raspberry Smacsh 4,5% 0,5l *Muu alk.jook LD Watermelon 5,5% 0,5l *Siider Somersby Pear 4,5% 1l Muu alk.jook Sinebrychoff Lime 5,5% 1l

Gaseeritud puuviljavein Sov Polusladkoje 10% 0,75lKvaliteetvahuvein Törley Muscateller 11% 0,75lKvaliteetvahuvein Martini Asti 7,5% 0,75lKpn kvaliteetvahuvein Chic Barcelona Brut Cava 11,5% 0,75l *Kpn vahuvein Prosecco Ftizzante Maschio 10,5% 0,75l *

UUS

-30% 38% -31% -37%Lastevorst kgValla Lastevorst 600g ( 1,65 kg )Valla viiner 600g ( 1,83 kg )Suitsusardell 500g ( 2,78 kg )

3.99

2.791.59

0.991.59

1.102.19

1.39

-28% -17%

1.10

0.791.79

1.49

Kohupiimakreem 300g ( 2,63 kg ) 3 sortiActimel 4*100g ( 3,73 kg ) 2 sorti *

-26% -41% -28% -25%

1.49

1.101.69

0.991.79

1.292.39

1.79

Juust Paladin sinihallitus 100g ( 11,00 kg ) *Eesti juust 27% 150g ( 6,60 kg ) ValioRiivjuust Eesti 200g ( 6,45 kg ) ValioSuitsujuust Kaval Ants singiga 250g ( 7,16 kg )

Hele õlu Special 5,2% 0,5lHele õlu Saaremaa Tuulik 4,7% 0,5lHele õlu Alexander 5,2% 0,568lHele õlu Premium Double Hops 3.5% 0,5l 6pakk *

Vein Luciente Semi Sweet Blanco 11% 0,75lKGT vein Luciente Semi Sweet Tinto 13% 0,75lGT.vein Hardys 11% 0,75 2 sorti *Aromatiseeritud vein Totino Bianco 14,5% 1l

Liköör Kohvi 18% 0,5l Liköör Vana Tallinn 100 40% 0,5l *Liköör Minttu 40% Peppermint 0,5l Liköör Jägermeister 35% 0,7l *

-20% -26% -29%Požarski kotlet 350g ( 4,54 kg )Rakvere pihvid 430g ( 4,63 kg )Kanafilee hakkšnitsel 80g ( 5,25 kg )

1.99

1.592.69

1.990.59

0.42

-35% -39% -33%Õllemops juustuga 500g ( 3,38 kg )Suitsutatud supikogu kgSeahakkliha 500g ( 3,98 kg )

2.59

1.692.29

1.392.99

1.99

-41% -25% -27%Kummikommid Kuldkaru 200g ( 4,95 kg ) Pralineekompvek Maiuspala 175g ( 8,51 kg )Karamell Crabs 126g ( 4,37 kg )

1.69

0.991.99

1.490.75

0.55

Hele õlu Puls Extra Lager 5% 0,5l *Hele õlu Heineken 5% 0,5l pdl *Kange hele õlu Reiter Bräu 6,1% 2lHele õlu Meistrite Gildi Kuldne 5,2% 0,568L 6pakk *

KGT vein Dreamer Late Harvest 11,5% 0,75l 2 sortiGT vein Georgian Valllleys Alazanis 11% 0,75l 2 sorti *KPN J.Brunner Riesling Mosel 9,5% 0,75l

Rum Caribba Negro 37,5% 0,5lMuu piiritusejook Bacardi Oakheart Spiced 35% 0,5lSir Edward's Scotch Whisky 40% 0,5l *Whisky John Med.Kentuc Bourbon 40% 0,7l *

UUS

-29% -29% -20%Suitsurulaad 130g ( 7,62 kg )Suitsusingike 350g ( 6,83 kg )Tallegg kanasigar 200g ( 9,95 kg )

1.39

0.993.39

2.392.49

1.99

-36% -30% -40%KV Juustu suitsutatud 550g ( 3,62 kg )Pühajärve sink 300g ( 4,63 kg )T/S Kolme juustu 240g ( 7,46 kg )

3.10

1.991.99

1.392.99

1.79

-24% -30% -35%Vilma Muffinipulber 400g ( 3,23 kg ) *Myllyn Paras Kaera-Riisihelbed 500g ( 1,38 kg )Veskimati Nisujahu Eriti Hea 2kg ( 0,65 kg ) *

1.69

1.290.99

0.691.99

1.29

-30% -24% -43% -30% -22%Clausthaler Lemon alkoholivaba õlu 0,33l ( 2,09 l )Energiajook Starter 0,5l ( 1,50 l )Spordijook Arctic Sport Greibimaits. 0,75l ( 1,05 l )Gas-tud Kali Klassikaline kuni 0,5% 2l ( 0,60 l )Schweppers Tonic Water 1,5l ( 0,93 l )

0.99

0.690.99

0.751.39

0.791.69

1.191.79

1.39

+ p

an

t 0

.10

+ p

an

t 0

.10

-25% -30% -20% -34% -34%Cido Sidruni-maasika Karastusj. 0,33l ( 0,91 l )Limonaad Kelluke 1,5l ( 0,46 l )Pepsi Cola 2l ( 0,60 l )Coca Cola 1lCoca Cola Zero 1l

0.40

0.300.99

0.691.49

1.191.19

0.791.19

0.79

Muu piiritusejook Piprasnaps 30% 0,2lMuu piiritusjook Zolotoi Aist 30% 0,5lMuu piiritusjook Aramis VSOP 30% 0,5lBrandy Torres 10Year 38% 0,5l *Cognac Renault Bleu Nuit VS 40% 0,35l *

-44% -42% -32%Jahutatud broileri poolkoib kgEestimaine broileripooltiib 400g ( 3,48 kg )Suitsutatud broileri pooltiivad 600g ( 4,32 kg )

3.89

2.192.39

1.393.79

2.59

2.19

1.595.79

4.398.99

6.799.49

6.99

-42% -20% -38% -25%Frutico Konserv Rootsi Salat 820g/500g ( 0,84 kg )Põltsamaa Särtsukurk 460g ( 3,46 kg ) *Frutico Konserv Kurgid 870g/450g ( 1,14 kg )Põltsamaa Perekurk 680g ( 2,19 kg )

1.19

0.691.99

1.591.59

0.991.99

1.49

-30% -31% -29%Lay's hapukoor 150g ( 7,93 kg )Estrella Koore&Sibula 140g ( 7,86 kg ) * Cheetos ketšup 165g ( 6,00 kg )

1.69

1.191.59

1.101.39

0.99

-24% -28% -38% -33%Aura Fruit Mustika 1,5l ( 0,50 l )Vichy Fresh Bubbles Pear 1,5l ( 0,53 l )Karb-tud mineraliseeritud vesi Värska 1,5l ( 0,37 l )Mineraalvesi Donat MG 1,0l *

0.99

0.751.10

0.790.89

0.552.69

1.79

+ p

an

t 0

.10

+ p

an

t 0

.10

Viin Moskovskaja Osobaja 40% 0,5l Viin Sjabri Hlebnaja 40% 0,5lViin Zelenaja Marka 40% 0,5lViin Mernaja Na Moloke 40% 1l

-30% -32% -24%Lepasuitsusink kgSuitsupeekon kgSoolapeekon kg

8.79

6.198.79

5.996.99

5.29

-24% -31% -29%

0.85

0.652.59

1.792.79

1.99

Lihapirukas 2x60g ( 5,42 kg )Kohupiimasaiake 2x65g ( 5,00 kg )Jõhvikarull 300g ( 5,97 kg )Britta kook 300g ( 6,63 kg )

-36% -23% -39% -34% -39%TRIP Maasika-vaarikajook suhkruvaba 0,2l ( 1,25 l )ZOO Minion Apelsini mahlajook 0,2l ( 1,50 l )Mahlajook Aura Fresh Multifruit 2l ( 0,55 l )Põltsamaa Mustsõstra-õuna-vaarika mahlaj. 2l ( 0,60 l ) *Siirup Limonaadi 0,75l ( 1,47 l )

0.39

0.250.39

0.301.79

1.101.79

1.191.79

1.10

Viin Absolut 40% 0,5lViin Belenkaja 40% 1l *Crafters Gin 38% 0,5lGin Beefeater 40% 0,7l *

1.49

1.101.99

1.491.49

1.10

-34% -29% -25%

3.79

2.492.79

1.992.39

1.79

Koorejäätis Vanilla Ninja 480g ( 5,19 kg ) 2 sortiVanilje-rosinarull võiga 400g ( 4,98 kg ) *Võiga pärmi-lehttaigen 4x100g ( 4,48 kg ) *

UUS

UUS

-20% -25% -34% -45%Amberfish Šprotid Õlis 100g ( 7,90 kg ) *Minu Kilu Tomatis 240g ( 2,46 kg )Viciunai Krabipulgad jahutatud 150 ( 5,27 kg )Heeringafilee Õlis Columbus 240g ( 4,13 kg )

0.99

0.790.79

0.591.19

0.791.79

0.99

-54% -46% -39% -39% -22%Sadochok Tomatimahl soolaga 0,95l ( 0,62 l )Aura Jõhvikajook 1lMarli Natur Viinamarja-õuna täismahl 1l *Marli Vital Astelpaju-mand-aplsini mahlajook 1l *Granaatõuna nektar 100% 4U 1l *

1.29

0.591.10

0.591.29

0.791.29

0.792.79

2.19

Viin Monopol 40% 0,2lViin Ekstra 40% 0,5l Viin Viru Valge 40% 0,5lViin Moe Mahe 1886 40% 0,7l *Hõbe Vodka 39,2% 0,7l *

-34% -30% -31% -28%Margariin Delma soolaga 450g ( 1,89 kg )Võideks rasvasegu võie 66% 200g ( 3,45 kg )Sulatatud juust Merevaik 200g ( 5,50 kg ) 2 sortiEdam juust 500g ( 4,58 kg ) Epiim

1.29

0.850.99

0.691.59

1.103.19

2.29

-33% -38% -33% -35% -39%Kohv Fürsten 500g ( 3,98 kg )Kohv Luxus 500g ( 5,98 kg ) 2 sortiKohv President 500g ( 6,38 kg )Kohviuba Kulta Katriina 1kg *Kohviuba Löfbergs keskm.röst 1kgKohviuba Löfbergs Espresso 1kg *

UUS

-39% -42%FilippoBerio Oliivõli Mild&Light 500ml ( 7,98 l ) *Risso Rapsiõli 1l Põltsamaa Meesinep 170g ( 8,76 kg ) *Salvest Ketšup 470g ( 2,74 kg )

6.59

3.992.89

1.69

-25% -32%

1.99

1.491.89

1.29

-41% -51%

0.59

0.290.89

0.65

-27% -29% -24%Kiirnuudel 60g ( 2,83 kg ) 2 sorti AnakomMarco Sarvekese Makaron 400g ( 0,73 kg )Torino Sarvekese Makaronid 400g ( 1,63 kg ) *Salvest 3Min Värskekapsaborš Ubadega 480g ( 2,06 kg )Salvest Kodune Seljanka 530g ( 4,13 kg )

0.29

0.171.39

0.992.89

2.19

-30% -22%Šokolaadibatoon Snickers 75g ( 7,33 kg )Šokolaad Twix 4-pakk 200g ( 6,95 kg ) Tume šokolaad Komeet täidisega 105g ( 10,48 kg )Šokolaad Geisha 100g ( 12,90 kg ) Belgia trühvlid original 200g ( 7,95 kg )

0.79

0.551.79

1.39

-47%-28%

2.99

1.591.79

1.29

UUS

-26%

1.49

1.10

UUS

-31% -29%Krõbedad küpsised kaneeliga 125g ( 7,12 kg ) Küpsis Kõrvad 210g ( 4,71 kg )Sefiir vanilje Elyzee 220g ( 3,86 kg )Pähklisegu Mõnus Vahepala 100g ( 8,90 kg )Mustad päevalilleseemned XXL 240g ( 4,13 kg )

1.29

0.891.39

0.99

-38%

1.59

0.99

-25%-23%

1.19

0.891.10

0.85

-24%

6.29

4.79

-26% -29%Maarahva sült 330g ( 3,61 kg ) *S/K Kodune maasuitsusink kg vp *Piiskopi keedusalaami 330g ( 6,03 kg ) *P/S Kalevi kg *

1.59

1.199.39 2.79

1.996.99

-25%

0.65

0.491.99

1.49

-35%Palmolive Vedelseep Milk&Honey 300ml ( 4,97 l ) *Polar Õliküünal Väike 55hLõhnaküünal 2 sorti

2.29

1.49

UUS

-25% -25%

-25% -30%Regina Tualettpaber 4rulli, 3kihiline ( 0,37 tk )Zewa Tualettpaber Deluxe 8rulli, 3kihiline ( 0,35 tk )Zewa Taskurätik Softis 6+2 4kihiline ( 0,14 tk )Serla Lehträtik 100tk ( 0,01 tk )

-21% -29%

1.99

1.493.99

2.791.39

1.101.39

0.99

-34% -31% -35%Tide Color 20 Pesukorda /1,5kg ( 2,39 kg )Cif Lemon puhastuskreem 300g ( 3,97 kg )Fairy Sensitive Chamomile 450ml ( 1,98 l )Vileda Nõudepesu Svammid 10tk ( 0,11 tk ) *

-45%

6.50

3.591.79

1.191.29

0.891.69

1.10

-32% -38%Sparky Koeratoit Veiseliha 1250g ( 1,03 kg )Darling Koeratoit Liha Juurvili 3kg ( 1,33 kg )Felix Fantastic Kiisueine Kana 100g ( 3,90 kg ) *Daya Kassitoit Ulukilihaga 400g ( 1,48 kg )

1.89

1.296.40

3.99

-34% -34%

0.59

0.390.89

0.59

Kolmapäev, 3. oktoober 2018nr 177 (6009) 3,90 eurot