eesti piimandus sektori (strateegilises)...
TRANSCRIPT
T I I N A S A R O N , MBA
P I I M A F O O R U M 2 0 1 8
EESTI PIIMANDUS SEKTORI (STRATEEGILISES) VAATES
NOPPEID AJALOOSTALLIKAS: EESTI PIIMANDUSMUUSEUM
• Esimesed märkmed a 1433 Tallinna raeraamatust
• Teated juustu valmistamisest 1569-1570 Saaremaal
• Hoogsam areng 19. saj. mõisaköökides
• 1894. a esimene erapiimatööstus Paides
• 1908. a esimene piimaühistu Imaveres
• Esimese EV lõpuaastail 696 piimatööstust, peamiselt
ühistud
VEEL HUVITAVAT ALLIKAS: EESTI PIIMANDUSMUUSEUM
• 1864 –tegutses Jõhvis võimasinaehitaja A.
Schöneich
• 1869 – Tallinnas R. Mayeri piimatööstusseadmete
vabrik
• 1877 - Hamburgi näitusel tutvustati koorelahutajat
• 1878 – võeti koorelahutaha kasutusele Eestis
• 1900 - ettevõte Pomešnik esimene piima-trader,
ostisi kokku piimatooteid mõisatest ja müüs edasi
välismaale
• 1900 - asutati esimene spetsialiseeritud kaubamaja
meiereiseadmete müügiks
• 1938 – võeti kasutusele esimene lüpsimasin
PIIMANDUSE OSAKAAL PÕLLUMAJANDUSE KOGUTOODANGUS
29%
28%
35%
27%
28%
27%
31%
71%
72%
65%
73%
72%
73%
69%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2000
2003
2006
2009
2012
2015
2017
Piim Muud sektorid
EESTI PIIMATOODANG 1922-2017
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
8,00
9,00
10,00
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
19
22
19
24
19
26
19
28
19
30
19
32
19
34
19
36
19
38
19
40
19
42
19
44
19
46
19
48
19
50
19
52
19
54
19
56
19
58
19
60
19
62
19
64
19
66
19
68
19
70
19
72
19
74
19
76
19
78
19
80
19
82
19
84
19
86
19
88
19
90
19
92
19
94
19
96
19
98
20
00
20
02
20
04
20
06
20
08
20
10
20
12
20
14
20
16
piima-toodang lehmade arv toodang lehma kohta Allikas: SA; EPKK
EESTI PIIMANDUSE STRATEEGIA 2012-2020 (1)
• 2009. aasta EL-i piimaturu kriis
• Piimaliidu initsiatiivil töögrupi moodustamine
EESMÄRK:• Tõsta esile Eesti piimandussektori suhteline eelis
• Töötada välja piimandussektori seisukohad, mida kasutada sisendina uute poliitikate väljatöötamisel
• Kriisiabimeetmete paketi väljatöötamine
• Tootjate, töötlejate ja riigi koostöö
Peale 3 aastast tööd sündis:
Koostöökokkulepe, millega piimandussektor ja riik väljendavad oma parimaid kavatsusi strateegias toodud eesmärkide täitmiseks.
EESTI PIIMANDUSE STRATEEGIA 2012-2020 (2)
STRATEEGIA eesmärk: Piimatootmise ja –töötlemise mahu suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2020 (miljon tonni toorpiima aastas).
VISIOON:
Eesti jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline piimandus on orienteeritud turu nõudlusele vastavate kõrge lisandväärtusega piimatoodete tootmisele (sh kasvaval määral mahetooted) ning ekspordile, tuginedes vertikaalsele ja horisontaalsele koostööle.
VISIOONI EELDUSED
• Globaalne nõudluse kasv;
• Tootmiskvoodi süsteemi lõpp;
• Riiklik kriisimeetmete süsteem EE-s ja EL-s;
• Eesti liigub keskkonnasõbraliku tootmise suunas;
• Eestis suureneb mahetootmine;
• Turgude stabiilsus; sh Venemaa
• Valdkonna edu eelduseks on tarneahela
tasakaalustatus ja jätkusuutlik areng.
STRATEEGILISED EESMÄRGID
• Piima tootmine – 1 mln tonni, lehmade arvu tõus
• Piima töötlemine – tõhusus, suurem eksport
• Kõrgema lisandväärtuse loomine
• Traditsiooniline tootmine-töötlemine –
väiketootmine, puhas keskkond, maastikud
• Ühistegevuse ja vertikaalse koostöö arendamine
• Tarbimise tõstmine
• Sektori kindlustunde ja stabiilsuse tagamine.
STRATEEGIA JÄRELDUSED JA MÕJU
• Kinnitab piimandussektori tähtsust ja loob sellega
tulevikuks kindlama aluse;
• Tekitab tootmist ja töötlemist hõlmava
dialoogiplatvormi;
• Kasutatav sisendina muude dokumentide
väljatöötamisel.
Hädavajalik töötada dokumendiga edasi! (kriisiabimeetmed, T&A tegevused jms)
VAHEPEAL TOIMUNUST, 2012-2017
• 2014 - 2016 piimaturu kriis
• 2012-2017 lehmade arv vähenenud 12%,
piimatoodang tõusnud 9%
• mitmed sektoriaalsed arengukavad:
• teravilja-,
• lihaveise-,
• lamba- ja kitsekasvatuses
• aiandussektoris;
• mahepõllumajanduse arengukava
PIIMASTRATEEGIA ÕPPETUNNID
+• MAK-i meetmed
• Ühistulise tegevuse toetamine
• Ühistulise piimatööstuse rajamise toetamine
• Piimatööstuste investeeringutoetused
• Ekspordinõukogu (CHN, JAP)
• Eesti toidu arengukava
• Palju uusi väiketootjaid
• Piimaklaster
-• Kriisiabi meetmete pakett
• 1 miljon tonni piima
• Lehmade arvu
suurendamine
• Administratiivne
puudujääk uute turgude
avamisel
• Sektori stabiilsuse
tagamine
• Sektori arengukava roll
• Sektori arengukava
koostamisel on juhtroll
sektori esindajatel.
• Arengukava koostamise
lähtekohad
PÕKA 2030 ja SEKTORI ARENGUKAVA
SEKTORI ARENGUKAVA 2021-2030
Sektori arengukava – tarneahela põhine käsitlus:
➢põllumajandustootmise sisendid
➢Põllumajandustootjad,
➢põllumajandustoodangu töötlejad
➢tarbijad arvesse võttes.
Tarneahelat läbivalt peetakse silmas ka teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni.
Sektori arengukava sisaldab seoseid biomajanduse
kontseptsiooniga (bio-massi tootmine ja muutmine
toiduks, söödaks või muuks bio-tooteks).
TARNEAHELAPÕHINE LÄHENEMINEPIIMASEKTORI EESMÄRGIPUU NÄIDIS
Üldine eesmärk
Otsene
eesmärk
Otsene
eesmärk
Otsene
eesmärk
Otsene
eesmärk
Otsene
eesmärk
SEKTORI ARENGUKAVA KOOSTAMISE MUDEL
I fookusgrupp
EMÜ projektimeeskond
II fookusgrupp
Ressursid, ajaraam,
vastutaja
Panus PõKa
eesmärkidesse ja
mõõdikutesse
FaktilehedPraeguste arengukavade probleemide ja eesmärkide kaardistusPõKa probleemid ja eesmärgid
MÕNED VÕIMALIKUD PRIORITEEDID
• Piimatootmise efektiivsus, tootlikkuse suurendamine,
kvaliteet jms
• Volatiilsuse haldamine (riskijuhtimine, kriisiabi)
• Jätkusuutlikkus ja keskkonnanõuded
• Lisandväärtuse suurendamine läbi teadus-
arendustegevuse ning investeeringute
• Suurenev eksport ja sektori hea ning tuntud maine
• …...
• ......
KOKKUVÕTTEKS
• Ambitsioonikas ülesanne, kuid mitte võimatu
• Teiste riikide kogemused annavad kindlustunde (Iirimaa, Rootsi jne)
• Strateegia vastavus ühiskonna ootustele – tegutse targalt, mõtle roheliselt, arene jätkusuutlikult
• Strateegia sidusus ja põkkumine PõKa-ga
• Vajalik konstruktiivne dialoog ja pühendumus kõigi asjaosaliste vahel
Tänan tähelepanu
eest!Tiina Saron
.