Mida me peamevastutustundlikuks ettevõtluseks?

09.09.2014 | Marko Siller

Ettekanne projekti "Töö-, pere- ja eraelu ühitamist soodustavate ettevõtete toetusmehhanismi arendamine" raames, mida

rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 (soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmi raames).

Mida vastutustundlikku teie ettevõte teeb?

kogukond – loodus – ärikeskkond

„Ettevõtjate hulgas on (üha) rohkem inimesi, kes on sotsiaalselt tundlikud ehk

vaatavad pilti palju laiemalt kui tänane või homne päev. Nad saavad aru, et

nende ettevõtted saavad olla jätkusuutlikud ainult olukorras, kus terve riik on

jätkusuutlik - sünnib piisavalt lapsi, lapsed saavad võimetekohase hariduse, kus

inimesed on terved ehk on võtta materjali oma ettevõtte arenguks.“

Urve PaloPostimees, 17.04.2014

Rahva tervis

Riskigruppide tööhõive (noored, eakad,

erivajadustega inimesed)

Maapiirkondade hääbumine

Eestlaste ettevõtlikkus

Madal ressursitootlikkus

Hariduse kvaliteet

Demograafiline kriis (sündivus, väljaränne)

Majanduse energiamahukus

Madal keskkonna-teadlikkus tarbimisel…

Kuidas saavutada atraktiivsem tööandja maine?

Küsimused:

Kuidas teha olemasolevate inimestega rohkem?

Kuidas tagada läbipaistvus ja usaldusväärne maine?

Milline laiem roll võtta ühiskonnas ehk kuidas kogukonnale tagasi anda?

Kuidas…?

Kuidas…?Kuidas kohaneda tööturu

trendidega?

Kuidas optimeerida kulusid ja säästa ressursse?

Kuidas…?

Milline ettevõte on vastutustundlik?

Maksud ja reeglid?!Töö ja palk?!

Samas: mis on üldse vastutustundlik?

CorporteSocial

Responsibility

Earn ProfitThe fundamental bases for all the rest. [[[[Society requires]]]]

Economicalresponsibility

Follow the lawTrue and false. Follow the rules.

[[[[Society requires]]]]

Legalresponsibility

Be ethicalCorrect and fair. Avoid negativeimpact. [[[[Society expects]]]]

Ethicalresponsibility

Be a good citiezenContribute to the society, increasingthe quality of life. [[[[Society wishes]]]]

Responsibilityof good citizen

Allikas: Carroll, 1979; Carroll & Buchholtz, 2000

Mille alusel me mõõdame ettevõtte edukust?

European Directive on disclosure of non-financial and diversity information

+ 500 employeesPublic interest entities

Äkki hoopis –jätkusuutlik ettevõtlus?

Vastutustundlik ettevõtlusJätkusuutlik ettevõtlus

Ettevõtte sotsiaalne vastutusEttevõtte ühiskondlik vastutus

CSRCorporate Social Responsibility

Corporate ResponsibilityCorporate Sustainability and Responsibility

Creating Shared Value

…is the responsibility of enterprises for theirimpacts on society.

Euroopa Komisjoni definitsioon

loodusele, ümbritsevale keskkonnale, inimestele ja erinevatele huvigruppidele

vabatahtlik, seadustest enam

„Teeks õige midagi head…“

Kolmikmõõde (triple bottom line)

Sotsiaalne-

Kogukond Töötajad

Keskkonnaalane-

Looduskeskkond

Majanduslik-

Turukeskkond

o Kogukond:o Avatud dialoog, kaasamine

o Panus kogukonda

(ostud, vabatahtlik töö, toetus vms)

o Valdkonna haridus

o Teadlikkuse tõstmine

o Töövõimalus riskigruppidele

o Töökeskkond:o Kaasamine

o Arendamine

o Võrdne kohtlemine

o Tervis & tööohutus

o Töö-pereelu tasakaal

o Looduskeskkond:o Energia, vesi

o Jäätmed

o Materjalid

o Transport

o Toote elutsükkel

o Turukeskkond:o Aus turundus, tarbijakaitse

o Finantskäitumine

o Korruptsioonivastasus

o Võrdne ligipääs toodetele

o Nõuded tarnijatele

o Jätkusuutlikkus tootearenduses

Mitte MIDA ettevõte teeb, vaid:

KUIDAS teeb.

Esiteks: põhitegevus! (väärtusahel)

Seejärel: projektid + algatused

Mõju

Potentsiaal

mmmmitte projekt,itte projekt,itte projekt,itte projekt,vvvvaid strateegiaaid strateegiaaid strateegiaaid strateegia

Olulisuse hindamine

Sidusgruppide dialoog

Tegevusahela mõju analüüsStandardid ja juhised

Hetkeseisu analüüs

Seotud juhtimisstandardid ja juhised

– ISO 26000 – ettevõtte sotsiaalne vastutus

– ISO 14001, EMAS – keskkonnajuhtimine

– SA 8000, OHSAS 18001 – töökeskkond ja sotsiaalküsimused

– ISO 9001 - kvaliteetijuhtimine

– UN Global Compact, OECD suunised

– Global Reporting Initiative (GRI) - raporteerimine

ISO 26000:Organizational GovernanceHuman rightsLabor practicesEnvironmentFair operating practicesConsumer issuesCommunity involvement and development

Global Reporing Initiative:Strategy and AnalysisOrganizational ProfileMaterial Aspects and BoundariesStakeholder EngagementReport ProfileGovernanceEthics and IntegrityEconomic

Economic PerformanceMarket PresenceIndirect Economic ImpactsProcurement Practices

EnvironmentalMaterials, Energy, Water, Biodiversity, Emissions, Waste, Products and Services, Compliance, Transport, Suppliers

SocialLabour Practices / Decent Work (incl health, diversity, training, suppliers etc)Human RightsSociety (incl local communiteis, anti-corruption, public policy etc)Product Responsibility (incl customer healt, labeling, marketing, privacy)

UN Global Compact:Human Rights

Principle 1: Businesses should support and respect the protection of internationally proclaimed human rights; andPrinciple 2: make sure that they are not complicit in human rights abuses.

LabourPrinciple 3: Businesses should uphold the freedom of association and the effective recognition of the right to collective bargaining;Principle 4: the elimination of all forms of forced and compulsory labour;Principle 5: the effective abolition of child labour; andPrinciple 6: the elimination of discrimination in respect of employment and occupation.

EnvironmentPrinciple 7: Businesses should support a precautionary approach to environmental challenges;Principle 8: undertake initiatives to promote greater environmental responsibility; andPrinciple 9: encourage the development and diffusion of environmentally friendly technologies.

Anti-CorruptionPrinciple 10: Businesses should work against corruption in all its forms, including extortion and bribery.

Kogukond Looduskeskkond

Töökeskkond Turukeskkond

STRATEEGIA

INTEGREERIMINE

MÕÕTMINE

ARUANDLUS, KOMMUNIKATSIOON

Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeks

A. See ei ole edetabel / TOP-nimekiriB. Need ei pruugi olla nende ettevõtete nö parimad näitedC. Näited ei kirjelda süsteemset lähenemistD. Universaalset lahendust ei ole olemas

Kogukond

Sotsiaalse mõju määratlemiseks kaardistasime oma sidusrühmad ning nende ootused ja vajadused

juba 2008. aastal. Vaatame regulaarselt seda teadmust üle ning teeme vajadusel korrektuure.

2013. a. kolisime mitu üksust Jürisse. Juurdeehituse protsessi on olnud kaasatud meie laienemisega võimalikud mõjutatud osapooled. Peetud on mitmeid avalikke istumisi laienemise teemadel. Oleme arvesse võtnud ka kohaliku omavalitsuse soove. Samuti oleme osalenud kohalike infrastruktuuride

paremaks muutmisel - nt. kergliiklusteede rajamine.

Oleme kogukonnast tulnud signaalidele toetudes veelgi parendanud kasutatavat tehnoloogiat - nt. kinni ehitanud

mürarikkaid protsesse jne.

Teeme koostööd MTÜ-ga Abikäsi, Eesti Kurtide ühinguga ning Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskusega, et pakkuda süsteemselt töövõimalusi erivajadustega inimestele.

Näiteks korraldame koostöös Töötukassaga värbamisi Eesti nendest piirkondadest, kus onsuurem tööpuudus, pakkudes sealt värvatud

töötajatele transporti Tallinnasse ja tagasi koju. Selle koostöö raames tööle asunud töötajatele

tagatakse majutus töövahetuste perioodil.

Meie ärikingitused on valmistatud erivajadustega noorte poolt.

Oleme rääkinud ühe eestvedajana kaasa elektroonika-alase kutsehariduse

koolitusprogrammi muutmises ja elektoonikaeriala populariseerimises. Lisaks õppekava arendusele olema võõrustanud õppekäike,

võtnud praktikante, pidanud loenguid, aidanud sisustada praktilise töö klassiruume, andnud

välja stipendiume.

Kõikidel töötajatel on võimalus võtta lisakstavapuhkusele juurde kolm palgalise puhkuse

päeva, et tegeleda heategevusega / vabatahtliku tööga. Ka enda poolt on ettevõte

kaasa aidanud, et neid kolme päeva ka kasutataks.

Oleme mitme aasta jooksul viinud läbi „Hammaste tervise kuu“, et igal aastal erineva kampaania kaudu tõsta inimeste teadlikkust

suuhügieenist.

Noored Kooli, ENTRUM, Nutilaborid, HIV-koalitsioon, Terviserajad,

Aitan Lapsi, Tule Maale jt

Looduskeskkond

Oma keskkonnamõjude süstemaatiliseksjuhtimiseks on kõik kontserni

ettevõtted loonud endale sertifitseeritud ning rahvusvahelistele standarditele ISO 14001 ja

EMAS keskkonnajuhtimise juhtimissüsteemid.

Viisime läbi energiaauditi jategime investeeringuid, et parandada hoonete energiatarbimist. Teostasime elektrisüsteemis

ümberkorraldusi, mille käigus paigutati valgusteid ümber, tehti juurde eraldiseisvaid

lüliteid, et kohtvalgustite kasutamisega vähendada üldist elektritarbimist.

Kasutame oma tehases vaid rohelist energiat.

Peamaja töötab gaasiküttel. Peahoone ilmakaartest sõltuvate hooneosade küttekontuuride eraldi reguleerimise võimalus

võimaldab näiteks lõunapoolse fassaadi kontuuris hoida madalamat temperatuuri.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimisautomaatika ühildamine balansseerib küttevee ja ventilatsiooni sissepuhke temperatuuri, ei toimu ülekütmist. Töövälisel ajal töötab sagedusmuunduritega

juhitav ventilatsioonisüsteem min režiimis ning hoonejuhtimisautomaatika alandab küttevee temperatuuri .

Vahetasime veepudelitega automaadid välja tsentraalveeühendusega veeautomaatide vastu. Koosolekutel pakume nüüd kannuga

joogivett.

Enim levinud jäätmeliikide kleebistel (Biojäätmed; Olmejäätmed; Papp ja Paber) on

nüüd pisikesed QR-koodid, mis õpetavad sorteerima.

Alustasime 2013 kõigis köökides ja puhkeruumidestäiendava prügisorteerimisega - sorteerime eraldi

biojäätmeid, pakendeid ja olmejäätmeid.

Sellele eelnesid tegevused meie töötajate teavitamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks materjalide taaskasutamise

võimaluste kohta (jäätmejaama külastus, jäätmetesorteerimise ja selle vajalikkuse teemaline loeng).

Ettevõtte töötajate vahel toimub võistlus: kelle auto kütusekulu on aastas kilomeetri kohta

kõige väiksem.

Oleme ehitanud oma töötajate tarvis jalgrattahoidlad, me propageerime jalgrattaga

tööl käimist. Selle tarvis valmisid käesolevaaasta kevadel ka duširuumid ja riietehoid.

Oleme vähendanud ettevõtte autoparki ja kasutusele võtnud elektriautod. Oleme oma töötajatele loonud võimaluse bussitranspordi kasutamiseks töölesõidul.

Toetame väga ühistranspordi kasutamist Balti riikidesselähetusse sõitmisel. Lennureiside asendamiseks olemeloonud videokonverentsi kasutamise võimalused meie

suurematesse kontoritesse üle Baltikumi.

Kontori kohta on vaid üks printer, millest saab väljaprinditavad materjalid kätte alles siis kui

töötaja kaardiga on väljaprinditavate materjalidevajalikkust printeri juures kinnitatud. Ilma

lisakinnituseta kustub väljaprinditav materjal süsteemi mälust. Antud tegevuse kohta pakume

kuu- ning osakonnapõhist statistikat.

Peamistelt koostööpartneritelt nõuame keskkonnaalast kvaliteedijuhtimise süsteemi

kasutamist. Ostetud kaubad ja materjalid peavad omama sertifikaati nende valmistamiseks kasutatud

ainete sisalduse kohta ning vastama kehtestatudnormidele. Vastavalt kogu Grupis kasutusel olevatele põhimõtetele kasutame näiteks ökoloogilist paberit

kõikide trükiste puhul, korraldame hanked vaid keskkonnasäästlikelt trükipartneritelt jmt.

Töökeskkond

Pöörame väga suurt tähelepanu oma alltöövõtjate ohutusele. Koostame nendega

koostöös töid puudutvad riskianalüüsid, koolitame neid meie tööohutusnõuetest lähtuvalt ja kavandame välja anda eraldi

teatmiku meie alltöövõtjate ohutuse suurendamiseks.

Panustame töötajate teadlikkuse tõstmisesse puhkepauside olulisusest.

Oleme kinkinud töötajatele suuski ja teisi spordivahendeid, et sporditegemine ei jääks

vahendite puudumise taha.

Panime puhkeruumi varbseina ja selle kõrvale juhised võimlemisharjutustega.

Töökuulutuste alla lisame alati teksti: „Ettevõte hindab personalivaliku käigus kandidaatidetööga seotud oskusi, võimeid ja kogemusi.

Kandidaate ei võrrelda diskrimineerival, sealhulgas soo, vanuse, rassi, rahvuse,

perekonnaseisu või veendumuste alusel.“

Meil on eraldi üksus, kus töö on korraldatud sobivaks väikeste lastega vanematele – tööd saab teha otse kodukontorist ja endale sobiva

koormusega. See soodustab järk-järgult tööellu naasmist ja annab võimaluse endale sobivas

mahus töötada.

Oleme pakkunud oma lapsega kodus olevatele töötajatele võimalust tulla kuus mõneks

päevaks tööle, et nad ei kaotaks oma oskusi, samuti on nad saanud osa võtta erinevatest

tööalastest koolitustest.

Suve algusest on ettevõttes avatud lastetuba, mis on spetsiaalset valmistatud meie töötajate lastele.

Koolilastele on eraldi ruum õppimiseks ja väiksematele lastele mängunurk erinevate

mänguasjade ja mängudega. Mängutuba on leidnud aktiivset kasutamist ja paljud ettevõtted on käinud

seda vaatamas, et eeskuju võtta.

Teeme alates 2013 maikuust koostööd Eesti Pimemassööride Ühinguga, pakkudes nende massööridele kaks korda kuus täispika päeva

tööd meie kontoris meie töötajatega.

Üleriigilise täiskasvanud õppija nädala raames toimus meie oma õppimisele ja enese-

täiendamisele fokusseeritud nädal, mille kandvaks teemaks oli „Minust sõltub minu areng“.

Töötajatel oli võimalus minna töövarjuks oma kolleegile, kelle tööst nad rohkem teada soovisid.

Lisaks toimusid karjääriplaneerimise töötoad.

Kampaania käigus tõstsime töötajate teadlikkust tervislikust toitumisest ning liikumise

vajalikkusest:

loengud tervislikust toitumisest ja liikumisest; uus söökla kontseptsioon ja tervisliku toitumise põhimõtteid järgiv menüü;

tasuta lõunasöök, et iga töötaja sööks vähemalt korra päevas sooja toitu; tootmisvõimlemise uued võimlemiskavad koostöös ergonoomi ja füsioterapeudiga; tervislikku eluviisi toetava info

jagamine sisekommunikatsiooni kanalites.

Lisaks pidevale kohustuslikule erialasele ettevõttesisesele e-koolitusele on väga olulisel

kohal igal reedel toimuvad koolitused ja loengud.

On välja töötatud outplacement programm, mis tähendab ettevõttepoolset toetust ja abi firmastlahkuvatele töötajatele. See sisaldab ka edasise

karjääri planeerimist ning abi uue rakenduse leidmisel, ettevõttepoolsed soovituskirjad ning tihe

koostöö teiste sektori ettevõtete personalijuhtidega, pakkudes võimalusel oma

inimesi teise ettevõttesse.

Korraldame töötajate igaaastast sportmängude seeriat "Turniir", mille eesmärgiks on propageerida

erinevaid sportimisvõimalusi ja -mänge, mis sobiksid igale vanuserühmale ning ergutada

töötajaid sportima ka vabal ajal.

Eraldi põhimõtted on välja töötatud töötajate toetamiseks (isiklikes) kriisisituatsioonides ning

selle jaoks on loodud ka kriisimeeskond "Tugi rasketel aegadel".

Meie töötajate koolitamisesse on kaasatud erivajadustega koolitajad. Näiteks oleme oma koolituspartneriteks erivajadustega reisijate teenindajate koolitamisel valinud Eesti Puuetega Inimeste

Koja võrgustikus olevate erinevate liikmesorganisatsioonide esindajad (erivajadustega inimesed Eesti Pimedate Liidust, Eesti Kurtide Liidust,

Eesti Liikumispuudega inimeste liidust jne).

Nemad annavad kõige väärtuslikumat tagasisidet, mida on vaja rohkem/vähem/teisiti teha, et meie teenuste kasutamine kujuneks

neile mugavaks ja meeldivaks.

Meie ettevõttes kehtibkõigile töötajatele suvel summer flex - võimalus

alustada tööpäeva varem.

Tootmisüksuses on töötajatele avatud söögikoht. Oleme esitanud teenuse pakkujale nõudeid

tervislikuma toidu pakkumiseks – valikusse rohkem toorsalateid, soola ja suhkru toitudes kasutamise

vähendamine jpt.

Ettevõtet siseselt korraldatakse juba 3.aastat järjest vabatahtlikku projektijuhtimise programmi (töötajad

juhivad nt suvepäevade, talgute vms korraldamist).

Lisaks töötajate mõtteviisi proaktiivsemaks muutumisele, aitab see luua eri osakondade vahel tihedamaid vaba aja suhteid ning on aidanud esile kerkida uutel liidritel - kahe

aastaga spetsialistist juhtkonna liikmeks.

Registreerime "peaaegu õnnetusi" - paneme kirja juhtumid ning olukorrad kus oleks võinud tõsine

õnnetus juhtuda. Meie põhimõtteks on: mida rohkem "peaaegu õnnetuse" aruandeid, seda

vähem päris õnnetusi.

Miks just hollandlased?

Source: The Business of Sustainability, report by BGC & MIT Sloan Review, 2009

Mis sellest tolku on?

Kellele?

Kas sotsiaalselt- ja keskkonnaalaselt jätkusuutlik ning vastutustundlik ettevõtlus välistab kasumlikkuse?

(1) Pikk perspektiiv(2) Kiirem kasu

www.alexandremagnin.com

Ettevõtte kestlikkuse jaoks on vastutustundlik tegutsemine (häda)vajalik.

Vastutustundlikud ettevõtted on kasulik nii ühiskonnale kui ka iseendale!

• Ühiskondlike probleemide lahendamine– Näiteks: haridus, tervis, töö-pereelu tasakaal, ettevõtlikkus, maaelu,

energiaküsimused vms

• Aus konkurents ettevõtluses

• Ettevõtluskeskkonna parem maine, sh rahvusvaheliselt– Eksport, välisinvesteeringud

• Erinevate gruppide kaasatus (nt tööhõive)

• Puhas ja elamisväärne keskkond

ÜHISKONDLIK KASU:

1. Aitab lahendada / leevendada ühiskondlikke väljakutseid. Aitab maandada riske.

2. On äriliselt kasulik.- Ressursiefektiivsus.- Investeering töötajatesse.- Innovatsioon ja uued ärivõimalused.- Maine ja usaldusväärsus.

3. See on normaalne äritegemise viis.- Teete paljutki juba niikuinii.

56% of Estonian enterpreneurs and CEOs say thatCR means business strategy for them.

Only small part considers it firstly PR-tool (6%) or irrational trendy term in business (5%).

Source: KPMG Baltics „Majanduse Pulss 2013“

70% of Estonians consider the impact to society of our businesses positive. Only 16% considers it to be negative.

Source: European Commission „How businesses influence our society„ (2012)

Source: Wayne Visser, CSR International, 2012

Defensive

Charitable

Promotional

Strategic

Transforming

KÜSIMUS: Millised on olulisemad hoovad, kuidas riik saaksettevõtteid vastutustundlikumalt tegutsema suunata?

0 10 20 30 40 50 60 70

Teadlikkuse tõstmine

Soodustav maksusüsteem

Arvestamine riigihangetel

Arvestamine ettevõtlustoetustel

Riiklik tunnustus

KÜSIMUS: Milliste ühiskondlikult oluliste teemadega tegelemiselpeaksid Eestis tegutsevad ettevõtted aktiivsemalt panustama?

0 10 20 30 40 50 60 70

Rahva tervis

Puhta keskkonna säilitamine

Puudujäägid hariduses

Tööjõuga seotud väljakutsed

Inimeste ettevõtlikkus

Elu hääbumine maapiirkondades

Toimetulekuraskustes elavad inimesed

KÜSIMUS: Millised on teie ettevõtte jaoks kõige olulisemadküsimused, millega kindlasti tegelete, järgmise 5 aasta jooksul?

0 10 20 30 40 50 60 70

Tööjõuga seotud vastutustundlikkus

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jätkusuutlikkus tootearenduses

Toetustegevus ja sponsorlus

Sotsiaalprobleemide lahendamine

Jätkusuutlikkus kommunikatsioonis

Jätkusuutlikkuse alane raporteerimine

KÜSIMUS: Kas plaanite järgmise 2 aasta jooksul vastutustundlikuleja jätkusuutlikule ettevõtlusele senisest strateegilisemattähendust omistada?

0

10

20

30

40

50

60

70

Jah, kindlasti Jah, vajadusel Ei, oleme juba

piisavalt head

Ei

„Eesti vastutustundliku ettevõtluse edendamise tegevuskava 2012-2014“

Konkurentsivõime kava Eesti 2020 kaasaegse ettevõtluskeskkonna jaotis:

"Sotsiaalselt- ja keskkonnaalaselt vastutustundliku ning jätkusuutliku

ettevõtluse riiklik tähtsustamine ning ettevõtete seas edendamine„

Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 aktiivse ekspordi arendamisel

Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomine

sh läbi vastutustundliku ettevõtluse arendamise

• Riiklik tugi ja tunnustus– Riigihanked (+ärisektori hanked)

– Ettevõtlustoetused

– Maksud (nt erisoodustusmaks)

– Ettevõtlusauhinnad / kvaliteedimärgis

• Riigiettevõtete eeskuju

• Jätkusuutlikkuse aruandlus

• Teadlikkuse tõstmine

• Jätkusuutlik töökeskkond

Aktuaalsed teemad:

Vastutustundlik ettevõtlus Euroopas

• EU strategy 2011-14 for Corporate Social Responsibility

(oktoober 2011)

o Teadlikkus

o Riigihanked

o Investeeringud

o Jätkusuutlikkuse aruandlus (500+ töötajat)

o Riiklikud kavad Europe 2020 strateegia toetamiseks

o Ühtsed standardid suurettevõtetes (1000+ töötajat)

Jätkusuutlikkuse alane aruandlus

• EU Directive on Non-Financial Information (aprill 2014)

o +500 töötajat

o Börsiettevõtted, finants- ja kindlustusasutused, teised avalikus huvis olevad ettevõtted

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmed septembris 2014

www.csr.eefacebook.com/VastutustundlikEttevotlus

marko@csr.ee

Ettekanne projekti "Töö-, pere- ja eraelu ühitamist soodustavate ettevõtete toetusmehhanismi arendamine" raames, mida

rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 (soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmi raames).