ehita ja renoveeri oktoober 2010

Ehita&renoveeriSügis 2010

www.rpmloghomes.com www.konectahome.com

RPM GRUPP ASKaseküla 14, Elva

Telefon: +372 735 6653E-mail: [email protected]

KVALITEETSED PUITMAJADPAINDLIKE LAHENDUSTEGA

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, [email protected]

Ehita ja renoveeri 3

Ilu- ja tervisekeskustest on saanud meie vaba aja veetmise lahutama-tu osa. Me veedame seal tunde, tihti ka lausa päevi. Oma tervisesse ja ilusse investeeritakse meelsasti väärtuslikku aega ning seetõttu on oluline, et me tunneksime end sel ajal mugavalt ja lõõgastunult, et ammutada uut jõudu ja energiat. Kodu on koht, kus tunneme end vabalt ning mugavalt ja miks mitte siis ilu ja terviseprotseduure läbi viia oma kodus.

Kümblus nanomullidesUus verstapost koduste tervise-vannide seas on kümblusvann, mis ühendab mikronanomullide nahka hooldava mõju ning vesimassaaži mõnud. Läbimõeldud disainiga ter-visevannide sari pakub lahendusi eri vannitubade jaoks.

Mikronanomullide tehnoloo-gia arendati välja juba 80-ndate alguses, kuid spaadesse on see jõudnud alles viimase paari aasta jooksul. Mikronanomullid paku-vad täiesti puhast, kemikaalivaba nahahooldust. Nüüd on võimalik mikronanomullidega tervisevanne paigaldada ka koju ning luua en-dale isiklik kodune tervisekeskus. Esimesena Eestis pakub selliseid tervisevanne Arabelle Studio.

Kuidas mikronanomullid toimivad? Mikronanomullide tehnoloogiaga tuuakse välja vee füüsikaliste oma-duste tervendav efekt ja seejuures ei kasutata lisaaineid ja kemikaale. Vett rikastatakse mikronanomul-lide lõhkemisel tekkiva energiaga. Nahabooridest viis korda väiksemad vees olevad mikronanomullikesed tungivad sügavale nahapoorides-se ja puhastavad neid seestpoolt. Vana keratiin eemaldub loomuli-kul moel. Et hapnikku sisaldavaid mullikesi on vees väga palju, (ühes vannitäies sisaldub keskmiselt 8 miljardit mikronanomullikest), siis aitab see kaasa naha hapnikuva-rustuse parandamisele, paraneb ka vereringe ja ainevahetus. Mikro- nanomullidel on negatiivne laeng,

Uus kodune nahahooldus – nanomullidega vann ja vitamiinidušš

mis tõmbab ligi baktereid. Mullide lõhkedes vabanevad kuumus ja hüdroksüülradikaalid, mis hävita-vad baktereid ning see aitab kaa-sa nahaprobleemide ravile. Pärast paari korda mikronanomullidega vannis käimist on märgata naha-haiguste leevendumist ja korrapä-rasel kasutamisel isegi täielikku paranemist.

Kui mikronanomull kehapinna-ga kokku puutudes lõhkeb, tekib sellest ultrahelilaine, mis jõuab ka kehasse ning tekitab sooja. Sellel on organismi rahustav mõju. Mikro-nanomullidega rikastatud vee pin-nalt vabanevad negatiivsed hapni-kuioonid vabanevad õhku ja seega on tervisevanni võttes ka vannitoa õhk meeldivalt värske. Lisaks on sellistel vannidel aroomihajutuse süsteem, mis aitab levitada vanni-toas sinu lemmikaroomi.

Tervisevannide veesüsteem on 100% tühjenev, see tähendab, et vanni veesüsteem on alati puhas ja hügieeniline.

Tervisevannid on toodetud maa-ilma juhtiva innovaatilise kõrgteh-

noloogia arendamisele panustava sanitaartehnika firma GrandHome tehastes, mis väärtustab keskkon-nasõbralikkust ja loodusearmas-tust. Seda on silmas peetud ka van-nide disainimisel. Vannide välimus on inspireeritud loodusest – vee-joad ja kivist joasuudmed, puidust vanniümbrised ja roogbambusest vannipaneelid. Lõõgastu ja naudi luksuslikku vesimassaaži koos mik-ronanomullidega nahahooldusega.

Kodused spaa-aurusaunadTehnoloogia areng teeb võimalikuks selle, et eilne ainult kallite spaade pärusmaa on nüüd kättesaadav ka oma kodus. Aphrodite sarja auru-saunad on just sellised, mis toovad sinu koju parima tervisekeskuse võimalused. Aphrodite aurusauna-ga dušikabiinides on mugavust li-sav digitaalse termostaadiga dušš, sisseehitatud vitamiinipihusti, hap-nikuioonide emissiooni funktsioon, valgus- ja vesiteraapia funktsioo-nid, mis olid seni kasutusel vaid parimates spaades. Näiteks on üks selliseid vesiteraapia võimalusi

Šoti dušš, kus vahelduvad külmad ja kuumad veejoad ning sellega ak-tiveeritakse loomulikul moel naha ainevahetust. Kolmemõõtmelise ringleva vesimassaaži funktsioo-niga on kehale suunatud kuus vee- juga, mis pidevalt asukohta muu-tes tagavad selle, et tõesti kogu keha saaks tunda massaaži mõnu ning lõõgastust.

Pulseeriva vesimassaaži funkt-sioon imiteerib massööri sõrmede puudutust ning selline vahelduv surve eri nahapunktides elavdab naha vereringet. Massööri tehtava massaažiga võrreldes pakub pul-seeriv vesimassaaž korraga mas-saaži tervele kehale, mis on äärmi-selt virgutav ja lõdvestav. Lisaks on dušikabiinis värvilised valgusdioo-did, mis on võimalik seada meele-pärasele režiimile ja tugevusele. Nii saab oma kodus kombineerida värviteraapiat ja vesiravi.

Aphrodite dušikabiinidesse on sisseehitatud vitamiinipihusti, mille abil viiakse nahale E- ja C-vi-tamiine. Vitamiinduši toime naha-le on antioksüdeeriv, vananemist aeglustav, nahahaigusi raviv, naha E- ja C-vitamiini omastamist paran-dav ning selle abil väheneb ka vee kloorisisaldus. Tervistavat mõju suurendab hapnikuioonide emis-siooni funktsioon ehk lihtsustatult öeldes värske õhu tootmine. Maa-kera kõige looduslikemate ja inim-käest puutumata piirkondade õhus on rohkelt negatiivseid hapnikuioo-ne. Negatiivsed hapnikuioonid pa-randavad kopsude tööd, suurenda-vad hapnikuomastamist kuni 20% ja süsinikdioksiidi eemaldamist 15%. Negatiivsed hapnikuioonid parandavad ka ainevahetust ja tõs-tavad immuunsust ning on seega loomulikku taastumist soodustava toimega.

Nanomullidega vannide ja koduste spaa-aurusaunade kohta võite täpsemalt lugeda Arabelle Studio kodulehelt.

Tere tulemast tervisevanni- tubade uude ajastusse!

Arabelle STUDIOv a n n i t o a s i s u s t u s s a l o n g

Salong: Tähe 89, Tartu • www.arabelle.ee


Lai värvuste valik ja erinevad mustrid loovad palju võimalusi. Savist põletatud Terca klinkersil-lutustellis sobib loodusliku ehi-tusmaterjalina nii linnamaastikku kui ka koduõue. Lai värvuste valik, erinevad mõõdud – sillutustellis annab elukeskkonnale kindlasti palju juurde! Selle keraamilised värvused on soojad ja elavad (on need siis traditsioonilised puna-sed, tumedad, nagu must ja pruun, või dekoratiivsed kollased toonid). Punase ja Terra (tumepruun) kom-bineerimisel on aga võimalik luua palju erinevaid mustreid ja muuta elukeskkonda sel moel igavast hallist värviliselt lõbusaks.

Sama oluline kui õige värvuse valik on klinkersillutise ladumis-muster. Parim tulemus saavuta-takse, kui sillutuskivid on laotud n-ö mitte sirgete joontena, vaid näiteks lainetena, kaares, ringiku-juliselt või kas või eri kujunditena. On siis paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klin-kersillutis toimib alati pilgupüüd-jana!

Ökoloogiline ja kestevKlinkersillutustelliste värvused on võrreldes analoogsete toodetega mitmeid kordi kestvamad. Kui ta-valiselt kulub nende värvitud või pigmenteeritud värv maha kolme kuni viie aastaga (või pleegib tuh-miks), siis klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (u 10 30o C°) põletamise tulemusel UV- ja kulu-miskindel. Väikese veeimavusega ning väga vastupidavana talub tel-lis nii karme ilmastikumõjusid kui ka suurt mehaanilist koormust.

Sillutustellistest ehitamine on ökoloogiliselt mõistlik: tänu telli-se väga väikesele veeimavusele (alla 6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, vihmaveel läbi vuukide pin-nasesse imbuda. Nii annavad sil-lutustellised olulise panuse ümb-ritseva pinnase tasakaalustatud niiskusbilansi saavutamiseks ja kanalisatsiooni koormuse vähen-damiseks.

Telliste tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab happe-, soola- ja õlikindluse. Sillutustellist on eriti lihtne hooldada ja tänu oma-pärasele karedale pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida.

Saksa kvaliteet, soodne hind, lihtne paigaldusSaksamaal toodetakse mitmes eri mõõdus sillutustelliseid. Aseri tehas alustas klinkersillutustel-liste tootmist esialgu vaid ühes mõõdus (200 x 100 x 52 mm), ent võrreldes kontserniga on siinse toodangu hinnad tundu-valt taskukohasemad. Näiteks kui Saksamaa tehastest tarnides saab Wienerberger Eesti esindus klinkersillutustelliseid pakkuda umbes 500 krooni/m², siis Eestis toodetud sillutuskivide hinnad al-gavad juba 220 kr/m².

Sama oluline kui õige värvuse valik on klinkersillutise ladumismuster.

Klinkersillutis – pärl linnamaastikul ja koduõues!Hooajatrendid inspireerivad, uued tooted pakuvad hu-vitavaid ning mitmekülgseid lahendusi. Sooviga muuta elukeskkond vaheldusrikkamaks ning loodussõbralikuks alustas Aseri tehas Saksa kvaliteediga Terca klinkersillu-tustelliste tootmist!

Ehita ja renoveeri6

Samuti on kodumaine toode ka lõpptarbijale kiiremini kättesaa-dav, vaid paari päevaga.

Eestis toodetud 52 mm paksu-sega tellised sobivad hästi plat-sidele, jalakäijate teedele ja kan-navad kindlalt ka sõiduautosid. Eramaja omanik ei pea muretsema

ka prügi-, tuletõrje- või tehnilise hoolduse autode pärast. Õhem kivi kannatab ka seda koormust, sest tema paindetugevus on väga kõrge (80 N/mm). Paksemat kivi (71 mm) vajatakse teedel, kus on pidev bussiliiklus või sõidavad ras-keveokid.

Paigaldamine on lihtnePaigaldusest rääkides peab kind-lasti rõhutama, et klinkersillutus-kivi paigaldamine on võrreldes asfaldi või betooniga väga lihtne – selleks ei vajata erilist tehnikat ja spetsiifilisi oskusi.

Kogu protsess on väga liht-ne: tuleb rajada vastupidav alus-konstruktsioon, mis laseb vett läbi looduslikku pinnasesse, seejärel panna peale ballastkiht kruusast või killustikust, edasi kandev kiht ja siis juba liivaga sillutuskiht, mille peale tuleb laduda kivid ning täita vuugid liiva või peenkruusa-ga. Lõppfaasis vibreeritakse telli-seid, et need hästi paigal püsiks ja täidetakse veel kord vuugiliivaga ning uhutakse siis veega puh-taks. Täpsema paigaldusjuhise leiab Wienerbergeri kodulehelt www.wienerberger.ee

Klinkersillutustelliste eelised:• atraktiivsed, looduslikud värvused;• mitmekülgsed kujundamisvõi-malused;• absoluutne värvuse- ja külma-kindlus;• kulumis- ja UV-kindlus;• libisemiskindlus ja turvalisus;• erakordne vastupidavus, pikk kasutusiga ja aegumatus;• loodussõbralikkus, taaskasu-tatavus;• lihtne paigaldus.NB! Kõik Wienerbergeri klinker-sillutustelliste tehnilised näita-jad vastavad standardi EVS-EN 1344:2002 nõuetele.

klinkersillutuskivi paigaldamine on võrreldes asfaldi või betooniga väga lihtne.

Kodusooja hind taas kallim!

Kevadel tundsime heameelt selle üle, et küttearved vähenesid, sügis näitab aga hoopis teist palet: toasooja hind on vahepeal tõelistesse kõrgustesse kerkinud. Ning kuri talv ootab juba ukse ees. Mida siis teha?

Praeguses olukorras leiab ka midagi positiivset – energia säästmisele on hakatud mõtlema riiklikul tasandil. Hiljuti kinnitati energiatõhususe miinimum-nõuete määruse muudatus, mille olulisemaks ees-märgiks on lihtsustada hoonete energiatõhususe vastavuse tõendamist. Teiseks oluliseks punktiks on nõue, et alates 2010. aasta juulist tuleb uutesse ja suurel määral rekonstrueeritavatesse hoonetesse paigaldada küttekulude individuaalset arvestust võimaldavad seadmed. See on elanikele väga hea uudis, sest teeb võimalikuks iga korteri küttekulude maksmise tegeliku tarbimise alusel, mitte ruut-meetri või elanike hulga järgi. Määruse vastuvõtmine näitab, et küttekulude jaotamine on viimaks ometi uuele tasemele jõudnud.

Selle kõrval pole vähem tähtis ka see, et KredExist on kortermajadel võimalik taotleda suuremat reno-veerimistoetust. Vähemalt 25- protsendise toetuse saamiseks tuleb muude energia säästmise meetmete hulgas paigaldada individuaalset küttearvestust või-maldavad seadmed.

Paraku on juhtumeid, kus inimesed ise ei taipa uusi võimalusi kasutada – siin võiks paralleele tõmmata kodust lahkudes lambi põlemajätmise või kraani jooksmajätmisega. Loomulikult ei saa kütet välja lüli-tada samamoodi kui lampi, kuid toatemperatuuri on hea madalamaks keerata, kui kedagi kodus pole, sest iga kraad muutust tähendab 5-protsendist küttekulu. Samuti meeldib paljudele ka näiteks see, kui magamis-tuba pole liiga palav, sest liigses kuumuses ei puhka inimene ennast välja. Oleme saanud tagasisidet, et kui inimesed süsteemi mõistlikult kasutavad, siis on võimalik rahaline sääst 45 protsenti, kusjuures toa-temperatuur ei lange sellisel juhul kordagi alla 20 kraadi. Praeguste soojahindade juures on see väga suur kokkuhoid.

Lõpetuseks.

Soovitaksin maja renoveerimisele kindlasti lähene-da kompleksselt, kuid alustada renoveerimist õigest kohast. Praegusel ajal peaks küttesüsteemi renoveeri-mist vaatlema koos individuaalset küttekulu arvestust võimaldavate seadmetega. See lubab inimestel endil otsustada, kui soojas toas nad soovivad elada, ning õiglasi küttearveid saada, samuti veenduda, et väljas-tatud arve vastab tegelikult kasutatud energia hulgale.

Aivar Veenpere MESA Eesti OÜ

Kütte eest korter-majas saab maksta iga korter individuaalselt.

Veerenni 49/1, Tallinn tel 661 4091

www.mesa.ee


Vilve TornAve Schmidt

Eestis on lugematu arv majapida-misi, kus vannitoas on ainus pe-semiskoht dušikabiin. Põhjusi on mitmeid: pererahva pesemisee-listused, ruumikitsikus, väiksem veekulu jne. Kuigi dušikabiinide ehitamisel kasutatavad materja-lid ja ka disain muutuvad pidevalt, pole ükski asi loodud kestma igavesti. Tallinnas elav kolmeliik-meline pere otsustas kuus aastat tagasi korterit renoveerides just dušikabiini kasuks, sest vannitoa väiksuse tõttu oli see ainumõeldav variant. Seinu maha võtta ja nende arvel vannituba suurendada pere ei soovinud. Samuti oli kuus aas-tat tagasi väikesemõõdulise vanni leidmine paras probleem. Suured tootjad paiskasid turule mahukaid n-ö pesupalisid, samuti tulede ja

Kui dušikabiin on vana ja väsinud

raadioga mullivanne. Seega võis väikesemõõdulisi vanne leida vaid disainisalongidest – pane aga lõvi-käpakujulised jalad alla ja hind ongi viiekordne. Nii valiski pere dušika-biini, mis on neid siiani ustavalt teeninud. Siiski on kuue aastaga iga päev kasutatava abilise sise-musele ja välimusele lisandunud esimesed tõsised vanaduse tun-demärgid. Dušikabiini uuendamise või vahetamise eel on perel mitu

küsimust, millele on isekeskis ja oma tarkusest vastust leida pea-aegu võimatu.

Peamised probleemidDušikabiini sissepoole avanevate liuguste detailid on kulunud ja osa-liselt katki.

Dušikabiini paigaldamisel ka-sutatav silikoon on kulunud ega pea enam vett kinni.

Silikoon on auru ja vee mõjul muutunud roostepruuniks.

Peamised küsimusedKas dušikabiini uuendamisel pii-sab sellest, kui uued seinad pan-nakse vana põhja külge, või tuleb osta täiesti uus dušikabiin?

Kui vana põhja külge uusi sei-nu panna ei saa, siis mida tuleks silmas pidada uue dušikabiini ja ka materjalide valikul?

Pere ei soovi eritellimusel ja

erilistest materjalidest valmista-tud pesemiskohta, neid huvitab orienteeriv hind (nõustamine, paigaldus ja lihtsaim dušikabiini variant).

Dušikabiini mõõtmed ja lähteandmedVee äravool toimub seina kaudu, sestap on dušikabiini alus maast kõrgemal ja jalgadel.

Dušikabiini mõõdud: 76 x 76 x 225.

Aktsiooni „väsinud dušikabiin uueks” algetapis on esmalt mõist-lik mõnelt usaldusväärselt sani-taartehnika tootjalt telefoni teel nõu küsida. Nõuanded ja remondi-töö tunnustatud ettevõttelt annab kindlustunde ja garantii, et uuen-duskuuri läbi teinud kuueaaastane dušikabiin teenib ausalt oma oma-nikke veel tükk aega.

Fotod: Terje Lepp

Nõuanded ja remonditöö tunnustatud ettevõttelt annab kindlustunde ja garantii.

Enne ...

Ehita ja renoveeri10

Kui dušikabiini ostu- ja toote-dokumendid on kadunud, on äär-miselt vajalik, et meistrimees tu-leks koju kohale ja annaks vahetu hinnangu, millised kuluvad osad on vaja välja vahetada ja kui suur on hooldustööde maht. Muidu on ettevõttel pea võimatu kvaliteet-set lahendust pakkuda. Spetsialis-ti väljasõit ja vahetu hinnang läheb perele Tallinna piires maksma ligi-kaudu 300–500 krooni. Kui klient on nõus samalt ettevõttelt tellima ka remonditöö ja selleks vajalikud tarvikud, konsultatsiooni eest eraldi üldjuhul maksma ei pea. Va-nanenud dušikabiini uuenduskuuri edukus sõltub muu hulgas sellest, millise kabiiniga on tegu – juhul kui kuus aastat tagasi on soetatud näiteks tundmatu Hiina toode, ei

pruugi leiduda teenusepakkujat, kes selle hoolduse ja remondiga tegeleks, sest võimatu on hankida vajalikke varuosi.

Mõistliku hinnaga väikeremontSanitaartehnika tootja AS-i Balteo hinnangul muudab ülalkirjeldatud vanaduse tundemärkidega duši-kabiini uuesti kasutuskõlblikuks ja esinduslikuks mõistliku hinnaga väikeremont, uue kabiini soetami-ne pole vajalik ega otstarbekas.

„Selge on see, et pidevas ka-sutuses dušikabiini teatud osad kuluvad ja mustumine kumulee-rub samuti aja jooksul. Olulist rolli mängib ka vee kvaliteet – mida rauarohkem vesi, seda enam an-nab endast märku kollakas-pruu-

nikas värv. Et antud perekond on endale kuus aastat tagasi soeta-nud kvaliteetse dušikabiini, peaks hakkama saama pisiremondi ja puhastusega,” usub ettevõtte tu-rundusjuht Merje Sein.

Pärast kulunud dušikabiini olu-korra vahetut hindamist selgub, et kuueaastase dušikabiini kasutus-kõlblikuks muutmiseks tuleb välja vahetada kabiini liikuvad osad, puhastada funktsioneerivad osad põhjalikult, poleerida alust ja va-hetada välja silikoonid.

Uusi seinu ja alust konkreetne dušikabiin ei vaja, välja tuleb vahe-tada üksnes liikuvate seinte ratas-tik. Dušikabiini uuendamine läks perekonnale maksma alla tuhande krooni ning pere on Balteco meist-rimehele südamest tänulik.

On äärmiselt vajalik, et meistrimees tuleks koju kohale ja annaks vahetu hinnangu.

Selge on see, et pidevas kasutuses dušikabiini teatud osad kuluvad ja mustumine kumuleerub samuti aja jooksul.

... pärast.


Maja mahtu, fassaadi või kandvaid konstruktsioone muutes tuleb tellida reno-veerimistööde projekt. Üht-lasi peab uuendustöödega olema nõus ka naaber.

Signe Kalberg

Elamu taastamine algsel ku-jul, muutmata piirde-, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, ei nõua ehitusluba. Välisseinte krohvimine ja värvimine ei muu-da ega täienda mingil viisil hoo-ne konstruktsiooni. Muutub vaid maja välisilme. Samuti ei muuda konstruktsioone viimistlus- ja remonditööd, nt katusekatte remont, seinte, rõdude, uste ja akende värvimine. Nende tööde jaoks on vajalik vaid fassaadi vä-

Ridaelamu uuendustöö ajab naabrid tülli

lisviimistluse pass ja selle koos-kõlastamine päästekeskuse ja omavalitsusega.

Fassaadi ja katuse soojusta-mine, seinte või rõdupiirete kat-mine mõne materjaliga on aga juba konstruktsioonide muutmi-ne. Samuti on seda uste asukoha ja suuruse muutmine. Seega on nõutav projekti koostamine (mille koosseisu võib kuuluda ka fas-saadipass) ja kooskõlastamine ning ehitusloa taotlemine.

Pärnu linnavalitsuse ehitus-järelevalve teenistuse juhataja Maire Nigul rõhutab, et hoonel, sh ridaelamul peab olema terviklik väljanägemine. See tähendab, et Pärnu linna ehitusmääruse ko-haselt tuleb uus fassaadilahen-dus eelnevalt linnaarhitektiga kooskõlastada.

„Fassaadi muudatused, mis on

seotud soojustamise ja fassaadi-kattematerjali vahetamisega, on ehitusseaduse § 2 lõige 8 mõis-tes hoone rekonstrueerimine. Rekonstrueerimine tähendab nii piirdekonstruktsioonide kui ka kande- ja jäigastavate konstrukt-sioonide muutmist ja asendamist, ja see saab toimuda ehitusloa alu-sel,” ütleb Nigul. Ehitusloa saami-seks esitatakse ehitusloa taotlus, ehitusprojekt ja tasutakse riigilõiv.

Probleemsed naabridKui tegemist on ridaelamuga ehk mitme isiku omandis oleva hoone või kortermajaga, esitatakse Ni-guli sõnul ehitusloa taotlus ehiti-se kaasomanike enamuse otsuse kohaselt või korteriomanike hääl-teenamuse alusel (üldkoosoleku protokoll, eraldi kooskõlastusleht jne).

Elamu otsaseinad soojaks!

Töö tellijatele teeme oktoobris kampaania korras pakkumise suviste hindadega.

Viiekordse paneelelamu puhul sääst iga otsaseina kohta ca 10 000 krooni.

Kohe läheb külmaks. Ära oota euroni!

www.omafassaad.ee

OMA Fassaad OÜPaavli 5a,10412 TallinnTel: 6070063e-mail: [email protected]

OMA Fassaad OÜ soojustab otsaseinu nii krohvsüsteemis kui plaatvooderdusega.

Kontakt:


„Missuguses järjekorras oma-nikud hoonet renoveerima hak-kavad, ei ole meie reguleerida. Hoonele väljastatud ehitusluba on tähtajatu, luba kaotab kehti-vuse, kui ehitamist pole alusta-tud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates,” lausub Nigul. Ta lisab, et mitme isiku omandis olevate hoonete rekonstrueerimine saab toimuda ikkagi omanikevahelise kokkule-pe alusel. „Kõige enam tekitavad ka meie linnas probleeme eriar-vamusel olevad naabrid, sealhul-gas nende erinevad võimalused renoveerimisse panustamisel. Tammsaare kirjutatud Andresed ja Pearud ei ole kuhugi kadunud,” ütleb Nigul.

Tallinna linnavalitsuse ehi-tuslubade osakonna juhataja Helvi Kork ütleb, et fassaadide uuendustöödel on oluline linna-ehituslikult ühesugune hoone väljanägemine. Ta kinnitab, et alati vaadatakse konkreetselt igat objekti eraldi. „Ridamaja on enamasti üks ehitis, mille fassaa-di puhul on tegemist kaasoman-diga. Kaasomandi valitsemisele kohaldatakse vastavalt kas asja-õigusseaduse, korteriomandisea-

duse või korteriühistuseaduse sätteid,” sõnab Kork.

Muinsuskaitse seab eritingimusedEhitusseaduse järgi on alla 60-ruutmeetrise pindalaga elamu väikeehitis, mille kande- ja piir-dekonstruktsioonide muutmine nõuab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Sama käib hoone laiendamise ja lammutamise kohta. Suurematel elamutel läheb vaja ehitusluba.

Kui tavalises majas võib uuen-dustöid teha üsna vabalt, siis muinsuskaitsealuse hoone pu-

hul on olukord teine – ümber- ja remonditööde eritingimusi tasub uurida juba seda ostes. Riiklikku mälestist või muinsuskaitsealal paiknevat hoonet renoveerides on esimene dokument muinsus-kaitse eritingimused. Maja mah-tu, fassaadi või kandvaid konst-ruktsioone muutes tuleb tellida renoveerimistööde projekt. Selle-le eelnevad omakorda projektee-rimise lähteülesanded. Kompe-tentne arhitekt oskab vajadusel soovitada ekspertiise ja taotleda planeerimise lähteülesandeid.

Miljööalal paikneva hoone pu-hul, mis ei ole mälestis, eritingimu-

si vaja ei ole ja piisab kooskõlas-tusest. Näiteks välissoojustuse lisamine eeldab piirdekonstrukt-siooni muutmise tõttu ehituslu-ba. Samas pole aknaid vahetades ehitusluba vaja, kui uued aknad on puidust ja identse jaotusega. Teisalt pole katusekatet vaheta-des ehitusluba ega eriprojekt va-jalikud, välja arvatud miljööaladel ja muinsuskaitsealustel hoonetel. Kui muutub katte liik – näiteks kivi pleki vastu, siis on katusekat-te vahetamiseks vaja ehitusluba. Igaks juhuks tasuks kattevahetu-sel pöörduda siiski piirkonna arhi-tekti poole.


Hooldus tagab katuse eluea

Hooldust ei vaja ainult toad ja aed – ka katusel tuleb pilk peal hoida ja korra-päraselt hooldustöid teha. Kevad ja sügis on hea aeg katuse ülevaatamiseks ja korrastamiseks.

Erki Loigom, AS Toode

Katuse korrastamine algab sodi (sammal, lehed, okkad) mahapüh-kimisest. Tehke seda vähemalt kord aastas, vajaduse korral sage-damini. Eriti oluline on jälgida, et prahist oleksid puhastatud raske-mad sõlmed – neelukohad, vints-kappide ääred ja korstnatagused. Kui seda ei tehta, on oht, et saaste moodustab tsingiga kiiresti la-hustuvad ühendid ja katust korro-

siooni eest kaitsev tsingikiht saab kahjustatud. Lisaks seob saaste vett, mis hoiab kahjustatud kohad pidevalt niiskena, nii võib aga ka-tus rooste minna. Määrdunud kohti peske sooja vee ja pehme harjaga või kasutage survepesurit. Eriti määrdunud kohtade pesuks võtke appi pesuained (nt Panssari- või Peltipesu) ja järgige tootja kasu-tusjuhendit või puhastage neid lakibensiiniga. Pesuaine kasutami-sel loputage katus ja muud puhas-tatavad pinnad hiljem puhta veega üle, sest kemikaalid võivad pinna-katet ja tsingikihti kahjustada.

Ekstreemsemast valdkonnast jälgige näiteks rahekahjustusi. Põhjus liigitub küll loodusõnne-tuste valdkonda, kuid on siiski ar-vestatava tähtsusega. Väga tugev rahe võib teraskatusele tekitada mehaanilisi kahjustusi – sellisel ju-

Näide sellest, miks peab katust ja eriti vihmaveesüsteeme aeg-ajalt üle vaatama.


hul pöörduge kas kindlustusandja poole, leppige täpilise katusega või kasutage parandusvärve.

Hooldussüsteemide inventuurKa need katuseosad, mis katuse hooldamist lihtsustavad, vajavad korrapärast ülevaatamist ja hool-dust. Lisaks tavalisele puhastami-sele kontrollige vihmaveerennide liitekohtade hermeetilisust, neeti-de jms kinnitusvahendite olemas-olu ja seisukorda. Kui liitekohad ei pea vett, puurige needid lahti, täit-ke jätkukoht korrektselt silikooni-ga ja kinnitage suuremate neetide-ga. Võimalikud roostekahjustused puhastage, kruntige ja värvige. See on üsna keeruline, sest vih-maveesüsteem on üks tervik, mille osadeks võtmine võib rikkuda kogu süsteemi töö. Seetõttu on mõni-kord asjakohane remonti vajavad tooted uutega asendada. Ren-niotstel kontrollige läbijooksu ja täitke silikooniga, kui vaja. Jälgige, et vihmaveetorud ei ummistuks, kui see on juba tekkinud, likvidee-rige ummistus, kontrollige torude omavahelisi jätkukohti ja neetige vajaduse korral uuesti. Rennide ummistumist lehtede jms sodiga ei tasu takistada võrkudega, sest

nii koguneb sodi võrgule, sademe-vesi ei jõua üldse rennidesse ning vihmaveesüsteem muutub kiiresti kasutuks. Valtskatuste katuse-pealset renni puhastage prahist korrapäraselt ja vajaduse korral ka paakunud mustusest. Vaadake üle ka kinnitustarvikud (kruvid, poldid, mutrid) ning asendage roostes või muul moel kahjustatud kinnitus-vahendid uutega, vajaduse kor-ral pingutage kinnitusvahendeid (kruvid kipuvad joonpaisumisega ajapikku lahti tulema) ja tehke vär-viparandusi. Lumetõkked on tava-liselt paigaldatud katuseräästas-se, mõnikord ka keset katust, nt katuseakendele. Tugeva lumesaju korral peavad nad kandma sada-desse kilodesse küündivat raskust ja seetõttu on ülioluline igakevadi-ne lumetõkete kontroll. Lumetõke-teni pääseb redeliga räästast või katuseaknast. Jälgige lumetõkete kinnitusi ja seda, kas esineb pin-nakattekahjustusi. Enamasti on lu-metõkked värvitud terasest, seega

on oluline, et poleks värvi läbivaid kahjustusi, mida võivad tekitada puuoksad jms katusele sattunud praht. Kahjustused tuleb likvidee-rida, korrosioon maha nühkida ja vastavad kohad uuesti värvida.

Sügisel on igati õige aeg pai-galdada või hooldada ka maja vih-maveesüsteeme. Tihti ei pöörata vihmaveesüsteemide muretsemi-sele suurt tähelepanu ja arvatak-se, et see pole kõige vajalikum ja kiirem töö. Vihmaveesüsteemide abil juhitakse katuselt tulev vesi maha, selle puudumisel võib vesi aga tungida fassaadikihtide vahele või kahjustada seda muul viisil – tagajärjeks on rikutud kogu maja fassaad.

Erihoolt nõudvad piirkonnadAuto puhul teab iga hoolas omanik, millised osad ja jupid vajavad enim tähelepanu ja hooldust. Tegelikult on ka katusel sellised piirkonnad, kuid nendest räägitakse hulga vä-hem. Eriti tähelepanelikult jälgige katuse puhul korstnat, ventilat-sioonikorstnat, antenni läbiviiku ja katuseakent. Nende nõudlike sõlmede hermeetilisusest oleneb otseselt sademevee läbivoolami-ne. Kui teie kodumaja katus on

juba kümme aastat vett pidanud ja peab ka järgmised 50, siis läbiviiku-de veekindluse tagavad tavaliselt oluliselt lühema elueaga silikoonid ja tihendid. Kui katuseakende ja muude standardsete läbiviikudega on kaasas erilahendused, tasub eraldi peatuda korstnatel. Nii nagu pole kahte ühesugust katust, pole tihti ka standardset korstnaplek-kide sõlmlahendust. Kasutatava ja toimiva lahenduse valikul määrab paljuski korstna asukoht, töömehe kogemus ja vilumus. Mida lame-dam katus, seda suurem on risk, et korstnasõlm saab ebakvaliteet-ne või annab aja jooksul kiiremini järele.

Korstnaümbruse plekid peavad olema risust puhtad, lisaks jälgi-ge, et need poleks korrosioonist kahjustatud. Küttematerjalist ja selle happelisusest olenevalt on korsten ülejäänud katusest n-ö ohtlikumas keskkonnas – vahel on näiteks näha, et uuel katusel jook-sevad roostenired. Need on saanud alguse tsingitud terasest korst-namütsi korrodeerumisest ning sealt alanud roostevee voolamine ohustab katust nii visuaalselt kui ka vähendab selle eluiga. Kui korst-nasõlm hakkab lekkima kutsuge

Vihmaveesüsteemide lahendus eritasandiliste katuste puhul.

Sügisel on igati õige aeg paigaldada ja hooldada ka maja vihmaveesüsteeme.

Fotod: AS Toode


asjatundja ja laske uued korstna-plekid paigaldada. See pole mahu-kas ega kallis töö, kuid on seotud riskidega. Tavapärase korstnaple-kitöö hind keskmise keerukusega katusel jääb vahemikku 700–1500 kr. Kui korsten asub näiteks keset neelu või on väga raskesti ligipää-setav, on ka hind vastav.

Tähelepanu korstnamütsileLisaks korstnale tasub üle vaadata ka korstnamüts, kui seda pole, tu-leb see paigaldada.

Miks on korstnamüts vajalik? Korstnamütsil on kaks peamist ülesannet: kaitseb korstnat ilmas-tikumõjude eest ja parandab lagu-neva või halvasti laotud korstna väljanägemist. Korstnamütsidel on omad asjaolud, mis võivad vales kohas ja valesti kasutades korstna tervist hoopis halvendada. Peale korstnamütsi kaetakse mõnikord ka korstna küljed plekiga. See on va-jalik, kui korsten on visuaalselt inetu (halvasti laotud) või on kasutatud materjale, mille jaoks ongi hiljem tarvis katet (kergkruusaplokid à la Fibo jm). Iga erineva katuse puhul kaaluge, kas laote korstna ülemised

ja rohkem lagunenud kiviread uues-ti või parandate vuugid. Külgede katmisel mõelge korstna niiskus-seisundile: korstnakülgede ja pleki vahele peaks jääma tuulutusvõima-lus. Aastaaegade vahetumisel võib öine nulltemperatuur jäätada korst-nakivide ja pleki vahele tekkiva niis-kuse ning kauakestva lahenduse asemel lagundab keskkond korst-nat senisest suurema hooga. Kõige mõistlikum on korstnakattepleki ehk mütsiga katta korstnaots ja kül-jed esimese kahe kivi ulatuses. Just see piirkond kipub olema esimene, kust saate aastakümne möödudes kätte esimesed lahtised kivid – see-ga on mõistlik vaid seda osa plekk-kattega kaitsta. Plekksepatöökojad valmistavad korstnamütsid alati vastava korstna mõõtude järgi.

Korstnamütsi materjalidEnamasti soovitakse, et korstna-müts oleks katusekattega samas toonis – igati mõistetav soov, millel on siiski üks oluline miinus. Värv-kattega terasplekk on tsingitud terasest plekk, mis ei talu happelist keskkonda. Ega asjata kasutata terasega töötades neutraalseid

silikoone (nt vihmaveesüsteemide paigaldamisel). Korstnasuits on aga küttematerjalist olenevalt alati happeline. Mida madalam tempera-tuur, seda happelisem kipub olema suits. Igapäevasel kütmisel kestab tsingitud terasest korstnamüts kolm kuni viis aastat, sademete kate aga veelgi vähem. Lahen-duseks on roostevaba teras, mis kannatab edukalt happelist kesk-konda, kuid selle miinus on läikivus ja kõrgem hind. Igapäevasel kütjal

Korrektne plekk-katus ja vihmaveesüsteem.

Põrandad on külmad?Veetorud külmusid lõhki?Trepid ja kõnniteed olid libedad?Autoga ei pääsenud garaaži?Jääpurikad ähvardasid nii inimesi kui autosid?Majade fassaadid jäätusid?

DEVI kaabelküttesüsteemid lahendavad need probleemid lihtsalt ja soodsalt!

Danfoss Eesti ASTel: 65 65 325, [email protected]

tasub see investeering aga ära juba viie-kümne aastaga, sest korstna-mütsi pole vaja vahetada.

Katusekatte eluiga mõjutavad:• UV-kiirgus;• väävli-, lämmastiku- ja kloori-ühendid;• orgaanilised mõjurid (puulehed, sammal, okkad);• mehaanilised kahjustused (krii-mustused, mõlgid);• eeltoodud tegurite koosmõju.

Foto: AS Toode


Fotod: iStockphoto

Kristiina Viiron

Et ahi külmal talveõhtul mõnusasti tuba soojendaks, ei piisa vaid tule läitmisest. Väga tähtis on õigesti kütta, sest valesti toimides on oht lennutada soojus otse korstnasse või vastupidi – kolle köetakse liiga tuliseks.

Korstnapühkija Raulis Roma-novski sõnul algab õige kütmise ABC kuivast küttematerjalist ning puhtast ja korras kütteseadmest.

Kasutades kütmiseks halupuid, turba-, puit- või uudisena ka päeva-lillekoorebriketti, tuleb silmas pida-da, et küte olgu tõesti kuiv. „Märga materjali põletades eraldub sellest veeaur, mis seob lõõrides tahma pigiks,” ütleb Romanovski. Pigita-

Õigesti köetud ahi annab mõnusa sooja toa

mise tulemusena laguneb korsten lõpuks lihtsalt ära. Samal põhjusel ei tohi näiteks pliidi all hoida pide-valt vaikselt vinduvat tuld.

„Kõige tähtsam on, et korstnas poleks tahma, mis võiks põlema süttida,” rõhutab Romanovski ja lisab, et igal aastal saab korstnapõ-lengust alguse arvukalt tulekahju-sid. Aasta läbi köetavaid küttesead-meid tuleb puhastada vähemalt kaks korda aastas.

Eeltoodud nõuandeid silmas pidamise kõrval pole vähetähtis seegi, kuidas pliiti või ahju õigesti ja otstarbekalt kütta. Õige kütmisviis sõltub suuresti küttekolde ehitu-sest.

Umbkoldega ahiUmbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle läbi tuharesti õhku saab. Õhk tuleb

koldesse läbi sisemise koldeukse. Raulis Romanovski sõnul tuleb kol-le enne kütma hakkamist vanast tuhast puhastada, muidu sattub küttematerjal tuha sisse ega põle hästi.

„Kolle täidetakse üldjuhul pooles ulatuses üksteise peale asetatud puudega ja süüdatakse põlema. Kui puud on süttinud, pannakse tõm-beuks kinni, kuid välisuks jääb lahti.

Märga materjali põletades eraldub sellest veeaur, mis seob lõõrides tahma pigiks.

Ahjud annavad siis rohkem soojust, kui nad köevad kauem, kuid kogu aeg täie leegiga.


Klaasvaheseinad hinnad alates 1198 kr/m2

Ökokaminad hinnad alates 1900 kr

Looduskivid hinnad alates 298 kr/ L/m2

Aurusaunad hinnad alates 7998 kr

www.vaheseinad.ee

www.ökokamin.eu

www.looduskivid.ee

www.mendali.eeKotzebue 18 d, TallinnTel. 5034533

Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki enam näha pole ja koldes-se on jäänud ainult ühtlaselt hõõ-guvad söed. Ahi hakkab soojenema pärast ukse ja siibri sulgemist,” õpetab Romanovski.

Tähtis on meeles pidada, et sii-ber peab kogu põlemise aja täiesti lahti olema. Selle võib sulgeda alles umbes kümmekond minutit pärast ahju välisukse sulgemist.

Restkoldega ahiRestkoldega ahjul on kolde all tuha-kamber, mille kaudu pääseb põle-miseks vajalik õhk koldesse. Puud süüdatakse ja kui need on üleni süttinud, suletakse koldeuks täieli-kult. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.

Tuharuumi uks ja siiber suletak-se nagu umbkoldega ahjugi puhul – kui leeki enam näha pole ja ahju on jäänud ainult ühtlaselt hõõguvad söed.

Tuhakambri täitumisel tuleb tuhk välja võtta, sest umbes resti kaudu ei pääse õhk koldesse ligi, samuti on tuhka täis kamber tule-ohtlik, kui kütmise ajal tuline tuhk välja pudeneb.

Soemüüriga pliitRaulis Romanovski sõnul on pliidi kolle tavaliselt ahju omast väiksem ja seal ei teki nii suurt temperatuuri kui ahjukoldes. „Seetõttu on tõm-me nõrgem ja soemüüri lõõristikku ladestub rohkem tahma.”

Enne kütmahakkamist puhas-tage vajadusel kolle ja tuhakamber

nagu ahjude puhul. Pliidikolle täide-takse tavaliselt kogu ulatuses puu-dega, avatakse täielikult mõlemad siibrid ja süüdatakse küttematerjal. Seejärel suletakse pliidiuks, kuid tuharuumi uks jääb avatuks, et tuli hapnikku saaks. Kui tuli on täieli-kult süttinud, suletakse suvesiiber,

et kuuma soemüüri juhtida. Vasta-sel juhul kütate lihtsalt õhku.

Tuharuumi ukse võib sulgeda siis, kui pliidi all enam leeki ei ole, on vaid hõõguvad söed. Umbes 15 minutit pärast tuhakambri ukse sulgemist suletakse ka talvesiiber.

Kaua kütta?Kui kaua ahju või pliiti kütta, sõltub välistemperatuurist ja küttesead-me suurusest. „Perenaise käsiraa-mat” annab näiteks järgmisi näpu-näiteid. Külmade ilmadega tuleb kütta kauem ja rohkem kui soojaga. Mõne ahju juures on aga parem küt-mise kestust mitte pikendada, vaid vajaduse korral kütta ahju kaks kor-da päevas. Üldiselt annavad ahjud siis rohkem soojust, kui nad köevad kauem, kuid kogu aeg täie leegiga: väikesed raudahjud pool kuni kolm-veerand tundi, suured ahjud (plii-did) poolteist kuni kaks tundi.

Küttematerjali kohenda ainult siis, kui see laiali vajub ja enam hästi ei põle. Tarbetu kohendamine vähendab kütmise efektiivsust.

Samast raamatust tasub kõrva taha panna veel niisugunegi nõu-anne. Kui puud on põlenud, tao tu-kid roobiga läbi ning koonda söed ja tukid ahjusuu juurde hunnikusse. Ahju- või pliidiukse sulgemise eel lükka söed sellesse koldeseina, mida soovitakse kõige enam soo-jendada.

Aga ükskõik, kui hästi me ka oma ahju ei kütaks, pole sellest kasu, kui meie kodu on soojusta-mata ning uksed-aknad hõredad.

Tuharuumi ukse võib sulgeda siis, kui pliidi all enam leeki ei ole, on vaid hõõguvad söed.

Õige kütmise ABC algab kuivast küttematerjalist ning puhtast ja korras kütteseadmest.


Akende vahetus nõuab asjatundja kättKui aknafirma lubab teha paigalduse ja viimistluse ühe päevaga, tuleb selles-se suhtuda ettevaatusega – aknapõski ei tohi samal päeval viimistleda, sest montaaživaht peab vähe-malt 24 tundi kuivama.

Signe Kalberg

Aknavahetaja ei pea teadma ainult montaaživahu kuivamise aega, vaid ka silmas pidama muid asja-olusid, mis on seotud kas aknalen-gi, majaseinte või kondensatsioo-niveega.

„Et tagada akende vahetusel loodetud tulemus, soovitame ala-ti tellida tootjapoolse paigalduse koos garantiiga tehtud töödele. Sa-mas võib aknaid paigaldada ka ise, kui rangelt tootjapoolseid juhen-deid järgitakse,” ütleb aknatootja Fenestra müügijuht Alar Sutt.

Vanad majad pakuvad üllatusiOn vale arvata, et aknavahetus on lihtne – tõsta vaid aken tühja auku, pane loodi ja ongi valmis. Pa-raku võib aken hakata hiljem tuult ja vett läbi laskma. Põhjus peitub näiteks omaaegses telliskivimüü-ridega maja seinas, kus võib omal ajal olla kokku hoitud soojusisolat-siooniks kasutatud klaasivillaga.

Ka vanade puitmajade puhul on mõttekas eelnevalt uurida, milli-ses seisus on seinad, eriti akende all. „Kui vana aken lengi sügavu-sega 20 cm asendada ajakohase pakettaknaga, mille lengi sügavus on 5–8 cm ja paigaldada see või-malikult seina välispinna lähedale, siis on üsna kindel, et külmal ajal tekib klaasidele kondensatsioo-nivesi. Selle tulemusel hakkavad aknapaled pikema aja jooksul seestpoolt hallitama,” selgitab Sutt. Probleemi peamisi põhjusta-jaid on kehvasti ventileeritud ruu-mid. Uue akna paigaldamisel tuleb seega kindlasti läbi mõelda ruumi ventilatsioon.

Asjatundjad soovitavad kon-densatsioonivee tekkimise vältimiseks paigaldada aknad toaseinaga võimalikult samale ta-

sapinnale ning seina ja aknapiida vaheruumi korralikult isoleerida. Kui tegemist on väga rõske õhuga elamuga, tuleks muretseda isegi niiskusekoguja.

„Isetegemine aga ei pruugi olla lihtne, sest aknavahetuse käigus võib ette tulla ka ootamatusi,” üt-leb Aknad-Uksed.ee OÜ juhataja Priit Last. Juba uue akna jaoks mõõtude võtmine nõuab koge-must, sest vahel võib sentimeeter-paar valesti mõõtmist kaasa tuua aknaava mõningase ümberehita-mise enne uue akna paigaldamist. Samuti võib juhtuda, et ise tehes võib soojapidavuse seisukohalt miski tegemata jääda. „Kui vanade akende puhul kurdetakse jaheda õhu liikumist toas, siis uute puhul kiputakse kurtma just õhupuu-dust. Aknaid vahetama hakates ei arvestata seda, et vanad hõredad aknad toimivad ventilatsioonisüs-teemi osana. Korras ventilatsioon peaks selle mure lahendama, sa-muti on võimalik avatavatel aken-del kasutada mikrotuulutust,” ütleb Last.

Enne tellimist tuleks kaalu-da, kas langetada otsus avatava või kinnise akna kasuks. Lisaks hooldamisele on avatavate ja

mitteavatavate akendel erinev väljanägemine ning ka hind. „Ühe PVC-akna puhul on hinnavahe 500–700 kr, puitakendel aga isegi märksa suurem,” ütleb Last.

Ühte nüanssi peaks aga veel teadma: ise akent paigaldades tu-leb arvestada vaid kaheaastase garantiiga, volitatud paigaldaja an-nab nii aknale kui ka paigaldusele viieaastase garantii.

Uus aken – vajalik investeering tulevikkuÕigesti valitud aknad suurenda-vad kodu õdusust ja mõjutavad näiteks küttekulutusi järgnevatel aastakümnetel. Hea aken on kodu valgusallikas, hoiab sooja sees ja müra väljas.

Vanade akende vahetamine uute vastu algab õige profiili vali-kust ja hinnapakkumise võtmisest ning lõpeb parimal juhul rahuloluga uute akende sooja- ja helipidavuse üle. Alar Sutt soovitab akende väl-javahetamist kavandades mõel-da alustuseks elamu asukohale, maja välisseinte konstruktsiooni-le, akende asukohale ilmakaarte suhtes ja olemasolevate akende konstruktsioonile, kus tähtis osa on lengi sügavusel.

„Eramu puhul tuleb näiteks koostada esialgne hinnapäring koos akende mõõtude, kuju, raa-mide avanemissuuna, akende arvu, raamide ja lengi värvitooni, klaaside või mõne muu uue akna tellija jaoks olulise parameetri ära-näitamisega ja saata see tuntud aknatootjatele pakkumise tegemi-seks,” soovitab Sutt.

Hinnata tasub ka ilu: vanale puumajale erkvalgete eri suuru-sega klaaspindadega PVC-akende paigaldamine võib rikkuda kogu fassaadi renoveerimise ilu.

Akende vahetusel tuleks alati tellida tootjapoolne paigaldus koos garantiiga tehtud töödele.

•• avatavust; •• vastupidavust ja hooldatavust;•• kuluefektiivsust;•• soojusisolatsiooni;•• loomuliku valguse läbilaskvust;•• funktsionaalsust;•• välimust;•• liigse soojuskiirguse tagasipeegeldamist; •• ventilatsiooni;•• heliisolatsiooni.Allikas: AS Fenestra

Valides akent, tasub silmas pidada:


Selles artiklis proovin rääkida teile plast-, puit- ja alumiiniumakende hooldusest, remondist ja reguleerimisest.

Meelis Visnapu

Plastaknaid on toodetud ja paigal-datud juba üle kuueteistkümne aasta, paraku ei ole sel teemal väga palju räägitud. Akende hool-damisega saab hakkama iga en-dast lugupidav kinnisvaraomanik või rentnik. Selleks võtke niiske lapp ja puhastage tihendid sinna tekkinud tolmust, kuivatage kui-va paberiga ja seejärel määrige tihendid silikoonõliga. Silikoonõli on võimalik osta igast suuremast kaubanduskeskusest või ehitus-poest. Sobib nii silikoonipulk (tah-ke, sarnaneb paberiliimiga) kui ka pihusti. Ühesõnaga – samade vahenditega töödeldakse ka auto uksetihendeid.

Määrige kõiki liikuvaid osiHooldus ei koosne ainult tihendi-te õlitamisest, vaid määrida tuleb kõiki liikuvosi, ja seda on võimalik teha universaalõliga, näiteks WD-40. Veel parem on muidugi õmb-lusmasinaõli. Juhul kui teil pole aega mööda poode joosta, on või-malik vastavat hoolduskomplekti ka meilt osta. Komplekti kuulub suluseõli, silikoonipulk, profiili pu-hastuspiim ning spetsiaalne pu-hastuslapp. Hooldusjuhendi saab alla laadida ja printida meie kodu-lehelt. Hoolduseks on parim aeg kevadel ja sügisel.

Tere, kallid lugejad!

Kui hooldusega saavad hak-kama kõik, siis remondi ja regu-leerimisega las tegeleb ikka spet-sialist. Enne naabrimehe Tõnu või Miša kutsumist tasuks mõelda, kas see on kokkuhoid, kui naab-rimees valesid töövõtteid kasu-tades teie akna totaalselt tuksi keerab. Iga ehitaja, kes suudab kruvikeerajat hoida, pole veel spetsialist. Elust enesest võime välja tuua juhtumeid, kus kõike

oskavad ehitajad ei oska tegelik-kuses mitte midagi.

Humoorikas luguMeid kutsuti reguleerima ühte plastakent. Kümme minutit askel-damist, ja aken töötas nagu uus. Suured olid naisterahva silmad, kui töö tehtud ja aken ka korras. Seepeale ta küsis: „Huvitav, mida need eelmised aknaparandajad siin poolteist tundi tegid?” Siit

ka loo moraal – las teevad seda tööd eksperdid! Kümme minutit kestev töö pole kiire ja lihtne viis rikastuda, vaid näitab eksperdi professionaalsust.

Meilt on palju küsitud, mis firma aknad ei lagune? Et remondime kõigi aknatootjate aknaid, oleme erapooletud ega eelista kedagi. Oskame suunata ja juhtida tähe-lepanu asjadele, mida müügiosa-kond üldjuhul tegema ei kipu.

Akende hooldami-sega saab hakkama iga endast lugupidav kinnisvaraomanik või rentnik.

Akende hoolduseks on sügis parim aeg.

Foto: Istockphoto

Mustamäe tee 5, 10616 TallinnMobiil: 5364 8099

E-mail: [email protected]


Mare Mere

Koristamist peetakse harilikult lihtsaks tegevuseks: lükkan prahi kokku, tõmban tolmuimejaga põ-randa üle, pühin tolmu lapiga ära ja ongi kõik – mis siin keerulist. Lasen rahuloleva pilgu üle toa, aga järgmisel hommikul näen, et tolmukiht on sama paks kui enne. Eriti lootusetuna tundub tolmuga võitlemine pärast remonti. Kuidas sellest lahti saada?

Varuge kannatust„Peale nende tolmuosakeste, mis maha langevad, on veel terve hulk imeväikesi tolmuosakesi, mis hõljuvad õhus,” selgitab Tallinna teeninduskooli puhastusteenin-duse kutseõpetaja Heikki Eskus-son. „Uurisime õpilastega vastava seadme abil tolmuosakeste liiku-

mist loenguruumis ja graafikust on näha, et maha langevad ainult osakesed, mis on viiest mikronist suuremad. Kui me liigume, siis tõusevad ka need üles, kui istu-me paigal, langevad need tasa-pisi taas alla. Niimoodi mängivad tolmuosakesed ka korteris.” Väga peened tolmuosakesed ringlevad kogu aeg õhus, kus need põrka-vad omavahel kokku ja kukuvad siis maha. Eriti palju ülipeent tol-

mu tekib ehitus- ja remonditööde käigus. Et sellest vabaneda, on vaja õigeid töövahendeid ja veidi kannatust.

Mikrokiud tuleb appi„Peentolmu eemaldamiseks on tä-napäeval välja töötatud suurepä-rane materjal mikrokiud,” lausub Eskusson. „Selle materjali ühes grammis on üheksa kilomeetrit kiudu, imepeened tolmuosakesed jäävad nende väga tihedate kiu-dude vahele ja tänu sellele saame hõlpsamalt remondijärgset tolmu kokku koguda. Puuvillase lapiga ajame tegelikult mustust ainult laiali.”

Kindlasti peab tolmu nii palju kui võimalik kokku korjama kuivalt, rõhutab kutseõpetaja. Selleks on mikrokiudharjad, -mopid, -rätikud ja -lapid. Tolm tuleb eemaldada

Kuidas korterit pärast remonti tolmust puhtaks saada?

Kindlasti peab tolmu nii palju kui võima-lik kokku korjama kuivalt. Selleks on mikrokiudharjad, -mopid, -rätikud ja -lapid.

Madalrõhu-luminofoorlambid

Madalrõhu-naatriumlambid

Keskkonnaohtlikud päevavalgus- ja säästulambid tuleb koguda olmeprügist eraldi!


kõikidelt pindadelt: esmalt laelt, siis seintelt, mööblilt, lõpuks põ-randalt. Alustada tuleb ukse poolt vaadates kaugemast nurgast ja liikuda ukse poole. Kas koristada vasakult paremale või vastupidi, pole vahet, kuid inimesel on üldi-selt mugavam liikuda päripäeva. Põrandalt võiks suurema prahi enne muude pindade kallale asu-mist ära koristada, et sealt hiljem puhastamise ajal väga palju tolmu uuesti üles ei tõuseks.

Lisaks lappidele-moppidele on tänapäeval tolmu kogumiseks ka sellised tolmuimejad, mis ei suuna õhku toas ringlema. Pa-rim variant on Eskussoni sõnul

Põrandalt võiks suure-ma prahi enne muude pindade kallale asu-mist ära koristada, et sealt hiljem puhas-tamise ajal väga palju tolmu uuesti üles ei tõuseks.

R A U D S E L T R A H U L !


keskustolmuimeja, kus tolmu-imeja mootor on eraldi ruumis ja ainult imemistorud käivad tuba-des. Kindlasti on vaja koristamise ajal aken lahti teha, et värske õhk tuleks sisse ja tolmune õhk liiguks välja. Puhastamata ei tohi jätta ka ventilatsiooniseadmeid ja nende filtreid, lisab ta.

Mitmekordne tegevus„Ühe hoobiga pärast remonti korterit puhtaks ei saagi, see on mitmekordne tegevus. Viimase puhastuskorra ajal võib mikro-kiudlappi kergelt niisutada kas vee või mõne neutraalse puhas-tusaine lahusega, et ka pindadele tugevamini kinnitunud mustus lahti tuleks. Tapeedi puhastamisel

mikrokiudlapiga tuleb olla ette-vaatlik. Mikrokiud sisuliselt „lõi-kab” pinnalt mustuse enda sisse, mistõttu võib see õrnema tapeedi pinda kahjustada,” annab Eskus-son nõu.

Mikrokiust mopimaterjale on jämedama ja peenema struktuu-riga. Mida peenem struktuur, seda rohkem mustust sinna mahub.

Koristamisel tuleb meeles pi-dada reeglit, et pühkimine käib alati suunaga ülevalt alla, pesemi-ne alt üles ja märjad pinnad peab pärast kuivatama. Kõige levinum viga, mida koristamisel tehakse, on see, et mustust ei koguta kok-ku, vaid see hõõrutakse määrdu-nud töövahendiga lihtsalt laiali. Oluline on puhastada pinda puhta töövahendiga.

Pese lappe ja moppe õigestiMikrokiudmaterjalist lappe ja moppe saab pesta kuni 95 kraa-dises vees ning oluline on, et pesupulber ei sisaldaks kloori (valgendajat), sest see rikub mikrokiudu. Tänapäevased mik-rokiudmaterjalid peavad vastu umbes 500 pesukorda. Kindlasti

Koristamisel tuleb meeles pidada reeglit, et pühkimine käib alati suunaga ülevalt alla, pesemine alt üles.


ei tohi mikrokiust materjali pesta lahtiselt koos puuvillast materja-liga, vaid võrkkotis. Muidu läheb puuvill peente mikrokiudude va-hele ja mikrokiudlapp kaotab oma puhastamisomadused ja on nagu tavaline puuvillane lapp. Õige mik-rokiudlapp tundub katsudes veidi kare. Kui ta on täiesti siledaks muutunud, ei ole mikrokiul enam head toimet. Et mikrokiud kraabib tegelikult nahka, soovitatakse töötada kinnastega.

Kuna remondijärgne peentolm võib olla tervisele ohtlik, tuleb tol-muses ruumis töötades kasutada kaitseprille ja hingamisteede kait-seks maske. „Ninas olevad karva-kesed ja limaskestad kaitsevad meid tolmu organismi sattumise eest, kuid kopsurakkude seinad lasevad läbi osakesi suuruses 0,001–0,2 mikronit. Kõikidesse hingamisteedesse jõuavad osa-kesed suurusega 0,02–0,5 mik-ronit, kopsurakkudele kinnituvad 0,5–10 ja ninasse ainult 10–50 mikroni suurused kübemed. Si-suliselt palja silmaga seda peeni-kest tolmu ei näe, mida me võime sisse hingata.”


Agne Narusk

Aeg on istutusala puhtaks rohida, tasapisi lehti riisuda, igihaljaid puid paitada ning roosidelt kasvud näpistada. Püsikute väetamise aeg on aga selleks korraks läbi.

ViljapuudKui viljapuude saagi hulgas on/oli märgata tõbiseid vilju – pruune ja valge kirbega kaetuid, vajavad puud lõikamist, lisab aednik-ajaku-jundaja Piret Pihtjõe eeltoodud loe-telusse veel ühe kohustusliku töö. „Haiged viljad tuleb kõigepealt ära noppida, siis puu lõigata ning alles siis pritsida. Preparaat peab katma puu iga millimeetri, lehe pealmi-se ja alumise poole. Isegi kui lehti enam pole, pole kõrge puu ja tiheda võra korral see võimalik,” õpetab Pihtjõe. Siis levib mädanik lõiga-tud kohtadesse edasi ning sama tõbi vaevab õunu ja eriti ploome

Aiatööd, mis tuleb enne talve ära tehaka järgmisel sügisel. Haiged viljad tuleb kaevata maa sisse või põle-tada. Kompostihunnikus on need liialt nakkusohtlikud – tõbi jääb aeda alles.

Igihaljad puud ja põõsad„Igihaljad puud kipuvad seest pruuniks minema, inimesed tava-liselt ei julge neid oksi ära võtta. Tegelikult aga peab seda tegema,” õpetab Piret Pihtjõe. „Muidu tõm-bab puu õueniiskuse endasse, õhk ei pääse pruunidest okstest läbi – seenhaigustele see meeldib.” Mahapaitatud okkad ja äralõigatud oksad lähevad, nagu ikka, sügava-le maasse või otse tulle. Igasugune n-ö pudistamine ja õrn raputamine on okaspuule hea, jätkab aednik. Kindas käega on hea seda teha, nii saab risu ja naaberpuudelt lange-vad lehed kätte.

Kõike seda tehes tuleb jälgida, et ka puude ja põõsaste alused

üleliigsest puhtaks saaks, see käib viljapuude kohta samuti. Maadli-gi hoidvate igihaljaste okste alla oleks mõistlik panna mõned kivid, et need oleks pinnasest kõrgemal – nii ei tule niiskusega hallitust. „Niiskel sügisel, nagu oli eelmisel aastal, võiks okste alla mullale panna õhukese multšikihi, eriti meeldib see kadakale.”

IstutusalaIstutusala (ehk lillepeenrad) vajab puhtaks rohimist ja kobestamist, katmist vähemalt viiesentimeet-rise multšikihiga. Aga võib panna ka alles siis, kui maa on juba kül-

Roosid kipuvad veel oktoobri lõpus uute kasvude ja pungade-ga üllatama – need tuleb ära näpistada.

Foto: Istockphoto


Kasutusvaldkonnad:• aiapostid• terrassid• puukuurid • paadisillad• moodulmajad jne.

KruvivundamendidSee kruvi kannab 550kg ja maksab 260.-

• kiire ja mugav paigaldada• koheselt kasutatav• pikk kasutusiga

Kandevõime 500- 15 000kg

Rohkem infot: www.alderman.eeTel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b

Aiatööd, mis tuleb enne talve ära tehamunud. Eriti kui väljas on niiske, ei peaks multšiga kiirustama, muidu on hallitus kohal. Hiljem võib lisada veel ühe kihi.

PüsililledÕitsenud püsililled tuleb maha lõigata. Mis õitsevad, jäägu nii kauaks, kuni ilmad lubavad – ku-kehari ja kõrrelised võivad sooja talve korral kevadeni õisi kanda. Väetamise aeg on aga selleks kor-raks läbi – enam väetis enne tal-vepuhkust taime kosutada ei jõua. „On küll sügisväetis, kus on palju kaaliumi ja fosforit. See jääb pinna-le püsima ning taim saab järgmisel aastal vajalikud ained kätte. Ja ehkki ka muu vedelväetis või prit-sides väetamine mõjub kohe, pole sel enam mõtet,” ütleb Pihtjõe.

RoosidRoosid kipuvad veel oktoobri lõpus uute kasvude ja pungadega ülla-tama – need tuleb ära näpistada, et taim enam õitsema ei läheks. Kasvud ja õied kardavad külma, nendeta pole roosi vaja katta enne kui kümme külmakraadi väljas ehk nagu aednik ütleb: –8 kuni –10

kraadi roosile meeldib. „Palju hul-lem on jätta lill sooja niiskuse kätte ummuksisse. Eesti kliimas on pea-aegu igale taimele, sealhulgas roo-sile, niiskus külmast ohtlikum.”

Roosi tuleb mullata nii: kuhja juurekaelale ümber paras kuhi. Suure külma kaitseks (niisiis üle 10 miinuskraadi) sobib peale panna kuuseoksad – need pole nii umb-sed. Puulehed sobivad vaid siis, kui on kogutud kuivaga ja maapind on korralikult külmunud. Täiesti välis-tatud on kilega katmine.

„Kuuseokstega kaetud roosile võiks peale teha poolviltuse katuse moodi asja, siis ei tule vihmavett peale. Taime juures peab maapind tasane olema, lohke, kuhu võib vih-maja sulavesi koguneda, ei tohi olla,” õpetab aednik.

Muru ja puulehedMuru kasvab niikaua, kui on soe, ja seda tuleb ka niita. Viimase niitmi-sega tuleb seda alles jätta 5–7 sen-timeetrit, muidu tekib murupinnale hallitus. See on maksimumkõrgus, mida niidukiga saab jätta. Kõrgem muru kaitseb külmal ajal pinnast, eriti kui lumi ei taha maha tulla.

Kuivi puulehti soovitab aednik kotti koguda, et neid lumeta talve korral taimedele katteks (külma-kraadidega!) või kihina komposti köögijäätmete peale panna. Viima-seid lehti tavaliselt kuivalt kätte saada ei õnnestu.

SibullilledKas teate, et tulbisibulaid võib maha panna niikaua, kuni labidas maasse läheb? Nartsiss ja hüat-sint vajavad seevastu mulda pist-miseks soojemat aega, oktoobri lõpuni saab vahest seda veel teha.

Sibulad on mõistlik mulda panna korviga. Jutt käib erilistest, aiapoes müüdavatest sibullille korvidest, neid on eri kuju ja suurusega. Nii ei lõhu järgmine kord sibulaid välja kaevates neid ära. „Korvi tuleb pan-na liiva, siis sibulad. Mõte on selles, et mullapinnaga puutuks kokku liiv, mitte lillesibul,” selgitab Piret Piht-jõe. Kuigi sibul on korvi sees, ei tohi auk olla ebatasane – õhku ei tohi pinnase ja korvi vahele jääda.

„Tegelikult aednikud talvel pu-hata ei saagi, tuleb jälgida ilma ja vajaduse korral taimi katta või lahti võtta,” ütleb Pihtjõe.

Foto: Istockphoto


Katkine veetorustik tuleb välja vahetada korraga kogu majas.

Möödunud talvel külmusid paljudes kütmata koridorides ning keldrites kinni vee- ja kanalisatsioonitorud. Et eeloleval talvel ei korduks sama, on viimane aeg torustik üle vaada-ta, remontida, soojustada või kus vaja, tervenisti välja vahetada.

„Eelmine talv näitas kätte palju nõrku kohti elamute vee- ja kana-

lisatsioonitorustikes ning nende töö- ja külmumiskindluses, aga selline talv oli ka erakordne,” tõ-deb aastaid korteriühistute prob-leemidega tegelenud AS-i Nisurem juhatuse esimees Valdo Jõesalu. „Et hooldame väga paljusid puite-lamuid Kalamajas ja Pelgulinnas, võin öelda, et vanades puumajades on umbes 50 protsendil torustikud halvas seisukorras.”

Kui kraani avades ei tule sealt vajaliku surve või kvaliteediga vett, on enamasti põhjus selles, et vee-

Pooltes vanades majades vajab veetorustik uuendamist


Salong Tallinnas:Suur-Sõjamäe 8aTel/fax 6 101 131Mob 5 224 224, 53 476 476Avatud: E-R 9-17.30

Salong Rakveres:Pikk tn. 2/4Tel/fax 3 240 113Mob 53 053 053Avatud: E-R 9-17.30

PAKUME SOODUSHINNAGA SOOJUSPUMPADE HOOLDUSTKampaania kestab oktoobrilõpuni või kuni kaupa jätkub

Seadmete hinnale lisandub paigaldus tasu vastavalt objekti keerukusele.

FUJITSU NOCRIA AWYZ 14LB(4,2kW / 6,0kW COP = 4,44)

10 999krooni

13 999krooni

FUJITSU PLASMA ASYB09LDC(2,6kW / 3,6kW COP = 4,44)

NA

www.kvaliteetkliima.ee

torud on aastatega sinna kogune-nud settest ummistunud. Kui va-nasti kasutati veetorustikena kas tsingitud terastoru või tinatoru ja kanalisatsioonitorustikuna malm-toru, siis tänapäeval ehitatakse nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik põhiliselt plasttorudest. Neid on suures valikus, eri otstarbe ja hin-naga. Plasttorude siseseintele ei kogune roostet ja lubjasetet ning neid on kerge paigaldada. „Meie kasutame veetorustike ehitamisel peamiselt PPR-toru, mille ühen-dused tehakse spetsiaalse keevi-tusaparaadi abil kokkusulatamise teel. Maa-aluste trasside ehitami-sel kasutame PEM-plasttoru, mis võimaldab pikka trassi paigaldada ühegi ühenduseta, samuti on see suhteliselt odav,” selgitab Jõesalu.

Vasktorud on üsna kallidVasktorud sobivad samuti veeto-rustikuks, kuid torud kui ka nende ühendused on üsna kallid. Kõikide-le veetorustiku rajamiseks kasu-tatavatele torudele on väljastatud sertifikaadid ja nende terviseohu-tus on kontrollitud, kinnitab Jõe-salu. Vanades puumajades on umbes 50 protsendil torustikud halvas seisukorras.

Fotod: Pille-Riin Pregel


Kvaliteetne veetorustik peaks ini-mesi teenima aastakümneid. „Ole-me välja vahetanud tina-, teras- ja malmtorustikku, mis on kestnud pool sajandit ja kauem. Selle kohta, kaua peavad vastu nüüdisaegsed plasttorud, saame täistõtt teada 50 ja enama aasta möödudes,” ütleb ta.

Torude külma- ja lõhkemiskind-luse vastu aitab Jõesalu sõnul ainult korralik soojustamine. Et plast on halvema soojusjuhtivusega kui me-tall, külmub plasttoru veidi aeglase-malt. Samal ajal võiks veetorustiku vahetamisel kaaluda veetorudele soojenduskaabli paigaldamist ja korralikku soojustamist kvaliteetse isolatsioonikoorikuga, mille paksus on vähemalt 40 mm. Vahelagedest ja vundamendist läbiviigud tuleks aga hülssida selle arvestusega, et ka nendesse kohtadesse saaks panna isolatsiooni.

Jõesalu on seda meelt, et to-rustik tuleb välja vahetada kogu maja ulatuses, k.a keldri trassid ja püstikud. Vana torustik on tihti pai-gutatud keldripõranda alla ja seal esinevad lekked ilmnevad alles siis, kui veekadu on suur, väikesed lekked jäävad seal märkamata. Samuti on vahel ehitamise käigus vee- ja kanalisatsioonitorustik pandud välisseina sisse või selle vahetusse lähedusse – et seina soojustus on amortiseerunud, on sellise torustiku külmumine üsna tõenäoline.

Uurige alati firma taustaKui ühistu plaanib torustiku vahe-taja tellida, uurige enne firma taus-ta ja tehtud töid. Haruldased pole juhud, kus äsja remonditud torud lekivad ja töömees või firma, kellelt parandamist nõuda, on kadunud nagu tina tuhka. Samuti jälgige, et

tööde tegemise hinnapakkumises oleksid üksikasjalikult kirjas kasu-tatavad materjalid.

Kalamaja on ajalooliselt Tallin-na vanim eeslinn ja seal on kõrvuti maju eri aegadest ja eri väljanäge-misega. On nii värskelt remonditud kui ka üsna viletsas seisus hoo-neid. Palju probleeme oli eelmisel talvel Soo tänava vanade majade veetorustikega. Jahu tänaval seevastu hakkab silma mitu väga korras hoonet. „Vahetasime vee-torustiku koos püstikutega kogu majas ära juba 2005. aastal. Torud

olid väga kehvas seisus ja kauem viivitada ei saanud,” selgitab Jahu 10 korteriühistu esimees Indrek Sinisaar. „Võtsime pakkumised, mille seast valisime parima. Töid tegi Kronverk ja oleme siiani ra-hul. Teistele ühistutele soovitan nii veetorustiku vahetuse kui ka muude ehitustööde puhul mitte ainult hinnast lähtuda, vaid pigem sellest, kas tegija on hea ja kvali-teetne. Odava tegija puhul võib asi kokkuvõttes kallim tulla.”

Suuremaid probleeme veeto-rustiku vahetusega nende majas ei kaasnenud. „Kõige raskem oli inimesed õigel ajal kohale saada, sest töid tehti korraga läbi mitme korteri. Hiljuti lõpetasime ka maja fassaadi, trepikodade, küttesüs-teemi ja pööningu soojustamise tööd,” ütleb Sinisaar. Nüüd võib nende ühistu järgmisele talvele ra-huliku südamega vastu minna.

Vana torustik on tihti paigutatud keldripõranda alla ja seal esinevad lekked ilmnevad alles siis, kui veekadu on suur.

ehita ja renoveeri oktoober 2010

Documents